Istungi stenogramm

Neljapäev, 19. juuni 2008 - Strasbourg

9.2. Tsiviilelanike pidev tapmine Somaalias

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue Somaaliat puudutava resolutsiooni ettepaneku üle.⁽¹⁾

  Mikel Irujo Amezaga, autor. − (ES) Hr juhataja, kõigepealt tahaksin ma avaldada oma sügavat muret seoses hiljutiste laevade röövimise juhtumitega Somaalia vetes ja seoses meeskonnaliikmete alandava kohtlemisega kaaperdajate poolt.

Siitsamast toolist palusin ma Euroopa Liidul vastu võtta ühenduse koordinatsiooni- ja vastastikkuse abistamise poliitika, mis lubaks sõjalaevu rahvusvahelistesse vetesse ja sõita liikmesriigi lipu all kaitsmaks esimesel võimalusel mõne teise liikmesriigi lipu all sõitvaid kauba- ja kalalaevu.

Lisaks sooviksin ma kategooriliselt hukka mõista relvade ja laskemoona kaubanduse organiseeritud jõukude ja paramilitaarsete grupeeringutega. Minu fraktsioon soovib paluda pädevatel rahvusvahelistel organisatsioonidel ja asjaomastel piirkondlikel organisatsioonidel soovitada sobivaid ennetusmeetmeid, et peatada relvade jõudmine selliste gruppideni.

Minu fraktsioon soovib paluda doonorriikidel ja Euroopa Liidul kinni pidada oma kohustustest ja tagada tihe koordineeritus suurendamaks arenguabi tõhusust.

Samuti sooviksime paluda komisjonil, mis on siin täna esindatud, teha ettepanek Somaaliale ette nähtud Euroopa Liidu rahaliste ressursside kiireks, arvestatavaks suurendamiseks, eriti seoses kümnenda Euroopa Arengufondi vaheläbivaatamisega, ja suurendada samuti riigis oma füüsilist kohalolekut. Tahaksin komisjoni kohalviibimist ära kasutades küsida, mida see teeb või kavatseb teha selles küsimuses.

Mõistagi ei saa ma oma kõnet lõpetada ilma üleskutset esitamata kõikidele Somaalia rühmitustele lõpetada üks viimaste aastate pikimaid ja laastavamaid sõjalisi konflikte, ja seda tehakse samuti ka käesolevas resolutsioonis.

  Marios Matsakis, autor. − Hr juhataja, Somaalia on juba hulk aastaid kodusõjast ja vaesusest haaratud riik. Selle tulemusel on surnud tuhandeid tsiviilisikuid ja sadu tuhandeid on kannatanud ja kannatavad endiselt.

Rahvusvaheline üldsus on astunud mõningaid samme ja tuleb öelda, et mõnetise piiratud eduga. Kuid Somaalia rahva vilets olukord jätkub ja tsiviilisikute tapmine selles piirkonnas on kahjuks juba muutunud rutiiniks.

On vaja astuda vapraid ja tõhusaid täiendavaid samme, minu nägemuse kohaselt peamiselt järgnevaid:

Esiteks, ÜRO relvaembargot Somaaliale tuleb rangelt täide viia. See peab hõlmama Hiinat, mis on taolistes situatsioonides harilik süüdlane.

Teiseks, tuleb tagada, et ÜRO ja ELi Somaaliale antav abi jõuab nendeni, kel on selleks tegelik ja seaduslik vajadus, ja see ei lähe mitte sõjapealike taskusse.

Kolmandaks tuleb avaldada survet ÜRO Julgeolekunõukogule, et see viiks kiiresti täide oma 15. mai 2008. aasta üksmeelse otsuse saata piirkonda piisavalt tugev ÜRO rahuvalvejõud, tagades mõistagi, et need rahuvalvajad ei ole samal tasemel, kui need, keda hiljuti süüdistati kuritegude sooritamises kohaliku elanikkonna vastu, keda need oleksid pidanud kaitsma.

Neljandaks, Aafrika Liidule tuleb veel kord mõistetavaks teha, et sellel lasub esmane vastutus selle eest, mis toimub Aafrika piirkondades, nagu Somaalia, ja ebatõhusa retoorika asemel peab see astuma koheseid ja praktilisi samme kõigi nende režiimide või muude parteide ja rühmituste vastu, mis heidavad Aafrika rahva veelgi sügavamale primitiivsetesse ja meeleheitlikult dramaatilistesse olukordadesse.

  John Bowis, autor. − Hr president, 1960. aastal ootas Briti ja Itaalia Somaalimaa pikisilmi oma iseseisvuse unelmat. Kuid õige pea muutus see unistus kibedaks ja Briti-Somaalia parlamendirühma esimehena Briti Parlamendis mäletan ma, kuidas põgenike ahel tuli rääkima meile kõigepealt autoritaarsest režiimist riigis ja seejärel mõistagi rühmitustevahelisest sõdimisest ja anarhiast.

Somaalimaal, samuti nagu Puntlandil, on endiselt kübeke vabadust ja stabiilsust. Kuid Mogadishu nimi on sünonüümiks vägivallale, mõrvale, mässule, näljale ja läbikukkunud majandusele.

Mida me siis teeme? Tegelikult polegi meil kuigi palju teha. Kindlasti mitte individuaalselt, mitte Euroopana. Kuid me saame töötada koos teiste rahvusvaheliste tegijatega avaldamaks survet riigisisestele tegijatele, et need nõustuksid peatama jätkuvat konflikti, vägivalda, rahvusvaheliste inimõiguste rikkumist ja töötama rahu nimel.

Me peame neid veenma, et nad lubaksid humanitaarabil jõuda nendeni, kes seda enim vajavad ja me peame ehk aitama neil tagada nende humanitaarabitöötajate turvalisus.

Me peame esitama üleskutse neile välistele jõududele, kes saavad aidata. Me esitame üleskutse Keeniale, et see lubaks Somaalia põgenikele juurdepääsu El Wak’i piirile ja õigust abile selles riigis.

Nagu juba on vihjatud, esitame me üleskutse kõigile tagamaks embargot sellele riigile relvade müümisel. Nõuame tungivalt, et need, kes on sooritanud sõjakuritegusid, tuleb tuua kohtu ette, ja kui kohane, siis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette. Ja mõistagi tervitame ÜRO Julgeolekunõukogu maikuu resolutsiooni, mis kutsub üles rahuvalvejõuna 28 000 sõduri saatmise sündmuspaika, ehk realistlikumalt nõuame, et AMISOM saaks volitused kaitsemeetmete kasutamiseks.

Meil on vaja tegusid: mitte vaid resolutsiooni, vaid rahvusvahelist tegevust.

  Erik Meijer, autor. − (NL) Hr juhataja, Somaalias aset leidval vägivallal on vägagi palju pistmist faktiga, et alates 1991. aastast ei ole seal eksisteerinud üldtunnustatud valitsust. Riigi lõuna- ja keskosas on aastaid toimunud sõdimine erinevate rühmituste sõjapealike vahel ja põhjas ei ole endise Briti koloonia Somaalimaa territooriumi võimud, mis seal tegutsevad, rahvusvaheliselt tunnustatud.

Seejärel puhkes konflikt Islamikohtute Liidu ja naaberriigi Etioopia sõjaväe vahel. Jutud riigi taasühendamisest ei leidnud kunagi üldsuse toetust ja need, kes seda toetasid, tihti loobusid sellest.

Kaoseaastad pöörasid kiiresti ülejäänud maailma poolse toetuse üleminekuvalitsusele lahendamatutesse relvastatud sisekonfliktidesse sekkumiseks.

Paari viimase aasta jooksul olen ma mitmeid kordi hoiatanud, et aidates rahastada ebaõnnestunud struktuure on Euroopa Liit seotud ühega sõdivatest pooltest ilma ühegi väljavaateta kestvale ja laialdasele lahendusele.

Euroopa peab kindlasti aitama juhul, kui lahenduse leidmine on võimalik, kuid ülirutakas sekkumine viib katastroofini.

Eelmisel kiireloomulisel arutelul Somaalia kohta 15. novembril 2007. aastal võttis parlament vastu resolutsiooni, milles esitas üleskutse lõpetada võõramaine sõjaväeline sekkumine ja alustada riigis dialoogi ja leppimist.

Tuleb tervitada tõsiasja, et nüüd päevakorda võetud resolutsioon astub välja Euroopa Liidu toetuse vastu sõjapealikele, kes üritavad oma võimu taastada, lapssõdurite kasutamise vastu ja täiendava relvatarne vastu.

Eile toimus üleminekuperioodi presidendi Abdullahi Yusufi vastu ebaõnnestunud mõrvakatse. Relvastatud rühmitused on endiselt omavahel teravas konfliktis. Me peame nüüd nägema, kas eelmisel nädalal saavutatud kokkuleppel vägivalla lõpetamiseks 30 päeva jooksul ja Etioopia sekkumisjõudude asendamisel ÜRO rahuvalvajatega on tõsiseid šansse õnnestumiseks. Kui see viib tõeliste lahendusteni, siis oleks Euroopal mõistlik seda toetada.

  Adam Bielan, autor. − (PL) Hr juhataja, hiljutine sõjategevuse taasalustamine Somaalias föderaalse üleminekuvalitsuse vägede ja mässajate vahel on nõudnud rohkem kui saja inimese elu ja on viinud tsiviilelanikkonna massilise väljarändeni Somaalia pealinnast Mogadishust. Inimõiguste rikkumised kõikide osapoolte poolt on Somaalias igapäevaseks sündmuseks, kus tsiviilelanikke piinatakse, vägistatakse, mõrvatakse ja rünnatakse.

Rahvusvaheline üldsus ei saa jääda ükskõikseks nende jämedate vägivallaaktide suhtes Somaalias. Euroopa Liit peab oma kaasatust otsustavalt suurendama selleks, et lahendada konflikt Somaalias, ja peaks samuti kutsuma konflikti osapooli üles astuma kõiki vajalikke samme selleks, et võimaldada humanitaarorganisatsioonidele takistamatu ligipääs ohvritele selles riigis, et neid oleks võimalik aidata. ÜRO rahuvalvajate sissetoomine kuni poliitilise olukorra paranemiseni oleks samuti samm õiges suunas, nagu ka Somaaliale relvade müügi suhtes kehtestatud ÜRO embargode uuendamine.

  Filip Kaczmarek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Hr juhataja, kuu aega tagasi avaldati maailma rahuindeks. See on igal aastal 140 riigis majandus- ja rahu instituudi läbi viidud uuringu tulemus.

Uuringus selgus, et Somaalia on Iraagi järel ohtlikkuselt teine riik maailmas. Reaalsus on masendav. Selle pikaajalise konflikti lahendamise suunas pole näha mingeid edusamme ja sealt väljapoole leviv info on kohutav. Ma ei hakka seda kõike siin kirjeldama, kuid ütlen vaid seda, et mis Somaalia piraate puudutab, siis on nad alates selle aasta algusest röövinud 26 laeva.

Nii lootusetu konflikti puhul, nagu seda on Somaalias toimuv, tuleks igale osapoolte vahel sõlmitud kokkuleppele pöörata piisavalt tähelepanu. Loodame, et Djiboutis 9. juunil sõlmitud kokkulepe osutub selles konfliktis läbimurdeks ja viib kestva rahuni.

  Marianne Mikko, fraktsiooni PSE nimel. – (ET) Kallid kolleegid. Somaaliast on saanud kokkupõrgete tallermaa, et mitte öelda põrgu. Inimõigusi ja rahvusvahelist õigust rikutakse rängalt, maa vaevleb vaesuses.

Islamistide ja valitsuse üksuste vahelises võitluses on hukkunud tuhandeid tsiviilisikuid ja sajad tuhanded on olnud sunnitud põgenema. Inimesi tapetakse, vägistatakse, piinatakse igapäevaselt.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni statistika 2007. aasta kohta näitab, et maailmas on ligikaudu 457 000 somaali põgenikku. See tähendab poolt miljonit somaallast, kes on sunnitud ellujäämise nimel oma kodumaa jätma.

Viimase kolme kuu jooksul on vägivald Mogadishus sundinud üle viiekümne tuhande isiku põgenema. Olukord on väljunud igasuguse kontrolli alt.

Tunnen kaasa vägivalla eest põgenevatele isikutele. Peame tegema kõik Euroopast oleneva, et aidata Somaalial võtta suund rahule. Konfliktil ei tohi lasta areneda regionaalseks sõjaks. Aafrika vajab rahu nagu õhku.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, Somaalia on pikki aastaid näinud brutaalset sõjategevust. Viimase paari päeva jooksul on hinnanguliselt tapetud umbes sada inimest ja umbes kakssada on saanud haavata. Tuhanded inimesed on pidanud Mogadishus oma kodu maha jätma. Sagenevad rünnakud tsiviilelanike ja meedia vastu. 7. juunil mõrvati brutaalselt Somaalia riikliku ajakirjanike liidu asepresident Nasteh Dahir Farah. Samuti on mõrvatud ka abiorganisatsioonide töötajaid, nende hulgas ka Mohamed Mahdi. Suureneb laste värbamine sõjaväeüksustesse. 2,6 miljonit somaallast (umbes 35 % rahvastikust) vajab humanitaarabi. Amnesty International on oma raportites kirjeldanud mõningaid relvastamata tsiviilelanike vastu suunatud rünnakute äärmuslikke vorme. Tihti lõikavad ründajad naiste ja teismeliste kõrid lihtsalt läbi.

Me kutsume ÜRO Julgeolekunõukogu üles tugevdama Somaalias rahuvalvajate hulka vastavalt 15. mai resolutsioonile ja samuti tugevdama Somaalia suhtes kehtestatud relvamüügiembargot.

  Bernd Posselt (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, harva on siin täiskogus olnud resolutsioonil niivõrd võigas pealkiri, nagu seda on “Tsiviilelanike pidev tapmine”. Me ei saa reageerida rutiinselt, daamid ja härrad, me peame rakendama kogu oma jõu. Kaheksandik rahvastikust on viimase aasta jooksul ümber asunud ja aasta lõpuks võib pool tsiviilelanikest olla humanitaarabist sõltuv.

Ma olen tänulik pr Dessile ja teistele toidu- ja arstiabi eest, mida seal jagatakse, kuid nüüd peame me sihikule võtma ka poliitilise olukorra, mis ei ole alates 1991. aasast toiminud. Minu nägemuses on ainsaks valikuvõimaluseks ÜRO vägede saatmine riiki, kuid seda peavad toetama asjaomased tsiviilstruktuurid. Mis puutub föderaalsesse üleminekuvalitsusse, siis peame me küsima, kuhu see üleminek välja viib. See on kas üleminek elujõulisele autonoomsele struktuurile või muidu on vajalik sisse seada rahvusvaheline tsiviilstruktuur, nagu see on toimunud teistes riikides. Kui me seda olukorda ei lahenda, siis lõpuks on kogu rahvas humanitaarabist sõltuv. Sel viisil ei ole võimalik välja juurida mõrvu, vägistamisi ja nälga.

  Colm Burke (PPE-DE). - Hr juhataja, humanitaarolukord Somaalias halveneb kiiresti konflikti, poliitilise ebastabiilsuse ja tõsise põua ühismõju tagajärjel, ning samuti halvendab olukorda veelgi kõrge inflatsioon.

Meil on oht jõuda tagasi 1992. aasta näljahäda olukorda, kui rahvusvaheline üldsus ei sea Somaaliat omale suuremaks prioriteediks. Umbes 8,6-miljonilisest elanikkonnast vajab 2,6 miljonit inimest kiiresti abi. Kui selles riigis ei toimu märkimisväärset edasiminekut paremuse poole, siis võib see arv 2008. aasta lõpuks tõusta 3,5 miljonini. 1,1 miljonit inimest on hetkel riigisiseselt ümber asustatud. Ainuüksi jaanuarist alates on oma kodudest põgenenud 300 000 inimest.

Humanitaarorganisatsioone takistatakse tõsiselt nende püüdlustes aidata Somaalia tsiviilelanikke ja nad satuvad rünnakute, varguste ja tõkestamise ohvriks kontrollpunktides. Need töötajad seisavad igapäevaselt silmitsi märkimisväärse riskiga, kui üritavad enim puudust kannatajatele toitu toimetada. Aafrika Liidu missioon Somaalias ja kõik ÜRO edukad rahuvalvemissioonid peavad saama volitused tsiviilelanike kaitsmiseks, kaasa arvatud naiste, laste ja riigisiseselt ümber asustatud inimeste kaitsmiseks. Samuti tuleb üritada tõkestada lapssõdurite värbamise kasvu, eriti Mogadishus.

  Manuel Medina Ortega (PSE). - (ES) Hr juhataja, ma võtsin sõna selleks, et mainida vaid ühte probleemi, piraatlust Somaalia vetes.

Mõned kõnelejad (ma usun, et hr Kaczmarek ja pr Tomaszewska) on seda küsimust puudutanud, nagu on seda tehtud ka ühisresolutsiooni ettepaneku põhjenduses G ja lõikes 8, kuid ma tahan juhtida tähelepanu, et lõike 8 redaktsioon piirab piraatlusevastast tegevust humanitaarabi kandvate laevade kaitsel, seega oleks parem selle lõike osas kasutada eraldi hääletust ja hääletada selle vastu.

Lõpetuseks, ma sooviksin küsida komisjonilt, kas sellel on täiendavat informatsiooni Euroopa Liidu võimaliku koostöö kohta Julgeolekunõukoguga mereturvalisuse tagamise eesmärgil selles piirkonnas.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Hr juhataja, riigisisene konflikt ja kodusõjad on ühiskonnale ja rahvale eriliselt ohtlikud, kuna need viivad tapmise ja rüüstamiseni, kodude hülgamise ja samuti ka sunniviisilise väljaajamiseni, vägistamise, piinamise ja muude metsikusteni. Tsiviilelanikkond on see, kes seda kõike läbi elab, tsiviilelanikud, kes ei ole relvastatud ja keda tihti ründavad konflikti erinevad osapooled.

Vaatamata ÜRO peasekretäri ja Aafrika Liidu astutud sammudele ja Euroopa Liidu toele, on olukord Somaalias nii raske, et räägitakse humanitaarkatastroofist. Lapsed, kes on sunnitud konfliktis osalema, on samuti hirmsate metsikuste tunnistajaks.

Näib, et kõige tõhusam viis selle katastroofi ja sõjaga tegelemiseks on rahvusvahelise sõjalise jõu saatmine Somaaliasse.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Hr juhataja, kahjuks ei viibi minu kolleeg Louis Michel täna siin, seega sooviksin tema nimel jagada teiega mõned tähelepanekud Somaalia küsimuses.

Esiteks, ma sooviksin jagada teie muret kestva konflikti ja poliitilise ebastabiilsuse osas Somaalias. Somaalia on endiselt riik, kus relvastatud rühmitused, kes sooritavad süstemaatilisi ja laialdasi rünnakuid tsiviilelanike vastu, eiravad põhiõigusi ja põhilist inimväärikuse austamist. Seitseteist aastat riigi puudumist on olnud tunnistajaks tsiviilelanike elude hävitamisele, massilistele ümberasustamistele ja füüsilise infrastruktuuri hävitamisele. Üks kolmandik elanikkonnast ehk 2,6 miljonit inimest sõltub tänasel päeval humanitaarabist. Euroopa Liit koos teiste rahvusvaheliste võtmeosalejatega on võtnud ülesandeks abistada sellel kriitilisel pöördepunktil.

Poliitilisel tasandil jätkab EL oma täieliku toetuse pakkumist ÜRO peasekretäri eriesindaja jõupingutustele rahvusvahelise üldsuse tegevuse koordineerimisel ja riigisisese poliitilise dialoogi hõlbustamisel Somaalias. Koos teiste annetajatega uurime me praegu sobivaid võimalusi ja vahendeid aitamaks somaallastel paremini 9. juunil sõlmitud Djibouti kokkulepet tõhusalt rakendada. See kokkulepe pakub uut lootust Somaalia rahva kauakestvale rahule ja stabiilsusele.

Humanitaartasandil keskendub EL peamiselt selliste põhisektorite nagu tervishoid, toitlustamine, toiduabi, peavari ja mitte-toiduabikaubad, vesi ja sanitaarseadmed, toetamisele osana tegevustest, mis on suunatud eriliselt just riigi kesk- ja lõunaosale, mis on tsiviilkonfliktide ja äärmuslike looduslike ohutegurite tagajärjel tõsiselt kannatanud.

2007. aasal õnnestus meie humanitaarabi ametil osutada humanitaarabi 18 miljoni euro väärtuses. Reaktsioonina halvenevale humanitaarolukorrale ja toiduainete hinnatõusule peaks abi üldsumma sel aastal ulatuma 27 miljoni euroni.

Arenguabi tasandil on EL juba Somaalia peamine abidoonor, osutades keskmise ja pika tähtajaga abi rahumeelse ja isemajandava ühiskonna jaluleseadmisel.

ELi Somaalia riigistrateegia raames eraldatakse kümnenda Euroopa Arengufondi raames enam kui 212 miljonit eurot aastatel 2008–2013. Üks kolmandik sellest programmist kulutatakse haridusele, mis on inimõiguste austamise seisukohast oluline. Kriitiliseks eesmärgiks on leppimise, demokraatia ja valitsusstruktuuride arendamise soodustamine kõikidel tasanditel. Ent ilma rahu ja turvalisuseta ei ole võimalik tõhusalt tegeleda pikaajalise arenguga. Seetõttu on prioriteediks seatud rahuliku ja turvalise keskkonna edendamine, kus austatakse inimõigusi ja kus saab areneda demokraatia protsess ning institutsioonid.

Volinik Michel kohtus vaid paar päeva tagasi IGADi tippkohtumisel Addis Abebas Somaalia presidendiga. Sel puhul esitas president Yusuf tugeva üleskutse rahvusvahelistele abistajatele toetada paremat, turvalisemat keskkonda Somaalias elavatele inimestele. Me võtsime endale kohustuse pakkuda Somaalia valitsusele selle eesmärgi täitmisel abi. Euroopa Komisjon juba rahastab Somaalia politseijõudude koolitamist ÜRO poolt ja samuti eraldatakse vahendeid AMISOMi operatsiooni kuludeks.

Lõppkokkuvõttes sõltub leppimise ja stabiilsuse poliitiline protsess ka piirkondlike võtmeosalejate osalusest ja toest, nimelt Etioopiast ja Eritreast, mis on kasutanud Somaalia tegevusvälja “varisõja” pidamiseks. Selles suhtes on Etioopia vägede väljaviimine Somaaliast võtmeelemendiks igasuguses võimalikus poliitilises läbimurdes.

Volinik Michel, kes kohtus eelmisel nädalavahetusel Etioopia peaministri Melesi ja Eritrea presidendi Isaiasiga, ärgitas neid toetama Djibouti protsessi, mis polnud kaugeltki perfektne, kuid siiski pakkus tõelist, kui mitte ainsat, võimalust tuua kokku Somaalia erinevad osalejad.

Keerukatele asjaoludele vaatamata jätkab komisjon oma Somaalia abistamise programmi, mis on välja töötatud koos liikmesriikidega Somaalia rahva kannatuste leevendamise ja rahumeelseks ühiskonnaks pinnase ettevalmistamise eesmärgil.

Piraatluse kohta tõstatati mõned küsimused ja ma lisaksin, et kuigi komisjoni kompetentsi ei kuulu mereväe saatmine sündmuspaika, nagu see on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1816 ette nähtud, on komisjon koos nõukoguga sisse seadnud asjaomastest peadirektoraatidest, täpsemalt energia ja transpordi peadirektoraat, kalanduse ja merenduse peadirektoraat, arengu peadirektoraat ja EuropeAid, moodustatud töörühma, et uurida parimat moodust ÜRO resolutsiooni rakendamiseks.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelude lõpus.

(1) vt protokoll