Istungi stenogramm

Neljapäev, 19. juuni 2008 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: Mechtild ROTHE
Asepresident

(Istung algas kell 10.05)

2. Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu transpordi- ja turismikomisjoni nimel Zita Gurmai esitatud raporti (A6-0169/2008) üle, mille pealkiri on „Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta” (2007/2259(INI)).

  Zita Gurmai, raportöör. − (HU) Tänan teid. Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, oma igapäevaelus sõltume järjest enam transpordist. Ka Euroopa majandus sõltub tõhusa maanteetranspordi olemasolust. Tihenev liiklus aga on põhjustanud tõsiste sotsiaalsete probleemide kasvu. See põhjustab ummikuid teedel ja linnapiirkondades, tekitab tõsiseid keskkonna- ja terviseprobleeme, raiskab energiat ning ennekõike põhjustab õnnetusi. Lühidalt, siin on mõned šokeerivad statistilised andmed: maanteeliikluse põhjustatud aastane süsinikdioksiidi emissioon on kokku 835 miljonit tonni, 40 000 inimest hukkub igal aastal teedel; liiklusummikutega seonduvad kulud Euroopa Liidus ulatuvad 50 miljardi euroni aastas, mis moodustab 0,5 % ühenduse SKTst, ja aastaks 2010 võib see arv tõusta 1 %-ni ELi SKTst.

Mul on siiski ka üks hea uudis: neid probleeme saab leevendada. Elektrooniline stabiilsuskontroll aitaks igal aastal päästa umbes 4000 inimese elu ja kui sõidukis olev hädaabikõnesüsteem eCall käivituks täielikult kogu Euroopas, saaks maanteel toimunud vigastuste ja surmajuhtumite arvu vähendada koguni 5–15 %. See säästaks aastas enam kui 2500 inimelu ja kujutaks endast majanduslikku kokkuhoidu 22 miljardi euro ulatuses. Vastav tarkvara ja reaalajas teave liikluskeskustes võimaldaksid liiklusummikuid 40 % ulatuses vähendada.

Isegi nendest vähestest arvudest, mida ma välja tõin, on selge, et intelligentsetel sõidukisüsteemidel on vaieldamatud eelised, kuid nende kasutamine on olnud seni piiratud; Ühendriikides seevastu muutub elektrooniline stabiilsuskontroll kohustuslikuks kõikidel uutel sõidukitel alates 2012. aastast. Peamine põhjus, miks need süsteemid rohkem levinud ei ole, on see, et need on kallid ja puudub vastav teave ning intelligentne infrastruktuur. Peame aga endalt küsima, kas me saame lubada olukorda, kus Euroopa kodanikel ei ole võimalust nautida oma õigusi? Teate, ma usun, et neil kõigil, ja ka meil kõigil, on õigus turvalisele, säästvale ja tõhusale liikuvusele.

Kuna liikuvus on kasvanud ja kasvab jätkuvalt, on probleemid, millest ma rääkisin, oma mastaabilt üleeuroopalised, ja kui liikuvust on vähem kui optimaalne või see ei ole turvaline, siis peame reageerima Euroopa tasandil. Turutõkked tuleb kõrvaldada, nõudlust intelligentse kommunikatsioonitehnika järele tõsta ja Euroopa tasemel tuleb arendada koostalitlusvõimelist intelligentset infrastruktuuri. Tuleb säilitada ja edendada Euroopa teadus- ja arendustegevuse juba saavutatud tulemusi side- ja infotehnoloogia vallas, eriti neid, mis on seotud sõiduki käsitsemisega. Kõik need asjad on Euroopa majanduse ja ühiskonna jaoks asendamatud, samuti on need ka Euroopa tööstuse huvides, arvestades, et peamised konkurendid on Jaapani ja Ühendriikide vastavad tööstussektorid (kui esitada ainult üks või kaks näidet). Euroopa otsustajad on seda mõistnud ja seetõttu on intelligentse auto algatus lipulaevaks i2010 algatuse raames.

Seetõttu tervitan ma Euroopa Komisjoni teatist ja toetan asjaomaste osapoolte tehtavaid jõupingutusi intelligentsete info- ja turvatehnoloogiate kasutamise laiendamiseks autodes. Peame tunnistama, et protsess on alles lapsekingades, kuid nüüd on meil teavet arengute kohta, mis on toimunud intelligentse auto initsiatiivi käivitamisest alates. See töö, mis me juba teinud oleme, pole tähtsusetu, ja me teeme arvestatavaid edusamme. Samal ajal aga ootan suure põnevusega järgmist arenguaruannet ja ma olen kindel, et ka mina oma tagasihoidlike ressurssidega olen kaasa aidanud eesmärgile edendada elupäästva, keskkonnaohutu, liiklust optimeeriva süsteemi käivitamist nii laias ulatuses, kui on võimalik.

Lõpuks tahaksin kasutada juhust ja tänada kõiki, kes on mind selles töös aidanud: Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia peadirektoraati, Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni sekretariaati; ma tänan oma kaasliikmeid täiskogul ja neid, kes täna siin viibida ei saa, nende kommentaaride ja muudatusettepanekute eest, ma tänan erialaorganisatsioone kõigi kasulike nõuannete, kutsete ja selgituste eest. Tänan teid kõiki koostöö eest.

  Antonio Tajani, komisjoni liige. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, pr Gurmai, kuigi ma esindan täna siin volinik Redingit, kelle vastutusalasse tänane arutelu kuulub, leian ma, et see teema on erakordse tähtsusega, olles osa strateegiast, mida komisjon ja osakond, mida esindan, kavatsevad järgmise paari aasta jooksul järgida, see tähendab strateegiast liikluses toimunud surmajuhtumite arvu vähendamise kohta Euroopa Liidus.

Meie kohus on pidada seda initsiatiivi poliitiliseks prioriteediks; kodanikud jälgivad meid ja eriti noored ootavad meilt vastuseid, nõuandeid, ettepanekuid ning ideid selleks, et nad saaksid Euroopa Liidu teid oma eluga riskimata kasutada.

Seetõttu on tänane arutelu, nagu ka eileõhtune arutelu, erakordse tähtsusega ja ka Euroopa Komisjoni korraldatavad üritused on erakordse tähtsusega. 10. juulil toimub Brüsselis noortele mõeldud üritus, kus neil on võimalik arutleda liiklusohutuse teemal, ja terve rida liiklusohutuse teemalisi üritusi toimub Prantsusmaa eesistujaks olemise ajal, millest kõige tähtsam toimub 13. oktoobril Pariisis, kuid ka teistes Euroopa linnades valmistatakse selles sektoris ette üritusi, mille eesmärgiks on ühiskonna teadlikkuse tõstmine ning eriti noorte teadlikkuse tõstmine.

Proua juhataja, daamid ja härrad, tänase arutelu seisukohast sooviksin tänada tervet parlamenti ja õnnitleda raportööri suurepärase ja ulatusliku töö eest. Eriliselt tervitan ma fakti, et raportis tunnustatakse intelligentse auto algatuse edendatavate tehnoloogiate ja süsteemide suurt potentsiaali. Parlamendi toetus on määrava tähtsusega, kui need süsteemid jõuavad liiklejateni.

Algusest peale on selle algatuse keskpunktiks, sihtmärgiks olnud kodanikud. Liiklejatena on kodanikud liikuvuse vallas järjest raskemate valikute ees ja avaliku ning erasektori saadetavad sõnumid on mõnel juhul segadust tekitavad või isegi vasturääkivad. Seega tervitan ma parlamendi üleskutset täiendavate meetmete rakendamiseks, nagu ergutused, autojuhtide koolitus ja kasutajatele suunatud teabekampaaniad, mis aitaksid turvalisematel ja ökoloogilisematel sõidukitel suuremat turuosa võita.

Eriti minule, kes ma juba mitu aastat olen selle parlamendi liige, on väga julgustav näha, et täiskogu tunnustab eCalli kui ühte intelligentse auto algatuse võtmeprioriteeti. eCalli tulemusena oleme teinud suuri edusamme ning selle aasta lõpus esitab komisjon parlamendile ja nõukogule uue teatise, milles määratakse eCalli saavutamiseks vajalikud viimased etapid.

Samuti olen ma parlamendile tänulik toetuse eest meie püüdlustele avastada parim viis energiatõhususe saavutamiseks ja CO2 emissiooni vähendamiseks intelligentsete tehnoloogiate abil ning meie juhendamise eest võimalike rakendatavate meetmete osas. See sektor on siiski alles algusjärgus ja määrus CO2 emissiooni vähendamise eesmärkide kohta vajab alles rakendamist; ma mõtlen taas täiendavatele meetmetele transpordisektoris, mis põhineksid eriti just integreeritud lähenemisviisil. Parlamendi toetus selles küsimuses on otsustava tähtsusega.

  Dieter-Lebrecht Koch, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, ühiskond peaks suuremast liiklusohutuse potentsiaalist kahel viisil kasu saama. Sel põhjusel kutsun ma koos täna arutatava raportiga üles täiendavale uurimistööle ja haridusele juhi abisüsteemide ohutusalase kasu osas. Enamikul inimestest ei ole nende süsteemide osas mingit praktilist kogemust ja seetõttu ei saa nad ka hinnata, et esiteks on juhi abisüsteemidel vaieldamatu turvapotentsiaal – põhjustab ju juhi eksimus 80 % liiklusõnnetustest – teiseks, et need muudavad juhtimise vähem stressi tekitavaks, kolmandaks, et need toetavad juhti ja kergendavad neil lasuvat koormat neilt lõplikku vastutust võtmata, ja neljandaks, et need soodustavad ökonoomset ja keskkonnasõbralikku sõidustiili. Vastavalt hiljutistele uuringutele suudaksid juhi abisüsteemid ennetada kuni 1/3 kõikidest raskest õnnetustest, kui kõik juhid neid kasutaksid.

Sellised süsteemid nagu adaptiivne kiirushoidik (ACC), ümberreastumise abiseade ja elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC) on tehniliselt hästi arendatud ja väga töökindlad. Teisest küljest peavad need samuti läbima regulaarse tehnilise kontrolli ja neid tuleb testida pärast suuremat avariijärgset remonti. Intelligentsed sõidukisüsteemid aitavad riskantseid olukordi sootuks vältida ja juhil lasuvat koormat kergendades viivad need lõdvestunuma ja ettenägelikuma sõidustiilini.

Kahjuks ei ole need süsteemid veel sõidukite standardkoostisosad. Vision Zerole vaatamata toimuvad siiski ka tulevikus liiklusõnnetused. 2010. aasta lõpust on kõik uued sõidukid varustatud elektroonilise satelliidipõhise eCalli hädaabikõne süsteemiga, et professionaalset abi oleks võimalik osutada kohe pärast liiklusõnnetust nn kuldse tunni jooksul, nagu arstid seda nimetavad.

Euroopa hädaabinumbri 112 kaudu saavad hädaabikeskus ja päästeteenistused kiire automaatteate õnnetuse toimumisest ja selle toimumise täpsest asukohast. Päästeteenistuse kohale jõudmiseni peaks aga igaüks meist olema suuteline osutama esmaabi. Kaasaegsete sõidukite kabiinis on aga tundlike seadmete ülekoormuse oht. Igapäevaste funktsioonide, nagu kliimaseadme, autoraadiote ja navigatsioonisüsteemide üha keerukam toimimine koos abisüsteemide – nagu automaatne parkimissüsteem, kaitseraua kontrollseadmed, alkoholi ja ülekoormuse vastane lukustus – ning muude seadmete saadetud heli- ja visuaalsete signaalidega võivad juhte häirida või isegi üle koormata.

Kogu selle potentsiaali juures jääb probleemiks sõidukipargi väljavahetamine. See on peamiselt maksejõu küsimus. Kahjuks meie sõidukite keskmine vanus kasvab, mitte ei kahane. Sõidukid peavad jääma taskukohasteks. See on meie kohustus.

Lõpuks lubage mul avaldada suurt tänu pr Gurmaile väljapaistva töö eest.

  Silvia-Adriana Ţicău, fraktsiooni PSE nimel. – (RO) Proua juhataja, hr volinik, kallid kolleegid. Soovin õnnitleda pr Gurmaid raporti eest ja ma olen veendunud, et samuti tänu temale kujuneb ambitsioonikamaks komisjoni 2008. aasta sügisel kavandatav tegevuskava intelligentsete autode kasutuselevõtu kiirendamise motiveerimiseks.

2006. aastal käivitatud intelligentse auto algatus on e2010, mis esindab komisjoni strateegilist infoühiskonna raamistikku aastani 2010, üks peaprojekte. Üheks e-ohutuse programmi osaks on 2010. aastaks eCalli süsteemi rakendamine, mis helistab automaatselt päästeteenistusse ja edastab andmeid sõiduki täpse asukoha kohta. Siiski on oluline, et liikmesriigid kirjutaksid alla vastastikkuse mõistmise memorandumile. Ma toetan selle süsteemi standardvarustusena kasutuselevõttu kõigis uutes autodes alates 2010. aastast.

Elektroonilise stabiilsuskontrolli kasutuselevõtuga, mis vähendab külglibisemise ohtu, oleks igal aastal Euroopas võimalik säästa 4000 inimelu. Kahjuks on vastavalt autotootjate strateegiale need seadmed saadaval suhteliselt väikeses koguses ja tihti väga kallis lisavarustuspaketis. Usun, et meile ei piisa, kui seame eesmärgiks, et alates 2012. aastast peaks stabiilsuskontroll olema saadaval kõikidel mudelitel, vaid on samuti oluline kasutusele võtta vahendeid, mis motiveerivad ostjat seda valima. On välja selgitatud, et 60 % laupkokkupõrgetest oleks võimalik vältida, kui juhtidel oleks pidurdamise abisüsteem ja õnnetuste vältimise tehnoloogia. Samuti võivad nähtavust parandavad süsteemid, mis varustavad auto adapteeruvate esilaternatega, vähendada jalakäijatega toimunud surmaga lõppevaid õnnetusi kuni 30 % võrra ja jalgratturitega toimunud õnnetusi kuni 15 % võrra.

Pean andmete konfidentsiaalsuse tagamist äärmiselt oluliseks ja juhin tähelepanu tõsiasjale, et on muutunud kiireloomuliseks õigusliku vastutuse küsimus õnnetuste puhul selliste autodega, mis on varustatud pidurdamise abisüsteemi või külglibisemisvastase seadmega. Autotööstus peaks rakendama REPONSE’i koostatud hea tava Euroopa koodeksit eesmärgiga arendada ja testida tipptehnilisi abisüsteeme tootjate… autojuhtide jaoks.

Lõpetuseks arvan, et ühenduse ja riiklike rahaliste toetusskeemide olemasolu intelligentsete autode ostmiseks on nende süsteemide laiahaardelise kasutuse seisukohast ülioluline. Sooviksin õnnitleda pr Gurmaid raporti eest ja me tõepoolest ootame komisjonilt ambitsioonikat plaani intelligentsete autode kasutuselevõtuks.

  Paweł Bartłomiej Piskorski, fraktsiooni ALDE nimel. – (PL) Pr juhataja, volinik, nagu me eile juba ütlesime, olete tulnud oma uues ametis siia eriliselt heal ajal: meie transpordialase arutelu vältel.

Nende päevade jooksul oleme arutanud erinevaid küsimusi, mis parandaksid liiklusohutust ja transpordi kvaliteeti. Kaks päeva tagasi rääkisime jalakäijate ja jalgratturite ohutusest, eile arutasime ohtlike materjalide vedu ja turvalisi liiklussüsteeme. Täna vaatleme sõidukeid endid, ehk seda, kuidas muuta Euroopa Liidus inimeste kasutatavad sõidukid nii ohutuks kui võimalik.

Meie jaoks on eesmärk selge: võimaldada ELi kodanikel tõhusamalt liikuda ja muuta nende elu mugavamaks, kuid samas peaksid nad ka tundma end turvalisemalt, nii et tänu määrustele saaksime öelda oma valijatele, öelda rahvale, et oleme teinud positiivse panuse. Euroopa Parlamendi võetud spetsiifilised meetmed ei näita mitte ainult selle täiskogu tähtsust, vaid need näitavad samuti, et Euroopa õigusloome ja Euroopa institutsioonid toovad igaühe ellu midagi positiivset ja käegakatsutavat.

Me ei tohiks unustada, et kui me arutleme sõidukite turvalisemaks muutmise algatuste üle, siis peame meeles pidama kahte asja. Esiteks, me arutleme auto enda ja kõikide süsteemide üle: kiiruse kontrollsüsteemid, stabiilsuskontrolli süsteemid, pikivahet hoidvad süsteemid, kõik need abisüsteemid koos navigatsioonisüsteemiga on väga olulised asjad, mis parandavad auto funktsioneerimist, mida kasutavad need, kes liiklevad teel.

Me peaksime siiski ka meeles pidama, ja nendes kõnedes on kohane seda rõhutada, et meie kodanike jaoks, nende jaoks, kes teedel liiklevad, on väga oluline ka side küsimus juhul, kui peaks toimuma tragöödia, liiklusõnnetus või mõni muu õnnetus. Meie kodanikud peaksid tundma kindlust, et tänu tehnilistele seadmetele ja süsteemidele, mis me kasutusele võtame, saavad nad abi nii kiiresti kui võimalik.

Need mõlemad küsimused on väga olulised. Mõlemad, see tähendab tõhusad infosüsteemid, mis tagavad abi saabumise õnnetuse korral, ja samas ka süsteemid, mis täiustavad sõidukeid endid.

Arutledes selle raporti üle, mida minu fraktsioon toetab, peame meeles pidama ka selle kitsendusi. Kõigepealt, kui räägime intelligentsest autost, siis ei tohi me unustada, et väga oluline osa intelligentsest autost on intelligentne juht. See pole vähem oluline seik ja koolituse küsimus on väga tähtis. Oleme arvukatel juhtudel avastanud, et tehnilise progressiga ei kaasnenud ohutuse paranemist. Miks? Vaatamata täiustunud tehnoloogiale ja kiirematele autodele, tundsid juhid end autoga sõites võitmatutena. Paremad teed tähendasid seda, et nad võisid sõita kiiremini. Sel põhjusel on samuti väga oluline koolituse küsimus, kus näidataks, mida on kaasaegses tehnoloogias uut, kuid samuti näidataks ka selle puudusi ja seda, kuidas juhid ei tohiks väärkasutada seda kaasaegset tehnoloogiat, mille me loodetavasti rakendame.

Samuti on tõstatatud ka turujõudude küsimus, meil ei ole garantiid, et meie vastu võetud määrused, kui head, kasulikud, sobivad ja tulusad need juhtide jaoks ka poleks, annavad tulemuseks sõidukite kohese väljavahetamise nende vastu, mida peame turvalisemateks, tõhusamateks ja kergemini kasutatavateks. Meil ei ole garantiisid, kuna mõistagi on olemas hinnabarjäär. See barjäär võib juurdepääsu nendele sõidukitele tõsiselt piirata. Ma ei toeta süsteeme, mis hõlmavad rahastamist, ja samuti on nii komisjoni kui ka meie kõigi jaoks teatud intellektuaalseks väljakutseks teada, mida teha, mitte ainult valmistada ohutumaid sõidukeid ja ehitada paremaid teid, vaid panna meie kodanikke, Euroopa Liidu kodanikke, tahtma neid kasutada ja omama selleks vajalikke rahalisi vahendeid.

Sooviksin väga tänada raportööri ja avaldada veel kord oma suurt toetust raportile.

  Sepp Kusstatscher, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Pr juhataja, volinik, keda ma tervitan kui uustulnukat meie täiskogus, daamid ja härrad, siin meie ees on raport, mis on tulvil soovitusi. Ma tunnustan pr Gurmaid raportis sisalduvate ideede rohkuse eest, mis on suunatud meie teedel liikuvate sõidukite tehnilise taseme täiustamisele.

Sissejuhatuse mõttes ei saa ma aga jätta tegemata tähelepanekut väljendite “intelligentne sõiduk”, “intelligentne infrastruktuur” ja “intelligentsed turvaseadmed” kohta. Nagu ma transpordi- ja turismikomisjonis juba öelnud olen, pean ma nende väljendite kasutamist autode ja teede puhul täielikult vastvõetamatuks. Intellegentia, intellegere, intellegens – need ladinakeelsed terminid puudutavad taipamist, tajumist ja mõistmist. Need osutavad inimeste kognitiivsele võimele, nende võimele mõista, eristada, probleeme lahendada ja teadmisi kasutada. Puhtalt lingvistilisest seisukohast on intelligentsetest autodest ja intelligentsetest teedest rääkimine täielik rumalus!

Selgitavas sõnavõtus oma raporti kohta kirjutab pr Gurmai: “Järjest suurenev liiklus põhjustab tõsiseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme: ummikud teedevõrgustikus ja linnaaladel, kahju keskkonnale ja rahvatervisele, energia raiskamine, liiklusõnnetused ja eelkõige tarbetu inimelude kadu”. Ma nõustun täielikult. Ma ei ürita eitada, et sedasorti nutikas tehnoloogia, mida raportis külluslikult esineb, võib aidata muuta liiklust ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks. See on aga vaid poolik lahendus tõelistele sotsiaalsetele ja keskkonnaprobleemidele.

Viimasel ajal olen ma viibinud paljude koolide klassiruumides. Nende külastuste jooksul olen ma kasutanud juhust ja küsinud põhi- ja keskkooli õpilastelt, mida peavad nemad arvukate liiklusõnnetuste peamiseks põhjuseks. Esimesed vastused on alati “liiga kiire ja ohtlik sõidustiil ning joobes juhtimine”. Need lahendused, mida me siin välja pakume, on aga peaaegu täielikult mootoritööstuse esitatud, mis üritab müüa üha enam uusi ja tehniliselt arenenud sõidukeid.

Kui probleemiks on tõusvad kütusehinnad, kui on kiire vajadus vähendada üldist energiatarbimist, kui CO2 emissiooni vastutustundetult kõrge tase vajab alandamist ja kui me tahame midagi teha kliimamuutusega võitlemiseks, siis ei pane neid asju õiges suunas liikuma filosoofia, mille eesmärk on järjest rohkem, järjest kõrgemale, järjest kiiremini, järjest rohkem arengut ja mobiilsust, kuid pigem hoopis erineva elustiili omaksvõtt, mille osaks on suurem aeglus, mõõdukus ja kokkuhoidlikkus.

On üks küsimus, mille ma pean vaidlustama. Raportöör kirjutab: “Võtmeküsimus on taskukohasus tarbijatele. Paljud tarbijad lihtsalt ei saa endale kõnealuseid süsteeme lubada. Seetõttu on oluline, et intelligentsed transpordisüsteemid muutuksid taskukohasteks ja laialdaselt kättesaadavateks nii pea kui võimalik”. Heidelbergis asuv keskkonna- ja prognoosiinstituut (UPI) arvutas mõned aastad tagasi, et kui võtta arvesse kõiki otseseid ja kaudseid transpordikulusid, siis saab keskmine Saksa auto valitsuselt, ehk teisisõnu maksumaksjalt, toetust umbes 3000 euro ulatuses aastas. On vastuvõetamatu, et keskkonna hävitamine ja riskid rahvatervisele saavad toetust. Vastupidi, need, kes põhjustavad kahju, peaksid maksma vastavalt kulude läbipaistvuse põhimõttele.

Teede ehitamine ja hooldus ei ole ainsad kulufaktorid. Seda on ka maakasutus ja mitmesugune kahju loodusele ning inimtervisele. Palun ärge mõistke mind valesti, ma ei ole parema tehnoloogia vastu, kuid ma olen vastu sellele pimedale usule tehnoloogiasse. Kui tahame liikuvust toetada, peaksime toetama peamiselt raudteetransporti, kohalikku ühistransporti, jalgrattureid ja jalakäijaid. See oleks intelligentsem, tervislikum, ohutum ja keskkonnasõbralikum.

  Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Pr juhataja, Zita Gurmai koostatud raport ja selles sisalduvad soovitused on järjekordseks sammuks liiklusohutuse parandamisel Euroopa Liidus. Enamik meist kasutab nendel teedel sõidukeid. Need on varustatud tehnoloogiaga, mis pidevalt täieneb: katalüsaatorid, ABS, ASC, tuled, turvavööd ja nii edasi. Nagu alati, on siingi üks “aga”. Üldiselt paigaldatakse need elektroonilised seadmed kallitele autodele, mis läbivad ohutusteste, millel on kägardustsoonid ning mis on varustatud mitmete turvapatjade ja spetsiaalsete vöödega. Sellised sõidukid suudavad vastu pidada peaaegu igasugusele liiklusõnnetusele, kuid kahjuks on enamus sõidukeid meie teedel keskmisest või madalamast hinnaklassist. Veelgi olulisem on see, et selliste autode müük järjest suureneb ja autoajakirjade kohaselt tabab meid varsti Indiast, Hiinast ja muudest riikidest pärinevate odavate autode üleküllus. Mõistagi on hind seotud kvaliteedi ja seadmetega. Autodel, mis maksavad 2000 ja 5000 euro vahel, pole suurt midagi peale mootori, rooli, rataste, istmete ja mõnes riigis võimalik, et ka ühe turvavöö.

On väga julgustav, et sellises olukorras on inimesi, kes üritavad tõsta meie ohutust. Hinnad langevad jätkuvalt ja kohustuslike seadmete hulka on võimalik pidevalt laiendada. Mitte vaid turvavöösid või ökoloogilisi mootoreid. Ehk muutuvad tulevikus kohustuslikeks ABS või automaatne stabiilsuskontroll (ASC).

Sooviksin õnnitleda Zita Gurmaid innovatiivse raporti eest. Olen kindel, et vaatamata nende seadmete keerukatele nimedele ja toimimisele võetakse raport vastu mõistmise ja toetusega. Üritame võidelda surmaga lõppevate õnnetuste tohutu hulgaga ja meie fraktsioon toetab seda raportit samuti, nagu ka eelmisi, mida minu kaasliikmed eile arutasid.

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Pr juhataja, olen raportöör pr Gurmaile raporti eest väga tänulik. Ta on valinud õige lähenemise. Muidugi on õigustatud hr Kusstatscheri filosoofiline kriitika termini “intelligentne auto” kohta. Mõistagi räägime siin tehisintellektist ja seega peame ka seda sõna kasutama.

Intelligentse auto resolutsioonis on kolm küsimust, mis vajavad selgitamist. Esiteks, intelligentse auto areng peab toimuma puhta keskkonna huvides. Teiseks, sellel arengul peab olema positiivne mõju liiklusohutusele. Mul on hea meel, et need küsimused toodi ka pr Gurmai raportis välja. Sooviksin teha ka järgnevad märkused.

Esiteks, pean oluliseks, et intelligentse auto arendamisel on tehtud jõupingutusi, et see vastaks Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkidele. Raportis mainitakse, et Euroopa Komisjoni eesmärgiks on see, et uute sõiduautode ja kaubikute keskmine CO2 emissioon ei ületaks 120 grammi kilomeetri kohta. Lisaksin sellele, et 2020. aasta eesmärk on 80 grammi kilomeetri kohta. Ma usun, et intelligentsete autode arendamine võib olla abiks selle eesmärgi saavutamisel. Autode energiaallikate jätkusuutlikus arengus on kindlasti ka arvukalt teisi intelligentseid võimalusi CO2 emissiooni eesmärkide saavutamiseks.

Teiseks, ma ütleksin, et intelligentsete autode arendamine on ka liiklusohutuse huvides. Raportis on seda ulatuslikult arutatud, seega ma siin enam sellest rohkem ei räägi.

Mis puutub põhjendusse J, siis olgu selge, et vaatamata sellele, kas tehnoloogiline progress laseb juhtidel end tunda turvalisemalt ja seetõttu ka vähem vastutavana, sõltub turvaliselt sõitmine igast üksikust juhist. Seda põhimõtet tuleb alles rakendada ja on suurepärane, kui seda juhtidele meenutatakse.

Minu viimased märkused puudutavad raportit tervikuna. On oluline, et intelligentsete autode arendamist ei vaadeldaks eraldi intelligentse auto keskkonna arendamisest. See kombinatsioon pakub just saaste vähendamiseks ja liiklusohutuse tõstmiseks mitmeid võimalusi. Hea liiklussüsteem on ühiskonnale elulise tähtsusega. Peame vastu astuma tõsiasjale, et transport toimib keskkonna arvelt ja seostub jätkuvalt õnnetustega.

Intelligentsete transpordisüsteemide arendamine võib aga kindlasti kaasa aidata nende suurte negatiivsete mõjude vähendamisele transpordis. Seetõttu tahaksin veel kord tähelepanu tõmmata põhjendusele number 13. Ma ootan liikmesriikidelt ja Euroopa Komisjonilt tugevat toetust keskkonna- ja sõidukiohutuse lahenduste kasutuselevõtule.

Rõhutan samuti, et on oluline, et teavet intelligentsete transpordisüsteemide kohta jagataks korralikult. On pealegi tõenäoline, et teave saab kättesaadavaks nendes liikmesriikides, mis kannatavad suhteliselt vähem nende transpordi negatiivsete mõjude all, mida enne mainisin. Sel juhul oleks kasulik, kui arendataks välja süsteem, mis ühest küljest tagaks, et see oluline info muudetakse kättesaadavaks ka nendes liikmesriikides, kus on selle vastu suur huvi, ja teisest küljest võtaks arvesse intelligentsete transpordisüsteemide arendajate intellektuaalse omandi õigusi. Minu arvates peaksid liikmesriigid selles küsimuses tegema omavahel selgeid kokkuleppeid.

  Luca Romagnoli (NI). - (IT) Pr juhataja, daamid ja härrad, õnnitlen pr Gurmaid suure hulga esitatud ideede eest; pean ütlema, et selles raportis on nii palju inim- ja tehisintelligentsi, ning ma loodan, et esimene saab alati eesõiguse teise ees, kuna muidu satume hoopis teistsugustesse probleemidesse ja kuna üks meie eesmärke peab seega olema ohutumate, puhtamate ja intelligentsemate sõidukite väljapakkumine, peab meie eesmärk olema, nagu esitatud, samuti meie teedel toimunud surmajuhtumite vähendamine poole võrra aastaks 2010.

Itaalias jooksis veel hiljuti televisioonis hirmutav reklaam: seal näidati terve küla kadumist Itaalia kaardilt, terve munitsipaalüksus, mis on võrdne ja sama demograafilise suurusega kui need 40 000 ja enamgi Euroopa kodanikku, kes igal aastal meie Euroopast kaovad. Seetõttu tuleb astuda kõik vajalikud sammud selleks, et saavutada surmajuhtumite arvu järsk langus ja vähendada ka nende inimeste arvu, kes ei saa surma ja kujutavad endast tohutut sotsiaalset kulutust, kuna paljud neist on eluaegse puudega või neil on mõni muu puudeaste ning nad on meie sotsiaalsüsteemile ja südametunnistusele raskeks koormaks ja seetõttu tuleb sellest vaatepunktist teha kõik.

Ma nõustun, et sõidukitele ja infrastruktuurile paigaldatav tehnoloogia on ohutuse jaoks väga tähtis, kui kõne all on ohutus ja abi, siis ei saa ühtki vajalikku sammu jätta astumata, nagu hr Piskorski ja hr Kuc juba ütlesid, kuid samuti on oluline, et juhid oleksid intelligentsed ja informeeritud. Minu arvates on seetõttu vajalikud ka drastilised meetmed kiiruse piiramiseks ja sanktsioonide hoogustamiseks, mida rakendada juhul, kui juht on vastutav, ja siin pean ma mainima, et ka Itaalia uus valitsus on välja tulnud mõne huvitava vastusega.

Ma mõtlen näiteks, et milliste kriteeriumide järgi turustatakse siiani autosid, mis on suutelised arendama mõeldamatuid kiirusi ja kui tsiteerida hr Kusstatscheri: kui ei ole intelligentsust tarbijate poolt, kes ostavad selliseid autosid ja nendega meie linnades sõidavad, siis lasub vastutus neil, kes haldavad ja otsustavad nende inimeste vabaduse üle, kellel ei tohi kunagi lasta teiste inimeste vabadust piirata, kes sellistel juhtudel kahjuks tihti hukkuvad.

  Luís Queiró (PPE-DE). - (PT) Pr juhataja, volinik, daamid ja härrad, siin arutlusel olev raport, mille koostajat sooviksin ma õnnitleda, on suurepäraseks võimaluseks ühendada tehnika arengu parimad küljed liiklusohutuse kõige olulisema küljega, milleks ongi ohutus.

Uue side- ja infotehnoloogia areng on muutnud võimalikuks liiklusõnnetuste ohvrite, mis on Euroopa teedel välditavaks nuhtluseks, arvu vähendamise poliitilise ja sotsiaalse eesmärgi saavutamise.

Kui soovime sedaviisi kättesaadavaks muutunud potentsiaali maksimaalselt ekspluateerida, peavad teavituskampaaniad sisaldama lühikest, selget ja mõistetavat informatsiooni uue intelligentse sõiduki kohta ja need peavad jõudma võimalikult laia publikuni.

On oluline tagada, et ICT-põhiste intelligentse auto süsteemide arendamine ja kasutuselevõtt leiaks üha kasvavat heakskiitu rahvusvahelisel tasandil ja endiselt on vajadus tagada, et liikmesriigid ning tööstus julgustaksid ja toetaksid investeeringuid sellistesse süsteemidesse.

Integreeritud lähenemine nendele probleemidele laseb ka arvesse võtta erinevaid ühiseid julgeoleku- ja kaskkonnaeesmärke, eriti seoses infrastruktuuri ja juhi käitumisega, nagu mitmed meie kaasliikmed on juba rõhutanud.

Tõde on aga see, et mitte kõik selle protsessi aspektid ei toimi hästi. Nende süsteemide turustamine on endiselt nõrk. Nende kõrge maksumus, mis isegi praegu tähendab, et kõige turvalisemad autod on paljude inimeste jaoks luksusautod, ja levitamis- ning teavituskampaaniate puudumine nende heade külgede kohta takistavad suuremat turule tungimist.

Seetõttu on väga oluline tagada, et läbirääkimised eCalli süsteemi muutmiseks standardvarustuseks kõikidel uutel autodel alates 2010. aastast oleksid edukad, nagu volinik seda juba ütles. Ennustatakse, et ainuüksi see initsiatiiv võib päästa kuni 2500 inimelu igal aastal pärast selle täielikku kasutuselevõttu Euroopas.

Pr juhataja ja volinik, teine selle raporti põhiaspekt on elektroonilise stabiilsuskontrolli 100 % kasutuselevõtt kõikidel uutel autodel alates 2012. aastast, mis säästab igal aastal samuti tuhandeid elusid ja väldib mitmeid vigastusi Euroopa teedel.

Seega sooviksime küsida volinikult, kas ta on suuteline meile tagama, et see eesmärk on endiselt saavutatav määratud tähtajaks, 2012. aastaks.

Me kõik peame veel kord tundma, et oleme osalised võitluses surmajuhtumitega Euroopa teedel, otsides tõhusaid ja jätkusuutlikke lahendusi uute tehnoloogiate rakendamiseks teeliiklussektoris. Seega on oluline, et asjasse puutuvad osapooled koordineeriksid oma tegevuse ja et komisjon ja liikmesriigid toetaksid uue infotehnoloogia alaseid uuringuid ning et juhid saaksid teadlikuks oma ohutusalasest kasust.

Lühidalt, kõik peavad tegema koostööd selleks, et muuta need süsteemid iseenesest mõistetavateks ja majanduslikult kättesaadavateks toodeteks turul, et tarbijate nõudlus nende järele tõuseks.

  Robert Evans (PSE). - Pr juhataja, kordan teiste tänusid raportöörile tema töö eest tuua see algatus parlamenti.

Ma ütlesin eile õhtul ühes arutelus, et sel nädalal on Euroopa Liidus palju sisevaatlust selle üle, milles seisneb Euroopa idee ja kuidas me saaksime oma kodanikega uuesti sideme luua ja näidata Euroopa rahvale tõeliselt, et me teeme väärtuslikku tööd ja kaitseme neid, nende perekondi ja huve.

Ma arvan, et see on järjekordne näide, kus me vaatleme turvameetmeid ja kõige kaasaegsema tehnoloogia kasutamist selleks, et aidata neid raskustes; me üritame väita, et autod peaksid olema paremini varustatud. Mõistagi on sellel üleeuroopaline mõõde, kuna autosid valmistatakse pea kõigis Euroopa riikides (pean ütlema, et Ühendkuningriigis valmistatakse neid tunduvalt vähem kui varem). Inimesed sõidavad Prantsuse, Itaalia või Saksa autodega, autodega, mis on valmistatud Hispaanias või Suurbritannias ja mujal kokku pandud, mõistagi vajame me riikideülest õigusloomet toetamaks võimalikult kõrgeid standardeid. Kui see tähendab, et selle initsiatiivi läbi saame säästa elusid tänu arstiabi kättesaadavusele ja me saame aidata inimesi, kes võib-olla muidu ei oleks õnnetuses ellu jäänud, siis on see midagi sellist, mida briti kodanikud ja ka teiste Euroopa riikide ja Iirimaa kodanikud saavad mõõta.

Me võime vaadata seda algatust ja mõelda, et see on väga futuristlik ja seda ei võeta lähiajal kasutusele. Kuid see ei olnudki väga kaua aega tagasi, ma mõtlen 30 aasta tagusele ajale, kui sain oma esimese auto, ja ma vaatan siin ruumis ringi ja ehk on siinviibivad liikmed saanud oma esimese auto veelgi varem, kui autodel polnud automaatselt raadioid sees. Nüüd ma ei tea, kas ongi võimalik osta autot ilma raadiota, CD-mängijata või muu selliseta. Nagu eelkõneleja ütles, on tänapäeva autod tehtud kiiremateks ja arenenumateks kui kunagi varem: satelliitnavigatsioonisüsteemid, e-süsteemid, millest me siin räägime, saavad üsna pea autodes olema ja 20 aasta pärast muutuvad need ilmselt standardvarustuseks. Me peaksime seda tervitama ja levitama selle kohta infot. Seetõttu õnnitlen ma kõiki asjaosalisi.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Pr juhataja, automaatse stabiilsuskontrolli ja automaatse õnnetusest teatamise seadme paigaldamine autodesse on kujunenud tänapäeva väljakutseks. Selle kasuks räägib mitmeid argumente. Esimene neist on vajadus suurendada juhtide ja liiklejate ohutust. Igal aastal toimub Euroopa teedel 41 600 surmaga lõppevat õnnetust. Sellega kaasnevad puuded ja samuti ka kahju mitmete tuhandete teiste liiklejate tervisele on meie kõigi jaoks tugev argument. Surmajuhtumeid oleks palju vähem, kui esmaabi jõuaks abivajajateni kiiremini, seega on automaatse õnnetusest teavitamise süsteemi kasutuselevõtt elulise tähtsusega lahendus.

Kolmas oluline faktor, millel on märkimisväärne mõju õnnetuste arvule, on teede olukord. Investeerimine teedesse on elulise tähtsusega, eriti uutes liikmesriikides ja viletsa infrastruktuuriga äärealadel. Teedevõrgustiku uuendamisel ja laiendamisel on oluline pöörata tähelepanu keskkonnale. Teeäärsed puud, mis kasvavad otse teede kõrval, on märkimisväärseks surmajuhtumite arvu suurendavaks faktoriks.

Innovatsioon autotööstuses ei tähenda vaid sõidukite ja inimeste ohutust. See puudutab ka autodest tuleneva CO2 emissiooni põhjustatud kahjulike keskkonnamõjude vähendamist. Hea, et raportöör on paljude muude probleemide hulgas ka sellele tähelepanu pööranud. Seetõttu sooviksin avaldada suurt tunnustust hea töö eest.

Ainus, millega ma ei saa nõustuda, on väljend “intelligentne auto”. Nõustun eelkõnelejaga, kes ütles, et see mõiste on kasutatav vaid elusolendite puhul. Jätkates seda mõtterida jõuame olukorrani, kus “intelligentseid autosid” juhivad tehniliselt tõhusad juhid. Keda me sellises olukorras kaasaksime koolitustegevusse, mis on liiklusohutuse parandamise ja tsivilisatsiooni tehniliste saavutuste nautimise seisukohalt nii olulised?

  Reinhard Rack (PPE-DE). - (DE) Pr juhataja, mina olen linnatranspordi teema raportöör, ja käesoleval hetkel on mu peamine ülesanne kahtlemata ärgitada täiskogu hääletama raporti poolt, millega transpordi- ja turismikomisjon on tegelenud juba juulikuise osaistungjärgu käigus, et me saaksime saata õigeaegsed signaalid komisjoni linnatranspordi tegevuskava jaoks, mis avaldatakse sügisel. Üks nendest signaalidest on otseselt seotud tänase arutelu teemaga.

Üldiselt, kuid eriti linnades on meil üha enam raskusi piisava raha leidmisel selleks, et teha suuremaid arenguid riistvaras, mille all ma mõtlen meie teid. Selle mittetegemiseks on ka arvukalt häid põhjuseid. Järelikult peame me kasutama vastavat tarkvara, ehk teisisõnu intelligentseid sõidukeid ja samavõrd intelligentset liiklusvoolu korraldust tagamaks, et seda nappi ressurssi, milleks on meie teedevõrgustik, kasutataks paremini. Ummikud on üheks probleemiks, mille jaoks vajame kahtlemata uut ja paremat tehnoloogiat.

Selles kontekstis korraldasime me transpordi- ja turismikomisjoni nõupidamise osana arutelu, kus tööstuse esinejad rääkisid meile mitte sugugi üllatuslikult, et kõik on võimalik. Paljugi on võimalik, kuid mootoritööstus vajab ühelt poolt ajalisi signaale, samas kui teiselt poolt tuleb hoolitseda selle eest, et tagataks, et need juhi abisüsteemid, kui nad on välja töötatud, paigaldataks suurele hulgale sõidukitele ja ei jääks mitte nende väheste privilegeeritute pärusmaaks, kes suudavad endale hästi varustatud autosid lubada.

See on argument, mis tänase arutelu käigus on õigusega esile toodud. Idee ei saa seisneda selles, et parimad uued tehnoloogilised lahendused oleksid reserveeritud vaid vähestele autodele, jättes juhtide suure massi, kellel on tegelikult samad probleemid, fakti ette, et süsteemid pole omavahel kokkusobivad. Järelikult, kui me tahame tõeliselt liikluse ja selle põhjustatud probleemide, kuid samuti ka isiku liikuvuse pakutavate võimaluste teemat käsitleda, siis vajame suurt hulka omavahel koordineeritud tegevusi.

Lubage mul selles kontekstis esitada veel viimane väide, millele hr Koch õigusega vihjas. Uus, hea, täiustatud tehnoloogia võib muuta autod turvalisemaks ja liikluse ohutumaks, kuid seda võib ka väärkasutada ja luua juhtide hulgas väärarusaama, et kuna nende auto on kõigeks suuteline, siis ei pea nad ise enam pöörama erilist tähelepanu ohutule sõidustiilile. Pingevaba juhtimine on tore asi, kuid ma usun, et palju olulisem on sõita ohutult ja eelkõige olla teadlik oma liikluskäitumise tagajärgedest. Seega on see veel üks valdkond, kus me ei tohi silmist kaotada uute arengute psühholoogilist mõju.

  Bogusław Liberadzki (PSE). - (PL) Pr juhataja, volinik, sooviksin Zita Gurmaid palavalt õnnitleda. Lisaks oma intellektuaalsele panusele on ta läbi viinud ka arvukalt propageerivaid üritusi ja on sellesse raportisse pannud tõepoolest kõik, mis tal panna oli. Meie tunnustus ja tänu raportöörile.

Täna räägime intelligentsest autost. Ärme muretseme selle pärast, kas sõna “intelligentne” on sobiv või mitte. Eile rääkisime intelligentsetest teedest, ilma neid otseselt intelligentseteks teedeks nimetamata. Eile oli meil palju enam kahtlusi kui täna. Täna mõistame üksteist paremini. Eksisteerib mõistagi ka kolmas faktor, milleks on intelligentne juht. Milles peaks juhi intelligentsus seisnema? Esiteks peaks ta soovima kasu saada intelligentsest autost. Me peame veenma juhte selles, et on vaja teha majanduslikud kalkulatsioonid. Kui palju valu oleme valmis kannatama, kui palju päevi haiglas veetma selleks, et säästa 1000 eurot, ostes tehnoloogiliselt vähem täiustatud sõiduki? Olla teadlik, et see tehnoloogiliselt täiustatud auto ja tee võivad tähendada vähem õnnetusi, vähem raskeid õnnetusi ja paremat elukvaliteeti ning et see võib olla meie käe ulatuses, eeldades – ma kordan –, et mõistame, et uuele tehnoloogiale tasub see 1000 eurot kulutada.

  Malcolm Harbour (PPE-DE). - Pr juhataja, kõigepealt tahaksin ma öelda tere tulemast Antonio Tajanile ja õnnitleda teda ametisse määramise puhul. On väga oluline, et ta osaleb sellel tähtsal arutelul.

Kõigepealt tahaksin ma avaldada oma lugupidamist Zita Gurmaile, kes on teinud suurepärast tööd mitte vaid selle raporti koostamisel, vaid ka propageerides tervet intelligentse auto e-turvalisuse programmi.

Soovin komisjonile öelda, et see on tähelepanuväärne näide sellest, kuidas komisjoni initsiatiiv suudab inimesi ühendada omaenda teenuste läbi, kuna pr Reding ja tema eelkäija hr Liikanen olid selles aktiivsed osalised, nagu te teate. Mul on hea meel näha oma sõpru André Vitsi ja Juhani Jaaskelainenit voliniku selja taga istumas, kuna nad on olnud olulised kõikide osalejate koondamises ja tõelise edasimineku saavutamises; ja ma kordan seda, mida ütles Robert Evans: see on tähelepanuväärne näide sellest, kuidas Euroopa institutsioonid suudavad omavahel koostööd teha ilma tõsise õigusloometa ja selge visiooniga edasi liikumiseks.

Ainus, mida ma täna kahetsen, pr juhataja – loodan, et võtate selle parlamendi nimel omaks – on see, et teised põhiosalejad terves intelligentse auto programmis on esireas märgatavalt vähe esindatud, kuna nõukogul on siin otsustav roll. Liikmesriigid on suures osas vastutavad enamiku üksikasjaliku õigusloome eest, mis aitab neid programme juurutada ja meie kodanikke aidata. Miks nad ei ole siin seda arutelu kuulamas?

Sooviksin teha paar märkust seoses sellega, mida kolleegid on autode ja teedega seonduvate otsustava tähtsusega küsimuste kohta öelnud. Lubage mul öelda kolleegidele, kes on rääkinud autode turvaomadustest, et kogu tööstuse evolutsiooniprotsess on seisnenud tehnoloogilises progressis; tõepoolest on tõsi see, et ohutusalane innovatsioon on alanud kõigepealt väiksema tootmismahuga kallimatest autodest ja on siis levinud ka allapoole ja muutunud kättesaadavaks odavamatel autodel. Nüüd on kõigil Euroopa Liidus müüdavatel autodel blokeerumisvastane pidurisüsteem. See on intelligentne süsteem, kuna minu nägemuses on intelligentsus info kogumine ja kasutamine. Seda need süsteemid teevad. Kui see infokogumissüsteem on peal, siis saab seda kasutada libisemisvastastes süsteemides. Täiendav kulu on palju väiksem.

Kuid kui meil on eCalli süsteem, siis on kõik autod varustatud selle välise infokogumissüsteemiga, mida me tahame viia kooskõlla ka intelligentse kiirtee süsteemiga, kus me samuti infot kogume.

Minu piirkonnas – ja muide, Robert Evans, Ühendkuningriik toodab praegu autosid peaaegu oma ajaloolise kõrgtaseme ulatuses ja Ühendkuningriigis on meil rohkem autotootjaid, kui üheski teises Euroopa Liidu riigis, seega ärge palun alavääristage meie autotööstust – minu kohalikul kiirteel, on meil Ühendkuningriigi esimene intelligentne kiirtee, mis avab sõiduradu ja kontrollib kiirust vastavalt liiklusvoolule, ja ma võin teile öelda, et liiklus ei kulge mitte ainult sujuvamalt, vaid samuti on paranenud ka kütuse tarbimine: sellest olukorrast võidavad kõik pooled.

Küsimus ongi selles. Küsimus on võitmises intelligentsi kasutamise läbi ja ma loodan, et te kõik toetate seda.

  Genowefa Grabowska (PSE). - (PL) Pr juhataja, ma sooviksin õnnitleda oma kolleegi Zita Gurmaid, kuna ta on teinud midagi suurepärast – ta on kavandanud ja koostanud suurepärase raporti valdkonnas, mis näib olevat väga tehniline ja mehine.

Me elame ühiskonnas, mida domineerib infotehnoloogia. Sedasorti seadmed saadavad meid ehast koiduni. Me avastasime väga kiiresti, et see teeb elu lihtsamaks ja õppisime kiiresti sellest kasu saama. Seetõttu on olnud suurepärane see areng, et osana infoühiskonna ja meedia üleüldisest strateegiast on Euroopa Komisjon leidnud teema, mis puudutab meid väga lähedalt, nimelt inimeste ohutus ja liiklusohutus, ja on välja töötanud selle intelligentse auto algatuse. Mulle meeldib nimetus “intelligentne auto”, mul ei ole selle suhtes probleeme, nagu mina aru saan, kasutatakse seda kujundlikult. See on huvitav nimetus, “intelligentne auto”, see tõmbab inimeste tähelepanu, köidab meediat, selle tähendus ei ole sõnasõnaline. Minu jaoks sümboliseerib see nimetus kaasaegset Euroopa transporti, mis tänu uuele side- ja infotehnoloogiale muutub veelgi ohutumaks, ökoloogilisemaks ja tõhusamaks.

Intelligentse auto peamine eesmärk on inimesi aidata. Teisel kohal on kasu keskkonnale ja kolmandaks peaks see muutma Euroopa transpordi tõhusamaks. Ma ei tea, kas intelligentne auto vajab tohutut propageerimist ja reklaami. Inimesed on loomu poolest uudishimulikud ja neile meeldib osta uudistooteid, eriti veel, kui need on majanduslikult taskukohased.

Ma olen veendunud, et isegi kui seda tüüpi auto on veidi kallim, siis kõik, kes selle endale ostavad, tunnevad, et nad investeerivad enda ohutusse. Usun samuti, et nad ei tunne, et nad oleksid need mõned eurod raisanud oma ohutuse kindlustamisele. Ütleksin vaid seda, et kasutajad ei pea mitte ainult teadma, mis intelligentses autos on, vaid ka seda, kuidas see toimib, ja nad peavad õppima, kuidas käsitseda seda kaasaegset tehnoloogiat, millele meil on tihti teoreetiline juurdepääs, kuid tegelikkuses kunagi ei kasuta.

Sooviksin näha, et osana ohutuspõhimõtetest ei võimaldaks intelligentne auto mobiiltelefonide kasutamist ja et mobiiltelefonid oleksid autodes paigaldatud nii, et nad ei tõmbaks juhi tähelepanu teelt kõrvale.

Viimane tähelepanek on see, et isegi kõige intelligentsem auto, mis on varustatud uusimate lisaseadmete ja tehnoloogiaga et täida meie ootusi, kui juht teeb vea ja kui Euroopa teedevõrgustik ei ole nii hea, kui see on juba mõnedes Euroopa liidu riikides.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). - (RO) Pr juhataja, kallid kolleegid, hr volinik, mulle on suur au kõnetada teid teie uuel ametikohal. Ma õnnitlen pr Gurmaid selle äärmiselt vajaliku raporti eest.

Kallid kolleegid, naftahind on ärevust tekitavalt tõusnud ja jõupingutused traditsiooniliste kütuste asendamiseks ei ole veel andnud ennustatavaid tulemusi, ja hetkel on lahendused kas liiga kallid või vastuolulised või tehnoloogilisest seisukohast ebapiisavalt testitud. Siiski on auto endiselt Eurooplaste jaoks kõige populaarsemaks transpordivahendiks ja kahjuks põhjustab see eelistus arvukalt probleeme, nii sotsiaalsel kui ka keskkonnakaitse tasandil, samuti ka materiaalse kahju ja eriti inimkaotustega õnnetusi.

Vajalik on intelligentse transpordisüsteemi ja eelkõige elektroonilise stabiilsuskontrolli laiahaardeline kasutamine. Sel moel on võimalik säästa tuhandeid inimelusid, vähendada saastet, vabastada liiklust ummikutest ja parandada nii autojuhi mugavust kui ka ohutust ja liiklejatevahelisi suhteid. Liikmesriigid ja eraettevõtjad peaksid veelgi aktiivsemalt osalema nii e-ohutuse algatuse arendamises kui ka rakendamises ja õnnetuste vältimise uute süsteemide, uute materjalide ja sensorite kavandamises, mis looks ühenduse sõidukilt sõidukile ja ka sõidukilt teele. On selge, et intelligentse auto algatust ei saa lahutada intelligentse tee algatusest. Ma toetan täielikult komisjoni ettepanekut käivitada kooperatiivsete juhtimissüsteemide rakendamise programm, samuti seonduvate raadiosageduste saadavuse tagamine, mille eelised on eksperimentaalses faasis nähtavad mitmes riigis, ja koos kõikide asjasse puutuvate kuludega annavad pikaajalisi tulemusi.

On tõsi, et need süsteemid on peamiselt suunatud kiirtee- ja TEN-T liiklusele. Ma rõhutan fakti, et aja jooksul peavad kahanema erinevused peamiste infrastruktuuride ja muuliigiliste teede vahel, eriti uutes liikmesriikides. On vajalik, et liikmesriigid kasutaksid tõhusalt neile saadaolevaid Euroopa fonde ja leiaksid ka teisi rahalisi ja tehnilisi lahendusi selleks, et kavandada ja rakendada pikaajalisi strateegiaid abi- ja kooperatiivse juhtimise rakendamiseks piirkondades, mis on samuti tõeliselt probleemsed: riiklikel, maakonna- ja kohalikel teedel, kaubatranspordi ümbersõiduteedel, linnastute ühendusteedel… linnalähedastel aladel ja piirialadel.

Samuti peaksid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid jätkama oma jõupingutusi eCalli õigusloomega seonduva raamistiku harmoniseerimiseks, samuti ka hädaabinumbri 112 suhtes, mis on elementaarse ohutuse tugisammasteks, ja kestva liikuvuse konsolideerimiseks ning Euroopa kodanike heaolu tagamiseks.

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

  Pierre Pribetich (PSE). – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt tahaksin ma õnnitleda meie kolleegi Zita Gurmaid selle raportiga tehtud saavutuse puhul intelligentse auto algatuse vallas. Oleme teadlikud, et ühiskonna arengu seisukohast on liikuvus jõukuse, arengu ja seega ka piirkondade ja inimeste vahelise solidaarsuse edendamise suutlikkuse allikaks. Kui tahame jätkusuutlikku arengut, siis peame ühendama erinevad transpordiliigid liiklusvoolu parandamiseks linnades ja maal. Kuigi me kindlasti ei taha ehitada oma ühiskonda ümber auto nagu minevikus, jääb mootorsõiduk siiski intelligentse ja jätkusuutliku liikuvuse, mille poole me püüdleme, saavutamisel tähtsaks vahendiks. Kui tahame selle muuta reaalsuseks, siis peame projekteerima intelligentsed ja jätkusuutlikud autod, mis põhinevad kolmel nõudel: need peavad olema ohutumad, puhtamad ja intelligentsemad. Lisaks sellele põhimõttele peab Euroopa sellele algatusele andma praktilist toetust direktiivide ja poliitika näol, mis pikas perspektiivis integreeriksid kõik elektroonilised süsteemid, rändlevad või mitte, ja muudaksid võimalikuks protsessi kontrollimise ja selliste autode juhtimise, mis on ohutumad ja puhtamad, madalama CO2 ja tahkete osakeste emissiooniga.

Seetõttu peame innustama autotootjaid kaaluma isegi praeguses staadiumis kõigi nende elektrooniliste süsteemide rakendamist uutele autodele mitte ainult suurema tõhususe ja sõidumugavuse eesmärgil, vaid ka kulude vähendamise ning tootmise ja paigaldamise lihtsustamise eesmärgil, mis sellest tuleneb.

Kui tahame saavutada jätkusuutlikku liikuvust, siis peame ka vastava poliitika haaret laiendama. Uuringuprojektid ja innovatsioonid peaksid viimaks looma intelligentsed teed, mis parandavad ohutust, vähendavad energiakulusid, kasutavad sõidukitevahelist dialoogi ja parandavad liiklusvoolu. Euroopa Liit tahab propageerida teadmistepõhist ühiskonda ja jätkusuutlikku arengut. Need algatused asuvad selles kontekstis auväärsel kohal.

Lubage mul lõpetada, rõhutades elutähtsat vajadust olla tõeliselt ambitsioonikas, seada ambitsioonikaid eesmärke ja luua Euroopas tingimused arenguks ja progressiks. Vastukajana meie kolleegi Zita Gurmai raportile on Euroopa Parlament veendunud, et komisjon vastab sellele ootusele ja nendele vajadustele, seades Euroopa intelligentsele autole uue eesmärgi ja eraldades lõpuks selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud vahendid.

  Etelka Barsi-Pataky (PPE-DE). - (HU) Hr juhataja, ma toetan raportööri pr Gurmai raportit. Hr asepresident, on saabunud aeg rakendada intelligentseid transpordisüsteeme ja seeläbi avada Euroopa transpordi ajaloos uus ajastu. Teame, et intelligentsete transpordisüsteemide rakendamine on üks olulisimaid meie käsutuses olevaid vahendeid, võiksime isegi öelda relvi, kui soovime kliimamuutusele asjakohaselt reageerida. Vaid kaks aastat tagasi siin Euroopa Parlamendi täiskogu istungil ütlesin, et minu arvates on tänapäeva transpordi üheks olulisimaks väljakutseks selgelt intelligentsete transpordisüsteemide muutmine Euroopas laialdaselt kättesaadavateks. Siis aasta hiljem esitasin ma täiskogule Euroopa Parlamendi ülevaate Euroopa transpordipoliitika valge raamatu kohta ja parlament toetas selgesõnaliselt intelligentset transporti, nagu praegugi, ühena Euroopa transpordipoliitika võtmeprioriteetidest. Miks teeme me siis nii aeglasi edusamme? Tehnoloogia on laialdaselt kättesaadav.

See hõlmab näiteks intelligentset autot ja side- ja infotehnoloogial põhinevaid linnaliikluse haldussüsteeme; Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) pannakse tööle alates 2009. aastast ja Galileo süsteem 2013. aastast. Üks Euroopa tööstuse tugevaid külgi on autotööstuse sektor, kus me oleme maailmatasandil konkurentsis ülimalt edukad, mille eest võlgneme tänu samuti ka selles sektoris tegutsevatele väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Pealegi ühendab tänapäeval areng selles sektoris Lääne- ja Ida-Euroopat. Budapestis on näiteks kaks Euroopa tasandil olulise tähtsusega teadmistekeskust, mis töötavad Budapesti tehnika- ja majandusülikooliga kõrvuti. Seega on sektor hõivatud. Nüüd on aeg ühendusepoolseteks, eelkõige aga liikmesriikidepoolseteks tegudeks. EQUAL programmi puhul näiteks peab see tagama, et vajalikud investeeringud infrastruktuuri on paigas; intelligentse auto ja intelligentse infrastruktuuri algatuse puhul peab see pakkuma nende arengu edendamiseks sobivat majanduslikku keskkonda. Mõistagi ei ole uute tehnoloogiate kasutuselevõtt lihtne, kuid me saame selle protsessi edendamisele kaasa aidata mõistlike riigihangete kaudu. Meie käsutuses on vahendite üleküllus. Me palume komisjonil koostada asjakohane sektoritevaheline strateegia intelligentsete transpordisüsteemide rakendamise hõlbustamiseks.

Euroopa kodanikud raiskavad sõites väärtuslikke minuteid, isegi tunde. Samas saastavad sõidukid tarbetult atmosfääri ja isiku liikuvus on ohus osaliselt selle tõttu, et kütuse hind sõidukite sellisel kasutamisel on kujunemas tõkestavaks. Intelligentne transport on nende probleemide lahendamisel võtmekomponendiks. Mis puutub Euroopa kodanikesse, siis on inimesed nüüd valmis kaaluma kõiki vahendeid eespool rõhutatud probleemide lahendamiseks. Hakakem seega tegutsema.

  Jörg Leichtfried (PSE). - (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, kasutaksin võimalust ja väljendaksin oma siirast tänu selle raporti eest Zitale, meie raportöörile. Ma tunnen teid, Zita, inimesena, kes, olles midagi ette võtnud, viib seda läbi arukalt, sihikindlalt, intelligentselt ja jõuliselt. Minu arvamuse järgi on täpselt see vaimsus raporti aluseks.

Sooviksin samuti kasutada juhust ja jätkata pr Grabowska esitatud mõtet. Ma ei usu, et autod on midagi sellist, mis oleksid mõeldud peamiselt meestele. Ma kaldun pigem vastupidise nägemuse poole. Kui saame usaldada seda teemat puudutavat statistikat, siis juhivad naised ettenägelikumalt, hoolikamalt ja ohutumalt. Teisisõnu juhivad nad intelligentsemalt ja ma arvan, et see on ka üks põhjuseid, miks oli ainuõige, et selle raporti koostas naine.

Asja juurde tulles: me kõik oleme teadlikud, et maanteeliiklus tarbib suure hulga energiat ja eraldab tohutus koguses heitgaase üle kogu Euroopa. See on Euroopas üks peamisi riske inimelule. Igal aastal saab liiklusõnnetustes surma või vigastada suur hulk inimesi. Seega on oluline, et Euroopa õigusloome üritaks neid arve vähendada. Samuti on hädavajalik, et sõidukid oleksid tehtud intelligentsemateks selle väljendi kõige otsemas tähenduses, et sellised asjad tulevikus enam nii tihti ei toimuks.

Ma usun, et see raport osutab õigesse suunda. Edu võti aga, ja siin ma nõustun täielikult hr Rackiga, seisneb selles, et need süsteemid oleksid kättesaadavad autoomanike laiadele massidele, et neil oleks üldine mõju ja need ei jääks väikese inimklassi privileegiks nagu varem. Ma usun, et raport väljendab samuti väga selgelt seda nägemust. Seetõttu usun, et on õige see täna vastu võtta.

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE). - (PT) Hr juhataja, volinik, alustan tänades pr Gurmaid suurepärase raporti eest ja selle algatuse ELile esitamise eest, mis julgustab osalema tegutsejaid ja vahendajaid.

See on tõsine probleem. Me ei saa unustada 42 000 surmajuhtumit 2005. aastal. Ma ei saa unustada, et Portugalis registreeriti 1993. aastal 1 000 000 elaniku kohta 150 surmajuhtumit, kuigi need arvud on langenud.

Selle raporti ja meie kolleegi töö panus on oluline ja ma tahaksin rõhutada kahte aspekti.

Tänapäeval on liikuvus Euroopa ühiskonna toimimisel oluline. Oma igapäevaelus sõltume me kõik transpordist ning transpordi ja liikuvuse tihedus põhjustab kasvavaid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme. Seetõttu tuleb sobiv vastukäik anda järkjärguliselt, kuid see on vaja anda ja kiiresti. Tarbijaid ja autotööstust tabavaid kitsendusi tuleb arvesse võtta, kuid need ei tohi takistada meil saavutamast ohutuse eesmärki.

Teine aspekt on informatsioon. Tarbijad peavad olema intelligentsetest infrastruktuuridest ja intelligentsetest autodest informeeritud. Informatsioon peab olema selge ja mõistetav ja peab olema jagatud õigeaegselt. Autokaupmeestel ja müügipersonalil, kõigil osalejail, liikmesriikidel, piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel ning samuti ka meedial on selles valdkonnas suur vastutus. Euroopa Liit peab tagama sellise koostöö, kuna üksinda ei suuda me saavutada lõppeesmärki, mis on kahtlemata komisjoni ja meie raportööri eesmärk.

  Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Hr juhataja, sooviksin palavalt õnnitleda oma kolleegi pr Gurmaid tema entusiasmi eest muuta meie nooruse “fantaasiaauto” Euroopa tuleviku reaalseks autoks.

Mõistagi tõuseb tehnoloogia esiplaanile ja kõik tema ettevõtlikus raportis tehtud ettepanekud aitavad meil jätkuvalt edu saavutada logistilises arengus, millele Euroopa Liit on pühendunud.

Usun samuti, et pärast Galileo käivitamise suhtes saavutatud kokkulepet saab intelligentne auto olema üks nendest algatustest, mis lisab Galileo käivitamisele sisu.

Eile kiitsime ilma pikemata heaks direktiivi liiklusohutuse infrastruktuuri kohta, milles juba rõhutati vajadust arendada intelligentseid ja interaktiivseid süsteeme ja sõidukeid. Kui infrastruktuur meil juba on, siis me vajame selgelt vaid intelligentset sõidukit.

Intelligentne auto aitab ka parandada liiklusrikkumiste ennetust ja kontrolli, eriti neid, mis puudutavad valgusfoore, kiiruspiiranguid ja alkoholivastast blokeerimist. Liiklusohutuse valdkonnas on mõistagi olulised jalakäijatele ja teistele vähe kaitstud liiklejatele suunatud massisensorid.

Mis e-ohutuse süsteemi puutub, mis on graafikust liiga palju maas, volinik, siis oleme juba teinud üleskutse selle lisamiseks kõikidele sõidukitele, mitte vaid esmaklassilistele sõidukitele, ja pr Gurmai soovib, et see rakendataks nii pea kui võimalik.

Me olime ka ette näinud, et see hõlmaks teenistussõidukeid, eriti põllumajanduses, kus juhi isoleeritus muudab aja möödudes õnnetuste tagajärjed raskemaks.

Ma küsin teilt, volinik, millal me saame lisada e-ohutuse süsteemi teenistussõidukitele, eriti just põllumajandussõidukitele?

Igal juhul peaks intelligentne auto olema kättesaadav kõigile ja neid tehnoloogiaid tuleks toetada, et muuta need odavamateks ja kättesaadavamateks mitte ainult riikides, kus neid enim vajatakse, vaid kõikidele Euroopa kodanikele.

  Milan Gaľa (PPE-DE). - (SK) Raportis nenditakse, et intelligentse auto algatust ei saa täielikult lõpule viia, kui see on lahutatud intelligentsete teede algatustest. Nagu teised liikmed aga enne mind osutasid, ei ole seda ka võimalik saavutada ilma intelligentse juhita, kes mõistab liikluseeskirja ja kellel on piisavad tehnilised teadmised.

Arstina tahan ma lisada, et intelligentne Euroopa autojuht peaks liiklusõnnetuse korral olema esmaabi andmiseks palju paremini ette valmistatud. Autojuhte tuleb jooksvalt koolitada mitte ainult teoorias, vaid ka praktilise õnnetusesimulatsiooni kaudu, et juht oleks ette valmistatud, reageeriks korrektselt ja suudaks osutada head esmaabi, säästes seeläbi stressirikkas õnnetuse olukorras rohkem elusid. Kuna elude päästmine on üks käesoleva algatuse eesmärke, siis soovisin ma seda küsimust lühidalt mainida.

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). - (BG) Hr juhataja, volinik, raportöör, on enam kui ilmne, et me vajame ühist lähenemist ja integreeritud poliitikat tagamaks liiklusohutust oma kodanikele. Sellel on mitu olulist aspekti. Esiteks ennetus, infrastruktuuri täiustamine, autojuhi võimete parendamine, turvaliste tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtt autode projekteerimisel. Järgmisena kontroll ja rakendamine kogu ahela ulatuses tagamaks liiklusohutust. Raportöör väärib selle algatuse ja raporti suurepärase kvaliteedi eest täit tunnustust. Liiklusohutus on meie kõigi jaoks äärmiselt tähtis, kuna meetmed, mida on vaja võtta, päästavad elusid. Intelligentse auto algatus ei puuduta vaid tehnilisi lahendusi. See puudutab väiksemat riski ja suuremat ohutust. See puudutab ellujäämist ja elu peab olema kõikidele kodanikele kättesaadav. Selle raporti ettevalmistamist saatis hea teadlikkuse tõstmise kampaania ja raportöör väärib õnnitlust ka selle eest.

  Tomáš Zatloukal (PPE-DE). - (CS) Liiklusohutust peaksid toetama abisüsteemid. Need süsteemid abistavad autojuhte ja muudavad liiklusvoolu tõhusamaks. Nende eesmärk on muuta juhtimine kergemaks ja vähendada tähelepanu hajumise riski. Intelligentne autotehnoloogia muudab nende probleemide leevendamise või kõrvaldamise võimalikuks. Ma toetan raportööri nägemust, et praegusel hetkel on intelligentsete autosüsteemide ja seadmete levik väga vähene, võrreldes nende potentsiaaliga. Samuti olen ma veendunud, et peame neid süsteeme ja seadmeid põhjalikult ekspluateerima õigel ajal ning viisil. Intelligentsed autod vajavad ka tuge intelligentsete infrastruktuuride näol, kuid “intelligentne tee” ei ole veel valmis. On üsna selge, et autode aktiivsed turvaelemendid aitavad vähendada liiklusõnnetuste ohvrite arvu. eCalli süsteem on tõhus lisa liiklejate kaitsmise üldises süsteemis. Õnnitlen raportööri raporti puhul.

  Antonio Tajani, komisjoni liige. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, parlamendi töö tulemusena, volinik Redingi, keda mina täna asendan, koostatud teatise teksti tulemusena ja samuti pr Gurmai suurepärase töö tulemusena oleme täna saatnud olulise signaali kodanikele, kes meid külastajate rõdul kuulavad, kes teoreetiliselt esindavad viitsada miljonit Euroopa kodanikku, et institutsioonid kuulavad kodanikke ja üritavad leida lahendusi kodanike vajadustele, mis peaks olema selle parlamendi, nõukogu ja komisjoni põhiprioriteediks.

Ainult sel moel suudame me täita tühimikku Euroopa rahvaste ja institutsioonide vahel. Parim vastus, mida saame anda skeptikutele, neile, kes referendumil “ei” hääletasid, on näidata, et Euroopa on oma kodanikele lähedal; peame saatma positiivse sõnumi ja julgema minna edasi ning teha mõistetavaks, et inimeste, kodanike vajadused on meie põhiprioriteediks, ja seega on mul hea meel võta vastu teie kutse, hr juhataja.

Mis puutub minusse ja peadirektoraati, mis allub transpordivolinikule, siis on liiklusohutus prioriteediks – ütlesin seda kõnes, millega suutsin võita täiskogu usalduse, keda ma veel kord tänan selle usalduse eest, mida olen mitme aasta jooksul saanud – nagu ma ütlesin, meie kodanike turvalisus: indiviid peab olema meie algatuse keskmes.

Olen kogu arutelu suure huviga kuulanud ja tõepoolest oli täna institutsioonidel otsustavust pakkuda vastuseid, säästa inimelusid; iga inimelu, mille suudame päästa läbi õigusloomealase töö, läbi oma pühendumuse, on aukartust äratav töö, mis on meile auks. Sel põhjusel peame pürgima edasi ja sel põhjusel jagan ma paljude liikmete seisukohta, kes täna on rõhutanud intelligentsete seadmete ja intelligentsete autode tähtsust, ehkki peame eeskätt tagama, et inimene oleks intelligentne, kuna esmane vastutus lasub kodanikel rooli taga, kes peavad olema teadlikud, et teiste kodanike elu sõltub nende tegudest.

Kahtlemata peab tehnoloogia olema inimese kui inimliku ja põhilise osapoole teenistuses ning sel põhjusel jagan ma nende seisukohta – ja ma ütlesin seda oma avakõnes –, kes väidavad, et autojuhte tuleb koolitada, kodanikke tuleb teavitada uutest seadmetest, mida tehnoloogia ja uurimistöö võimaldavad meil kodanike teenistusse rakendada. Vastasel korral on otstarbetu kulutada avalikku raha või erasektori raha uurimistööle, kui tehtavaid avastusi ja edukalt lõpule viidud algatusi ei rakendata inimelude päästmiseks kodanike teenistusse. Sel põhjusel, ma kordan, on liiklusohutussektor prioriteediks – ja see on kohustus, mille ma Euroopa Parlamendi ees endale ametlikult võtan – ja üheks peamistest kohustustest, mida komisjon ja transpordisektor järgnevatel kuudel täide viivad.

Sooviksin vastata lühidalt hr Pribetichi esitatud küsimusele, mis puudutab ajastust. 23. mail 2008 käivitatud konsultatsioonide tulemuste põhjal on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku võtta vastu määrus sõidukite üldohutuse tüübikinnituse nõuete kohta, milles sätestatakse, et alates 2012. aastast paigaldatakse uutele sõidukitele elektrooniline stabiilsuskontrolli süsteem nende sõidukite turvalisuse olulise suurendamise eesmärgil. Määrus viitab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni maailmafoorumil harmoniseeritud tehnilistele määrustele.

Ma vastan pr Ayala Senderile küsimuses, mis puudutab raskeveokeid, 2007. aasta novembris ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sõidukite eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil kiideti heaks elektroonilise stabiilsuskontrolli kohustuslikku paigaldamist ja sellega seonduvaid tehnilisi standardeid käsitlev dokument. Dokumenti toetas Euroopa Komisjon, mis tähendab, et alates 2010. aastast muutub kohustuslikuks elektroonilise stabiilsuskontrolli paigaldamine kõige levinumate kategooriate raskeveokite uutele mudelitele.

Mis puudutab tema mainitud teenistussõidukeid, eriti põllumajandussõidukeid – kahjuks on Euroopas endiselt põllumajandussõidukite põhjustatud õnnetuste tõttu surmajuhtumeid, mõnel juhul tänu juhi vastutustundetusele, kes ei suutnud piisavalt hoolikalt juhtida – hetkel ei ole seda sätestatud, sest prioriteetideks on seatud autod ja raskeveokid. Mis aga minu pädevusalasse puutub, siis tervitan tema ettepanekut ja annan selle edasi volinik Redingile, kuna see tundub mulle olevat oluline ettepanek ja see vastaks vajadustele eriti maapiirkondades. Ma kordan, et põllumajandussektoris on kahjuks ikka veel palju surmajuhtumeid, mis ei ole toimunud mitte maanteel, vaid põllumajanduslikul maal, ja me ei saa teeselda, et see pole probleemiks.

Seetõttu ma tänan teid, pr Ayala Sender, ettepaneku eest ja ma tänan kõiki liikmeid, kes võtsid sõna; komisjon, ma kordan – ma lõpetan, hr juhataja, ja ma vabandan, kui olen kulutanud mõned lisaminutid, kuid ma tunnen, et see probleem on küllalt tähtis selleks, et ületada meile kodukorras ette nähtud ajalised piirangud. Nagu ma ütlesin, tervitame me pr Gurmai raportit, keda ma samuti tänan entusiasmi eest, kuna me peame näitama, et oleme kodanike õiguste kaitsmise kohuse suhtes entusiastlikud.

Ma tervitan parlamendi julgustust, toetust eCalli süsteemile ja meetmeid selle rakendamise edendamiseks ja seega usun, et tänase arutelu tulemus on positiivne, kuna komisjon, parlament ja ma loodan ka, et nõukogu, hr juhataja, nõustusid olema oma kodanike poolel selles püüdluses päästa võimalikult palju inimelusid.

  Zita Gurmai, raportöör. − (HU) Suur tänu teile, hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa kodanikud, suur tänu teile kommentaaride ja arvamuste eest. Ma usun, et see tõepoolest on Euroopa transpordiajaloos uus ajastu, nagu mu kaasliige Etelka Barsi-Pataky seda väljendas. On väga oluline, et kõik kohalviibijad täiskogus on avaldanud raportile toetust; on ilmselge fakt, et tuleb olla nii roheline, kui võimalik, et olla Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioonile meele järele, ja meil on hea meel, et lõpuks andsid nemadki raportile oma toetuse. Ma rõhutan, kui väga oluline see on. Ma nõustun teiega, volinik, et kui meil õnnestub säästa liikluses kas või üks inimelu, siis oleme me midagi saavutanud; vaadake, ma usun, et kõige olulisem asi, mida meie, kui Euroopa otsustajad teha saame, on kaitsta inimelusid. Mitmed teie hulgast viitasid šokeerivale statistikale: 41 600 inimest sureb liikluses.

Ma tänan teid samuti toetuse eest, kuna selle küsimuse lahendamiseks peavad kõik olema selles osalised. Olen väga uhke Viviane Redingi ja tema kaasabiliste, André ja Juhani üle, kes istuvad siin. Nemad on kogu selle protsessi läbi viinud. Mitte ainult viimase kuu jooksul, vaid viimase paari aasta jooksul, kuna tehnoloogiat tuli katsetada selgitamaks välja, kas see tõesti töötab. Kas mäletate, et oli aeg, mil ei olnud turvavöösid, kuid nüüd võtame neid endast mõistetavatena? Või nagu Robert Evans väljendus: tänapäeval on igas autos raadio. Uus tehnoloogia muutub ühel päeval sama loomulikuks, kui tänapäeval on turvavööd või autoraadiod. Vajame Euroopa kodanikke, kes ostaksid neid intelligentseid süsteeme niipea, kui nad on selgelt näinud nende toodavat kasu. On oluline, et sõidukite tootjad oleksid meie poolel, kuna igal aastal toodetakse Euroopas 17 miljonit autot ja 2 miljonit inimest on selles sektoris tööga hõivatud. On oluline, et liikmesriigid oleksid selles küsimuses meiega, kuigi ma pean nõustuma Malcolm Harbouriga: nõukogu esindatus on märgatavalt väike.

Sellest pole suurt kasu, kui komisjon ja Euroopa Parlament teevad kõik, mis nende võimuses, kui nõukogu ei võta seda küsimust piisavalt tõsiselt. Nõukogu peab aga olema teadlik, et temagi peab esindama Euroopa kodanikke. Seega tehkem koostööd. Palun teilt seda seetõttu, et teod räägivad valjemini kui sõnad. Meie ühine huvi on tõdeda, et kui saavutame selles vallas tulemusi, siis võidavad sellest kõik, kuna meil on võimalik ohutult reisida, liiklus saab olema optimaalne, keskkonnasaastet on võimalik vähendada ja Euroopa tööstussektor võib tõusta liidriks side- ja infotehnoloogia alal. See on võimalus midagi tõeliselt muuta. Ärgem raisakem oma võimalust.

Tänan teid tähelepanu eest. Ma olen väga optimistlik selle suhtes, et volinik Tajani teeb kõik, mis on tema võimuses, et muuta see unustus reaalsuseks.

  Robert Evans (PSE). - Hr juhataja, protseduuriküsimuses ei ole mul Parlamendi kodukorda käepärast, kuid teie teenistusel see kindlasti on, seega ärge pange pahaks, kui ma sõna võtan. See ei ole seotud pr Gurmai raportiga, kuna sellest me oleme rääkinud.

Sel ajal, kui te rääkisite, kui pr Gurmai tegi kokkuvõtet oma raportist, märkasin, et külastajate rõdule kogunes publikut. Ma tervitan neid soojalt ja arvan, et on väga hea ja oluline, et inimesed tulevad külastajate rõdule, kuid samuti olen ma teadlik, et kohe, kui ma peale seda hetkelist kõnet maha istun, siis peatate istungi kuni kella 12.00ni, mil algab hääletamine.

Need vaesed inimesed, kes on tulnud mitusada kilomeetrit, ei kuule täna hommikul arutelu ja kõnesid. Nad kuulevad natuke mind, kuid ma tahaksin teada, kas oleks võimalik, et teie ja teie assistendid pöörduksid vastavate ametiasutuste poole ja leiaksid võimaluse tagada, et juhul, kui arutelu lõpeb kell 11.30 nagu täna hommikul, kui kuni kella 14.00ni pole midagi plaanis, siis võiks millegagi täita selle pooletunnise augu, mis jääb praeguse hetke ja keskpäeva vahele, olgu need siis pärastlõunased kiireloomulised küsimised või midagi muud uskumatult tähtsat?

Ma räägin nende umbes 100 rõdul oleva inimese nimel, kes tulid arutelu kuulama, ja hetkel kuulevad nad vaid seda, kuidas mina kaks minutit mitte millestki räägin – kuid mul on tõsine tagamõte.

(Aplaus)

  Juhataja. − Hr Evans, teil oli üks minut aega rääkimiseks, mitte kaks.

Me võtame arvesse need ideed, mille esitas meile alati teravmeelne hr Evans.

Igatahes enne istungi lõpetamist tahaksin ma teiega ja volinikuga jagada head uudist sellest, et sellise tähtsa riigi nagu Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi ülemkoda ratifitseeris mõned tunnid tagasi Lissaboni lepingu. Ma kujutan ette, et kuninganna Elizabeth kirjutab hetkel asjaomasele dokumendile alla, nii et selle meetmega ratifitseerib Ühendkuningriik Lissaboni lepingu. Ma arvan, et selle uudise üle oleme me kõik õnnelikud, ka need, kes kohal ei viibi, isegi kui nad jätavad oma sildi toolile ja ei viibi harilikult istungisaalis, kui meil on vaja tööd teha.

Selle rõõmsa uudisega lõpetame arutelu.

Hääletamine toimub kell 12.00.

(Istung lõppes kell 11.30 ja jätkus kell 12.00)

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
Asepresident

3. Hääletused

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletus.

(Hääletuse tulemused ja muu üksikasjalik teave: vt protokoll.)

3.1. Ohtlike kaupade sisevedu (A6-0227/2008, Bogusław Liberadzki) (hääletus)

3.2. Maanteede infrastruktuuri ohutus (A6-0050/2008, Helmuth Markov) (hääletus)

3.3. Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkus (hääletus)

– Pärast muudatusettepaneku number 37 hääletust:

  Iratxe García Pérez (PSE). − (ES) Pr juhataja, muudatusettepanek number 37 on tagasi võetud ja seda ei panda hääletusele.

  Juhataja. - Kahjuks ei ole meid selle tagasivõtmisest informeeritud, seega pandi see hääletusele.

– Enne muudatusettepaneku number 15 hääletust:

  John Bowis (PPE-DE). - Pr juhataja, oma fraktsiooni nimel ning kompromissi ja kokkuleppe saavutamise huvides oleksime valmis tagasi võtma järgneva muudatusettepaneku, kui raportöör võtab vastu väikese suulise muudatusettepaneku, nagu see on nimekirjas, muutes selle vähem spetsiifiliseks, kutsudes üles kasutama õiguslikult siduvat ”direktiivi” ja jättes selle ”meetmete” esitamiseks. Kui raportöör sellega nõustub, siis võime järgneva muudatusettepaneku tagasi võtta.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL). – (EL) Pr juhataja, resolutsiooni ettepaneku, mis võeti keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonis peaaegu ühehäälselt vastu, autorina ei saa ma kahjuks hr Bowise ettepanekut vastu võtta, kuna tema esitatud suuline muudatusettepanek õõnestab tugevalt teksti ideed. Paluksin tõusta nendel liikmetel, kes nõustuvad selle nägemusega.

  Juhataja. - Hr Bowis, näib, et enam kui 40 liiget seisab püsti, seega ei saa me tegeleda suulise muudatusettepanekuga.

(Suulist muudatusettepanekut ei võetud vastu.)

– Enne muudatusettepaneku number 35 hääletamist:

  John Bowis (PPE-DE). - Pr juhataja, vähemalt oli see väike võimlemisharjutus. Sotsialistide muudatusettepanekule tehtud suuline muudatusettepanek on päevakorras ja seetõttu teen selle ettepaneku meie fraktsiooni nimel. Eks näeme, kas teiselt poolt saali tuleb väike aeroobikahoog.

  Juhataja. - See on võimlemisharjutus ühest istungisaali otsast teise!

(Suulist muudatusettepanekut ei võetud vastu.)

4. Tervitus

  Juhataja. − Nüüd sooviksin ma tervitada ametlikul rõdul Šveitsi Föderaalse Assamblee delegatsiooni. Šveitsi delegatsiooni eesotsas on pr Brigitta Gadient.

(Aplaus)

Mul on heameel tervitada teid kõiki Euroopa Parlamendis Strasbourg’is, kus te osalesite eile ja täna 27. ELi-Šveitsi parlamentide vahelisel koosolekul.

Ma tean, et on toimunud huvitavaid arutelusid arengu ja hetkeolukorra üle ning Šveitsi ja ELi vaheliste suhete tuleviku väljakutsete üle, erilise rõhuasetusega ELi-Šveitsi dialoogil maksuküsimustes, inimeste vaba liikumise ja ELi viimase laienemise kogemustel, piiriüleste teenuste osutamisel ja Schengeni-Dublini lepingutel, Šveitsi rahalisel panusel ELi laienemisse ja põllumajandustoodete vabakaubandusel.

Meie parlamentide vahel on pikaajaline suhe – peaaegu kolm aastakümmet – ja see on viinud põhjalike teadmiste arenemiseni nii ELi kui ka Šveitsi poolel. Ma olen kindel, et sel nädalal toimunud nägemuste vahetamine suurendab meie parlamentaarset koostööd.

(Aplaus)

5. Hääletused (jätkamine)

  Juhataja. − Jätkame nüüd hääletusega.

(Hääletuse tulemused ja muu üksikasjalik teave: vt protokoll.)

5.1. Tolliliidu 40. aastapäev (hääletus)

5.2. Euroopa energiatarbijate õiguste harta (A6-0202/2008, Mia De Vits) (hääletus)

5.3. Klooriga töödeldud kanaliha lubamine (hääletus)

5.4. Kriis kalandussektoris (hääletus)

5.5. ELi-Venemaa tippkohtumine (hääletus)

5.6. Lamba- ja kitsekasvatussektori tulevik Euroopas (A6-0196/2008, Liam Aylward) (hääletus)

5.7. Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta (A6-0169/2008, Zita Gurmai) (hääletus)

6. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Resolutsioon – Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkus (B6-0303/2008)

  Oldřich Vlasák (PPE-DE). - (CS) Pr juhataja, daamid ja härrad, sooviksin selgitada oma hääletust Euroopa Parlamendi resolutsiooni kohta tõsta Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkust. Kindlasti on dokumendi solidaarsusest ja vastastikkusest abist kantud vaimsus samm õiges suunas. Barnieri raport kohustab meid astuma praktilisi samme ja selles suhtes näitab komisjoni teatis edasiminekuteed. Tõepoolest peame me tagama kokkusobivuse ja tugevdama piiriülest koostööd riikide erineva tasandi kaitsejõudude vahel. Kahjuks ei olnud mul võimalik seda resolutsiooni toetada, kuna meie suulist muudatusettepanekut ei võetud vastu. Selles muudatusettepanekus seisame me vastu legaalselt siduvate vahendite loomisele, mis mõjutaksid riiklikku õigusloomet, poliitikat ja programme ning mõjutaksid seega solidaarsuselementi. Ma lihtsalt usun, et saavutame katastroofimõjude vastu parema kaitse, kui toetame kaitsejõude liikmesriikides koordineerimise ja investeerimise läbi nende varustusse, mitte koostades uut õigusloomet, mis ei anna kogu protsessile midagi muud peale täiendava bürokraatia.

Resolutsioon – Tolliliidu 40. aastapäev (B6-0297/2008)

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Alates 1968. aastast on Tolliliit mänginud ühtse turu säilitamisel ja arendamisel olulist rolli. Nelikümmend aastat Tolliliitu on olnud tõeline saavutus ja see on toonud kasu ELi äritegevusele ja kodanikele.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel tervitan ma pr Arlene McCarthy koostatud resolutsiooni tolliliidu 40. aastapäeva kohta ja ma hääletasin selle poolt.

Globaliseerumise ja tehnoloogilise progressi tõttu tuleb tolliliidul toime tulla selliste väljakutsetega nagu võltsitud kaup, ohtlike toodete suurenenud import ja vajadus sisse viia elektrooniline tollisüsteem. Vaid tollivõimude ja järelevalveametite vaheline koostöö rahvusvahelisel tasemel suudab ELi turgu kaitsta ohtlike ja võltsitud toodete impordi eest, tugevdades seeläbi tarbijate turvalisust. Ma veendusin selles oma külaskäigul riiklike tolliasutuste ja tollivõimude juurde Prahas, Antwerpenis ja Washingtonis, samuti ka Pekingis ja Shanghais.

See aastapäev on sobiv juhus tänada tolliametnikke nõudliku ja tihti ohtliku töö eest ja väljendada meie tunnustust nende saavutatud edule võitluses ohtlike toodete, võltsitud toodete ja piraatlusega.

  Daniel Hannan (NI). - Pr juhataja, 40. aastapäev näib sobiva hetkena pöörata tähelepanu väärarusaamale, mis on meie riigis eksisteerinud arvatavasti sellest ajast peale, kui teie ja minu valijad hääletasid 35 aastat tagasi arvatava ühisturuga liitumise poolt – väärarusaam puudutab vahet vabakaubanduspiirkonna ja tolliliidu vahel.

Ma arvan, et enamik britte mõistis ühisturu all seda, et saab olema vastastikkune toodete tunnustamine; kui võid midagi müüa Ühendkuningriigis, siis võid seda müüa ka Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias ning vastupidi.

Kuid mõistagi on meil selle asemel standardiseerimine. Miski peab sisaldama teatud koostisosi, peab olema mahult mitte väiksem kui “x” ja mitte suurem kui “y” ja isegi kui see toode polnud ekspordiks mõeldud, isegi kui see ei ületa kunagi piire, võib see osutuda kuritegelikuks ja keelatuks omas riigis, ja tihti on see nii seetõttu, et konkurent kusagil ELis – üsna tihti Suurbritannias –, kes juhtub vastama tervele hulgale kirjeldustele, kasutab Euroopa Liidu mehhanisme, et ajada oma kulud konkurentide kaela.

Minu arvates on kahju, et oleme kaotanud kaupade ja teenuste vaba liikumise algse mõiste ühtlustamise kasuks, mis vähendab tarbijate valikut.

  Syed Kamall (PPE-DE). - Pr juhataja, suurepärane on teid jälle juhatajatoolis näha.

Kui ma esinen kõnega oma Londoni valijaskonna ees – mõned teist on vast kuulnud Londonist, maailma vägevaimast linnast, maailma vägevaima riigi pealinnast –, siis rõhutavad valijad mulle tihti, et 1973. aastal arvasid nad, et liitume tolliliiduga. Siis ma ütlen: “Kas te ei mõista koletise olemust? Kas te ei mõista Euroopa projekti olemust? See seisneb vaid veel suuremas poliitilises ja majanduslikus integratsioonis.”

Õigupoolest minu esimese nädala jooksul parlamendis tõusis püsti minu fraktsiooni esimees Hans-Gert Pöttering ja ütles: “Millelgi ei tohi lasta takistada Euroopa integratsiooni, millelgi ei tohi lasta takistada Euroopa projekti.” Ilmselgelt valitseb minu valijaskonna hulgas projekti olemuse suhtes vääritimõistmine.

Minu palve teile selles istungisaalis, kes te seda projekti toetate: palun olge selle eesmärkide suhtes ausad. Kui üritate selle projekti kohta tõde varjata, siis lükkavad inimesed selle tagasi, kui küsite nende arvamust, nagu nad tegid seda Iirimaa referendumil.

Resolutsioon – Linnurümpade import (B6-0309/2008)

  Marian Harkin (ALDE). - Pr juhataja, ka minul on heameel teid juhatajatoolis näha.

Ma hääletasin muudatusettepaneku number 6 poolt, kuna ma usun, et klooriga töödeldud kanaiha impordi lubamine õõnestaks Euroopa standardeid ja ma näen, et see toimub kahel rindel. Esiteks puuduvad piisavad teaduslikud andmed väljapakutud ainete kasutamise mõjude kohta keskkonnale ja tervisele. Teiseks, arvestades seda režiimi, mille all linnulihatootjad tegutsevad, ei ole mõistlik kasutada kahte erinevat standardit, seda nii tootjate, kuid eriti tarbijate seisukohast.

Eelkõneleja mainis Lissaboni lepingu referendumit Iirimaal. Kindlasti oli valijaskonnaga kohtudes üks probleeme, millega ma kokku puutusin, see, et inimesed on erinevate standardite vastu. Kuid see, mis me täna siin parlamendis teeme, puudutabki seda, seega on mul heameel, et parlament võttis selle resolutsiooni vastu.

Ühisresolutsioon – Kriis kalandussektoris, mille põhjustas kütusehinna tõus (RC-B6-0305/2008)

  Marian Harkin (ALDE). - Pr juhataja, ma toetan täielikult parlamendi vastu võetud resolutsiooni. Veel kord, üks neid asju, millest me parlamendis tihti räägime, on see, kuidas me vastame kodanike vajadustele. Ma arvan, et see on selge juhus, kus vastamine on vajalik.

Kalatööstus on kriisis, kütusehinnad on tõusnud rohkem kui 300 % viimase viie aasta jooksul, samas kui kalahinnad on sarnased 20 aasta tagustele hindadele. Lõpptulemus on see, et kalurid ei suuda ellu jääda, nad pankrotistuvad ja ma arvan, et mõned meie ettepanekud selles resolutsioonis aitavad olukorda parandada.

Mul on heameel näha, et eesistujamaa Sloveenia on öelnud, et mõistab seda, ja ma kutsuksin kalandusministrite nõukogu üles oma järgmise nädala koosolekul pöörama sellele resolutsioonile erilist tähelepanu.

  Juhataja. − Hr Kamall, ma oletan, et räägite meile nüüd Londoni kaluritest?

  Syed Kamall (PPE-DE). - Pr juhataja, ma ei usu, et neid on tänu ühisele kalanduspoliitikale enam alles jäänud!

Suur tänu, et andsite mulle võimaluse selgitada oma hääletust selle olulise arutelu kohta. Kuid ma ütleksin oma kolleegidele täiskogus, et vaadakem, milles seisneb tõeline probleem. Kui on tegemist mõne rahvusvahelise kriisiga, siis üritate seda kalatööstuse probleemides süüdistada. Tegelikult ei ole kütusehindade tõus kalatööstuse tõeliseks probleemiks. Selleks on ühine kalanduspoliitika, tsentraliseeritud planeerimise süsteem, mille üle oleksid sovetid uhked olnud. Mind hämmastab, et kolleegid täiskogus on nii valmis omaks võtma sovetlikku majandust.

Vaadakem mõningaid edukamaid kalanduse säilitamise süsteeme üle maailma. Kui vaatate näiteks Islandit ja Uus-Meremaad, siis leiate, et need põhinevad õigusriigil ja omandiõigusel ja üleantaval omandiõigusel. Kui me tõeliselt tahame lahendada probleemi kalatööstuses, siis on aeg usaldada õigusriiki, on aeg usaldada omandiõigust, on aeg usaldada vabaturumajandust.

Resolutsioon – Linnurümpade import (B6-0309/2008)

  Peter Skinner (PSE). - Pr juhataja, ma ei soovi rääkida sellest päevakorrapunktist, vaid eelmisest. Ma üritasin tõmmata teie tähelepanu.

Ma jäin kanarümpade teemal erapooletuks peamiselt seetõttu, et usun, et on tõendeid nende väidete tagasilükkamiseks, mis nõuavad keelu jõus hoidmist. Iseäranis unun ma, et selle keelu lõpetamiseks on meil teaduslikke tõendeid. Kuid igal juhul ei ole see diskussioon esiplaanile tõusnud.

Selle asemel on meil Euroopas kanarümpade puhastamiseks väga kallis protsess. See on tõeline probleem, kuna kõik rümbad, mis tuuakse Euroopa Liitu, tunduvad olevat odavamad; selle tulemusena lähevad need kiiremini müügiks ja mõistagi sobivad klientidele.

Asi ei ole tervisenõuetes, asi on protektsionismis. Ma arvan, et Euroopale on see väga kurb päev, kuna peame seda arutelu nii lühidal ja kärbitud moel, surudes selle sel nädalal parlamendis reolutsioonina kiirkorras läbi.

Selle tulemusena jäin ma erapooletuks ja usun, et ka selletõttu on meie suhted USA ja teiste riikidega kahjustatud.

Ühisresolutsioon – EL-Venemaa tippkohtumine 26.–27. juunil 2008 Hantõ-Mansiiskis (RC-B6-0235/2008)

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) EL-Venemaa tippkohtumine saab õigusega suure tähelepanu osaliseks. Võttes arvesse Venemaa olulist geopoliitilist asukohta ja selle kestvaid ajaloolisi ja kultuurilisi sidemeid Euroopaga, siis toetan ma tugeva poliitilise partnerluse rajamist ELi ja Vene Föderatsiooni vahel.

See partnerlus peaks hõlmama vastastikkust abi kaitseküsimustes, nimelt võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, ja takistuste eemaldamist vabakaubanduselt ning reisimiselt. Me ei saa aga jätta kahe silma vahele Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistes suhetes eksisteerivaid mitmeid problemaatilisi aspekte. Selles suhtes on oluline, et EL räägiks ühel häälel.

Ükski liikmesriik, mis võtab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat tõsiselt, ei tohiks rajada Venemaaga selliseid kahepoolseid suhteid, mis kahjustaksid liikmesriikide õiglasi huve. Tundlikes välispoliitilistes küsimustes peaksid EL ja Venemaa saavutama konsensuse, mis põhineb rahvusvahelise õiguse ja territoriaalse puutumatuse austamisel, nagu Serbia ja Kosovo puhul.

Lõpetuseks ma sooviksin öelda, et EL peaks aitama Venemaal arendada ja tugevdada demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguste kaitset.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Pr juhataja, EL-Venemaa tippkohtumine läheneb. See on tähtis sündmus, mistõttu oli ka parlamendis toimunud arutelu selle ettevalmistusest nii tähtis.

Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised suhted on tohutu suure tähtsusega stabiilsuse, majanduskasvu ja turvalisuse seisukohast Euroopas ja terves maailmas. Need suhted võtsid uued mõõtmed pärast ELi laienemist 12 peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa riigi võrra. Need on riigid, mis minevikus olid majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt endise Nõukogude Liiduga lähedalt seotud.

Siiani on kahepoolsed kaubandussuhted üksikute riikidega viidud üle ELi ja Venemaa tasandile. Venemaa aga üritab jätkuvalt ajada asju iga üksiku riigiga, hiilides mööda EList. Selles kahepoolses koostöös viidatakse tihti erakorralistele asjaoludele.

Venemaa on tohutu suur riik, millel on suured poliitilised ja sõjalised püüdlused, tohutud energiaressursid, mis määravad positsiooni Euroopas ja maailmas. Olles ratifitseerinud Kyoto protokolli, on Venemaa oluline partner, keda tuleks kaasata kliimamuutustega võitlemise ja samuti ka keskkonnakaitse alastesse meetmetesse.

  Tunne Kelam (PPE-DE). - Pr juhataja, lõike 29 puhul, mis lõpeb: “et pakkuda konflikti lahendamise protsessis suuremat ELi kaasatust”, toetan ma originaalvarianti, mis lisab ja jätkab: “kaasa arvatud ELi rahuvalvemissiooni võimalust koha peal ja SRÜ ning Venemaa vägede väljavahetamist”.

Ma leian, et on väga oluline just nüüd saata ELilt selge sõnum, et oleme valmis võtma konkreetse kohustuse rahuvalvemissiooni näol Abhaasias.

- Raport: Liam Aylward (A6-0196/2008)

  Jim Allister (NI). - Pr juhataja, ma hääletasin selle raporti poolt, kuna samuti nagu teiste sektorite puhul, teeb mulle muret ELi langev lambaliha tootmine, samas kui import on tõusulainel.

Siin pole probleemiks ainult farmide sissetulekud, vaid ka seonduvad keskkonnaprobleemid, kuna põllumajandusloomadest annavad lambad ilmselt kõige suurema panuse vähem viljakate alade looduslikku korrashoidu ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse.

Keskkonna halvenemine mitmetel kõrgendikel ja vähem soodsatel aladel toob kaasa lambakasvatuse vähenemise. Seetõttu on vajadus seda tööstusharu säilitada ja kaaluda keskkonnaalaseid makseid selle toetuseks.

Samuti unun ma, et korralik päritolumaapoolne märgistamiskord aitaks edendada kohaliku lambaliha tarbimise tõusu, eriti kasvava importi tingimustes.

Lõpetuseks: komisjoni kiirustamine elektroonilisele märgistamisele üleminekul paneb täiendavaid kulutusi sektorile, mis on niigi vähenemas vähese majandusliku kasu tõttu. Vähemalt peaks selline märgistamine olema vabatahtlik igale liikmesriigile ja piirkonnale.

  Marian Harkin (ALDE). - Pr juhataja, ma nõustun eelkõnelejaga elektroonilise märgistamise küsimuses. Kindlasti peaks see olema vabatahtlik.

Ma toetasin muudatusettepanekut 4, kuna tahan paluda komisjonil ja nõukogul kaaluda sisse viia mingit ühendusepoolset rahastamist elektroonilisele märgistamisele. Kitse-, lamba- ja tallekasvatussektorid on kriisis ja kindlasti ei saa need lubada endale täiendavaid kulutusi peale sundida.

Ma oleksin küll eelistanud muudatusettepanekut 1 –, kuid mõistagi langes see kokku muudatusettepaneku 4 vastuvõtmisega –, kus soovitati, et elektroonilise identifitseerimissüsteemi rakendamine lükataks edasi vähemalt 2012. aastasse. Ma nõustun eelkõnelejaga, nagu ma ütlesin, kaaluvad bürokraatia ja kaasnevad kulud kaugelt üles igasuguse kasu.

  James Nicholson (PPE-DE). - Pr juhataja, nagu ma eile õhtul ütlesin, on see väga hea raport. Kahjuks välistas volinik eile õhtul võimaluse, et komisjon nõustuks raportööri ettepanekuga lasta töörühmal selle tööstusega tegeleda.

Ma ei usu eriti töörühmadesse, sest neid on liiga palju: iga kord, kui meil on probleem, siis moodustame me töörühma, millest pole hiljem enam midagi kuulda.

Kuid ma usun, et kui meil oleks enne siia istungisaali tulekut olnud parem koostöö, siis oleksime võinud esitada kindla ettepaneku, mis oleks seda tööstust aidanud ja selle kasuks töötanud.

Nüüd ei ole meil midagi. Meil on elektrooniline märgistamine. Me ei saavutanud seda, mida me palusime, et see lükataks edasi 2012. aastasse. Tööstus ei saa seda endale lubada. Kuid ma arvan, et me tuleme selle juurde tagasi, me ei ole sel teemal veel kõike öelnud, kuna me peame kaitsma lambakasvatust terves Euroopa Liidus.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

- Raport: Boguslaw Liberadzki (A6-0227/2008)

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ohtlike ainete vedu on mitmeid kordi arutletud ja selle tulemusena on ohutusstandardeid järk-järgult selgitatud ja lihtsustatud. Hr Liberadzki raportiga moodustab olemasolev õigusloome ohtlike kaupade veo kohta seega kindla aluse direktiivi reguleerimisalale, mida laiendati sisemaa veeteedele. Ma õnnitlen läbirääkijaid sellisele kokkuleppele jõudmise puhul, mis teeb võimalikuks sulgeda see toimik teisel lugemisel.

Direktiivi laiendamine sisemaa veeteedele hõlmab kaheaastast üleminekuperioodi liikmesriikides, kellel on võimalus reguleerida või keelata ohtlike kaupade vedu oma territooriumil muudel põhjustel kui transpordialane ohutus.

Seetõttu tuleb rõhutada, et see õigusloome näitab meie jõupingutusi muuta ohtlike kaupade vedu Euroopa Liidus üha tõhusamaks ja turvalisemaks, kõrvaldades mittevajaliku bürokraatia ja lisakulutused või reeglid, mis ei muuda selle haldust tõhusamaks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Pr juhataja, daamid ja härrad, tegelikult on väga vähe arutleda hr Liberadzki suurepärase raporti üle ohtlike kaupade sisemaatranspordi kohta. Ma hääletasin komisjonis raporti poolt ja siin kinnitan ma oma hääletust.

Mida rohkem suureneb selline Euroopa Liidu liikmesriikidevaheline sisekaubandus, seda kasulikum on minu arvates, et sellised vood toimiksid võrreldaval alusel, eriti ohutuse seisukohast, kuid samuti ka inspekteerimise ja seonduvate administratiivsete menetluste seisukohast. Pealegi ei oleks loogiline kritiseerida, või mis veelgi hullem, tagasi lükata sellist tehnilist teksti, mille koostamisel toimusid laialdased ja kvalitatiivselt informatiivsed konsultatsioonid liikmesriikide spetsialistidega.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Ma toetan täielikult seda raportit. Igal aastal transporditakse tohutus koguses ohtlikke aineid, nagu kloor ja bensiin, Euroopa Liidu siseveeteedel. Siiani ei ole selle kohta koostatud mingeid eeskirju, kuigi eksisteerib õigusloome ohtlike kaupade transpordi kohta maanteel ja raudteel.

Õigusloomet ohtike kaupade veo kohta laevaga on hädasti vaja mitte ainult ohutusalastel põhjustel, vaid ka selleks, et reguleerida Euroopa tasandil keskkonna ja rahvatervise kaitset. Suur osa sedasorti transpordist on piiriülene. Pealegi on Euroopa eeskirjad kasulikud ka ettevõtetele, mis hetkel peavad vastama erinevates liikmesriikides kehtivatele erinevatele riiklikele nõudmistele. Transport sisemaa veeteedel paiskab õhku ka vähem kasvuhoonegaase. Seega on väga oluline ühtlustada nõudmised erinevatele transpordiliikidele. Seejärel muutub atraktiivsemaks erinevate transpordiliikide kombineerimine, näiteks nii, et osa teest läbitakse raudteel ja seejärel jätkab kaup liikumist laevaga. See pole mitte ainult tõhus, vaid eelkõige jätkusuutlik. Seega loodan ma, et transpordifirmad tõesti valivad tihedamini erinevate transpordiliikide kombinatsiooni.

- Raport: Helmuth Markov (A6-0050/2008)

  Stanisław Jałowiecki (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Ma jäin erapooletuks, kui hääletati hr Helmut Markovi koostatud maanteede infrastruktuuri ohutuse raporti üle. Põhjuseks on see, et raport on subsidiaarsuse põhimõttele häbematult vasturääkiv: “suurem üksus ei peaks täitma funktsioone, mida võib täita väiksem üksus”. Seda põhimõtet tuleks väga hoolikalt säilitada. Kahjuks olen ma isegi siin täiskogus olnud tunnistajaks, kuidas seda põhimõtet on eiratud. Ma loodan, et praegusel juhul õnnestus meil seda põhimõtet kas või osaliselt kaitsta, kuid kui palju sellele aega kulus! Meie õigusloomega seotud töö ei olnud suunatud tõhusate õigusaktide loomisele, vaid ebatõhusa õigusakti ettepaneku muutmisele. Siiski ei loo ma endale illusiooni, et tegu on viimase rünnakuga subsidiaarsuse põhimõttele. Tegelikult on see paradoksaalne, kuna need rünnakud tulevad samast kohast, kust kõige valjem kriitika Iirimaale, riigile, mis paari päeva eest lükkas tagasi Lissaboni lepingu. Inimesed ei mõista tõsiasja, et selle riigi kodanikud ütlesid “ei” just seetõttu, et selle põhimõtte regulaarne rikkumine Euroopa Liidu poolt on laialdaselt teada. Tegelikult just see Iirimaa näide peaks andma meile mõista, et subsidiaarsust ei saa lihtsalt ignoreerida või ohverdada seda väidetavate kõrgemate eesmärkide nimel, nagu liiklusohutus. Varem või hiljem, ja pigem varem, tuleb see tagasi meid kummitama.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Pr juhataja, daamid ja härrad, ma hääletan hr Markovi raporti poolt. Minu nägemuses on see väga laiahaardeline ettepanek, mis kaasab hulgaliselt aspekte tagamaks seda, et ohutust võetaks arvesse maanteede infrastruktuuri kõigis eluetappides: planeeringust projekteerimise ja kasutuselevõtuni.

Ma nõustun ettepanekus subsidiaarsuspõhimõtte austamisega, jättes liikmesriikidele valikuvabaduse otsustada selle üle, kui intensiivselt rakendatakse liiklusohutuse mõjude hindamist, liiklusohutuse auditeid ja ohutuse inspekteerimist.

Maanteevõrgustiku ohutule arengule suunatud õigusloomega seotud vahendite vastuvõtmist mitte liiga jäiga lähenemise kaudu tuleb mõista positiivse tulemusena, mille mõjud sõltuvad selle rakendamise intensiivsusest. Siiski tunnen, et on vajalik sätestada siduvad miinimumstandardid, mida ei ole võimalik kitsendada, ja kehtestada need kõigis liikmesriikides.

Resolutsioon – Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkus (B6-0303/2008)

  Richard James Ashworth (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid teavad, kui hävitavad võivad olla looduskatastroofi mõjud. Eelmise aasta üleujutuste tõttu Ühendkuningriigis oleme teadlikud võimalikest kahjudest inimestele, majandusele ja keskkonnale. Samuti mõistame, milline mõju on sellistel looduskatastroofidel teistele riikidele.

Sellest hoolimata usume, et üksikutel liikmesriikidel on parim positsioon kiiresti ja asjakohaselt reageerida katastroofidele, mis nende territooriumil aset leiavad. Me usume, et Euroopa kodanikukaitse jõu loomine pigem vaid aeglustab reageerimise suutlikkust, lisades ülearuse bürokraatiakoorma. Need, keda katastroofid puudutavad, vajavad õigeaegset ja vajalikku sekkumist, mitte suuremat bürokraatiat.

Lõpetuseks, me ei saa nõustuda täiendava ELi õigusloomega katastroofide ennetamise ja nendele reageerimise vallas. Meie arvamuse kohaselt eksisteerib piisav õigusloome nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil ja rahaline abi on juba kättesaadav solidaarsusfondi kaudu, mille otstarve on õigustatult strukturaalse ja pikaajalise kahju leevendamine.

Me tahame, et oleks mõistetav, et toetades seda resolutsiooni lõpphääletusel oleme me hääletanud ka selle muudatusettepanekute poolt, milles kutsuti üles kustutama viiteid kodanikukaitse jõule ja täiendavale ELi õigusloomele selles vallas.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Ma hääletan kindlalt selle resolutsiooni ettepaneku poolt, millega hoogustatakse Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkust.

Selle parlamendi arengukomisjoni liikmena on mul olnud võimalus külastada mõningaid maailma vaeseimaid ja katastroofidele vastuvõtlikemaid piirkondi, mõnedel juhtudel ka piirkondi (nagu tsunami puhul), mida on tabanud looduskatastroofid. Ma tahaksin kasutada võimalust ja rõhutada esmaklassilist tööd, mida teeb meie arenguvolinik Louis Michel, kes on alati kiirelt ja tõhusalt näidanud otsusekindlat solidaarsust ja pakkunud koostööd, kui on toimunud taolisi traagilisi sündmusi.

Nagu resolutsioonis rõhutatakse, on aga meie õigusloomes sätestatud menetlused ikka veel liiga keerukad: mehhanisme tuleb lihtsustada ja olulisi ressursse kõrvale panna hädaolukordadeks, mis kahjuks jätkuvalt ette tulevad. Parlament saadab täna selles suunas selge signaali. Nüüd peame minema sõnade juurest tegudeni.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Vaatamata sellele, et hääletasime poolt, me kahetseme, et mõningaid meie ettepanekuid ei võetud vastu, eriti neid, milles peeti oluliseks looduskatastroofide toimumise puhul erilise tähelepanu pööramist ebasoodsatele piirkondadele või äärealadele, struktuurifondide reguleerimisega seonduvat, või neid, mis rõhutavad piirkondliku ulatusega katastroofide abikõlblikkuse säilitamist Euroopa Solidaarsusfondi jaoks ja selle kohandamist looduskatastroofide olemusega, nagu põud ja tulekahjud, mis puudutab ajalisi piiranguid ja abikõlblikke tegevusi.

Me usume aga, et on positiivne, et seoses Vahemere piirkonna looduskatastroofide, nimelt põua ja metsatulekahjude tunnistamisega on vastu võetud ka teisi. On vajalik, et kannatajate ja metsa uuendamise toetusmehhanismid, mis peavad katma ka edasiste laiaulatuslike katastroofide ennetamist, garanteeriksid, nagu ka ELi rahastatavad põllumajanduslikud kindlustuskavad, põllumeestele minimaalse sissetuleku selliste looduskatastroofide puhul nagu seda on põuad, tulekahjud või üleujutused.

Ühist põllumajanduspoliitikat tuleb radikaalselt muuta selleks, et toetada väike- ja keskmise suurusega talu pidajaid ja talumajapidamist, stimuleerides seeläbi põllumajanduslikku tootmist, bioloogilist mitmekesisust ja maa kasutust.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me usume, et liikmesriikide vahel tuleb sisse seada koostööraamistik selleks, et katastroofide tagajärgi ennetada, nendega võidelda ja neid minimeerida. Ent teiste aspektide hulgas ei nõustu me Euroopa kodanikukaitse jõu loomisega (eriti, kui sellel on militaarne mõõde), kuna suutlikkus ja operatiivvahendid selles valdkonnas peavad kuuluma liikmesriikide valitsemisalasse, kes peavad garanteerima ressursid ja strateegiad, et pakkuda kiiret reageerimist vajadustele, ja kes tunnevad oma territooriumi paremini.

Me peame positiivseks oma ettepanekute vastuvõtmist, mis toetavad järgmist:

– Vahemere piirkonna looduskatastroofide, nagu põud ja metsatulekahjud, erilise olemuse tunnistamine ühenduse tasandil ja sellest tulenev ühenduse vahendite vastuvõtmine, mis edendavad iga liikmesriigi reageerimisvõimet ennetuse, uuringute, riskijuhtimise, kodanikukaitse ja solidaarsuse seisukohast;

– suurem ühendusepoolse rahastamise vajadus ennetusmeetmetele.

Ent me kahetseme oma ettepanekute tagasilükkamist, mis puudutasid järgmist:

– rõhutada piirkondlike katastroofide abikõlblikkuse säilitamise olulisust Euroopa Solidaarsusfondi jaoks;

- propageerida, et Euroopa Solidaarsusfond kohandataks looduskatastroofide, nagu põud ja tulekahjud, erilise olemusega seoses ajaliste piirangute ja sobiliku tegevusega.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma tervitan komisjoni algatust luua lõpuks ometi dokument ELi loodus- või inimese põhjustatud katastroofidele reageerimise sidususe, tõhususe ja nähtavuse parandamise kohta.

Siiski on mul kahju, et see ei ole ikka veel tõeliselt praktiline ettepanek, mis võiks anda tõuke Euroopa suutlikkusele kodanikukaitse alal, kaasa arvatud ennetusele ja kiirele reageerimisele juhul, kui toimuvad suuremad kriisid ELi territooriumil või sellest väljaspool.

Ma tänan parlamendiliikmeid selle eest, et nad toetasid minu muudatusettepanekut kasutada äärepoolseimate piirkondade ja ülemeremaade ja -territooriumide geograafilise asukohaga seonduvaid võimalusi.

Tänu nendele ülemeremaadele on Euroopa kohal Aafrika rannikul (Kanaari saared, Madeira), India ookeanis (Reunion), Ameerika mandri lähedal (Guyana, Guadeloupe, Martinique, Assoorid), mitte unustada ka Vaikse ookeani ülemereterritooriume (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia).

Euroopa ülemereterritooriumidest võiksid saada baasid oluliste toodete ja logistika paigutamiseks. See lihtsustaks Euroopa kasutada oleva inim- ja materiaalse ressursi ennustamist, kui tekib kiireloomuline vajadus sekkuda väljaspool ELi.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Selgelt on Euroopa riikide katastroofidele reageerimise organisatsioonide parem koordineeritus ja valmisolek vastastikkuseks abistamiseks suureks väärtuseks. Kuid nagu alati, haarab Euroopa Komisjon kinni järjekordsest võimalusest laiendada oma haaret ja vastutust – siin “et luua teadmiste pagasit, määrata kindlaks tühimikke” jne. Vastu briti konservatiivide tahtmist sisaldab raport ka üleskutset õiguslikult siduvateks vahenditeks. Nendel põhjustel jäin ma erapooletuks.

Resolutsioon – Tolliliidu 40. aastapäev (B6-0297/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Vaatamata raportis antud positiivsele hinnangule Tolliliidu 40 tegutsemisaasta kohta, ei jaga mitmed tootmissektorid, eriti Portugalis, seda seisukohta. Hoopis vastupidi. Nad teavad, et piiride täielik avamine vaba konkurentsi nimel on loonud sügavalt ebaõiglasi olukordi ja on halvendanud struktuurilisi puudujääke tänu erinevate riikide ebavõrdsele arengutasemele.

Lisaks sellele ebavõrdsusele tootmisvõimsuses ja tootmisprotsessi arengus on muud meetmed, poliitikad ja vahendid, mis on olukorra halvemaks teinud, eriti just siseturu loomine, rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine, majandus- ja rahaliidu stabiilsuspakt ja Lissaboni strateegia neoliberalism.

Järelikult, kuigi raportis sisaldub mõningaid positiivseid ettepanekuid koostöö tugevdamiseks, on selle algne alus vastuvõetamatu. Sellest ka meie vastuhääl.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Me näeme seda resolutsiooni positiivselt, kuna toetame ühist kaubanduspoliitikat ja tollialaseid õigusakte siseturu toimimise eeltingimusena. Me rõhutaksime siiski, et suhtume sügava kriitikaga mitmetesse kaubanduskokkulepetesse, mille EL on kolmandate riikidega sõlminud.

  Kartika Tamara Liotard, Erik Meijer, Søren Bo Søndergaard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Olgugi et me toetame täielikult liikmesriikidevahelist koostööd ohtlike mänguasjade, narkootikumide ja teiste ebaseaduslike või ohtlike toodete impordi ennetamiseks ja olgugi et me toetame täielikult kaubanduspartneritevahelist koostööd selle eesmärgi nimel, ei saa me hääletada selle resolutsiooni poolt tingituna Tolliliidu tõsisest mõjust arengumaade kaubandusele.

EL kasutab Tolliliitu tööriistana arengumaadega soodsate kaubanduskokkulepete saavutamiseks, kehtestades samas toodetele, mida nähakse ELi toodetele ebasoovitava konkurentsina, kõrgeid makse. Selline poliitika takistab majanduskasvu potentsiaali arengumaades.

- Raport: Mia De Vits (A6-0202/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See raport algab liberaliseerimispakettide toetamisega elektri- ja maagaasiturul, nõudes nende erastamist, olgugi et tegemist on arengu ja sotsiaalse protsessi seisukohast strateegiliste sektoritega. Nagu laialdaselt teada, on nende pakettide rakendamine Portugalis halvendanud varustamise probleemi ja tõstnud tarbijahindu ning samuti on see suurendanud selles sektoris töötust ja töökoha ebakindlust.

Euroopa Komisjon üritab nüüd varjata oma strateegia põhjustatud probleeme, esitledes Euroopa energiatarbijate õiguste hartat. Vaatamata õiguste, millele harta viitab, väikesele arvule ei ole me selle vastu. Küsimus on selles, kas sellest peavad kinni sektorit kontrollivad majandusgrupid, mille suhtes on ühenduse poliitikad jätkuvalt vastutulelikud. Sellest tulenevalt jäime raporti lõpphääletusel erapooletuks.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Euroopa energiatarbijate õiguste harta kohta vastu võetud raport suurendab märgatavalt energiatarbijate õigusi. Tarbijatele muudetakse kättesaadavaks täiendav informatsioon, mis muudab tarnijate ja tarnevõimaluste valimise lihtsamaks. Harta on väga oluline samm energiaturu liberaliseerimisel.

Ma olen veendunud, et tarbijatele antav selgem ja loetavam informatsioon laseb tarbijatel teha parimaid valikuid. See on eriliselt tähtis, kui energia hinnad jätkuvalt tõusevad ja muutuvad tarbijatele järjest suuremaks mureallikaks.

Vastu võetud lahenduse tulemusena muutub kergemaks pakkumiste ja tegeliku energiatarbimise võrdlemine ja see innustab tarbijaid tarnijat vahetama juhul, kui nad on pakutava teenuse suhtes rahulolematud. Selle tulemuseks on tõeline konkurents energiatarnijate vahel, suurem huvi tarbijate rahulolu vastu ja tarbijatel suurem võimalus avaldada mõju energiakompaniide otsustele.

Ma usun, et energiatarbijate õiguste harta aitab aeglaselt, kuid kindlalt energiaturgu muuta, mida oleme kaua oodanud. Ärgem unustagem, et tarbijad on kõige olulisem osa siseturust ja nad ootavad meilt tõeliste muudatuste tegemist.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin De Vitsi Euroopa energiatarbijate õiguste hartat puudutava raporti poolt. Arvestades järjest kõrgemaid energiahindu, on vajalik tagada elektritarne madalama sissetulekuga ja kaugemates piirkondades elavatele inimestele, kus energiaturud on väiksemad ja puudub konkurents. Liikmesriigid peaksid nii pea kui võimalik rakendama meetmeid nende tarbijagruppide selgeks defineerimiseks ning edendama ja toetama meetmeid, näiteks sotsiaalseid tariife, mis kindlustaksid neile kestva juurdepääsu elektrile ja maagaasile.

Ma hääletasin Euroopa spetsialistide grupi esitatud muudatusettepanekute number 3, 4, 5, 6 ja 7 poolt. Nad väljendasid vajadust võtta kasutusele sotsiaalsed tariifid, informeerida tarbijaid kord kvartalis nende energiatarbimisest ja nõudsid avalikkuse informeerimist Euroopa energiatarbijate õiguste harta sätetest. Mul on kahju, et neid muudatusettepanekuid ei võetud vastu.

Ka tulevikus peaks energiatarbijate kaitse toetuma Euroopa Liidu ja liikmesriikidele ühismeetmetele. Euroopa energiatarbijate õiguste harta on võimaluseks toetada kodanikke oma õiguste kohta informatsiooni saamisel tõhusamal ja lihtsamal viisil.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Ma olen selle poolt, et tarbijatel on võimalus saada turvalist, ohutut, usaldusväärset ja jätkusuutlikku gaasi- ja elektritarnet mõistlike hindadega. Riiklikud reguleerivad asutused peaksid mängima siin olulist rolli. Siiski olen ma vastu Euroopa Komisjoni jõupingutustele sellesse valdkonda tungida, oma võimu ja volitusi laiendada läbi “uuringute”, “harta” ja “ühtlustamise”, ja ma ei tunnista “Euroopa Liidu kodaniku” mõistet. Nendel põhjustel jäin ma hääletusel erapooletuks.

Resolutsioon – Linnurümpade import (B6-0309/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me peame positiivseks, et Euroopa Parlament on kritiseerinud Euroopa Komisjoni ettepanekut muuta kanaliha turustamise reegleid ja lubades vaid sellise liha turustamist, mis on inimkasutuseks läbinud mikroobitõrje.

Tegelikkuses püüab see Euroopa Komisjoni ettepanek vaid täita USA nõuet, et Euroopa Liit lubaks selle linnuliha importi, mis on töödeldud kemikaalide või mikroobitõrje vahendiga.

Järelikult ignoreerib Euroopa Komisjon ettevaatuspõhimõtteid ja ELi tasemel juba eksisteerivate toiduohutus- ja hügieenistandardite vastuvõtmist ja tugevdamist. Need on palju kõrgemad kui USAs, kus kasutatakse vaid odavat lõpplahendust, mille aktsepteerimist see nüüd Euroopa Liidult taotleb, et oma toodangut terves Euroopas müüa.

Me loodame seega, et nõukogu ei võta Euroopa Komisjoni ettepanekut vastu.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Kanade kloorimine ei ole osutunud ohtlikuks tervisele või mõnel muul moel ohtlikuks, ja meie poliitilised otsused peaksid alati põhinema tõendusmaterjalil. Vabakaubanduse huvides hääletasin ma seega selle raporti vastu, mis minu arvamust mööda põhineb protektsionismil.

ELi avalikkuse seas laialt levinud kahtlust klooritud kana suhtes arvestades on aga äärmiselt oluline seada märgistusele õiguslikud nõuded, et igaühel oleks valikuvõimalus seda toodet vältida, näiteks poodides või restoranides.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna selles rõhutatakse ühte kõige pakilisemat probleemi, millega EL nii siseselt kui väliselt silmitsi seisab.

ELis oleme otsustanud pingutada toiduainete kõrgete tootmisstandardite nimel, olles teadlikud toiduohutuse ja kvaliteedi vajalikkusest.

ELis ei luba me kanarümpade kloorimist toodangul, mis tarbitakse ELis ja seetõttu on mõttetu lubada samal viisil töödeldud USA kana importi ELi.

Viimastel kuudel on meil sarnased probleemid loomaliha impordiga Brasiiliast, kus jälgitavusstandardid on ELi omadega võrreldes kaugelt ebapiisavad.

Samalaadne probleem võib meil tekkida, kui keelame ELis munatootmise puurides, kuid lõpuks impordime väljastpoolt ELi puurisüsteemides toodetud munade jahvatatud tooteid.

Kui EL rõhutab sisestandardite vajalikkust, siis peab ta olema valmis neid kaitsma ja lõpetama impordi, mis ei vasta meie sisestandarditele.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Komisjoni ettepanek kaotada keeld selliste mikroobitõrjevahenditega nagu kloor töödeldud kanaliha impordilt, on äärmiselt muret tekitav. On vajalik tunnistada, et selline praktika ei vasta ELi toiduohutusstandarditele.

See ettepanek tundub olevat ajendatud poliitilistest motiividest ja ignoreerib jultunult ELi kodanike põhjendatud muret tervise ja ohutuse pärast. Garantiid, et see linnuliha märgistatakse ja muudetakse tarbijale selgesti äratuntavaks, on lihtsalt ebapiisavad.

Euroopa Liit ei peaks mingil moel edendama mikroobitõrjevahendite kasutamist kanaliha töötlemisel. See keeld on kehtinud enam kui kümme aastat ja seda rakendati algselt heal põhjusel. Kahjuks kujutab komisjoni otsus see tühistada endast seetõttu suurt sammu tagasi ja on täielikult vastuvõetamatu.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Komisjon peab läbi vaatama oma algse otsuse, mis põhineb üksnes ärilistel kriteeriumidel ja viib rahvatervise- ja tarbijakaitsealase kuriteoni. Me ei saa ignoreerida eksisteerivat Euroopa õigusloomet, tehes ameeriklastele järeleandmisi ja eelistades ärihuvisid rahvatervisele. Me ootame pädeva tervishoiuvoliniku pr Vassiliou ja Kreeka valitsuse vastust.

Ühisresolutsioon – Kriis kalandussektoris, mille põhjustas kütusehinna tõus (RC-B6-0305/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Tänan, pr juhataja. See resolutsioon on esialgne vastus väga tõsisele kriisile, mis Euroopa Liidu kalandussektoris seoses tõusvate naftahindadega valitseb. Viimaste päevade jooksul olen ma isiklikult külastanud mitmeid sadamaid riigis, mida esindan, ja näinud väga rasket ja keerukat olukorda, millele peame suutma pakkuda kiireid ja tõhusaid lahendusi.

Ettenägematu naftahinna tõus ähvardab terve sektori põlvili suruda. Euroopa Liidul on erakorralised vahendid kalanduse jaoks, mida saab eriti rasketes situatsioonides kasutada. Ma kutsun volinik Borgi üles võtma koheseid meetmeid selgitamaks välja, kas selline komisjoni tegevus on soovitatav. Rohkem tegusid ja vähem sõnu. Rohkem tegusid ja vähem lubadusi. Töötajate seas kohtasin ma kasvavat umbusaldust Euroopa institutsioonide suhtes. Meie ülesanne on see tühimik täita ja eriti täita oma kohustusi, vaatamata majanduslikele ja sotsiaalsetele arengutele, mis võivad esile kutsuda tõsise kriisi.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Nagu pressiteates rõhutatud, ei toeta me seda resolutsiooni, kuna

– see ei vasta töötajate palku puudutavale kiireloomulisele probleemile, selles ei selgitata, et kalamehed (töötajad) maksavad kütuse eest, ja see on põhjuseks, miks see probleem neid otseselt puudutab (samuti nagu see puudutab ka suurt enamikku väikelaevade omanikke);

– see ignoreerib ELi inertsi ja keeldumist vajalikke otsuseid teha;

– seal ei tõsteta päevakorda mingeid erilisi ettepanekuid seoses kütuse (bensiini ja diisli) hindadega ja seoses kalahinna kujunemisega algses müügipunktis;

– selles ei taunita poliitikat, mis kasutab ära tõusvaid kütusehindu, et sektorit veelgi kitsendada ja kontsentreerida, luua juurde töötust, kindlustada tootmissektori allakäik ja halvendada toidu ja kaubanduse tasakaalu;

– see langeb allapoole eelnevalt parlamendi vastu võetud ja PCP välja pakutud seisukohti;

Kooskõlas Euroopa Komisjoni hiljuti välja kuulutatud ettepanekutega ja vaatamata ühele või kahele aspektile, mis võiksid rakendatuna avaldada sektorile positiivset mõju, soodustab see resolutsioon täiendavalt paatide mahakandmist ja pakub kalameestele ametist loobumise alternatiivi.

Kuna kalandusel on tulevik, siis nõuame me selliseid meetmeid nagu meie kiirkorras vastu võtmiseks esitatud resolutsioonis sisalduvad ettepanekud.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Kalatööstus on aastate jooksul üle elanud mitmeid kriise, kuid mitte ühtegi nii suurt kriisi kui praegune, mil tõusvad kütusehinnad suruvad tööstust olukorda, kus see enam ellu ei jää.

Pidevalt tõusev nafta hind võib mitmele tööstusharule osutuda katastroofiliseks, kuid ükski neist pole haavatavam kui kalatööstus, kus on ohus töökohad nii merel kui ka maismaal.

Me peame vaatama läbi kõik valikuvõimalused, mis meie käsutuses on. Üks tee, mida tuleks kaaluda, on maksude alandamine kütusekulude alandamise tagamiseks.

Lubage mul esitada järgnev küsimus: kui meil ei ole kalamehi, siis kust tulevad meile kalad, mida vajame? Kas me kavatseme jääda tegevusetuks ja lasta välismaisel impordil oma turud üle võtta ja oma tööstuse pankrotti lasta?

Meie kalalaevastiku ja terve kalatööstuse päästmine osutub tohutuks väljakutseks. Ent ma olen veendunud, et hea tahte ja mitmekülgse koostööga on see võimalik. Ma tervitan komisjoni eilset avaldust, milles teatati kavatsusest pakkuda kalalaevastikule erakorralist abi. Ma usun siiralt, et kalandusministrite nõukogu võtab need meetmed järgmisel nädalal ametlikult vastu ja seejärel need kiiresti rakendatakse.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Diisliõli hinna dramaatiline tõus, 300 % alates 2003. aastast, on avaldanud kalandussektorile täielikku tuntavat mõju. Jätkuvalt halveneva kriisi tingimustes on mitmed kalandusettevõtted praegu väga hapras rahanduslikus seisus.

Kalandus on äärealade majanduslikul ja sotsiaalsel arengul eriliselt oluliseks tugisambaks. Oma kauge geograafilise asukoha tõttu kannatavad need veelgi enam kütuse hinna tõusu all. See on vastuvõetamatu olukord. Euroopa Liidul on kohustus leida kompromiss.

Euroopa Parlament saatis hiljuti kalameestele välja tugeva signaali. Nõudes ametliku abi maksimummäära tõstmist 100 000 euroni laeva kohta ja mitte ettevõtte kohta, nõudes erakorraliste ja sotsiaaltoetuse meetmete kohest rakendamist, ja lõpuks, nõudes Euroopa Fondi poolt kalandusele tehtavate kulutuste ümberkorraldamist, on parlamendiliikmed andnud kaluritele selgelt mõista, et nad on nende hädakisa kuulnud.

Euroopa kalandusministrite nõukogu arutab neid ettepanekuid 23.–24. juunil 2008. Euroopa Liidul pole muud valikut, kui taastada kalurite usaldus lappimaks seda suurt auku, mis hiljuti tekkinud on.

Ühisresolutsioon – ELi-Venemaa tippkohtumine 26.–27. juunil 2008 Hantõ-Mansiiskis (RC-B6-0235/2008)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Hr juhataja, tahaksin veel kord osutada, et ei ole olemas ühtegi lääne ettevõtet, mis oleks riigiga nii tihedalt seotud nagu Gazprom Kremliga. Hetkel oleme silmitsi külma poliitilise kalkulatsiooniga. Gazpromi domineerimine energiasektoris viib järjekordse energia hinna tõusuni Euroopas. Venemaal õnnestub läbi suruda veelgi suuremaid gaasi ja nafta tarnet puudutavaid poliitilisi järeleandmisi. Kõrgete hindade tulemust näeme juba Euroopas üha sagenevate protestide näol. Samuti on meil veel värskelt meeles korduv gaasitarne peatamine meie idapoolsetele naabritele.

Hr juhataja, ma toetasin seda resolutsiooni, kuna ma usun, et oma suhetes Venemaaga peab Euroopa hakkama rääkima ühel häälel, kuna vaid sel moel saame tagada ELi tõhususe.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) On hästi teada, et Venemaa on Euroopa Liidu jaoks oluline strateegiline partner, ja meie geograafiline asend muudab meid teineteisest sõltuvaks. Seepärast on vaja kasutada diplomaatiat sellele vältimatule naabrusele parimate lahenduste leidmisel. Ent koostöövajadus ei tohiks meid sundida tõelisele või varjatud pimedusele Venemaa tekitatavate tõsiste probleemide suhtes.

Sisepoliitiliselt ei ole võimalik ignoreerida tõsiasja, et Venemaa ei ole täielikult demokraatlik riik ja õigusriik ei taga tõhusat inimõiguste austamist. Välispoliitiliselt on võimatu muu hulgas ignoreerida energia kasutamist relvana välissuhetes, eriti veel edendades ELi lahkhelisid selles valdkonnas, kaheldavat rolli, mida Venemaa on Iraani-küsimuses mänginud, ja soovimatust sundida Hiinat tegelema inimõigustega.

Euroopa hääl Venemaaga suheldes peab olema tõsise partneri hääl, kes on valmis tegema koostööd, kuid kes ei ole valmis minema kompromissile sellistes põhiküsimustes nagu demokraatia, inimõigused ja turvalisus.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised keerukad suhted nõuavad hästi korraldatud ja ühtset diplomaatilist tegutsemist.

Lähenev EL-Venemaa tippkohtumine tekitab palju emotsioone, kuna arutamisele tulevad kokkulepped on suure tähtsusega nii Venemaale kui ka Euroopa Liidule. Tippkohtumisele eelnevalt peame me mõistma, kui oluline Euroopa Liidu tulevikule on rääkida rahvusvahelisel areenil ühel häälel. Sel põhjusel on kahju, et Iirimaa rahvas asetas Lissaboni lepingu ratifitseerimise kohale eelmise nädala referendumil küsimärgi, kuna just see leping sisaldab määrusi, mis teevad Euroopa Liidust rahvusvahelistes suhetes tõsiselt võetava partneri.

– Raport: Liam Aylward (A6-0196/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me hääletasime selle raporti poolt, mis sisaldab mitmeid olulisi ettepanekuid lammastest ja kitsedest saadud toodete kaitseks, seda eriti just vähem soodsatel aladel ja mägipiirkondades. Ent me oleksime tahtnud minna kaugemale, eriti maatõugude kaitsmisel ja traditsioonilises juustutootmises. Siiski on oluline, et Euroopa Komisjon ja nõukogu arvestaksid neid heaks kiidetud ettepanekuid ja täiskogu arutelusid, kus me samuti selgitasime oma seisukohti selles väga olulises küsimuses.

Praegu käimasolev ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamine peab parandama 2003. aasta reformi põhjustatud probleeme, eriti neid, mis puudutab otseste maksete lahtisidumist. Ma pean samuti rõhutama täiendava makse tagamise vajadust tootjatele, mis toetaks eriti maatõugu lamba- ja kitsetõuge. Seda makset tuleb rakendada mägistes piirkondades ja teistes spetsiifilistes piirkondades, et säilitada bioloogiline mitmekesisus põllumajanduses, säilitada loomad tundlikel aladel ja kasutada maad looduslikul viisil, mis on oluline panus keskkonnakaitsesse ja metsatulekahjude ennetamisse Lõuna-Euroopas.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna selles rõhutatakse probleeme lambakasvatussektoris, mis on oma allakäigu lõppjärgus, kui midagi ette ei võeta.

Parlament hääletas ELi rahastatava lammaste elektroonilise märgistamise rahastamise poolt, ja samas kui see on tervitatav, oleksin ma eelistanud näha, et elektrooniline märgistamine võetaks päevakorrast maha, kuniks tagatakse lambakasvatuse elujõulisus tulevikus.

Töörühma moodustamise ettepanekuga seoses, mille parlament tagasi lükkas, lasub nüüd komisjonil kohustus kõrgendada oma tähelepanu lambakasvatussektorile ja anda parlamendile aru edusammudest või selles raportis pakutud ettepanekute rakendamisest.

– Raport: Zita Gurmai (A6-0169/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Tänan teid, pr juhataja, ma hääletan Zita Gurmai raporti poolt ja sooviksin teda suurepärase töö puhul õnnitleda.

Eriliselt toetan ma e-ohutuse algatust (www.esafetysupport.org ), mille raames Euroopa Komisjon, ametiasutused, tööstus ja teised sidusrühmad teevad koostööd, et kiirendada intelligentse integreeritud sõiduki ohutussüsteemi arendamist ja rakendamist. Need süsteemid kasutavad side- ja infotehnoloogiat eesmärgiga suurendada liiklusohutust ja vähendada liiklusõnnetuste arvu. E-ohutus on esimene samm 2006. aastal Euroopa Komisjoni käivitatud intelligentse auto algatusest. Ma usun, et see on tee, mida peaksime kiiresti järgima edendamaks tulevikus transpordi arengut, mis komisjoni sõnade kohaselt saab olema “nutikam, ohutum ja puhtam”.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Meie sõltumine transpordist kasvab iga päevaga. Kõigil kodanikel on õigus ohutule ja jätkusuutlikule liikuvusele. Tänapäeva progress side- ja infotehnoloogias võimaldab meil valmistada ja osta sõidukeid, mis on nutikamad, ohutumad ja puhtamad. Tarbijatel peab olema ligipääs informatsioonile, mis võimaldab neil teha informeeritud valikuid intelligentse auto kasuks ja on oluline, et need autod muutuksid taskukohaseks.

Kuna raportöör Zita Gurmai raport pakub Euroopa kodanikele võimaluse lähitulevikus kasu saada võimalikust liiklusohutusest, siis hääletasin ma selle poolt.

Liiklusõnnetused on põhjustatud nii inimlikust eksimusest, kui ka sõiduki kehvast seisukorrast. Intelligentsete tehnoloogiate rakendamisega on võimalik ennetada 16 % liiklusõnnetustest. Kaasaegsed süsteemid võivad vähendada liiklusõnnetustes hukkunute arvu koguni ühe kolmandiku võrra. Galileo programm kujutab endast samuti olulist panust selles vallas.

Mis puudutab üleeuroopalise sõidukisisese hädaabikõnesüsteemi, eCalli süsteemi, täielikku käivitamist, siis on ELi liikmesriikidel selles suur vastutus. Eesmärgiks on eCalli täielik levik 2010. aastaks. Seetõttu julgustaksin ma liikmesriike, kes pole veel eCalli vastastikkuse mõistmise memorandumile alla kirjutanud, tegema seda nüüd, 2008. aastal.

Arvestades, et vastavalt statistikale toimub Euroopa teedel igal aastal 41 600 surmaga lõppevat liiklusõnnetust, peame me algatama maanteesektoris uue ajastu. Päästes hulgaliselt inimelusid, teeme me Euroopa kodanike jaoks väga palju.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Kolleeg Zita Gurmai on koostanud suurepärase raporti ja väärib õnnitlust oma detailse töö ja ülesnäidatud pühendumuse eest.

Esimene intelligentse auto raport on lipulaev-projekt komisjoni infoühiskonna ja meedia strateegilises poliitilises raamistikus ja meie raportööril on õigus, tunnistades, et intelligentsed sõidukisüsteemid suudavad vähendada iga-aastast surmajuhtumite arvu, mis hetkel on ELi teedel umbes 42 000. Samuti on tal õigus, rõhutades, et käesoleval hetkel ei saa paljud inimesed endale uusi süsteeme lubada, seega peab kulude alandamine olema prioriteediks.

Elektroonilise stabiilsuskontrolli tehnoloogia, kaasaskantavate või teisaldatavate seadmete kasutamine ja töötamine puhtamate sõidukite pakkumise nimel on kõik teemad, mida raportöör puudutas.

See on suurepärane raport ja ma toetan seda täielikult.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Intelligentse auto algatus on väga hinnaline algatus. Oluline on kasutada kaasaegset tehnoloogiat nii palju kui võimalik muutmaks transporti ohutumaks ja tõhusamaks. Kalkulatsioonid näitavad, et kui kõikidesse autodesse oleks paigaldatud elektrooniline stabiilsuskontroll, siis leiaks igal aastal aset koguni kuni neli tuhat surmajuhtumit vähem. Teine oluline ohutusmeede, mida pole veel laialdaselt esitletud, on üleeuroopaline sõidukisisene õnnetusest teatamise süsteem, mida kutsutakse eCalliks. Uuringud näitavad, et selle kasutuselevõtt kõikjal Euroopa Liidus suudaks vähendada liiklusõnnetuste ohvrite arvu kahe ja poole tuhande võrra igal aastal. Viimane probleem, mida tuleks arvesse võtta, on autode välja paisatav süsihappegaasi ja kasvuhoonegaaside suur kogus, mis moodustab kogu ELi CO2 emissioonist 12 %. Ma arvan, et madalaima CO2 emissiooniga autosid tuleks turustada läbi sotsiaalsete kampaaniate. Samuti peaksime me kasutusele võtma piiravamaid määrusi autode välja paisatavate ohtlike gaaside vähendamiseks.

  Juhataja. − Selgutused hääletuse kohta on lõppenud.

(Istung katkestati kell 12.45 ja jätkus kell 15.00.)

ISTUNGI JUHATAJA: GÉRARD ONESTA
Asepresident

7. Hääletuse parandused ja hääletuskvatsused (vt protokoll)

8. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

9. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (arutelu)

9.1. Poliitiliste vangide jätkuv kinnipidamine Birmas

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue Birmat puudutava resolutsiooni ettepaneku üle.⁽¹⁾

  Mikel Irujo Amezaga, autor. − (ES) Hr juhataja, nagu ma ütlesin, veetis Birmas 12. märtsil toimunud inimõiguste, rahu ja demokraatia edendamise kampaania kohaselt vanim Birma poliitvang oma 78. sünnipäeva Inseini vanglas üksikvangistuses.

See on U Win Tin, väljapaistev ajakirjanik ja Rahvusliku Demokraatialiiga juht. U Win Tin on Birma vanim poliitvang. Alates 1989. aasta juulist on ta veetnud viimased 19 aastat vangis.

Talle mõisteti kolmekordne 21 aasta pikkune vangistus. Me teame tema hetkeolukorrast vaid tänu Yozo Yokota, kes on ÜRO Birma inimõiguste olukorra eriraportöör, koostatud viimasele raportile Birma vangide olukorra kohta.

U Win Tin keeldus vabaduse nimel lahti ütlemast oma poliitilistest vaadetest. Jaanuaris 2008 viidi ta teiseks songaoperatsiooniks haiglasse.

Ta on üks Birma 1873st poliitvangist. Mõistagi soovime me selles resolutsioonis väljendada ka oma hukkamõistu Daw Aung San Suu Kyi koduaresti pikendamisele.

Minu fraktsioon nõuab koheste meetmete rakendamist alustamaks seda kiireloomulist ja vajalikku protsessi, milleks on poliitiline ja majanduslik reform. Esiteks, kõikide poliitvangide vabastamine. Teiseks, kodanike põhivabaduste taastamine ja mõistagi kõigi osapoolte vaheline poliitiline dialoog.

Samuti kordame me oma nõudmist nõukogule jõuliste meetmete vastuvõtmiseks Birma sõjaväehunta vastu, millest on saanud maailma juhtiv inimõiguste rikkuja.

  Marios Matsakis, autor. − Hr juhataja, siin täiskogus on vastu võetud arvukalt resolutsioone, mis mõistavad hukka Birma sõjaväehunta pidevalt toime pandud Birma elanike inimõiguste raske rikkumise tõttu. Siiski ei pööra need südametud kindralid suurt tähelepanu sellele, mida me neile ütleme. Nad hoiavad endiselt hoopis oma võimust tugevalt kinni kõige tülgastavamalt suurejoonelisel ja ärritaval viisil.

Isegi pärast hiljutise tsükloni laastamistööd nad mitte ainult ei takistanud vaba maailma abikatseid, vaid ka kasutasid ära oma kodanike viletsat olukorda, mil nad vajasid abi, et edendada oma näilise samariitlase ja hea ingli imagot, tehes hunta kontrollitavas riigimeedias jämedalt ekshibitsionistlikke ülesastumisi ja korraldades referendumi põhiseaduse küsimuses vaid mõned päevad pärast tsüklonikatastroofi toimumist.

Neid, kes hunta vastu seisavad, piinatakse, tapetakse või vangistatakse. Üheks näiteks on mõistagi Nobeli rahupreemia laureaat Aung San Suu Kyi, kes viis Rahvusliku Demokraatialiiga 18 aasta tagustel valimistel võidule ja kes on veetnud 12 aastat vangistuses ning hiljuti otsustas hunta pikendada veelgi tema koduaresti kestust.

Tunnen, et on kätte jõudnud aeg rakendada koletisliku Birma sõjaväehunta vastu veelgi karmimaid meetmeid. Kõige tõhusam meede oleks Hiinale surve avaldamine selle toetamise lõpetamiseks. Kui Hiina selles osas koostööd ei tee, siis peame me tegutsema oma kaubandussuhete vallas Pekingiga ja Hiina olümpiamängude vallas. See on ilmselt ainus võimalus, mis meil on jäänud, et Birma vabaduse ja demokraatia suhtes midagi ette võtta.

  Ryszard Czarnecki, autor. − (PL) Hr juhataja, minu arvates näitab riigi suhtumine õnnetuste ja looduskatastroofide ajal rahvusvahelistesse abipakkumistesse, millise riigiga meil on tegemist. Olgugi et Hiina suhtes võib olla mitmeid kahtlusi, me teame, et see riik suutis väga raskel ajal võtta vastu rahvusvahelist abi. Samuti nägime Birma suhtumist rahvusvahelisse abisse, kaasa arvatud abisse liikmesriikidelt ja Euroopa Liidult.

Kunagi oli selline Ameerika näidend, mille pealkiri oli “Samal ajal aasta pärast”. Meie parlament käitub Birmaga natuke sarnaselt. Igal aastal me saame kokku ja arutame olukorda Birmas. Kui aus olla, siis pole toimunud mingit tõelist, olulist muutust. Ma nõustun eelkõnelejate esitatud faktidega. Olukord, kus naist, opositsiooni liidrit, on hoitud nii palju aastaid koduarestis, on maailmas ennekuulmatu. Me ei tohiks sellise olukorraga ära harjuda. Ma loodan, et suudame ületada erimeelsused parlamendis ja rääkida ühel häälel Birma demokraatia kaitseks.

  Thomas Mann, autor. − (DE) Hr juhataja, Birma sõjaväehunta jätkab visalt katseid oma riiki ja rahvast muust maailmast isoleerida. 2007. aasta septembris pärast budistlike munkade protesti brutaalset mahasurumist kehtestati uudisteembargo. Eelmisel kuul takistati rahvusvahelistel organisatsioonidel abistada tsükloni ohvreid. Abitöötajad jõudsid abivajajateni pärast pikaleveninud viivitust ja mõnede jaoks jäi abi liiga hiljaks.

Nüüd imbuvad läbi samavõrd alarmeerivad teated, nagu uudised nende tsükloniohvrite arreteerimisest, kes otsisid abi ÜRO töötajatelt. Lisaks sellele lasid kaitsejõud maha või haavasid tõsiselt kinnipeetavaid, kes üritasid tsüklon Nargise hävitatud vanglast põgeneda. EL ei sulgenud selle ees oma silmi. EL kehtestas kaubandusembargo, kuigi see ei ole veel avaldanud otsest mõju. EL ähvardas kehtestada karmimaid sanktsioone, kui inimõiguse olukord ei parane. Kuid Birma juhid pole midagi ette võtnud.

Me ei tohi oma nõudmistes järele anda. Riigi poliitvangid tuleb vabastada. Tuleb tühistada koduarest, milles Aung San Suu Kyi on aastaid elanud. Selle Nobeli preemia laureaadi üles näidatud julge pühendumus oleks igale diktaatorile needuseks. Kuid Birma kindralid tuleb lõplikult vastutusele võtta selle eest, kuidas nad on käitunud oma riigi kodanikega, kellest paljud on endiselt kadunud. Dialoog ÜRO eriraportööriga ja kinnitus, et tal lubatakse riiki külastada, kujutavad endast esimest sammu. ASEANi liikmesriikide valitsused peaksid hunta mõstusele toomiseks samuti kasutama oma mõjuvõimu. Samuti on vajadus suurendada survet Hiinale, mis on ilmselt jäänud ainsaks Birma toetajaks. Kui vaja, peaksid liikmesriigid ja EL oma sanktsioone karmistama. Volinik, me tõesti ootame teiepoolset tegutsemist, Birma rahvas vajab meie solidaarsust.

  Erik Meijer, autor. − (NL) Hr juhataja, Birma sõjaväeline režiim üritab jätta muljet, et see hoiab head poliitikat ja olulisi rahvuslikke väärtusi vaenuliku välismaailma vastu, mis neid positiivseid väärtusi ähvardab. See nõuab rahva üksmeelset toetust nende väärtuste kaitsmisel.

Ma soovin, et see väide vastaks tõele ja Birma rahvas võiks olla õnnelik viimased 40 aastat kestnud olukorra üle, kuid millised on need väärtused, mida režiim kaitseb? Mul tuli meelde neli omadust. Esiteks privileegid sõjaväelisele klassile: suletud relvastatud grupp kontrollib ametiasutusi ja majandust. See grupp võib enda rikkust suurendada, kui teised samal ajal püsivad vaestena. Teiseks rahvusvähemuste, nende riigis asuvate gruppide, kellel on erinev keel ja kultuur ning kes soovivad omavalitsust, represseerimine. Nende territooriumid liideti Birmaga Briti koloniaalvalitsuse perioodil, kuid seal on nad üle viidud kolmandajärguliste kodanike seisusse. Kolmandaks, välismaine sissetulek teenitakse konkurentsipõhise ekspordiga tänu eriliselt madalatele palkadele või sunnitööle. Neljandaks, süstemaatiline keeldumine nõu pidamast gruppidega, mis soovivad seda olukorda muuta, isegi kui need kunagi võitsid ainsad vabad valimised, mida režiim korraldada julges.

Pärast üleujutuskatastroofi tekkinud abiküsimusega seoses mõistsime, kuivõrd režiim kardab võimalust, et välismaalased näevad otsesest allikast, kui halb olukord on või et nad mõjutavad elanikkonda. Sisepõgenikud peavad kiiresti oma hävinenud küladesse tagasi pöörduma, mida ei ole veel üles ehitatud, selleks et vältida kontakti rahulolematute rahvahulkade vahel. Vahetult pärast katastroofi seati prioriteediks referendumi korraldamine, mille peamiseks eesmärgiks oli demokraatliku opositsiooni lõplik võimult kõrvaldamine võltsitud tulemuste läbi. Inimeste vangistamine poliitilistel alustel on sellise režiimi ellujäämise vahendiks. Välismaailm peab selliste vangide ja muude oponentide kaitseks üles astuma. Hiina ja India peaksid seda tegema, samuti ka Euroopa.

  Józef Pinior, autor. − (PL) Hr juhataja, viimasel ajal oleme me siin Strasbourg’is neljapäeva pärastlõunatel käsitlenud olukorda Birmas peaaegu igal kuul. Meie ees on kaks raportit Birma olukorra kohta. Esimese on koostanud Parlamentidevaheline Liit ja teise ÜRO Birma inimõiguste olukorra eriraportöör. Need raportid on selgelt mõistetavad. Nendes räägitakse parlamendiliikmete vangistamisest, tapmistest, poliitvangide vanglate kohutavast seisukorrast ja tsiviilelanikkonna katastroofilisest olukorrast selles riigis.

Euroopa Parlamendina peame me avaldama survet Birma võimudele. Et olukord järgnevate nädalate ja kuude jooksul muutuks, on vaja kõikide demokraatlike parlamentide poolset ühistegevust üle maailma, samuti selliste riikide poolset koostööd nagu India ja Hiina, et avaldada Birma võimudele survet, et selles olukorras toimuks tõelisi edusamme.

Ma tahaksin rääkida nende parlamendiliikmete saatusest, kes on täna Birmas vangistatud, nii 2007. aasta sügisel arreteeritud parlamendiliikmetest kui ka nendest, kes kadusid või surid teadmata asjaoludel arreteerimise käigus, samuti nendest, kes tapeti ja kes surid seletamatutel põhjustel.

ÜRO raportööri koostatud raport on selge. Aung San Suu Kyi kohene vabastamine oleks alguseks läbirääkimistele Birma võimudega demokraatia ja inimõiguste olukorra parandamise küsimuses selles riigis. Garanteeritud vabadus poliitvangidele ja eelkõige arstiabi osutamine nendele vangidele on põhjapaneva tähtsusega ja seda peame me Birma võimudele peale sundima.

  Laima Liucija Andrikienė, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (LT) Täna räägime Birmast, selle vanglates kannatavatest tuhandetest poliitvangidest, Aung San Suu Kyist, Rahvusliku Demokraatialiiga karismaatilisest juhist. Tema juhitav partei võitis 1990. aasta valimised 82 %-lise häälteenamusega, kuid riiki valitsevad kindralid keeldusid rahva tahet austamast ja alates sellest ajast on Aung San Suu Kyi veetnud 13 aastat koduarestis.

“Kasutage oma vabadust meie vabaduse edendamiseks,” nagu Nobeli preemia laureaat kord ütles. Mul pole kahtlust, et Birma rahvas saaks jagu kindralite võimust. Pole olemas surematuid diktaatoreid, kuid vabaduse vaimsus on ajatu.

Meil ei ole õigust jääda erapooletuks, seistes silmitsi barbaarse, ebainimliku käitumisega. Ma tahaksin tsiteerida Martin Luther Kingi, kes ütles: “Lõpuks ei mäleta me mitte oma vaenlaste sõnu, vaid oma sõprade vaikimist.”

Seega on Euroopa Parlamendi ees täna seisev küsimus järgmine: kelle poolel me oleme? Me oleme Aung San Suu Kyi poolel, tuhandete poliitvangide poolel! Me nõuame nende kohest vabastamist; me nõuame, et Birmas austataks inimõigusi.

  Genowefa Grabowska, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Hr juhataja, aastagi pole veel möödunud ja see on juba kolmas kord, kui arutame olukorda Birmas. Jälle kutsume me selle riigi valitsust üles austama inimõigusi ja põhilisi humanitaarnorme vangide kohtlemisel. Me osutame ebaõiglusele, teeme üleskutseid, esitame nõudmisi, kaebame olukorra üle, rakendame sanktsioone ja veel kord mõistame hukka režiimi Birmas. See režiim omakorda näitab üles hämmastavat immuunsust rahvusvahelise üldsuse survele, ignoreerib üleskutseid, ei võta nende suhtes lihtsalt midagi ette. Sel põhjusel räägin ma Birmast kerge piinlikkusega. Ma näen tänini meie võimetust, mitte vaid meie, see tähendab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu oma, vaid kõigi täiskogude võimetust, kaasa arvatud ÜRO.

Sel põhjusel arvan ma, et sõnade aeg on läbi. Me peaksime esitama tungivaid nõudmisi diplomaatilise surve avaldamiseks, et läbi Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriikide diplomaatiliste kanalite oleks režiim sunnitud õigesti tegutsema.

Ma teeksin ettepaneku võtta vastu resolutsiooni punktid 7 ja 10, milles kutsutakse üles rahvusliku leppimise protsessile riigis.

  Marcin Libicki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, diktatuurid ja režiimid, mis rakendavad vägivalda, või režiimid, mis oma rahvast taga kiusavad, langevad harva mingi üldise diplomaatilise surve tõttu. Mõistagi nõustun ma pr Grabowskaga, et surve on vajalik. Sellised režiimid võivad langeda vaid juhul, kui riigi sisemine olukord muutub selliseks, kus režiim kaotab nende toe, kellest sõltub sisepoliitika. Sel põhjusel peaks kõik diplomaatilised jõupingutused olema suunatud ühelt poolt isegi nõrga ja vaevumärgatava opositsiooni toetamiseks ja teiselt poolt oleks teiseks lahenduseks see, kui rahvusvahelisi poliitilisi organisatsioone, rahvusvahelist survet toetataks jõuga. Sel põhjusel sooviksin ma veel kord korrata: Euroopa Liidul peaksid olema oma relvajõud selleks, et sekkuda selliste juhtumite puhul, nagu seda on Birma.

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr juhataja, probleemi inimõiguste rikkumiste kohta Birmas on Euroopa Parlamendi käesoleva ametiaja jooksul mitmeid kordi arutatud. Kahjuks ei ole meie peetud arutelud ja vastuvõetud resolutsioonid muutnud poliitilist ja sotsiaalset olukorda selles riigis, kus alates 1962. aastast on sõjavägi võimul hoidnud ühte kõige kurikuulsamat režiimi maailmas.

Viimase 40 aasta jooksul on vangistatud tuhandeid inimesi, keda on poliitilise tegevuse tõttu taga kiusatud ja süüdi mõistetud riigis, mis on üle elanud mitte ainult režiimi põhjustatud katastroofe. Birma elanikkonda sunnitakse tööle ja isegi lapsi värvatakse sõjaväkke. Demokraatialiiga peasekretär on viimase 18 aasta jooksul veetnud 13 aastat poliitvangina koduarestis ja hiljuti arreteeriti 1900 inimest – kes elavad tingimustes, mis eiravad inimõigusi – selle eest, et nad väljendasid soovi saavutada Birmas demokraatia, või isegi humanitaarabi palumise eest, mida pärast tsükloni möödumist vajati.

Režiim ei kiusa Birmas vaid opositsiooni taga. Lisaks sellele rikkus režiim inimõigusi, muutes võimatuks humanitaarabi osutamise pärast tsüklonit, ja see on seadnud riigi kodanike elud ohtu. Režiim on sundinud ka tsükloni ohvreid lahkuma ajutistest laagritest ja pöörduma tagasi katastroofist purustatud kodudesse. Üleskutsed ÜRO peasekretärilt ja teistelt organisatsioonidelt on andnud tulemuseks täiendavaid piinatud kodanike arreteerimisi ja tapmisi.

Mõistagi toetame resolutsiooni, milles sisaldub mitte ainult meie vastuseis Nobeli preemia laureaadi tagakiusamisele, vaid samuti ka ettepanek teiste poliitvangide vabastamiseks ja ÜRO egiidi all uurimise läbiviimiseks süüdistuste kohta sõjaväepoolsest vangide tapmisest hiljutise katastroofi ajal.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). - (PL) Hr juhataja, aasta on möödunud viimasest Euroopa Parlamendi resolutsioonist, mis tõmbab tähelepanu Birma dramaatilisele siseolukorrale. Ent valitsev sõjaväeline režiim ei ole astunud mingeid samme demokraatia suunas. Rahvusliku Demokraatialiiga peasekretär on veetnud viimased 13 aastat koduarestis. Nobeli preemia laureaat Aung San Suu Kyi, kellele Euroopa Parlament andis ka Sahharovi auhinna, vangistati ilma kohtuprotsessita, vaatamata rahvusvaheliste organisatsioonide survele. 1900 opositsiooni aktivisti hoitakse Birmas vangistuses ebainimlikes tingimustes. Samuti on muret tekitavad teated 36 vangi mõrvamisest Rangooni kinnipidamisasutuses ja täiendava 70 haavamine selle aasta mais Birmat laastanud tsükloni põhjustatud paanika tagajärjel.

Valitsev režiim peaks koheselt tühistama kõik piirangud sõnavabadusele ja põhiõigustele, kaasa arvatud keelud rahumeelsele poliitilisele tegevusele. Birmal lasub vastutus pakkuda abi tsükloni ohvritele ja tagada kannatanud piirkondades vaba juurdepääs rahvusvahelistele humanitaarorganisatsioonidele. Olemasolevate majandussanktsioonide ja kontrolli tugevdamine hunta ligipääsu üle ELi abile ning samuti ka ASEANi-poolne suurenenud poliitiline surve edendavad kindlasti Birma olukorra stabiliseerimise võimalusi.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Ma nõustun enne mind kõnelenud liikmetega, et Euroopa Parlament peab võtma kompromissitu suhtumise riigi suhtes, kus võimu totalitaarne arrogantsus ei tunne piire. Totalitaarne režiim, mis muudab omaenda rahva tragöödia poliitiliseks kapitaliks, ületab mõistmise piirid ja vajab hukkamõistu.

Daamid ja härrad, me peame kasutama kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid, et töötada koos ÜROga tsüklon Nargise ohvrite abistamiseks. Ma kutsun nõukogu üles vastu võtma täiendavaid meetmeid ja ennetama hunta juurdepääsu ELi rahastamisele. Kuna me teame kindlalt, et Birmas rikutakse jätkuvalt inimõigusi, peab EL toetama selles riigis demokraatlikke jõude ja nõudma kõikide poliitvangide vabastamist.

  Marianne Mikko (PSE). - (ET) Kallid kolleegid. Täna, Birma inimõiguste ja demokraatia eest võitleja Aung San Suu Kyi 63. sünnipäeval peame eriti pöörama tähelepanu Birmas toimuvale.

Birma kaugeneb kosmilise kiirusega demokraatlikest väärtustest. Nobeli preemia ja Sahharovi auhinna võitnud Aung San Suu Kyi on tänaseks veetnud vangistuses 12 aastat ja 239 päeva. Tal ei ole lubatud vastu võtta külalisi, pidada telefonikõnesid ega saada posti.

Lisaks sellele silmapaistvale naisele on poliitilistel põhjustel vangistatud tuhandeid rahumeelseid meeleavaldajaid ja isikud on salapäraselt kaduma läinud. Birma hunta kasutab brutaalset vägivalda.

Peame mõistma hukka Birma sõjaväelise valitsuse ebademokraatliku ja jõhkra tegevuse. Hiina peab lõpetama Birma toetamise. Aung San Suu Kyi ja teised poliitvangid tuleb vabastada viibimatult, see tähendab täna. Ei saa lubada Birma jätkuvat vastuhakku ÜROle ja rahvusvahelisele üldsusele.

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Hr juhataja, umbes 1900 inimest hoitakse väga kehvades tingimustes arestis toetuse avaldamise eest demokraatia rakendamisele Birmas. Tosinad protestis osalejaid on jäljetult kadunud. Aung San Suu Kyi on veetnud 13 aastat arestis ilma süüdistusteta, mis on isegi Birmas seadusevastane. Tosina jagu teisi inimesi, tsüklon Nargise ohvreid, on arreteeritud humanitaarabi palumise pärast. Lisaks sellele tulistati Rangoonis vange, kui tsüklon vanglat tabas. Me kutsume Birma võime üles kaotama keeldu korraldada rahumeelseid tegevusi ja vabastama poliitvangid otsekohe. Me ootame, et toimuks tsüklon Nargise ajal toimunud poliitvangide mõrvade uurimine.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Hr juhataja, hoolimata terve maailma ja samuti ka mitmete rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonide poolsest tohutust huvist olukorra vastu Birmas, ei ole selles riigis aset leidnud mingeid riigisiseseid muutusi. Tuhandeid inimesi viibib siiani hirmsates tingimustes vangistuses seetõttu, et nad toetasid demokraatiat või protesteerisid põhiseaduse referendumi vastu, mille tulemusi et saa pidada usaldusväärseteks. Sõjaväeline režiim muutub poliitvangide suhtes järjest agressiivsemaks. Lootused, et Birma võimud alustavad läbirääkimisi opositsiooni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, jäävad suure tõenäosusega täitumata. Sel põhjusel on oluline rakendada sealse režiimi suhtes tõhusaid sanktsioone ja avaldada survet, milles osaleks võimalikult palju riike.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE). - (PL) Hr juhataja, vaevalt kaheksa päeva pärast tsüklonit sundis Birma režiim riiki, oma riiki, referendumis osalema. Referendumis laialdaselt kritiseeritud ja vastuolulise põhiseaduse projekti kohta. Tulemused? Naeruväärsed, justkui oleksid need võetud otse vanast kommunismi perioodist: osalus – 99 %; toetus uuele põhiseadusele – 93 %. Ebatõenäosuse musternäidis, see on kõik, mida nende tulemuste kohta võib öelda.

Ma olen veendunud, et sellised režiimid nagu Birmas, peavad varem või hiljem langema ja Euroopa Liit peaks aitama seda kukutada.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Hr juhataja, pr Ferrero-Waldner ei viibi täna kahjuks siin, seega jagan mina tema nimel teiega mõningaid tähelepanekuid olukorra kohta Birmas/Myanmaris.

Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek keskendub poliitilisele olukorrale ja eriti poliitvangide jätkuvale vangistusele. Enne arvamuste avaldamist selles küsimuses sooviksin teid informeerida komisjoni tegevustest vastusena tsüklonile, mis kuus nädalat tagasi laastas Ayeryawaddy jõe deltat.

Komisjoni reaktsioon tsüklonile oli kiire ja tõhus: me oleme heaks kiitnud 17 miljoni euro väärtuses humanitaarabi, kaasa arvatud 5 miljoni euro väärtuses toiduabi. Me oleme käivitanud ka kodanikekaitse mehhanismi, koostöö ELi liikmesriikidega, kes on selle mehhanismiga liitunud, on sujunud väga hästi. Me katame vee puhastamise, veetranspordi, esmased tervishoiuteenused ja teised katastroofijärgsed olulised küsimused.

Humanitaarhädaolukord ei ole veel läbi. Siiani umbes pooled ellujäänutest, kelleni on jõutud, üks miljon, kannatavad endiselt puuduse all. Ligipääsemine katastroofist tabatud aladele ja abi laiali jagamine ei ole ilma raskusteta. See sõltub paljuski katastroofi suurusest ja ka bürokraatiast. Meie kohapealsed töötajad Myanmaris teatavad järk-järgult paranevast koostööst võimudega. Meie omad humanitaartegevused jätkuvad mõõduka tõhususega. Me tunnistame, et rahvusvahelised kodanikuühendused on raskemas olukorras, mis puutub juurdepääsu kahjustatud aladele.

Samal ajal on ASEANi riigid haaranud liidrirolli välisabi koordineerimisel. Need on niinimetatud kolmepoolse mehhanismi liikmed, kuhu kuuluvad ASEANi riigid, Birma/Myanmari valitsus ja ÜRO.

Valitsus on väljastanud välisabile uued “juhendid”. Meil ei ole veel tõendeid selle kohta, kas neid kasutatakse abi kättetoimetamise ala piiramiseks.

Meie jaoks on tsüklon ja selle kohutavad tagajärjed puhtalt humanitaarküsimus. Me kaitseme vajadustepõhist humanitaarabi põhimõtet.

Birma/Myanmari poliitilisest olukorrast: valitsus näib jätkavat oma niinimetatud demokraatia teekaardiga. Me peame seda teekaarti tihedalt kontrollitud, aeglaseks üleminekuks tsiviilvalitsuse suunas, kus sõjavägi mängib endiselt domineerivat rolli. Valitsus on nähtavasti võtnud ülesandeks oma kohustusi täita omas tempos ja ilma välistele vaadetele ja arvamustele tähelepanu pööramata. Realistlikult on sellele vaevalt alternatiivi.

Rahvuslik leppimine nõuaks laiahaardelist dialoogi. Selline dialoog ei saa aset leida, kui poliitilised huvirühmad on vanglas või koduarestis. Seetõttu avaldame survet kõikide poliitvangide vabastamiseks. Kolleeg pr Ferrero-Waldner on avalikult öelnud, et valitsus on lasknud mööda võimaluse saata lepitussignaal rahvusliku häda ajal, mil valitsus pikendas taas Aung San Suu Kyi koduaresti.

Birma/Myanmari rahvas vääriks valitsussüsteemi, mis keskendub majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ja valijaskonna osalemisele poliitilises protsessis. Euroopa jaoks ei ole oma meelepaha väljendamine ja riigi isoleerimine selgelt küllaldane reageering. Birma/Myanmari rahvas ei maksa poliitilise ummikseisu eest. Nad väärivad paremat.

Kokkuvõtteks soovin ma esile tõsta meie kohustust olukorda Birmas/Myanmaris lähedalt jälgida. See hõlmab ka edasist surve avaldamist kõigi poliitvangide vabastamiseks ja laiahaardeliseks dialoogiks, hõlmates legaalseid poliitilisi parteisid ja etnilisi gruppe.

Me jätkame tasakaalukat lähenemist. Me ei plaani vastasseisu vaid vastasseisu enese pärast. Meie lõppeesmärgiks on endiselt aidata kaasa rahumeelsele üleminekule seaduslikule tsiviilvalitsusele. Seetõttu toetame me täielikult ÜRO peasekretäri ja tema Myanmari küsimuste erinõuniku kabinetti.

Kõige paremini vastab Birma rahva vajadustele tasakaalukas poliitika, mis hõlmab ka ainelist abi. Komisjon on hoolega välja valinud abistatavad valdkonnad, et aidata kõige haavatavamat ühiskonnakihti. Me oleme rahastamist juba oluliselt suurendanud ja loodame, et läbi koordineeritud jõupingutuse koos teiste annetajatega võib üldine rahastamise tase tõusta võrdväärsele tasemele sellega, mis kulutatakse inimese kohta võrreldavates riikides, nagu Laos ja Kambodža. Myanmari rahvas väärib paremat tulevikku.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelude lõpus.

(1) vt protokoll

9.2. Tsiviilelanike pidev tapmine Somaalias

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue Somaaliat puudutava resolutsiooni ettepaneku üle.⁽¹⁾

  Mikel Irujo Amezaga, autor. − (ES) Hr juhataja, kõigepealt tahaksin ma avaldada oma sügavat muret seoses hiljutiste laevade röövimise juhtumitega Somaalia vetes ja seoses meeskonnaliikmete alandava kohtlemisega kaaperdajate poolt.

Siitsamast toolist palusin ma Euroopa Liidul vastu võtta ühenduse koordinatsiooni- ja vastastikkuse abistamise poliitika, mis lubaks sõjalaevu rahvusvahelistesse vetesse ja sõita liikmesriigi lipu all kaitsmaks esimesel võimalusel mõne teise liikmesriigi lipu all sõitvaid kauba- ja kalalaevu.

Lisaks sooviksin ma kategooriliselt hukka mõista relvade ja laskemoona kaubanduse organiseeritud jõukude ja paramilitaarsete grupeeringutega. Minu fraktsioon soovib paluda pädevatel rahvusvahelistel organisatsioonidel ja asjaomastel piirkondlikel organisatsioonidel soovitada sobivaid ennetusmeetmeid, et peatada relvade jõudmine selliste gruppideni.

Minu fraktsioon soovib paluda doonorriikidel ja Euroopa Liidul kinni pidada oma kohustustest ja tagada tihe koordineeritus suurendamaks arenguabi tõhusust.

Samuti sooviksime paluda komisjonil, mis on siin täna esindatud, teha ettepanek Somaaliale ette nähtud Euroopa Liidu rahaliste ressursside kiireks, arvestatavaks suurendamiseks, eriti seoses kümnenda Euroopa Arengufondi vaheläbivaatamisega, ja suurendada samuti riigis oma füüsilist kohalolekut. Tahaksin komisjoni kohalviibimist ära kasutades küsida, mida see teeb või kavatseb teha selles küsimuses.

Mõistagi ei saa ma oma kõnet lõpetada ilma üleskutset esitamata kõikidele Somaalia rühmitustele lõpetada üks viimaste aastate pikimaid ja laastavamaid sõjalisi konflikte, ja seda tehakse samuti ka käesolevas resolutsioonis.

  Marios Matsakis, autor. − Hr juhataja, Somaalia on juba hulk aastaid kodusõjast ja vaesusest haaratud riik. Selle tulemusel on surnud tuhandeid tsiviilisikuid ja sadu tuhandeid on kannatanud ja kannatavad endiselt.

Rahvusvaheline üldsus on astunud mõningaid samme ja tuleb öelda, et mõnetise piiratud eduga. Kuid Somaalia rahva vilets olukord jätkub ja tsiviilisikute tapmine selles piirkonnas on kahjuks juba muutunud rutiiniks.

On vaja astuda vapraid ja tõhusaid täiendavaid samme, minu nägemuse kohaselt peamiselt järgnevaid:

Esiteks, ÜRO relvaembargot Somaaliale tuleb rangelt täide viia. See peab hõlmama Hiinat, mis on taolistes situatsioonides harilik süüdlane.

Teiseks, tuleb tagada, et ÜRO ja ELi Somaaliale antav abi jõuab nendeni, kel on selleks tegelik ja seaduslik vajadus, ja see ei lähe mitte sõjapealike taskusse.

Kolmandaks tuleb avaldada survet ÜRO Julgeolekunõukogule, et see viiks kiiresti täide oma 15. mai 2008. aasta üksmeelse otsuse saata piirkonda piisavalt tugev ÜRO rahuvalvejõud, tagades mõistagi, et need rahuvalvajad ei ole samal tasemel, kui need, keda hiljuti süüdistati kuritegude sooritamises kohaliku elanikkonna vastu, keda need oleksid pidanud kaitsma.

Neljandaks, Aafrika Liidule tuleb veel kord mõistetavaks teha, et sellel lasub esmane vastutus selle eest, mis toimub Aafrika piirkondades, nagu Somaalia, ja ebatõhusa retoorika asemel peab see astuma koheseid ja praktilisi samme kõigi nende režiimide või muude parteide ja rühmituste vastu, mis heidavad Aafrika rahva veelgi sügavamale primitiivsetesse ja meeleheitlikult dramaatilistesse olukordadesse.

  John Bowis, autor. − Hr president, 1960. aastal ootas Briti ja Itaalia Somaalimaa pikisilmi oma iseseisvuse unelmat. Kuid õige pea muutus see unistus kibedaks ja Briti-Somaalia parlamendirühma esimehena Briti Parlamendis mäletan ma, kuidas põgenike ahel tuli rääkima meile kõigepealt autoritaarsest režiimist riigis ja seejärel mõistagi rühmitustevahelisest sõdimisest ja anarhiast.

Somaalimaal, samuti nagu Puntlandil, on endiselt kübeke vabadust ja stabiilsust. Kuid Mogadishu nimi on sünonüümiks vägivallale, mõrvale, mässule, näljale ja läbikukkunud majandusele.

Mida me siis teeme? Tegelikult polegi meil kuigi palju teha. Kindlasti mitte individuaalselt, mitte Euroopana. Kuid me saame töötada koos teiste rahvusvaheliste tegijatega avaldamaks survet riigisisestele tegijatele, et need nõustuksid peatama jätkuvat konflikti, vägivalda, rahvusvaheliste inimõiguste rikkumist ja töötama rahu nimel.

Me peame neid veenma, et nad lubaksid humanitaarabil jõuda nendeni, kes seda enim vajavad ja me peame ehk aitama neil tagada nende humanitaarabitöötajate turvalisus.

Me peame esitama üleskutse neile välistele jõududele, kes saavad aidata. Me esitame üleskutse Keeniale, et see lubaks Somaalia põgenikele juurdepääsu El Wak’i piirile ja õigust abile selles riigis.

Nagu juba on vihjatud, esitame me üleskutse kõigile tagamaks embargot sellele riigile relvade müümisel. Nõuame tungivalt, et need, kes on sooritanud sõjakuritegusid, tuleb tuua kohtu ette, ja kui kohane, siis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette. Ja mõistagi tervitame ÜRO Julgeolekunõukogu maikuu resolutsiooni, mis kutsub üles rahuvalvejõuna 28 000 sõduri saatmise sündmuspaika, ehk realistlikumalt nõuame, et AMISOM saaks volitused kaitsemeetmete kasutamiseks.

Meil on vaja tegusid: mitte vaid resolutsiooni, vaid rahvusvahelist tegevust.

  Erik Meijer, autor. − (NL) Hr juhataja, Somaalias aset leidval vägivallal on vägagi palju pistmist faktiga, et alates 1991. aastast ei ole seal eksisteerinud üldtunnustatud valitsust. Riigi lõuna- ja keskosas on aastaid toimunud sõdimine erinevate rühmituste sõjapealike vahel ja põhjas ei ole endise Briti koloonia Somaalimaa territooriumi võimud, mis seal tegutsevad, rahvusvaheliselt tunnustatud.

Seejärel puhkes konflikt Islamikohtute Liidu ja naaberriigi Etioopia sõjaväe vahel. Jutud riigi taasühendamisest ei leidnud kunagi üldsuse toetust ja need, kes seda toetasid, tihti loobusid sellest.

Kaoseaastad pöörasid kiiresti ülejäänud maailma poolse toetuse üleminekuvalitsusele lahendamatutesse relvastatud sisekonfliktidesse sekkumiseks.

Paari viimase aasta jooksul olen ma mitmeid kordi hoiatanud, et aidates rahastada ebaõnnestunud struktuure on Euroopa Liit seotud ühega sõdivatest pooltest ilma ühegi väljavaateta kestvale ja laialdasele lahendusele.

Euroopa peab kindlasti aitama juhul, kui lahenduse leidmine on võimalik, kuid ülirutakas sekkumine viib katastroofini.

Eelmisel kiireloomulisel arutelul Somaalia kohta 15. novembril 2007. aastal võttis parlament vastu resolutsiooni, milles esitas üleskutse lõpetada võõramaine sõjaväeline sekkumine ja alustada riigis dialoogi ja leppimist.

Tuleb tervitada tõsiasja, et nüüd päevakorda võetud resolutsioon astub välja Euroopa Liidu toetuse vastu sõjapealikele, kes üritavad oma võimu taastada, lapssõdurite kasutamise vastu ja täiendava relvatarne vastu.

Eile toimus üleminekuperioodi presidendi Abdullahi Yusufi vastu ebaõnnestunud mõrvakatse. Relvastatud rühmitused on endiselt omavahel teravas konfliktis. Me peame nüüd nägema, kas eelmisel nädalal saavutatud kokkuleppel vägivalla lõpetamiseks 30 päeva jooksul ja Etioopia sekkumisjõudude asendamisel ÜRO rahuvalvajatega on tõsiseid šansse õnnestumiseks. Kui see viib tõeliste lahendusteni, siis oleks Euroopal mõistlik seda toetada.

  Adam Bielan, autor. − (PL) Hr juhataja, hiljutine sõjategevuse taasalustamine Somaalias föderaalse üleminekuvalitsuse vägede ja mässajate vahel on nõudnud rohkem kui saja inimese elu ja on viinud tsiviilelanikkonna massilise väljarändeni Somaalia pealinnast Mogadishust. Inimõiguste rikkumised kõikide osapoolte poolt on Somaalias igapäevaseks sündmuseks, kus tsiviilelanikke piinatakse, vägistatakse, mõrvatakse ja rünnatakse.

Rahvusvaheline üldsus ei saa jääda ükskõikseks nende jämedate vägivallaaktide suhtes Somaalias. Euroopa Liit peab oma kaasatust otsustavalt suurendama selleks, et lahendada konflikt Somaalias, ja peaks samuti kutsuma konflikti osapooli üles astuma kõiki vajalikke samme selleks, et võimaldada humanitaarorganisatsioonidele takistamatu ligipääs ohvritele selles riigis, et neid oleks võimalik aidata. ÜRO rahuvalvajate sissetoomine kuni poliitilise olukorra paranemiseni oleks samuti samm õiges suunas, nagu ka Somaaliale relvade müügi suhtes kehtestatud ÜRO embargode uuendamine.

  Filip Kaczmarek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Hr juhataja, kuu aega tagasi avaldati maailma rahuindeks. See on igal aastal 140 riigis majandus- ja rahu instituudi läbi viidud uuringu tulemus.

Uuringus selgus, et Somaalia on Iraagi järel ohtlikkuselt teine riik maailmas. Reaalsus on masendav. Selle pikaajalise konflikti lahendamise suunas pole näha mingeid edusamme ja sealt väljapoole leviv info on kohutav. Ma ei hakka seda kõike siin kirjeldama, kuid ütlen vaid seda, et mis Somaalia piraate puudutab, siis on nad alates selle aasta algusest röövinud 26 laeva.

Nii lootusetu konflikti puhul, nagu seda on Somaalias toimuv, tuleks igale osapoolte vahel sõlmitud kokkuleppele pöörata piisavalt tähelepanu. Loodame, et Djiboutis 9. juunil sõlmitud kokkulepe osutub selles konfliktis läbimurdeks ja viib kestva rahuni.

  Marianne Mikko, fraktsiooni PSE nimel. – (ET) Kallid kolleegid. Somaaliast on saanud kokkupõrgete tallermaa, et mitte öelda põrgu. Inimõigusi ja rahvusvahelist õigust rikutakse rängalt, maa vaevleb vaesuses.

Islamistide ja valitsuse üksuste vahelises võitluses on hukkunud tuhandeid tsiviilisikuid ja sajad tuhanded on olnud sunnitud põgenema. Inimesi tapetakse, vägistatakse, piinatakse igapäevaselt.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni statistika 2007. aasta kohta näitab, et maailmas on ligikaudu 457 000 somaali põgenikku. See tähendab poolt miljonit somaallast, kes on sunnitud ellujäämise nimel oma kodumaa jätma.

Viimase kolme kuu jooksul on vägivald Mogadishus sundinud üle viiekümne tuhande isiku põgenema. Olukord on väljunud igasuguse kontrolli alt.

Tunnen kaasa vägivalla eest põgenevatele isikutele. Peame tegema kõik Euroopast oleneva, et aidata Somaalial võtta suund rahule. Konfliktil ei tohi lasta areneda regionaalseks sõjaks. Aafrika vajab rahu nagu õhku.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, Somaalia on pikki aastaid näinud brutaalset sõjategevust. Viimase paari päeva jooksul on hinnanguliselt tapetud umbes sada inimest ja umbes kakssada on saanud haavata. Tuhanded inimesed on pidanud Mogadishus oma kodu maha jätma. Sagenevad rünnakud tsiviilelanike ja meedia vastu. 7. juunil mõrvati brutaalselt Somaalia riikliku ajakirjanike liidu asepresident Nasteh Dahir Farah. Samuti on mõrvatud ka abiorganisatsioonide töötajaid, nende hulgas ka Mohamed Mahdi. Suureneb laste värbamine sõjaväeüksustesse. 2,6 miljonit somaallast (umbes 35 % rahvastikust) vajab humanitaarabi. Amnesty International on oma raportites kirjeldanud mõningaid relvastamata tsiviilelanike vastu suunatud rünnakute äärmuslikke vorme. Tihti lõikavad ründajad naiste ja teismeliste kõrid lihtsalt läbi.

Me kutsume ÜRO Julgeolekunõukogu üles tugevdama Somaalias rahuvalvajate hulka vastavalt 15. mai resolutsioonile ja samuti tugevdama Somaalia suhtes kehtestatud relvamüügiembargot.

  Bernd Posselt (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, harva on siin täiskogus olnud resolutsioonil niivõrd võigas pealkiri, nagu seda on “Tsiviilelanike pidev tapmine”. Me ei saa reageerida rutiinselt, daamid ja härrad, me peame rakendama kogu oma jõu. Kaheksandik rahvastikust on viimase aasta jooksul ümber asunud ja aasta lõpuks võib pool tsiviilelanikest olla humanitaarabist sõltuv.

Ma olen tänulik pr Dessile ja teistele toidu- ja arstiabi eest, mida seal jagatakse, kuid nüüd peame me sihikule võtma ka poliitilise olukorra, mis ei ole alates 1991. aasast toiminud. Minu nägemuses on ainsaks valikuvõimaluseks ÜRO vägede saatmine riiki, kuid seda peavad toetama asjaomased tsiviilstruktuurid. Mis puutub föderaalsesse üleminekuvalitsusse, siis peame me küsima, kuhu see üleminek välja viib. See on kas üleminek elujõulisele autonoomsele struktuurile või muidu on vajalik sisse seada rahvusvaheline tsiviilstruktuur, nagu see on toimunud teistes riikides. Kui me seda olukorda ei lahenda, siis lõpuks on kogu rahvas humanitaarabist sõltuv. Sel viisil ei ole võimalik välja juurida mõrvu, vägistamisi ja nälga.

  Colm Burke (PPE-DE). - Hr juhataja, humanitaarolukord Somaalias halveneb kiiresti konflikti, poliitilise ebastabiilsuse ja tõsise põua ühismõju tagajärjel, ning samuti halvendab olukorda veelgi kõrge inflatsioon.

Meil on oht jõuda tagasi 1992. aasta näljahäda olukorda, kui rahvusvaheline üldsus ei sea Somaaliat omale suuremaks prioriteediks. Umbes 8,6-miljonilisest elanikkonnast vajab 2,6 miljonit inimest kiiresti abi. Kui selles riigis ei toimu märkimisväärset edasiminekut paremuse poole, siis võib see arv 2008. aasta lõpuks tõusta 3,5 miljonini. 1,1 miljonit inimest on hetkel riigisiseselt ümber asustatud. Ainuüksi jaanuarist alates on oma kodudest põgenenud 300 000 inimest.

Humanitaarorganisatsioone takistatakse tõsiselt nende püüdlustes aidata Somaalia tsiviilelanikke ja nad satuvad rünnakute, varguste ja tõkestamise ohvriks kontrollpunktides. Need töötajad seisavad igapäevaselt silmitsi märkimisväärse riskiga, kui üritavad enim puudust kannatajatele toitu toimetada. Aafrika Liidu missioon Somaalias ja kõik ÜRO edukad rahuvalvemissioonid peavad saama volitused tsiviilelanike kaitsmiseks, kaasa arvatud naiste, laste ja riigisiseselt ümber asustatud inimeste kaitsmiseks. Samuti tuleb üritada tõkestada lapssõdurite värbamise kasvu, eriti Mogadishus.

  Manuel Medina Ortega (PSE). - (ES) Hr juhataja, ma võtsin sõna selleks, et mainida vaid ühte probleemi, piraatlust Somaalia vetes.

Mõned kõnelejad (ma usun, et hr Kaczmarek ja pr Tomaszewska) on seda küsimust puudutanud, nagu on seda tehtud ka ühisresolutsiooni ettepaneku põhjenduses G ja lõikes 8, kuid ma tahan juhtida tähelepanu, et lõike 8 redaktsioon piirab piraatlusevastast tegevust humanitaarabi kandvate laevade kaitsel, seega oleks parem selle lõike osas kasutada eraldi hääletust ja hääletada selle vastu.

Lõpetuseks, ma sooviksin küsida komisjonilt, kas sellel on täiendavat informatsiooni Euroopa Liidu võimaliku koostöö kohta Julgeolekunõukoguga mereturvalisuse tagamise eesmärgil selles piirkonnas.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Hr juhataja, riigisisene konflikt ja kodusõjad on ühiskonnale ja rahvale eriliselt ohtlikud, kuna need viivad tapmise ja rüüstamiseni, kodude hülgamise ja samuti ka sunniviisilise väljaajamiseni, vägistamise, piinamise ja muude metsikusteni. Tsiviilelanikkond on see, kes seda kõike läbi elab, tsiviilelanikud, kes ei ole relvastatud ja keda tihti ründavad konflikti erinevad osapooled.

Vaatamata ÜRO peasekretäri ja Aafrika Liidu astutud sammudele ja Euroopa Liidu toele, on olukord Somaalias nii raske, et räägitakse humanitaarkatastroofist. Lapsed, kes on sunnitud konfliktis osalema, on samuti hirmsate metsikuste tunnistajaks.

Näib, et kõige tõhusam viis selle katastroofi ja sõjaga tegelemiseks on rahvusvahelise sõjalise jõu saatmine Somaaliasse.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Hr juhataja, kahjuks ei viibi minu kolleeg Louis Michel täna siin, seega sooviksin tema nimel jagada teiega mõned tähelepanekud Somaalia küsimuses.

Esiteks, ma sooviksin jagada teie muret kestva konflikti ja poliitilise ebastabiilsuse osas Somaalias. Somaalia on endiselt riik, kus relvastatud rühmitused, kes sooritavad süstemaatilisi ja laialdasi rünnakuid tsiviilelanike vastu, eiravad põhiõigusi ja põhilist inimväärikuse austamist. Seitseteist aastat riigi puudumist on olnud tunnistajaks tsiviilelanike elude hävitamisele, massilistele ümberasustamistele ja füüsilise infrastruktuuri hävitamisele. Üks kolmandik elanikkonnast ehk 2,6 miljonit inimest sõltub tänasel päeval humanitaarabist. Euroopa Liit koos teiste rahvusvaheliste võtmeosalejatega on võtnud ülesandeks abistada sellel kriitilisel pöördepunktil.

Poliitilisel tasandil jätkab EL oma täieliku toetuse pakkumist ÜRO peasekretäri eriesindaja jõupingutustele rahvusvahelise üldsuse tegevuse koordineerimisel ja riigisisese poliitilise dialoogi hõlbustamisel Somaalias. Koos teiste annetajatega uurime me praegu sobivaid võimalusi ja vahendeid aitamaks somaallastel paremini 9. juunil sõlmitud Djibouti kokkulepet tõhusalt rakendada. See kokkulepe pakub uut lootust Somaalia rahva kauakestvale rahule ja stabiilsusele.

Humanitaartasandil keskendub EL peamiselt selliste põhisektorite nagu tervishoid, toitlustamine, toiduabi, peavari ja mitte-toiduabikaubad, vesi ja sanitaarseadmed, toetamisele osana tegevustest, mis on suunatud eriliselt just riigi kesk- ja lõunaosale, mis on tsiviilkonfliktide ja äärmuslike looduslike ohutegurite tagajärjel tõsiselt kannatanud.

2007. aasal õnnestus meie humanitaarabi ametil osutada humanitaarabi 18 miljoni euro väärtuses. Reaktsioonina halvenevale humanitaarolukorrale ja toiduainete hinnatõusule peaks abi üldsumma sel aastal ulatuma 27 miljoni euroni.

Arenguabi tasandil on EL juba Somaalia peamine abidoonor, osutades keskmise ja pika tähtajaga abi rahumeelse ja isemajandava ühiskonna jaluleseadmisel.

ELi Somaalia riigistrateegia raames eraldatakse kümnenda Euroopa Arengufondi raames enam kui 212 miljonit eurot aastatel 2008–2013. Üks kolmandik sellest programmist kulutatakse haridusele, mis on inimõiguste austamise seisukohast oluline. Kriitiliseks eesmärgiks on leppimise, demokraatia ja valitsusstruktuuride arendamise soodustamine kõikidel tasanditel. Ent ilma rahu ja turvalisuseta ei ole võimalik tõhusalt tegeleda pikaajalise arenguga. Seetõttu on prioriteediks seatud rahuliku ja turvalise keskkonna edendamine, kus austatakse inimõigusi ja kus saab areneda demokraatia protsess ning institutsioonid.

Volinik Michel kohtus vaid paar päeva tagasi IGADi tippkohtumisel Addis Abebas Somaalia presidendiga. Sel puhul esitas president Yusuf tugeva üleskutse rahvusvahelistele abistajatele toetada paremat, turvalisemat keskkonda Somaalias elavatele inimestele. Me võtsime endale kohustuse pakkuda Somaalia valitsusele selle eesmärgi täitmisel abi. Euroopa Komisjon juba rahastab Somaalia politseijõudude koolitamist ÜRO poolt ja samuti eraldatakse vahendeid AMISOMi operatsiooni kuludeks.

Lõppkokkuvõttes sõltub leppimise ja stabiilsuse poliitiline protsess ka piirkondlike võtmeosalejate osalusest ja toest, nimelt Etioopiast ja Eritreast, mis on kasutanud Somaalia tegevusvälja “varisõja” pidamiseks. Selles suhtes on Etioopia vägede väljaviimine Somaaliast võtmeelemendiks igasuguses võimalikus poliitilises läbimurdes.

Volinik Michel, kes kohtus eelmisel nädalavahetusel Etioopia peaministri Melesi ja Eritrea presidendi Isaiasiga, ärgitas neid toetama Djibouti protsessi, mis polnud kaugeltki perfektne, kuid siiski pakkus tõelist, kui mitte ainsat, võimalust tuua kokku Somaalia erinevad osalejad.

Keerukatele asjaoludele vaatamata jätkab komisjon oma Somaalia abistamise programmi, mis on välja töötatud koos liikmesriikidega Somaalia rahva kannatuste leevendamise ja rahumeelseks ühiskonnaks pinnase ettevalmistamise eesmärgil.

Piraatluse kohta tõstatati mõned küsimused ja ma lisaksin, et kuigi komisjoni kompetentsi ei kuulu mereväe saatmine sündmuspaika, nagu see on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1816 ette nähtud, on komisjon koos nõukoguga sisse seadnud asjaomastest peadirektoraatidest, täpsemalt energia ja transpordi peadirektoraat, kalanduse ja merenduse peadirektoraat, arengu peadirektoraat ja EuropeAid, moodustatud töörühma, et uurida parimat moodust ÜRO resolutsiooni rakendamiseks.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelude lõpus.

(1) vt protokoll

9.3. Alaealiste kurjategijate hukkamine Iraanis

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue Iraani puudutava resolutsiooni ettepaneku üle.⁽¹⁾

  Mikel Irujo Amezaga, autor. − (ES) Hr juhataja, alates 2005. aastast on inimõiguste olukord Iraanis dramaatiliselt halvenenud.

Iraani kohtusüsteemil on see kurb rekord, et hukkamiste arvu poolest inimese kohta hoiab see maailmas teist kohta. Vaid Hiinas viiakse läbi rohkem hukkamisi kui Iraanis.

Nagu resolutsioonis mainitud, keelavad kaks olulist kokkulepet, lapse õiguste konventsioon ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt surmanuhtluse määramise karistusena kuritegude eest, kui kuriteo toimepanija on kuriteo hetkel alla 18 aasta vanune. Kõige tõsisem aspekt on see, et Teheran on mõlemad kokkulepped ratifitseerinud. Olgugi et ratifitseerimine on positiivne, ei austa riik neid kokkuleppeid.

Mõrv, vägistamine, relvastatud rööv, inimrööv ja narkootikumidega kaubitsemine on Iraanis karistatavad surmanuhtlusega. Mitmeid lapsi mõisteti süüdi mõrvas, kuid mitmed süüdistused näivad põhinevat ebausaldusväärsetel ülestunnistustel, mis on saavutatud piinamise ja sellise ülekuulamise teel, mil kinnipeetavale ei võimaldatud õigust advokaadile.

Kohtud ignoreerivad rutiinselt süüdistatavate esitatud asitõendeid, mis näitavad, et süüalune tegutses enesekaitseks.

Laste hukkamine Iraanis on üks küsimusi, mis kaasatakse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni septembris üldassambleele esitatavasse raportisse.

Seetõttu palume Iraanil need hukkamised lõplikult lõpetada, kaasa arvatud ka nende 85 inimese hukkamine, kes mõisteti surma kuritegude eest, mille sooritamise ajal olid nad lapsed.

Ma ei tahtnud lõpetada, ütlemata, et minu arvates on sel nädalal parlament ja Euroopa Liit kaotanud teatava moraalse usutavuse laste õiguste kaitsmisel, kuna eile võeti täiskogus vastu häbiväärne direktiiv, mis lubab laste vangistamise, kelle sooritatud kuriteoks on ilma dokumentideta Euroopasse sisenemine.

  Marios Matsakis, autor. − Hr juhataja, Iraani teokraatliku režiimi brutaalne tegevus oma rahva suhtes on hästi teada ja see on olnud ka eelnevate parlamendi resolutsioonide teemaks.

On teada, et režiim sooritab väidetavalt jumala nimel süstemaatilisi ja põlastusväärseid kuritegusid süütute tsiviilelanike vastu. Vastupanu on Iraanis väga keeruline osutada ja toob kaasa surmaohu. Riigist väljaspool võitlevad Iraani kodanikud demokraatliku muutuse eest riigis.

Nende inimeste hulka kuuluvad ka täielikult vägivallatu PMOI organisatsiooni liikmed. Siiski oli komisjon asetanud selle organisatsiooni terroristide nimekirja ja kuni viimase ajani keeldus seda viga parandamast, isegi pärast asjaomaseid ELi kohtumäärusi. Ma küsin volinikult: miks asetati Iraani vastupanuliikumine üldse terroristide nimekirja? Kas seetõttu, et mõni ELi liikmesriik või -riigid, kel on Iraaniga tulusad ärikontaktid või -sidemed soovisid Teherani režiimile heameelt valmistada?

  Marcin Libicki, autor. − (PL) Hr juhataja, kui arutame maailmas aset leidvaid inimõiguste rikkumise juhtumeid, siis peame tegema teatud määral vahet, eriti sellistel olukordadel, kus kõne all on ebastabiilsed režiimid, kodusõjad, täieliku kaose olukorras sooritatud kuriteod, ja olukorral Iraanis, kus riik on suhteliselt stabiilne, kus ei toimu kodusõda, kus aeg-ajalt toimuvad valimised, kuid kus riik kasutab kuritegelikke meetodeid, nagu laste hukkamine. See on täiesti erinev olukord nendest probleemidest, mida oleme arutanud, nagu täna arutluse all olnud teemad Somaalia ja Birma kohta. Sellistes olukordades pole küsimus mingis riigisiseses korratuses, küsimus on erinevas tsivilisatsioonis. See meenutab meile Huntingtoni raamatut “Tsivilisatsioonide kokkupõrge” või ka suure ajaloolase ja filosoofi Feliks Koneczny raamatuid, kes rääkis tsivilisatsioonide fundamentaalsetest erinevustest. Kui me tahame neid probleeme lahendada, siis peame mõtlema, kuidas saame mõjutada neid režiime oma mentaliteeti muutma.

  Laima Liucija Andrikienė, autor. – (LT) Lõpetage laste tapmine – see on kõige olulisem asi, seisukoht, mida Euroopa parlament oma resolutsioonis edastab. See on meie sõnum Iraani uuele parlamendile, mis peaks mõistma oma kohustust – reformida viivitusteta Iraani karistusseadustikku, et viia see kooskõlla riigi võetud rahvusvaheliste kohustuste ja rahvusvahelise õigusriigi põhimõttega.

Minu arvates on alaealiste laste või nende, kes sooritasid kuriteo alaealisena, hukkamine täielikult vastuvõetamatu. Tõsiasja, et Iraani valitsuse järgitav poliitika on vastuolus rahvusvahelise õigusega, rõhutas hiljuti ÜRO ülemkomissar.

Euroopa Parlament on enam kui ühel korral väljendanud oma kindlat uskumust ja seisukohta: see on surmanuhtluse vastu ja ülemaailmse surmanuhtluse moratooriumi poolt. Me räägime siin meestest, naistest, lastest, teismelistest ja vähemustest, seega sooviksin ma lõpetada, esitades Iraani valitsusele üleskutse ennetada nende teismeliste hukkamist, kellele on surmanuhtlus juba määratud, kuna see on ebainimlik.

  Věra Flasarová, autor. − (CS) Daamid ja härrad, ma ei jaga Bushi administratsiooni nägemust, et Iraan kujutab endast ohtu maailma julgeolekule ja seetõttu on vajalik võidurelvastumine. Ma olen samuti vastu meie väärtuste ja meie elustiili pealesurumusele erinevatele kultuuridele vaid ühel eesmärgil: nimelt ukse avamiseks piiriülesele kapitalile, mis annab juurdepääsu selle planeedi toormaterjalide varudele ja seeläbi viib nüüdisaegse kolonialismini. Siiski olin ma vastu neile barbaarsetele tegudele, mida siiani sooritatakse, isegi kui põhjused nendeks on juba ammu möödas. Pealegi ei ole Iraani kultuuris mingit õigustust sellistele barbaarsetele tegudele nagu alaealiste kurjategijate ja isegi poliitiliste oponentide hukkamine, mida viib läbi Mahmoud Ahmadinejadi Iraani režiim. Minevikus viidi selles riigis surmanuhtlust toime vaid erandkorras ja avalikud hukkamised toimusid vaid karistusena massimõrva või lapse mõrva eest. Ent praeguse Iraani valitsuse kontrolli all toimuvad igal aastal sajad hukkamised ja paljud neist puudutavad alaealisi, nagu 17aastane Mohammad Hassanzadeh, kes hukati 10. juunil. Hiljuti nägin ma fotosid Iraani avalikest hukkamistest. Uskuge mind, need on ühed hullemad asjad, mida ma elus näinud olen.

Minu fraktsioon GUE/NGL kasutab Euroopa Parlamenti kutsumaks Iraani Islamivabariigi valitsust üles lõpetama koheselt hukkamised, eriti nende inimeste hukkamised, kes olid kuritegu sooritades alaealised. Hr Ahmadinejadi valitsemise all ei ole Iraan ammu enam saatnud võlla pelgalt massimõrvareid, vaid ka inimesi, kes on sooritanud tegusid, mis arenenud riikides toovad kaasa palju kergemaid karistusi või mida ei peeta isegi seadusevastaseks. Riik peab üle vaatama oma arusaamad seadusest ja muutma neid selliselt, et oleks tagatud inimelude austamine. Kuni see pole toimunud, jääb Iraan tsiviliseeritud maailma äärealadele.

  Paulo Casaca, autor. − (PT) Hr juhataja, inimõiguste süstemaatiline rikkumine Iraanis toob meid jälle siin kokku. Fundamentaalseks küsimuseks on alaealiste hukkamine väidetavate kuritegude eest.

Lubage mul selgitada, et tihti on see näiteks samasooliste alaealiste suhete küsimus, mis ei ole isegi kuritegu ja mis viib surmanuhtluse ning avaliku hukkamiseni, nagu on juba režiimi barbaarsusi kujutavates filmides nähtud.

See barbaarsus ei piirdu aga vaid alaealistega ja mitte vaid hukkamisega kividega loopimise läbi hukkamise registri nimel. See hõlmab ka terrorismi välist dimensiooni.

Seetõttu peame veel kord küsima Euroopa institutsioonidelt, miks nad julgustavad jätkuvalt Teherani terroristlikku režiimi klassifitseerima opositsiooni People’s Mujahidin of Iran kui terroriste, nagu meie kaasliige hr Matsakis rõhutas.

Miks on nii, et selle asemel, et terrorismi ja inimõiguste rikkumist hukka mõista, kasutavad nad majandus- ja kaubanduspakette, et julgustada Teherani terrorismi ohvreid hukka mõistma? See on täielikult ebamoraalne ja andestamatu ja see on poliitika, mis paratamatult viib meid vastasseisuni, sõjani, kui me sellega kiiresti ei tegele.

Ja nendel põhjustel sooviksin ma esitada üleskutse komisjonile ja nõukogule oma poliitika muutmiseks ja kohtuotsuse täitmiseks ning sel viisil terrorismi mitte tasustada.

  Tadeusz Zwiefka, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Hr juhataja, ma mõistan, kuid ma absoluutselt ei aktsepteeri seda, et maailmas on olemas õigussüsteeme, kus kasutatakse surmanuhtlust. Ent ma ei kujuta ette, kuidas isegi surmanuhtluse pooldajad, eriti meie kultuuriruumis, võivad kaalutleda selle karistuse rakendamise võimalust, ja seejärel seda lastel ja teismelistel läbi viia. Kuid täpselt selline on olukord Iraanis. Amnesty Internationali viimase raporti kohaselt ootab hetkel hukkamist enam kui sada teismelist ja see arv ei hõlma kõiki, kuna kõiki karistusi ei registreerita.

On õige, et peaksime üles kutsuma Iraani poliitilisi ja kohtuvõime rakendama moratooriumi surmanuhtluse täideviimisele. Ent me peame ka endilt küsima, kuidas tuleks hinnata rahvusvahelist üldsust, kuidas tuleks hinnata meid endid, kuna me pole suutelised tagama, et rahvusvahelistele kokkulepetele allakirjutanud osapooled täidavad nendes lepingutes sisalduvaid punkte, ja seda nende teismeliste kulul, keda mõistetakse surma. Siin on vaid üks alltekst, ja see on majanduslik alltekst, ja see kahjuks kaalub üles humanitaarsed kaalutlused.

  Marianne Mikko, fraktsiooni PSE nimel. – (ET) Kallid kolleegid. Maailm ei tolereeri surmanuhtlust, Iraan aga ajab oma joont. Selle riigi olukord on karm. Iraani võimud ei vali hukatavaid, surmanuhtlust kohaldatakse ka noortele.

Lapseõiguste konventsiooni ratifitseerinud riigina minnakse teravasse vastuollu maailmaga. Surmanuhtluse kohaldamine on täielikus vastuolus inimõigustega. Selline karistamisviis on ebainimlik. Siiani vähemalt kolmekümne alaealise hukkamine Iraanis on ülimalt ülekohtune.

Tahan loota, et hetkel surmanuhtlust ootavad kaheksakümmend viis alaealist päästab maailm – meie nendega kaasa arvatud – nende julmast saatusest.

Lootkem, et vast valitud parlament toob kaasa uued inimlikud tuuled. Keskaegsed hukkamisviisid tuleb jätta ajalukku. Seadusandlus tuleb viia Iraanis kooskõlla rahvusvahelise õigusega. Iraanil on viimane aeg kohanduda 21. sajandiga. Toetan täielikult resolutsiooni.

  Janusz Onyszkiewicz, fraktsiooni ALDE nimel. – (PL) Hr juhataja, ma arutame täna seda teemat, kuna meid liigutas ähvardus viia täide nelja noore alla 18aastase inimese surmanuhtlus. See ei ole esimene selletaoline otsus Iraani kohtusüsteemilt. Õnneks on Iraan vaid üks vähestest riikidest, kus teismelisi surma mõistetakse, ja mis veelgi hullem, neid otsuseid täide viiakse. Lisaks on viimase kolme aasta jooksul Iraani kohtuotsused moodustanud enam kui kaks kolmandikku selletaolistest otsustest kogu maailmas.

On ennekuulmatu, et Iraan rikub niivõrd jultunud moel rahvusvahelisi konventsioone, millele ta on alla kirjutanud ja mis keelavad sellised meetmed kategooriliselt. See tõstatab üldisema iseloomuga küsimuse: kas rahvusvahelisel üldsusel on mingeid mehhanisme või vahendeid selliste riikidega tegelemiseks? Teiste sõnadega: kas on võimalik, et antud riigi vabatahtlikult võetud kohustuste rikkumine viib välja mingite konkreetsete ja tähenduslike sanktsioonideni?

See toob meelde kaks asja. Esimene on vajadus uuesti läbi vaadata palju kasutatud õigusriigi mõiste. Teismeliste süüdimõistmine homoseksuaalse käitumise eest võib olla kooskõlas Iraanis kehtiva seadusega, kuid mõistagi ei saa me nõustuda õigusriigi mõiste taolise tõlgendamisega.

Teine probleem on see, et kui nõuame, et teised täidaksid oma kohustusi ning samuti ka mõistlikke seadusi, mis on kooskõlas põhivabadustega, siis peaksime ka meie ise neid seadusi austama. Selles kontekstis peame meeles pidama omaenda viivitamist, karmimate sõnade mittekasutamist, kui asi puudutab lõpliku kohtuotsuse täitmist ja Iraani vastupanuliikumise eemaldamist terroristlike organisatsioonide nimekirjast.

  Zdzisław Zbigniew Podkański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, kõige väärtuslikum vara, mis inimesel on, on tema elu. Seetõttu ei tohiks mitte keegi mitte mingil põhjusel seda vara kelleltki ära võtta. Eriliselt ülekohtune on kasutada noorte inimeste puhul peksmist ja piinamist selleks, et sundida neid tegema ülestunnistusi, mis on surmanuhtluse õigustamiseks vajalikud. Kindlasti on Iraan üks neid riike, kus viiakse täide mitmeid surmanuhtlusi, kaasa arvatud ka noorte suhtes. Värske informatsioon näitab, et selles riigis ootab hukkamist vähemalt 85 alaealist kurjategijat.

Seetõttu on Iraanil viimane aeg lõpetada nende protseduuride läbiviimine ja vastu võtta teiste riikide aktsepteeritavad õigusnormid. Noori tuleks harida, mitte tappa.

  Tunne Kelam (PPE-DE). - Hr juhataja, vaid üheksa päeva eest hukati Iraani nooruk Mohammed Hassanzadeh, kes polnud veel 18aastaseks saanud. Surmamõistetute kambris ootab veel teisigi, kes on süüdi mõistetud väidetavate kuritegude eest, mille sooritamise ajal olid nad veel alaealised.

Ma arvan, et see on sobivaks võimaluseks üldsusele meenutada, et Teheranist on saanud maailma juhtiv alaealiste kurjategijate hukkaja. Seetõttu nõuame me tungivalt, et Iraani režiim need hukkamised lõpetaks.

Ent siiski, ma suunan oma tähelepanekud volinikule, on olemas praktilisemaid samme, mida saame astuda. Me saame lõpuks vabastada Iraani demokraatliku opositsiooni, Rahvusliku Vastupanuliikumise Nõukogu käed, et vabaneda lõplikult sellest ebainimlikust diktaatorlusest.

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE). - Hr juhataja, hr Matsakis avas autelu, küsides, kas üks riik võib olla vastutav selle eest, et ärgitas tervet ELi PMOI suhtes keeldu kehtestama. Ma võin tema küsimusele vastata: see riik oli Suurbritannia. Suurbritannia valitsus tegi seda seetõttu, et Iraani valitsus seda palus.

Pean kahetsusega ütlema, et riigis, mida esindan, on valitsus, mis ei lase oma rahval Lissaboni lepingu küsimuses referendumil hääletada ja mis nõuab, et Iraani rahva häält ei oleks kuulda kusagil üle Euroopa.

Ma kutsun Suurbritannia valitsust üles tagama, kui nad järgmisel nädalal Westminsteris hääletavad, et see keeld eemaldataks vastavalt ELi kohtumäärusele. Liiga pikka aega on Suurbritannia valitsus olnud osaks sellest probleemist. See peab saama osaks lahendusest.

  Peter Skinner (PSE). - Hr juhataja, see on väga tõsine probleem. Iraanis hukatakse noori mehi ja naisi sotsiaalse kontrolli vahendina. Nüüdisaegse tsivilisatsiooni ajastul on uskumatu, et noori naisi ja mehi hukatakse, loobitakse kividega surnuks või puuakse tööstuskraanade otsas üles.

Me palume ja kutsume rahvusvahelist üldsust üles enamat tegema, kuid selle asemel, et rahvusvahelise üldsusega kokku hoida, kuuleme me väljaütlemisi selle teatud osade vastu. Näiteks kuuleme me hukkamõistu USA suhtes, me kuuleme siin täiskogus erimeelsusi, kuidas sellega tegeleda. Me ei lahenda seda kriisi enne, kui seisame ühtse tervikuna keskaegse kriisi vastu, mis selles riigis aset leiab. See on asi, mida peame ise tegema.

  Marios Matsakis (ALDE). - Hr juhataja, soovisin teist korda sõna võtta vaid seetõttu, et juhtida kolleegide tähelepanu raamatule, milles käsitletakse inimõiguste rikkumisi Iraanis 2007. aastal. Seda tutvustati mulle hetk tagasi ja selles sisaldub mitmeid šokeerivaid viiteid, millest üks on poomist ootava tüdruku kohta nimega Ameneh Salam, kes on pärit külast Naqadehis ning kelle kuritegu seisneb selles, et ta jäi rasedaks, ilma et oleks olnud abielus. Muuseas mõisteti mehele, kellest ta rasedaks jäi, 99 piitsahoopi.

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Hr juhataja, Iraanis on alates 1990. aastast noorte inimeste suhtes täide viidud vähemalt 430 surmanuhtlust. Laste surmanuhtlus on häbi täiskasvanutele. Iga alaealise toime pandud kuritegu on täiskasvanute läbikukkunud kasvatuse tulemus. Oma läbikukkumiste või ebakompetentsuse eest vastutuse ülekandmine teismelisele, ebainimlike kohtuotsuste, kaasa arvatud surmanuhtluse, täideviimine lastel – see on tõesti kuritegu. Iraanis viiakse surmanuhtlus täide isegi 10aastaste puhul. Teismeliste surmanuhtlused on Iraani Islamivabariigi rahvusvaheliste kohustuste vastu. Iraani võimud peaksid koheselt peatama noorte inimeste tapmise ebainimliku seaduse nimel.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). - (PL) Hr juhataja, võinuks pärast Robert Hughesi romaani “Saatuslik rannik”, raamatu, milles ta kirjeldas väikelaste asumisele saatmist Austraaliasse koos oma vanematega Briti kuningliku võimu, see tähendab kohtute poolt, avaldamist arvata, et see ei kordu enam kunagi. Tegelikult on möödunud sajand või ehk poolteist sajandit ja sama asi toimub uuesti Iraanis, islamiriigis, kus ühelt poolt võib näha, et perekonnale pööratakse tähelepanu. See, mis seal toimub, on veelgi äärmuslikum barbaarsus, kui võiks ette kujutada.

Kui me ei tegutse nende laste kaitsmiseks, kui me ei boikoteeri režiimi, kui me ei mõista seda ülemaailmselt hukka nii palju kui võimalik, siis peetakse meid selles kaassüüdlaseks, kuna olime vait ja ei üritanud inimelu kaitsta.

  Michael Cashman (PSE). - Hr juhataja, ma mõistan hukka inimõiguste rikkumised, mis Iraanis iga päev aset leiavad. Ma usun samuti, et peaksime tühistama opositsiooni People’s Mujahidin of Iran suhtes kehtiva keelu ja seda nii pea kui võimalik.

Ma tahan väljendada oma vastuseisu surmanuhtlusele, mida alaealiste suhtes rakendatakse. Ma ei unusta kunagi pilti kahest poisist, kes poodi avalikult kaelapidi üles, kuni nad surid. Nende kuritegu seisnes selles, et nad olid kaks noort homoseksuaali, kes julgesid teineteist armastada. Selline ebainimlikkus tuleks üleüldiselt hukka mõista. Seetõttu, volinik, vajame me oma Iraani-poliitikas radikaalset muutust. Me ei saa istuda ja oodata: aeg on otsas!

  Avril Doyle (PPE-DE). - Hr juhataja, ka mina sooviksin hukka mõista tänapäeval jätkuvad inimõiguste rikkumised Iraanis ja samuti sooviksin, et kui Britid on järgmisel nädalal hääletanud, siis nõukogu eemaldaks, arvatavasti Prantsusmaa eesistujaks olemise ajal, PMOI lõplikult terroristide nimekirjast.

Isegi kui Suurbritannia oli vastutav selle eest, et PMOI üldse nimekirja sattus, võiksin ma öelda, et olgu jumal tänatud õigusriigi õigussüsteemi eest ja Briti kohtusüsteemi eest, mis vähemasti tagas iseseisva, vaba õigusemõistmise ja tõepoolest ka selle tunnistamise, et PMOI-le on tehtud ülekohut terroristide nimekirja lisamisega, ja soovitas selle eemaldada.

Ma ärgitan eesistujamaad Prantsusmaad, nagu ma aru saan, toimub see nende kohtus, jätkama ja neid sealt koheselt eemaldama. Me ei saa jätta pidevat inimõiguste rikkumise ja surmanuhtluse rakendamise probleemi üldse lahendamata, eriti kui see puudutab noori naisi, mehi ja alaealisi.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Hr juhataja, kahjuks ei viibi minu kolleeg Benita Ferrero-Waldner täna siin, seetõttu tänan mina teid tema nimel võimaluse eest käsitleda alaealiste hukkamist Iraanis puudutavat teemat.

Komisjon jagab teie sügavat muret selles piinavas küsimuses. Kuigi komisjonil, nagu teate, puudub Teheranis esindus, jälgib see siiski tähelepanelikult inimõiguste olukorda ja tegutseb tihedas koostöös seal esindatud ELi liikmesriikide saatkondadega. On oluline mainida, et Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjon on võtnud ühtse ja järjepideva suuna. Meie mure tõsidus on selgelt väljendatud kolme avalduse näol, mille ELi eesistujamaa on viimase kahe nädala jooksul esitanud: 4. ja 10. juunil hr Fadaei, hr Shojaee ja hr Jazee juhtumite kohta, keda kõiki ootab ees lähenev hukkamine kuritegude eest, mille sooritamise ajal nad olid alaealised; ja 13. juunil Mohammad Hassanzadehi hukkamise kohta.

Komisjon toetab täielikult nende avalduste põhimõtet ja sisu: Iraani võimude rakendatavale surmanuhtlusele alaealiste kurjategijate suhtes ei saa olla mingit õigustust. See on selges vastuolus rahvusvahelise õiguse õiguslikult siduvate sätetega, mille Iraan on ratifitseerinud, eriti just kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga ja lapse õiguste konventsiooniga.

Tõsiasi, et oleme pidanud tegema nii palju avaldusi nii lühikese aja jooksul, peegeldab selgelt hukkamiste, kaasa arvatud alaealiste, arvu kasvu Iraanis. Iraani peakohtuniku ajatolla Shahroudi välja kuulutatud noorte hukkamise moratooriumit rikuvad jõhkralt tema enda kohtunikud.

Kuid kahjuks meie Iraani kohta tehtud avalduste toon ja sagedus peegeldavad ka tõsiasja, et meie dialoog ja demarš inimõiguste küsimuses üldiselt ja eriliselt alaealiste hukkamise küsimuses ei ole olnud tõhusad. Üha enam ei tee Iraani võimud kuulma meie üleskutseid järgida rahvusvahelist inimõigusseadust ja seega ei ole meil muud võimalust, kui pöörduda nn megafonidiplomaatia poole läbi avalike avalduste, mida Teheran väidab põlastavat ja ära põlgavat.

Iraan peab täitma oma kohustusi. Hr Hassanzadehi hukkamise järel on komisjon omalt poolt Iraani võimudele selgesõnaliselt öelnud, et selline tegu heidab vaid varju Iraani rahvusvahelisele mainele ja meie suhetele. Ilma konkreetse edasiminekuta inimõiguste olukorras on tõkestatud meie ühine eesmärk arendada olemuslikult Euroopa Liidu ja Iraani Islamivabariigi vahelisi suhteid.

Ma oletan, et Euroopa Parlament ja kõik ELi partnerid nõustuvad selle väitega ja tegutsevad vastavalt. Seega kordan ma tõsiselt meie üleskutset Iraani Islamivabariigi võimudele kinni pidada rahvusvahelistest konventsioonidest, mille osapool ta on, ja säästa kõigi endiselt surmamõistetute kambris ootavate alaealiste elud.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelude lõpus.

(1) vt protokoll

10. Hääletused

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletus.

(Hääletuse tulemused ja muu üksikasjalik teave: vt protokoll)

10.1. Poliitiliste vangide jätkuv kinnipidamine Birmas (hääletus)

10.2. Tsiviilelanike pidev tapmine Somaalias (hääletus)

Enne lõike 8 hääletust:

  Marios Matsakis (ALDE). - Hr juhataja, selleks, et vältida võimalikku segadust laevade kohta, mis on Somaalia rannikul sattunud piraatide ohvriks, teen ma ettepaneku lisada lõikes 8 sõnad “eriti need” sõna “laevad” järele. Mõistan, et see on kokkuleppel PPE-DE ja PSE fraktsioonidega.

  Manuel Medina Ortega (PSE). - (ES) Hr juhataja, Sotsialistide fraktsioon tegi ettepaneku hääletada lõike 8 suhtes osade kaupa eesmärgiga hääletada teise osa vastu, kuna lõpplause, mis viitab humanitaarabi laevadele on kitsendav. Hr Matsakise esitatud muudatusettepanek tähendab, et osade kaupa hääletuse jaoks puudub vajadus ja me saame hääletada tervikteksti suhtes. Seega teen ma ettepaneku vastu võtta suuline muudatusettepanek ja mitte korraldada osade kaupa hääletust lõike 8 suhtes.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

10.3. Alaealiste kurjategijate hukkamine Iraanis (hääletus)

11. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

12. Assigneeringute ümberpaigutamine (vt protokoll)

13. Nõukogu ühiste seisukohtade teatavakstegemine (vt protokoll)

14. Teatud dokumente puudutavad otsused (vt protokoll)

15. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 116) (vt protokoll)

16. Istungil vastu võetud tekstide edastamine (vt protokoll)

17. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)

18. Istungjärgu vaheaeg

  President. – Ma kuulutan välja Euroopa Parlamendi istungjärgu vaheaja.

(Istung lõppes kell 16.25)

Euroopa Liidu liikmesriigid on võtnud kohustuseks suurendada välisarenguabi 0,56%-le rahvamajanduse kogutulust aastaks 2010 ja 0,7%-le aastaks 2015. OECD tegi järelduse, et ELi liikmesriikide ametliku arenguabi kogusumma vähenes 0,43%-lt rahvamajanduse kogutulust 2006. aastal 0,4%-le 2007. aastal ― langus oli seega peaaegu 6%. ELi keskmine määr on praegu madalam OECD keskmisest määrast, mis on 0,45%. Nimetatud arvudest on näha, et ELi liikmesriigid ei suuda oma kohustusi täita. See ei ole aga kooskõlas ELi arengupoliitikale seatud rõhuasetusega ja meie solidaarsusega maailma vaeseimate rahvastega. Kas nõukogu teeb vastavasisulise avalduse?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

2008. aasta teises pooles peetakse kolm olulist rahvusvahelist kohtumist: kolmas kõrgetasemeline abi tõhusust käsitlev foorum (Accra, 2.―4. september), ÜRO kõrgetasemeline kohtumine aastatuhande arengueesmärkide teemal (New York, 25. september) ja rahvusvaheline konverents arengu rahastamise järelevalve kohta Monterrey konsensuse rakendamise läbivaatamiseks (Doha, 29. november―2. detsember).

ELi nimetatud kohtumistes osalemise ettevalmistuse raames võttis nõukogu 27. mail 2008. aastal vastu otsused, mis käsitlevad ELi kui globaalset arengupartnerit. Kõnealuste otsuste järgi soovitakse kiirendada edusammude saavutamist aastatuhande arengueesmärkide elluviimisel ning neis rõhutatakse, et „EL kinnitab oma pikaajalist finantskohustust arenguriikide ees saavutada ametliku arenguabi eesmärgid, milleks on 0,56% rahvamajanduse kogutulust 2010. aastaks ja 0,7% 2015. aastaks, nagu sätestatud nõukogu 2005. aasta mai järeldustes, Euroopa Ülemkogu 2005. aasta juuni järeldustes ja Euroopa arengukonsensuses“.

2002. ja 2005. aastal võttis Euroopa Liit ajaloolise tähtsusega kohustuse, et aidata kaasa rahvusvahelise arengu rahastamise edenemisele ja edusammudele, kuid on samal ajal äärmiselt mures ühise ametliku arenguabi vähenemise üle 47,7 miljardilt eurolt 2006. aastal 46 miljardile eurole 2007. aastal. Hoolimata sellest on Euroopa endiselt suurim abiandja maailmas, seda iseäranis Aafrikale, ning komisjoni aruande kohaselt on abi vähenemine üksnes ajutine. Kui liikmesriikide 2008. aasta kohta antud hinnangud on õiged, peaks arenguabi andmine käesoleval aastal saavutama taas rekordilise taseme.

Et Euroopa Liidu kohustused oleksid rahvusvahelise üldsuse silmis usaldusväärsed, on nõukogu palunud tungivalt, pidades silmas Dohas toimuvat järelevalve konverentsi, et liikmesriigid koostaksid võimalikult kiiresti järjepideva mitmeaastase raamistiku, milles näitavad, kuidas nad kavatsevad saavutada riiklikus eelarvemenetluses ja praeguste pädevuste raames ametliku arenguabi eesmärgid.

Käsitledes aastatuhande arengueesmärke, siis EL koostab ― võimalusel enne Euroopa Ülemkogu kohtumist 2008. aasta juunis ― tegevuskava, milles määratakse kindlaks koos ajakavaga konkreetsed teetähised ja meetmed olulisemates valdkondades, nagu haridus, tervishoid, sooline võrdõiguslikkus, vesi, põlumajandus, majanduskasv ja infrastruktuur, mis aitavad saavutada aastatuhande arengueesmärke 2015. aastaks.

Kuidas reageerib nõukogu hiljuti Indoneesias aset leidnud sündmustele, mis hõlmasid vägivallaakte moslemi vähemuste kogukonna Ahmadiyya vastu, sealhulgas mošee süütamine, vandalism religioosses koolis ja üksikisikute ründamine? Näib, et Indoneesia ametiasutused lubavad nimetatud põlastusväärseid tegusid toime panna, sest nad näitavad üles ametlikku vaenu Ahmadiyya moslemite vastu Indoneesias, mille väljund on tõenäoliselt Ahmadiyya sekti keelustamist ning nende kodanikuvabadustele piirangute kehtestamist käsitlev määrus.

Kas nõukogu kinnitab, et pöördub Indoneesia valitsuse poole, et viimane mõistaks hukka vägivallateod ja vandalismi, austaks õigust usuvabadusele ja hoiduks keelu kehtestamisest või Ahmadiyya inimeste kodanikuvabaduste mis tahes piirangutest?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Euroopa Liidu Nõukogu on teadlik islami liikumise Ahmadiyah (Jamaah Ahmadiyah) olukorrast Indoneesias. Nõukogu on mures vägivalla ja sallimatuse teadete pärast kõnealuse liikumise suhtes, aga ka selle pärast, et Indoneesia valitsus kaalub liikumise tegevuse keelustamist või piiramist.

Teame Indoneesiat peamiselt demokraatliku, pluralistliku ja salliva ühiskonnana ning nimetatud arengud võivad, mõistagi teenitult, kahjustada riigi mainet.

9. juunil otsustas Indoneesia valitsus, et Ahmadiyah võib jätkata tulevikus oma tegevust usulise kogukonnana. Tal peab olema võimalik järgida oma usku ja pidada kinni usulistest traditsioonidest. Samas oli aga vajalik keelata nimetatud liikumise kõik tegevused, mille eesmärk oli islamiusu põhitõdede eri tõlgenduste levitamine.

Euroopa Liidu Nõukogu inimõiguste töörühm (COHOM) tõstatas Ahmadiyah kogukonna ründamise küsimuse oma mai koosolekul. 28. mail 2008. aastal edastas ELi troika Indoneesia välisministeeriumi inimõiguste ja humanitaarküsimuste direktorile kooskõlastatud demarši, milles kutsus Indoneesia valitsust üles tegema kõik neist olenev, et tagada Ahmadiyah kogukonna liikmete ohutus ja kaitsta nende mošeesid ning uurida vajalikul määral ühes mošees aset leidnud tulekahju. Direktor vastas ELi avaldusele seoses rünnakute ja võimaliku keeluga, väljendades samuti muret nende pärast, ning kinnitas, et Indoneesia valitsus käsitleb kõnealust teemat põhjalikult ja kõrgel tasandil.

Uurides ettepanekut, mis käsitleb Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiivi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (KOM(2008)0019), võib näha erinevust ettepanekust tulenevates nõuetes ja neis, mis on sätestatud ettepanekus muuta direktiivi 98/70/EÜ⁽¹⁾, milles nähakse ette transpordisektorist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine olelustsükli tasandil 10% 2011. ja 2020. aasta vahel. Viimases nõutakse tegelikult, et biokütused moodustaksid energiakasutuse struktuuris märkimisväärselt suurema osa, kui seda nõutakse ettepanekus taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi kohta.

Kas nõukogu nõustub, et nõue transpordisektorist tulenevate olelustsükli kasvuhoonegaaside heitkogused tuleks kooskõlastada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi ettepanekus sätestatud biokütuste osakaaluga?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on teadlik teravast küsimusest, millele parlamendiliige tähelepanu juhtis. Mõlema direktiivi arutelud on aga veel algetapis. Praeguseks ei ole kolm institutsiooni saavutanud kokkulepet kummagi eesmärgi piisava taseme kohta. Üks nõukogu eesmärke tulevastes läbirääkimistes on tagada kokkulepitavate eesmärkide ühtlus ja proportsionaalsus.

Kaht eesmärki on väga raske üksteisega otseselt seostada. Esitatud taastuvenergiaallikate direktiivi eesmärk seostub kõigi transpordis kasutatavate taastuvenergialiikidega, hõlmates lisaks biokütusele ka näiteks vesinikku ja taastuvatest energiaallikatest saadud elektrienergiat. Samuti seostub see kõigi transpordiliikidega, seal hulgas õhu- ja meretransport. Kütuse kvaliteedi direktiivi eesmärk on aga vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis tulenevad maantee- ja maastikusõidukite kütusest. Biokütuste kasutamine on üks paljudest võimalustest, mida asjaomane sektor saab kasutada kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgil. Teised võimalused on näiteks põlemise vähendamine puuraukude juures ja rafineerimistehaste tõhususe suurendamine. Seega sõltub biokütuste kasutamisala nende kättesaadavusest, suhtelisest maksumusest ja kasvuhoonegaaside heitkogustelt säästmisest.

Kolm institutsiooni on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe, et biokütused peavad olema kooskõlas jätkusuutlikkuse kriteeriumidega tootmise kaudu tekkida võiva võimaliku negatiivse otsese mõju vähendamiseks. Nimetatud praegu veel arutlusel olevad kriteeriumid mõjutavad ka biokütuste levikut turul.

Kas nõukogu saak kommenteerida praegust olukorda Birmas?

Alates ajast, mil valitsusevastased meeleavaldused eelmise aasta septembris jõuga maha suruti, on riik muutunud veelgi suletumaks. Kui ministrid palusid abi, et toime tulla viimase tsükloni tagajärjel tekkinud kriisiga, lubas valitsev hunta abi lõpuks siiski riiki. Rahvusvahelised ametid kutsusid Birma valitsust üles vähendama piiranguid nende tegevusele katastroofi tagajärgede likvideerimisel.

Kas nõukogu nõustub, et katastroofil võiks olla mõningane positiivne tulemus Birma inimeste jaoks, kui Birma valitsus võtaks abi vastu ja avaks piirid välisabile?

Kas nõukogu saab anda ajakohase hinnangu Birma praegusele poliitilisele olukorrale?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Tsüklonile Nargis järgnenud nädalatel keskendus EL hädaabi andmisele. Tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga kutsus eesistuja 14. mail 2008. aastal kokku üldasjade ja välissuhete nõukogu (arenguküsimused), milles käsitleti Birma/Myanmari humanitaarolukorda. Järeldustes kutsus nõukogu kõnealuse riigi ametiasutusi üles võimaldama takistamatut juurdepääsu tsüklonis kannatada saanud piirkondadele Birmas/Myanmaris.

Üldasjade ja välissuhete nõukogu mai koosolekul pöördusid arenguministrid taas Birma/Myanmari ametiasutuste poole, et viimased täidaksid ASEANile ja ÜROle abiandjate konverentsil Yangonis (25. mail 2008) antud lubadusi seoses humanitaartöötajate juurdepääsu ja humanitaarabiga kannatada saanud piirkondadele. Nõukogu on seisukohal, et eritähelepanu tuleks pöörata humanitaarküsimustele, sest see aitaks rohkem katastroofi ohvreid.

Nõukogu avaldab avalikult kahetsust, et Daw Aung San Suu Kyi koduaresti 27. mail pikendati ja kutsub taas üles vabastama viivitamatult kõik poliitvangid. Lisaks sellele avaldab Euroopa Liit kahetsust, et Birma/Myanmari ametiasutused viisid 10. ja 24. mail läbi põhiseadusliku referendumi üldises hirmuõhkkonnas, mille tõttu ei ole tulemused usaldusväärsed.

Euroopa Liit loodab, et mitmepartei valimisteks, mis ametlike teadete järgi toimuvad 2010. aastal, valmistutakse ja need viiakse läbi selliselt, et need tagaksid usaldusväärse ülemineku demokraatiale. Üksnes tõeline dialoog kõigi poliitiliselt huvitatud osapooltega aitab Birmas/ Myanmaris saavutada stabiilsuse ja õitsengu. Euroopa Liit jätkab kõnealuse suuna edendamist tulevikus (muuhulgas ÜRO foorumites), iseäranis ÜRO peasekretäri Ban Ki-Mooni ja erisaadiku Ibrahim Gambari tulevasele tegevusele toetuse avaldamise ja äsja Kagu-Aasiast naasnud Euroopa Liidu erisaadiku Piero Fassini tegevuse kaudu.

Igal juhul võime loota, et rahvusvahelise abi positiivsete kogemuste põhjal mõistab riik, et avatum poliitika on neile kasulik.

Relvastatud konfliktid mässuliste ja ametivõimude vahel Malis ja Nigeris jätkuvad. Malis on vägivald hoolimata 2006. aasta juulis sõlmitud Alžiiri kokkuleppest ja Alžeeria ja Liibüa vahendamisest süvenenud, sealhulgas mõrvati 11. aprillil 2008. aastal kaks tuareegist ametnikku ja 21. mail 2008. aastal rünnati barakke, mille tagajärjel põgenesid tsiviilelanikud naaberriikidesse. Nigeris oli vägivallategude ajend uraani kaevandamisest saadava sissetuleku ümberjaotamine Prantsuse ettevõtte AREVA poolt ning ettevõtte tegevuse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.

Käsitledes Aafrika ja Euroopa Liidu vahelist strateegilist partnerlust (leping allkirjastati Lissabonis 6. detsembril 2007. aastal), siis kas nõukogu teeb ettepaneku vahendustegevuse suhtes, et aidata lahendada konfliktid nimetatud riikides?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on äärmiselt mures olukorra jätkuva halvenemise pärast Mali põhjaosas ja Nigeris. Kõnealune olukord kujutab endast tegelikult osaliselt põuast, kõrbestumisest, ebapiisavast arengust ja politiseeritud islami sissetungimisest, mis mõjutas kogu Saheli piirkonda Somaaliast Mauritaaniani, tuleneva sügava kriisi jätkumist.

Nõukogu teeb seega jõupingutusi, et aidata kriisi lahendada. Euroopa sõjalise üksuse EUFORi asumine Tšaadis (ja Kesk-Aafrika Vabariigis) aitab teataval viisil stabiliseerida kogu Saheli piirkonda. Kui Tšaadi enam ei ohjeldata, võib kogu Saheli piirkonda ohustada anarhia ja vägivald.

Nõukogu käsitleb regulaarselt kõnealust küsimust, mis puudutab iseäranis Malit ja Nigerit. Teemat jälgib ka hoolikalt peasekretär/kõrge esindaja ― nii Mali presidenti kui ka Nigeri peaministrit on Brüsselis vastu võetud. Peasekretär/kõrge esindaja osales president Touré ametisse pühitsemisel. Saheli küsimust arutati pikka aega Malis juhtivatel positsioonidel asuvate asjaomaste isikutega. Läbirääkimistes Alžeeria ja Liibüaga, kes mängivad juhtrolli praegu kriisi lahendamise eesmärgil võetud meetmetes, käsitleb peasekretär/kõrge esindaja kõnealust küsimust regulaarselt. Sellega seoses tuleb esile tuua, et kõik jõupingutused tuginevad 2006. aasta mais Alžiiris sõlmitud kokkulepetele. Peasekretär/kõrge esindaja käsitles nimetatud küsimust ka Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) täitevsekretäri dr Mohamed Ibn Chambasega, sealhulgas Euroopa Liidu kolmiku ja nimetatud organisatsiooni hiljutisel kohtumisel, ning 23. mail 2008. aastal tegi peasekretär/kõrge esindaja avalduse Abeibaras hiljuti toimunud rünnaku kohta.

15. mail 2008. aastal tõdes Luxembourgi Keskpanga president, et kommertspankade poolt Euroopa Keskpanga refinantseerimisteenistusele tagatud garantiide kvaliteet on järsult halvenenud. See osutab kahtlustele, mis seonduvad Euroopa Keskpanga ja finantskriisis kannatada saanud kommertspankade vahelise seose olemusega. Nimetatud pangad koostavad tagatisi, mis hõlmavad madala intressiga laene eesmärgiga vahetada need Euroopa Keskpanga kõrge kvaliteediga nn treasury laenu vastu. Pankade niisuguse kahtlase väärtusega tagatiste alusel läbiviidavad pikaajalised refinantseerimisoperatsioonid Euroopa Keskpangaga on viimasel kuul sagenenud märkimisväärselt ning selline teguviis võib inimesi õigustatult rahutuks muuta.

Pidades silmas Euroopa Keskpanga vastumeelsust esitada kõnealuse teema kohta informatsiooni, siis kas nõukogu saab teavitada parlamenti Euroopa Keskpanga poolse pankade refinantseerimissüsteemiga seonduva probleemi tegelikust olemusest ja selle tagajärgedest liidule?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 108 ning protokolli artikliga 7 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga kohta peavad ühenduse institutsioonid austama Euroopa Keskpanga, riiklike keskpankade ja Euroopa Keskpanga Süsteemi sõltumatust.

Nõukogu peab nimetatud kohustusest kinni ja seega ei kommenteeri nimetatud küsimust.

Pärast 2006. aasta võitlust fašismivastaste mälestusmärkide pärast viivad Eesti ametiasutused nüüd läbi kohtumenetlust fašismivastaste isikute üle, nagu 89aastane Nõukogude Liidu kangelaseks tituleeritud Arnold Meri ja neli sotsiaalse organisatsiooni liiget, kes olid 2006. aastal fašismivastase mälestusemärgi äraviimise vastu Tallinna kesklinnast. Nimetatud neli liiget avaldasid rahulolematust selle üle, et neid peksti pärast vahistamist ning üks kohtuprotsessi tunnistaja ütles kohtus, et algsed tunnistused saadi vägivalla kasutamise tagajärjel Eesti julgeolekujõudude poolt.

Missugune on nõukogu seisukoht Eesti ametiasutuste provokatiivsete meetmete suhtes, millel ei ole mingisugust seost ajalooga? Mida kavatseb nõukogu ette võtta, et lõpetada selline häbitult avalik kommunismivastasus ja nõukogudevastasus, mille tagajärjel mõistetakse õigeks natsid ja õigustatakse fašismivastaste tagakiusamist?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on alati kinnitanud ja teeb seda ka nüüd, et inimõigused on alati kõige olulisemad. Nõukogu kohustus on ennetada mis tahes vormis alandavat ja diskrimineerivat kohtlemist ja see likvideerida ning ta järgib seda kohustust ka tulevikus.

Juhtumid, millele aga parlamendiliige tähelepanu juhtis, on nõukogu hinnangute kohaselt liikmesriigi pädevuses. Nõukogu ei saa sekkuda küsimusesse, mida käsitleb liikmesriigi õiguskaitseorgan, ega korraldada uurimist selle kohta, kuidas liikmesriigi ametiasutused avalikku korda säilitavad.

Eesistuja on seisukohal, et Eesti lahendab nimetatud küsimuse kooskõlas kõrgeimate inimõiguste standarditega.

Energia- ja kütusehinnad tõusevad ELi turgudel väga kiiresti. Samal ajal aga suurendavad elektri- ja kütuseettevõtted kasumeid. Kõik märgid viitavad sellele, et praegune suundumus seoses hinnatõusuga jätkub.

Missuguseid meetmeid on võetud, et pidurdada hinnatõusu, mis mõjutab iseäranis ELi väiksema sissetulekuga kodanikke ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on täiesti teadlik energiahindade tõusu tagajärgedest Euroopa kodanikele ning nende negatiivsest mõjust Euroopa majandusele. Nimetatud küsimust on käsitletud ka hiljutistel kohtumistel.

Juba mõnda aega on nõukogu toetanud energiatõhususe ja energiavarustuse mitmekesistamise aktiivset poliitikat, mille abil võib energiahindade tõusu aeglustada, sest erinevad energiaallikad tähendavad eri riike ja piirkondi, transporditeid ja kütuseliike.

2003. aastal võttis nõukogu koos parlamendiga vastu direktiivi 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris. Nimetatud direktiivis nähakse ette raameesmärgid taastuvkütuste minimaalse osakaalu kohta, mis liikmesriik peab teatavaks tähtajaks oma turule tooma. Samuti toob nõukogu esile, et Euroopa Ülemkogu kevadisel istungjärgul 2007. aasta märtsis võeti vastu Euroopa energiapoliitika tegevuskava. Selles nähakse ette siduv eesmärk saavutada 2020. aastaks 20%-line taastuvenergia osakaal kogu ELi energia tarbimisest. Kooskõlas nimetatud eesmärkidega uurib nõukogu praegu komisjoni ettepanekut, mis käsitleb direktiivi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, mis on pärast selle vastuvõtmist täiendav panus fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks.

Veel üks oluline tegevusvaldkond on energiatõhusus, mida kinnitati Euroopa Ülemkogu kevadisel tippkohtumisel 2007. aasta märtsis, rõhutades vajadust energia suurema tõhususe järele ning nimetades konkreetselt eesmärki vähendada energia tarbimist 2020. aastaks 20% võrra. Nimetatud eesmärke aitavad saavutada kehtivad õigusaktid, muuhulgas näiteks energia lõppkasutuse tõhusust ja energiateenuseid käsitlev direktiiv, mille parlament ja nõukogu 2006. aastal vastu võtsid. Lisaks sellele toetab nõukogu, edendamaks energiatõhusust üleilmsel tasandil, aktiivselt energiatõhususe valdkonna koostöö rahvusvahelise platvormi loomist.

Nõukogu rõhutab vajadust edendada naftaturgude läbipaistvust, konkurentsi energiaturgudel ning dialoogi naftat tootvate riikidega. Nõukogu juhib tähelepanu ka kokkuleppele, mis saavutati 2005. aastal Manchesteris ja mille järgi tuleks vältida mis tahes maksudega seotud või muud poliitilist laadi sekkumist, mis moonutaks konkurentsi, sest see takistaks majandusvaldkondadel piisavalt kohanemast. Meetmed, mis on võetud kõrgetest naftahindadest tulenevate tagajärgede leevendamiseks ühiskonna vaesematele osapooltele, peaksid olema lühiajalised ja eesmärgipärased ega tohiks moonutada konkurentsi.

Pärast nõukogu vastust (H-0132/08)⁽¹⁾seoses olukorraga, milles on Kuuba patrioodid Antonio Guerrero, Fernando González, Gerardo Hernández, Ramón Labañino ja René González, kes otsustasid kaitsta oma riiki USAs Miamis asuvate organisatsioonide korraldatud ja nende õhutusel läbiviidud terroristliku tegevuse eest, tuleb selgitada ühte küsimust ja selleks on: kas ÜRO meelevaldse kinnipidamise töörühm on kunagi selgitanud USAs vangistatud viie Kuuba patrioodi sugulastele viisade andmise küsimust.

USA ametivõimude takistava tegevuse ja nende järjepideva keeldumise tõttu viimase kahe aasta jooksul anda sugulastele viisasid, läheb nüüd rohkem aega viisade taotlemiseks: nõutav ooteaeg on pikenenud keskmiselt ühele aastale ja võib olla isegi kuni kaks aastat, nagu Elizabeth Palmeiro puhul, kelle meest Ramón Labañinot ei ole pereliikmed külastanud alates 2006. aasta juunist. Antonio Guerrero sugulased ei ole saanud teda külastada rohkem kui 17 kuud ning Fernando Gonzálezt ei ole külastatud rohkem kui aasta vältel. USA ametiasutuste tegevuse tagajärjel ei ole Adriana Pérez saanud oma abikaasat Gerardo Hernándezt külastada alates 12. septembrist 1998 ning Olga Salaneuva ei ole saanud samal põhjusel külastada oma meest René Gonzálezt alates augustist 2000.

Mida kavatseb nõukogu ette võtta, et tagada viiele Kuuba patrioodile, kes on suletud USA vanglasse, peamised inimõigused, sealhulgas õigus pereliikmete külastusele?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on teadlik asjaolust, et USA ametivõimud ei luba pereliikmetel ja teistel isikutel saada kokku viie Kuuba kodanikuga, kelle samad ametiasutused süüdi on mõistnud. Vastuses kirjalikule küsimusele E-6094/07 avaldas nõukogu juba kahetsust, et isegi Euroopa Parlamendi liikmetele ei antud luba nende külastamiseks.

Määratud karistus on siseküsimus, mis on USA kohtute pädevuses. Otsus viisade väljastamise kohta riigi territooriumile sisenemiseks langeb samuti selle riigi sisepädevusse. Seega ei ole nõukogu pädev nimetatud küsimustes mis tahes avaldust tegema.

Hoolimata sellest rõhutab nõukogu, et ei kiida heaks ühtegi juhtumit, kus ei tagata inimõiguste ja üksikisikute austamist rahuldaval tasemel.

Missugune on nõukogu seisukoht olukorra kohta Makedoonias, kus pühapäeval toimunud valimisi iseloomustasid vägivald, tapmised ja rahutused?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Esmaspäeval, 16. juunil 2008. aastal vastuvõetud otsuses mõistis nõukogu hukka vägivallajuhtumid ja teised tõsised puudused, mis seonduvad 1. juunil toimunud valimistega ja mille tegi kindlaks OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste amet ODIHR. Otsuses kutsutakse ametiasutusi üles uurima kõiki kajastatud juhtumeid ning võtma piisavaid meetmeid kooskõlas ODIHRi/OSCE soovitustega. Seda silmas pidades, tervitati ametiasutuste võetud kohustust käsitleda nimetatud küsimusi viivitamatult ning korraldada uus hääletus kõigis piirkondades, kus esines rikkumisi.

Eesistuja juhib tähelepanu ODIHRi/OSCE eelmises hinnangus tehtud tähelepanekutele, et korduva hääletuse ajal olid võetud märkimisväärselt paremad julgeolekumeetmed, mille tulemusel sai enamik hääletajaid anda oma hääle vabalt, ehkki samal ajal oli võimalik hoolimata riigi institutsioonide jõupingutustest tagada nii ettevalmistuste kui ka valimiste päeval 15. juunil edukas korduvhääletus näha jätkuvalt pingeid ja hirmutamisjuhtumeid.

Nõukogu loodab, et uus parlament ja valitsus luuakse õige pea ning et edukad reformid jätkuvad. Nõukogu on kutsunud üles kõiki poliitilisi erakondi üles edendama konstruktiivset ja igakülgset dialoogi ja selles osalema ning viima ellu kõik ühinemispartnerluses kindlaks määratud prioriteedid.

Lõpetuseks ütles nõukogu, et Euroopa Liit kohustub kindlalt toetama Lääne-Balkani riikide võimalusi ühineda ELiga ning julgustab piirkonna riike täitma vajalikke tingimusi.

Pidades silmas tuliseid vaidlusi, ebakõlasid ja lahkarvamusi seoses majanduspartnerluslepingutega viimasel ajal, siis kas nõukogu saab meile selgitada praegust olukorda ja kas EL ja AKV riigid on jõudnud lähemale ühisele seisukohale majanduspartnerluslepingute suhtes?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Kooskõlas 2002. aasta juunis nõukogu poolt vastuvõetud direktiividega vastutab komisjon majanduspartnerluslepingutega seotud läbirääkimiste eest ELi nimel. Komisjon viib läbirääkimised läbi pärast konsulteerimist nõukogu määratud erikomisjoniga, võttes arvesse kõnealuseid direktiive, mida nõukogu igal ajal muuta võib. Läbirääkimised jätkuvad pidevalt piirkondlikul tasandil ning nende eesmärk on majanduspartnerluslepingute võimalikult kiire sõlmimine kokkulepitud aja raames ja eri sektoreid kaasates.

Majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste protsess on nõukogu töös üks olulisemaid küsimusi. 27. mail 2008. aastal võttis üldasjade ja välissuhete nõukogu vastu uue otsustepaketi majanduspartnerluslepingute kohta. Nõukogu rõhutas taas nimetatud lepingute arengule keskendumise olemust. Nõukogu tervitab algatatud põhjalikku majanduspartnerluslepingut CARIFORUMi riikidega, mis allkirjastatakse 23. juulil 2008. aastal Barbadosel. Nõukogu loodab, et sellel on regionaalse integratsiooni protsessides edendav roll kõnealuses piirkonnas. Mis puudutab teisi piirkondi, siis nõukogu on seisukohal, et ajutiste lepingute algatamine on vältinud ohtu, et see tekitaks häireid turuvoogudesse, mis on äärmiselt oluline aspekt. Nüüd tuleb allkirjastada ajutised lepingud ja teavitada sellest WTOd. Ajutisi lepinguid tuleb aga pidada üksnes esimeseks sammuks, sest vaid igakülgsed piirkondlikud majanduspartnerluslepingud võivad tagada asjaomase piirkonna täieliku arengupotentsiaali saavutamise.

Oma otsuses on nõukogu rahulolevalt täheldanud, et 2008. aastal tõid osapooled jätkuvate läbirääkimiste alguses esile ühise soovi jätkata läbirääkimisi, mille eesmärk on igakülgse piirkondliku majanduspartnerluslepingu sõlmimine. Nõukogu toetab kindlalt neid ühiseid jõupingutusi ja on teadlik AKV riikidest partnerite avaldatud reservatsioonidest ning taotlustest muuta paindlikumaks lahendamata küsimuste arutamine ja seda nii sisu kui ka ajutiste või täielike majanduspartnerluslepingute vastuvõtmise tegeliku protsessi suhtes, koos kogu WTO tasandiga kohaldatava asümmeetriaga.

Nõukogu arvab, et majanduspartnerluslepingud võivad mängida positiivset võtmerolli AKV riikide regionaalses integratsioonis ning need peavad tuginema piirkondliku koostöö olemasolevatele protsessidele. Nõukogu on samuti valmis toetama regionaalset integratsiooni ja majanduspartnerluslepinguid kaubandusabifondidega, kuid märgib, et kaubandusabi ei sõltu majanduspartnerluslepingu või ajutise lepingu allkirjastamisest. Nõukogu rõhutab praeguse poliitilise, majanduspartnerluslepinguid käsitleva dialoogi olulisust AKV piirkonnaga Cotonou lepingu alusel sõlmitud partnerluse vaimsuse tugevdamise eesmärgil ja jälgib jätkuvalt ELi poolseid samme.

Arvestades asjaolu, et toiduainete hinnad tõusevad, et see mõjutab märkimisväärselt ELi kodanike ja arengumaid ning et me peame jätkuvalt rohkem toiduaineid tootma, siis kas nõukogu saab meid teavitada seoses pestitsiidide (taimekaitsevahendite) paketiga läbirääkimiste seisust saavutada nõukogu kompromissettepanek ja kas teaduslikum riskipõhine lähenemisviis aitab saavutada soovitud tulemust?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Pestitsiidide pakett koosneb mitmest õigusloomega seotud ettepanekust.

Käsitledes direktiivi, millega kehtestatakse ühenduse tegevuse raamistik pestitsiidide jätkusuutliku kasutamise saavutamiseks, siis nõukogu võttis 19. mail 2008. aasta koosolekul vastu ühise seisukoha. Nimetatud seisukohast teavitatakse Euroopa Parlamenti septembris.

Käsitledes taimekaitsevahendite turule viimist ja taimekaitsevahendite statistiliste andmete määrust, siis põllumajandus- ja kalandusnõukogu püüdis saavutada 23.―24. juuni 2008. aasta koosolekul poliitilist kokkulepet kõnealuse kahe ettepaneku kohta. Kui jurist-lingvistid on lõpuks ühise seisukoha vormistanud, võta nõukogu ühise seisukoha vastu ning sellest teavitatakse parlamenti septembris.

Pestitsiidide uurimisel võttis nõukogu põhjalikult arvesse kahe lähenemisviisi mõju. Nõukogu püüdleb järjepidevalt tasakaalu poole inimeste tervise ja keskkonna piisava kaitstuse ning Euroopa põllumajandussektori kaitstuse vahel.

Nõukogul on hea meel, et teise lugemise läbirääkimiste raames kahe institutsiooni vahel käsitleme me neid teemasid ühiselt.

Kas nõukogu saab täpsustada, missuguseid konkreetseid meetmeid on võetud, et soodustada teadusuuringute ja innovatsiooni raamistiku piirkondlikku arengut, iseäranis suurtest linnadest eemal asuvates piirkondades, et edendada kooskõlas Lissaboni strateegiaga tasakaalustatud piirkondlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist, nagu nõukogu käesoleva aasta märtsis arutas?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Tõenäoliselt teate, et viimastel aastatel on teadusuuringute ja innovatsiooni raamistiku edendamine piirkondlikul tasandil olnud ELi teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna üks olulisemaid ülesandeid. Teadusuuringute valdkonnas hõlmab Euroopa Teadusuuringute ja Tehnoloogia Arendamise Seitsmes raamprogramm (2007―2013) mitmesuguseid tõhusaid instrumente ja eriprogramme (iseäranis programmid „Koostöö“, „Võimekus“ ja „Inimesed“).

Samuti suurendab uus algatus „Teadmiste piirkonnad“ Euroopa piirkondade teadusuuringute võimekust, edendades ja toetades eelkõige piirkondlike, teadusuuringutele keskenduvate klastrite arengut, luues sidemeid ülikoolide, uurimiskeskuste, ettevõtete ja piirkondlike ametiasutuste vahel üle kogu Euroopa.

Samuti tuleb nimetada viit ühist tehnoloogilist algatust, algatusi artikli 169 raames ja ERANET süsteemiga seonduvaid algatusi.

Lisaks sellele tagab konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm (2007―2013) innovatsiooni tõhusa toetuse ja tehnoloogiate juurutamise piirkondlikul tasandil. Nimetatud programm on mõeldud eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, seega on programm otseselt kõige kasulikum tegelikult piirkondlikule innovatsioonile ja arengule.

Eesistujamaa Sloveenia toetas ka 2008. aasta jaanuaris Stockholmis toimunud Euroopa piirkondlikke innovaatilisi klastreid käsitlevat konverentsi. Otseses partnerluses Regioonide Komiteega võttis nõukogu endale kohustuse koostada teadusuuringutes ja innovatsioonis osalejatele käsiraamat, mis sisaldaks teavet ühenduse mis tahes allikatest, muuhulgas struktuurifondidest pärit rahaliste vahendite kasutamise võimaluste kohta. Eeldatavasti avaldab Euroopa Komisjon käsiraamatu käesoleval suvel. Selle suhtes tuleb tähelepanu juhtida ka struktuurifondide operatsioonide äärmiselt olulisele ümberorienteerumisele, mis on paljutõotav ja mille raames tuleb nad kooskõlla viia Lissaboni strateegia konkurentsivõimet, innovatsiooni, majanduskasvu ja uusi töökohti käsitlevate eesmärkidega.

Piirkondlikku arengut ja heaolu tuleb edendada ka komisjoni juhtivaid turge käsitleva algatuse kaudu. Nimetatud algatuse põhimõtted kinnitati Euroopa Ülemkogu kohtumisel 29. ja 30. mail 2008. aastal.

Kõnealuste Lissaboni eesmärkide juurutamist piirkondlikul tasandil peaks kiirendama finantsraamistiku (2007―2013) tulevane vahekokkuvõte.

Kolumbia valitsus on fabritseeritud süüdistuse alusel väidetavate sidemete tõttu terroristidega seadnud enda tegevuse sihtmärgiks parlamendiliikmed Wilson Borja, Gloria Ines Ramireze ja Almikar Figueroa, senaator Piedad Cordoba, kes oli peavahendaja sissirühmituse FARC, Venezuela presidendi ja mitme välisriigi valitsuse vahel, endise ministri Alvaro Leyva, Ecuadori Asutava Kogu liikme Maria Augusta Calle, ajakirjanikud Lazaro Vivarose, William Parra, Ivan Larea, väljapaistva teadlase James Jonesi, sotsioloogi Lilliana Patricia Obando ja ajalehe Vos direktori Carlo Lozano. Presidendi 19. mail 2008. aastal tehtud avalduses ei juhita tähelepanu Kolumbia valitsuse vastutusele jätkuvate tapmiste eest ja selles kutsutakse valitsust üles jätkama võitlust vägivalla vastu, kuid samal ajal julgustatakse jätkama hirmutamist ja täiendavat tagakiusamist.

Kas nõukogu mõistab hukka Kolumbia valitsuse tegevuse, mille eesmärk on terroriseerida Kolumbia inimesi silmapaistvate poliitika- ja ühiskonnategelaste tagakiusamise kaudu?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Ehkki Euroopa Liit taunib järjepidavalt mis tahes inimõiguste rikkumisi ja terroristliku tegevust Kolumbias, sõltumata selle toimepanijatest, tunnustab nõukogu Kolumbia valitsuse suuremaid jõupingutusi taastada väga keerulistes oludes rahu ja õiglus. Euroopa Liit, mis on julgustanud valitsust kõnealuseid jõupingutusi jätkama, on aidanud edendada kõnealuse protsessi mitmesuguseid aspekte koostöö kaudu.

Nõukogu kutsub kõiki osapooli üles tegutsema konstruktiivselt, vähendama pingeid ja edendama rahu ja õiglust, mis on vajalik tavakodanikele.

Energiavarustuskindlus on Euroopa Liidu poliitilises päevakorras esmatähtis teema. Et tagada stabiilne energia- ehk elektrivarustus, püüab Leedu pikendada Ignalina tuumelektrijaama käigus hoidmist kuni uue tuumaelektrijaama valmimiseni.

Võttes arvesse energiavarustuskindlust, kliimamuutusi, maailma majanduse olukorda, energiahindade tõusu, võimalikke puudujääke energiavarustuses Leedus pärast 2009. aastat ja Leedu pikaajalist kohustust sulgeda Ignalina tuumaelektrijaam, lükates seda aga mõni aasta edasi, siis kas nõukogu toetab Leedut juba 2004. aastal pärast Euroopa Liiduga ühinemist ilmnenud raskuste ületamisel?

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2008. aasta juuni istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on teadlik võimalikest raskustest, mida parlamendiliige küsimuses kirjeldas ja mis tulenevad Leedu 2003. aasta ühinemisaktis sätestatud kohustusest sulgeda Ignalina tuumaelektrijaama reaktor 2 (mis on viimane töösolev reaktor) enne 31. detsembrit 2009 ja seejärel nimetatud reaktor likvideerida.

Seoses ühinemisakti asjaomasest protokollist 4 tuleneva kohustusega sulgeda Leedus Ignalina tuumaelektrijaam, juhib nõukogu tähelepanu asjaolule, et kõik liikmesriigid on võtnud endale kohustused. Mis tahes muutus nimetatud kohustustes, nagu Ignalina jaama tööshoidmise pikendamine mitme aasta võrra, millest parlamendiliige rääkis, eeldab muudatuse tegemist kooskõlas ühinemisaktis, eelkõige selle artiklis 7 sätestatud menetlusega.

Nõukogu juhib parlamendiliikme tähelepanu protokolli 4 artiklile 4, milles sätestatakse, et kuni 31. detsembrini 2012 või erijuhul, kui „Leedu energiavarustus on häiritud”, võib Leedu kasutusele võtta ühinemisakti artiklis 37 viidatud üldise kaitse klausli. Toonitada tuleb, et nimetatud artiklit 4 kohaldatakse „kahjustamata artikli 1 sätteid”, milles määratakse kindlaks sulgemise kuupäev.

Nõukogu on teadlik, et Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise võimalike tagajärgede vähendamiseks ja kõrvaldamiseks on vaja võtta mitmesuguseid meetmeid. Need hõlmavad muuhulgas uute tootmisvõimsuste väljatöötamist, palju ja pikki elektriliine Leedu ja teiste liikmesriikide vahel, energiatõhususe edendamist ja taastuvate energiaallikate kasutamist. Kui komisjon otsustab esitada ettepaneku kõnealuste meetmete võtmiseks, pöörab nõukogu sellele nõuetekohast tähelepanu.

Kyoto protokolli rakendamata jätmine on üks peamisi Kreeka-poolseid ühenduse ja rahvusvahelise keskkonnaseaduse rikkumisi. ÜRO pädeva komisjoni UNFCCC 17. aprilli 2008. aasta otsuse hinnangute järgi on Kreeka kasvuhoonegaaside andmekogusüsteem ebapiisav ja Kreekal keelati osaleda kõnealuse protokolli kaubandusmehhanismides.

Kas komisjon on seisukohal, et Kreeka eemaldamine Kyoto süsteemist mõjutab kogu ELi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi? Missuguseid täiendavaid meetmeid komisjon võtab? Kas komisjon algatab menetluse Kreeka vastu Euroopa Ühenduste Kohtus?

Asjaolu, et Kreekal ei lubata kasutada Kyoto mehhanisme kuni ta taastab oma sobivuse, ühendust tervikuna praeguses etapis ei mõjuta.

Kui aga Kreeka nõudeid jätkuvalt eirab, võib see ohustada kogu ühenduse nõuetelevastavust, kui selle tõttu ei ole võimalik esitada ÜROle usaldusväärseid andmeid ühenduse kui terviku kohta.

Euroopa Komisjon algatas juba rikkumismenetluse Kreeka vastu nõuetele mittevastava riikliku süsteemi loomise eest. Pärast seda, kui Kreeka tõestab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni UNFCCC komisjonile, et riiklik süsteem toimib nõuetekohaselt, võib rikkumismenetluse lõpetada.

2003. aastal oli tunni keskmine NO2 näit Heathrow LHR2 mõõtmiskeskuses Londoni Heathrow lennuvälja lähedal 59 ug/m3. See on peaaegu 50% kõrgem kui praegused eesmärgid. Suurim fikseeritud keskmine näit nimetatud keskuses (15 minuti jooksul) oli 224 ug/m3, mis on ELi eesmärkidest 570% kõrgem.

Võttes arvesse kõnealuseid saastetasemeid, siis missuguseid meetmeid komisjon võtab, et teha Ühendkuningriigi valitsusele selgeks, et ennetamaks ümbritseva õhu kvaliteedi direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamata jätmist, ei tohiks ehitada Heathrowsse kolmandat stardi- ja maandumisrada?

Kas komisjon on valmis kohtuma 19 Londoni linnaosa nõukogu ja rohkem kui 4 miljonit Londoni elanikku esindava survegrupi 2M juhtidega, et arutada kolmanda stardi- ja maandumisraja mõju õhukvaliteedi eesmärkide saavutamisele?

Komisjon jälgib hoolikalt Heathrow lennujaama laienemist ja selle mõju keskkonnale. Asjaomased Ühendkuningriigi ametiasutused on lõpetanud projekti keskkonnamõju hindamise, mille avalik arutelu lõppes 2008. aasta veebruaris. Komisjon on saanud ka ajakohased õhukvaliteedi andmed, mis kinnitavad, et Londoni piirkonnas ületatakse piirnorme.

Euroopa Liidu õiguse kohaselt vastutavad konkreetsete infrastruktuuriprojektide mõju hindamise eest Ühendkuningriigi ametiasutused ja nad peavad tagama, et kõiki keskkonnastandardeid järgitakse nii enne projekti alustamist, selle elluviimise ajal kui ka pärast projekti lõpetamist.

Komisjon jälgib ühenduse asjaomaste õigusaktide sätete kohaldamist Ühendkuningriigi poolt. Heathrow säästva arengu projekt⁽¹⁾ hõlmab Ühendkuningriigi valitsuse kohustust kaaluda kolmanda stardi- ja maandumisraja lisamist üksnes pärast avalikkusega arutamist ja siis, kui sealjuures „peetakse rangelt kinni õhukvaliteedi ja müraga seonduvatest nõuetest”.

Tuginedes saadaolevale teabele, siis keskkonnamõju hinnang on kooskõlas keskkonnamõju hindamise direktiivi 85/337/EMÜ⁽²⁾ sätetega ning avalik arutelu on toimunud nõuetekohaselt. Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi 2001/42/EÜ⁽³⁾kohaldatud ei ole, sest menetlus algatati enne nimetatud direktiivi kehtima hakkamist.

Mõju hindamise modelleerimistulemused hõlmavad selgeid prognoose lämmastikdioksiidi aastase piirmäära ületamise kohta ja seda isegi pärast 2015. aastat. See on viis aastat pärast projekti valmimise kuupäeva ja rohkem kui maksimaalne võimalik tingimuslik edasilükkamise aeg õhukvaliteedi direktiivi⁽⁴⁾ järgi. See tekitab suurt muret. Ühendkuningriik võib aga kasutusele võtta täiendavaid leevendusmeetmeid, et vähendada suuremat survet keskkonnale.

Heathrow lennujaama võimalikust laienemisest tulenev õhusaaste tuleb lisada Londoni õhukvaliteedi täiendatud kavasse. Kavas tuleb esitada prognoosid kõigi piirnormide kooskõlastuse kohta koos asjaomaste kuupäevade ja valitud leevendusmeetmetega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et komisjon on teadlik märkimisväärsest survest keskkonnale, eelkõige seoses müra ja õhusaastega, mille põhjus seisneb lennuliikluse suurenemises kogu Euroopas. Seega jälgib komisjon huviga Euroopa Liidu suuremate lennujaamade edasist arengut ning ühenduse õiguse asjaomaste sätete kohaldamist. Lisaks piirnormide saavutamise kuupäevadest kinnipidamisele nõuab komisjon ka kõnealustest standarditest kinnipidamist, kui vajalik. Konkreetsed otsused, mis seonduvad lennujaama arendamisega, nagu kolmanda stardi- ja maandumisraja ehitamine, on riigi pädevuses.

Komisjon kinnitab valmisolekut arutada kõnealust teemat veel parlamendiliikmetega ja sidusrühmadega.

Euroopa Ühenduse biotsiide käsitlevates õigusaktides nõutakse, et läbivaatamisprogrammi osalised teeks „kõik endast oleneva”, et vältida kattuvaid loomkatseid, ning kajastaksid tehtud jõupingutusi toimikus, mille nad esitavad referentsliikmesriigile.

Kuidas tagavad referentsliikmesriik ja komisjon selle, et biotsiidide läbivaatuses osalejad niisuguseid mõistlikke jõupingutusi läbirääkimiste nimel tõepoolest teevad?

Kas minu info on õige, et referentsliikmesriigid on osalejate toimikud, rääkimata mõistlikest läbirääkimiste nimel tehtud jõupingutustest, heaks kiitnud sõltumata asjaoludest?

Kas komisjon, kes vastutab lõplikult selle eest, et liikmesriigid kohaldaksid EÜ õigusakte piisavalt, on kunagi vaidlustanud referentsliikmesriigi järeldused osaleja mõistlike pingutuste kohta? Ning kui jah, siis missugused olid edasised sammud?

Biotsiidide direktiivi 98/8/EÜ⁽¹⁾artikli 13 kohaselt peavad biotsiidi loa taotlejad võtma kõik põhjendatud meetmed, et saavutada kokkulepe info jagamise kohta sarnaste toodete loa endiste omanikega.

Biotsiidides kasutatavate toimeainete kümneaastast läbivaatusprogrammi käsitleva komisjoni määruse (EÜ) 1451/2007⁽²⁾kohaselt peavad samuti kõik läbivaatusprogrammi osalised tegema kõik endast oleneva ühistoimiku esitamiseks. Vastasel korral peavad nad selgitama oma toimikus üksikasjalikult, miks koostöö võimalik ei olnud. Liikmesriigid, kes on nimetatud toimeaine referentsliikmesriigiks, vastutavad kõnealustest kohustusest kinnipidamise eest.

Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et direktiiv on korduvate loomkatsete vastu, kuid ei muuda andmete jagamist samal ajal kohustuslikuks. Seetõttu peab toimeaine hindamise eest vastutav liikmesriik tegema iga üksikjuhtumi korral kindlaks, mis on “mõistlikud jõupingutused" ja kas neid on tehtud või mitte.

Komisjon ei tea ühtegi juhtu, kus referentsliikmesriik oleks toimiku tervikuna heakskiitnud kontrollimata, kui võimalik, kas osalised on püüdnud andmeid jagada või mitte. Komisjon teab aga juhtumit, kui ettevõtja esitas mitu puudulikku toimikut (puudusid selgroogsete loomade uuringud) sama tähtajaga, kui asjaomasest toimeainest teavitatud osalejad, ning palus lisaaega, et saavutada kokkulepe teavitatud osalejatega, et viidata nende loomkatsetele. Kõnealused osalejad keeldusid alguses sellepärast, et toimeained, mida nemad kaitsesid, ei olnud sama keemilise koostisega, mis asjaomase ettevõtja poolt toetatud toimeaine. Ettevõtja vaidlustas selle kaebuse, mida referentsriik põhjalikult uuris, ning selgus, et see ei olnud põhjendatud.

Ühtegi ettevõtja esitatud toimikutest ei ole seni puuduliku toimikuna tagasi lükatud. Teavitatud osalejad leppisid kokku, et arutavad ühe toimeaine andmete jagamist, kuid esitasid õiguslikud vastuväited teiste ainete andmete jagamise kohta.

Komisjon on alates sellest ajast korraldanud mitu kohtumist, saatnud mitu kirja ning peab kõigi asjaosalistega läbirääkimisi olukorra selgitamise eesmärgil.

Leedu peab sarnaselt mitme teise Euroopa Liidu liikmesriigiga pärast ühe oma tuumelektrijaama sulgemist hakkama kasutama elektri tootmiseks keskkonnale kahjulikumaid aineid, nagu tahked kütused (süsi ja nafta) või maagaas, mille turuhind on tõusnud märkimisväärselt. Teatavate prognooside järgi suurenevad Leedu kasvuhoonegaaside heitkogused aastaks 2010 ainuüksi sellel põhjusel viie kuni seitsme miljoni tonnini aastas ning elektrihinnad kahekordistuvad võrreldes 2008. aastaga. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta 20―30%-list hinnatõusu saastekvootidega kauplemise süsteemi tagajärjel. Leedu jääb energiavaldkonda silmas pidades kahjuks ka edaspidi ELis isoleerituks ja sõltub täiel määral riiklikust tootmisest või Venemaalt imporditud elektrienergiast. Arvestades energiavarustust käsitlevat erandlikku olukorda ja selle sotsiaalmajanduslikku mõju, palub Leedu komisjonilt hüvitusmehhanismi, s.t ajutist erandit vabade ja tasuta kasvuhoonegaaside saastekvootide vormis oma elektrijaamade jaoks, mis peavad tootma elektrit, mida praegu toodetakse tuumaenergiast (4,5 tonni CO2 aastas) kuni uue tuumaelektrijaama valmimiseni.

Kuidas on komisjonil kavas lahendada probleemid, mille ees seisavad Leedu ja teised liikmesriigid energiat käsitleva erakorralise olukorra tagajärjel? Missuguseid hüvitusmehhanisme on komisjonil kavas kehtestada seoses kasvuhoonegaaside saastekvootide eraldamisega?

Vabalt kujunenud elektrienergiahinnad hästi toimival ja konkurentsivõimelisel turul on äärmiselt olulised nii kliimamuutuse vastu võitlemise kui ka energiavarustuskindluse seisukohalt. Seda silmas pidades hõlmab Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem süsinikdioksiidi heidete maksumust elektrihindades. ELi saastekvootidega kauplemise süsteem ei ole aga seotud Leedu energiaturu liberaliseerimisega, mis võib olla kõrgete elektrienergia hindade peamine põhjustaja.

Komisjon on teadlik asjaolust, et elektrienergia hinnatõus võib kaasa tuua sotsiaalselt raske olukorra.

Seega annab ettepanek muuta ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi võimaluse kasutada saastekvootide oksjonitest saadavat tulu madala ja keskmise sissetulekuga majapidamiste sotsiaalsete aspektide käsitlemiseks. Oksjoniõiguste jagamise kaudu saab Leedu suurendada nimetatud eesmärgil kasutatavat tulu märkimisväärselt.

Samuti väärib nimetamist asjaolu, et eeldatavasti on komisjoni esitatud kliima- ja energiapaketi juurutamine Leedu majandusele üldiselt kasulik, ja seda eelkõige oksjoniõiguste jagamist silmas pidades. See tagab Leedule piisavad vahendid võimalike sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks.

Komisjon toonitab, et Ignalina tuumaelektrijaama sulgemine on eraldi teema.

Üksikasjalikud sätted sulgemise kohta on kirja pandud kümne uue liikmesriigi, seal hulgas Leedu liitumislepingule lisatud protokollis nr 4. Nõukogu ja komisjon on tunnistanud vajadust aidata Leedut Ignalina sulgemisel ja alternatiivsete energiaallikate tagamisel, et tasakaalustada sulgemise tagajärjel tekkiv puudujääk elektri tootmise võimes. 2006. aastal pikendati asjaomast õiguslikku raamistikku aastani 2013, eraldades selleks otstarbeks ühenduse eelarvest lisaks ajavahemikuks 2004―2006 antud 285 miljonile eurole täiendavad 837 miljonit eurot.

Ignalina sulgemist tuleb täies ulatuses arvesse võtta ka Leedu siseriiklikus kasvuhoonegaaside saastekvootide eraldamise kavas teiseks kauplemisperioodiks 2008―2012: Leedu sai Ignalina sulgemiseks kolmandiku võrra rohkem eraldisi kui 2005. aastal kinnitatud kogused.

23. mail 2008. aastal andis Itaalia valitsus välja dekreet-seaduse, mille alusel kehtestati Campania jäätmetega seotud hädaolukorda silmas pidades mitmele ühenduse direktiive, nagu jäätmete direktiiv 1999/31/EÜ⁽¹⁾ ja keskkonnamõju hindamise direktiiv 85/337/EMÜ⁽²⁾, ülevõtvale seadusele kitsendused. Eelkõige kaotatakse kõnealuse dekreediga ära erinevus jäätmete vahel, mida võib ohututes prügilates vastu võtta ja mida mitte, mis tegelikkuses tähendab, et jäätmeid, seal hulgas mürgiseid jäätmeid võib viia prügilatesse, kuhu neid tegelikult viia ei tohiks. Selles nimetatakse kohti, kus käitlemist ootavaid jäätmeid hoitakse rohkem kui aasta (ja isegi kolm aastat) jäätmehoidlateks, ehkki need on lihtsalt prügilad. Selle alusel on lubatud rajada prügilaid geoloogiliste barjäärideta või barjääridega, mis ei vasta asjaomastele standarditele, ja lubatakse tegelikkuses jäätmeid segada ja lahjendada.

Kuidas on komisjonil kavas taastada asjaomastest Euroopa määrustest kinnipidamine ja lõpetada hädaolukorra mõiste kuritarvitamine?

Jäätmekriis on Campanias kestnud nüüd juba rohkem kui kümme aastat.

Praegu on piirkonna jäätmekäitlusvõime, kusjuures Campanias tekib iga päev rohkem kui 7000 tonni jäätmeid, nullilähedane.

6. mail 2008. aastal otsustas kolleegium seega esitada Itaalia vastu kaebuse Euroopa Kohtusse, sest riik ei ole suutnud luua vajalikku jäätmekäitlusjaamade võrgustikku, mis oleks kooskõlas ühenduse õigusega, ega sidusat pikaajalist jäätmekäitlusstrateegiat eesmärgiga edendada jäätmete ümbertöötlemist ja sorteerimist.

Komisjon on teadlik, et Itaalia teeb suuri jõupingutusi Napoli jäätmekriisi lahendamiseks. Itaalia on teadlik, et saabunud on hetk, mil probleem on muutunud äärmiselt teravaks.

Uus 23. mai 2008. aasta dekreet-seadus nr 90, mida esitleti komisjonile 30. mai 2008. aasta tehnilisel koosolekul, näib olevat suur samm õiges suunas, hõlmates jäätmete sorteerimiskavasid ja kohustuslikke eesmärke, aga ka tagades uue jäätmeinfrastruktuuri, nagu täiendavad prügilad ja põletusjaamad.

Komisjon on aga avaldanud tehnilisel tasandil sügavat muret dekreedi sätete pärast, millega kehtestatakse kitsendus ühenduse õigusaktidele, iseäranis prügilaid käsitleva direktiivi 1999/31/EÜ⁽³⁾ aga ka teiste direktiivide peamistele sätetele.

Itaalia ametiasutused peavad toimima kooskõlas ühenduse keskkonnaõigusega isegi keerulisena näivates valdkondades.

Ühenduse õigusest kinnipidamine ei ole bürokraatlik katse. Ühenduse keskkonnaõiguses nähakse ette raamistik inimeste tervise ja keskkonnakaitseks. See oleks paradoksaalne, kui sanitaarriskide käsitlemiseks lühiajaliselt seataks ohtu inimeste tervis ja keskkond, jättes kohaldamata näiteks prügilaid käsitleva direktiivi peamised sätted, milles määratakse kindlaks pikaajalised sanitaarnõuded, mis omakorda sõltuvad prügilas ladestatud jäätmete laadist ehk kas need on ohtlikud või mitte.

Komisjon on valmis aitama Itaalial kindlaks määrata teatavad ühenduse teistes õigusaktides, muu hulgas keskkonnamõju hindamise direktiivis⁽⁴⁾ettenähtud paindlikkuse mehhanismid, et aidata Itaalial lahendada praegust kriisi Euroopa Ühenduse õigust rikkumata.

Komisjon aga jääb asutamislepingu kaitsjana kindlaks oma seisukohale, et siduvate õigusaktide mis tahes kitsendused ei ole lubatud.

23. mai 2008. aasta dekreet-seadus on praegu parlamendis, et see seaduseks muuta ning komisjon jälgib hoolega, missugune on lõplik tekst, mis lõpuks jõustatakse. Kui Itaalia jõustab õigusakti, mille raames kitsendatakse lubamatult ühenduse õigustikku, ei jää komisjonil muud üle, kui võtta asutamislepingu artiklis 226 ettenähtud õiguslikke meetmeid.

Läänemere ranniku haavatavat keskkonda ohustavad mitmesugused ohtlikke materjale ja jäätmeid käitlevad ettevõtted, mis on Euroopa Liidu vanadest liikmesriikidest Leetu ümberasustatud. Siiski tuleb märkida, et keskkonnasõbralik tootmissektor seda suundumust ei kogenud. Seega ei ole madalamad tootmiskulud Leedus aset leidvale protsessile piisav õigustus.

Kas komisjon on nõus, et ELi määrustega võidakse soodustada niisugust laadi ettevõtete ümberasustamist? Kas komisjon on koostanud analüüsi kõnealuste ettevõtete koondumise ja ümberasustamise kohta? Missugused tegurid seda mõjutavad?

Komisjon ei ole teadlik ELi „vanade” liikmesriikide jäätmekäitlusettevõtete ümberasustamise protsessist Leetu.

Rajatised, millega töödeldakse ümber rohkem kui kümme tonni ohtlikke jäätmeid päevas, peavad olema kirjas Euroopa saasteainete heitkoguste registris, mis loodi 2000. aastal⁽¹⁾. Leedu teatas niisuguste rajatiste arvu ja asukoha 2004. aastal. Mis tahes hilisemad muutused jäätmerajatiste arvus peaksid olema nähtavad 2007. aastal lõppeva perioodi aruandes, mis tuleb esitada 2009. aastaks.

Komisjon ei arva, et ELi õigusaktid soodustavad jäätmerajatiste ümberasustamist uutesse liikmesriikidesse, sest kõigis liikmesriikides kehtivad samad õigusaktid.

Ohtlike jäätmete käitlemise rajatisi on käsitletud jäätmete raamdirektiivis⁽²⁾, ohtlike jäätmete direktiivis⁽³⁾ja rajatisi, mille võime ületab 10 tonni päevas, saaste kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivis⁽⁴⁾. Nimetatud direktiividega tagatakse keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrgel tasemel ning nende juurutamine peaks vältima jäätmekäitlusest tulenevat halba mõju kõigis Euroopa riikides.

Lisaks sellele tuleb arvesse võtta Euroopa jäätmesaadetisi käsitlevaid õigusakte. Jäätmete raamdirektiivi artiklis 5 on öeldud, et jäätmed tuleb kõrvaldada sobivates, nende tekkimise kohale võimalikult lähedal asuvates jäätmejaamades. Euroopa jäätmesaadetiste määruse⁽⁵⁾kohaselt võivad liikmesriigid jäätmesaadetised vaidlustada, kui jäätmete käitlemine sihtriigis ei ole kooskõlas keskkonnastandarditega, või toimuks madalamate standardite järgi, kui jäätmete päritoluriigis.

Keskkonna- ja tervise kaitse tagamine kõrgel tasemel kõigis liikmesriikides ja Euroopa Liidus või väljaspool seda ning jäätmesaadetiste keskkonnastandarditest kõrvalehoidumise ennetamine ei tekita stiimulit jäätmerajatiste ümberasustamiseks keskkonnaga seotud alustel.

Pärast Euroopa Parlamendi korraldatud edukat tiigripäeva avaldasid parlamendiliikmed suurt muret sellepärast, et kõnealune suursugune loom 17 aasta pärast välja sureb. Selle põhjus seisneb suurel määral ebaseaduslikus jahipidamises ja kogu Hiinas ja Ida-Aasias müüdavate tiigritoodete ebaseaduslikus kaubanduses.

Kas komisjon saab selgitada, missuguseid meetmeid nad viivitamatult võtavad, et kõnealuste loomade väljasuremine peatada? Kas komisjon annab iseäranis tehnilist ja rahalist abi Indiale salaküttimist käsitlevate õigusaktide kehtestamiseks? Kas komisjon tagab selle, et nimetatud küsimust käsitletakse kõigil kohtumistel tiigrite levikualale jäävate riikidega, seal hulgas India, Hiina ja Nepaliga? Missuguseid meetmeid soovitab komisjon võtta, et muuta hoiakuid riikides, kus tiigritoodetega kaubeldakse ja neid tarbitakse?

Komisjon jagab suurt muret tiigrite salaküttimise ja ebaseadusliku kaubanduse pärast.

Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) kohaselt on tiigrite ja tiigritoodetega kauplemine alates 1975. aastast keelatud.

Salaküttimine aga paljudes riikides jätkub ja kujutab suurt ohtu liikide populatsioonidele.

Komisjon peab CITESi sätetest täielikult kinni ja mängib konventsiooni järelevalves võtmerolli, iseäranis tagades, et selle sätteid juurutataks ja jõustataks tõhusalt.

Komisjon on nõudnud Hiinalt mitmel korral elusloodusega ebaseadusliku kauplemise probleemi lahendamiseks tehtavate jõupingutuste tõhustamist. Komisjon on seisukohal, et Hiina on teinud edusamme CITESi sätete jõustamisel, kuid kavatseb tõstatada küsimuse taas sobival võimalusel, et tagada CITESi tõhus juurutamine.

Komisjon on olnud kriitiline, et India edusammud rakendusmeetmete võtmisel ja eluslooduse vastase kuritegevuse vastu võitlemise organisatsiooni loomisel on olnud nii aeglased, kuid märgib, et riik on viimasel ajal siiski uusi meetmeid kasutusele võtud.

Komisjon on mitmel korral väljendanud tahet anda Indiale rahalist ja tehnilist abi, et toetada liikide säilitamise programme ja võidelda salaküttimise vastu. Komisjonil on kavas käsitleda nimetatud küsimust Indiaga asjaomastel kahepoolsetel kohtumistel.

Ehkki India ei ole kõnealuseid rahalisi vahendeid ja abi taotlenud, andis komisjon 2005. aastal finantsabi Aasias CITESi juurutamist ja jõustamist käsitleva seminari mitmepoolse programmi raames Hiinas. Nimetatud seminaril käsitleti jõustamisküsimusi ning piirkondlikku koostööd ebaseadusliku tiigritoodete kaubanduse vastu võitlemisel.

Komisjonil on samuti kavas tagada rahalised vahendid järgmisel aastal toimuvale CITESi jõustamise kohtumisele, mille raames keskendutakse ka tiigrite ebaseaduslikule kaubandusele.

Euroopa Ühendus toetas täielikult konventsiooni osaliste konverentsi 14. kohtumisel 2007. aasta juunis tehtud otsust tugevdada CITESi alusel võetavaid meetmeid. Otsused sisaldavad iseäranis nõuet, et asjaomased riigid edendaksid rahvusvahelist tiigrite säilitamise ja kaubanduse järelevalve alast koostööd. Samuti nõutakse selle raames piirkondlike jõustamisvõrgustike rajamist.

Levikuala riigid, seal hulgas India, Hiina ja Nepal peavad esitama aruande tehtud edusammude kohta järgmisel CITESi alalise komitee kohtumisel 2008. aasta juulis. Alaline komitee vaatab aruande läbi ja kaalub edasisi vajalikke samme. Euroopa Komisjon vaatab levikuala riikide esitatud dokumendid läbi ja kutsub alalist komiteed üles tagama, et asjaomased riigid kokkulepitud meetmeid tõepoolest ka võtavad.

Komisjon on kindlalt veendunud, et liikide kaitse tagamiseks on vaja võtta viivitamatult meetmeid ning kasutab sobivaid võimalusi oma regulaarsetes kontaktides asjaomaste riikidega, et kõnealust seisukohta väljendada.

Nestose jõe läheduses elavad inimesed ja piirkonna keskkonnaorganisatsioonid on kurtnud, et jõe Kreeka territooriumile jäävas osas on taas suur kogus jäätmeid, mis pärineb Bulgaariast. Kõnealune olukord kordub regulaarselt pärast suuri sademeid, kui Thisavrose tammi piirkonda ujub suur hulk Bulgaariast pärit prahti, taimekaitsevahendite purke, haiglajäätmeid, rehve jne. Kreeka ametisutused on pöördunud korduvalt nimetatud küsimuses Bulgaaria ametiasutuste poole ning toimunud on prefektuuri ja piirkondliku tasandi kohtumisi kahe riigi vahel, kuid seni tulemusteta. Siinjuures tuleb märkida, et Nestose jõe veega niisutatakse rohkem kui 200 000 hektarit põllumaad!

Kas komisjon on probleemi ulatuses teadlik ja kuidas avaldab ta naaberriigile survet, et kohustada teda täitma oma kohustusi kohaldada pinnavee- ja keskkonnakaitset käsitlevaid direktiive ning lõpetada Nestose jõe saastamine? Kas on võimalik eraldada viivitamatult rahalisi vahendeid Nestose jõe saastamise järelevalve programmiks, et kontrollida Bulgaariast pärit jäätmete probleemi ja see lahendada?

Euroopa Liidus on kehtestatud selged ja edasipüüdlikud keskkonda käsitlevad õigusaktid, et edendada meie veekogude kvaliteeti ning koguda ja käidelda tahkeid jäätmeid keskkonda soodustavalt:

– vee raamdirektiiv⁽¹⁾ning

– jäätmete jaoks jäätmete raamdirektiiv⁽²⁾ja prügiladirektiiv⁽³⁾.

Vee raamdirektiivis nähakse ette eelkõige

– kohustust saavutada või säilitada vee hea kvaliteet (hea seisukord) kõigis veekogudes (jõgedes, järvedes, põhjavees, rannikuvetes) üldiselt aastaks 2015;

– kohustust töötada välja iga valglapiirkonna jaoks vajalikud kavad ja programmid 22. detsembriks 2009, võttes arvesse kogu inimtegevust;

– kui valglapiirkond jaguneb kahe liikmesriigi vahel (nagu Nestos/Mesta valgla), kohustust koordineerida tegevust asjaomaste liikmesriikide vahel ja teha koostööd.

Lisaks sellele nähakse ELi jäätmeid käsitlevate õigusaktide raames ette mitmesugused esmatähtsad kohustused, nagu:

– tagada, et jäätmete käitlemisel või likvideerimisel ei ohustata inimeste tervist ega keskkonda ning et koostatakse jäätmekäitluskavad;

– keelata jäätmete mahaviskamine või nende kontrollimatu likvideerimine;

– võtta vajalikke meetmeid, et luua jäätmekõrvaldusrajatiste võrgustik;

– tagada, et ladustatakse üksnes neid jäätmeid, mida käideldakse.

Komisjon on teadlik, et Euroopa veekogude kvaliteet ei ole veel hoolimata viimastel aastatel tehtud jõupingutustest ja saavutatud edust täiesti rahuldav. See käib iseäranis Bulgaaria ja Kreeka vahelise Nestose / Mesta valglapiirkonna kohta.

Mõlemad riigid on kohustatud töötama ühiselt välja vajalikud kavad ja programmid detsembriks 2009 ning rakendama vee raamdirektiivi alusel vajalikke meetmeid.

Komisjon jälgib hoolikalt liikmesriikide poolt nimetatud peamise õigusakti alusel ettevalmistatud ja kasutusele võetud rakendusmeetmeid. Komisjoni esimene rakendusaruanne esitati Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2007. aastal⁽⁴⁾. Komisjon võib parlamendile kinnitada, et jälgib kõnealuseid liikmesriike jätkuvalt hoolikalt ja võtab vajadusel õiguslikke jõustamismeetmeid.

Käsitledes jäätmemajandust Bulgaarias, siis komisjon on saanud informatsiooni võimalike probleemide kohta paljude prügilatega ning on pöördunud kõnealuses küsimuses Bulgaaria ametiasutuste poole.

Mis puutub rahastamisvõimalustesse, siis keskkonnaeesmärkide saavutamist toetatakse ELi rahastamisinstrumentide raames.

Vee- ja jäätmemajandusega seonduvad meetmed kuuluvad alates andmete kogumisest ja kavandamisest kuni operatiivse rakendamiseni nii Ühtekuuluvusfondi kui ka Euroopa Regionaalarengu Fondi alla.

Lõpliku prioriteetide ja projektide valiku nimetatud abikõlblike meetmete raames teeb aga siiski liikmesriik.

Samuti tuleb meelde tuletada, et Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid on saadaval kõigile liikmesriikidele, kuid Ühtekuuluvusfond on ettenähtud üksnes teatavatele liikmesriikidele, seal hulgas Bulgaariale ja Kreekale.

Üldiselt arvatakse, et metsade mahavõtmisest tuleneb ligi 20% üleilmsetest CO2 heitkogustest. Lisaks sellele võib metsade mahavõtmine põhjustada bioloogilise mitmekesisuse kadumist, sagenenud üleujutusi ja pinnase kahjustusi. Metsade mahavõtmise vähendamiseks on vaja võtta viivitamatult meetmeid, kui soovime saavutada CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgid. Missuguseid meetmeid saab Euroopa Liit võtta, et käsitleda metsade mahavõtmise probleemi ELis ja arenguriikides, kuidas neid meetmeid rahastatakse ja kuna esitab komisjon konkreetsed ettepanekud kõnealusel teemal?

Üleilmsete kasvuhoonegaaside heitkogustest umbes 20% tuleneb metsade mahavõtmisest. Metsade mahavõtmise probleemi käsitlemine on seega prioriteet, sest lisaks heitkoguste vähendamisele saab selle raames edendada ka teisi valdkondi, iseäranis vaesuse likvideerimist ja bioloogilise mitmekesise vähendamist.

Metsade mahavõtmine on olnud esmatähtis aruteluteema hiljuti toimunud kliimamuutust ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevatel rahvusvahelistel läbirääkimistel. Kõnealuse valdkonna arendamiseks Euroopa tasandil koostab komisjon teatist, mille raames uuritakse metsade mahavõtmise vastu võitlemise võimalusi arengumaades, kus metsade vähenemise osakaal suureneb järjepidevalt.

Kogu Euroopa Liidu metsaala on viimastel aastakümnetel järjepidevalt suurenenud. Metsaalade laienemine ELis ületab märkimisväärselt metsade mahavõtmist infrastruktuuri ja linnade planeerimise eesmärgil.

Teatises käsitletakse arengumaade suutlikkuse suurendamise teemat, stimuleerivaid meetmeid metsavarade säilitamiseks ning täiendatud kohustust tagada valdkonna sidusus ELi tasandil.

Lisaks sellele on komisjon eraldanud keskkonna ja troopikametsade eelarvereal rahalised vahendid metsade mahavõtmise vastu võitlemise meetmetele (B7-6200) ning jätkab seda ka keskkonna ning loodusvarade, sealhulgas energiaressursside säästvat majandamist käsitleva teemaprogrammi⁽¹⁾ kaudu.

Uue üleilmse rahastamisvahendi loomine metsade mahavõtmise vastu võitlemiseks arengumaades on teema, mida ikka veel arutatakse, ehkki võimalik rahastamise allikas on teatav protsent ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi oksjoni tulust pärast 2012. aastat.

Ajastus on oluline, sest ajavahemik enne Kopenhaagenit on tulevase kliimamuutuse režiimi, sealhulgas metsade mahavõtmisest tulenevate heitkoguste vähendamise eesmärgil võetavate meetmete kujundamise võti.

Komisjon valmistab ette konsultatsiooni sidusrühmadega ning tegeleb praegu mõju hindamise uurimisega. Vastavalt tulemustele hakkab komisjon tegema tööd teatise vastuvõtmise nimel enne 2008. aasta lõppu.

Komisjon on juba korduvalt avaldanud, et kavatseb esitada ettepaneku katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset käsitleva direktiivi 86/609/EMÜ⁽¹⁾läbivaatamiseks. Tänaseni ei ole sellist ettepanekut esitatud.

Kas komisjon saab öelda, kuna ta kavatseb esitada ettepaneku direktiivi 86/609/EMÜ läbivaatamise kohta?

Komisjon on teadlik vajadusest, võtta vastu ettepanek katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset käsitleva direktiivi läbivaatamise kohta võimalikult kiiresti, et arutelu Euroopa Parlamendis ja nõukogus saaks omakorda võimalikult kiiresti alata.

Katsetes kasutatavate loomade kaitse ja heaolu on oluline teema, mille kvaliteeti saab tõsta üksnes direktiivi 86/609EMÜ⁽²⁾ põhjaliku läbivaatamise kaudu.

Läbivaatusprotsess on olnud pikk. Kasutatud aeg oli aga vajalik selleks, et tagada kogu loomade heaolu käsitleva saadaoleva teadusliku ja tehnilise teabe, ka kõige hilisemate arengute arvesse võtmine. Lisaks sellele tuleb taotletavaid eesmärke hinnata piisavalt nende sotsiaalmajanduslikust ja loomade heaolu seisukohast. Arutelu on olnud keeruline. Sidusrühmad, seal hulgas teadusringkonnad, asjaomase sektori esindajad, riiklikud asutused ja loomakaitseorganisatsioonid on andnud märkimisväärse ja tänuväärse panuse kõnealusesse protsessi.

Tasakaalu saavutamiseks eri küsimuste vahel on aset leidnud laiendatud koostöö ühenduse mitmesuguste talituste vahel, et ettepanek kajastaks täielikult seatud eesmärke ja edendaks märkimisväärselt teadustöös siiski väga vajalike loomade heaolu ja kaitset. Komisjon on jõudnud tööga lõppetappi, kõik asjaosalised jagavad seisukohta, et nüüd tuleb toimida iseäranis hoolikalt.

Komisjon teeb kõik endast oleneva, et ettepanek kiiresti vastu võetaks.

Nord Streami gaasijuhtme projekt on tekitanud suurt muret seoses selle võimaliku negatiivse mõjuga Läänemerele. Vastavalt rahvusvahelistele keskkonnastandarditele ning ELi nõuetele ja tavadele ei saa projekti ellu viia sõltumatute institutsioonide läbiviidud põhjaliku keskkonnamõju hindamise uuringuta. Kas komisjon on valmis jagama Euroopa Parlamendiga nimetatud uuringu tulemusi ja järeldusi? Kui jah, siis missugused need on? Kui ei, siis kas Euroopa Parlament saab konkreetse ja üksikasjaliku informatsiooni uuringu ja selle tulemuste kohta?

Nord Streami gaasijuhe on lisatud üleeuroopaliste energiavõrkude esmatähtsate projektide nimekirja ja samuti sisaldub see Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1364/2006/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise kohta⁽¹⁾.

Nord Streami projekti olemuse tõttu (1200 km pikkune gaasijuhe, mis läbib rohkem kui üht liikmesriiki ja mille mõju ühe liikmesriigi keskkonnale mõjutab tõenäoliselt ka teise liikmesriigi keskkonda) viiakse praegu läbi keskkonnamõju hindamist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo 1991. aasta konventsioon) raames, mis vastab ka keskkonnamõju hindamise muudetud direktiivi 85/337/EÜ⁽²⁾ nõuetele. Kõnealune protsess hõlmab keskkonnamõju hindamise dokumente, mida tavaliselt nimetatakse keskkonnaaruandeks ja mille koostamise eest vastutab arendaja, kes praegusel juhul on eraettevõte Nordstream AG, ning konsultatsioone pädevate riiklike ametiasutustega ja avalikkusega. Konsulteerida tuleb kõigi osapooltega ehk päritolupoolega (Espoo konventsiooni lepinguosalised, kelle jurisdiktsiooni kavandatav tegevus jääb) ja mõjutatud poolega (konventsiooni lepinguosalised, keda kavandatav tegevuse piiriüleselt tõenäoliselt mõjutab).

Ehkki projektist teavitamine koos esialgse informatsiooniga selle võimaliku mõju kohta leidis aset 2006. aasta lõpus, jätkub veel siiski keskkonnamõju hindamine ning konsultatsioonideks valmistatakse ette ja kasutatakse täiendavaid uuringuid, aruandeid ja konkreetset informatsiooni. Keskkonna lõplik aruanne esitatakse eeldatavasti käesoleva aasta teises pooles. Pädevad riiklikud ametiasutused ja avalikkus saavad avaldada arvamust ja esitada tähelepanekuid konsultatsioonide ajal. Nimetatud seisukohti võetakse arvesse riiklike ametiasutuste poolt tegevusloa andmisel. Ilmselgelt on kogu oluline teave, seal hulgas keskkonnaaruanne saadaval ka komisjonile ja parlamendile.

Siiski tuleb märkida, et keskkonnamõju hindamise ja lõpuks tegevusloa andmise eest vastutavad liikmesriigi pädevad ametiasutused. Komisjon võib sekkuda ja vajalikke õiguskaitsemeetmeid võtta üksnes ühenduse õigusaktide rikkumise tuvastamise korral.

Viimastel aastatel on osa liikmesriike käivitanud ulatuslikud seadustamiskavad, mis on aidanud vähendada ebaseaduslikult riigis viibivate kolmanda riigi kodanike arvu. Teatavad liikmesriigid kaaluvad praegu seadustamise üldiste suunistega riiklike raamkavade kehtestamist. Arvestades informatsiooni vähesust kõnealusel teemal ELi tasandil, teatas komisjon oma 2006. aasta teatises võitluse kohta ebaseadusliku rände vastu (KOM(2006)0402), et käivitab 2007. aastal uurimuse liikmesriikide seadustamismeetmete praeguste tavade ja mõju kohta, milles hinnatakse, kas ELi tasemel on vajadust ühise õigusliku raamistiku järele seadustamise kohta. Lisaks sellele loodi nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta otsusega 2006/688/EÜ⁽¹⁾vastastikune teabesüsteem komisjoni ja liikmesriikide vahel kavandatud riiklike varjupaiga ja sisserände meetmete kohta.

Kas komisjon saab selgitada, kuna on oodata seadustamismeetmete uurimise tulemusi? Kas komisjonil on andmeid riiklike seadustamiskavade kohta? Kas komisjoni prognooside järgi tehakse ettepanek seadustamise ühise õigusliku raamistiku kohta ELi tasandil?

Sisepiirideta alal („Schengen") võib ühes liikmesriigis läbiviidud seadustamine avaldada mõju teistele liikmesriikidele, ja seda iseäranis ulatuslike amnestiate korral.

Meil puudub ajakohane informatsioon liikmesriikide lähenemisviisi kohta seadustamisele ja asjaomaste kavade tulemuste ja mõju kohta. Samas on probleem ebaseaduslikult ning mõnikord isegi paljudeks aastateks riiki jäänud isikutega, kes tõenäoliselt kodumaale tagasi ei lähe, olemas kõigis liikmesriikides.

Komisjon käivitas seega uurimuse liikmesriikide praeguste seadustamistavade ja iseäranis niisuguste meetmete poliitilise tõhususe kohta. Uurimuse tulemused selguvad tõenäoliselt 2008. aasta juuli lõpuks.

Uurimus sisaldab riikide aruandeid ehk üksikasjalikku teavet liikmesriikides viimase 10 aasta jooksul läbiviidud seadustamiskavade kohta.

Kõnealune uurimus moodustab tugeva aluse tulevasteks aruteludeks, muuhulgas selle kohta, kas seadustamise ühiste kriteeriumide järele Euroopa Liidu tasandil on vajadust.

Islamistlikud terrorirühmitused, mis on seotud Al Qaeda ja Khalistani (sikhi) terroristidega, on jätkanud Pakistanist oma tegevust. Kas komisjon prognoosi kohaselt võib tekkida olukord, kus Khalistani terroristid ühinevad Al Qaeda ja islamistlike terrorirühmitustega, et destabiliseerida Indiat ja viia ellu terroristlike tegevusi Euroopas?

Komisjon ei soovi spekuleerida austatud parlamendiliikme küsimuses tõstatatud teemal, sest vastuse andmiseks vajaliku informatsiooni ja luureandmete kogumine ja analüüs on üksnes liikmesriikide ülesanne.

Komisjoni on teavitatud regulaarselt Euroopa Liidu vastase terrorirünnaku ohust ja/või asjaomasest huvist selle vastu välismaal ning ta võtab vajalikke meetmeid kooskõlas oma eelisõiguste ja pädevustega.

21. mail 2008. aastal võttis Itaalia valitsus vastu julgeolekupaketi, mis koosneb dekreet-seadusest ja mitmest õigusloomega seotud dekreedist eesmärgiga muuta sisseränne kuritegelikuks ja kehtestada õigusakt ühenduse kodanike liikumise kohta.

Kas komisjon saab öelda, kas ta peab julgeolekupaketi meetmeid proportsionaalseks ja kas need on kooskõlas ühenduse õiguse ja Euroopa Kohtu praktikaga? Kas komisjon on seisukohal, et juba jõustunud uues dekreedis sisalduvad uued aspektid raskendavate asjaolude kohta ning automaatne väljasaatmine karistuse eest, mis ületab kahte aastat ja mis on määratud kolmanda riigi või ühenduse kodanikule, on vastuolus mitte-diskrimineerimise põhimõtetega (Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 12 ja 13), põhiõiguste harta põhimõtetega (artikkel 21) ja ühenduse määrustega võrdse kohtlemise (direktiiv 2000/43/EÜ⁽¹⁾) ja Euroopa kodanike liikumise (direktiiv 2004/38/EÜ⁽²⁾)kohta? Kas komisjon on seisukohal, et dekreet-seadusega kehtestatud karistused neile, kes annavad eluaseme üürile inimestele, kelle olukord on ebastabiilne, on vastuolus “õigusega … eluasemetoetusele, et tagada rahuldav elu“, nagu sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 34 lõikes 3?

Julgeolekupaketti ei ole veel komisjonile esitatud. Vastavalt komisjoni informatsioonile jõustus 23. mai 2008. aasta dekreet-seadus nr 92 avalikkuse ohutust käsitlevate viivitamatute meetmete kohta 27. mail 2008. aastal ja seda kohaldatakse juba praegu, kuid Itaalia parlament peab selle veel 60 päeva jooksul kinnitama. Komisjoni seisukoht sõltub dekreet-seaduse lõplikust tekstist. Komisjon on samuti teadlik õigusloomega seotud, ühenduse kodanike vaba liikumist käsitleva dekreedi eelnõu vastuvõtmisest ministrite nõukogu poolt 21. mail 2008. aastal, kuid komisjonil ei ole veel dekreedi lõplikku teksti.

Käsitledes automaatse väljasaatmise kehtestamist, millele austatud parlamendiliige viitas, siis kooskõlas direktiiviga 2004/38/EÜ peavad avaliku korra või julgeoleku huvides võetud meetmed põhinema eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel, mis peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. See tähendab iga üksikjuhtumi hindamist eraldi. Direktiivis on samuti sätestatud, et varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega ei saa selliste meetmete võtmist iseenesest põhjendada. Seega võib süüdimõistva otsuse olemasolu tuua põhjenduseks üksnes siis, kui asjaolud, mille alusel süüdimõistev otsus tehti, tõestavad isiklikku käitumist, mis kujutavad antud ajahetkel ohtu avalikule korrale. Nagu Euroopa Kohus on kinnitanud, välistab ühenduse õigus riikliku õiguse sätted, mis tuginevad eeldusele, et teiste liikmesriikide kodanikud, kellele on määratud konkreetne karistus teatava õigusrikkumise eest, tuleb välja saata.

Kõik varjupaiga ja sisserändepoliitika valdkonnas vastuvõetud direktiivid sisaldavad juba avaliku korra klauslit, mis võimaldab liikmesriikidel võtta kolmanda riigi kodanikel ära elamisloa ja nad riigist välja saata, kui nad ohustavad avalikku korda või julgeolekut. Märkida tuleb aga, et Euroopa inimõiguste konventsioon ja ühenduse õiguse põhimõtted eeldavad siiski individuaalset lähenemisviisi seoses väljasaatmisega avaliku korra või julgeoleku alustel. Iga üksikjuhtumit tuleb alati käsitleda eraldi, võttes arvesse kuriteo raskusastet ja liiki, ohtu, mis tuleneb asjaomasest isikust, liikmesriigis elamise kestust, asjaomasele isikule ja tema perele tekkivaid tagajärgi ning seoseid elukohariigiga. Siseriiklikke õigusakte, mille järgi saadetakse riigist automaatselt välja kolmanda riigi kodanik, kellele on määratud rohkem kui kahe aasta pikkune vanglakaristus, andmata võimalust võtta arvesse individuaalsel alusel eespool nimetatud aspekte, võib pidada ühenduse õigusega vastuolus olevaks.

Käsitledes uusi raskendavaid asjaolusid, millele austatud parlamendiliige viitas, siis ELi kodanike õigus elada mis tahes liikmesriigis tuleneb asutamislepingust ega sõltu sellest, kas ta on lõpule viinud halduslikud korraldused, nagu registreerimistõendi saamine, mida ei saa mitte mingil juhul pidada põhjuseks saata isik välja avaliku korra või julgeoleku alusel. Lisaks sellele oleks niisugune raskendava asjaolu kohaldamine kolmandate riikide kodanike toime pandud kuritegudele vastuolus proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttega rahvuse alusel.

Käsitledes 25. juuli 1998. aasta õigusloomega seotud, sisserännet käsitlevat dekreeti nr 286 tehtud muudatust, mille järgi karistatakse kuue kuu kuni üheaastase vanglakaristusega kinnisvara omanikke, kes üürivad eluaset ebaseaduslikult riigis viibivatele välismaalastele, millele ka austatud parlamendiliige viitas, siis nimetatud dekreeti ei kohaldata ELi kodanikele.

Vastavalt nõukogu 28. novembri 2002. aasta ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamise määratlust käsitleva direktiivi⁽³⁾artikli 1 lõike 1 punktile b näeb liikmesriik ette asjaomased karistused „iga isiku suhtes, kes majandusliku kasu nimel tahtlikult aitab isikul, kes ei ole liikmesriigi kodanik, elada liikmesriigi territooriumil neid asjaomase liikmesriigi seadusi rikkudes, mis käsitlevad välismaalaste elamist“. Nõukogu 28. novembri 2002. aasta raamotsuse (millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistikku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist)⁽⁴⁾artiklis 1 nähakse ette, et „iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et direktiivi 2002/90/EÜ artiklites 1 ja 2 määratletud õigusrikkumise eest karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega, mis võivad hõlmata väljaandmist“.

Vastavalt sellele võib mõningatele kinnisvara omanikele, kes annavad kinnisvara üürile ebaseaduslikele sisserändajatele, kohaldada eespool nimetatud sätteid, kui nad aitavad majandusliku kasu nimel tahtlikult elada sisserändajal ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil. Siseriiklike õigusaktidega, millega kehtestatakse üldistavalt öeldes kõigile majaomanikele karistused selle eest, et nad majandusliku kasu nimel aitavad tahtlikult ebaseaduslikel sisserändajatel elada liikmesriigi territooriumil, rakendatakse direktiivi 2002/90/EÜ sätteid. Õigusaktid, milles minnakse kõnealuse direktiivi kohaldamisest kaugemale, on siseriikliku õiguse küsimus. Komisjon märgib, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta kehtib liikmesriikidele kooskõlas selle artikli 51 lõikega 1 üksnes siis, kui nad kohaldavad liidu õigust.

Kas komisjon saab öelda, missuguseid uusi algatusi rakendatakse organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks Euroopa Liidus?

Komisjon aitab võidelda piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastu meetmete ja tegevuste kaudu, mis leiavad konkreetse väljendusvormi õigusaktides, luues parimate tavade vahetamise võrgustikke, jagades teadmisi ja informatsiooni (statistika, ohu hindamine jne) ning rahastades koostööprojekte.

Küberkuritegevuse vastases võitluse raames võttis komisjon 2007. aasta teatisega „Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine“⁽¹⁾ vastu igakülgse poliitika. Komisjon asutas avaliku ja erasektori vahelise sihtrühma, mis aitab ette valmistada ettepanekuid konkreetsete soovituste kohta, iseäranis operatiivse ja strateegilise teabe vahetamise, alaliste avaliku ja erasektori vaheliste kontaktpunktide loomise ning ekspertide väljaõpetamiseks avaliku ja erasektori vahelise struktuuri loomise küsimustes.

Inimkaubandus on samuti Euroopa Komisjoni prioriteet. Komisjoni algatusel võttis nõukogu vastu inimkaubandust kriminaliseeriva raamotsuse ja konkreetsete meetmetega tegevuskava inimkaubanduse vastu võitlemiseks⁽²⁾. Komisjon on välja töötanud mitmesugused näitajad, millega hinnata inimkaubandust käsitlevat siseriiklikku poliitikat ning algatas aktiivse dialoogi valitsusväliste organisatsioonidega. 2007. aastal rahastas komisjon projekte rohkem kui 7 miljoni euro väärtuses. Komisjon moodustas samuti eksperdirühma, et tagada arutelu alus ning valmimas on uurimus Euroopa vihjeliini (hotline) teostatavuse kohta. 18. oktoobril 2007. aastal korraldas komisjon esimest korda inimkaubanduse vastase päeva, asetades ohvrite õigused Euroopa inimkaubanduse vastase strateegia keskmesse ning andis välje mitmesugused nõukogupoolse kinnituse saanud soovitused inimkaubanduse ohvrite abistamise ja kaitse kohta.

Seoses alaealiste kaitsega seksuaalse ärakasutamise eest on komisjon alustanud arutelu vajaduse kohta ajakohastada kõnealust küsimust käsitlev raamotsus⁽³⁾, et lisada sellesse niisugune kuriteoliik nagu grooming ehk lastega kontakti otsimine seksuaalsuhte eesmärgil infotehnoloogiat kasutades. Komisjon edendab eriotstarbeliste õiguskaitseasutuste poolt läbiviidavaid operatsioone, mille eesmärk on lapspornograafiat käsitlevate lehekülgede ja võrgustike kindlakstegemine ja kuriteo toimepanijate vastutuselevõtmine või fotodel olevate lapsohvrite kindlakstegemine. Samuti julgustab ta looma ühendust eri osapoolte vahel (finantsinstitutsioonid, interneti teenuste osutajad jne), et aidata otsida kurjategijaid ja lõpetada lepingud, mille alusel ostetakse lapspornograafiat kujutavaid fotosid internetis. Komisjon on võtnud kohustuse luua süsteem karistusregistrite andmete vahetamiseks, mis võimaldab liikmesriikide õigusasutustel võtta arvesse teises liikmesriigis määratud karistusi.

Korruptsiooni vastu võitlemise raames võttis komisjon 2008. aasta veebruaris vastu töödokumendi, milles käsitletakse seoseid korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vahel⁽⁴⁾. Kõnealuses dokumendis määratakse kindlaks konkreetsed korruptsiooni soodustavad tingimused erasektori organisatsioonides ning kaalutakse vastumeetmeid. Kõnealuse dokumendi järelduste alusel käivitab komisjon varsti uurimuse, mille tulemused täiendavad komisjoni eksperdirühma, mis tegeleb poliitikast tulenevate vajaduste selgitamisega kuritegevuse ja kriminaalõiguse andmete järele, tööd, edendades iseäranis ühtlustatud toimivate mõistete ja korruptsiooni statistiliste näitajate väljatöötamist. 2008. aasta märtsis sai komisjon Eurobaromeetri korruptsiooniteemalise uuringu tulemused. Kõnealuse uuringu järgi arvab 75% ELi kodanikest, et korruptsioon on nende riigis suur probleem.

Kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimine aitab tõhustada ja tugevdada võitlust organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu, jättes kurjategijad ilma ebaseaduslikust tulust ja takistades seda edasi investeerimast mis tahes ebaseaduslikku kaubandusse. Euroopa tasandil on vastu võetud mitmesugused õigusaktid, mille eesmärk on aidata kriminaalmenetluse kõigis etappides siseriikliku õiguse ühtlustamise ja kohtuotsuste vastastikkuse tunnustamise kaudu kuritegelikul teel hangitud varad kindlaks määrata, külmutada, konfiskeerida ja tagastada. Pidades silmas viivitusi nimetatud õigusaktide kohaldamisel, koostab komisjon 2008. aasta lõpuks teatise, mille eesmärk on kõnealuses valdkonnas ELi tegevuse tõhusamaks muutmine.

Käsitledes võitlust terrorismi rahastamise vastu, siis ELi poliitika tugineb 2004. aastal esitatud ELi kõikehõlmaval strateegial⁽⁵⁾, millega kehtestatakse komisjoni eesmärgid: finantsandmete tõhus kasutamine ja koostöö rahapesu andmebüroode vahel. Aruanne nõukogu otsuse 2000/642/JHA rakendamise kohta võeti vastu 2007. aasta detsembris⁽⁶⁾ning koostamisel on asjaomane järelhinnang.

Komisjon tagab rahalisi vahendeid ka riiklike rahapesu andmebüroode võrgustiku loomiseks, eelkõige ühe 2 miljoni euro suuruse projekti kaudu, mille eesmärk on kõnealuste võrgustike väljatöötamine.

Praegu ELi tasandil kättesaadav kuritegevuse statistika on puudulik, seda iseäranis andmete võrreldavuse suhtes liikmesriikide vahel. Komisjoni talitused, seal hulgas Euroopa Ühenduste Statistikaamet (Eurostat), on käivitanud ulatusliku õppuse ja viivad praegu ellu koostöös liikmesriikide ja asjaomaste organisatsioonidega tegevuskava ajavahemikuks 2006―2010⁽⁷⁾. Eesmärk on edendada liikmesriikide kuritegevuse ja kohtupraktika statistika kvaliteeti ja võrreldavust, koordineerida andmete kogumist liikmesriikides ning avaldada komisjoni veebilehel statistikat ja analüüse.

2006. aasta detsembris võttis komisjon vastu otsuse ettepaneku⁽⁸⁾; esiteks, taheti asendada Europoli konventsioon nõukogu otsusega, et Europoli õiguslikku raamistikku saaks paremini kohandada kuritegevuses toimuvate muutustega ning teiseks, asendada valitsustevaheline rahastamine ühendusepoolse rahastamisega. 18. aprillil 2008. aastal saavutas nõukogu poliitilise kokkuleppe otsuse teksti kohta, mis eeldatavasti sügisel vastu võetakse.

Ajavahemikuks 2007―2013 koostatud finantsprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine“ on liikmesriikide jaoks oluline vahend. Kõnealuse programmi raames võivad liikmesriigid taotleda piiriüleste projektide kaasrahastamist komisjoni poolt kindlaks määratud esmatähtsates valdkondades. Komisjoni koostatud ja vastuvõetud iga-aastane tööprogramm on koostatud nii, et seda saaks kohaldada tõhusamalt muutuvate vajadustega ja keskenduda liikmesriikide jõupingutustele, et tekitada tõeline koostoime. 2008. aastal on programmile eraldatud rohkem kui 50 miljonit eurot.

Nüüd on kindlaks tehtud, et kliimamuutuse suurimad ohvrid on planeedi kõige vaesemad ja haavatavamad rahvad, alustades Aafrikast, mida see kõige rohkem mõjutab. ÜRO andmete järgi võib 50 miljonit kliimamuutuse ohvrit muutuda kliimapagulasteks ega saa juba praegu kasu mitte ühestki konkreetsest asjaomasest õiguskaitsevahendist.

Kui suurel määral kasutatakse praegu ELi arengupoliitikat, et vähendada keskkonnapagulaste arvu?

Kas komisjon jagab veendumust, et hädavajalik on taotleda nimetatud pagulaste staatuse õiguslikku tunnustamist, et nad saaksid kasutada samu õigusi, kui Genfi konventsioonis kindlaks määratud isikud, ning kui jah, siis kuidas tagatakse, et kõnealune tunnustamine saaks tegelikkuseks Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil?

Kliimamuutuse mõju rändele on teema, mis pälvib üha enam üleilmset poliitilist huvi.

Nagu kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni hiljuti koostatud dokumendis kliimamuutuse ja rahvusvahelise julgeoleku kohta⁽¹⁾ esile toodud, võib kliimamuutus ohtu mitmekordistada, süvendades suundumusi, pinget ja ebastabiilsust, mis on juba võinud mõjutada rändemudeleid.

Ehkki on olemas tugev tõend kliimamuutuse ja rände omavahelise seoses kohta, on otsese ja välistava seose kindlaks tegemine kahe nähtuse vahel keeruline usaldusväärsete uurimisandmete ja järelduste puudumise tõttu. Üksikud rändeotsused on tavaliselt keeruliste kaalutluste tagajärg: isiklikke, sotsiaalseid, majanduslikke ja ka keskkonnategureid ei saa tavaliselt kanda üle ühele põhjuslikule seosele. Praegu olemasolevad uurimused toonitavad ka, et keskkonnast tingitud ränne toimub enamasti riigisiseses kontekstis.

Terminit keskkonnapagulane õigusliku terminina rahvusvahelises inimõiguste režiimis ei ole ning seda ei kasuta ka ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR). Euroopa Liidu koostööprogrammide eesmärk kõnealuste riikidega on aga parandada elamistingimusi ning stimuleerida majanduskasvu, millel on kaudne mõju rändemudelitele. Lisaks sellele kiitis Euroopa Liit 2007. aasta novembris heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku luua ülemaailmne kliimamuutuste liit⁽²⁾, mille eesmärk on tagada märkimisväärseid ressursse kohanemismeetmeteks kõige haavatavamates arenguriikides, et vähendada kliimamuutuste negatiivset mõju.

Kokkuvõttes on komisjon veendunud, et vaja on igakülgset kliimamuutuste strateegiat, mis käsitleks nii selle põhjusi kui ka tagajärgi. Teadlike poliitikaotsuste tegemiseks kõnealuse teemaga seonduvates küsimustes, nagu ränne, tuleb rõhk asetada kõigepealt teadmiste täiendamisele. Käimasolevas kaheaastases Euroopa Komisjoni uurimisprojektis kliimamuutuse ja sundrände stsenaariumide kohta (EACH-FOR)⁽³⁾keskendutakse arvukatele keskkonnaprobleemide ja nendega seonduvate sotsiaalpoliitiliste ja demograafiliste aspektide suundumustele paljudes piirkondades ja riikides, seal hulgas Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.

Käsitledes mitmepoolsuse küsimust, siis ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO) on sotsiaal- ja humanitaarteaduste programmi raames hakanud tegutsema selle nimel, et edendada linnapoliitika alaseid teadmisi, teadusuuringuid ja suutlikkust, keskendudes kliimamuutusest tingitud rände tarbimise tagajärjel toimuva maa- ja rannikupiirkondade kontrollimatu linnastumise keskkonnamõjule. ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametil on kavas käsitleda keskkonnast tingitud ümberasustamise küsimust inimõiguste ja nende kaitse seisukohast⁽⁴⁾.

Kõnealused protsessid võivad aidata süvendada arusaama kontseptuaalsetes küsimustes, nagu keskkonnarändajate määratlus, või võimaldavad töötada välja kõikehõlmava rahvusvahelise inimõiguste kaitse režiimi. Komisjon jälgib hoolikalt kõnealust rahvusvahelist tööd, tagamaks, et ELi mis tahes tulevane poliitika, mille raames käsitletakse kliimamuutuse ja rände küsimusi, saaks nimetatud arenguid täiel määral arvesse võtta.

Komisjon kohustub edendama meie valdkondade paremat sidusust. Väljatöötamisetapis oleva kõikehõlmava Euroopa rändepoliitika eesmärk on uurida ja tugevdada sidusust rände ja keskkonna vahel. Lisaks sellele hõlmab töö kohanemist käsitleva komisjoni valge raamatu kohta välispoliitiliste valdkondade omavahelist kooskõlastust kõige laiemas mõttes vastavalt tekkivatele üleilmsetele väljakutsetele, mis kliimamuutus esitab.

Komisjon on teadlik, et ehkki internetipanga ülekannete viivitamatut täideviimist saab taotleda nii liikmesriigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, läheb raha laekumiseks sageli siiski kuni nädal. See põhjustab tarbijale märkimisväärseid ebamugavusi ning ka huvi vähenemist, kuid pank saab samal ajal intresse mitme päeva eest.

Kas komisjon kaalub ettepaneku tegemist õigusakti kohta, et tagada nimetatud ülekannete laekumine iseäranis liikmesriikide vahel viivitamatult või et see ei võtaks vähemasti kauem aega kui 24 tundi?

Hiljuti vastuvõetud ühisturul makseteenuseid käsitleva direktiiviga 2007/64/EÜ⁽¹⁾, mida tuleb kohaldada enne 1. novembrit 2009, kehtestatakse ühtsed eeskirjad seoses teavitamisnõuetega ning makseteenuste osutamise ja kasutamise õiguste ja kohustustega, seal hulgas ranged reeglid elektrooniliste krediidiülekannete täideviimise aja kohta. Kõnealuste eeskirjade alusel peavad pangad ja teised makseteenuste osutajad tagama maksimaalse aja, mis läheb makse teostamiseks, ning see muudetakse kõigi ELi siseste krediidiülekannete standardiks, hoolimata sellest, missuguses liikmesriigis makse tehakse või missugusesse liikmesriiki raha üle kantakse.

Kooskõlas direktiivi artikli 69 lõikega 1 peavad alates 1. jaanuarist 2012 laekuma kõik valuuta konverteerimiseta ülekanded hiljemalt järgmise arvelduspäeva lõpuks (s.o „päev+1” põhimõtte alusel). Kõnealune „päev+1” reegel kehtib a) nii siseriiklikele kui ka piiriülestele ELi piiris tehtud maksetehingutele eurodes, b) siseriiklikele maksetehingutele asjaomase liikmesriigi omavääringus, c) teatavatele tehingutele, mis hõlmavad valuuta konverteerimist euro ja kolmanda riigi vääringu vahel. Direktiivis tunnustatakse siiski pankade vajadust täiendada olemasolevaid teenuseid ja süsteeme. Seega võivad kõnealuse sätte alusel kuni 1. jaanuarini 2012 leppida pooled kokku maksimaalse nelja päeva pikkuse krediidiülekannete täitmise aja suhtes. Lisaks sellele võivad pooled direktiivi alusel nimetatud tähtaega pikendada ühe arvelduspäeva võrra, kui tegemist on paberkandjal algatatud maksetehingutega.

Komisjon rõhutab, et makseteenuste direktiivi artikli 69 lõikes 1 kehtestatud täitmisaeg on üksnes maksimaalne aeg. Seega peaksid teenuse osutajad, kes teostavad tehingu praegu ühe päevaga, seda tegema ka tulevikus. Kõrvaldamaks ohtu, et eespool nimetatud makseteenuseosutaja täitmisaega pikendab, võimaldatakse direktiivi artikli 72 alusel liikmesriikidel sätestada riigisiseste maksetehingute jaoks lühem maksimaalne täitmisaeg. Lisaks sellele võivad makseteenuse osutajad direktiivi järgi pakkuda kliendile alati soodsamaid tingimusi.

Kuna hakatakse ELi transpordipoliitika rahastamisele kohaldama majanduslikku järelevalvet ning komisjoni tavapäraseid kontrollimehhanisme, et lõpuks täita riiklike vahendite vastutustundliku kasutamise kriteeriume? Kuidas saab kaitsta riiklike vahendite kasutamise viisi, vältides demokraatlikku ristkontrolli? See õõnestab inimeste usaldust poliitiliste otsuste tegemise portsessi vastu.

Ühisturgu, läbipaistvust ja majanduslikku tõhusust silmas pidades on komisjonil olemas töömeetod, mille kohaselt kontrollib komisjoni direktoraatide finantsotsuseid konkurentsi peadirektoraat.

Mõned poliitikavaldkonnad jäeti aga kõnealuse järelevalveta strateegilistel põhjustel. Kõnealune otsus tehti kaua aega tagasi ning nii EL kui ka kogu maailm on alates sellest ajast märkimisväärselt muutunud.

Transport ja liikuvus ei ole pelgalt ühiskonna strateegiline aspekt, vaid nad on tänapäeval olulisim tegur inimeste ja ettevõtete igapäevases toimimises. Transport ja liikuvus tagavad meile heaolu ja majandusliku õitsengu, nad moodustavad ühe meie põhivabadustest ning on meie elukvaliteedi üks peamisi tegureid.

Praegune süsteem, mille kohaselt langetab otsuseid ja viib täide sama institutsioon, toob transpordipoliitikas ilmselgelt kaasa kallutatud otsused ja riiklike vahendite kuritarvitamise.

Seoses ELi transpordipoliitika rahastamisega toob komisjon esile, et oluline on eristada ühest küljest rahastamist ühenduse eelarvest ja teisest küljest liikmesriigi eelarvest.

1. Otsused rahastamise kohta ühenduse eelarvest valmistab ette vastutav peadirektoraat (s.o energeetika ja transpordi peadirektoraat, teadusuuringute peadirektoraat, regionaalpoliitika peadirektoraat ning infoühiskonna ja meedia peadirektoraat) ning need kinnitab pärast kõigi asjaomaste peadirektoraatidega arutamist komisjon kui kolleegium.

2. Otsuseid rahastamise kohta liikmesriigi eelarvest (kui tegemist on riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõige 1 mõistes) kontrollib komisjon riigiabi järelevalve raames. Riigiabi otsused valmistab ette vastutav peadirektoraat (energia ja transpordi peadirektoraat transpordi- ja söeküsimustes, põllumajanduse ja maaelu peadirektoraat põllumajandusküsimustes, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat kalandusküsimustes ning konkurentsi peadirektoraat kõigi teiste tööstus- ja teenindussektori küsimustes) ning need kinnitab pärast kõigi asjaomaste peadirektoraatidega arutamist komisjon kui kolleegium.

Komisjon on seisukohal, et kollegiaalsuse põhimõte tagab seega piisava kontrolli transpordisektori rahastamisotsuste üle.

Hoolimata Euroopa Komisjoni mitmest algatusest ― lennureisijate õigusi käsitleva määruse (EÜ) nr 261/2004⁽¹⁾ kohaldamise üksikasjad, määratlused vääramatu jõu vormide ning erakorraliste asjaolude kohta, millega põhjendada lendude tühistamist või hilinemist ―, teatavad tarbijakaitseorganisatsioonid, et lennuettevõtted hiilivad mööda ühenduse eeskirjadest või eiravad neid.

Pärast mitme ametliku teatise saatmist, kas komisjonil on lõpuks kavas määrata rikkujatele karistus või muuta määrust märkimisväärselt, et kaitsta probleemist puudutatud Euroopa kodanikke või neile kahju hüvitada?

4. aprilli 2007. aasta teatises⁽²⁾on esitatud komisjoni seisukoht määruse 261/2004 kohaldamise kohta. Pärast kõnealust teatist on komisjon teinud kuue kuu vältel koostööd riiklike ametiasutustega ja sektori osapooltega, et saavutada järgmised tulemused:

– kokkulepe riiklike täitevasutustega selge eristuse töö ja vastutuse kohta kaebuse menetlemisel ja teabevahetuses;

– teha edusamme asjaomase õigusakti mõningate osade ühise tõlgendamise suunas.

Kõnealused uued menetluskokkulepped riiklike täitevasutustega tuleb kohaldada ning komisjon jälgib seda hoolikalt. Vajadusel algatatakse rikkumismenetlus liikmesriikide vastu, mis ei pea täielikult kinni määruse 261/2004 artiklist 16. Lisaks sellele kinnitasid riiklikud täitevasutused koos lennuettevõtetega, et erakorraliste asjaolude esinemise tõestamise kohustus lasub lennuettevõttel, mitte lennureisijal. Kui mõni lennuettevõte ei esita olulisi ja üksikasjalikke tõendeid teatavale riiklikule asutusele, langetab riiklik täitevasutus otsuse reisija esitatud asjaolude põhjal.

2007. aasta aprillist novembrini saavutatud edusammude valguses oleks enneaegne esitada uusi muudatusettepanekuid määruse 261/2004 kohta. Komisjon jätkab intensiivselt liikmesriikide poolse kohaldamise ja jõustamise kontrollimist riiklike täitevasutuste kaudu, kuid komisjonil ei ole pädevust määrata otseselt karistusi asjaomase määruse rikkumise eest ei lennuettevõtetele ega liikmesriikidele.

Komisjon korraldab 2008. aasta septembris riiklike täitevasutuste ja lennusektori esindajatega uue ümarlauakohtumise, kuhu kutsutakse ka Euroopa tarbijakaitsekeskused.

Pidades silmas komisjoni vastust prioriteetsele kirjalikule küsimusele P-3159/07, siis kas komisjon on võtnud märkimisväärseid meetmeid, tagamaks külgkokkupõrke testide läbiviimine kõigis laste turvasüsteemide kategooriates?

Komisjon jagab austatud parlamendiliikme muret, et mootorsõidukites oleks laste turvalisus piisavalt tagatud.

Alates 2006. aasta maist tuleb lapsi transportida sobivatel istmetel, mis vastavad ÜRO Genfi Euroopa Majanduskomisjoni määruses 44 sätestatud tehnilistele eeskirjadele.

Käsitledes laste turvasüsteemide turvalisuse nõudeid, siis komisjon on seisukohal, et määruses 44 sätestatud nõudeid saab ja tuleb parandada. Seetõttu tagab komisjon, et kõnealuse küsimuse eest vastutav Genfi töörühm ajakohastaks eelkõige nimetatud nõudeid. Töörühma liikmed on nõuete ajakohastamise vajadust tunnistanud ning selle tulemusel nõustus töörühm seadma külgkokkupõrke eest kaitsmise esmatähtsaks küsimuseks.

Praegu toimub laste turvasüsteemide nõuete läbivaatamine ning praeguseks on kokku lepitud, et muudatusettepanekud turvalisuse edendamise kohta kõnealustes nõuetes töötatakse välja praeguse Genfi foorumi raames. 2008. aasta esimeses pooles on sellel eesmärgil korraldatud kolm kohtumist.

Samuti on kavas arutada kõnealust teemat ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni peamise töörühma tulevase istungjärgu päevakorra raames.

Komisjon osaleb jätkuvalt aktiivselt töörühma töös ning tagab, et Genfi osapool võtab vajalikud muudatused vastu sobiva ajakava raames, võttes arvesse laste ohutuse aspekte. Uute nõuete vastuvõtmisel on vaja aega põhjalike katsete läbiviimiseks, et tagada laste tõhus kaitse.

Missuguseid võimalusi näeb komisjon pärast Transrapidi projekti ebaõnnestumist Müncheni-Salzburgi lõigu töö kiirendamiseks Euroopa magistraali marsruudil Pariisist Viini või Bratislavasse ja Budapesti, seda eelkõige seoses kiirraudteeühendusega Müncheni keskjaamast Müncheni lennujaama ja sealt Mühldorfi kaudu (Bavarian Chemical Triangel) Salzburgi?

Missugune on komisjoni arvates selle prioriteetse ja Euroopa kiirraudteevõrgustiku väljatöötamiseks keskse projekti teostatavuse ajakava ning kui suures ulatuses oleks ELil võimalik seda rahastada?

Transrapidi projekt ei olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2004. aastal vastvõetud otsuse⁽¹⁾eelisprojekte. Seetõttu ei esitanud Saksamaa ametiasutused mitmeaastase programmi (2007―2013) raames rahastamistaotlust. Seega ei vabane nimetatud projekti ebaõnnestumisest ühenduse rahalisi vahendeid, mida saaks mujale investeerida.

Käsitledes eelisprojekti nr 17 ehk raudteekoridori Pariis-Strasbourg-Stuttgart-Viin-Bratislava, siis komisjon otsustas eraldada täiendavat toetust 438 miljoni euro väärtuses ja seda eelkõige kolme piiriülese lõigu ning Stuttgarti-Ulmi kitsaskoha jaoks.

Müncheni-Mühldorfi-Freilassingi lõigu jaoks ei ole vahendeid ette nähtud tervikliku lähenemisviisi puudumise tõttu kõnealusele lõigule, ehkki niisugune lähenemisviis võimaldaks rahvusvahelistel rongidel sõita pigem Mühldorfi kui Rosenheimi kaudu. Komisjoni poolt 2005. aasta juulis nimetatud Euroopa koordinaator Péter Balázs lisas teise igaaastasesse aruandesse üksikasjaliku analüüsi nimetatud lõigu kohta. Ta toonitas vajadust integreeritud lähenemisviisi, seal hulgas elektriga varustatuse järele. Arvestades kõnealuse lähenemisviisi puudumist, otsustas komisjon sellele lõigule toetust mitte määrata.

Nagu teate arutas komisjon Euroopa Parlamendiga esitatud mitmeaastast programmi 19. novembril 2007. Euroopa Parlament toetas seda ning komisjon võttis 19. veebruaril 2008 vastu otsuse projektide valiku kohta. Komisjon ei saa seetõttu otsusest taganeda.

Üleeuroopaliste võrkude kontekstis valiti raudteekoridor Lyon/Genova–Basel–Duisburg–Rotterdam/Antwerpen eeliskoridoriks nr 24. Baseli-Karlsruhe lõigu ehitamine neljarööpmeliseks on iseäranis oluline, sest see on osa Alpide ja Loode-Euroopa marsruudist ning Pariisi-Bratislava koridori (eeliskoridor nr 17) ühenduslüli.

Kui oluliseks peab komisjon nimetatud lõiku seoses koridoridega nr 24 ja 17? Kas komisjonil on kavas määrata koordinaator raudteekoridorile nr 24?

Võttes arvesse Baseli-Karlsruhe lõigus saavutatud edusamme, kas komisjon on seisukohal, et raudteekoridori projekt nr 24 lõpetatakse eeldatavasti kindlaks määratud tähtajaks ehk 2015. aastaks?

Kas komisjon liigitab lõigu või osa sellest kitsaskohaks?

Missugune etapp on saavutatud Katzenbergi tunneli lõigu rahastamises? Kas komisjon täidab oma lubaduse, mille kohaselt eraldatakse selleks otstarbeks 94,5 miljonit eurot? Kui suure summa lubas Saksamaa föderaalne valitsus eraldada kõnealuse lõigu ehitamiseks? Kuna teeb komisjon lõpliku otsuse lõigu kohta?

Kas komisjon saab rääkida üleeuroopaliste võrkude raames teiste Karlsruhe-Baseli lõikudele tõenäoliselt eraldatavate rahaliste vahendite üksikasjadest?

Baseli-Karlsruhe lõik on osa eelisprojektist nr 24 ehk Lyons/Genoa-Baseli-Duisburgi-Rotterdami/Antwerpeni raudteekoridorist, nagu sätestatud ühenduse 29. aprillil 2004. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastuvõetud suunistes üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) kohta⁽¹⁾.

Baseli-Karlsruhe lõik on äärmiselt oluline Šveitsi Alpide tunnelite ühenduse seisukohast. Samal ajal ristuvad eelisprojekt nr 17 Pariis-Bratislava ja eelisprojekt nr 24, Lyons-Rotterdam/Antwerpen Appenweieris. Kahe liini ristumiskohas tuleb tuleviku võimsus tagada sildristmiku (Überwerfungsbauwerk) ehitamisega, et liinid ei ristuks samal tasandil.

Lõpetuseks, 94,5 miljonit eurot on eraldatud TEN-T mitmeaastase programmi (2007―2013) raames kogu Baseli-Karlsruhe lõigu, seal hulgas Katzenbergi tunneli ehitamiseks ja parandamiseks. Saksamaa valitsus kaasrahastab projekti.

Saksamaa valitsuselt saadud informatsiooni põhjal näib tõenäoline, et kogu Baseli-Karlsruhe lõik valmib 2020. aastaks. Vastavalt asjaomasele ajakavale valmib Katzenbergi tunnel 2011. aastaks. Mitmeaastase programmi raames peetakse Baseli-Karlsruhe lõiku kitsaskohaks.

Komisjon hindab koordinaatorite üldise hinnangu raames, kas eelisprojektile nr 24 tuleb määrata koordinaator või mitte.

Kas komisjon saab rääkida üksikasjalikult oma praeguse strateegia olemusest laineenergia valdkonna teadusuuringutes ning esitada üleilmse võrdluse liikmesriikide tegevusest nimetatud valdkonna teadusuuringutes ja arendamises?

Vastus austatud parlamendiliikmele kätkeb ookeanienergiat laiemas kontekstis, hõlmates nii energiamuundureid lainete kasutamiseks, tõusust ja hoovustest tulenevat energiat kui ka soolsuse ja temperatuuri erinevuste tegureid.

Ookeanienergia on osa komisjoni praegusest uute ja taastuvenergia allikate valdkonna teadusuuringute strateegiast, mille eesmärk on taastuvenergia tootmise osakaalu suurendamine ELis, võttes samal ajal arvesse eriomaseid piirkondlikke olusid, kus on näha piisavat majanduslikku ja tehnoloogilist potentsiaali.

Kehtivas direktiivis 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul⁽¹⁾kehtestatakse aastaks 2010 taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia soovituslikuks osakaaluks kogu ühenduse elektrienergia tarbimises 21%. 23. jaanuaril 2008 võttis komisjon vastu uue energia- ja kliimapaketi⁽²⁾seal hulgas uue direktiivi ettepaneku, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist, eesmärgiga saavutada üldine 20%line taastuvenergia osakaal ELis. Pärast vastuvõtmist võtab kõnealune direktiiv üle paljud direktiivi 2001/77/EÜ sätted ning edendab neid.

Praegu keskendub enamik uurimis-, arendus- ja tutvustustegevuse jõupingutusi loodete hoovusele ja lainejõule. 2007. aastal oli üle maailma 53 ookeani laineenergia muundamise tehnoloogiat väljatöötamise eri arenguetappides. Kuna ei ole veel selge, missugune meetod on karmis merekeskkonnas kõige kasumlikum, on vaja nimetatud valdkonnas rohkem uurimis-, arendus- ja tutvustustegevust, iseäranis selleks, et valida välja kõige tasuvam lahendus ja see optimaalseks muuta.

Teadusuuringud peaksid aitama suurendada üldist muundamise kasutegurit ja kulutõhusust, vähendada elektri tootmise kulusid, suurendada protsessi töökindlust ja vähendada keskkonnamõju, kõrvaldada olemasolevad takistused, nagu elektrivõrgu ühenduste ebastabiilsus, hindamissuuniste ja standardite puudumine ning litsentside ja lubade saamise haldustõkked.

Teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise 6. raamprogrammi (FP6) (2002―2006) alusel toetas Euroopa Komisjon 14 ookeanienergia projekti kokku 21 miljoni euroga. Kõnealust toetust jätkatakse 7. raamprogrammi (FP7) (2007―2013) alusel kahe ELi rahastatava projekti raames, 2007. aasta esimese etapi kogusumma oli umbes 7,5 miljonit eurot.

Praegu kulub elektri tootmiseks esimese põlvkonna elektrijaamades 0,08 eurot/kWh kuni 0,20 eurot/kWh. Loodetavasti väheneb elektri tootmise hind tänu uurimis- ja arendus jõupingutustele umbes 0,05 euroni/kWh kohta järgmise 10―20 aasta jooksul.

ELi liikmesriikide uurimis- ja arendustegevuse tulemuste võrdlus kõnealuses valdkonnas näitab, et Ühendkuningriik, Iirimaa, Portugal ja Taani viivad läbi kõige rohkem projekte ning toetavad kõnealust valdkonda ka rahaliselt kõige rohkem. Seda selgitab asjaolu, et Euroopa läänerannikul on lained äärmiselt energiarikkad ning seega iseäranis soodsad kõnealusel eesmärgil kasutamiseks.

Teised ELi liikmesriigid (iseäranis Belgia, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Holland, Hispaania ja Rootsi) töötavad samuti välja ookeanienergiatehnoloogiaid, seda eelkõige laineenergia valdkonnas.

Euroopa Komisjon osaleb koos 11 liikmesriigiga Rahvusvahelise Energiaagentuuri ookeanienergia süsteemide rakenduskokkuleppes ning liikmete arv peaks 2008. aastal tõusma 18ni.

Kreeka 16 000 kilomeetri pikkusest rannajoonest moodustab 7500 kilomeetrit saarestik. See kujutab endast geopoliitilist iseärasust, mida kasutatakse varmalt arendusstrateegias, kuid mis on samuti ka takistav tegur, sest vähendab saarte konkurentsivõimelist positsiooni. Esmatähtis tegur saarte piirkonna arendamises on mis tahes juurdepääsu takistavate asjaolude kõrvaldamine, seda eelkõige transpordi, kommunikatsiooni, tervishoiu, hariduse, sotsiaalse solidaarsuse ja heaolu, energiaturvalisuse ning jäätmekäitluse valdkonnas osutatavates teenustes.

Kuidas kohaldab komisjon tegelikkuses kehtestatud territoriaalse ühtekuuluvuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid Kreeka saartele ja eelkõige väikestele saartele? Käsitledes teostatavuse uuringuid, kas komisjon saab eraldada vahendid teenuste edendamiseks, seda iseäranis transpordisektoris?

Saartele ja iseäranis väikestele kaugel asuvatele saartele on ühtekuuluvuspoliitikas pööratud pikka aega eritähelepanu. Nõukogu struktuurifonde (2000―2006) käsitleva määruse (EÜ) nr 1260/1999⁽¹⁾ artikli 29 lõikes 3 nähakse ette ühenduse kaasrahastamise võimalus kuni 85% ulatuses (samal ajal on tavapärane määr kuni 75%) äärepoolseimate piirkondade ja äärealadel asuvate Kreeka saarte puhul.

Samamoodi nähakse nõukogu struktuurifonde ja ühtekuuluvusfonde (2007―2013) käsitleva määruse (EÜ) nr 1083/2006⁽²⁾ artikli 52 punktis f ette osalusmäära muutmise võimalused piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil, iseäranis saarte puhul. Lisaks sellele nähakse määruse (EÜ) nr 1080/2006⁽³⁾ artiklis 10 ette, et eritähelepanu pööratakse programmidele, mida kaasrahastatakse kõnealustest fondidest ja mis hõlmavad geograafiliselt või looduslikult ebasoodsaid piirkondi, millele on viidatud ka määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 52 punktis f, käsitlemaks kõnealustele piirkondadele iseloomulikke raskusi. Sellel eesmärgil võib Euroopa Regionaalarengufond saarte puhul kaasrahastada investeeringuid, mille eesmärk on tagada parem juurdepääs, edendada ja arendada kultuuri- ja looduspärandiga seotud majandustegevust, edendada loodusvarade säästlikku kasutamist ning julgustada säästva turismi arendamist.

Käsitledes Kreeka programmiperioodi 2007―2013, siis enamik saari on hõlmatud piirkondliku tegevusprogrammiga „Põhja- ja Lõuna-Egeuse saared ja Kreeta“. Joonia saared ja Sporades on hõlmatud piirkondlike tegevusprogrammidega vastavalt „Lääne-Kreeka, Peloponnesos ja Joonia saared“ ning „Tessalia, Kreeka mandriosa ja Ípeiros“. Iga nimetatud programmi piirkonna jaoks on olemas prioriteetne suund, mille raames käsitletakse ligipääsetavuse vajadusi seoses infrastruktuuri ja teenustega. Kuna Lõuna-Egeus on saanud piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi osaks, toetatakse prioriteetseid suundi täiendavalt riiklikest konkreetselt Lõuna-Egeuse saartele eraldatud vahenditest, et tasakaalustada ühenduse vahendite vähenemist kõnealusele piirkonnale.

Lisaks kõnealustele piirkondlikele programmidele võivad kõik saared taotleda abi temaatiliste tegevusprogrammide „Juurdepääsetavuse edendamine“ ning „Keskkond ja säästlik areng“ raames, kusjuures esimene neist hõlmab juurdepääsu infrastruktuurile ja teenustele.

Käsitledes väikeseid saare kogukondi, siis 2005. aastal leppisid Kreeka ametiasutused ja komisjon kokku, et koostavad ühenduse abi 3. raamprogrammis saarte toetuste eripaketi. Samal alusel kaasati eespool nimetatud 2007.―2013. aasta piirkondlikku tegevusprogrammi „Põhja- ja Lõuna-Egeuse saared ja Kreeta“ konkreetne prioriteetne suund, mille raames käsitletakse Lõuna-Egeuse piirkonna väikeste saarte vajadusi.

Tööandjatel on töökuulutuste esitamisel järgmised vabadused: a) vabadus valida töötaja leidmise vahendiks töökuulutus, b) vabadus määrata kuulutuse sisu ja c) vabadus valida, kes paneb kuulutuse internetti üles. Vabadus valida, missugust sisu internetti üles panna, tähendab, et järjest sagedamini ei peeta kuulutuse sõnastuses kinni tööalase diskrimineerimise keelust ehk diskrimineerimisest soo, vanuse, puude, erivajaduste või muude piirangute suhtes.

Missuguseid meetmeid komisjon Euroopa tasandil võtab või võtta saab niisuguse internetis avaldatud töökuulutustes esineva diskrimineerimise vastu?

Euroopa Ühenduse õigusaktid, mis käsitlevad diskrimineerimise ja võrdse kohtlemise küsimust tööhõives, hõlmavad personali värbamise ja -valiku protsesse. Direktiiviga 2000/43/EÜ⁽¹⁾ rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust ning direktiiviga 2000/78/EÜ⁽²⁾ kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel. Kõnealuse kahe direktiiviga keelatakse diskrimineerimine rassilise või etnilise päritolu, puude, vanuse, usutunnistuse või veendumuste või seksuaalse sättumuse põhjal. Lisaks sellele rakendatakse direktiiviga 2002/73/EÜ⁽³⁾meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega.

Töökohast võib teavitada e-posti või otsepostituse ning ettevõttesiseste teadete kaudu, aga ka ajalehtedes, raadios, televisioonis või internetis avaldatud avalikes teadaannetes. Internetis avaldatud kuulutusi hõlmavad eespool nimetatud õigusaktid.

Liikmesriigid vastutavad ühenduse õigusaktide ülevõtmise eest siseriiklikusse õigusesse ning nende korrektse ja tõhusa rakendamise eest. Asutamislepingute kaitsjana jälgib komisjon hoolikalt ühenduse õiguse kohaldamist riiklikul tasandil ning võtab EÜ õigusaktides ettenähtud vajalikke meetmeid, kui ilmneb, et liikmesriik rikub ühenduse õigust. Hoolimata sellest on pärast ühenduse õigusakti korrektset ülevõtmist siiski üksikisikud need, kes algatavad rikkumise suhtes õigusliku menetluse siseriikliku õiguse sätete kohaselt.

Relvastatud konfliktid mässuliste ja ametivõimude vahel Malis ja Nigeris jätkuvad. Malis on vägivald hoolimata 2006. aasta juulis sõlmitud Alžiiri kokkuleppest ja Alžeeria ja Liibüa vahendamisest süvenenud, sealhulgas mõrvati 11. aprillil 2008. aastal kaks tuareegist ametnikku ja 21. mail 2008. aastal rünnati barakke, mille tagajärjel põgenesid tsiviilelanikud naaberriikidesse. Nigeris oli vägivallategude ajend uraani kaevandamisest saadava sissetuleku ümberjaotamine Prantsuse ettevõtte AREVA poolt ning ettevõtte tegevuse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.

Käsitledes Aafrika ja Euroopa Liidu vahelist strateegilist partnerlust (leping allkirjastati Lissabonis 6. detsembril 2007. aastal), siis kas komisjon teeb ettepaneku vahendustegevuse suhtes, et aidata lahendada konfliktid nimetatud riikides?

Komisjon tänab austatud parlamendiliiget suulise küsimuse eest seoses Mali ja Nigeri konfliktide resolutsiooniga.

Pidades silmas Mali põhjaosas toimepandud vägivallategusid ning kokkupõrkeid Nigeri Tuareegide Liikumise Õigluse Eest ja Nigeri sõjaväe vahel, aga ka üldiselt, siis komisjon toetab kindlalt läbirääkimiste teel saavutatud kokkulepet ega kiida heaks sõjaväe kasutamist. Komisjon taunib iseäranis jalaväemiinide kasutamist, mille tagajärjel on nii Nigeri kui ka Mali tsiviilisikud juba surma saanud.

Komisjoni eesmärk on kindlasti tugevdada dialoogi rahu ja julgeoleku tagamisega seonduvate probleemide lahendamise teemal, mida on käsitletud Aafrika ja ELi vahelises strateegilise partnerluse dokumendis. Komisjon toetab piirkondliku lahenduse leidmist ning on valmis toetama sel eesmärgil võetud mis tahes meetmeid, nii konverentside vormis, mille suhtes tegid ettepaneku sel korral Nigeri ja Mali ametnikud, kui ka piirkondlike organisatsioonide, nagu Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) ning Saheli ja Sahara Riikide Ühendus (CEN-SAD), tasandi kaudu.

Mali puhul on Euroopa Ühendus alati toetanud Mali valitsuse ja 23. Mai Demokraatliku Liidu Muutuste Eest vastuvõetud dialoogil ja rahul põhinevat lähenemisviisi, mille tulemusel sõlmiti 2006. aasta juulis Alžiiri kokkulepe.

Mali välisministri viimaste ametlike hinnangute kohaselt kohaldatakse konflikti lahendamise eesmärgil jätkuvalt nimetatud kokkulepet ja 2007. aasta märtsis Kidali foorumi raames vastuvõetud resolutsioone. Komisjon tervitab seda.

Käsitledes aga Nigerit, siis komisjon jälgib kõnealust olukorda hoolikalt. Komisjon on iseäranis mures julgeolekuolukorra halvenemise pärast Nigeri põhjaosas, sest see olukord mõjutab tsiviilelanikkonda, kes niigi kannatab juba piirkonna halbade elamistingimuste tõttu. Samuti esinevad ebastabiilsuse ilmingud riigi põhjaosas jätkuva koostöö igas aspektis.

Lisaks sellele toetab komisjon Mali ja Nigeri presidentide poolt väljakuulutatud algatusi pidada lähitulevikus Saheli ja Sahara piirkondlik konverents julgeoleku, rahu ja arengu teemal.

Kokkuvõttes püüab komisjon teha mis tahes jõupingutusi, et aidata edendada konfliktist enim mõjutatud piirkondade Põhja-Mali ja Nigeri arengut. Seda silmas pidades juhib komisjon tähelepanu asjaolule, et hiljuti kiideti heaks nii Mali kui ka Nigeri riigistrateegia dokument ning riiklik näidisprogramm perioodiks 2008―2013. Kõnealuse programmi raames eraldati märkimisväärne summa riikide arengu toetuseks ja seda eelkõige halduse valdkonnas.

Bettembourgi-Perpignani kiirraudtee avati pidulikult 2007. aastal. See sündmus tähistab esimest sammu tulevase kiirraudteede võrgustiku suunas transpordile keskendunud ELis, mis on keskkonnateadlik ning soovib kõrvaldada veok-või-mitte-midagi-mentaliteedi. Siiski töötab aga seitse kuud pärast avamist Bettembourgi-Perpignani kiirraudtee vaid 30―40%lise võimsusega. Alahõivatuse põhjus seisneb selles, et direktiividest 96/53/EÜ⁽¹⁾ ja 97/27/EÜ⁽²⁾ (nende järgi on veokite suurim lubatud kõrgus 4 meetrit, 1%lise hälbega) ei peeta kinni. Enamik ELi teedel sõitvatest poolhaagistest ületab piirnormi kohast 4 meetrit 30% võrra, mis tähendab, et neid ei saa transportida mööda raudteed tunnelite ja õhuliinide kõrgusest tulenevate piirangute tõttu. Niisugune olukord takistab kiirraudteede arengut ning isegi olemasolu ELis.

Missuguseid meetmeid on komisjonil kavas võtta, et tagada, et veokite kõrguse eeskirjadest ELis tegelikkuses kinni peetakse?

Austatud parlamendiliikme tõstatatud küsimus käsitleb raskusi, millega seisab vastamisi l’Autoroute ferroviaire Bettembourg Perpignani kaubarongide täislasti tagamisel, sest veokite ja poolhaagiste kõrgus ületab raudtee infrastruktuuri ettevõtjate seatud 4 meetri piiri.

Direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass, ning direktiivi 97/27/EÜ, mis käsitleb teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste massi ja mõõtmeid, kohaselt on maksimaalne kõrgus 4 meetrit. Direktiivis 96/53/EÜ, milles käsitletakse ka ühendusesisest vaba ringlust ning direktiivis 97/27/EÜ, mille käsitletakse sõidukite ehitust, kehtestatakse ka vähim lubatud hälve.

Direktiivides ei ole aga keelatud kasutada liikmesriigi territooriumil kaupade siseriiklikus transpordis sõidukeid või autoronge, mis ei ole kooskõlas maksimaalse kõrgus piirnormiga.

Seega võivad liikmesriigid lubada kasutada siseriiklikus transpordis sõidukeid, mis on kõrgemad kui 4 meetrit ning nad ei pea ka kindlaks määrama, kui suur võib olla veetav last või missugused on sõiduki maksimaalsed piirnormid, mis on kindlaks määratud direktiivis 96/53/EÜ. Prantsusmaal kõrguse maksimaalseid piiranguid kehtestatud ei ole.

Seega on probleemid infrastruktuuri ettevõtjate poolt kehtestatud 4 meetri piirnormiga tunnelite läbimise tõttu väljaspool ühenduse õiguslikku raamistikku.

Komisjon on teadlik raskustest, mis tulenevad teatavate sõidukite ja lasti mõõtmete ühtlustamatusest. Komisjon käivitas uurimuse, selgitamaks välja direktiivis 96/53/EÜ ettenähtud raskekaubaveokite kaalu ja mõõtmete eeskirjade kohaldamise mõju ning see hõlmab ka võimalust määrata kindlaks koormuspiirid. Uurimuse tulemused selguvad 2008. aasta suvel ning komisjonil on kavas teha uurimusest asjaomased järeldused.

Venemaa ühe ajalehe teate kohaselt ütles volinik Verheugen, et „olukord, kus teised viivad Venemaalt puidu välja, töötlevad seda ning müüvad selle seejärel kõrge hinnaga tagasi, on lubamatu. Puidu eksportijad kohtlevad Venemaad nagu kolmanda maailma riiki“. Kuidas saab volinik seada ohtu kogu komisjoni usaldusväärsuse valdkonnas, mis on teise voliniku vastutusalas, ajal, mil käivad läbirääkimised seoses Soome oluliste riiklike huvidega, nimelt toormaterjali hange paberi tootmiseks ja ekspordiks muu hulgas Saksamaale, ning seoses juurdepääsuga Soomest Saksamaale eksporditava töötlemata puidu asendustoormaterjalile Saksamaa riikliku toetuse alusel puidu põletamisele. Kuna need on väikese riigi huvid, mis siinjuures kaalul on, ning kuna volinik Verheugen tegutseb suurriikide, Läänemerre rajatava Nord Streami gaasijuhtmega seonduvate huvide nimel, lootes, et Soome nõustub pöörama vähem tähelepanu keskkonnaprobleemidele seoses gaasijuhtmega, siis kas ei oleks õige öelda, et kõnealuses kontekstis kohtleb ka Saksamaa Venemaad kui kolmanda maailma riiki ning kas sakslasest volinik, tööstuse volinik, ei peaks kaitsma pigem muid huve, kui Saksamaa huvid?

Volinik on tõsiselt mures Venemaa puiduekspordi tollimaksude mõju pärast Euroopa Liidu metsatööstuste konkurentsivõimele ning on Venemaa ametiasutustele pidevalt selgitanud, et ei nõustu Venemaaga kõnealuses küsimuses.

Sellest tulenevalt on komisjon püüdnud pidevalt leida lahendust nimetatud küsimusele ning on järjekindlalt juhtinud Venemaa ametiasutuste, seal hulgas kõrgeima poliitilise tasandi asutuste tähelepanu sellele. See on küsimus, mis vajab komisjoni seisukoha järgi lahendust enne kokkuleppe saavutamist Venemaa liitumise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Käsitledes avaldust, mille omistas Venemaa ajakirjandus ettevõtluse ja tööstuse eest vastutavale komisjoni asepresidendile, siis ta juba selgitas, et teda tsiteeriti kontekstiväliselt. Tsitaat, mis pidi väljendama tema isiklikku arvamust, oli pigem tema kirjeldus Venemaa ametivõimude selgituse kohta, miks nad kehtestasid Venemaa puidule eksporditollimaksud.

Komisjon kinnitab veel kord austatud parlamendiliikmele, et kooskõlas komisjoni 2008. aasta alguses vastuvõetud teatisega⁽¹⁾ kohustub komisjon täielikult edendama metsatööstuse konkurentsivõimet Soomes ja mujal Euroopa Liidus ning kaitseb alati selle huve kõnealuses keerulises küsimuses.

Ametiasutuste põhjendatud teabe kohaselt transporditi Kreekasse tuhandeid tonne mineraalõliga reostunud päevalilleõli ning see turustati, tekitades äärmiselt suure ohu rahvatervisele. 26. mail 2008. aastal pidas Elefsina sadamaamet kinni Gibraltari lipu all sõitva tankeri Leoni Teresa, mis pidi 1500 tonni päevalilleõli Kreekasse transportima. Direktiivide 2004/4/EÜ⁽¹⁾ja 96/3/EÜ⁽²⁾järgi on lubatud transportida õli ja rasvaineid tankerites, mida on kasutatud mineraalõli ja teiste mürgiste vedelike vedamiseks, mille tagajärjel saavad toiduaineteettevõtted suurt kasumit rahvatervise arvelt. Direktiivi ebaselged viited tankerite puhastamisele ja subsidiaarsusele ei taga rahvatervise kaitset, nagu võis näha Kreekasse ja teistesse liikmesriikidesse transporditud mineraalõliga reostunud päevalilleõli puhul.

Kas komisjon mõistab, et eespool nimetatud õigusaktid seavad rahvatervise ohtu?

Analüütilised andmed Ukrainast pärit mineraalõliga reostunud päevalilleõli kohta näitasid, et mineraalõli on kõrge viskoossusega. Euroopa Toiduohutusamet tegi järelduse, et päevalilleõli reostuse põhjustas kõrge viskoossusega mineraalõli ja ehkki seda inimesed tarbida ei tohi, ei kujuta see siiski rahvatervisele ohtu. Seega ei ole korrektne rääkida äärmiselt tõsistest tagajärgedest rahvatervisele.

Reostuse päritolu siiski veel uuritakse, kuid seni ei ole konkreetseid tõendeid selle kohta, et reostus tulenes transportimisest tankeris, mida on kasutatud muude ainete kui toiduainete transpordiks.

Toiduainete transportimiseks mõeldud merelaevade arv on ebapiisav, et tagada inimtoiduks kasutatavate või tõenäoliselt kasutatavate õlide ja rasvadega varustatus. Komisjoni 26. jaanuari 1996. aasta direktiivis 96/3/EÜ (millega lubatakse erandeid toiduhügieeni käsitlevates teatavates sätetes suurte partiide vedelate õlide ja rasvade mereveol⁽³⁾ ja mida on muudetud direktiiviga 2004/4/EÜ⁽⁴⁾) ettenähtud erandite eesmärk on tagada piisav hulk merelaevu õlide ja rasvade transportimiseks. Samas kehtivad kõnealustele eranditele ranged piirangud, mis tagavad samaväärse kaitse rahvatervisele ja toiduainete ohutuse.

Nimekiri vastuvõetavatest mahutitest on koostatud teaduslike hinnangute alustel, mis näitavad, et kui hügieeni- ja puhastusnõuded on täidetud, on rahvatervise kaitse ja asjaomaste toiduainete ohutus tagatud samasuguses ulatuses nagu üksnes toiduainete transpordiks ettenähtud merelaevade kasutamisel.

Seega ei kujuta eespool nimetatud õigusakt, millega lubatakse erandeid toiduainete transportimisel merelaevades, mis ei ole ettenähtud ainult toiduainete vedamiseks, ohtu rahvatervisele, sest eranditele kehtestatud ranged õiguslikud piirangud tagavad toiduohutuse samaväärse taseme nagu on tagatud üksnes toiduainete transpordiks ettenähtud merelaevade kasutamisel.

Rahvusvahelised vedajad, kes soovivad tegeleda kabotaažveoga Prantsusmaal, peavad täitma ära asjaomase vormi neli erinevat osa ning saatma selle Prantsuse ametivõimudele enne kabotaažtegevuse alustamist. Kõnealune kord on nii aeganõudev kui ka ebavajalik, sest paljusid kabotaažtegevusi ei kavandata ette, kui vedaja lahkub oma riigist esialgse lastiga. Vorm on üleval järgmisel veebilehel ja ainult prantsuse keeles:

http://www.transports.equipement.gouv.fr/rubrique.php3?id_rubrique=2627"

.

Kas komisjon on seisukohal, et see on konkurentsi moonutamine, kui rahvusvahelistele vedajatele, kellel on kabotaažveo luba, kehtestatakse täiendav halduskoormus?

Kas komisjon on seisukohal, et Prantsuse ametivõimud takistavad kabotaažvedusid tahtlikult?

Missuguseid meetmeid komisjon võtab, et avaldada survet Prantsuse ametiasutustele avada kabotaažiturg suuremas ulatuses?

Määruses (EMÜ) nr 3118/93 kehtestatakse tingimused, mille kohaselt mitteresidendist vedajad võivad osutada liikmes-riigis riigisisese autoveo teenuseid⁽¹⁾, ning nende raames nähakse ette, et kabotaažvedusid võib läbi viia üksnes ajutiselt, kehtestamata aga ajapiiranguid niisuguseks tegevuseks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb ajutise mõiste olemust hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi, pidades silmas selle kestust, sagedust, perioodilisust ja järjepidevust. Lisaks sellele käsitleb direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta⁽²⁾ ka kabotaažtegevust. Kõnealuse direktiivi kohaselt volitatakse liikmesriike kehtestama rahvusvaheliste vedude autojuhtidele teatavad eeskirjad sotsiaalvaldkonna õigusaktides.

Tegelikult ei ole liikmesriigi kehtestatud kohustus vedajatele teha asjaomane avaldus ja seda veel enne tegevuse algust vastuolus ühenduse õigusega eeldusel, et see ei osutu halduskoormaks, mida ei saa põhjendada taotletava eesmärgiga, nimelt, et kontrollida kehtivatest siseriiklikest eeskirjadest kinnipidamist. Komisjoni talitused kontrollivad praegu nimetatud aspekti Prantsuse õigusaktides. Kui kohustus teha eelnev avaldus või viis, kuidas niisugust avaldust tuleb teha, osutub ebaproportsionaalseks, võtab komisjon vajalikke meetmeid, et tagada Prantsusmaa õigusaktide vastavus ühenduse õigusele.

Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni koosolekul 20. mail 2008. aastal Strasbourgis ütles volinik Fischer Boel, et ümbersuunamist (otsetoetuste vahendite ülekandmine maaelu arendamise meetmetesse) oleks vaja kohaldada alates 2012. aastast ka uutele liikmesriikidele. Seadmata kahtluse alla nimetatud korra põhjuseid, juhin siiski tähelepanu asjaolule, et ümbersuunamine peaks toimuma üksnes siis, kui toetuse määr ühe hektari põllumaa kohta on vanades ja uutes liikmesriikides sama.

Csaba Sándor Tabajdi’ 20. märtsi 2007. aasta raportist, mis käsitleb uute liikmesriikide integreerimist ühisesse põllumajanduspoliitikasse (A6-0037/2007) ja mille parlament suure häälteenamusega vastu võttis, selgub, et keskmine toetuste määr hektari kohta on uutes liikmesriikides üksnes 62―64% vanade liikmesriikide toetuse määrast.

Kui sama taseme saavutamiseni läheb veel kaua aega, siis miks teeb komisjon ettepaneku, et ümbersuunamist tuleks kohaldada nii vanadele kui ka uutele liikmesriikidele?

Austatud parlamendiliige on tõstatanud küsimuse 2003. aasta reformi „tervisekontrolli“ raames esitatud ümbersuunamise kohaldamise põhimõtete kohta. Komisjoni ettepanek on väljatöötatud nii, et kõiki Euroopa Liidu põllumajandusettevõtjaid koheldakse erapooletult seoses makstavate toetuste tasemega.

Austatud parlamendiliige näeb, et otsetoetuste arvestuse tasemete aluseks on võetud teatav protsent 30. aprillil 2004. aastal (EL 15) kehtinud toetuste tasemetest ühenduses. Teisest küljest viidatakse küsimuses nimetatud raportis põllumajandustoetuste keskmisele tasemele praeguses finantsperspektiivis.

„Tervisekontrolli“ ettepaneku järgi kohaldatakse ümbersuunamist uute liikmesriikide põllumajandusettevõtjatele üksnes siis, kui otsetoetuste taseme määr on sama või kõrgem kui EL 15 tase ning see ei toimu enne 2012. aastat. Sellisel juhul moodustab kohaldatava ümbersuunamise määra kahe toetuse taseme erinevus.

2012. aastal vähendatakse otsetoetuste määra EL 15-s kokku 13% võrra (see on praegune 5% pluss 8%-line tõus ümbersuunamise täiendavas baasmääras). See tähendab, et EL 15-s saab põllumajandusettevõtja 87% kogutoetusest.

2012. aastal saavutab EL 10 otsetoetuste määr 90% taseme, nagu näidatud otsetoetuste järkjärgulise kohaldamise ajakavas. Seega peab võrdse kohtlemise tagamiseks kohaldama 3%-list ümbersuunamise baasmäära EL 10 põllumajandusettevõtjatele, kes saavad toetust rohkem kui 5000 eurot. Teisisõnu saavad EL 10 põllumajandusettevõtjad samuti 87% 2012. aasta toetuste kogusummast.

Türgi usuasjade amet (Diyanet), mis on kõrgeim usu institutsioon Türgis ja mis on kõigi mošeede ja imaamide ülemamet, pani hiljuti oma veebilehele nimekirja soovituste kohta, kuidas naised peaksid käituma. Selles on öeldud, et naised peaksid käituma korrektselt ning katma oma keha piisavalt, et mitte näidata seda teistele inimestele ja mitte provotseerida mehi. Väljaspool kodu peaksid naised vältima mis tahes kontakti võõraste meestega ega tohiks olla meestega koos suletud ruumis. Kui naised kodust lahkuvad, ei tohiks nad kasutada lõhnavett või deodoranti, sest prohvet Muhamed pidas seda ebamoraalseks.

Kas komisjon on teadlik kõnealustest soovitustest? Missugune on komisjoni arvamus nende kohta inimõiguste kontekstis? Missuguseid meetmeid võtab komisjon Türgi suhtes ning missugust mõju avaldab see läbirääkimistele?

Diyanet on Türgi usuasjade ülemamet. Selle üks ülesannetest on teavitada inimesi usuküsimustest.

nimetatud eesmärgil tegi Diyanet pädevatele usuõpetlastele ülesandeks koostada usureeglite raamat.

Raamat avaldati Türgis 2002. aastal ning Diyaneti veebilehel 2005. aastal.

Diyaneti seisukoha järgi annab usureeglite raamat teavet selle kohta, kuidas islami kogukonnad on prohvet Muhamedi õpetusi ajaloo vältel mõistnud ja neid ellu viinud.

Näiteks on esitatud teave polügaamia kohta. Nagu aga Diyanet oma 29. aprilli 2008. aasta pressiteates ütleb, ei tähenda see seda, et Diyanet lubaks polügaamiat praktiseerida või seda tegema julgustaks.

Lisaks sellele ütleb Diyanet samas pressiteates, et nad teevad jõupingutusi, et töötada välja kõnealustele küsimustele kohaldatavat õiguslikku raamistikku. See hõlmab tsiviilkoodeksit, mille alusel käsitletakse abielu- ja lahutuskorda ning milles on määratletud perekonnaõiguse üksikasjad.

Käsitledes liitumisläbirääkimisi, siis komisjon arutab Türgi ametiasutustega üksikasjalikult Türgi praegust asjaomaseid küsimusi käsitlevat õiguslikku raamistikku. Oleme käsitlenud Türgi põhiseadust, tsiviil- ja kriminaalkoodeksit, perekonnaseadust ning teisi olulisi õigusakte austatud parlamendiliikme küsimuses tõstatatud teemaga seoses.

Komisjon teeb koostööd Türgi ametiasutustega ja kodanikuühiskonnaga, et aidata tagada, et Türgi austaks ja rakendaks tegelikkuses kõiki sätteid, nagu Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud õigused ja vabadused.

2007. aasta lõpus Rahvusvahelise Abi ja Solidaarsuse Instituudi avaldatud aruandes on käsitletud üksikasjalikult kurdi keele kasutamisele seatavaid õiguslikke takistusi Türgi avalikkuses. Paljud seadused ja määrused ei luba kasutada kurdi keelt avaliku elu mitmesugustes aspektides. Kurdi keele kasutamine on muudetud keeruliseks hariduses, valitsusasutustes, ajakirjanduses, kohtutes, poliitikas, eraelus ja kaubanduses.

Kas komisjon on teadlik õiguslikest sätetest, mida Türgil on vaja kohaldada, et anda kurdi keelele rahvusvähemuse keele täieõiguslik staatus? Kas komisjon peab vajalikuks muuta keelekasutuse õiguslike sätete kohaldamine Türgi ühiskonna kõigis aspektides läbirääkimistes prioriteediks ning Türgi Euroopa Liiduga liitumise absoluutseks eeltingimuseks? Kas komisjon näeb edusamme kurdi keele kasutamist Türgi ühiskonna eespool nimetatud aspektides reguleerivates Türgi õigusaktides? Kas komisjon saab esile tuua edusamme, mis Türgi valitsus on teinud, et tunnustada kurdi keelt vähemuskeelena? Kuidas avaldab komisjon Türgi valitsusele survet, kehtestamaks vajalikke õiguslikke muudatusi, et tunnustada kurdi keelt vähemuskeelena ning lubada seda kasutada ühiskonna mitmesugustes aspektides?

Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide järgi peab Türgi tagama kultuuriliste õiguste austamise. 2008. aastal läbivaadatud ühinemispartnerluse raames nõutakse Türgilt, et ta tagaks kultuurilise mitmekesisuse ja edendaks vähemuste kaitset kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni ja vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni põhimõtetega ning liikmesriikide parimate tavadega.

Kõnealuse valdkonna lühiajalised eesmärgid hõlmavad paremat juurdepääsu raadio- ja telesaadetele muudes keeltes kui türgi keel ning niisugustes keeltes õpetamist toetavate meetmete vastuvõtmist.

Komisjon jälgib hoolikalt kohapealseid arenguid. Edu on saavutatud kurdi keele kasutamises igapäevaelus. 2006. aastal lubati edastada saateid lisaks türgi keelele ka teistes keeltes. Avalik-õiguslik telekanal edastab praegu saateid mitmes keeles üle kogu riigi ning neli kohalikku raadio- ja telejaama edastavad saateid kurdi keeles riigi kaguosas. Siiski on kehtestatud ka ajapiirangud, välja arvatud filmidele ja muusikaprogrammidele.

Hiljuti teatas Türgi valitsus, et riigi omanduses olev telejaam teeb eraldi telekanali kurdi ja teistele keeltele. Praegu tehakse asjaomaseid õiguslikke muudatusi.

Komisjon jätkab niisuguste meetmete elluviimise jälgimist ning julgustab Türgi ametiasutusi tegema jätkuvalt edusamme kõnealustes küsimustes. Komisjon annab olukorrast ülevaate 2008. aasta novembris eduaruandes.

Euronewsi kanali üks eesmärke on usaldusväärse info tagamine Euroopa teemade kohta ning just nimelt sellel eesmärgil saab ta igal aastal komisjonilt 5 miljonit eurot 2005. aasta veebruaris allkirjastatud viieaastase lepingu alusel.

Kas komisjon on teadlik, et kõnealune telekanal kasutab Endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile viidates nime Makedoonia, mida ÜRO ei tunnusta, ning et 31. mai 2008. aasta uudistes Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi parlamendivalimiste kohta näidati geograafiliselt ebatäpset maakaarti piirkonna kui terviku kohta? Missuguseid meetmeid komisjon võttis või kavatseb võtta, et tagada üldsusele usaldusväärne informatsioon ning rahvusvahelistest eeskirjadest kinnipidamine sellega seoses?

Komisjon juhib austatud parlamendiliikme tähelepanu härra Karatzaferise küsimustele E-3404/06⁽¹⁾ ja E-5053/06⁽²⁾ ning härra Georgiou küsimusele H-0040/08⁽³⁾ antud vastustele.

Arvestades hiljutisi arenguid Belgia energiasektoris pärast Suezi ja GDFi ühinemisest teatamist ning pidades silmas gaasiga varustatuse kindlustamist ja piisavate investeeringute tagamist võrgustikku, siis kas komisjon on seisukohal, et tegureid, mida on vaja kolmandate poolte ligipääsu tagamiseks õiglastel, mittediskrimineerivatel ja objektiivsetel tingimustel, on piisavalt, et luua Belgias konkurentsivõimeline turg? Kas komisjon on seda silmas pidades seisukohal, et Zeebrugge veeldatud maagaasi terminal ja jaoturid on võtmerajatised, mis moodustavad osa gaasi infrastruktuuri võrgustikust ja mille Suez peab loovutama nii juriidiliselt kui ka faktiliselt, et vastata Euroopa Komisjoni poolt kavandatud ühinemisele kehtestatud tingimustele?

Turgude nõuetekohane toimimine tagab parema kindlustatuse tarnetega ning saadab korrektsed signaalid vajalikele investeeringutele. Komisjoni poolt hiljuti läbiviidud Euroopa elektri- ja gaasisektori uurimise tulemused näitasid, et asjaomased sektorid ei toiminud piisavalt ning alles on jäänud mitu konkurentsi takistavat asjaolu. Konkurentsi piisava toimimise tagamiseks on äärmiselt oluline kolmanda poole ligipääs võrkudele ja muule infrastruktuurile.

Ettevõtete Gaz de France ja Suez ühinemiseks andis komisjon loa 14. novembril 2006 kahe nimetatud ettevõtte panust silmas pidades⁽¹⁾. Selle tulemusel haldab kogu gaasiinfrastruktuuri (ühendus- ja edastusvõrk, ladustamine, Zeebrugge veeldatud maagaasi terminal ja jaoturid) Belgias üks ettevõtte, nimelt Fluxys SA. Säilitades osaluse, mis ei ületa 45% Fluxys SA kapitalist, on uus ettevõte kohustunud loobuda mis tahes kontrollist ettevõtte üle nii juriidiliselt, faktiliselt kui ka aktsionäride kokkuleppega.

Ehkki nimetatud kohustused peavad edendama konkurentsi, ei ole nende eesmärk lahendada kõiki ühel või enamal gaasiturul olemasolevaid probleeme. Kohustuste eesmärk, mis on muudetud kõnealuse koondumise kontrollimise osaks, võib olla üksnes nende konkurentsiprobleemide lahendamine, mis on tekkinud kõnealusest koondumisest.

Belgia inflatsioonimäär 5,2% on eurotsooni riikidest kõrgeim. See tekitab küsimuse Belgia inflatsiooni kohta. Aprillis oli Belgia inflatsioonimäär 4,1%, mis on märkimisväärselt kõrgem kui eurotsooni 15 riigi keskmine näitaja (3,3%). Viimasel kuul suurenes erinevus veelgi. Belgia inflatsiooni näitaja 5,2% on märkimisväärselt kõrgem kui eurotsooni keskmine 3,6%. Majandusteadlaste sõnul on mitmesuguseid põhjusi, miks Belgias on inflatsioon mõnevõrra kõrgem kui mujal eurotsoonis. Põhjuseks tuuakse energiasektori hinnatõusu. Ka naftahinna tõusul on märkimisväärne mõju inflatsioonile.

Kas komisjon on seisukohal, et Belgia väga kõrge inflatsiooni põhjustab mitu tegurit? Kas komisjon soovitaks Belgia valitsusel muuta inflatsiooniküsimus poliitiliseks prioriteediks?

Inflatsiooni tõusu Belgias on põhjustanud suurel määral viimastel kuudel toimunud tarbekaupade hinnatõus maailmas. Hinnatõusul on olnud Belgia inflatsioonile suurem mõju kui mujal euroalal mitmel põhjusel. Esiteks on energiateguril Belgia tarbimiskorvis suurem osakaal kui euroalal (vastavalt 10,3% ja 9,6%). Teiseks on Belgias madalamad kütuse- ja küttemaksud, iseäranis aktsiisimaks, kui euroala keskmine näitaja ning seetõttu on naftahinna tõusul tarbijahindadele suurem mõju, mis on puhtalt mehhaaniline efekt. Lisaks sellele tõusid energiahinnad Belgias rohkem kui mujal, sest peamised varustajad langetasid tähtsa otsuse transporditasude (elektri puhul) ning jaotustasude (elektri ja gaasi puhul) tõstmise kohta pärast kohtuotsust, mille alusel tühistati reguleerija kehtestatud tariifid. Ehkki suurem inflatsioon Belgias seondub töödeldud toiduainete järsema hinnatõusuga kui euroalal (vastavalt 8,3% ja 6,9%), on see erinevus juba alates 2006. aasta keskpaigast ning seega ei peaks seda käsitlema peamise tegurina, mis põhjustab inflatsiooni erinevusi alates käesoleva aasta algusest. Energiakaupade hulka mittekuuluvate tööstuskaupade, töötlemata toiduainete ja teenuste hinnatõus oli kuni aprillikuuni sama või isegi väiksem kui euroala vaatlusalustel kaupadel ja teenustel (maikuu andmeid euroala kohta veel ei ole).

Kuna erinevust võib suurel määral selgitada konkreetsete muutustega energiasektoris, siis alusinflatsioon ehk inflatsioon, mille puhul ei arvestata energia- ja töötlemata toiduainete komponenti, oli aprillis väiksem kui euroala keskmine (vastavalt 2,2% ja 2,4%).

Tulevikus tuleb aga vältida olukorda, kus palkade automaatne (kuid mittetäielik) indekseerimine suurendab inflatsiooni veelgi, mille tagajärg on konkurentsiolukorrale negatiivset mõju avaldav hindade ja palkade vastastikune mõjutamine.

Kuna inflatsioon vähendab majapidamiste ostujõudu, ja seda eelkõige sissetulekute skaala väiksemas otsas, on valitsusel tõepoolest oluline muuta inflatsiooni ohjeldamine prioriteediks ning toetada koos euroala valitsustega Euroopa Keskpanka hindade stabiilsuse säilitamisel.

Khalistani liikumisega seotud terroristliku tegevuse tagajärjel on India Pandžabis tapetud tuhanded süütud inimesed. Kas komisjon on teadlik, et paljud selle terroristliku rühmituse liidrid varjavad ennast jätkuvalt Pakistanis? Kui jah, siis kas komisjon on võtnud üleilmse terrorismivastase tegevuse raames meetmeid, et nõuda Pakistanilt terroristlike liidrite üleandmist Indiale õigusemõistmise eesmärgil?

Kas komisjon selgitaks, kas see on tõsi, et Khalistani ― sikhide kodumaa ja liikumine, mille tagajärjel said surma tuhanded inimesed India osariigis Pandžabis ja teistes osariikides ― toetajad on pöördunud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu poole abi saamiseks demokraatliku India suveräänsust ja terviklikkust õõnestava tegevuse elluviimisel?

Sikhidele (Khalistan) iseseisvuse saavutamist taotleva Khalistani liikumisega seotud terrorismi teemat tuleb vaadelda kõigepealt Pandžabi hilise poliitikaajaloo laiemas kontekstis. India osariigis Pandžabis, mida laastasid 15 aastat separatistidest sikhide vägivallateod 1980ndatel, normaliseerus olukord pärast seda kui liikumine 1990ndate keskpaigas kontrolli alla saadi. Pärast New Delhi aastaid kestnud otsest valitsemist taastati demokraatia edukalt demokraatlikult valitud valitsusega 1997. aastal. Viimastel osariigivalimistel 2007. aastal valiti tagasi võimule Akali Dali erakond (esindab üksnes sikhide huve).

India ajakirjanduses on olnud artikleid, mis osutavad sellele, et terrorivõrgustik tegutseb jätkuvalt, ja seda eelkõige väljaspool Indiat, mis selgitab osaliselt asjaolu, kuidas õnnestus sikhidest võitlejatel panna 14. oktoobril 2007. aastal plahvatama pomm Ludhiana kinosaalis (surma sai seitse inimest, seal hulgas 10aastane laps, ning haavata 40 inimest). Komisjoni analüüsi tulemuste kohaselt on inimesed hüljanud ideoloogia, mis oli Pandžabis 15 aastat kestnud terrorismi aluseks.

Vastates austatud parlamendiliikmete esimesele küsimusele, siis komisjon on seisukohal, et Khalistani liikumise liidrite väljaandmist peaks taotlema eelkõige India, kelle ametiasutused on öelnud, et neil on tõendeid kõnealuste isikute viibimise kohta Pakistanis.

Käsitledes teist küsimust, siis komisjon ei ole saanud ühtegi toetuse taotlust Khalistani toetajatelt nende separatistliku tegevuse edendamise eesmärgil.

Pidades silmas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 19. mai 2008. aasta läbirääkimiste uuendatud ettepanekuid põllumajandus- ja mittepõllumajandustoodete (NAMA) turulepääsu kohta, siis kas komisjon saab rääkida läbirääkimiste hetkeolukorrast, eelkõige seoses põllumajandus- ja mittepõllumajandustoodete (seal hulgas tekstiilitooted ja rõivad) ning kalandusega (mis on esimest korda kaasatud läbirääkimiste teemade hulka)?

Uued versioonid läbirääkimiste aluseks olevatest tekstidest põllumajandus- ja mittepõllumajandustoodete turulepääsu kohta väljastasid WTO läbirääkimistes osalevate rühmade esimehed mai keskel ning peatselt toimuvad kõnealuste tekstide arutelud. Kui läbirääkimistes saavutatakse piisavalt edusamme, on võimalus, et WTO peadirektor korraldab peagi ministrite kohtumise.

Põllumajanduse valdkonnas on komisjon Euroopa Liidu nimel taotlenud koostööd kolmandate riikidega nii, et see oleks kooskõlas nende eesmärkidega, kuid jääks samal ajal ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformi raamesse. Komisjon on seisukohal, et praeguste ettepanekute põhjal on võimalik saavutada nimetatud topelteesmärke, isegi kui täiendavaid küsimusi tuleb selgitada ja nende suhtes kokku leppida tulevikus. Kõnealuse lähenemisviisi vastuvõtmisel peeti aga silmas asjaolu, et need läbirääkimised on ühekordne sündmus ning et ühe valdkonna mööndused peaksid kajastuma teise valdkonna kasus.

Juhataja uus tekst põllumajandus- ja mittepõllumajandustoodete juurdepääsu kohta turule annab võimaluse läbirääkimistel mitmesuguste tulemuste saavutamiseks. Seega on praeguses etapis raske hinnata, kas lõpptulemus on ELile tõenäoliselt vastuvõetav või mitte. ELi eesmärk on saavutada kokkulepe, et täita Doha arengukava mandaati ehk luua tõelised uued kaubandusvõimalused tööstustoodetele arenevates ja tärkavates majandustes. Seda on võimalik saavutada nn Šveitsi valemi kaudu tariifide vähendamiseks, aga ka rangemate meetmete kehtestamise kaudu mittetariifsete kaubandustõkete käsitlemiseks. Tõhususe eesmärgil on vaja tagada, et tärkavatele majandustele võimaldatav paindlikkus on piiratud ning et tööstuslike ja tärkavate majanduste liberaliseerimisparameetrite alusel ei toimuks tõelise ja uue juurdepääsu tekkimine turule mitte üksnes põhja piirkonna siseses ning põhja ja lõuna piirkonna vahelises kaubanduses, vaid ka lõuna piirkonna siseses kaubanduses. EL aktseptib küll põhimõtet, et vaeseimad arenguriigid (vähim arenenud riigid ning väikesed ja haavatavad majandused, seal hulgas kõik Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid, välja arvatud Lõuna-Aafrika Vabariik) ei peaks vähendama kehtivaid tollitariife, kuid ei saa nõustuda sellega, et suured tärkavad majandused ei täida oma kohustusi ülejäänud maailma ees. Kõnealune seisukoht on selgeks tehtud WTO teistele liikmetele. Samuti võib olla võimalus saavutada edu valdkonnaspetsiifiliste tollitariifide vähendamise kokkuleppe küsimuses. Sellel eesmärgil esitas Euroopa Liit ettepaneku arutada sektoripõhist kokkulepet tekstiilkaupade kohta ning taotleb järjekindlalt arenevate ja tärkavate majanduste kõrgete tariifide vähendamist kõnealuses valdkonnas, aga ka teistes ELi ekspordihuvidele olulistes sektorites.

Käsitledes kalandustoetusi, siis juba mõnda aega on toimunud arutelud nn eeskirjade läbirääkimiste raames. Praeguseks ühist seisukohta saavutatud ei ole. EL propageerib meetmeid, mille alusel oleksid keelatud kahjulikud püügivõimsust suurendavad toetused ja lubatud need toetused, mis edendavad praeguste kalavarude säästlikku kasutamist ning leevendavad kalapüügiga tegelevatele kogukondadele kehtestatud kohanemismeetmete negatiivset mõju. EL toetab ka tugevaid ja tõhusaid jõustamis- ja läbipaistvuse tagamise mehhanisme, mille raames tagatakse kalandustoetuse meetmetest kinnipidamine kõigi poolt.

Läbirääkimiste raames tehakse vähem või rohkem edusamme ka teenuste, geograafiliste tähiste, mittetariifsete kaubandustõkete, kaubanduse lihtsustamise ning kaubanduse ja keskkonna valdkonnas. EL pühendub jätkuvalt kasulike tulemuste saavutamisele kõigis nimetatud valdkondades.

Teenuste puhul on oluline, et kõigil WTO ministrite kohtumistel tehakse ühised järeldused vajaduse kohta saavutada edasipüüdlik tulemus kõnealuses valdkonnas. Mitmepoolne konverents, mille eesmärk on hinnata oluliste partneritega ühishuvi valdkondi, toimub paralleelselt iga WTO ministrite konverentsiga. Kõneluse konverentsi tulemused annavad panuse läbirääkimistes tervikuna saavutatava tasakaalu üldisesse hinnangusse.

Kokkuvõttes on komisjoni jaoks oluline, et ühised mis tahes ministrite konverentsil saavutatud kokkulepped annaksid märkimisväärse panuse geograafiliste tähiste küsimuse edendamisse.

Mida arvab komisjon asjaolust, et Saksamaa ettevõte RWE otsib strateegilist investorit gaasijuhtme võrgustikule Saksamaal, pidades silmas kantsler Angela Merkeli vastuseisu ELi kavale liberaliseerida gaasiturg?

Komisjon tervitab Saksamaa energiaettevõtte RWE pakutud struktuurilisi parandusmeetmeid, et lahendada käimasolev konkurentsieeskirjade rikkumise uurimine gaasisektoris.⁽¹⁾ RWE tegi ettepaneku loobuda Saksa gaasijaotusvõrgust sõltumatu ettevõtte kasuks. Komisjonil on kavas läbi viia turutest RWE ettepaneku suhtes eesmärgiga võtta vastu otsus määruse 1/2003 artikli 9 järgi⁽²⁾. Kõnealuse menetluse kohaselt muutuvad kohustused komisjoni otsusega õiguslikult siduvaks ning komisjon ei jätka konkurentsireeglite rikkumise uurimist.

Nimetatud arengud tulenevad konkurentsieeskirjade rikkumise uurimisest ning tuginevad ELi kehtivatele eeskirjadele, mitte komisjoni uutele ettepanekutele, mis on praegu parlamendis ja nõukogus arutlusel.

Arvestades asjaolu, et toiduainete hinnad maailmas tõusevad, et see mõjutab märkimisväärselt ELi kodanikke ja arengumaid ning et me peame jätkuvalt rohkem toiduaineid tootma, siis kas komisjon ei peaks taotlema rohkem teaduslikku riskipõhist lähenemisviisi ohupõhise lähenemisviisi asemel seoses pestitsiidide (taimekaitsevahendid) lubadega, tagades nii kartuli- ja teraviljatoodete järjepidev tootmine?

Taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva määruse ettepaneku⁽¹⁾ üks eesmärk on säilitada inimeste, loomade ja keskkonna kaitse kõrge tase.

Esitatud kriteeriumid toimeainete heakskiitmise kohta on nimetatud eesmärkide saavutamisel möödapääsmatud: aineid, mis on keskkonnas väga püsivad, kogunevad elusorganismi või on väga mürgised, ei tohi saada luba kasutamiseks taimekaitsevahendites.

Lisaks sellele on vastuvõetamatu, et põllumajandusettevõtjad või tarbijad peavad kokku puutuma ainetega, mis osutuvad kantserogeenseks, mutageenseks või on reproduktiivse toksilisusega.

Vältida tuleb nii inimeste kui ka loomade kokkupuudet ainetega, mis võivad mõjutada viljakust või reproduktiivset käitumist.

Komisjon on teadlik üldisest teravast konkurentsist, millega Euroopa põllumajandusettevõtted silmitsi seisavad ning komisjoni kohustus on tagada, et nende olukord ei ole kohaldatavate meetmete tõttu ebasoodne. Seetõttu on komisjon teinud ettepaneku näiteks lubade süsteemi (tsoonidesse jagamise süsteemi) kohta, mis suurendab pestitsiidide kättesaadavust põllumajandusettevõtjatele liikmesriikide vahel ning teha sektorile soodustusi, et töötada välja tooted väikeste kultuuride jaoks. See vähendab taimekaitsevahendite tootjate ja asjaomaste ametiasutuste halduskoormust.

Komisjon on veendunud, et esitatud ettepanekul, mille tagajärjel võidakse tagasi võtta väike arv toimeaineid, ei ole negatiivset mõju Euroopa põllumajandusele. Vastupidi, komisjon arvab, et see on stiimul uute ohutumate toodete arendamiseks.

Komisjoni tegevus on kooskõlas paljude sidusrühmade, eelkõige põllumajandusettevõtjate liitude ja sektori sooviga. Selle raames ühtlustatakse ka lubade andmise korda, et uutele pestitsiididele tagada kiirem turulepääs ja seega parandada uute lahendustega innovatsiooni võimalusi, tagades jätkusuutlik taimede kaitse ja toiduohutus samal ajal.

Pakistani ajakirjandus on esitanud ulatuslikke aruandeid tihedate sidemete kohta Pakistani siseluureteenistuse ja džihaadi rühmituste vahel, mis pidid eemaldama Jammu ja Kašmiiri osariigi Indiast vägivaldsete meetmete abil.

Siseluureteenistuse endine juht on avalikult tunnistanud Pakistani toetust Khalistani terroristidele.

Kas komisjon selgitaks, kas on põhjust tunda muret sellepärast, et Pakistani siseluureteenistus, seistes vastamisi džihaadi tegevuse hukkamõistmisega maailmas ning olles seetõttu võimetu edendama islamistlikku terrorismi Jammus ja Kašmiiri osariigis, püüab taas mobiliseerida Khalistani terroristlikku liikumist, et tekitada probleeme India osariigis Pandžabis?

Küsimus sidemete kohta nn Khalistani liikumise ja Pakistani siseluureteenistuse vahel on India ajakirjanduses aeg-ajalt esile kerkinud, sisaldades sealjuures väiteid, et siseluureteenistus püüab kõnealust liikumist taaselustada.

Komisjonil ei ole teavet, mille põhjal võiks teha järelduse, et siseluureteenistus püüab taas mobiliseerida Khalistani terrorirühmitust, et tekitada probleeme India osariigis Pandžabis.

Austatud parlamendiliige saab peagi teavet 21. mail 2008. aastal Islamabadis toimunud India ja Pakistani vaheliste dialoogi kõneluste neljandas voorus saavutatud edusammude kohta ja ka selle kohta, et seal lepiti kokku täiendavate usaldust suurendavate meetmete suhtes.

Pärast kohtumist ütles Pakistani välisminister Qureshi India välisministri Mukherjeega ühisel pressikonverentsil, et Pakistan on valmis „suureks leppimiseks” Indiaga, et leida lahendus praegustele probleemidele.

Euroopa Liit on avaldanud täielikku toetust dialoogi protsessile India ja Pakistani vahel, julgustades mõlemat poolt saavutama kokkulepe täiendavate usaldust suurendavate meetmete suhtes ning leidmaks lahendus kõigile pooltevahelistele probleemidele.

Terroristliku tegevuse julgustamine, hoolimata sellest, kas see toimub Kašmiiris, Pandžabis või mujal, õõnestaks dialoogi protsessi tõsiselt ning see ei ole kellegi huvides.

Levivad teated, et Eurreca võrgutikule, mis koosneb peamiselt toiduainete tööstuse esindajatest, on tehtud ülesandeks töötada välja uued toitumisnõuanded ELi jaoks. Eurreca asutas ja seda koordineerib ILSI kaubandusühendus ehk organisatsioon, mida Maailma Tervishoiuorganisatsioon on kõvasti kritiseerinud ning mis kaotas oma staatuse kõnealuses organisatsioonis.

Kas komisjon näeb ohtu selles, et organisatsioonil, millel on lähedased sidemed toiduainete tööstusega, lubatakse nii suurel määral kujundada toitumisnõuandeid?

Kuidas saab komisjon tagada, et toitumisnõuannete väljatöötamine tugineks võimalikult ulatuslikele alustele, võttes arvesse riiklike ametiasutuste, sõltumatute teadlaste ning tarbija- ja keskkonnaorganisatsioonide tulemusi ja seisukohti?

EURRECA projekti koordinaator Rahvusvahelise Loodusteaduste Instituudi Euroopa haru (ILSI Euroopa) peab kinni 6. teadusuuringute raamprogrammis osalemise eeskirjadest⁽¹⁾.

Abikõlbliku ettepanekuna hindas EURRECAt (toitumisnõuannete ühtlustamine kogu Euroopas, keskendudes iseäranis haavatavatele rühmadele ja tarbijate arusaamadele) komisjon ja seda abistasid sõltumatud eksperdid seoses asjaomase konkursikutse kriteeriumidega⁽²⁾.

EURRECA on tipptaseme võrgustik, üldise eesmärgiga luua jätkusuutlik koostöövõrgustik, mis edendab teadmisi praeguste toitumisnõuannete aluseks olevate teaduslike tõendite kohta. Seega ei kuulu kogu Euroopa Liidus kohaldatavate toitumisnõuannete kujundamine kõnealuse, ühenduse rahastatud projekti töövaldkonda.

EURRECA konsortsium koosneb 34 partnerist, seal hulgas 19 ülikooli ning riiklikud uurimiskeskused, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, riiklikud ja rahvusvahelised rahvatervise kaitse organisatsioonid, seal hulgas Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa regionaalbüroo, ning tarbijaühendused.

Komisjoni lepingu tehnilise lisa⁽³⁾ alusel vaatavad sõltumatud eksperdid projekti läbi igal aastal seoses eesmärkide ja oodatavate tulemustega.

Nii tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat (DG SANCO) kui ka Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on välisnõuanderühma liikmed.

DG SANCO palus EFSAl anda nii teaduslik nõuanne rahvastiku toitainete tarbimise võrdlusandmete (nii makro- kui ka mikrotoitainete tasandil) küsimuses kui ka koostada juhised toitumisalaste suuniste väljatöötamiseks Euroopa kodanikele. Teaduslik nõuanne toitainete tarbimise kohta on ühenduse toitumisalase tegevuse alus. Vastavasisuline töö praegu veel käib.

Lisaks sellele ühendab DG SANCO sidusrühmi asutatud toiduahela ning looma- ja taimetervise nõuanderühma⁽⁴⁾ kaudu, mis loodi 2004. aastal, et anda kodanikele Euroopa tasandil nõu avatud ja läbipaistval viisil Euroopa Liidu toitumisalaste õigusaktide ettevalmistamise, muutmise ja hindamise ajal, nagu nõutud määruses 178/2002/EÜ⁽⁵⁾. See koosneb 36 toiduahelat, looma- ja taimetervist esindavast organisatsioonist, kellega saab konsulteerida väga mitmesugustel teemadel, nimelt toidu- ja söödaohutus, toiduainete ja sööda märgistus ja pakendamine, inimtoitumise alaseid toiduaineid käsitlevad õigusaktid, loomatervis ja loomade heaolu, ning ka taimetervis⁽⁶⁾. Keskkonnaorganisatsioonid võivad nõuanderühma egiidi all osaleda tehnilistes töörühmades nende tegevusalaga seotud küsimustes.