Istungi stenogramm

Esmaspäev, 7. juuli 2008 - Strasbourg

17. Airbus/Boeing kaubandusvaidlused WTOs (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel Helmuth Makarovi poolt komisjonile esitatud suuliselt vastatava küsimuse üle Airbus/Boeing kaubandusvaidluste kohta WTOs (O-0033/2008 – B6-0155/2008).

  Helmuth Markov, autor. − (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline kaubandusvaidlus suurte õhusõidukite teemal ei ole tavaline vaidlus nagu teised, mis jõuavad lahendamiseks WTOsse. Kõnealune vaidlus on jõudnud kõigi aegade suurimate ja keerukaimate kohtuvaidlusteni, mis eales toimunud. Vaidlus on seotud hiiglasliku huvide konfliktiga.

Ameerika ühendriigid on kritiseerinud viisi, kuidas EL ja EADS konsortsiumiga seotud liikmesriigid on toetanud uute suurte õhusõidukite käibelelaskmist viimase 20 aasta jooksul. Osalt on EL süüdistanud Ameerika Ühendriike salajaste toetuste andmise eest Boeingule seoses kaitse- ja õhuruumi projektidega, milles Boeing osaleb. Me ei tea veel, millise otsuse WTO vaidluste lahendamise organ teeb. Ma eeldan, et otsus on selline, et mõlemad osapooled on rikkunud kehtivaid WTO eeskirju. Milline juhtumi lõpptulemus ka ei oleks, saab ikka teha mõningaid soovitusi.

Esiteks oleks võib-olla aeg, et nii Boeing kui ka Airbus hakkaksid rohkem toetuma omaenda vahenditele, ning ei loodaks võimalusele varuvariandina kasutada ulatuslikke riiklikke toetusi, mis võimaldaks neil hoida toetused ja kasum endile kuid vältida ohtu ettevõtte struktuurile. Lennundussektori parem toimimine ning suurem läbipaistvus oleks tööstuse kõigi asjaolude koha pealt ning ka klientidele kindlasti kasulikum.

See ei tähenda seda, et suurte õhusõidukite tootjad ei peaks enam saama mingisugust rahalist toetust. Ma soovin lihtsalt rõhutada, et vaja on tasakaalustatud ja asjakohast süsteemi, mis ei eelistaks suurte ettevõtete huve, vaid arvestaks ka niisuguseid olulisi asjaolusid, nt töökohtade loomist ja keskkonna kaitsmist ning reisijate turvalisuse täiustamist.

Teiseks on sellega seoses märkimisväärne, et 2007. aastal kaotasid tuhanded Airbusi töötajad töö ümberstruktureerimise tõttu, mida ma ei pea üldse vajalikuks – pärast aastatepikkusi hiiglaslikke kasumeid, mida kõnealune Euroopa konsortsium teenis. See ei ole juhatuse jaoks sobiv viis kriisidega tegelemiseks, eriti kui töötajate asemel oli süüdi hoopis juhatus ise, kes kahetsusväärselt oma tegemistes ebaõnnestus.

Kolmandaks on WTO vaidluste lahendamise organ märkimisväärne samm edasi rahvusvahelise kaubanduse süsteemis, kuna see annab usaldusväärseid suuniseid juhul, kui Uruguai vooru kokkulepete erinevatest tõlgendustest tingituna tekivad eriarvamused. Ka meie saame kõnealuse organi otsuse teada, kuid kas nimetatud otsusest piisab?

Neljandaks on kahetsusväärne, et 1992. aasta ELi ja Ameerika Ühendriikide vaheline suuri tsiviilõhusõidukeid käsitlev leping ei olnud piisav, et jõuda kohtuotsuse asemel lahenduseni läbirääkimiste teel.

Viiendaks seisab lennundustööstus hetkel vastamisi uute väljakutsetega. Majanduskriis ja naftahinna tõus avaldavad õhutranspordi süsteemile varasemast veelgi äärmuslikumat mõju. Lahendus tuleb leida kiiresti ning võib-olla on aeg hakata mõtlema vaenujalal olemise asemel koostööle.

Kuuendaks, mis puudutab riigihankeid, on minu isiklik seisukoht see, et oleks sobivam kõnealust olulist majandussektorit täielikult WTO süsteemi mitte haarata. Peaaegu kõigi rahvamajanduste osas on riigihanked majanduse arengu puhul oluliseks abivahendiks. Ka poliitikutel peab olema teatud määral mõjuvõimu teatud valdkondades, mis on olulised ühiskonna arengu kujundamisel.

Seitsmendaks, kätte on jõudnud aeg, et Ameerika Ühendriigid ja EL jõuaksid üksteisemõistmiseni selles osas, et peab olema võimalik kasutusele võtta meetmeid rahvamajanduse arengute poliitiliseks haldamiseks, sh riigihangete ja rahalise toetuse määramiseks. Lisaks on siiski vaja läbipaistvuse mehhanisme ja demokraatlikku kontrolli, et tagada kõigipoolne olemasolevatest eeskirjadest kinnipidamine.

Kaheksandaks, Boeingi juhtum näitab meile, et valitsus peab vältima varjumist väidetava riigikaitse huve käsitleva põhjenduse taha, et toetada enda riiklikku tööstust või hoopis nende väheste tugevate lobistide huvisid, kellega valitsus on tihedalt seotud.

Üheksandaks, kõnealune vaidlus tähistab rohkemat kui ainult ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelist lahkheli. Tegu on järjekordse juhtumiga, kus need, kes end vabakaubanduse eest võitlejateks peavad, annavad isiklikest huvidest tulenevalt järele protektsionistlikele rahvuslikele kiusatustele. Me peaksime mõlemast huvigrupist eemalduma, sest niisugune käitumine ei loo meie kodanikele paremaid tingimusi, vaid põhjustab hoopis diskrimineerimist ning dumpingul põhinevat ebaõiglast konkurentsi.

  Dalia Grybauskaitė, komisjoni liige. − Proua juhataja, ma soovin vastata suuliselt vastatavale küsimusele volinik Peter Mandelsoni nimel, kellel ei olnud täna võimalik kohal viibida, kuna ta osaleb põhjalikel kahepoolsetel läbirääkimistel Doha Ümarlauas.

Ameerika Ühendriikide kohtuasi Euroopa poolt Airbusile antava toetuse vastu ning Euroopa kohtuasi Ameerika Ühendriikide poolt Boeingule antava riigitoetuse vastu on hetkel WTO vaekogu etapis ning Euroopa on oma õiguslikku seisukohta kaitsnud. Praeguste eelduste kohaselt saame mõlema juhtumi vahearuanded sügisel või talvel. Järgmised sammud määratakse kindlaks vaidluse tulemuste põhjal ning peamiste huvide alusel, mis kõnealuse vaidluseni viisid.

Küsimuse kohta, kuidas nimetatud vaidlused mõjutavad tööstuse konkurentsivõimet, soovime öelda, et me ei näe põhjust, miks pooleliolevad Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaidlused WTOs Airbusi ja Boeingu toetuste kohta peaksid mõjutama Euroopa tööstuse võimalust osaleda Ameerika Ühendriikide riigihankekonkurssidel õiglastel alustel.

Riigihanke eesmärk on tankimislennuki hanke puhul pakkuda maksumaksjatele parimaid vaovahendeid parima võimaliku hinna eest. Ameerika Ühendriikide õhujõud (USAF) on kindlaks teinud, et Northrop Grummani ja EADSi poolt pakutud lennuk on Boeingust parema kvaliteediga ning on parim tankimislennuk, mis vastaks nende vajadustele. Airbusi toetuse küsimus ei oma kõnealuse hindamise puhul mingit tähtsust. WTO kohtuasi ning riigihange ei ole omavahel kuidagi seotud.

Ameerika Ühendriikide valitsuse aruandluse eest vastutava ameti vastumeetmete kohta soovime öelda, et Ameerika Ühendriikide õhujõudude valik Northrop Grumman KC-45 kasuks jääb jõusse. Levivad valed kuuldused, et Northrop Grumman ja EADS North America on kuidagimoodi kaotanud või et Boeingu leping on ümber muudetud. Northrop Grumman ja EADS North America puhul jäävad lepingud kehtivaks, kuigi on olemas töö peatamise korraldus, millega lepinguline töö seisatakse.

Ameerika Ühendriikide valitsuse aruandluse eest vastutav amet vaatas läbi õhujõudude hindamisprotsessi, mitte lennuki suutlikkuse. Aruandluse eest vastutav amet pole esitanud nõudmist ega andnud juhiseid eelmise lepingu osas uuesti konkursi korraldamiseks. Õhujõud ja kaitseministeerium on märkinud, et KC-45 vastab kõige paremini USAFi nõuetele. Aruandluse eest vastutav amet on palunud õhujõududel 60 päeva jooksul pärast 18. juuni teadaannet vastust anda selle kohta, mida kavatsetakse edasi ette võtta.

Üldiselt vastab õhuruumile mõeldud riigitoetus vajadusele selle koha pealt, et teatud arendustegevused tsiviilõhusõidukite tööstuses vajavad väga suuri investeeringuid. Komisjoni arvates peab igasugune õhuruumile antav riigitoetus mõlemal pool Atlandi ookeani olema tasakaalus, et tagada konkurentsitingimuste täitmine. Sellisel juhul võib kõnealune toetus kaasa aidata õhutranspordialastele uuendustele, suurendada õhutranspordi ohutust ning parandada selle keskkonnasõbralikkust ning tõhusust. Nii lennuliinide ja tarbijate kui ka valitsuste huvides on säilitada õhusõidukisektori ausa konkurentsi kõrge tase.

1992. aasta kahepoolsete kokkulepete tulevikuväljavaadetega seoses soovime teada anda, et vaatamata mitmetele aastate jooksul tehtud heausklikele katsetele lahendada kõnealune vaidlus sõbralikult, on erimeelsused kahe poole – Ameerika Ühendriikide ja ELi – vahel liiga suured. Ameerika Ühendriigid on eitanud abirahade eraldamist Boeingule, nõudes samaaegselt ELilt Euroopa toetuste maksmise lõpetamist Airbusile. Seepärast ei ole siiani osutunud võimalikuks panna õiglane ja tasakaalustatud alus läbirääkimiste teel kokkuleppe saavutamisele.

18. oktoobril 2007 keeldus Boeing avalikult Airbusi ettepanekust leida rahumeelne lahendus. Lisaks tuleks teadvustada, et arvestades praegust Ameerika Ühendriikides valitsevat valimiseelset õhustikku, ei pruugi tasakaalustatud kompromissi leidmine käesoleval hetkel lihtne olla. Seetõttu pole loota, et kõnealune vaidlus leiaks lähiajal lahenduse veel enne seda, kui WTO on nii Airbusi kui Boeing kohtuasjas otsuse teinud.

Ma soovin juhust kasutada ja tänada auväärset parlamendiliiget huvi ja toetuse eest kõnealuses asjas, mida näitab suuliselt vastatava küsimuse esitamine ja meile välja pakutud lahendus.

  Georgios Papastamkos, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Proua juhataja, Euro-Atlandi majanduslikud suhted on erakordselt olulised mõlemale poolele. Igasuguste kaubandusvaidluste osas kokkuleppele jõudmiseks tuleks leida läbipaistvaid ja tasakaalustatud lahendusi.

Kõnealuse juhtumi puhul on soovitud eesmärgiks mõlema poole osas turvalise ja õiglase ülekuulamise ning õhusõidukite tööstusele antava riigiabi suhtes tasakaalustatud lähenemise tagamine. Kõnealune rahaline toetus on iseäranis oluline uuringute, uuenduste ja keskkonnajuhtimise edendamiseks ning õhutranspordi ohutuse ja tõhususe täiustamiseks.

Muretsemapanev on asjaolu, et Ameerika Ühendriigid tühistasid ühepoolselt 1992. aasta kahepoolse lepingu, samas kui Euroopa riigiabi vastab täielikult nimetatud lepingus kirjutatule ning selle vaimule.

Euroopa poolt õigustab asjaolu, et Airbusi investeeritud rahalised vahendid on piiratud ulatusega, tagastatavad ega mõjuta konkurentsi, seda vastupidiselt Ameerika Ühendriikide keelatud, kaebust põhjustavatele ja tagastamatutele toetustele.

Teadaolevalt on liit teinud märkimisväärseid pingutusi läbirääkimiste kaudu asjale bona fide lahenduse leidmiseks. Samas on pingutused jäänud vastuseta. Euroopa Komisjoni kutsutakse seetõttu üles jääma läbirääkimistes kõikumatuks eesmärgiga leida pikaajaline lahendus, arvestades õigusliku ja tasakaalustatud konkurentsi tingimusi.

Ameerika Ühendriikide nõue Airbusile antava toetuse lõpetamise kohta kui põhjus läbirääkimiste seiskamiseks ei mahu vaidluse lahendamiseks heakskiidetud raamidesse.

  Erika Mann, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, tänaõhtuse arutelu põhjuseks on vaid üks asjaolu, nimelt Boeingu enda ja mitmete kongressiliikmete kaudu Ameerika poolelt tulevad kibestunud rünnakud, mis on tingitud Northrop Grummani / EADSiga lepingu sõlmimisest, ning millega minnakse isegi niikaugele, et hakatakse sihikule võtma üksikuid liikmesriike. Seepärast toimub siin arutelu ning võetakse vastu resolutsioon, mille eest ma olen väga tänulik, sest me oleme komisjonis juba pikka aega püüdnud otsuse tegemiseni jõuda.

Pingeid tekitab asjaolu, et Northrop Grumman / EADS tegi avalikul pakkumisel parema pakkumise, mida Ameerika Ühendriikide õhujõud eelistasid Boeingu mudelile. Niisugune eelistus on täiesti loomulik. Meil on siin tegemist NATO partneritega, mitte riikidega, kes ei tee pidevat koostööd. Meil on atlandiülene partnerlus, mida kinnitatakse igal tippkohtumisel. Nimetatud kolmes valdkonnas ostab Euroopa neli korda rohkem ameeriklastelt ning seega on meil selles ulatuses juba väga tõhus vastastikune partnerlus.

Ameeriklastel pole põhjust olla pettunud ja seda me soovime siin ka selgeks teha. Pole vaja enam uuesti üksikasjadesse laskuda – ma olen väga tänulik, et volinik ja Georgios Papastamkos on seda juba teinud. Põhiliselt on tegemist poliitilise protestiga, mida me soovime täna välja öelda – ning mis muuseas jätkuvalt mõjutab WTO arutelu Ameerika poolel, kuna pidevalt tehakse selles osas märkusi. Ameerika Ühendriikide õhujõududele ei saa anda luba lepingu sõlmimiseks teiste hulgas Euroopa konsortsiumiga, samal ajal kui vaidlusküsimust WTOs arutatakse. Siit on selgelt näha, et kõnealused kaks küsimust on poliitiliselt ühte põimunud, kuid volinikul on õigus, kui ta ütleb, et tegelikult ei ole need omavahel seotud.

Soovin isiklikult tänada komisjoni ja liikmesriike, kes peavad jätkuvalt oluliseks antud küsimuses tõe väljaselgitamist. Lisaks sooviksin tänada kaasparlamendiliikmeid selle eest, et lõpuks ometi arutleme kõnealusel teemal ning saame esitada resolutsiooni. Ma loodan, et see tähendab seda, et ameeriklased kuulavad meie seisukohad ära.

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, juba mitu aastat on suurte õhusõidukite tootmise turg olnud praktiliselt kahepoolne. Airbus ja Boeing on peamised tootjad. Kuid viimase kahe aasta jooksul oleme olnud tunnistajaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni juurdlusele ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise vaidluse kohta, milles käsitletakse kahele kõnealusele kaalukale kontsernile toetuste andmist. Kaalul on palju raha ning – mis võib-olla veelgi olulisem – auahned taotlused saada kaasaegse tehnoloogia valdkonnas juhtivale positsioonile.

Ameerika Ühendriigid panevad Airbusile süüks ELi liikmesriikide valitsustelt saadavate suurte toetuste ja soodsate laenude eeliste kasutamist. Samal ajal on Euroopa poolel tõsised kahtlused seoses sellega, et Boeing saab Illinoisi, Kansase ja Washingtoni osariigilt maksusoodustuste näol tohutus koguses riigiabi ning sõjaväelt ja NASAlt abi riigihangete raames.

Kõnealuses vaidluses ei ole ülekaalukat võitjat. Mõlemad ettevõtted saavad kasu küsitava õiguspärasusega riigiabist. Seejuures tohi unustada, et tegemist on maailma ainsate suurte reisilennukite tootjatega. Nad võistlevad omavahel, kuid nad peavad samas ka koostööd tegema, kui soovivad ära kasutada disaini ja tehnoloogia parimaid lahendusi. Kõike seda tuleb teha reisijate heaolu nimel.

Mulle tundub, et vaja oleks rohkem partnerlust ja rahumeelseid läbirääkimisi, kuna maailmaturul on piisavalt ruumi nii Airbusile kui ka Boeingule. Minu arvutuste kohaselt vajab maailm 15 aasta jooksul umbes 36 000 kaasaegset ja ohutut tsiviilõhusõidukit. Neist võib-olla 1500 peavad olema suured õhusõidukid. Keeruline on kindlalt öelda, kumb jääb peale, kas Boeing või Airbus, kuid arvestada tuleb ka seda, et Venemaa hakkab ka kõnealusel turul nime tegema ning ka Venemaa kasutab riiklikku toetust.

  Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Proua juhataja, Airbusi ja Boeingu vaheline vaidlus WTOs ei ole midagi muud kui halb nali. Ameeriklased püüavad vahendeid valimata, isegi kohtute kaudu, Airbusi ülekaalule vastu astuda. Samas kui Airbus on saanud tagasimaksmisele kuuluvat rahalist toetust, on Boeing kokku kukkumas erinevate riikide toetuste raskuse all, eriti kaitsealase teadustegevusega seotud toetuste hiiglasliku raskuse all. Seepärast on Dreamliner kõige enam riigitoetust saav lennuk maailmas.

Ebaõige konkurentsi taga on siinkohal tegelikult nõrk dollar. Kahjuks on Ameerika Ühendriikide kaassüüdlane selles küsimuses Euroopa Keskpank. Tõeline küsimus seisneb selles, et kas Airbus jätkab euroalas oma õhusõiduki väljatöötamist ja tootmist või mitte. Jaatav vastus tähendab seda, et Euroopa Keskpank tegutseb ainult tööstuse huvides, selle asemel et täiendavalt finantseerida investeerimispanku, mille puhul tal puudub tagatis tagasimaksete osas. Jaatav vastus tähendab avaliku suveräänse Euroopa fondi loomist, mis asendaks EADSi eraaktsionärid, kes on näidanud oma võimetust välja töötada asjakohane tööstusstrateegia, ning eelistavad selle asemel oma dividende kaitsta.

A320 asendamine õhusõidukiga, mis säästab 20 % kütust, on võimalik ainult niisuguse investeeringu abil, mida aktsionärid ei soovi teha. Euroopa vajab tugevat EADSi kontserni, mis on 100 % riigi omand, kui tema sooviks on tööstuspoliitika, mis on võimeline pakkuma omaenda energiasäästlikku õhutransporti.

  Syed Kamall (PPE-DE). - Proua juhataja, iga ausameelne inimene, kes on jälginud mõlemat kohtuasja WTOs, jõuab järeldusele, et mõlema osapoole argumendid teevad sama välja. Näiteks saab Boeing Ameerika Ühendriikide föderaalseid ja osariigi valitsuste toetusi, mis ületavad 1992. aasta ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelises lepingus lubatut, Boeing saab subsiidiume NASAlt ja kaitseministeeriumi programmidest, Boeing saab kasu mittekonkureerivatest ülepaisutatud hindadega sõjalistest lepingutest ning Ameerika Ühendriikide välismüügikorporatsioonide maksusoodustustest, millega rikutakse WTO seadusi. Vastupidiselt sellele kaebavad Ameerika Ühendriigid, et Airbus saab uurimis- ja arendustegevusega seotud abi uute projektide käivitamiseks, ta saab abirahasid arendustegevuseks ja tootmispaikade jaoks, ta saab laene eelistingimustel, tema puhul rakendatakse osalist võlgade tühistamist suurte õhusõidukite tootmise ja arendamise rahastamise osas, ta saab otsest kasu uurimis- ja arendustegevuse toetusrahadest, ning lisaks kaebavad Ameerika Ühendriigid, et Airbus saab ebaseaduslikke ekspordisubsiidiume.

Positiivne on see, et mitmed ELi lennuliinid jätkavad Boeingu lennukite tellimist ja Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium sõlmis esmalt tõesti lepingu EADS Northrop Grummaniga tankimislennuki tootmiseks. Need on positiivsed märgid. Kuigi mõlemal poolel on põhjust nurisemiseks, kardan et antud küsimuses on tegemist paljalt antiamerikanismiga ning kitsarinnalise eurooplasliku mõtteviisiga.

Airbusi kujutatakse kui Euroopa taeva ingellikku päästjat, samas kui Boeing on paheline Ameerika ettevõte, mille eesmärk on ülemaailmse lennunduse ebaõiglane valitsemine. Ma loodan südamest, et minu fraktsioon, Euroopa Rahvapartei, ei pea sobivaks kõnealust resolutsiooni toetada, sest see näitaks minu fraktsiooni kõige halvemast küljest – kui ameerikavastast, protektsionistlikku ja konkurentsivastast fraktsiooni. Võib-olla laseme end liialt mõjutada eesistujariik Prantsusmaast, kuid ärme lubame meie fraktsiooni initsiaale tõlgendada kui Euroopa Protektsionistlikku Parteid.

  Kader Arif (PSE). – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, hääletusele pandavas resolutsioonis tehakse komisjonile mitu soovitust, meenutades talle, et ELi nimel kaitseb ta liikmesriikide ja Euroopa suurte tsiviilõhusõidukite tööstuse huve.

Arvestades asjaolu, et Ameerika Ühendriikide kongress on Boeingut juba arvukatel juhtudel toetanud, ning pidades meeles, et tankimislennuki lepingu rikkumine õõnestab Euroopa õhusõidukite tootja positsiooni, on Euroopa Liidu kui terviku – liikmesriikide, komisjoni ja parlamendi – raugematu toetus otsustavam kui kunagi varem. Niipalju on meile teada. EADSi on laialdaselt kritiseeritud ning selle tõsiseltvõetavust ja usaldusväärsust kahtluse alla pandud.

Komisjon peab täna kinnitama kahte asjaolu: ühelt poolt seda, et Boeingu edasikaebus seoses tankimislennuki hankeprotsessiga ei tohi mingil juhul mõjutada EADSi / Northrop Grummani koostööettepaneku väärtuslikkust, kuna Boeing on vastuväiteid esitanud ainult valimisprotsessi osas. Ameerika Ühendriikide õhujõudude otsuse ümbermuutmine oleks lubamatu. Komisjon peab nimetatud märkuse selgesõnaliselt tegema.

Lisaks peab komisjon meeles pidama, et Airbusi vastased rünnakud WTO ees on lubamatud. Mitte ainult tagasimaksmisele kuuluva rahalise toetuse süsteemi osas tehtavad etteheited ei ole põhjendamatud, kuna see on määratletud tagasimakstavana, kuid veelgi imestamapanev on Ameerika Ühendriikide seisukoht seetõttu, et Ameerika Ühendriikide abi ei vasta WTO eeskirjadele ega Euroopat ja Ameerika Ühendriike siduvatele lepingutele.

Vältimaks patiseisu, mis piiraks asjaomaste poolte tööstushuvisid ning ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelisi suhteid, mida me peame parandama, on tulevikku silmas pidades ainus võimalik lahendus läbirääkimiste pidamine. Sellele peab eelnema ettevalmistav järk, milles mõlemad pooled näitavad üles heasoovlikkust.

Lõpetuseks üks küsimus: kas kõnealune uus olukord mõjutab otsust, mis võidakse teha vaidluse lahendamise käigus?

  Richard Seeber (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, esmalt soovin vabandada kolleeg Robert Sturdy nimel, kellel ei ole võimalik täiskogu istungil osaleda.

Kõigepealt soovin esile tuua, et nii Ameerika Ühendriigid kui Euroopa – vähemalt enamik liikmesriike – on NATO partnerid. Kõnealune konflikt leiab aset kontsernide vahel, kellel on omavahel sõbralikud suhted. Lisaks soovin eelnevalt öelda, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa sõlmisid lepingu suurte tsiviilõhusõidukite kohta 1992. aastal. Leping toimis väga hästi, kuni Ameerika Ühendriigid eirasid lepingu tingimusi, pöördudes 2004. aastal WTO vaidluste lahendamise organi poole.

Teadaolevalt on teatud ulatuses riigiabi kasutamine tavaline nähtus, eriti kõnealusel suurte kauba- ja sõjalennukite turul. Sellele vaatamata on oluline, et riigiabi osas kehtestataks väga ranged kontrollid ja tingimused. Euroopa Liit on seni reeglitest rangelt kinni pidanud, ning ka EADS Airbus on enamiku abirahadest tagasi maksnud või isegi rohkem tagasi maksnud, kui talle riiklikest vahenditest eraldati. Meil on selle kohta üksikasjalikud tõendusmaterjalid. Erinevalt sellest ei ole Ameerika Ühendriigid ikka veel vastavaid dokumente esitanud ning pole täiesti selge, millises ulatuses on Boeing kõnealuseid kohustusi täitnud.

Üldiselt soovin öelda, et samal ajal kui Euroopa Liit loomulikult pooldab vabakaubandust, ei peaks kõnealune resolutsioon meid panema ameerikavastaseid ilukõnesid pidama. Oluline on mõlemate partnerite õiglane kohtlemine ning ma loodan, WTO organ teeb otsuse sellest lähtuvalt.

Otsene ameerikavastasus oleks liiga kitsarinnaline lähenemine, kuid siiski tuleb Ameerika Ühendriike teavitada, et kokkulepitud reeglitest tuleb kinni pidada.

  Glyn Ford (PSE). - Proua juhataja, ma toetan kõnealust resolutsiooni ning enamikke esitatud muudatusettepanekutest, sh ka neid, mida on esitanud kolleeg Erika Mann.

Minu valimisringkonnas sõltuvad tuhanded töökohad otseselt Airbusist, eriti Bristolis asuvas Filtoni piirkonnas, ning loomulikult sõltuvad kümned tuhanded töökohad kogu Ühendkuningriigi ning Euroopa Liidu ulatuses Airbusi edust.

Ma oleks Syed Kamalli käsitlust näost näkku kritiseerinud kui väga euroskeptilist ja euroopavastast käsitlust, kuid kuna ta lasi jalga pärast kaheminutilist kõnet, ei ole mul võimalik teda otse kritiseerida. Ma loodan et mõni tema kolleegidest teavitab teda, et tavaliselt püüame me arutelude lõpuni kohale jääda, milles me ise osaleme, mitte ei astu läbi, pea kõnet ja kiirusta edasi pressiteadet andma.

1992. aastal sõlmiti Boeingu ja Airbusi vahel – või tegelikult Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel – leping, millega loobutakse kaebuste esitamisest, kuigi see oli rohkem Boeingu kasuks, kes saab NASA ja kaitseministeeriumi läbi Ameerika Ühendriikide valitsuselt otsetoetusi, samal ajal kui Airbus saab ainult õhusõidukite käikulaskmiseks mõeldud laene, mida tuleb intressidega tagasi maksta. Tagasi on makstud juba7 miljardit eurot.

2004. aastal rikkusid Ameerika Ühendriigid kõnealust lepingut, pöördudes kõnealuses küsimuses WTO poole. Ühendkuningriigi ametiühing „Unite” ja valitsus on ühinenud nõudes, et me avaldaksime Ameerika Ühendriikidele kõnealuses küsimuses võimalikult palju survet.

Boeingult ja kongressilt tulevale kriitikale tuleb vastu hakata – ja teha seda jõuliselt. Kui me kaotame Airbusi näol oma konkurentsivõimelisuse, jättes Boeingule maailmas monopoli positsiooni, on selle tulemuseks lepingute ja töökohtade kaotamine. Läbirääkimiste tulemusel leitud lahendus on selgelt parim variant ja samm edasi – võib-olla lisaks 1992. aastale. Kuid selle puudumisel pole meil muud valikut, kui innukalt kaitsta oma seisukohta ning Euroopa majanduse, konkurentsivõime ja töökohtade huve.

ISTUNGI JUHATAJA: MARIO MAURO
Asepresident

  Juhataja. – Mulle on kooskõlas kodukorra artikli 108 lõikega 5 esitatud üks resolutsiooni ettepanek⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 9. juulil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Christine De Veyrac (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) WTOs Boeingu kaebusi Airbusi vastu käsitlenud arutelu järel ja vastusena USA Senati resolutsioonile samal teemal on mul hea meel näha, et kaitseme täna resolutsiooni, mis tagab Euroopa Parlamendi toetuse Airbusile.

Boeingu kaebus Airbusi vastu paistab olevat rohkem seotud ärihuvide kui konkurentsieeskirjade järgimisega seotud tegelike küsimustega.

Boeing esitas WTOle kaebuse alles siis, kui Airbus võitis mitmed lennukite hanked. USA lennukitootja rikub ka 1992. aasta kahepoolset kokkulepet, kuna ta sai kõnealuse kokkuleppega keelatud toetusi.

Jah, ka Airbus sai toetusi, kuid need kujutasid endast eeskirjadega lubatud tagasimakstavat rahastamist. Kõnealuseid vahendeid mitte ainult ei tagastatud, vaid Airbus maksis tagasi ELi valitsuste laenatust 40% rohkem.

Toetan resolutsiooni, mille üle me homme hääletame. Euroopa Parlament peab nõudma vaidluse õiglast ja kiiret lahendamist, toetades samas avalikult Airbusi.

(1) Vt protokoll.