Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/2201(REG)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0206/2008

Esitatud tekstid :

A6-0206/2008

Arutelud :

PV 07/07/2008 - 21
CRE 07/07/2008 - 21

Hääletused :

PV 09/07/2008 - 5.14
CRE 09/07/2008 - 5.14
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0351

Istungi stenogramm
Esmaspäev, 7. juuli 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

21. Fraktsioonide moodustamine (kodukorra artikli 29 muutmine) (arutelu)
Protokoll
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni nimel härra Corbetti esitatud raport (A6-0206/2008) parlamendi kodukorra artikli 29 (fraktsioonide moodustamine) muutmise kohta [2006/2201(REG)].

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett, raportöör. – Härra juhataja, olen siin, et esitleda teile põhiseaduskomisjoni raportit meie kodukorra kohta, kus me oleme käsitlenud künnise küsimust – miinimumkünnist, mis on vajalik fraktsiooni moodustamiseks meie parlamendis.

Kõikides parlamentides, kus on fraktsioonisüsteem, on olemas loomulikult miinimumkünnis. Tavaliselt ei lubata üksikul liikmel või kahel liikmel moodustada fraktsiooni; alati peab määratlema, milline peaks olema künnis. Ning kuna meie parlament üha kasvab, on loogiline, et me peatume, et arutleda ja mõelda, milline peaks olema järgmise parlamendikoosseisu puhul fraktsioonide moodustamise künnis.

Põhiseaduskomisjon on seda üksikasjalikult kaalunud ning komisjoni seisukohad olid jaotunud küllaltki võrdselt. Kui me seda komisjonis kaalusime, siis oli enamik ühe häälega künnise tõstmise vastu, kuigi loomulikult on see küsimus nüüd meie ees taas täiskogus.

Vaatlesime ka fraktsioone, mis on juba olemas, kuid jäävad natuke alla künnise, kui üks või kaks liiget lahkuvad ning seda, kas on õige, et sellised fraktsioonid peaksid automaatselt ja viivitamatult lakkama olemast või peaksime teatud tingimustel lubama sellistel fraktsioonidel tegevust jätkata. Selles küsimuses kiitis komisjon heaks minu ettepaneku, mis põhines endise fraktsiooni IND/DEM kaasjuhataja härra Bonde ettepanekule, kes juhtis minu tähelepanu sellele, milliste raskustega tema fraktsiooni juhina silmitsi seisaks, juhtides fraktsiooni, mis on napilt künnise ületanud ja kui üks, kaks või kolm liiget ähvardaksid lahkuda fraktsioonist, kui nad ei saaks oma tahtmist ühes või teises küsimuses, šantažeerides seega fraktsiooni reaalselt.

Tema soovitusel võttis komisjon arukalt vastu minu ettepaneku, et kui fraktsioon on eksisteerinud teatud aja, peaksime väiksemaid fraktsioone aitama, andes neil sellistes tingimustes võimaluse – selles küsimuses anname parlamendi presidendile teatud otsustusõiguse – jätkata teatud aja jooksul tegutsemist isegi siis, kui nad kukuvad alla künnise, kuni parlamendi järgmise asutamisistungjärguni ning loomulikult tingimusel, et neil on mõistlik minimaalne liikmete arv: me ei saa lubada, et fraktsioon eksisteeriks kahe või kolme liikmega.

Eesmärk oli leida tasakaal mõistliku künnise osas ja anda midagi ka väiksematele fraktsioonidele tagamaks, et nad ei seisaks silmitsi selle kohutava väljavaatega, et nende fraktsioonis võiks liikmete vähemus neid reaalselt šantažeerida ja igal hetkel lõpu teha.

Nagu ma ütlesin, kahtles komisjon künnise tõstmisel – enamus saavutati vaid ühe häälega. Kuid see küsimus on nüüd taas meie ees. Kui te vaatate praegu maailma parlamente, siis on meil fraktsiooni moodustamiseks üks madalamaid künniseid. Juba 2,5% meie liikmetest võivad moodustada fraktsiooni. Kui tea meenutate, et fraktsiooni moodustamine annab neile liikmetele rohkem täiendavaid vahendeid, kui tavaliige liikmena saab – lisavahendid fraktsioonina maksumaksjate vahenditest ning personali ja menetluseeliste mõttes –, peaks see andma meile mõtteainet.

Kas me tahame anda sellised suured vahendid neile, kes ausalt öeldes oleksid väga väike ja mitteesindav liikmete arv – 2,55%? Ma ise arvasin, et see on väga madal künnis: selles peitub oht, et anname sellised vahendid väga väikesele ning võimalik et mitteesindavale ja isegi äärmuslikule fraktsioonile. Mõned on välja toonud, et paremäärmuslased saaksid tõenäoliselt sellise madala künnisega moodustada fraktsiooni, kui neil oleks piisavalt kohti.

See on midagi, mida on õigust seaduslikult küsida. Milline on minimaalne künnis? Minu ettepanek on tõsta see 4%le, mis on ikkagi veel üsna madal, kui võrrelda seda liidu riigiparlamentidega ning ikka alla paljude riigiparlamentide normi, kuid võib-olla kujutab see endast mõistlikku tasakaalu. Mõistan nüüd, et mõned väiksemad fraktsioonid, kes alguses sellele ideele vastu olid, on nüüd nõus kompromissiks minu soovitatud 30 liikmes ja praeguse reegli kohase 20 liikme vahel; nad oleksid nõus, kui kompromissiks oleks 25 liiget.

Muutes vaatenurka ja rääkides raportööri asemel oma fraktsiooni koordinaatorina võin kolleegidele öelda, et minu fraktsioon on valmis nõustuma sellise kompromissiga – kui see ikkagi on kompromiss – ning me kõik võime sellega nõustuda. Kui tegemist ei ole kompromissiga – kui see ei ole vastuvõetav –, siis toetab minu fraktsioon jätkuvalt 30 liiget käsitlevat ettepanekut 25 liikme asemel.

 
  
MPphoto
 
 

  József Szájer, fraktsiooni PPE-DE nimel. (HU) Härra juhataja, minu partei ja mina kuulume nende hulka, kes on toetanud sidusama parlamendi loomist, kui me tõstame künnist, mis on siiani ja ka praegu fraktsiooni loomise tingimuseks olnud.

Väidan, et see tugevdab parlamenti, sest ma leian, et see on Euroopa Parlamendi huvides, et parteid ja fraktsioonid ning fraktsioonid omavahel hoiaksid rohkem kokku, ning samuti leian ma, et see muudab parteid Euroopa tasandil veelgi tugevamaks.

Nagu härra Corbett just ütles, seisame silmitsi asjaoluga, et see näidik on hetkel väga madal ning see on madal võrreldes teiste parlamentidega. Just sel põhjusel oleme Euroopa Rahvapartei nimel toetanud seda soovitust ning pooldame seisukohta, et piirmäär peaks olema paindlik, kuigi ma sooviksin lisada, et paindlikkuse osas oleksin ma lubanud fraktsioonide moodustamist lühemaks ajaks.

Loomulikult oleme siiski näinud, et mitte kõik ei jaga seda seisukohta ning olen veendunud, et väga värvikas ja väga paljude eri liiki parteide ja väga erinevat liiki poliitiliste veendumustega Euroopa Parlamendis tuleb alati teha jõupingutusi küsimuses mingi konsensuse saavutamiseks. Seepärast oli mul hea meel, et oli võimalus saavutada kompromiss raamistikus, milles me saame sätestada parteide loomise piirmäärad praegusest kõrgemale, kuid plaanitust madalamale.

Veel viimane märkus: olen veendunud, et riikide arvu ja fraktsioonide minimaalset arvu silmas pidades oleks parem kasutada mitte konkreetset arvu, vaid protsendimäära. Sel juhul ei pea määrasid pidevalt muutma ning seda eelkõige silmas pidades asjaolu, et nüüd, mil Lissaboni leping on muutunud ebakindlaks, ei tea me kindlalt, milline saab olema 2009. aastal järgmise parlamendi liikmete arv ja kas me saame seda artiklit uuesti muuta. Tänan teid tähelepanu eest; Rahvapartei toetab soovitust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jo Leinen, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, sooviksin eriti tänada härra Corbetti nende raportite koostamise eest. Juba alguses oli selge, et selles küsimuses saavutatakse kokkulepe ja ka see, et teema üle arutletakse tuliselt. Peame siiski märkima, et parlament on kasvanud 626 liikmelt 785 liikmeni ning kui uus alusleping peaks jõustuma, saab see arv olema tõenäoliselt 751. On ilmselge, et peame kohandama eeskirju, mille järgi me töötame.

Meil on olemas parlamentaarse reformi töörühm, mis käsitleb mitmeid valdkondi, milles parlament peaks edasi liikuma ega saa paigale jääda, nagu palju aastaid tagasi juhtus. Status quo on alati kergeim valik. Ühenduse õigustiku kaitsmine tähendab seda, et ajakohastama või muutma ei pea, kuid antud juhul on ilmselge, et nüüd peab tegelema parlamendi fraktsioonide suuruse küsimusega.

Härra Corbett juba ütles, et meil on üks madalamaid künniseid võrreldes maailma riigiparlamentidega. See võiks olla ka eesmärk – miks mitte? Nagu härra Szájer, võiks alternatiivina öelda: „Mulle tundub, et meil on parlamendis vaja rohkem sidusust. Me ei ole enam nõuandev kogu; oleme nüüd seadusandlik organ. Me teeme seaduseid 500 miljoni inimese jaoks ning selleks on vaja teatud tasemel sidusust.”

Seepärast sooviksin, et siin parlamendis oleksid tõelised fraktsioonid ja mitte vaid tehnilised rühmad – rühmad, kes kogunevad vaid raha pärast ning kel ei ole tegelikult midagi ühist poliitiliselt. Esitatud ettepanek liikuda 20-lt liikmelt 30-ni oleks ikka veel olnud tagasihoidlik ja üldsegi mitte liialdav. Siiski ei jõudnud see parlamendikomisjoni etapist kaugemale ning kompromisse peab olema valmis tegema. Kuigi viimane ettepanek on 25, on tegemist ikkagi edusammuga ning väikseima vastuvõetava järgmise sammuga.

Meil on kümme registreeritud poliitilist perekonda – paremäärmuslikest vasakäärmuslikeni. Järgmistel Euroopa valimistel on kodanikel lai valik poliitilisi perekondi, kelle hulgast valida, et öelda, millist Euroopat nad tahavad. Seepärast ma ei kahtlegi selle reformi teostamisel. Selle parlamendi mitmekesisus säilib, kuid võib-olla saame aidata natuke kaasa sidususe parandamisele ning see on reformi mõte. Seepärast ma tänan teid, härra Corbett.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrew Duff, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, nagu me teame, püüab komisjon tegutseda konsensuse alusel, kuid täna on konsensus tükkideks lagunenud ning ma olen nii põhimõttelistel kui praktilistel kaalutlustel väga vastu härra Corbetti ettepanekule.

Ma ei saa lihtsalt leppida, et seitsme fraktsiooni olemasolu parlamendis tekitab probleemi seoses tulemuslikkusega. Riigiparlamentidelt õpitu aitab meid vaid natuke. Peaksime siin mõtlema 27 riigi avaliku arvamuse keerukamale ja laialdasemale katmisele. Tegelikult on selles integratsiooni tundlikus etapis äärmiselt oluline, et kõik vähemusarvamused saavad end professionaalselt koondada, et end selgesti väljendada. Fraktsioonid aitavad kogu tööle kaasa, mitte ei takista seda.

Härra Corbetti ettepaneku ja ka kompromissi tulemusena peaksid fraktsioonid UEN ja IND/DEM oma tegevuse lõpetama. Ma pole küll sageli ja võib-olla mitte kunagi nende fraktsioonide arvamustega nõustunud, kuid neil on igati õigus väljendada oma arvamusi ning kindlasti esindavad nad avaliku arvamuse teatud osa.

Kui me peaksime nende tegevuse lõpetama, oleks nende liikmed sunnitud ühinema suuremate fraktsioonidega, muutes seega suhted keerulisemaks ja suurendades nende fraktsioonide seosetust. Või siis laiendavad nad fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete arvu.

Seega kokkuvõttes ning tulemuslikusse, pluralismi, sidususe, õigluse ja liberalismi huvides palun teil toetada komisjoni seisukohta ja lükata muudatusettepanekud tagasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Johannes Voggenhuber, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, vahepeal – kuigi mitte tihti – juhtub, et selle täiskogu suurtel fraktsioonidel on midagi südamel. Vahepeal saab sellest aru, sest küsimus käsitletakse Strasbourgis esmaspäeva hilisõhtul.

Just nii on täna juhtunud, sest vastasel juhul oleks üldsus huvitatud, mis komisjoni poolt tagasi lükatud raport peaks jõudma sellele täiskogu istungjärgule. Võib-olla sooviks üldsus ka teada, miks esitab raportöör komisjoni nimel raportit, mis ei sisalda seda, mida ta ette kannab ning mida ei lükatud ühe häälega tagasi – nagu härra Corbett väitis –, vaid komisjoni enamuse poolt ning seda heal põhjusel.

Üldsus võib soovida kuulda, et te esitasite selle ettepaneku vastuolus kodukorraga – see tähendab siis mitte eesmärgiga hääletada ettepaneku üle, vaid sooviga teha midagi hoopis muud.

Olen olnud parlamendis alates 1990. aastast. Selle aja jooksul on mulle tuttavaks saanud konsensus parlamentaarses kultuuris ning see tähendab seda, et parlamendi enamus ei kasuta oma häält ja oma võimu, et saada endale teiste fraktsioonide arvelt kodukorras privileege ja mõjukaid kohti. Seda olete te praegu teinud. Olete seda keeldu rikkunud. Siin öeldu on petturlik.

Suured fraktsioonid tahavad lihtsalt takistada väiksemate fraktsioonide moodustamist ja survestada kõikide liidu riikide liikmeid ühinema nende fraktsiooniga, et ennetada nende endi lagunevate fraktsioonide liikmeid seda tegemast. Nad soovivad kohandada kodukorda oma maitse järgi ja muuta oma fraktsioonid endale sobivaks. Seda tehes rikuvad nad järgmist keeldu, mille kohaselt ei ole vastuvõetav kasutada ametlikke trikke olemasolevatest fraktsioonidest, nagu näiteks fraktsioonist Iseseisvus ja Demokraatia lahtisaamiseks. Poliitilises demokraatias ei tule see kõne allagi.

Härra Corbett, sellest on saamas traditsioon. Ma olen uurinud kahte viimast aastat ning me arutame seda enne valimisi: viimase kahe aasta jooksul on selle täiskogu suuremad fraktsioonid esitanud mitmeid muudatusettepanekuid kodukorda ning kõigil neil on olnud sama tulemus: suurte fraktsioonide võimu tugevdamine, mitmekesisuse vähendamine, üksikute liikmete õiguste vähendamine ja väiksemate fraktsioonide õiguste kärpimine.

Kui te soovite sel viisil tõsta parlamendi populaarsust, vastata kodanike seas valitsevale usalduskriisile ja valmistuda järgmise aasta valimiskampaaniateks, siis leiate meid selles küsimus endi tarmukate vastastena ja demokraatliku parlamendi pooldajatena.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, pluralism ja erinevuste austamine on Euroopa Parlamendi jaoks tähtsad väärtused. Sest Euroopa Liit kui selline peab peegeldama ühtsust mitmekesisuses. Ka sel põhjusel ei peaks Euroopa Parlament mitte ainult austama, vaid ka tegelikult toetama poliitilise kaardi värvide mitmekesisust ja selle osade arvukust.

Määrates nõuetekohaselt kindlaks etnilise, usulise ja soolise vähemuse õigused, peame meeles pidama ka poliitilisi vähemusi. Euroopa Parlamendi kodukorraga manipuleerimine või poliitiliselt motiveeritud muudatused sellesse piiravad avalikult parlamendi rolli kogu Euroopa Liidu inimesi ja kogukondi esindava organina. Me ei näe mingit vajadust näppida neid kodukorra punkte, mis käsitlevad nende riikide arvu, mille esindajad moodustava fraktsiooni. Praegune asjade seis on hea. Euroopa Parlament töötab täna tulemuslikult ning nagu Hiina vanasõna ütleb: "häid asju ei maksa torkida". Kuus riiki on selles osas piisav ning seda ei peaks asendama seitsmega. Sellega kaasneb vaid fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete arv, kes erinevad üksteisest täiesti ja seda äärmustesse välja. Selline muutus, nagu fraktsiooni moodustamiseks vajaliku künnise tõstmine 30 liikmeni, võib tegelikult mõjutada pluralismi, sõnavabadust, Euroopa institutsioonide esindatavust ja meie usaldusväärsust Euroopa Parlamendi esindajatena.

Selline muutus ei loo valimisaastal pilti Euroopa Parlamendi autoriteetsusest, mis on minu arvates eriti tähtis nende valimiste tulemusi silmas pidades. Kõnealused muudatused ei tohiks jõustuda ei 2009. aastal ega kunagi ning ma ütlen seda sellised fraktsiooni esindajana, kes saaks imeilusti hakkama ka siis, kui need muudatused sisse viidaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Härra juhataja, vaadakem faktidele silma. Euroopa integratsiooni ajalugu, selle domineerivad ideoloogilised suunad ning poole sajandi pikkusest komisjonis, nõukogus ja parlamendis toimunud koostööst päritud praktika – kõige selle tulemuseks on kristlik-demokraatlik ja sotsiaaldemokraatlik elamuühistu Euroopa institutsioonides. Ma ei mõista siin kedagi hukka – ma lihtsalt konstateerin fakti.

Mis tahes õigusakti vastuvõtmiseks selles parlamendis kaasotsustamismenetluse raames vajalik kvalifitseeritud enamus tähendab pidevat konsensuseotsimist kahe peamise fraktsiooni vahel, mis vähendab veelgi erinevuste ja lahknevuste väljendamist. Seega on küsimus lihtne: kas me soovime halvendada seda suundumust vältida konflikti, karmistades fraktsioonide moodustamisele seatud tingimusi selliste valimiste eelõhtul, millega kaasneb parlamendiliikmete arvu vähenemine riigi kohta, karistades seega veelgi enam vähemusfraktsioone ja seda eelkõige väiksema rahvaarvuga riikides? Kui usutavad oleksid siis need õiglusekuulutamised pluralismi poolt? Demokraatliku arutelu kvaliteeti ei parandata fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete arvu suurenemisega.

Seepärast on minu fraktsioon üksmeelselt praeguste fraktsioonide moodustamist käsitlevate eeskirjade säilitamise poolt, kuigi meie arvamused lahknevad, kui rääkida sellest, et kaks peamist fraktsiooni ei võtnud kuulda meie palvet seoses järgitavate menetlustega: tunnistada lahkarvamust või nõustuda kompromissiga. Enamik minu fraktsioonist – sealhulgas mina ise – on nüüd sõna võtnud kompromissi poolt ning seda vaid eesmärgiga jäädvustada selles parlamendis pluralistlik väljendusvorm, säilitades siiski ülima austuse teisiti mõtlejate vastu, sest lõppude lõpuks on meil samad põhimõtted. Neil põhimõtetel on nimi ja see nimi on demokraatia.

 
  
MPphoto
 
 

  Hanne Dahl, fraktsiooni IND/DEM nimel.(DA) Härra juhataja, meie praegune arutelu on sürrealistlik. See on tõesti igas mõttes sama absurdne kui kafkalik kohtumõistmine. Pean kirjeldama sündmusi, et selgitada, miks ma olen nõus sellega kompromissiga, sest ma mõistan, et see on üsna toores.

27. mai põhiseaduskomisjoni koosolekul kaaluti raporti projekti, mille eesmärk oli muuta fraktsioonide moodustamine raskemaks. Raporti raportöör härra Corbett soovis tõsta liikmete arvu 20-lt 30-le ning nõuda samal ajal, et fraktsioon esindaks neljandikku riikidest senise viiendiku asemel. See raporti projekt lükati tagasi, mis igal teisel juhul oleks tähendanud, et raport võetakse päevakorrast maha. Selle asemel lubas komisjoni esimees härra Leinen siiski komisjonil jätkata hääletamist raporti algsesse teksti tehtavate muudatusettepanekute üle – ning seda vaatamata asjaolule, et polnud raportit, mida muuta! See lüke muutis võimalikuks hoida elus raportit, mis tegelikult oli surnud. Kõiki eeskirju ja tavapäraseid menetlusi võib olla rikutud, kuid see ei paista muret valmistavat härra Corbettile, keda toetab komisjoni esimees. Peame küsima, miks. 2004. aastal ju ikkagi tõsteti künnist, tuginedes põhjendusele, et Euroopa Parlament koosnes siis 25 riigist 15 asemel. Sellest peale on ühinenud veel kaks riiki, kuid see ei õiguste kodukorra sellist drastilist muutmist. Öeldakse, et paljudel juhtudel on künnis riigiparlamentides kõrgem, kuid nad unustavad ütlemata selle, et Euroopa Parlamendis on täiendav piirang – geograafiline piirang. Minu teada ei eksisteeri üheski riigiparlamendis sellist piirangut. Milleks siis selline drastiline muudatus kodukorda fraktsioonide moodustamise kohta? Kõige enam sarnaneb see ebapüha liiduga parlamendi kahe suurima fraktsiooni vahel luua kaheparteisüsteem. Tõesti, kui ma oleksin paranoiline, siis ma ütleks, et see sarnaneb ebapüha liiduga, millel on pahaendeline tagamõte, nimelt soov muuta väga raskeks opositsiooni kuuluva fraktsiooni moodustamine; selliste fraktsioonide moodustamine, millesse ka mina kuulun. Parlamendil pole mingit õigust hukka mõista poliitilisi arvamusi. Vaid valijatel on see õigus. Seaduslike demokraatlike valimiste käigus valitud liikmed on poliitilise protsessi seaduslikud osalised. Neil igati õigus sel areenil osaleda ning Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon ega Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon ei tohi neile antud volituste täitmist raskendada.

Soovitan kõikidel liikmetel hääletada olematutesse raportitesse muudatusettepanekute tegemise vastu. Selline oleks minu soovitus nii täna kui ka tulevikus. Kui me soovime, et meid kunagi võetaks seadusandliku koguna tõsiselt, on see lihtsalt liiga kaugele läinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI).(NL) Raportöör ütles tegelikult ise, mida see raport endast kujutab: sellega soovib Euroopa Parlament veelgi intensiivistada oma rolli eurokraatliku ühemõõtmelise mõtlemise esindajana ning kõrvaldada väiksemate fraktsioonide natukestki vabadust. Parlamendi ülesanne on teenida Euroopa mandariine ja mitte enam esindada meie inimeste poliitilist mitmekesisust. Milliseks ebademokraatlikuks farsiks teie Euroopa on muutumas!

Kuulus parlamendi küsimusi käsitlev muudatusettepanek 6 on meie õiguste järjekordne kärpimine. Lisaks loeme, et see eeskiri kehtestatakse sellepärast, et Euroopa Komisjon – ma tsiteerin – „on [...] avaldanud sügavat rahulolematust seoses selliste küsimuste rohkuse ja haldustöö hulgaga, mida vastuste andmine on tema talitustele kaasa toonud.” Arvan siiski, et palju tõenäolisem on, et parlamendiliikmetel on vajadus väljendada sügavat rahulolematust selle üle, kuidas paljud Euroopa Komisjoni voliniku vaevu vastavad meie kirjalikele küsimustele, nimelt jõudmata sisuni, puudulikult ja edastades mõnikord vaevu varjatud keeldumise meile õige teabe andmiseks.

Parem oleks, kui me lisaksime volinike jaoks distsiplinaarmenetluse, selle asemel et taas kord muuta parlamendiliikmete jaoks raskemaks tööd, mille eest neile makstakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Timothy Kirkhope (PPE-DE). - Härra juhataja, see arutelu käsitleb Euroopa Parlamendi mutreid ja polte ning meie kohus on küsida, kas fraktsioone käsitlevad ettepanekud on otstarbekad. Seistes silmitsi 30 liiget käsitleva põhinõudega, esitasin just praktilisust silmas pidades oma muudatusettepaneku – härra Corbett, ma arvan, et see oli minu muudatusettepanek –, mis võimaldas parlamendi presidendil kokkuleppel esimeeste konverentsiga lubada fraktsioonil oma töö jätkamist piiratud aja jooksul, kui tema liikmete arv langes alla teatud künnise.

Komisjonis peeti seda üldiselt heaks ideeks vältimaks seda, et fraktsiooni võiks šantažeerida lahkuda ähvardav liige, saates kohe seega laiali ka fraktsiooni. Seepärast olen ma natuke huvitatud sellest uuest kompromissist, mille kohaselt tehakse ettepanek seada piir 25 liikme juurde. Mulle tundub see mõistlik mõte, mis leevendaks ühte kitsaskohta, millele ma oma muudatusettepanekut ette valmistades osutasin.

Me peame alati siiski meeles pidama, et meid valiti esindama oma valijaskonna kui terviku vaateid ja huve. On tõsiasi, et meie Euroopa valijaskond tähendab suuremal hulgal erinevaid arvamusi kui eales varem ning see on demokraatiale hea. Ei tõuse mitte ainult selle parlamendi liikmete arv; suureneb ka seisukohtade mitmekesisus, mida liikmed endaga kaasa toovad. Kui soovime oma parlamentaarseid volitusi edukalt täita, peab meil olema võimalus peegeldada täiel määral oma riiklike valijaskondade seisukohti. Väike fraktsioon siin Euroopa Parlamendis võib samahästi esindada suurt arvamust hulgas liikmesriikides. Meil peab olema võimalus töötada parlamendina konstruktiivselt ning mis veelgi tähtsam, kooskõlas ka nende inimeste soovidega, keda me esindame, sõltumata sellest, kuidas see on väljendunud fraktsioonide paigutuses ja ülesehituses.

Seega kuigi ma tervitan seda võimalikku kompromissi, tervitan ma ka mõistlikku ja pragmaatilist lähenemist kõnealusele küsimusele. Ma loodan, et me ei luba endil lõksu langeda, arvates, et vähem fraktsiooni tähendab ilmtingimata rohkem demokraatiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Kristian Vigenin (PSE).(BG) Härra juhataja, kolleegid, leian, et härra Corbetti ettepanek raportis väärib tähelepanu ning tuleb minu arvates just õigel ajal, sest tegelikult ei ohusta me selle vastuvõtmisega ühtegi praegu Euroopa Parlamendis olemasolevat fraktsiooni. Olen selle poolt, et järgmiste volituste ajal aastatel 2009–2014 oleks olemas tulemuslikumalt toimiv parlament. Oleme korduvalt arutanud nende muudatuste tähendust ning Euroopa Parlamenti valitud liikmete võimaluste piiramist oma arvamuste väljendamisel ei ole kunagi arutatud. Aga kuna meie parlament on suur parlament või nagu me ise ütleme, võib-olla suurim demokraatlikult valitav parlament maailmas, hoiavad Euroopa Parlamendi olemust just parlamentaarsed rühmitused, fraktsioonid, mis esindavad mitte nende töös osalevate liikmete rahvaid, vaid esindavad liikmeid ühendavaid poliitilisi suundumusi. See tähendab ka suurt võimu, võimalusi, mis nii fraktsioonidel kui nende juhtidel on meie parlamendi tegevuses.

Seepärast arvan, et kui me ka nüüd peaksime koperdama selles suunas, et süüdistame sotsiaaldemokraate või kristlik-demokraate ebademokraatlikkuses, siis me eksime. Hoopis vastupidi, ma arvan, et sel viisil me aitame luua palju selgema profiili fraktsioonidele, kes saavad moodustamisega hakkama ja tegelikult tegutsevad Euroopa Parlamendi järgmiste volituste ajal. Loomulikult leian ma ka seda, et lihtne on rääkida fraktsiooni nimel, mida ei ähvarda oht ebaõnnestuda uues parlamendis vajalike liikmete arvu kokkusaamisel. Arvan, et täna olemasolevad fraktsioonid suudavad oma eksistentsi järgmiste volituste jooksul jätkata. Lisaks on meie siinviibimine selles parlamendis suuresti seotud meie esindatavate parteidega. Me ei tohiks ühte ilma teiseta käsitleda. Seepärast ei tohiks me mõelda, et Euroopa poliitiline elu keerleb just nimelt siin, parlamendis, ja et see sõltub kahest fraktsioonist ning samuti ei tohiks me unustada esindatavaid parteisid. Ning selles mõttes ma soovitan, et me tõesti liiguksime esitatud kompromissi poole ja toetaksime härra Corbetti ettepanekut.

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten (IND/DEM). – Härra juhataja, see parlament räägib sageli avatusest, läbipaistvusest ja demokraatiast, kuid ise seda sageli üles ei näita.

Antud juhul on raportöör härra Corbett olnud väga avatud ja läbipaistev selles osas, mida ta soovib saavutada: ta soovib muuta raskemaks väikeste fraktsioonide koondumist ja tegutsemist; ta soovib neile ära keelata vahendid ja õigused, mis neil praegu olemas on ning mis võimaldavad esindada neid valinute tahet. Härra Corbett tahab nende fraktsioonide tegevuse, mida ta heaks ei kiida, ära lõpetada, kui ta seda suudab. See on täiesti ebademokraatlik. Miks ei peaks Euroopa valijaskonna tahet väljendatama fraktsioonis, mille on moodustanud need, kelle nad on valinud, ükskõik kui väikesed need fraktsioonid ka poleks. Miks mitte? Sest härra Corbett ei arva, et neil peaks seda lubama!

Kui need eeskirjad vastu võetakse, siis näiteks lõppeks sellega minu fraktsiooni – fraktsiooni Iseseisvus ja Demokraatia – tegevus. Fraktsioon IND/DEM moodustati loomulikult vastuseisuks Euroopa põhiseaduse lepingule ning me oleme olnud väga edukad, kulutades raha „ei”-kampaaniatele Prantsusmaa, Madalamaade ja hiljuti ka Iirimaa referendumil. Seepärast soovivad härra Corbett ja teised eurofiilid võimalusel lõpetada meie ja kõiki teiste meiesuguste pärast 2009. aastat valitute tegevuse. Tema täiesti ebademokraatlikud soovid on läbipaistvad meile kõigile.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria da Assunção Esteves (PPE-DE).(PT) Härra juhataja, parlament peab tõlgendama demokraatiat demokraatlikul viisil. See tähendab, et kodukorda ei tohiks vaadelda eraldatuna; pigem tuleb seda tõlgendada silmas pidades hääleõiguse moraalset alust ja esindatuse põhimõtet, mis tähistavad isereguleerimist ja kodanike autonoomiat. Sellest põhimõttest lähtudes sooviksin öelda järgmist: minu arvates on härra Corbetti esitatud muudatus põhimõtteliselt õige, kuid põhjus, miks parlamendi valitsemisajal allapoole vajalikku künnist langev fraktsioon peab jätkama tegevust, peitub eriti asjaolus, et valijate demokraatlikke valikud tehakse peaaegu alati, võttes arvesse Euroopa Parlamendi fraktsioone, millesse kandidaadid kuuluvad.

Valijatel ei ole ükskõik, kas kandidaat valitakse istuma Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide või Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni ridadesse. Sellisel juhul ma usun, et see muudatus ei peaks sisaldama parlamendi presidendi diskretsiooni, vaid pigem siduvaid volitusi, mitte luba, kohustust ning fraktsiooni tegevuse jätkamise aeg saab demokraatlikust vaatenurgast olla just nii pikk kui parlamendi valitsemisaeg. Vastasel juhul me õõnestaksime täielikult vabaduse põhimõtteid, mis teevad meist just need, kes me oleme.

Minu teine tähelepanek käsitleb kiusatust kopeerida seda, mida riigiparlamendid teevad. Riigiparlamendid toimivad tõesti meie jaoks eeskujuna, kuid antud juhul peame neid kopeerima cum grano salis, ettevaatusega, kuna fraktsioonide vohamine Euroopa demokraatias võib korvata esindatavuse puudumist, mis pillutab Euroopa ühest kriisist teise.

Vohamine võib siin hüvitada püsivat lõhet Euroopa kodanike ja nende esindajate vahel. Lisaks, mida rohkem pluralismi, seda ilmsemaks muutub võitlus ja pingeline poliitikategemine, mida meid tavaliselt konsensuseni viib, kuna ka siin ei puudu süstemaatilisest konsensusest vastuolud.

Paljude fraktsioonide olemasolu võib aidata parlamendil politiseerida bürokraatlikku Euroopat, sest demokraatia on demokraatia, aga mitte kord.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, me ei tohiks anda rohkem täiendavat rahalist toetust liikmetele ja esindajatele, kes vaidlevad demokraatia vastu Euroopa tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). - Härra juhataja, on imelihtne ära tunda nende eesmärki, kes sunnivad peale selle täiskogu fraktsioonide kvalifitseeruva suurus kasvu. Ilmselgelt on tegemist jultunud katsega välja suruda väiksemad fraktsioonid, kes on pigem sagedamini kõige tõenäolisemalt vähem entusiastlikud – tõenäoliselt kullakallist Euroopa projekti küsimärgi alla seadvad. Härra Corbett otsib poliitikas tulemuslikult teerulli lähenemisviisi. Seepärast on tema täna esimene, kes põlgab ära komisjoni demokraatliku otsuse.

On hästi öeldud, et parlamenti, tema väärtust ja väärikust saab hinnata selle järgi, kuidas ta kohtleb oma vähemusi. Selle raporti standardite kohaselt sooviks härra Corbett, et see parlament laskuks veelgi sügavamale suurte fraktsioonide ebademokraatlikesse salasepitsustesse, kus otsuseid ei tee mitte see täiskogu, vaid neid tehakse kahe peamise partei vaheliste tehingutena.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL). (DA) Härra juhataja, sooviksin vaidlustada kõige põhilisema eelduse, nimelt selle, et endi jagamine väiksemate arvu fraktsioonide vahel annab meile suurema poliitilise sidususe. Võiksin minna ja ühineda Euroopa Parlamendi sotisaaldemokraatide fraktsiooniga, kuid see ei suurendaks fraktsiooni poliitilist sidusust. Samamoodi võiksin ma ühineda Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooniga, kuid ma võin teile tagada, et see ei suurendaks selle fraktsiooni poliitilist sidusust – mitte mingil juhul. Kõnealune ettepanek ei käsitle seega poliitilist sidusust. Selle eesmärk on hoopis tekitada suur arv fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeid, kes ei soovi kuuluda ühtegi fraktsiooni, mille moodustamiseks on olemas piisavad volitused. See omakorda tähendab, et miljoneid eurooplasi ei esinda Euroopa Parlamendis fraktsioon. Ma ei pea seda heaks arenguks. Kindlasti mitte ei pea ma seda demokraatlikuks arenguks. Lõpetuseks sooviksin küsida härra Corbettilt – oleme nüüd poliitilise sidususe teema juures –, kas tema esitatud ettepanekul on fraktsiooni PSE ühehäälne toetus või valitseb fraktsioonis tegelikult ettepaneku puhul sügav lahkarvamus.

 
  
MPphoto
 
 

  Íñigo Méndez de Vigo (PPE-DE).(ES) Härra juhataja, tänane arutelu on huvitav, kuna ma kuulsin raportööri ütlemas, et oma raporti koostamisel sai ta inspiratsiooni härra Bondelt, kes sarnaselt Rodrigo Díaz de Vivar'ile, El Cid Campaedor'ile, võitis lahinguid pärast oma surma. Siis tuli proua Dahl, kes asendas härra Bonde ja võrdles raportööri Kafkaga, mis on kindlasti soositav võrdlus; nimelt proua Dahl ei tohiks olla nii väga ühel meelel härra Bondega. Siis tunnistas härra Batten meile, et fraktsioonide raha on kasutatud riiklikel referendumitel sekkumiseks. Härra Batten, ma kujutan ette, et kvestoritel on selle kohta ühtteist öelda, sest seda raha on keelatud sellisteks asjadeks kulutada.

Ja kuidas on lood härra Voggenhuberiga? Mida saan ma öelda härra Voggenhuberi kohta, kes on pärit riigist, kes korraldas nii suurepäraselt Euro 2008, millega meie, hispaanlased nii rahule jäime? Härra Voggenhuber on süüdistanud meid manipuleerimises ja kritiseerinud kompromissmuudatust ning tuleb välja, et ta allkirjastas selle.

Härra juhataja, lühidalt öeldes ja järjepidevuse huvides ja olles nõus sellega, mida ütlesid härra Szájer, härra Kirkhope, proua Esteves ja härra Rübig, kavatseb Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon hääletada poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Hans-Peter Martin (NI).(DE) Härra juhataja, „Riskime julge demokraatiaga” oli ühe minu poolt ajalehele Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung kaks nädalat tagasi kirjutatud suure artikli pealkiri. Just sotsiaaldemokraatlikest ringidest tulid minu juurde inimesed ja ütlesid: "Just nimelt!" – ja mitte ainult, sest pealkiri kordas kajana suure Willy Brandti kuulsat väidet. Härra Corbett ja härra Leinen, mida te siin nüüd teete? Pöörate asja pea peale ning te teate, mida te teete.

Ma mäletan väga hästi, mida te ütlesite, kui arutati viimast fraktsioonide sisenemisbarjääri tõstmist. Mäletan härra Leineni sellest ajast, kui ta oli ikka veel väärikas demokraat. Ta peaks tagasi tõmbuma ja hoolikalt järele mõtlema, millist eesmärki ta teenib. Oma praeguse tegevusega te hävitate demokraatia. Te hoolitsete Haiderite ja Strachede eest, kes on vasakäärmuslased ja rasked juhtumid, mis panevad isegi härra Lafontaine'i keskteed otsima. Häbi teil olgu! Peatuge ja mõelge ning võtke see muudatusettepanek tagasi Euroopa pärast. Ärge olge Euroopa vastased.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Claude Martinez (NI).(FR) Härra juhataja, meil on siseturg ja ühisraha, seega oleks täiesti arusaadav, kui meil oleks ka üks fraktsioon, mis oleks igal juhul palju efektiivsem. Oleks üks sõnavõtja ning asjad saaks palju lihtsamalt lahendatud. Härra Corbett teeb ettepaneku tõsta künnist 30-ni. See tundub olevat väga ohtlik, sest iirlased, prantslased ja hollandlased suudavad saata 31 ja see tekitaks meile tõelisi probleeme. Mina isiklikult arvan, et meil on vaja ujuvat künnist. See jääks 30 peale, kuid presidendil oleks õigus kasutada oma otsustusõigust ja suurendada seda 35 või 40-ni, kui ühineda soovivad parlamendiliikmed ei ole täielikult kaasatud.

Neljanda vabariigi ajal kasutati sellist praktikat nagu „kohast ilma jätmine”. Ametiaja alguses otsustas enamus, kas pikendada konkreetse parlamendiliikme ametiaega või ta kohast ilma jätta. See meetod on täiuslik. Härra Corbett võiks näiteks vastutada iga tema vaateid mittejaganud liikme kohast ilmajätmise eest. Me võime seda ka kohandada: härra Corbetti vaadetega mittenõustunud inimesed maksaksid oma töötasu talle või tema fraktsioonile. Igatahes pole sellel kõigel mingit tähtsust; iirlased tõestasid, et sa võid vastu võtta igasuguseid eeskirju, mida sa vaid soovid. See ei toimi siin enam nii, härra Corbett.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett, raportöör. Härra juhataja, ma nautisin seda arutelu. Nautisin metsikuid süüdistusi kõnealuse muudatuse kohta, justkui tooks selles parlamendis fraktsiooni moodustamise künnise tõstmine 20-lt 25-ni ja võib-olla 30-ni kuidagi kaasa demokraatia ja pluralismi lõpu parlamendis. Milline täielik jama! Tegemist on tagasihoidliku ettepanekuga. Isegi 30 oleks täiesti alla künnise, mis eksisteerib enamikes riigiparlamentides, mida me kõik peame täiesti demokraatlikeks. Miks siis mitte siin?

Mõte, et tegemist on rünnakuga olemasolevatele fraktsioonidele, on mõttetu. Mul oli hea meel, et fraktsiooni UEN kõneleja tunnistas, et tema fraktsioon ei oleks sellest mõjutatud. Olin üllatunud, et härra Batten arvas, et tema fraktsioon jällegi oleks. Mõtlesin, et ta loodab saada hääli järgmistel Euroopa valimistel. Ma pigem arvan, et nad kaotavad kohti ja nad põrmustatakse, nii et nad ei saa ka praegust künnist kokku. Seega ei ole nad ühelgi juhul ikkagi mõjutatud.

Mis puutub ideesse, et see on suunatud teatud seisukohtadega isikute nagu euroskeptikute vastu, nagu väideti, siis ka see on jama! Euroskeptikud on selles parlamendis alati esindatud olnud, väga hästi esindatud kusjuures, ning neil on peaaegu alati olnud fraktsioon ning ma olen kindel, et nii saab see ka tulevikus olema. Nad esindavad väikest, kui märkimisväärset osa avalikust arvamusest ning loomulikult peaksid nad osa võtma meie aruteludest. Kõnealune ettepanek seda ei muuda.

Tegemist ei ole radikaalse ettepanekuga. See on mõistlik, tervemõistuslik ja praktiline ettepanek läbi vaadata, milline oleks laienenud parlamendis mõistlik fraktsioonide moodustamise künnise tase.

Tegemist ei ole radikaalse ettepanekuga, sellega ei rünnata kedagi. Mul on hea meel, et paljud fraktsioonid näevad mõtet teha kompromiss kahe seisukoha vahel selles küsimuses ja leida kompromiss tagasihoidliku ettepaneku osas, milleks on 25 liiget.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 9. juulil 2008.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika