Istungi stenogramm

Esmaspäev, 7. juuli 2008 - Strasbourg

1. Istungjärgu jätkamine

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President

(Istung avati kell 17.00)

  President. − Ma kuulutan teisipäeval, 24. juunil 2008 katkestatud Euroopa Parlamendi istungjärgu taasavatuks.

2. Presidentuuri avaldus

  President. − Daamid ja härrad, pärast mitmeid järelepärimisi sooviksin teha lühikese avalduse Ingrid Betancourti ning teiste pantvangide vabastamise kohta.

Colombia terroriorganisatsioon FARC röövis ja hoidis mitmeid aastaid pantvangis Ingrid Betancourti, Keith Stanselli, Thomas Howesit, Marc Gonsalvesit, Juan Carlos Bermeod, Raimundo Malagóni, José Ricardo Marulandat, William Pérezit, Erasmo Romerot, José Miguel Arteagat, Armando Florez’t, Julio Buitragot, Armando Castellanost, Vianey Rodríguezt ja John Jairo Durani. Tänu Colombia armee edukale sõjalisele operatsioonile vabastati nad lõpuks kolmapäeval, 2. juulil 2008.

Euroopa Parlamendil on hea meel Ingrid Betancourti ja teiste vabastatute ning nende perekondade üle. Vabastamine tähistab piinarikka ajajärgu lõppu ning meenutab ühtlasi, et lootust ei tohi kunagi kaotada.

Eelmisel neljapäeval rääkisin ma president Uribega ning õnnitlesin Colombia valitsust, armeed ning rahvast eduka operatsiooni puhul. Ma soovin veelkord rõhutada, et demokraatia ei tohi terrorismile järeleandmisi teha ning seaduste täitmine on poliitiline ja moraalne kohustus.

Me peame kõigi pantvangide vabastamise tagamiseks jätkama kõikvõimalikke jõupingutusi. Ingrid Betancourt rööviti 23. veebruaril 2002. Sellest ajast alates on Euroopa Parlament osalenud tema vabastamiseks tehtud korduvates algatustes. 2006. aastal oli Ingrid Betancourt koos sihtasutusega „Vaba Maa” kolme finalisti hulgas, kes kandideerisid Sahharovi nimelisele mõttevabaduse auhinnale.

Daamid ja härrad, Euroopa Parlament usub, et Ingrid Betancourti panus on ja jääb oluliseks rahu tagamisel Colombias. Meie püsiv kohustus on avalikkuse tähelepanu all hoida ikka veel Colombias pantvangidena hoitavate isikute dramaatilist olukorda ning töötada nende vabastamise nimel.

Eelmisel nädalal esitasin ma Ingrid Betancourtile kutse külastada Euroopa Parlamenti – temale sobival ajal ning pärast paranemist. Siinkohal soovitaksin ma FARCil ja muudel terroriorganisatsioonidel alla anda ning loobuda mõistusevastasest ja mõttetust vägivallast. Me ei alistu terrorismile mitte kunagi! Ma nõuan kõigi pantvangide vabastamist ning et asjaosalised võtaksid vastu Colombia valitsuse ettepaneku teha koostööd rahumeelse lahenduse leidmise nimel.

(Aplaus)

Daamid ja härrad, lubage mul täiskogul soojalt tervitada Prantsusmaa Euroopa asjade riigiministrit ning uue eesistujariigi esindajat Jean-Pierre Jouyet’d. Esimest korda on valitsuse esindaja kohal meie istungi algusest peale. Ma loodan, et saame erakordselt hästi alanud tööd sama edukalt jätkata.

(Aplaus)

3. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

4. Parlamendi koosseis (vt protokoll)

5. Fraktsioonide koosseis (vt protokoll)

6. Volituste kontrollimine (vt protokoll)

7. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)

8. Kaasotsustamismenetlusel vastu võetud aktide allkirjastamine (vt protokoll)

9. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

10. Suuliselt vastatavad küsimused ja kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vt protokoll)

11. Petitsioonid (vt protokoll)

12. Nõukogu edastatud kokkulepete tekstid (vt protokoll)

13. Kehtetud kirjalikud deklaratsioonid (vt protokoll)

14. Tööplaan

  President. − Välja on jagatud käesoleva osaistungjärgu päevakorra lõplik projekt, mis kehtestati neljapäeval, 3. juunil 2008. aastal toimunud esimeeste konverentsi koosolekul vastavalt kodukorra artiklitele 130 ja 131. Käesoleva projekti kohta esitati järgmised muudatusettepanekud.

Esmaspäev/teisipäev/kolmapäev – muudatusteta.

Neljapäev– Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon esitas taotluse jätta päevakorrast välja pärastlõunase arutelu esimene alapunkt inimõiguste teemal „Väidetavad massihauad India poolt hallatavas Kashmiris”.

Fraktsiooni PSE esimees Martin Schulz saab sõna taotluse põhjendamiseks.

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, ma juba proovisin esimeeste konverentsil fraktsioonide esimehi veenda, et käesolev päevakorrapunkt on antud hetkel täiesti kohatu. See põhineb pelgalt Amnesty Internationali oletusel. Ka Amnesty International ise räägib nimetatud massihaudade eksisteerimise kahtlustest, kuid reaalsed tõendid nende kohta puuduvad.

Inimõiguste allkomisjoni esimees Hélène Flautre vastas kõnealusele teemale väga arukalt. Ta palus Amnesty Internationali esindajatel külastada16. juulil allkomisjoni süüdistuste põhjendamise ja määratlemise eesmärgil. Seepärast usume, et on mõistlik oodata, kuni vastavasisuline kuulamine on lõppenud, enne kui otsustame, mida nimetatud päevakorrapunktiga ette võtta.

Lisaks soovin ma välja tuua, et tegu pole mitte lihtsalt ühe vana regiooniga, vaid maailma osaga, kus ka Euroopa Parlament kui rahvusvaheline poliitiline organisatsioon peab jätkama tööd kohusetundliku hoolega, mitte tegema oletustel põhinevaid otsuseid, mis võivad erinevalt meie soovile piirkonda stabiilsemaks muuta vastupidise reaktsiooni vallandada.

Seetõttu soovime kõnealuse punkti päevakorrast maha võtta.

  Monica Frassoni, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra president, loodetavasti läbi viidava arutelu käigus palume erapooletult uurida kõnealuseid massihaudasid, neid alasid kaitsta ning teha lõpp asjaomast uurimist läbiviivate isikute ahistamisele. Minu arvates ei ole mingit vastuolu viivitamatult asjaomast teemat käsitleva arutelu taotluse ja proua Flautre’i kavandatava 16. juuli kuulamise vahel.

  Martin Schulz (PSE). – (DE) Härra president, kuidas on võimalik nõuda nimelist hääletust ettepaneku kohta, mille just nüüdsama esitasin?

  President. − Härra Schulz, kui te midagi plaanite, levivad kuuldused sellest ruttu, seega eeldan, et kõik said sellest kiiresti teada. Siiski usun, et kui ettepanek on minu ees, pean selle hääletusele panema.

  Martin Schulz (PSE). – (DE) Härra president, ma leian, et kodukorra kohaselt on see võimatu. Minu fraktsioon otsustas umbes 25 minutit tagasi ettepaneku esitamise mulle ülesandeks teha. Seepärast on minu arvates täiesti võimatu, et vahepeal esitati nimelise hääletuse taotlus ettepaneku kohta, mille alles esitasin. Kui taotlus esitati, tehti seda tähtajast hiljem ning teil on volitused see tagasi lükata.

  President. − Härra Schulz, mulle anti teada, et ettepanek esitati tund aega varem, millest ma järeldan, et seda tehti ennetava meetmena. See on igatahes minu arvamus, härra Schulz. Miks te sellest probleemi teete? Teil on omad, teistel teistsugused tõekspidamised. Las meil kõigil olla oma tõekspidamised. Vastavalt minuni jõudnud teabele esitati tund aega tagasi – ehk teisisõnu õigel ajal – nõuetele vastav nimelise hääletuse taotlus, kui selle kohta peaks otsus vastu võetama.

(Küsitlemine)

Igaüks võib otsustada, kas tuua oma dokumendid või mitte – see jääb igaühe enda otsustada.

  Martin Schulz (PSE). – (DE) Härra president, ma palun istungit kahe minuti võrra edasi lükata, kuni kõik liikmed saavad võtta oma hääletamiskaardid.

  President. − Teeme lühiajalise pausi, et kõik saaksid võtta hääletamiskaardi.

(Istung lükati edasi mõned minutid)

(Parlament lükkas ettepaneku nimelisel hääletusel tagasi)

  Hannes Swoboda (PSE). – (DE) Härra president, esmalt te mainisite, et on väga meeldiv, et minister Jean-Pierre Jouyet on kohal – see on tõesti nii. Kas te palute tulevastel eesistujatel järgida Jean-Pierre Jouyet’ eeskuju ning osaleda parlamendi töös alates esmaspäevast?

  Stavros Lambrinidis (PSE). - (EL) Härra president, kommenteeriksin lühidalt neljapäevast kava: Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy esineb Euroopa tuleviku teemal seoses väga tõsise kriisiga Euroopas.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioonile on minu teada antud sõnavõtuks vaid 18 minutit. Ma eeldan, et presidendi sõnavõtuks on aega antud vaid mõned minutid ning teistele kõnelejatele veelgi vähem.

Euroopa Parlament on par excellence koht, kus parlamendiliikmed peaksid sõna võtma ja riigijuhid nad ära kuulama. Vastavalt kehtivale sõnavõtuaja jaotamisele kaotame minu arvates kõnealuses arutelus olulise võimaluse.

  President. − Härra Lambrinidis, kõneminuteid jaotatakse nõuetele vastava korra kohaselt. Selles suhtes ei erine neljapäev teistest päevadest ning teie fraktsiooni ülesanne on jaotada sõnavõtuaega vastavalt vajadusele. Kõik muu toimub vastavalt d’Hondti süsteemile ning neljapäevaks ei ole kavandatud midagi ebatavalist.

15. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

  Margaritis Schinas (PPE-DE). - (EL) Härra president, konkurentsipoliitika kuulub Euroopa Komisjoni ainupädevusse. Seega tekib küsimus, miks komisjon ei kasuta nimetatud ainupädevust, kui nafta hind on selle aasta algusest alates tõusnud 50 %.

Veelgi enam teeb murelikuks asjaolu, et komisjon jätab kõnealuse ainupädevuse kahel rindel kasutamata: väliselt, kui naftakartellil on silmnähtav roll hindade kujundamisel, mis rõhuvad haavatavamat osa Euroopa elanikkonnast ning sisemiselt, kui mõni teine naftakartell säilitab samuti ülikõrged hinnad, samas kui naftaettevõtete kasumid on jätkuvalt ülepaisutatud.

Seega kutsun ma konkurentsivolinikku üles oma pädevust teostama asjaomastes konkreetsetes valdkondades, kus elanikud seda eeldavad: küsimustes, mis mõjutavad nende igapäevaelu.

(Aplaus)

  Gyula Hegyi (PSE). - (HU) Aitäh, härra president. Allergiad on tänapäeva epideemia, mis alates Teisest maailmasõjast on levinud üle kogu Euroopa. Tänapäeval on ühel kolmandikul lastest allergia ning kui me midagi selle vastu ette ei võta, kannatab peagi pool Euroopa rahvastukust kõnealuse haiguse all. Allergiat põhjustavad kemikaale sisaldavad toiduained ning saastunud keskkond. Samas võivad allergilisi sümptomeid esile kutsuda ka looduslikud ja kunstlikud toidulisandid, maitseained, õietolm ning muud looduslikud ained.

Ungaris on suurim probleem ambroosia. Kahjuks puudub Euroopa Liidul vastavalt komisjoni kinnitatud andmetele käesoleval hetkel allergiat käsitlev strateegia. Allergia valdkonnas tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid ning miljonid allergia all kannatavad Euroopa elanikud loodavad, et me asume allergia vastu võitlusesse ka Euroopa tasandil, ning ennetustegevusena tuleb meil peatada allergiat esile kutsuvad asjaolud ning tagada, et kõnealused haigused oleksid sümptomivabad. Lisaks tõestab allergiavastane tegevus, et Euroopa Liit hoolib oma elanike tervisest ja argimuredest. Tänan väga.

  Toomas Savi (ALDE). - Härra president, eelmisel nädalal toimus Hantõ-Mansiiskis Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine, mis pani aluse läbirääkimiste alustamiseks uue partnerluse ja koostöölepingu teemal.

Lisaks kõnealusele olulisele sündmusele toimus president Toomas Hendrik Ilvese ja president Dmitri Medvedevi kohtumine, mis oli esimene ametlik kõnealuse kahe riigi juhtide kohtumine pärast 14 aasta pikkust vahet.

Arutluse all olnud teemade hulgas oli Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline piirileping. President Ilves märkis, et preambul, mille Eesti parlament otsustas dokumendile lisada ning mida Venemaa riigiduuma hiljem ei ratifitseerinud, ei olnud vajalik.

Volinik Siim Kallas meenutas meile, et Tartu rahulepingule viitava preambuli lisamine oli vaid sisepoliitiline provokatsioon tegelike sündmuste ajal.

Ma ei leia põhjust, miks ei peaks nimetatud preambulit piirilepingust välja jätma, kuna Tartu rahuleping on praegu kehtiv rahvusvaheline leping ning uue piirilepinguga vaid tunnustatakse Eesti ja Venemaa vahelist kontrolljoont, riigipiire ning Euroopa Liidu välispiiri.

  Bogusław Rogalski (UEN). – (PL) Härra president, eelmisel nädalal soovitas Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei parlamendiliige Silvana Koch-Mehrin, et kui Poola ei kinnita Lissaboni lepingut, tuleks kõnealune riik liidust välja arvata.

Kõnealune skandaalne ütlus oli mõeldud selgitusena Poola presidendi avaldusele lepingule mitte alla kirjutamise kohta pärast Iiri referendumi fiaskot, kuna see olnuks tähtsusetu. Euroopa Liidu õiguse kohaselt on üksmeel kõnealuse teema puhul esmatähtis.

Niisugune kaasparlamendiliikme naeruväärne väljaütlemine täiskogul on alatu viis näidata üles mittehoolivust Euroopa rahvaste tahte suhtes, mis on suur oht demokraatia alustele. Seda tõestab austuse puudumine Iiri referendumi tulemuste suhtes ning nõudmine, et Poola arvataks Euroopa Liidust välja. Riike, mille aluseks on ühenduse õigus, karistatakse ainuüksi nimetatud õiguse järgimise eest. See on tänapäeva Euroopa Liidu tõeline pale. Vähe jääb puudu totalitarismist.

Ma palun kaasparlamendiliikmetel meid valinud isikute suhtes rohkem austust välja näidata. Meie peame olema need, kes valijate tahet täidavad, mitte vastupidi. Me ei tohi seda unustada!

  President. − Härra Rogalski, meil oli hea meel kuulda, et teie president kinnitas ametlikult, et Poola ratifitseerib Lissaboni lepingu. Parlamendid jõudsid tõepoolest selles osas kokkuleppele.

  László Tőkés (Verts/ALE). - (HU) Härra president, käesoleva aasta mais saatsid Ukrainas asuva rumeenia kogukonna juhid Rumeenia presidendile avaliku kirja ning kuulutasid eraldi avalduses oma vastuseisu Ukraina hariduspoliitikale, mis on diskrimineeriv ning mille eesmärgiks on rumeeniakeelse õppetöö täielik kaotamine ning rumeenia kogukonna assimileerimine jõu abil.

Samasugust vähemusvastast poliitikat kasutades rõhutakse Ukraina Alam-Karpaatia aladel elavaid ungarlasi. Haridusministri dekreedis nr 461/2008 sätestatakse, et rahvusvähemuste kooliharidus peab hakkama toimuma Ukraina ametlikus keeles ning haridus tuleb täielikult ukrainastada. Euroopa Parlament ja liidu liikmesriigid, sealhulgas Rumeenia ja Ungari, mõistavad hukka Ukraina süstemaatilised katsed assimileerida rahvuslikke vähemusi ning kutsuvad nimetatud riiki üles täitma inim- ja vähemusõiguste valdkonnas endale võetud rahvusvahelisi kohustusi ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta sätteid, millele nimetatud riik on ka alla kirjutanud. Tänan teid.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL). – (PT) Härra president, ma soovin kasutada võimalust näidata üles ühismeelsust ettevõtte Fapobol töötajatega, kelle vallandamise eesmärgil on algatatud distsiplinaarmenetlusi, kuna nad nõudsid laekumata palkade väljamaksmist.

On vastuvõetamatu, et Fapoboli juhatus on saatnud vallandamisteated töötajatele, kellest osa on ettevõttes töötanud üle 35 aasta, distsiplinaarmenetluse kohaselt. Nimetatud asjaolu on mõju avaldanud kogu ettevõtte struktuurile, sealhulgas juhatusele ja ametiühingu esindajatele, kes osalesid meeleavaldusel, millega nõuti väljamaksmata palkade tasumist. Leiame, et väljendades ühismeelsust nii töötajate ja ametiühingu liikmetega, kes on nimetatud surveavaldusele vastu hakanud kui ka Portugali põhjaosas asuvate keemia-, farmaatsia-, bensiini- ja gaasitööstuste tööliste ühinguga, tuleb kõnealuse ettevõtte seisang siinkohal karmilt hukka mõista, kuna töötajaid ja ametiühingu liikmeid püütakse hirmutada suhtumisega, mis sarnaneb demokraatiat ja vabadust eirava nõiajahiga.

  Slavi Binev (NI). - (BG) Austatud kolleegid, ma soovin teile tutvustada Hollandis elava kahe bulgaaria lapse ja nende vanemate õiguste rikkumise juhtumit. 2006. aasta juunis võttis sotsiaalamet Hollandis elavalt Bulgaaria kodanikult Roumyana Ivanovalt ära tema lapsed. Üks laps on nelja- ja teine neljateistkümneaastane. Ainus lubatud kokkusaamine lastega lõpetati, kuna ema rääkis bulgaaria keeles. Pärast nimetatud kuupäeva pole vanemad aasta jooksul vaatamata arvukatele edasikaebamistele oma lapsi näinud. Lapsed on üksteisest seadusevastaselt lahutatud. Tüdruk on paigutatud probleemsetele lastele mõeldud alaealiste kinnipidamisasutusse, poisi asupaiga kohta ei anna ametiasutused teavet. Keeldutud on isegi suursaadikuga kohtumisest ning temale teabe jagamisest.

Bulgaaria lastekaitseasutus ning muud organisatsioonid esitavad jätkuvalt taotlusi laste kasvatamise võimaldamiseks Bulgaarias vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklitele 5, 9 ja 20, milles käsitletakse kontakti vanematega, kasuperekondi ja laste eest hoolitsemist nende kodumaal. Hollandi võimuorganid pole tänaseni oma seisukohta avaldanud. Olen veendunud, et Bulgaaria ja Euroopa avalikkus peaks sekkuma rahvusvaheliste konventsioonide rikkumisse ning tuleks vältida teist Liibüa juhtumile sarnast olukorda, mis sedakorda leiab aset Euroopa südames.

Ma palun teid, lugupeetud kolleegid, et te väljendaksite kindlat seisukohta Hollandi võimuorganite ees.

  Nickolay Mladenov (PPE-DE). - (BG) Härra president, kolleegid, sild on ühenduse sümbol, mida on kujutatud igal pangatähel 50 eurost kuni 5 euroni. Kuigi Euroopas on sild, mida kutsutakse Sõpruse sillaks, lahutab see ikkagi inimesi. Tegu on ainsa sillaga Bulgaaria ja Rumeenia vahel mööda 350 km pikkust jõepiiri, mis viib üle Doonau jõe. Silla ületamine mõlemas suunas maksab ligi 17 eurot. Tasu on seadusevastane ning pidurdab äritegevust ja inimeste vaba liikumist. See ei peegelda silla hooldamiseks tehtavaid tegelikke kulutusi. 2007. aastal koguti Bulgaaria poolel tulu 12 miljoni euro väärtuses, kuid ainult 17 000 eurot investeeriti silla hooldusesse. Ma olen veendunud, et pärast asjaolust teavitamist otsustab Euroopa Kohus kõnealuse tasu ära keelata. Kuid miks peaksid Ruse ja Giurgiu elanikud nii kaua ootama?

Ma pöördun Bulgaaria ja Rumeenia võimuorganite poole palvega elanike ootustele vastu tulla ning loobuda tasu võtmisest Ruse ja Giurgiu vahelise silla ületamise eest. Lisaks pöördun komisjoni poole palvega aidata kaasa kõnealuse pakilise probleemi lahendamisele.

  Katrin Saks (PSE). – (ET) Minu kolleeg Toomas Savi meenutas juba Hantõ-Mansiiskit, mis on üks väike koht Siberis ja kus läinud kuu lõpus toimus nii Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumine, aga kus oli veel üks väga tähtis sündmus. Nimelt viies soomeugri maailmakongress, kus osalesid nelja riigi – Venemaa, Ungari, Soome ja Eesti – presidendid. Sellel kongressil osales ka viieliikmeline Euroopa Parlamendi delegatsioon ja meie eesmärk oli eelkõige tähelepanu pöörata soomeugri väikerahvastele – aga neid elab Vene Föderatsioonis 19 – tähelepanu pöörata sellele, et nende keel ja kultuur on hävimisohus.

Loodetavasti pöörab inimõiguste olukorrale tähelepanu ka see leping, millele Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumisel nüüd Hantõ-Mansiiskis alus pandi. Tõepoolest, see olukord on üsna kahetsusväärne.

  Milan Gaľa (PPE-DE). – (SK) Ma tunnen heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liidu tervishoiuministrite nõupidamise teemaks oli algatus, mis kandis nime „Antibiootikumidest teavitamise Euroopa päev”.

Selle eesmärk on tõsta elanike teadlikkust selle osas, et antibiootikume tuleb kasutada vastutustundlikult ning ainult selleks ettenähtud juhtudel. Valest ravimite kasutamisest on saamas rahvatervisele tõsine oht. Bakterite vastupanuvõime kasvab, mille tulemusena võib antibiootikumidel olla tulevikus piiratud toime. Kõnealust kampaaniat korraldavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Liidu institutsioonid ning Maailma Terviseorganisatsioon. Seda tuleks täiendada riiklike strateegiatega. Pariisis toimub peagi antimikrobioloogilise vastupanu seminar ning eesistujariik Tšehhi Vabariik kavandab vastavateemalist konverentsi. Kampaanial on ka oma logo.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE). - (RO) Härra president, kallid kolleegid, mul on hea meel Euroopa Komisjoni algatuse üle, mille tulemusena võeti eelmisel nädalal vastu direktiiv piiriüleste tervishoiuteenuste kohta.

Kõnealuse ettepanekuga luuakse selge õiguslik raamistik, millega kehtestatakse eeskirjad, mille alusel Euroopa elanikud saavad kasutada tervishoiuteenuseid Euroopa Liidu piires mõnes muus liikmesriigis, mis ei ole riik, mille tervishoiusüsteemi nad panuse annavad ning määratletakse tehtud kulutuste hüvitamise kord patsientidele.

Nimetatud ettepanek on kauaoodatud ja sobiv ning see oleks tulnud juba ammu edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastuvõtmiseks, arvestades eriti seda, et tervishoid jäeti välja kommertsteenuste liberaliseerimist käsitlevast direktiivist.

Kuni tänaseni pidid Euroopa elanikud pöörduma Euroopa Kohtusse, mis tunnustas elanike õigust ravile kõigil juhtudel ning kohustas liikmesriike kulutusi hüvitama.

Olen veendunud, et nimetatud algatus mõjutab positiivselt nende Euroopa elanike tervise parandamist, kellele teatud raviteenus ei ole erinevatel põhjustel kodumaal kättesaadav ning ühtlasi aitab tõsta raviprotseduuride kvaliteeti Euroopas.

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Härra president, meid, Poolat esindavaid parlamendiliikmeid, häirib väga olukord Euroopa Liidu piiririigis Valgevenes. Hiljuti võttis kõnealuse riigi parlament vastu keelava seaduse sõnavabaduse kohta, mis võib Valgevenes niigi vähest sõnavabadust veelgi piirata. Seadus jõustub pärast seda, kui diktaator Alekrandr Lukašenka on selle allkirjastanud ning seegi on kõigest formaalsus. Kõige enam mõjutab kõnealuse seaduse väga rõhuv olemus sõltumatuid ajakirjanikke ning kirjastajaid. Nii suletakse Valgevene vaba meedia, sõltumatu avaliku arvamuse ning tärkava kodanikuühiskonna suu.

Euroopa Parlament peab antud olukorda arvestades esitama meeldetuletuse, milles selgitab meie kontinendil, mille üks osa on Valgevene Vabariik, kehtivaid põhinorme. Asjakohane samm tuleks astuda juba seetõttu, et ELi Parlament andis kolm aastat tagasi Valgevene Ajakirjanike Liidule Sahharovi auhinna.

  Milan Horáček (Verts/ALE). – (DE) Härra president, Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumise toimumiskoht ei olnud juhuslik. Hantõ-Mansiisk on Venemaa naftapuurimiskeskus.

Venemaa keskendub uues partnerlus- ja koostöölepingus majandusele. Euroopa Liidu seisukohalt tuleks lähemalt keskenduda inimõigustele. Dmitri Medvedevi valitsemisajal on Aleksandr Lebedev ja Mihhail Hodorkovski ikka veel vangis. Viimase nädala jooksul on mõlemaid ähvardatud uute süüdistustega, mille jõustumise korral ähvardab neid kuni 20aastane vanglakaristus. Vene võimud ootavad, kuni Dmitri Medvedev kõnealuses küsimuses selge seisukoha võtab. On hädavajalik, et Moskva teeks kõnealuses küsimuses edusamme ning võtaks selle osas vastutuse, samuti poliitmõrvade lahendamise tingimuste ning pressivabaduse ja arvamusvabaduse piirangute osas.

Tulevikus peab Euroopa Liit poliitilise surve avaldamiseks Moskva ees ühtse rinde moodustama ning ühehäälselt rääkima. Küsimus ei ole muus kui Euroopa Liidu usaldusväärsuses.

  Kristian Vigenin (PSE). - (BG) Härra president, viimastel nädalatel on ajakirjanduses kommenteeritud Euroopa Komisjoni suhtumist erinevatesse liikmesriikidesse kui näidet topeltmoraalist. Ilmselgelt kaasneb iga uue laienemisega järjest rangemate kriteeriumite kohaldamine. Näiteks Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kohaldatakse justiits- ja siseküsimustes ebaharilikku koostöö- ja kontrollimehhanismi. Kahtlemata on kõnealustes riikides tõsised probleemid ning mõlemad riigid peavad jätkama arvukate uuenduste läbiviimist. Kuid kas niisugune Euroopa Komisjoni lähenemine on kõigi suhtes samasugune?

On riike, kus organiseeritud kuritegevus on sügavalt juurdunud ning selle tulemused on ilmselged: Euroopa rahade kuritarvitamine, mahajäämus ja tänavakuritegevus, ksenofoobia. Samas ei ole komisjon minu teada andnud ametlikku selgitust ega teinud ettepanekut vastavasisuliste meetmete kasutuselevõtu kohta. Rääkides korruptsioonist võimukoridorides, võin komisjoni reaktsiooni ette kujutada, kui Bulgaaria peaminister kehtestab seaduse, mille alusel teda ei ole võimalik vastutusele võtta. Samas viiakse niisugused toiminguid läbi vaikselt, kui see puudutab endise justiits- ja siseasjade voliniku riiki. Ma võin tuua veel mitmeid näiteid. Ma tahan rõhutada, et minu eesmärk ei ole Bulgaaria ja Rumeenia osas järeleandmiste tegemine vaid liikmesriikide õiglane ja võrdne kohtlemine.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) 2003. aasta märtsis kehtestas Euroopa Liit sanktsioonid Kuuba vastu pärast seda, kui Castro režiimi all mõisteti süüdi ja vangistati ebaõiglaselt 75 Kuuba dissidenti. Ikka veel hoitakse Kuuba vanglates ebainimlikes tingimustes üle 50 poliitvangi, kelle peresid me oleme pikka aega toetanud neid Euroopa Liitu vastu võttes. Me muretseme poliitvangide viletsa tervisliku seisundi pärast.

Enne kui EL Kuuba suhtes sanktsioonid tühistab, küsiksin, kas pädevad isikud on 2005. aasta Sahharovi auhinna laureaatidelt „Daamid Valges” uurinud, et kas olukord Kuubas inimõiguste ja kodanikuvabaduste osas on pärast Raul Castro võimulepääsemist muutunud?

Härra president, tänan teid, et olete isiklikult sekkunud Kuuba poliitvangide vabastamise teemasse ning lubage mul veelkord paluda teil Euroopa Parlamendi nimel Kuuba presidendile survet avaldada, et kõik Kuuba dissidendid vabastataks.

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL). – (CS) Daamid ja härrad, Euroopa Liidu üks peamine ühisväärtus on keeleline ja kultuuriline mitmekesisus. Hulk liikmesriike on kõnealuse mitmekesisuse toetuseks oma riigi õigusaktide kõrval vastu võtnud vähemuskeelte harta. Nimetatud riikide hulka kuulub ka Saksamaa Liitvabariik. Soovin välja tuua asjaolu, et kõnealuse harta alusel vastu võetud kohustuste täitmiseks tuleb vähemuste kultuuriasutustele anda rahalist toetust. Aastate jooksul on järk-järgult vähendatud serbia rahva sihtasutusele (Załožby za serbski lud) eraldatud vahendeid. See ei ole hea näide hartas sätestatud kohustuste täitmisest. Palume Saksamaa valitsusel lubadustest kinni pidada. Säästkem veel üks rahvus Euroopa kaardilt kadumisest.

  Chris Davies (ALDE). - Härra president, eelmisel kuul oli ühel noorel Gazast pärit Palestiina ajakirjanikul Mohammed Omeril, kes pooldab iisraellastega leppimist ja rahu, Hollandi valitsuse abiga võimalik Euroopa Liitu sõita, et võtta vastu autasu oma ajakirjanikutöö eest. Tagasi tulles pidas Iisraeli salateenistus mehe kinni ning alandas, peksis ja piinas teda. Hollandi valitsus on minu andmetel asjaolust šokeeritud, kuid antud olukorras on tegemist Iisraeli käitumismudeliga.

Milleks me kaalume lähedasemaid suhteid Iisraeliga, kui kõnealuse riigi valitsuse esindajad panevad toime niisuguseid vägivaldseid tegusid inimeste vastu ning rahu ja leppimise propageerimine riigis vajab valdava enamuse parlamendiliikmete toetust? Miks me toetame niisugust teguviisi, kuigi teame, et kõnealuse riigi valitsus nende isikute käitumist hukka ei mõista?

  Jaroslav Zvěřina (PPE-DE). – (CS) Daamid ja härrad, inimeste vaba liikumine Schengeni ruumis on vaieldamatult Euroopa positiivne väärtus. Samas tähendab see vaba liikumist mitmetele erinevatele ühiskonna vaenlastele. Tänu infosüsteemidele ning Europoli ja Interpoli jõupingutustele toimib kurjategijate ja põgenike jälitamine küllaltki hästi, kuid jätkuvalt tekitab probleeme kohtute poolt karistuseks määratud korrektiivsete meetmete jõustamine. Ma pean silmas meetmeid nagu töötamiskeelud teatud ametikohtadel, kohustuslik psühhiaatriline või seksuoloogiline ravi ning vanglast tingimisi vabanenud inimeste järelevalvega seotud valdkond. Kahtlemata on vaja tõhustada tööd Euroopa infosüsteemi kallal ning eelkõige tuleb riigiasutustele kohustuseks teha nimetatud süsteemi täiendamine ning ka asjaomaste andmete kasutamine.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). - (RO) Enne Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga väitsid mitmed parlamendiliikmed, et Rumeenias diskrimineeritakse mustlasi. Seetõttu on mitmed VVOd kõnealuse valdkonna kohta erinevaid uuringuid avaldanud.

Rumeenia väidab jätkuvalt, et mustlased on võimude peamine mureallikas, kuid ei saa väita, et riigis esineb diskrimineerimist. Rumeenia on sisse viinud programme mustlaste ühiskonda integreerimiseks, sealhulgas on kasutusele võetud peamiselt haridusega ning positiivse diskrimineerimisega seotud meetmeid.

Pärast 2007. aastat asusid nii Rumeeniast kui ka Idamaadest tulnud mustlased majanduslikel põhjustel järk-järgult elama Euroopasse, eelkõige aga seetõttu, et tegu on rändrahvaga. See oli võimalus neile, kes jagasid nõuandeid selle teostamiseks.

Kahjuks pole Itaalias juhtunu õppetund Euroopale. On lubamatu võimuorganite vaikiva nõusoleku alusel Euroopa elanikelt, eriti lastelt, sõrmejälgi võtta ning süüdata põlema nende laagreid.

Ma leian, et mustlaste olukord kuulub Euroopa Ühenduse teemavaldkonda ning kutsun kõiki vastutavaid organeid – Euroopa institutsioone, valitsusi, VVOsid – tegutsema selle nimel, et luua kõnealuste inimeste integreerimiseks ühtne ja selgeltmõistetav ning ainult Euroopa väärtusi järgiv tegevuskava.

  Neena Gill (PSE). - Härra president, ma soovin üles näidata meie ühismeelsust Fujitsu töötajatega Birminghamis, keda ähvardab koondamine. Fujitsu tegevus plaanitakse osaliselt Ameerika Ühendriikidesse ümber viia, mille tulemusena kaotab töö kuni 140 inimest. Kõnealuse juhtumiga seotud Sidetöötajate Ametiühing on olnud suhetes Fujitsu juhtkonnaga väga paindlik. Nende poolt Fujitsule välja pakutud ühe vahetuse süsteemi abil oleks saanud alles jätta 60 töökohta, kuid juhatuse 30. juuni lõplikus otsuses, sealjuures ilma igasuguse ettehoiatamiseta kiirkorras otsustamise eest, heideti alternatiivsed ettepanekud kõrvale. Ma palun Fujitsul ümberpaigutamise otsust muuta või vähemalt tagada, et töökohalt lahkuvad vaid need, kes teevad seda omal soovil ning ülejäänutel võimaldatakse töötamist jätkata.

ELi õigusaktide kohaselt peab ettevõte oma töötajatega nõu pidama, kuid ikkagi pingutavad tööandjad kõnealuste õigusaktide täitmise nimel liiga vähe.

  Erna Hennicot-Schoepges (PPE-DE). - (FR) Härra president, ma soovin esitada küsimuse parlamendi haldamise teemal. Üle kahe aasta on Luxembourgis asuv Euroopa Parlamendi büroo juhi ametikoht olnud täitmata. Kuulutus vaba ametikoha kohta avaldati üks kord, kuus kuud tagasi. Kandidaadid valiti välja, kuid otsusele ei jõutud, kui ma juhtkonnale küsimused esitasin. Ka teie büroo, härra president, pole suutnud mulle vastust anda. Ma soovin teada, kas on olemas mingisugused eripõhjused, miks kõnealune ametikoht pole täidetud ning miks pole ametisse määratud kedagi väljavalitud kandidaatide hulgast.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). - (RO) Komisjoni 2008. aasta töökava sisaldab lisaks strateegilistele algatustele loodussäästliku transpordi arendamise plaani vastuvõtmist.

Sellel sügisel esitab komisjon õigusakti ettepaneku Eurovignette’i direktiivi 2006/38 läbivaatamiseks. Nimetatud läbivaatamise eesmärk on tagada tõhusam transpordi infrastruktuuri kasutamine ning transpordi negatiivsete mõjude vähendamine keskkonnale põhimõttel „saastaja maksab”.

Arvestades üha kasvavaid kütusehindu, suureneb ka kõnealuse direktiivi tähtsus. Lisaks sõltub liidu säästev majanduslik areng energiakasutuse seisukohalt ökoloogilisema ja tõhusama transpordi kasutamisest.

Ma palun Euroopa Komisjoni, et transpordi tekitatud väliskulutuste arvessevõtmine toimuks laiemas kontekstis, nimelt tuleb vaadata üle liidus kehtivad madalad käibemaksumäärad, samuti direktiiv 14/2001, milles käsitletakse maksustamist ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamist ning direktiiv 96/2003, milles käsitletakse energia maksustamist.

  Jules Maaten (ALDE). - (NL) Härra president, 10 päeva tagasi käivitasime veebilehel www.sayno.eu laste seksiturismi vastase kampaania. Igal aastal sõidavad tuhanded mehed haiglase seksiturismi eesmärgil Euroopast, Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Koreast Kagu-Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika vaestesse riikidesse, ning nende teguviis jääb peaaegu alati karistamata. Kõnealuse kodanikualgatuse sõnum on järgmine: niisugune käitumine ei ole enam lubatud. Euroopa Liit ei saa enam seksiturismi koha pealt silma kinni pigistada, ning ka näiteks Europoli osakaalu tuleb sellevastases võitluses suurendada.

Mul on hea meel teatada, et väga lühikese aja jooksul oleme kogunud juba 14 000 allkirja. Loomulikult kõnealune kampaania jätkub. Lisaks soovin tänada kõiki, sealhulgas parlamendiliikmeid, kõnealuse kampaania laialdase toetamise eest. Väga tervitatav on asjaolu, et lisaks minu fraktsiooni ning Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni liikmetele olen nimekirjas märganud ka Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni ja teiste kaasparlamendiliikmete nimesid.

Soovin ära kasutada eesistujariigi Prantsusmaa kohalviibimist ning tänada Prantsusmaa valitsust varasemate algatuste eest kõnealuses küsimuses, mis on sageli kohanud teiste parlamendiliikmete vastuseisu. Samas loodan, et see ei vähenda teie entusiasmi ning te jätkate ka järgmise kuue kuu jooksul edasiste algatuste läbiviimist.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Härra president, mitu kuud tagasi toimus selles istungisaalis arutelu Gdanski laevatehase teemal. Fraktsioonide esindajad juhtisid tähelepanu asjaolule, et maailmaturul on vaja tõhusat konkurentsi Euroopa ning teiste maailma laevatehaste vahel, eriti Korea laevaehitustööstusega. Esindajad rõhutasid, et Gdanski laevatehase kahe slipi sulgemine kolmest jätab nimetatud tehase konkurentsist välja ning ei võimalda tehasel edasi tegutseda.

Me kohtume Strasbourgis – linnas, mis sümboliseerib Euroopa integratsiooni. Kõnealuse sümboli kui Euroopa Parlamendi peakorteri säilitamine läheb igal aastal maksma sadu miljoneid eurosid, kuid me austame seda sümbolit. Gdanski laevatehas on kommunismi kukutamise ning Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopa integratsiooni sümbol. Kui võimaldame kõnealusel sümbolil, mis annab tööd tuhandetele töötajatele, elujõuliseks majandusüksuseks jääda, tasub see end ära. Niisuguse üleskutse esitasid hiljuti Brüsselis toimunud meeleavaldusel osalenud laevatehase töötajad Euroopa Komisjonile.

  Hélène Flautre (Verts/ALE). - (FR) Härra president, ma soovin juhtida teie tähelepanu praegu Tuneesias Gafsa kaevanduspiirkonnas aset leidvatele sündmustele.

Mitme nädala vältel on kõnealuses piirkonnas korraldatud miitinguid seoses vaesusega nimetatud basseinis, sest kõnealune piirkond on tegelikult fosfaadirikas. Tuleb lisada, et kohalik elanikkond kaevandustuludest kasu ei saa ning hetkel on märgata eriti karmi politsei- ja sõjaväelist repressiooni ahistamise, vangistamiste, arreteerimiste ning linnade, eriti Redeyefi, rüüstamise näol.

Ma palun ELi missiooni juhti – et teie kaudu, kuna ma leian, et Euroopa Parlamendi sekkumine on vajalik – võetaks nimetatud teema arutluse alla Tuneesia ametivõimudega, et järgitaks suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta, kuna ametiühingute liikmed on vangistatud ning teada on mitmed piinamisjuhtumid, ning et missiooni juhid osaleksid kohtuprotsessides, kohtuksid pereliikmetega ning nõuaksid Tuneesia ametiasutustelt selgitust Gafsas toimuvate repressioonide kohta.

  Mihaela Popa (PPE-DE). - (RO) Väljendusvabadus on üks Euroopa Liidu põhiõiguste harta juhtpõhimõtetest. Iga riik peab tagama väljendusvabaduse ning sõltumatule meediale vajalikud tingimused.

Kahjuks kurdab Moldova Vabariigi ajakirjanike liit meediavastaste tegude üle, mille pani toime Chisinau valitsus perioodil 2001–2008. Ajakirjanike seas vastuseisu tekitanud ning valitsuse poolt avaliku meedia kontrollimiseks kasutatavad meetmed on järgmised: teabe tsenseerimine, ajakirjanike ülekuulamine kriminaalkorras riigivastaste arvamuste levitamise eest, laimamine, ebaõiglase konkurentsi propageerimine ajakirjanduses, väitlusteks ette nähtud aja maksimaalne piiramine avalikus audiovisuaalses meedias – mis lõppkokkuvõttes mõjutab poliitilist pluralismi ning kahtlematult ka demokraatiat.

Arvestades kõnealuseid meetmeid, peaks Euroopa Liit kõnealuses riigis kontrollima väljendusvabaduse järgimist.

  Viktória Mohácsi (ALDE). - (HU) Lubage mul lahti mõtestada Ungari liberaalse partei Uus Põlvkond juhi András Lédereri sõnu. Laupäeval algas Budapestis marss Ungari eneseväärikuse eest. Sarnaselt eelmistele aastatele pöörati sel aastal tähelepanu homoseksuaalidega seotud eelarvamuste vähendamisele, tehes seda kasvõi ainult ühel päeval. Viimastel nädalatel toimunud rünnakute järel, kus kasutati Molotovi kokteile, osales rongkäigus mitusada homoseksuaalsuse poolehoidjat.

Rongkäiguga kaasnes ennenägematu vägivald. Vigastada said mitmed tsiviilisikud, politseinikud ja meeleavaldajad, sealhulgas Ungari liberaalse partei haldusjuht Gábor Horn ning Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Katalin Lévai. Alates Ungari rahvuskaitse loomisest on mitmed paremäärmuslikud neonatsi portaalid jätkuvalt organiseerinud agressiivseid rünnakuid, seda siis juudi piletikassa või mustlaste asunduste vastu ning nüüd homoseksuaalide vastu, kuid valitsus on silmnähtavalt võimetu ning kriminaaljälitust teostavad asutused ei suuda tulemusi saavutada. Tänan väga.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). - (EL) Härra president, ma soovin pöörata teie ja eesistujariigi Prantsusmaa tähelepanu Euroopa Kooli küsimusele, mis on Euroopa hariduse lähtekohad ja mudelid, kuid mis ei võta arvesse õpilaste õpiraskusi (vaeglugemine, kogelemine), mille tulemusena jäävad paljud lapsed koolis õpingutes teistest maha, mis omakorda kahjustab nende edasisi karjäärivõimalusi.

Me oleme näinud läbipõrumisi, ning seda, et õpilased jätavad kooli pooleli. See põhjustab nende vanematele, kes on meie kaasparlamendiliikmed ning ELi ametnikud, palju raskusi. Seetõttu on nad sunnitud kolima, et nende lapsed võiksid käia tavalistes liikmesriikide koolides, mis on piisavalt osavõtlikud, et vastu tulla õpiraskustega laste erivajadustele, nii nagu seda nõuab seadus ja inimväärikus eriti seoses vajadusega lapsi kaitsta.

Parlamendil on edaspidi võimalus kõnealuste laste probleeme arutada.

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra president, Zimbabwes leiavad aset väga kurvad ja koletud sündmused. Endisest koloniaalse orjapidamise vastu võitlejast Robert Mugabest on saanud halastamatu diktaator ja metsik õigusemõistmise keelaja, kes surub alla miljonite kaasmaalaste inimõigusi.

Rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas ELi, tehtud hukkamõistuavaldused ning enamjaolt ebaefektiivsed sanktsioonid on end ammendanud.

Kätte on jõudnud aeg korraldada uued valimised. Selleks tuleb Robert Mugabe tuua rahvusvahelise kriminaalkohtu ette süüdistatuna inimsusevastastes kuritegudes. Ma olen kindel, et kõnealune meede on täiesti õigustatud ja realistlik, millega saavutame soovitud ning vajalikud tulemused, et aidata Zimbabwe inimestel vabaneda totalitaarsest režiimist, mis viib riigi kiiresti enesehävitamiseni. Ma leian, et EL peaks olema kõnealuse liikumise eestvõitleja, mille abil tuua Robert Mugabe rahvusvahelise kohtu ette.

  Ioannis Gklavakis (PPE-DE). - (EL) Härra president, jällegi soovin ma Euroopa Parlamendis tõstatada küsimuse seoses oma koduriigi kalurite, Vahemere kalurite ning kõigiga, kes hoolivad keskkonnast.

Nii kreeklastele kui ka Euroopa kalurite suhtes üldises mõttes kohaldatakse kalapüügimeetodite ja -vahendite, kalapüügiaegade jne osas rangeid piiranguid – mis on väga õige.

Samas kolmandad riigid – tüüpiline näide on Türgi kalurid – tegelevad kalapüügiga siis, kui nad heaks arvavad, kasutades selleks püügiriistu vabal valikul, mille tulemusena kalavarud vähenevad, mered ja keskkond reostuvad.

Minu arvates tuleb Türgi suhtes vastavad meetmed kasutusele võtta, et kõnealune riik tegutseks õigete kalapüüginormide kohaselt. Keskkond on esmatähtis, ning loomulikult mõtlen ma Türgit mainides kõiki riike, kes kasutavad kalapüügiks eeskirju eiravaid meetodeid.

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). - (FR) Härra president, ka minul on hea meel tervitada meie seas eesistujariik Prantsusmaad koos Prantsusmaa ministri Jean-Pierre Jouyet’ga. See on tõsi, et eesistujariigi esindaja ei viibi tavaliselt esmaspäeviti kohal, isegi kõnealuste küsimuste ajal.

Tõepoolest kavatsen ma täna parlamendi ees rääkida märulipolitsei kasutamisest. Kui ma ennist saabusin, läbisin kaks märulipolitsei kordonit. Ma mõtlesin, et mis võib parlamenti sedavõrd ohustada, mille tõttu tuleb niisugune märulipolitsei armaada üles rivistada. Kahel korral pidin tuvastama oma isikut ning minult küsiti, miks viibin Euroopa Parlamendi territooriumil. Ma olin tõesti väga üllatunud, härra Jouyet, kuna ma ei tunne end siin ohustatuna, hoopis vastupidi, need tõkked rõhuvad mind. Soovin teile meelde tuletada, et Euroopa inimestele mõeldud maja ümbritsemine märulipolitseiga on imelik viis alustada Prantsusmaa eesistumist ning ma rõhutan meie soovi jätta see hoone inimeste majaks ning kodanikele avatuks.

  Anna Záborská (PPE-DE). – (SK) Kuna me kohtume alles pärast 21. augustit, Varssavi Pakti vägede poolt Tšehhoslovakkia okupeerimise 40. aastapäeva, olen kohustatud juhtima tähelepanu nimetatud dramaatilistele sündmustele.

Tol ajal oli selgelt näha, et kommunistlik režiim oli samasugune inimsusevastane kuritegu nagu iga teine totalitaarne režiim. Pärast 1968. aasta augustit olime mu kodumaal tunnistajateks veel 20 aasta pikkusele perioodile, mis oli täis kommunistliku vägivalla ja terrori eri vorme, mida teostas nimetatud paheline mehhanism. Peaksime suhtuma austusega neisse, kes ei andnud alla ning käitusid väärikalt. Lubage mul tsiteerida Slovaki preestri ja Slovaki Poliitvangide Konföderatsiooni esimehe Anton Srholeci sõnu: „Me ei tohi kunagi unustada, et Slovakkias elab sadu tuhandeid austamisväärseid inimesi, kes aitasid kaasa vabaduse ja inimõiguste säilitamisele. Tänu neile oleme jälle demokraatia, vabaduse ja õiguste poolel”.

ISTUNGI JUHATAJA: LUISA MORGANTINI
Asepresident

  Csaba Sógor (PPE-DE). - (HU) Tänan. Siberis asuva Jugra autonoomse piirkonna Hantõ-Mansiiski linnas toimub Venemaa ja soome-ugri rahvaste tippkohtumine ning kahe päeva pärast leiab seal aset viies soome-ugri rahvaste maailmakongress. EL toetab rahaliselt soome-ugri rahvastele võitlust oma identiteedi säilitamise eest. Kohalviibinud ELi delegatsiooni ja nelja riigi juhi, eriti Ungari riigipea kõnedes rõhutati, et ohustatud rahvastel peavad olema mitte ainult rahvakoorid ja rahvatantsurühmad, vaid ka võimalus omandada emakeelset haridust ja enesemääramisõigus.

Kõnealusel kongressil on ELile kaks sõnumit. Esiteks, kultuuridevahelise dialoogi aasta ei peaks olema mõeldud dialoogiks ainult suurte rahvaste kultuuride vahel. Teiseks on mõistetamatu, et Euroopa riigi parlament soovib hääletusele panna küsimuse, kas riik peab olema ükskeelne, kui nimetatud riigis on 75 piirkondlikku keelt. Kui EL ja Venemaa peavad vajalikuks säilitada oma aladel elavate rahvaste kultuuri ja emakeelt, tuleb ELi liikmesriikidel kõnealust näidet järgida. Tänan teid.

  Hanna Foltyn-Kubicka (UEN). – (PL) Proua juhataja, mõned nädalad enne Pekingi olümpiamänge lõpetas ainus sõltumatu teabekanal New Tang Dynasty Television (NTDTV) ülekannete tegemise Hiinas.

Kuigi kõnealune olukord on kestnud mitu nädalat, ei ole teada, mis põhjustas rikke, millele viitas satelliidioperaator Eutel Communications või millal see kõrvaldatakse. Samas on teada, kes nimetatud rikkest kasu või kahju saab. Miljonid sõltumatu ja mittetulundusliku hiina- ja ingliskeelse telejaama kliendid on sunnitud taluma Hiina võimuorganite tsenseeritud teavet, mille kaudu neile antakse teada, kui edukalt Hiina jõud Tiibeti terroristidega võitlevad. Neil ei ole võimalik saada teavet olümpiamängude organiseerimisega seotud streikide, rahutuste ja probleemide kohta.

Meie, Euroopa Liidu elanikud ja esindajad, kohtleme Hiinat austusega, mida kõnealune riik kahtlemata väärib kui suurepärane rahvas, kes on suure panuse andnud kogu inimkonna pärandisse. Kahjuks tuleb tõdeda, et meiepoolsele austusele vastavad Pekingi võimuorganid äärmise ükskõiksusega. Lepingutest kinnipidamine ning samade põhimõtete järgimine kehtib nii meile kui ka Hiina partneritele.

  Emmanouil Angelakas (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, vastavalt mõned päevad tagasi ajalehes The New York Times ilmunud artiklile ootab sõlmimist Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Komisjoni vaheline leping, mille alusel võimaldatakse Euroopas asuvatel Euroopa valitsustel, pankadel ja ettevõtetel anda teavet Euroopa kodanike kohta Ameerika Ühendriikide ametkondadele, nt krediitkaarditehingute, reisiandmete, meilide ja veebilehtede külastuse kohta – tehes seda kõike terrorismivastase võitluse nimel.

Peagi alustatakse läbirääkimisi selle osas, kuidas võimaldada Euroopa kodanikel Ameerika Ühendriikide valitsuse vastu kasutusele võtta õiguslikke meetmeid, kui neile tundub, et isikuandmete kasutamisega rikutakse nende isikuõigusi.

Ma palun Euroopa Parlamendi presidendil ja liikmetel teemat uurida ning Euroopa Komisjonil selgitusi anda, et täiskogu teavitataks nimetatud kõneluste sisust ja olemusest. Euroopa Parlamendi kohustus on kaitsta Euroopa kodanikke isikuõiguste ja privaatsuse rikkumise eest.

  Eoin Ryan (UEN). - Proua juhataja, ma soovin tõstatada küsimuse, mis puudutab naftahinna kallinemist ning naftaturu futuurtehinguid. Naftaturgude hinnatõusu põhjuseid on mitu. Üks on nõudlus, teine tarnimine ning aastatepikkune puudulik investeerimine nafta infrastruktuuri. Naftatööstuse ja -turu professionaalid tõstatavad üha enam probleemi, mis seisneb nafta futuurtehingutele esitatud naeruväärselt madalates algsissemaksetes. See jääb 5 ja 7 protsendi vahele. Teiste sõnadega, kui soovite osta 10 miljoni euro väärtuses naftafutuure, peate sissemaksena investeerima pool miljonit eurot.

TrimTabs Investment Researchi kui Ameerika Ühendriikide juhtiva sõltumatu uurimisteenuseid pakkuva ettevõtte andmetel avaldaks naftahindade alanemisele märkimisväärset mõju algsissemaksete suurendamine 25–50 %, mis on sama enamikele inimestele, kes investeerivad aktsiaturgudel. Madal algsissemakse turul tähendab seda, et turgu saab manipuleerida. Selles pole mingit kahtlust. Mul ei ole midagi futuuridesse ja kaupadesse investeerivate inimeste vastu, kuid see on naeruväärselt madal sissemaksemäär.

Me peame kõnealuse teemaga tegelema. Sissemakset tuleb suurendada tohutute globaalmajanduslike mõjude tõttu ning me peame tegema kõik mis võimalik naftahinna alandamiseks kogu maailmas.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Proua juhataja, Poola president on otsustanud mitte alla kirjutada Lissaboni lepingu ratifitseerimisseadusele, kuna peab lepingut kehtetuks olukorras, kus iirlased on referendumil kõnealuse dokumendi tagasi lükanud. Poola president tuletas meelde Euroopa Liidu peamisi tööpõhimõtteid, et lepingud jõustuvad alles pärast nende ratifitseerimist kõigi ELi liikmesriikide poolt. Nimetatud põhimõtte kohaldamine on seni olnud ilmne, ning seda kohaldati siis, kui Prantsusmaa ja Holland lükkasid tagasi põhiseaduse lepingu. Kui see juhtus – vaatamata asjaolule, et teistes riikides jätkus nimetatud lepingu ratifitseerimisprotsess – jõuti järeldusele, et põhiseaduse leping oli ikkagi kehtetu. Kahjuks pärast Iirimaal läbiviidud referendumi otsust ning Poola presidendi otsust nõudis Euroopa Liit, sh mõned prominentsed poliitikud, Poolalt nimetatud dokumendi ratifitseerimist, mis on vastuolus Euroopa demokraatia põhiolemusega. Ma olen kõnealuste nõudmiste vastu, mis toovad endaga kaasa niisuguse surveavaldamise ning väljapressimise.

  Juhataja. − Sellega lõpetame üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

16. 2009. aasta eelarve: esmased tähelepanekud 2009. aasta esialgse eelarveprojektiga seoses ja lepitusmenetluse volitus (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Jutta Haugi poolt eelarvekomisjoni nimel esitatav raport (A6-0262/2008) 2009. aasta eelarve kohta: esmased tähelepanekud 2009. aasta esialgse eelarveprojektiga seoses ja lepitusmenetluse arutelu – III jagu – komisjon (2008/2025).

  Jutta Haug, raportöör. − (DE) Proua juhataja, härra nõukogu eesistuja, volinik, milline peaks olema Euroopa Liidu 2009. aasta eelarve ja milline see saab olla? Me oleme sellest rääkinud käesoleva aasta algusest alates ning nüüd oleme Euroopa Parlamendiga jõudnud teise sammuni käesoleva aasta eelarvemenetluses, mis on veidi erinev eelmiste aastate omast. See on tingitud asjaolust, et me soovime tasapisi alustada ettevalmistust reformilepingule järgnevateks menetlusmuudatusteks.

Pärast 2009. aasta eelarveraamistikku ja prioriteete käsitlevat resolutsiooni aprillis on nüüd resolutsioon „Esmased tähelepanekud 2009. aasta esialgse eelarveprojektiga seoses ja lepitusmenetluse volitus”. Eelarvekomisjon võttis kõnealuse resolutsiooni üksmeelselt vastu ning loodan väga, et täiskogul võetakse see samuti ühehäälselt vastu, eriti kuna see sisaldab erikomisjonide märkusi ja soovitusi.

Mis meile selle puhul muret teeb? Pealkiri ütleb kõik. Hinnates komisjoni esitatud esialgset eelarveprojekti, leiame sealt palju kriitikaväärilist. Ei ole näha, et projektis peegelduks eelarve tõepärasus ega selgus, eelarve pole piisavalt läbipaistev. Me teame juba, et komisjon peab samuti jääma keskmise tähtajaga finantsraamistiku lubatud piiridesse. Samas ei anna see komisjonile õigust kasutada kättesaadavate varude tagamiseks loomingulisi eelarvestusvõtteid.

Siiski on niisuguseid võtteid kasutatud – näiteks mitmeaastaste programmide kulutuste koondamine eelarveperioodi lõppu, juba hästi teada ja ettenähtavate eelarvevajaduste arvestamata jätmine ning tagatisfondi eelarvest väljajätmine umbkaudu 200 miljoni euro eraldamiseta. Pole näha, et komisjon oleks arvutustes peegeldanud poliitilisi prioriteete, mille ta on sõnastanud iga-aastases poliitikastrateegias. Kõnealuseid prioriteete on parlament innukalt toetanud, et teadvustada võitlust kliimamuutustega ning konkurentsivõimelisuse edendamist kasvu ja tööhõive nimel, mis on tihedalt seotud säästva Euroopa edendamisega ning ühtse immigratsioonipoliitika teostamisega.

Kõige rohkem lootsime suuremat pühendumist võitlusele kliimamuutuste vastu. Komisjoni väitel on eelarvest keskkonnale eraldatud umbes 14 miljardit eurot, kuid lähemal vaatlemisel selgub, et kõnealusest 13,842 miljardist eurost on 13 miljardit eurot juba eraldatud Euroopa Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Fondile, Ühtekuuluvusfondile ning Euroopa Regionaalarengu Fondile. Seetõttu tuleb kõnealust summat täiendada.

Samuti tuleb rohkem teha konkurentsivõime valdkonnas, arvestades peamiselt väike- ning keskmisi ettevõtteid, kuid eriti just väikeettevõtteid. Esimene samm oli väikeettevõtluse seadus. 2009. aasta eelarves tuleks sätestada konkreetne VKE asutus, kuhu saaksid pöörduda VKEd, kes peavad kõigepealt oma võlgade osas hagi esitama. On tore küll, et seadustega sätestatakse, et 30-päevast ajapiirangut ei tohi ületada, kuid kuidas VKEd neid rakendavad? Sildlaenude andmisega saame samas ennetada pankrotte ja töökaotusi, mis on samuti meie huvides.

Ma ei soovi praegu peatuda puudulikel vahenditel toiduabi, toiduainetega kindlustatuse, Kosovo, Palestiina ning Afganistani vajaduste rahuldamiseks – seega kogu rubriigil 4. Mu kaasparlamendiliikmed teevad seda kohe ise.

Soovin vaid nõukogule öelda, kelle esindaja pole enam kahjuks siin – ma ei mõista, miks ta oli kohal üheminutiliste sõnavõttude ajal ja mitte siis, kui hakkame rääkima eelarvest – et parlament on julgelt valmis astuma nõukoguga tõelisesse poliitilisse dialoogi. Me soovime Euroopa prioriteete ellu rakendada ning selleks on vaja nõuetele vastavat eelarvet. Lõppude lõpuks pole Euroopa eelarve midagi muud kui poliitika numbrite kujul.

(Aplaus)

  Dalia Grybauskaitė, komisjoni liige. – (LT) Täna on meil ainulaadne võimalus endale käesolevas varases etapis selgeks teha Euroopa Parlamendi peamised prioriteedid saabuvaks aastaks, ning teada saada, mis teeb parlamendiliikmetele seoses komisjoni esitatud projektiga muret. Soovin tänada varase arutelu algatajat raportöör Jutta Haugi.

Lubage mul teile kinnitada, et Euroopa Komisjon ja mina isiklikult pöörame suurt tähelepanu tõhusale finantshaldusele ning täpsele finantsdistsipliinile. Daamid ja härrad, me hindame teie jätkuvat tähelepanu ja huvi kõnealuste küsimuste vastu.

Kuigi ma mõistan teie muresid täielikult, sooviksin teie tähelepanu juhtida asjaolule, et 2009. aasta esialgne eelarveprojekt valmistati ette komisjoni poolt 2007–2013. aasta finantsprogrammi perioodi piires pärast põhjalikku majanduslike ja sotsiaalsete arenguprognooside hindamist ning faktidel põhineva ning adekvaatse varu loomist, mis võtab arvesse ka ettenähtamatuid väljakutseid.

Proovisime järgmise aasta eelarve ettevalmistamisel kindlustada, et poliitilised prioriteedid saaksid konkreetse rahalise väljundi ning eesmärkidel oleks märkimisväärne ja kaalukas eelarveline alus. Seetõttu eeldatakse suurimat finantskasvu nii programmide läbi, mis soodustavad majanduslikku arengut ja konkurentsivõimet kui ka vabadust, julgeolekut ja õiglust propageerivate programmide läbi, mida finantseeritakse vastavatest eelarvekategooriatest.

Eesmärgiga koostada 2009. aasta eelarve, mis peegeldaks Euroopa Liidu välispoliitilisi eesmärke koos liidupoolse osalemisega rahvusvahelistes tegevustes täiel määral, esitab komisjon lähitulevikus eelarveprojekti muudatusettepaneku, milles tuuakse välja täpsed arvutused Palestiina ja Kosovo rahastamiseks. Isegi enne parlamendipoolsete eelläbirääkimiste alustamist 2009. aasta eelarveprojekti teemal, esitab komisjon ettepanekud, mis puudutavad lühiajaliste meetmete täiendavat rahastamist arengumaades, mis püüavad võidelda toiduhindade tõusu mõjudega; ning oleme valmis arengumaadele looma nn toiduainete fondi.

Olen märganud teie murelikkust seoses finantskuludega, eriti nendega, mis ei sisaldu rubriigis 5. Võite olla kindlad, et 2009. aasta esialgne eelarveprojekt annab piisavalt üksikasjalikku teavet nimetatud aspekti kohta ning oleme valmis edastama kogu teavet, mida vajate oma resolutsiooni koostamiseks.

Lõpetuseks soovin tänada raportöör Jutta Haugi pingutuste eest, mille tulemusena on meil esmakordselt nii varases etapis nimekiri uutest pilootprojektidest ja ettevalmistavatest tegevustest. See soodustab projektide rahastamisvõimaluste õigeaegset hindamist ning aitab kaasa parlamendis heaks kiidetud projektide edukale ellurakendamisele.

Juba järgmisel nädalal – õigemini sel nädalal – toimub kolmepoolne koosolek ning järgmisel nädalal esimene lepituskoosolek, mis valmistab ette esimest lugemist nõukogus.

Olen veendunud, et sarnaselt eelmiste aastatega jätkame ka sel aastal viljakat koostööd ning meil õnnestub käesoleva aasta lõpus jõuda kokkuleppele.

  Véronique De Keyser, väliskomisjoni arvamuse koostaja. − (FR) Proua juhataja, üldjoontes ei ole ma eelarveprojekti rubriigiga 4 sugugi rahul.

Esiteks soovin uuesti rõhutada kõnealusele rubriigile ette nähtud rahaliste vahendite nappust. See on täielik vastand Euroopa Liidu väljendatud soovile olla ülemaailmne partner. Rubriigis 4 toodud vahendid ei ole võrreldes 2008. aasta eelarvega kasvanud rohkem kui 1,8 %, lisaks jääb see alla eelarvemahu kasvu 3,1 protsendilise keskmise. Seetõttu saab väita, et esialgses eelarveprojektis vähendati välissuhetele ja arengule mõeldud vahendeid.

Teiseks lükkan tagasi komisjoni valitud lähenemise, millega nähakse ette kasutada paindlikkusinstrumenti ja hädaabireservi väljaminekuteks, mis on tegelikult ennustatavad ja planeeritud. Järelikult on Kesk-Ida, Kosovo, toiduabi ning makromajanduslik finantsabi ilmselgelt alahinnatud.

Võtame näiteks Palestiina. Selle aasta esialgses eelarveprojektis nähakse ette 171 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 100 miljonit eurot maksete assigneeringutena. Samas 2007. aastal kulutasime pool miljardit okupeeritud aladele. Käesolevaks hetkeks, 2008. aasta juuliks, oleme juba kulutanud 365 miljonit eurot. Mida me teeme järgmisel aastal? Asume paindlikkusinstrumendi kallale? Vähendame varu, mis on juba niigi väike?

Kolmandaks teeb mind murelikuks süvenev toidukriis ning kliimamuutuste mõjud. Kui ELil on üks prioriteet, siis just see! 2009. aasta esialgses eelarveprojektis on toiduabile eraldatud assigneeringud kasvanud ainult 6,8 miljoni euro võrra ehk 3 %, kuigi 2008. aasta aprilli lõpus palus komisjon lisamakset summas 60 miljonit eurot ning nüüd palus ta meilt veel 40 miljonit – mis on naeruväärne. Ma tunnen heameelt ülemaailmse kliimamuutuste liidu ning ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi loomise üle, kuid me peame 2009. aasta eelarves suurendama kõnealustele algatustele suunatud rahalisi vahendeid lisaks neile kohustustele, mis on veel väljatöötamisjärgus.

Lõpetuseks soovin öelda, et kuigi ma pean Euroopa naabruspoliitika nõukogu ja meie koostööd Vahemeremaadega tähtsaks, keeldun toetamast lisakulutusi, mida EL peab tegema Vahemeremaadele, arvestades praeguseid rubriigi 4 rahalisi vahendeid. Euroopa Liidu välis- ja arengupoliitikat hinnatakse vastavalt kõnealustele pikaajalistele kulukohustustele valdkondades, kus puudujäägid endast tunda annavad. Ilma piisavate vahenditeta jätab rubriigi 4 jaoks valitud isetegevuslik eelarvestrateegia väga halva mulje.

  Maria Martens, arengukomisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Kõik see on loomulikult väga tähtis ning on hea meel tõdeda, et Jutta Haugi näol on asjad kindlates kätes. Tuleb mainida, et koostöö temaga on sujunud väga meeldivalt. Arengukoostöö eelarve raportöörina nõustun nendega, kelle sõnul on rubriigis 4 toodud eelarve suurendamine hädavajalik.

Samas soovin sellega seoses tähelepanu juhtida kahele asjaolule, mis on olulised arengukoostöö seisukohalt. Esimene on toidukriis ning teine tulemustele orienteeritud hindamine.

Nagu varem öeldud, on toidukriis suur probleem ning me peame otsima eelarve kaudu lahendusi lühikeses, keskmises ja pikemas perspektiivis. Lühiajaline lahendus on toiduabi. Kõnealuses küsimuses kiidan heaks Euroopa Komisjoni välja töötatud algatused. Pikemaajaliselt on meil põhimõtteliselt olemas toiduainetega kindlustatuse eriprogramm arengukoostöö finantsinstrumendi raames. Kahjuks on see alles käivitumas ega toimi veel täielikult. Seetõttu on suurimad probleemid keskmises perspektiivis.

Arengumaades ning ELis pööratakse liiga vähe tähelepanu toiduainetega kindlustatusele ning toiduainete tootmisele. Kuigi maaelu arendamine toimub, ei saa sellest sageli kasu mitte toiduainete tootmise valdkond vaid hoopis näiteks teedeehitus.

Ma mõistan Euroopa Komisjoni ettepanekut kasutada kõnealusel eesmärgil põllumajanduse alakasutatud vahendeid. See on väga keeruline mitte ainult eelarve seisukohast, vaid ka muus osas. Riigid, mis panevad 0,7 % rahvamajanduse kodutoodangust kõrvale arenguabi eesmärgil, ütlevad järgmist: las teised riigid teevad sama, las nemad ka täidavad oma kulukohustusi, siis võib meie tulemus veelgi parem olla. See on hea argument, mida tuleb arvestada. Igal juhul tuleb selgeks teha, et raha tuleb tõesti suunata toiduainetega kindlustatusele, tootmise suurendamisele ning vaeste riikide vaeste talunike abistamisele.

Teise punktina käsitlen tulemustele suunatud hindamist. Euroopas kasvab kriitika arengukoostöö suhtes, seda isegi riikides, mis on alati olnud suuremeelsed ja arengu suhtes positiivselt meelestatud. Proua juhataja, me peame headest kavatsustest kaugemale jõudma ning läbi viima tulemustele orienteeritud hindamise. Parem mõju, parem tagajärg. Nii saab inimesi veenda.

  Göran Färm, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. − (SV) Proua juhataja, esmalt suur aitäh Jutta Haugile. Ta on arvesse võtnud mitmeid tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni vaateid. Näiteks on ta rõhutanud meile olulist asjaolu, et on teatud vasturääkivus komisjoni poliitilise strateegia ning selle vahel, mis on eelarves tegelikult esitatud, näiteks kliima- ja energiapoliitika kohta.

Eelmisel aastal puudutasid tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni eelarvearutelud peamiselt ikkagi kaht suuremat valdkonda, Galileod ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti. Nüüdseks oleme märganud, et eesmärkide ellurakendamine kõnealustes valdkondades on hästi alanud, kuigi me loomulikult hoiame sellel silma peal. Nii saame sel aastal pühenduda hoopis energia- ja kliimapoliitikale.

Kõnealuste teemade osas on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis erinevad vaated. Iseäranis tekitab muret alamrubriigis 1a toodud piiratud varu summas 82 miljonit. Kõnealuseid prioriteete silmas pidades pole see kaugeltki piisav. Saame aru, et nõukogu püüab nüüd enne 2009. aasta eelarvet muuhulgas varu suurendada, tehes mitmeid kärpeid haldusvaldkonnas. See sobib – eeldusel, et see ei tekita raskusi seitsmenda raamprogrammi kohaldamisel – kuid mulle tundub, et sellest siiski ei piisa.

Illustreerimaks kõnealuste summade suurust: Euroopa energiatehnoloogia strateegilist kava käsitlevas ettekandes räägib Jerzy Buzek 2 miljardist eurost aastas 2009. aasta kohta, ning seda ainult energiatehnoloogiakava osas. Ma ei tea, kas see on realistlik, kuid sellega antakse mõista, et energia- ja kliimapoliitika jaoks on vaja eraldada olulisel määral uusi rahalisi vahendeid.

Seitsmendas raamprogrammis ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis (CIP) on energia- ja kliimapoliitikale eraldatud piisav summa, kuid tuleb meeles pidada, et kõnealused määrad pandi paika 2005. aastal, st ammu enne seda, kui teadsime, milline saab olema 2008. aasta kliima- ja energiapoliitika.

Käimas on mitmete ühisettevõtete loomine, et muu hulgas arendada kütuseelemente ning vesinikgaasi tehnoloogiat. Praegusega näeb komisjon ette eraldada selleks esmalt 30 miljonit. Ent nähakse ette, et vajalik raha tuleb seitsmenda raamprogrammi koostööprogrammist ning selle energiavaldkonnast. See ei tähenda tegelikult uut raha, vaid ainult vahendite ümberjaotamist.

Meie soov on luua tervikpilt energia- ja kliimapoliitika rahastamisest, kuna hetkel on seda peaaegu võimatu teha. Alustuseks tuleb juba 2009. aastal kõnealuse poliitika kasutusse anda arvestatavaid uusi vahendeid. Ühtlasi oleme veendunud, et energia- ja kliimavaldkond on kõige tugevam argument, et teha järgmisel aastal pikaajalise eelarve osas põhjalik vahekokkuvõte.

  Eva Lichtenberger, transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse koostaja. − (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, üldiselt võin ma raportöör Jutta Haugi väidetega vaid nõustuda. Minu arvates kehtivad need ka transpordieelarve kohta. Eelarvest transpordile eraldatud osa on loomulikult kasvanud – kuid seda peamiselt tänu Galileo programmi vahendite suurendamisele. Kõnealuste vahendite suurendamise põhjustest võib rääkima jäädagi, ning need on seotud Euroopa tööstuspoliitikaga.

Kuid samas pean kritiseerima meie ees olevat esialgset eelarveprojekti selles osas, et vajame rohkem raha reisijate õiguste jaoks, sest nimetatud valdkond puudutab Euroopa kodanike õigusi. Mis kõige tähtsam, me vajame lisaraha uuringuteks ning uuteks transpordistrateegiateks, et saaksime lõpuks kasutada kliimale ohutuid liikumisviise. Üleeuroopalisi energiavõrke tuleb samuti rangelt jälgida, kuna nimetatud valdkonnale kulutatakse suuri rahasummasid.

  Kyösti Virrankoski, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. − (FI) Proua juhataja, kõigepealt soovin tänada Jutta Haugi hea raporti eest.

Põllumajanduse eelarves on kesksel kohal otsetoetus ja turumeetmed, millel on rahastamise raamistikus oma ülemmäär. Kulud jäävad 2 027 000 000 euro võrra alla ülemmäära, mis on 42,8 miljardit eurot. See on viieprotsendiline kasv.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon eeldab, et osa kõnealusest varust saab kasutada programmi jaoks, mille kaudu jagatakse kooliõpilastele puuvilju, et nii propageerida tervislikke toitumisharjumusi. Ülekaal on noorte seas üha kasvav probleem.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon eeldab samuti meetmete väljatöötamist, mille abil luua restruktureerimisfond piimasektori jaoks. Komisjonile teevad muret plaanid seoses kõnealuse varuga, mida tahetakse kasutatakse arengumaade põllumajanduse kaasajastamiseks. Selleks tuleks rubriigi 2 rahaliste vahendite asemel kasutada rubriigi 4 välismeetmete vahendeid.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile teevad muret ka maaelu arengu meetmed. Eelmisel aastal jäi 2,8 miljardit eurot kasutamata, seega jälgib parlament maaelu arengu programmide täitmist põhjalikumalt.

  László Surján, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan sõna saamise eest. Jutta Haugi raportis, mida ma kõrgelt hindan ning mille eest soovin teda tänada, on täpselt kokku võetud parlamendi seisukoht esialgse eelarveprojekti kohta. Voliniku kõnet kuulates tundus mulle, et raportööri ja voliniku arvamused sobivad hästi kokku, ning see võib meis entusiasmi tekitada. Mul on ainult üks väike probleem: kui Jutta Haugi laused olid sõnastatud kriitilise nurga alt, siis voliniku kavatsus oli kartusi hajutada. Mul on kavatsuste üle hea meel, kuid samas soovin ka numbreid kavatsustele vastaval kujul näha.

Ma soovin rõhutada kahte mõtet, mis mul tekkisid seoses nimetatud keerulise materjaliga. Sarnaselt meile on eesistujariik Prantsusmaa huvitatud tugevast Euroopast, kuid kahjuks on ta nüüd jätnud kasutamata võimaluse seda ehitada. Selleks on vaja sobivat eelarvet. Prantsusmaa saab aru, et Euroopa on selle nimel palju teinud. Loodame, et viimaks ometi lõpeb muruniiduki-stiilis kärpimine. Eesistujariik peab teadma, et iga alarahastatud programmidele kulutatud sent on raha raiskamine.

Rahvapartei soovib, et eelarvekulutustest tõuseks kasu, seega on ta valmis suurema kasuteguri huvides tegutsema, ehk teiste sõnadega tegutsema viletsalt toimivate programmide, korruptsiooni või kulutuste vastu, mida juhitakse sisepoliitika kaudu.

Põllumajanduse eelarve ülejääk muutub ülemaailmsete turgude mõjul. Mitmeid ideid on välja pakutud, kuidas kõnealust ülejääki kasutada. Ma olen kõigi ootamatute ning põhjendamatute otsuste vastu, mis puudutavad 2008. või 2009. aasta eelarvet. Pealegi on liidul nimetatud valdkonnas suuri võlgu. Kaksteist uut liikmesriiki peavad ootama kümme aastat, enne kui saavad samasugust toetust nagu vanad liikmesriigid. Nii jääb konkurents ühtsel siseturul kümneks aastaks moonutatuks. Niisugune ebaõiglane olukord on tekkinud rahapuuduse tõttu. Kui ilmneb, et põllumajanduse eelarves on veel raha, tuleb kõnealuse ebasoodsa konkurentsiolukorra kaotamine teha moraalseks kohustuseks.

Põllumajandusrahade ümberpaigutamise ideed on toetanud ka mõned uute liikmesriikide juhid, kuid ei tohi lasta end petta haiglaslikust meeldimissoovist, mis iseloomustab postkommunistlikke juhte, sest nüüd ootavad nad õlalepatsutust Brüsselist, mitte Moskvast.

Muuhulgas tuleb meil tähelepanu pöörata Aafrika probleemidele, sest põllumajanduse eelarve raames antud abi seemnete ja väetiste näol peegeldab tõsist olukorda. Rahalise abi kaudu suudetakse toiduainete puudujäägi küsimust vaevalt lahendada.

Minu fraktsioon toetab kolmepoolset muudatusettepanekut kliimamuutuste osas ning ootab huviga, et teada saada, mis põhjustas üllatava languse väljamaksete tasemes. Tänan teid tähelepanu eest.

  Catherine Guy-Quint, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, sellel nädalal teeb parlament sisemiselt ja väliselt keerulistes tingimustes otsuse eelarve poliitiliste prioriteetide osas. Meil tuleb hakkama saada mitmete väljakutsetega, võttes arvesse finantsperspektiivi piiratud raamistikku. Sellest tulenevalt kiidan heaks raportöör Jutta Haugi julge poliitilise töö. Tal on õnnestunud ette näha eelarvemenetluse astmeid, mis võimaldab meil kindlaks teha, millises suunas meie institutsioon liigub. Kõnealune uus menetlus on selgesõnalisem ning seega kodanike seisukohalt demokraatlikum. Nii on võimalikuks osutunud parlamendikomisjonide ja poliitiliste fraktsioonide prioriteetide mõistmine ja arutamine.

Kahjuks pean ma jälle hukka mõistma nõukogu edasipüüdlikkuse puudumist ning kärbete süstemaatilisust, mis tehti nõukogu eelarve esialgses projektis. Me täheldame, et selle eesmärk on halduskulude vähendamine. See ei ole mitte poliitilise prioriteedi kindlakstegemine, vaid tehniliste säästude loomine, millega sageli kahekordistatakse varu mõnes rubriigis, nagu seda on öelnud Göran Färm alamrubriigi 1a kohta. Samuti ei oska ma selgitada maksete osas tehtud lineaarseid kärpeid: 1 miljard eurot vähem kui esialgses eelarveprojektis.

Rubriigis 2 on kõik selge. 2008. aastal jäi meil kasutamata varu summas üle 3 miljardi euro. 2009. aasta eelarves näeb komisjon ette varu summas üle 2 miljardi euro, ning nõukogu tõstab nimetatud varu veelgi – 2,4 miljardi euroni. Samas on vajadused nii maaelu arengus kui ka energia, sisserände, kliimamuutuste ning rahvusvahelise ühismeelsuse osas suured.

Ajal, mil toidu sõltumatuse teema muutub iga päevaga üha vältimatumaks ning olukorras, kus tundub, et söömine muutub Euroopas luksuseks, kui me midagi ette ei võta, on nõukogu otsustanud põllumajanduskulusid vähendada. Isegi kui eelarveridu ei ole puudutatud meie traditsiooniliste prioriteetide osas, on unustatud suurendada kõiki neid eelarveridu, mille kohta lubadusi antakse. Lisaks, kas ei tundu pärast Iiri referendumi läbikukkumist ning Prantsuse ja Hollandi referendumite läbikukkumist kaks aastat tagasi, et kodanikega suhtlemine ja nende teavitamine on olulised tegevused, mis vajavad märkimisväärset investeeringut? Eitades kõnealust esmatähtsat vajadust teavitada kodanikke, suhelda kodanikega ja kuulata kodanikke, näeme nimetatud endassesulgumise tulemusi igas arvamusküsitluses.

Lõpetuseks jääb mulle arusaamatuks nõukogu suhtumine rubriiki 4. Tähelepanekud on selles osas selged ja alati samasugused. Kõnealune rubriik on väga alarahastatud, seega ei tohiks me heaks kiita lubaduste andmist, mida kunagi ei täideta. Kuidas saaksime rahalisi vahendeid suurendamata lahendada probleemid, mis on seotud mitmepoolsete suhete arendamisega, näljaga maailmas või demokraatia edendamisega? Te soovitate teha kärpeid isegi toimivate meetmete osas.

Järgmiste nädalate jooksul saame teha vaid üht: kontrollida uuesti üle iga eelarverea kirjed ning läbi uurida kõik võimalused, et luua eelarveraamistik, mis annab Euroopa Liidule 2009. aastaks tõepärase ja ühtlustatud eelarve.

  Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Proua juhataja, volinik, alustuseks soovin tänada Jutta Haugi koostöö eest kõnealuse raporti osas, mida minu fraktsioon toetab. Me saame toetada ka mõningaid muudatusettepanekuid, mille on esitanud Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon ning Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon. ELi eelarve on loomulikult oluline poliitiline instrument, isegi kui see on tagasihoidlik eelarve võrreldes üleüldise majandusega. 2009. aasta eelarve peab loomulikult peegeldama poliitilisi prioriteete, kuid kas see on ka tegelikult nii? ELi riigi- või valitsusjuhid on vastu võtnud ambitsioonika energiapoliitika päevakorra, kuid kas kõnealused ambitsioonid sisalduvad ka eelarves? Ei sisaldu. Niisuguseid selgeid uusi prioriteete eelarves ei ole. Näiteks on riigi- või valitsusjuhid otsustanud, et 12 pilootprojekti tuleks välja töötada söeküttel elektrijaamade jaoks, mis koguvad ja säilitavad CO2, kuid keegi ei tea, millest vastavaid projekte rahastada. Kas kõnealused pilootprojektid ei peaks peegelduma ELi eelarves? Ma ainult küsin.

Riigi- ja valitsusjuhid soovivad selle aasta sügisel näha lõplikku ambitsioonikat ühtset pagulaspoliitikat koos immigratsioonipaktiga. Kuid mis saab piirivalveameti Frontex püüdlustest, mille ülesanne on aidata eriti haavatavatel riikidel juhtida vaesuse eest pagevate põgenike voolu? Kuuldu põhjal on kõnealuse tööga seotud püüdlustele eraldatud rahad ebapiisavad.

Välispoliitika on pidevalt alarahastatud. Seda on märgata ka käesoleval aastal, kui jälle kord ei ole Palestiina ja Kosovo abi jaoks koostatud reaalset eelarvet. Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on teinud ettepaneku põllumajanduse eelarve alakasutatud vahendid üle kanda valdkondadesse, mille puhul eelarveraamistik on liiga napp. Kõnealust lahendust kasutasime satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo rahastamiseks. Teisalt on komisjon ettepaneku teinud rahastada arenguabi hoopis põllumajanduse eelarvest. Minu arvates ei ole see hea mõte. See on paras segadus.

Minu fraktsioon ei saa a priori nõustuda, et hetkel on kõne all finantsperspektiivi läbivaatamine. Esmalt peavad liikmesriikide rahandusministrid näitama, kuidas neil õnnestub riigi- või valitsusjuhtide poliitilised ambitsioonid kooskõlastada eelarveraamistikus sätestatud ülemmääradega.

  Gérard Onesta, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Proua juhataja, Jutta Haugil on õigus komisjoni tähelepanu juhtida võimalikele parandustele eelarveprojektis, rääkides halduskulude läbipaistvusest, iseäranis asutuste osas, paremast finantsprogrammist ja paremast inimressursside hindamisest.

Minu märkused on suunatud Jutta Haugi raporti lõigule, milles ta käsitleb kliimamuutustega võitlemiseks vajalike vahendite mittevastavust ELi eelarvele. Meie eelarve moodustab põhimõtteliselt 1 % Euroopa SKPst, mis on naeruväärne võrreldes Ameerika Ühendriikide poolt föderaalsel tasandil kohustuseks võetud 20 % SKPga.

Komisjoni sõnul kasutab ta 10 % kõnealusest tillukesest protsendist kliimamuutustega võitlemiseks – seega 0,1 % SKPst – samas kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Nicholas Sterni raporti, UNDP ja Maailmapanga arvamuse kohaselt peaksime mõjudega võitlemiseks jääma vahemikku 0,6–16 % SKPst. Sterni raportis räägitakse isegi 2 % SKPst. Komisjoni pakutud protsendimäär on seega kõigi nimetatud raportite määrasid arvestades 500–2000 % puudulik.

Lisaks on veel üks huvipakkuv arv: väidetakse – ja seda jällegi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis – et arengumaade abistamiseks mõeldud projektide rahastamiseks on vaja umbes 100 miljardit USA dollarit aastas. Komisjoni sõnul on nimetatud asjaolu huvitav ning et ta asutab ülemaailmse kliimamuutuste liidu ning toetab liitu kolme aasta jooksul igal aastal 20 miljoni euroga. Nii ilmneb suur lõhe vajaduste ja ettenähtud vahendite vahel. Lõhe all mõtlen ma niisugust haigutavat kuristikku, kuhu saaks mahutada kogu atmosfääris leiduva süsiniku.

Ma tean, et komisjonil on laveerimiseks vähe võimalusi: kulud on fikseeritud, iga programmi jaoks mõeldud rahaümbrikud on fikseeritud, iga programmi osas rahastatavad meetmed ning vastavad tingimused on fikseeritud ning lisaks sellele ei soovi nõukogu kulusid nihutada, vaid mis veelgi hullem, kärbib neid. Õnneks on komisjonil algatusõigus, kui ta seda vaid teostaks! Catherine Guy-Quinti sõnul jääme finantsperspektiivi ülemmäära raamesse. Meie varu on vähemalt 2 miljardit eurot. Kui me ei kasuta kõnealust 2 miljardi euro suurust varu, ei ole see lihtsalt eelarvestamisapsakas vaid võimetus kaasa aidata ohustatud Euroopa projekti läbiviimisele, võimetus aidata ohustatud planeeti.

(Aplaus)

  Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, volinik, oma ametiaja alguses püüdsime suurendada ELi ülesannete täitmiseks mõeldud vahendeid. Kahjuks ei pidanud nõukogu vajalikuks ELi eelarve taset tõsta, kui kiitis heaks eelarveraamistiku aastateks 2007–2013. Nüüd näeme me kõnealuse otsuse saatuslikke tagajärgi.

Lissaboni strateegiast tulenevate ülesannete täitmise kõrval oleme viimasel ajal näinud ka muude ühismeetmete kasvu. Lubage mul mõned neist nimetada: üleeuroopalised transpordivõrgud, Euroopa Tehnoloogiainstituut, kliimamuutustega võitlemine. Oleme juba kokku puutunud probleemidega, mis on seotud Galileo programmi rahastamisega ning hetkel hakkavad ilmnema järgmised palju laiaulatuslikumad probleemirühmad. Milleks edendada üllaid eesmärke, teades, et meil ei ole võimalik neid rahastada? Ühtse põllumajanduspoliitika kohaldamiseks ette nähtud rahaliste vahendite vähendamise ning nende ülekandmisega muude meetmete rahastamiseks ei jõua me kaugele, ning mis saab juba käivitatud programmidest?

Kaasparlamendiliige Jutta Haug seisis silmitsi tohutult raske ülesandega, kui soovis meie ootusi kasvõi poolenisti täita. Seetõttu soovin teda südamest õnnitleda kõnealuse raske ülesande täitmise eest ning loodan, et raportisse ei tehta väga palju muudatusettepanekuid.

  Esko Seppänen, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FI) Proua juhataja, komisjoni eelarve on väga jäik.

Jutta Haug juhib raportis õigustatult tähelepanu mitmete rubriikide piiratud varudele. Kõige vähem paindlikkust on märgata rubriigis 4. On ilmne, et 2009. aastaks Palestiinale ja Kosovole kavandatud summad ei mahu eelarveraamistikku. Põhimõtteliselt on küsitav, kas paindlikkusinstrumenti saab kasutada kõnealusteks teadaolevateks vajadusteks, mis ületavad vastavas rubriigis kirjeldatud eelarvesummad.

Meie fraktsioon toetab kliimamuutuste ohjamist ning me oleksime oodanud, et kõnealune eesmärk oleks eelarves selgesõnalisemat kajastust leidnud. See-eest ei käi julgeoleku- ja kaitsepoliitikale mõeldud summad, millega toetatakse ELi militariseerimist, ühtse eelarve alla, kuigi nõukogu näeks seda ette, iseäranis praegu, mil eesistujariik on Prantsusmaa.

Uus olukord tekkis siis, kui Iirimaa lükkas demokraatlikult tagasi ELi põhiseaduse eelnõu, mis avaldab 2009. aasta eelarveprojektile etteaimamatut mõju.

(Aplaus)

  Sergej Kozlík (NI). – (SK) Kolmandat aastat järjest suureneb üha enam lõhe pikaajalise eelarveprognoosi ja reaalse eelarve vahel.

Liikmesriikide valitsused ei kasuta eelarvelisi vahendeid piisavalt dünaamiliselt ning need heidetakse kõrvale kui külmutatud eelarvevahendid. Mahud kasvavad aasta-aastalt.

Teisalt väheneb maksete suurendamine aasta keskel mitte ainult seoses rahvusliku kogutoodanguga, vaid ka absoluutseid aasta keskmisi arvestades. Kõnealuse lähenemise heakskiitmisega loob parlament liikmesriikide valitsustele leebema ja vähem nõudliku keskkonna. Tulevikus peegeldub see selles, et Euroopa Liidu võtmepoliitikaid rakendatakse väiksemal määral. Kõnealune olukord on murettekitav ning raportöör Jutta Haug juhib sellele mitmes kohas tähelepanu.

Ma soovin eriti tähelepanu juhtida jätkuvale suhtelisele ja absoluutsele kulude langusele konkurentsi- ja ühtekuuluvuspoliitikas, mis on ette nähtud majanduskasvu ja tööhõive toetamiseks. Niisugused muutused ei tee midagi selle heaks, et kodanikud peaksid Euroopa Liidu poliitikat usaldusväärseks. See ei ole 2009. aasta valimiste eel sugugi hea uudis.

  Reimer Böge (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, Jutta Haugi raportis on esitatud meie esmased tähelepanekud seoses esialgse eelarveprojektiga, mis on kavandamise algusjärgus ning me ühendame selle 17. juulil toimuva täiskogu lepitusmenetluse volitusega.

Loomulikult pole mõned olulised tulevikule orienteeritud ühtse poliitika võtmepunktid ilma reformilepinguta veel paigas, kuid ka ilma nimetatud lepinguta on palju küsimusi, millest tulenevalt on esialgne eelarveprojekt vaja uuesti läbi töötada: ületamatud ja silmatorkavad puudujäägid, iseäranis välis- ja julgeolekupoliitikas, ning EL kui ülemaailmne partner rubriigis 4; lisaks tuleb G8 tippkohtumise tulemusi ning Euroopa Ülemkogu 19–20. juuni kohtumise järeldusi samuti arvesse võtta.

Tegelikult on Euroopa Ülemkogu vähemalt 13 jaos tutvustanud pingelist programmi, mis tuleb mitmeaastase finantsprogrammi raames läbi vaadata: Frontexi edasiarendamine, Europol, Eurojusti tugevdamine, meetmed loodusõnnetustega tegelemiseks, teise põlvkonna biokütuste ja puhta söetehnoloogia pilootprojektid, arengumaade põllumajandusele mõeldud rahalised vahendid, abi toiduainetega kindlustatuse tagamiseks ning selle tasakaalustamine, ühiskondliku arengu abi suurendamine 0,7 % võrra SKPst 2015. aastaks, kaubandusabi arengumaadele, immigratsioonipoliitika ning uued rahalised vahendid kliimamuutustega võitlemiseks.

Ootan juba innukalt, et kuidas rahandusministrid, kellega me peame nüüd läbirääkimisi pidama, hakkavad kõnealuste riigi- või valitsusjuhtide poolt esitatud uuenduste laine kallal töötama ning milliseid arve ja ettepanekuid nad kõnealuste riigi- või valitsusjuhtide poliitiliste järelduste toetamiseks välja pakuvad.

Soovin keskenduda kahele täiendavale üksikasjale – ma toetan täielikult üldisi jooni, mida raportöör on siin esitanud tänu tõhusale koostööle, mida on teiste hulgas tehtud erikomisjonidega. Kui komisjon mõtleb põllumajandusest uue programmi jaoks sääste leida, et toetada arengumaade põllumajandustootjaid, on inimesed teretulnud arutlema teemal, kust nimetatud säästud tulevad. Ent kõnealuse projekti vargsi rubriigi 2 alla paigutamine ja seega uue õigusliku aluse loomine on vale! Kui programmi soovitakse sellisel viisil rahastada, arvestades endale võetud kohustusi, tuleb finantsperspektiiv üle vaadata, ning see kuulub rubriigi 4 alla.

Teiseks on vaja olulisel määral arutleda teemal, kas jätkata nii, et anda kõik kõnealused vahendid lihtsalt ÜRO ja Maailmapanga käsutusse ilma juurdepääsuta siseaudititele ning tagatiseta õigete poliitiliste prioriteetide osas. Meie kogemuste põhjal ei ole see nii lihtne!

Loomulikult teame, et näiteks 2008. aastal kulutasime Palestiinale kolm korda rohkem sellest, mis on sätestatud 2009. aasta esialgses eelarveprojektis. Arvestades uusi väljakutseid ja poliitilisi otsuseid, on vastuvõetamatu ning me ei saa leppida vana sulivõttega, et rahastame ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning uusi prioriteete rubriigis 4 käsitletavate arengumaade arvelt.

  Costas Botopoulos (PSE). - (EL) Proua juhataja, volinik, eelarve on poliitiline instrument ja mitte aruandlusinstrument, ning kõnealuse raporti suur eelis on minu arvates asjaolu, et selles jäetakse kõrvale tehnilised üksikasjad ning rõhutatakse mõningaid poliitilisi küsimusi.

Kaks kõige olulisemat märkust on järgmised: esiteks see, et ELi eelarve ei vasta ELi vajadustele ja soovidele ning teiseks, et kõnealuses eelarves ei peegeldu ELi poliitilised prioriteedid, mis on eraldi välja toodud ELi teiste asutuste poolt.

Mida me saame esimese märkuse osas ette võtta? Mida öeldakse raportis? Meie soov on suurendada maksete assigneeringute väga väikest mahtu. Lisaks – ning see on väga oluline; soovin rõhutada varasemalt mainitud asjaolu – soovime, et varusid kasutataks parimal võimalikul viisil. Teiste sõnadega, et kui saame teatud poliitikate osas raha raiskamist vältida, et võimaldada nimetatud raha kasutamist ELi poliitikateks, on väga tähtis ka nii teha.

Teise märkuse osas näeme, nagu ma juba ütlesin, et eelarves ei peegeldu poliitilised prioriteedid. Peatun kahel näitel. Kordan järgmisi näiteid, kuigi teised parlamendiliikmed on neid juba maininud:

mis on viimase poliitilise aasta jooksul olnud ELi jaoks kõige vältimatum probleem? Energiapoliitika, kliimamuutused, toiduga varustatus. Eelarvest eraldatud rahad kõnealuste poliitiliste probleemide laadungiga võitlemiseks on väga väikesed.

Teine probleem on paljude sõnul välispoliitika. Nüüd, kus Euroopa on avanemas ja oma tiibu sirutamas, vähendame jällegi kulusid.

Kolmandaks, ning lubage mul seda rõhutada: kommunikatsioonipoliitika. Te näete, mis toimub, millise probleemiga EL silmitsi seisab, arvestades institutsioonilist kriisi, mida ta praegu üle elab. Me vajame poliitilisi algatusi, ning nimetatud poliitiliste algatuste jaoks omakorda kommunikatsioonisüsteeme ja raha.

  Jan Mulder (ALDE). - (NL) Kõigepealt soovin ka mina tänada Jutta Haugi ja volinikku. Mainisin oma märkmetes ka eesistujariiki Prantsusmaad, kuid kahjuks on selle esindaja juba lahkunud.

Üks aspekt kõnealuse eelarve juures, mis liikmesriikidele meeldib, on maksete assigneeringute madal protsent. Ma usun, et 0,9 % on üks madalamaid protsendimäärasid, mida oleme viimastel aastatel näinud. Meie asi on otsustada, kas see on realistlik või mitte. Mul pole midagi protsendimäära madalal hoidmise vastu, aga see peab olema realistlik, ning oleme juba kuulnud, et võib-olla peame vastamisi seisma arvukate uute prioriteetidega.

Üks asi, mille peame käsile võtma – nagu paljud on juba maininud – on rubriik 4. Kõnealusest rubriigist selgub, et üks põhilisi organisatsioone, millele vahendeid eraldatakse, on ÜRO. Ma saabusin just eelarvekontrollikomisjoni koosseisus visiidilt Kosovosse. Kõnealusel visiidil kuuldud teave ÜRO kohta ei tekitanud meis suurt optimismi. Ma leian, et komisjon peaks poliitika seoses kõnealuse organisatsiooniga uuesti korralikult läbi vaatama.

Järgmine aspekt on eelarve rubriik 5. Minu arvates on varu hetkel 121 või 123 miljonit. Kuidas kõnealune varu kiiresti tõusva inflatsiooni valguses välja näeb? Neli kuni viis protsenti aastas. Kuidas mõjutab see komisjoni kulutusi inimressurssidele, ehitistele jne ning milliseid järeldusi tuleks sellest teha?

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Proua juhataja, ma soovin käesoleval arutelul juhtida tähelepanu neljale asjaolule. Kulukohustustele eraldatud vahendid moodustavad 2009. aasta eelarves 1,04 % RKTst, ja maksed moodustavad ainult 0,9 % RKTst, mis tähendab 3,3 protsendilist alanemist võrreldes 2008. aastal tehtud maksetega. Nii väikese eelarvega on raske ellu viia Euroopa Komisjoni ja parlamendi kavandatud prioriteete, eriti kui kõnealused prioriteedid aasta-aastalt kasvavad. Kolmandaks, rubriigis 4 iseloomuliku pealkirja „EL kui ülemaailmne partner” all kirjeldatud vahendid nõuavad erilist tähelepanu, kuna need on ainult 1,8 % suuremad kui 2008. aastal, kuigi on juba aastaid selge olnud, et tegemist on pidevalt alarahastatud valdkonnaga. Neljandaks, rubriigi 4 sedavõrd kasin rahaliste vahendite kasv paneb veel rohkem pead murdma, sest kindlasti just sealt leiame vahendid, mida on vaja arengumaadele mõeldud ELi toiduabile, ning peamiste põllumajandustoorainete hinnad on viimase 10–15 kuuga tõusnud mitukümmend protsenti.

Lõpetuseks soovin õnnitleda raportöör Jutta Haugi väga põhjaliku raporti nimel, mis näitab veelkord, et kahjuks lähtuvad komisjon ja nõukogu eelarve koostamisel peamiselt raamatupidamise vaatenurgast.

  Margaritis Schinas (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, volinik, käimas on selgete volituste kindlaksmääramine läbirääkimisteks nõukoguga järgmisel nädalal toimuval arutelul.

Ma mõistan, miks mitmed sõna võtnud kaasparlamendiliikmed on avaldanud survet eriliste lisapingutuste tegemiseks teemadel, mis on seotud nende volituste ulatusega (välissuhted jne), kuid leian, et just sellel aastal tuleks kõnealuste volituste kindlaksmääramisel arvestada kodanike ootusi eelarve suhtes, mitte oma erihuvidest või muudest põhjustest tulenevaid soove.

Me peame keskenduma neljale probleemile, mis minu arvates on käesoleval hetkel tänapäeva Euroopa kodanike jaoks kõige aktuaalsemad. Kõnealused neli probleemi on järgmised: kõrged hinnad, kliimamuutused, konkurentsivõime ja keskkond.

Nende nelja nurgakivi peale peaksime volituse üles ehitama: Ma arvan, et oleme õigel teel, kuid me ei tohiks kõnealuseid piirjooni silmist lasta.

Ma soovin paar sõna öelda toiduga kindlustatust käsitleva idee kohta, mille president Jose Manuel Barroso eile varrukast välja tõmbas ning esitab täna või homme G8 tippkohtumisel, kui ma ei eksi. Peaksime nimetatud ideed uurima, kuid seda tuleks teha tavalisel viisil, nagu me teeme seda ELi eelarve koostamisel: ehk teisisõnu, me peaksime seda arutama nõukoguga kui eelarvepõhimõtet ning otsustama, kas seda tuleks rahvusvahelistel foorumitel esitada kui ELi ettepanekut.

Lõpetuseks soovin paar sõna öelda sisserände teemal. Ma olen pärit liikmesriigist, mille välispiirid, mis on ühtlasi ELi piirid, on väga raskes olukorras, eriti riigi merepiirid. Ma leian, et peaksime sel aastal eriti pingutama seoses Frontexi küsimusega, eriti selle meredimensiooni osas koos Egeuse merel toimuva operatsiooniga Poseidon, mille kaudu jõuti ainuüksi eelmise aasta suvekuudel käsitleda keskmiselt 700–800 ebaseadusliku sisserände juhtumit.

Me vajame kõnealust pingutust samavõrd kui seda, et eelarves saaks lõpuks märk maha pandud – ning ma suhtlen teiste parlamendiliikmetega kõnealuse eesmärgi saavutamise nimel – mis tagaks selle, et esimest korda toimiks liikmesriikide vahel mehhanism, mis tagaks sisserändajate vastuvõtmisega seotud halduskulude ja -kohustuste üksmeelse käsitlemise.

Kuigi kõnealust mehhanismi veel pole, on see vajalik. See avaldab mõnele liikmesriigile suurt survet ning meil lasub eriline vastutus, et mehhanism toimima hakkaks.

Ma lõpetan sellega, millega alustasin. Eelarvet saab pidada õnnestunuks vaid siis, kui see vastab rohkem kodanike kui erihuvigruppide ja lobistide ootustele.

  Vladimír Maňka (PSE). – (SK) Tänan Jutta Haugi suurepärase raporti eest.

2009. aasta eelarveprojekt võimaldab ühelt poolt liita 2007–2013. aasta finantsperioodiks vastu võetud programme ning teisalt paneb uut rõhku vajadusele lahendada pakilisi küsimusi ja väljakutseid. Regionaalpoliitika osas on meie huvi all parandada vähem arenenud piirkondade elanike sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Meie eesmärk on vähendada Euroopa piirkondade vahelist ebavõrdsust. Võrreldes 2008. aastaga on maksed kulude alamrubriigis 1b vähenenud ligi 14 % võrra. Loomulikult soovime, et oleksime võimelised praegustele ja tulevastele väljakutsetele vastu seisma, arvestades samaaegselt kogu ühenduse piires ühismeelsuse põhimõtteid. Seega peame kindlustama, et ka tulevikus oleksid ühtekuuluvuspoliitika jaoks vajalikud vahendid jätkuvalt tagatud.

Et saaksime oma kodanikke veenda, et nende rahalisi vahendeid kasutatakse vastutustundlikult, peame tagama rakenduskavade ja suurte projektide tõhusa täideviimise. Seega mängivad olulist rolli liikmesriikide poolt teostatud analüüsid ja edasised meetmed. Oluline on hinnata 2000–2006. aasta ühtekuuluvuspoliitika tulemusi.

  Nathalie Griesbeck (ALDE). – (FR) Proua juhataja, esmalt soovin öelda, et suhtun suure austusega Jutta Haugi, kes esitas innukalt oma sisuka, nõudliku ja samaaegselt väga julge eelarveraporti, mis võeti eelarvekomisjonis ühehäälselt vastu ning mille eesmärgiks on selgitada parlamendi vajadust läbipaistvuse ja selguse järgi 2009. aasta eelarve ettevalmistamisel.

Teadagi loetletakse raportis peamised parlamendi nõuded – konkurentsivõime, regionaalpoliitika, teadus- ja arendustegevuse, arendamise, põllumajanduse ja toiduohutusega seotud poliitikad ning vähemal määral välispoliitika ja Euroopa naabruspoliitika nõuded, nagu sai juba varem välja toodud.

Samas soovin oma esinemisele võimaldatud lühikese aja jooksul rõhutada rohkem kui varem alamrubriigis 3b nimetatud assigneeringute ohverdamise vältimise tähtsust. Hetkeoludes, kus avalikkusel puudub usaldus ELi suhtes ning Euroopa teeb kodanike innustamiseks jõupingutusi, on esmatähtis luua tõelisi Euroopa kodanikuõigusi kultuuri-, noorsoo- ja tervisepoliitika kaudu. Ma ühinen Jutta Haugi murega selles osas, et just nende meetmete hulk, mis aitavad näidata, mida Euroopa oma kodanike heaks teeb, on kõige vähem suurenenud.

Lõpetuseks palun nõukogul ja eesistujariigil – ka mul on kahju, et nõukogu esindaja puudub arutelu otsustaval hetkel – vältida esialgses eelarveprojektis kärbete tegemist selle esimesel lugemisel, kuigi nii on eelmistel aastatel tavaks saanud. Selle saavutamiseks peavad meie asutused tihedat koostööd tegema ning täies ulatuses aru pidama Euroopa Parlamendiga kui Euroopa kaasõigusloojaga, mis veelgi tähtsam, kui kodanike esindajaga kõige olulisemas poliitilises töös, milleks on eelarve vastuvõtmine.

  Valdis Dombrovskis (PPE-DE). – (LV) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, rääkides Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud 2009. aasta eelarveprojektist, peaksime kõigepealt märkima, et kulukohustuste assigneeringute kogusumma on kasvamas 134,4 miljardi euroni, mis teeb kasvuks 3,1 %. Samas väheneb maksete assigneeringute maht 3,3 % ning ELi ühtekuuluvuspoliitika maksete assigneeringute maht väheneb kõige kiiremini – 14 %. Loomulikult on maksete assigneeringute vähenemine ELi ühtekuuluvuspoliitikale seotud programmide pikaajaliste probleemidega, mis ei võimalda liikmesriikidel ELi vahendeid täielikult ära kasutada. Samas oleks Euroopa Komisjon pidanud mehhaanilise kulukohustuste assigneeringute vähendamise asemel rohkem pühenduma vahendite edukale ärakasutamisele ning halduskohustuste vähendamisele. Ma usun, et me peame lepituskoosolekul kõnealust teemat veelkord tõsiselt arutama. ELi eelarverubriigi 4 puhul, mis käsitleb ELi kui ülemaailmset partnerit, on selge, et Euroopa Komisjoni väljapakutud vahendite hulk on ebapiisav. Pean vajalikuks üle vaadata eelarve esialgne rubriik 4, arvestades ELi kohustusi Kosovos, Palestiinas ja mujal ning jõuda tõepäraste arvudeni. Arvestades ELi uusi prioriteete – ELi ühtset energiapoliitikat ning kliimamuutuste vastast võitlust – on ELi eelarvevahendite hetkemäär kõnealuste eesmärkide täitmiseks ilmselgelt ebapiisav. Loomulikult võib ELi eelarvestruktuuri märkimisväärseid muudatusi teha ainult koos ELi finantsperspektiivi vahekokkuvõttega, kuid teatud muudatusi võib sisse viia ka varem, nt lubada uutel liikmesriikidel suunata suur osa ELi vahenditest energiatõhususe eesmärkide ning kodu soojustamist käsitlevate programmide rakendamisele. Lõpetuseks soovin veel institutsiooniliste küsimuste asjus lisada, et 2009. aasta eelarve menetlust alustati eeldusel, et Lissaboni leping järgmisel aastal jõustub. Lissaboni lepingu hetkeseis ei ole väga selge ning on oluline kokkuleppele jõuda, milliseid menetluse muudatusi see leping ELi eelarves toodud asutuste töösse kaasa toob. Tänan teid tähelepanu eest.

  Gabriela Creţu (PSE). - (RO) Siseturu toetamine on täielikult õigustatud, kui saavutame kõrge tarbija rahulolu ohutute kaupade ja teenuste kaudu, samuti kasutades tõhusaid meetmeid võimalike probleemide lahendamiseks, seega kõiki meetmed lojaalse konkurentsi tagamise tingimuste täitmiseks.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni poolt 2009. aasta eelarve suhtes esitatud ettepanekud järgivad kõnealust suunda. Me taotleme SOLVITi võrgu täiendavat rahastamist, kuna nimetatud võrk ei ole vaatamata õigustatud ootustele saavutanud loodetud tõhusust siseturul tekkivate kodanike õigusküsimuste lahendamisel.

Lisaks toetame tarbijaid, turu-uuringuid, sh hindu ning ka turujärelevalve meetmeid käsitlevate projektide edasist rahastamist.

Kogutud andmete abil võib selgust saada võimalike moonutuste osas ning need võivad kaasa aidata negatiivsete olukordade lahendamiseks kohaste meetmete leidmisele. Märkame, et enamikus vaidlusalustes peatükkides on rahastamine piisav, kuid muret tekitab teatud asjaolu: eelarveliste kulude praegune ülesehitus on täiesti läbipaistmatu.

See õõnestab demokraatlikku kontrolli avaliku raha sihtotstarbe üle, kuid seda asjaolu parlament kindlalt eitab.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). - (RO) Euroopa Parlamendi esimene raport, milles käsitletakse 2009. aasta esialgset eelarveprojekti, peaks väga selgelt näitama Euroopa Liidu praeguseid poliitilisi prioriteete.

Seetõttu leian, et kõnealuses raportis on suurel määral rõhutatud eelarvelisi puudujääke globaalse soojenemisega võitlemise osas, kuid ei ole piisavalt rõhutatud toidukriisi probleemi, millega Euroopa Liidu kodanikud silmitsi seisavad. Hinnakriis ja toiduainetega mittekindlustatus, millega meil tuleb tegeleda esimest korda üle kolmekümne aasta, peab olema eelarveliste prioriteetide üks osa.

Minu arvates on ühine põllumajanduspoliitika ainus vahed, mille abil saame olukorda tulemuslikult muuta. Ainult see saab tagada piisava toiduainete tootmise Euroopas.

Seetõttu ei saa ma nõustuda, et Euroopa eelarve jaotises 2 sätestatud vabasid varusid kasutatakse põllumajanduse asemel muudes valdkondades. Teiseks oleme näinud mitmete aastate jooksul esimese samba rahaliste vahendite ümbersuunamisi põllumajandustootjatele otsemaksete tegemise asemel teise. samba maaelu arengu projektidele.

Soovin teile meelde tuletada, et maaelu arengu projektid ei suurenda tootmist Euroopas ning kahtlematult ei aita lahendada praegust toidukriisi.

Isegi kui kalduvus kõnealuseid ülekandeid ümber suunata on aastaid kestnud, on hetkel vaja praeguste väljakutsete jaoks kasutusele võtta parimad meetmed lisaks ühise põllumajanduspoliitika tavapärastele vahenditele.

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
Asepresident

  Szabolcs Fazakas (PSE). - (HU) Tänan sõna saamise eest, proua juhataja. Volinik, daamid ja härrad, kõigepealt soovin õnnitleda raportöör Jutta Haugi suurepärase töö puhul, mida ta on siiani teinud, ning meie ees oleva kõikehaarava arvamusavalduse puhul, mille tulemusena ta üritab koostada eelarvet kättesaadava piiratud raamistiku alusel, mille kaudu võivad meie prioriteedid vilja kanda ning mille abil saame samal ajal vastu astuda ülemaailmsetele väljakutsetele, millega me silmitsi seisame.

Arvestades Euroopa Liitu ähvardavat stagflatsiooni, pean oluliseks ja positiivseks sammuks seda, et eelarve suurim rubriik on praegu majanduskasvu, tööhõivet, uuendusi ning innovatsiooni ja ühtekuuluvust käsitlev jagu. Ridade vahelt võime leida ka vahendid, mis on mõeldud kliimamuutuste ning kindla ja konkurentsivõimelise energiavaru jaoks. Veel parem oleks, kui kõnealuste väljakutsete, nimelt CO2 heitkoguse vähendamise, energiasäästmise ja taaskasutatava energia jaoks oleksid eraldi rubriigid, edendades nii Euroopa ühtse ja jätkusuutliku energiapoliitika arendamist. Tänan teid.

  Brigitte Douay (PSE). – (FR) Proua juhataja, Iiri referendumi järgselt peab EL veelgi rohkem kodanikke kuulama ning neid paremini teavitama igapäevastest asjaoludest, eriti nüüd, kui Euroopa Parlamendi valimisteni on jäänud vähem kui aasta ning soovime Euroopa küsimustes valijate huvi äratada ning tagada, et liidu eesmärkides ja poliitikas saavutataks üldine kokkulepe.

See on keeruline aeg 2009. aasta eelarve jaoks, mille kohta Jutta Haug esitas peamiste probleemide suhtes uuele lähenemisviisile toetudes ning laiahaardeliselt nõu pidades silmapaistva raporti. Tema raportist meenuvad mulle seisukohad kodanikuõiguste ja teabe kohta, mis peavad 2009. aastal vastu seisma mitmetele väljakutsetele ning vajavad märkimisväärseid vahendeid rubriigist, kus varu on kahjuks väga väike.

Teave on esmatähtis demokraatia vahend. Kus iganes kodanikud ka ei elaks, kas vanas või uues liikmesriigis, peab neil olema parem teave ELi tegelikust olukorrast ning eriti selle eelarvest. Seetõttu peavad põhiinstitutsioonid edastama kodanikele selgesõnalisi, olulisi ning ühtseid teateid. Selles suhtes pean kodanike Euroopa projekti kaasahaaramise kohalt oluliseks ettepanekut välja töötada teatud „Euroopa Liidu” kaubamärk, mis oleks ära tuntav kogu Euroopas ning meeldiks kõigile.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, aastaeelarved on teatud määral kompromissiks mitmeaastaste finantsraamistike strateegiliste eesmärkide rakendamise ning poliitilise ja majandusliku hetkeolukorra vahel, mis puudutab eriti vajadust tegeleda turul tekkivate ettenägematute olukordadega.

Täna on meie olukord järgmine: energia-, sh kütusehinnad on järsult kasvanud, ülemaailmse toidukriisi kohta on selged ilmingud, kusjuures samal ajal tõusevad toidukaupade hinnad. Milliseid tegevusi komisjon ette näeb ning millise summa saame eelarvest eraldada praeguse keerulise olukorra vastu astumiseks, et vältida kõnealuse kriisi süvenemist?

Oleme mitmeid aastaid töötanud energia- ja kliimameetmetega ning see on väga oluline. Kuid kas nimetatud eesmärk on nähtav 2009. aasta eelarve finantsprioriteetides? 2009. aastal toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Me peame aru andma maksumaksjate raha kasutamise kohta kulude katteks ning selgitama, mil määral kõnealused kulud vastavad Euroopa ja selle kodanike eesmärkidele ja vajadustele.

  Jutta Haug, raportöör. − (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, tänan teid väga rohkearvuliste heade sõnade, minu töö hindamise ning toetuse eest. Samas teate nii teie kui mina ise, et töö saab ainult siis tehtud, ja korralikult tehtud, kui kõik parlamendiliikmed selle nimel ühiseid jõupingutusi teevad. Ainult siis oleme nõukogu vastu piisavalt tugevad, et suruda läbi meile esmatähtsad asjad.

Mulle meeldis eriti viis, kuidas László Surján kirjeldas volinikku ja mind kui kaht haakuvat hammasratast. See on eriti tabav kirjeldus, sest kahe hammasratta haakumisel toimub millegi liigutamine ning seda me just soovimegi. Me soovime midagi käima lükata, me soovime vältida jäika eelarvet ning kõige enam soovime me nõukogu tegutsema panna. Juhataja sõnade kohaselt võivad riigi- või valitsusjuhid tippkohtumistel avaldada ametlikke teadaandeid igasuguste suurepäraste asjade kohta, kuid lõppude lõpuks peavad komisjon ja parlament asjad liikuma panema. Loomulikult on ka komisjonil kui eelarvepädeval institutsioonil selles oma osa, kuid enamasti jääb mulje, et alati peame meie nõukogu endaga kaasa tõmbama, sest nõukogu ise ei ole hoo andmiseks piisavalt algatusvõimeline.

Oleme jälle uuesti analüüsinud esialgset eelarveprojekti, selle suhtes mõtteid vahetanud ning selgelt välja toonud, mida me eelarvelt käesolevas varajases etapis – enne suvevaheaega seoses Euroopa Liiduga järgmisel aastal ootame. Nii on meil olemas hea alus, millele tuginedes saame pärast suvevaheaega hakata esimese lugemise jaoks ettevalmistusi tegema.

Ma loodan, et kõik parlamendiliikmed toetavad seda siis sama kindlalt kui täna.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub teisipäeval, 8. juulil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Cătălin-Ioan Nechifor (PSE), kirjalikult. – (RO) Eelarvekomisjon palub vaestele piirkondadele tegelikku toetust, soovides suuremat eelarvet kui Euroopa ühismeelsuse väljendust. Jutta Haug vaatleb raportis 2009. aasta eelarve üksikasju, rõhutades praeguseid prioriteete Euroopa Liidu tasandil, sh võitlust kliimamuutuste vastu ja ühismeelsust vaesemate piirkondade osas.

Kõnealune uus lähenemine peaks sisaldama paremat arusaamist vaesemate piirkondade raskustest ja vajadustest ning tagama mahukama rahastamise, mis asjaomaste Euroopa institutsioonide poolse jälgimise edendamise kaudu viib välja ebavõrdsuse vähenemise ja majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseni.

Rumeenia jaoks võiks kõnealune eelarveline muudatus seoses arengupiirkondade rahastamisega hea uudis olla, kuna riigi kaheksast arengupiirkonnast kuus kuuluvad Euroopa Liidu 15 vaesema piirkonna hulka ning kirdeosa arengupiirkond jääb ka sel aastal kõnealuses pingereas viimasele kohale. Seetõttu on meil jällegi hea võimalus näidata, mis peaks olema meie võitlus ja pidev mure, kuidas vähendada märkimisväärseid erinevusi, mis lahutavad meid Lääne-Euroopa riikide piirkondadest nii majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilisest kui ka inimühiskonna seisukohast.

17. Airbus/Boeing kaubandusvaidlused WTOs (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel Helmuth Makarovi poolt komisjonile esitatud suuliselt vastatava küsimuse üle Airbus/Boeing kaubandusvaidluste kohta WTOs (O-0033/2008 – B6-0155/2008).

  Helmuth Markov, autor. − (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline kaubandusvaidlus suurte õhusõidukite teemal ei ole tavaline vaidlus nagu teised, mis jõuavad lahendamiseks WTOsse. Kõnealune vaidlus on jõudnud kõigi aegade suurimate ja keerukaimate kohtuvaidlusteni, mis eales toimunud. Vaidlus on seotud hiiglasliku huvide konfliktiga.

Ameerika ühendriigid on kritiseerinud viisi, kuidas EL ja EADS konsortsiumiga seotud liikmesriigid on toetanud uute suurte õhusõidukite käibelelaskmist viimase 20 aasta jooksul. Osalt on EL süüdistanud Ameerika Ühendriike salajaste toetuste andmise eest Boeingule seoses kaitse- ja õhuruumi projektidega, milles Boeing osaleb. Me ei tea veel, millise otsuse WTO vaidluste lahendamise organ teeb. Ma eeldan, et otsus on selline, et mõlemad osapooled on rikkunud kehtivaid WTO eeskirju. Milline juhtumi lõpptulemus ka ei oleks, saab ikka teha mõningaid soovitusi.

Esiteks oleks võib-olla aeg, et nii Boeing kui ka Airbus hakkaksid rohkem toetuma omaenda vahenditele, ning ei loodaks võimalusele varuvariandina kasutada ulatuslikke riiklikke toetusi, mis võimaldaks neil hoida toetused ja kasum endile kuid vältida ohtu ettevõtte struktuurile. Lennundussektori parem toimimine ning suurem läbipaistvus oleks tööstuse kõigi asjaolude koha pealt ning ka klientidele kindlasti kasulikum.

See ei tähenda seda, et suurte õhusõidukite tootjad ei peaks enam saama mingisugust rahalist toetust. Ma soovin lihtsalt rõhutada, et vaja on tasakaalustatud ja asjakohast süsteemi, mis ei eelistaks suurte ettevõtete huve, vaid arvestaks ka niisuguseid olulisi asjaolusid, nt töökohtade loomist ja keskkonna kaitsmist ning reisijate turvalisuse täiustamist.

Teiseks on sellega seoses märkimisväärne, et 2007. aastal kaotasid tuhanded Airbusi töötajad töö ümberstruktureerimise tõttu, mida ma ei pea üldse vajalikuks – pärast aastatepikkusi hiiglaslikke kasumeid, mida kõnealune Euroopa konsortsium teenis. See ei ole juhatuse jaoks sobiv viis kriisidega tegelemiseks, eriti kui töötajate asemel oli süüdi hoopis juhatus ise, kes kahetsusväärselt oma tegemistes ebaõnnestus.

Kolmandaks on WTO vaidluste lahendamise organ märkimisväärne samm edasi rahvusvahelise kaubanduse süsteemis, kuna see annab usaldusväärseid suuniseid juhul, kui Uruguai vooru kokkulepete erinevatest tõlgendustest tingituna tekivad eriarvamused. Ka meie saame kõnealuse organi otsuse teada, kuid kas nimetatud otsusest piisab?

Neljandaks on kahetsusväärne, et 1992. aasta ELi ja Ameerika Ühendriikide vaheline suuri tsiviilõhusõidukeid käsitlev leping ei olnud piisav, et jõuda kohtuotsuse asemel lahenduseni läbirääkimiste teel.

Viiendaks seisab lennundustööstus hetkel vastamisi uute väljakutsetega. Majanduskriis ja naftahinna tõus avaldavad õhutranspordi süsteemile varasemast veelgi äärmuslikumat mõju. Lahendus tuleb leida kiiresti ning võib-olla on aeg hakata mõtlema vaenujalal olemise asemel koostööle.

Kuuendaks, mis puudutab riigihankeid, on minu isiklik seisukoht see, et oleks sobivam kõnealust olulist majandussektorit täielikult WTO süsteemi mitte haarata. Peaaegu kõigi rahvamajanduste osas on riigihanked majanduse arengu puhul oluliseks abivahendiks. Ka poliitikutel peab olema teatud määral mõjuvõimu teatud valdkondades, mis on olulised ühiskonna arengu kujundamisel.

Seitsmendaks, kätte on jõudnud aeg, et Ameerika Ühendriigid ja EL jõuaksid üksteisemõistmiseni selles osas, et peab olema võimalik kasutusele võtta meetmeid rahvamajanduse arengute poliitiliseks haldamiseks, sh riigihangete ja rahalise toetuse määramiseks. Lisaks on siiski vaja läbipaistvuse mehhanisme ja demokraatlikku kontrolli, et tagada kõigipoolne olemasolevatest eeskirjadest kinnipidamine.

Kaheksandaks, Boeingi juhtum näitab meile, et valitsus peab vältima varjumist väidetava riigikaitse huve käsitleva põhjenduse taha, et toetada enda riiklikku tööstust või hoopis nende väheste tugevate lobistide huvisid, kellega valitsus on tihedalt seotud.

Üheksandaks, kõnealune vaidlus tähistab rohkemat kui ainult ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelist lahkheli. Tegu on järjekordse juhtumiga, kus need, kes end vabakaubanduse eest võitlejateks peavad, annavad isiklikest huvidest tulenevalt järele protektsionistlikele rahvuslikele kiusatustele. Me peaksime mõlemast huvigrupist eemalduma, sest niisugune käitumine ei loo meie kodanikele paremaid tingimusi, vaid põhjustab hoopis diskrimineerimist ning dumpingul põhinevat ebaõiglast konkurentsi.

  Dalia Grybauskaitė, komisjoni liige. − Proua juhataja, ma soovin vastata suuliselt vastatavale küsimusele volinik Peter Mandelsoni nimel, kellel ei olnud täna võimalik kohal viibida, kuna ta osaleb põhjalikel kahepoolsetel läbirääkimistel Doha Ümarlauas.

Ameerika Ühendriikide kohtuasi Euroopa poolt Airbusile antava toetuse vastu ning Euroopa kohtuasi Ameerika Ühendriikide poolt Boeingule antava riigitoetuse vastu on hetkel WTO vaekogu etapis ning Euroopa on oma õiguslikku seisukohta kaitsnud. Praeguste eelduste kohaselt saame mõlema juhtumi vahearuanded sügisel või talvel. Järgmised sammud määratakse kindlaks vaidluse tulemuste põhjal ning peamiste huvide alusel, mis kõnealuse vaidluseni viisid.

Küsimuse kohta, kuidas nimetatud vaidlused mõjutavad tööstuse konkurentsivõimet, soovime öelda, et me ei näe põhjust, miks pooleliolevad Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaidlused WTOs Airbusi ja Boeingu toetuste kohta peaksid mõjutama Euroopa tööstuse võimalust osaleda Ameerika Ühendriikide riigihankekonkurssidel õiglastel alustel.

Riigihanke eesmärk on tankimislennuki hanke puhul pakkuda maksumaksjatele parimaid vaovahendeid parima võimaliku hinna eest. Ameerika Ühendriikide õhujõud (USAF) on kindlaks teinud, et Northrop Grummani ja EADSi poolt pakutud lennuk on Boeingust parema kvaliteediga ning on parim tankimislennuk, mis vastaks nende vajadustele. Airbusi toetuse küsimus ei oma kõnealuse hindamise puhul mingit tähtsust. WTO kohtuasi ning riigihange ei ole omavahel kuidagi seotud.

Ameerika Ühendriikide valitsuse aruandluse eest vastutava ameti vastumeetmete kohta soovime öelda, et Ameerika Ühendriikide õhujõudude valik Northrop Grumman KC-45 kasuks jääb jõusse. Levivad valed kuuldused, et Northrop Grumman ja EADS North America on kuidagimoodi kaotanud või et Boeingu leping on ümber muudetud. Northrop Grumman ja EADS North America puhul jäävad lepingud kehtivaks, kuigi on olemas töö peatamise korraldus, millega lepinguline töö seisatakse.

Ameerika Ühendriikide valitsuse aruandluse eest vastutav amet vaatas läbi õhujõudude hindamisprotsessi, mitte lennuki suutlikkuse. Aruandluse eest vastutav amet pole esitanud nõudmist ega andnud juhiseid eelmise lepingu osas uuesti konkursi korraldamiseks. Õhujõud ja kaitseministeerium on märkinud, et KC-45 vastab kõige paremini USAFi nõuetele. Aruandluse eest vastutav amet on palunud õhujõududel 60 päeva jooksul pärast 18. juuni teadaannet vastust anda selle kohta, mida kavatsetakse edasi ette võtta.

Üldiselt vastab õhuruumile mõeldud riigitoetus vajadusele selle koha pealt, et teatud arendustegevused tsiviilõhusõidukite tööstuses vajavad väga suuri investeeringuid. Komisjoni arvates peab igasugune õhuruumile antav riigitoetus mõlemal pool Atlandi ookeani olema tasakaalus, et tagada konkurentsitingimuste täitmine. Sellisel juhul võib kõnealune toetus kaasa aidata õhutranspordialastele uuendustele, suurendada õhutranspordi ohutust ning parandada selle keskkonnasõbralikkust ning tõhusust. Nii lennuliinide ja tarbijate kui ka valitsuste huvides on säilitada õhusõidukisektori ausa konkurentsi kõrge tase.

1992. aasta kahepoolsete kokkulepete tulevikuväljavaadetega seoses soovime teada anda, et vaatamata mitmetele aastate jooksul tehtud heausklikele katsetele lahendada kõnealune vaidlus sõbralikult, on erimeelsused kahe poole – Ameerika Ühendriikide ja ELi – vahel liiga suured. Ameerika Ühendriigid on eitanud abirahade eraldamist Boeingule, nõudes samaaegselt ELilt Euroopa toetuste maksmise lõpetamist Airbusile. Seepärast ei ole siiani osutunud võimalikuks panna õiglane ja tasakaalustatud alus läbirääkimiste teel kokkuleppe saavutamisele.

18. oktoobril 2007 keeldus Boeing avalikult Airbusi ettepanekust leida rahumeelne lahendus. Lisaks tuleks teadvustada, et arvestades praegust Ameerika Ühendriikides valitsevat valimiseelset õhustikku, ei pruugi tasakaalustatud kompromissi leidmine käesoleval hetkel lihtne olla. Seetõttu pole loota, et kõnealune vaidlus leiaks lähiajal lahenduse veel enne seda, kui WTO on nii Airbusi kui Boeing kohtuasjas otsuse teinud.

Ma soovin juhust kasutada ja tänada auväärset parlamendiliiget huvi ja toetuse eest kõnealuses asjas, mida näitab suuliselt vastatava küsimuse esitamine ja meile välja pakutud lahendus.

  Georgios Papastamkos, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Proua juhataja, Euro-Atlandi majanduslikud suhted on erakordselt olulised mõlemale poolele. Igasuguste kaubandusvaidluste osas kokkuleppele jõudmiseks tuleks leida läbipaistvaid ja tasakaalustatud lahendusi.

Kõnealuse juhtumi puhul on soovitud eesmärgiks mõlema poole osas turvalise ja õiglase ülekuulamise ning õhusõidukite tööstusele antava riigiabi suhtes tasakaalustatud lähenemise tagamine. Kõnealune rahaline toetus on iseäranis oluline uuringute, uuenduste ja keskkonnajuhtimise edendamiseks ning õhutranspordi ohutuse ja tõhususe täiustamiseks.

Muretsemapanev on asjaolu, et Ameerika Ühendriigid tühistasid ühepoolselt 1992. aasta kahepoolse lepingu, samas kui Euroopa riigiabi vastab täielikult nimetatud lepingus kirjutatule ning selle vaimule.

Euroopa poolt õigustab asjaolu, et Airbusi investeeritud rahalised vahendid on piiratud ulatusega, tagastatavad ega mõjuta konkurentsi, seda vastupidiselt Ameerika Ühendriikide keelatud, kaebust põhjustavatele ja tagastamatutele toetustele.

Teadaolevalt on liit teinud märkimisväärseid pingutusi läbirääkimiste kaudu asjale bona fide lahenduse leidmiseks. Samas on pingutused jäänud vastuseta. Euroopa Komisjoni kutsutakse seetõttu üles jääma läbirääkimistes kõikumatuks eesmärgiga leida pikaajaline lahendus, arvestades õigusliku ja tasakaalustatud konkurentsi tingimusi.

Ameerika Ühendriikide nõue Airbusile antava toetuse lõpetamise kohta kui põhjus läbirääkimiste seiskamiseks ei mahu vaidluse lahendamiseks heakskiidetud raamidesse.

  Erika Mann, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, tänaõhtuse arutelu põhjuseks on vaid üks asjaolu, nimelt Boeingu enda ja mitmete kongressiliikmete kaudu Ameerika poolelt tulevad kibestunud rünnakud, mis on tingitud Northrop Grummani / EADSiga lepingu sõlmimisest, ning millega minnakse isegi niikaugele, et hakatakse sihikule võtma üksikuid liikmesriike. Seepärast toimub siin arutelu ning võetakse vastu resolutsioon, mille eest ma olen väga tänulik, sest me oleme komisjonis juba pikka aega püüdnud otsuse tegemiseni jõuda.

Pingeid tekitab asjaolu, et Northrop Grumman / EADS tegi avalikul pakkumisel parema pakkumise, mida Ameerika Ühendriikide õhujõud eelistasid Boeingu mudelile. Niisugune eelistus on täiesti loomulik. Meil on siin tegemist NATO partneritega, mitte riikidega, kes ei tee pidevat koostööd. Meil on atlandiülene partnerlus, mida kinnitatakse igal tippkohtumisel. Nimetatud kolmes valdkonnas ostab Euroopa neli korda rohkem ameeriklastelt ning seega on meil selles ulatuses juba väga tõhus vastastikune partnerlus.

Ameeriklastel pole põhjust olla pettunud ja seda me soovime siin ka selgeks teha. Pole vaja enam uuesti üksikasjadesse laskuda – ma olen väga tänulik, et volinik ja Georgios Papastamkos on seda juba teinud. Põhiliselt on tegemist poliitilise protestiga, mida me soovime täna välja öelda – ning mis muuseas jätkuvalt mõjutab WTO arutelu Ameerika poolel, kuna pidevalt tehakse selles osas märkusi. Ameerika Ühendriikide õhujõududele ei saa anda luba lepingu sõlmimiseks teiste hulgas Euroopa konsortsiumiga, samal ajal kui vaidlusküsimust WTOs arutatakse. Siit on selgelt näha, et kõnealused kaks küsimust on poliitiliselt ühte põimunud, kuid volinikul on õigus, kui ta ütleb, et tegelikult ei ole need omavahel seotud.

Soovin isiklikult tänada komisjoni ja liikmesriike, kes peavad jätkuvalt oluliseks antud küsimuses tõe väljaselgitamist. Lisaks sooviksin tänada kaasparlamendiliikmeid selle eest, et lõpuks ometi arutleme kõnealusel teemal ning saame esitada resolutsiooni. Ma loodan, et see tähendab seda, et ameeriklased kuulavad meie seisukohad ära.

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, juba mitu aastat on suurte õhusõidukite tootmise turg olnud praktiliselt kahepoolne. Airbus ja Boeing on peamised tootjad. Kuid viimase kahe aasta jooksul oleme olnud tunnistajaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni juurdlusele ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise vaidluse kohta, milles käsitletakse kahele kõnealusele kaalukale kontsernile toetuste andmist. Kaalul on palju raha ning – mis võib-olla veelgi olulisem – auahned taotlused saada kaasaegse tehnoloogia valdkonnas juhtivale positsioonile.

Ameerika Ühendriigid panevad Airbusile süüks ELi liikmesriikide valitsustelt saadavate suurte toetuste ja soodsate laenude eeliste kasutamist. Samal ajal on Euroopa poolel tõsised kahtlused seoses sellega, et Boeing saab Illinoisi, Kansase ja Washingtoni osariigilt maksusoodustuste näol tohutus koguses riigiabi ning sõjaväelt ja NASAlt abi riigihangete raames.

Kõnealuses vaidluses ei ole ülekaalukat võitjat. Mõlemad ettevõtted saavad kasu küsitava õiguspärasusega riigiabist. Seejuures tohi unustada, et tegemist on maailma ainsate suurte reisilennukite tootjatega. Nad võistlevad omavahel, kuid nad peavad samas ka koostööd tegema, kui soovivad ära kasutada disaini ja tehnoloogia parimaid lahendusi. Kõike seda tuleb teha reisijate heaolu nimel.

Mulle tundub, et vaja oleks rohkem partnerlust ja rahumeelseid läbirääkimisi, kuna maailmaturul on piisavalt ruumi nii Airbusile kui ka Boeingule. Minu arvutuste kohaselt vajab maailm 15 aasta jooksul umbes 36 000 kaasaegset ja ohutut tsiviilõhusõidukit. Neist võib-olla 1500 peavad olema suured õhusõidukid. Keeruline on kindlalt öelda, kumb jääb peale, kas Boeing või Airbus, kuid arvestada tuleb ka seda, et Venemaa hakkab ka kõnealusel turul nime tegema ning ka Venemaa kasutab riiklikku toetust.

  Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Proua juhataja, Airbusi ja Boeingu vaheline vaidlus WTOs ei ole midagi muud kui halb nali. Ameeriklased püüavad vahendeid valimata, isegi kohtute kaudu, Airbusi ülekaalule vastu astuda. Samas kui Airbus on saanud tagasimaksmisele kuuluvat rahalist toetust, on Boeing kokku kukkumas erinevate riikide toetuste raskuse all, eriti kaitsealase teadustegevusega seotud toetuste hiiglasliku raskuse all. Seepärast on Dreamliner kõige enam riigitoetust saav lennuk maailmas.

Ebaõige konkurentsi taga on siinkohal tegelikult nõrk dollar. Kahjuks on Ameerika Ühendriikide kaassüüdlane selles küsimuses Euroopa Keskpank. Tõeline küsimus seisneb selles, et kas Airbus jätkab euroalas oma õhusõiduki väljatöötamist ja tootmist või mitte. Jaatav vastus tähendab seda, et Euroopa Keskpank tegutseb ainult tööstuse huvides, selle asemel et täiendavalt finantseerida investeerimispanku, mille puhul tal puudub tagatis tagasimaksete osas. Jaatav vastus tähendab avaliku suveräänse Euroopa fondi loomist, mis asendaks EADSi eraaktsionärid, kes on näidanud oma võimetust välja töötada asjakohane tööstusstrateegia, ning eelistavad selle asemel oma dividende kaitsta.

A320 asendamine õhusõidukiga, mis säästab 20 % kütust, on võimalik ainult niisuguse investeeringu abil, mida aktsionärid ei soovi teha. Euroopa vajab tugevat EADSi kontserni, mis on 100 % riigi omand, kui tema sooviks on tööstuspoliitika, mis on võimeline pakkuma omaenda energiasäästlikku õhutransporti.

  Syed Kamall (PPE-DE). - Proua juhataja, iga ausameelne inimene, kes on jälginud mõlemat kohtuasja WTOs, jõuab järeldusele, et mõlema osapoole argumendid teevad sama välja. Näiteks saab Boeing Ameerika Ühendriikide föderaalseid ja osariigi valitsuste toetusi, mis ületavad 1992. aasta ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelises lepingus lubatut, Boeing saab subsiidiume NASAlt ja kaitseministeeriumi programmidest, Boeing saab kasu mittekonkureerivatest ülepaisutatud hindadega sõjalistest lepingutest ning Ameerika Ühendriikide välismüügikorporatsioonide maksusoodustustest, millega rikutakse WTO seadusi. Vastupidiselt sellele kaebavad Ameerika Ühendriigid, et Airbus saab uurimis- ja arendustegevusega seotud abi uute projektide käivitamiseks, ta saab abirahasid arendustegevuseks ja tootmispaikade jaoks, ta saab laene eelistingimustel, tema puhul rakendatakse osalist võlgade tühistamist suurte õhusõidukite tootmise ja arendamise rahastamise osas, ta saab otsest kasu uurimis- ja arendustegevuse toetusrahadest, ning lisaks kaebavad Ameerika Ühendriigid, et Airbus saab ebaseaduslikke ekspordisubsiidiume.

Positiivne on see, et mitmed ELi lennuliinid jätkavad Boeingu lennukite tellimist ja Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium sõlmis esmalt tõesti lepingu EADS Northrop Grummaniga tankimislennuki tootmiseks. Need on positiivsed märgid. Kuigi mõlemal poolel on põhjust nurisemiseks, kardan et antud küsimuses on tegemist paljalt antiamerikanismiga ning kitsarinnalise eurooplasliku mõtteviisiga.

Airbusi kujutatakse kui Euroopa taeva ingellikku päästjat, samas kui Boeing on paheline Ameerika ettevõte, mille eesmärk on ülemaailmse lennunduse ebaõiglane valitsemine. Ma loodan südamest, et minu fraktsioon, Euroopa Rahvapartei, ei pea sobivaks kõnealust resolutsiooni toetada, sest see näitaks minu fraktsiooni kõige halvemast küljest – kui ameerikavastast, protektsionistlikku ja konkurentsivastast fraktsiooni. Võib-olla laseme end liialt mõjutada eesistujariik Prantsusmaast, kuid ärme lubame meie fraktsiooni initsiaale tõlgendada kui Euroopa Protektsionistlikku Parteid.

  Kader Arif (PSE). – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, hääletusele pandavas resolutsioonis tehakse komisjonile mitu soovitust, meenutades talle, et ELi nimel kaitseb ta liikmesriikide ja Euroopa suurte tsiviilõhusõidukite tööstuse huve.

Arvestades asjaolu, et Ameerika Ühendriikide kongress on Boeingut juba arvukatel juhtudel toetanud, ning pidades meeles, et tankimislennuki lepingu rikkumine õõnestab Euroopa õhusõidukite tootja positsiooni, on Euroopa Liidu kui terviku – liikmesriikide, komisjoni ja parlamendi – raugematu toetus otsustavam kui kunagi varem. Niipalju on meile teada. EADSi on laialdaselt kritiseeritud ning selle tõsiseltvõetavust ja usaldusväärsust kahtluse alla pandud.

Komisjon peab täna kinnitama kahte asjaolu: ühelt poolt seda, et Boeingu edasikaebus seoses tankimislennuki hankeprotsessiga ei tohi mingil juhul mõjutada EADSi / Northrop Grummani koostööettepaneku väärtuslikkust, kuna Boeing on vastuväiteid esitanud ainult valimisprotsessi osas. Ameerika Ühendriikide õhujõudude otsuse ümbermuutmine oleks lubamatu. Komisjon peab nimetatud märkuse selgesõnaliselt tegema.

Lisaks peab komisjon meeles pidama, et Airbusi vastased rünnakud WTO ees on lubamatud. Mitte ainult tagasimaksmisele kuuluva rahalise toetuse süsteemi osas tehtavad etteheited ei ole põhjendamatud, kuna see on määratletud tagasimakstavana, kuid veelgi imestamapanev on Ameerika Ühendriikide seisukoht seetõttu, et Ameerika Ühendriikide abi ei vasta WTO eeskirjadele ega Euroopat ja Ameerika Ühendriike siduvatele lepingutele.

Vältimaks patiseisu, mis piiraks asjaomaste poolte tööstushuvisid ning ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelisi suhteid, mida me peame parandama, on tulevikku silmas pidades ainus võimalik lahendus läbirääkimiste pidamine. Sellele peab eelnema ettevalmistav järk, milles mõlemad pooled näitavad üles heasoovlikkust.

Lõpetuseks üks küsimus: kas kõnealune uus olukord mõjutab otsust, mis võidakse teha vaidluse lahendamise käigus?

  Richard Seeber (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, esmalt soovin vabandada kolleeg Robert Sturdy nimel, kellel ei ole võimalik täiskogu istungil osaleda.

Kõigepealt soovin esile tuua, et nii Ameerika Ühendriigid kui Euroopa – vähemalt enamik liikmesriike – on NATO partnerid. Kõnealune konflikt leiab aset kontsernide vahel, kellel on omavahel sõbralikud suhted. Lisaks soovin eelnevalt öelda, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa sõlmisid lepingu suurte tsiviilõhusõidukite kohta 1992. aastal. Leping toimis väga hästi, kuni Ameerika Ühendriigid eirasid lepingu tingimusi, pöördudes 2004. aastal WTO vaidluste lahendamise organi poole.

Teadaolevalt on teatud ulatuses riigiabi kasutamine tavaline nähtus, eriti kõnealusel suurte kauba- ja sõjalennukite turul. Sellele vaatamata on oluline, et riigiabi osas kehtestataks väga ranged kontrollid ja tingimused. Euroopa Liit on seni reeglitest rangelt kinni pidanud, ning ka EADS Airbus on enamiku abirahadest tagasi maksnud või isegi rohkem tagasi maksnud, kui talle riiklikest vahenditest eraldati. Meil on selle kohta üksikasjalikud tõendusmaterjalid. Erinevalt sellest ei ole Ameerika Ühendriigid ikka veel vastavaid dokumente esitanud ning pole täiesti selge, millises ulatuses on Boeing kõnealuseid kohustusi täitnud.

Üldiselt soovin öelda, et samal ajal kui Euroopa Liit loomulikult pooldab vabakaubandust, ei peaks kõnealune resolutsioon meid panema ameerikavastaseid ilukõnesid pidama. Oluline on mõlemate partnerite õiglane kohtlemine ning ma loodan, WTO organ teeb otsuse sellest lähtuvalt.

Otsene ameerikavastasus oleks liiga kitsarinnaline lähenemine, kuid siiski tuleb Ameerika Ühendriike teavitada, et kokkulepitud reeglitest tuleb kinni pidada.

  Glyn Ford (PSE). - Proua juhataja, ma toetan kõnealust resolutsiooni ning enamikke esitatud muudatusettepanekutest, sh ka neid, mida on esitanud kolleeg Erika Mann.

Minu valimisringkonnas sõltuvad tuhanded töökohad otseselt Airbusist, eriti Bristolis asuvas Filtoni piirkonnas, ning loomulikult sõltuvad kümned tuhanded töökohad kogu Ühendkuningriigi ning Euroopa Liidu ulatuses Airbusi edust.

Ma oleks Syed Kamalli käsitlust näost näkku kritiseerinud kui väga euroskeptilist ja euroopavastast käsitlust, kuid kuna ta lasi jalga pärast kaheminutilist kõnet, ei ole mul võimalik teda otse kritiseerida. Ma loodan et mõni tema kolleegidest teavitab teda, et tavaliselt püüame me arutelude lõpuni kohale jääda, milles me ise osaleme, mitte ei astu läbi, pea kõnet ja kiirusta edasi pressiteadet andma.

1992. aastal sõlmiti Boeingu ja Airbusi vahel – või tegelikult Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel – leping, millega loobutakse kaebuste esitamisest, kuigi see oli rohkem Boeingu kasuks, kes saab NASA ja kaitseministeeriumi läbi Ameerika Ühendriikide valitsuselt otsetoetusi, samal ajal kui Airbus saab ainult õhusõidukite käikulaskmiseks mõeldud laene, mida tuleb intressidega tagasi maksta. Tagasi on makstud juba7 miljardit eurot.

2004. aastal rikkusid Ameerika Ühendriigid kõnealust lepingut, pöördudes kõnealuses küsimuses WTO poole. Ühendkuningriigi ametiühing „Unite” ja valitsus on ühinenud nõudes, et me avaldaksime Ameerika Ühendriikidele kõnealuses küsimuses võimalikult palju survet.

Boeingult ja kongressilt tulevale kriitikale tuleb vastu hakata – ja teha seda jõuliselt. Kui me kaotame Airbusi näol oma konkurentsivõimelisuse, jättes Boeingule maailmas monopoli positsiooni, on selle tulemuseks lepingute ja töökohtade kaotamine. Läbirääkimiste tulemusel leitud lahendus on selgelt parim variant ja samm edasi – võib-olla lisaks 1992. aastale. Kuid selle puudumisel pole meil muud valikut, kui innukalt kaitsta oma seisukohta ning Euroopa majanduse, konkurentsivõime ja töökohtade huve.

ISTUNGI JUHATAJA: MARIO MAURO
Asepresident

  Juhataja. – Mulle on kooskõlas kodukorra artikli 108 lõikega 5 esitatud üks resolutsiooni ettepanek⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 9. juulil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Christine De Veyrac (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) WTOs Boeingu kaebusi Airbusi vastu käsitlenud arutelu järel ja vastusena USA Senati resolutsioonile samal teemal on mul hea meel näha, et kaitseme täna resolutsiooni, mis tagab Euroopa Parlamendi toetuse Airbusile.

Boeingu kaebus Airbusi vastu paistab olevat rohkem seotud ärihuvide kui konkurentsieeskirjade järgimisega seotud tegelike küsimustega.

Boeing esitas WTOle kaebuse alles siis, kui Airbus võitis mitmed lennukite hanked. USA lennukitootja rikub ka 1992. aasta kahepoolset kokkulepet, kuna ta sai kõnealuse kokkuleppega keelatud toetusi.

Jah, ka Airbus sai toetusi, kuid need kujutasid endast eeskirjadega lubatud tagasimakstavat rahastamist. Kõnealuseid vahendeid mitte ainult ei tagastatud, vaid Airbus maksis tagasi ELi valitsuste laenatust 40% rohkem.

Toetan resolutsiooni, mille üle me homme hääletame. Euroopa Parlament peab nõudma vaidluse õiglast ja kiiret lahendamist, toetades samas avalikult Airbusi.

(1) Vt protokoll.

18. Romide sõrmejälgede andmebaasi loomine Itaalias (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmistes küsimustes:

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitas Monica Frassoni fraktsiooni Verts/ALE nimel komisjonile: Romi sõrmejälgede andmebaasi loomine Itaalias (O-0076/2008 – B6-0170/2008);

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitas Giusto Catania fraktsiooni GUE/NGL nimel komisjonile: Romide sõrmejälgede andmebaasi loomine Itaalias (O-0077/2008 – B6-0451/2008);

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid Jan Marinus Wiersma, Claudio Fava, Kristian Vigenin, Gianni Pittella, Adrian Severin ja Katalin Lévai fraktsiooni PSE nimel komisjonile: Romi sõrmejälgede andmebaasi loomine Itaalias (O-0078/2008 – B6-0452/2008);

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid Viktória Mohácsi, Marco Cappato, Alexander Alvaro, Sophia in 't Veld, Sarah Ludford, Jeanine Hennis-Plasschaert, Ignasi Guardans Cambó, Adina-Ioana Vălean, Renate Weber ja Gérard Deprez fraktsiooni ALDE nimel komisjonile: Romide sõrmejälgede andmebaasi loomine Itaalias (O-0080/2008 – B6-0453/2008).

  Monica Frassoni, autor. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, minister Maroni on seda arutelu kirjeldanud grotesksena, kuid reaalsus on selline, et nüüd ta on lõpetanud kauboina uhkeldamise ja püüab oma Euroopa kolleege veenda, et kõik on pressi ja vasakpoolsete süü ning et tema ainus eesmärk on käituda kohutavatesse laagritesse suletud vaeste mustlaste suhtes õigesti ning et etnilise profileerimisega on võimalik kõik romide lapsed kooli saata ning kõiki rändrahvaid ei pea kurjategijaks nimetama ja seda ta ei soovigi teha. Et siis see arutelu on groteskne.

Ma siiski ei nõustu sellega. Usun, et see arutelu ning tähelepanu, mida me oleme suutnud pälvida koos nii paljude valitsusväliste organisatsioonide ja nii paljude erinevast rahvusest kaasliikmetega – sest see ei ole mitte ainult Itaalia küsimus – ja nii paljude inimestega, kes on lihtsalt mures õiguste olukorra pärast, on tähtis ning see on tähtis just sellepärast, et me peame seda siin, Euroopas, ning et me räägime õiguste ja kodanike küsimusest ning seega täna on see ka väike panus Euroopa tähenduskriisi lahendamisse.

Euroopal on eesmärk: eesmärk on kontrollida kauboilikke suhtumisi ja poliitikaid, mis on õelad ja ennekõike mittetulemuslikud; tema eesmärk on võidelda rassismi ja diskrimineerimisega, kasutades seadust ja olemasolevaid kokkuleppeid, mis on sündinud verise ajaloo käigus. Käesoleva arutelu eesmärk on kinnitada, et Euroopas ei ole ruumi etnilisele profileerimisele: isegi sel määral, et valitsus paistab oma seisukohta täiesti muutvat selles küsimuses ning kui see peaks nii olema, siis me tervitame seda. Arutelu eesmärk on tõstatada 58 miljoni elanikuga arenenud riigis, kus maffia kontrollib 120 miljardit ja ülisuuri käibeid ja terveid piirkondi territooriumist, avalikult ja seaduslikult küsimus, kas on vajalik kuulutada välja tsunamile või maavärinale vastav hädaolukord 12 kuuks 160 000 „ränduri” pärast, kellest pooled on Itaalia kodanikud.

Usume, et see arutelu on tähtis, sest me ei ole enam kaitstud, kui valitseb etnilise profileerimise ning romide ja sintide pidev kurjategijaks nimetamise oht. Romide ja sintide kogukondadega töötavate isikute jõupingutused tuua nad äärmuslikust vaesuse ning naiste ja laste vägivalla olukorrast välja – mis on eesmärk, mis on olemas ning mida mina ega keegi meist ei soovi eitada –, on tupikus ning väljapääs lihtsalt puudub, kui olukord jääb selliseks, nagu täna.

Härra juhataja, täna me arutame neid küsimusi kolmandat korda viimaste kuude jooksul. Loodan, et positiivne, sõbralik ja konstruktiivne surve, mis ka selles arutelus olemas on, veenab minu kaasmaalasi ja teisi Euroopa kodanikke, et püüd kõik välja visata ning vägivaldse, lihtsakoelise ja rassistliku lähenemisviisi kasutamine eesmärgiga lahendada seda, mis on tegelikult kõrvalejäetuse probleem ning samuti majanduslik probleem ja meie riigi ja meie kontinendi kultuuri probleem; loodan, et see veenab neid, et see ei ole õige tee.

Seepärast kutsun teid, volinik, hindama kõrgelt komisjoni tööd, meie poolt parlamendis tehtavat tööd ning ka raha, mis on antud seda laadi positiivsetele poliitikatele, mida täna küll palju ei teata, sest nad on peidetud ja kõrvale heidetud eelarvamuse tõttu, mis ei ole juurdunud mitte ainult Itaalias vaid ka Euroopas.

  Jan Marinus Wiersma, autor. – (NL) Ka meid kohutasid Itaalia valitsuse viimased meetmed „romide probleemi” lahendamiseks Itaalias. Leian, et on äärmiselt häbiväärne, et peame täna pidama sellist arutelu. Olin aastaid Slovakkia ühinemise raportöör ning puutusin romi küsimusega väga palju kokku. Tavatsesin ikka öelda: diskrimineerimine on vastuvõetamatu, see on ilmselgelt keelatud: nii ütlevad Euroopa Liidu eeskirjad ja kokkulepped. Romide registreerimisel on juures tugev diskrimineerimise maik ning seda ei juhtunud Slovakkia puhul. On kahetsusväärne, et pean nüüd liikmesriigi valitsuse meetmete tõttu läbi viima seda arutelu.

Itaalia siseministri Roberto Maroni viimane pakett „romide hädaolukorraga” võitlemiseks, nagu valitsus seda nüüd nimetab, jätab suhu paha maitse. Romi laste sõrmejälgede andmebaasi loomine on vastuolus ELi selliste aluspõhimõtetega, nagu mittediskrimineerimise, võrdsus seaduse ees ja vähemuste kaitse.

Kõnealusest meetmest teatati vaatamata sellele, et Euroopa Komisjon ei ole veel lõpetanud varasema Itaalia meetmete paketi hindamist. Käesoleva aasta mais anti suurte linnade prefektidele erakorralised volitused võtta meetmeid ebaseaduslike rändajate ja romide vastu; volitused, mis juba siis sundisid meie ringkondades kulme kergitama. Seepärast soovin kutsuda Itaalia valitsust üles olema väga vaoshoitud, et vältida Euroopas lubatud piiride ületamist. Soovitan tungivalt loobuda sellest meetmest: sellele ei ole Euroopa Liidus kohta.

Euroopa Komisjon leiab end olukorrast, mida minu andmetel pole kunagi varem esinenud ning seepärast palume komisjonil kontrollida meedet põhjalikult. Komisjon peab võtma objektiivse seisukoha, vaatama asutamislepingus sätestatut ega tohi lasta end mõjutada poliitilistest kaalutlustest. See ja Itaalia lähenemisviis kompavad ELi asutamislepingu piire ning komisjon peab kristallselgelt määratleme, kust piirid jooksevad.

Tuleb selgeks teha, et küsimus ei ole siiski vaid Itaalias. See hiljutine juhtum on järjekordne näide vajadusest aktiivsema poliitika järele, et vabaneda romide sotsiaalsest ja majanduslikust eraldatusest ja võidelda nende diskrimineerimisega.

Eelmisel kolmapäeval esitas komisjon ülevaate selle kohta, mida praegu saaks Euroopa vahenditega ära teha ning ma sooviksin selle eest tänu avaldada. Nagu komisjon ütleb, on liikmesriikidel võimalik rohkem ja paremini kasutada olemasolevaid vahendeid romide integratsiooni edendamiseks. Loodan, et komisjon esitab ka konkreetsed kavad, mis küll eelmisel nädalal veel puudusid. Parlament nõuab seda ka erinevates resolutsioonides, millest viimane pärineb käesoleva aasta jaanuarist.

Kui midagi on selgeks saanud, siis see, et me ei saa enam edasi lükata romide ja nende Euroopas valitseva olukorra tõsist käsitlemist. Romid on väga spetsiifiline vähemus, mida ei saa pidada traditsiooniliseks vähemuseks. Küsimus puudutab kogu Euroopat, eelkõige viimaste laienemiste pärast, mille tulemusena väga paljud romid muutusid ELi kodanikeks. Kui kõik on öeldud ja tehtud, ei lahenda repressioonipoliitika romide probleemi ega ka probleeme ja pingeid, mida nad mõnikord meie ühiskonnas tekitavad. Tähtis on integreeritud lähenemisviis ning nagu ma näen, on Itaalia valitsuse lähenemisviis probleemile ettearvamatu.

  Viktória Mohácsi, autor. – (HU) Härra juhataja, volinik Špidla, daamid ja härrad, juuni lõpus saatsin koos juhataja Graham Watsoniga ühise kirja komisjonile, paludes sel uurida tõsist olukorda Itaalias ja võtta asjakohased meetmed selle hukka mõistmiseks, kui sellega rikutakse Euroopa Liidu põhimõtteid või lubadusi.

Seoses Itaalia sündmustega tuletavad mitmed minu kaasliikmed meile meelde ebaõiglust, mis hiljuti on aset leidnud, sealhulgas sõrmejälgede kogumist. Ma rõhuksin palju enam lahendust pakkuvatele alternatiividele, nagu ka minu kaasliige härra Wiersma märkis.

Mul on väga hea meel teatise üle, mille komisjon hiljuti avaldas ning veelgi enam olen ma rahul sellega, et komisjon peab romide probleemi ning romide kui vähemuse integreerimist Euroopaga tõsiseks ning et komisjon peab seda kiireloomuliseks küsimuseks.

Ma ei suuda väljendada, kui hea meel mul on uue horisontaalse direktiivi koostamise üle. Minu arvates peaks horisontaalne direktiiv koondama elemendid, mis parandaksid praeguseid õigusakte.

Ma ei suuda väljendada oma kõnes piisaval määral, kui tähtis on õigusaktides kuulutada eraldamine koolides diskrimineerimiseks, nagu on sätestatud rassidirektiivis 2000/43. Sellegi poolet ütleb see direktiiv ainult seda, et erinevasse rassi või etnilisse gruppi kuuluvate laste diskrimineerimine koolides on keelatud.

See direktiiv ei ütle, et eraldamine ja hariduslik eraldamine oleksid diskrimineerimine. Meil on selle kohta palju tõendeid: seda ei ole kinnitanud mitte ainult kodanikuühendused, Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament eri arvamustes, vaid isegi Ungari õigusaktid on kinnitanud, et tegemist on diskrimineerimisega. On väga tähtis rõhutada seda olulist aspekti ja viie liikmesriigiga seotud „romide kaasamise kümnendi” soovitusi horisontaalse direktiivi koostamisel ja Euroopa romi strateegia väljatöötamisel ning et see oleks Euroopa romide integreerimise vaatenurgast tulemuslik. Tänan teid.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, minu tänusõnad lähevad proua Mohácsi'le ja proua Frassonile, härra Wiersmale, härra Cataniale ja kõikidele liikmetele nende küsimuste eest. Neljandat korda on meil selles täiskogus võimalik rääkida romide olukorrast Itaalias. Usun, et kõik siin täiskogus kogu poliitilisel skaalal nõustuvad, et romide olukorda peab lahendama koheste ja asjakohaste meetmetega, et toime tulla sotsiaalse, majandusliku ja humanitaarkriisiga. Komisjon luges ajakirjandusest ärevusega, et Itaalia ametiasutused võtavad „nomaadide laagrites” elavatelt inimestelt sõrmejälgi andmebaasi loomiseks.

Samal ajal esitasid Itaalia ametiasutused komisjonile teabe üldise õigusliku konteksti kohta. Tundub, et 23. mail välja kuulutatud hädaolukorra kohaselt lubas 30. mai korraldus Rooma, Napoli ja Milano linnapeadel rakendada teatud meetmeid. Need meetmed hõlmavad „inimeste, sealhulgas alaealiste identifitseerimist ja loendamist nomaadide laagrites”. Lisaks sätestatakse selles, et linnapeade rakendatud meetmed peavad olema „kooskõlas ühenduse õiguse ja direktiivide üldpõhimõtetega”. Itaalia ametiasutused väidavad, et kõnealused meetmed on vastu võetud laagrites elavate inimeste huvides ning eelkõige selleks, et nad saaksid elada väärikates tingimustes.

Komisjon hindab Itaalia ametiasutuste koostöötahet. See teave on kasulik, kuid siiski puudub selgus linnapeade rakendatud meetmete laadi ja tegeliku mõju osas. Sõrmejälgi võib võtta ja andmebaasis hoida ühenduse eeskirju ja põhiõigusi järgiva õigusliku raamistiku raames. Seoses sellega on komisjoni nõudnud kõnealuste tegevuste eesmärgi täpsustamist, märkides, et nende rakendamisel peab järgima õiguslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Kõnealuste põhimõtete järgimise hindamisel on põhitegur see, kuidas Itaalia meetmeid tegelikult rakendatakse.

Selleks, et komisjon saaks täpsema pildi õiguslikust raamistikust, milles neid meetmeid rakendatakse, otsustas ta kirjutada Itaalia ametiasutustele, et paluda teema kohta täiendavat teavet. Itaalia ametiasutused saatsid 7. juulil komisjonile täiendava teabe, mida analüüsitakse põhjalikult.

Komisjon on teadlik sotsiaalse pinge olemasolust Itaalias. Mais arutasime siin täiskogus romide olukorda Itaalias ja teistes riikides. Komisjon rõhutas siis, et vaesuse ja sotsiaalse eraldatusega seotud tegelikke probleeme, millega romid Itaalias ja teistes riikides silmitsi seisavad, ei ole võimalik eirata. Samuti rõhutas komisjon, et see olukord toob kaasa kannatusi inimestele ja sotsiaalset pinget.

Et kõnealusele olukorrale reageerida, peame võitlema kuritegevusega ning leidma tõelised lahendused romide probleemidele ning eelkõige nende laste probleemidele, kes on vaesuse ja sotsiaalse eraldatuse esmaohvrid. Romisid peab aitama, mitte häbimärgistama. Sellepärast rõhutas komisjon eelmisel nädalal vastu võetud aruandes, et Euroopa Liit, liikmesriigid ja kodanikuühiskond peavad ühendama jõud, et tagada nende jõupingutuste tulemuslik kooskõlastamine.

Kokkuvõttes on komisjon ja eelkõige asepresident Jacques Barrot' pidevas ühenduses Itaalia ametivõimudega, kes on võtnud endale kohustuse esitada sel teemal juuli lõpuks täielik aruanne. Komisjon hindab jätkuvalt, kuidas liikmesriigid on oma riigi õigusesse üle võtnud 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ ning kuidas nad seda praktikas rakendavad.

Usun kindlalt, et Itaalia valitsusel on tahet rakendada sotsiaalse kaasamise poliitikat, järgides samas täiel määral põhiõigusi ja ühenduse õigust.

  Edit Bauer, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan teid väga, härra juhataja. Volinikud, daamid ja härrad, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni ja kolleegi proua Járóka nimel, kes ei saa kahjuks siin viibida, sooviksin öelda järgmist. Aastakümneid on kodanikuühiskonna organisatsioonid ja sotsioloogid püüdnud suunata tähelepanu äärmiselt rasketele tingimustele, milles elavad Euroopa Liidus elavad romid, kelle arvukus ja osakaal on 2007. aasta laienemisest alates kasvanud.

Olukorra lahendamiseks ei ole vaja mitte sisserändepoliitikat, vaid pigem sotsiaalse kaasatuse programme. On tähtis, et me võtaksime päevakorda romide diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse küsimuse ning on tõepoolest vastuvõetamatu, et rõhumine, mida Euroopa romid on pidanud kannatama sajanditepikkuse kõikide ajastute poliitilise eliidi poolse tõrjutuse, marginaliseerimise ja tagasilükkamise tulemusena, oleks taas kord vahendiks parteide poliitilises võitluses.

See on vastuolus romide huvidega, samuti mitte-romide ja Euroopa huvidega ning kui Euroopa Parlament võtab oma arvamused vastu tõendamata kuulujuttude ja oletuste põhjal, õõnestab see parlamendi mainet väga.

Mitmeid kuid on olukord Itaalias olnud halb ning tõelise tegevuse julgustamise asemel tekitavad parteid tõesti hüsteeriat ja kasutavad romide küsimuste lühiajalistes omakasupüüdlikes huvides ning neil on seda kerge teha, sest romi kodanikuühendused on liiga nõrgad, et protestida või olla selle vastu. Kui Prodi valitsuse siseminister Giuliano Amato rääkis sõnaselgelt romi hädaolukorrast, siis minu lugupeetud sotsiaaldemokraatidest ja liberaalidest kolleegid kahjuks ei protestinud.

Sooviksin märkida, et praegu Itaalias toimuv ei ole etniline küsimus ning me peame reageerima ükskõik kust tulenevale ebaõiglusele. Tänan teid väga tähelepanu eest.

  Juhataja. – Enne härra Pittellale sõna andmist pean ma paluma liikmetel, kes demonstreerivad T-särke – ja ma pean rõhutama, et nad ei kanna neid, vaid demonstreerivad neid kui lippe või loosungeid –, need ära panna, sest meie kodukorra eeskirjad on üsna selged: 16. lisa artiklis 146 sätestatakse sõnaselgelt, et sellisel moel ei ole need lubatud. Ma palun neil T-särgid ära panna, vastasel juhul olen sunnitud paluma, et turvatöötajad need ära võtaks või mis veelgi hullem, olen sunnitud istungi peatama. Seepärast palun, et liikmed kõrvaldaksid kohe T-särgid, mis demonstreeritakse kui plakateid. See käib ka härra Ferrari kohta.

  Gianni Pittella, fraktsiooni PSE nimel. – (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa riigi siseminister ei tohi Euroopa Parlamendis toimuvat arutelu nimetada groteskseks. See avaldus õõnestab Euroopa Parlamendi väärikust. Me ei ole rõõmsad selle üle, et Itaalia valitsuse meedet peab siin täiskogus hindama. Meie jaoks ei ole Euroopa patuoinas kõikide siseriiklike probleemide puhul ega ka sandarm, kes peaks valvama Itaalia peaministri järele.

Isegi kui oleme oma riigis opositsioonis, usume, et on õige rahvusvahelistes ringkondades toetada ja kaitsta Itaalia kindlaid valikuid. Itaalia valitsus ja siseminister oleksid siiski pidanud otsima teisi, Euroopa standarditega kooskõlas olevaid vahendeid ning teavitama Euroopa Komisjoni pigem varem kui hiljem.

Oleme aastaid püüdnud romi küsimusega toime tulla: alaealiste ärakasutamine, kerjamine, väljapressimine, röövimine ja teised parandamatud nähtused. Kuid lahenduseks ei ole etniline profileerimine, vaid pigem eripoliitika, mis ühendab endas kolme sammast: kodakondsus, sündsus ja julgeolek. Romide laste ja mitte ainult nende identifitseerimine annab neile tagatise ning see on äärmiselt oluline väljapressimise ja alaealiste kaubandusega võitlemisel, kuid seda ei saa teha etnilistel alustel, kasutades invasiivseid meetodeid nagu sõrmejälgede võtmine.

Oleme tänulikud volinik Špidlale tema pühendumuse eest anda Euroopa vastus peamisele Euroopa küsimusele ning palume tal rääkida selgelt Itaalia valitsuse vastu võetud meetmetest ning anda aru Euroopa Parlamendile. On üllatav, et kolmas aastatuhat, mis oleks pidanud tähendama kodanikuõiguste uut koidikut, on tegelikult langenud kultuuriliste regressiooni sügavustesse. Las Euroopa institutsioon astub ise välja raevutseva konformismi vastu, kaitstes sündsuse väärtust, mida Euroopa maailmas esindab.

  Marco Cappato, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, volinik, nagu te olete öelnud, edastab Itaalia valitsus meetme täielikud üksikasjad kuu lõpuks. Enne seda tuleb siiski kaaluda veel ühte punkti, nimelt hädaolukorda: Euroopa institutsioonid peavad seda küsimust käsitlema. Esiteks, kui hädaolukord välja kuulutatakse, tuleb sellisel juhul teavitada esmalt Euroopa Nõukogu. Tundub, et seda ei ole tehtud. Küsiksime teilt, kas teid on teavitatud ja kas seda tehti.

Hädaolukord on õigustatud loodusõnnetuse või katastroofide või seda laadi sündmuste puhul. Seda on siiski võimalik määratleda – varem proua Bauer ütles „minister Amato varem kavandatud meetmed” –, kuid see on kindlasti tõsi, olgem selgesõnalised: romide küsimuse väär käsitlemine ei ole omane mitte Berlusconi valitsusele; see on küsimuse aastate, kümnendite pikkuse väära käsitlemise tulemus. Just sel põhjusel on mõeldamatu ja vastuvõetamatud kuulutada täna välja hädaolukord, kui see ei ole üldsegi nii. Tänane hädaolukord, kui te seda nii soovite nimetada, on seaduslikkuse ja demokraatia puudumine sellises riigis nagu Itaalia, mida on Euroopa Inimõiguste Kohtus kõige enam süüdi mõistetud. See on see hädaolukord: ei saa välja kuulutada „romide hädaolukorda”, kui selliste hädaolukorda ei ole olemas.

Probleemiga on vaja tegeleda. Seda tuleks käsitleda pigem vastuvõtlikkuse ja integratsiooniga, sellesse tuleks investeerida vahendeid, selle asemel et neid raisata, nagu seda tehakse Euroopa rahalisi vahendeid kasutades, selle asemel et toetuda biomeetrilise tehnoloogia illusioonile, et varjata valitsuse suutmatust sellise probleemiga toime tulla.

  Elly de Groen-Kouwenhoven, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra juhataja, digitaalsed sõrmejäljed on natside meetodite kaasaegne versioon, et eristada mustlasi teistest kodanikest. Digitaalne sõrmejälgede andmebaas on kõige jõhkram rassismi taaselustamine alates 1940.–1945. aastatest, sest sõrmejäljed on esimene riigi lubatud samm etnilise rühma massiliseks väljaajamiseks. Enamik romisid, kes ületavad seaduslikult järjest piirivabama Euroopa piire, on vaesed ja kehva haridusega. Põhiliselt on neil vaja kohta, kus olla. Vaesuse küsimuse peaks lahendama kohapeal, mitte tõstma selle välja, ning pidagem meeles, et romid on Euroopa suurim vähemus – mitte vähem kui 19 liikmesriigi elanikkond on väiksem kui romide Euroopa kogukond.

Kommunismi ajal oli romidel töö ja vaba juurdepääs tervishoiule ja haridusele; pärast kommunismi on nende elatusstandardid langenud. Kuid vaesus oli viljakas pinnas rahaliste vahendite kogumiseks. Kerkis esile mustlaste tööstus; valitsusvälised organisatsioonid nagu Oxfam ja CARE ajasid projektide läbiviijatena kokku suured summad. Kuid romid said sellest vähe kasu ning kolisid Läände niipea, kui neil seda lubati. Ministrite nõukogu sundis komisjoni läbi vaatama poliitikaid romide kaasamise parandamiseks ning 2. juuli dokumendis tunnistab komisjon selle kiireloomulisust. Ta viitab Euroopa Parlamendi resolutsioonile Euroopa raamstrateegia kohta ning – lõpuks ometi! – tunnistab oma koordinaatori rolli. Dokumendis pealkirja all „Saadud õppetunnid” on võimalik lugeda järgmist: „Romide tulemuslikuks kaasamiseks on eduteguriteks kodanikuühiskonna ja eelkõige romide valitsusväliste organisatsioonide kaasamine”. Romidest on saanud partnerid! Loodan, et saame peagi näha, kuidas see on elluviidav komisjoni struktuurides.

Senikaua aga soovitan tungivalt, et komisjon uuriks OSCE tegevuskava. Milleks ratast leiutada? Lõpetuseks kutsun komisjoni üles tegema Itaalia valitsusele selgeks, et fašistlikud eeskirjad on vastuolus ELi õigusega ning et oma varanduse kaotanud romide ohvritele peaks selle hüvitama. Kunagi eksportis Itaalia moetooteid, tänapäeval aga rassismi.

  Roberta Angelilli, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, praegune arutelu annab mulle võimaluse esitada mõned küsimused vasakpoolsetele, kes on välja tulnud kavala mõttega kasutada Euroopa Parlamenti teab mitmekümnendat korda, et anda sobimatul, petlikul ja ebaküpsel viisil hinnang ikka veel ettevalmistavas järgus oleva Itaalia õigusakti kohaldamisele.

Niisiis, esimene küsimus on järgmine: kus olid Itaaliat aastakümneid valitsenud vasakpoolsed siis, kui need ebaseaduslikud laagrid moodustati ja kui need vohasid tingimustes, kus puudusid täielikult kõige elementaarsemad tervishoiu- ja julgeolekustandardid? Sooviksin teilt küsida ka seda, kas teie vaikimine kõikide nende aastate jooksul ei rõhu teid kui kivi või ahelad, mis on võtnud ükskõiksuse ja silmakirjalikkuse või teises suunas vaatamise kuju, kui teil ilmselgelt ei jagunud silmi – ega ka poliitilist huvi – näha, et igal aastal surid kümned lapsed külma või põletushaavade tõttu neis agulilinnades valitsenud ohutuse puuduse tõttu.

Võib-olla te ei soovigi teada, et Roomas, kus elab peaaegu 7000 alaealist, on õppetegevuseks eraldatud miljonid eurod: raisatud õppetegevuseks, sest eelmisel aastal käis korrapäraselt koolis vaid 25% neist lastest. Kes teab, kas te teate või teesklete, nagu te ei teaks, et see õppetegevus usaldati peaaegu monopolina vähesele arvule ühendustele, mis ei olnud mitte väga huvitatud alaealiste parimatest huvidest, vaid pigem ligipääsust riigi rahale.

Ma austan romide õigust korraldada loendus, nagu see toimub korrapäraselt kõikide Itaalia kodanike puhul, sest loendus tagab õiguse tervishoiule, sotsiaalsele kaasatusele ja integratsioonile koolisüsteemi. Samuti toetan ma romi kogukonna isikukontrollide õigust. Ilmselgelt ei ole kavas mingeid laiaulatuslikke meetmeid: kedagi, kelle dokumendid on korras, ei kontrollita. Kui siiski muutub laps, keda sündides ei registreerita või kel puudub tunnustatav identiteet, nähtamatuks lapseks, kes on kerge saak mis tahes ärakasutamiseks, olgu organikaubanduse, ebaseadusliku lapsendamise, seksuaalse kuritarvitamise või alaealiste töötamise näol. See kehtib kõikide Itaalias elavate alaealiste kohta: itaallaste ja samamoodi ka ELi kodanike ja mittekodanike kohta.

Lõpetuseks paar sõna teie suuliselt vastatava küsimuse pealkirja kohta. Aktis ei mainita sõnagagi etnilisi rühmi ning samuti puuduvad kavad konkreetse andmebaasi, eriti romide sõrmejälgede andmebaasi kohta. Loomulikult on alati teretulnud paremad ettepanekud: oleme konstruktiivsetele ettepanekutele avatud. Meile ei saa siiski pidada loengut keegi, kes aasta-aasta järel ei ole suutnud liigutada lillegi tõsise sotsiaalse hädaolukorra lahendamiseks.

  Vittorio Agnoletto, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, see juhtus täpselt seitsekümmend aastat tagasi, 14. juulil 1938, kui Itaalia fašistlik režiim jõustas rassidekreedi, mis olid samal tasemel saksa rassiõigusaktidega. Me tunneme oma ajalugu: enam kui 500 000 romi inimest tapeti surmalaagrites. Ka siis hakkas kõik loendusega.

Näeme, et Itaalias profileeritakse täies mahus kõiki romisid, sealhulgas lapsi, kellelt võetakse sõrmejälgi, ning ka ühenduse kodanikke ja isegi Itaalia kodanikke, olenemata asjaolust, et nende andmed on juba registrisse kantud. Härra Angelilli, Napolis kasutatav küsimustik sisaldab küsimusi usu ja etnilise päritolu kohta ning on väga sarnane sellele, mida kasutas Vichy vabariik natsi okupatsiooni ajal. Milanos koostati toimik vana romi, Itaalia kodaniku kohta, kes oli üle elanud natsi surmalaagritesse küüditamise. Mis kasu neist andmetest on?

Itaalia parlamendis juhib nüüd laste komiteed – täielikus ükskõiksuses ja vaikuses – Alessandra Mussolini, Duce pojatütar; tegemist on kokkusattumusega, mis tugevdab sümboolset seost oleviku ja mineviku vahel, mida me pidasime jäädavalt kadunuks ja maha maetuks Itaalias ja Euroopas, kuid mis ikkagi tõstab täna oma koletut pead.

Kuigi ajalugu ei kordu, ei ole kahtlustki, et Itaalia valitsus on käivitanud rassistlikud menetlused, mis on ilmselgelt vastuolus direktiividega 2000/43/EÜ ja 2004/38/EÜ. Kutsun parlamenti üles heaks kiitma seda resolutsiooni, mõistes hukka Itaalia valitsuse, ning komisjoni kutsun ma algatama kiiresti rikkumismenetlusi Itaalia vastu.

  Stefano Zappalà (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, pole kahtlustki: on ilmselge, et tegelikult juhivad seda parlamenti nüüd Itaalia vasakäärmuslased. Pärast nüüd kindlaks tehtud halba käitumist kasutavad vasakäärmuslastest parlamendiliikmed ja rohelised seda Strasbourgi saali vahendina Itaalia valitsuse ründamisel.

Olles eelmise aasta aprillist riigi poliitiliselt areenilt kõrvale tõugatud, püüavad sotsiaaldemokraatide ja liberaalide parteid leida kohta, kus oma riiklikke valesid võimendada. Nad ründavad koos suure ja väga Euroopa-meelse liikmesriigi seaduslikku valitsust, mille valisid ja mida toetas 60% itaallastest. Ja siis me veel oleme üllatunud Iirimaa tulemuste üle!

Härra juhataja, volinik Špidla, kõik see puudutab küsimusi, mis jäävad riikide, mitte ELi pädevusalasse. Siiski on Itaalia valitsus alati esitanud komisjonile kõik tema valduses olevad selgitused. Volinik, ma nõuan tungivalt, et ta pööraksite vähem tähelepanu ajalehtedele ja rohkem dokumentidele, mille Itaalia valitsus ametlikult edastab.

Aktid ei ole seotud romidega ega sõrmejälgede võtmisega; need käsitlevad mitte-ELi kodanikke ja rändajaid, kellest mõningad on mõnda aega figureerinud Itaalia kriminaalraportites. Me peame oleme teadlikud inimeste isikusamasusest, et võimaldada neile juurdepääsu koolidele, sotsiaalhoolekandele, tervishoiule ja eluasemele. Aktid ei viita etnilisele päritolule, tegemist ei ole piiramatu kehtivusega aktidega, nad ei käsitle kogu riigi territooriumi, vaid on seotud vaid kolme konkreetse juhtumiga.

Isegi Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik tõstatas 19.–20. juunil isikutunnistuste puudumise tõsise probleemi. Eesmärk on teha identifitseerimisuuringud, mida lubatakse ja nõutakse paljudes riikides ja kogu Euroopas reisidokumentide ja elamislubade jaoks, ning need hõlmavad kirjeldavaid, fotograafilisi, sõrmejälgede võtmise ja antropomeetrialisi süsteeme. Sellel on Itaalia kohtunike toetus, eriti alaealisi käsitleval osal; seda rakendatakse koostöös Itaalia Punase Ristiga jne.

Ma võiksin jätkata, kuid oma kaasliikmele sooviksin ma öelda, et ma ei oleks osanud uneski näha, et pean rääkima rassismist seoses tema riigiga. Sooviksin talle meelde tuletada, et Itaalia on eksportinud kultuuri viimased 3000 aastat ja jätkab selle tegemist ning et ajal, mis Itaalias loodi arenenud ühiskond, nagu me seda tänapäeval näeme, elasid inimesed paljudes teistes riikides ikka veel primitiivsetes tingimustes.

  Adrian Severin (PSE). – Härra juhataja, see on neljas kord viimaste väheste kuude jooksul, mil me räägime samal teemal. Tulemused on tagasihoidlikud, nagu ka tänane osavõtt istungist. Võib-olla on see iseenesest šokeeriv ja murettekitav.

Romi inimesed on üleeuroopaline etno-kultuuriline kogukond, mil puudub rahvusriik. Romid olid Euroopas juba enne seda, kui Euroopa rahvusriigid loodi. Need riigid hoidsid neid viletsuses, kui mitte orjuses, või saatsid nad koonduslaagritesse.

Euroopa Liidu laienemine oli viimane samm romide vabastamisel. Täna on romid on Euroopa kodanikud. Võib-olla on nad üldises mõttes kõige ehtsamad Euroopa kodanikud, sest nad on ainult eurooplased. Nende kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik integratsioon on väljakutse Euroopale.

Seepärast peame romi poliitika tooma ühenduse tasandile. Strateegia, mis esitab riikidele vaid soovitusi, jättes neile lõpliku valiku ja lõpliku vastutuse, lihtsalt ei tööta.

Teisest küljest on see, mida me täna Itaalias näeme, Euroopa taasnatsionaliseerimise ohtliku nähtuse koledaim pale. See on selle nähtuse riiklik populistlik väljendus. Itaallastel on tõesti õigus mitte karta, kuid igale Itaalia kodanikule on oma valitsuse praegune rassistlik poliitika kõige hirmutavam.

Täna sõrmejäljed, homme sunnitöö, ülehomme koonduslaagrid – ja siis mitte ainult romide, vaid ka mis tahes muu kogukonna puhul.

Oleme komisjonil palunud kontrollida Itaalia õigusaktide vastavust Euroopa Liidu standarditele. Midagi pole tehtud. Kontrollimine lükati edasi, et oodata, kuna õigusakt vastu võetakse. Nüüd on olukord halvenenud. Peame astuma samme ja kasutama asutamislepingutes sätestatud vahendeid, et peatada need ohtlikud rassistlikud arengud Itaalias eemärgiga mitte julgustada sarnaseid lähenemisviise mujal.

Me ei tohi ära oodata järjekordset holokausti, enne kui korraldame uued referendumid Euroopa integratsiooni toetuseks.

  Adina-Ioana Vălean (ALDE). – Härra juhataja, täna on meil parlamendis järjekordne arutelu selle üle, kuidas Itaalia käitub romi elanikkonnaga. Sel korral on Itaalia valitsus kuu maiuspalaks kavandatud ei midagi vähemat kui hädaolukorra väljakuulutamise, viies läbi romi elanikkonna loenduse ja võttes neilt enne väljaviskamist sõrmejäljed.

Leian end täna taas kord kutsumas komisjoni ja nõukogu üles tegevusele. Aitab lubadustest: tahame nüüd näha, et nõukogu ja komisjon võtaksid konkreetseid meetmeid, et sundida Itaaliat järgima ELi õigust ja väärtusi. Vajame ELi diskrimineerimisvastase direktiivi rakendamise hindamist, nagu see toimub vaba liikumise direktiivi puhul. Peame tugevdama integreeritud lähenemisviisi ja kiirendama ELi romi strateegia rakendamist.

Meie käsutuses on kõik vahendid, kuid tundub, et kui on vaja valida kodanikuvabaduste kaitsmise ja julgeoleku vahel, ollakse nende vahendite rakendamisel üsna arad.

Sellest on nüüd juba aasta, mil Itaalia hakkas kavandama ebaproportsionaalseid ja šokeerivaid julgeolekumeetmeid, millel on juures halvaksläinud pruuni populismi maik. Nüüd tundub pruun mustaks muutuvat.

Kas nad kavatsevad tõesti hakata romisid Itaalia tänavatel taga ajama? Kas Euroopa jätkab pealtvaatamist vaikiva kaasosalisena?

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, on tõsine asi, et puhtalt Itaalia poliitika pärast ei saa me rahulikult läbi vaadata nõutud meetmeid. On öeldud, et mingit hädaolukorda ei ole välja kuulutatud. Tegelikult mulle tundub, et Prodi valitsus on minister Amato ette valmistatud meetmete abil kuulutanud välja hädaolukorra ja vajaduse võtta romisid käsitlevad meetmed. Praegune Itaalia valitsus ei ole seda teinud, ta korraldab vaid loendust. Seda ütlevad komisjonile esitatud ja selles läbi vaadatud kirjad ning komisjon ei saa teha midagi muud, kui tunnistada, et see on tõsi, sest poliitilised spekulatsioonid on üht värvi, samas kui tõde on teist värvi. See on olulisem.

Meetmed puudutavad igaüht. Võib-olla mõni siin teeskleb teadmatust, teades samas tõde, et rändurlaagrites on alaealised, kes on fantoomid: neil puudub identiteet – ning kas see pole mitte inimõigus omada identiteeti? Nad on vaktsineerimata, ei saa käia koolis, isegi kui nad seda tahaksid, sest neil ei lubata seda teha ning selle asemel nendega hoopis kaubeldakse, nagu me väga hästi teame.

Ühtegi andmebaasi ei ole loodud. On olemas väga selgesõnalised ja konkreetsed eeskirjad, mis sätestavad, et ühtegi andmebaasi ei või kasutada, kui see ei vasta eraelu puutumatuse eeskirjadele. Tegemist ei ole kirjega, millele keegi ligi pääseks: andmeid kogutakse vaid vajadusel. Kui kohtunikud tegid alaealiste kohtus märkmeid, peeti seda tavapäraseks praktikaks.

Lõpuks otsustas valitsus targasti ja laseb õigusakti rakendada Itaalia Punasel Ristil. Seega ei lähe laagritesse mitte SS-lased, vaid Itaalia Punane Rist, mis on kogu maailmas tuntud oma pädevuse ja tundlikkuse osas allasurutute ja tagakiusatute aitaja üle maailma.

  Umberto Guidoni (GUE/NGL). – (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, rahvastiku etniline profileerimine: põhimõtteliselt tähendab romidelt, sealhulgas alaealistelt sõrmejälgede võtmise ettepanek just seda.

Kõnealune Itaalia valitsuse algatus tuletab meelde tumedaid aegu ning traagilisi poliitikaid, mida Euroopa minevikus on näinud ja mis meile oleks meeldinud jättagi alatiseks ajalooraamatuisse. Tegemist on vihkamist väärt õigusaktiga, millega rikutakse Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud inimõigusi ja põhivabadusi. Siseminister tõestab, et ta isegi mitte ei tunne Euroopa direktiive, kui ta väidab kõikidelt ELi mittekodanikelt sõrmejälgede võtmist nõudes, et õigusakt on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 380/2008. Kuid Itaalias elavad romid, eelkõige alaealised, on peaaegu kõik itaallased või vähemalt ELi kodanikud.

Seega kui probleem, mida me soovime lahendada, seisneb laagrite ebainimlikes tingimustes või selles, et lapsed on sunnitud elama rottidega, nagu minister ütleb, siis peaks ta meile selgitama, kuidas sõrmejälgede võtmine selle probleemi lahendaks, sest isegi Rooma prefekt on öelnud, et see ei ole vajalik. Kui õigusaktis muretsetakse tõesti alaealiste elamistingimuste pärast, peaks Itaalia valitsus võtma meetmed, et tagada laagrites nõuetekohased tervishoiutingimused, tugevdada sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni ning edendada õppetegevust ja tööellu astumist. Teisest küljest etnilise vähemuse rassistlik profileerimine võib ohustada alaealiste tulevikku ja kahjustada mis tahes integratsioonivõimalusi ning paradoksaalselt nimetada ohvrid kurjategijateks.

Vasakäärmuslased ei ütle seda, mida mina. Lõpetuseks tsiteeriksin Famiglia Cristiana't: „Täna näitab politseiriik digitaalsete sõrmejälgedega oma karmimat poolt romi lastele, kes on ikkagi Itaalia kodanikud.” Ajaleht imestab: „Miks riigi kaugemates piirkondades ei võidelda tegeliku kuritegevusega samasuguse otsustavusega? Võib-olla sellepärast, et see ei ole poliitiliselt piisavalt kasulik?”

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). - (RO) Vähemusrahvuste olukord Rumeenias oli üks kõige intensiivsemalt arutletud teema ühinemisläbirääkimiste perioodil.

Rumeenia ametiasutused koostasid romi inimeste jaoks integratsioonistrateegia, mille Euroopa Komisjon heaks kiitis ja mida ta ka jälgis. Kõnealune strateegia koosneb mitmetest meetmetest, eelkõige hariduse ja tööturule juurdepääsu vallas, järgides täielikult Euroopa standardeid.

Alates 2004. aastast on osa romi elanikkonnast kooskõlas vaba liikumise põhimõttega rännanud teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Ma ei vaidlusta, et mõned neist on rikkunud nende riikide seadusi, kuhu nad on rännanud. Nad peavad oma tegevuse eest seaduse ees vastust andma.

Sellest olenemata usun, et Rumeenialt nõutut peaks edaspidi nõudma ka mis tahes teiselt liikmesriigilt: ühtseid Euroopa põhimõtetele tuginevaid integratsiooniprogramme. Kõnealuste programmidega peaks täielikult vältima diskrimineerivaid meetmeid, näiteks hiljuti Itaalia valitsuse vastu võetud sõrmejälgede võtmise otsus, või jõumeetmeid, mis võiksid mõjutada ausaid kodanikke.

Selline suhtumine võib tekitada – ja ma kardan, et see on juba juhtunud – negatiivse, põhjendamatu pildi teistest Euroopa Ühenduse kodanikest, kes elavad ja töötavad Itaalias ja keda hindavad kogukonnad, kus nad elavad.

Palun, et eesistujariik Prantsusmaa kaaluks kõiki neid aspekte ning lisaks oma poolaastakavasse tõelise romi inimeste integreerimist käsitleva Euroopa poliitika loomise. Palun, et komisjon esitaks korrapäraselt teavet romide olukorra kohta, näidates ära konkreetsed integratsiooni ja sotsiaalse kaasatuse eesmärgil astutud sammud ning selle, kuidas Euroopa rahalisi vahendeid on kasutatud ning milliseid tulemusi on saavutatud.

Sel puhul pöördun ka romi rahvastikku esindavate valitsusväliste organisatsioonide poole ja palun neil teavitada ja julgustada kodanikke, kelle huvisid nad kaitsevad, kasutama võimalikult tulemuslikult praeguseni Euroopa Liidu ja liikmesriikide poolt pakutavaid vahendeid.

  Kristian Vigenin (PSE). – (BG) Härra juhataja, volinik, eri fraktsioonide ühine tegevus inimõiguste ja -väärikuse kaitsmisel on hea näide meie parlamendi küpsusest. Väljendan kahetsust, et fraktsioon PPE ei ühinenud ühise resolutsiooni eelnõuga, kuid neil on võimalus seda toetada hääletusel. Me ei saa vaid pealt vaadata, kuidas ületatakse piirid, mida pärast II maailmasõda peeti ületamatuteks.

Itaalia valitsuse plaan luua romide biomeetrilisi andmeid sisaldav andmebaas on järjekordne provokatiivne meede pärast Berlusconi naasmist võimu juurde. Sooviksin vaid meelde tuletada tema avaldusi, mille kohaselt sisserändajad on kurjuse armee, aga ka otsust nimetada kuritegevuseks ebaseaduslik sisseränne. See näitab täielikku ebaõnnestumist probleemi mõistmisel ning jõupingutuste suunamist täiesti vales suunas. Kõnealuse plaaniga koheldakse romisid nii, et integratsiooni toetamise asemel see tegelikult hävitab võimalused selleks ning otsib praktiliselt lahendust isolatsioonist ja eraldamisest, loob romide vastaseid hoiakuid, suurendab avalikkuse hirmu. Ja me kõik nägime, milleni see viis. Tuletage meelde hiljutisi sündmusi Roomas ja Napolis. Püüda kustutada tuld bensiiniga tähendab seda, et kas soovitakse rahvusvaheliselt suurt tuld või siis seda, et ei anta aru oma tegevusest.

Romide kogukond on Euroopa suurim ning tõenäoliselt kõige diskrimineeritum. Enamikul juhtudel ei ole romidel juurdepääsu piisavale tervishoiule, avalikele teenustele, koolidele, tööle. Nende probleemidega toimetulek on väljakutse kogu Euroopale ning tänapäevani ei ole ükski riik üksi hakkama saanud. Seda ei suuda ka Itaalia. Just seepärast peaks lahendust otsima kohalike omavalitsuste ja riigi tasandi asutuste vahelisest koostööst ning Euroopa tasandil toimuvast kooskõlastamisest ja pakutavast toetust. Seepärast on vaja, et Euroopa Komisjon töötaks välja selgesõnalisema ja rahaliselt toetatud romi-poliitika. Preagune plaan hävitab Euroopa Liidu aluspõhimõtted ning on vastuolus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 12 ja 13. Euroopa Komisjon peaks aluslepingute valvurina tegutsema kompromissitult, kui mõni liikmesriik neid rikub.

Kokkuvõtteks sooviksin vaid meelde tuletada, et romide integratsiooni poliitika oli üks peamisi teemasid, mille alusel otsustati minu riigi Euroopa Liidu liikmeks saamise valmisoleku üle. Volinik, ma küsin, kuidas te oleksite käitunud, kui Bulgaaria oleks kohaldanud Itaalia plaani oma romide suhtes? Ning kui te kuulutate Itaalia poliitika täna vastuvõetavaks, siis milline on teie arvates teie sisserändepoliitikat käsitleva seisukoha mõju Bulgaarias?

  Gianluca Susta (ALDE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma oleks ausalt öeldes eelistanud mitte olla selle pärastlõunase arutelu juures. Itaalias rassismileeke õhutava, kuid Euroopas neid samas amatöörist pritsimehena ärritunud volinik Barrot' ees kustutava minister Maroni hilinenud meelemuutus on ainus tõeliselt groteskne olukord, mida me hetkel Euroopas näeme.

Proua Angelilli, Itaalias on romide hädaolukord suunatud peamiselt romide vastu Roomas, Napolis ja ka Milanos. Loomulikult on suur nõudlus julgeoleku järele, sest valitsus seisab silmitsi üldise kohusetundetusega, nagu ka teised liikmesriigid, ega vasta piisavate vahendite, tööjõu või poliitikatega selliste sotsiaalsetele puuduste talitsemisele ja ennetamisele, milles paljud mafioosod ja tähtsusetud kurjategijad oma elujõudu ammutavad.

Me ei tohi sallida, et valimisjärgne vajadus rahustada rahulolematut enamust peaks ohustama 60-aastast põhiseaduslikku vabadust. Euroopa ei saa ega tohi seda sallida.

(Protest)

  Juhataja. – Ma vabandan, härra Susta. Mis toimub? Me ei luba siin täiskogus teiste liikmete mingit laadi hirmutamist. Palun lahkuge saalist.

  Gianluca Susta (ALDE). – (IT) Euroopa ei saa ega tohi sallida inimeste diskrimineerimist nende rahvuskuuluvuse pärast. Sellepärast peame meie Euroopas, meie selles groteskseks nimetatud parlamendis olema valvsad, et tagada kodanike vaheline võrdsus, kasutades juba järgmiseks aastaks kavandatud loendusel võib-olla samu vahendeid kõikide puhul ning tagades eelkõige vähemustele ja vaestele olenemata nende etnilisest päritolust õiguse haridusele, tervisele, väärikusele, millele neil on inimestena ja ammugi siis kodanikena õigus.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, inimõigused on nähtamatud. Etnilise rühma liikmesus ei saa olla diskrimineerimise põhjuseks rohkem kui nahavärvus, sugu, usk, seksuaalne sättumus või mis tahes muu põhjus. See on meie Euroopa õiguse ühise süsteemi põhisaavutus. Osa selle ühise süsteemi välimusest ja identiteedist on see, et me suhtume võrdsusse seaduse ees tõsiselt ning see tähendab, et meil on olemas üldised õigusaktid sotsiaaltoetuse, õppetegevuse, tööturu ja kuritegudega võitlemise küsimustes ning et me kohaldame neid – diskrimineerimata. Isiku identiteedi määramine on eeltingimus paljudele neile poliitikatele. Volinik Špidla osutas õigesti sellele õiguslikule aspektile, mida vahepeal kutsutakse „romi probleemiks”. Ta ütles ka, et ta ei soovi teha seda, mida press nõuab, vaid nõuab selle asemel selgitusi Itaalia valitsuselt. See on õige tee jätkamiseks.

Lisaks õiguslikule poolele on ka inimlikud kannatused. Paljud romid – ja seega paljud lapsed – elavad armetus vaesuses, ei ole integreeritud ning neil on vähe võimalusi meie ühiskonnas edasi jõudmiseks või puuduvad need võimalused üldse. Siin oleks abi vaja. Minu kodulinnas Grazis on juba aastaid kestnud energiline arutelu romide kerjamise üle ning arutelu romidega selle üle, kuidas inimesed võiksid pääseda sellest raskest olukorrast või vähemalt võtta sellest parim. Ühe võimaluse kohaselt võiksid Grazi kodanikud rahastada töökohti Slovakkias ja riikides, kust need romid tulevad: sel moel päästetakse vähemalt paljud lapsed kerjamisest ja tänavalt. Peame tegema rohkem – me teeme rohkem!

On veel üks viimane probleemi romidega ning see on seotud meiega. Probleem on poliitikas. Kõnealune teema, need inimesed ja nende kannatused on poliitika, kohapealse populistliku poliitika ja –nagu ka meie arutelu siin näitab – kahjuks ka Euroopa populismi tulemus.

  Ignasi Guardans Cambó (ALDE). – (ES) Härra juhataja, mustlased, kes on üks Euroopa vanimaid inimrühmi, väärivad Euroopa Liidu tähelepanu, mida nad siiani saanud ei ole. See, mida Itaalias praegu kohaldatakse, on loomulikult vastuvõetamatu ning me oleme väga selle vastu, sest tegemist on rassilise kuuluvusega seotud õigusaktiga, millega muudetakse kurjategijateks teatud etniline rühm.

Peame siiski selgitama, et sellise käitumise lõpetamisest ei piisa, nagu lahendaks me praegu kritiseeritava lõpetamisega probleemi. Ei! Tõsi on, et selle taga on tõsised sotsiaalsed probleemid, mille mõned valitsused on liiga pikaks ajaks tähelepanuta jätnud ja mida ka Euroopa Komisjon, kel oli pädevus neile reageerida, on ignoreerinud ning me peame selle hukka mõistma.

Vajame Euroopa poliitikat koos kohustuste, vahendite, algatuste ja meetmetega, mis vastavad sellele, millega me silmitsi seisame. Komisjon peab olema proaktiivne romi inimeste, mustlaste sotsiaalse integratsiooni mõttes. Kogu Euroopas on positiivseid näiteid (näiteks Hispaanias hariduse valdkonnas). Need on olemas, kuid me peame siiski veel lahendama probleemid.

Me kõik oleme veetnud mitmeid tunde Euroopa kodakondsusest rääkides ning on aeg mõista, et see kodakondsus rakendub kõigile olenemata rassist.

  Vito Bonsignore (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Parlamenti kasutatakse ebatäpsetel ajaleheartiklitel põhinevateks aruteludeks, justkui oleksime Itaalia parlamendi kolmas koda. Komisjon uurib ikka veel küsimust ning esitab aruande valitsuse algatuse kohta kuu lõpuks.

Senikaua ei ole Itaalia valitsus rikkunud kellegi õigusi, eriti mitte vähemuste või laste õigusi, ning minister Maroni on juba öelnud ja kinnitanud mitu korda, et rajamisel ei ole mingit andmebaasi, vaid et kõiki andmeid töödeldakse täielikus kooskõlas isikuandmete kaitse eeskirjadega. Lisaks on meetmed ajutised ning seepärast kasutatakse neid ainult väga piiratud aja jooksul. Minister Maroni on ka kinnitanud, et rändajate laagrites elavate rändajate ja alaealiste loendus toimub täielikus kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ning on suunatud laste ja noorukite õppetegevusele ja integratsiooniprogrammidele, mis on juba ette nähtud kodanikukaitse alastes õigusaktides.

Mul on väga kahju, et taas kord toovad erinevad vasakpoolsed jõud Euroopa Parlamenti vaidlused, mis kuuluvad täielikult Itaalia vastutusalasse. Olen veendunud, et palju asju oleks pidanud varem tegema. Väljakutse on olemas. Hädaolukord on tõeline ning seda on tunnistanud mitmed sõna võtnud liikmed, kuid seda ei tunnistanud Berlusconi valitsusele eelnenud valitsused ega paljud suured haldusüksused. Niisiis kuu lõpus näeme komisjoni aruannet ning eks siis ole näha, kui oportunistlik vasakpoolsete seisukoht on. Sõbrad vasakul, te hakkasite pihta liiga vara ega teinud teie käsutused olnud vähese teabega väga head tööd.

  Sarah Ludford (ALDE). - Härra juhataja, ma ei ole itaallane ega ka vasakpoolne, seega kui härra Zappalà ja proua Angelilli paluvad mul leppida sellega, et Itaalia hädaolukorramääruse kavatsused on heatahtlikud ning sellega soovitakse tagada, et romi kogukond saab vajalikke avalikke teenuseid, siis ma arvan, et mul on õigus paluda selles kahelda, võttes arvesse populistlikku ja natsistlikku poliitilist retoorikat, mis on viimastel nädalatel seda küsimus ümbritsenud. Ainult romi inimestelt sõrmejälgede võtmine on diskrimineeriv ja kindlasti ebaseaduslik – kas me oleme unustanud natsistliku ja fašistliku rassilise tagakiusamise?

Arvan, et volinik Špidla näitas üles mõistlikul määral pühendumust diskrimineeriva kohtlemise käsitlemisel ning ma loodan, et ta viib selle lõpule: ta taastab komisjoni reputatsiooni Franco Frattini näite varal, kes vaid mõned nädalad tagasi kannustas meid järgima õiglust ja võrdsust ning on nüüd eelarvamuste eestkõneleja. Vajame romisid käsitlevat Euroopa strateegiat koos rahaliste vahenditega, mis on ette nähtud romi inimeste staatuse, hariduse ja integratsiooni parandamiseks ning mitte nende marginaliseerimiseks ja häbimärgistamiseks. Kui meil saab olla ühine põllumajanduspoliitika, siis kindlasti saab meil olla ka ühine romi poliitika.

  Carlo Casini (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, kaasaegne inimõiguste kultuur pöörab suuremat rõhku inimeseks olemisele kui kodanikuks olemisele. Tegemist on põhimõttega, mis nõuab, et välismaalasi, kodakondsuseta isikuid ja rändajaid koheldaks kodanikena võrdsena nende põhilise inimliku väärikuse seisukohast, mis nõuab erilist solidaarsust nõrgimate, nimelt eelkõige laste suhtes.

See tundlikkus ei ole siiski piisav vabandus muuta Euroopa Parlament lavaks, kus esitada kõige absurdsemaid, nimelt rassismialaseid süüdistusi valitsuse vastu, mis väidab – vähemalt kõnealuste dokumentide kontekstis –, et ta võtab oma hoole alla mitte vaid avaliku korra, vaid ka laste kaitsmise, viidates mõnele nomaadikogukonnale, kus valitseb eriolukord.

Esitatud küsimustele võib leida vastused, lugedes lihtsalt Itaalia valitsuse poolt vastu võetud õigusakte, mis, nagu juba öeldud, piirduvad kolme piirkonnaga kahekümnest. Te võite üllatusega teada saada, et sõnu „romid” ja „sõrmejäljed” neis dokumentides ei leidu. Seepärast ei ole tõsi, nagu oleks olemas selgesõnaline säte registreerida kõik teatud rassi kuuluvad isikud; samuti pole tõsi, et kehtestatakse sõjaline loendusrežiim. Politseiülematele antud otsustusõiguse juures peab arvesse võtma humanitaar- ja heaoluprofiile ning olema suunatud – vähemalt selline on avaldatud kavatsus – inimeste, eelkõige alaealiste aitamisele ja integratsioonile, pöörates erilist tähelepanu õppetegevusele.

Loomulikult võib olla alusta karta, et kõnealuseid meetmeid võidakse rakendada sõjaliste või sunnivahenditega. Seega on õige loota, kuid seda tiheda koostöö vaimus, et eelistatakse positiivseid meetmeid ja toetusmeetmeid, vastuvõttu, integratsiooni, eelkõige alaealiste suhtes, olenemata iga riikliku institutsiooni kohusest tagada seaduse täitmine. Enamat oodata oleks liiast.

  Fabio Ciani (ALDE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, mul on kahju selle pärast, mis enne juhtus, kuid kindlasti mitte ei tahtnud ma hirmutada oma kaasliiget ning ma vabandan tema ees. Siiski, kuna ta väitis, nagu me ei teaks, millest me räägime, tahtsin tuua näite registreerimiskaardist, mille ma siinkohal ette loen.

See on registreerimiskaart, mitte kuulujutt: „Campania piirkonna hädaolukorra ja rändkogukondade politseikomissar: loendus, piimapunkt, perekond, perekonnanimi, eesnimi, sünnikuupäev, usk, etniline päritolu”. „Usk ja etniline päritolu” tähendab rassismi. See on vastuolus kõige määruses (EÜ) nr 2043 sätestatuga ning kui sõrmejälgede kindlakstegemist õigustatakse viitega määrusele (EÜ) nr 380/2008, siis märgiksin, et see määrus kehtib vaid kolmandate riikide kodanike suhtes. Kuid Itaalias asuvates romi laagrites on kolm neljandikku romidest rumeenlased ja ülejäänud on Itaalia romi ja sinti kodanikud.

Me peame kaitsma romide ja nende alaealiste laste elusid ja tulevikku, eelkõige nende elusid ja tulevikku, kelle puhul valitseb kõrvalekaldumise või hülgamise oht, mitte diskrediteerima ja pilduma kahtlustusi kogu kogukonna suhtes, ning vältima mustlastevastaste tunnete tekitamist. Selle oht on Itaalias väga suur.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Sooviksin teha vaid lühikese avalduse siin arutatava romide olukorra kohta.

Olen pärit Slovakkiast, riigist, kus me muutsime hiljuti romi keele seaduslikuks, tavaliseks vähemuskeeleks, ning kus on täielik juurdepääs tervishoiule ja haridusele. Kas romi lapsed koolis käivad või kas nad kasutavad täiel määral ära kõiki võimalusi, on juba teine küsimus.

Tänu sotsiaalkindlustushüvitistele areneb see vähemus dünaamiliselt ning arvuliselt on see üks kõige dünaamiliselt arenev vähemus Slovakkias. Integratsiooniks ja eluasemeküsimuste lahendamiseks on olemas mitmemiljonilised programmid. Usun, et Itaalia valitsus on sarnases olukorras ja püüab pakkuda vaestele, lastele ja noorukitele solidaarsust ning soovib ka säilitada laste ja noorukite kaitsmiseks vajaliku avaliku korra. Loomulikult on sõrmejälgede võtmise küsimus midagi, mis minu arvates läheb üle piiri.

  Martin Schulz (PSE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, minu arvates on paljugi öeldust tõsi, kuid paljugi sellest on ka vale. Me peame kinni hoidma kolmest asjast. Esiteks, juhuslikult inimrühmade valimine nende kohta käiva isikliku teabe kogumiseks on ebaseaduslik nii üldiselt kui ka Itaalia põhiseaduse kohaselt. Teiseks, see tähendab, et laste, näiteks romi laste heaks võetavad kaitsemeetmed tuleb võtta Euroopa Liidus ja Itaalias kehtivate õigusaktide raamistikus. Kolmandaks helistas mulle tund aega tagasi Itaalia välisminister Franco Frattini ütlemaks, et ta soovib öelda – vähemalt minu fraktsioonile –, et siseminister Robert Maroni on Cannes'is kohtunud volinik Barrot'ga. Ma tean, et seal toimus kohtumine ka pädeva parlamendikomisjoni esimehe härra Deprez'iga.

Härra Frattini telefonikõnega ja härra Maroni avaldustega on Itaalia näidanud, et ta ei soovi võtta ühtegi õiguslikku meedet, mis oleks kuidagi vastuolus Euroopa õiguslike standarditega. Volinik Špidla, seepärast ma eeldan, et te võtate volinik Barrot'ga ühendust, kui ta Cannes'ist saabub ning ma paluksin teil kohe pärast seda parlamenti teavitada, sest paistab, et Itaalia valitsus on aru saanud, et nende seni tehtud algatused ei ole kooskõlas Euroopa õigusega. Kui nad teevad nüüd sellest õiged järeldused, pean ma seda väga tervitatavaks arenguks.

(Aplaus)

  Gérard Deprez (ALDE). – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, olles kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimees, juhtusin ma sel hommikul olema Cannes'is, kus toimus mitteametlik justiits- ja siseasjade nõukogu kohtumine. Seal olles oli mul võimalus härra Maroniga küsimust arutada. Oli ilmselge, et me ei olnud ühel meelel, kuid mitte seepärast ei palunud ma sõna. Kõnelen vastusena mõne minu itaallasest kaasliikme tehtud avaldustele, milles öeldakse, et tegemist on Itaalia küsimusega ja see ei ole kellegi teise asi ning et me esitame alusetuid süüdistusi Itaalia valitsuse vastu. See ei ole tõsi.

Härra Maroniga peetud vestlusest tuli väga selgelt välja, et uue õigusaktiga käsitlevate inimeste hulka kuuluvad ühenduse kodanikud, kel peaks olema liikumisvabadus ning see on minu esimene punkt.

Teine punkt on see, et kuigi uuel õigusaktil on võim peatada teatud Itaalia õigusaktide kohaldamine, ei ole see vabastatud Euroopa õigusest ja Euroopa direktiividest. Seda on sõnaselgelt väljendatud Itaalia õigusaktides ning seepärast küsisin härra Maronilt: „Minister, kas te nõustuksite, kui Euroopa Parlamendi delegatsioon läheks Itaaliasse olukorda hindama ja osapooltega kohtuma ning annaks pärast aru Euroopa Parlamendis?” Tal ei olnud vastuväiteid ja ta nõustus.

See tähendab, et püüdes muuta usutavaks juttu, et see on ainult Itaalia küsimus ... andke andeks, aga see on natuke liiast. Kui kõik läheb hästi, siis mida te kardate?

(Aplaus)

  Monica Frassoni (Verts/ALE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, mul ei lähe kaua, tahtsin vaid käsitleda volinik Špidla vastust meie küsimusele. Kuna tema vastus tundus mulle täna natuke üldine, puiklev ja teatud määral võib-olla natuke vastuoluline – küllap on ta saanud mõningaid uudiseid, mida osaliselt on kinnitanud enne mind rääkinud liikmed – siis kui see on nii ja kui see on võimalik, siis paluksin teil, volinik, meile need uudised edastada, et me kõik saaksime neist osa.

  Roberto Fiore (NI). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, sooviksin teile meelde tuletada, et Itaalia üldsusele on väga hästi teada, mis sünnib romi laagrites. Romi laagrid ja romi kogukonnad on ebaseaduslikud ja ebamoraalsed. Kui tsiviliseeritud kristlike inimeste hulgas peetakse naisi ja lapsi inimesteks, keda peab kaitsma, siis romi kogukondades on nad sageli vabatahtlikult ärakasutamise ohvrid ning neid suunatakse kuritegevusele ja prostitutsioonile.

Seepärast on Itaalia valitsusel kohustus, isegi kui on oodata nende inimeste väljaheitmist, võtta meetmeid, et tagada naiste ja laste julgeolek ja kaitse ning loenduse abil ennetada kuritegevuse levimist tervesse kogukonda ning ennekõike laste jälitamist või pedofiilia ohvriteks muutumist või kuritegelikule teele sattumist.

  Renate Weber (ALDE). – Härra juhataja, ma leian, et on absoluutselt vastuvõetamatu taluda natsistlikke sõnavõtte siin täiskogus!

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (CS) Daamid ja härrad, sõrmejälgede võtmisel on kas otseselt või kaudselt ühele rahvusrühmale keskendumine üsna üheselt mõistetavalt Euroopa õiguse silmis vastuvõetamatu. Andmekaitsedirektiivis sätestatakse mõned väga ranged eeskirjad ning ma arvan, et laiaulatuslikust ja väga keerulisest arutelust on selgunud, et olukord areneb väga kiiresti. Seepärast võtan ma loomulikult vastu mõne parlamendiliikme kutse ning pärast arutelu oma kolleegi Jaques Barrot'ga esitan soovituse, et ta hoiaks parlamenti otse kursis viimaste arengutega olukorra suhtes.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 10. juulil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Petru Filip (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Arutledes ELi alasse kuuluva etnilise vähemusrühma üle teostatava kontrolli üle, võtame suure, kuid vajaliku vastutuse ELi tasandil.

See rahvusrühma sõrmejälgede võtmine kuulub Euroopa Parlamendi pädevusse ning me peaksime kindlalt otsustama,et ELi riigid peaksid alluma Euroopa selle valdkonna õigusaktidele.

Miks ei peaks romi rahvusrühmalt sõrmejälgede võtmine viia otsuseni võtta sõrmejäljed kõikidelt Euroopa kodanikelt? Seega jõuame vajaduseni Euroopa kodakondsuse tehnilise ja praktilise arendamiseni, mis materialiseeruks ainulaadse elektroonilise Euroopa identiteedina.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Romi päritolu kodanikelt sõrmejälgede võtmise meede ei ole kooskõlas ei Euroopa õigusaktide ega ühegi teise Euroopas inimõigusi tagava õigusaktiga.

Selle meetme puhul toetuti 28. aprilli 2008. aasta direktiivile 2008/380/EÜ, milles sätestatakse sõrmejälgede võtmise võimalus kolmandate riikide kodanikelt. Sellest olenemata ma mõistan asjaolu, et kõnealune õigusakt kehtiv vaid Euroopa Liitu mittekuulvate riikide kohta; seepärast ei saa meedet sel moel põhjendada.

Põhiliselt tagatakse direktiiviga 2004/38/EÜ kõikide ELi liikmesriikide kodanike vaba liikumine olenemata nende etnilisest päritolust. Selles tulenevalt võib Itaalia vastu algatada rikkumismenetluse ning Euroopa Komisjon peaks teavitama Itaalia kodanikukaitse korralduse alusel ette nähtud meetme ebaseaduslikust loomust.

Teatud rahvusvahelised organisatsioonid on juba võtnud seisukoha selle meetme kohta. Euroopa Nõukogu on kindlalt hukka mõistnud sõrmejälgede võtmise algatuse. Arvan, et Euroopa Parlamendil oleks aeg võtta seisukoht ja vastata kindlalt sellele olukorrale.

  Mihaela Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Järjekordse Euroopa Parlamendi plenaaristungil toimuva, Itaalia romide olukorda käsitleva arutelu raames sooviksin ma juhtida tähelepanu aspektile, mida ma pean romi kogukonna integreerimise alase tegevuse seisukohast äärmiselt oluliseks.

Ma pean silmas haridust, piire ületavat valdkonda, mis on äärmiselt oluline aspekt, kui me võtame arvesse romi rahvaste nomaadilikku kultuuri.

Kogemus, mis mul on haridusvaldkonnas, on tõestanud asjaolu, et haridus varajases eas võib muuta inimeste mentaliteeti, käitumist ja suhtumisi.

Nii Itaalias kui ka teistes Euroopa riikides, kus romi rahvad elavad, peaks välja töötama elukestva õppe alaseid programme, millega edendada selle rahvusrühma konkreetseid harjumusi, traditsioone ja käsitööd sellisel viisil, mis paneks nad uhkust tundma nende osaluse üle selles.

Minu arvates peaks romi rahva haridus olema Euroopa Liidu prioriteediks, esindades selle rahvusrühma ja esmajoones noorte integreerimise demokraatlikku viisi.

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ükskõik millistes ELi liikmesriikides asuvat romi päritolu elanikkonda peab kohtlema austusega, mida kõik Euroopa kodanikud teenivad.

Üha selgemaks on saanud, millist hinda me maksame selle eest, et Euroopa ja riigi tasandil puuduvad meetmed romi elanikkonna majanduslikuks, sotsiaalseks ja kultuuriliseks integratsiooniks. On aeg, et liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja nõukogu võtaksid vastu ja rakendaksid konkreetsed programmid nende kaasamiseks.

Olen tugevalt vastu Itaalia valitsuse võetud meetmele, nimelt võtta sõrmejäljed romi päritolu inimestelt. Nõuan, et Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon võtaksid vastu selged meetmed kõnealuse rassilist laadi meetme tagasilükkamiseks ning nõuaksid, et Itaalia valitsus selle tühistaks.

19. Toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus – Toidu lisaained – Lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosad – Toiduensüümid (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni poolt teisele lugemisele esitatud õigusaktide üle:

– (A6-0179/2008) toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta (16673/2/2007 - C6-0138/2008 - 2006/0143(COD)) (raportöör: proua Westlund);

– (A6-0180/2008) toidu lisaainete kohta (16675/2/2007 - C6-0141/2008 - 2006/0145(COD)) (raportöör: proua Westlund);

– (A6-0177/2008) toidus kasutatavate lõhna- ja maitseainete ning teatavate lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kohta ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 1576/89 ja (EMÜ) nr 1601/91, määrust (EÜ) nr 2232/96 ja direktiivi 2000/13/EÜ(16677/3/2007 - C6-0139/2008 - 2006/0147(COD)) (raportöör: proua Drčar Murko);

– (A6-0176/2008) toiduensüümide kohta ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ ja nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ (16676/1/2007 - C6-0140/2008 - 2006/0144(COD)) (raportöör: proua Doyle).

  Åsa Westlund, raportöör. – (SV) Härra juhataja, soovin alustada komisjoni, volinik Vassiliou' ja tema alati abivalmi personali, eesistujariigi Sloveenia, ministrite nõukogu, minu kaasraportööride Avril Doyle'i ja Mojca Drčar Murko ning loomulikult kõikide fraktsioonide variraportööride tänamisega suurepärase koostöö eest nende aastate jooksul, mil oleme kõnealuse küsimusega tööd teinud.

Mul on hea meel, et oleme nüüd jõudnud kompromissini, mis toob tööstusele kaasa lihtsustamise ja samal ajal tugevdab tarbijakaitset mitmetes valdkondades. Varem ei olnud näiteks allergikuid õigusaktides üldse mainitudki. Nüüd saavad nad mainitud, kui me kiidame täna kompromissi heaks; siis on tulevikus lihtsam arvestada sellega, kuidas lisaained mõjutavad allergikuid.

Samuti olen ma väga uhke selle üle, et meie parlamendist oleme kindlustanud kolm otsustavat muudatust uutesse eeskirjadesse. Esimene neist on seotud nn asovärvainetega. Neid leidub näiteks karastusjookides ja maiustustes, olenemata asjaolust, et teaduslikult on tõestatud, et teatud asovärvaineid muudavad lapsed hüperaktiivseteks. Seepärast oli minu ja parlamendi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni jaoks tähtis, et need ained keelustataks. See meil ei õnnestunud, sest liikmesriigid olid väga vastu nii keelustamisele kui ka erimärgistusele. Olenemata sellest vastuseisust saime vähemalt kohustused, et kõnealuseid asovärvaineid sisaldavatele toiduainetele lisatakse selgesõnaline hoiatav tekst.

Teine muudatus on seotud lisaainete keskkonnamõjuga. Näide lisaainete võime kohta mõjutada keskkonda on magusaine sukraloos. On leitud, et sukraloos läbib organismi ning kanalisatsioonisüsteemid seda ei töötle. Kui kompromiss vastu võetakse, on selge, et me peame lisaainete osas otsuse tegemisel võtma arvesse keskkonda.

Kolmas muudatus on seotud nanotehnoloogiaga. Kui juba heaks kiiretud lisaainet muudetakse nanotehnoloogia abil, siis kompromissi kohaselt peab seda lugema uueks lisaaineks ning see peab läbima uue heakskiitmismenetluse.

Lubade andmise ühtset menetlust käsitleva määruse osas soovime me esiteks tervitada asjaolu, et meil saab nüüd selline ühtne menetlus olema. Teiseks oli tähtis tagada, et EFSAle antaks piisavalt aega erinevate ainete hindamiseks.

Roheliste fraktsioon on esitanud muudatusettepaneku keelustada asovärvained, mis seega on vastuolus nõukoguga saavutatud kompromissiga lisaainete kohta. Seda tehes seavad nad ohtu kõik nimetatud parandused, sealhulgas värvainete kohta käiva erihoiatustesti. Mulle oleks keelustamine meeldinud, kui ministrite nõukogus ei saa sellele heakskiitu. Seepärast olen ma valmis hääletama keelustamise vastu, sest vastasel juhul on oht, et jääme ilma nii keelustamisest kui hoiatavast tekstist, mis ei oleks kindlasti mitte laste huvides.

Lõpetuseks nõuan tungivalt, et kõik liikmed siin saalis toetaksid täna kompromissi ja hääletaksid kõikide teiste muudatusettepanekute vastu.

  Mojca Drčar Murko, raportöör. – Härra juhataja, lõhna- ja maitseaineid määratletakse kui toidu lõhna- või maitselisandeid ning need on enamasti segu väga erinevatest aromaatsetest preparaatidest.

Euroopa Parlament nõudis muudatusettepanekuid, mida ta pidas olevat aluseks tasakaalustatud ja jõustatavale määrusele, mis võtaks arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut. On teada, et nõukogu ja parlament olid ürtide ja vürtside küsimuses erinevatel seisukohtadel. Parlament uskus, et siiani ei ole veel piisavalt põhjendatud, et valmistatud toidul, mis sisaldab loomulikult teatud ebasoovitavaid koostisosi, on sama toksikoloogiline mõju, kui neid koostisosi katsetatakse isolatsioonis. Ürte ja vürtse on kasutatud niikaua, kui me mäletame ja seda teadaolevate kõrvaltoimeteta.

Raportöörina ei soovinud ma ürtide ja vürtside puhul III lisas sätestatud piirangutest täielikku erandit. Asjakohaste erandite andmist nõuti ainult siis, kui teaduslikud uuringud ei olnud lõpetatud ning seepärast on võimalik, et olukord ei ole piisavalt küps Euroopa tasandil ühtlustamiseks.

Teise lugemise kompromiss koosnes seepärast ürtidele ja vürtsidele antavatest asjakohastest tagatistest, millega nad arvati III lisas sätestatud piirangute alt välja. See aitab säilitada nõukogu kavandatud piiranguid: nelja puhastatud toimeainet 11-st, enam-vähem 30 puhul 40-st toidukategooriast. See on parim, mille me suutsime saavutada ning seepärast palun ma Euroopa Parlamendil hääletada selle poolt.

Olles siiski individuaalne parlamendiliige, on mul siiski muresid, millega ma loodan, et komisjon rakendamise etapis tegeleb. Kompromissi joonealuses märkuses ei kohaldata, kui ürdid ja vürtsid esinevad koos lõhna- ja maitseainetega toidu koostisosades. Selle ettekavatsemata mõju võib olla see, et toiduainete tööstus loobuks ürtide ja vürtside kasutamisest, sest ekstrakte ning lõhna- ja maitseaineid on palju lihtsam standardida. Ürtides ja vürtsides esinevate toimeainete eri osakaalude tõttu peavad toiduainetootjad muutma oma retsepte partiide kaupa ning see oleks väga kulukas. Võib isegi juhtuda, et ürtide ja vürtside tööstus pühitakse Euroopa turult minema.

Seda ei tohi juhtuda, sest Euroopa tarbijad ei taha, et nende õigust valida niimoodi piirataks ning samuti ei soovi nad seda tervishoiukaalutlustel. Paradoksaalselt tarbiks tarbija sel juhul rohkem lõhna- ja maitseaineid, mis vastavalt nn puhastamise hierarhiale on lähemal soovimatu toime põhimõtetele kui ürdid ja vürtsid. Ma oleksin tänulik, kui komisjon võiks veel kord kinnitada mulle, et võimalikke negatiivseid arenguid jälgitakse nõuetekohaselt ning vajadusel need peatatakse.

  Pilar Ayuso, raportööri asendaja. – (ES) Härra juhataja, ma võtan sõna raportöör proua Doyle'i nimel. Vabandan tema nimel, et ta ei saa täna siin viibida, kuna ta on Strasbourgis. Proua Doyle tervitab nõukoguga saavutatud kompromissi nii tähtsa toidukvaliteedi parandamise vahendite paketi osas.

Toiduainetesse lisatakse ensüüme, et teostada erinevaid tehnoloogilisi funktsioone kõnealuste toiduainete tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transportimisel või ladustamisel. Enamasti kasutatakse neid küpsetamisel, õlle valmistamisel, juustuvalmistamisel ning alkoholi ja teiste jookide tootmisel. Nende roll toiduainetööstuses on üha suurem ning neid võib kasutada alternatiivina kemikaalidele toiduainete tekstuuri, kaubandusliku välimuse, toiteväärtuse ja maitse parandamisel. Samuti aitavad nad kaasa teatud tootmisprotsessidele.

Kõnealune ettepanek on tegelikult esimene konkreetne toiduaineensüümidele suunatud Euroopa Liidu õigusakt. Ühenduse tasandil puuduvad praegu ühtlustatud eeskirjad ensüümide kasutamise kontrollimise kohta ning see ei tekita mitte ainult kaubandustõkkeid ja õiguskindluse puudumist, vaid takistab ka erinevaid tarbijakaitsestandardeid 27 liikmesriigis. Ainult kolmel liikmesriigil on oma riskihindamismenetlused: Ühendkuningriigil, Prantsusmaal ja Taanil.

Uue, homme hääletusele tuleva õigusakti kohaselt kehtestatakse Euroopa Liidus ühtlustatud eeskirjad toiduainetes kasutatavate ensüümide hindamiseks, heakskiitmiseks ja kontrollimiseks.

Raportöör leiab, et kõik see on väga tähtis, sest parandatakse toiduohutust ning suurendatakse tarbijate valikut ning tarbijatel on rohkem teavet selle kohta, mis on nende söödava toidu sees.

Eelkõige tervitab ta asjaolu, et nõukogu on kokku leppinud, et kahte lubade andmise menetlust geneetiliselt muundatud organismidest toodetud mis tahes ainetele võib teostada samaaegselt, vältides seega kõnealustele toodetele kahekordset lubade andmist.

Samuti on tal väga hea meel, et nõukogu on nõustunud parlamendi sooviga kasutada ühtset õiguslikku alust, nimelt siseturgu käsitlevat EÜ asutamislepingu artiklit 95 kooskõlas tema poolt esimesel lugemisel esitatud muudatusettepanekuga. Tööstuse jaoks on eriti kasulik see, te nõukogu on ette näinud üheaastase üleminekuperioodi alates kavandatud määruse jõustumise kuupäevast ning selle aja jooksul võib selle aasta jooksul turustatud või märgistatud toitu müüa kuni minimaalse kõlblikkusaja või kehtivusaja lõpuni.

Kokkuvõtteks soovib raportöör tänada oma kolleege nende toetuse ja koostöö eest, eelkõige proua Westlundi ja proua Drčar Murkot ning kõikide variraportööre, aga ka eesistujariiki Sloveeniat nende tubli töö eest. Oleme edukalt kooskõlastanud neli õigusakti ettepanekut ning parandame seepärast siseturgu selles valdkonnas, mis aitab kaasa Euroopa innovatsioonile ja konkurentsivõimele, tagades samas kõrge toiduohutuse ja keskkonnakaitse.

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. – Härra president, kõigepealt sooviksin ma tänada parlamenti ja eelkõige kolme raportööri – proua Drčar Murkot, proua Doyle'i ja proua Westlundi – nende märkimisväärse panuse eest ja aja eest, mille nad pühendasid sellele tähtsale õigusloomepaketile. Eelkõige hindan ma jõupingutusi hoida ettepanekuid ühtse paketina, saavutades seega tervikliku lähenemisviisi neile sarnastele juhtudele.

Kõnealune õigusloomepakett annab tähtsa panuse komisjoni lihtsustamise programmi. Sellega nähakse ette ühtlustamine vastavates valdkondades ning samuti suurendatakse terviklikkust kolme valdkonna vahel. Lubade andmise ühtse menetlusega kehtestatakse süsteem lisaainete, ensüümide ning lõhna- ja maitseainete hindamiseks ja neile lubade andmiseks järjepideval viisil.

See on äärmiselt tähtis tarbijaohutuse ja toiduainetööstuse konkurentsivõimele. Tootjad saavad eelkõige kasu tsentraliseeritud, läbipaistava ja lühikese aja jooksul toimuva menetluse eelistest.

Toidu lisaainete ettepaneku osas on selliste ainete reguleerimine tähtis, et tagada toiduohutus ja ka see, et tarbijaid ei eksitataks. Need kriteeriumid koos tõenditega toidu lisaainete kasutamise tehnoloogilise vajaduse kohta on tähtsad eeltingimused toiduainete kasutamiseks. Kuigi need põhimõtted on kehtestatud ka praegustes õigusaktides, tervitan ma muudatusi ja täiendavaid selgitusi, mis on kehtestatud nende tähtsate aspektide tugevdamiseks. Tegemist on ka nõudega, õigusakti uuendatakse teaduslikku ja tehnoloogilist arengut silmas pidades.

Seoses sellega võin eelkõige toetada muudatusettepanekut, mis on sisse viidud pärast seda, kui EFSA hindas Southamptoni uuringu tulemusi. Nende kohaselt nõutakse, et märgistatud oleksid teatud toiduvärvidega seostatavad võimalikud kõrvatoimed laste käitumisele. Selline märgistus tagab, et tarbijatele, kes võivad soovida kõnealuseid värve vältida, antakse asjakohast teavet.

Kõnealuse ettepaneku alaste arutelude jooksul on väljendatud ka muret mõne üldiselt asovärvaineteks nimetatava toiduvärvi võimalike allergeensete mõjude suhtes. Konkreetseid menetlusi ja õigusakte kohaldatakse võimalike allergeensete toiduainete suhtes ning seepärast võin väga selgelt öelda, et komisjon palub Euroopa Toiduohutusameti käsitleda konkreetselt asovärvainete võimalikke allergeenilist toimet nende toidu lisaainete taashindamise jooksul. Vajadusel kaalub komisjon selle taashindamise tulemusena asjakohaste meetmete võtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ II lisa A osa muutmiseks, et anda toiduallergia käes kannatavatele tarbijatele asjakohast teavet.

Ensüüme on traditsiooniliselt kasutatud selliste toiduainete tootmises, nagu leib, juust, õlu ja vein. Ensüümid võivad parandada toiduaine tekstuuri, kaubanduslikku välimust ja toiteväärtust ning neid võib kasutada alternatiivina keemial põhinevale tehnoloogiale. Siiani ei ole toiduensüümide alased õigusaktid ELi tasandil täielikult harmoniseeritud ning selle tulemusena on see ühtlustamise puudumine tekitanud kaubandustõkkeid ja takistanud kasvu selles valdkonnas.

Kavandatud määruse menetlemise edukas lõpulejõudmine täidab tühimikud praeguses regulatsioonid, kehtestades ühtlustatud eeskirjad toiduensüümide teaduslikuks hindamiseks, kasutamiseks ja neile lubade andmiseks ühenduses.

Sooviksin tervitada muudatusi, mis tugevdavad ettevaatusprintsiipi ja tarbijate mitteeksitamise kriteeriumit, mis on kavandatud määruse aluspõhimõteteks. Samuti tervitan ma muudatust, millega selgitatakse täiendavalt ensüüme käsitleva määruse ning geneetiliselt muundatud toidu ja sööda alaste õigusaktide vastastikust mõju.

Lõhna- ja maitseainete puhul pakutakse ettepanekuga tarbijatele kõrgetasemelist kaitset, lubades samas tööstusel jätkata uute lõhna- ja maitseainete ja uute kasutusalade arendamist, et vastata tarbijatele üha kasvavale nõudlusele käepärasemate toiduainete järele. Raamistik lubab Euroopa tööstusel säilitada ja konsolideerida oma juhtiv positsioon ülemaailmsel turul.

Lõhna- ja maitseaineid kasutatakse toiduainete lõhna ja/või maitse väljatoomiseks või muutmiseks tarbija jaoks. Lõhna- ja maitseainete kasutamine ei tohiks eksitada tarbijat tema toiduaine laadi või kvaliteedi osas. Lõhna- ja maitseainete märgistamist käsitlevad uued eeskirjad teavitavad tõesti tarbijat paremini ja aitavad vältida tarbijate eksitamist.

Arutelude jooksul esines erimeelsusi vajaduse üle lisada ürdid ja vürtsid määruse reguleerimisalasse. Komisjon tervitab saavutatud kokkulepet, millega parandatakse tarbijakaitset ja võetakse samal ajal arvesse võimalikku mõju tavapärastele kasutusvaldkondadele.

Kuulasin hoolikalt proua Drčar Murko't ning ma soovin talle tagada ja ühtlasi ka kinnitada, et määruse jõustumisest alates jälgib komisjon liikmesriikide esitatud teabe alusel põhjalikult arenguid vürtside ja ürtide ja looduslike lõhna- ja maitseekstraktide vastavas kasutamises. Selle teabe alusel ja võttes arvesse hiljutist teaduslikku arengut toksikoloogilise küsimuse ja tarbijate kokkupuute osas, esitab komisjon vajadusel ettepaneku III lisa B osa muutmiseks.

  Pilar Ayuso, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Härra juhataja, volinik, räägin nüüd enda nimel ning sooviksin alustada raportööri proua Drčar Murko õnnitlemisega tehtud tubli töö puhul; samuti soovin õnnitleda variraportööre ning samuti eesistujariiki Sloveeniat ja komisjoni, et nad olid valmis läbi rääkima, et saavutada teisel lugemisel selle aruande osas kokkulepe. Samuti sooviksin tänada teiste paketi raportite raportööre proua Westlundi ja proua Doyle'i ning samuti variraportööre nende abi ja koostöö eest ettepanekutes tõstatatud horisontaalsetele probleemidele lahenduste otsimisel.

Lõhna- ja maitseaineid käsitlevas ettepanekus tõstatatud kõige vastuolulisemaks teemaks juba arutelu algusest on olnud bioloogilised toimeained, mis on loomulikul kujul juba ürtides ja vürtsides olemas ja mis kujutasid ürtide ja vürtside tootjatele suurt probleemi, sest nad leidsid, et nad ei suuda ettepanekus sisalduvaid nõudeid järgida, pidades silmas oma toodete erilist laadi: erinevaid saagikoristuskohti, aastaaega, mil nad koristatakse, söömisharjumusi erinevates riikides jne.

Seoses selle aspektiga sooviksin öelda, et Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni eesmärk on algusest peale olnud tarbijakaitse. Seepärast ma arvan, et on positiivne, et nõukogu ja komisjoniga on jõutud kokkuleppele, et maksimaalseid määrasid ei kohaldata teatud ainete suhtes, kui liittoiduaine ei sisalda ühtegi lisatud lõhna- ja maitseainet ning ainsad lõhna- ja maitseomadustega toiduaine lisatud koostisosad on värsked, kuivatatud või külmutatud ürdid ja vürtsid.

Kokkuvõtteks sooviksin tervitada asjaolu, et homme hääletatakse kõnealuste toidu kvaliteedi parandamise vahendite paketi õigusaktide ettepanekute üle, sest lisaks sellele, et need ajakohastavad õigusakte, tehakse võimalikuks ka lõhna- ja maitseainete turustamise riski hindamise, mis pakub Euroopa tarbijatele märkimisväärset kaitset.

  Edite Estrela, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, esiteks ja Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel soovin õnnitleda raportööri tema töö puhul, samuti selle puhul, et ta püüdis leida üksmeelt variraportööridega ja tegi jõupingutusi, et püüda saavutada osapoolte vahel soovitud kokkulepet.

Lõhna- ja maitseaineid käsitleva määruse ettepaneku eesmärk on selgitada ja ajakohastada lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toiduainete koostisosade kasutamise eeskirju, võttes arvesse lõhna- ja maitseainete valdkonnas toimunud tehnoloogilist ja teaduslikku arengut, arenguid Euroopa Liidu toiduainete alastes õigusaktides ning samal ajal inimtervise kaitse alaseid nõudeid.

Määruses sätestatakse lõhna- ja maitseainete või lõhna- ja maitseomadustega toiduainete koostisosade kasutamise üldised tingimused, selles sisalduvad lõhna- ja maitseainete selged mõisted, üldised eeskirjad nende kasutamiseks ning inimtervisele ohtlike ainete märgistamise ja maksimaalmäärade eeskirjad. Teise lugemise käigus saavutatud kompromiss on komisjoni, nõukogu ja parlamendi vahelise koostöö tulemus. Toimunud on mitmed kohtumised, läbi on räägitud vastuolulisemate küsimuste osas ning mööndusi on teinud kõik pooled. Sellest olenemata peegeldab kokkulepe erinevate parlamendi esitatud muudatusettepanekute põhimõtteid, mis võtab arvesse kahte peamist eesmärki: tarbijate teavitamine ja nende huvide kaitsmine ning ka rahva tervise kaitse.

Lõhna- ja maitseained ning lõhna- ja maitseomadustega ained peavad olema ohutud ning nende kasutamine ei tohiks tarbijaid eksitada. Seoses sellega sätestatakse uues õigusaktis lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toiduainete koostisosades sisalduvate teatud ainete maksimaalmäärad, mis võivad olla inimtervisele mürgised ja ohtlikud, võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti teaduslikke arvamusi. Maksimaalmäärasid ei kohaldata kolme aine suhtes: estragoli, safrooli ja metüüleugenooli suhtes, kui need esinevad liittoitudes, millele ei ole lisatud lõhna- ja maitseaineid, kuid on lisatud ainult lõhna- ja maitseomadustega toiduaine koostisosad ürtide ja/või vürtside kujul. Sellest olenemata vaadatakse see erand läbi, kui ilmnevad teadusliku tõendid selle kohta, et nende tarbimine kujutab endast ohtu tervisele.

Loodusliku mõiste on ikka veel tarbijatele segadust tekitav, kuid uus ettepanek looduslike lõhna- ja maitseainete märgistamise kohta ei vasta paremini tarbijate ootustele, kuna mõiste „looduslik” kasutamine piirdub nende lõhna- ja maitseainetega, mis on saadud looduslikest lõhna- ja maitseühenditest, kus vähemalt 95% lõhna- või maitsekomponendist peab olema saadud osutatud looduslikust allikast.

  Mojca Drčar Murko, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, lisaainete määruse puhul tervitas minu fraktsioon ettepanekut ajakohastada ja ühtlustada Euroopa õigusakte ning toetas raportööri proua Westlundi tema püüdlustest tagada tarbijate ja nende tervise pidev kaitse, seda eelkõige elanikkonna haavatavate rühmade puhul.

Tõsiasi on, et toiduainete tootjad vastavad kasvavale nõudlusele, arendades pidevalt välja uusi tooteid ning nende mitmekesistamine saavutatakse peamiselt lisaainete lisamisega. Toiduainete alased õigusaktid peaksid olema proportsionaalsed ja tasakaalustatud, kaitstes samas rahvatervist ja tagades toiduainete tootjatele võrdsed võimalused.

See põhimõte on lihtne, kuid ilmselgelt tõlgendatakse seda erinevalt. Kuidas me saame saavutada rahvatervise tõusu samal ajal Euroopa toiduainetetööstuse tehnoloogilist arengut takistama?

Leian, et me leppisime kokku veatutes muudatusettepanekutes – eesmärgiga kaitsta tarbijate huve, eelkõige täpse märgistuse osas –, kuid me tahtsime kaasa aidata ka tarbijate teadlikkuse tõstmisele. Olen veendunud, et teadlikud, tähelepanelikud tarbijad võivad vägagi mõjutada valmistoidu tootmist Euroopa Liidus. Toetasime muudatusettepanekuid, mille eesmärk oli toetada komisjoni ettepanekut, eelkõige kolmes punktis: osalemine lisaainetele lubade andmise menetluses, lubade andmise menetluse läbipaistvus ning lubade andmise eritingimused.

  Carl Schlyter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (SV) Härra juhataja, meie valijad tahavad head, turvalist toitu, mida nad võivad usaldada. Kas nad saavad selle nende määrustega? Parlamendil on õnnestunud saavutada mõne paranduse heakskiitmine. Minul isiklikult on eriti hea meel selle üle, et eelkõige nanotehnoloogia saab lõpuks reguleeritud ning seda ei saa enam turule nihverdada ilma nõuetekohase kontrollita. Keskkonna lisamine ühe kriteeriumina lisaainete heakskiitmisel on edasiminek. Asjaolu, et asovärvainete olemasolu peab märgistusel näitama, on edasiminek. Seega on, mille üle heameelt tunda. Lisaks on lõhna- ja maitseainete puhul õnnestunud parlamendil tagada, et looduslikult lõhnastatud ja maitsestatud tooted ei ole jäetud täielikult kehva seisu võrreldes kuntslike lõhna- ja maitseainete tööstusega.

Hoolimata sellest olen ma üllatunud, et nõukogu läheb vastuollu oma valijate soovidega. Kuidas saavad meie valitsused olla aktiivselt vastu tekstile, milles öeldakse, et lisaained ei tohi ekslikult suunata tarbijat mõtlema, et toit sisaldab muid koostisosi peale nende, mis seal tegelikult sees on? Kuidas nad saavad sellele aktiivselt vastu olla? Ministrid on aktiivselt vastu arvamusele, et muidu värvusetutes ainetes värvainete kasutamiseks peab olema konkreetne põhjus. Ministrite nõukogu oli aktiivselt vastu asovärvainete keelustamisele. Nad olid aktiivselt vastu nõudele, et toodete märgistus peab näitama, et on lisatud säilitusainetena kasutatud pestitsiidide, et tarbijad oleksid sellest asjaolust teadlikud.

Arvan, et kui me kiidame heaks roheliste ettepaneku keelustada asovärvainete kasutamine lastele mõeldud toodetes, sunnime nõukogu kaitsma oma seisukohta avalikus arutelus. Lõppude lõpuks, nõukogul on lihtne oma seisukoha juurde jääda sellistes küsimustes, kui ta peab meiega läbirääkimisi kinniste uste taga, kuid milline valitsus tõuseb püsti ja kiidab heaks lisaained, mille puhul me teame, et need toovad kaasa laste hüperaktiivsuse ja mille puhul on vägagi alust arvata, et need tekitavad lastel allergiaid? Huvitav, kas komisjon ei saaks kohe keelustamise juurde asuda. Värvained ei ole just tähtsad ja asendamatud lisaained. Pealegi on olemas muid värvaineid peale asovärvainete. Kui me nõuame ettevaatusprintsiibi kohaldamist, niipea kui EFSA on näidanud, et on allergia tekkimise risk ja kõrgendatud allergiarisk, siis peamegi need vaid keelustama. Pärast seda ei pea me enam asovärvainete üle arutlema.

  Kartika Tamara Liotard, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Sooviksin alustuseks väljendada oma siirast tänu raportööridele ja variraportööridele koostöö eest selles kuratlikus töös. Lõpptulemus ei pruugi olla täiesti selline, nagu ma soovinud oleksin, kuid ma usun, et see kujutab endast parimat, mida neis poliitilistes tingimustes oli võimalik saavutada.

Ma näen seda nii, et kõikides toimikutes on kaks esilekerkivat asja: maksimaalne tarbijakaitse ja täielik läbipaistvus. Mis minusse puutub, siis majanduslikud huvid on nende kahe põhilise idee kõrval teisejärgulised. Maksimaalne tarbijakaitse tähendab ettevaatusprintsiibi süstemaatilist kohaldamist. Kui 100%lilse kindlusega ei ole teada, et mõni asi on kindel, ei tohiks turustamisluba anda. Tarbija eksitamist ostu sooritamise ajal peab samuti iga hinnaga ära hoidma. Maksimaalne läbipaistvus tähendab, et me ei anna alla toiduainete suurtootjate survele hoida oma valemid ja tootmismeetodid saladuses. Tarbijatel on õigus teada täpselt, mis on nende toidu sees, ning toidu tootmistingimusi.

Hinnates nelja raportit nende kahe põhimõtte valguses, pean ma märkima, et kuigi need raportid ei ole alati täiuslikud, on nende puhul näha selget paranemist esialgsete ettepanekutega võrreldes. Need aitavad kaasa tarbijakaitsele ja läbipaistvusele ning seega kavatsen mina kompromisse toetada. Kahju, et me ei suutnud reguleerida ka otseselt GM-märgistust.

Sooviksin kokkuvõtteks lisada veel ühte asja. Arvan, et kõige erakordsem on see, et uutes ettepanekutes näiteks uute toiduainete kohta algatab komisjon ühetaolised menetlused isegi enne, kui sellele on antud parlamendi heakskiit. Kui nüüd leebelt öelda, siis see ei tundu mulle Euroopa demokraatia suure austamisena.

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Sooviksin kõigepealt ära märkida proua Doyle'i tehtud töö ning tänada teda katse eest esitada tasakaalus dokument, mille peamine eesmärk on kaitsta kodanike tervist.

Toiduensüüme sisaldavad paljud iga päev igal ühiskonnatasandil tarbitavad tooted, näiteks saiad ja leivad. Seepärast on väga tähtis jälgida nende tootmist. Samuti on väga tähtis tagada nende ohutus tervisele ja ühtlustada selline kontroll kogu Euroopa Liidus.

On väga tähtis saavutada Euroopa Liidu kodanike usaldus Euroopa direktiivide koostamisse, eelkõige ajal, mil Euroopat on raputanud "halvaks läinud juustu taaskasutamise" skandaal. Et vältida selle olukorra taastekkimist, peame keskenduma mitte ainult direktiivi ettevalmistamisele, vaid ennekõike selle rakendamise jälgimisele erinevates liikmesriikides. Kuna me teame, et kuni 80% toiduensüümidest toodavad neli ettevõtet, siis ma arvan, et tootmise kvaliteedikontroll ei tohiks olla probleem. Tootmismeetodid võivad siiski probleemiks osutuda ning seepärast ma usun, et proua Doyle'i raport on õige tõmbamaks tähelepanu sellele põhiprobleemile.

  Françoise Grossetête (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, ajal, mil mõnedes ELi liikmesriikides on vallandunud järjekordne toiduskandaal, isegi kui on kaheldamatu pettuse massilise tõttu, pole ime, et tarbijad seavad küsimärgi alla kõike ja väljendavad kahtlusi kõige suhtes, mis võib tunduda "kunstlik". Kaitset pakkuv Euroopa tagab ühtlasi tarbijakaitse ja rahvatervise.

Toidulisanditel, lõhna- ja maitseainetel ja ensüümidel on tähtis roll meie toidu valmistamisel. Seepärast vajame selgesõnalisi, ühtlustatud eeskirju nende ainete ohutuse, neile lubade andmise ja nende müügi kohta, et kaitsta tarbijaid ja ennekõike suurendada avalikkuse usaldust neid aineid kasutades toodetud toidu suhtes. Seepärast on tähtis, et eeskirjad tugineksid usaldusväärsetele teaduslikele hinnangutele.

Peame täitma ka õigusliku tühiku, mis on alati Euroopa tasandil olemas olnud ensüümide puhul, mida kasutatakse näiteks leiva või piimatoodangu valmistamisel. Mul on hea meel näha, et seepärast on kehtestatud täiendavad kaitsemeetmed eesmärgiga tagada läbipaistvus selgesõnalise ja arusaadavama märgistuse abil. See on eriti tähtis, kui väidetakse, et need tooted on "looduslikud".

Õigusaktide eelnõu peamiseks aspektiks on toidu lisaainete, lõhna- ja maitseainete ning ensüümide lubade andmise ühtne menetlus koos ohutushinnanguga, mille teeb Euroopa Toiduohutusamet kõikide nende kohta, mida kindlasti kasutatakse toiduainetetööstuses ühe rohkem.

Loomulikult hoiab parlament silma peal, et teada, kas neid aineid jälgitakse. Mitte mingil juhul ei tohiks toidu lisaained ohustada tarbijate tervist või neid eksitada, sest on äärmiselt tähtis, et me tagame tarbijakaitse ja toiduohutuse, säilitades samal ajal toiduainetetööstuse innovaatilisuse ja konkurentsivõime.

  Linda McAvan (PSE). – Härra juhataja, sooviksin rääkida volinikuga ühest raportist toidu lisaainete kohta ning eelkõige asovärvainetena tuntud toiduvärvidest. Mul on äärmiselt hea meel, et meil on väga häid uudiseid: praegusest hetkest alates peab nende kohta märgistuse lisama kõikidel toiduainetele. Soovin õnnitleda Åsa Westlundi, kes on selle saavutamise nimel väga kõvasti tööd teinud. Kui ta seda tööd alustas, ei osanud keegi ette näha selliseid edusamme ning ometi oleme me neid saavutanud. Tegemist on suure edasiminekuga status quo'st. Kuid ma arvan, et ei minda piisavalt kaugele.

Te olete kindlasti teadlikud Southamptoni ülikooli eelmise aasta augusti uuringust, mis näitab seost erinevaid maiustusi söönud ja karastusjooke joonud laste käitumise ja asovärvainete vahel. Tegemist on väga tõsise uuringuga; see avaldati ajakirjas The Lancet. Sellele on antud vastikune eksperthinnang ning see on nii tõsine, et Ühendkuningriik on oma standardimisametite kaudu kutsunud üles keelustama nende värvainete kasutamine toiduainetes. Paljud Euroopa ettevõtted on kahe käega poolt ja lõpetavad nende kasutamise vabatahtlikult.

Siseturg on juba selles küsimuses läbi kukkumas. On üsna hästi teada, et kõnealustel toodetel ei ole toiteväärtust ning olemas on looduslikud lõhna- ja maitseained. Nägin ühes meie ajakirjas kedagi küsimas: „Kas me vajame Smarties'e lõppu?” (need on väga kriiskavat värvi maiustused), kuid olemas on väga head looduslikud alternatiivid neile värvainetele. Me ei pea neid värvaineid kasutama.

Tervitame täna juhtunut, kuid loodame, et te jätkate tööd Euroopa Toiduohutusametiga, et kiirendada tööd nende ainete läbivaatamisel. Ma ei usu, et Euroopa inimesed soovivad neid kunstlikke värvaineid ning ma arvan, et me peaksime rohkem tähelepanu pöörama sellele, mida inimesed tahavad oma toidus näha ja mitte sellele, mida ettevõtted sinna lisada soovivad. Loodan, et panete EFSA kiiremini tööle, et leida sellele probleemile lahendus.

  Marios Matsakis (ALDE). – Härra juhataja, soovin rääkida toiduensüümide ettepanekust, mille variraportöör ma olin. Seoses sellega sooviksin edasi anda oma õnnitlused proua Doyle'ile – ning ma loodan, et ta jõuab täna Iirimaalt siia turvaliselt – suurepärast raporti puhul.

Samuti sooviksin avaldada tänu väga hea koostöö eest variraportööridega; see koostöö toimus alati mõistmise ning nii poliitiliste kui ka asjakohaste teaduslike teadmiste vahetamise tähe all.

See koostöö oli nii hea, et selle tulemusena koostati kauaoodatud kompromiss, millel on selle täiskogu fraktsioonide lai toetus ning mis minu arvates sisaldab paljusid ülimalt tundlikke parameetreid, mis tugevdab kaalutavat õigusakti ning muudab selle tulemuslikumaks ja kergemini kohaldatavaks.

Seda kompromisspaketti silmas pidades leian, et suures osas saavutatakse kavandatud määruse eesmärk, milleks teadaolevalt on ühtlustada ELi toiduainete töötlemises ensüümide kasutamise kontrollimise alaseid õigusakte, kaitstes peamise eesmärgina inimtervist, aga teisena punktina edendades ka õiglast kaubandust ja konkurentsi.

Meil on eriti hea meel selle üle, et raportis on oma koht ka ettevaatusprintsiibil, mida ei pea pühaks mitte ainult minu fraktsiooni parlamendiliikmed, vaid ka üldiselt enamik parlamendiliikmeid, ning see peaks panema Euroopa tarbijad tundma, et palju on ära tehtud tagamaks nende tervise kaitse toiduensüümide osas.

Lisaks on eriline rõhk asetatud selle tagamisele, et tarbijale antud teave oleks täpne ja kasulik.

Nagu arvata oli, on geneetiliselt muundatud organismide kaasamise küsimus tekitanud mõningaid vaidlusi. Jõutud on siiski piisava kompromissini.

Kokkuvõttes soovin öelda, et tegemist on hea raportiga ning minu fraktsioon kavatseb seda vägagi toetada.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Härra juhataja, me räägime väga palju laste kaitsmisest. On küllaga tõendeid, mis näitavad, et kunstlikud lõhna- ja maitseained ning lisandid on mitmel juhul kahjulikud laste tervisele. Esiteks võime vaatluse alla võtta selle, et autismiga laste osakaal ning tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) osakaal on tõusnud viimase 15 aasta jooksul 435%, mis mõjutab hetkel 3–5% lastest. Siis võime vaadelda lõhna- ja maitseainetega seotud sümptomeid ning neid on palju, kuid võtkem näiteks maitsetugevdaja MSG, mida leidub nii laste maiustustes, jookides, suupistetes kui lõunasöökides. On 92 sümptomit, kuid nende seas on ka hüperaktiivsus ja tujukõikumised.

Minu kui ema peamine mure toidu puhul on seotud selle ohutuse ja läbipaistvusega. Tunnen, et seame tõsiselt ohtu oma lapsed ja nende võime õppida, kui lubame nende toidulauale värvainete, säilitusainete ja lisaainete laadungi. Lapsed vajavad head värsket toitu, mis oleks kasvatatud võimalikult lähedal ja võimalikult looduslikult. Seepärast hakakem tõesti oma lapsi kaitsma.

  Anja Weisgerber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, minu tänud kõikidele raportööridele, eelkõige proua Drčar Murko'le ja proua Ayuso'le, nende konstruktiivse koostöö ja usalduse eest. Toidu kvaliteedi parandamise vahendite pakett toob kaasa ühetaolised, ühtlustatud eeskirjad lisaainete kasutamise kohta, mida hakatakse kohaldama kogu Euroopas. Tulevikus kaitstakse lisaainete, ensüümide ning lõhna- ja maitseainete kasutamisel toidus tarbijate tervist kõrgel tasemel – ja just nii see olema peabki.

Paketiga kohandatakse praeguseid õigusakte vastavalt toidu lisaainete valdkonnas toimunud tehnilisele ja teaduslikule arengule. Kui on teaduslik alus, mis näitab ohtu tervisele, peab sätestama künnised nii, et ennetada igasuguseid ohte.

Me ei tohi siiski muutuda hüsteeriliseks või tekitada alusetut paanikat. On olemas sellised toidu lisaained, nagu Rivieri titaanjuur, niiskusesäilitaja, ning mesilasvaha, paakumisvastane aine, mida on sajandeid kasutatud toitude ja jookide valmistamisel. Lisaks sisaldavad teatud luuviljad, nagu kirsid, virsikud ja aprikoosid looduslikult väikeses koguses vesiniktsüaniidhapet ning ometi oleme neid vilju söönud ilma igasuguste probleemideta tuhandeid aastaid. Samamoodi sisaldavad mõned ürdid ja vürtsid looduslikult aineid, mis suures koguses võivad põhjustada terviseprobleeme. Siiski oleme selliseid ürte ja vürtse, nagu basiilik, estragon ja muskaatpähkel, kasutanud oma toidu valmistamisel kauem, kui mäletada suudame, ja seda ilma igasuguste probleemideta, kuid loomulikult ainult väikestes, ohutustes kogustes.

Seepärast tervitan ma kompromissi uue määruse osas, mis käsitleb lõhna- ja maitseaineid ning teatud lõhna- ja maitseomadustega toiduaine koostisosi toidus ja toidul kasutamiseks. Kui pole põhjust muretsemiseks, tehakse künnise väärtustesse erandeid, kuigi vaid siis, kui toidu valmistamisel kasutatakse ainult värskeid või kuivatatud ürte. Sel moel saame kaasa aidata looduslike toodete ja looduslike koostisosade kasutamisele, et tuhandeid aastaid vanad retseptid, näiteks Itaalia pesto retsept, säiliksid ka tulevikus.

  Gyula Hegyi (PSE). – (HU) Tervitan asjaolu, et pärast REACHi määrust ja pestitsiide käsitlevat määrust jõuame määruseni, mis käsitleb sageli hukka mõistetud keemilisi aineid ja toidu lisaaineid.

Skandaalide üha kasvav arv on toonud kaasa selle, et Euroopa avalikkus mõtleb nende tarbijate jaoks kahtlaste ainete peale suurema murega kui eales varem. Keskmine inimene tarbib igal aastal umbes 3 kg laias laastus 2600 erinevat E-numbriga toidu lisaainet, ilma et ta teaks, et need on kahjulikud.

Juba on esitatud mõned hästi põhjendatud süüdistused seoses lisaainete märkimisväärsete kogustega. Lisaained tekitavad tarbijates vale mulje ning annavad toidule elavad, säravad värvid, mida looduses ei leidu. Lisaks sellele terviseriskile põhjustavad nad ka psühholoogilist kahju lastele, harjutades neid mitteloodusliku toiduga, samas kui just tagasipöördumine loodusliku toidu juurde on see, mida me peame populariseerima nii noorte kui täiskasvanute hulgas.

Soovin õnnitleda proua Westlundi tema raporti puhul – tal on õnnestunud uue õigusaktiga saavutada see, et inimtervisele ja loodusele kahjulikke lisaaineid ei tohi enam tulevikus kasutada. On tähtis, et ohtlikud ained, nagu lapsepõlves hüperaktiivsust põhjustavad asovärvained, oleksid vähemalt siltidel märgitud, kuigi ma nõustun ka oma kaasliikmetega, et me oleksime pidanud need keelustama.

Mul on siiski kahju sellest, et vaatamata parlamendi soovitusele ei pea otseselt märgistusele kandma geneetiliselt muundatud organisme sisaldavaid lisaaineid. Suur osa Euroopa elanikkonnast ei taha tarbida geneetiliselt muundatud organisme sisaldavat toitu ning vastavalt küsitlustele soovib 90% neist teada, kas teatud toit sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või mitte. Me ei saa kõrvale jätta oma kodanike tervet huvi ning sellega seoses õigust teabele.

Muide, mõned minu kolleegid ja mina protestime avalduses selle vastu, et komisjon soovib Euroopasse salaja sisse tuua uusi geneetiliselt muundatud organisme. Me peame kaitsma igaühe õigust looduslikule, tervislikule toidule.

  Horst Schnellhardt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, me oleme tänu võlgu raportöörile proua Westlundile. Ta töötas suure pühendumusega ja väga koostööaltilt. Ma tervitan seda ning see tähendab, et me võime tulemusega rahul olla. Usun, et uue, toidu lisaaineid käsitleva määrusega on saavutatud rahuldav tulemus nii tootjate kui tarbijate jaoks.

Praegused õigusaktid toidu lisaainete kohta on peaaegu 20 aastat vanad. Uue direktiivi ja kahe otsuse muutumisega kaheks määruseks on teksti lihtsustatud ja ajakohastatud kooskõlas uue tehnoloogilise ja teadusliku arenguga. On väga hea tulemus, et meil on positiivne nimekiri, milles sätestatakse selgesõnaliselt ained, mida võib kasutada. Pean seda heaks asjaks ning ma nõustun ka komiteemenetluse kasutamisega uute ainete lisamisel. Me peaksime siin kähku tegutsema.

Olen rahul eeskirjadega GM-toodete kohta. Vajame mõlemat lubade andmise menetlust – see tähendab hindamisi – ning seepärast ma ei mõista, miks me ei võiks siin vastavalt jätkata, nagu mõned liikmed on öelnud. Pidades silmas asovärvaineid – Southamptoni uuringu tulemused on tõesti kättesaadavad –, peame arvesse võtma ka asjaolu, et Euroopa Toiduohutusamet on läbi viinud uuringu, mille tulemusena on avaldatud esialgne hinnang, milles märgitakse selgesõnaliselt, et Southamptoni ülikooli uuring ei ole veatu. See ei ole 100% usaldusväärne. Me ei tohi muutuda hüsteeriliseks ja hakata ründama selle pärast, et loodud on menetlus.

Lubade andmise menetlus toiduohutusameti kaudu on suurepärane, kuid mulle teeb muret see – ja siinkohal ma paluksin komisjonilt ümber mõelda –, et me anname toiduohutusametile üheksa kuud loa andmiseks või riskianalüüsiks. Ka komisjon vajab üheksat kuud riskijuhtimisotsuse tegemiseks. Seepärast peavad ettevõtted ootama 18 kuud enne toote turuleviimiseks loa saamist. See on väga kaugel bürokraatia vähendamisest, seega peaksime tõsiselt mõtlema, kuidas seda saaks teha kiiremini.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, kunstlike lisaainete (ensüümide, lõhna- ja maitseainete) toiduainetes kasutamise põhimõtteid käsitlevate uute määruste jõustumine mitte ainult ei ühtlusta selle valdkonna õigusakte, vaid toetab ka tarbijakaitset ja lihtsustab toidukaupade müüki Euroopa Liidus. Ensüümide kasutamise lihtsustamist ELis toetab Euroopa toiduainetetööstus, mis ei ole mures mitte ainult põhimõtete ühtlustamise pärast, vaid ennekõike ka selle pärast, et tarbijad ei kaotaks usku nende toodetesse.

Olles ise üks sellistest tarbijatest, tahaksin olla kindel, et minu ostetav toit on ohutu. Toiduainetele lisatud sajad kunstlikud lisaained ja tuhanded lõhna- ja maitseained ei tohi meie tervist kahjustada. Kvaliteedinõuded peavad tagama, et ohutus oleks tagatud täiel määral. On tähtis, et toitudes säiliks nende loomulik olemus võimalikult suurel määral.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Härra juhataja, selles arutelus on kolm küsimust, millele ma sooviksin tähelepanu juhtida.

Esiteks peab toetama Euroopa Komisjoni tema jõupingutustes ühendada menetlused toidu lisaainete – ensüümide ning lõhna- ja maitseainete – kasutamise lubade väljastamiseks Euroopa Liidus ning eelkõige suurendada nende menetluste läbipaistvust.

Teiseks peavad lubade väljastamise menetlused olema suunatud otse tarbijate tervise maksimaalsele kaitsele. Tarbija peaks olema veendunud, et nii Euroopa kui riigiinstitutsioonid on valvel, et pakkuda talle maksimaalset tarbijakaitset ning et tänu nende tegutsemisele saab ta tervislikku toitu, mis on võimalikult looduslik ja ohutu.

Kolmandaks ja lõpetuseks peab järgima põhimõtteid, mille kohaselt tarbijat teavitatakse täiel määral toidus sisalduvatest lisaainetest. Teave selle kohta peab olema selgesõnaliselt pakendile märgitud ning koostatud ka keeles, mis on tarbijale selge ja arusaadav.

  Hiltrud Breyer (Verts/ALE). – (DE) Härra juhataja, sooviksin väga toetada Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud ettepanekuid, sest me soovime asovärvainete keelustamist. Euroopa tarbijakaitsepoliitikat iseloomustab ohutus, kuid ka ettevaatusprintsiibi kohaldamine. Keeluta trambitakse ettevaatusprintsiip jalge alla. Lisaks puudub tehniliselt vajadus asovärvainete järele, sest on olemas alternatiivid. Seega on tegemist tarbija petmisega; see paneb inimesi uskuma midagi, mis tegelikult on hoopis teisiti.

Ma soovitan teil taas kord tungivalt seda hoiatavat uuringut tõsiselt ja tõesti kohaldada ettevaatusprintsiipi – mida Euroopa õiguses ikkagi pühaks peetakse. Samuti soovitan ma tungivalt kõrvaldada geenitehnoloogiat kasutades toodetud lisaainete märgistuses valitsev puudujääk – püüame praegu kõrvaldada puudujääki loomset päritolu GM-toodete märgistuses valitsevat puudujääki ning oleks lausa naeruväärne, kui me ei kasutaks seda võimalust.

Vajame hästi kohandatud lubade andmise menetlust, mis võtaks piisavalt määral arvesse ettevaatusprintsiipi, kuid milles puuduksid märgistusalased puudujäägid ning milles tarbijatel oleks võimalik vabalt otsustada, mida nad söövad.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Ma hindan väga jõupingutusi, mida raportöör on teinud eesmärgiga saavutada suuremat läbipaistvust toidu lisaainete, lõhna- ja maitseainete ja ensüümide heakskiitmise protsessis ning suurendada tarbijakaitset ja seda eelkõige teatud ainete suhtes allergiliste jaoks.

Toidu lisaaineid peaks pidevalt jälgima ja üle hindama, tuginedes muutuvatele kasutamistingimustele ja uutele teaduslikele andmetele. Paljusid neist toodetakse kemikaalidest ning pikaajalisel kasutamisel võib neil olla tervisele negatiivne mõju. Seepärast on väga tähtis märgistada tooted selgel ja ilmsel viisil. See hõlmab tarbekaupu ning ebapiisava või puuduva märgistusega võivad kaasneda tagajärjed.

Samuti sooviksin rõhutada oma seisukohta, et näiteks geneetiliselt muundatud toiduained peaksid olema selgesõnaliselt ja loetavalt märgistatud, nagu näiteks Kanadas, kus tarbitakse Canola õli või rapsiseemneõli.

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. – Härra juhataja, ma tervitan selle ettepanekute paketi edukat lõpuleviimist ning loodan, et parlament toetab homme kompromissettepanekut. Mis veelgi tähtsam, kõnealune pakett tugevdab tarbijakaitset ja toiduohutust. Pean eelkõige silmas mõningaid raskemaid küsimusi, mida on arutatud ning ma hindan soovi saavutada kompromiss. Seoses sellega sooviksin veel kord väljendada oma tänu kolmele raportöörile nende raske töö ning väga hea koostöö eest, mis neil oli komisjoniga, et jõuda selle kompromissettepanekuni.

Eelkõige sooviksin tänada proua Westlundi tema jõupingutuste eest seoses värvainetega. Ta teab väga hästi, et komisjon toetas tema ettepanekuid. Oleme jõudnud kompromissettepanekuni, kuid ma kinnitan teile, et me ei jää loorberitele puhkama. Oleme juba palunud EFSAl üle hinnata kõik nende lubatud lisaained ning kui EFSA arvamus näitab seda, ei kahtle me kohaldada neid lisaaineid käsitlevaid uusi eeskirju.

Sooviksin öelda seda nii üldiselt kui ka sellepärast, et nagu ma ütlesin, hindab EFSA kõik ained üle. Kui mis tahes ajal näitab EFSA seisukoht mis tahes aine puhul, et inimtervisele valitseb mingi oht, ei kõhkle me kasutada oma eesõigust esitada muudatusettepanek.

Esitati küsimus ensüümide ning geneetiliselt muundatud toidu ja sööda määruse kohta. Kui ensüüm eraldatakse geneetiliselt muundatud organismist, mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, siis märgitakse selle päritolu geneetiliselt muundatud organismist märgistusel. Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisala ei hõlma siiski toitu, sealhulgas ensüüme, mis on toodetud kääritamise teel, kasutades geneetiliselt muundatud mikroorganisme. Kõnealuse ettepaneku eesmärk on saada neile ensüümidele jälile ohutushindamise loa jaoks, mitte aga konkreetse GM-märgistuse jaoks.

Mainiti ka komisjonile riskijuhtimiseks antud üheksakuulist ajavahemikku. Ettepanekus nähakse komisjonile ette üheksa kuud, et esitada alalisele komiteele ettepanek arvamuse kohta. See on maksimaalne kavandatav aeg ning loomulikult esitatakse paljudel juhtudel ettepanekud loetelu ajakohastamiseks lühema aja jooksul. Siiski on juhtumeid, nimelt toidu lisaainete puhul, kui komisjon vajab üheksat kuud liikmesriikide ja kõikide sidusrühmadega erinevates küsimustes konsulteerimiseks. Seda saab saavutada vaid siis, kui sidusrühmadel on vastamiseks piisavalt aega, seega ma arvan, et maksimaalne üheksakuuline ajavahemik ei ole liialdatud.

Sooviksin lõpetuseks tänada teid veel kord koostööd eest ning ootan põnevusega ettepaneku vastuvõtmist homselt istungil.

  Åsa Westlund, raportöör. – (SV) Härra juhataja, lubage mul veel kord tänada volinik Vassilioud tema abi eest seoses asovärvainetega. Me tõesti väärtustame seda, et tegemist oli ühe esimese küsimusega, millega te pidite ametisse asudes tegelema. See näitas, et te olete valmis oma kohustusteks komisjonis mitte lihtsalt järgida EFSA soovitusi, vaid muuta see meie kohustuseks teostada õigusaktidega seotud kõikide aspektide sõltumatuid hindamisi. Olete tõesti näidanud, et olete vastutuseks valmis.

Ma arvan, et tänaõhtuse arutelu käigus on saanud selgeks, et ka Euroopa Parlament hakkab põhjalikult jälgima EFSA ülevaateid asovärvainete allergilise toime kohta ning jälgib põhjalikult ka komisjoni seisukohta selle hinnangu puhul. Pole vaja öelda, et vaatame ka teisi uuringuid, mis asovärvainete poolt laste käitumisele avalduva toime kohta esitatakse ning seda näiteks selleks, et tulla selle küsimuse juurde hiljem tagasi.

Lõpetuseks sooviksin öelda, et üks asi on koostada õigusakt, kuid seda peab ka kohaldama. Arvan, et paljud tarbijad nõustuvad minuga, et meid petetakse tänapäeval poodides sageli. Sooviksin, et liikmesriigid – ning ma pean seda õigustatud nõudeks – tugevdaksid oma kontrollisüsteemi ning tagaksid koos komisjoniga, et õigusakte, mille üle me homme hääletama hakkame, tõesti ka jälgitakse ja järgitakse, et tarbijad ei läheks koju näiteks paki puuviljajogurtiga, uskudes, et see sisaldab palju puuvilju või marju, et siis pakendit hoolikalt lugedes avastada, et see ei sisalda midagi muud peale värvainete.

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Härra juhataja, toiduainetööstus kasutab 300 toidu lisaainet, 2600 looduslikku või kunstlikku lõhna- ja maitseainet ning lisaks veel traditsioonilisi diastaase või ensüüme ning samuti asovärvaineid. Seepärast peab meie õigusakte ühtlustama. Kui me räägime hane- või pardimaksast, konserveeritud trüflitest või tigudest, siis me saame ilusti aru, miks on tosinaid õigusakte pluss neli määrust lubade andmise ühtseks menetluseks koos toodete loeteluga.

Jah, kõnealused lisaained suurendavad vahepeal tõsiste allergiate ohtu, kuid võib-olla on ettevaatusprintsiibiga mindud natuke kaugele. Härra juhataja, 2008. aastal, mil valitseb ülemaailmne toidukriis, kui Itaalia müüb dioksiini sisaldavat mozzarellat, mis on 10 miljonit eurot väärt tootmisharu, on mul raske uskuda, et 15 miljonit Euroopa töötut peaksid olema eriti mures ensüümide ning lõhna- ja maitseainete pärast, kuigi Euroopa Liidule on omane muretseda lõpmatult väikeste asjade üle lõpmatult suures maailmas.

  Mojca Drčar Murko (ALDE). - Härra juhataja, lisaks täna juba öeldule sooviksin veel kord kinnitada, et lõhna- ja maitseainetel on märkimisväärne turuväärtus. Ühtlustades riiklikke eeskirju eesmärgiga tagada valmistatud toidu mikrobioloogiline ohutus, peavad Euroopa seadusandjad olema teadlikud valdkonna tundlikkusest ja püüdma vältida turumoonutusi. Loodan, et nii see läheb, ning tänan volinik Vassilioud tema tänase avalduse eest.

Oleme teinud nõukogu ja komisjoniga ära suure töö, lahendades vaieldavad valdkonnad, välistades võimalikult palju mitmetähenduslikud kohad ja jõudes teise lugemise kokkuleppele.

Lisaks toiduohutusele ja siseturu tugevdamisele peab arvesse võtma ka teisi tarbijate huve. Tähtsal kohal nende hulgas oli soov, et toit oleks võimalikuld looduslik. See ei ole tingimata nii, et kõik lõhna- ja maitseained on toksikoloogilisest vaatenurgast ohutud ja samal ajal tarbijatele kasulikud. Parlament soovis rõhutada eelkõige tarbijate õigust valida.

Lõhna- ja maitseainete heakskiitmise menetluses võitleb „mõistlik tehnoloogiline vajadus” näiteks teiste Euroopa strateegiatega, näiteks võitlus ülekaaluga, kuna ülemäära võimsate lõhna- ja maitseainete lisamine võib varjata valmistatud toidu halva kvaliteedi. Arvan, et seda on põhjendustes piisavalt selgitatud.

Kokkuvõttes soovin ma tänada kõiki, kes olid seotud toidu kvaliteedi parandamise vahendite paketi alases töös ja aitasid meil koostada kasutatavad ja jõustatavad määrused.

ISTUNGI JUHATAJA: LUIGI COCILOVO
Asepresident

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult. – Sooviksin kõigepealt õnnitleda raportööre toidu lisaaineid, ensüüme ning lõhna- ja maitseaineid käsitlevate raportite puhul. On äärmiselt oluline, et meie parlament pööraks rohkem tähelepanu neile määrustele, kuna neil on tohutu mõju rahvatervisele ning me peaksime seepärast tagama, et meie poolt esimesel lugemisel toetatud muudatusettepanekud lisataks lõppteksti.

Tarbijate huvide kaitsmine ja toiduohutuse tagamine peavad jääma meie esimesteks prioriteetideks. Peaksime kooskõlas ettevaatusprintsiibi austamisega vältima teatud komponentide kasutamist, mille kohta meil puuduvad usaldusväärsed andmed ja sõltumatu teaduslik hinnang nende tagajärgede kohta tarbijate tervisele. Peaksime tõesti tagama oma kodanikele kvaliteetse ja ohutu toidu ning seepärast peaksime välja töötama tulemuslikud meetodid võimalike ohtlike komponentide poolt tarbijate tervisele avaldatava mõju loetlemiseks ja jälgimiseks.

Lisaks peame suurendama läbipaistvust tootmises, märgistamisel ja lubade andmise menetlustes, aga ka lisaaineid, ensüüme ning lõhna- ja maitseaineid käsitlevate määruste ühtlustamisel, et sätestada sidus regulatiivne pakett, millega tagatakse tarbijate parem kaitse ja rahvatervis. Tarbijakaitse tagamisel on tõeliseks väljakutseks tõesti võita tarbijate usaldus ja tagada kvaliteetse toidu tootmine nende heaks.

20. Parandus (kodukorra artikkel 204a) ( vt protokoll)

21. Fraktsioonide moodustamine (kodukorra artikli 29 muutmine) (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni nimel härra Corbetti esitatud raport (A6-0206/2008) parlamendi kodukorra artikli 29 (fraktsioonide moodustamine) muutmise kohta [2006/2201(REG)].

  Richard Corbett, raportöör. – Härra juhataja, olen siin, et esitleda teile põhiseaduskomisjoni raportit meie kodukorra kohta, kus me oleme käsitlenud künnise küsimust – miinimumkünnist, mis on vajalik fraktsiooni moodustamiseks meie parlamendis.

Kõikides parlamentides, kus on fraktsioonisüsteem, on olemas loomulikult miinimumkünnis. Tavaliselt ei lubata üksikul liikmel või kahel liikmel moodustada fraktsiooni; alati peab määratlema, milline peaks olema künnis. Ning kuna meie parlament üha kasvab, on loogiline, et me peatume, et arutleda ja mõelda, milline peaks olema järgmise parlamendikoosseisu puhul fraktsioonide moodustamise künnis.

Põhiseaduskomisjon on seda üksikasjalikult kaalunud ning komisjoni seisukohad olid jaotunud küllaltki võrdselt. Kui me seda komisjonis kaalusime, siis oli enamik ühe häälega künnise tõstmise vastu, kuigi loomulikult on see küsimus nüüd meie ees taas täiskogus.

Vaatlesime ka fraktsioone, mis on juba olemas, kuid jäävad natuke alla künnise, kui üks või kaks liiget lahkuvad ning seda, kas on õige, et sellised fraktsioonid peaksid automaatselt ja viivitamatult lakkama olemast või peaksime teatud tingimustel lubama sellistel fraktsioonidel tegevust jätkata. Selles küsimuses kiitis komisjon heaks minu ettepaneku, mis põhines endise fraktsiooni IND/DEM kaasjuhataja härra Bonde ettepanekule, kes juhtis minu tähelepanu sellele, milliste raskustega tema fraktsiooni juhina silmitsi seisaks, juhtides fraktsiooni, mis on napilt künnise ületanud ja kui üks, kaks või kolm liiget ähvardaksid lahkuda fraktsioonist, kui nad ei saaks oma tahtmist ühes või teises küsimuses, šantažeerides seega fraktsiooni reaalselt.

Tema soovitusel võttis komisjon arukalt vastu minu ettepaneku, et kui fraktsioon on eksisteerinud teatud aja, peaksime väiksemaid fraktsioone aitama, andes neil sellistes tingimustes võimaluse – selles küsimuses anname parlamendi presidendile teatud otsustusõiguse – jätkata teatud aja jooksul tegutsemist isegi siis, kui nad kukuvad alla künnise, kuni parlamendi järgmise asutamisistungjärguni ning loomulikult tingimusel, et neil on mõistlik minimaalne liikmete arv: me ei saa lubada, et fraktsioon eksisteeriks kahe või kolme liikmega.

Eesmärk oli leida tasakaal mõistliku künnise osas ja anda midagi ka väiksematele fraktsioonidele tagamaks, et nad ei seisaks silmitsi selle kohutava väljavaatega, et nende fraktsioonis võiks liikmete vähemus neid reaalselt šantažeerida ja igal hetkel lõpu teha.

Nagu ma ütlesin, kahtles komisjon künnise tõstmisel – enamus saavutati vaid ühe häälega. Kuid see küsimus on nüüd taas meie ees. Kui te vaatate praegu maailma parlamente, siis on meil fraktsiooni moodustamiseks üks madalamaid künniseid. Juba 2,5% meie liikmetest võivad moodustada fraktsiooni. Kui tea meenutate, et fraktsiooni moodustamine annab neile liikmetele rohkem täiendavaid vahendeid, kui tavaliige liikmena saab – lisavahendid fraktsioonina maksumaksjate vahenditest ning personali ja menetluseeliste mõttes –, peaks see andma meile mõtteainet.

Kas me tahame anda sellised suured vahendid neile, kes ausalt öeldes oleksid väga väike ja mitteesindav liikmete arv – 2,55%? Ma ise arvasin, et see on väga madal künnis: selles peitub oht, et anname sellised vahendid väga väikesele ning võimalik et mitteesindavale ja isegi äärmuslikule fraktsioonile. Mõned on välja toonud, et paremäärmuslased saaksid tõenäoliselt sellise madala künnisega moodustada fraktsiooni, kui neil oleks piisavalt kohti.

See on midagi, mida on õigust seaduslikult küsida. Milline on minimaalne künnis? Minu ettepanek on tõsta see 4%le, mis on ikkagi veel üsna madal, kui võrrelda seda liidu riigiparlamentidega ning ikka alla paljude riigiparlamentide normi, kuid võib-olla kujutab see endast mõistlikku tasakaalu. Mõistan nüüd, et mõned väiksemad fraktsioonid, kes alguses sellele ideele vastu olid, on nüüd nõus kompromissiks minu soovitatud 30 liikmes ja praeguse reegli kohase 20 liikme vahel; nad oleksid nõus, kui kompromissiks oleks 25 liiget.

Muutes vaatenurka ja rääkides raportööri asemel oma fraktsiooni koordinaatorina võin kolleegidele öelda, et minu fraktsioon on valmis nõustuma sellise kompromissiga – kui see ikkagi on kompromiss – ning me kõik võime sellega nõustuda. Kui tegemist ei ole kompromissiga – kui see ei ole vastuvõetav –, siis toetab minu fraktsioon jätkuvalt 30 liiget käsitlevat ettepanekut 25 liikme asemel.

  József Szájer, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Härra juhataja, minu partei ja mina kuulume nende hulka, kes on toetanud sidusama parlamendi loomist, kui me tõstame künnist, mis on siiani ja ka praegu fraktsiooni loomise tingimuseks olnud.

Väidan, et see tugevdab parlamenti, sest ma leian, et see on Euroopa Parlamendi huvides, et parteid ja fraktsioonid ning fraktsioonid omavahel hoiaksid rohkem kokku, ning samuti leian ma, et see muudab parteid Euroopa tasandil veelgi tugevamaks.

Nagu härra Corbett just ütles, seisame silmitsi asjaoluga, et see näidik on hetkel väga madal ning see on madal võrreldes teiste parlamentidega. Just sel põhjusel oleme Euroopa Rahvapartei nimel toetanud seda soovitust ning pooldame seisukohta, et piirmäär peaks olema paindlik, kuigi ma sooviksin lisada, et paindlikkuse osas oleksin ma lubanud fraktsioonide moodustamist lühemaks ajaks.

Loomulikult oleme siiski näinud, et mitte kõik ei jaga seda seisukohta ning olen veendunud, et väga värvikas ja väga paljude eri liiki parteide ja väga erinevat liiki poliitiliste veendumustega Euroopa Parlamendis tuleb alati teha jõupingutusi küsimuses mingi konsensuse saavutamiseks. Seepärast oli mul hea meel, et oli võimalus saavutada kompromiss raamistikus, milles me saame sätestada parteide loomise piirmäärad praegusest kõrgemale, kuid plaanitust madalamale.

Veel viimane märkus: olen veendunud, et riikide arvu ja fraktsioonide minimaalset arvu silmas pidades oleks parem kasutada mitte konkreetset arvu, vaid protsendimäära. Sel juhul ei pea määrasid pidevalt muutma ning seda eelkõige silmas pidades asjaolu, et nüüd, mil Lissaboni leping on muutunud ebakindlaks, ei tea me kindlalt, milline saab olema 2009. aastal järgmise parlamendi liikmete arv ja kas me saame seda artiklit uuesti muuta. Tänan teid tähelepanu eest; Rahvapartei toetab soovitust.

  Jo Leinen, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, sooviksin eriti tänada härra Corbetti nende raportite koostamise eest. Juba alguses oli selge, et selles küsimuses saavutatakse kokkulepe ja ka see, et teema üle arutletakse tuliselt. Peame siiski märkima, et parlament on kasvanud 626 liikmelt 785 liikmeni ning kui uus alusleping peaks jõustuma, saab see arv olema tõenäoliselt 751. On ilmselge, et peame kohandama eeskirju, mille järgi me töötame.

Meil on olemas parlamentaarse reformi töörühm, mis käsitleb mitmeid valdkondi, milles parlament peaks edasi liikuma ega saa paigale jääda, nagu palju aastaid tagasi juhtus. Status quo on alati kergeim valik. Ühenduse õigustiku kaitsmine tähendab seda, et ajakohastama või muutma ei pea, kuid antud juhul on ilmselge, et nüüd peab tegelema parlamendi fraktsioonide suuruse küsimusega.

Härra Corbett juba ütles, et meil on üks madalamaid künniseid võrreldes maailma riigiparlamentidega. See võiks olla ka eesmärk – miks mitte? Nagu härra Szájer, võiks alternatiivina öelda: „Mulle tundub, et meil on parlamendis vaja rohkem sidusust. Me ei ole enam nõuandev kogu; oleme nüüd seadusandlik organ. Me teeme seaduseid 500 miljoni inimese jaoks ning selleks on vaja teatud tasemel sidusust.”

Seepärast sooviksin, et siin parlamendis oleksid tõelised fraktsioonid ja mitte vaid tehnilised rühmad – rühmad, kes kogunevad vaid raha pärast ning kel ei ole tegelikult midagi ühist poliitiliselt. Esitatud ettepanek liikuda 20-lt liikmelt 30-ni oleks ikka veel olnud tagasihoidlik ja üldsegi mitte liialdav. Siiski ei jõudnud see parlamendikomisjoni etapist kaugemale ning kompromisse peab olema valmis tegema. Kuigi viimane ettepanek on 25, on tegemist ikkagi edusammuga ning väikseima vastuvõetava järgmise sammuga.

Meil on kümme registreeritud poliitilist perekonda – paremäärmuslikest vasakäärmuslikeni. Järgmistel Euroopa valimistel on kodanikel lai valik poliitilisi perekondi, kelle hulgast valida, et öelda, millist Euroopat nad tahavad. Seepärast ma ei kahtlegi selle reformi teostamisel. Selle parlamendi mitmekesisus säilib, kuid võib-olla saame aidata natuke kaasa sidususe parandamisele ning see on reformi mõte. Seepärast ma tänan teid, härra Corbett.

  Andrew Duff, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, nagu me teame, püüab komisjon tegutseda konsensuse alusel, kuid täna on konsensus tükkideks lagunenud ning ma olen nii põhimõttelistel kui praktilistel kaalutlustel väga vastu härra Corbetti ettepanekule.

Ma ei saa lihtsalt leppida, et seitsme fraktsiooni olemasolu parlamendis tekitab probleemi seoses tulemuslikkusega. Riigiparlamentidelt õpitu aitab meid vaid natuke. Peaksime siin mõtlema 27 riigi avaliku arvamuse keerukamale ja laialdasemale katmisele. Tegelikult on selles integratsiooni tundlikus etapis äärmiselt oluline, et kõik vähemusarvamused saavad end professionaalselt koondada, et end selgesti väljendada. Fraktsioonid aitavad kogu tööle kaasa, mitte ei takista seda.

Härra Corbetti ettepaneku ja ka kompromissi tulemusena peaksid fraktsioonid UEN ja IND/DEM oma tegevuse lõpetama. Ma pole küll sageli ja võib-olla mitte kunagi nende fraktsioonide arvamustega nõustunud, kuid neil on igati õigus väljendada oma arvamusi ning kindlasti esindavad nad avaliku arvamuse teatud osa.

Kui me peaksime nende tegevuse lõpetama, oleks nende liikmed sunnitud ühinema suuremate fraktsioonidega, muutes seega suhted keerulisemaks ja suurendades nende fraktsioonide seosetust. Või siis laiendavad nad fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete arvu.

Seega kokkuvõttes ning tulemuslikusse, pluralismi, sidususe, õigluse ja liberalismi huvides palun teil toetada komisjoni seisukohta ja lükata muudatusettepanekud tagasi.

  Johannes Voggenhuber, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, vahepeal – kuigi mitte tihti – juhtub, et selle täiskogu suurtel fraktsioonidel on midagi südamel. Vahepeal saab sellest aru, sest küsimus käsitletakse Strasbourgis esmaspäeva hilisõhtul.

Just nii on täna juhtunud, sest vastasel juhul oleks üldsus huvitatud, mis komisjoni poolt tagasi lükatud raport peaks jõudma sellele täiskogu istungjärgule. Võib-olla sooviks üldsus ka teada, miks esitab raportöör komisjoni nimel raportit, mis ei sisalda seda, mida ta ette kannab ning mida ei lükatud ühe häälega tagasi – nagu härra Corbett väitis –, vaid komisjoni enamuse poolt ning seda heal põhjusel.

Üldsus võib soovida kuulda, et te esitasite selle ettepaneku vastuolus kodukorraga – see tähendab siis mitte eesmärgiga hääletada ettepaneku üle, vaid sooviga teha midagi hoopis muud.

Olen olnud parlamendis alates 1990. aastast. Selle aja jooksul on mulle tuttavaks saanud konsensus parlamentaarses kultuuris ning see tähendab seda, et parlamendi enamus ei kasuta oma häält ja oma võimu, et saada endale teiste fraktsioonide arvelt kodukorras privileege ja mõjukaid kohti. Seda olete te praegu teinud. Olete seda keeldu rikkunud. Siin öeldu on petturlik.

Suured fraktsioonid tahavad lihtsalt takistada väiksemate fraktsioonide moodustamist ja survestada kõikide liidu riikide liikmeid ühinema nende fraktsiooniga, et ennetada nende endi lagunevate fraktsioonide liikmeid seda tegemast. Nad soovivad kohandada kodukorda oma maitse järgi ja muuta oma fraktsioonid endale sobivaks. Seda tehes rikuvad nad järgmist keeldu, mille kohaselt ei ole vastuvõetav kasutada ametlikke trikke olemasolevatest fraktsioonidest, nagu näiteks fraktsioonist Iseseisvus ja Demokraatia lahtisaamiseks. Poliitilises demokraatias ei tule see kõne allagi.

Härra Corbett, sellest on saamas traditsioon. Ma olen uurinud kahte viimast aastat ning me arutame seda enne valimisi: viimase kahe aasta jooksul on selle täiskogu suuremad fraktsioonid esitanud mitmeid muudatusettepanekuid kodukorda ning kõigil neil on olnud sama tulemus: suurte fraktsioonide võimu tugevdamine, mitmekesisuse vähendamine, üksikute liikmete õiguste vähendamine ja väiksemate fraktsioonide õiguste kärpimine.

Kui te soovite sel viisil tõsta parlamendi populaarsust, vastata kodanike seas valitsevale usalduskriisile ja valmistuda järgmise aasta valimiskampaaniateks, siis leiate meid selles küsimus endi tarmukate vastastena ja demokraatliku parlamendi pooldajatena.

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, pluralism ja erinevuste austamine on Euroopa Parlamendi jaoks tähtsad väärtused. Sest Euroopa Liit kui selline peab peegeldama ühtsust mitmekesisuses. Ka sel põhjusel ei peaks Euroopa Parlament mitte ainult austama, vaid ka tegelikult toetama poliitilise kaardi värvide mitmekesisust ja selle osade arvukust.

Määrates nõuetekohaselt kindlaks etnilise, usulise ja soolise vähemuse õigused, peame meeles pidama ka poliitilisi vähemusi. Euroopa Parlamendi kodukorraga manipuleerimine või poliitiliselt motiveeritud muudatused sellesse piiravad avalikult parlamendi rolli kogu Euroopa Liidu inimesi ja kogukondi esindava organina. Me ei näe mingit vajadust näppida neid kodukorra punkte, mis käsitlevad nende riikide arvu, mille esindajad moodustava fraktsiooni. Praegune asjade seis on hea. Euroopa Parlament töötab täna tulemuslikult ning nagu Hiina vanasõna ütleb: "häid asju ei maksa torkida". Kuus riiki on selles osas piisav ning seda ei peaks asendama seitsmega. Sellega kaasneb vaid fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete arv, kes erinevad üksteisest täiesti ja seda äärmustesse välja. Selline muutus, nagu fraktsiooni moodustamiseks vajaliku künnise tõstmine 30 liikmeni, võib tegelikult mõjutada pluralismi, sõnavabadust, Euroopa institutsioonide esindatavust ja meie usaldusväärsust Euroopa Parlamendi esindajatena.

Selline muutus ei loo valimisaastal pilti Euroopa Parlamendi autoriteetsusest, mis on minu arvates eriti tähtis nende valimiste tulemusi silmas pidades. Kõnealused muudatused ei tohiks jõustuda ei 2009. aastal ega kunagi ning ma ütlen seda sellised fraktsiooni esindajana, kes saaks imeilusti hakkama ka siis, kui need muudatused sisse viidaks.

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Härra juhataja, vaadakem faktidele silma. Euroopa integratsiooni ajalugu, selle domineerivad ideoloogilised suunad ning poole sajandi pikkusest komisjonis, nõukogus ja parlamendis toimunud koostööst päritud praktika – kõige selle tulemuseks on kristlik-demokraatlik ja sotsiaaldemokraatlik elamuühistu Euroopa institutsioonides. Ma ei mõista siin kedagi hukka – ma lihtsalt konstateerin fakti.

Mis tahes õigusakti vastuvõtmiseks selles parlamendis kaasotsustamismenetluse raames vajalik kvalifitseeritud enamus tähendab pidevat konsensuseotsimist kahe peamise fraktsiooni vahel, mis vähendab veelgi erinevuste ja lahknevuste väljendamist. Seega on küsimus lihtne: kas me soovime halvendada seda suundumust vältida konflikti, karmistades fraktsioonide moodustamisele seatud tingimusi selliste valimiste eelõhtul, millega kaasneb parlamendiliikmete arvu vähenemine riigi kohta, karistades seega veelgi enam vähemusfraktsioone ja seda eelkõige väiksema rahvaarvuga riikides? Kui usutavad oleksid siis need õiglusekuulutamised pluralismi poolt? Demokraatliku arutelu kvaliteeti ei parandata fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete arvu suurenemisega.

Seepärast on minu fraktsioon üksmeelselt praeguste fraktsioonide moodustamist käsitlevate eeskirjade säilitamise poolt, kuigi meie arvamused lahknevad, kui rääkida sellest, et kaks peamist fraktsiooni ei võtnud kuulda meie palvet seoses järgitavate menetlustega: tunnistada lahkarvamust või nõustuda kompromissiga. Enamik minu fraktsioonist – sealhulgas mina ise – on nüüd sõna võtnud kompromissi poolt ning seda vaid eesmärgiga jäädvustada selles parlamendis pluralistlik väljendusvorm, säilitades siiski ülima austuse teisiti mõtlejate vastu, sest lõppude lõpuks on meil samad põhimõtted. Neil põhimõtetel on nimi ja see nimi on demokraatia.

  Hanne Dahl, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (DA) Härra juhataja, meie praegune arutelu on sürrealistlik. See on tõesti igas mõttes sama absurdne kui kafkalik kohtumõistmine. Pean kirjeldama sündmusi, et selgitada, miks ma olen nõus sellega kompromissiga, sest ma mõistan, et see on üsna toores.

27. mai põhiseaduskomisjoni koosolekul kaaluti raporti projekti, mille eesmärk oli muuta fraktsioonide moodustamine raskemaks. Raporti raportöör härra Corbett soovis tõsta liikmete arvu 20-lt 30-le ning nõuda samal ajal, et fraktsioon esindaks neljandikku riikidest senise viiendiku asemel. See raporti projekt lükati tagasi, mis igal teisel juhul oleks tähendanud, et raport võetakse päevakorrast maha. Selle asemel lubas komisjoni esimees härra Leinen siiski komisjonil jätkata hääletamist raporti algsesse teksti tehtavate muudatusettepanekute üle – ning seda vaatamata asjaolule, et polnud raportit, mida muuta! See lüke muutis võimalikuks hoida elus raportit, mis tegelikult oli surnud. Kõiki eeskirju ja tavapäraseid menetlusi võib olla rikutud, kuid see ei paista muret valmistavat härra Corbettile, keda toetab komisjoni esimees. Peame küsima, miks. 2004. aastal ju ikkagi tõsteti künnist, tuginedes põhjendusele, et Euroopa Parlament koosnes siis 25 riigist 15 asemel. Sellest peale on ühinenud veel kaks riiki, kuid see ei õiguste kodukorra sellist drastilist muutmist. Öeldakse, et paljudel juhtudel on künnis riigiparlamentides kõrgem, kuid nad unustavad ütlemata selle, et Euroopa Parlamendis on täiendav piirang – geograafiline piirang. Minu teada ei eksisteeri üheski riigiparlamendis sellist piirangut. Milleks siis selline drastiline muudatus kodukorda fraktsioonide moodustamise kohta? Kõige enam sarnaneb see ebapüha liiduga parlamendi kahe suurima fraktsiooni vahel luua kaheparteisüsteem. Tõesti, kui ma oleksin paranoiline, siis ma ütleks, et see sarnaneb ebapüha liiduga, millel on pahaendeline tagamõte, nimelt soov muuta väga raskeks opositsiooni kuuluva fraktsiooni moodustamine; selliste fraktsioonide moodustamine, millesse ka mina kuulun. Parlamendil pole mingit õigust hukka mõista poliitilisi arvamusi. Vaid valijatel on see õigus. Seaduslike demokraatlike valimiste käigus valitud liikmed on poliitilise protsessi seaduslikud osalised. Neil igati õigus sel areenil osaleda ning Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon ega Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon ei tohi neile antud volituste täitmist raskendada.

Soovitan kõikidel liikmetel hääletada olematutesse raportitesse muudatusettepanekute tegemise vastu. Selline oleks minu soovitus nii täna kui ka tulevikus. Kui me soovime, et meid kunagi võetaks seadusandliku koguna tõsiselt, on see lihtsalt liiga kaugele läinud.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Raportöör ütles tegelikult ise, mida see raport endast kujutab: sellega soovib Euroopa Parlament veelgi intensiivistada oma rolli eurokraatliku ühemõõtmelise mõtlemise esindajana ning kõrvaldada väiksemate fraktsioonide natukestki vabadust. Parlamendi ülesanne on teenida Euroopa mandariine ja mitte enam esindada meie inimeste poliitilist mitmekesisust. Milliseks ebademokraatlikuks farsiks teie Euroopa on muutumas!

Kuulus parlamendi küsimusi käsitlev muudatusettepanek 6 on meie õiguste järjekordne kärpimine. Lisaks loeme, et see eeskiri kehtestatakse sellepärast, et Euroopa Komisjon – ma tsiteerin – „on [...] avaldanud sügavat rahulolematust seoses selliste küsimuste rohkuse ja haldustöö hulgaga, mida vastuste andmine on tema talitustele kaasa toonud.” Arvan siiski, et palju tõenäolisem on, et parlamendiliikmetel on vajadus väljendada sügavat rahulolematust selle üle, kuidas paljud Euroopa Komisjoni voliniku vaevu vastavad meie kirjalikele küsimustele, nimelt jõudmata sisuni, puudulikult ja edastades mõnikord vaevu varjatud keeldumise meile õige teabe andmiseks.

Parem oleks, kui me lisaksime volinike jaoks distsiplinaarmenetluse, selle asemel et taas kord muuta parlamendiliikmete jaoks raskemaks tööd, mille eest neile makstakse.

  Timothy Kirkhope (PPE-DE). - Härra juhataja, see arutelu käsitleb Euroopa Parlamendi mutreid ja polte ning meie kohus on küsida, kas fraktsioone käsitlevad ettepanekud on otstarbekad. Seistes silmitsi 30 liiget käsitleva põhinõudega, esitasin just praktilisust silmas pidades oma muudatusettepaneku – härra Corbett, ma arvan, et see oli minu muudatusettepanek –, mis võimaldas parlamendi presidendil kokkuleppel esimeeste konverentsiga lubada fraktsioonil oma töö jätkamist piiratud aja jooksul, kui tema liikmete arv langes alla teatud künnise.

Komisjonis peeti seda üldiselt heaks ideeks vältimaks seda, et fraktsiooni võiks šantažeerida lahkuda ähvardav liige, saates kohe seega laiali ka fraktsiooni. Seepärast olen ma natuke huvitatud sellest uuest kompromissist, mille kohaselt tehakse ettepanek seada piir 25 liikme juurde. Mulle tundub see mõistlik mõte, mis leevendaks ühte kitsaskohta, millele ma oma muudatusettepanekut ette valmistades osutasin.

Me peame alati siiski meeles pidama, et meid valiti esindama oma valijaskonna kui terviku vaateid ja huve. On tõsiasi, et meie Euroopa valijaskond tähendab suuremal hulgal erinevaid arvamusi kui eales varem ning see on demokraatiale hea. Ei tõuse mitte ainult selle parlamendi liikmete arv; suureneb ka seisukohtade mitmekesisus, mida liikmed endaga kaasa toovad. Kui soovime oma parlamentaarseid volitusi edukalt täita, peab meil olema võimalus peegeldada täiel määral oma riiklike valijaskondade seisukohti. Väike fraktsioon siin Euroopa Parlamendis võib samahästi esindada suurt arvamust hulgas liikmesriikides. Meil peab olema võimalus töötada parlamendina konstruktiivselt ning mis veelgi tähtsam, kooskõlas ka nende inimeste soovidega, keda me esindame, sõltumata sellest, kuidas see on väljendunud fraktsioonide paigutuses ja ülesehituses.

Seega kuigi ma tervitan seda võimalikku kompromissi, tervitan ma ka mõistlikku ja pragmaatilist lähenemist kõnealusele küsimusele. Ma loodan, et me ei luba endil lõksu langeda, arvates, et vähem fraktsiooni tähendab ilmtingimata rohkem demokraatiat.

  Kristian Vigenin (PSE). – (BG) Härra juhataja, kolleegid, leian, et härra Corbetti ettepanek raportis väärib tähelepanu ning tuleb minu arvates just õigel ajal, sest tegelikult ei ohusta me selle vastuvõtmisega ühtegi praegu Euroopa Parlamendis olemasolevat fraktsiooni. Olen selle poolt, et järgmiste volituste ajal aastatel 2009–2014 oleks olemas tulemuslikumalt toimiv parlament. Oleme korduvalt arutanud nende muudatuste tähendust ning Euroopa Parlamenti valitud liikmete võimaluste piiramist oma arvamuste väljendamisel ei ole kunagi arutatud. Aga kuna meie parlament on suur parlament või nagu me ise ütleme, võib-olla suurim demokraatlikult valitav parlament maailmas, hoiavad Euroopa Parlamendi olemust just parlamentaarsed rühmitused, fraktsioonid, mis esindavad mitte nende töös osalevate liikmete rahvaid, vaid esindavad liikmeid ühendavaid poliitilisi suundumusi. See tähendab ka suurt võimu, võimalusi, mis nii fraktsioonidel kui nende juhtidel on meie parlamendi tegevuses.

Seepärast arvan, et kui me ka nüüd peaksime koperdama selles suunas, et süüdistame sotsiaaldemokraate või kristlik-demokraate ebademokraatlikkuses, siis me eksime. Hoopis vastupidi, ma arvan, et sel viisil me aitame luua palju selgema profiili fraktsioonidele, kes saavad moodustamisega hakkama ja tegelikult tegutsevad Euroopa Parlamendi järgmiste volituste ajal. Loomulikult leian ma ka seda, et lihtne on rääkida fraktsiooni nimel, mida ei ähvarda oht ebaõnnestuda uues parlamendis vajalike liikmete arvu kokkusaamisel. Arvan, et täna olemasolevad fraktsioonid suudavad oma eksistentsi järgmiste volituste jooksul jätkata. Lisaks on meie siinviibimine selles parlamendis suuresti seotud meie esindatavate parteidega. Me ei tohiks ühte ilma teiseta käsitleda. Seepärast ei tohiks me mõelda, et Euroopa poliitiline elu keerleb just nimelt siin, parlamendis, ja et see sõltub kahest fraktsioonist ning samuti ei tohiks me unustada esindatavaid parteisid. Ning selles mõttes ma soovitan, et me tõesti liiguksime esitatud kompromissi poole ja toetaksime härra Corbetti ettepanekut.

  Gerard Batten (IND/DEM). – Härra juhataja, see parlament räägib sageli avatusest, läbipaistvusest ja demokraatiast, kuid ise seda sageli üles ei näita.

Antud juhul on raportöör härra Corbett olnud väga avatud ja läbipaistev selles osas, mida ta soovib saavutada: ta soovib muuta raskemaks väikeste fraktsioonide koondumist ja tegutsemist; ta soovib neile ära keelata vahendid ja õigused, mis neil praegu olemas on ning mis võimaldavad esindada neid valinute tahet. Härra Corbett tahab nende fraktsioonide tegevuse, mida ta heaks ei kiida, ära lõpetada, kui ta seda suudab. See on täiesti ebademokraatlik. Miks ei peaks Euroopa valijaskonna tahet väljendatama fraktsioonis, mille on moodustanud need, kelle nad on valinud, ükskõik kui väikesed need fraktsioonid ka poleks. Miks mitte? Sest härra Corbett ei arva, et neil peaks seda lubama!

Kui need eeskirjad vastu võetakse, siis näiteks lõppeks sellega minu fraktsiooni – fraktsiooni Iseseisvus ja Demokraatia – tegevus. Fraktsioon IND/DEM moodustati loomulikult vastuseisuks Euroopa põhiseaduse lepingule ning me oleme olnud väga edukad, kulutades raha „ei”-kampaaniatele Prantsusmaa, Madalamaade ja hiljuti ka Iirimaa referendumil. Seepärast soovivad härra Corbett ja teised eurofiilid võimalusel lõpetada meie ja kõiki teiste meiesuguste pärast 2009. aastat valitute tegevuse. Tema täiesti ebademokraatlikud soovid on läbipaistvad meile kõigile.

  Maria da Assunção Esteves (PPE-DE). – (PT) Härra juhataja, parlament peab tõlgendama demokraatiat demokraatlikul viisil. See tähendab, et kodukorda ei tohiks vaadelda eraldatuna; pigem tuleb seda tõlgendada silmas pidades hääleõiguse moraalset alust ja esindatuse põhimõtet, mis tähistavad isereguleerimist ja kodanike autonoomiat. Sellest põhimõttest lähtudes sooviksin öelda järgmist: minu arvates on härra Corbetti esitatud muudatus põhimõtteliselt õige, kuid põhjus, miks parlamendi valitsemisajal allapoole vajalikku künnist langev fraktsioon peab jätkama tegevust, peitub eriti asjaolus, et valijate demokraatlikke valikud tehakse peaaegu alati, võttes arvesse Euroopa Parlamendi fraktsioone, millesse kandidaadid kuuluvad.

Valijatel ei ole ükskõik, kas kandidaat valitakse istuma Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide või Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni ridadesse. Sellisel juhul ma usun, et see muudatus ei peaks sisaldama parlamendi presidendi diskretsiooni, vaid pigem siduvaid volitusi, mitte luba, kohustust ning fraktsiooni tegevuse jätkamise aeg saab demokraatlikust vaatenurgast olla just nii pikk kui parlamendi valitsemisaeg. Vastasel juhul me õõnestaksime täielikult vabaduse põhimõtteid, mis teevad meist just need, kes me oleme.

Minu teine tähelepanek käsitleb kiusatust kopeerida seda, mida riigiparlamendid teevad. Riigiparlamendid toimivad tõesti meie jaoks eeskujuna, kuid antud juhul peame neid kopeerima cum grano salis, ettevaatusega, kuna fraktsioonide vohamine Euroopa demokraatias võib korvata esindatavuse puudumist, mis pillutab Euroopa ühest kriisist teise.

Vohamine võib siin hüvitada püsivat lõhet Euroopa kodanike ja nende esindajate vahel. Lisaks, mida rohkem pluralismi, seda ilmsemaks muutub võitlus ja pingeline poliitikategemine, mida meid tavaliselt konsensuseni viib, kuna ka siin ei puudu süstemaatilisest konsensusest vastuolud.

Paljude fraktsioonide olemasolu võib aidata parlamendil politiseerida bürokraatlikku Euroopat, sest demokraatia on demokraatia, aga mitte kord.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, me ei tohiks anda rohkem täiendavat rahalist toetust liikmetele ja esindajatele, kes vaidlevad demokraatia vastu Euroopa tasandil.

  Jim Allister (NI). - Härra juhataja, on imelihtne ära tunda nende eesmärki, kes sunnivad peale selle täiskogu fraktsioonide kvalifitseeruva suurus kasvu. Ilmselgelt on tegemist jultunud katsega välja suruda väiksemad fraktsioonid, kes on pigem sagedamini kõige tõenäolisemalt vähem entusiastlikud – tõenäoliselt kullakallist Euroopa projekti küsimärgi alla seadvad. Härra Corbett otsib poliitikas tulemuslikult teerulli lähenemisviisi. Seepärast on tema täna esimene, kes põlgab ära komisjoni demokraatliku otsuse.

On hästi öeldud, et parlamenti, tema väärtust ja väärikust saab hinnata selle järgi, kuidas ta kohtleb oma vähemusi. Selle raporti standardite kohaselt sooviks härra Corbett, et see parlament laskuks veelgi sügavamale suurte fraktsioonide ebademokraatlikesse salasepitsustesse, kus otsuseid ei tee mitte see täiskogu, vaid neid tehakse kahe peamise partei vaheliste tehingutena.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL). – (DA) Härra juhataja, sooviksin vaidlustada kõige põhilisema eelduse, nimelt selle, et endi jagamine väiksemate arvu fraktsioonide vahel annab meile suurema poliitilise sidususe. Võiksin minna ja ühineda Euroopa Parlamendi sotisaaldemokraatide fraktsiooniga, kuid see ei suurendaks fraktsiooni poliitilist sidusust. Samamoodi võiksin ma ühineda Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooniga, kuid ma võin teile tagada, et see ei suurendaks selle fraktsiooni poliitilist sidusust – mitte mingil juhul. Kõnealune ettepanek ei käsitle seega poliitilist sidusust. Selle eesmärk on hoopis tekitada suur arv fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeid, kes ei soovi kuuluda ühtegi fraktsiooni, mille moodustamiseks on olemas piisavad volitused. See omakorda tähendab, et miljoneid eurooplasi ei esinda Euroopa Parlamendis fraktsioon. Ma ei pea seda heaks arenguks. Kindlasti mitte ei pea ma seda demokraatlikuks arenguks. Lõpetuseks sooviksin küsida härra Corbettilt – oleme nüüd poliitilise sidususe teema juures –, kas tema esitatud ettepanekul on fraktsiooni PSE ühehäälne toetus või valitseb fraktsioonis tegelikult ettepaneku puhul sügav lahkarvamus.

  Íñigo Méndez de Vigo (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, tänane arutelu on huvitav, kuna ma kuulsin raportööri ütlemas, et oma raporti koostamisel sai ta inspiratsiooni härra Bondelt, kes sarnaselt Rodrigo Díaz de Vivar'ile, El Cid Campaedor'ile, võitis lahinguid pärast oma surma. Siis tuli proua Dahl, kes asendas härra Bonde ja võrdles raportööri Kafkaga, mis on kindlasti soositav võrdlus; nimelt proua Dahl ei tohiks olla nii väga ühel meelel härra Bondega. Siis tunnistas härra Batten meile, et fraktsioonide raha on kasutatud riiklikel referendumitel sekkumiseks. Härra Batten, ma kujutan ette, et kvestoritel on selle kohta ühtteist öelda, sest seda raha on keelatud sellisteks asjadeks kulutada.

Ja kuidas on lood härra Voggenhuberiga? Mida saan ma öelda härra Voggenhuberi kohta, kes on pärit riigist, kes korraldas nii suurepäraselt Euro 2008, millega meie, hispaanlased nii rahule jäime? Härra Voggenhuber on süüdistanud meid manipuleerimises ja kritiseerinud kompromissmuudatust ning tuleb välja, et ta allkirjastas selle.

Härra juhataja, lühidalt öeldes ja järjepidevuse huvides ja olles nõus sellega, mida ütlesid härra Szájer, härra Kirkhope, proua Esteves ja härra Rübig, kavatseb Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon hääletada poolt.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Härra juhataja, „Riskime julge demokraatiaga” oli ühe minu poolt ajalehele Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung kaks nädalat tagasi kirjutatud suure artikli pealkiri. Just sotsiaaldemokraatlikest ringidest tulid minu juurde inimesed ja ütlesid: "Just nimelt!" – ja mitte ainult, sest pealkiri kordas kajana suure Willy Brandti kuulsat väidet. Härra Corbett ja härra Leinen, mida te siin nüüd teete? Pöörate asja pea peale ning te teate, mida te teete.

Ma mäletan väga hästi, mida te ütlesite, kui arutati viimast fraktsioonide sisenemisbarjääri tõstmist. Mäletan härra Leineni sellest ajast, kui ta oli ikka veel väärikas demokraat. Ta peaks tagasi tõmbuma ja hoolikalt järele mõtlema, millist eesmärki ta teenib. Oma praeguse tegevusega te hävitate demokraatia. Te hoolitsete Haiderite ja Strachede eest, kes on vasakäärmuslased ja rasked juhtumid, mis panevad isegi härra Lafontaine'i keskteed otsima. Häbi teil olgu! Peatuge ja mõelge ning võtke see muudatusettepanek tagasi Euroopa pärast. Ärge olge Euroopa vastased.

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Härra juhataja, meil on siseturg ja ühisraha, seega oleks täiesti arusaadav, kui meil oleks ka üks fraktsioon, mis oleks igal juhul palju efektiivsem. Oleks üks sõnavõtja ning asjad saaks palju lihtsamalt lahendatud. Härra Corbett teeb ettepaneku tõsta künnist 30-ni. See tundub olevat väga ohtlik, sest iirlased, prantslased ja hollandlased suudavad saata 31 ja see tekitaks meile tõelisi probleeme. Mina isiklikult arvan, et meil on vaja ujuvat künnist. See jääks 30 peale, kuid presidendil oleks õigus kasutada oma otsustusõigust ja suurendada seda 35 või 40-ni, kui ühineda soovivad parlamendiliikmed ei ole täielikult kaasatud.

Neljanda vabariigi ajal kasutati sellist praktikat nagu „kohast ilma jätmine”. Ametiaja alguses otsustas enamus, kas pikendada konkreetse parlamendiliikme ametiaega või ta kohast ilma jätta. See meetod on täiuslik. Härra Corbett võiks näiteks vastutada iga tema vaateid mittejaganud liikme kohast ilmajätmise eest. Me võime seda ka kohandada: härra Corbetti vaadetega mittenõustunud inimesed maksaksid oma töötasu talle või tema fraktsioonile. Igatahes pole sellel kõigel mingit tähtsust; iirlased tõestasid, et sa võid vastu võtta igasuguseid eeskirju, mida sa vaid soovid. See ei toimi siin enam nii, härra Corbett.

  Richard Corbett, raportöör. – Härra juhataja, ma nautisin seda arutelu. Nautisin metsikuid süüdistusi kõnealuse muudatuse kohta, justkui tooks selles parlamendis fraktsiooni moodustamise künnise tõstmine 20-lt 25-ni ja võib-olla 30-ni kuidagi kaasa demokraatia ja pluralismi lõpu parlamendis. Milline täielik jama! Tegemist on tagasihoidliku ettepanekuga. Isegi 30 oleks täiesti alla künnise, mis eksisteerib enamikes riigiparlamentides, mida me kõik peame täiesti demokraatlikeks. Miks siis mitte siin?

Mõte, et tegemist on rünnakuga olemasolevatele fraktsioonidele, on mõttetu. Mul oli hea meel, et fraktsiooni UEN kõneleja tunnistas, et tema fraktsioon ei oleks sellest mõjutatud. Olin üllatunud, et härra Batten arvas, et tema fraktsioon jällegi oleks. Mõtlesin, et ta loodab saada hääli järgmistel Euroopa valimistel. Ma pigem arvan, et nad kaotavad kohti ja nad põrmustatakse, nii et nad ei saa ka praegust künnist kokku. Seega ei ole nad ühelgi juhul ikkagi mõjutatud.

Mis puutub ideesse, et see on suunatud teatud seisukohtadega isikute nagu euroskeptikute vastu, nagu väideti, siis ka see on jama! Euroskeptikud on selles parlamendis alati esindatud olnud, väga hästi esindatud kusjuures, ning neil on peaaegu alati olnud fraktsioon ning ma olen kindel, et nii saab see ka tulevikus olema. Nad esindavad väikest, kui märkimisväärset osa avalikust arvamusest ning loomulikult peaksid nad osa võtma meie aruteludest. Kõnealune ettepanek seda ei muuda.

Tegemist ei ole radikaalse ettepanekuga. See on mõistlik, tervemõistuslik ja praktiline ettepanek läbi vaadata, milline oleks laienenud parlamendis mõistlik fraktsioonide moodustamise künnise tase.

Tegemist ei ole radikaalse ettepanekuga, sellega ei rünnata kedagi. Mul on hea meel, et paljud fraktsioonid näevad mõtet teha kompromiss kahe seisukoha vahel selles küsimuses ja leida kompromiss tagasihoidliku ettepaneku osas, milleks on 25 liiget.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 9. juulil 2008.

22. Täiskogu töökorraldus ja algatusraportid (parlamendi kodukorra muutmine) (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni nimel Corbetti esitatud raport (A6-0197/2008) Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta, arvestades parlamendireformi töörühma ettepanekuid täiskogu töökorralduse ja algatusraportite kohta (2007/2272(REG)).

  Richard Corbett, raportöör. – Härra juhataja, ma loodan, et kolleegid peavad vastu, kui ma taas kõnepulti asun ja sõna võtan kodukorra muutmise osas, mis paistab alati toimuvat esmaspäeva õhtuti.

Nagu mu kolleegid peagi teada saavad, on parlamendil olnud töörühm, mida on väga osavalt juhtinud kolleeg Dagmar Roth-Behrendt ja mis on uurinud parlamendi töö parandamise võimalusi.

Oleme muutunud jututoast kaasseadusandjaks. Mis iganes saab Lissaboni lepingust, on see muutus juba aset leidnud. Seepärast on mõistlik ja loogiline, et me peaksime vaatama, kuidas me korraldame oma tööd.

Üks äärmiselt tähtis aspekt selle juures on tingimata ja õigustatult keskendumine komisjonide omaalgatuslike, õigusloomega mitteseotud raportite asemel rohkem õigusaktidele.

See on esimene ja võib-olla kõige tähtsam osa sellest ettepanekute paketist, mille ma olen teile täna esitanud. Töörühma ettepanekud olid loomulikult laiaulatuslikumad: vaid mõningad neist nõuavad meie kodukorra muutmist, kuid see on üks neist.

Mõte on selles, et me peaksime vahet tegema omaalgatuslike raportite liikide ja tähtsuse vahel. Mõne üle neist arutletakse ja hääletatakse loomulikult ka edaspidi täiskogu istungil, kuid mõnda võib-olla tegelikult mitte.

Me ei tohiks muuta seda saali eelnõude koostamise komisjoniks, mis lõige lõike järel kirjutab ümber üksikasjalikud erikomisjonide koostatud omaalgatuslikud spetsiifilisi valdkondi käsitlevad raportid.

Mulle oleks meeldinud minna veelgi kaugemale ja küsida: miks ei ole sellistel raportitel, nagu on omaalgatuslikud raportid, oma õiguslikku staatust parlamendikomisjoni raportina?

Lordide koja raportid, millest me kõik räägime, on Lordide koja komisjonide raportid: nende üle ei hääletata Lordide kojas ja see koda ei kirjuta neid ka ümber; nad seisavad omaette ja on sageli väga head, põhjalikud ja analüütilised raportid. Lorde ei kasutata ümbertöötamiskojana lõige lõike järel. Ka meie ei peaks seda tegema sellist liiki omaalgatuslike raportitega.

Muutes seda eeskirja, muutub see ka võimalikuks; loomulikult esitame raporti jätkuvalt kogule poolt- või vastuhääle ütlemiseks – selline on kompromiss. Samuti lubame vastuolevatel fraktsioonidel esitada alternatiivse resolutsiooni ettepaneku, kuid me ei hakka tundide kaupa lõige lõike järel hääletama eesmärgiga ümber sõnastada seda liiki raport. See on siis minu arvates esimene väga tähtis muudatus.

Täiesti teist liiki muudatus on meie arutelude elavdamiseks ja selleks, kuidas me oma kõneaega kasutame. Raportööri rolli muudetakse: raportöör esitab komisjoni raporti vastusena komisjoni seadusandlikule ettepanekule, öeldes kohe, mida parlament komisjoni ettepanekust arvab ning võtab arutelu lõpus kokku, vastates võib-olla esinevate liikmete esitatud seisukohtadele nii, nagu ma püüdsin just eelmise arutelu puhul teha. See peaks elavdama meie arutelusid ja tasub end ära.

On siiski üks pisiasi, mis on toonud kaasa palju märkusi: nimelt soovitus, et meil peaksid olema suunised parlamendi kirjalike küsimuste jaoks samamoodi, nagu meil on olemas suunised küsimuste esitamiseks infotunnis teiste institutsioonidega.

Ma ei mõista, miks selle ümber nii palju draamat on. Tegemist ei ole katsega tsenseerida küsimusi. Juhistes lihtsalt öeldakse, et parlamendi kirjalikud küsimused, nagu ka infotunni küsimused peaksid jääma selle institutsiooni pädevusse, kellelt vastust oodatakse. See tundub loogiline ja mõistlik, kuid siiski seda praegu ei ole.

Asjaolu, et see puudub, on võimaldanud ühel selle täiskogu liikmel esitada enam kui tuhat parlamendi kirjalikult vastatavat küsimust teemadel, mis ei ole kuidagi seotud Euroopa Liiduga. See on ummistanud süsteemi, pannes kõiki teisi ootama oma vastuseid kauem, minnes maksma meile varanduse, sest kõik sellised küsimused tuleb tõlkida kõikidesse keeltesse, edastada volinikele ühise ja kollegiaalse vastuse koostamiseks ning see on meie aja ja vahendite raiskamine. Sätestades lihtsalt suunised ütlemaks, et küsimused peavad puudutama Euroopa Liitu ja institutsioone, tundub mõistlik.

Ning kes peaks selle üle otsustama? Minu ettepaneku kohaselt peaks selle üle otsustama meie president, parlamendi president. Sätestades suunised, et jäta me seda komisjoni hinnata ega anna talle võimalust öelda: „Ei, me ei vasta sellele või sellele küsimusele”. Ei, hoopis meie otsustame – ning see on liikmete kaitseks ja peaks andma liikmetele tagatise. Ma olen üllatunud, et mõned täna siin mitteviibivad liikmed on pidanud sobilikuks seda rünnata kõikidele parlamendiliikmetele edastatud e-kirjas.

Tegemist on tagasihoidlike, mõistlike ettepanekutega, mille on esitanud asepresidentide ja Dagmar Roth-Behrendti töörühm ning ma usaldan need täiskogu hoolde.

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. – Härra juhataja, reformitud parlament, mis aitab kaasa ELi käsitlevate arutelude elavdamisele, on kõikide meie kodanike ja ka kõikide institutsioonide huvides. Vajame Euroopa küsimuste dünaamilisemat arutamist ning ma kuulun nende hulka, kes on sügavalt veendunud, et arutelu on mis tahes toimiva demokraatia elujõuks.

Komisjoni nimel sooviksin õnnitleda härra Corbetti tema raporti puhul, milles käsitletakse täiskogu tööd ja kirjalikult vastatavate küsimuste esitamist. Aastate jooksul on parlamendi küsimuste arv suurenenud. 2007. aastal vastas komisjon enam kui 6700 küsimusele. See kujutab endast 12%list tõusu võrreldes 2006. aastaga ja peaaegu 35%list tõusu võrreldes 2005. aastaga ning sel aastal näitab trend veelgi suuremat kasvu.

Küsimuste arvu kasv on samal ajal tähendanud tõelist väljakutset: peaaegu 25% kõigist kirjalikest küsimustest on esitanud vaid kaheksa parlamendiliiget. Lisaks ei ole üsna paljude küsimused seotud ühenduse pädevusse kuuluvate teemadega. Võin teile selle kohta mõned näited tuua.

Komisjon on täiel määral pühendunud oma kohustuste täitmisele ja kõrge kvaliteediga vastuste andmisele parlamendi küsimustele. See on aluslepingutest tulenev kohustus; see on ka keskseks tunnuseks meie aruandluskohustuse puhul parlamendi ees. Komisjon tervitab teatud suuniste ja vastuvõetavate kriteeriumite kehtestamist parlamendi esitatud kirjalikult vastatavatele küsimustele, nagu raportis ette nähakse. Komisjonile ja nõukogule esitatavate suuliste küsimuste osas on hetkel olemas suuniste süsteem ning härra Corbetti raportis tehakse ettepanek meetodi kohta, mida parlament juba rakendab ning mis on nõukogule ja komisjonile hästi teada. Kõnealuste suuniste tulemuslik rakendamine suurendab üksikute liikmete võimalust esitada komisjonile küsimusi ja saada õigeaegseid vastuseid, nagu ka raportöör juba selgitas. Suudame keskenduda küsimusele, mis on esitatud tõesti komisjoni pädevusse kuuluvaid üldist huvi pakkuvate teemade kohta.

Lubage mul esitada märkused ka teise raportis käsitletud küsimuse kohta ning selleks on täiskogu arutelude sõnavõttude järjekord. Komisjon saab aru loogikast ja võimalusest, et õigusakti arutelusid alustavad raportöörid oma avaldustega. Sõnavõttude järjekorra ja kõneaja puhul sooviksin ma siiski rõhutada vajadust pidada kinni võrdse kohtlemise põhimõttest komisjoni ja nõukogu puhul.

Viimasena lubage mul meelde tuletada, et väljendasime hiljuti oma seisukohta teise vahearuande kohta, mille võttis vastu parlamentaarse reformi töörühm, ning me ootame kannatamatult võimalust arutada neid küsimusi parlamendiga, enne kui teie institutsioon võtab vastu lõpliku seisukoha reformipaketi kohta. Olen kindel, et hea institutsionaalse koostöö vaim, mida mõlemad institutsioonid on siiani üle näidanud, säilib kogu reformiprotsessi jooksul.

  József Szájer, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Härra juhataja, taas kord on meil olnud võimalus kuulda, kuidas räägitakse, et see soovitus tähendab teatud parlamendiliikmete tegevuse piiramist. Sooviksin euroskeptikutest parlamendiliikmete tähelepanu juhtida asjaolule, et nad peaksid enne sellist väidet lugema soovitust.

Kõnealune raport ja selline muudatus kodukorda oleks pidanud aset leidma juba väga ammu, kuna Euroopa Parlamendil on suured seadusandlikud volitused juba pikka aega. Samal ajal peaksime kaaluma asjaolu, et me kulutame kokku 17,4% oma ajast, mida me kulutame täiskogu istungjärkudel aruteludele, õigusaktidele ning ülejäänud aja muudele tegevustele.

Tegelikult muudab kõnealune raport parlamendi jaoks võimalikuks tegeleda sellega, mida asutamislepingud tal teha lubavad. Teiste sõnadega, me saame reaalselt keskenduda õigusloomele ning see ei tähenda, et me hindaksime vähem omaalgatuslikke raporteid, kuna ka need sisaldavad väga tähtsaid punkte, kuid me isekeskis me teame, et nende mõju on märkimisväärselt väiksem võrreldes sellega, mida me suudame saavutada õigusaktidega.

Kui me tegeleme õigusloomega, tekitame muudatusi, millel on otsene mõju 500 miljoni inimese eludele järgnevatel aastatel, samas kui omaalgatuslike raportite puhul võtavad need üleminekud aega palju enam ja on palju väiksemad. Sellest tulenevalt peab see parlament tegelema palju enam õigusloomega ning kõnealune raport muudab selle võimalikuks.

Oleme suutnud jõuda kokkuleppele ka küsimuste osas, kuna on tähtis, et küsimused tõesti saaksid tõelised vastused. Meie, parlamendiliikmed, et ei saa komisjonilt just sageli tõelisi vastuseid, kuigi nagu volinik ütles, on igal parlamendiliikmel õigus saada oma küsimustele vastuseid, kuid need peavad olema küsimused, mis puudutavad Euroopa Liitu ja komisjoni.

Samuti on mul hea meel, et komisjon on viimaks ometi tagasi lükanud piirangu esitada vaid kaks küsimust kuus. Tegemist on targa otsusega, kuid igatahes suudame nüüd saavutada parema tulemuse ning kõnealune uue reegel aitab muuta küsimused tulemuslikumaks, seega ma õnnitlen raportöör härra Corbetti. Tänan teid.

  Jo Leinen, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, omaalgatuslikud raportid on kindlasti õigustatud selles parlamendis. Oleme 27 riigi ja rahva parlament ning inimeste meeltes mõlgub palju küsimusi nii ELi kui ka meie suhete kohta teiste maailma osadega.

Nõustun siiski ka nendega, kes on öelnud, et parlament on üha enam muutunud nõuandvast kogust õigusandlikuks organiks. Lissaboni leping viib seda veelgi edasi. Seepärast peame paika panema prioriteedid. Kuulsin, et me kulutame vaid 17,4% oma ajast õigusloomele: see ei ole piisav. Me oleme surve all, aeg surub peale. Soovime paremat seadusandlust, seega vajame aega ja prioriteete.

On hea, et ütleme nüüd, et mitte kõiki raporteid ei pea täiskogul uuesti arutama. On võimalik hääletada ilma esmalt arutlemata ning liikmed võivad esitada kirjalikud avaldused, kui nad soovivad väljendada oma seisukohti raporti suhtes. Seda ei pea tegema suuliselt täiskogu istungjärgul.

Proua asepresident, leian, et see on õige, et raportööril oleks parlamendis õigus esimesele ja viimasele sõnale, sest olles „kodanike koja” moodi, peame end väljendama arutelu alguses ja lõpus. See on hea uuendus.

Viimasena, kuid mitte vähem tähtsana küsimuste teema. Kõnealune süsteem on väga hea senikaua, kuni seda kuritarvitatakse. Me kuulsime, millised on arvud – kaheksa liiget esitavad 25% küsimustest. See on umbes 1700 küsimust kaheksalt liikmelt. Näeme, et nad on väga töökad, kuid see tundub pigem olevat nii, et nagu ka paljudel teistel juhtudel, kuritarvitavad ELi vastased ELi süsteemi põhjendamatult. Peame selleks kehtestama eeskirjad ning suunised oleksid lähtepunktiks, raamistikuks, mille järgi me saaksime töötada.

Minu õnnitlused härra Corbettile, et ta võitles selle nimel, et taas kord parlamenti edasi arendada. Ma tänan teid väga.

  Andrew Duff, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, mul on hea meel, et ma saan selles sõnavõtus olla rohkem konsensusele orienteeritud, kui oma eelmises sõnavõtus. Liberaalide fraktsioon toetab väga reformitõuget, mis on sellesse ettepanekute kogusse koondatud, eelkõige parlamendi küsimusi käsitlevaid reforme.

Arvan, et on üsna õige, et jätsime kõrvale raportööri esimese ettepaneku piirata küsitavate parlamendi küsimuste arvu.

Ausalt öeldes teeksin ma kaks täiendavad väikest parandust. Esimene neist oleks eesmärgiga laiendada menetlust, et peatada halva kvaliteediga komisjoni raportite – ning kahjuks vahepeal neid esineb – jõudmine täiskogu ette ilma eelneva parandamiseta ning siinkohal oleks asjakohane lubada komisjonil endal ja mitte ainult raportööril või kahel fraktsioonil või 10% parlamendi liikmetest esitada muudatusettepanekuid.

Minu teine ettepanek on lisada eelneva registreerimiseta sõnavõtud raportööri kavandatud uut liiki lühiettekandesse. Leian, et need kaks muudatust laiendaks natuke võimalusi parlamendi aruteluks ja mõtetevahetuseks, samas hävitama töörühma eesmärki, milleks on loomulikult kiirendada ja elavdada kogu menetlusi.

  Sylvia-Yvonne Kaufmann, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra juhataja, ma olen üsna nõus härra Duffiga. Sooviksin praegu öelda, et erinevalt eelmisest raportist võime seda raportit üldiselt fraktsioonina toetada, sest see kajastab parlamentaarse reformi töörühma ettepanekuid ning raportiga rakendatakse neid kui muudatusi kodukorda.

Sooviksin siinkohal ka lühidalt mainida seda, mida me toetada ei saa, ning selleks on ettepanek mitte lubada enam muudatusettepanekuid omaalgatuslikesse raportitesse. Oleme oma fraktsioonis arvamusel, et muudatusettepanekud on vägagi osa poliitilisest kultuurist ja poliitilisest arutelust ning eelkõige üksikute fraktsioonide õigusest – ning seda fraktsioonide õigust ei tohiks kärpida.

Lõpetuseks sooviksin lisada, et ma usun, et Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni ning Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni muudatusettepanekud 13 ja 15 on toetamist väärt. Isegi kui me ei vaja pikki, üksikasjalikke arutelusid üksikute raportite üle siin täiskogu istungjärkudel, peaks toimuma mingi arutelu ning see peaks olema lühike – kas üks sõnavõtja fraktsiooni kohta, nagu fraktsioon Verts/ALE soovitab, või siis eelneva registreerimiseta sõnavõttude menetluse kaudu. Üldse mittemingisuguse arutelu pidamine oleks endale karuteene tegemine. Kui me luba endale arutelu, siis me ei võta endid tõsiselt ning ma ei arva, et ka see oleks hea.

  Hanne Dahl, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (DA) Härra juhataja, kõiki seadusandlike organeid peab alati kontrollima ning nad peavad olema valmis teostama enesekontrolli, nagu ka meie seda tegema peame. Ma kardan siiski, et käesolevas raportis minnakse enesekontrolliga liiga kaugele; ma läheksin isegi nii kaugele ja nimetaksin seda enesetsensuuriks. Kui kõnealune raport võetakse vastu selle algsel kujul, siis see tähendab, et parlament teeb ise ettepaneku piirata oma liikmete õigust esitada nõukogule ja komisjonile asjakohaseid küsimusi. See tundub muidugi iseenesest arukas, kuid raportis sätestatakse ka, et presidendi otsustada on see, kas vastavat küsimust võib esitada. Seega on parlamendi presidendi otsustada, milliseid küsimusi on sobilik teistele ELi institutsioonidele esitada. Seega kehtestame täiendava enesetsensuuri ning lisaks sellele lubame ka parlamendi presidendil tegeleda tsensuuriga.

Sooviksin täiskogule meelde tuletada, et oleme ainus otse valitav organ ning seega on meil teatud kohustus. Meie ülesanne on teostada parlamentaarset kontrolli ning seega ei saa me mingil juhul kohaldada enesetsensuuri, mille puhul valitseb kuritarvitamise oht. Loomulikult on meil kõigil moraalne kohustus mitte raisata ühegi institutsiooni aega ebaoluliste küsimustega, kuid me ei saa lubada „objektiivsete kriteeriumite” sätestamist asjakohasuse suhtes. Poliitikas puuduvad sellised asjad nagu objektiivsed kriteeriumid ning kui me need sätestame, siis riskime nende kuritarvitamisega.

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, oma esialgsel kujul oli kõnealune raport palju karmim ja demokraatiavastasem kui selle lõplik versioon. Meie eurofanaatiline raportöör näitas üsna palju oma tegelikke värve, kui ta esitas ettepaneku vähendada selle täiskogu valitud liikmete õiguseid esitada küsimusi mittevalitud komisjonilt ja nõukogult; siit ka siis tema koletuslik ettepanek piirata liikmete esitatav arv kolme küsimuseni kuus.

Õnneks pidi ta rutakalt taganema, kuid tema raportis on ikka veel sees natuke survetavaldavat loomust, mis on selle ettepaneku taga. Eelkõige on vastuvõetamatu vetoõigus, mida ta soovib anda presidendile otsustamaks selle üle, mida võib küsimuses käsitleda; kindlasti mitte, kuna praegusel presidendil ei ole selle täiskogu kõikide liikmete usaldust, pidades silmas tema võimetust taluda eriarvamusi, nagu oli näha tema karistavast käitumisest nende vastu siin täiskogus, kes julgesid nõuda oma valijaskonna õigust saada riiklikku referendumit Lissaboni lepingu osas.

President näitas oma sallimatust ning president, kellele on antud tsensuuriõigus, mis lubab tal kaitsta Euroopa eliiti liikmete uurivate küsimuste eest – selline president teostakse seda tsensuuri rõõmuga. Seepärast on rumal, vale ja ebademokraatlik siduda ja vaikima sundida selle täiskogu liikmed nii, nagu meie raportöör üldsegi mitte üllatades teha püüab.

  Costas Botopoulos (PSE). - (EL) Härra juhataja, parlamentaarne menetlus ei ole vaid formaalsus meie töös; see on mis tahes parlamendi töö sisu ning isegi meie parlament, kuhu kuulub 780 liiget paljudest erinevatest riikidest, on nii kaugel avalikkuse pilgu alt ja selle tulemusena eemaldub sageli üldsusele huvi pakkuvatest teemadest; parlament, millel on arutelu puhul teadaolevad menetlused – ja arutelu siin täiskogu istungjärgul on vaid ametlik menetlus võrreldes komisjonides toimuva tegeliku tööga.

Seega on alati teretulnud igasugused püüdlused parandada teatud põhimõtete alusel selle parlamendi täiskogu istungjärgu tööd: Esiteks tulemuslikkuse põhimõte, et me korraldaks arutelusid selleks, et jõuda valikuteni ja lõpuks otsusteni; teiseks demokraatia põhimõte, võrdsed võimalused kõigile olenemata nende volitustest, nii et kõiki võetaks kuulda; ja kolmandaks „elujõulisuse” põhimõte, nagu ma seda nimetaks, et see, mida me ütleme, oleks avalikkuse huvides.

Kui hästi on neid põhimõtteid järgitud selles konkreetses raportis sisalduvas ettepanekus? Rahuldavalt, ma arvan, kuidagi on ka, mida parandada ning selleks teen ma ettepanekud.

„Lühikese ettekande” küsimusega ma nõustun. On üks põhjus, miks lühikese ettekande mõte on väga hea: see tähendab, et kunagi ei saa olema raportit, mida üldse ei arutataks. Toon teile näite: härra Duffi väga huvitavat raportit, mille üle me homme hääletame ja mis käsitleb seda, kuidas teatud kontrolli komisjoni üle teostada, ei arutata üldse, kuidagi see oleks väga hea võimalus kasutada seda lühendatud menetlust.

Seepärast ütlen oma jah-sõna sellele, kuid peale selle tooksin välja – me näeme seda täna, me näeme seda iga kord –, kui huvitav on eelneva registreerimiseta sõnavõttude menetlus ning kui ebahuvitav on arutelu, millest võtavad osa vaid raportöör ja komisjon, kuigi oleks huvitav, kui teised saaksid rääkida.

Üks viimane märkus: küsimuste osas leian ma meie võetava kursi üsna õige olevat. Lõpetuseks, omaalgatuslike raportite puhul leian ma, et muudatusettepanekuid neisse raportitesse tuleks arutada.

  Gerard Batten (IND/DEM). - Härra juhataja, mõnikord neid lühikesi sõnavõtte kirjutades mõtlen ma, et tegelikult oleks vaja nende kirjutamiseks George Orwelli talenti.

Kõnealune raport alateadlikult satiirikult ja humoristilt härra Corbettile on konkreetne näide. Milline monumentaalne ebademokraatlik ülbus on teha ettepanek, et selle parlamendi liikmete küsimusi nõukogule ja komisjonile tuleks tsenseerida! Meile on öeldud, et seda tehakse selleks, et ära hoida kuritarvitamist parempoolsete poolt või solvava kõnepruugi lõpetamiseks.

Võib-olla tunneb härra Corbett muret, et me võime küsida mõne voliniku karistuste kohta või nende varasema karjääri kohta aparatšikutena Ida-Euroopa kommunistlikes režiimides või võib-olla endiste ELi presidentide väidetavate karjääride kohta KGB agentidena?

Hiljuti võttis parlamendi president endale omavolilised volitused kontrollida parlamendiliikmete õigust siin saalis sõna võtta. Nüüd soovib härra Corbett tsenseerida, mida parlamendiliikmed võivad oma volitajate nimelt öelda nõukogule või komisjonile.

Sooviksin vastata härra Corbetti märkusele minu sõnavõtu kohta eelmises arutelus; nimelt osutasin ma loomulikult tema kavandatud, fraktsioonide moodustamist käsitlevatele eeskirjadele seoses Fraktsiooniga Iseseisvus ja Demokraatia, nagu see hetkel on moodustatud. Tööpartei on see, kes seisab Britannias silmitsi põrmustamisega. Üheks põhjuseks on selle eurofiilne fanatism ning ma võin talle kinnitada, et 2009. aastal tulevad Ühendkuningriigi Iseseisvusparte parlamendiliikmed siia tagasi veelgi arvukamalt.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, küsimused kujutavad endast täpselt seda teavet, mida kodanikud ELilt soovivad. Kuna volinik Wallström on täna siin, kutsun teda üles lubama, et need küsimused töötatakse läbi, ja võib-olla koostatakse brošüür, milles tehakse ka Euroopa kodanikele, sealhulgas interneti teel, kättesaadavaks küsimuste ja vastuste tulemused, nii et nad näeksid, kuidas nende parlamendiliikmete poolt komisjonile ja nõukogule esitatud küsimustele vastatakse. Kui seda saaks teha enne valimisi, oleks see fantastiline nii ajakirjanike kui ka Euroopa kodanike jaoks.

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (Verts/ALE). – (DE) Härra juhataja, volinik, olen palunud sõna, et vastata härra Leineni sõnavõtule. Härra Leinen, kui te nüüd kuulaksite natuke: soovin rääkida teie märkustest omaalgatuslike raportite kohta. Esitatavate ja seejärel siin vastuvõetavate omaalgatuslike raportite kvaliteet on küsitav, kuid kui te ei luba enam muudatusettepanekuid, siis kuidas saab omaalgatuslikke raporteid paremaks muuta? Sooviksin teile meelde tuletada, et parlamendil puudub seaduste algatamise õigus. Sõltume selles komisjonist. Kuidas me saame komisjonile öelda, milliseid algatusi me soovime näha, kui me kärbime omaalgatuslikke raporteid või ei vii neid selles suunas, mis muudaks asju paremaks? Kui ma õigesti aru saan, siis vastavalt asutamislepingule, või sellele, mida me kutsusime põhiseaduse lepinguks, ei ole meil endil algatusõigust õigusloomes. Meil on vaid võimalus oma soovid teha teatavaks vaid omaalgatuslikes raportites. Kahju, kui te selle väärtust vähendate, sest see röövib meilt võimaluse. Arvan, et te peaksite veel kord selle üle mõtlema – nii teie, härra Leinen, kui ka raportöör.

  Íñigo Méndez de Vigo (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, raportöör ei vaja, et keegi teda kaitseks; ma ei kahtlegi, et ta suudab end ise kaitsta, kuid ma pean ütlema, et palusin sõna, kuna leian, et mõned sõnavõtud läksid liiale.

Arvan, et me vajame siin täiskogus arutelusid ja argumentide esitamist. Kuulasin just härra Graefe zu Baringdorf'i sõnavõttu ning me oleme selles osas alati eri arvamustel, kuid ma arvan, et mõned kirjeldused, solvangud ja karikatuurid kahjustavad lõpuks seda institutsiooni ning eelkõige neid, kes nende eest vastutavad, härra juhataja. Võttes arvesse, et viibime Prantsusmaal, siis ma arvan, et see oli prantsuse kirjanik, kes ütles, et kõigel ülemäärasel puudub väärtus. Täna on olnud mõned sõnavõtud, millel puudus väärtus.

Me väärtustame seda härra Corbetti tehtut, milleks on lihtsalt peegeldada seda, mida on teinud selle täiskogu asepresidentide rühm, milles on esindatud kõik parlamendi fraktsioonid. See avaldub määruses, me oleme temaga arutanud ja hindame kõrgelt tööd, mida ta teeb.

  Richard Corbett, raportöör. – Härra juhataja, pärast eelmist arutelu on mul hea meel näha, et oleme ikka veel sõbrad ja et me suudame jõuda selles küsimuses laiema konsensuseni.

Lubage mul selgitada paari vaidlusi tekitanud punkti. Parlamendi küsimuste osas: me ei tee ettepanekut piirata kuidagi parlamendi küsimusi, ütleme vaid, et kirjalikult vastatavate küsimuste suhtes tuleks kohaldada samu suuniseid, mida meie kui parlament oleme juba vastu võtnud infotunni küsimuste puhul, nimelt et nad peaksid puudutama Euroopa Liitu ja institutsioone, kellelt vastuseid palutakse.

Küsimustel riikliku tervishoiu alla kuuluvate Ühendkuningriigi haiglate kohta või personali viimise kohta ühest haiglast teise ei ole midagi pistmist Euroopa Liiduga ning need ei peaks olema parlamendi küsimused, mis maksavad Euroopa tasandil palju raha. Mulle tundub see igati mõistlik olevat: vaid Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei ja nende sõbrad võivad seda kirjeldada kui mingit liiki vandenõu või tsensuurina. Tsensuur? Üks kriteerium, mille me omavahel kokku lepime ja mille üle on palutud otsustama meie president, mitte komisjon või nõukogu? Kui see on tsensuur, siis tule taevas appi...

Teine mõningaid vaidlusi tekitanud küsimus käsitles kõneaega. Võib-olla ei selgitanud ma seda varem täiel määral. Jätame alles kaks valikut, mis meil on praegu arutelude korraldamiseks, ning lisame kolmanda. Hetkel võime pidada täispika arutelu, mis võib olla juba lühike sõnavõtt ühe sõnavõtjaga igast fraktsioonist. Meil on praegu ka võimalus kasutada lihtsustatud menetlust, kus raportöör lihtsalt teeb kaheminutilise avalduse hääletamise ajal: selle jätame alles.

Meie ettepanek on lisada kolmas võimalus: lühike ettekanne, kui raport on koostatud konsensuse alusel ja omaalgatuslik jne ega vääri täit arutelu, kuigi ka see võimalus jääb alati alles. Lühiettekande menetluse korral esitab raportöör parlamendikomisjoni järeldused, komisjon vastab neile ning kõik, kes soovivad, võivad anda täiendava panuse kirjalikult. See suurendab parlamendi valikuvõimalusi; see ei piira ühegi liikme õigusi. Suu suurendab kordades paindlikkust nende küsimuste käsitlemisel ning taas kord usaldan ma selle täiskogu hoolde.

Lõpetuseks paar lühikest küsimust. Vastusena härra Rübigile. küsimused ja vastused on juba järjekorras. Need on nähtavad kõikidele liikmetele; võib-olla me peaksime seda paremini ära kasutama, kui need on seal ning see on kättesaadav vahend. Härra Baringdorfile sooviksin ma öelda, et jah, raport on erinev eri liiki omaalgatuslikest raportitest. Tema osutatud seadusandliku algatuse liik ei kuulu selle lihtsustatud menetluse alla, mida me kavandame: see läbiks tavamenetluse, nagu see konkreetset liiki õigusloomega seotud algatus ära on teeninud. Seega selle me oleme taganud.

Härra Batteni väga kummalise märkuse kohta Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei ja selle sekkumise kohta järgmistel Euroopa valimistel ütleksin ma, et seda me veel näeme. Jah, see partei võitis eelmistel Euroopa valimistel Ühendkuningriigis sama palju kohti kui liberaaldemokraadid, olles võitnud neid, ma arvan, 10-kohalise edumaaga – härra Duff noogutab, seega ma arvan, et see oli nii. Eks me näe, mitu miljonäri ta seekord oma kampaaniat rahastama saab, kuid ma loodan, et olles näinud nende tegutsemist Euroopa Parlamendis nende viimase viie aasta jooksul, ollakse väga teadlikud, mida see tegelikult tähendab, kui sa valid kellegi Ühendkuningriigi Iseseisvusparteist sellele kohale. Ning kui valijaskond on sellest teadlik, siis ma olen kindel, et Iseseisvusparteil ei lähe järgmistel Euroopa valimistel nii hästi.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

23. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)

24. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 23.15.)