Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/0144(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0176/2008

Arutelud :

PV 07/07/2008 - 19
CRE 07/07/2008 - 19

Hääletused :

PV 08/07/2008 - 8.18
CRE 08/07/2008 - 8.18
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0332

Arutelud
Teisipäev, 8. juuli 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Soovitus teisele lugemisele: Åsa Westlund (A6-0179/2008), (A6-0180/2008), Mojca Drčar Murko (A6-0177/2008), Avril Doyle (A6-0176/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Hiltrud Breyer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, ma olen äärmiselt pettunud, et proua Westlundi soovituses teisele lugemisele ei olnud võimalik keelustada asovärvaineid. See valmistas tõelise pettumuse, sest märgistamine ei taga ohutust. Nüüd on parlament valdkonnas kontrolli kaotanud ja lihtsalt alla andnud ning õnnetuseks ei ole rakendanud ennetavat lähenemisviisi. See on väga kahetsusväärne.

Täpselt samuti oleme me väga pettunud, et me ei olnud võimelised hõlmama ja reguleerima geneetiliselt muundatud lisaainete kasutamist, mis oleks tõesti andnud signaali, kui tõsiselt me suhtume tarbijakaitse teemasse. Siiski on kõige kahetsusväärsem asjaolu, et meil ei läinud korda kaitsta lapsi asovärvainete eest. Southamptoni uurimuse rahutukstegevad tulemused annavad selge sõnumi, et me peame nõudma nende keelustamist ja need tuleb keelustada.

Tõepoolest, kuidas muidu peame ettevaatuspõhimõttest lähtudes käituma, kui tegema järeldused, kui ilmneb viiteid ohule? Käesoleval juhul viitavad järeldused selgesti keelustamise vajadusele. Veel enam, kui üldine keelustamine ebaõnnestus, siis pean väga kahetsusväärseks, et me siiani ei ole saavutanud keelustamist toodete osas, mis on peamiselt mõeldud lastele.

 
  
  

- Soovitus teisele lugemisele: Åsa Westlund (A6-0180/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Neena Gill (PSE). - Härra juhataja, ma hääletasin raporti poolt, sest ma toetan võetud lähenemisviisi.

Ma tervitan lõhnaainetes toidu lisaainete kasutamise ühtlustamist terves liidus. Ühtne määrus toidu lisaainete kohta aitab jälgida, ajakohastada ja muuta valdkonna olemasolevaid õigusakte ja anda panust suurema toiduohutuse saavutamiseks.

Ma olen sügavalt mures ohtude pärast, mida nimetatud lisaained ja lõhnaained kujutavad tervisele ja samuti lastele avaldatava mõju pärast, sest mõned E-koodiga ained avaldavad mõju taibukusele ning võivad põhjustada ka allergiaid ja teise haigusi.

Siiski, samal ajal, kui vajame suuremat läbipaistvust ja toiduainete paremat märgistamist, peame olema tähelepanelikud Euroopas elavate erinevate rahvaste vastu, kes on harjunud kasutama koostisaineid kogu maailmast, nagu taimed ja vürtsid, mille koostist valmiskujul ei tarvitata. Seega peame tagama, et me ei piira tarbija valikut ja laseme jätkata inimestel taimede ja vürtside kasutamist, millega nad on sajandeid harjunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, käesoleval raportil on enneolematu tähtsus meie igapäevasele elule. Inimesed tahavad tervislikku ja ohutut toitu. Seepärast on oluline, et lubade andmise menetlus toidu lisaainete, toiduensüümide ja maitse- ja lõhnaainete kasutamiseks oleks läbipaistev. Tarbijate kaitse tugevdamiseks, eriti nende, kellel esineb toidutalumatus teatavate aine vastu, peaksid tarbijad saama täielikku teabe, kus nimetatud aineid toidus kasutatakse. Seepärast on oluline, et märgistusel asuv teave on keskmisele tarbijale, sealhulgas allergikutele, lihtsalt arusaadav. Volitatud ja pädevad asutused peaksid teaduslikel alustel ja ohtude hindamisest lähtuvalt otsustama, kas lubada või mitte lubada kasutada aineid, mis parandavad lõhna, välimust või toidu dieetilisi omadusi. Meie ühisturu tarbijate hüvanguks peab vastavust nimetatud suunistele ja nõuetele jälgima ning järjekindlalt kontrollima.

 
  
  

- Soovitus teisele lugemisele: Mojca Drčar Murko (A6-0177/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Ma toetan kõnealust ettepanekut, mis on suunatud toiduainete asjakohasele ja arusaadavale märgistamisele, sealhulgas lõhnaainete märgistamisele.

Samuti kuulub minu täielik toetus eesmärgile kaitsta tarbijate tervist. Selle eesmärgi saavutamiseks on selgelt vajalik vältida ohtlike toksikoloogiliste mõjudega toodete turule toomist. Võrdselt tähtis on kaitsta üldsust, eriti haavatavaid rühmi, teatavate lõhnaainete ülemäärase kasutamisega kaasnevate negatiivsete tagajärgede eest, nagu rasvumine või laste maitse-eelistuste moonutamine.

Ma usun, et nimetatud ettepanekud parandavad määruse kvaliteeti, tugevdavad selle sisemist loogikat ja lahenduste kasutatavust. Eriti kehtib see komisjoni seisukoha kohta, et teatavate koostisosade maksimaalseid piirmäärasid ei rakendata liittoitudele, mis koosnevad ainult taimedest ja vürtsidest, milles need koostisosad looduslikult esinevad ja neile ei ole lisatud lõhnaaineid.

 
  
  

-Soovitus teisele lugemisele: Avril Doyle (A6-0176/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Terve Euroopa Ühenduse huvides on toiduainetööstuses toiduensüümide kasutamist reguleerivate õigusaktide ühtlustamine.

Meie peamine eesmärk on tagada toiduohutuse kõrge tase, et kaitsta inimeste tervist. Samal ajal on vajalik tagada võrdsed tingimused kõigile tootjatele ja nii toetada ausat kaubandust toidu lisaainete valdkonnas.

Ma toetan tugevalt tarbijakaitsele suunatud sätteid. Toiduensüümide kasutamine ei tohi tarbijat toodete kvaliteedi, looduslikkuse, värskuse või toiteväärtuse suhtes eksitada. Tarbijaid peab teavitama toidu materiaalsest seisundist või toidu eriomasest menetlemisest. Teave toiduensüümide ja lisaainete kohta peab sisaldama asjakohase kirjelduse, olema selgelt loetav ja samuti tarbijatele lihtsalt arusaadav.

 
  
  

- Soovitus teisele lugemisele: Peter Liese (A6-0220/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Péter Olajos (PPE-DE). - (HU) Tänan teid, härra juhataja. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament on üheskoos otsustanud vähendada süsinikdioksiidiheidet 2020. aastaks 20% võrra, ning tegelikult näevad tema rahvusvahelised lepped ette 30% suuruse vähendamise, ning seejärel 60% või 80% suuruse vähendamise 2050. aastaks.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks peavad kõik gaaside heiteallikad, kõik tööstusharud ja isegi inimesed oma majapidamistes suuri jõupingutusi tegema. Kui elaksime ideaalses maailmas, kus meie käsutuses oleks piiramatus koguses odavat kütust ja kus ei tekiks mitte kunagi keskkonnaprobleeme, ei oleks ma käesoleva õigusakti poolt hääletanud.

Ma ei oleks selle poolt hääletanud, sest see seab selgelt piiranguid ja on ebasoodne uutele liikmesriikidele ja lennuettevõttele Hungarian Airline. Sellegipoolest ei ela me täiuslikus maailmas, kütuse kogus väheneb ja hind tõuseb, kuid me peame juba praegu midagi kliimamuutuste pidurdamiseks ette võtma.

Niisiis hääletasin – vaatamata sellele, et see õigusakt paneb uued liikmesriigid keerulisse olukorda – selle poolt, sest usun, et tuleviku huvides on vaja saavutada ühiselt püstitatud eesmärgid. Me peame kliimamuutusi pidurdama.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Härra juhataja, kiidan heaks raportöör Peter Liese töö, kellel õnnestus nõukoguga läbi rääkides läbi suruda enamik sellest, milleks parlament oli ettepaneku teinud juba esimesel lugemisel eelmise aasta novembris. Tulemuseks on integreeritud kontseptuaalne tekst, mis sobib suurepäraselt lennutegevuse lisamiseks kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi, ja mis tühistaks seega 2012. aastaks praeguse süsteemi, mis annab lennuliiklusele maapealse liikluse suhtes eelise. Lisaks on resolutsiooni ettepanek heatahtlik uute ettevõtete suhtes, tänu sellele, et enampakkumisel müüakse 15% saastekvootidest, ning see laiendab süsteemi, arvestades Euroopast lähtuvaid ja sinna suunduvaid lende. Jätkates oma eelmise aasta novembris alustatud mõttekäiku, sooviksin rõhutada, et vähendamaks heitkoguseid, peame ülejäänud maailma heite reguleerimise vajaduses veenma. Ma usun, et meil õnnestub peagi allkirjastada leping Ameerika Ühendriikide ja teiste riikidega. Tervitan erandite ülemmäära. Ma ei saa isiklikult aru, miks ei peaks riigipeade või monarhide lennud – erinevalt pääste-eesmärkidel tehtavatest lendudest – kuuluma samade keskkonnakaitse eeskirjade alla.

 
  
MPphoto
 
 

  Christoph Konrad (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma olen igasugustel põhjustel üldise seisukoha vastu, et lennutegevus tuleks lisada kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem.

Lennundusest lähtub vähem kui 5% transpordisektorist tulenevast kasvuhoonegaaside heitest ja sellest seisukohast lähtudes tegeleme teatud määral sümboolse poliitikaga. Pealegi ei ole me eurooplastena olnud suutelised leidma sellele küsimusele ülemaailmset lähenemisviisi, mis tähendab, et meie abinõud seavad ka Euroopa lennuettevõtted ja lennujaamad ebaõiglaselt halvemasse olukorda. Veel enam, meil ei ole põhimõtteliselt õnnestunud läbi viia asjakohast kulutõhususe analüüsi, mis oleks võinud selge olla.

See tähendab, et meetmed, millega täna nõustusime, ei ole ei mõistlikud ega vajalikud, ning et oleme siinkohal loonud ebamugava olukorra, mis on põhimõtteliselt Lissaboni strateegiaga vastuolus. Tõsiasi on, et me ei ole Euroopa positsiooni tugevdanud, vaid oleme selle halvatuks muutnud, ja oleme seda ühepoolselt teinud, mistõttu olen üldise seisukoha vastu. Oleksime toiminud paremini, kui oleksime rohkem investeerinud oma infrastruktuuri ja loonud ühtse Euroopa õhuruumi. Sellest oleks tulenenud kulude vähenemine, mis oleks olnud palju kasulikum kui meetmed, mille oleme siin nüüd täna käima lükanud.

 
  
  

- Raport: Richard Corbett (A6-0197/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  David Sumberg (PPE-DE). - Härra juhataja, mina koos enamiku konservatiividega olen seisukohal, et on hädavajalik parlamendi tööd reformida.

Mul on olnud suur au elu jooksul töötada mitte ainult siin, vaid ka Alamkojas ja Ühendkuningriigi kohalikes omavalitsustes. Ma pean ütlema, et teistes organites – kohalikes omavalitsustes ja rahvusparlamendis – on demokraatia ja osalemine suurem kui selles parlamendis.

Me vajame parlamendiliikmete kaasatust arutelude käigus toimuvatesse menetlustesse. Siin ei ole arutelusid, ei ole vaidlusi, ei ole tulisust, ei ole entusiasmi, ja härra Corbetti – kindlasti heade kavatsustega koostatud – raporti probleem on, et sellega antakse parlamendi presidendile isegi suuremad volitused. See on vale! Kui me arvestame saabuvaid aastaid, siis peaksime andma parlamendiliikmetele suuremad volitused ja vähendama presidendi volitusi. See on põhjus, miks ma nii hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, enamiku täiskogu parlamendiliikmete ebajärjekindel käitumine, nagu hüpped ühe Corbetti reformi juurest teise juurde, tähendab vähem demokraatiat ja vähem õigusi parlamendiliikmetele. Siiski väidetakse vastupidist. On väidetud, et inimesed soovivad näha rohkem arutelusid. samal ajal keelustatakse arutelud omaalgatuslike raportite üle ning asendatakse kirjalike avaldustega. Siiski tuleb sõna parlament sõnast parlare ning mitte protokollimisest. See jäägu bürokraatidele. Räägitakse, et siis jääb rohkem aega õigusloomega seotud tööle. Me võime seda teha neljapäeviti ja reedeti. Probleem on, et me ei kasuta seda. Nimetatud põhjusel ei ole meil piisavalt aega õigusloomega seotud tööks.

Tõeline reform parlamendis – ja siin nõustun ma härra Sumbergiga – oleks hoopis teistsugune. Me võtame endalt oma õigused ära, me vähendame kõneaega, me ei saa enam esitada muudatusettepanekuid, mis tähendab, et me loobume oma pädevusest jõuda kompromissile. Edaspidi hakkavad olema ainult ideoloogilised vaidlused jäikade tekstide üle.

Ma pean seda kahtlemata mustaks päevaks parlamendi ajaloos, kus ma olen töötanud umbes 29 aastat: 15 aastat koosseisulise töötajana ja ajakirjanikuna ning 14 aastat parlamendiliikmena. Ma arvan, et parlamendi enesekastreerimise protsess on läinud juba liiga kaugele. Isegi väliskomisjon on kaotanud palju pädevusi ja võimekust. See on sügavalt kahetsusväärne.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI). – (NL) Real meetmetel, mida Corbetti raportis tutvustatakse parlamendi reformimiseks töö tõhustamise ettekäändel, ei ole sellega midagi ühist. Vastupidi, need kujutavad endast kodukorra teisendusi, mis ainult panevad piiri normaalsele parlamentaarsele tegevusele. Kõige vapustavam näide on artikli 110 lõike 4 muudatusettepanek, mis piirab normaalsete kirjalikult vastatavate küsimuste arvu kolmeni ühe kuu jooksul. Raportöör väidab seletuskirjas, et piirang viiakse sisse, et vältida parlamendiliikmete küsimuste esitamise õiguse niinimetatud kuritarvitamist.

Kirjalikult vastatavate küsimuste esitamine on meie, parlamendiliikmete, üks olulisemaid vahendeid, millega me teostame järelevalvet. Oletus, et me kuritarvitame seda õigust, on tegelikult solvang igale parlamendiliikmele, kes oma kohustusi tõsiselt võtab. Selline näide sotsialistlikust süüdlase otsimisest ei ole mingil juhul selle parlamendi vääriline ja tõepoolest, see ei ole ühegi parlamendi vääriline!

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Parlament tõesti kõrvaldab viimasedki tõkked eurobürokraatia kuvandi tugevdamise teelt, see on teatavat liiki totalitaarne doktriin, mis ei talu enam mingit vastuseisu. Sel korral puudutab see parlamendiliikmete õiguse esitada komisjonile küsimusi ennekuulmatut kärpimist.

Ilmselt kurdab komisjon, 10 000st ametnikust koosnev hiid, mis sekkub kõikjale, ja liigagi suurel määral, valjuhäälselt töömahu pärast, mis kaasneb nimetatud parlamentaarsete küsimustega. Jumala pärast, milline ülbus sellise institutsiooni poolt nagu komisjon, mis, hädavaevalt vastates parlamentaarsetele küsimustele, sageli täiesti asjakohatult ja liiga üldsõnalisest vaatepunktist, paljastab oma silmanähtava põlguse igasuguse demokraatliku kontrolli suhtes. Tõsiasi, et parlament roomab eurobürokraatia võimukandjate ees, on lihtsalt häbiväärne!

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Härra juhataja, te võiksite väga hästi esitada endale küsimuse, miks ma tõusen püsti ja selgitan hääletuse põhjuseid enamiku asjade kohta siin parlamendis: selle põhjus on lihtsalt Corbetti reformid. Inimesena, kelle vaated pisut erinevad suure fraktsiooni vaadetest, kuhu ma kuulun, ei ole mul põhilise arutelu jooksul võimalik eriti sageli sõna võtta ning see on üks põhjus julgustada suuremat demokraatiat ja rohkem väiksemaid fraktsioone ning anda rohkem volitusi üksikutele parlamendiliikmetele.

Alati, kui ma näen Corbetti raportit, mõtlen ma, et tegelikult on Richard Corbett Euroopa Parlamendile sama, kes oli Wormtongue kuningas Théodenile „Sõrmuste isandas”. Iga kord, kui tema räägib suuremast demokraatiast, astume me sammu tagasi. Praegu on parlamendis toimumas midagi, mis on tõsiselt vale. See on silmakirjalik, antidemokraatlik ning väga vale. Sellepärast hääletasin ma raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). - Härra juhataja, mõned kuud tagasi kavatses rida parlamentääre, sealhulgas mina, kasutada olemasolevat parlamendi kodukorda Lissaboni lepinguks maskeeritud põhiseaduse üle hääletamise edasi lükkamise eesmärgil. Samal ajal ei arvestanud president kodukorraga ja kärpis hääletuse selgitusi. Hiljem võttis ta endale põhiseaduskomisjoni kaudu vahekohtuniku volitused.

Nüüd taotletakse Corbett raportiga edasisi piiranguid parlamendiliikmete demokraatlikele õigustele esitada küsimusi komisjonile ja nõukogule. Kuidas saab täiskogu väita, et ta vähendab niinimetatud demokraatia puudujääki, kui demokraatiavastased jõud kärbivad parlamendiliikmete õigusi? Kindel on, et iga demokraatia proovikivi on sallivus erinevate vaadete või vähemuste vaadete suhtes. Me peame küsima, millised on järgmised sammud? Kes peatab meie allakäigu libedast nõlvast, mida kutsutakse niinimetatud tõhususeks? Võib-olla eelistatakse demokraatiale maskeeritud diktatuuri. Palun tehke silmad lahti: võitleme demokraatia nimel.

 
  
  

- Raport: Jutta Haug (A6-0262/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  David Sumberg (PPE-DE). - Härra juhataja, võib-olla on see üllatav, et konservatiivid ja mina ise lähenesime küsimusele erineval viisil ja lõpuks jõudsime seisukohale, et kuigi me kõik pooldame Euroopa Liidu eelarve ranget kontrolli – tegelikult oleme liigagi kaua kannatanud audiitorite tõttu, kes keelduvad Euroopa Liidu aruannete allkirjastamisest – võtsime me raporti suhtes siiski erineva vaatepunkti. Miks? Sest selles viidatakse korduvalt Lissaboni lepingule.

Neis küsimustes mõjuvõimu omavatele isikutele tuleb saata sõnum: Lissaboni leping on surnud. Iiri rahvas oma suures tarkuses on lepingu tagasi lükanud demokraatlikul hääletamisel, ja kuigi inimesed Brüsselis ja siin Strasbourgis töötavad, keelitavad, annavad pistist ja intrigeerivad, et sundida iirlasi meelt muutma, peaks rahva otsus olema ülimuslik, ja selles küsimuses on Iirimaa seisnud kõigi Euroopa inimeste eest. Jäägu nende hääl kehtima.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Härra juhataja, nagu teie kolleegid võivad öelda, proovin ma alati eelarvega seotud teemadel sõna võtta.

Mulle meeldis väga koostöö Jutta Haugiga, kes tänavu koostas raporti eelarve kohta. Kui ta viimati tegeles eelarvega, siis õnnestus mul esitada veidi vähem kui 500 muudatusettepanekut tema eelarvele arutamiseks komisjonis ja paljud neist jõudsid edasi täiskogu ette. Temaga on suurepärane koos töötada ning ta mõistab probleeme, mis minul on tekkinud seoses nende Lissaboni lepingu elementidega, mille jaoks on eelarves juba raha eraldatud, eeldatavasti nõukoguga kokkulepitud finantsperspektiivi õiguslikul alusel, kuigi ma olen üpris kindel, et see ei ole korrektne. Ta mõistab, et mul on suur probleem mitme valitsusvälise organisatsiooniga, mida rahastatakse komisjoni eelarvest, et nende lobitöö tulemusel teeks komisjon rohkem asju selles kummalises kasulikus koosluses, mis ei tohiks enam edasi kesta, ja ta teab, et mul on väga eriline suhe eriolümpiamängude liikumisega, mis peaks tulevikus mingil määral Euroopa eelarvest toetust saama.

Kõigis neis küsimustes tunnen raportööri vastu suurt lugupidamist, kuid mind huvitab, kas keegi teine siin saalis pöörab mingisugust tähelepanu eelarvele, kui mitte arvestada väikest arvu eelarvenohikuid, keda leidub vaid mõnes parlamendikomisjonis.

 
  
  

- Raport: Marcin Libicki (A6-0225/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE).(LT) Te teate, et rohkem kui pool aastat tagasi esitas paarsada tuhat ELi kodanikku parlamendile petitsiooni Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõju kohta, ja täna rohkem kui pool aastat hiljem saavad nad Euroopa Parlamendilt, mis on aru saanud oma positsioonist selles tähtsas küsimuses, vastuse.

Tänan kõiki, kes hääletasid selle dokumendi poolt, suur tänu härra Libickile ja härra Beazleyle ning teistele kaasliikmetele panuse eest nimetatud dokumendi ettevalmistamisesse. Olen tõesti tänulik kõikidele kaasliikmetele, kes oma häälega on teinud selgeks, et esiteks, Euroopa Liit vajab maagaasi ja teiseks, et Läänemere ääres elavad ELi kodanikud kannavad vastutust mere hoidmise eest järgmistele põlvkondadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Victor Boştinaru (PSE). - (RO) Esmalt lubage mul tänada kõiki kolleege, kes täna hääletasid Libicki raporti poolt. Raportis ei räägita russofoobiast ehk gaasifoobiast, see viitab asjaolule, et Euroopa Parlament ei saa probleemi eitada ja keerata selga petitsioonide koostajate kaebustele, mis puudutavad tundlikku poliitilist küsimust.

Ühise energiapoliitika küsimuse lahendamiseks tuleb see viia Euroopa Ühenduse tasandile. Sellest hoolimata tuleks kuni selle hetkeni kahepoolsed lepingud kaasata energia valdkonna tegelikku sisepoliitikasse, et tagada kahe peamise eesmärgi saavutamine:

1. kõikide läbirääkimiste tulemus peab olema kasulik igale liikmesriigile;

2. nii saab vältida kolmandate riikidega kahepoolsed lepingud sõlminud liikmesriikide haavatavust.

Minu arvamuse kohaselt kehtivad need nõuded iga Euroopa Liidu energiastrateegia kohta ja see on suur väljakutse, millega Euroopa Parlament hakkab tegelema järgmise ametiaja jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE), kirjalikult. (CS) Ma olen samuti häiritud kümnete tuhandete kodanike murest, kes oma petitsioonis toovad esile Läänemere põhja suurima gaasijuhtme ehitamisega kaasnevad riskid.

Nende petitsiooni tulemuseks oli avalik kuulamine ja Euroopa Parlamendi raport, milles tuuakse välja vajadus kaasata otsustusprotsessi teised riigid, eriti EL. Probleemid on seotud olemasolevate ökoloogiliste riskidega, sest merepõhjas on hulgaliselt sõjalaevade vrakke ja laskemoona ning enne torujuhtme käitamist on vaja kasutada selle puhastamiseks ohtlikku keemilist meetodit.

Ma ei avalda arvamust alternatiivse maismaatrassi kohta, kuid usun kindlalt, et Euroopa Komisjon ja nõukogu peavad asuma oma rolli ülesannete koordinaatorina ja Balti riikide ja teiste riikide huvides järjekindlalt nõudma, et investorid võtaksid endale täieliku vastutuse võimaliku ökoloogilise katastroofi korral. Komisjon ja nõukogu peavad samuti nõudma sõltumatut mõju hindamist ja alternatiivse maismaatrassi hindamist.

Põhjapoolne gaasitrass Venemaalt on tähtis. Seetõttu on möödapääsmatu, et EL allkirjastab Venemaaga gaasijuhtme ehitamise ning selle ohutu käitamise jälgimise tingimusi puudutava lepingu. Lisaks kõigele ei ole Venemaa senini ratifitseerinud Espoo konventsiooni. Kahjuks ei ole meil senini ühist ELi energiapoliitikat või standardeid. Me võime selgelt näha, et Saksamaa ja Venemaa vahelise kahepoolse leppe asemel vajavad eurooplased ELi lepet ning Balti riikide nõusolekut juhtme ehitamiseks. Selles osas saadab parlament nüüd selge poliitilise signaali.

 
  
MPphoto
 
 

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). - (PL) Härra juhataja, toetan täielikult härra Libicki raportit. Muudatusettepanekutest, mis ainult nõrgestavad järeldusi, ei ole kasu. Gaasijuhe ohustab keskkonda, merd ja Läänemere-äärseid riike. Teine probleem on ehitise maksumus, mis on kordi kallim kui Nord Streami torujuhtme esitamine maismaatrassile. Lisakulude eest tuleks maksta Saksamaa ja Euroopa elanikel, sest ehituskulud lisatakse iga müüdud maagaasi kuupmeetri hinnale. Kes selle arvelt teenib? Lobitegijad, ehitusettevõte ja Venemaa poliitikud. Selle raha eest võiks ehitada mitu tuumajõujaama, mis vähendaks maagaasi kasutamist ja CO2 heidet.

Meil lasub vastutus Euroopa Liidu rahvaste turvalisuse ja rahaliste vahendite ees. See on meie moraalne vastutus ja ma ütlen härra Matsakisele, et ma olen vastu torujuhtme ehitamisele läbi Läänemere.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Rogalski (UEN). - (PL) Härra juhataja, ma soovin väljendada suurt rahulolu selle üle, et täiskogu peaaegu üksmeelselt kiitis heaks raporti kavandatava Venemaad ja Saksamaad ühendava niinimetatud Läänemere torujuhtme ehitamise mõju kohta läbi Läänemere loodusliku keskkonna.

Läänemeri on tüüpiline madal sisemeri, mille veevahetuse tsükkel maailmamerega on piiratud. Lisaks leidub seal suurtes kogustes Läänemere põhja uputatud keemiarelvi, mis võib ehitustegevuse käigus viia ökoloogilise katastroofini vesikonnas, millel on Euroopa vaatepunktist erakordne tähtsus.

Siiski on kõnealuses raportis tõstatatud veel üks tähtsam küsimus. ELi liikmesriike puudutavad energiaalased investeeringud peaksid olema Euroopa, kõigi Euroopa liikmesriikide ja nende kodanike ühise tähelepanu ja hoole all, mitte ainult ühe riigi, käesoleval juhul Saksamaa, otsustada. Kõigepealt peaksime mõtlema Euroopa solidaarsusest ja energiajulgeoleku tagamisest terves Euroopas. Praegu nii ei toimita.

Ma loodan, et kõnealuse raportiga saadetakse Euroopa Parlamendilt selge sõnum nõukogule ja komisjonile, kuid eriliselt Saksamaa valitsusele, et Läänemere torujuhtme ehitamise üle otsustamine ei ole ainult kahe riigi pädevuses, vaid seda peaks tegema vastastikuse mõistmise põhjal täiskogu ja kõikide liikmesriikide nõusolekul.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, ma hääletasin härra Libicki tähtsa raporti poolt, sest Põhja-Euroopa gaasijuhtme projekt võib avaldada ettenägematut mõju koguni kaheksale Euroopa Liidu liikmesriigile. Seepärast usun ma, et liit peaks küsimuse suhtes oma seisukoha võtma. Selle eeltingimusena on vaja läbi viia usaldusväärne, sõltumatu teadusuuring ja analüüs, mis toob välja ökoloogilised riskid ja kehtestab asjakohase seiretegevuse mehhanismi kõnealuses valdkonnas. Tänasel päeval vajame ühist ja ühendatud energiapoliitikat, esitamata vastastikuseid süüdistusi püüete kohta hoolitseda ainult oma riiklike huvide eest terve ühenduse arvel. Me peame nimetatud küsimuses ette valmistama ühise seisukoha, mis võtab arvesse nii energiat kui keskkonda puudutavaid probleeme, ning samuti arvestab üksikute liikmesriikide julgeolekuga seotud probleemidega. Nimelt selles küsimuses peaks Euroopa moodustama ühisrinde.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, endine Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, kellele praegu makstakse Läänemere torujuhtme skeemi nõustamiskomisjoni juhtimise eest, oli sellest projektist elavalt huvitatud juba siis, kui ta oli valitsusjuht. Vaadates külmalt üle oma Euroopa naabrite peade leppis ta Moskvaga operatsiooni üksikasjades kokku ja nii tehes ei äratanud ta ainult ajaloolisi hirme, vaid kutsus esile ka küllaltki õigustatud küsimused ökoloogia ja majanduse kohta, millele ei leidu rahuldavat vastust.

Sellepärast ütleksin päris selgelt välja, et kõnealuse projekti saab ellu viia ainult siis, kui võetakse tõsiselt nimetatud hirme ja Euroopa naaberriikide ning ELi partnerite muresid ja kui nad on selle rajamisega nõus. Selline naaberriikidest ülevaatav otsustusprotsess ei ole euroopalik ja seetõttu on see minu silmis vastuvõetamatu. Veel enam, ja Poola ja Tšehhi Vabariik võivad mu sõnu uskuda, samasugune tegevus jätkub ka raketibaaside rajamise ja viisade väljastamisega.

Kõik sidusrühmad peavad iseendasse sügava pilgu heitma ja omaks võtma, et kui asi puudutab välissuhteid, peame meie Euroopas säilitama solidaarsuse selles elutähtsas küsimuses, sest ainult sellisel juhul võtavad rahvusvahelised partnerid meid tõsiselt. Parlamendis Saksamaad esindava liikmena hääletasin seepärast Libicki raporti poolt ja halvaks peetava Läänemere torujuhtme ehitamise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Rainer Wieland (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, usun, et lõpuks oleme jõudnud tekstini, mille saame mõistlikult vastu võtta. Siiski on mul kahju, et esineb rida probleeme ühtekuuluvusega. Kõige rohkem on mul kahju nende tegevusest, kes täna eriliselt kaeblesid ekraani rikkimineku üle.

Neli nädalat tagasi nägin komisjonis, kuidas hääletus läks halastamatult edasi, hoolimata asjaolust, et 22 keelt ei olnud kohal. Seetõttu olen ma eriti vastu kasutatud menetlusele. Kõik see on seotud majandusküsimustega ja ajalooliste probleemidega, kindlasti hõlmab see energiat ja ilmselt ka keskkonda. Siiski esitletakse keskkonda monstrumina ja on tõepoolest tähelepanuväärne, et Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon, mis tõesti peaks esimesena reageerima, keeldus üldse arvamust avaldamast.

Meie poolt valitud menetlus ei olnud õige. Me oleksime olnud võimelised ette valmistama parema teksti. Sellel põhjusel – veel täpsemalt protseduurilistel põhjustel ja sellepärast, et petitsioonikomisjonis toimusid erinevad tehingud – ei hääletanud ma lõpuks raporti poolt.

 
  
  

- Raport: André Brie (A6-0269/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  David Sumberg (PPE-DE). - Härra juhataja, soovisin oma selle küsimuse hääletusel võetud seisukohta selgitada vaid selleks, et välja tuua üks oluline argument. Tänapäeval osutavad Afganistanis vastupanu Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja üks või kaks muud riiki. Nad osutavad vastupanu sellele, mis on minu uskumist mööda pärast Teist maailmasõda Euroopale suurimaks ohuks, ning see on rahvusvahelise terrorismi oht.

Probleemiks on see, et paljud Euroopa riigid ei osuta niisugust vastupanu. Jah, nad on Afganistanis. Jah, mõned nende sõjalised jõud on seal, kuid rünnakute peamist raskust kannab – pean siinkohal aus olema – Ühendriigi ja Ameerika Ühendriikide sõjavägi ja ma annan iseäranis au Ühendkuningriigi vägede vaprusele ja noortele meestele ja naistele, kes on oma elu selle pärast ohverdanud.

Oleksime pidanud Euroopas juba aru saama, et ei saa vaigistada neid, kes tahavad sind hävitada. Sellest oleksime pidanu aru saama juba 1930. aastatel. Oleksime pidanud sellest aru saama seoses nõukogude kommunismiga, kuid kardan, et sellest ei ole siiani aru saadud ja sellest arusaamine on oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Eoin Ryan, Härra juhataja, ma arvan, et paljud meist on teadlikud probleemidest, mida heroiini väärkasutamine üksikisikutele, nende perekondadele ja nende kogukondadele ülemaailmselt, kuid ka Euroopas põhjustab. Euroopa on ühenduse tasandil kasutusele võtnud mitmeid valgustatud poliitilisi abinõusid, tegelemaks heroiini väärkasutamisega, ja mitmel moel kuulub talle juhtroll selle probleemiga tegelemisel ravi ja muude sarnaste programmide abil.

Sellegipoolest pärineb hetkel 90% Euroopa tänavatele jõudvast heroiinist Afganistanist. Ma usun, et seal hetkel kasutatavad poliitilised abinõud tegelikult ei toimi. Afganistani vaba rahvamajandus ja vastupanuliikumine tugevdavad teineteist vastastikku. Narkootikumide abil rahastatakse Talibani, samal ajal kui sellest tulenev seadusetus ja vägivald aitavad kaasa moonikasvanduste pidamisele. Tehtud on mitmeid katseid, veenmaks talunikke minema moonikasvatuselt üle teiste kultuuride kasvatamisele, kuid kahjuks on need luhta läinud.

Ei ole üllatav, et Afganistanis on ikka veel moonivälju, iseäranis Helmandis ja Kandaharis, sest see tulus äri toob oopiumifarmeritele aastas sisse umbes 500 miljonit USA dollarit ja kaubitsemise ja rafineerimisega tegelejatele umbes 3,5 miljardit USA dollarit. Probleemi allikaga ebaefektiivselt tegeledes ja oopiumifarmeritele jätkusuutlikke alternatiive mitte pakkudes, ei vea me alt mitte üksnes Afganistani kodanikke, vaid ka Euroopa kodanikke. Praegu toimub kahjuks see, et Afganistan on muutumaks järjekordseks narkoriigiks, ja vaadelgem kõiki probleeme, mis lähtusid Columbiast, kui neil areneda lasti.

Ma möönan, et see ei ole lihtne. Ma möönan, et kõigile inimestele, kes sellega tegeleda püüavad on äärmiselt keeruline püüda sellega Afganistani sees tegeleda, kuid ma usun, et poliitilised abinõud, mida praegu kasutame tegelikult ei toimi. Ma ei tea lahendust. Ma olen selle kohta palju lugenud ja ma saan aru, et kusagil on inimesed, kes riskivad eluga, selleks et püüda selle probleemiga tegeleda.

Ma usun, et heroiiniprobleem hakkab Euroopas suuremaks muutuma. Iirimaal said võimud sel aastal kätte rekordilise heroiinikoguse ja hiljutised aruanded on näidanud selles liikmesriigis seoses heroiini vääralt kasutavate noorte naistega seonduvat suurt probleemi. Varasema narkootikumide eest vastutava ministrina usun, et kõik ELi liikmesriigid vajavad suuremat omavahelist kooskõlastatust ja ka suuremat kooskõlastatust teiste Afganistani ümbritsevate riikidega, võitlemaks tõhusalt ebaseadusliku narkokaubandusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). - (IT) Härra juhataja, hääletasin selle raporti poolt, sest peab olema pime, selleks et mitte näha, et Afganistanis asub demokraatlikule maailmale avaldatava opositsiooni ussipesa. Demokraatlik maailm püüab end kaitsta terrorirünnakute vastu, mis on toimunud arvukates maailma olulistes riikides ja olles taganud mitmeid võite terroristide vastu, leiab ta end nüüd võitlemas ühe mürgise sabaga, mis kuulub organisatsioonile, mille peab maapealt ära pühkima ja mis praegu üritab Afganistanis taasorganiseeruda, pärast seda kui see sai Iraagis otsustavalt lüüa. Seetõttu peab Euroopa selles riskantses ettevõtmises Ameerika Ühendriikidega õlg õla kõrval seisma.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, hiilgav välispoliitika strateeg Franz Josef Strauss, kelle täpselt 20 aasta eest aset leidnud surma me selle aasta 3. oktoobril mälestame, ütles alati, et kui nööbid jaki valesti kinni, siis pead selle uuesti lahti võtma, selleks et see õigesti kinni nööpida. See on täpselt olukord, mis meil nüüd Afganistanis on, sest oleme kasutanud valet poliitilist strateegiat. Oleme rajanud oma jõupingutused Põhjaliidu vähemusrühmitustele ning oleme eiranud enamiku rahvastiku esindusvõimu, nimelt puštude esindusvõimu. Seetõttu ei toimi seal lihtsalt poliitika ja demokraatia.

Kui meil ei õnnestu võita puštude enamuse esindusvõimu Lääne, demokraatia ja meie üritusele pühendunud poolele, siis kaotame Afganistanis kõige drastilisemal moel, nagu nüüd tundub selgelt võimalik olevat. Seetõttu esitaksin lihtsalt kõigile asjaga seotud isikutele üleskutse, rakendamaks Afganistanis uut poliitilist lahendust ja mitte juhtimaks puštusid selle kätesse, mis veel Talibanist alles on, pannes puštud ja Talibani ühte patta. See oleks suur viga. Meil on vaja uut poliitilist strateegiat, niisugust, mis oleks eristavam. Eurooplastena teame kõike rahvusprobleemide kohta, tõenäoliselt isegi paremini kui teised. Peaksime neid kogemusi arukalt ja asjatundlikult Afganistanis rakendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Härra juhataja, sooviksin tõlkepersonali taas kord tänada selle eest, et ta on meiega oma lõunapausi arvelt nii kaua olnud, kuulates meie hääletamisega seonduvaid selgitusi. Kui meil ei oleks olnud Corbetti raportit ja kõiki neid asju, mis sunnivad meid oma hääletusel tehtud otsust selgitama, oleksime kõik palju varem lõunale läinud.

Esiteks sooviksin end siduda härra Eoin Ryani sõnadega. Ma usun, et ta sõnastas ladusalt ühe suurimatest probleemidest, mis meil praegu seoses Afganistaniga on. Soovisin ka välja tuua samu asju nagu minu arukas kolleeg härra David Sumberg. Ma ei suuda uskuda selle kogu üldist suhtumist sellest teemast rääkides, arvestades, kui paljude meie liikmesriikide väed on Afganistanis otseselt sõjategevusse haaratud. Mul on palju valijaid, kellest kaks tulid hiljuti Afganistanist laibakottides tagasi, ja ma luban teile, et keegi ei taha vägesid ohtu seada, kuid see on tõepoolest meie jaoks eluliselt oluline üritus.

Ma jälestan selle koha üldist ameerikavastasust. Ma ei saa kindlasti teie sõjaväevastastest tunnetest aru ja mõned inimesed on siin oma tegevuses üsnagi selgrootud, pildudes kive sellest ohutust paigast, samal ajal kui teised riskivad tegelikult eluga, selleks et olukorda meie kõigi jaoks parandada.

 
  
  

Hääletuse kirjalikud selgitused

 
  
  

- Raport: Jacek Saryusz-Wolski (A6-0271/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin austatud Poola kolleegi Jacek Saryusz-Wolski raporti poolt ettepaneku kohta võtta kaasotsustusmenetluse esimesel lugemisel vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 2006. aasta määrust, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta. Arvestades rahastamisvajadusi, oli tähtis selgitada olemasolevaid sätteid finantsvahendajate hallatavate ühenduse vahendite kohta, sest praeguses tekstis on ebaselge, kas on võimalik jätkata nimetatud vahendite reinvesteerimist. Veel enam, tundub loogiline volitada Euroopa Investeerimispank reinvesteerima Euroopa-Vahemere investeerimis- ja partnerlusvahendi raames (FEMIP) eelmistest operatsioonidest ülejäänud vahendid. Kuna eelmises määruses ei olnud sätestatud vahendite reinvesteerimise võimalust, siis tagastatakse „ülejäägid” ühenduse eelarvesse. Muudatusettepaneku alusel võib EIBle lubada reinvesteerida neid vahendeid FEMIPi kontekstis, kuni komisjon lõpetab operatsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Titus Corlăţean (PSE), kirjalikult. − (RO) Ma toetasin üldsätete vastu võtmist Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta.

Ma arvan, et nimetatud instrument peaks edasi arenema ja Euroopa Liidu finants- ja eelarve prioriteedid peaksid liikuma naabruspoliitika idapoolse dimensiooni suunas, mis peaks hõlmama ka Moldova Vabariiki ja Ukrainat.

Ma toetasin raporti vastu võtmist, et rohkem rääkida lahendusest, mis puudutab Euroopa kutsumust ja Moldova Vabariigi integreerimist ELi, mis niiviisi kuulub kokku demokraatlike arengutega valdkondades, nagu massimeedia vabadus, õigusalased reformid, kodanike põhiõiguste kindlustamine ja opositsiooniparteide õiguste tagamine 2009. aasta valimisvõitluses.

 
  
  

- Raport: Neil Parish (A6-0270/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Ma viitan oma seisukohale seoses selgete ühiste eeskirjade kehtestamisega, mis puudutavad ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavaid otsetoetuskavasid. Samuti soovin ma viidata farmerite ja loomakasvatajate abistamisele, nende õigustele ja kohustustele.

Ettepaneku eesmärk on kriteeriumide selgitamine, et liikmesriigid omandaksid õiguse anda abi edasi karjakasvatajatele, kes toodavad veise- ja vasikaliha.

Seda süsteemi nimetatakse tehniliselt „paariks” ja kuna Malta on teinud valiku rakendada täielikult toodanguga sidumata makseid, siis ma hääletasin poolt küsimuses, mis on rahvuslikes huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Inimesed tunnevad toidu suhtes ebakindlust BSE esinemise pärast, lihaskandaalide ja teiste asjade pärast, millega tegelemisel EL ei ole alati endast head muljet jätnud. Kui Bavaaria võime tõesti hoiti aastaid teadmatuses politsei ebaõnnestumisest seoses vahejuhtumiga Itaalia kurjategijatega, kes kaubitsesid mädanenud juustuga, ja kui koostöö katkes hiljutise veiniskandaali pärast, siis kõik see tõstab esile tõsised puudujäägid Euroopa aruandluse süsteemis, mis tuleb viivitamatult korrastada.

Praegune kriis toidusektoris näitab samuti selgelt, kui oluline on iga riigi jaoks end ise põllumajandustoodetega varustada. Seepärast peaksime suuremal määral toetama oma väikefarmereid ja eriti orgaaniliste toiduainete tootjaid. Vajadus suurendada põllumajandustoodangut ei tohiks kindlasti saada ettekäändeks, et tuua tagaukse kaudu sisse geneetilise muundamise tehnoloogia üldine heakskiitmine terves ELis. Kui üldsus keeldub geneetiliselt muundatud toiduainetest, siis EL peab selle otsuse juurde jääma ja mitte alistuma paari suure kontserni huvidele.

 
  
  

- Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0290/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Laevaremontimine on Malta ajalooline tööstusharu. Töö laevatehastes on ohtlik. Koos ehitustööstusega on need kaks peamist valdkonda, kus juhtub õnnetusi. Vastupidiselt ehitustööstusele, kus turvaliste töövahendite kasutuselevõtmine tööl on olnud aeglane, pööratakse laevaehituses suurt tähelepanu tööohutusele ja turvalisusele

Tänapäeval seisab Malta laevatehaste ees suurim proovikivi. Rahvuslik valitsus tahab neid iga hinna eest erastada. Ilmneb, et teisi alternatiive ei arutata. Mitmekesistamine, nišitööstused või spetsialiseerumine, nagu ristluslaevade renoveerimine, ei tundu olevat arutelude päevakorras.

Vaatamata sellele, et valitsust on teavitatud nii Malta Tööpartei kui üldtööliste ametiühingu poolt, et nad on valmis andma oma osa laevatehaste päästmiseks. Kõnealused laevatehased on pidevalt tulu toonud mitte ainult endale, vaid ka Malta tööstusele, kõrgesti koolitatud kaupmeestele. Laevatehased on parimad.

Olen isiklikult hinnanud nende headust, kui viimase tööpartei valitsusaja lõpupoole pani peaminister mind vastutama laevatehaste eest. Ma võin ka lisada, et mul on isiklikult soe tunne laevatehaste vastu, sest mu isa töötas seal 1950. aastatel.

 
  
  

- Raport: Dariusz Rosati (A6-0232/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Tuginedes Poola kolleegi Dariusz Rosati raportile, hääletasin ma õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, millega muudetakse, vastavalt nõuandemenetlusele, ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse 28. novembri 2006. aasta käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, teatavaid sätteid. Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 171 võib ühendus luua ühisettevõtteid või teisi vajalikke struktuure, mis on vajalikud ühenduse teadusuuringute, tehnoloogilise arengu või näitlike programmide tõhusaks elluviimiseks, mida ta tulevikus väga tõenäoliselt üha rohkem teeb. Seetõttu oli loogiline kindlaks määrata nimetatud liiki ettevõtetele asjakohane maksustamisraamistik ning käsitleda neid rahvusvaheliste organisatsioonidena. Veel enam, ühinemise kontekstis on Bulgaaria, Rumeenia ja samuti teised uued liikmesriigid volitatud taotlema soodustusi, mis puudutavad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võimaldatud erikorda ja rahvusvahelisele reisijateveole kohaldatavat käibemaksuskeemi. Läbipaistvuse ja kooskõlastatuse eesmärgil tuleks nimetatud maksuvabastused käibemaksudirektiivi sisse viia.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Oma fraktsiooni variraportöörina hääletasin ma Rosati raporti poolt ühise käibemaksusüsteemi teatavate sätete muutmise kohta. Komisjoni pakutud käibemaksudirektiivi muudatusettepanekud lihtsustavad ja parandavad seda minu arvates oluliselt.

Käibemaksusüsteemi kohaldamisala selgitamine maagaasi, soojus- ja jahutusenergia tarnete osas võimaldab liikmesriikidel taotleda madalamaid käibemaksumäärasid direktiiviga kindlaks määratud kaupade tarnimiseks. Ma arvan, et praeguses olukorras, kui energia hind plahvatuslikult tõuseb, on oluline lubada liikmesriikidel võtta vastumeetmeid liigsele energia hinnatõusule kaudsete maksude vähendamise abil. Nimetatud meetmed aitavad vähendada inflatsioonisurvet, millel on negatiivne mõju majanduslikule olukorrale ja tarbijate maksujõule.

Ma pean ka rõhutama, et liikmesriigid, kes soovivad energiatarnete käibemaksumäära vähendada, võivad seda vabalt teha ka tuginedes olemasolevatele direktiividele, eriti mis puudutab minimaalseid määrasid. Meil ei ole vaja uusi Euroopa õigusakte selles valdkonnas; Euroopa valitsustel, kes soovivad kiiresti tegutseda, on kõik vajalikud vahendid olemas.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan Rosati raportis esitatud soovitusi. Käibemaksudirektiivi elementide edasine selgitamine, nagu õigus teha mahaarvamisi, on kasulik väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis vanade sätete alusel seisaksid silmitsi mittevajaliku bürokraatiaga. Sellepärast hääletasin raportis esitatud muudatuste poolt.

 
  
  

- Raport: Bogusław Sonik (A6-0221/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Raporti eesmärk on edasi viia 2003. aastal vastu võetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli. Komisjon kirjutas Euroopa Ühenduse nimel keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollile alla 21. mail 2003. aastal Ukrainas Kiievis 2003. aasta mais toimunud viiendal ministrite konverentsil „Keskkond Euroopa heaks”.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli eesmärk on tagada keskkonnakaitse, sealhulgas tervisekaitse kõrge tase tagades, et keskkonnaalased ja tervist puudutavad küsimused on integreeritud edasise jätkusuutliku arengu meetmetesse ja vahenditesse.

Selles kontekstis kavatseb Euroopa Ühendus rakendada Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli artiklit 13 vastavalt mõju hindamise teatises sätestatud keskkonnamõju hindamise menetlustele, mis käsitlevad tasakaalustatud viisil jätkusuutliku arengu majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnakomponente.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Boguslaw Soniki raportit ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli kohta peab toetama. Keskkonnaalaseid ja tervist puudutavaid küsimusi peab arvesse võtma jätkusuutliku arengu edendamisel. Ma hääletasin raportööri soovituste poolt.

 
  
  

- Raport: Ewa Klamt (A6-0246/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kui leping Šveitsiga ühinemise kohta Schengeni acquis’ga oktoobris 2004 alla kirjutati, ei olnud Liechtensteinil võimalik ühineda hoiuste maksustamise lepingu puudumise tõttu (nimetatud lepinguni jõuti aasta hiljem).

Arvestades, et Šveitsi ja Liechtensteini vahel on aastakümneid toiminud inimeste vaba liikumise poliitika, oli Liechtensteini ühinemine nimetatud lepinguga eluliselt tähtis.

Sellepärast ma toetan algatust, mis nimetatud lepingule lisatud protokolli kaudu ühendab selle riigi Schengeni piirkonnaga. Liechtenstein peab vastu võtma ja kohaldama kogu acquis’d, välja arvatud uute õigusaktide või meetmete sätted, mis puudutavad otsimis- ja kinnipidamistaotlusi, mis on esitatud seoses otsese maksustamise süütegude uurimise ja menetlemisega (mis ei ole Liechtensteini riikliku õiguse alusel vangistusega karistatavad).

Ma toetan raportöör Ewa Klamti seisukohta, et Euroopa Parlament peaks andma oma nõusoleku, nagu see juhtus lepinguga, millele protokoll lisatakse. Siiski peaks Euroopa Parlamendile võimaldama parema juurdepääsu teabele, mis käsitleb mis tahes käimasolevaid rahvusvahelisi läbirääkimisi, et parlament saaks asjakohaselt ja ühtsetel alusel rakendada oma pädevusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin raporti vastu protesti märgiks komisjoni ja nõukogu suutmatusele reageerida ja tegeleda maksuparadiisidega Euroopas. Loomulikult ei ole Liechtenstein ainus maksuparadiis Euroopas, kuid neid mikroriike saab sundida tegutsema ainult pannes nad poliitilise surve alla. Siiski me jätkame nende riikide ja sealsete kodanike kohtlemist siidkinnastega, isegi kui nende pangandusreeglid ja salastatus juhivad liikmesriikidest kõrvale miljardeid eurosid igal aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Seniajani on Šveits ja Liechtenstein erinevate kahepoolsete lepingute kaudu säilitanud eelised partnerluses ELiga, mida võiks kindlasti soovitada igale riigile, mis soovib säilitada oma suveräänsuse ja identiteedi. ELi jaoks ei oma see täpset tähendust, et Liechtensteini osalemine Schengeni programmis seoti tingimusega sõlmida hoiuste intresside maksustamist puudutav leping. See on Schengeni-Dublini ähvarduse mälestus, mis oli kavandatud selleks, et šveitslased näeksid põhjust.

See ei saa olla õige, et me kasutame miljoneid abi andmiseks ja erinevaid illusoorseid lubadusi uute liikmete ligimeelitamiseks või seome riike tihedamalt ELiga selleks, et võtta neilt võimalus käia oma teed väljaspool ühendust.

 
  
  

- Raport: Gérard Deprez (A6-0268/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kehtiv määrus sätestab ühtse viisavormi, kuid ei ole toonud kaasa viisa numbrite kordumatust liikmesriikides.

Number sisestatakse, et määrata kindlaks ühe liikmesriigi poolt kolmanda riigi kodanikule väljastatud individuaalne viisa. Hoolimata teatavatest liikmesriikide vahelisest erinevusest ei ole need siiani väga olulised olnud, kuna viisat kontrollitakse piiril ainult visuaalselt või kasutatakse lugemismasinat masinloetavas tsoonis.

Siiski, kui viisainfosüsteem (VIS) hakkab toimima, tuleb kontrollimine välispiiride ületamise punktides teostada viisakleebise numbri abil koos omaniku sõrmejälgede tuvastamisega.

Seetõttu tuleb viisade nummerdamise korda muuta nii, et viisakleebise number oleks kordumatu, mis tagab kontrollimise käigus asjakohase viisataotlustoimiku leidmise, mille abil viisa esitanud isiku sõrmejälgi piiril kontrollitakse.

Sellepärast ma toetan ettepanekut tagada ühtne ja kordumatu viisakleebiste numbrite süsteem VISis kasutamiseks, mis garanteerib, et kui viisaandmete vahetamise süsteem jõustub, siis saame me tegutseda võimalikult korrektselt, sel viisil vähendades isikuandmete ebaõige kasutamise riski.

 
  
  

- Raport: Christian Ehler (A6-0254/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. − Juhataja, ma hääletasin raporti poolt ja ma loodan, et Euroopa ja India vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu uuendamine omandab suurema tähenduse, sest praegu ei ole teaduskoostöös ära kasutatud olemasolevat potentsiaali. Tänaseni on kokkulepe paberile jäänud ja ma loodan, et uus kokkulepe toob mõlemalt poolt kaasa tõeliselt konkreetsed tegevused.

Teadus ja tehnoloogia on ELi-India strateegilise partnerluse võtmeosised ja ühed paljutõotavamad koostöö valdkonnad, kus koostööst saavad kasu mõlemad osalised.

Olemasoleva lepingu tugevdamine on positiivne nähtus, kuid siiski peaks uus leping keskenduma meie ees seisvatele peamistele väljakutsetele, eriti kliimamuutustele, energiajulgeolekule ja tervist ohustavate epideemiate levikule. On olemas tõeline võimalus ühendada vahendid teadus- ja tehnoloogiauuringuteks, et jõuda ühiste lahendusteni.

Lõpetuseks soovin ma esile tõsta, et kõnealune leping pakub võimaluse, lisaks koostööle globaalsete probleemide lahendamisel, muuta märkimisväärselt inimeste elu Indias, kellel siiani puudub juurdepääs põhilisele tehnoloogiale. Euroopa saab aidata kaasa India majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, kui ta siirdab sinna oma olemasolevat tehnoloogiat.

 
  
  

- Raport: Diana Wallis (A6-0277/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN), kirjalikult. (PL) Hääletuse ajal tekkinud segaduse valguses soovin selgitada, et ma kavatsesin toetada härra Witold Tomczaki puutumatuse säilitamist ja nii tuleks minu antud häält arvestada, see tähendab, et raporti vastu ja mitte poolt.

 
  
  

- Raport: Giuseppe Gargani (A6-0222/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Nimetatud ettepanek on vastuoluline, seetõttu loobusime hääletamisest. Tuleb möönda, et teatavad aspektid on positiivsed, eriti võimalik Euroopa Kohtu põhikirja muutmine, et anda Euroopa Parlamendile õigus esitada kohtule oma seisukohad kõikidel juhtudel, kui otseselt või kaudselt seatakse nimetatud eelisõigus kahtluse alla, nii et Euroopa Kohus ei jätaks menetlusest kõrvale Euroopa Parlamenti, mis formaalselt ei saa olla osaline kohtumenetluses. Siiski, asjaolu, et teised aspektid võivad lihtsalt kindlustada föderalismi, on põhjus, miks ma ei nõustu ettepanekuga.

Veel enam, meie aluspõhimõte on Euroopa Parlamendi austus liikmesriikide suveräänsuse ja sellest tulenevalt ka riikide kohtute vastu. Samal ajal, kui me tunnistame, et koostööpoliitika Euroopa Parlamendi ja riikide kohtute vahel võib olla huvipakkuv, peame nõudma, et nimetatud koostööd ei kasutata väljakutsena riikide kohtutele, sealhulgas riikide kohtute suveräänsus ja subsidiaarsuse põhimõte.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Härra Gargani raportis uuritakse Euroopa Parlamendi eelisõiguste kaitsmise võimalusi liikmesriikide kohtute ees. Praegu puudub parlamendil võimalus kaitsta oma otsuseid riigi kohtu ees. Ma tervitan omaalgatuslikku raportit, milles püütakse leida viise liikmesriikide vahelise sidususe parandamiseks poliitikate teostamisel.

 
  
  

- Soovitus teisele lugemisele: Åsa Westlund (A6-0179/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (UEN), kirjalikult. − Täna hääletas parlament ELi tarbijate tervise ja kaitse poolt. Tarbijakaitse ja meie kodanike tervis on toidu kvaliteedi parandamise paketi keskmes, mis reguleerib lisaainete, toiduensüümide ja lõhnaainete kasutamist ja mis sai parlamendis suure häälteenamuse.

Lisaained, toiduensüümid ja lõhnaained peavad eelnevalt loa saama, kui neid tohib toidule lisada. See on kasulik ka tootjatele, sest ühtlustamise tingimused ja läbipaistvus on kõigis liikmesriikides paremini kooskõlas. Toodetes kasutatavad toiduvärvid märgistatakse selgelt. Tarbijatele on olulised kaks küsimust: teatavate ainete talumatus (näiteks asovärvid) ja eksitavad sildid toodete iseloomu, värskuse, koostisainete kvaliteedi, looduslikkuse ja toiteväärtuse kohta. Mis puudutab lõhnaaineid, siis soovitavalt peaks toit olema võimalikult looduslik. Parlament hääletas taimede ja vürtside kasutamise piiramise vastu. Neid on kasutatud sajandeid ning selgeid kõrvalmõjusid ei ole ilmnenud.

Mis puudutab Southamptonist saabunud uut teaduslikku informatsiooni mõne toidu lisaaine kahjulikkuse kohta lastele, siis ma võtan uurimust ja selle tähendust tõsiselt ning ootan sellele komisjoni toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan Asa Westlundi ettepanekut võtta vastu määrus, mis kehtestab lubade andmise ühtse menetluse toidu lisaainetele, toiduensüümidele ning toidus kasutatavatele lõhna- ja maitseainetele. Nimetatud koostisosadele lubade andmise menetluse parem läbipaistvus toetab edasist tarbijakaitset terves Euroopas. Tarbijal peavad olema kõik vahendid, et teha teadlik valik poeriiulitel saadaoleva toidu hulgast. Ma hääletasin raportööri soovituste poolt.

 
  
  

- Soovitus teisele lugemisele: Åsa Westlund (A6-0180/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Me oleme otsustanud hääletada muudatusettepanekute 1419 vastu. See on teise lugemise otsus. Ministrite nõukogus olid kõik liikmesriigid vastu nii märgistamisele kui asovärvide keelustamisele, kuid olid viimaks sunnitud minema kompromissile märgistamise osas. See on peamine võit, mida me ei taha ohustada hääletamisega populistlike muudatusettepanekute poolt, mis ei paku mingeid väljavaateid olukorra tegelikuks parandamiseks.

Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, oleme avaldanud survet asovärvide keelustamiseks ja jätkame selle tegemist, kuid meil ei ole mingit kavatsust kaasa minna populistlike algatustega või populistliku hääletamisega, mis võib lõppeda laste tervise tarbetu ohustamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. — (PL) Härra juhataja, ma toetasin proua Westlundi raportit, sest ma nõustun raportööri arvamusega, et kunstlikke toidu lisaaineid käsitlevad seadused tuleb ühtlustada. Ma arvan, et peame rohkem rõhku panema tarbijate selgele teavitamisele ostetud toiduainetes sisalduvatest säilitusainetest.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me peame püüdlema toidu lisaainetele lubade andmise menetluse suurema läbipaistvuse poole, samuti tugevdama tarbijakaitset ja eriti nende tarbijate kaitset, kes ei talu teatavaid aineid. Keskkonnakaitse peab võrdselt olema üks paljudest faktoritest, millega arvestatakse lisaaine kasutamiseks loa andmisel.

Nagu esimesel lugemisel kokkuleppele jõuti, on peamine selgeks teha, mida eksitamine tarbijale kaasa toob ning samuti kaasata keskkonnakaitse faktorite hulka, millega arvestatakse lisaaine kasutamiseks loa andmisel.

Praegu teisel lugemisel vastu võetud muudatusettepanekud on peamiselt kavandatud nimetatud aspektide tugevdamiseks lõplikus tekstis, tarbijakaitse ja keskkonnakaitse edasiseks tugevdamiseks ning samuti lisaainete kasutamiseks lubade andmise tingimuste selgitamiseks.

Pärast määruse jõustumist peavad toidu lisaained neile nõuetele vastama.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin proua Westlundi raporti poolt toidu lisaainete kohta. Hiljuti Southamptoni Ülikoolis teostatud uurimus on siin saalis tekitanud ärevust seoses asovärvide võimaliku ohtlikkusega, mida kasutatakse teatavate maiustuste ja jookide värvimiseks. Kui need ohud kajastuvad toodete märgistusel, siis on tehtud oluline samm tarbijate kaitsmiseks nimetatud lisaainete võimalike kõrvalmõjude eest, nagu seda on laste hüperaktiivsus. Tervet ELi hõlmav lisaainete määrus on hädavajalik ja ma avaldan raportöörile kiitust raporti eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Asovärve lisatakse toiduainetele ja jookidele nende välimuse muutmise eesmärgil. Siiski kujutavad need kodanike tervisele ohtu. Southamptoni Ülikoolis teostatud uurimusest nähtub, et asovärvid on ohtlikud laste tervisele, sest võivad põhjustada hüperaktiivsust ning suurendada õpiraskuste ohtu. Ma toetan Euroopa tootjate eesmärke Taanis, Rootsis ja Ühendkuningriigis, et järk-järgult ja vabatahtlikult loobuda asovärvide kasutamisest toiduainetes.

Euroopa Parlamendi prioriteet on tarbijate kaitsmine, eriti laste kaitsmine, kes on kõige haavatavam rühm. Sellel põhjusel tervitan raportit ja hääletasin raportöör proua Åsa Westlundi raporti poolt, mis pakub uue lähenemisviisi Euroopa poliitikale inimeste tervise kaitsmiseks ja haiguste ennetamiseks, eriti laste puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Ma toetan kogu südamest raporti abil tehtavaid püüdlusi märgistada tooteid, milles on kasutatud asovärve sisaldavaid lisaaineid. Ma usun, et kui tarbijatele antakse võimalus valida nimetatud lisaainete kasutamisest ja tarvitamisest loobumine oma peres, siis on märgistamine õiglane kompromiss.

Saab selgemaks, et asovärvid põhjustavad halvemat tervist ja võimalike käitumishäirete tekkimist. Praegu on õige aeg tegutseda, et edendada parimaid võimalikke standardeid.

 
  
  

- Soovitused teisele lugemisele: Åsa Westlund (A6-0179/2008 jaA6-0180/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Vajadus toidu lisaaineid asjakohaselt märgistada ja mõne kasutamisest loobumine on loomulik, et kaitsta tervist, eriti laste tervist. Ma tervitan Åsa Westlundi raporteid ja soovitan neid täiskogule.

 
  
  

- Soovitus teisele lugemisele: Mojca Drčar Murko (A6-0177/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Raportis on asetatud eriline rõhk toiduohutuse tagamise aspektidele, pidades silmas tarbijate huve ning peamist nende hulgast, milleks on soov, et toiduained oleksid nii looduslikud kui võimalik.

On hästi teada, et mitte kõik lõhna- ja maitseained, mis toksikoloogilisest seisukohast on ohutud, ei ole tegelikult tarbijatele kasulikud, siit tuleneb vajadus tagada tarbijale õigus teha valikuid.

Maitse- ja lõhnaainetele lubade andmise menetluses on „mõistlik tehnoloogiline vajadus” kombineeritud teiste ELi strateegiatega, nagu võitlus rasvumise vastu, sest liiga tugevate lõhna- ja maitseainete lisamine võib varjata valmistoidu madalat kvaliteeti.

Nõukogul ja parlamendil on erinev seisukoht teatavate lõhnavate omadustega toidu koostisosade kasutamise kohta toidus ja toidu peal, ja nimetatud koostisosade maksimaalsete määrade kohta, mis on sätestatud kolmandas lisas.

Me teame, et põhimõte, mille kohaselt taimede ja vürtside tootjad peavad ümber lükkama iga toote õiguslikul eeldusel rajaneva kahjulikkuse, on vaidlust äratav. Loogilisem oleks menetlus vastupidiseks muuta. Nimetatud küsimus on jätkuvalt vaidluste põhjuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Mojca Drčar Murko raportit lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kasutamise kohta toidus ja selle peal. Ma usun, et nimetatud raportiga kindlustatakse toiduohutuse ja tarbijakaitse kontseptsioone. Tähtis on, et tarbijaid kogu Euroopas ei viidaks eksiteele nende toidus leiduvate maitseainete omaduste suhtes. „Looduslik maitseaine” peaks täpselt seda tähendama ja ma toetan raportööri soovitusi selle vastavuse tagamiseks. Ma hääletasin raporti poolt.

 
  
  

- Soovitus teisele lugemisele: Avril Doyle (A6-0176/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Käesolevas raportis käsitletakse määrust, mille eesmärk on kehtestada reeglid ja menetlused toiduensüümidele, välja arvatud lisaainetena käsitletud ensüümidele, lubade andmiseks. Euroopa Komisjon ütleb, et tootjad on nõudnud ühtlustatud õigusaktide vastu võtmist koos toiduensüümide lubade andmise ühenduse menetlusega, kuna ELi õigusaktide puudumine selles valdkonnas on viinud ebaausate kaubandustavadeni.

Parlament nõuab mitme tähtsa muudatusettepaneku sissetoomist, mis tehti komisjoni esitatud määruse eelnõu esimesel lugemisel. Nimetatud põhjusel korratakse taas parlamendi seisukohta, et ettevaatuspõhimõttel peaks olema igasugusel riskihindamisel keskne koht ning seetõttu tuleb seda käesolevas ettepanekus rõhutada. Esimesel lugemisel tugevdas parlament samuti tarbijakaitset käsitlevaid sätteid, tagamaks, et toiduensüüm ei eksitaks tarbijaid toote laadi, kvaliteedi ja aine osas ning see mõiste tuuakse uuesti sisse.

Veel enam, toiduensüümid ei ole ja ei tohi olla geneetiliselt muundatud organismid (GMOd). Me peame ka vältima nende tootmist geneetiliselt muundatud organismidest. Kui siiski nii ei ole, siis peab see olema selgelt määratletav, et mitte eksitada tarbijaid. See on peamine, et tagada toiduohutuse kõrge tase.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Proua Doyle raporti eesmärk on ühtlustada toiduensüümide kontrollimine. Tööstusharu ja liikmesriikide kohustus teavitada komisjoni kõikidest toiduensüümidega seotud ohutusküsimustest on positiivne samm toiduohutuse maksimaalsete võimalike standardite tagamiseks terves liidus. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
  

- Raport: Peter Liese (A6-0220/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. Keeldusin hääletamast, pööramaks tähelepanu sellele, et raportis ei arvestata saareriikide ja mandri erinevustega.

Malta ei ole mandriga raudtee abil ühendatud ja selle ainus ühendus toimib kas mere või õhu kaudu. Lisaks sõltub Malta majandus tugevalt turismist, mis meelitab Maltale õhu kaudu üle miljoni inimese ja mere kaudu peaaegu pool miljonit inimest. Juhul kui antud õigusakt jõustub, siis kasvab selle tulemusel näiteks Ühendkuningriigist pärit perekondade reisi maksumus hinnanguliselt 160 Inglise naela võrra.

Kasvuhoonegaaside heite kontrollimine on oluline, kuid oluline on ka teha vahet ELi liikmesriikide erinevate püüdluste ja erineva tegelikkuse vahel. Põhimõte, mille kohaselt üks ülikond kõigile sobib, on erinevate olude ilmnemisel diskrimineeriv.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE-DE), kirjalikult (FR). Ma toetasin Peter Liese raportit, mille teemaks oli lennutegevuse kaasamine kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi, sest ma usun, et parlamendi ja nõukogu kompromiss on tasakaalustatud ja realistlik.

Vajaduses kasvuhoonegaaside heite ja iseäranis transpordi ülemaailmsele kliimasoojenemisele avaldatava mõju vähendamiseks kiiresti ja tõhusalt tegutseda ei ole enam mingit kahtlust.

Sellegipoolest oli selleks, et nimetatud õigusloomega seotud dokumendile langeks osaks edu, hädavajalik lepitada keskkonnanõuded kodanike liikuvusega.

Lennundussektorilt nõutavad jõupingutused peavad olema küllalt suured selleks, et mitte ohustada teistes majandussektorites saavutatud heite vähendamist, kuid ka piisavalt tasakaalustatud, selleks et mitte takistada selle tööstusharu kasvu.

Ma tervitan meie poolt vastu võetud õigusakti, sest see vastab neile nõuetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult (PT). Ma hääletasin teisele lugemisele pandud Peter Liese raporti poolt, mille sisuks on lennutegevuse kaasamine kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi, sest ma usun, et ülemaailmse temperatuuritõusu piiramine 2 Celsiuse kraadiga on hädavajalik ja et sellega on kiire.

Lennundussektor laieneb. Lennundussektorist lähtuv süsinikdioksiidi heide on alates 1990. aastast suurenenud 87% ja hinnangute kohaselt kahekordistub see veelgi 2020. aastaks. Seetõttu on vaja abinõusid selleks, et anda rahvusvahelisel tasandil selgem märguanne, et EL on pühendunud kliimamuutuste vastu võitlemisele, pidades silmas rahvusvahelise leppe sõlmimist enne 2009. aasta Kopenhaageni konverentsi.

Saavutatud kompromissil on mitmeid positiivseid külgi, nagu näiteks äärepoolseimate piirkondade jaoks kehtestatud väljajätmise süsteem, saastekvootidega kauplemisest saadava tulu kasutamine kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning abinõud metsade hävimise vastu võitlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Parlamendis hääletusel olnud ettepanek on juba kompromiss võrreldes komisjoni esialgse ettepanekuga, olgugi et mitterahuldav kompromiss, mis ei arvesta majanduslikes raskustes riikide probleemidega, iseäranis äärepoolseimate piirkondadega. Ma tean, et heidet tuleb vähendada, kuid me peame arvesse võtma raskusi, millega seisavad silmitsi majanduslikult haavatavamad riigid.

Kompromiss, mille suhtes täna hääletus toimub, ei väldi kõiki selle saastekvootidega kauplemise süsteemi negatiivseid tagajärgi, kuid muudab nende arvu minimaalseks, lükates võrreldes parlamendi esialgse pakkumisega eelnõu jõustumise edasi ning vähendades enampakkumisel müüdavate kvootide osakaalu ja nõrgematele ettevõtetele avaldatavat survet.

Läbirääkimised äärepoolseimatele piirkondadele erandi tegemiseks on täiskogus väga oluliseks küsimuseks saanud, sest komisjoni algne ettepanek ei pakkunud nende piirkondade jaoks välja ühtki erandit, nii nagu hästi teate. See oleks tähendanud, et kõigile nendest piirkondadest saabuvatele ning neisse piirkondadesse suunduvatele lendudele oleks kehtinud sama üldskeem.

Viimaks heaks kiidetud tekstis on alles jäetud võimalus erandite tegemiseks, kuid selle ulatus ei ole nii lai, nagu see pidanuks olema. Seetõttu nõuame, et mitte vaid saartevahelised lennud, vaid ka nende saarte ja mandri vahelised lennud tuleks antud saastekvootidega kauplemise süsteemist välja jätta.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Filip (PPE-DE), kirjalikult (RO). Selge on, et iga Euroopa Liidu programmi kohustusteperioodi puhul, mis kaasab lennunduse, tuleb selle sektori eesmärgid püstitada kooskõlas keskmiste jõupingutustega, mida nõutakse kõigilt teistelt kindlate ressurssidega majandussektoritelt kõigis liikmesriikides ja vastavalt nendele jõupingutustele. Lennunduse sellesse süsteemi kaasamata jätmine võib pikaajaliselt põhjustada olulisi hüvituskulusid.

Ma hääletasin selle raporti poolt veendumusega, et ühendus vajab integreeritud lähenemisviisi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemile. Kuna lennundus on seotud inimtegevuse ülemaailmse mõjuga kliimamuutustele, siis on loomulik, et see majandussektor saab ühenduse tasandil kasu võrdsest kohtlemisest ning eeskirjadest ja lepingute sätetest.

Selge on, et iga Euroopa Liidu programmi kohustusperioodi puhul, mis kaasab lennunduse, tuleb selle sektori eesmärgid püstitada kooskõlas keskmiste jõupingutustega, mida nõutakse kõigilt teistelt kindlate ressurssidega majandussektoritelt kõigis liikmesriikides ja vastavalt nendele jõupingutustele. Lennunduse sellesse süsteemi kaasamata jätmine võib pikaajaliselt põhjustada olulisi hüvituskulusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (PSE), kirjalikult (FR). Ma keeldusin osalemast viimasel Liese raporti küsimuses korraldatud hääletusel. Usun, et Euroopa Liit astub ühepoolse sammu väljaspool Kyoto protokolli, mis jätab lennundus- ja merendussektori välja. Isegi kui on olemas rida põhjusi, selleks et arvesse võtta nende kahe rahvusvahelise kaubanduse jaoks kõige olulisema majandussektori mõju kliimale, ei saa Euroopa Liit ühepoolselt mitme osapoolega lepingut muuta, nõudes näiteks, et Ameerika Ühendriigid ratifitseeriksid Kyoto protokolli. ELi lennundusega seotud ettepanekud peaksid parimal juhul olema mõeldud Kyoto protokolli aegumise ajaks, st 2013. aastaks, ja siis vaid Kopenhaageni rahvusvahelisest leppest lähtudes.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan härra Liese raportit, mille teemaks on lennutegevuse lisamine Euroopa saastekvootidega kauplemise süsteemi. Parlament peab kliimamuutuste vastu võitlemisel oma pühendumust selgelt väljendama ja rakendama ambitsioonikat keskkonnaalast õigusloomet. Otsused, milleni jõuti nõukoguga peetud arutelude tulemusel näivad sammuna õiges suunas. 15% lubade enampakkumisel müümine tundub olevat rahuldustpakkuv kompromiss, arvestades, et seda kavatsetakse 2013. aastal suurendada.

Samal ajal kui toetan raportis tehtud soovitusi, peab parlament jätkama ambitsioonikate eesmärkide seadmist seoses ELi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemiga ja vaatama tulevikku, selleks et rajada härra Liese ettepanekule üldine kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi läbivaatamine. Ma hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult (SK). Lennuliiklusest lähtuv kasvuhoonegaaside heide on alates 1990. aastast kahekordistunud ja suureneb veelgi. Kui EL võtab kliimamuutustega tegelemist tõsiselt, peab temast nimetatud valdkonnas ülemaailmne liider saama. Me ei sa sellest üksnes rääkida. Me peame rakendama ka õigusloomega seotud abinõusid. Ma pean direktiivi, mille eesmärgiks on lennutegevuse lisamine ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi positiivseks sammuks.

Raportöör härra Peter Liese raport kujutab endast tasakaalustatud ja realistlikku lahendust, kompromissi ühelt poolt keskkonna kaitsmise ja teiselt poolt Euroopa lennutööstuse konkurentsivõime tagamise vahel. Me ei tohi Euroopa lennuettevõtteid diskrimineerida, eriti ELi uute liikmesriikide lennuettevõtteid, mis püüavad üldisele arengule järgi jõuda. Järelikult nõuavad terve konkurentsi reeglid võrdsete abinõude kehtestamist kolmandatest riikidest pärit lennuettevõtete puhul. Oluline on sõlmida rahvusvaheline lepe ning seetõttu peab EL pidama läbirääkimisi Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Hiinaga.

Peame ka meeles pidama, et mõnikord on lennuliiklus ainsaks võimalikuks transpordiviisiks, ühendades ELi tema eemalasuvate piirkondadega. See panustab olulisel määral turismi arengusse ja seetõttu ei tohi seda hakata vaatlema luksusena.

Ma usun, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühine seisukoht aitab kaasa keskkonnasõbralikule lennuliiklusele ja uute tehnoloogiate rakendamisele lennutööstuses ja seetõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult (FR). Võttes täna vastu direktiivi, mille eesmärgiks on lennutegevuse kaasamine Euroopa kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi jätkab Euroopa Liit võitluses kliimamuutustega punktide kogumist.

Oleks võimatu mitte toetada seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelist lepet, mis võimaldab keskkonda paisatavate kasvuhoonegaaside koguse järkjärgulist vähendamist alates 2012. aastast kõigi lendude puhul, mis tõusevad õhku Euroopa pinnalt ja maanduvad Euroopa pinnal.

Ma tervitan eriti kahe konkreetse abinõu kasutuselevõtmist, mis õnneks näitavad selgelt, et Euroopa ikkagi võtab sageli vastu väga tasakaalustatud õigusakte, mis arvestab väiksemate kaasatud osalistega: tšarterlennud, uurimislennukid ja väiksemad lennuettevõtted saavad lendamist jätkata, pidamata muret tundma direktiivi siduvate sätete pärast. Tulu, mis saadakse CO2 saastekvootidega 15% ulatuses kauplemisest, kasutatakse lennundussektoris tehtavaks teadus- ja arendustegevuseks.

See on veelgi olulisem, sest kui EL peab – nii nagu näib – oma lootused uuendusele panema, siis peavad insenerid palju leidlikkust üles näitama, et vähendada lennutegevusest tulenevat heidet ajal, mil lennuliiklus suureneb 5% aastas.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma toetan täna Liese raportit, sest see raport on tasakaalustatud ja praktiline, kuigi mõneti keerukas.

Tsiviillennundusel tuleb tõdeda, et selle peab kaasama saastekvootidega kauplemise süsteemi ja keskkonnaaktivistidel on vaja tõdeda, et inimesed tahavad lennata ja et lennutööstus annab suure panuse paljude meie piirkondade ja paljude meie riikide majanduslikuks heaoluks.

Sellegipoolest usun, et see lepe on problemaatiline. Ma siiski usun, et 100% saastekvootide enampakkumisel müümine alates 2020. aastast võib väikestele ja piirkondlikele lennuettevõtetele tõsiseid probleeme põhjustada.

Sellegipoolest on meil siin tegemist kompromisslahendusega. Ma siiski usun, et see regulatsioon hakkab väljakutsetega silmitsi seisma, nii õigusloomega seotud kui ka väljaspool ELi asuvate riikide esitatud väljakutsetega. Eriti Ameerika Ühendriigid ja Venemaa muudavad ülemaailmse leppe saavutamise keeruliseks. Kuid see on algus ja seetõttu peame komisjoni julguse ja ettenägelikkuse puhul õnnitlema.

Lennutööstus on hetkel peamiselt kõrgete kütusehindade tõttu raskustes, mistõttu oli kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemisega seotud kompromiss hädavajalik. Ma tean, et lennuettevõtted on õnnetud. Ma tean, et keskkonnaaktivistid on õnnetud. Võib-olla pöörasid meie raportöörid siis selle asja õiges suunas!

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Kui EL tahab saavutada oma kliimaga seotud eesmärki, 20% suurust CO2 heite vähendamist 2020. aastaks, siis peab kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi olema kaasatud ka lennundussektor. Lennundusest lähtuv kasvuhoonegaaside heide on paari viimase aasta jooksul kasvanud peaaegu 90%.

Samal ajal pääseb lennundus lennukikütuselt aktsiisimaksu ja lennupiletitelt käibemaksu maksmata. Seetõttu on õigusloomega seotud meetmed hädavajalikud. Raporti eesmärgiks on saastekvootidega kauplemise süsteemi sisseviimine 2011. aastal kõigi lendude jaoks, mis kas saabuvad Euroopa lennuväljadele või väljuvad Euroopa lennuväljadelt. Alates 2012. aastast peab lennundussektorist lähtuva kasvuhoonegaaside heite kogus olema aastas 1,5% väiksem. Välja pakutud tasuta välja jagatavate enampakkumisel müüdavate lubade osakaal on kaugelt liiga suur. Arvan, et lennundussektor peaks alustama vähemalt 25% lubade enampakkumisel müümisest. Lõppkokkuvõttes ei ole eesmärgiks mitte saastekvootidega kauplemine ise, vaid kasvuhoonegaaside heite vähendamine.

Parlament peab avaldama arvamust ka seoses saastekvootide enampakkumisel müümisel saadava tulu kasutamisega. Ta soovib, et seda raha kasutataks selleks, et vähendada keskkonnasõbraliku transpordi maksustamist ja selleks, et investeerida vähem saastavate lennukite väljatöötamiseks tehtavasse uurimistöösse. Meie ees olev kompromiss on kaugel ideaalist, kuid see on edusamm, nii et meie, rohelised, saame samuti saavutatud lepet toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Lennutegevuse lisamist kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi tuleb tervitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Mul on kahju, et äärepoolseimaid piirkondi ei jäetud täiesti välja tsiviillennunduse lisamisest kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemist, olgugi, et nende kauge asend Euroopa mandrist oleks seda suurel määral õigustanud.

Sellegipoolest on mul hea meel, et tänu pühendunud jõupingutustele on tehtud mõned edusammud.

Tulemusena pöörab läbirääkimistel saavutatud lepe erilist tähelepanu vahenditele nende juurdepääsu- ja konkurentsiprobleemide vähendamisele või isegi kõrvaldamisele, millega äärepoolseimad piirkonnad silmitsi seisavad. Lisaks kehtib äärepoolseimatele piirkondadele ägeda arutelu tulemusel erand ja neid antud eelnõu ei mõjuta. Mul on hea meel, et äärepoolseimad alad on lisatud parandusklauslisse, mille sisuks on kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi mõju lennuliiklusele.

Sooviksin eriti tänada Euroopa Parlamenti, mis algusest peale kuulas mu palvet äärepoolseimate piirkondade eriliseks kohtlemiseks, seisukohta, mille liikmesriigid lõpuks üle võtsid. Sooviksin samuti au anda varem transpordi eest vastutanud Euroopa Komisjoni liikmele Jacques Barrot’le tema lakkamatu toetuse eest.

Lõpuks avaldan kahetsust, et lõplikus leppes ei olnud ühtki ettepanekut äärepoolseimate piirkondade toetamiseks, mis oleks iseäranis võimaldanud kasutada saastekvootide enampakkumisel kauplemisest saadavat tulu äärepoolseimate piirkondade konkreetsete raskuste kõrvaldamiseks.

 
  
  

- Raport: Richard Corbett (A6-0197/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin briti kolleegi Richard Corbetti poolt parlamendi kodukorra muutmise kohta seoses täiskogu töökorralduse ja algatusraportitega. Ma jagan raportis väljendatud muret selles osas, et parlamendi töökorraldus peab muutuma lihtsamaks, jõulisemaks ja kiiremaks. Sellele vaatama peaks parlamendiliikmetel olema vabadus esitada komisjonile ja nõukogule kirjalikult vastatavaid küsimusi, kuigi ma nõustun, et oluline on vältida nimetatud süsteemi kuritarvitamist. Ma tervitan asjaolu, et istungil osalevatele parlamendiliikmetele antakse suurem võimalus sõna võtta. Minu arvates on idee lubada 40 parlamendiliikmest koosneval rühmal esitada alternatiivne resolutsiooni ettepanek täpselt nagu fraktsioonil samuti samm edasi demokraatia poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Me hääletasime täna raporti vastu, mis käsitleb parlamendi kodukorra muutmist.

Meie valik on põhjustatud asjaolust, et õigusloomega seotud tegevusi käsitlevad omaalgatuslikud raportid avaldavad jooksvale tööle väärtuslikku mõju. Sellepärast peaks Euroopa Parlamendi liikmetel olema võimalus mõjutada nimetatud raporteid täiskogul sarnaselt õigusloomega seotud raportitele rakendatava menetlusega.

Kuigi kirjalikult vastatavate küsimuste esitamise kord vajab läbi vaatamist, arvame me, et see on äärmiselt oluline, et tagada parlamendiliikmete sõltumatus ja õigus esitada teistele institutsioonidele küsimusi nende otsuste ja vastutuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me hääletasime raporti vastu, sest selle keskne eesmärk on nõrgestada Euroopa Parlamendi demokraatlikku ja pluralistlikku toimimist. Alustades põhimõttest, mis ei vasta isegi tõele – reformilepingu olemasolu –, soovib täiskogu enamus tegelikult piirata parlamendiliikmete õigusi ning takistada nende omaalgatuslikku tegutsemist, suurendada Euroopa Parlamendi presidendi võimu ja selle tagajärjel vähendada parlamentaarsete arutelude pluralismi.

Soov nõrgestada demokraatiat ja parlamendiliikmete pädevust tegutseda ilmneb selgelt suunistest, mis kehtestatakse nõukogule ja komisjonile kirjalikult vastatavate küsimuste esitamise menetlusele.

Siiski on kõnealune otsus vaid üks element laiemast antidemokraatlikust suunast, mille täiskogu enamus on võtnud, eriti suuremates fraktsioonides (PPE ja PSE). Teine põhimõtteline element on nõue kehtestada uued ja rangemad kriteeriumid fraktsioonide moodustamiseks, mis on samuti ära teeninud meie tagasilükkamise ja tugeva protesti.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Härra Corbetti ettepanekud parlamendi kodukorra muutmiseks seoses täiskogu töökorralduse ja algatusraportitega võimaldavad parlamendil tõhusamalt ja tulemuslikumalt töötada. Ma hääletasin Richard Corbetti soovituste poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Demokraadina olen ma eriti löödud Corbetti raportit puudutavast kahest muudatusettepanekust, sest minu arvates ei saa need olla tõsiselt mõeldud.

Praktiliselt igas demokraatliku iseloomuga riigis on parlamendiliikme demokraatlike õiguste üks osa võimalus esitada küsimusi valitud võimuesindajatele nende pädevuste ja vastutuse kohta.

Nimetatud küsimuste arvu ja sisu piirangud näivad pärinevat pigem kohtuistungi menetlusest kui demokraatlikult legitiimse institutsiooni kodukorra eeskirjadest ning seetõttu tuleb kõnealune ettepanek täiel määral tagasi lükata. Sellel põhjusel saan ma hääletada ainult raporti vastu.

 
  
  

- Raport: Jutta Haug (A6-0262/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Saksa kolleegi raporti poolt, mis käsitleb esmaseid tähelepanekuid esialgse eelarveprojektiga seoses ja lepitusmenetluse volitust, mis loob raamistiku ELi tulevase eelarve struktuuri kohta tähelepanekute tegemiseks. Eelarve esialgse projekti kogusumma on 134,395 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringutena, mis vastab1,04%-le kogurahvatulust, mis on 2008. aasta eelarvega võrreldes kokku 3,1% võrra kasvanud, ja 116,7 miljardit eurot maksete assigneeringutena, mis jätab ülemmäära alla 2,6 miljardi euro suuruse kulukohustuste varu ja 7,4 miljardi euro suuruse maksete varu. Eeldusel, et me vajame tulemustele orienteeritud Euroopat, ei mõista ma maksete assigneeringute madalat taset. Lisaks prioriteetide seadmisele on oluline tagada asjakohased eraldised ühtekuuluvuspoliitikale, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud Euroopa poliitika rahastamine ning välistegevuse rahastamine. Lõpuks, eluliselt tähtis on meeles pidada Euroopa peamisi infrastruktuure (transpordivõrgustikud, energia, õhuruum, vesi, uued tehnoloogiad, tervishoid jne, mis on pidevalt alarahastatud, olenemata sellest, et need moodustavad Euroopa konkurentsivõime selgroo globaalse majandusliku ja sotsiaalse konkurentsi raamistikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult. − (PL) Vastavalt Lissaboni lepingu ratifitseerimise kavandatud ajakavale, asetatakse 2009. aastal parlament õigusloomet ja eelarvet puudutavates küsimustes nõukoguga võrdsele tasandile ning Euroopa Liidule antakse uusi pädevusi, mis mõjutavad oluliselt siiani kasutusel olnud eelarvemenetlust.

Sellel põhjusel on isegi olulisem, et Euroopa Liidul on piisavad vahendid käsilolevate poliitikate ja tegevuste teostamiseks erinevates valdkondades, olles samal ajal piisavalt paindlik uute poliitiliste väljakutsetega tegelemiseks. Seetõttu on eelarve esialgses projektis esitatud maksete assigneeringute ebaharilikult madal tase väga üllatav (116,736 miljardit eurot), mis vastab 0,90%-le RKTst, või mis on 2008. aastaga võrreldes 3,3% võrra vähenenud. Samuti tekitab rahutust Euroopa Komisjoni pakutud eelarve vähendamine teavitamiskampaaniate arvelt, mida kavandati juba kaua aega tagasi 2009. aastaks ja mis olid mõeldud Euroopa Parlamendi valimisteks ja Lissaboni lepingu võimalikuks jõustumiseks.

Juulis toimuva eelarve lepitusmenetluse kohtumise prioriteet peaks olema tagada asjakohasel tasemel eraldised maksete ja liidu teabepoliitika jaoks. Samuti on oluline esitada komisjonile ettepanekud katseprojektide ja ettevalmistustööde rahastamiseks, et vältida nende rahastamist mitmeaastase finantsraamistiku reservidest. Lisaks sellele peaksime Euroopa Liidule kindlustama piisavad rahalised vahendid, et toime tulla uute väljakutsetega „majanduskasvu ja tööhõive konkurentsivõime tagamise” valdkonnas, vähendamata praegu teostamisel olevate tähtsate programmide olemasolevaid vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Roger Knapman (NI), kirjalikult. − Mina arvan, et minu kodumaa ei tohiks rahastada mitte ühtegi ELi eelarve programmi, ei tegelikel ega võimalikel asjaoludel. Euroopa Liidu välisteenistus ja teised Lissaboni lepingu aspektid on minu jaoks täielik needus. Seetõttu, kuna ma tervitan selliste programmide edasilükkumist, ei saa ma toetada muudatusettepanekut, mis põhimõtteliselt on nõus, et Euroopa Liidu välisteenistus koos teiste uute lepingus sisalduvate eelarve programmidega peaks tõepoolest rahastatama „nagu ajal, kui kõik 27 liikmesriiki on lepingu ratifitseerinud”. Jääb lahtiseks, kas kõik liikmesriigid ratifitseerivad lepingu või mitte, seega ei saa ma leppida muudatusettepanekuga, millega kehtestatakse teatavad tingimused, mille alusel ettepaneku tegijad põhimõtteliselt tunnistavad legitiimseks Euroopa Liidu välisteenistus ja teiste uute Lissaboni lepingus sisalduvate eelarve programmide rahastamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Ma hääletasin Haugi raporti poolt 2009. aasta esialgse eelarveprojekti ja lepitusmenetluse volituse kohta. Raportis esitatakse parlamendi prioriteedid järgmiseks aastaks. Eriti tervitan ma üleskutset asjakohaselt reageerida toiduabi ja toiduainetega kindlustatuse nõuetele, sest on toimunud toiduainete hindade järsk tõus ja tootmiskulude kasv põllumajanduses.

Ma loodan, et see vastus on läbi kaalutud, asjakohane ja hõlmab tõsist investeerimisprogrammi põllumajandussektori arendamiseks nii maailmas kui ka ELi piires.

Ma hääletasin ka muudatusettepaneku 15 poolt, milles määratakse rubriigi 2 ülemmäär.

Siiski ei saa heaks kiita jõupingutusi sisse tuua mehhanisme, mis võimaldaksid ühise põllumajanduspoliitika kulutamata vahendeid viia üle teistesse eelarverubriikidesse.

2007. aastal suunati ühise põllumajanduspoliitika kulutamata vahendid Galileo projekti rahastamiseks. See ei tohi normiks kujuneda.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Wise (NI), kirjalikult. − Ma ei saa toetada nimetatud muudatusettepanekut, sest olen täielikult vastu Euroopa välissuhete teenistuse EEAS ja teiste programmide, mis sõltuvad Lissaboni lepingu ratifitseerimisest, loomisele ja rahastamisele. On tõepoolest oluline välja tuua, et niinimetatud Lissaboni lepingu raames loodavatel programmidel ei ole õiguslikku alust, kuni lepingu on ratifitseerinud kõik 27 liikmesriiki: siiski lükkan ma kõik sellised programmid täielikult tagasi ja ma arvan, et neid ei peaks mingil juhul looma ega rahastama.

 
  
MPphoto
 
 

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Proua Haugi raportiga taotletakse ulatuslikku volitust läbirääkimisteks nõukoguga eelarve küsimuses. Seda põhjendatakse vajadusega tagada piisavad vahendid kuluartiklitele, milleks tegi ettepaneku komisjon. Tundub, et neil summadel ei ole piire, mida Euroopa Parlament on valmis ära kulutama. Ma arvan, et see on vale lähenemisviis. Lähtepunkt peaks olema üldine raamistik, mille osas on kokku lepitud; seejärel tuleks erinevate kuluartiklite hulgas kindlaks määrata prioriteedid.

Me vajame olemasoleva mitmeaastase finantsraamistiku piires suuremat paindlikkust. Seetõttu toetan ma ideed kasutada põllumajanduse valdkonnas tekkinud ülejääke teistel eesmärkidel.

 
  
  

- Raport: Marcin Libicki (A6-0225/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Musta mere sünergia raportöörina avaldan Libicki raportile toetust sel lihtsal põhjusel, et tema lähenemisviis käsitletavale teemale on strateegilise iseloomuga ja ületab Läänemere piirkonna ja keskkonnakaitse valdkonna piirid. Tegelikult me arutlesime sel teemal, mis on ühine nii Läänemere piirkonnale kui ka Musta mere piirkonnale ning avaldab mõju tervele Euroopale: küsimus on energiajulgeolekus ja Euroopa sellealases poliitikas.

Arvestades ELi sõltuvusega piiratud arvuga allikatest, tarnijatest ja transporditrassidest, on esmatähtis, et nende mitmekesistamine toimub vastavalt Euroopa energiajulgeoleku kontseptsiooni aluspõhimõtetele. Vähem tähtis ei ole arendada sidusat Euroopa poliitikat energia valdkonnas, mis peaks rajanema solidaarsusel ja kooskõlastamisel, et vältida kahepoolsete lepingute sõlmimist, mis võiksid riivata teiste liikmesriikide huve ning eriti kahjustada suuri, Euroopa tasandil tunnustatud projekte, nagu Nabucco projekt.

Sellest tulenevalt kordan taas ning nõuan komisjonilt ja nõukogult jõupingutuste kahekordistamist eduka Nabucco projekti elluviimiseks ning ka ühtse energiapoliitika selget sõnastamist. Olukord nii Läänemere piirkonnas kui ka Musta mere piirkonnas viitab pakilisele vajadusele alustada konkreetsete ja kindlate tegevustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada Marcin Libicki raporti poolt Läänemere põhja kavandatava gaasijuhtme kohta, kuigi me soovisime selgemat nõuet alternatiivsete maismaatrasside uurimise kohta. Siiski leiame me, et parlament on võtnud kindla seisukoha keskkonnamõju hindamise osas, mida me toetame ja tervitame. Me eeldame, et järgnevad otsused põhinevad põhjalikule ja sõltumatule uurimisele. Läänemeri on tundlik piirkond, mis juba on ränga keskkonnasurve all. Seetõttu on üliolulise tähtsusega, et keskkonnamõju hoitakse rangelt minimaalne, kui antakse luba gaasijuhtme ehitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. — (PL) Härra juhataja, Nord Streami torujuhtme rajamine võib kaasa tuua viimasest sõjast jäänud relvaprügilate segilöömise. Merepõhjas lebab umbes 40 000–60 000 tonni keemiarelvi ja nende relvade täpne asukoht on teadmata. Nende prügimägede segilöömine võib põhjustada ettekujuteldamatu ökoloogilise katastroofi.

Ma toetasin raportit, sest olen nõus raportööriga, et on skandaalne käsitleda nii kaugeleulatuva iseloomuga piiriülest projekti Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud kahepoolse lepingu küsimusena. Läänemere ja Balti riikide elanike kaitsmine peaks olema üks ELi peamine prioriteet.

 
  
MPphoto
 
 

  Titus Corlăţean (PSE), kirjalikult. (RO) Ma tervitan Euroopa Parlamendi seisukohta Venemaad ja Saksamaad ühendava gaasijuhtme ehitamise suhtes.

Euroopa Liit vajab integreeritud, ühist ja sidusat energiapoliitikat, samuti pikaajalist strateegiat liikmesriikide energiasõltumatuse tagamiseks.

Euroopa Liit peaks energiajulgeolekut puudutavaid keskkonnaalaseid ja geopoliitilisi küsimusi käsitlema liikmesriikide ühise jõupingutusena ja mitte mõne liikmesriigi ja Venemaa vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute kaudu. See on ainus viis, kuidas Euroopa Liit võib saavutada tugeva positsiooni läbirääkimistel Venemaaga, et vältida energiavarude muundumist poliitiliseks survevahendiks, ja muuta ELi Venemaale võrdseks partneriks.

Sel viisil saame anda ka vastuse Rumeenia kodanike õigustatud murele maagaasi ja elektrienergia pidevalt kasvavate hindade pärast, mis avaldab olulist negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju rumeenlastele ja nende elukvaliteedile.

Samal ajal võiks otsus Euroopa ühise energiapoliitika kohta olla toetuseks Bukaresti parempoolsele valitsusele, mis on siiani puudulikult edendanud Rumeenia energiahuvisid suhetes Venemaaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin Marcin Libicki raporti poolt. See on olulise tähtsusega raport. Siiski soovin teile meenutada, et on ebakorrektne öelda, et kõnealune küsimus tuli Euroopa Parlamendi ette kodanike petitsioonide tagajärjel. Kolleeg Bogusław Sonik tegi ettepaneku aruteluks Põhja-Euroopa gaasijuhtme üle mitu kuud enne petitsioonide saabumist.

Mind üllatab vastuseis nimetatud raportile. Me räägime sageli ökoloogiast ja see ei tekita mingisugust vastuseisu. Siiski, sellel küllaltki erandlikul juhul, ei soovi mõned parlamendiliikmed teostada uuringuid projekti mõju kohta looduskeskkonnale. Miks? Vastus on lihtne: mõnele riigile ja poliitikule on kõnealune projekt hoopis tähtsam kui keskkond. Ehk on see meile tõeline põhjus uurida kavandatava investeeringu poliitilist ja majanduslikku konteksti. Olen teadlik argumendist, et see on eraettevõtluse projekt. Siiski ei tohi me unustada, et torujuhtme ehitamist kavandava ettevõtte juhtkonnas on endine poliitikategelane. Eraettevõtluse projektide kasutamine edasiste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ei ole Venemaa jaoks üldse probleem.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. − Ma hääletasin muudatusettepaneku vastu, sest see muudab põhjalikult esialgse teksti mõtet. Esialgses versioonis kutsutakse üles kaaluma alternatiive olemasolevale gaasijuhtme projektile, alternatiive, mis võiksid olla maksumuselt vähemalt kolm korda odavamad ja ei kujutaks endast keskkonnariske. Ma ei saa nõustuda muudatusettepanekuga, mis seab esikohale nõudluse gaasi järele ning hülgab ELi keskkonnaalased õigusaktid ja kodanike mured. Soovin samuti esile tõsta, et kõnealune gaasijuhe oli algselt kavandatud ümbersõiduna teistest seitsmest Läänemere-äärsest riigist, ning varustama vaid ühte või kahte ELi liikmesriiki, seetõttu ei saa väidet suurenenud gaasinõudlusest pidada asjakohaseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. (FI) Toetan tugevalt komisjoni raportis esitatud ettepanekut Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõju hindamiseks. Siiski ei ole asi ainult selles, me ei saa unustada ka energiapoliitikaga seonduvaid aspekte. Me ei saa teostada energiapoliitikat, mis erineb kliimapoliitikast. Põhiolemuselt kuuluvad need kokku, nagu maksud ja eelarve ning seadus ja õigus.

Ei saa enam teostada energiapoliitikat ilma selle komponente toetavate finantsvahendite ja teiste instrumentideta. Valgetes raamatutes, milles arutletakse liidu ja liikmesriikide energiaküsimuste üle, on korduvalt nõutud puhaste, sõltumatute ja konkurentsivõimeliste energiavormide kasutuselevõttu, kuid on olemas vaid üks toimiv turumehhanism viimase kriteeriumina, see on konkurentsivõime.

Siiani ei näe ma teisi turumehhanisme, mis vähendaksid meie energiasõltuvust, eriti mitte Venemaa maagaasist. Sellel nädalal peab Euroopa energiafoorum arutelusid OPECiga. OPECi jaoks ei ole see nõrkus, et nimetatud hädavajalik kartell mõjutab nii suurel määral meie majandust.

Energiasõltuvust, mis tuleneb eelnevate põlvkondade eksimustest, on lastud meie kulul kasvada ja vohada. Seda asjaolu tuleks meeles pidada, kui võtame vastu tulevikku puudutavaid otsuseid, olgu need gaasijuhtmete või teist liiki majandusliku sõltuvuse osas. Kas see on jätkusuutlik areng, kas see läheb õiges suunas, kui me püüdleme madala süsinikdioksiidiheitega majanduse poole?

Kliimamuutused on reaalsus ja kulud energiale tõusevad. Sõltuvus gaasitarnetest kasvab ja see annab ELi naabrile võimu, mille ta kaotas 20 aastat tagasi.

Kindlasti ei soovi me korrata poliitiliste eelkäijate vigu. Meil tuleb lühikese ajaga väga palju ära teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma olen täielikult nõus raportöör härra Marcin Libicki vaatepunktiga, et avalikkuses Läänemere gaasijuhtme nime all tuntud projekti elluviimine kujutab ökoloogilist ohtu kaheksale Euroopa Liidu riigile: Saksamaa, Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Eesti, Taani ja Poola. See võib tarbijatele avaldada negatiivset mõju kasvava gaasihinna tõttu, mis on seotud torujuhtme ehitamise kuludega.

Tähtis on välja tuua asjaolu, et alternatiivselt oleks võimalik Põhja-Euroopa gaasijuhe ehitada maismaatrassile, mis kulgeks läbi Euroopa Liidu riikide. See vastaks kõikidele otsuses 1364/2006/EÜ esitatud strateegilistele ja majanduslikele nõuetele. Keskkonnaalasest vaatepunktist on alternatiivne ettepanek turvalisem ning see on ka odavam.

Eriti pooldan sõltumatute raportite ja teadusuuringute teostamist gaasijuhtme ehitamise keskkonnamõju kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Nordstreami gaasijuhtme mõõtmetega projekt vajab kaasnevate keskkonnamõjude täielikku ja põhjalikku uurimist. Enne projekti alustamist peame tegema kindlaks, et projekt vastab kõige rangematele keskkonnaalastele kriteeriumidele. Selline vaatepunkt kajastub minu hääletuses Marcin Libicki raporti üle, milles käsitletakse Läänemerre kavandatud Venemaad ja Saksamaad ühendava gaasijuhtme keskkonnamõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Täna hääletame väga tähtsa raporti üle, milles käsitletakse kavandatud Venemaad ja Saksamaad ühendava niinimetatud Balti gaasijuhtme keskkonnamõju Läänemere looduslikule keskkonnale. Kavandatud projekt on üks paljudest gaasivarustuse infrastruktuuri projektidest, mida on vaja ELi kasvava maagaasi tarbimisvajaduse katmiseks. Siiski tuleb erilist tähelepanu pöörata reale selle ehitamisega seotud teguritele.

See maailma kõige pikem ja madalas vees paiknev gaasijuhe ohustab tõsiselt bioloogilist mitmekesisust ja looduslikke elupaiku, samuti ka kaubaveo ja laevade liikumise turvalisust kõnealuses piirkonnas, ei saa jätta mainimata, et Teise maailmasõja jooksul uppus merepõhja umbes tonni laskemoona. Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni liikmena ja ka Espoo konventsiooni raportöörina soovin rõhutada, et iga seda liiki investeering, millel on rahvusvaheline mõõde, peaks toimuma kõikide sidusrühmade vahelise eelneva põhjaliku konsulteerimise tulemusel. Me peame pöörama tähelepanu kõikide alternatiivsete lahenduste hindamisele, nagu maismaatrassid, mis peaksid arvesse võtma nii ehituskulusid kui ka ökoloogilist ohutust.

Arvestades ELi kasvavat sõltuvust väikesest arvust energiaallikatest ja nende tarnijatest, on oluline toetada mitmekesisusele suunatud algatusi; mõelgem, kas Venemaa äriühing Gazprom, millele kuulub 51% Nord Streami kontserni aktsiatest, on selles kontekstis parim lahendus?

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan petitsioonikomisjoni algatust tuua kõnealune raport Läänemerre kavandatud gaasijuhtme keskkonnamõju kohta hääletamisele. Parlamendiliikmed peavad endale teadvustama nimetatud ettepaneku tagajärjed.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN), kirjalikult. − (PL) Ma toetan härra Marcin Libicki raportit tõsise ökoloogilise ohu tõttu, mida torujuhe kujutab Läänemerele, seetõttu, et prooviti mööda hiilida kohustusest saavutada kõikide rannikuriikide heakskiit, ja et puudub sõltumatu ja positiivne keskkonnamõju hinnang torujuhtme rajamisele. Siinkohal on eriti tähtis säilitada solidaarsuspõhimõte Euroopa Liidu energiapoliitikas.

Torujuhe on kavandatud viisil, mis muudab ELi riigid Venemaast poliitiliselt sõltuvaks, mis kasutab oma loodusressursse ostjatele surve avaldamiseks. Soovin samuti juhtida teie tähelepanu asjaolule, et torujuhtme trassiks merepõhja valimine tähendab gaasihinna tõusu, sest selle trassi ehitamine kujuneb mitu korda kallimaks kui maismaale ehitamine.

 
  
  

- Raport: André Brie (A6-0269/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Howitt (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi Tööpartei tervitab seda parlamendi raportit. Kui Taliban 2001. aastal kukutati, käis koolis vaid 900 000 last. See arv ulatub nüüd 6 miljonini ning kasvab pidevalt. Viis miljonit põgenikku on koju naasnud ja 82% elanikkonnast on juurdepääs tervishoiule, see on üheksa korda rohkem kui aastal 2002. Sellegipoolest jagame parlamendi sügavat muret püsivate turvaprobleemide pärast ja ilma turvalisuseta ei saa pöörduda tagasi normaalse elu juurde.

Sellegipoolest hääletasime raporti vastu, sest paljud selle punktid ei peegelda tegelikku olukorda Afganistanis. Põhjenduse D faktid ei ole korrektsed, sest uute NATO vägede saatmine Afganistani jätkub ning nii Ühendkuningriik kui ka Saksamaa on hiljuti teada andnud oma vägede arvu suurendamisest. Samuti ei nõustu me oopiumi tootmise tasemega seotud olukorraga, mida kirjeldatakse lõikes 32. Raportis näib ignoreeritavat suurt tööd, mille on ära teinud Afganistani valitsus oma pikaajalise riikliku narkootikumide kontrollimise strateegia abil ja mis on viinud edusammudeni unimagunaid kasvatavate provintside arvu vähendamisel.

Lõpetuseks soovime toetada jätkuvat koostööd Afganistani õiguskaitseasutustega, osana Euroopa Liidu jätkuvast toetusest rahvusvahelisele õigus- ja turvasektori reformile selles riigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult(RO) Afganistani stabiliseerimine kujutab endast rahvusvahelise üldsuse kaitsepoliitika peamist võtmeküsimust ja võitlust terrorismiga. Luhtumise korral võib seotus konfliktide vältimiseks ette võetava tegevuse ja otsustava sekkumise ning rahutagamisoperatsioonidega tulevikus lääneriikidele vastumeelseks muutuda. Teiselt poolt võiksid ka afgaanid – kes nüüd kogevad kolmandat konflikti kümnendit ja kelle riik on alati olnud vahendiks, mida välised toimijad on oma vajaduste jaoks ära kasutanud – püsivast rahust kasu saada.

Sõjaväelised operatsioonid on vajalikud, kuid neist ei piisa Afganistani stabiliseerimiseks. Selle protsessi jaoks olulist lahendust tuleks ka diplomaatilisel tasandil otsida ning koostöö Iraani, India ja Pakistaniga on hädavajalik, eriti piirialadel, kus elavneb mässuliste rühmituste tegevus. Sel põhjusel on demokraatlike struktuuride tugevdamine äärmiselt oluline ja rahvusvaheline üldsus peaks võitlema Afganistani valitsuse tähtsuse vähenemisega, tõstes kohalikul ja piirkondlikul tasandil poliitilise süsteemi ja demokraatlike jõudude olulisust.

Afganistanis on Euroopa Liidul humanitaarabi jagava organisatsiooni maine, kuid selleks et mängida seal olulisemat rolli, peaksid eurooplased arvestama faktiga, et vaesuse ja ebastabiilsuse probleemi lahenduseks ei ole relvad ja vägivald, vaid pigem tegevus, mis toob afgaanidest elanikkonnale heaolu. Selle lootusega hääletasin härra Brie raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti vastu. Härra Brie raport, mille sisuks on Afganistani stabiliseerimine, teeb liiga lihtsaks olukorra, mis on olemuslikult väga keeruline. Samal ajal kui Euroopa Parlament peaks Afganistanis toimunud arenguid üksikasjalikult uurima, usun et tema panus peaks olema konstruktiivne ja selle eesmärgiks peaks olema stabiilse Afgaani riigi saavutamine. Ma ei ole veendunud, et raport suudab pakkuda toimivaid lahendusi keerulisele konfliktile, milles meie väed teevad pidevalt tõelisi edusamme.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hiljuti Pariisis toimunud annetajate konverentsi positiivsed tulemused tõendavad, et EL ja rahvusvaheline avalikkus jälgib Afganistanis toimuvat pingsalt.

See raport, mis tuleb selle riigi tuleviku jaoks pöördelisel ajal, tõstab esile väljakutsed, millega Euroopa Liit seoses selle riigi stabiliseerimiseks tõhusa panuse andmisega silmitsi seisab. See viitab taasülesehitamiseks tehtud jõupingutustele, mis on juba tehtud selleks, et tugevdada institutsioone ja parandada elutingimusi. Selles suhtes on imikute surevuse oluline langus ja koolis käivate laste arvu kasv julgustavateks märkideks.

Afganistanis edu saavutamiseks on vaja mitmesuguste strateegiate toetajate paremat omavahelist kooskõlastatust. Turvalisus peab loomulikult olema jätkuvalt prioriteediks, kuid afgaanide jaoks on ka hädavajalik näha, kuidas just nemad abist kasu saavad. Hädavajalik on laiendada põhilist infrastruktuuri, ükskõik, kas tegemist on teede, koolide, haiglate vms.

Antud protsessis edu saavutamises on vaja ka stabiliseerimisprotsessi „afganiseerimist”: afgaanidele tuleb anda võimalused selleks, et võimaldada neil vastutus oma tuleviku ees enda peale võtta. Selles suhtes loodavad paljud Afganistani riiklikule arengustrateegiale (ANDS), mida rahvusvaheline avalikkus ja Euroopa Liit toetama peavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Strož (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Minu arvates on raport, mille sisuks on olukord Afganistanis ja ettepanekud olukorra stabiliseerimiseks selles riigis, vastuoluline ning rõhutab liialt sõjategevuse olulisust ja NATO rolli tähtsust selles piirkonnas. Ühelt poolt väidetakse raportis, et Talibani sõjaväeline tegevus ei kujuta endast otsest ohtu Afganistani suveräänsusele ja teiselt poolt hoiatatakse selles, et Afganistan asub praegu olulisel ristteel.

Ma sooviksin seda teistmoodi näha. President Karzai ise ütleb selgelt, et koalitsiooniväed on nüüd võitmas Talibani vastu peetavat lahingut ja lisab – ütleksin, et väga sobivalt –, et sõja võitmine terroristide vastu on võimalik vaid siis, kui mõned Afganistani valitsuse partnerid lõpetavad teenimast oma enda (erinevaid) huve. Minevikus varasema Nõukogude Liidu poolt Afganistanis peetud sõda tõestas, et seda riiki ei saa stabiliseerida, rääkimata sõjaliste abinõudega valitsemisest. Poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed meetmed, mis ei mõjuta mitte üksnes Afganistani, vaid ka tema naaberriike, on ainsaks tõhusaks viisiks stabiliseerimise saavutamiseks. Lubage mul lisada, et Ameerika Ühendriikide hegemoniaalsed huvid selles piirkonnas on selle tõsise probleemi puhul tõenäoliselt võtmeküsimuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) See raport kujutab endast nüri imperialistlikku väljakutset. Nagu selles sõnastatakse, parlament „toetab NATO jõudude jõupingutusi […] kohaliku ja rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel ning peab nende jõudude kohalolekut riigi tuleviku tagamiseks hädavajalikuks”. Selles kutsutakse üles USA-ELi-NATO okupatsioonivägede tugevdamiseks lisavõitlusrühmade abil ja nõutakse küüniliselt, et neid ei tohi piirata „riikide määratavad vägede kasutamise piirangud”, mis tähendab seda, et need peaksid tegutsema varjamatult okupatsioonivägedena ning ühegi ettekäändeta. Selles rõhutatakse, et „Euroopa Liit peaks kasutama Afganistani stabiliseerimis- ja ülesehitusprotsessis nii oma missioonidelt saadud kui ka nende liikmesriikide kogemusi ja eriteadmisi, kelle sõjavägi või tsiviiltöötajad on Afganistani territooriumil”. Teisisõnu peaks EL kasutama oma sõjaväe selles riigis sooritatud mõrvarlikke tegusid võimalusena saada tegevuskogemust, selleks et teostada imperialistlikku vahelesegamist ka mujal. ELi pealinnade poliitiliste esindajate mureks on kindlustada endale suur osa sellest piirkonnast saadavast imperialistlikust röövsaagist. Seetõttu rõhutavad nad, et „EL peaks julgustama Euroopa investoreid ja aitama neil osaleda Afganistani ülesehitamises”.

Raporti küünilised ülestunnistused reedavad ELi rolli ja imperialistlikud kavatsused ning kinnitavad veel kord, et EL ja NATO on mõlemad osa samast mõrvarlikust sündikaadist. Üldist vastupanu tuleb osutada imperialistlikule süsteemile kui tervikule.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Afganistani kohta tehtud raporti vastu, nagu terve vasakpoolsete fraktsioon, sest see raport nõuab sõjaväe vahelesegamist ja kohalolu selles riigis, mida on üle 1,5 miljoni ohvri nõudnud sõjaga viimase 30 aasta jooksul koormatud. Afganistaniga seotud probleeme ei saa sõjaväeliste abinõudega lahendada. Selle riigi inimesed vajavad Euroopa solidaarsust. Euroopa sõjalise kohaloleku tugevdamise jätkamine on selle piirkonna ebastabiilsuse ja turvalisuse puudumise üks peamisi põhjusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Afganistan on nüüd näitelavaks võitluses turvalisuse, stabiilsuse, rahu ja demokraatia pärast ning samal ajal rahvusvahelise islami džihadismi vastu, mis püüdleb võidu poole, nii et see võib oma propagandas korrata väidet, et islami impeerium on kokku varisemas. Seetõttu on rahvusvahelised jõupingutused, iseäranis Euroopa jõupingutused nii olulised. Väljakutse, millega liitlased silmitsi seisavad, eriti kõik need, kes usuvad NATO taaselustamisse, on seista vastu äärmuslikele raskustele ja aidata koha peal vägesid aktiveerida – mis eeldab ajutiste tegutsemiskeeldude vajalikku vähendamist – sest võit on hädavajalik.

Meie ühenduse tulevik määratakse suures osas Afganistanis, nii nagu ka meie rahu ja turvalisuse tulevik. Ükskõik kui palju kompromissi ja möönduste tegemise toetajad seda lahendust pooldavad, ei saa me eirata meile suunatud ohtu, teeseldes lihtsalt, et see on midagi muud. Meil on hädasti vaja tõhustada sõjaväelist võimekust Afganistanis ning kõiki muid meetmeid, iseäranis demokraatliku seaduste võimu arendamiseks ja edendamiseks ette nähtud abi. Kui meie ettevõtmine Afganistanis luhtub, siis tuleb meil tõenäoliselt hiljem taas võidelda, kuid kodule lähemal.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. (SV) Raportis täheldatakse, et vaatamata teatud edusammudele, on ikka veel vaja palju teha, enne kui Afganistanis saavutatakse turvalisus ja stabiilsus. Selleks, et olukorda parandada, teeb Euroopa Parlament ettepaneku ohtrateks positiivseteks meetmeteks. Kahjuks otsustas parlament toetada ka ettepanekut, millega lõpetataks riigi suurtel aladel leiduvate oopiumpõldude piserdamine. Loomulikult tuleb toetada talunikest elanikkonda, kuid oopiumi kasvatamine ei saa olla pikaajaliseks alternatiiviks Afganistani majanduslikule tõusule, demokraatiale ja poliitilisele stabiilsusele. See tuleb kahjuks nii Afganistani võimalustele kui ka teiste tervisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Sellega on hääletuse selgitused läbi arutatud.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika