Istungi stenogramm

Teisipäev, 8. juuli 2008 - Strasbourg

14. Infotund (küsimused nõukogule)

  Juhataja. − Järgmisena on päevakorras küsimused nõukogule (B6-0168/2008).

  Juhataja. −

Küsimus nr 1, mille on esitanud Claude Moraes (H-0426/08)

Teema: Diskrimineerimisvastane horisontaalne direktiiv

Kas nõukogu võiks teatada, milliseid samme kavatseb astuda võitluses võrdsete võimaluste laiendamise eest kogu Euroopas?

Milline on eesistujariigi programm võrdseteks võimalusteks ja kuidas tagab nõukogu diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamise liikmesriikides?

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Härra juhataja, nõukogu on täiesti teadlik horisontaalsete meetmete tähtsusest võitluses diskrimineerimisega ja on tegelikult juba vastu võtnud asjaomaseid õigusakte.

Pean silmas nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ, millega keelatakse diskrimineerimine rassilise või etnilise päritolu põhjal mitmes kontekstis, ning nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ, millega keelatakse usutunnistusel või veendumustel, puuetel, vanusel ja seksuaalsel sättumusel põhinev diskrimineerimine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.

Komisjon on vastutav Euroopa Liidu poolt vastu võetud õigusaktide rakendamise jälgimise eest ja on volitatud algatama rikkumismenetlusi. Komisjon jälgib samuti kehtivate direktiivide rakendamist ning võttis 2. juulil vastu direktiivi ettepaneku, et tagada kaitse diskrimineerimise eest vanuse, puuete, seksuaalse sättumuse ja usutunnistuse või veendumuste põhjal väljaspool tööturgu.

Kõnealune uus direktiiv tagaks võrdse kohtlemise järgmistes valdkondades: sotsiaalkaitse, haridus, avalike kaupade ja teenuste kättesaadavus, kaasa arvatud muidugi elamumajandus.

Nõukogu asub lähemate kuude jooksul seda ettepanekut hoolikalt läbi vaatama.

  Claude Moraes (PSE). - Tahan nõukogu eesistujat tänada. Tervitan fakti, et nõukogu annab positiivse suhtumise diskrimineerimisvastastele õigusaktidele. Nõukogu on kahtlemata teadlik või saab lähemal ajal teadlikuks, et seisab silmitsi diskrimineerimisvastaste direktiivide mittekohaldamise pärandiga, sealhulgas rassilise võrdsuse direktiiv ja tööhõive direktiiv.

Nüüd on meil paljusoovitud uus pakett, kaupu ja teenuseid käsitlev horisontaalne direktiiv.

Kõigepealt paluksin nõukogult, et direktiivide mittekohaldamine ei muutuks harjumuseks. Näiteks toon õigusakti mittekohaldamise seoses nõukogu raamotsusega rassistlike kuritegude kohta. Nõukogu peab paketi väljatöötamise lõpule viima, sest see on tähtis Euroopa kodanike jaoks, ning me palume selle kohta positiivset seisukohta.

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Härra juhataja, teame, et see ei saa kerge olema, aga võin hr Moraesile öelda, et õiguslikust seisukohast vaadeldes töötame väsimatult selle rakendamise nimel ning eesistujariik omalt poolt teeb kõik võimaliku selle komisjoni paketi rakendamise tagamiseks.

Kõigi asjaosaliste traditsioone arvesse võttes ja komisjoni ettepanekute ulatust arvestades teame, et ülesanne ei ole mingil juhul lihtne.

  Elizabeth Lynne (ALDE). - Olen rõõmus, et horisontaalses direktiivis on esile toodud eespool mainitud valdkonnad.

Kas oskate öelda, kui suurt toetust loodate direktiivile leida teistelt nõukogu liikmetelt ja kas Prantsusmaa eesistujariigina kavatseb tõesti pühenduda lobitööle, et tagada, et direktiiv saaks reaalsuseks?

On väga tähtis, et diskrimineerimisvastased õigusaktid saaks teoks, et lõpule viia artikli 13 pakett, ja nagu Claude Moraes ütleb, rakendamine on võtmeküsimus.

  Jörg Leichtfried (PSE). – (DE) Tahaksin seda küsimust lähemalt vaadelda. Praegu leiab Euroopa Liidus aset klassikaline etnilise päritolu alusel diskrimineerimise juhtum, nimelt Itaalias, kus inimesi koheldakse kuritegelikult nende etnilise kuuluvuse tõttu. Kuidas nõukogu sellesse suhtub? Kas nõukogu peab sobivaks rakendada Itaalia valitsuse suhtes vastavaid meetmeid?

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Härra juhataja, arvan, et need kaks küsimust peegeldavad hästi liikmesriikide vahelisi võimalikke vastuolusid. Nõukogus pole veel läbirääkimisi toimunud, nii ei saa ma ka Euroopa Liidu nimel vastata.

Kuid mis eesistumisse puutub, siis on need juhised vajalikud. See küsimus langeb Euroopa Liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamise raamistikku ja on seega ülesanne, millele EL on eriti pühendunud. Teeme kõik võimaliku, et saavutada üksmeel, samuti oleme pragmaatilised ja rahuldume võimalikult kiiresti saavutatud tulemustega.

Kuulasin tähelepanelikult, mida öeldi etnilisel päritolul põhineva diskrimineerimise kohta, ja see on kahtlemata eesistujariigi jaoks tõsine mure.

  Juhataja. −

Küsimus nr 2, mille on esitanud Marian Harkin (H-0428/08)

Teema: Eesistujariik Prantsusmaa prioriteedid

Kas nõukogu nõustub eesistujariik Prantsusmaa prioriteetide valguses, mis puudutavad liikuvust hariduses ja elukestvas õppes, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 oleks ideaalne võimalus edendada liikuvust kõiki ELi põlvkondi kaasava vabatahtliku tegevuse kaudu?

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Härra juhataja, nagu teate, ehkki nõukogu ei saa võtta ametlikku seisukohta tulevaste Euroopa aasta teemasid puudutavate ettepanekute kohta, oli ta väga huvitatud pr Harkini soovitusest.

Ettepanekuid Euroopa aasta teemadeks võivad esitada üksikisikud, grupid või institutsioonid, aga kõigepealt peavad need olema heaks kiidetud ja välja valitud Euroopa Komisjoni poolt, kes siis koostab õigusakti ettepaneku. Selle vaatavad omakorda läbi Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Järelikult soovitab nõukogu austatud parlamendiliikmele esitada oma ettepanek Euroopa Komisjonile, mis on ainus pädev institutsioon selliseid algatusettepanekuid tegema.

Nagu teate, on Euroopa aasta 2008 pühendatud kultuuridevahelisele dialoogile ja me kavatseme seda teemat Prantsusmaa eesistumise vältel esiplaanil hoida.

  Marian Harkin (ALDE). – Tänan vastuse eest. Kasutasin 2011. aastat Euroopa vabatahtliku tegevuse aastana, sest mina ja veel neli parlamendiliiget oleme koostanud vastavasisulise avalduse, ning usun, et täna saavutasime vajaliku arvu poolthääli. Nüüd on see siis vähemalt parlamendi seisukoht. Kui eesistujariik Prantsusmaal on selles küsimuses mõjuvõimu, siis paluksin ka teie toetust.

Nagu öeldud, jõudsime täna vajaliku arvu poolthäälteni ja see võimaldab panna paika plaane aastaks 2011, kui komisjon peaks nii otsustama.

Seni paluksin eesistujariik Prantsusmaal kindlustada noorte vabatahtliku tegevuse arendamine, et soodustada liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet.

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Härra juhataja, jagan kindlasti pr Harkini muret. Märgiksin, et eesistumine üldiselt ja eriti eesistujariik Prantsusmaa on teadlik enda tõstatatud teemadest, eriti noorte liikuvuse ja tööalase konkurentsivõime aspektidest lähtudes, ning kavatseb tagada, et probleemile pööratakse erilist tähelepanu.

Tagame, et komisjon arvestab nende muredega, sest just komisjon vastutab selliste ettepanekute esitamise eest. Meie omalt poolt üritame eesistumisaja jooksul pr Harkini tõstatatud küsimustes edasiliikumist saavutada.

  Juhataja. − Küsimused nr 3 ja nr 4 on tagasi võetud.

  Juhataja. −

Küsimus nr 5, mille on esitanud Brian Crowley (H-0432/08)

Teema: ELi biokütuste 10%-lise osakaalu eesmärgi tühistamine

Praegu parlamendis arutletavas raportis (PE 405.949) nõutakse ELi biokütuste 10%-lise osakaalu eesmärgi vähendamist või sellest üldse loobumist, kuna see avaldab mõju elusloodusele, inimkonnale ja maailma toiduainete varudele. Palun nõukogult selgitust, kas 2007. aasta märtsis vastu võetud 10% eesmärk on ohus ja kas toiduainete hindade tõusu ja biokütuste tootmise laiendamise vaheline seos on kunstlik?

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Härra juhataja, on tõsi, et 2007. aasta märtsis kiitis eesmärgi saavutada aastaks 2020 biokütuste vähemalt 10%-line osakaal kogu transpordis tarbitavast bensiinist ja diiselkütusest.

Kuid nõukogu seadis ka teatud eeltingimused: eesmärk tuleb saavutada kulutõhusal viisil, biokütuseid tuleb toota säästlikult, teise põlvkonna biokütused peavad muutuma avalikult kättesaadavaks, kütusekvaliteedi direktiivi tuleb teha muudatus, et võimaldada kohased segutasemed.

Vastuseks hr Crowleyle, nõukogu palus komisjonil esitada vajalikud ettepanekud niipea kui võimalik. 2008. aasta jaanuaris võttis komisjon vastu direktiivi ettepaneku, mis edendaks taastuvatest energiaallikatest pärit energia kasutamist. See seaks liikmesriigid kohustuse ette tagada, et aastaks 2010 tuleks vähemalt 10% kogu transpordikütusest taastuvatest energiaallikatest, ning seda kohustust ei kohaldataks ainult biokütuste suhtes.

Komisjoni ettepaneku üle käivad arutelud nõukogu ettevalmistavates organites ja parlamendi pädevates komisjonides. 10% eesmärk on loomulikult kõnelustes tähtis element, aga me ei saa teha muid järeldusi kui öelda, et praeguse eesmärgi saavutamine tõotab osutuda keeruliseks.

Mis puutub toiduainete hindade tõusu, siis see on komplitseeritud nähtus, millel on palju sügavaid põhjusi ja tagajärgi. 19. ja 20. juunil tõstis nõukogu esile vajaduse tagada säästlik biokütuste poliitika, näiteks täiustades esimese põlvkonna biokütuste tootmist ja julgustada kõrvaltoodetest saadava teise põlvkonna biokütuste tootmise arendamist.

Nõukogu rõhutas samuti vajadust kiirelt hinnata võimalikke mõjusid toiduks mõeldud põllumajandustoodetele ning vajaduse korral tegeleda puudujääkidega. Nõukogu jõudis samuti kokkuleppele, et tuleks täpsemalt hinnata biokütuste tootmise ning kasutamise sotsiaalseid ja keskkonda puudutavaid tagajärgi nii liidus kui ka väljaspool seda, pidades silmas suhteid rahvusvaheliste partneritega. Uurime väga tähelepanelikult komisjoni ettepanekuid nii säästlikkuse kui ka järelevalve ja hindamise korrast lähtuvalt. Teame, et parlament on nendest küsimustest vägagi teadlik, ja usume, et saavutame kokkuleppe eeskirjade suhtes, mis laseksid meil saada kasu biokütustest, vähendades samal ajal mis tahes kaudseid kahjulikke mõjusid.

  Brian Crowley (UEN). - Tahan tänada nõukogu eesistujat vastuse eest ja soovida edu järgnevaks kuueks kuuks. Tean, et see aeg tuleb raske, kuid me toetame teda kindlalt.

Mis puutub biokütustesse – nõukogu eesistuja rääkis esimesest ja teisest põlvkonnast –, siis reaalsus on selline, et biokütuste ja toiduainete tootmise vahelisest seosest tulenevate probleemide põhjus on ainult esimese põlvkonna biokütuste kasutamine. Peaksime mõtlema kolmandale põlvkonnale: biomass, bioenergia ja kogu energiasektori kõrvaltooted, see aitaks meil vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja olla keskkonnasäästlikud. Selleks on vaja kahte olulist elementi. Esiteks teadustöö koordineerimine ja tehnoloogia arendamine ning teiseks paindlikkus suunistes, mille kehtestas nõukogu 2008. aasta jaanuaris.

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Juhataja dos Santos, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise arvutamiseks kasutatav meetod koos sellega seonduvate valikutega võtab arvesse kütusetarbimist. Hr Crowleyl on kindlasti õigus. Peame mõtlema biomassile ja teistele bioenergia elementidele ning üritama vältida toiduainete tootmist kahjustavaid tagajärgi.

Selle saavutamiseks peame tegema jõupingutusi, et koordineerida teadus- ja arendustegevust ning võib-olla täpsustama eesmärke kooskõlas teadustegevuse koordineerimisega. Töö nõukogus on algamas. Juba on toimunud selleteemalisi kõnelusi ja on näha, et peame arvesse võtma hr Crowley kõnes mainitud erinevaid elemente.

  Josu Ortuondo Larrea (ALDE). - (ES) Hr nõukogu eesistuja, tean, et olete kursis futuuridega finantsturgudel ja aktsiabörsidel. On ka palju juttu olnud põllumajandustoodete suunamisest biokütuste tootmisse toiduainete hindade tõusu peapõhjusena.

Soovin küsida, kas eesistujariik ja nõukogu on läbi viinud uurimise, et välja selgitada futuuride koguhulk seoses toiduainete ja süsivesiniku turgudega, ning millise määrani võib see diskrimineerimata hindu kergitada?

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Soovin samuti eesistujariik Prantsusmaale edu kõiges.

Kas praegu pole probleem mitte selles, et biokütustel on halb maine mitte Euroopa tegevuse tõttu, vaid seepärast, et USAs toidetakse maisiga lehmade asemel autosid?

Ja kas Euroopale ja kogu maailmale pole sõlmküsimus arendada jätkusuutlikku maakasutuspoliitikat, mis annaks meile toidu, energia ja keskkonna? Kuid ärgem muutkem deemoniks neist ühtki, muutes toiduainete tootmise nurgakiviks.

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Härra juhataja, austatud parlamendiliige, ma pole teadlik ühestki teie mainitud uuringust. Pean lisama „kahjuks”, sest usun, et oleks kasulik detailselt uurida turgude rolli ja futuuritoodete osa selles valdkonnas. Usun samuti, et oleks kasulik läbi viia süvauuringuid, sest nagu teistel turgudel, on siin samuti ennetamise ja spekulatsiooni võimalus, olenevalt nende sõnade kaastähendusest.

Mis puutub pr McGuinnesi märkustesse, siis usun, et teil on õigus – see on ka eesistujariigi kavatsus – peame liikuma säästlikuma põllumajandustootmise suunas, et vältida ülejääke teatud valdkondades, ja nagu te mainisite, USA näide on üpris kohane.

Loodame oma eesistumisajal arendada algatusi, mis toetaksid põllumajandusliku tootmise säästlikumat meetodit.

  Juhataja. −

Küsimus nr 6, mille on esitanud Liam Aylward (H-0434/08)

Teema: Aastatuhande teine arengueesmärk ja ILO lapstööjõudu käsitlevad konventsioonid

Nõukogu käesoleva aasta mai lapse õigusi ja aastatuhande arengueesmärkide kiirendamist käsitlevad järeldused on väga teretulnud. Kuid kas nõukogu muretseb aastatuhande teise arengueesmärgi ja ILO lapstööjõudu käsitlevate konventsioonide vahelise tühimiku kaotamise pärast, olles teadlik laste äärmisest haavatavusest tööga seotud ärakasutamise suhtes? Aastatuhande teine arengueesmärk nõuab riikidelt ainult üleüldise alghariduse tagamist, kuna ILO konventsioonid seavad lapstööjõu kasutamisel ea alampiiriks 15 aastat, mõnel arengumaal 14 aastat. See jätab kaitsetuks ja hooleta lapsed vanuses 11 kuni 14–15, eriti mitmel arengumaal, kus pole vahendeid ja tahet minna aastatuhande teisest arengueesmärgist kaugemale ja kus lapsed on tööga seotud ärakasutamise suhtes kõige ohustatumad.

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Hr juhataja, hr Aylward – Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide ja aastatuhande arengueesmärkide raames lastele pakutavas kaitses on kahtlemata vanust puudutav tühimik. Aga rahvusvahelised konventsioonid ja aastatuhande arengueesmärgid on kaks lähenemisviisi, mis on kindlasti erinevad, kuid ka vastastikku täiendavad.

Meenutan teile, et aastal 2000 vastu võetud aastatuhande arengueesmärkide siht on elutingimuste parandamine aastaks 2015, lähtudes täpsetest ja konkreetsetelt püstitatud eesmärkidest, millest te olete teadlikud; aastatuhande teine arengueesmärk on üldise alghariduse tagamine.

Aastatuhande eesmärkide kaudu on rahvusvaheline kogukond tunnustanud haridust põhiõigusena ja tähtsa tegurina majandusarengus. See on kindlasti üks viis võidelda lapstööjõu kasutamise vastu, kuid kaugeltki mitte ainus; on ka esimene aastatuhande eesmärk, nimelt üleüldine vaesuse kaotamine, mis on otsustav tegur nii lapstööjõu kasutamise vastases võitluses kui ka kooliharidust saavate laste arvu suurendamises. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid panevad paika õigusliku raamistiku võitlemaks lapstööjõu kasutamise vastu; nii aastatuhande eesmärkides kui ka ILO kaitsekonventsioonides on selgelt näha, et need täiendavad teineteist, just nagu õigusaktid ja meetmed või üldine raamistik ja õiguslik kohaldamine üksteist täiendavad.

Samuti on vanust puudutav tühimik aastatuhande eesmärkide sätetes ja ILO siduvates õigusnormides. Asjaolu, et kõnealune vanust puudutav tühimik on olemas, nagu sellele osutas hr Aylward, ei mõjuta mingil määral nõukogu otsustavust toetada lapstööjõu mis tahes vormide kasutamise vastast võitlust ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide rakendamist.

Nõukogu mais vastu võetud järeldused näitavad, et Euroopa Liit kavatseb kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid tegutsemiseks ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist dialoogi, olgu siis kaubandusläbirääkimiste, arengukoostöö või tegevuse kaudu rahvusvahelistes organites, et tagada nende konventsioonide rakendamine igal pool.

Nõukogu rõhutas oma järeldustes vajadust Euroopa Ühenduse poolt läbiviidavateks läbirääkimisteks ning Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelisteks lepinguteks, et edendada ILO lapstööjõudu käsitlevate konventsioonide ratifitseerimist ja nende järgimist ning anda oma panus lapstööjõu kasutamise kaotamisse.

Liit üritab maksimaalselt ära kasutada arenguga seotud püüdlusi, et veelgi tugevdada partnerriikide endi süsteeme ja võimalusi pakkuda põhiteenuseid ilma diskrimineerimata; nõukogu järeldused viitavad selgesõnaliselt ka kaitsele vägivalla ja ärakasutamise eest. Järeldustes mainitakse ka vajadust asjakohaseks kutseõppeks ja kutseoskuste arendamise süsteemide järele, samuti mainitakse tarvidust võimaldada produktiivset tööhõivet ja rahuldavat töökohta pärast tööealiseks saamist.

  Liam Aylward (UEN). - Kas nõukogu eesistuja saaks võtta poliitilise kohustuse, et lapstööjõu kasutamise vastu võitlemine saab järgneva kuue kuu jooksul nõukogu prioriteediks? Kas võime eeldada suuremat koordineeritust rahvusvahelises tegevuses arenguabi ja välissuhete valdkonnas?

Ja lõpuks, kas eesistuja sooviks kommenteerida hiljuti eetris olnud BBC Panorama telesaadet lapstööjõu kasutamise kohta turustusahelas ühe tuntud ja eduka Euroopa riidekaubamärgi poolt? Kas nõukogu võiks kaalutleda süsteemi kasutusevõtmist, mille järgi Euroopa riigid oleksid kohustatud kõikide turustusahela osade avalikustamiseks?

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Härra juhataja, vastan neile küsimustele vastupidises järjekorras. Ma pole teadlik raportist, mida austatud parlamendiliige mainis, aga kui see teave oleks kinnitatud, tuleks küsimust muidugi lähemalt uurida; meil on tarvis uurida fakte turustusahela impordi järgus. Võite kindlad olla, et eesistuja on antud küsimusest teadlik ja valmis otsustavalt selle vastu võitlema, rakendades vastastikkuse põhimõtet ja kindlustades rahvusvaheliste sotsiaalstandardite austamise.

Teiseks, mis puudutab arendustegevust, on teil täielik õigus. See on ettevõtmine, mis nõuab väsimatuid jõupingutusi, ja me tagame jätkuvalt paraneva kooskõlastatuse arendustegevuse valdkonnas. Ja lõpuks, nagu kõik sotsiaalse mõõtme parandamisele suunatud aspektid, lapstööjõu kasutamise vastane võitlus ja liin, mida Euroopa Liit peab siin järgima, on eesistujariigi ühed põhilised mured.

  Juhataja. −

Küsimus nr 7, mille on esitanud Seán Ó Neachtain (H-0436/08)

Teema: Kriminaaltulu jälitamise talituste asutamine

Kas nõukogu saaks anda ülevaate kurjategijate varade arestimise eesmärgil igasse liikmesriiki loodavate kriminaaltulu jälitamise talituste asutamise edenemise kohta liikmesriikides?

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Hr juhataja, hr Ó Neachtain, nõukogu otsus 2007/845, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas, võeti vastu justiits- ja siseküsimuste nõukogu poolt 6. detsembril 2007.

Selle otsuse artikkel 8 määrab kindlaks, et liikmesriigid peavad edastama nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile oma riikliku õiguse mis tahes selliste sätete teksti, mis võimaldavad neil täita kõnealusest otsusest tulenevaid kohustusi, ning nad peavad seda tegema hiljemalt 18. detsembriks 2008. Kuni tänaseni pole kahjuks nõukogu peasekretariaadini jõudnud mitte ühtegi sellist teatist.

  Seán Ó Neachtain (UEN). – (GA) Härra juhataja, tahaksin nõukogu eesistujalt küsida, kas eesistujariik toetab soovitust anda loodavatele talitustele pädevus kinni pidada kriminaaltulusid, muutes nii selle üleeuroopalise liidu tõhusaks kuritegevuse vähendamises ja varade arestimises – nii on toimitud teistes riikides, kuid pole praegu võimalik kuritegevuse vältimise puhul Euroopa tasandil.

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Härra juhataja, nõustun austatud parlamendiliikmega, sest olles neid teemasid oma karjääri jooksul jälginud, usun, et sellist koostööd tuleb Euroopa tasandil laiendada. Loodan isiklikult ja eesistujariigi nimel, et me tagame, et liikmesriigid austavad nõukogu otsusest tulenevaid kohustusi, ning koostöös peasekretariaadi ja nõukoguga kindlustame nende kohustuste täitmise õigeks tähtajaks, st käesoleva aasta lõpuks, mil meie eesistumisaeg läbi saab. Lõpetuseks tahan öelda, et mureküsimused, mille lugupeetud parlamendiliige esile tõi, on igati õiguspärased.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Hr Jouyet, juba mõnda aega on Euroopa Liidus olemas olnud rahapesu käsitlev direktiiv, mille eesmärk on avastada ja arestida ebaseaduslikku tulu, mis on pärit eelkõige narkokaubandusest ja muudest sarnastest kuritegelikest allikatest. Kas teie poolt mainitud otsus hakkab selle direktiiviga konkureerima? Kas direktiiv ja sellest saadud kogemus pole parem lahendus kui teie praegune ettepanek? Kas võiksime ka kaalutleda karmimat lähenemisviisi õiguslikult siduvamate meetmetega?

  Avril Doyle (PPE-DE). - Härra juhataja, tervitan samuti uut nõukogu eesistujat ja soovin edu järgnevaks kuueks kuuks.

Olen huvitatud, kas nõukogu eesistuja on tuttav Iirimaa kuritegelikul teel saadud varade büroo tegevusega ja kas seda saaks näitena kasutada. Büroo on väga tõhusalt tegutsenud rahapesu, narkokaubanduse ja üldise kuritegevuse uurimisel. Millised on eesistuja vaated sellele?

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Härra juhataja, vastuseks Reinhard Rackile ja Avril Doyle’ile tahaksin lihtsalt rohkem teada Iiri büroo tegevusest. Kui see on tõhus, pole mingit mõtet seda Euroopa tasandile tuues muutma hakata.

Racki küsimus on võrdselt tähtis. Olles minevikus jälginud rahapesu probleemi, usun, et on võimalik eristada kuritegelikul teel saadud vara per se ja rahapesust saadud vara. See on võimalik tänu tööle, mis on tehtud eelkõige pärast 11. septembrit 2001 Euroopas. Usun siiski, et on tähtis samade piirangute tagamine ning eesistumise jooksul kavatsen isiklikult uurida senisest veel sidusama raamistiku rajamise võimalusi. Mis puutub rahapesusse, siis teil on täiesti õigus, Reinhard Rack, Euroopa tasandil on saavutatud täiesti rahuldavaid tulemusi, millele on edasises tegevuses mõistlik toetuda, nagu minu kogemus näitab.

  Juhataja. −

Küsimus nr 8, mille on esitanud Eoin Ryan (H-0438/08)

Teema: Kogu ELi hõlmav kiirhoiatussüsteem lapseröövide korral

Millised plaanid on eesistujariigil ja nõukogul kogu Euroopa Liitu hõlmava, lapseröövide puhul toimiva kiirhoiatussüsteemi rakendamiseks kõigis ELi liikmesriikides?

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Hr juhataja, hr Ryan, see on väga tähtis küsimus. Teatud liikmesriigid on juba kasutusele võtnud häiremehhanismid, mis võimaldavad väga lühikese ajaga mobiliseerida ametiasutused ja tsiviilühiskond, et ohvrit otsida ja ka leida. Sellist tüüpi kaitse, mis on tõhus riiklikul tasandil, võib siiski osutuda ebatõhusaks, kui kurjategijal on hoiatussüsteemist eemale pääsemiseks vaja vaid võimalikult kiiresti riigipiir ületada või on tal piisavalt aega enne hoiatussüsteemi töölehakkamist.

2007. aastal algatas Euroopa Komisjon sellel teemal arutelu, et kindlaks määrata olemasolevad õigusnormid ja uurida ELi tasandi tegevuse teostatavust ja lisandväärtust; sel eesmärgil loodi ka töörühm.

Samal ajal, 12. juunil 2008 korraldasid teatavad liikmesriigid, täpsemalt Prantsusmaa koos mõnede teiste riikidega – Madalmaad, Belgia ja Luksemburg – õppuse, et käivitada piiriülene inimröövi häire. Teised liikmesriigid, nagu näiteks Saksamaa, Hispaania, Portugal, Tšehhi Vabariik ja Rootsi, ning ka komisjon osalesid õppusel vaatlejatena.

Ryani mure on eesistujariik Prantsusmaa prioriteet ning me jätkame asjakohaseid arutelusid, et jõulisemalt võidelda lapseröövide vastu ning näidata, et liit on sellistes olukordades aktiivne osaleja.

Selle õppuse tulemused esitati justiits- ja siseministrite täna lõppevale kohtumisele Cannes’is ning pr Dati pidi seda tähtsat teemat kolleegidega arutama. Arvan, et huvitav oleks algatada arutelu, mis käsitleks parimaid toimimisviise selles valdkonnas, mis võimaldaksid eksisteerivad mehhanismid ühiseks võrgustikuks ühendada, et saavutada tõhusaim hoiatussüsteem. Nõukogu teavitab loomulikult parlamenti kõigist selle tundliku ja tähtsa teemaga seotud algatustest järgmise kuue kuu jooksul.

  Eoin Ryan (UEN). - Mina soovin samuti nõukogu eesistujat tervitada ja soovin Prantsusmaale eesistumisajaks kõike head.

Mul on kaks küsimust. Esiteks: kas eesistuja on mõelnud hädaabiliini sisseseadmisele? See oleks hea algus. Paljudes riikides on hädaabi telefon. Kas seda ei saaks laiendada teistesse riikidesse?

Teiseks, kas eesistuja ei saaks nimetada orienteeruvat ajakava nende plaanide elluviimiseks. See on teema, millega kõik nõustuvad ja mille rakendamist soovivad, kuid mis näib bürokraatia taha toppama jäävat. Kui midagi juhtub, küsivad kõik, miks seda juba tehtud ei ole.

Kas eesistuja saaks anda meile ajalise raamistiku ja öelda, kas on mõeldud hädaabi telefonile?

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Härra juhataja, hädaabi telefoniliin on suurepärane idee, sest selline süsteem eksisteerib mitmes liikmesriigis. Teil on täielik õigus, hr Ryan, ning eesistujariigi tehtud ettepanekute raames on see idee üldiselt rakendatav.

Meie ajakava on eriti tundlik aspekt näitamaks, et Euroopa astub konkreetseid samme koostöö arendamiseks traagiliste juhtumite korral, nagu näiteks lapseröövid, seda eriti tänu meediale ja mitmetele uutele meetoditele. Meie eesmärk on tegevuse kooskõlastamine ja poliitilise kokkuleppe saavutamine enne Prantsusmaa eesistumisaja lõppu. See on eesmärk, mille oleme endale püstitanud.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Hr Jouyet, röövitud lapse Madeline McCanni vanemad olid eelmise osaistungjärgu ajal siin Strasbourgis, et paluda parlamendi toetust üleeuroopalise tegevuse arendamiseks, mis kindlustaks suurema tähelepanu lapseröövide ennetamisele ja röövitud laste kaitsele osana Euroopa Liidu lähenemisviisist. Kas nõukogu näeb ette toetada koos parlamendi ja komisjoniga asjakohast tegevust selles valdkonnas?

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Ma esindan perekond McCanni ja piirkonda, kus nad elavad, olen asjaga lähedalt kursis. Hr Ryani seisukohaga seoses usun, et enamikus Euroopa riikides on juba kasutusele võetud telefoninumber 116 000. Tegelikult võttis selle eile õhtul telekommunikatsioonipaketi muudatusettepanekuna kasutusele siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimees, seega võite seda õigusloomeprotsessi jälgida. Minu küsimus on siiski, et kas uus õigusakt on vajalik? Kas ei saaks tugineda lihtsalt koostööle?

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Härra juhataja, Madeline McCanni röövimise juhtum on eriti tundlik ja soovime kindlalt näha eesistujariigi, nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelist koostööd, et kindlustada ühistegevus. Rackil on sellega seoses üsna õigus. Ma ei väida, et õigusakti on tingimata vaja. Minu arvates vajame selles valdkonnas lähenemist, head koostööd ja häid tavasid ning peame pöörama tähelepanu sellele, mida on erinevates liikmesriikides paremini tehtud.

Sellepärast on huvitav korraldada mitmete liikmesriikide vahelisi katseõppusi, et teha järeldusi ja edastada need meie partneritele koos täiskoguga, nagu Reinhard Rack osutas, Prantsusmaa eesistumisaja lõpuks. Usun, et peame olema väga tõhusad ja see nõuab pigem laialdasemat koostööd kui õigusakte.

  Juhataja. −

Küsimus nr 9, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0440/08)

Teema: Laiema naabruspoliitikaga seotud projektid

Arvestades mitmelt poolt, kaasa arvatud komisjonilt saabunud ettepanekuid laiema naabruspoliitika arendamise kohta, mis kasutaks ära meie äärepoolseimatele piirkondadele omast geograafilist asendit ja aitaks kaasa nende Lääne- ja Kesk-Aafrika, samuti Kariibi mere piirkonna naaberriikide arengule, kas nõukogu peab võimalikuks anda ettepanekutele kindel vorm ja koostada sellega seoses kavasid?

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Hr juhataja, hr Ortega on arvatavasti teadlik, et võttes aluseks Euroopa Ülemkogu Sevilla kohtumisel tehtud algatuse, esitas komisjon aruande, mis põhineb globaalsel lähenemisviisil äärepoolseimate piirkondade olukorra eri tunnusjoontele ning mis on suunatud nimetatud piirkondade arengut soodustavate meetmete kindlakstegemisele, võttes arvesse nende erivajadusi.

Üsna hiljuti, septembris 2007 esitas komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile selle strateegia tulemused ja tulevikuperspektiivid. Lisaks, nagu austatud parlamendiliige teab, avaldati hiljuti roheline raamat „ELi ning ülemeremaade ja -territooriumide vaheliste suhete tulevik”. Komisjon on sellega käivitanud laialdase avaliku nõupidamise, millega rajatakse teed uuele partnerluspoliitikale suhetes ülemeremaade ja -territooriumidega.

Nagu teate, on neil territooriumidel palju ühist äärepoolseimate piirkondadega: kaugus, isoleeritus ELi territooriumist, haavatavus, muuhulgas kliimamuutuste suhtes, ja muidugi kõik õhu- ja veetranspordiga seonduvad küsimused, rändevoogude juhtimine, põllumajandus- ja merenduspoliitika. Kõik need küsimused on ülemereterritooriumidel ja äärepoolseimatel piirkondadel ühised.

Arvestades praegust olukorda maailmas, mõistsime, et edu saavutamiseks on vaja sidusat arengupoliitikat, mis oleks osa laiemast piirkondlikust raamistikust, sellest ka laiema naabruspoliitika tegevuskava, mis käivitati 2004. aasta strateegiaga Sevillas ja millega taotletakse äärepoolseimate piirkondade piirkondliku integreerumise tugevdamist seoses oma geograafilise asendiga, teisisõnu teatavate AKV (Aafrika ja Kariibi mere) riikidega.

Seda perspektiivi või piirkondlikku mõõdet võetakse arvesse ka Euroopa Liidu ja AKV riikide vahelistel majanduspartnerluslepingute läbirääkimistel, et tagada nende riikide laialdasem piirkondlik integreerumine.

Meil on selleks otstarbeks mitmeid vahendeid, millega olete kahtlemata tuttavad. Kõigepealt rahastamisvahendid, mis vajavad paremat koordineerimist, olgu see siis 10. Euroopa Arengufond, Euroopa Regionaalarengu Fond või kaasrahastamisele kuuluvad fondid. Peame tugevdama praegust mereühendust äärepoolseimate piirkondade ja nende ELi mittekuuluvate naabrite vahel. On ka tähtis osaleda ühenduse uurimisvõrgustikus nende äärepoolseimate piirkondade, ülemeremaade ja -territooriumide ning nende naabrite vahel, et nad saaksid osaleda ühenduse programmides. Ja lõpuks on meil vaja uusi suuniseid rände alal, eriti AKV riikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöö raames.

Nagu austatud parlamendiliige hr Ortega ütles, on äärepoolseimatele piirkondadele suunatud strateegia rakendamine osa nõukogu tööprogrammist Prantsusmaa, Tšehhi ja Rootsi eesistumisajal. Äärepoolseimate piirkondade sihte võetakse arvesse ka kauguse ja saarelise asendiga seotud valikute programmi käsitleva määruse läbivaatamisel.

Nagu teate, on eesistujariik Prantsusmaal nende teemade vastu eriline huvi, selle tõendiks on Réunioni saarel toimuv tähtis kohtumine, mis algas eile ja lõpeb 11. juulil. Kohtumisel keskendutakse strateegiatele, mis on vaja kehtestada selleks, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse kadumise vastu nendes äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumidel. Loodame, et see kohtumine annab uue tõuke sellele poliitikale, mida peame äärmiselt tähtsaks.

  Manuel Medina Ortega (PSE). - (ES) Härra juhataja, soovin nõukogu eesistujat vastuse eest tänada. Nagu nõukogu eesistuja teab, mainis suurepärane volinik Barnier oma ettepanekus laiema naabruspoliitika ideed ning nõukogu eesistuja osutas mitmetele sellega seotud vahenditele.

Usun, et Prantsusmaa eesistumisaja jooksul jõutakse konkreetsete tegudeni enne käesoleva aasta lõppu. Ilmselgelt on koostatud palju dokumente, millega eesistuja ja mina ning me kõik tuttavad oleme. Tähtsaim on siiski see, et me saavutame edu, sest aeg läheb edasi ja äärepoolseimatel piirkondadel puudub praegu väliskuvand.

Äärepoolseimad piirkonnad on osa EList, mandri territoorium, ja need pakuvad meile suurepäraseid võimalusi. Loodan väga, et enne aasta lõppu suudab eesistujariik Prantsusmaa esitada meetmeid äärepoolsete piirkondade laiemat naabruspoliitikat käsitlevate üldiste teooriate rakendamiseks.

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Hr juhataja, hr Ortega, alates 2004. aastast on võetud mitmeid konkreetseid meetmeid ja hr Ortega mainis sellega seoses hr Barnier’ tegevust, mis viis mitmete tähtsate reformideni ühenduse erinevates poliitikavaldkondades, nagu näiteks ühtekuuluvuspoliitika ja strukturaalfondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa kalandusfond ja regionaalabi, POSEI programmid ning uurimisprogrammid.

Tahan sellega hr Ortegale üldiselt öelda, et hoolimata raskustest, mis johtuvad viivitustest Lissaboni lepingu rakendamisel Prantsusmaa eesistumise ajal, üritame tõeliselt lisada neile poliitikatele uue mõõtme ja kindlustada nende horisontaalse mõõtme kajastamise konkreetsetes tegudes. Meie eesmärk on keskenduda eelkõige merenduse valdkonnale ning teha sellest aspektist lähtudes tihedat koostööd komisjoniga ning regionaalpoliitika valdkonnas pr Hübneriga. Võite kindlad olla, et pöörame sellele küsimusele erilist tähelepanu.

  Juhataja. −

Küsimus nr 10, mille on esitanud Robert Evans (H-0442/08)

Teema: Sri Lanka

Nõukogu teavitatakse suurenevast vägivallast Sri Lankas ja täieliku kodusõja puhkemise võimalusest. Hiljuti said reisirongis toimunud pommiplahvatuses surma 11 ja vigastada üle 70 inimese. Veel kaks inimest said surma pealinnas Colombos toimunud plahvatuses ning tamili päritolu telereporter Paranirupasingam Devakumar tapeti teel töölt koju, see on juba üheksas mõrvatud ajakirjanik Sri Lankal viimase kahe aasta jooksul.

Nõukogu teavitatakse ka luhtunud palvest ÜRO inimõiguste nõukogule korraldada uued valimised. See on selge tagasilükkamine ÜRO liikmete poolt riigi puhul, kes on paljude arvates kuritarvitanud oma positsiooni nõukogus, kaitstes inimõiguste edendamise asemel vaid iseennast rahvusvahelise järelevalve eest, kontrolli vajaduse on põhjustanud laialdane dokumenteeritud tõendusmaterjal inimõiguste rikkumiste kohta, mis on toime pandud mitte üksnes rühmituse LTTE (Tamili Eelami Vabastustiigrid), vaid väidetavalt ka valitsuse julgeolekujõudude poolt.

Kas nõukogu nõustub seda arvesse võttes, et EL peaks olema eesliinil püüetes leida rahumeelne ja püsiv lahendus konfliktile? Millist lähenemisviisi soovitab nõukogu ja kuidas mõjutaks see süsteemi GSP+ (üldine soodustuste süsteem) kohaldamise alaseid läbirääkimisi Sri Lankaga?

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Hr juhataja, hr Evans, nõukogu jagab teie muret olukorra pärast Sri Lankal. 2008. aasta algusest peale on Euroopa Liit aktiivselt edendanud dialoogi Sri Lanka valitsusega. 16.–18. märtsil külastasid kolm kõrgemat ametnikku Colombot, kus nad kohtusid nelja valitsuse ministriga ja teiste tähtsamate poliitikutega. 10. juunil võttis kõrgetasemeline Euroopa Komisjoni delegatsioon osa 17. ELi ja Sri Lanka ühiskomisjoni kohtumisest Colombos. Mõlemad külastused pakkusid võimalust arutada Euroopa Liidu muret praeguse olukorra pärast Sri Lankal.

ELi kolmiku visiidi käigus Sri Lankale kinnitas liit taas oma pühendumust seoses Tokyo protsessi kaasesimehe rolliga ja seoses vastutusega humanitaarabiga varustamise eest. Euroopa Liit on Sri Lanka suurim abiandja, nagu teate. Liit rõhutas aga soodsama kliima loomise tähtsust, et võimaldada valitsusvälistel organisatsioonidel, ÜRO-l ja Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel tulemuslikult töötada.

Sri Lanka naudib praegu märkimisväärseid soodustusi, mida võimaldab eri sooduskord jätkusuutlikuks arenguks ja heaks valitsemistavaks, mis moodustab osa Euroopa Liidu üldisest soodustuste süsteemist. Selle korra reeglid seavad tingimuse, et kõik riigid, kes soovivad jätkuvalt neist GSP+ soodustustest osa saada, peavad esitama uue avalduse oktoobriks 2008. Sooduskorra saamise tingimused põhinevad majandusliku haavatavuse kriteeriumidel ning 27 rahvusvahelise konventsiooni, mis puudutavad inim- ja tööajaga seotud õigusi, keskkonda ja head valitsemistava käsitlevaid põhimõtteid, ratifitseerimisel ja rakendamisel.

  Robert Evans (PSE). - Tahaksin eesistujat selle vastuse eest tänada, aga mul on kaks lühikest mõtet lisada.

Et olla rahuprotsessis juhtival kohal, peaks EL muutma oma reisimiskeelu poliitikat, sest läbirääkimised on toimunud Genfis, mis pole ELis, ning norralased, kes pole samuti ELi liikmed, on olnud rahuprotsessis silmapaistvad osalejad. Kas eesistuja on selle üle rõõmus?

Eesistuja rääkis väga laiaulatuslikult üldiste soodustuste süsteemi alastest läbirääkimistest, aga tema kahtluste kontekstis ja Sri Lankat puudutavate kahtluste kontekstis tekib küsimus, kui kindel saab eesistuja olla, et Sri Lanka nõustub nende 27 tingimusega, millele ta viitas ning mis tuleb täita enne, kui Sri Lanka saab selle kaubandussoodustuste süsteemi?

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Hr juhataja, hr Evans, kuulasin teie märkusi Genfi protsessi kohta, ja on tõsi, et norralased mängivad selles juhtivat rolli. Kuid ikkagi usun, et eriti kaalukas osa on liidul, kes, pean jälle kordama, on peamine abiandja. Peame kasutama kogu seda kaalu, et mõjutada Genfi protsessi ja stabiliseerimisoperatsioone kõnealuses riigis.

Süsteemi GSP+ Sri Lanka suhtes kohaldamise tingimused põhinevad peamiselt majandusliku haavatavuse kriteeriumidel ja faktil, et põhiõigusi puudutavad rahvusvahelised konventsioonid, mida mainisin, peaksid olema kohaldatud. Ja loomulikult peab Sri Lanka esitama sooduskorra saamiseks avalduse.

Nii palju kui tean, ehkki ma pole kindel, peame saama Sri Lanka ametivõimudelt üldise toimiku, enne kui saame otsustada, kas süsteemi GSP+ kohaldada või mitte. Ma ei tea, et praeguses etapis oleks nõukogu vastumeelne seoses selle sooduskorra kehtestamisega. Peame nägema Sri Lanka ametivõimude palve täpset olemust.

  Avril Doyle (PPE-DE). - Sooviksin ministrilt küsida, kas ta nõustub väitega, et on olnud inimõiguste rikkumisi, mis on toime pandud nii valitsuse jõudude kui ka Tamili Tiigrite poolt. Kas ta saaks palun kommenteerida seda?

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Pr Doyle, tean, et kolmik, kes selle missiooni Sloveenia eesistumise ajal läbi viis, esitas nõukogule aruande. Kolmikusse kuulusid Sloveenia välissuhete osakonna Aasiat käsitlevate küsimuste direktor, pr Campbell ja hr Nicolaj, kes juhatab Sri Lanka talitust. Ainsad rikkumised, millest tean, on nende poolt osutatud. Kuid annan teile kindlasti täiendavat teavet, kui lubate, Avril Doyle, ning vabandan, et ei saa praegu anda täpsemat vastust.

  Juhataja. −

Küsimus nr 11, mille on esitanud Avril Doyle (H-0445/08)

Teema: Nõukogu prioriteedid kliimapaketi suhtes

Millised on eesistujariik Prantsusmaa taotlused kliima- ja energiapaketi suhtes? Millist edu on nõukogu tänaseks saavutatud? Milline on eesistuja poolt ettenähtud ajakava?

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Härra juhataja, eesistujariik Prantsusmaa tervitab loomulikult komisjoni selle aasta alguses esitletud energia- ja kliimapaketti, mis peegeldas täpselt eesmärke, mis püstitati riigi- ja valitsusjuhtide poolt nende tippkohtumisel märtsis 2007: vähendada igal juhul kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrra aastaks 2020, ja isegi 30% võrra 2012. aasta järgse perioodi korda hõlmava globaalse kokkuleppe saavutamise läbirääkimiste õnnestumise korral; teha ettepanek reguleeriva raamistiku kohta, et koguda ja säilitada geoloogiliselt süsinikdioksiidi, ning – Avril Doyle – käivitada näidisprojekte selles valdkonnas ning saavutada aastaks 2020 taastuvate energiaallikate 20%-line osakaal kogu Euroopa Liidus tarbitavast energiast. Te olete sellest kõigest samuti hästi teadlik, Avril Doyle.

Eesistujariik Prantsusmaa tervitab ka Sloveenia eesistumise ajal saavutatud edu. Selles kontekstis olete kahtlemata teadlik eduaruandest, mille lahkuv eesistujariik esitas nõukogule juunis. Selle aruande põhjal toimunud arutelust selgus, et nõukogu toetab selle paketi üldist ülesehitust. Lisaks otsustati, et tuleb üksikasjalikumalt analüüsida ettepanekuid, mis puudutavad kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi läbivaatamist ning sellest süsteemist väljajäävate sektorite osalemist jõupingutustes.

Eriti tuleb üksikasjalikult uurida meetmeid võitluses süsinikdioksiidi lekke vastu, enampakkumise tulude kasutamist, riiklike eesmärkide saavutamiseks vajalikku paindlikkust ning eesmärgi suurendamist 20%-lt 30%-le, samuti erikorda teatavates liikmesriikides.

Teame, et on raske kõiki eesmärke saavutada. Teame ka, et eesistujariik Prantsusmaa peab kõiki neid punkte täpsemalt selgitama, et eksisteerivad väga vasturääkivad huvid ja et meil on veel tarvis läbi viia kõiki mainitud küsimusi puudutav laiaulatuslik analüüs, eriti mis puudutab enampakkumise tulude jagamise vahendeid, meetmeid süsinikdioksiidi lekke vältimiseks ning mitmeid vajalikke vahendeid paindlikkuse jaoks.

Siiski teame ka seda, Avril Doyle, et on väga tähtis saavutada poliitiline kokkulepe selle aasta lõpus toimuvaks Poznańi konverentsiks, aga ennekõike vajame seda Kopenhaageni konverentsiks. Mis puudutab meie tööd eesistujariigina institutsioonides, millest teie teate sama palju kui mina, ning õigusloomega seotud tähtaegu, peame koos täiskoguga jõudma kokkuleppele, mis oleks küllalt ambitsioonikas, et anda liidule tugev positsioon rahvusvahelisteks läbirääkimisteks Kopenhaagenis detsembris 2009, ja selleks seadusega ette nähtud aeg on läbi saamas. See on kahtlemata raskeim väljakutse, millega peame tegelema, pr Doyle.

  Avril Doyle (PPE-DE). - Kas poliitiline kokkulepe viitab esimese lugemise kokkuleppele või varasema teise lugemise ettevalmistusele Prantsusmaa eesistumise ajal? Ja kui suure prioriteedi määrab eesistuja piiridel rakendatavatele kohandamismeetmetele või keeldudele? Kas eesistujariik nõustub minuga, et need tuleks varuplaanina reservis hoida, juhul kui meil ei õnnestu saavutada oma eesmärki rahvusvahelise kokkuleppe näol, kuid mida ei tohiks kasutada hoovana, et saavutada läbirääkimistel rahvusvaheline kokkulepe?

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Hr juhataja, pr Doyle, vastuseks teie esimesele küsimusele, üritame teha nii palju kui võimalik. Üritame saavutada kokkuleppe esimesel lugemisel. Teeme kõik, mis meie võimuses, et seda saavutada. Kui saavutame varase kokkuleppe teisel lugemisel, siis teeme seda. Arvan, et see on kõikide Euroopa institutsioonide huvides ja liidu huvides tervikuna. Selgitan, see on minu isiklik arvamus, kuigi tean, et see kujuneb väga raskeks.

Mis puudutab süsinikdioksiidi lekkega tegelemise vahendeid, arvan, et on tähtis – ja ma räägin siin eesistujariigi, mitte nõukogu nimel –, et ühest küljest teeme koostööd nende meetmete tehnilisest vaatepunktist lähtuvalt, mis ei ole kaugeltki lihtne, ning teisest küljest on meil tingimisvahend, mida saame kasutada eelseisvatel rahvusvahelistel läbirääkimistel. Kui sellel teemal globaalsel tasandil kokkulepet ei saavutata, siis, nagu te ütlesite, peame võtma kasutusele varuplaani. Asume varuplaani esitamiseks paremal positsioonil, kui meil on ettepanekud, mida esitada rahvusvahelistel läbirääkimistel, ja kui meil on need küllalt varakult. See on minu arvamus.

  Robert Evans (PSE). - Nüüd, kui minister asub kodumaa territooriumil ning eesistujariigi roll on juhtida 27 riiki kuuekuulise perioodi jooksul, kas ta saaks välja tuua valdkondi, kus Prantsusmaa tema arvates näitab eriti head eeskuju ja on selles valdkonnas teejuhiks kogu ülejäänud Euroopa Liidule?

  Jean-Pierre Jouyet. − (FR) Härra juhataja, tänan teid selle nutika küsimuse eest. Arvan, et selles valdkonnas peaks eesistujariik Prantsusmaa unustama raskused, mis võivad esile kerkida ettepanekute teatavates aspektides ja mida ei ole tingimata nii lihtne lahendada. Teame, et mitte kõik ei ole lihtne. Pean silmas taastuvenergiat ja teisi elemente. Kuid eesistujariigi siht ja meie kohustus, hr Evans, on jõuda tõeliselt kokkuleppeni selle aasta lõpuks, ükskõik millise hinnaga, ja hinda tuleb meil maksta, selle sõna rahalises tähenduses, mis puudutab selle paketi mõningaid aspekte.

  Juhataja. − Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Küsimust nr 37 ei arvestata, sest selle teemat käsitletakse ühes käesoleva osaistungjärgu päevakorrapunktis.

Sellega on infotund lõppenud.

(Istung katkestati kell 19.00 ja jätkus kell 21.00.)

ISTUNGI JUHATAJA: RODI KRATSA-TSAGAROPOULOU
Asepresident