Istungi stenogramm

Kolmapäev, 9. juuli 2008 - Strasbourg

12. Laienemist käsitlev komisjoni 2007. aasta strateegiadokument (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on raport (A6-0463/2007), mille on esitanud Elmar Brok väliskomisjoni nimel laienemist käsitleva komisjoni 2007. aasta strateegiadokumendi kohta [2007/2271(INI)] (A6-0266/2008).

  Elmar Brok, raportöör. − (DE) Härra juhataja, härra eesistuja, volinik, peame ütlema, et Euroopa Liidu varasemad laienemised on olnud suured poliitilised ja majanduslikud edusammud. Selles pole kahtlust. Rumeenia ja Bulgaaria puhul, volinik, peame kindlasti pidama eraldi arutelusid siin järgnevatel nädalatel, kuid mu avamärkus jääb üldiselt kehtima.

Samal ajal peame tegema selgeks, et kui peame läbirääkimisi riikidega ja lubame neile edasisi läbirääkimisi, täidame oma lubadusi ning kui anname riigile kanditaatriigi staatuse, kohtleme teda tõepoolest kui kandidaatriiki. Tuleb kinni pidada ka Thessalonikis antud lubadustest.

Samal ajal peame siiski tegema selgeks, et see ei tähenda mingil juhul automaatset sündmuste käiku, vaid iga üksikriik peab täitma tingimused – Kopenhaageni kriteeriumid – liiduga ühinemiseks nii, et üleminek on edukas nii ühinevate riikide kui Euroopa Liidu seisukohast tervikuna.

Samuti peame kaaluma, kas olukorras, kus meie liikmete arv on suurenenud 27 riigini ja Horvaatiast saab võib-olla peagi 28 liige – vajame nüüd ehk tugevdamise etappi, et tagada kõige tegelik nõuetekohasesse töökorda panemine Euroopa Liidus. Just need, kes leiavad vigu Lissaboni lepingus, toetades laienemist peavad aru saama, et nad ajavad poliitiliselt järjepidevusetut liini. Lissaboni leping oli tegelikult ette nähtud laienemise viimase ringi eeltingimusena, mitte ettevalmistusena järgmiseks ringiks. Need, kes on laienemise poolt aga Lissaboni lepingu vastu töötavad tegelikult laienemise võimaluse vastu. Seda peab selgelt väljendama.

Teine äärmiselt oluline punkt, mida peame hindama on see, et jõud ei sõltu üksnes meie suurusest vaid sisemisest ühtekuuluvusest, mille all pean silmas, et hoolitsemine selle eest, et me ei pingutaks üle oma võimete, on oluline tegur, nagu ajalugu on meile õpetanud. Euroopa Liit, mida me soovime ei ole vabakaubanduspiirkond vaid poliitiliselt tõhus üksus. See tähendab, et meie suutlikkus sisereformideks on sama oluline laienemise eeltingimus kui sisereformid taotlejariikides on eeltingimuseks nende ühinemisele. „Süvendamine ja laienemine“ on muutunud selle kahepoolse protsessi tavaliseks kirjelduseks.

Samal ajal peame olema teadlikud määravast tähtsusest, mida Lääne-Balkani riigid ja ka Ukraina ja teised riigid Euroopa väljavaatele omistavad, võtmena nende sisereformide protsessi taotledes rohkem demokraatiat ja õigusriiki, keskendudes oma püüdlustes teravamalt Brüsselile kui mis tahes muus suunas.

Tingimustes, mida kirjeldasin ei vii see tee siiski igal juhul otse täieõigusliku liikme staatusesse, sest kõnealused riigid ei ole veel valmis ja ka liit ei ole veel valmis. Paljudel juhtudel ei ole täielik liitumine võimalik.

Sel põhjusel vajame uusi vahendeid täieliku liitumise ja naabruspoliitika vahepealsel alal, et kõnealuste riikide Euroopa väljavaade ei anna neile üksnes lootust, vaid seda seostatakse tõeliste edusammudega valdkondades nagu vabakaubandus ja Schengeni süsteem. Vajame vahendeid, mis on tehtud Euroopa Majanduspiirkonna eeskujul, mille siseselt osaleme vabakaubanduses koos EFTA riikidega, vahendeid, mis võimaldaks partnerriikidel võtta vastu 30, 50 või 70% kehtestatud ühenduse õigusest ja tavast.

See tähendab, et täieliku liitumise läbirääkimised võivad olla väga lühikesed. Rootsi, Austria ja Soome läksid seda teed, kuid riigid nagu Šveits, Island ja Norra läksid teist teed. Kuid kes teab praegu, et Norra on Schengeni lepingu osaline ja Šveits aitab kaasa ühenduse struktuuripoliitikale uutes liikmesriikides? Teisisõnu, võime luua väga lähedased suhted ja seejärel võib teha igal juhul otsuse, kas mõlemad pooled tahavad, et see tihe koostöö püsivalt jätkuks või soovivad nad, et see oleks vaheetapp teel täieliku liitumise suunas.

Sellest tulenevalt, isegi Lääne-Balkani riikides – ehkki mitte Horvaatias, kus see oleks praegu täiesti ebaloogiline samm – riikides, kus ühinemine on pikem protsess, võiksin seda vaheetappi ära kasutada vahendina, kui nad seda sooviksid. Neile tuleb anda valikuvõimalus.

Sellest tulenevalt, daamid ja härrad, usun, et peaksime suutma tugevdada Euroopa väljavaadet kasutuseks vahendina liitumise ja naabruspoliitika vahepealsel alal ja seeläbi laiendada stabiilsuse, rahu ja vabaduse piirkonda Euroopas, seadmata ohtu Euroopa Liidu arengupotentsiaali.

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Härra juhataja, nõukogu sooviks tänada Euroopa Parlamenti ja eelkõige härra Broki raporti eest laienemist käsitleva komisjoni 2007. aasta strateegiadokumendi kohta, ning kasutada ära seda võimalust kiita parlamendi aktiivset rolli ja tema hindamatut panust laienemisprotsessi.

Härra Broki raport näitab, et viimased laienemised on olnud edukad nii Euroopa Liidu kui ka ühinenud liikmesriikide seisukohast.

Usume, et see on olnud ELi jaoks edukas ning aidanud muuta võimalikuks ületada lõhesid Euroopas ja toetanud rahu ja stabiilsust kogu mandril. See on soodustanud reformide läbiviimist ja tugevdanud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ja õigusriigi ühiseid põhimõtteid ning samuti turumajandust.

Ühisturu laienemine ja majandusalase koostöö laiendamine on suurendanud majanduslikku õitsengut ja konkurentsivõimet, võimaldades Euroopa Liidul paremini vastata globaliseerumisega kaasnevatele väljakutsetele ning on aidanud kaasa ka teabevahetusele meie partneritega. Laienemine on kahtlemata andnud Euroopa Liidule suuremat kaalukust maailmas ning teinud temast tugevama rahvusvahelise osaleja.

Meie laienemispoliitika on hästi väljakujunenud, ning on võtnud omaks varasematest laienemistest õpitud õppetunnid. 2007. aasta detsembris nõustus liit, et edasine laienemisstrateegia põhineb kohustuste täitmise kindlustamisel, tingimuste ausal ja täpse täitmisel, ning paremal teabevahetusel. See on endiselt meie lähenemisviis laienemisele.

Liit on järeldanud, et võime säilitamiseks võtta vastu uusi liikmeid, peavad kandidaatriigid olema valmis täielikult aktsepteerima ühinemisest tulenevaid kohustusi ning liit peab suutma tõhusalt toimida ja edasi liikuda, nagu härra Brok oma kõnes rõhutas.

Need kaks aspekti on olulised, kui tahame võida ulatuslikku ja püsivat avalikkuse toetust. Neid tuleks mobiliseerida suurema läbipaistvuse ja tõhustatud teabevahetuse abil kõnealustes küsimustes ning loodan, et Euroopa Parlament meid seejuures aitab.

Euroopa Liit täidab oma kohustusi seoses käimasolevate läbirääkimistega.

Türgi suhtes on lõpetatud sõelumine, st esimene ametlik etapp iga peatüki kohta 23 peatüki puhul, millest kaheksas on läbirääkimised avatud.

Horvaatia suhtes on läbirääkimised avatud 20 peatükis ning on ajutiselt suletud kahes nende seast.

17. juunil peeti ministrite tasandil valitsustevahelised konverentsid Türgi ja Horvaatiaga, et avada läbirääkimised Türgiga 6. peatükis „Äriühinguõigus“ ja 7. peatükis “Intellektuaalomandiõigus“, ning Horvaatiaga 2. peatükis „Töötajate liikumisvabadus“, ja 19. peatükis „Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika“.

Meie eesmärk on kõnealuseid läbirääkimisi edasi arendada ja tuletaksin teile meelde, et seoses meie suhetega Türgiga, tahame, et reformiprotsess jätkuks ja seda kiirendataks. Just see tagab, et protsess on pöördumatu ja vastupidav ning jätkame saavutatud edusammude tähelepanelikku seiret kõikides valdkondades, eelkõige seoses Kopenhaageni kriteeriumite täitmisega.

Loomulikult on vaja teha edusamme ka kahepoolsete suhete normaliseerimisel Küprose Vabariigiga. Seoses Horvaatiaga lähevad läbirääkimised hästi ja sel aastal on nad jõudnud otsustavasse etappi. Peamine eesmärk on nüüd jätkata saavutatud edusammude enda kasuks pööramist, ning kiirendada reformide tempot.

Seega julgustab Euroopa Liit Horvaatiat jätkama jõupingutusi heade suhete loomiseks naaberriikidega, sealhulgas töö, mis on ettenähtud lõplike lahenduste leidmiseks, mis on vastuvõetavad mõlemale poolele ja muidugi lahendama ülejäänud kahepoolsed küsimused oma naabritega.

Tahaksin siiski kasutada ära ka seda kõnet, kui lubate mul seda teha, härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, et jõuliselt eesistujariigi nimel hukka mõista vägivaldseid sündmusi täna hommikul Istanbulis, mille ohvriteks olid Ameerika Ühendriikide saatkonna juures Istanbulis töökohustusi täitvad politseiametnikud. Eesistujariigi nimel taunime kõnealust kohutavat rünnakut ja oleme hetkel loomulikult pidevas ühenduses Türgi ametiasutustega.

(Aplaus)

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Härra juhataja, lubage mul esmalt tänada Elmar Broki ja komisjoni äärmiselt huvitava raporti eest.

Teie arutelu toimub ajal, mil EL mõtiskleb olukorra üle, mille põhjustajaks oli iirlaste “ei”. Samal ajal meenutab sündmuste käik kagu-Euroopas meie otsest kohustust edendada stabiilsust ja demokraatiat Euroopa mandril.

ELi tugevdatud laienemiskava hõlmab Lääne-Balkani riike ja Türgit. Tervitan raporti kindlat pühendumist liitumise väljavaatele. Komisjon nõustub paljude raporti punktidega, sealhulgas võime võtta vastu uusi liikmeid, mis on kindlasti oluline küsimus, mida ELi laienemisel arvesse võtta.

Märgin huviga raporti ettepanekut laiendatud Euroopa Majanduspiirkonna kohta suheteks riikidega, kes ei osale praeguses laienemiskavas. Majandusliku globaliseerumise eel on kasulik laiendada Euroopa õigus- ja majandusruumi ja seeläbi muuta laiem Euroopa tugevamaks seoses meie pehme regulatiivvõimuga.

EL ei tohiks Lääne-Balkani riikidele ja Türgile, kellel on selge ühinemise väljavaade, kehtestada uusi vaheetappe enne kandidatuuri või ühinemist. See tekitaks ainult kahtlusi ELi pühendumise kohta, nõrgendades seeläbi vajalikku stiimulit demokraatlikeks reformideks.

Euroopa Ülemkogu juunikohtumine eelmisel kuul kinnitas taas täielikku toetust Lääne-Balkani riikide Euroopa väljavaatele. See on võimas sõnum: EL peab oma sõna. Samuti on see tähtis sõnum Türgile. ELi ühinemisprotsess edeneb: veel kaks peatükki avati juuni keskpaigas.

Seoses Türgiga hoidsime eelmisel aastal protsessi koos elus ja elasime läbi väga keerulist aega. See oli võit, mis nõudis nägemust ja vastupidavust.

Edu ennustati 2008. aastaks, et taaselustada Türgi ühinemisprotsessi ELiga käesoleval aastal. Kahjuks ei ole me näinud seda taaselustamist põhjustel, mis on peamiselt seotud Türgi siseriiklike küsimustega.

Meie ELis tahame jätkata protsessi vastavalt läbirääkimisraamistikus määratletud tingimustele. Omalt poolt peab Türgi nüüd parandama oma riigiasutuste demokraatlikku toimimist ja töötama vajalike kompromisside suunas ELiga seotud reformide jätkamisel.

Loodan siiralt, et ülekaalus on rahu ja kaine mõistus, et Türgi saaks ennetada stagnatsiooni ja teha selle asemel edusamme ja jätkata oma Euroopa teekonda selge suuna ja sihikindlusega.

Tahaksin kasutada seda võimalust lisada mõned sõnad seoses tänaste sündmustega Türgis ja ühineda selles küsimuses minister Jean-Pierre Jouyet’ga. Komisjon mõistab jõuliselt hukka Saksa turistide röövimise Türgi idaosas ning nõuame nende kohest vabastamist. Komisjon mõistab jõuliselt hukka vägivaldse relvastatud rünnaku täna hommikul Istanbulis. Tahaksin väljendada oma kaastunnet hukkunud politseiametnike perekondadele ja sõpradele ning soovin vigastatud politseinikele kiiret paranemist.

Lõpetuseks pidi laienemine alati olema pikaajaline jõupingutus ja selline, mis peab välja kannatama poliitilisi torme Ankaras, Belgradis, Brüsselis ja paljudes teistes Euroopa pealinnades. Me ei saa pidada hingamispäeva selles töös rahu ja jõukuse nimel, mis teenib Euroopa Liidu ja selle kodanike põhihuve. Usun, et saan selles suhtes teie toetusele loota.

  Marian-Jean Marinescu, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (RO) Euroopa Liidu laienemisstrateegia peaks põhinema seni saadud kogemustel ja praegusel poliitilisel ja majanduslikul olukorral. Varasemad laienemised on toonud hüvesid nii liidule kui liikmesriikidele.

Peaksime siiski märkima, et ELiga liitunud riigid läbisid ebavõrdseid läbirääkimiste perioode ning nende teed tõelisel integreerumisel Euroopa Liitu on olnud erinevad.

Euroopa institutsioonidel on olnud raskusi kohanemisel liikmesriikide arvu suurenemisega. On argumente liidu laienemise jätkamiseks. Usun, et liidule oleks kahjulik, kui riigid nagu Balkani riigi ja Moldova Vabariik jääksid liidust välja.

Ida-Euroopa riigid saavad Euroopa Liidu liikmeks saamise taotlemisel kasu ajaloolistest ja geograafilistest kaalutlustes. On olemas majanduslikud nõuded, mis ei võimalda meil laienemist edasi lükata, nt energiaküsimus. Samuti peame käsitlema välispoliitiliste mõjutustega, mis võib kaasa tuua ebasoodsaid tagasilööke.

Vajame naaberriike, kes töötavad välja tugeva demokraatia, toimiva turumajanduse ja õigusriigi. Hetkel teostatakse naabruspoliitikat koostöös või assotsieerimispakte, mis viivad läbi tegevusi, mis on sarnased tegevustele läbirääkimisprotsessis, kuid palju vähem sisulisel tasandil. Usun, et kõnealused kokkulepped peaksid sisaldama ja kohaldama menetlusi, mis on identsed läbirääkimiste peatükkides sisalduvatega.

Olen veendunud, et riigid, kes tõesti tahavad olla liidu liikmed, nõustuksid selliste tingimustega, isegi juhul, kui nad ei ole sõlminud kandidaatriigi eellepingut ning kasu oleks väga oluline mõlemale poolele. Seega on riigid laienemise hetkel olukorras, mis võimaldab neil kiirelt integreeruda.

Siiski on selleks, et tugevdada Euroopa Liitu ja jõuda uue laienemise hetkeni, üks kohustuslik tingimus: reformida Euroopa institutsioone. Sel põhjusel on Lissaboni lepingu ratifitseerimine nõue, mida kõik liikmesriigid peavad mõistma ja täitma.

Broki raporti sisu toob selgust seoses sammudega, mida liit peab järgmisel perioodil tegema, mida Euroopa Komisjon peab arvesse võtma.

  Juhataja. − Daamid ja härrad, pange tähele, et kui palume kellelgi rääkida, ootame, kuni nad on lõpetanud, sest tõlgid on meile öelnud, et peame jätma neile kümme kuni viisteist sekundit, mis kulub kõne relee koostamiseks enne, kui palume järgmisel kõnelejal sõna võtta.

Saate aru, et selle eesmärk on võimaldada tõlkel korrektsel viisil kõigini jõuda.

  Jan Marinus Wiersma, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Kas võin oma fraktsiooni nimel korrata ja toetada, mida nõukogu eesistuja ja volinik on just rääkinud sündmuste kohta Türgis. Teiseks tahaksin tänada raportööri viisi eest, kuidas ta on meiega töötanud käesoleva arutelu ettevalmistamisel ja kolmandaks kordaksin oma fraktsiooni nimel, et meie arvates – ja nõukogu eesistuja ütles sama – on laienemine seni edukas olnud ning annab märkimisväärse panuse laiema Euroopa Liidu arengusse.

Peame seda asjaolu kohe oma kõne alguses rõhutama ja ka härra Broki raportis öeldakse seda: me jääme kindlaks – nagu volinik ütles – lubadustele, mis me oleme andnud Türgile ja Lääne-Balkani riikidele meie laienemisstrateegia alastes aruteludes. Seega ei ole strateegias nende riikide suhtes muutust, kuid rohkem tähelepanu pööratakse viisile, kuidas liitumiskriteeriume kohaldatakse ja juhitakse läbirääkimiste protsessi käigus.

Teiseks oleme raportööriga nõus, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata liidu oma võimele võtta vastu uusi liikmeid. Ühest küljest nõuame taotlejariikidelt ettevalmistusetapis rohkem, aga teisest küljest peab Euroopa Liit tegema selgelt rohkem, et uute liikmete saabumisega asjakohaselt toime tulla. Ning arvame, et see tähendab vajalike institutsionaalsete reformide läbiviimist. Nice’i leping ei ole piisav alus edukaks edasiseks laienemiseks.

Kolmandaks ja minu arvates kõige olulisem: kõnealuses raportis vaadatakse kaugemale praegusest laienemiskavast riikide poole, kes ei ole potentsiaalsete taotlejate nimekirjas. Meie olemasolev naabruspoliitika ei ole piisav. See kehtib meie naabrite kohta lõunas, ja EL on esitanud ettepaneku Vahemere Liidu loomiseks, kuid veel enam kehtib see meie idanaabrite kohta. Oleme jõudnud selgele järeldusele, et Euroopa Liit peab pakkuma enam, enam kui naabruspoliitika. Arvame, et see peab hõlmama nii suhteid kõnealuste riikide ja liidu vahel kui kahepoolseid suhteid riikide vahel. Must meri oleks siinkohal hea geograafiline raamistik, mis mängib rolli nii Venemaal kui Türgis. Ilma nende kahe riigita ei saa lahendada peamisi väljakutseid ja probleeme kõnealuses piirkonnas. Türgi mängiks keskset rolli Musta mere ja Vahemere vahel ja see annaks talle võimaluse näidata, kui oluline Türgi Euroopas on ja kui väärtuslik ta on Euroopa Liidu jaoks.

  Bronisław Geremek, fraktsiooni ALDE nimel. – (PL) Härra juhataja, tahaksin esmalt toetada nõukogu ja komisjoni seisukohta Türgi dramaatiliste sündmuste valguses. Kõnealune oluline küsimus on meie tänase arutelu teema.

Härra Broki raportis kinnitatakse Euroopa Liidu laienemisstrateegia olemust. Räägin seda riigi kodanikuna, kes on sellest strateegiast kasu saanud. Samuti öeldakse raportis, et uued liitumused Euroopa Liiduga on olnud edukad. Veel väidetakse raportis, et Euroopa rahvaste lootused, kes püüdlevad Euroopa Liiduga liitumise poole ja on valmis täitma selle sisenemise kriteeriume, leiavad ELilt toetust. Võime võtta vastu uusi liikmeid, mis on liitumise otsuse tingimus, on kõnealuses raportis täpselt määratletud.

Võib-olla peaks mainima ka seda, et need, kes ootasid, et Euroopa Parlament kuulutaks lõpu ELi laienemisele ja võtaks kasutusele asendaja täielikule liitumisele on pettunud. EL laieneb ja tema jõud suureneb. Mul oli väga hea meel kuulda, kui volinik Rehn ütles, et me ei tohiks luua mingeid uusi eelruume riikidele, kes soovivad Euroopa Liiduga ühineda, vaid peaksime lubama neil taotleda otsest juurdepääsu ooteruumile. Peame siiski mõtlema asjaolule, et Euroopa kodanikud peavad laienemist tulevikus mõistma ja toetama. See on oluline osa ELi suutlikkusest võtta vastu uusi liikmesriike, ning samuti tegur usalduse suurendamisel Euroopa kodanike seas. Teame, et see usaldus kannatab hetkel kriisiperioodi käes. Samuti teame, et Euroopa tuleb sellest kriisist välja. Kuulun nende sekka, kes usuvad Euroopa ideede ja ühenduse institutsioonide võimu.

Laienemisstrateegia eesmärk, mida Euroopa Parlament täna hoolikalt käsitleb, on tugevdada ELi seesmist jõudud ja reageerida Euroopa kodanike püüdlustele. Ta on reageerinud samal viisil, kui ta reageeris Kesk-Euroopa püüdlustele 2004. aastal.

  Adam Bielan, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, mu peamine eesmärk seoses raportiga, mida täna arutame, on selge kava puudumine Euroopa Liidu avamiseks idapiirkonnale. Siinkohal tahaksin juhtida tähelepanu järjekindluse puudumisele viisis, kuidas siinne täiskogu on käitunud. Eelmisel aastal võtsime vastu kolleeg härra Michał Kamiński koostatud raporti, milles räägiti selge liitumise väljavaate andmisest Ukrainale. Dokument, mida praegu arutame on tõenäoliselt häirekellaks riikides, kes mõtlevad Euroopa Liiduga ühinemise peale, eelkõige meie lähinaaber Ukraina. Raport, milles räägitakse vajadusest tugevdada liidu võimet võtta vastu uusi liikmeid on faktiliselt pidur Euroopa Liidu edasisele laienemisele. Loomulikele kandidaatidele, nagu ukrainlased, Euroopa rahvus, pakutakse kaheldava väärtusega alternatiivi täieliku liitumise asemel.

Võttes arvesse geostrateegilisi huve, peaksime pidama oluliseks nii tihedat koostööd Ukrainaga kui võimalik. Selles olukorras oleks parem näidata Kiievile lahtist ust Euroopa Liitu selle asemel, et muuta liikmeks saamise võimalus veel udusemaks ja lükates ukrainlased seeläbi orbiidile ümber Venemaa. Viimane kehtib eriti täna, kui oht Ukrainale Kremlist on muutumas teravamaks.

  Gisela Kallenbach, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, lubage ka minul tänada Elmar Broki, kes on kõnealuses raportis võtnud käsitlusele protsessi mõiste. Näen strateegia muutumist töödokumendi ja praeguse raporti vahel ning see on õigustatud ja nõuetekohane.

Varasemad laienemised on olnud edukad kogu ühenduse jaoks, kuigi kohati on pisut alust kriitikaks. Ka see on ainult õigustatud ja nõuetekohane. Kuid laienemisprotsess ei ole siiski lõppenud. Nagu paljud teised liikmed, tahaksin mainida Lääne-Balkani riike, keda ei tohi määrata musta auku, mida ümbritsevad liidu liikmesriigid. Meie huvides on seda vältida. Vajame üheselt mõistetavat laienemisstrateegiat, mitte sellist, mis muutub vastavalt tingimustele.

EL peab olema usaldusväärne partner. See tähendab ka seda, et peame olema valmis ise reforme täide viima. Kui praegu on küsimärk selle valmisoleku suhtes, peame ennast kriitiliselt analüüsima. On ettevaatamatu ja ekslik panna iga euroskeptilisuse märk eelnevate laienemiste ja väsimuse arvele. Ärgakem siis üles! Töötame tasakaaluka majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu nimel ning räägime majandusliku, kultuurilise ja ajaloolise rikastumise ulatusest, mis laienemisega kaasneb. Räägime kõikidele inimestele ka seda, kui palju maksaks veel üks sõda meie piiridel või Euroopas.

Selged eesmärgid ja nendest täielikult ja avatult rääkimine tekitavad usaldust. Samuti kasvatab liit usaldust oma lubadusi täites ja loodan, et teeme seda kõnealuse raporti heakskiitmisega.

  Erik Meijer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Härra juhataja, pärast esimesi liitumiste laineid 2004. ja 2007. aastal on laienemine nüüd pidama jäänud. Horvaatia peab ootama 2011. aastani, Makedoonia ei pääse sisse enne 2014. aastat kõige varem ja ülejäänud viis Lääne-Balkani riiki peavad veel kauem ootama. Läbirääkimised on käimas Türgiga, kuid on võimalik, et Türgi ei saa veel aastakümneid liituda.

Nüüd, kui kõik riigid, kes enne olid nõukogude mõjusfääris on liitunud, näib, et Euroopa Liit kannatab laienemisväsimuse käes. Arutelu taga laienemise ja naabruspoliitika kohta on kaks erinevat mõtteviisi. Üks on see, et Euroopa Liit on maailmajõud ja superriik, mis teeb järk-järgult üha enam otsuseid, mis mõjutavad liikmesriike. See superriik tahab naaberriigid endast sõltuma panna, andmata neile mõjuvõimu võrdsete partneritena liidus. Riikidel, kes ei ole teinud vajalikke kohandusi või kelle majandus on nõrk, ei lubata liituda. Neid peab liidust väljaspool hoidma, kuid sellegipoolest jõuliselt tõmbama ELi mõjusfääri, kus neil ei ole sõnaõigust. Meie fraktsioon jälestab sellist taktikat.

Teine vaatenurk soovib koostööd, mis hõlmab erinevaid ja võrdseid partnereid. Liit on avatud mis tahes Euroopa riigile, kes tahab liituda ja vastab vajalikele kriteeriumitele, nagu demokraatia ja inimõigused. Selline liit ei otsi viise suruda peale otsuseid, millel ei ole liikmesriikide toetust, vaid püüab lahendada kodanike piiriüleseid probleeme koostöö abil. Selline liit on kõige eesmärgipärasem ja tal on parimad võimalused pikaajaliselt ellu jääda.

  Georgios Georgiou, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (EL) Härra juhataja, härra Broki püüdlused on tõepoolest kiiduväärt ja soovin tänada teda kõne eest, milles ta esitas väga kasulikke selgitusi.

Vaatamata kiiduväärt püüdlustele on see rutakus Euroopa Liidu poolt taas kord umbropsu võtta juurde uusi liikmesriike siiski seletamatu.

Millise liidu ja millise Euroopaga nad ühineks? Kas see oleks kõrgete kütusehindade, kõrgete toiduhindade, tööpuudusega Euroopa – teisisõnu viletsal järjel Euroopa? Mida me soovime luua? Kas peaksime looma uue mandrite vahelise viletsuse võrgustiku?

See ei saa olla Euroopa huvides. Ma arvan, et see võib olla teiste huvides. Peame pidama meeles Iiri referendumi tulemust, mis ehk ei lubaks nii lihtsaid laienemisi, kui need, mis meie oleme valinud.

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Tahaksin tänada raportööri töö eest kõnealusel aktuaalsel teemal, mille eesmärgiks on lahendada tundlik küsimus tänase Euroopa Liidu jaoks.

Laienemine 10 uue liikmesriigi võrra 2004. aastal ja veel kahe võrra 2007. aastal oli kahtlemata edukas nii Euroopa Liidu kui ülalmainitud riikide jaoks, kes sellega liitusid. Euroopa Liidu konkurentsivõime ja olulisus on suurenemas tänu tõhustatud inim- ja majanduspotentsiaalile. Võin siiski kindlalt öelda, et vaatamata sellele asjaolule, tajuvad 12 uut liikmesriiki endiselt pidevalt erinevusi nende ja 15 vana liikmesriigi vahel. Räägime diskrimineerimisest ja seda diskrimineerimist põhjustab kas majandusliku või sotsiaalse küpsuse puudumine. Mind šokeerib siiski asjaolu, et laienemist esitatakse põhjusena, miks Lissaboni leping tuleb ratifitseerida.

Daamid ja härrad, Nice’i leping on surnud. See on ajalukku kuuluv dokument, mis ei kehti enam praeguses poliitilises elus. See on kaotanud oma eesmärgi lepinguna 15 vana liikmesriigi vahel. Täna on meid 27 ja seetõttu tuleb ratifitseerida Lissaboni leping, kuid mitte laienemise pärast. Laienemist on võimalik saavutada eraldi kahepoolse lepingu kaudu Euroopa Liidu ja liikmesriigi vahel.

  Charles Tannock (PPE-DE). - Härra juhataja, Suurbritannia, mu kodumaa, oli üks kolmest riigist, kes liitus esimese laienemise käigus 1973. aastal. Sellest ajast alates on meie fraktsioon Briti Konservatiivid aktiivselt toetanud laienemisprotsessi praeguse 27 liikmesriigini.

Laienemine laiendab ELi ühisturgu, luues rohkem võimalusi majandusarenguks ja kaubanduseks. See loob rohkem töökohti ja sotsiaalset stabiilsust ning ELil on maailmaareenil suurem sõnaõigus. Laienemine tugevdab ELi väärtusi ja demokraatiat, inimõigusi ja õigusriiki uutes liikmesriikides, nagu oleme minevikus näinud endiste Hispaania, Kreeka ja Portugali diktatuuride puhul, kes on liitunud ning Varssavi pakti endised kommunistlikud riigid, kes on hiljem liitunud.

Nende jaoks, kes kahtlevad ELi liikumises üha lähedasema liidu suunas, peaks laienemine teoreetiliselt kaasa tooma laiema, vabama ja paindlikuma Euroopa ja rohkem arutelu ELi tulevikusuundade kohta. President Sarkozy on eesistujana hiljuti tõstatanud laienemise küsimuse Lissaboni lepingu paigalseisu kontekstis pärast viimase tagasilükkamist Iiri referendumil. Härra Sarkozy on öelnud, et järgmine ettenähtud laienemine Horvaatiasse ei saaks toimuda ilma Lissaboni lepinguta. Ma usun, et see on viga ja katse leping säilitada.

Ma olen veendunud, et on olemas viis, kuidas Horvaatia saaks ELiga ilma Lissaboni lepinguta liituda. Tõepoolest on kahtlemata teisi lepingu aspekte, mille puhul tehakse katseid neid rakendada ilma ratifitseerimise dokumentideta. Nüüd on selge, et eurooplased tahavad vähem keskendumist institutsioonilisele lappimisele ja rohkem ELile, taastades sidemed inimestega.

Toetan isiklikult edasisi laienemisi Lääne-Balkani riikidesse ja lõpuks Ukrainasse, Moldovasse ja loodetavasti demokraatlikku Valgevenesse. See on käegakatsutav näide positiivsest, mida EL oma rahvastele saaks pakkuda.

  Hannes Swoboda (PSE). - (DE) Härra juhataja, lubage mul alustuseks väljendada siirast tänu härra Brokile valmisoleku eest väga konstruktiivseks koostööks. Sõnum on väga selge: laienemisprotsessi ei katkestata, kuid peame kõik veel rohkem pingutama, et ennast valmistada. See kehtin nende kohta meie seast, kes on Euroopa Liidus ja nende kohta, kes tahavad Euroopa Liitu tulla. Parem ettevalmistus tähendab loomulikult ka institutsionaalseid reforme ja Euroopa Liidu tugevdamist. Vaevalt on vaja lisada, et lisaks tähendab parem ettevalmistamine ka Kopenhaageni kriteeriumitega tingimusteta nõustumist, mida tuleb kohaldada ja jõustada, mitte üksnes Riigi Teatajasse lisada.

Samuti olen härra Brokile väga tänulik selle eest, et ta võttis vastu meie idee Musta Mere Liidu kohta koos Jan Marinus Wiersmaga, ehkki võib-olla mõnevõrra ettevaatlikumal kujul. Idee seisneb selles, et peame saatma selgeid märguandeid Ukrainale ja teistele Musta mere piirkonna riikidele, kes on kaasatud naabruspoliitikasse. Selleks, et neid riike aidata, on siiski oluline sellesse koostöösse kaasata ka Türgi ja Venemaa. Ma hindan eesistujariik Prantsusmaa ideid Vahemere Liidu kohta, kuid me ei tohi jätta kõrvale Musta mere piirkonda. Peame ka seal lippu lehvitama ja Euroopa Liit peab tegema asjakohased koostööalased ettepanekud.

Mis puutub Balkani riikidesse, teeb härra Brok oma raportis mõned ettepanekud. Nagu ta täna selgelt ja täpselt rõhutas on need valikulised ettepanekud. „Oodake natuke oma reformidega – aega on küllalt“ on sõnum, mida mitte keegi ei tohiks siit saada. Ei, reforme on vaja kiirendada, nii Horvaatias kui ka loomulikult teistes riikides. Eelkõige uue valitsuse ametisse asumisel, nagu juhtus nüüd Serbias, peab meie märguanne olema selge. See peab ütlema: „Tahame teid Euroopa Liitu nii pea kui võimalik, aga me ei saa pakkuda alternatiivi teie reformiprotsessile. Selle poole peate ise püüdlema ja peate kohaldama euroopameelset strateegiat.“

Liit on ilma Kagu-Euroopa Balkani riikideta puudulik, kuid nendes riikides tuleb töö ära teha ja seda tuleb teha nii kiiresti kui võimalik, et saaksime koos ehitada uue Euroopa.

  István Szent-Iványi (ALDE). - (HU) ELi ajalugu on senini olnud pideva laienemise ajalugu ning kõnealune laienemine on ka üks selgemaid tõestusi Euroopa Liidu edu ja atraktiivsuse kohta. Igal juhul on avalikus arvamuses üha enam tunda teatavat väsimust ja apaatiat. See annab meile põhjust laienemise küsimust realistlikult käsitleda.

Realistlikkus ei saa siiski tähendada skeptilisust. See ei saa tähendada laienemisprotsessi peatamist ja veel vähem uute ühinemistingimuste koostamist, mida ei ole võimalik täita, või varasemalt võetud kohustuste kordamist, sest see õõnestaks meie usaldusväärsust. Alates Iirimaa referendumist on olnud meie peamine mure tõestada, et Euroopa Liit endiselt toimib ja laienemine on endiselt Euroopa Liidu oluline ja reaalne eesmärk. See teenib vähemalt sama palju liikmesriikide kui riikide huve, kes soovivad ühineda. Tänan teid.

  Konrad Szymański (UEN). - (PL) Härra juhataja, akadeemiline kõnepruuk on laienemisstrateegia puhul olulisemaks muutunud kui poliitika. Laienemissuutlikkuse teooria on üksnes hulk ettekäändeid täielikult meelevaldsele ja poliitilisele otsusele sulgeda liit maailma jaoks. See on Euroopa jaoks halb ja kahjulik suund, sest just laienemine on andnud ELile kaalu rahvusvahelisel areenil ja muutnud liidu jaoks võimalikuks levitada oma sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku mudelit.

Kui võtame kõnealuse raporti vastu, saadame negatiivse märguande Kiievile ja Tbilisile ja nõrgendame sealseid lääne- ja euroopameelseid jõude. Et suurendada toetust aluslepingu reformidele, nagu teatati, teiste riikide seas Poolas, et need olid laienemiseks vajalikud. Seetõttu on veel üllatavam kuulda, et vaatamata Lissaboni lepingu vastuvõtmisele, peame edasise laienemise kontekstis töötama täiendavate lepingu reformidega.

Elmar, teie esitlus oli kindlasti parem kui raport, kuid öelge mulle palun ühte asja: kui palju reformilepinguid me peame vastu võtma enne, kui arvate, et oleme valmis Ukrainat Euroopa Liitu vastu võtma?

  Adamos Adamou (GUE/NGL). – (EL) Härra juhataja, meie seisukoht laienemise kohta on selline, et Euroopa rahvastel on õigus, kui nad seda soovivad ja tingimusel, et nad vastavad nõutavatele kriteeriumitele, taotleda ühinemist Euroopa Liiduga.

See põhimõte on samuti aluseks meie seisukohtadele Türgi puhul, kelle ühinemisprotsess mõjutab ka Küprose küsimuse lahendamist. Nõuame siiski, et kohustuste täitmine Türgi poolt, mis ta Euroopa Liidu ees on võtnud on oluline tingimus selle liitumise lõpuleviimisel.

Samal ajal kui Euroopa Liit ei tohiks loobuda oma kohustusest täita oma kohustusi, peab Türgi täielikult täitma rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, ÜRO resolutsioone ja Euroopa õigust, et lõpetada okupatsioon Küprosel, avada sadamad ja lennujaamad Küprose laevadele ja lennukitele ning tühistada veto nii, et Küprose Vabariik saaks osaleda rahvusvahelistes foorumites ja lepingutes.

Eelkõige praegu, pärast hiljuti valitud president Demetris Christofiasi algatust ja kahe kogukonna juhtide tehtavaid jõupingutusi, peaks Türgi nõustuma ja hoiduma mis tahes takistuste asetamisest kõnealusele uuele etapile Küprose küsimuses.

  Gerard Batten (IND/DEM). - Härra juhataja, kõnealuses raportis tunnistatakse, et laienemine on olnud tingimusteta edukas. Härra Brok möönab, et ilma tõsise muutuseta praeguses ELi poliitikas, võib laienemine ELi sisemist ühtsust õõnestada.

EL on lasknud sisse riike, mille puhul ta teadis väga hästi, et nad ei vastanud liitumiskriteeriumitele, näiteks Rumeenia ja Bulgaaria puhul. Seda võidakse sama hästi korrata veel mõnede Ida-Euroopa riikide ja Türgi puhul.

Liikmesriikidele nagu Ühendatud Kuningriik avaldatakse palju survet kontrollimatu, piiramatu ja valimatu sisserände pärast, mis tuleneb ELi jätkuvast laienemisest.

See on ainult üks Euroopa Liidu suhtes kasvava vaenulikkuse põhjus kodanike seas. Härra Broki lahendus on teha ettepanek ulatusliku propaganda eelarve kohta, et veenda inimesi laienemise kasulikkuses. Brittide jaoks on lahendus lahkuda Euroopa Liidust ja taastada kontroll oma piiride üle.

  Philip Claeys (NI). - (NL) Volinik Rehn ütles just jälle, et Türgil on selge väljavaade liiduga liitumiseks ja uusi nõudeid ei tohiks kehtestada. Ma soovitan volinikul tähelepanelikult vaadata Eurobaromeetri uuringuid. Türgi liitumisele ei ole demokraatlikku toetust. Lõhe poliitika ja inimeste vahel kasvab stabiilselt, muutudes laiemaks ja sügavamaks. Anti lubadus, et läbirääkimised peatatakse, kui Türgi ilmselgelt oma kohustusi ei täida. Sellest lubadusest ei ole kinni peetud. Teine lubadus oli, et läbirääkimised jätkuvad koos reformide protsessiga Türgis. Ka seda ei toimu. Reformiprotsess Türgis on sisuliselt peatunud ja sellegipoolest otsustati kaks nädalat tagasi avada läbirääkimistes kaks uut peatükki. Ebakõla sõnade ja tegude vahel saab Euroopa Liidu jaoks saatuslikuks, kui ei toimu radikaalseid muutusi meie poliitikas ja suhtumises.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, juba täna on Euroopa Liit väga suur, aga see on endiselt puudulik. Selleks, et olla ühtne vajab Euroopa ühiseid põhiväärtusi ja oma elanike head tahet. Selleks, et saavutada endale seatud eesmärgid, nagu parem majandus, suurem poliitiline mõju rahvusvahelisel areenil, parem demograafia või parem elukvaliteet, on teatavad tingimused, mis tuleb täita. Seoses härra Broki raportis esitatud punktidega on parem sisemine integratsioon loomulikult oluline. Liidu liikmed peavad tahtma ka laienemist jätkata ja loomulikult peavad kandidaatriigid täitma vajalikud kriteeriumid. Mis on kõnealuse laienemise strateegia? See on lihtsalt kandidaatide motiveerimine jõupingutusi tegema, nendega koos töötamine ja nende toetamine erinevate vahenditega, sealhulgas naabruspoliitika.

Idamõõde on meile oluline, sest on suur osa Euroopat, mis ei ole päris Euroopas – Euroopa Liidus. Ainuke võimalus on siinkohal teha jõupingutusi, et nende idanaabritega tutvuda ja valmistada pinda ette seoses juriidiliste, majanduslike ja sotsiaalsete küsimustega. Kõige selle juures on olulised ühised väärtused või vähemalt ühiste väärtuste võimalus. Mulle tundub ja ma olen selles faktis kindel, et suurimal sotsiaalsel ja poliitilisel eksperimendil kogu ajaloos – Euroopa Liidu lõpuleviimisel – on tõeline võimalus edukas olla.

  Véronique De Keyser (PSE). - (FR) Härra juhataja, Belgia kunstnik René Magrittel on kuulus maal, mille peal on piip ja all pildiallkiri „ceci n’est pas une pipe“ (see ei ole piip). See võib olla suurepäraselt maalitud, kuid seda piipu ei saa kunagi tõmmata.

Broki raport on sellele üsna sarnane. Vaatamata selle pealkirjale ei ole see laienemisstrateegia, sest asi ei ole strateegias või nendes võtmeküsimustes, mida kodanikult endilt küsivad. Miks laiendada Euroopa Liitu? Mis suunas? Millise riskiga või millise kasuga? Härra Brok räägin tugevdamismeetodist, mis on kaitsetaktika. Lihtsalt öelduna on laienemine leping Euroopa ja kandidaatriikide vahel. Viimased peavad täitma Kopenhaageni kriteeriumid ja Euroopa peab näitama suutlikkust neid vastu võtta.

Ja siin on konks. Olles Nice’i lepingu lõksus, mis on liiga piirav, kuid millest ta ei pääse, ei ole Euroopa edasiseks laienemiseks valmis. Sellest tulenevalt peaksid kriisid Euroopa institutsioonides laienemise peatama. Seda arvavad paljud Euroopa kodanikud ja mingi piirini on see ka minu seisukoht.

Peame siiski ettevaatlikud olema, sest niimoodi varjamatult esitatuna, ilma igasuguse ambitsiooniga strateegiata on see loosung ohtlik. See avab tee kõikidele neile, kes on valmis uut lepingut tagasi lükkama eesmärgiga endale karuteenet osutada, Türgi või isegi Balkani riigid tagasi lükata – tee kõikidele rahvuslastele, kes umbusaldavad välismaalasi, kes võivad ühel päeval muutuda eurooplasteks. Nende jaoks on see loosung kõigest paroodia – tegelikult ei soovi nad ei laienemist ega suuremat sügavust.

Peame tõestama oma kodanikele, et järjestikused laienemised on olnud võimalus Euroopa jaoks, rõhutama neile, et mitmekultuurilisus on õnnistus, et sisseränne on meie demokraatlik tulevik. Peame ületama institutsioonilise kriisi. See ei ole võit euroskeptikutele ega vasakpoolsetele, kuid paljastab mõnevõrra häbistava suutmatuse, tänu millele riskime kõik on kannatamisega. Brok raportis käsitletakse seda võimetust hästi ja intelligentselt ning õnnitlen teda, kuid kahjus ei vii ta meid edasi.

  Inese Vaidere (UEN). – (LV) Daamid ja härrad, ELi laienemise tulemused on positiivsed ja seetõttu on vajalik luua õiged tingimused nende väljatöötamiseks. Meie institutsioonid ja valitsused peaksid pakkuma avalikkusele ausat ja täielikku teavet nii hüvede kui ohtude kohta laienemisel. Kodanikud peavad olema kindlad, et pärast laienemist ei pea nad muretsema võimaluse pärast säilitada ja arendada oma keeli, kultuure, usundeid ja traditsioone ning nad peavad olema kindlad, et nende heaolu ja väärtused ei ole ohus. Kui olemasolevad rahvused riikides tunnevad end oma riikides koduselt, ümbritseb sisserändajate sissevoolu vähem hirmu ja laienemisprotsessi tervikuna nähakse positiivses valguses. Peame kuulama kodanikke ja arendama dialoogi. Toetan erinevat liiki koostööd potentsiaalsete liikmesriikidega. Selle tulemuseks ei oleks üksnes ausam suhtumine Euroopa Liidu võimesse võtta vastu uusi liikmeid, mis raportis edukalt määratleti, vaid ka selge tegevuskava meie partneritele. Tänan teid.

  Doris Pack (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Liit ei saa täita oma funktsiooni usaldusväärse ja stabiilse globaalse osalejana, kui ta ei säilita suutlikkust tegutseda ja püüdleb täiustatud strateegia suunas, mis vastab erinevate riikide konkreetsetele vajadustele. Me ei saa võtta vastu kõiki naabreid oma liikmeks ja seetõttu oleme kohustatud, kasvõi nende huvides, pakkuma neile ligitõmbavat ja väärt alternatiivi.

Peame koostama tõhusa naabruspoliitika, mis väärib oma nime. Meie hariduse, kultuuri ja noorte programmide avamine ja eraldi majanduspiirkonna loomine on näited sellisest lähenemisviisist. Võimalused, mis on loetletud härra Broki suurepärases raportis tuleb seega täielikult välja töötada ja detailiseerida nii kiiresti kui võimalik. See on ainus viis stabiilsuse, rahu, inimõiguste austamise ja majandusreformide edendamise viis meie naaberriikides.

Olukord on siiski erinev Lääne-Balkani riikides, millel on juba mõnda aega selge ühinemise väljavaade. Pilgust kaardile piisab, et näha selgelt, et nad asuvad Euroopa Liidu keskel, mille all pean silmas seda, et neid ümbritsevad liikmesriigid. Meie poliitika põhineb loogilistel sammudel. Üks riik juba peab läbirääkimisi ELiga ühinemiseks, kui teised on sõlminud ELiga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingud – tegelikult kõik peale Kosovo. Meie poliitiline tegevus seal on meie usaldusväärsuse lakmustest välispoliitika valdkonnas ja kestva rahu ja stabiilsuse tagaja ELis.

Mulle ei meeldi, kui Türgit ja Horvaatiat vahetpidamata ühe hingetõmbega mainitakse. Tingimused ja taustad on täiesti erinevad ja kõik peaksid seda teadma. Horvaatia on esimene Lääne-Balkani riik, kelle liitumisläbirääkimised lõpevad võib-olla 2009. aastal. EL ei tohiks Horvaatia liitumist kiirendada, andes seeläbi märguande Makedooniale, Albaaniale, Montenegrole, Bosnia ja Hertsegoviinale, Serbiale ja Kosovole, et hädavajalikud ja sageli piinarikkad sotsiaalsed, juriidilised ja majanduslikud reformid tasuvad end ära.

Vastutus kõnealuste riikide liitumise eest tulevikus lasub sel juhul peamiseks nende endi poliitikute kätte, kes vastutavad valijaskonna ees oma vastavates riikides.

  Libor Rouček (PSE). – (CS) Daamid ja härrad, raportööri, nõukogu ja komisjoni arvamus on, et varasemad laienemised on üldiselt olnud väga edukad. Nõustun täielikult selle seisukohaga. Üks näide selle kohta on mu kodumaa Tšehhi Vabariik. Ta saab tohutult kasu liikmeks olemisest ja jõuab kiiresti järele majanduslikult kõige enam arenenud riikidele. Vaatamata sellele on riigis inimesi, sealhulgas president Klaus, kes pidevalt räägivad oma kahtlustest ELi liikmeks olemise kohta ja kahtlustest ELi olemasolu põhjuse kohta üldse. Naaberriigis Austrias väljendatakse sarnaseid seisukohti. Kuigi 150 000 töökohta loodi tänu laienemisele selles riigis, mille rahvastik on kaheksa miljonit inimest, näeb ainult 28% Austria kodanikest riigi Euroopa Liidu liikmeks olemises midagi positiivset. Seetõttu tahaksin esile tõsta ühe aspekti härra Elmar Broki raportis ja see on vajadus juurutada kõikehõlmav kommunikatsioonistrateegia avalikkuse teavitamiseks laienemise eesmärkidest, selle eelistest ja võimalikest puudustest tulevikus. Minu jaoks on see kõige olulisem küsimus, kui välja arvata Lissaboni lepingu ratifitseerimine ja lubaduse täitmine, mille andsime eelkõige Lääne-Balkani riikidele 2003. aastal Solunis.

  Mirosław Mariusz Piotrowski (UEN). - (PL) Härra juhataja, raportis laienemisstrateegia kohta, mida arutame on viide punktile Rooma lepingus, mille kohaselt võib „mis tahes Euroopa riik taotleda ühenduse liikmeks saamist“. Märgime rahuloluga märguandeid seoses Poola ja Rootsi algatuse vastuvõtmisega idapartnerluse kohta, sealhulgas tihedam koostöö meie idanaabritega, kelle seas on Ukraina ja Valgevene. Tuleks juhtida tähelepanu sellele, et Ukraina ootab täielikku liitumist. Eesistujariik Prantsusmaa prioriteetide kontekstis, mis keskendub sidemetele liidu lõunanaabritega, peaksime tugevdama ka oma idapartnerlust, et ennetada tõsist ebaühtlus välispoliitikas. Üks vahendeid võib olla Euroopa-idapiirkonna parlamentaarse assamblee loomine, nn Euronest. Sellise ettepaneku asetamine päevakorra eesotsa tugevdaks märguannet, mida saadetakse meie idanaabritele ja nende ühenduse-püüdlustele. Tuleks selgelt märkida, et viimaseid ei tohiks alla suruda ja seostada Lissaboni lepingu kokkuvarisemisega, nagu teatavad vanemad Euroopa poliitikud praegu teevad.

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, soovin õnnitleda härra Broki tema raporti puhul, mis sisaldab palju tõde. Isiklikult ei ole ma uute ühinemiste ja uue laienemise suhtes väga optimistlik, vähemalt mitte lähitulevikus, välja arvatud Horvaatia puhul. Tahame siiski, et maailm meie ümber elab poliitilises ja majanduslikus stabiilsuses. Soovime, et rahu ja jõukus valitseks. Soovime, et maailm meie ümber oleks elus ja väga terve.

Vahend, mis meid sellel teel aitaks, nagu härra Brok samuti tunnistab, on Euroopa naabruspoliitika. Euroopa naabruspoliitika ei loo siiski partnereid ühises ettevõttes. See põhineb liidu kahepoolsetel suhetel iga riigiga ja minu arvates on viimane selle puudus. Peame seega looma midagi, mis ületab lihtsalt naabriks olemise aga ka mitte nii kaugele, et olla liikmesriik. Minu ettepanek Euroopa Riikide Ühenduse ülesehitamiseks on samm selles suunas: see on omamoodi tõhustatud koostöö, riikide piirkond Euroopa Liidu naabritest, kes võtavad vastu Euroopa lähenemisviisi.

See aitab nii julgeoleku tugevdamisele kui ka suurendada Euroopa Liidu rahvusvahelist mainet. See on alternatiivne vahend laienemisele, võimaldades meil laiendada oma mõju kõnealustele naabritele ajal, kui vastuväited edasise laienemise suhtes on ilmselged.

Lõpetuseks soovin lisada, et ehkki kõnealune ettepanek võib kõlada väga ambitsioonikalt, usun, et Euroopa Liit peab lõpuks oma mainet parandama ja laiendama oma mõjuvõimu ning arvan, et see on üks viis seda saavutada.

  Adrian Severin (PSE). - Härra juhataja, ilma eesmärkideta ei saa olla strateegiat. Euroopa Liidu eesmärgi ebaselgus seoses laienemispoliitikaga on tõke, mida ükski raportöör ei saa ületada. Kõnealune raport on sellise ebaselguse ohver.

Meie kohustus ja lõplik eesmärk on tagada oma kodanike julgeolek. Meie kodanikud tunnevad end ebaturvaliselt. Selleks, et neid kaitsta, vajab Euroopa võimu. Et globaalses maailmas rohkem võimu omada, vajab Euroopa Liit nii laienemist kui sisereforme. Kuna me ei suutnud oma kodanikele öelda, et nende juba saadud õigused ei ole jätkusuutlikud, arvavad nad, et saavad need õigused säilitada, olles vastu nii laienemisele kui reformidele. Sellistes tingimustes on Euroopa Liidu tulevik ohus.

Laienemine ei ole mööndus, mis kandidaatriikidele tehakse. Mõnedel nende seast, nagu Ukraina, Serbia, Moldova ja Türgi, on alternatiive – võib-olla halvemad kuid alternatiivid. Kõnealustel juhtudel konkureerime teistega. Mõned nende siseprobleemidest on võimalik paremini pigem riigisiseselt lahendada kui riigiväliselt, Euroopa Liidu poolt. Kui me ei paku neile väljavaateid, ei paku me oma kodanikele julgeolekut.

Kandidaatriigid ega uued liikmesriigid ei ole seedimatud: meie seedesüsteem on liiga aeglane. Kas leiame kiiresti hea seedimist soodustava vahendi või peame kaua nälgima.

  Anna Ibrisagic (PPE-DE). - (SV) Härra juhataja, volinik, ma arvan, et on õige järeldada, et laienemine on olnud edukas. Mul on hea meel kuulda kinnitust, et riigid, kellele oleme andnud selgeid lubadusi ja selget väljavaadet ELiga ühinemiseks, saavad endiselt neid hüvesid nautida. Olen siiski tõsiselt mures seetõttu, et õhkkond muutub jahedamaks iga kord, kui arutame laienemist. Sõnu nagu „piisav“, „võime võtta vastu uusi liikmeid“, „poliitiline tugevdamine“, „oht sotsiaalsele ja majanduslikule ühtsusele“ kasutatakse järjest enam. Need on sõnad, mis minu kõrvadele ei kõla visiooni või eesmärgi moodi, vaid pigem viisi moodi vältida pühendumist võimalikele laienemistele tulevikus. Üha enam viidatakse laienemisväsimusele koduses avalikus arvamuses, kuid ei tehta piisavalt selleks, et seda arvamust muuta.

See ei ole juhuslik, et Saksamaa ja Prantsusmaa, kaks riiki, kes on sajandeid teineteisega sõjajalal olnud, olid just need riigid, kes kogu ELi projekti käivitasid. See ei ole juhuslik, et just Prantsusmaa ja Saksamaa juhtidel oli väljavaade Euroopa tuleviku kohta. Nad said aru, et Euroopa Liit oli eelkõige rahu ja turvalisuse projekt, palju enam kui lihtsalt majandusprojekt. Sellist nägemust ja juhtimist otsin ma ja liiga sageli juhtub, et siin ma seda ei leia. Seetõttu hindan volinik Rehni lihtsat kõnet: me ei tohi luua ooteruumi riikidele, kes soovivad ühineda ning laienemisel on tulevikku. Selle eest olen volinikule eriti tänulik.

  Vural Öger (PSE). - (DE) Härra juhataja, minu arvates on Euroopa laienemispoliitika olnud üks suur edulugu. Viiekümne aasta jooksul on ELil õnnestunud luua rahumeelne, demokraatlik ja jõukas manner. Mis mulle kõnealuse raporti puhul ELi laienemisstrateegia kohta silma jääb on siiski see, et see keskendub suhetele ELi ja riikide vahel, kellel puudub väljavaade ühinemiseks.

See katse laienemisstrateegiale vesi peale tõmmata ja ajada see segamini Euroopa naabruspoliitikaga põhjustab probleeme. Kuigi raportis käsitletakse palju huvitavaid sisulisi küsimusi ja tehakse väärt tähelepanekuid, oleksid need omal kohal raportis Euroopa naabruspoliitika kohta, kuid ei sobi laienemist käsitlevasse raportisse. Räägin näiteks ettepanekutest luua Vahemere Liit ja Musta Mere Liit. ELi laienemispoliitika peaks jääma eraldiseisvaks Euroopa naabruspoliitikast. Mul on kahju öelda, et selle asemel sisaldab raport ebamääraseid ja isegi segadusttekitavaid väiteid, mis jätavad võimaluse erinevateks tõlgendusteks.

  Francisco José Millán Mon (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, Broki raport on seotud ühe Euroopa Liidu silmapaistvaima edusammuga: laienemisprotsess. Kui lubate, teeksin kolm märkust.

Esiteks on laienemine rõhutanud liidu nn „kohanemisvõimet“. Soov integreeruda on olnud sügavate poliitiliste ja majanduslike muutuste võimas stiimul paljudes Euroopa riikides. Nendest riikidest on hiljem saanud liidu liikmed, tuues seeläbi kasu nii endile kui ka olemasolevatele liikmesriikidele. Viies laienemine on kõige viimane tõestus selle edu kohta.

Teiseks kiidan heaks tingimuslikkuse, konsolideerimise ja teabevahetuse mõisted, mida komisjon propageerib – mõisted, mis on kajastatud ka Broki raportis. Samuti toetan nõuet, et liit peab tugevdama võimet võtta vastu uusi liikmeid. Tegelikult nõuavad laienemised seda, et liit oleks suuteline neid assimileerima ja jätkuvalt nõuetekohaselt toimima. Et seda teha, peab ta viima vajadusel läbi institutsionaalseid reforme ja kindlustama näiteks oma rahalised vahendid. Laienemised ei tohi ohustada liidu ühist poliitikat või eesmärke. Veel enam, toetan vajadust ambitsioonika kommunikatsioonipoliitika järele, mida liidul ei ole seni olnud. Tõsi on see, et me ei ole suutnud anda liitumise hüvesid edasi oma kodanikele.

Lõpuks viidatakse Broki raportis võimalusele luua konkreetne liidu piirkond idariikidele, kellel seni veel ei ole väljavaateid ühinemiseks. Nagu viidatakse raporti lõikes 19, põhineks selline piirkond või tsoon ühisel poliitikal erinevates valdkondades alates õigusriigist ja demokraatiast kuni hariduse ja rändeni. Minu arvates tuleks seda ühist poliitikat rakendada lisaks idanaabritele ka Vahemereäärsete riikide suhtes. Viimastel on Euroopa Liiduga üle viiekümne aasta olnud väga lähedased suhted. Euroopa naabruspoliitika ja nn Barcelona protsess, mis on nüüd Vahemere Liit, peavad tagama, et riigid lõunarannikul ei tunneks, et neid koheldakse nagu teisejärgulisi kodanikke.

  Luis Yañez-Barnuevo García (PSE). - (ES) Härra juhataja, hoiatan ette: üks minut ei ole piisav nüansside jaoks ja seega räägin ainult enda nimel.

Laienemine ei ole alati olnud edukas. Neli või viis riiki meie viimasest 2004. aasta laienemisest ei ole minu arvates mõistnud ega võtnud omaks Euroopa poliitikat ega ühenduse õigustikku. Nad seavad prioriteediks suhted Ameerika Ühendriikidega ja keskenduvad rohkem NATO-le kui siirale ja kindlale integratsiooniprotsessile Euroopa Liidus.

Enne Lissaboni lepingu jõustumist ei saa rohkem laienemisi toimuda.

Praegused läbirääkimised kandidaatriikidega peaksid jätkuma katkestamata, kuid usun rõhutatult, et neid läbirääkimisi ei tohiks lõpetada enne Lissaboni lepingu heaks kiitmist.

Lõpetuseks ei tohiks me takistada riikidel, kes tahavad edasi areneda lasta end segada euroskeptilisematel, rahvuslikematel või enam suveräänsust taotlevatel riikidel.

  Hubert Pirker (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, Brok raportis näitab Euroopa Parlament väga selgelt, et ta on õppinud viimase suure laienemiste laine õppetunnid, mille käigus liitus kaksteist uut liikmesriiki ja et ta on suutnud kategoriseerida kõik sellest tulenevad probleemid, rõhutades samal ajal tulemuslikult kõiki hüvesid, mida laienemine on toonud nii uutele kui vanadele liikmesriikidele.

Peamine on siiski teha asjakohased järeldused ja seda on tehtud, eelkõige kahes valdkonnas, mida pean oluliseks. Esiteks peame enne mis tahes laienemist tulevikus uurima Euroopa Liidu võimet võtta vastu uusi liikmeid ja teiseks peavad kandidaatriigid tõesti enne liitumist täitma kriteeriumid.

Kui hakkame arutama Euroopa Liidu võimet võtta vastu uusi liikmeid, usun, et tuleb kaaluda olulisi punkte, nagu näiteks põhimõte, et uued liitujad ei tohi ohustada Euroopa integratsiooni projekti. Selle all pean silmas, et uute liikmesriikide ühinemine peab liidu arengu ajendeid ja püüdlusi eesmärkide poole võimendama, mitte neist kõrvale juhtima. Liidu institutsiooniline raamistik tuleb kõigepealt luua ja tugevdada. Fakt on see, et vajame aluslepingut, olgu see Lissaboni leping või mõni muu vastav leping ning laienemine peab olema Euroopa Liidu jaoks jõukohane, vastasel korral ohustaks see integratsiooni projekti.

Meie üldine eesmärk on jätkuvad edusammud. Täiendavate riikide edasist liitumist ei tohiks välistada, kuid kõike tuleb teha kooskõlas eeskirjade ja tingimustega.

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). - (RO) Euroopa Liidu rolli tugevdamine osalejana rahvusvahelisel areenil on võimatu pideva kohanemisega 21. sajandi globaalses kontekstis.

Selles suhtes on geostrateegiline element laienemine ja eelnevad laienemised, sealhulgas viimane 2007. aasta laienemine, on olnud selle protsessi vaieldamatud eelised. Seetõttu on oluline, et see protsess jätkub ja tervitan kindla kohustuse kordamist raportis Lääne-Balkani riikide suhtes.

Siiski ei ole vähem oluline pakkuda selget Euroopa väljavaadet Euroopa partneritele naabruspoliitikas, sealhulgas Moldova Vabariik.

Tuletan teile meelde, et räägime Euroopa riikidest, mis on juba väljendanud oma eesmärki saada Euroopa väljavaade ning Rooma lepingus sätestatakse selgelt, et mis tahes Euroopa riik võib taotleda ühenduse liikmeks saamist tingimusel, et on täidetud Kopenhaageni kriteeriumid.

Palun komisjonil ja nõukogul...

(Juhataja tühistas kõneleja õiguse sõna võtta.)

  Ioan Mircea Paşcu (PSE). - Härra juhataja, iirlaste tagasilöök Lissaboni lepingule on andnud laienemisskeptikutele ootamatu võimaluse: EL peab lõpetama uute liikmete kaalumise, sest nende jaoks ei ole lihtsalt ruumi. Rangelt juriidilises mõttes on see praegu loomulikult tõsi, kuid samas peaksime selgelt eristama Lissaboni lepingut ja laienemist. Esiteks seetõttu, et kõnealuse lepingu eesmärk omaette ei ole olnud laienemine vaid ELi kohandamine globaliseeritud konteksti ja teiseks seetõttu, et laienemine on pigem poliitiline kui üksnes juriidiline küsimus.

Laienemine on võimu koostisaine, mis näitab ligitõmbavust ja autoriteeti ning ka võimet võtta vastu uusi liikmeid – asjad, mille saavutamise võimalusest liidule me ei loobuks. Seetõttu peaksid strateegiline planeerimine, tegelikud läbirääkimised ja uued algatused seoses edasise laienemisega jätkuma paralleelselt jõupingutustega ratifitseerida Lissaboni leping.

  Andrew Duff (ALDE). - Härra juhataja, kas härra Jouyet võiks seletada ja õigustada erakordset olukorda Prantsuse parlamendis referendumite kasutamise kohta Türgi liitumise sanktsioneerimiseks? Kas ta ei nõustu, et sellise populistliku vahendi valik on täiesti vale rahvusvahelise lepingu ratifitseerimiseks?

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE). - (RO) Laienemine on olnud üks Euroopa Liidu tugevamaid poliitilisi vahendeid, teenides liidu strateegilisi huve seoses stabiilsuse, julgeoleku ja konflikti ennetamisega. See on aidanud suurendada heaolu, kasvuvõimalusi ning tagada esmatähtsad transpordiliinid ja energiavarustuskanalid.

Euroopa Liidu laienemispoliitika on olnud edukas nii Euroopa Liidu kui Euroopa jaoks tervikuna. Selles kontekstis on oluline säilitada lahtiste uste poliitika nii kandidaatriikide kui potentsiaalsete kandidaatriikide jaoks ja riikide jaoks mandri idaosas, kellel on Euroopa väljavaated – lähenemisviis, mille tingimuseks on loomulikult vajalike kriteeriumite ja kohustuste täitmine.

Selleks, et laienemist jätkata vajame siiski elujõulist lahendust Lissaboni lepingu jõustumiseks.

  Monika Beňová (PSE). – (SK) Oleme kuulnud sõnu nagu laienemisväsimus, kriis või vajadus tugevdamise järele. Need on väga masendavad sõnad ja suhtumisviisid, mis on rohkem tunnistuseks abitusele ja elitaarsusele kui suutlikkusele aktiivselt jätkata nägemusega ühendatud Euroopast.

Tugevdamine ei ole probleem nende riikide jaoks, kes ühinesid liiduga viimase kahe laienemise käigus. See tekitab enamasti probleeme vanadele liikmesriikidele. Nad peaksid küsima endilt, miks nad tugevdamist vajavad. Seoses laienemisväsimusega, oleme meie need, kes on segaduses vastuolulistest vaadetest ja seisukohtadest, mitte riigid, kes on valmis täitma kõiki meie nõudmisi ja tingimusi, et saada ELi liikmeteks.

Näiteks on meie käitumine Türgi suhtes tragikoomiline, sest täna ei saa me isegi seda öelda, kas oleme valmis võtma Türgit oma elitaarsesse ringi, kui Kopenhaageni kriteeriumid on täidetud ja järelikult küsimus või kõik küsimused, mis…

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra juhataja, on julgustav kuulda, et Prantsuse minister väidab sisuliselt, et Türgi tõestaks oma soovi jätkata oma Euroopa-püüdlusi sellega, kui ta normaliseeriks suhted Küprosega.

See on tõesti mõistetamatu ja ei allu mingile loogikale, et EL jätkab ühinemisläbirääkimisi riigiga, kes ei tunnusta jätkuvalt ühte selle liikmesriikidest ja okupeerib jätkuvalt osa sellest riigist. Ma saan aru, et piitsa ja prääniku poliitikat tuleb kasutada riigi puhul, kus demokraatiat ohustab pidevalt selle sõjavägi, kuid meie kannatusel ja sallivusel on piirid.

Oleme käinud kohalikel läbirääkimistel Küprosel. Praegu on komisjonil ja nõukogul hea võimalus Türgile tugevat survet avaldada vajaduse osas näidata head tahet – mitte ainult Küprose vaid ELi suhtes tervikuna – kõrvaldades kiiresti oma okupatsiooniväed Küprose saarelt ja rakendades viivitamatult Ankara protokolli. Sellised sammud on kahtlemata katalüsaatoriks lahenduse leidmisel Küprose probleemile.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Juhataja. − Mulle öeldi, et meil on aega väga väheseks jäänud, mistõttu ei saa me praegu enam kellelegi sõna anda.

Tahaksin juhtida kõneleda soovinute tähelepanu sellele, et nad võivad esitada oma sekkumise kirjalikult, mis lisatakse koosoleku protokolli.