Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Kolmapäev, 9. juuli 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

14. Laienemist käsitlev komisjoni 2007. aasta strateegiadokument (arutelu jätkamine)
Protokoll
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Nüüd jätkame oma arutelu komisjoni 2007. aasta laienemisstrateegia dokumendi kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. (FR) Härra juhataja, tahaksin teha kolm märkust enne, kui lähen kõnealuse arutelu juurde, mis on olnud äärmiselt tõhus ja põnev.

Esiteks tahaksin nõukogu nimel tervitada Lõuna-Aafrika delegatsiooni, kes on siin meiega ja öelda neile, et kohtume peagi nende riigi juhtidega, sest see on esimene Euroopa Liidu tippkohtumine, mis toimub juuli lõpus Prantsusmaal.

Teiseks tahaksin ühineda härra Rehniga kaastundeavalduses Saksa turistidele, kes vastavalt lähetusele, on röövitud Kurdi mässajate poolt Türgis. Meie nõukogus loodame väga, et kui see kinnitust leiab, leitakse need inimesed tervetena nii kiiresti kui võimalik ja rõhutaksime, et meie mõtted on nendega.

Kolmandaks tahaksin tänada härra Duffi teadmiste eest Prantsuse poliitika ja minu isiklike seisukohtade kohta. Mul on kindlasti hea meel rääkida temaga kohvi juues sügavamalt, kuid kahjuks ei võimalda mu tänased kohustused siin neid praegu kommenteerida.

Liikudes edasi meie arutelu juurde on laienemine kindlasti osa Euroopa arenguloost ning seni oleme alati taganud, et liidu laienemine ja tugevdamine käivad käsikäes. On oluline, et see jätkuks, nagu härra Brok rõhutas. Kõik arutelud aitavad kaasa meie kodanike teadlikkuse suurendamisele laienemisega seotud küsimuste kohta ja seetõttu pöörame erilist tähelepanu Euroopa Parlamendi aruteludele ja seisukohtadele kõnealuses küsimuses.

Jätkates sellega, mida paljud liikmed on rääkinud, tahaksin rõhutada laienemise stabiliseerivat rolli. Balkani riikide puhul on see ilmselge. Horvaatia kiired edusammud, mida eesistujariik Prantsusmaa soovib täiendavalt kiirendada, kui kõik liikmesriigid nõus on, näitavad, et 1990ndatel konfliktis olnud riikidel on reaalne väljavaade liitumiseks. See on oluline sõnum eelkõige Serbiale, arvestades, et ta on just saanud valitsuse, mis püüdleb samuti sidemete tugevdamise poole Euroopa Liiduga.

Sama kehtib ka Türgi kohta ja selles kontekstis tahaksin teile meelde tuletada, et praegune läbirääkimiste etapp ei ole seotud ühe või teise ELi liikmesriigi seisukohaga, vaid Türgi endaga ja sealsete reformide tempoga. Eelkõige on see seotud kohustuste täitmisega Türgi poolt kõikide liikmesriikide ees ja eelkõige Ankara protokolli täitmisega.

Laienemispoliitika ei tähenda, et hülgame teised Euroopa Liidu naabrid. Nõukogu arutab praegu seda, kuidas saame võimaldada Ukrainal jõuda uude etappi suhetes Euroopa Liiduga saabuval ELi ja Ukraina tippkohtumisel, mis toimub Evianis 9. septembril. Samuti tahame edendada suhteid ELi ja Moldova vahel – riik, millesse nõukogu on juba palju investeerinud.

Nõukogu eesistujariigina toetame ka piirkondlikke protsesse, mida on kirjeldatud. Ma võtsin ise osa konverentsist, mis käivitas Musta mere sünergia, ja Balti riikide tippkohtumisest. Ja loomulikult ei saa ma jätta mainimata peatset Barcelona protsessi ha Vahemere Liidu tippkohtumist, mis toimub 13. juulil Pariisis.

Lõppkokkuvõttes, nagu näete, ei ole laienemisprotsessi katkestatud. See esitab kandidaatriikidele jätkuvalt palju nõudmisi ja ka liikmesriikidele, kes peavad seda protsessi kodanikele seletama. Härra Rouček ja proua De Keyser ütlevad täiesti õigustatult, et on vaja palju õpetust, kas siis koos Magrittega või ilma. Samuti on siiski tõsi, nagu te rõhutasite, et kodanikke on vaja veenda.

Just selleks, et oleks võimalik jätkata seda protsessi, mille strateegilist olulisust on mõned teie seast maininud, ja eelkõige härra Brok, et Lissaboni lepingu eesmärk on reformida meie institutsioone nii, et uusi liikmesriike – peame selles suhtes konkreetsed olema – saab tervitada parimates tingimustes seadmata küsimärgi alla Euroopa Liidu tegevussuutlikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Härra juhataja, mul on eriti hea meel lõpetada oma osa selles arutelus Lõuna-Aafrika parlamentaarse delegatsiooni juuresolekul, sest alustasin oma poliitilist tegevust mõned kümnendid tagasi kampaanias Nelson Mandela vabastamiseks. Meil on vedanud, et siin täiskogus paistvad ainukesed allesjäänud vangid olema mu sõber Elmar Brok ja mina ise, nii nagu siin eelnevalt avalikult kuulutati.

(Naer)

Tahaksin tänada liikmeid tänase väga sisuka ja vastutustundliku arutelu eest. Tahan teha vaid ühe üldise valdkondadevahelise märkuse.

Mul on hea meel, et Broki raport ja tänane arutelu põhimõtteliselt toetavad uuenenud konsensust ELi laienemise üle, mis saavutati 2006. aasta detsembris – eriti 2005. aasta sündmuste tõttu. Kõnealuse strateegia põhiline eelis seisneb selles, et see loob hoolikalt kehtestatud tasakaalu ühelt poolt laienemise strateegilise tähtsuse (rahu ja heaolu, vabaduse ja demokraatia piirkonna laiendamisel) ning teiselt poolt meie enda võime vahele integreerida uusi liikmeid koos range tingimuslikkuse ja meie sisereformide abiga.

Mäletan selgelt – mul on elevandi mälu –, et 2004. aasta sügisel pärast parlamendi istungit kritiseeris mind väliskomisjon väljavaate puudumise pärast, sest ma ei tahtnud kohe anda ühinemise väljavaadet Ukrainale. Ütlesin ainult seda, et me ei tohiks seoses Ukrainaga tulevikku ette ennustada. Aasta hiljem kritiseeriti mind selle pärast, et rõhutasin võimet võtta vastu uusi liikmeid ja laienemise ettepaneku lõpetamise pärast. Selles valguses tervitan eriti tänast arutelu, mis paneb paika õige tasakaalu laienemise strateegilise olulisuse ja meie enda suutlikkuse vahel uusi liikmeid integreerida.

Selles arutelus ja raportis leitakse kindel kolmas viis, ühendades nii poliitilise integratsiooni süvendamine Euroopa Liidu järk-järgulise laienemisega. Minu arvates näitab see selgelt Euroopa Parlamendi ja komisjoni ja kogu Euroopa Liidu veenvat lähenemist, ning tervitan kindlasti seda nähtust ja suunda uue konsensuse poole laienemisel, mis on domineerinud alates 2006. aastast.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Tahaksin teid teavitada, et kavatsen täna õhtul juhatuse koosolekul väljendada muret seoses „eelneva registreerimiseta sõnavõttudega“, mille kohta ei kehti reegleid, jättes küsimuse täielikult juhataja pädevusse või otsustada, ning minu arvates on hädavajalik kehtestada põhireeglid, sest kord on käest ära minemas.

Täna oli meil koguni viisteist taotlust ja see muudab ettenähtud korda ja igale fraktsioonile antud kõneaega.

Seega tahaksin jätta teid selle üle mõtlema, eelkõige neid, kes olid võib-olla pettunud, sest paljud inimesed on tahtnud rääkida, kuid vähesed on seda teha saanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Elmar Brok, raportöör. (DE) Härra juhataja, volinik, härra nõukogu eesistuja, tahaksin esmalt tänada komisjoni ja nõukogu eesistujariiki solidaarsuse eest, mida nad on väljendanud seoses Saksa turistidega Türgis.

Vaatleme suurt hulka teemasid ja peame nende vahel tasakaalu leidma. Alates Vahemere Liidust, mis on oluline samm edasi, kui ühendus tervikuna seda toetab selle asemel, et olla teatavate riikide teatavate piirkondade prioriteet, jätkates Poola ja Rootsi ettepanekuga ja lõpetades Musta Mere Liidu ettepanekuga. Need on kõik ideed, mida peame ühendusena koos vaatama, tehes samas kindlaks, et mõned nende variantide seast annavad väljavaate ühinemiseks ja teised mitte. Poola välisministri härra Sikorski avaldus, et mõned riigid on Euroopa naabrid ja teised eurooplastest naabrid on ehk viide asjaolu kohta, et need kaks on võrdselt olulised, kuid meetodi ja eesmärgi suhtes on erinevusi.

Kui meil on siiski võimalik seda teha – kahepoolsed suhted, mitmepoolsed vahepealsed lahendused või isegi püsivad lahendused kuskil naabruspoliitika ja täieliku liikmelisuse vahepeal – ja seega on meie käsutada terve valik vahendeid, peaksime kaaluma ka seda, kuidas saame kõnealust tasakaalu, millele volinik viitas, kaitsta poliitiliselt ja haldusalaselt pikemas perspektiivis; see säilitaks nii Euroopa Liidu arengupotentsiaali kui nende riikide väljavaate liitumiseks Euroopaga ja nende stabiilsuse.

Lubage mul mõnede ELi kriitikute käest, kes siin on kõnelenud küsida ühe küsimuse: millist Euroopa Liitu nad silmas peavad? Euroopa Liitu, mis meil praegu on ja mis kujutab endast suurimat edulugu rahu, vabaduse ja jõukuse mõttes kogu mandri ajaloos! Tahame selle projektiga jätkata ja laiendada seda nii palju kui võimalik, et jätkata sellise edu ja eesmärgi saavutamist ja haarata kaasa rohkem riike. Selles on küsimus!

Seetõttu, kui räägime Lääne-Balkani riikidest, peame ütlema: kui eile või sellel nädalal on meil Serbias valitsus, mis ütleb, et ta tahab vaadata Brüsseli suunas, Euroopa suunas, siis peaksime kestva rahu tagamise nimel piirkonnas, mis on olnud konfliktiallikas viimased 150 aastat nõustuma selle pakkumisega ja edendama seda väljavaadet, et jätkuks meie mandri rahumeelne areng.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MAREK SIWIEC
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (PSE). - Härra juhataja, üks märkus päevakorra kohta. Kardan, et pean oma nime sõnavõtjate nimekirjast ära võtma, kuna arutelu Palestiina kinnipeetavate kohta Iisreali vanglates algab nii hilja – praeguseks peaaegu tund aega hiljem. Kuid ma palun mulle fraktsiooni PSE poolt sõnavõtuks antud minuti lisada proua De Keyserile antud sõnavõtuajale. Tema on fraktsiooni PSE juhtisik. Mul on väga kahju, et olen sunnitud seda tegema, kuid kahjuks pean minema lennujaama.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 10. juulil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Titus Corlăţean (PSE), kirjalikult. (RO) Kagu-Euroopa riikide väljavaade Euroopa Liiduga liituda on nende riikide jaoks reformide käivitaja demokraatlikuks muutumisel. Komisjoni 2007. aasta laienemise strateegiadokument peaks saatma selge signaali kindla pühendumuse kohta nende riikide suhtes, kellega ühinemisläbirääkimised on alanud või kellel on väljavaated ELiga ühineda. Selline on olukord muu hulgas Serbia ja Moldova Vabariigi jaoks. Neist viimase jaoks kujutab Rumeenia akent, mille kaudu Moldova kodanikud saavad säilitada oma usu euroopalikku, demokraatlikumasse ja jõukamasse tulevikku.

Tulevane ühinemine Euroopa Liiduga on Moldova Vabariigi demokraatliku opositsiooni jaoks impulss, et jätkata võitlust demokraatlike seadusandlike ja institutsiooniliste struktuuride kehtestamise eest – protsess, mille julgustamise on EL võtnud enda kohuseks.

Vajadus institutsionaalsete sisereformide järele ELis Lissaboni lepingu jõustumise korral ei saa olla esialgne põhjus ja ettekääne liidu laienemise takistamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. (RO) ELi laienemine on alati olnud vaid aja küsimus ning poliitiliste ja majandussüsteemide lähendamine liikmesriikide vahel. 2004. ja 2007. aasta laienemisprotsessi lühike hinnang näitab meile tugevamat ja dünaamilisemat liitu nii sise- kui ka välisküsimustes, mis tõestab meile, et laienemisprotsess on olnud kasulik nii liidu kui ka äsjaühinenud riikide jaoks, ning et liidusiseselt me kogume ainult meie väärtusi, mitte probleeme. Poliitiline ja majanduslik, Euroopa ja ülemaailmne kontekst ei ole arvatavasti kõige soosivamad kiire laienemise suhtes, kuid see ei tohiks takistada meid arendamast ning isegi reformimast laienemise strateegiaid ja mehhanisme.

Lääne-Balkani riigid, Moldova, Ukraina ja Türgi on riigid, mis on sedastanud oma huvi ELiga ühinemiseks ning mis saavad kasu priviligeeritud partnerlusest ELiga, kuid peavad samas saavutama siseriiklikul tasandil vastavuse Euroopa standarditele, demokraatia, stabiilsuse ja jõukuse.

Kõnealuses kontekstis tervitan ma härra Broki tasakaalustatud ja pragmaatilise suhtumise eest, mida ta kasutas raporti koostamisel, ning jään lootma kiirele lahendusele Lissaboni lepingu ratifitseerimisel kõikide liikmesriikide poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandra Dobolyi (PSE), kirjalikult. – Laienemise protsess on olnud ELi arengu terviklik osa viimased 50 aasta ja kauemgi. Kuue asutajaliikmega liit on laienenud 27 liikmesriigiga liiduks ja esindab enam kui 450 miljonit inimest. Euroopa Liit on stabiilsem, turvalisem ja suurema sõnaõigusega rahvusvahelistes küsimustes kui kunagi varem.

Aastate jooksul oleme kogenud, et laienemine on olnud ELi edu ja arengu keskmes. Laienemine on võimaldanud külma sõja eraldatusest Euroopa taasühendada. Meil tuleb nõustuda, et ELi areng on toimunud käsikäes laienemisega.

Kuid milline on praegune suhtumine laienemisse meie ühiskonnas? Suhtumised edasisse laienemisse on loiud, peamiselt mõjutatud laienemisega mitteseotud probleemidest ning osaliselt ka teabe puudumisest laienemise kohta.

Ma olen üks nendest, kes on veendunud, et ELi võimaliku liikmelisuse väljavaade on hädavajalik täiendavate poliitiliste reformide käimalükkamiseks ning demokraatia kehtestamiseks. Ma kardan, et kui ELi liikmelisuse väljavaade võetakse poliitilisest päevakorrast ära, võivad Balkani riigid libiseda tagasi ebastabiilsusesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Kinga Gál (PPE-DE), kirjalikult. (HU) Härra juhtaja, laienemisstrateegiat käsitleva aruteluga seoses tahaksin tähelepanu juhtida kahele olulisele kriteeriumile, mis seonduvad meie lähinaabrite, Lääne-Balkani riikide ja Ukrainaga.

Ühinemisväljavaade ja eriti kohustus vastata Kopenhaageni kriteeriumidele, on olnud kandidaatriikidele tohutuks motivatsiooniks, et moderniseeruda ja areneda põhiseadust järgivateks riikideks.

Lääne-Balkani riigid ja Ukraina vajavad seda motiveerivat jõudu. Kui me võtame ära ühinemisväljavaate meie lähinaabritelt, kellega me jagame Euroopa traditsioone ja ajalugu, kaob motiveeriv jõud, mis suudaks muuta nende riikide põhiseadusliku riikluse tegelikkuseks.

Õigusaktid, nagu näiteks vähemustevastased haridusalased määrused, ilmneksid väga kiiresti ning see, koos emakeeles õpetatavate koolide sulgemise, keelte väljasuremise ja assimileerimisega tekitab Ukrainas tohutut viha. Kui latti alandada või kui eesmärk muutub kaugemaks, kaugenevad ka standardid sellest, mida me kutsume põhiseadust järgivaks riigiks.

Nii et meil on suur vastutus. Praegu on tähtis, et me tagaksime, et kriteeriume täidetakse mitte üksnes paberil, vaid ka tegelikkuses – meie naabrid peavad üles näitama järjepidevust oma ettevalmistustes, ning järjepidevust peab üles näitama ka liit oma lubadustes ja arupärimistes. Meie järjepidev tegevus loob usaldust ühtemoodi nii meie valijate kui ka naabrite seas.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. (PL) Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud riigi esindajana toetan täielikult kogu Elmar Broki raportit, milles rõhutatakse edasise laienemise olulisust ja selle positiivset panust tugevasse, ühtekuuluvasse, kodanikusõbralikku ja jõukasse Euroopasse. Olen nõus avaldusega, et ELi liikmesuse perspektiivi andmisel on kandidaatriikide sisepoliitikale väga positiivne mõju ning julgustab neid kiiremini oma haldusjuhtimist ümber korraldama, haridussüsteemi ja kõrgkoole reformima, pöörama rohkem tähelepanu inimõigustele, sealhulgas vähemuste õigustele, võitlema korruptsiooniga avalik-õiguslikus sektoris – ühesõnaga, võtma omaks väärtusi, millest Euroopa Liit on juhindunud kaua aega. Samuti arvan, et raportis tuleks pöörata rohkem tähelepanu Euroopa Liidu avatusele ning valmidusele võtta vastu uusi liikmesriike.

See küsimus on väga oluline minu koduriigi Poola jaoks, eriti seoses lootustega ja Euroopa positiivse vaatega meie idanaabri Ukraina suunas. Oleksin väga õnnetu, kui naabrid arvaksid, et meie ja meie idanaabrite vahele (Schengeni piir) on tekkinud uus müür, mis lahutaks neid meist jäädavalt. Üleskutsed, mida mõnikord seoses sellega kuuleme – et liidu edasine laienemine peaks sõltuma liidu nn integratsioonivõimest – on minu meelest halvasti läbi mõeldud ja ohustavad eesmärke, mis liit on omale püstitanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. – Edasiste laienemistega tegelemisel on kõigepealt oluline selge arusaam selle osas, et EL on suuresti kasu saanud kõigist varasematest laienemistest. Laienemised on välja viinud olukorrani, millest on võitnud kõik asjast huvitatud pooled. Seega on meil usaldusväärne alus uskuda, et EL saab kasu ka tulevastest laienemistest.

Mõistetav on mure seoses ELi integreerumisvõimega. Samas ei ole kõige tõhusamat potentsiaali integreerumisvõime suurendamiseks veel täielikult ära kasutatud. Sellega kasutatakse täielikult ära nelja ELi põhivabadust – turgude liberaliseerimine, suurettevõtete väikefirmadeks jagamine, läbipaistvuse tagamine. Edukaks võitluseks globaalsete väljakutsetega peame edasiste kõhklusteta tuginema Euroopa Ühenduse põhiväärtustele ja printsiipidele, mis on olnud ja siiani on Euroopa ajaloo suurim edulugu.

Tervitatav on raportööri rõhuasetus piirkondliku koostöö mehhanismidele. Hiljutine Poola–Rootsi algatus ida-dimensiooni loomiseks, et ühendada kõik Ida-Euroopa riigid sisuka koostöö raames, tundub olevat eriti väärtuslik. Samas ei saa piirkondliku koostöö lepinguid kasutada vabandusena kõnealuse piirkonna teatud riikide väljajätmiseks täieõigusliku liikmesriigi võimalikust staatusest tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, parlament kaalub ELi laiendamise strateegiat käsitlevat resolutsiooni ajal, mil ELi laienemine pole enam moes. Euroskeptikute käes on see muutunud millekski koletisetaoliseks. Seetõttu on väga oluline tõene väljend „eelmised laienemised on õnnestunud”, ning need on aidanud tugevdada stabiilsust, kasvu ja jõukust kogu Euroopas. Samas tuleb seda selgitada liidu kodanikele, et suurendada sotsiaalset toetust järgmistele sammudele. Kahjuks pole teavituskampaaniad tänaseni edukad olnud.

Nagu tavaliselt laienemise arutelul, võetakse arvesse võimalike liikmesriigikandidaatide geograafilist asukohta. Resolutsiooni ettepanekut lugedes võib jääda mulje, et uksed on pärani lahti. Balkanimaade taotluse osas on ühemõtteline toetus. On olemas oluline deklaratsioon selle kohta, et naabruspoliitika idapoolseid partnereid võib samuti kirjeldada Euroopa riikidena. Samas summutab ELi „integreerimisvõime” (lõige 7) võtmesõna kõik lootused ja lisaks on viide „jagatud väärtustele” mõeldud just Türgile.

Selles osas erineb resolutsioon mõningal määral Poola vaadetest. Poola kui riik, kes kunagi ise ELi uksele koputas, soovib liikmesriigi staatuse andmist Ukrainale ja teistele riikidele, mis loodi pärast NSVLi lagunemist. Stabiilsuse eest kogu kontinendil!

 
  
MPphoto
 
 

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. (RO) Kõigepealt soovin õnnitleda raportööri objektiivsuse eest, millega ta on väljendanud Euroopa Parlamendi seisukohta seoses komisjoni 2007. aasta laienemise strateegiadokumendiga. Iga laienemisega on Euroopa Ühendus tugevnenud ning laienemisprotsess ise esindab seda edu, millest kõik liikmesriigid on osa saanud.

Euroopa Liit on läbi teinud suurepärase evolutsiooni asutuste ja välja töötatud poliitikate näol nii liidusisesel kui ka -välisel tasandil, kuid eriti edendades harmoneerumist majandus-, sotsiaal- ja õigusvaldkonnas. Liit tegeleb lisaks probleemide hulgaga, mis tõestavad vajadust selle järele, et igale laienemisele järgneks liidu poliitkate kohane liitmine ja ümberhindamine, vältides nii olukordi, mille puhul kesksel kohal olevad riigid arenevad suurema integreerumise suunas, samal ajal kui teised jäävad äärealadele.

Toetan raportööri arvamust idaosa riikide julgustamise osas piirkonna loomiseks, mis põhineb ühisel poliitikal, mis pühenduks majandus-, kaubandus-, energia-, transpordi-, keskkonna-, õigus-, õiglus- ning julgeolekuküsimustele.

Kõnealuse projekti julgustamisega võib Musta mere piirkonnast saada arengu ja majandusliku kasvu poolus, mis ei soosi ainult piirkonna riikide heaolu, vaid ka stabiilsust ja rahu Euroopa Liidu idapiiril.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Vastavalt raportis rõhutatule on nüüd vaja Euroopa Liidu laienemisstrateegia sügavasisulist reformi.

Esiteks on tähtis esitada kandidaatriigid ning võimalikud kandidaatriigid, kellel oleks väljakutsetele vastu astumiseks vajalikud ühinemiseelsed instrumendid: riigi liitmine, valitsemine, sotsiaalmajanduslikud reformid jne.

Teiseks rõhutatakse raportis vajadust üle vaadata seisukoht Euroopa naabruspoliitika osas, mida kolmandad riigid ei peaks vaatlema kui ühinemise asendajat või ühinemisele eelnevat astet.

Näiteks esindab vabakaubandustsoonide konstitutsioon laienenud Euroopa Majanduspiirkonna mudeli kohta (EEA+) esimest sammu kõnealuste riikidega lähedasemate suhete kujundamise suunas. Kõnealune strateegia edendab nende riikidega majanduslike ja kaubandusalaste suhete tugevdamist ning lisaks võimaldab Euroopa Liidul nendes riikides edendada demokraatia, õiguse ja inimõigustega seotud ideaale.

Siinkohal on julgustav märk Barcelona protsessi hiljutine taaskäivitamine, mille eesmärgiks on luua Vahemeremaade Liit, mis on lootustandev samm lõunaosa naabritega erilise partnerluse loomiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Mikko (PSE), kirjalikult. – (ET) Kallid kolleegid, liituda soovivate riikide ees ei tohi panna ust kinni, kui meie alusdokumentides on kirjas, et iga Euroopa riik, kes tahab liituda Euroopa Liiduga, peab seda ka saama.

Varasemad liitumised on olnud väga edukad, see suund peaks igal juhul jätkuma. Ei tohi võtta liituda soovijailt motivatsiooni. See ei ole meie otsustada, kui nad tahavad saada tõeliselt demokraatlikeks riikideks. Ehkki 3 Kopenhaageni kriteeriumit peab olema 100% täidetud.

Pärinedes nn uuest Euroopast, tean isiklikult, kui oluline on see, et meil oli võimalus astuda Euroopa Liitu. Kuidas see innustas läbi viima reforme ja pingutama. Endistelt Nõukogude Liidu liiduvabariikidelt ei tohiks võtta võimalust saada tõeliselt euroopalikeks õigusriikideks. Ennekõike pean silmas meie otseseid naabreid Ukrainat ja Moldovat.

Kaalul on Euroopa usaldusväärsus ja nende riikide tulevik. Oluline on hoida nende riikide Euroopa kurssi. Euroopa Liit peab jääma oma lubaduste juurde ja laienemisprotsessi järjekindlalt jätkama. Hoogu tuleb juurde lisada, mitte paigal seista. Igasugune jutt absorbeerimisest on vaid silmakirjalikkus, millega naiivseid lollitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Euroopa Parlamendi liikmena Rumeeniast, mis hiljuti Euroopa Liiduga ühines, ning ühe Rumeenia maineka ülikooli endise rektorina tahaksin rõhutada kultuuri- ja haridusalaste teadmiste vahetamise olulisust kandidaatriikide ja liidu liikmesriikide vahel.

Rumeenias on arvukalt noori, kes said kasu ühest Euroopa Liidu liikuvusega seotud programmist (näiteks programmidest Socrates-Erasmus ja Marie Curie teadusuuringute tegemiseks või Leonardo praktika jaoks), oma riiki tagasi pöördunud ning mängivad aktiivset rolli selles, mida võiksime kutsuda riigi euroopastamiseks. Tänu õppimisalastele ja elukogemustele on neist saanud valitsusväliste organisatsioonide aktiivsed liikmed, nad on kaasatud teavitamistegevusse, vabatahtlikku töösse või kasutanud oma teadmisi Euroopa integratsiooniga seotud struktuurides.

Nendel põhjustel tahaksin juhtida tähelepanu sellele kui oluline on võtta meetmeid, et suurendada ELi haridus- ja kultuuriprogrammide atraktiivsust ja nendes osalemist, luues näiteks tudengiviisade erisüsteemi, suurendades liikuvuseks suunatud vahendeid, et katta ELi riigis elamise tegelikud kulud, suurendades jõupingutusi Euroopa programmide edendamiseks, eriti noorte hulgas, ning levitades positiivseid tulemusi ja kogemusi nii Euroopa kui ka kandidaatriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Pál Schmitt (PPE-DE), kirjalikult (HU) Härra juhataja, daamid ja härrad, ELi-Horvaatia parlamentaarse ühiskomisjoni esimehena on mul tunne, et raporti üks positiivseid külgi on asjaolu, et see kinnitab juba alanud ühinemisläbirääkimiste jätkumist ning pakub Balkani riikidele väljavaadet Euroopaga ühinemiseks. Ühinemisläbirääkimiste kolme viimase aasta jooksul on Horvaatia juba tõestanud oma pühendumust ning parlament andis nii 2006. kui ka 2007. aasta riigi eduaruande kohta positiivse arvamuse.

Minu arvates oleks olnud oluline mainida Horvaatiat kui ainsana edukaid ühinemisläbirääkimisi pidanud riiki selgesõnaliselt dokumendis, mida 4,5 miljonit Horvaatia elanikku praegu suure ootusega loevad. Kõnealused positiivsed sõnumid oleksid eriti olulised pärast Iirimaa referendumit.

Nõukogu eesistujariigi Prantsusmaa esimesed avaldused, milles räägitakse ühinemisläbirääkimiste jätkumisest, tekitavad minus usaldust. Leides kiireid, tõhusaid lahendusi, võime säilitada ELi usaldusväärsuse; me ei saa anda veel kolme aastat „mõtlemisaega”, sest 11 kuu pärast avaldab kogu Euroopa oma arvamust ELi kohta Euroopa Parlamendi valimistel. Tänan tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult(PL) ELi liikmesuse väljavaade toimib kui jõuline mootor, mis paneb ühinemisest huvitatud riike muudatusi tegema. See ergutab rakendama nii poliitiliselt kui ka majanduslikult vajalikke reforme ja püüdu vastata Kopenhaageni kriteeriumidele.

Et säilitada liikmesuse väljavaade, peab läbirääkimiste edu sõltuma kandidaatriigis läbiviidud reformide tempost ja ulatusest, ning EL peab olema suuteline kõnealused riigid vastu võtma. Meil peab olema tugev, ühtekuuluv ja eelkõige ühendatud ühendus.

On väga oluline, et meie riikide kodanikud hindaksid uute liikmete ühinemisega kaasnevat kasu. Laienemine toob tulu, sellega kaasneb majanduslik ja sotsiaalne kasv nii uutes kui praegustes liikmesriikides.

Euroopa Liidu järjestikused laienemised on olnud edukad nii ühinevatele kui ka olemasolevatele liikmesriikidele ning kogu Euroopale tervikuna.

Mul on väga hea meel, et raportis rõhutatakse, et Euroopa Liidu liikmeks saamise tee on endiselt avatud Ida-Euroopa riikidele. See ja hiljuti vastu võetud idapartnerluse programm peaks ergutama kõnealuseid riike tegema jõupingutusi, et võtta vastu Euroopa demokraatlikud, majanduslikud ja haldusalased standardid.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Eelmised Euroopa Liidu laienemised on olnud kahtlemata kasulikud nii liidule enesele kui ühinenud riikidele. Laienemised on stimuleerinud Euroopas majandusarengut ning toonud kaasa suurema stabiilsuse, majanduskasvu ja heaolu. On väga oluline luua vajalikud tingimused selleks, et tagada tulevaste uute laienemiste edu ja parandada nende kvaliteeti. Selleks tuleb lähtuda minevikus saadud kogemustest. EL peab olema uutele riikidele avatud, samas tuleb laienemisstrateegias täita ELi lepingu tingimusi ja see peab kajastama ELi kohustusi kõikide kandidaatriikide ning riikide suhtes, kellele on liikmelisuse perspektiiv avatud; samuti tuleb aktsepteerida seda, et absoluutne tingimus ühinemiseks on Kopenhaageni kriteeriumide täielik ja põhjalik täitmine. Samal ajal peame tähelepanelikult järgima nende riikide tehtud edusamme seoses õigusriigi põhimõtete kehtestamisega, iseseisva kohtusüsteemi loomise ning põhiõiguste austamisega.

Liit peab astuma samme uute riikide integreerimisvõime suurendamiseks. On ülimalt oluline algatada sisereforme, mille eesmärk on parandada liidu tõhusust, luua suurem sotsiaalne ühtekuuluvus ja demokraatliku vastutuse tunne. Lissaboni leping on vastus neile ideaalidele, ilma selleta on liidu edasine laienemine kõvasti keerulisem. EL suudab poliitilise integreerimise protsessis saavutada edu aga üksnes juhul, kui kõikides kandidaatriikides ning ELis kui poliitilise ja majandusliku tervikprojektis on selge ja tugev sotsiaalne taust.

 
  
MPphoto
 
 

  Tadeusz Zwiefka (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Meile meeldib öelda, et Euroopa Parlament on ainus tõeline platvorm ELi kodanike vaadete ja arvamuste vahetamiseks. Seepärast on kahju, et me suudame vaid siin täiskogus veenda üksteist selles, et Euroopa Liidu järjestikkused laienemised on olnud edukad. Me kõik peame end süüdistama asjaolus, et kõik ELi kodanikud pole sugugi samal arvamusel. See aga tekitab valearusaamisi liidu reformimisvajadusest. Olenemata sellest ei pea ma vastuvõetavaks argumenti, et Lissaboni lepingu puudumine on põhipõhjus, mis laienemist venitab. Leping iseenesest ei ole lahendus. Vaja on visiooni ja strateegiat. Euroopa Liit ei kujuta endast täielikku poliitilist ja geograafilist ühendust seni, kuni sellesse kuuluvad kõik Euroopa riigid. Ei ole õige öelda, et liiduga ühineda soovivate riikide kodanikud ootavad ühinemist kohe praegu või õige pea. Mida nad aga vajavad, on selge signaal selle kohta, et nende jaoks on ruumi. Vastasel juhul on raske nõuda neilt igasuguste keeruliste ja ulatuslike reformide algatamist, mis toob kaasa palju ohverdusi ja rasket tööd.

Eriti ei tohi unustada eurooplasi Balkanimaades ning Ida-Euroopas. Meie kontinendil naaberriikide vahelise koostöö reguleerimiseks on hea vahend Euroopa naabruspoliitika. Siiski on ELi eurooplastest naabritel õigus selgemale ja tõhusamale koostööpoliitikale – poliitikale, mis ei too kaasa järjestikuseid ees- ja ooteruume. Vaadates, kui palju energiat on läinud Vahemere Liidu loomiseks, mille taga on eelkõige Prantsusmaa, siis võiks vähemalt sama energiliselt toetada Euronesti asutamist.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika