Istungi stenogramm

Kolmapäev, 9. juuli 2008 - Strasbourg

15. Palestiina kinnipeetavad Iisraeli vanglates (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu teemal:

– suuliselt vastatav küsimus nõukogule: Palestiina kinnipeetavad Iisraeli vanglates (O-0040/2008 – B6-0166/2008);

– suuliselt vastatav küsimus komisjonile: Palestiina kinnipeetavad Iisraeli vanglates (O-0041/2008 – B6-0167/2008).

  Luisa Morgantini, autor. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, esitame lihtsa küsimuse 47 erinevate fraktsioonide liikme nimel: mida nõukogu ja komisjon kavatsevad ette võtta seoses Iisraeli ametivõimude poolse rahvusvaheliste konventsioonide rikkumisega Palestiina kinnipeetavate suhtes? Suurt osa kinnipeetavatest hoitakse Iisraeli territooriumil, rikkudes Genfi konventsiooni artiklit 76: omavolilised arreteerimised, kodude läbiotsimised, haldusarestid, piinamine ja väärkohtlemine ülekuulamiste ajal kinnipidamiskeskustes. Mehed, naised, teismelised, tudengid, parlamendiliikmed ja meerid, kolme ja poole miljonilisest elanikkonnast ligikaudu 10 000 on vangistatud; 16–35aastastele kehtib külastamiskeeld, mistõttu kinnipeetavatel ei ole aastaid olnud võimalust oma vendi, õdesid, emasid ega isasid näha.

Kõik selle on jäädvustanud rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas Amnesty International, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, ja imetlusväärsed Iisraeli organisatsioonid, nagu näiteks B’Tselem ja Hamoked, ning Palestiina organisatsioonid, nagu näiteks Addameer, ning Rahvusvaheline Lastekaitse Organisatsioon. Siiski ei ole Iisraeli ametivõimudele avaldatud survet austada konventsioone ja eeskirju, mida nad ise heaks kiidavad ja mida ka meie heaks kiidame.

Sooviksin lugeda üht seletust, ühe ema pöördumist: „Olen Nablusest pärit kinnipeetava Said Al Atabehi ema. Minu poeg on olnud vanglas 1977. aastast, olen 78aastane, mul on kõrge vererõhk ja diabeet, minu silmanägemine on kadumas ja ma ei suuda isegi oma kodus ringi liikuda. Ehk üllatab see teid, kuid mu ainus soov selles elus on näha enne surma oma poega ja emmata teda südamest. Kõik mu lapsed, pojad ja tütred, on täiskasvanud, abielus ja minu juurest lahkunud. Said on kaotanud kõik ja ma ei näe teda, aga mitte seetõttu, et olen vana ja haige, vaid kuna Iisraeli ametivõimud ei anna mulle luba teda vaatama minna, turvalisuse kaalutlustel, nagu nad ütlevad. Olen Saidi külastanud vaid korra, kui mind koostöös Punase Ristiga viidi Iisraeli haiglasse, see oli kaheksa aastat tagasi, selleks ajaks oli ta 29 aastat vangis olnud. See oli esimene ja viimane kord, kui ma oma armastatud poega embasin. Ta võttis mu oma käte vahele ja ütles: „Ema, ma nagu sünniksin uuesti”. Need minutid olid minu ja tema jaoks kõige väärtuslikumad, kuid teineteisest lahkumineku hetk oli kõige raskem ja valulikum.” See ema esitab palve: „Soovin teda veel kord näha.”

Kas me võime seda lubada? Kas mehele, kes on olnud vanglas 32 aastat, võib keelata kohtumise oma emaga? Kus on rahvusvahelised eeskirjad? Küsin endalt, kus on inimlikkus? Usun, et nõukogu, komisjoni, parlamendina peame olema põhimõttekindlad ja väljendama võimalikult jõuliselt seda, et rahvusvahelisi eeskirju tuleb austada, et Palestiina kinnipeetavad, ja nagu ma ütlesin, on neid 10 000, tuleb vabastada, et sillutada teed rahule palestiinlaste ja iisraellaste vahel.

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Härra juhataja, volinik, proua asepresident, proua Morgantini, daamid ja härrad, olete tõstatanud küsimuse palestiinlaste, sealhulgas alaealiste vangistamisest ja haldusarestist Iisraelis ning küsimuse nende kohtlemisest okupeeritud aladel ja Iisraelis.

Nõukogu usub, et karistuspoliitikad ja nende rakendamine peab igal juhul austama rahvusvahelises õiguses, eelkõige inimõiguste ülddeklaratsioonis ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis määratletud inimõiguste aluspõhimõtteid.

Igasugune omavolilisena kirjeldatav kinnipidamine peaks olema keelatud, eriti juhul, kui kinnipeetavale ei ole selgitatud tema vastu esitatud süüdistusi. Erapooletu ja sõltumatu kohtu ausa ja avaliku kohtupidamise põhimõte on õigusriigi üks põhialuseid, ja peab märkima, et erikohtud võib kasutusele võtta ainult väga piiratud ja selgelt määratletud juhtudel.

Kinnipeetavate õige kohtlemise kohustuse austamine on samuti hädavajalik ja loomulikult peab vangide piinamine ning muu ebainimlik ja alandav kohtlemine olema rangelt keelatud ja ära hoitud.

Nõukogu tunnistab, et inimõigustealane olukord Lähis-Idas on muret tekitav. Sellegipoolest on nõukogul hea meel, et Euroopa Liidu ja Iisraeli vahelises dialoogis käsitletakse kõiki kõnealuseid küsimusi, sealhulgas olukorda Palestiina aladel. Inimõiguste küsimus on teema, mida jätkuvalt arutatakse jooksvalt kõigil tasanditel ELi ja Iisraeli vahelistes poliitilistes kontaktides.

Kuigi ELi 2008. aasta 16 juuni deklaratsioonis, mis avaldati ELi ja Iisraeli assotsiatsiooninõukogu istungi lõppemisel, kutsus Euroopa Liit üles muutma inimõiguste küsimust arutav töörühm alaliseks allkomisjoniks.

Faktid, mis auväärsed parlamendiliikmed ja eriti asepresident esitasid, on nõukogule teada ja neid oli rõhutanud ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriraportöör John Dugard viimases aruandes inimõiguste olukorra kohta Palestiina aladel ning erinevad valitsusvälised organisatsioonid.

Nõukogu on nimetatud probleemi teatavaks võtnud ja on korduvalt taotlenud suurema arvu Palestiina kinnipeetavate vabastamist. Enamgi veel, nõukogu on korduvalt rõhutanud oma seisukohta, et 2007. aasta novembris Annapolises alanud poliitiline protsess, millega peavad kaasnema kohapealsed usaldusmeetmed, kujutab endast ainsat vahendit, et jõuda pooltevaheliste läbirääkimiste käigus lahenduseni, mis põhineb kahe riigi kooseksisteerimisel, nimelt kindlate ja tunnustatud piiridega Iisraeli kõrval rahumeelselt elav demokraatlik, elujõuline ja sõltumatu Palestiina riik.

Antud kontekstis ja pooltevahelise usalduse taastamist silmas pidades ning käesolevasse poliitilisse protsessi tsiviilelanike kaasamiseks kutsub nõukogu Iisraeli üles tegema märkimisväärseid žeste, täpsemalt eelisjärjekorras vabastama Palestiina lapsi, naisi ja valitud rahvaesindajaid, kes on vanglas või haldusarestis.

(Aplaus)

Rahvusvahelise õiguse õigusaktidele viitamise puhul, nagu proua Morgantini mainis, jääb nõukogu seisukohale, et rahvusvahelist õigust peab kaitsma ja arendama kooskõlas nõukogu poolt 2003. aasta detsembris vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiaga.

Soovin rõhutada, et eesistujariigil on Euroopa Liidu nimel väga hea meel Iisraeli ja Hezbollah’ vahel sõlmitud kinnipeetavate vahetuse alane kokkuleppe allkirjastamise üle, millest saime teada esmaspäeval. Kõnealuse kokkulepe kohaselt tagastatakse Hezbollah’ võitlejate surnukehad ja vabastatakse Palestiina kinnipeetavad 2006. aastal kinni võetud Iisraeli sõdurite Ehud Goldwasseri ja Eldad Regevi surnukehade tagastamise eest.

Loodame, et vahetus toimub kokkulepitult, kuid kõnealusest küsimusest nähtub edaspidiseks, kui keeruline on kinnipeetavate küsimus Lähis-Idas ja kui oluline on selle lahendamine.

Nõukogu osutab, et tegevuskavas määratletud poliitiline protsess on ainsaks vahendiks pooltevahelistel läbirääkimistel lahenduseni jõudmiseks ja kahe riigi kooseksisteerimiseks, nagu olen viidanud, ning tingimustel, millele olen viidanud.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, esiteks soovin proua Morgantinile öelda, et olen väga tundlik küsimuse suhtes, mille täna esitasite. Eelmise aasta veebruaris kohtusin ka mina Palestiina ministriga kinnipeetavate küsimuses kinnipeetava Marwan Barghouti abikaasa Fadwa Barghouti juuresolekul. Kuulasin neid väga tähelepanelikult. Nende hinnang kinnipeetavate olukorrale on kooskõlas auväärsete parlamendiliikmete raporti hinnanguga ja teie isiklikult tsiteerisite nende küsimust.

Soovin seega rõhutada, et olen väga mures inimõiguste rikkumise pärast ja tunnen väga kaasa palestiinlastest kinnipeetavate kannatustele Iisraeli vanglates.

Komisjon on väga tähelepanelik Iisraeli kui okupeeriva võimu kohustuste suhtes ja vastuolude suhtes rahvusvahelise õigusega, mida nimetatud tingimused ilmestavad. Seetõttu tõstatame pidevalt nii ametlikel kui ka mitteametlikel kohtumistel oma Iisraeli partneritega näiteks haldusarestide küsimuse. See üksikjuhtum, millest täna rääkisite, puudutab mind väga, ning kui saaksin vastavad dokumendid, teeksin isiklikult kõik, mida suudan. Ehk on võimalik, et see ema kohtub oma pojaga uuesti.

Euroopa Liit on ka korduvalt kutsunud üles koheselt vabastama Palestiina seadusandjaid, keda Iisrael kinni peab. Komisjon on samuti teadlik Palestiina lastest, keda hoitakse Iisraeli vanglates ja kinnipidamiskeskustes. See on vastuolus ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mille kohaselt kuni 18aastane inimene on alaealine, ning ka neljanda Genfi konventsiooniga, milles nõutakse vangide hoidmist okupeeritud alal. Kõnealused kinnipeetavad lapsed on eriti haavatavad. Me teame seda. Nende kohtlemine tuleb viia vastavusse rahvusvahelise õigusega.

Kõnealusest konfliktist mõjutatud laste olukorrale peab pöörama suuremat tähelepanu. Seetõttu on Euroopa Liit lisanud Iisraeli ja Palestiina okupeeritud alad riikide nimekirja, kus eelisjärjekorras tuleb kohaldada ELi suuniseid relvakonfliktist mõjutatud laste kohta.

Kõnealuste suuniste kohaselt hõlmab Euroopa Liit konfliktist mõjutatud laste õiguste ja heaolu kõik aspektid Iisraeliga peetavas poliitilises dialoogis. Lisaks teeb Euroopa Liit tihedat koostööd ÜRO asutustega ning ka lapse õiguste jälgimise, aruandluse ja kaitsmisega aktiivselt tegelevate Iisraeli ja Palestiina valitsusväliste organisatsioonidega.

Inimõiguste austamine ja kooskõla rahvusvahelise õigusega on üks Euroopa Liidu põhiväärtustest. See on meie välispoliitika põhikomponent. Järelikult on suhetes Iisraeliga inimõiguste kaitsmisel väga oluline osa. Meie inimõigustealane dialoog Iisraeli ametivõimudega erinevatel tasanditel on selle tõenduseks.

Komisjon oma kohtumistel Iisraeli ametivõimudega ja ma ise oma kohtumistel Iisraeli otsustajatega nõuame kindlasti jätkuvalt Iisraelilt rahvusvahelisest õigusest ja konventsioonidest tulenevate kohustuste täitmist täies ulatuses. Viimasel assotsiatsiooninõukogu väga hiljutisel kohtumisel Iisraeliga avaldas Euroopa Liit soovi ametliku inimõiguste allkomisjoni moodustamiseks. See oleks sel juhul oluline samm edasi kõnealustes küsimustes ametlikuma dialoogi edendamisel.

ELi-Iisraeli assotsiatsioonilepingu artikkel 2 meenutab pidevalt nii Euroopa Liidule kui ka Iisraelile, et inimõigused ja demokraatlikud põhimõtted on meie kahepoolsete suhete aluseks. Usume, et dialoog on kõige tulemuslikum vahend Iisraelile positiivse mõju avaldamisel. Me ei hoia kõrvale üleskerkivate keeruliste küsimuste eest, näiteks nagu need, mille kohta austatud parlamendiliikmed on järelepärimisi teinud.

Nõustun täielikult eesistujariigiga, kelle sõnade kohaselt tuleb kõike seda vaadelda Lähis-Ida konflikti kontekstis, ja seega usun, et nimetatud konflikti lahendamine tooks lõpuks kaasa kinnipeetavate probleemi leevenemise või isegi lahenemise.

  Charles Tannock, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, taas kord otsivad parlamendi Iisraeli-vastased jõud võimalust juudi riigi ründamiseks ja taas kord need, kes otsivad võimalust tasakaalustatud aruteluks ja tegelikuks rahuks Lähis-Idas, on sunnitud asuma Iisraeli kaitsele. Vaatama kõigele on Iisrael demokraatlik riik, mis seisab vastamisi olemusliku ohuga, mida põhjustavad džihaadi terroristid ja nende toetajad, need on just needsamad üksikisikud, keda Iisrael praegu haldusarestis kinni peab.

Mis puutub lastesse, siis kahjuks on ka lapsed terroristide poolt kaasa tõmmatud, värvatud intifadasse ja isegi võimalike enesetaputerroristidena.

Eriti küsitav on vajadus selle resolutsiooni ettepaneku järele vaherahu ajal Hamasiga, kes on just lõpetanud Gaza tsiviilelanike suunas rakettide tulistamise, ning ajal, mil Iisraeli ja Hezbollah’ vahel toimub vangide vahetus, kusjuures viis terroristidest kinnipeetavat lähevad tagasi koju perekondade juurde ja kaks Iisraeli sõdurit tagastatakse laibakottides. Üks terroristidest – Samir Kuntar – mõrvas noore Iisraeli mehe, teda uputades, ning võttis seejärel mehe tütre, keda peksis kaljudel ja vigastas tema koljut püssipäraga. Ta tappis ka politseiniku. Kuntari vabastamist nõudsid Palestiina terroristid, kes röövisid Achille Lauro, röövimise käigus mõrvasid nad vanema juudi mehe, heites surnukeha üle parda.

Terroristidega kokkulepete sõlmimine on ränk hind igasugusele demokraatiale, kuid see on Iisraeli puhul nii veel topelt, kuna Samir Kuntar on vandunud, et kui ta vabastatakse, alustab ta uuesti džihaadi Iisraeli vastu.

Seega ma kiidan heaks Iisraeli julge otsuse. Loodan, et lõpptulemusena toob see kaasa positiivsed tagajärjed, kuid kardan, et mitte, kuna on küllaltki ilmne, et need, kes soovivad Iisraeli kui riiki hävitada, saavad tuge proua Morgantini sugustelt poliitikutelt, kes esitavad selliseid resolutsioone nagu kõnealune resolutsioon praegusel ajal.

Kuni ta selle teemaga tegeleb, sooviks ta ehk uurida Briti ajakirjanduse väidet piinamiste kohta, mis Palestiina vanglates tavapäraselt toimuvad nende oma inimestega nii Hamasi poolt Gazas kui ka, ehk suurema üllatusena, Palestiina ametivõimude endi poolt.

  Véronique De Keyser, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, osalesin hiljuti Berliini konverentsil, kus võtmeküsimus oli õigusriigi taastamine okupeeritud aladel. Mis on kohaldatav Palestiina, pidevalt areneva riigi suhtes, on veelgi enam kohaldatav Iisraeli suhtes. Ja selles mõttes on Palestiina kinnipeetavate saatus tõeline väljakutse, kuna see on küsimus enam kui 8500 Palestiina kinnipeetava saatusest ning nende kinnipidamise põhjustest ja tingimustest.

Soovin rõhutada, et 48 Palestiina Seadusandliku Nõukogu liiget on käesoleval ajal vanglas. See on vastuvõetamatu. Ei ole vastuvõetav, et suur enamik kinnipeetavatest on viidud Iisraeli vanglatesse, see on vastuolus Genfi konventsiooniga, mille kohaselt kinnipeetavaid ei tohi okupeeritud aladelt viia okupeerija aladele; see on vastuvõetamatu. Et okupeeritud aladel kehtiv karistusseadustik kehtib ainult palestiinlastele ja mitte kolonistidele. Lihtsalt väljendudes: mis on kuritegevus ühele rühmale, ei ole seda enam teisele rühmale. See on vastuvõetamatu. Et ligikaudu 100 naist on kinnipeetavad ning et rasedad või rinnaga toitvad naised ei saa hoolitsust, mida nende seisund nõuab, on vastuvõetamatu. Et 310 alaealist on kinnipeetavad samadel tingimustel nagu täiskasvanud, kuigi Iisrael on lapse õiguste konventsiooni lepinguosaline riik. Ja ärgu keegi üritagu mulle öelda, mida ma olen juba kuulnud, nimelt et 15aastaselt on need väikesed araablased juba täiskasvanud ja kõigeks võimelised.

Mida selles veel süüdistada, härra Tannock, kui mitte okupatsiooni, mis on nad lapsepõlvest ilma jätnud? Ja loetelu jätkub: piinamine, väärkohtlemine, olematud kaitseõigused, kohtupidamise puudumine ja nii edasi. Soovin teile meenutada, et neid fakte on dokumenteerinud nii Iisraeli kui ka rahvusvahelised allikad. Loomulikult ei saa Euroopa Parlament võluvitsa viibutada ja konflikti lõpetada, kuid kinnitan teile, et parlament asetab inimõigused käesoleva aasta jooksul arutusel oleva Iisraeli staatuse läbivaatamise keskmesse. Eelpool nimetatud assotsiatsioonilepingu artikkel 2 sätestab üheselt: pooltevahelised suhted ning samuti kõik lepingu sätted põhinevad inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamisel, millest pooled juhinduvad nii sise- kui ka välispoliitikas ning mis on kõnealuse lepingu oluline osa.

Loomulikult on kinnipeetavate vahetus vaja läbi viia. Tuleb pidada läbirääkimisi kõnealuse vahetamise ja kinnipeetavate, nagu näiteks Gilad Shaliti ühelt ja Salah Hamouri teiselt poolt, vabastamise üle. Ja mul on väga hea meel, et vahetamise alane kokkulepe Hezbollah’ga on sõlmitud. Siiski soovin meenutada meie Iisraeli partneritele, et inimõigused ei ole Euroopa Parlamendi jaoks läbirääkimiste küsimus. Seega olen rahul ja õnnitlen teid, minister, nõukogu esindajana ja teid, volinik, teie kindlate sõnade eest, mis kinnitavad meile, et need kolm institutsiooni moodustavad tõepoolest ühe Euroopa Liidu.

  Marios Matsakis, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, antud küsimuses räägin isiklikult enda eest.

Järjestikused Iisraeli valitsused viivad ellu poliitikat, millega üritatakse maha suruda Palestiina elanike soov oma maal rahus elada, kasutades selleks raudset rusikat ja kuule ning arestides omavoliliselt tsiviilelanikke, sealhulgas naisi ja lapsi, neid kinni pidades, piinates ja mõrvates. Seda teevad nad väga rumalasti, mõistmata, et turvalisuse tegelikke probleeme, millega Iisrael end tunnistab vastamisi olevat, ei ole võimalik seda tüüpi ebainimliku vastusega lahendada. Vastupidi, selline jõhkrus saab ainult kaasa tuua veelgi rohkem vägivalda ja saab ainult aeglaselt murendada rahvusvahelist toetust, mida nad ehk minevikus nautisid.

ELi juhtidel oli juba ammugi aeg julgelt hoiatada valitsevaid juudi poliitikuid, et kui nad jätkuvalt tegutsevad natside stiilis sõjaliste juhtidena ning kui nad jätkuvalt mõtlevad, et USA juhtkonna toetus ja need, keda nad Euroopas mõjutavad – sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmed – on alati olemas, siis nad kahjuks, kuid möödapääsmatult ja matemaatilise täpsusega, juhivad oma riiki olematusesse.

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Härra juhataja, Obeida Assida on palestiinlasest üliõpilane. Ta arreteeriti 2003. aastal 17aastasena ja teda on Iisraelis haldusarestis kinni peetud, süüdistust esitamata ja kohut pidamata. Saed Yassine on palestiinlasest inimõiguste eest võitleja. Ta on 34. Teda on alates 2006. aastast Iisraelis haldusarestis kinni peetud. Tema suhtes ei ole süüdistust esitatud ja tema vastu ei ole mingeid tõendeid, tema naine ja lapsed on saanud teda ainult kolmel korral külastada. Noura al Haslamoun on 36aastane koduperenaine ja kuue lapse ema. Teda on Iisraelis haldusarestis kinni peetud alates 2006. aasta septembrist, süüdistust esitamata ja kohut pidamata. Marwan Barghoutit, kinnipeetavaid käsitleva dokumendi algatajat ja kirjapanijat, on Iisraelis kinni peetud alates 2002. aasta aprillist. Enamgi veel, soovin juhtida kaasparlamendiliikmete tähelepanu asjaolule, et palvekiri tema vabastamiseks on praegu veel ringi käimas ja te olete teretulnud seda igal ajal allkirjastama.

Kõik teavad, et kui esitan pika nimekirja kõigist Palestiina kinnipeetavatest, keda praegu täielikus vastuolus rahvusvahelise õiguse ja inimõigustega Iisraeli vanglates kinni peetakse, vajan ma oluliselt rohkem kõneaega. Samas on igaüks neist ja nende perekondadest pikemat kõnet väärt. Kuna neid ei ole millestki säästetud – jõhkrad ülekuulamised, mis võivad kesta kuni 188 päeva ja teadaolevalt sisaldavad piinamisi, allkirjastamiseks esitatud heebreakeelsed ülestunnustused ja kohtuotsused, Iisraelis väljaspool nende endi ala põhjuseta kinnipidamine, mis on meelevaldselt pikendatav iga kuue kuu tagant, allutamine ad hoc ja diskrimineerivale seadusliku aluseta sõjaväelisele jurisdiktsioonile, kinnipidamise esimesel 90 päeval puudub võimalus advokaadiga ühendust võtta ja sisuliselt puuduvad külastamisõigused.

Proua De Keyseril on õigus öelda, et see on just täpselt see, mis ei ole ELi jaoks vastuvõetav. See on kõik täielikult vastuvõetamatu. Ja te räägite meile, et kavandate kasutada seda uut dialoogi. Miks peaksime uskuma, et Euroopa Liit, teie, komisjon ja nõukogu on homme suuremal määral võimelised austama sätteid, mida kõnealune olemasolev leping juba sisaldab, homme, koos …

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Kyriacos Triantaphyllides, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Härra juhataja, eelmisel täiskogu istungil 16. juunil Strasbourgis tegite te Palestiina olukorda puudutava avalduse. Selles avalduses kajastusid pettumust valmistavad järeldused, milleni jõudis ajutine komisjon, kes teie algatusel juuni alguses külastas Palestiina alasid ja vaatles palestiinlastele Iisraeli okupatsiooni poolt peale surutud armetuid elamistingimusi.

Nüüd on nõukogul ja komisjonil aeg anda vastuseid tegevuste suhtes, mida nad kavandavad selleks, et tagada, et okupeerivad jõud, Iisraeli riik, järgiksid Iisraeli vanglates palestiinlastest kinnipeetavate osas rahvusvahelist õigust.

Täna nõuame meie, Euroopa Parlamendi liikmed, et nõukogu ja komisjon selgitavad asjaolu, et 16. juunil nad edendasid Euroopa Liidu ja Iisraeli suhteid ajal, kui 11 000 kinnipeetavat, sealhulgas 376 last, 118 naist ja 44 Palestiina Seadusandliku Nõukogu liiget ning samuti 800 haldusaresti kandjat, hoitakse Iisraeli vanglates, rikkudes sellega rahvusvahelist õigust.

Kahe kuu pärast külastame Palestiinat uuesti. Vahepeal soovime, et nõuate kogu parlamendi nimel Iisraeli ametivõimudelt kõigi Iisraeli vanglates kinni peetavate laste ning ka nende isikute, kelle suhtes ei järgitud tavapärast kohtumenetlust, kohest vabastamist …

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Nickolay Mladenov (PPE-DE). - Härra juhataja, usun, et see täiskogu koos komisjoni ja nõukogu ning iga poliitikuga Euroopas on veendunud, et üksikisiku inimõiguste kaitse on oluline kohustus sõja ajal ja terrorismi korral palju suuremal määral kui rahu- ja turvalisel ajal. Usun, et jagame seda arusaama.

See on arusaam, mida jagab ka Iisraeli Ülemkohus. Iisraeli Ülemkohus on mitmetes otsustes toetanud nii Palestiina kinnipeetavate kui ka avaldajate õigusi Iisraeli kaitsejõudude või valitsuse tegevuse vastu.

Lubage meenutada, et 1991. aastal, kui Iisrael ootas rünnakut keemiarelvade ja bioloogiliste relvadega, toetas ülemkohus avaldust, kus sõnasõnaliselt öeldi, et ühiskonna tugevus seoses enda vaenlaste vastu kaitsmisega põhineb arusaamisel, et võideldakse väärtuste eest, mis on kaitset väärt. Parim partner Palestiina kinnipeetavate õiguste kaitsmisel Iisraelis on Iisraeli Ülemkohus. Usun, et Iisraeli-sarnase demokraatliku riigi õigussüsteemi poole võib pöörduda kõigi muredega, mis parlamendiliikmetel siin on.

Kuid küsin siinse täiskogu liikmetelt: milline konventsioon kaitseb nende õigusi, keda viimaste aastate jooksul on röövitud või terroriseeritud või tapetud? Millisesse kohtusse oli Alan Johnsonil lubatud oma röövimine kaevata? Millised külastusõigused anti Gliad Shalitile? Millised õigused olid 16aastasel Ophir Rakhumil? Milline õiguskaitse talle tagati?

Ma soovitan tungivalt selle täiskogu liikmetel, soovitan tungivalt kogu aususes ja kogu südamest, kaitsta ja toetada komisjoni ja nõukogu nende tasakaalustatud lähenemisviisis kõnealusele konfliktile ja nende õiguste kaitsmisele, kelle õigusi on rikutud. Me ei peaks asuma seisukohale, mis kahjustab Euroopa Liidu võimet kaitsta ja toetada rahuprotsessi Lähis-Idas nii, nagu ta seda praegu teeb.

  Richard Howitt (PSE). - Härra juhataja, soovin alustuseks öelda eesistujale, et Amnesty International avaldas, et 8500 palestiinlast Palestiina okupeeritud aladelt, keda Iisraeli vanglates kinni peetakse, peetakse seal Genfi konventsiooni artikli 76 vastaselt, ja paljude kinnipeetavate osas ei ole perekonna külastused võimalikud piiratud reisilubade tõttu. Lubatud külastuste puhul, kuigi rahvusvahelise inimõiguste standardi kohaselt peab Iisrael tagama, et Palestiina kinnipeetavad need külastused saavad, on rahvusvaheline üldsus Rahvusvahelise Punase Risti Komitee kaudu toetanud kulude katmist. Seepärast on õige meil Euroopa Parlamendis nõuda Euroopa Ülemkogult tegutsemist.

Olen, nagu ka volinik Ferrero-Waldner, kohtunud proua Barghoutiga ja samuti olen volinikule tänulik eraldi viitamise eest meie kolleegidele Palestiina Seadusandlikust Nõukogust, kes on kinnipeetavate hulgas.

Kuigi nõustun härra Mladenovi ja härra Tannockiga, et röövimine ja perekondlike külastuste keelamine Iisraeli kodanikele on samaväärne rahvusvahelise õiguse rikkumine, on mul kahju, et härra Tannock üritas kujutada minu esitatud küsimuse kaasautorit proua Morgantinit isikuna, kes on pühendunud Iisraeli hävitamisele, kuna tema ja mina toetame inimõigusi ja rahvusvahelise humanitaarõiguse kaitsmist.

  Frédérique Ries (ALDE). - (FR) Härra juhataja, võitluses terrorismiga on demokraatlike väärtuste säilitamine, mis on meie tänase arutelu tõeliseks keskpunktiks, eriti keeruline küsimus. Kahjuks ei ole mul aega vastata küsimustele, mis on kerkinud kaasparlamendiliikmete esitatud tekstides, isegi mitte kirjalikult esitatutes, ning ma ei hakka kordama kolleegi härra Mladenovi märkusi Iisraeli Ülemkohtu suhtes.

Siiski puudutan alaealiste küsimust. Jah, vanglates on alaealisi, enamikus teismelised, kellega Hamas manipuleerib ja granaatide või lõhkeainega täidetud vöödega relvastatult surma saadab. Teie ja kaasparlamendiliikmed olete maininud rahvusvahelist õigust. Nimetatud õigus mõistab hukka lapssõdurite värbamise. Iga noor inimene vanglas on ühiskonna jaoks läbikukkumine. Iisraelil on kohustus vastata sellele väljakutsele kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kuid tõeliseks tragöödiaks on rahu puudumine tervele põlvkonnale Palestiinas.

Paar sõna Gilad Shalitist. Arvan, et ma ei eksi, öeldes, et ta on kinnipeetav, kes on nii Iisraeli kui ka Prantsuse kodanik. Ta on väärt enamat kui kuritahtlik hooletus, millesse ta on määratud mõnede kaasliikmete vasturääkiva hooletuse tõttu. Jättes mainimata riigisekretäri ja voliniku viidatud globaalse poliitilise konteksti.

Härra juhataja, lõpetan väga hapra, kuid tõelise vaherahuga, mis mitmel rindel on saabumas. Soovisin lihtsalt öelda, et üldisemalt kritiseeriksin seda, et mõningatel inimestel on kinnisideeks igal istungjärgul rääkida sellest, mil viisil demokraatlik riik peaks olema korraldatud.

  Caroline Lucas (Verts/ALE). - Härra juhataja, mul läheb segi arvestuse pidamine selle üle, kui mitmel korral oleme siin istungisaalis Iisraeli ametivõime süstemaatilise Palestiina elanike inimõiguste rikkumise eest hukka mõistnud.

Okupatsioon, eraldusmüür, Gaza vallutamine – nimekiri jätkub. Täna keskendume palestiinlastest kinnipeetavate, sealhulgas 44 Palestiina Seadusandliku Nõukogu liikme kohutavale olukorrale. Need on meie ametivennad, meie partnerid, kes ikka veel süüdistusteta ja kohtumõistmiseta kuhtuvad vanglas.

Minu küsimus on: millal hakkab Euroopa Ülemkogu tegutsema? Kui palju rahvusvahelise õiguse rikkumisi on veel vaja? Kui palju palestiinlasi peab veel arreteeritama, vangistatama ja piinatama, enne kui EL lõpetab pelga inimõigustest rääkimise ja asub tegutsema nende kaitseks?

Kaaluda ELi ja Iisraeli suhete edendamist sellisel ajal näitab kõige hämmastavamat hoolimatust meie kohustuste suhtes Palestiina rahva ees. Ebaõnnestumine assotsiatsioonilepingu artiklile 2 tuginemisel näitab kõige laiduväärsemat poliitilist argust.

Meil ei ole midagi ette heita Iisraeli inimestele, kellest paljud koos meiega mõistavad hukka Iisraeli ametivõime. Ma ei tee etteheiteid praegu isegi mitte Iisraelile. Etteheide on suunatud Euroopa Ülemkogule ja selle grotesksele läbikukkumisele poliitilises juhtimises.

  Chris Davies (ALDE). - Härra juhataja, nõustun täielikult Caroline Lucasega. On irooniline, et järgmise arutelu teema on Zimbabwe. Mugabe ei olnud valimistulemustega rahul ja on neid seejärel parandanud; nüüd arreteerib ta parlamendisaadikuid, et uut tasakaalu saavutada, ja teeb asju hullemaks. Mõistame ta peagi täielikult hukka.

Võrdlused on muidugi kaudsed, kuid kaks ja pool aastat tagasi maksime Palestiinas toimunud valimiste eest. Iisraelile ei meeldinud tulemused, seega me keeldusime uut valitsust tunnustamast. Sellest ajast alates on Iisrael arreteerinud enam kui 40 parlamendisaadikut, valesse erakonda kuuluvaid inimesi, inimesi, kes kuuli asemel kasutasid valimiskasti.

Me ei kavatse sanktsioone kohaldada. Selle asemel otsime tihedamat partnerlust Iisraeliga. Niisiis, volinik ja minister, vastuolud on täiesti ilmsed. Ütlete, et teil on tasakaalustatud lähenemisviis – kuid kus on tõendid, et meie lähenemisviis midagi saavutab?

  Sarah Ludford (ALDE). - Härra juhataja, ma ei lase Iisraeli konksu otsast lahti, kuid keerulises konfliktis, kus inimõiguste rikkumised nõuavad tasakaalustatud lähenemisviisi, on ühe poole – Iisraeli – väljajätmine Euroopa Parlamendi jaoks kasutu. Vaid Iisraeli tegevust käsitleva arutelu ajastus on samuti halb.

Kas unustame, et esmane eesmärk on julgustada pooli rahumeelset kahele riigile sobivat lahendust saavutama? Ainult juhul, kui kriitika on põhjendatud, konstruktiivne ja erapooletu, võtavad mõlemad pooled meid kuulda ja meil on helgemad väljavaated nende mõjutamiseks.

Arvan, et Human Rights Watch ja ÜRO eriraportöör Martin Scheinin saavutasid sellise taseme. Martin Scheinin rõhutab Iisraeli Ülemkohtu kohtulahendite olulisust – aspekt, mis suuliselt vastatavatest küsimustest täielikult puudub. Isegi eriraportöör John Dugardi aruandes oli kirjas, et ta oli sügavalt mures ja mõistis hukka palestiinlastepoolsed inimõiguste rikkumised palestiinlaste ja iisraellaste suhtes. Seda küsimustes ei mainita.

Mul on kahju, et Iisrael ikka veel toetub Briti koloniaalvõimudelt päranduseks saadud 1945. aasta eriolukorra reeglitele, kuid on väärt märkimist, et nimetatud reegleid on rakendatud nii juudi terroristide suhtes Hebronis kui ka Palestiina elanike suhtes.

  John Bowis (PPE-DE). - Härra juhataja, küsimus ei ole kinnipeetud terroristides, kelle üle on kohut peetud, kes on süüdi mõistetud ja vangistatud; küsimus on lihtsalt kinnivõetud ja kinnipeetavatest üksikisikutest. Ja eriti on see küsimus lastest, mitte lapssõduritest – on lapsi, kes on loopinud kividega ja nii edasi, see on tõsi, kuid ikkagi on tegemist lastega.

Kujutlege seda täiskogu täis lapsi. Võtke neist pooled, pange neile pähe kotid, siduge käed selja taha, viige nad ära, ütlemata nende vanematele, kuhu te nad viite, pange nad vanglatesse, pange nad 1,5 m2 akendeta ruumidesse, pange tuli põlema, ärge andke neile meditsiinilist abi, ärge laske nende juurde külastajaid väljastpoolt ja nii edasi, ärge lubage neil riideid vahetada. See on see, millest me räägime. See on see, mida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioon peaks käsitlema.

Minu palve Iisraelile on: jumala pärast, sellise tegevusega te sõpru ei võida. Palun, Iisrael, minu appihüüe teile: „Laske lapsed vabaks!”

  Ignasi Guardans Cambó (ALDE). - Härra juhataja, just seetõttu, et mõned meist usuvad, et Iisrael on demokraatia – demokraatlik riik –, ja kuna Euroopa Liit Iisraeli sellisena kohtleb, peame Iisraeli õigusriigi põhimõtete järgimise eest vastutavaks. Kui tegemist ei oleks demokraatliku riigiga, ei üritaks me Iisraeli õigusriigi põhimõtetest lähtudes vastutavaks pidada.

Neile, kes on kogu kohtusüsteemist väljaspool, ei ole kõrgemat kohut. Teame, mida ülemkohus ütleb, kuid see on kohaldatav ainult nende suhtes, kes sinnani jõuavad. Olles haldusarestis ja juurdepääsuta mingilegi kohtule, ei kaitse sind ükski ülemkohtu otsus.

Konflikti ei või kasutada selliste rikkumiste õigustamiseks. Erapooletuks jäämine ja eespool nimetatud isikute kohtlemine nii, nagu neid polekski olemas, ei ole tasakaalustatud lähenemisviis. Nimetatud isikuid on kinni peetud ilma igasuguse tagatiseta, ilma mingi menetluskorrata; nende perekonnad on nende endi kõrval ja mitmetel juhtudel hävitatakse nende majad ja perekonnad ja karistatakse neid selle eest, mida nimetatud isikud väidetavalt on teinud või milles neid süüdistatakse, ja see vajab Euroopa Liidu sekkumist.

  Frieda Brepoels (PPE-DE). - (NL) Soovin meenutada härra Tannockile, et kõnealust küsimust ei esitanud proua Morgantini üksi, vaid teiste hulgas kaks parlamendi fraktsiooni PPE-DE aseesimeest, härra McMillan-Scott ja proua Kratsa-Tsagaropoulou, ning härra Bowis, härra Kasoulides ja mina ise. Et see lihtsalt alustuseks selgitada. Euroopa Parlamendi delegatsiooni Palestiina Seadusandliku Nõukoguga suhtlemiseks liikmena olen mitmel juhul vahetult kogenud, mida see tähendab, kui puudub võimalus kohtuda oma demokraatlikult valitud kolleegidega, kuna nad on türmis.

Mida võikski öelda nende paljude naiste ja laste kohta, kes on laiali mööda erinevaid vanglaid väljaspool Palestiina alasid, midagi, mis muudab nende advokaatide ja perekondade jaoks nende külastamise peaaegu võimatuks? Kõik on rääkinud igapäevastest elamistingimustest ja meditsiinilise abi puudumisest. Kui kaua rahvusvaheline üldsus ja Euroopa Liit kavatsevad seda sallida? Nõuan komisjonilt ja nõukogult selle vastuvõetamatu olukorra kontrolli alla võtmist.

  Bernard Lehideux (ALDE). - (FR) Härra juhataja, sooviksin teha vaid kaks märkust.

Esimene neist on, et siin parlamendis tajutakse teatud probleeme üsnagi kummalisel moel, alati mõistetakse hukka samad isikud ja alati arutatakse samade inimeste üle. Üritage siin Kuubat hukka mõista, kuna sealsetes vanglates on poliitvange, ja siis tulge mulle rääkima sellest, kuidas inimõigusi Euroopa Parlamendis käsitletakse.

Teine märkus on, et on olemas lahendus, kuidas tagada, et Iisrael viimaks vabastab need, kes on vaja vabastada – peatage rünnakud, peatage Iisraeli külade pommitamine, peatage laste tapmine, peatage tankirünnakud ja peatage dünamiidiga täidetud taskutega laste saatmine sõtta. Siis vabastab Iisrael need kinnipeetavad!

  Antonio López-Istúriz White (PPE-DE). - (ES) Härra juhataja, proua Morgantini sõnad on väga liigutavad ja meil ei ole võimalik teha muud, kui osutada solidaarsust nimetatud Palestiina kinnipeetavate korralikult dokumenteeritud väidetavate inimõiguste rikkumise juhtumite suhtes. Ütlen kaalutletult korralikult dokumenteeritud, kuna mõned kaasparlamendiliikmed vasakpoolsete hulgast on esitanud Iisraeli riigile tõsiseid ja väljakannatamatuid süüdistusi. Kas neid on kunagi süüdistatud naiste ja laste mõrvamises ja natside kombel käitumises? Kas see on viis rahuprotsessi jätkamiseks?

Proua Morgantini, tean, et teie algatus põhineb konkreetsel ja liigutaval juhtumil ning et teie kavatsused on väärikad. Siiski on mõned teie kõige vasakpoolsemad kolleegid kasutanud seda võimalust taas kord Iisraeli inimeste muserdamiseks ja alandamiseks.

Meil on ikkagi vaja lõpetada nõukogude liidulik antisemitism, mis siin parlamendis ilmestab mõningate kolleegide meelelaadi.

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, teen lühidalt, kuna põhipunktid tõin välja oma avakõnes. Samas on arutelu olnud mõnes suhtes väga liigutav ja soovisin kinnitada, et nõukogu on mainitud faktidest teadlik ning jätkab oma murelikkuse rõhutamist ja rahvusvahelise õiguse õigusaktidele tuginemist.

Eesistujariik jätkab kõnealuse probleemi tõstatamist Euroopa Liidu ja Iisraeli vahelistes poliitilistes kontaktides, mis meie eesistumise ajal toimuvad. Märgime samuti, et toimuv poliitiline protsess saab areneda ainult juhul, kui kohapeal võetavad usaldusmeetmed suurenevad. Koloniseerimisprotsessi jätkumine, terrorismi ja vägivalla kestmine ning Palestiina kinnipeetavate saatus, samuti terroristlike rühmituste poolt kinni hoitavate Iisraeli pantvangide olukord, pean silmas eelkõige Gilad Shaliti, on takistusteks meie jõupingutustele rahu saavutamisel.

Et lõpetada lootusrikkalt, soovin parlamendile rõhutada, et Euroopa Liit on selles protsessis võtmeosas tänu oma positsioonile Lähis-Ida nelikus, oma seisundile peamise rahastajana ja oma tegevusele Palestiina ametivõimude toetamisel ning samuti tänu oma positsioonile Iisraeli peamise partnerina. Nagu ma oma kõne sissejuhatavas osas ütlesin, on Euroopa Liit alati tunnustanud Iisraeli õigust tunda end tunnustatud piirides turvaliselt, Palestiinaga koos eksisteerides.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub järgmisel, 2008. aasta septembri istungjärgul.