Istungi stenogramm

Kolmapäev, 9. juuli 2008 - Strasbourg

20. Kosmos ja julgeolek (arutelu)

  Juhataja. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on Karl von Wogau kosmose ja julgeoleku raport (A6-0250/2008) väliskomisjoni nimel (INI/2008/2030).

  Karl von Wogau, raportöör. − (DE) Härra juhataja, härra Euroopa Komisjoni asepresident, daamid ja härrad, julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames teostatavad operatsioonid muutuvad üha ohtlikumaks. Seda näitab asjaolu, et esimest korda suri sõdur Euroopa operatsiooni käigus. Gilles Polin sai surma Tšaadi ja Darfuri piiril.

Peame seega kaaluma, kas teatud riske on võimalik vältida. Need tekivad valede käsustruktuuride tagajärjel, aga ka siis, kui konkreetse operatsiooni jaoks ei ole saadaval vajaminevat varustust.

Selle küsimuse üle mõeldes alustame me Javier Solana ulatuslikust lähenemisviisist julgeolekustrateegiale, mis hõlmab relvajõude ja ka ELi olulist infrastruktuuri, selle välispiire ja humanitaaroperatsioone. Siin leiame me pidevalt puudusi kosmose, satelliidipõhise eelteabe kogumise, satelliidipõhise telekommunikatsiooni ja satelliidipõhise navigeerimise valdkonnas. Selles valdkonnas tihedamat koostööd tehes saame oma raha kulutada kasulikumalt ja olla efektiivsemad.

Ma alustan eelteabe kogumisest. Meil on teabe kogumiseks Heliose, Saksa SAR Lupe ning Itaalia Cosmo-Skymed satelliidid. Oluline on tagada, et nende satelliitide edastatavad fotod oleksid tegelikult kättesaadavad meie satelliidikeskusele Torrejónis.

Siis on veel tulevikuks kavandatud MUSIS projekt. Raportis innustan ma seda projekti lõpuks sobivasse Euroopa raamistikku kaasama. Siis on meil satelliitnavigatsioon, Galileo projekt. Raportis väidetakse üsna selgelt, et Galileo projekt peaks samuti olema tulevikus ligipääsetav militaaroperatsioonidele, sest meie sõjalised jõud, mis selliseid operatsioone kavandavad ja teostavad, vajavad, et Galileo neile juhiseid annaks.

See toob mind telekommunikatsiooni juurde, mis peab samuti olema satelliidipõhine. Tihedam koostöö võib siin olla väga kasulik. Samuti pean ma tarkvarana määratletud raadiot palju võimalusi pakkuvaks ühisprojektiks, mis seab ühise standardi kaitstud telekommunikatsioonile, mis võib viia ühest küljest relvajõudude ja teisest küljest politsei ning samuti nende jõudude koostoimimiseni, kes peavad olema valmis abi osutamiseks katastroofi korral.

Samuti on meil vaja, et kosmoseseire jälgiks meie kosmose infrastruktuuri ja kaitseks meie satelliite. Siin peaksime välja töötama ühise Euroopa süsteemi. me vajame õigeaegset hoiatussüsteemi ballistiliste rakettide ning side ja elektroonilise luure osas.

Pisut rahastamisest. Me märgime, et kulutame juba praegu Euroopa eelarvest korraliku summa julgeolekule, esmalt julgeoleku-uuringutele, teiseks satelliidi seiresüsteemile GMES-ile, millel on ka julgeolekualane tähendus, ja nüüd Galileole. Tegelikult kulutame me eelarvest 750 miljonit eurot julgeolekuga seonduvale. Ehk peaksime mõtlema sellele, kas teha Euroopa eelarvelised vahendid kättesaadavaks ka teistele mainitud projektidele.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, kosmosepoliitika saab eelseisva kuue kuu jooksul olema väga oluline, kuna see on üks eesistuja Prantsusmaa prioriteete. Komisjon kiidab selle ainult heaks. Kõik me teame ju, et kosmos on väga köitev teema. Me näeme seda täna, kui jälgime Marsi sondi Phoenixi teaduslikke seiklusi, nagu me mõne kuu eest tegime Euroopa Kolumbuse labori mooduli eduka rajamise puhul rahvusvahelises kosmosejaamas.

Pean lisama, et lisaks oma peamistele saavutustele pakub kosmosetehnoloogia üha enam instrumente, mida me vajame oma poliitika eesmärkide saavutamiseks. See kehtib keskkonnapoliitika, transpordipoliitika, põllumajanduspoliitika, aga ka peamiste välispoliitika valdkondade puhul nagu seda on arengupoliitika, humanitaarabi ja rahvusvaheline abi katastroofide korral ning muidugi – ja nüüd jõuan ma teemani, mida härra von Wogau on palju aastaid edukalt päevakavas hoidnud ja mille eest komisjon talle väga tänulik on – kosmosepoliitika ja Euroopa julgeolek.

Komisjon kirjeldas kosmose tähtsust Euroopa julgeoleku ja kaitsepoliitika seisukohast möödunud aastal oma teatises Euroopa kosmosepoliitika kohta. Olen raportööriga nõud, et need kaks on tihedalt seotud. Komisjon tervitab seega nimetatud kosmose ja julgeoleku raportit ning selle ettepanekuid ja üksikasju konkreetsete algatuste ja meetmete kohta.

Tahaksin teatud punktidele üksikasjalikumalt läheneda. Raportis toonitatakse, et EL eraldab enam kui 5 miljardit eurot kosmoseprojektide rahastamiseks kehtiva finantsperspektiivi alusel. Lõviosa sellest läheb GMES süsteemi – üleilmse keskkonna- ja turvaseire – rakendamiseks, millele antakse peagi isiklik ja minu arvates väga kena nimi, nagu Galileo. See juhtub septembris.

GMESi võimalikud kasutusviisid on samuti Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika seisukohast väga olulised. Ma ei taha siinkohal ruumi jätta mingisugustele kõhklustele, et me ei kordaks minevikus tehtud vigasid: GMESil on potentsiaali ühiskasutamiseks, me ei eita seda, ning seda potentsiaali tuleks ja peabki kasutada mõistlikult, vältimaks topelttegevust ja mittevajalikke kulusid. Ainult nii saame me tagada, et meie kosmosetööstus oleks konkurentsivõimeline ja et me arendaksime selle tehnoloogiat.

Minu järgmine punkt on kõige olulisem komisjoni jaoks, seda samuti meie Galileoga seonduvate kogemuste kontekstis. Kui me tahame, et GMESi teenused oleksid pikemas perspektiivis kättesaadavad, vajame me püsivat rahalist tegutsemisalust. Seda meil hetkel ei ole. Me oleme ikka veel arengustaadiumis ja rahastame GMESi uurimise ja arenduse vahenditest. Peagi jõuame me aga tegutsemisstaadiumisse ja siis peame olema valmis tegema vajalikke järeldusi selle põhjal, mida me siiani koos otsustanud oleme, mitte konkreetselt kosmosepoliitika osas, vaid ka Euroopa eelarvele tuginedes. Ei oleks mingit mõtet kulutada miljardeid tehnoloogia väljatöötamisele ja keelduda siis, kui oleme jõudnud selle rakendamiseni, seda rahastamist.

Kui me soovime pikaajalist rahalist tegutsemisalust – ja ma räägin siin igasuguste piiranguteta –, siis peame kaasama kosmoseprojekte, mis on olulised julgeoleku ja kaitse seisukohast.

See toob mind mu teise punkti juurde. Me oleme nõus, et eksisteerib tihe side kosmose ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika vahel. Peaksime seega võimalikult ära kasutama sünergiaid kosmose ning tsiviil- ja militaarjulgeoleku vahel, seda nii tehnoloogia osas kui rakenduslikus vallas. Mul on seega väga hea meel, et raportis pooldatakse tugevat sammastevahelist koostööd, s.t koostööd komisjoni, nõukogu, Euroopa Kaitseagentuuri ja ELi satelliidikeskuse vahel.

Samuti toonitaksin, et me peame vaatlema kogu kosmoseküsimuse spektrit ja selle seoseid Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, järgides samas aluslepingute sätteid – komisjon ei puudutaks neid eales ja on selgelt väitnud, et me ei saa ELi eelarvest rahastada ühtki Euroopa kaitsemeedet ega sõjalisi meetmeid. Komisjon tervitab väga asjaolu, et raportis käsitletakse karmimalt ka välis- ja julgeolekupoliitika aspekte, nagu kosmosetegevuse tegevusjuhendi koostamist või satelliitide potentsiaali rahvusvaheliste relvastuskontrolli lepingute jälgimisel.

Meie poliitika keskseks mureks on kosmose kasutamine ainuüksi rahumeelsetel eesmärkidel. EL – ja siin saan ma viidata mitmele Euroopa Parlamendi resolutsioonile – toetab kõiki algatusi, mis takistavad kosmose relvana kasutamist. Seepärast tervitab komisjon ka Euroopa Kosmoseagentuuri kavatsust selleks välja töötada instrument, mida nimetatakse kosmose olukorrateadlikkuseks, mis mitte ainult ei tõenda vajalike lepingute järgimist, vaid jälgib ka meie satelliitide julgeolekut.

Mõne päeva pärast arutleme me selle ühenduse tegevusega kooskõlastamise üle kosmoseministrite, eesistuja Prantsusmaa ja komisjoniga kohtumisel, mis toimub Kourous, meie Euroopa kosmosesadamas Prantsuse Guajaanas.

Kosmose ja julgeoleku raport täpsustab julgeoleku väljakutseid, mis Euroopat eelseisvatel aastatel ees ootavad. Ma peaksime seda nägema kui võimalust Euroopa tegutsemisvalmiduse ja konkurentsivõime suurendamiseks. Innovatiivne Euroopa kosmosepoliitika ja ühine Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika võivad aidata meil seda saavutada.

  Romana Jordan Cizelj, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. − (SL) Euroopa kosmosepoliitika on äärmiselt oluline kahel põhjusel: esiteks kuna see aitab kaasa turvalisuse suurendamisele, ja teiseks kuna see aitab kaasa majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni strateegias sätestatud arengueesmärkide saavutamisele. Just sellele aspektile keskendasime meie tööstuskomisjonis peamiselt oma tähelepanu.

Meil on hea meel, et teadusuuringuid ja tehnoloogilist arengut käsitlevas peatükis sätestab Lissaboni strateegia Euroopa kosmosepoliitika õigusliku aluse. Me uurime hoolikalt ettepanekuid Euroopa kosmoseprogrammi rajamiseks, mille komisjon koostama peab, ning võtame seejärel nende suhtes seisukoha. Samuti peame määratlema suhted Euroopa Kosmoseagentuuriga.

Ka on mul hea meel, et tänasel päeval allkirjastati määrus, millega tagatakse EGNOSe ja Galileo programmide tegelik käivitamine. Meie kogemused nende kahe programmi osas võimaldavad meil kokku leppida teiste programmide haldamise osas. Peame nüüd ette valmistama ja rajama keskkonna, kus meil on lihtsam efektiivselt kasutada uusi süsteeme ja võimalikult paljusid erinevaid kasutusalasid, ilma end eelnevalt väga piiramata.

Daamid ja härrad, kosmos on jagatud loodusvara, mitte ühe riigi või kogukonna omand. Seepärast peame Euroopa seadusandluse tulevikku arendades arvesse võtma ka rahvusvahelist raamistikku. Siin pean ma silmas kehtivaid ÜRO lepinguid ja kosmost käsitlevate õigusaktide põhimõtteid.

Lõpetuseks tahaksin ka tänada raportööri koostöö eest ja tööstuskomisjoni arvamustega arvestamise eest ning ma olen veendunud, et nii töötades võime veel palju saavutada.

  Anna Ibrisagic, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (SV) Härra juhataja, ma tänan härra von Wogaut hea ja selge raporti eest. Lubage mul alustada millegagi, millel esmapilgul ei näi väga palju kosmosega tegemist olevat, nimelt Balkani sõjaga. Me taipasime viimaks, et Euroopa tegi Balkanimaades aset leidnud erinevates konfliktides 1990ndatel mitmeid vigu. Euroopa ei teinud seda halva ühise välis- ja julgeolekupoliitika tõttu, vaid ühise välis- ja julgeolekupoliitika täieliku puudumise tõttu. Siiani leidub inimesi, kes on ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning raportis käsitletud valdkondade vastu.

Ma jagan härra von Wogau seisukohta, et satelliidiseiresüsteeme tuleks rahastada Euroopa eelarvest, mitte ainult seetõttu, et neid süsteeme saab kasutada julgeolekueesmärkidel, vaid ka seepärast, et neid saab kasutada ka teistel meie jaoks ühistel eesmärkidel, näiteks keskkonnaküsimuses.

Ka tahaksin toonitada, et nende olulistes, kuid tundlikes küsimustes, nagu Euroopa julgeoleku kosmosemõõde, on hea omada süsteemi, mis ei sõltu USAst, mis tugineb liikmesriikide vahelisele suurenenud koostööle ja kasutab paremini ära oma vahendeid. Raportis kirjeldatud süsteem on ka tagatiseks, et tulevikus haldame me osavamalt konflikte, mida me Euroopas küll näha ei soovi, kuid millega me siiski tegelema peame.

  Ana Maria Gomes, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Härra juhataja, õnnitlen meie kolleegi härra Karl von Wogaud selle raporti osas ja väsimatuse osas Euroopa projekti süvendamise toetamisel Euroopa kaitsepoliitika koostamise läbi. Raportis valitseb sobiv tasakaal Euroopa kosmose ja julgeoleku poliitika põhieesmärkide vahel. Esiteks kõigi diplomaatiliste ja poliitiliste kanalite kasutamise tähtsus ennetamaks kosmose relvana kasutamist, mida rõhutas volinik Verheugen, et kosmos oleks jätkuvalt kõigi inimolendite ühisvara. Teiseks Euroopa varustamine poliitikate, rahaliste vahendite ja varustusega, mida on vaja strateegilise autonoomia tagamiseks rahvusvahelisel tasandil.

Võttes arvesse esimest eesmärki, on oluline rõhutada, et me ei räägi siin kosmose kasutamisest sõjalisel eesmärgil. Me teame, et esimestest kosmoseuuringutest alates on kasutatud satelliite paljude riikide relvajõudude toetamiseks sidevaldkonnas. Mõned meie kolleegid üritavad järjekindlalt sellist tüüpi operatsiooni, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, segi ajada mõne riigi, eriti USA, hiljutiste katsetega kosmosesse relvi viia ja seda lisaks maale, merele ja õhule neljandaks sõjatandriks muuta. Võidelda tuleb justnimelt selliste sõjastrateegiate ja muude vastuvõetamatute algatuste vastu, nagu näiteks Hiina satelliidivastane test jaanuaris 2007.

Raport vastab nendele ohtudele otsides ELile proaktiivset diplomaatilist rolli. Euroopa ülesandeks on juhtida globaalset strateegiat, mille eesmärgiks on varustada rahvusvaheline kogukond tõhusa seadusliku kavandiga, mis tagab relvade täieliku eemalhoidmise kosmosest maailmaruumi strateegia läbivaatamise ja tugevdamise teel.

Pidades silmas teist eesmärki, hoiatab raport Euroopa strateegilise autonoomia seisukohast kosmose nii olulise tähtsuse hülgamise eest. Nagu näitas Galileo projekt, usub valdav osa parlamendiliikmetest, et rahaliste ja tehnoloogiliste vahendite ning varustuse jagamine eurooplaste seas on Euroopa jaoks ainsaks võimaluseks vältida sõltuvusse sattumist Ameerika Ühendriikidest, Venemaast ja Hiinast oluliste strateegiliste tegevuste, nagu navigeerimise osas.

Raport toonitab ka Galileo ja teiste Euroopa riiklike programmide, mida sageli eiratakse või peljatakse, tähtsust tõsise ühise välis- ja julgeolekupoliitika seisukohast. Kosmose rahumeelse ja efektiivse kasutuseta ei saaks eksisteerida meie majandused, transpordisüsteemid ja meteoroloogia ning kogu meie elu oleks võimatu. Euroopa peab selles olulises küsimuses mõtlema strateegiliselt, nagu seda teevad Washington, Peking ja Moskva. Mõelge ja tegutsege. Just seda silmas pidades on mul väga kahju, et nõukogu eesistuja ei viibi siin sellel arutelul.

  Tobias Pflüger, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra juhataja, raporti 41. punktis öeldakse nii: „innustab, et mitte mingil juhul ei tohiks Euroopa kosmosepoliitika aidata kaasa kosmose sõjalisel eesmärgil või relvana kasutamisele“. Siiani on kõik hästi. Siiski läheb kogu raport selle väitega vastuollu. Tegelikult esitab see nimekirja sõjalistest meetmetest. 5. punktis väidetakse näiteks, et militaarvaldkonnas eksisteerib vajadus telekommunikatsiooni, teabe haldamise, seire ja navigatsiooni järele. Raport toonitab isegi Galileo satelliidiprojekti, ilmselge tsiviilprojekti, vajadust autonoomsete Euroopa ruumi arenguplaani operatsioonide järele.

Olen tänulik härra Verheugenile, et ta täpsustas taas eelarvelisi aspekte. ELi kehtiv alusleping sätestab üsna selgesõnaliselt, et ELi eelarvet ei saa kasutada militaareesmärkidel. Seepärast on fraktsioon GUE/NGL esitanud muudatused õigusliku olukorra parandamiseks eesmärgiga, et kosmost võidakse kasutada ainult tsiviileesmärkidel ja et Galileo on ainuüksi tsiviilprojekt.

Vaadates teisi esitatud muudatusi on huvitav näha, kui vastuolulised neist mõned on. Minu lemmik oli roheliste muudatus, kus algul rõhutatakse, et Galileo peab jääma kosmoseprojektiks tsiviileesmärkidel ning mis seejärel sellele vaatamata tunnustab projekti olulisust autonoomse Euroopa ruumi arenguplaani seisukohast. Siin on ilmselgelt tegemist vastuoluga. Me peaksime tegema selgeks, et siin on küsimuseks kosmose militariseerimine ELi poolt.

Küll on kerge näpuga näidata teistele, kes (samuti) taotlevad kosmose militariseerimist. Sellist militaarkasutust me kohe kindlasti näha ei taha! Seepärast on selle raport sisu üldiselt võetuna praeguses sõnastuses vale, sest see nõuab just sellist militariseerimist. Me ei ole sellega nõus. Meie tahame, et kosmost kasutataks tsiviileesmärkidel ja et Galileo jääks vaid tsiviilprojektiks. Oleme nüüd viimase pakkumiskutsega nihutanud koorma – 3,4 miljardit eurot – maksumaksjale. Me kordama, et tahame süsteemi, mis ei sõltuks USAst, kuid nüüd on Boeing ilmselt sellest pakkumisest huvitatud, nii et ka see ei näi enam väga võimalikuna.

Me tahame kosmose kasutamist vaid tsiviileesmärkidel, mitte selle militariseerimist!

  Gerard Batten, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, käesolev raporti alguses öeldakse, et „erinevad poliitilised ja julgeolekualased väljakutsed, millega EL üha enam silmitsi on, muudavad strateegiliselt vajalikuks autonoomse Euroopa kosmosepoliitika olemasolu“.

Kui võtate seda avaväidet puhta kullana, siis loomulikult on raportis järgnevad soovitused selle loogiliseks tagajärjeks: ühine Euroopa kosmosepoliitika, Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamine, Galileo satelliitsüsteemi kasutamine militaareesmärkidel ja muidugi eelarve selle kõige eest tasumiseks.

Aga kui me ei lepi selle ettepanekuga, laguneb loogika koost. Euroopa mandriosa ees seisavad tõepoolest poliitilised ja julgeolekualased väljakutsed, aga miks peaks ELil olema autonoomne kosmose ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika?

Mis puutub kodanike valdavasse enamikku, siis ei ole EL, ja ei peakski olema, poliitiline riik. Ja ainult riikidel on seaduslikud julgeolekupoliitikad ja militaarsed võimed. Nagu raportis öeldakse, hõlmab Lissaboni lepe Euroopa kosmosepoliitika seaduslikku alust ja püsiva struktureeritud julgeoleku ja kaitse alase koostöö võimalust.

Aga õiguslikult on Lissaboni lepe muidugi surnud. Selle tapsid iirlased oma referendumi „eiga“, nii et kosmose ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamine peaks samuti surnud olema.

Kosmose ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika vajaks muidugi ühist sidesüsteemi ning raportis toonitatakse Galileo kasutamise vajadust autonoomse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika jaoks. Aga veel hiljuti räägiti meile, et Galileo on mõeldud kasutamiseks vaid tsiviileesmärkidel. Lõpetuseks peab tunnistama, et tegelikult kasutatakse seda ELi militaareesmärkidel.

Raport tahab mõlemat saada. See tahab, et ELi kosmoseprogramm seotaks julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, aga samas öeldakse raportis, et kosmosepoliitika ei tohi aidata kaasa kosmose militariseerimisele ega selle relvana kasutamisele. Loomulikult tehakse mõlemat. See on vältimatu. Seda teevad USA, tõenäoliselt Venemaa ja mõne aja möödudes kindlasti ka Hiina.

Läänemaailma julgeolekualast huvi ei tohiks kosmoses esindada ebaseaduslik EL, vaid koos meie partneri USAga partnerluses ainsa seadusliku julgeolekuorganisatsiooniga, keda toetab demokraatlik Euroopa, nimelt NATO.

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – (LT) Minu tänusõnad raportöörile härra von Wogaule, kes on koostanud väga olulise ja aktuaalse raporti. Minu arvates võiks raporti kokku võtta järgmiselt: rohkem rahu kosmoses, parem koostöö ELi liikmesriikide ja teiste riikide vahel, ning ühiste kosmoseprojektide ulatuslikum rahastamine.

Ma kiidan heaks esitatud muudatused, mis taas kord rõhutavad Galileo tähtsust ainuüksi tsiviilprojektina ja ei poolda ühtki võimalust kosmose kasutamiseks militaareesmärkidel.

Üha enam riike tegelevad kosmoseprojektidega ja kosmos mängib meie eludes üha suuremat rolli. Maa seireks ning sideks, navigeerimiseks, asukoha ja aja määramiseks mõeldud militaar- ja tsiviilsatelliitsüsteemidest on saanud meie silmad ja kõrvad. Geopoliitilised klassikud väitsid juba ammu, et „kes valitseb kosmost, valitseb maailma“. EL ei soovi ülemvõimu saavutada.

Palju huvitavam on multipolaarne maailm, kus on tagatud kõigi riikide õigused. Kombineerides oma võimu kosmoses suurendaksid 27 ELi liikmesriiki oma potentsiaali edukate sõltumatute tsiviil- ja ennetavate operatsioonide teostamiseks ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärgil. See annaks ELile olulise eelise relvastumise laienemise ja rahvusvaheliste lepingute rakendamise jälgimise osas.

ELi riigid on oma julgeoleku suurendamiseks koostanud mitmeid kosmoseprojekte. Ebamajandusliku topelttegevuse vältimiseks oleks parem kasutada täiel määral nende süsteemide pakutud potentsiaali ja vähendada kulutusi Maa seirele. Side satelliidi sektoris tuleks läbi viia tõhus standardimine. Vajame intensiivsemat suhtlust ELi poolt välja töötatud kosmoseprojektide vahel. EL peaks eraldama olulisemaid summasid ja omama ühist eelarvet, et takistada eraldiseisvatel riikidel oma pingutusi ja vahendeid raiskamast.

Samas annavad eelseisvad läbirääkimised ELi ja Venemaa strateegilise partnerluse küsimuses meile hea võimaluse korraldada veelgi edukam koostöö kosmoses, eesmärgiga kahtlemata laiendada strateegilist koostööd ühistes kosmoseprogrammides USA ja NATOga igal võimalikul viisil.

  Philippe Morillon (ALDE). - (FR) Härra juhataja, palusin sõna, kui kuulsin, kuidas proua Ibrisagic kirjeldas Balkanimaades toimunud kriisi, millega mina seotud olin, nagu te võib-olla mäletate.

Sel ajal ütles meie endine kolleeg Jean-François Deniau järgmist: „Euroopa suri Sarajevos“ ja mina vastasin: „Euroopa ei surnud Sarajevos, sest Euroopat ei eksisteerigi“.

Euroopat ei eksisteeri ka praegu ja ma tänan meie kolleegi härra von Wogaut võitluse eest, mida ta on pidanud julgeoleku ja kaitse allkomisjoni esimeheks saamise hetkest, eesmärgiga tagada ootused, mida väljendatakse mitte ainult väljaspool Euroopat, vaid kõikjal maailmas ja Euroopas sees, kus, nagu te teate, nõuab 70% meie kodanikest, et Euroopa asuks oma kohale rahvusvahelisel areenil ja tõestaks, et on oma pärandit väärt.

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). - (FR) Härra juhataja, kuna meid ei ole siin just palju, kasutan ka mina juhust ja lisan samas vaimus kui härra Morillon, et inimesed ootavad Euroopalt tegelikult väga palju ja isegi täna – nagu härra von Wogau teab – on Gruusia, riik, mida hõlmab meie naabruspoliitika, peaaegu sõja lävel. Iga päev näeb vastasseise Gruusia ning Abhaasia separatistliku piirkonna vahel. Minu arvates halveneb olukord iga tunniga.

Lisaks jõudis täna pärastlõunal meieni Gruusia võimude kiireloomuline palve, millega palutakse ELi sekkumist selle konflikti lahendamisel, ja see näitab, kui väga me Euroopat vajame. Naabruspoliitika koostamisel peame võtma endale ülesandeks ka selle rakendamise.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, nagu oodata oligi, keskendus see arutelu selgelt kõige olulisematele küsimustele. Me peaksime neist rääkima avatult, sest meil on tegemist reaalsusega, mitte soovunelmatega.

Reaalsus on üsna lihtne. Konflikti tavapärased mustrid ei ole enam endised. Tavapärane erinevus sise- ja välisjulgeoleku vahel muutub üha ähmasemaks. Näiteks ei nõustu siinviibijatest keegi ameerika seisukohaga, et terrorismivastane võitlus on sõda. Suurem osa ameeriklasi aga arvab nii.

Sisejulgeoleku säilitamiseks, eriti rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismiga võitlemiseks kasutatav tehnoloogia, on üha enam pärit samadest teaduskeskustest ja ettevõtetest ning seda kasutatakse samal eesmärgil, kuigi erinevatel rakendusaladel.

Me peame selgelt tunnistama, et peame tõmbama piirid mujale, nimelt paika, kus langetatakse poliitilisi otsuseid kasutatud instrumentide kohta. Siinkohal lubage mul selgesõnaliselt väita: siin kehtib alusleping.

Kindral Morillon – kui ma tohin siinkohal härra Morilloni tiitlit kasutada, arvestades, et ta viitas oma olulisele rollile Balkanimaades – juhtis me tähelepanu jälle sellele. Pikka aega on teostatud Euroopa operatsioone konflikti ennetamiseks, konfliktide lahendamiseks ja konfliktide vältimiseks. Ma ei pea tunnistajaks kutsuma vanemohvitsere, sest kõik siinviibijad teavad, et need, kes vastutavad Euroopa sõdurite saatmise eest nendele missioonidele, tuginevad suuresti olukorrast konkreetse ja täpse pildi omamisele. Tänastes tingimustes ei ole enam võimalik sellist pilti saada kosmosetehnoloogia abita, sest vastasel juhul omaks sama pilti ka vastaspool. Me asetaksime oma jõud suurde ohtu ja vähendaksime nende efektiivsust, kui ütleksime, et põhimõtete tõttu ei saa me, eurooplased, sellist asja lubada.

Tahan taas juhtida tähelepanu nendele probleemidele näitamaks, kui teadlik ma neist olen. Need on seotud meie kosmosepoliitikaga ja julgeolekualaste teadusuuringutega.

Saan vaid innustada parlamenti mõistma oma rolli selle tagamises, et olukorras, millest me end leiame, kus asjad ei ole ainult mustad ja valged, vaid eksisteerib ka suur hall ala, tegutseme me ikkagi viisil, mis ei kompromiteeri meie väärtusi ja põhimõtteid.

  Karl von Wogau, raportöör. − (DE) Härra juhataja, tahaksin haarata kinni sellest, mida ütles härra Verheugen ning vastata ka härra Pflügeri ja härra Battenile selles osas, mida tahavad ELi kodanikud.

Eurobaromeetri uuringud näitavad, et 70–80% Euroopa kodanikest näeb vajadust ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika järele. See sai iseäranis ilmseks Balkanimaade kohutavate sündmuste käigus. 27 Euroopa riiki kulutavad kaitsele aastas 170 miljardit eurot ja siiski ei suutnud samad riigid teha lõppu veresaunale Balkanimaades, kuna meil lihtsalt ei ole ühist Euroopa organisatsiooni selliste operatsioonide jaoks. Seal olid Saksa, Prantsuse, Briti, Itaalia, Luksemburgi ja teiste riikide väed, kuid tol hetkel suutsid vaid ameeriklased, mitte eurooplased, veresauna lõpetada. Härra Morillon nägi seda oma silmaga ja koges seda kõik isiklikult.

Samuti on üsna vale rääkida siinkohal relvadest kosmoses. Mis oht siin valitseb? Kui me näiteks paigutame Galileo või seiresatelliidid kosmosesse saamaks teada, mis toimub, tehakse seda meie kodanike julgeoleku huvides. Tegelik oht seisneb selles, et relvad paigaldatakse kosmosesse ja neid kasutatakse meie sidesatelliitide hävitamiseks, sest sellisel juhul paisataks kogu meie sotsiaalsüsteem üsna väheste vahenditega segamini. Kujutlege vaid, mis juhtuks, kui hävineksid televisiooni, raadio ja muud sidesatelliidid, mis tänapäeval meie ühiskonna moodustavad.

Seetõttu usun ma, et me oleme õigel teel, sealhulgas ka Galileo küsimuses. Näeme tõenäoliselt homsel hääletusel, et Euroopa Parlamendis on aset leidnud meelemuutus. Esimeseks sammuks oli see, et meil õnnestus saavutada Galileo rahastamine Euroopa eelarvest. Eelarvekomisjon ja väliskomisjon pooldasid seda väga ja neil õnnestus see saavutada. Teiseks sammuks on, et Galileo on loomulikult tsiviilprojekt, mis mõnevõrra erineb Ameerika süsteemist, aga et see on samuti vajalik ja kättesaadav ELi jõududele näiteks operatsioonideks Kongos, Bosnias ja Hertsegoviinas või Tšaadis.

Usun seega, et homme näeme me muudatust Euroopa Parlamendi enamuse seisukohas.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, 10. juulil 2008.