Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0093(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0278/2008

Esitatud tekstid :

A6-0278/2008

Arutelud :

PV 09/07/2008 - 21
CRE 09/07/2008 - 21

Hääletused :

PV 10/07/2008 - 5.2
CRE 10/07/2008 - 5.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0359

Arutelud
Kolmapäev, 9. juuli 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

21. EÜ ja Mauritaania vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on proua Carmen Fraga Estévezi raport (A6-0278/2008) kalanduskomisjoni nimel, mis käsitleb ettepanekut nõukogu määruseks protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012 (KOM(2008)0243 - C6-0199/2008 - 2008/0093(CNS)).

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Härra juhataja, kõigepealt tänan kalanduskomisjoni ja eriti selle raportööri proua Fragat selle raporti eest.

Selle läbivaadatud protokolliga sätestatakse kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012. See on Euroopa Komisjoni ja Mauritaania vahel toimunud pikkade ja keeruliste läbirääkimiste tulemus, mis käivitati oktoobris 2007 pärast protokolli tõsist alakasutamist Euroopa laevaomanike poolt, nimelt selle alakasutamist peajalgsete ja väikeste pelaagiliste liikide osas.

Peamised muudatused uues protokollis on esiteks seotud protokolli kestvusega, mida me oleme pikendanud kahelt aastalt neljale aastale, ning teiseks teaduslike soovituste põhjal peajalgsete ning ELi laevastiku tegeliku rakendamise ja prognooside põhjal väikeste pelaagiliste liikide püügivõimaluste vähendamisega. Kolmandaks on rahalise toetuse üldine vähendamine nelja aasta jooksul keskmiselt 86 miljoni euro suuruselt summalt aastas keskmiselt 72,25 miljonini aastas, kuid suurendades selle eraldamise raames riigi kalanduspoliitika toetuseks mõeldud osa 11 miljonilt eurolt aastas 2008.–2009. aastal 20 miljoni euroni aastas 2011.–2012. aastal. Neljandaks on muudetud rikkumiste käsitlemise korda Mauritaania vetes.

Tegemist on hästi tasakaalustatud protokolliga, mis ühendab erinevad huvid: vajaduse kohandada ELi rahalist toetust ELi laevastiku vähendatud püügivõimalustega ning Mauritaania kalandussektorile suurema toetuse osutamise tähtsuse, et julgustada selle sektori integreerimist Mauritaania riiklikku arengustrateegiasse.

Kalandusalane partnerlusleping moodustab 20% Mauritaania riigi eelarvetulust, võrreldes umbkaudu 30–35% ajavahemikus 2004–2005. Kalandusalane partnerlusleping moodustab riigieelarves 80% kalandussektori kogutulust. Euroopa Ühenduse püügikoormus Mauritaania majandusvööndis moodustab 20% kogukoormusest – nii rannalähedase püügi kui tehnilisel otstarbel kalapüügi osas.

Läbirääkimiste käigus palus Mauritaania komisjonil teha kõik võimaliku esimese iga-aastase rahalise toetuse maksmiseks 2008. a augusti lõpuks. See toetus on Mauritaania riigieelarve jaoks olulise tähtsusega, arvestades, nagu ma juba ennist mainisin, et kalandusalase partnerluslepingu iga-aastased maksed moodustavad 15–20% riigi eelarvest. Ka on see väga oluline ELi reederitele kõnealuses piirkonnas, kelle tegevus võib kannatada, kui makset enne märgitud kuupäeva ei teostata – seda mitteratifitseerimise tõttu ühenduse poolel.

Tahaksin viidata suhtelise stabiilsuse küsimusele, mille tõstatas üks liikmesriikidest nõukogu istungil juunis, ning tuletada teile meelde, et komisjonil ei ole mingit seaduslikku kohustust kohaldada kalapüügivõimaluste eelmist määratlust (s.o suhtelist stabiilsust) kalandusalase partnerluslepingu raames, ehk lepinguid, millega kaasneb rahaline hüvitis nagu näiteks see, mida me täna kaalume. Seda seepärast, et komisjon peab tagama, et püügivõimaluste määramine kajastaks parimaid võimalusi raha eest väärtuse tagamiseks (s. o rahalise hüvitise kasutamise optimeerimist). Nimetatud lepingute järgi tuleks püügivõimalused määrata teiste kriteeriumide alusel, nagu näiteks eelmise protokolli rakendusaste, liikmesriikide palved läbirääkimiste ajal ja liikmesriikidele määratud ajaloolised püügivõimalused, aga samuti laevastiku asukoht/võimsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Carmen Fraga Estévez, raportöör. − (ES) Härra juhataja, tahaksin veel kord öelda, et me tegime kalanduskomisjonis tublit tööd, et Euroopa Komisjon ja EL saaksid neid kohustusi täita.

Võib-olla põhjustas komisjoni algne huvipuudus läbirääkimiste käigus raportis mõningast kriitikat järgitud menetluse osas, vaatamata asjaolule, et Mauritaania on jätkuvalt üks ELi suurimaid kalanduspartnereid ja asjaolule, et rahaline toetus on jätkuvalt üks suurimaid ja sellega kaasnevad veelgi suuremad kohustused ühenduse kalandussektori arendamiseks.

Seetõttu on raske mõista, miks tekst, mille osas on peetud läbirääkimisi, hõlmab lubatud püügimäära olulist vähendamist 25–50% ulatuses pea kõigi kalaliikide puhul, ja miks on lisaks tehnilistele meetmetele võetud vastu tingimused, mida meil on raske mõista.

Nagu me selles foorumis korduvalt öelnud oleme ja nagu Europêche ütles oma kirjas teile, härra Borg, ei ole suurt põhjust pidada läbirääkimisi suurepäraste kalapüügivõimaluste üle – mis ei ole nii aga selle lepingu puhul –, kui me seejärel võtame vastu tehnilised tingimused, mis ei luba meil nimetatud võimalusi korralikult ära kasutada.

Kaheksajalale kehtestatud vähim lubatud suurus ei ole kuidagi seotud piirnevatele aladele seatud suurusega, viimasel minutil lisatud ja kalandussektorile pea tundmatu kahe kuu pikkune bioloogilise taastumise lisaperiood tugines kehval teadusraportil ja lisati Mauritaania palvel pidamata eelnevalt nõu ühise teaduskomiteega ja see põhineb täielikult peajalgsetel, vaatamata asjaolule, et taastusperiood puudutab kõiki liike. Kõik see on muret tekitav näide sellest, kuidas Euroopa Komisjon mõnikord läbirääkimisi peab.

Härra juhataja, härra Borg, just sel põhjusel peame taas avaldama survet Euroopa Parlamendi suuremale kaasatusele, seda vähima institutsionaalse läbipaistvuse nõudena vähemalt vaatlejana ühiskomitee kohtumistel, mida oleks tulnud teha juba mõne aja eest.

Ei oleks halb, võttes arvesse uusi volitusi, mida me loodame, et Euroopa Parlament endale saab Lissaboni lepingu jõustumisel – mis on peatne ja ma olen veendunud, et toimub varsti –, kui nõukogu ja komisjon valmistaksid end ette parlamendi kaasamiseks rolli, mida see varem või hiljem täitma peab hakkama.

Ka vihjasime me raportis, et olime pettunud, ja siin ma ei ole kahjuks teiega nõus, härra Borg, et komisjon ei suutnud järgida lepingu suhtelist stabiilsust, andes endale volitused kriteeriumi lõdvendamiseks, mida komisjon muudel juhtudel on pidanud peaaegu pühaks, ning sellele tegevusel hoiame me silma peal, nagu meie volitused nõuavad.

Ma loodan, et peajalgsete juhtumi puhul, millele te viitasite, austatakse määramise alust, mis tugineb suhtelisele stabiilsusele ja ajaloolisele püügiõigusele selles piirkonnas.

Me soovime väga teada saada, millised on erinevates foorumites ja ühiskomiteedes toimunud kohtumiste tulemused, et lahendada mõned tehnilised küsimused, millele ma raportis viitasin ja mis võivad, nagu see ikka Maroko puhul on, takistada laevastikku, mis meeleheitlikult vajab juurdepääsu kalapüügivõimalustele, mille eest ta suuri summasid maksab.

Sellest hoolimata on nimetatud protokoll oma nelja aastani pikendatud kestvusega, nagu te mainisite, Maroko protokolli kõrval üks kõige olulisem kalandusalase koostöö leping ELi ja arengumaade vahel ning sel põhjusel tahame me arusaadavalt hääletada kahe uue muudatuse ja komisjoni ettepaneku kiire vastuvõtmise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Cornelis Visser, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Mauritaaniaga alles 1. augustil 2006 sõlmitud kalandusalast lepingut oli käesoleval aastal vaja pikendada. Möödunud aasta 14. detsembril soovitas komisjon ootamatult lepingu lõpetada, kuna Euroopa kalalaevastik ei kasuta kalapüügivõimalusi täiel määral, eriti seoses väikeste pelaagiliste liikide osas.

See oli meile suureks üllatuseks. Osalt parlamendi enda kannustamisel korraldati kõnelused kalandusalase protokolli osas taas läbirääkimiste pidamiseks. Uus protokoll, mille komisjon meile nüüd esitab, sisaldab vanaga võrreldes väga karme piiranguid. Vähendatud on kalapüügivõimalusi liikide osas, mida eelnevatel aastatel täiel määral ei kasutatud, ja tõsiseid kärpeid on tehtud kõigi kalaliikide puhul: 25% peajalgsete, 10–50% põhjalähedaste kalade ja 43% pelaagiliste liikide puhul, samas kui Mauritaaniale makstav rahaline toetus jääb samaks või vähendatakse seda eelseisvatel aastatel minimaalselt. Meid huvitab, kas need kärped olid tõesti vajalikud ja mis oli nende põhjuseks, eriti kuna kalandussektori olukord on hetkel väga keeruline tänu naftahinna kriisile ja kalapüügivõimaluste kärpimisele. Seega näib, et kalapüügivõimaluste ulatuslikumaks piiramiseks ei ole ühtki ilmset põhjust, kindlasti mitte siis, kui selleks ei olnud bioloogilist või teaduslikku vajadust.

Kalandussektor peab hetkel saama kasutada kõiki kalapüügivõimalusi. Üheks võimaluseks oleks näiteks vahetada tuunipüük Vahemerel Mauritaania vastu. Madalmaade pelaagilisi liike püüdvale laevastikule on samuti osaks saanud pakutud piirangud, eriti saida, heeringa ja makrelli osas. Nii palju siis Mauritaaniast.

Mõni sõna komisjoni ettepanekute kohta. Ma olen nendega väga rahul, kuigi mitte ettepanekutega Mauritaaniat kohta. Leian, et siin on palju kasulikke näpunäiteid laevastiku kohandamiseks kütusekriisi korral, ja ma loodan, et nendest uutest meetmetest piisab, et takistada töökohtade kadumist nimetatud sektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Rosa Miguélez Ramos, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, selle uue protokolli juures on märkimist väärt, et kuigi selle kestvust on pikendatud kahelt aastalt neljale, on kalapüügivõimalusi vähendatud.

Protokolli alusel lubade jaotamine 5. kategooria (peajalgsed) jaoks, millega Hispaania saab 24 luba, ei ole meeltmööda Hispaania võimudele, sest kõnealune number ei ole piisav, et rahuldada selle kategooria poolt otseselt mõjutatud sektori taotlusi.

Nõukogul on õigus otsustada lubade uue jaotamise üle, võttes arvesse rakendamismäära. Konkreetsel juhul ei ole see aga põhinenud keskmistel näitajatel, vaid ajavahemikul 2007. a lõpust 2008. a alguseni, mil Mauritaaniaga teatud tehniliste meetmete kasutamise osas peetud vaidluste tõttu tekkinud olukord viis selleni, et suur osa Euroopa laevastikust kirjutasid sellele lepingule alla vastumeelselt, kartes pardaleminekut, mis juhtus 2008. a esimesel veerandil.

Kuna uus protokoll on lahendanud tehnilised probleemid ja kehtestanud turvalisema menetluse tehniliste erinevuste lahendamiseks osapoolte vahel, soodustab see kindlasti seda, et suurem osa laevu tahab saada juurdepääsu sellele kalapüügipiirkonnale, mis iga päevaga turvalisemaks muutub, ja pakub seega rohkem tagatisi kui eelmine protokoll.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Anne Isler Béguin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, kui asi puudutab kalandusalaseid lepinguid, siis on meil, rohelistel, tõlgendus, mis erineb veidi teiste fraktsioonide omast. Meie arvates kuuluvad kalandusalased lepingud ainuüksi kaubanduslepingute hulka ja ka Euroopa poliitikate pealkirja alla. Seepärast viitan ma arengukomisjoni arvamusele, mis samuti toonitab meie kohustusi arengutoetuse tagamisel ning demokraatia ja hea valitsemistava toetamisel.

Küsimus, mille me juba oleme tõstatanud kalanduskomisjoniga peetud aruteludes, seisneb selles, miks ähvardas komisjon lõpetada kalandusalase lepingu Mauritaaniaga vaevalt aasta pärast selle allkirjastamist.

Mis meisse puutub, siis ei ole kalandusalased lepingud vaid lepingud, mille alusel meil on lubatud allikat kasutada ja selle eest maksta, ning kui me kasutame vähem, siis ka maksame vähem. Ei, me kärbime kalapüügivõimalusi, sest Euroopa kalalaevastik on kõnealustes piirkondades kasutanud vähem. Siiski, on siis Mauritaania vastutav selle eest, on see Mauritaania süü, kui Euroopa laevastik teatud kalakategooriate tõttu mujale läheb?

Me oleme alati nõudnud kalavarude austamist teistes kalanduslepingutes ja me oleme alati öelnud, et kasutati liiga palju varusid ja et kindlasti saabub aeg, mil varud vähenevad. Just see praegu toimubki. Oleme komisjoniga nõus, et kalavarud tuleks taastada tasemeni, kus kalapüük on teostatav ja et see on hea. Siiski on üks asi, millega me kindlasti ei nõustu. Toimunud arutelu käigus küsisime me, mis juhtub, kui toetust vähendatakse vastavalt kalapüügi tasemele, nii et toetust vähendataks 86 miljonilt 70 miljoni euroni, mis tähendaks, et Mauritaania sissetulek väheneks kolme aasta jooksul 40 miljoni euro võrra.

Te ütlesite meile järgmist: „See ei ole probleemiks. Me ei saa kalapüügikvootidelt üle minna millelegi täiesti teistsugusele ja otsustada hoopis arendustegevuse kallal tööd teha“. Ka meie saame sellest aru ja teie võtsite komisjoni nimel kohustuse tagada, et nende 40 miljoni euro osas makstaks hüvitist arengupoliitika osana. Siiski ei näe me täna siin selles lepingus mingit märki nimetatud hüvitisest, kui mitte arvestada ääremärkust, milles öeldakse, et eksisteerib hüvitise võimalus. Seega ei usu me hüvitise olemasollu ja minu arvates olete te Mauritaaniat selles lepingus teatud ulatuses petnud, sest kokkulepitud hüvitise maksmiseks ei ole midagi ette võetud.

Teie loal tahaksin teile vaid meenutada, et kui ma juhtisin ELi missiooni, mis hõlmas Mauritaanias toimuvaid valimisi, võttis EL endale kohustuse toetada seda noort demokraatiat, ja siiski on meie esimeseks poliitiliseks tegevuseks kalanduslepingute lõpetamisega ähvardamine. Leian, et see ei ole arengutoetuse poliitika ja tahaksin tõesti teada, millised tagatised saate te meile kui parlamendiliikmetele anda selle otsustatud kärpe hüvitamise osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Claude Martinez (NI). - (FR) Härra juhataja, Euroopa ja Mauritaania vaheline kalandusleping, mille kohta meie kolleeg ja sõber proua Fraga Estévez on koostanud raporti, hõlmab kalavarude mõistes üht maailma rikkamat piirkonda. Seetõttu kutsutakse näiteks Dakhlas, Hispaania endises pealinnas Villa Cisneroses Lääne-Saharas, mis nüüd kuulub Marokole, 40 km pikkust mereabajat Rio de Oroks või Kullajõeks päikesepaiste peegelduse tõttu kalasoomustel.

Minevikus tekitas see kalarohkus meile Marokoga tegelikult probleeme. Nüüd peame me tegelema sarnase probleemiga, kuid see puudutab kalapüüki Mauritaanias ajavahemikus 2008–2012. See on piirkond, kust võivad näiteks kaduda kaheksajalgade ja peajalgsete varud, seepärast ka see bioloogilise taastumise periood, aga kus, vastupidi, on ülioluline püüda sardiine, kes kaheksajala jaoks kiskjad on

Praktilises mõttes tähendab see eelkõige kalapüügikvootide ja lubade määramist viie Euroopa riigi vahel, kelle hulka kuuluvad muidugimõista Hispaania ja Itaalia, aga muidugi ka Portugal, härra juhataja, ja mõned laevad, külmutustraalerid, võib-olla Balti riikidest. Pärast seda on küsimus vaid püügi vahendamises umbkaudu 400 000 tonnilt 250 000 tonnini, sest veidral kombel ei kasutata nimetatud kvoote ja see kehtib ka Maroko valitsuse all oleva Lääne-Sahara puhul, mis, kindral Morillon, on midagi, millest meie Vahemerel tuunikala püüdvad kalurid vaid unistada võivad.

Mauritaanias kõigub kalapüügivõimaluste rakendamise osakaal 90% vähkide puhul vaid 22%-ni tuunikala puhul. Nagu kõigis nendes lepingutes ja protokollides, eksisteerib ilmselt rahaline toetus, mida makstakse otse kalale ja mis moodustab nelja aasta jooksul umbes 300-305 miljonit eurot ja aastas 70 või 80 miljonit. Härra Borg rääkis meile, kui oluline see toetus on, sest see moodustab umbkaudu 15% Mauritaania aastaeelarvest. See tegevus on Mauritaania hüvanguks ka seepärast, et toetus püsib enam-vähem samal tasemel, samas kui püük väheneb. Siiski põhjustavad Mauritaania elanikud suuri probleeme meie laevade ahistamisega ja pardaleminekuga, mida nad teevad lihtsalt trahvi kogumise eesmärgil, kuigi on tõsi, et Euroopa Komisjon, nagu proua Isler Béguin meile just meenutas, ei ole siinkohal eriti kaastundlik olnud ja avaldab nüüd Mauritaania valitsusele survet.

Kuigi kalapüük on selles piirkonnas kahtlemata väga oluline, eksporditakse Marokost, näiteks Dakhlast, kala Brasiiliasse ja see võimaldab ära elada tervel linnal, seepärast on FAO ja AKV riigid mures jätkusuutliku kalatööstuse ja hea käitumise juhendi kehtestamise pärast. Härra juhataja, ehk peaksime vaatamata Euroopa Komisjoni käitumisele, mis ei ole noore demokraatia Mauritaaniaga peetud läbirääkimiste käigus alati olnud väga „hea“, siiski tervitama seda lepingut, sest see on võib-olla üks viimastest, mille me kõnealuses piirkonnas sõlmime nüüd, mil Maroko soovib säilitada ja haarata kontrolli oma loodusvarade üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Varela Suanzes-Carpegna (PPE-DE). - (ES) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, me lootsime väga, et uued läbirääkimised Mauritaaniaga sõlmitud lepingu protokolli osas võiksid hüvitada eelmised kehvad läbirääkimised, ja me lootsime ka, et need aitaksid parandada Maroko lepingu läbirääkimiste mitterahuldavat tulemust kaubanduslikult olulise peajalgseid püüdva laevastiku osas, millel on Galiitsias tohutu sotsiaalmajanduslik tähtsus ja mis on seega lisaks üldisele kriisile kalandussektoris kannatanud nende kahe lepingu tulemuste tõttu, mille osas peeti kehvad läbirääkimised.

Seda aga ei juhtunud ja nii et saa me komisjoni kiita või õnnitleda selle tulemuse puhul. Üldiselt on kalapüügivõimalusi oluliselt vähendatud ja rahalist toetust ei kohandata sellele vastavalt. Vähe pööratakse tähelepanu mõjutatud sektorile ning kokkulepitud tehnilised meetmed ei ole üheselt mõistetavad ning on eelarvamuslikud ühenduse laevade osas. Nagu raport ütles, on peajalgsete puhul kaheksajala vähim suurus piirkonna kõrgeim, ja seda ei ole vaja. Selle tulemusena on peajalgseid püüdvale laevastikule tõhusalt lõpp peale tehtud ja nagu sellest veel ei piisaks, ohustab lubade jaotamine suhtelist stabiilsust, mis on kahjulik Hispaania laevastikule.

Nagu te taipate, härra Borg, kuigi meil on sellest väga kahju, tähendavad kõik need kaalutlused, et me ei saa teid õnnitleda saavutatud tulemuste eest, sest minu arvates oleksid need võinud olla tunduvalt paremad.

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Härra juhataja, esmalt tahaksin tänada teid huvitavate märkuste ja tänase arutelu eest. Tahaksin rääkida mõnest tõstatatud küsimusest.

Esiteks on teil õigus märkides, et selle läbivaadatud protokolli alusel on kalapüügivõimalusi vähem. See oli meie uute läbirääkimiste algatamise otsuse aluseks, sest me vajasime kalapüügivõimaluste täielikku ärakasutamist, samas kui varem valitses kalapüügivõimaluste osas märkimisväärses osas alakasutus nii väikeste pelaagiliste liikide kui peajalgsete osas.

Tehniliste nõudmiste puhul, näiteks tragide osas, loodame me kiiresti probleemile lahenduse leida ja Mauritaania võimud suhtuvad väga hästi mõlemat osapoolt rahuldava lahenduse leidmisse. Palve puhkeperioodi järele tuli algselt tööstusest, kuna nende sõnul on püül pärast puhkeperioodi suurem.

Kaheksajala vähima lubatud suuruse 500 grammile määramise küsimuses tahan öelda, et meil on tegemist kolmanda riigiga, suveräänse riigi Mauritaaniaga, kelle määrused sätestavad, et kaheksajala vähim lubatud suurus on 500 g. Sellest ei tohtinud me läbirääkimiste käigus üle astuda: me ei saa paluda kolmandal riigil oma õigusakte muuta vaid seepärast, et meie kalurid tahavad püüda väiksemaid peajalgseid. Me tunnistame aga, et selles piirkonnas ei kehti antud teemal ühtlustatud määrust. On teisi riike, kes lubavad püüda väiksemaid peajalgseid ja seega peaks selles küsimuses otsuse langetamine toimuma COPACE organisatsioonis.

Nagu ma juba varem mainisin, ei ole jaotamise aluse, s.o „suhtelise stabiilsuse“ küsimuses komisjon kohustatud suhtelist stabiilsust üle kandma ühest lepingust või protokollist teise.

Lepingus ja protokollis sätestatakse aga, et kui liikmesriigid vajavad rohkem võimalusi, ja kui need palved põhinevad teadusel, varude seisundil, siis kaalutakse neid palveid kindlasti ja ma kohustun ise neid arutama Mauritaaniaga, et rääkida võimaluste suurendamisest näiteks peajalgsete puhul, kui selleks esitatakse konkreetne taotlus.

Pean märkima, et peajalgsete osas kasutati lubasid 22 juhul ja uus protokoll sätestab 25 loa olemasolu, nii et tegelikult loome me rakendamist võimaldava puhvri.

Kui asjaga seotud liikmesriik väidab, et neil on taotlusi rohkem kui 25, siis kui nad esitavad meile konkreetsed faktid, arutame me suurendamise eesmärgil neid Mauritaaniaga, seda alati siis, kui kalavarud lubavad. Ma pean rõhutama asjaolu, et peajalgsete osas on meil probleeme varude jätkusuutlikkuse ja tervisliku seisundiga.

Tahaksin selle üldise suhtelise stabiilsuse küsimuses öelda ka, et me ei saa kahte head korraga saada. Ühest küljest näib, kui asi puudutab peajalgsete jaotamist, ei rahulda jaotamine üht konkreetset liikmesriiki. Aga kui asi puudutab tuunikala ja kõnealuse liikmesriigile jaotatakse tunduvalt suurem osa, on see riigile meeltmööda ja meieni ei ole selle kohta kaebusi esitatud.

Protokolli denonsseerimise ja selle osas uute läbirääkimiste pidamise küsimuses, nimelt et seda taas kord alakasutati, tahaksin korrata proua Isler Béguini öeldut, et sellised lepingud käsitlevad lisaks kalandusele ka arengutoetust. Tegelikult, kuigi me oleme vähendanud kalapüügivõimaluste rahalist komponenti, lasub meil selge kohustus suurendada arengukomponenti ja me oleme seda valmis tegema.

Seega on kokkuvõttes nelja aasta jooksul säilitatud eraldiste jaotamine. Eelarveline toetus kümnendale EAFile teeb tasa järelejääva 40 miljonit eurot aastateks 2009/10–2012 aastase maksega 10 miljonit, ning see tähendab, et Mauritaania saab rahalise paketi omanikuks, mis, kui võtate arvesse seda, mida neile eraldatakse kalapüügivõimaluste kompensatsioonina – mida on vähendatud selle põhjal, mida tegelikult Mauritaania vetes püütakse – ja eelarvetoetuse suurenemist 10. EAFi erakorralise kompensatsiooni kaudu selles protokollis, siis näeme olukorda, kus kogupakett võrdub kalanduspaketiga, mida nad omasid eelmise finantsprotokolli alusel.

Lõpetuseks tahaksin pardalemineku küsimuses öelda seda, et käesoleval pühapäeval toimub töörühma kohtumine selle konkreetse küsimuse arutamiseks ning kokkuleppimiseks ettepanekute ja suuniste osas, mis peaksid probleemi lahendama. Proua Fraga polt algul tehtud parlamendiliikmete osalust puudutava märkuse suhtes leiab komisjon, et sama lähenemisviisi, mida kasutatakse parlamendiliikmete osaluse puhul kahepoolsetes läbirääkimistes, tuleb kasutada ka ühiskomiteede puhul, kus kaks osapoolt on ametlikult esindatud.

Komisjon jätkab aga koostööd parlamendiga kehtiva raamlepingu alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Carmen Fraga Estévez, raportöör. − (ES) Härra juhataja, ma püüan olla süstemaatiline. Esiteks tahaksin proua Isler Béguini tehtud märkuse osas öelda, et arengukoostöö rahalised vahendid suurenevad nende nelja aasta jooksul, mil protokoll kehtib.

Kogu rahalist toetust vähendatakse 19% võrra, aga arengukoostööks eraldatud summad suurenevad 11 miljoni euroni, 16 miljoni euroni, 18 miljoni ja 20 miljoni euroni, nii et kui küsimus on arengukoostöös, siis ei ole teil vaja muretseda, kuna neid summasid tegelikult suurendatakse.

Härra Borg, kaheksajala vähima lubatud suuruse osas ja kuna tehnilised meetmed on kalapüügivõimaluste seisukohast olulised, ütleksin seda, et selle probleemiga ei ole vaja praegusel hetkel tegeleda. Teate ju hästi, et küsimus on ikka veel lahtine.

Ma kordan veel: tegemist on suurima suurusega kogu piirkonnas. Kesk-Atlandi Idaosa Kalastuskomitee (CECAF) ütles oma kohtumisel käesoleval aastal, et kogu piirkonnas tuleks kehtestada ühine vähim suurus ja ma arvan, et siin peaks komisjon püüdma tagada selle, et antud küsimus enam probleemi ei tekitaks.

Mauritaania teaduskomitee koostatud raportis väidetakse, et näiteks novembris võivad Mauritaania kalavetest püütud saagist 50% moodustada 300–500 grammi raskused kaheksajalad, ehk teisisõnu eksisteerib vähima suuruse probleem Mauritaania kalapüügipiirkonnas ja ka mujal.

Suhtelise stabiilsuse küsimuses ma teiega vaidlema ei hakka, aga see on teema, mille üle me parlamendis arutelnud oleme, mis kuulub põhimääruse hulka, millest me oleme rääkinud seoses kolmandatele riikidele väljastavate lubade reguleerimisega, kuid algne vahendite jaotamine on hoopis teine küsimus.

Algsel jaotamisel tuleb austada ajaloolisi õigusi ja kui selle jaotuse alusel kalapüügivõimalusi ei kohaldata, olen ma nõus, et komisjon võib need anda kellele iganes, kes neid soovib ja neid taotleb, kuid algselt tuleb austada ajaloolisi õigusi ja 5. kategooria osas, härra Borg, ei ole seda Mauritaanias tehtud.

Ma rohkem ei täpsusta. Võiksin vastata rohkematele küsimustele aga ma arvan, kuigi ma ilma prillideta väga hästi ei näe, et mul on aeg otsa saanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, 10. juulil 2008.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika