Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/0088(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0459/2007

Esitatud tekstid :

A6-0459/2007

Arutelud :

PV 09/07/2008 - 22
CRE 09/07/2008 - 22

Hääletused :

PV 10/07/2008 - 5.1
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0358

Arutelud
Kolmapäev, 9. juuli 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

22. Viisasid käsitlevad ühised konsulaarjuhised: biomeetria ja viisataotlused (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on Sarah Ludfordi raport (A6-0459/2007) kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega (KOM(2006)0269 - C6-0166/2006 - 2006/0088(COD)).

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, minu arvates toimub selle ettepaneku osas hääletamine arutelu sellisel hetkel, mil ehk ei ole veel piisavalt uuritud kõiki võimalusi kokkuleppe saavutamiseks esimesel lugemisel. Pärast raporti eelnõu vastuvõtmist kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 29. novembril 2007, püüdis eesistuja Sloveenia saavutada liikmesriikide seas üksmeelt teksti mitmete aspektide ümbersõnastamise osas, et võetaks arvesse Euroopa Parlamendi väljendatud seisukohti.

Sellest hoolimata tekkisid parlamendikomisjoni poolt vastu võetud raporti osas lahkhelid kolmes põhiküsimuses. Neist esimene oli vanusepiirang sõrmejälgede võtmiseks, teine käsitles väliste teenusepakkujate territooriumile antud diplomaatilist ja konsulaarpuutumatust ning kolmas puudutas selliste väliste teenusepakkujate kasutamise tingimusi ja ühtlasi ka viisatasu küsimust. Nimetatud kolme küsimuse osas esitas eesistuja Sloveenia uue sõnastuse, mis võtaks arvesse parlamendi muudatusi.

Kolmepoolsetel ministrite nõupidamisel 17. juunil keskendus arutelu peamiselt väliste teenusepakkujate diplomaatilise ja konsulaarpuutumatusele ja selle otsesele tulemile, andmete edastamisele, ilma et oleks jõutud kokkuleppele. Teisi teemasid ei puudutatud. Siiani ei ole kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis toimunud ühtki uut arutelu.

Sõrmejälgede võtmise vanusepiirangu äärmiselt tundlikus küsimuses kinnitavad raportöörile komisjoni poolt edastatud täiendavad tehnilised andmed kuueaastaste ja vanemate laste sõrmejälgede võtmise tehnilist usaldusväärsust. Komisjon toetab siiski eesistuja ettepanekut, et kuue kuni kaheteistaastastelt lastelt tuleks sõrmejäljed võtta ainult tõendamise eesmärgil ja mitte VISis (viisateabesüsteem) tuvastamiseks. Ka on komisjon nõustunud täide viima Euroopa Parlamendi palutud uuringu.

Lisaks märgin ma, et see lahendus näib olevat valitud passide ettepaneku jaoks, mille osas Euroopa Parlament otsuse peab langetama. Mulle näib seega, et oleks kasulikum jätkata arutelusid selles küsimuses, et selgitada välja, kas see ettepanek pälviks parlamendi heakskiidu.

Veel üks probleem käsitleb väliseid teenusepakkujaid. Parlamendi muudatuste põhjal on täpsustatud tingimused, mil liikmesriigid võivad viimases hädas sellised teenusepakkujaid kasutada ja koostatud ka nimekiri nõuetest, mida täita tuleb. Ka peaksid jätkuma arutelud antud küsimuses. Tahaksin teile meenutada, et selle muudatuse lisamine ühistesse konsulaarjuhistesse on oluliseks eeltingimuseks VISi rakendamisel.

Kuigi VISi rajamise määrus ja otsus võeti vastu esimesel lugemisel pärast parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet, võib öelda, et kui praegune ettepanek peaks minema teisele lugemisele, siis ohustab see VISi käivitamist mais 2009. Seega on oluline saavutada antud ettepaneku osas kiire üldine kompromiss.

Härra juhataja, daamid ja härrad, olen siin, et kinnitada komisjoni pühendumust läbirääkimiste ja arutelude jätkamisse, seda eriti muidugi teie raportööri paruness Ludfordiga, aga ka nõukoguga, et eelseisvatel kuudel saavutada rahuldav kompromiss. Mulle näib, et see kompromiss on saavutatav eeldusel, et töö oleks põhjalik ja et eksisteeriks stabiilne kahekõne nõukogu ja parlamendi vahel, kahekõne, mida komisjon omalt poolt igati aitab ja julgustab.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELAN
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford, raportöör. − Härra juhataja, tegemist on viisateabesüsteemi (VIS) paketi kolmanda elemendiga. Kehtivate ühiste konsulaarjuhiste muutumine tagab esmalt kohustuse sätestada VISis salvestatav biomeetria ja selle standardid, ning teiseks viisataotluste vastuvõtmise korra. See võimaldaks tõepoolest VISil tegutsema hakata. Kuigi viisaeeskirjade täielik läbivaatamine sätestatakse viisakoodeksis, mille raportööriks on mu kolleeg Henrik Lax, on eraldiseisva konkreetse ettepaneku tegemise põhjuseks asjaolu, et viisakoodeksi vastuvõtmine võtab tõenäoliselt veelgi kauem aega. Aga oluline on tagada kahe ettepaneku sidusus.

Olen nõukoguga arutelusid ja läbirääkimisi pidanud päris pika aja jooksul. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon võttis mu raporti vastu möödunud aasta novembris ja mul on kahju, et ma ei saa täna esitada esimese lugemise kokkulepet, kuid ma usun, et see on nii osaliselt tänu sellele, et nõukogu on olnud üpris aeglane, aga ka sellele, et nõukogu ei näi olevat valmis reageerima tegeliku liikumisega meie poolt toodud punktide suunas. Nii palun ma oma kolleegides seda raportit toetada sellisena nagu see parlamendikomisjonis vastu võeti ja ma loodan, et uuel eesistujal õnnestub liikmesriike veenda meie arvamust hoolikamalt arvesse võtma.

Ma puudutaksin samu teemasid, millest rääkis volinik, aga jaotaksin küsimused kolme rühma asemel nelja.

Esimene puudutab seda, mida mina näen nõukogu valmisolekuna jätkata väikelastelt sõrmejälgede võtmist, eirates nii põhimõtet kui märkimisväärseid kulusid ja ebamugavust, mida vanematele tekitab lapse sõrmejälgede sage muutumine ning samuti vale sobivus või sõrmejälgede üldse mitte sobimine. Ma ei usu, et ma oleksin komisjonilt selle kohta koguteavet saanud.

Teiseks see, mis minu meelest on liikmesriikide tahtmatus teha koostööd biomeetria kogu esitatud uue väljakutsega tegelemisel

Kolmandaks andmekaitse ja andmete turvalisuse ebapiisav järgimine: vaatamata mitmetele andmekadumisskandaalidele ei ole liikmesriigid piisavalt tundlikud isikuandmete valvamise osas, et ennetada nende kadumist, hõivamist kolmanda riigi poolt või tehnilisi viperusi.

Ja viimaks viisatasu küsimus. Minu arvates ei ole õige, et liikmesriigid peaksid laskma viisataotlejatel maksta oma haldusvalikute eest, lubades äriettevõtetel, millega nad biomeetria kogumiseks lepinguid sõlmivad, viisatasule lisaks täiendavat tasu võtta. Ma leian, et vaatamata korduvatele palvetele ei ole komisjonil ja nõukogul õnnestunud esitada usaldusväärseid ja sisulisi tõendeid, mis toetaksid ettepanekuid hakata kuueaastastelt ja vanematelt lastelt sõrmejälgi võtma. Kui seda iga kahe aasta tagant tegema peab, toob see kaasa märkimisväärse lisakulu. Meie teeme ettepaneku vabastada nooremad kui 12-aastased algselt sõrmejälgede andmise kohustusest, kuid vaadata see kolme aasta möödudes uuesti läbi, pärast üksikasjalikku tehnilise teostatavuse, usaldusväärsuse ja proportsionaalsuse uurimist seoses sõrmejälgede võtmisega väikelastelt. Minu arvates on see mõistlik samm.

Allhangetest nii palju, et mul ei ole midagi üldise kontseptsiooni vastu seni, kuni see parendab teenuseid viisataotleja jaoks ja toimub tingimustel, millega tagatakse viisa väljastamise protsessi ausus, et see on hädaabinõuks ja et teenusepakkuja tegutseb hoones diplomaatilise kaitse all ja tagades, et kohal viibivad konsulaarametnikud, kes juhendavad teenusepakkuja personali. See kindlustaks andmekaitse tagamise ja materjali kaitsmise hõivamise eest, kuid nõukogu ei ole selles suhtes toetust avaldanud. Samuti tundub mulle, et liikmesriigid ei ole üldse valmis kaaluma teise liikmesriigiga ühise taotluskeskuse rajamist.

Lõpetuseks ütlen, et pöördusin artikli 29 osas arvamuse saamiseks riikliku andmekaitse järelevalve töörühma. Nemad juhtisid mu tähelepanu paradoksile, et kuigi viisade usaldusväärsust ja turvalisust tõhustatakse biomeetria kasutuselevõtmise läbi, siis teisest küljest, kui teil on kogumise vahendid, mis ei ole samal tasemel konsulaadis või saatkonna konsulaarosakonnas tagatud julgeolekuga, vähendab see kogu protsessi usaldusväärsust. Ülejäänud punkte, eriti viisatasu, käsitlen oma kokkuvõtvas sõnavõtus.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Klamt, fraktsiooni PPE-DE nimel.(DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, komisjoni ettepanek ühiste konsulaarjuhiste muutmiseks on avatud piiridega ELis väga teretulnud. Minu fraktsioon toetab igati Sarah Ludfordi raportit. Ma tänan raportööri hea koostöö eest, tänu millele oli Euroopa Parlamendi fraktsioonidel suures osas võimalus ühistekstiga nõustuda.

Ühised konsulaarjuhised tuleb uuesti määratleda ja kohandada vastavalt tänasele olukorrale. Tulevikus tuvastatakse viisataotlejad kahtlemata biomeetriliste andmete, näiteks fotode ja sõrmejälgede kogumise teel.

Minevikus sai selgeks, et mõned liikmesriigid, nende hulgas Saksamaa, tõlgendasid ja kohaldasid kehtivaid eeskirju erinevalt ja seega mitte ühtselt. Näiteks aastal 2000 kästi Saksamaa konsulaatidel ja saatkondadel olla viisade väljastamisel vähembürokraatlikud ja kahtluse korral viisa väljastada. Selle lahkuse tulemusena, millega Saksamaa saatkond Kiievis viisasid väljastas, tõusid Ukraina kodanikele väljastatud viisade hulk umbes 150 000-lt aastal 1999 umbkaudu 300 000-le aastal 2001, mis tõi kaasa immigrantide hulga märkimisväärse suurenemise Schengeni alas.

Seega on väga vaja tagada, et kõik liikmesriigid ühtselt kohaldaksid eeskirju Schengeni viisade väljastamiseks. Minu fraktsioon pooldab kompromissi nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, nagu volinik Barrot äsja soovitas.

Meie fraktsioon toetab pea kõiki paruness Ludfordi raporti punkte. Ainsad punktid, mida me ei toeta, käsitlevad laste vanusepiiri sõrmejälgede võtmise osas. Oleme selle poolt, et komisjon ettepanekuga kehtestataks selles küsimuses laste vanusepiir kuuele aastale. Minu fraktsiooni arvates on äärmiselt oluline sellest vanusepiirangust kinni pidada, et ennetada lastega kauplemist ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Martine Roure, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, tahaksin paruness Ludfordi tänada pakutud raporti eest, mida minu fraktsioon igati toetab. ELi viisapoliitika peegeldab seda, kuidas me inimesi tervitame. Seepärast tahame me leida lahenduse, mis võimaldaks meil tagada Euroopa viisade turvalisus ning austada samal ajal viisat taotlevate kolmandate riikide kodanike põhiõigusi, eriti seoses isikuandmete kaitsmisega.

Seda silmas pidades loodan, et nõukogu mõistab Euroopa Parlamendi nõudeid. Me peame leidma kõigile vastuvõetava lahenduse. Ma jagan raportööri muret viisadesse sisestavate biomeetriliste andmete kogumise ja töötlemise allhanke osas. Me ei usu, et piisab vaid liikmesriikide tavade valideerimisest. Kui me tahame saavutada tõelise ühise viisapoliitika, siis on oluline, et liikmesriigid uuriksid enne allhanke tegemist teiste võimaluste teostatavust.

Meie prioriteediks on tagada biomeetrilisi andmeid andvate isikute privaatsuse kaitse. Leiame, et on oluline selgelt määratleda väliste teenusepakkujate lepingud, kes ehk neid biomeetrilisi andmeid koguvad. Lisaks tuleb andmete turvalisuse tagamiseks need koguda territooriumil, millele kohaldatakse tõelist kaitset.

Biomeetriliste andmete kogumisega seonduva vanusepiiri osas ei ole mul mingit ideoloogilist seisukohta. Arvan aga, et meie praegune kogemuste tase ei võimalda meil tagada, et nooremate kui 12-aastaste laste sõrmejäljed oleksid piisavalt usaldusväärsed, et neid kasutamise eesmärgil koguda. Minu arvates annaks see turvalisusest pigem väära arusaama.

Seetõttu tahaksin, et me võtaksime vastu ettevaatuspõhimõtte kehtestades sõrmejälgede kogumiseks vanuse alapiiri 12 aastale ning seda võib siis muuta, kui meie käsutuses on see sõltumatu uuring, mida volinik meile lubas, mis annab kõik vajalik teabe laste sõrmejälgede usaldatavuse kohta.

Mis puutub viisa hinda, mille on loomulikult kindlaks määranud nõukogu, siis see peaks olema suurim võimalik hind. Me ei saa eeldada, et viisataotlejad kannaksid ELi lisanõuete finantskoormat.

Lõpetuseks, volinik, tahaksin öelda, et kiidan heaks töö, mida te nende läbirääkimiste osas teinud olete, sest Euroopa Parlament tahab oma hääle kuuldavaks teha ja praegu näib, et nõukogu ei kuula isegi meie põhiargumente.

 
  
MPphoto
 
 

  Tatjana Ždanoka, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra juhataja, esmalt tahan kogu fraktsiooni Verts/ALE nimel tänada proua Ludfordi suurepärase, ja tema puhul nii tavalise, koostöö eest.

Siiski valmistavad meile muret mõned põhipunktid. Me oleme täiesti nõus Euroopa andmekaitse järelevalveasutusega, et biomeetria kasutamine teabesüsteemides ei ole iialgi ebaoluline valik, eriti kui kõnealune süsteem hõlmab nii paljude inimeste andmeid. Seega oleks meie arvates VISi määrus ise kohasem paik, kuhu lisada sätted nii üldeeskirjade kui erandite täpsustamiseks.

Nagu me kuulnud oleme, tekitab küsimusi ka vanus, millest nooremad lapsed ei pea sõrmejälgi andma. Siinkohal täname raportööri ja teisi kolleege mõistliku otsuse eest tõsta seda vanusepiiri kuuendalt eluaastalt 12-le. Teaduskirjandus ei anna aga tõendeid selle kohta, et noorematelt kui 14-aastastelt lastelt võetud sõrmejäljed võimaldaksid usaldusväärset tuvastamist.

Teiseks probleemiks on viisataotluste allhange. Siin peame kindlustama kohaste tagatiste olemasolu andmekaitse tagamiseks. Ka on raportööril siinkohal õnnestunud saavutada märkimisväärset edu, kui me võrdleme komisjoni algset teksti praeguse tekstiga.

Siiski on meie fraktsioon igati biomeetria ulatusliku kasutuselevõtu vastu. Meie arvates on sellel oluline mõju andmete turvalisusele ja põhiõigustele ja samas ei anna see märkimisväärset kasu. Ka näitavad viimase aja sündmused Itaalias selgelt, kui kergelt võib sõrmejälgede võtmine muutuda võimu kuritarvitamiseks.

Kokkuvõtteks ütlen, et me hindame väga raportööri püüdlusi ja tema julgust parimate tulemuste saavutamisel. Siiski nõustub fraktsioon Verts/ALE väga vastumeelselt biomeetria kasutamisega ELis, kuni selle vajadust ei ole mõistlikult tõestatud.

Seepärast ei saa me raporti poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvia-Yvonne Kaufmann, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(DE) Härra juhataja, pooldan ühiste tingimuste kehtestamist viisade väljastamiseks, et ennetada seda, mida nimetatakse viisadega kauplemiseks. Samas ei poolda ma viisadesse biomeetriliste andmete lisamise põhimõtet, eriti väikelaste puhul. Minu arvates on see täiesti kohatu. Lisaks ei saa me teha ettepanekut võtta sõrmejälgi kuueaastastelt, ilma et suudaksime esitada ulatusliku sõltumatu uuringu selles vanuses laste sõrmejälgede kasutamise kohta ja teadmata, kaua nii vanade laste sõrmejälgi üldse säilitada saab. Ma ei arva, et me saaksime või peaksime sellele tuginedes seadusi vastu võtma.

Ka näen ma probleeme uue pakutud määruse rakendamisel. Kõik taotlejad, ka lapsed, peavad nüüd sõrmejälgede andmiseks isiklikult konsulaati ilmuma. Seda on võib-olla pisut palju oodata inimestelt, kes elavad suurte riikide äärealadel. See võib tähendada, et vähemjõukamate inimeste, eriti perede jaoks ei ole võimalik ELi reisimiseks viisat taotleda. Kas EL soovib tõesti endast välismaal sellist muljet jätta?

Nõukogu ja komisjon püüavad sellega tegeleda erasektori poole vaadates. Nad teevad ettepaneku anda välistele teenusepakkujatele õigus viisataotluste vastuvõtmiseks ja biomeetriliste andmete kogumiseks ning nende edastamiseks vajalikesse konsulaatidesse. Kaasnevad kulud kanduvad siis tegelikult üle taotlejatele. Ja see ei ole kõik! Minu arvates ei peaks nende äärmiselt tundlike andmete turvaliselt ja konfidentsiaalselt säilitamist sel moel tagama. Seega on väga oluline tagada, et allhange, mida tohiks niikuinii lubada ainult kõige äärmuslikematel juhtudel, oleks lubatud vaid territooriumil, millele kohaldatakse diplomaatilist kaitset. Selles küsimuses toetan ma kahel käel raportööri.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE). (PT) Härra juhataja, härra komisjoni asepresident, daamid ja härrad, meil oli selle algatusega plaanis tõhustada kõigi liikmesriikide koostalitlusvõimet, tagada isikuandmete võrdne kaitse ja kõigi varjupaigataotlejate võrdväärne kohtlemine. Eriti toetan ma püüdlusi, mis hõlbustaksid viisade väljastamist taotlejatele ühtse teeniduskeskuse põhimõtte abil ja biomeetriliste tunnuste, s.o näopildi ja kümne sõrmejälje kogumise läbi taotlejatelt, mida säilitatakse keskses viisateabesüsteemis (VIS).

Me peaksime toonitama, et neid andmeid kasutatakse tuvastamiseks, nagu asepresident Barrot juba märkis. See erineb suuresti sellest, mis toimub Euroopa passide osas, kus on lubatud võtta ainult kaks sõrmejälge, et neid ei oleks võimalik kasutada muul otstarbel kui tuvastamiseks, s.o „üks-ühele“ võrdluseks. Sellest vaatenurgast tervitan ma Euroopa Komisjoni valmidust, mille tegi äsja täiskogu istungil teatavaks asepresident Barrot, teha koostööd viies läbi parlamendi tellitud uuringu lastelt sõrmejälgede võtmise võimalikkuse kohta.

Härra juhataja, arvestades, et me kavatseme läbi viia ühenduse viisakoodeksi täieliku hindamise, oleks eraldiseisev arutelu selle konkreetse ettepaneku küsimuses olnud mõistlik vaid juhul, kui see oleks protsessi kiirendanud. Seda eesmärki aga ei saavutatud. Homme hääletame me ettepaneku osas, mille osas ei jõutud esimesel lugemisel kokkuleppele ja mis kujutab vaid aeglase protsessi esimest etappi. Seega kahtlen ma tõsiselt, kas me peaksime jätkama eraldiseisvat arutelu selle ettepaneku küsimuses, kui selle ajakava näib olevat väga sarnane koodeksi enda omaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Härra juhataja, üks kiire märkus. Meie suurim kodanikuvabadus on elu ise. Alati arutletakse ja polariseeritakse, kui me räägime lisaturvameetmetega kaasnevatest küsimustest – küsimustest, mida võidakse näha selle piiranguna, mida me tavaliselt kodanikuvabaduseks nimetame. Tahan vaid olla kindel, et volinik on rahul, et vajalikud kontrollid ja tasakaalud käivad käsikäes sellega, mis praegu meie ees on; olla kindel, et me astu sammu võrra tagasi sellest, mida meile lubatud on; veenduda, et me rakendame vaid turva- ja tuvastamismeetmeid, mida maailm, milles me täna elame, tegelikult tagab.

Mu kolleeg härra Coelho meenutas meile just, et suutmatus jõuda selles osas kokkuleppele esimesel lugemisel sisaldab tohutut sõnumita. Tegemist on väga tundliku valdkonnaga ja üha suurem osa meie kodanikest kahtlustab, et „vabadus“ – kasutades seda sõna üldiselt – neilt ära võetakse.

Lõpetan järgmise märkusega: suurim kodanikuvabadus on elu ise. Me peame elu kaitsmiseks tegema kõik, mis meie võimuses, nii julgeoleku kui lisameetmete osas. Tahaksin teilt kuulda kinnitust sellele, et kontrollid ja tasakaalud on sellele vaatamata olemas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, kuulasin tähelepanelikult erinevate kõnelejate juttu. Esiteks tahaksin teile meelde tuletada sellele toimikule juba lisatud teavet. Laste sõrmejälgede küsimuses öeldi, et arvud näitavad, et sõrmejälgede kvaliteet ja usaldatavus andmebaasis, kuhu kuuluvad 1,5 miljoni viisataotleja andmed, olid väga kõrged, ja mulle öeldi, et seda seisukohta toetav tehniline dokument saadeti paruness Ludfordile.

Enda seisukohast tahaksin teile igatahes kinnitada, et ma olen täiesti valmis käivitama seda uuringut, mida te õigusega palusite, nii et me näeksime tõepoolest, kui usaldusväärsed need biomeetrilised andmed on ning ka seda, kas need on soovitatavad. Arvan, et tegemist on väga hea ideega. Paruness Ludford, ma mõtlesin, et kas me ei saavutaks ehk kompromissi, kui eristame kuue kuni 12 aasta vanustelt lastelt võetud sõrmejäljed, mida kasutatakse ainuüksi tõendamiseks, vanemate kui 12-aastaste laste sõrmejälgedest, mida võib tegelikult kasutada muul eesmärgil.

Igatahes teen ma ka edaspidi kõik, mis minu võimuses, et saavutada kompromiss ELi uue eesistujaga, püüdes tagada parlamendi soovidega suuremal määral arvestamise.

Teise küsimuse, s.o allhankega seoses on meil kindlasti mõned kahtlused seoses lisaga, kus esitatakse miinimumnõuded, mis tuleb lisada liikmesriikide poolt väliste teenusepakkujatega sõlmitud lepingutesse. Komisjon oli väljastanud ka dokumendi, milles tuuakse ära erinevad tehnilised meetodid andmete turvaliseks muutmiseks. Siiski hindan ma teie muret andmete turvalisuse küsimuse üle ja on tõsi, et kolmandas riigis võib tekkida oht, et välise teenusepakkuja territooriumil asuvad andmed võidakse hõivata või läbi otsida. Oluline on tunnistada, et me peame selle ohu suhtes valvel olema. Olen tagasihoidlikult optimistlik, et kahekõne selles küsimuses jätkub. Sellised on minu mõtted. On tõsi, nagu härra Coelho ütles, et me võiksime püüda tagada selle raporti ja viisakoodeksi samaaegse menetlemise.

Seda arvesse võttes saan vaid kinnitada parlamendile ja raportöörile paruness Ludfordile, keda ma tehtud töö eest tänada soovin, et ma soovin siiski kindlasti saavutada kiire kompromissi, paludes nõukogul rohkem parlamenti kuulata ja lootes, et parlament omakorda, võttes arvesse kohustusi, mille komisjon endale võtab, näitab üles mõistmist. Sellist hinda peame me maksma, kui soovime kompromissile jõuda. Toonitan seda punkti kergelt, sest me soovime tõhusat ja ausat viisateabesüsteemi ja kui me sellise süsteemi saavutame, peavad probleemid, millest me siin rääkinud oleme, saama lahendatud, härra juhataja, ja ma tahaksin tänada parlamendiliikmeid, kes täna õhtul oma arvamust avaldasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford, raportöör. − Härra juhataja, tahaksin tänada kõiki kolleege, kellega ma koostööd tegid, ja eriti variraportööre. Meie tegevus oli väga konstruktiivne ja ma tervitasin nende positiivseid panuseid. Kõik nad olid asjaga väga seotud ja ma olen selle eest väga tänulik.

Ma tahan, et VIS toimiks ja alustaks tegevust niipea kui võimalik. Selles suhtes on tegemist minu lapsukesega, kuna mina olin ka süsteemi raportöör. Aga nagu kolleegid rõhutasid, on meil tegemist väga tundlike isikuandmetega ja korraga võib-olla nii palju kui 70 miljoni sissekandega. VISi ei saa kohelda suure eksperimendina. Me peame tegutsema ettevaatlikult. Nõustun nendega, kes väitsid, nagu proua Ždanoka ja proua Roure, et meil ei ole piisavalt kogemusi probleemide enesekindlaks vältimiseks, näiteks seoses kuueaastastelt sõrmejälgede võtmisega.

Volinik rääkis sellest, et võib-olla ei saa me tegutseda tuginedes sellele, et 6- kuni 12-aastaste laste puhul on võimalik ainult tõendamine. See võib eemaldada mõned kahtlused, aga ma ei usu, et nende hulgas ka sõrmejälgede iga kahe aasta tagant võtmise praktilisuse ja selle kulude küsimuse. Tegelikult tundub mulle, et nõukogu ei ole seda asja üldse läbi mõelnud.

Nagu proua Roure märkis, peame me rajama – või oleme juba rajanud – ühise viisapoliitika. Seepärast on nii pettumustvalmistav asjaolu, et liikmesriigid ei ole pea üldse valmis tegema koostööd samal territooriumil ja et nad tahavad viisadele kehtestada lisatasu, ületades nii 60 euro piiri. Tahaksin, et komisjon oleks proaktiivsem ja püüaks innustada liikmesriike erinevates asukohtades koostööd tegema.

Proua Klamt, keda ma väga tänan konstruktiivse kriitika eest ja valmiduse eest meie koos töötada, tegi ettepaneku, et sõrmejälgede võtmine vanematelt kui kuueaastastelt lastelt oleks tõhus tööriist laste kauplemise vastu võitlemisel. Pean tunnistama, et ma ei tea ühtki tõsist uurimust, mis seda toetaks. Miks valida vanusepiiriks kuus aasta? Miks mitte viis, neli, kolm või isegi null? Imikute röövimine võib olla tunduvalt tõenäolisem, kui kuueaastaste röövimine.

Lõpetuseks, härra Coelho ettepanek liita see raport viisakoodeksiga on huvitav. Ta lisas siia arutelusse midagi, mida kriketimängijad nimetavad „googly“-ks ja ma arvan, et me peame selle viima uuesti parlamendikomisjoni ja kuulama, mida nemad arvavad. Ühes osas olen ma eelarvamusteta, aga ma arvan, et see sõltub komisjonist.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 10. juulil 2008.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika