Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Neljapäev, 10. juuli 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Prantsusmaa eesistumise kava esitlemine (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu avaldus Prantsusmaa eesistumiskava esitlemise kohta.

President Sarkozy, tahaksin tervitada teid Euroopa Parlamendis kui nõukogu eesistujat.

(Aplaus)

Ma olen teadlik, et te olete täna tulnud siia pärast pikka reisi Jaapanist. Tere tulemast parlamenti, nõukogu eesistuja.

(Aplaus)

 
  
  

Tahaksin ka tervitada Euroopa Komisjoni presidenti José Manuel Durão Barrosot, kes samuti nagu nõukogu eesistuja saabus just Jaapanist. See oli väsitav reis, ma ei tee enam rohkem sissejuhatavaid märkusi.

 
  
  

Nõukogu eesistuja, ma sooviksin ilma edasise jututa anda teile sõna Euroopa Parlamendi ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolas Sarkozy, nõukogu eesistuja. – (FR) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad, mul on suur au pöörduda teie assamblee poole Euroopa jaoks nii kriitilisel hetkel. Tean hästi, et me kõik kanname suurt vastutust. Muidugi, nõukogu eesistujana on mul suur vastutus, aga kõikide Euroopa pooldajate vastutus on sama.

Kuidas me saame Euroopa välja tuua sellest kriisist, milles ta on? Kuidas me saame ära hoida seisakut? Kuidas me saame ületada oma lahkarvamusi ja kasutada neid sama Euroopa ideaali teenimiseks? Siin seisame me Euroopa demokraatia südames. Igaüks teist, kellel on au istuda siin parlamendis, on pidanud võitma oma kaasmaalaste toetuse. Siin on mehed ja naised vasakult, keskelt ja paremalt; siin on valitud esindajad 27 riigist. Siiski peame me täna pöörama oma erinevused põdura Euroopa Liidu vastupidavuseks.

Me peame tegema need erinevused võimaluseks anda tagasi kindlus neile Euroopa kodanikele, kes on mures. Me peame hoidma demokraatiat elavana, mis tähendab, et me peame osalema arutelus ja samal ajal looma kujutluse Euroopast, mis lükkab tagasi paigalseisu. Igaüks peab olema osaline Euroopa peres, kus on 27 liikmesriiki; mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta. Me oleme vaid mõne kuu kaugusel Euroopa Parlamendile olulisest kuupäevast. Igaühel on mõistlik olla sellest teadlik. Samal ajal peame me jätma sellel hommikul mulje, et Euroopa töötab kõigi jaoks.

Ma olen näinud lihtsamaid olukordi kui see, kus Euroopa praegu on. Kui ma võin rääkida vabalt, olles teadlik, et nõukogu eesistujana pean ma rääkima kõikide nimel, pean ma võtma arvesse igaühe tundeid ja samal ajal tulema välja õigete vastustega.

Esimene tähelepanek: meil on institutsiooniline probleem. Riigipead või valitsused püüdsid leida kompromissi Lissaboni lepinguga. Keegi ei öelnud, et Lissaboni leping lahendab kõik meie probleemid, aga see oli ja jääb kõigi aktsepteeritud kompromissi väljenduseks. Mina kui Prantsuse Vabariigi president pidin oma vastutuse võtma. Prantsusmaa ütles referendumil „ei” ja see põhjustas Prantsusmaale probleeme. Daamid ja härrad, teemad, millega me peame tegelema on väga rasked ja keerulised; püüdkem anda kõigile mõte, et me töötame sellega ilma tagamõteteta ja ilma eelarvamusteta. Just seda meilt oodatakse.

(Aplaus)

Enne valimisi tegin ma Prantsuse rahvale ettepaneku Lissaboni lepingu ratifitseerimiseks parlamendis. Enne valimisi ütlesin ma, et ma ei korraldaks Prantsusmaal referendumit. Ma ütlesin seda Prantsuse rahvale demokraatlikus vaimus; see oli valik, mille ma tegin kolm päeva enne, kui mind valiti, mis võis olla väga tähendusrikas. Ma ei kahetse seda valikut. Ma usun siiralt, et institutsioonilised küsimused, viis, kuidas me Euroopas asju ajame, on pigem parlamendiliikmete jaoks kui referendumiks. See on poliitiline valik, mille ma teen (aplaus) ja see on poliitiline valik, mille ma tegin oma riigis enne valimisi. Seetõttu on see täiesti demokraatlik.

Meil on nüüd probleem iirlaste vastuhääletamisega. Kindlasti pole prantslasel õigust mõista kohut selle tulemuse üle, võttes arvesse varasemaid Hollandi ja Prantsusmaa vastuhääletamisi. Seetõttu lähen ma 21. juulil, esimesel päeval nõukogu eesistujana, Iirimaale, et kuulata, osaleda dialoogis ja püüda leida lahendusi. Eesistujariik Prantsusmaa pakub meetodi ja ma loodan lahendusele kokkuleppel Iiri valitsusega kas oktoobris või detsembris.

Probleem on järgmine: me peame nii vältima oma Iiri sõprade tagantkiirustamist, kui samal ajal määratlema, mis tingimustel ja millise lepinguga me organiseerime 2009. aasta Euroopa valimised. Meil on seejuures natuke aega, aga mitte eriti palju. Me võlgneme oma kaaskodanikele selle, et nad teaksid, mis alustel me kavatseme korraldada Euroopa valimised. See alus on kas Lissaboni leping või Nice’i leping. Uut institutsioonilist arutelu ei tule. Uut lepingut ei tule. See on kas Lissaboni või Nice’i leping.

Kas ma võin lisada, et teha see täiesti selgeks – see on minu arvamus, aga see ei tee seda tõeks – et ma olen üks neist, kes on alati toetanud Euroopa laienemist. 2004. aasta laienemine oli edukas. Perekond on jälle koos – me ei peaks seda kahetsema. Siiski olen ma üks neist, kes on alati soovinud, et Euroopa oleks küllalt tark, et luua uued institutsioonid enne laienemist. See oli viga ja täna me maksame selle eest. Oleks olnud parem luua institutsioonid enne laienemist.

Tahan selle täiesti selgelt välja öelda. Muidugi ei kahetse ma laienemist. Perekond peab kokku jääma. Siiski olen ma järeleandmatu, president Pöttering, et me ei peaks tegema samu vigu uuesti. Kui me jääme Nice’i lepingu juurde, on see 27 liikmesriigist koosnev Euroopa. Kui me tahame laieneda – ja mina isiklikult tahan – on meil vaja uusi institutsioone enne laienemist. Kes oleks arvanud, et Euroopa oma 27 liikmesriigiga ei ole suuteline looma oma institutsioone ja et tal ei ole muud prioriteeti, kui jätkata laienemist? Asjad peavad olema selged: kui me tahame laienemist – ja me tahame laienemist – siis vajame me uusi institutsioone.

(Aplaus)

Lubage mul lisada – ja ma ütlen seda härra Schulzile – et ma olen selle poolt, et tuua sisse Balkani riigid, et meie Horvaatia sõbrad, nagu ka meie Serbia sõbrad, on kaheldamatult eurooplased. Siiski, laienemist pooldavad riigid ei saa öelda „me ei taha Lissaboni lepingut”, ja samal ajal „me tahame laienemist”. See on Lissaboni leping ja laienemine. See pole väljapressimine, sest Euroopas me ei tegele väljapressimisega. See on järjekindluse, aususe ja loogika küsimus. Kui asi puudutab Horvaatiat, peame me jätkama läbirääkimisi, aga igaüks peab kandma oma vastutust. Kui Euroopa kasvab, ja ta peab seda tegema, siis peab ta seda tegema uute institutsioonidega.

Teine mõte: siin ja seal Euroopa aruteludel ma kohtun inimestega, kes ütlevad „tegelikult pole oluline, et meil on eri kiirusel arenevad liikmesriigid”. Võib-olla on meil ühel päeval kahjuks selline EL, kus liikmed arenevad erineval kiirusel, aga see võib olla vaid viimane abinõu. Euroopa on kallilt maksnud selle eest, et on olnud eraldatud häbimüüriga. Euroopa on maksnud kallilt diktaatorluse eest, mis oli peale surutud 80 miljonile eurooplasele. Mõelgem enne tõsiselt, kui jätame kellegi kõrvale.

Kui me pidasime läbirääkimisi Lissaboni lepingu üle Brüsselis, võitles Prantsusmaa, et tagada, et Poola saaks koha Lissaboni lepingus. Kuidas me saame öelda 38 miljonile poolakale, et on palju lihtsam raputada endalt diktaatorluse ikked, mille all nad olid, ja millest nad vabastasid end tänu sellistele kõrgetasemelistele inimestele nagu Lech Walesa ja Johannes Paulus II, kui jääda vabasse Euroopasse? Selles perekonnas on 27 liiget. Kedagi ei tohi kõrvale jätta. Me peame kaasama kõik Euroopa perekonnas – vähemalt töötab eesistujariik Prantsusmaa selles suunas.

(Aplaus)

Mis puudutab teisi teemasid, ja ma usun, et me jõuame neis konsensusele, pole Euroopa jaoks midagi halvemat, kui jätta mulje paigalseisust, selle tõttu, et ta läbib veel ühte institutsioonilist draamat. See oleks meie jaoks kohutav lõks, kuhu langeda. Me lükkame tagasi institutsioonid, mis mõistavad meid hukka paigalseisu pärast, aga samal ajal on eurooplased kannatamatud, kuna nad arvavad, et me seisame liialt paigal.

Hoolimata institutsioonilisest probleemist, võib olla isegi institutsioonilise probleemi pärast, peab Euroopa tegutsema ja tegutsema nüüd. See on sõnum, mida Prantsusmaa eesistujariigina tahaks meil kõigil lasta eurooplastele saata. Me oleme institutsioonilise probleemi lahendamise protsessis, aga me ei ole hukka mõistnud tegevusetust. Mis siis on meie prioriteedid?

Esiteks näidata eurooplastele, et Euroopa võib neid kaitsta. Nüüd tahaksin ma öelda midagi sõna „kaitsmine” kohta. Ammustest aegadest, millal tahes rahvas valis valitsust, oli see nii, et see valitsus kaitseks neid. Härra juhataja, Euroopa peab pakkuma kaitset ilma protektsionismita. Protektsionism ei vii meid kuhugi. Nähes Euroopa kodanikke täna arvamas, et Euroopa, mis oli mõeldud neid kaitsma, on pigem murede kui kaitse allikas, on see tõeline samm tagasi. Seetõttu sõltub meist selle näitamine, kuidas Euroopa kaitseb neid konkreetsetes küsimustes.

Esimene on energia- ja kliimapakett. Kui on üks piirkond, kus meie rahvad ei saa üksinda tegutsedes midagi teha, siis on see meie planeedi ökoloogilise tasakaalu tagamine. Kui asi puudutab saastet, CO2 ja osoonikihti, on piirid meie riikide vahel vähe olulised. Panused on kõrged: valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ekspertide koosolekul taipasime me, et oleme viimane põlvkond, kes saab katastroofi vältida. Viimane põlvkond! Kui me ei tee midagi praegu, siis tulevased põlvkonnad võivad piirata kahjustusi, aga nad ei saa neid ära hoida.

Iga riik maailmas ütleb: „Ma olen valmis midagi tegema, kui teised alustavad esimesena.” Sellise mõtlemisviisiga ei näe meie lastelaste lapselapsed kunagi tehtud otsuseid. Kui eurooplased ootavad, et teised teeksid midagi enne, kui meie tegutseme, võime me kaua aega oodata. Me lõime Euroopa, et viia oma tsivilisatsioonimudel maailma ja kaitsta meie väärtusi.

Nende väärtuste seas on veendumus, et maailm hukkub, kui me ei võta õigeid otsuseid vastu jalamaid. Euroopa peab andma eeskuju. Euroopa peab olema eeskujuks. Meil on eesmärk: 2009. aasta konverents. See konverents peab tegelema ja organiseerima Kyoto-järgse faasi. Euroopa peab tulema sellele ühiselt, olles otsustanud vastu võtta energia- ja kliimapaketi. Kui me seda ei tee, pole meil mingit abinõu saada hiinlasi, indialasi, esilekerkivaid riike ja ameeriklasi tegema jõupingutusi, millega meie nõustusime. Seetõttu on oluline, et Prantsusmaa eesistumise ajal, võtame me vastu komisjoni esitatud energia- ja kliimapaketi.

(Aplaus)

See on nõudlik pakett, see on raske pakett, aga ma tahaksin pöörduda igaühe kohusetunde poole. Kui iga riik hakkab tahtma uuesti läbi rääkida oma erilisi tonte, asju, millega on probleeme, siis, daamid ja härrad, ei jõua me kunagi kokkuleppeni. Seetõttu Prantsusmaa eesistumine palub Euroopa Parlamendil koonduda selle taha, nii et me saaksime energia- ja kliimapaketi järgmise kuue kuu jooksul vastu võtta. See on prioriteet. See ei ole paremtiiva või vasaktiiva prioriteet, see on lihtsalt terve mõistus. Kui me astume läbirääkimistesse ühe liikmesriigiga teise järel, ei ole meil mingit võimalust edu saavutada.

Nüüd on muidugi punkte, mida tuleb selgitada või kohandada. Ma mõtlen eriti väga raskest asjast: nimelt meie firmade probleemidest, mille kohta me õigustatult kavatseme kehtestada eeskirjad, et säilitada planeedi tasakaalu. Kas me peaksime Euroopas kehtestama olulised eeskirjad oma firmadele ja samal ajal jätkama toodete importi riikidest, mis ei järgi ühtegi neist eeskirjadest, mida meie oma ettevõtetele kehtestame? See ei ole protektsionismi küsimus; see on õigluse, õiguse ja keeldumise olla naiivne küsimus. Probleem on piirimehhanismide üle otsustamises. Kas peaks olema vabad kvoodid või kohandamismehhanismid? Ma ei tea, aga igal juhul peame me seda arutama.

(Aplaus)

Teine küsimus: ma saan aru, et mõne riigi jaoks – ma mõtlen eriti neid, kes ühinesid meiega 2004. aastal, kes suures osas toetuvad fossiilkütustele energia saamisel – on neilt nõutud jõupingutused märkimisväärsed. Need riigid räägivad meile: „meil on olnud kasv 10 aastat, palun ärge võtke seda meilt ära.” Kahtlemata on võimalus kaasata kõik, koos komisjoni presidendiga peame me sellega töötama, nii et igaüks mõistaks, et neid pole määratud majanduslikku surutisse, viletsusse, vaesusse ja töötusesse. See energia- ja kliimapakett on meie jaoks täielik prioriteet. Maailm ei saa oodata; Euroopa peab teed näitama.

Teine asi: 27 riigist 24 on nüüd Schengeni alas; teiste sõnadega, 24 riiki 27st. 23, ütlete teie? Olgu siis, 23, aga see pole ikkagi paha. Siia pole kaasatud riigid, kes pole Euroopa Liidu liikmed, aga kes (ja seetõttu on meil sageli arutelud) kuuluvad Shengeni ruumi. Nii et mida see tähendab? See tähendab, et me oleme otsustanud tagada täieliku liikumisvabaduse Schengeni ala riikide vahel.

Tahaksin öelda fraktsioonide juhtidele ja parlamendiliikmetele, et meie Prantsusmaal koos Bernard Kouchneri ja Jean-Pierre Jouyet’ga võtsime vastu otsuse, mida ei olnud lihtne võtta. 1. juulist ei ole enam mingeid tõkkeid takistamaks pääsu Prantsuse tööturule, kuna ma olen teatanud, et tühistan kõik piirangud, mille üle mu eelkäijad läbirääkimisi pidasid. Iga töötaja igast ELi riigist võib tulla ja töötada Prantsusmaal.

(Aplaus)

See ei olnud väga lihtne, see ei olnud väga kerge. Igal juhul, ja Prantsuse parlamendiliikmed parandavad mind, kui ma eksin, mulle öeldi, et see oleks katastroof, kui ma selle otsuse välja kuulutan. Nagu tavaliselt, me tegime otsuse ja mingit katastroofi ei tulnud. Mul ei olnud hea meel vaidluse pärast kurikuulsa „Poola torulukksepa” üle, mis ei andnud ei minu riigile ega ka Euroopale väga head nime. See ei ole see, miks me kõik ehitasime Euroopa Liitu.

(Aplaus)

Siiski, kas nüüd, kui enam pole piire meie vahel, on see õiglane, on see mõistlik igaühele meist jätkata otsustamist oma immigratsioonipoliitika üle, jättes tähelepanuta teiste piirangud? Euroopa sisserände- ja varjupaigapakt on olulise tähtsusega dokument eesistujariik Prantsusmaa jaoks kahel põhjusel.

Esimene neist – ja kas ma võiksin esmalt pöörduda istungisaali vasakule poole – on, et kui kõigil meist, kui kõigil Euroopa riikidel on Euroopa sisserändepoliitika, kaotame me sisserändeteema rahvuslikest aruteludest, kus äärmuslased kasutavad vaesust ja hirmu, et teenida väärtusi, mis ei ole meie omad. Ainus viis saavutamaks mõistlikku arutelu sisserände teemal, on teha see Euroopa poliitikaks. Siis pole enam erakondlikke tagamõtteid, mis sunniks erineva tundlikkusega riike koos töötama.

See, mida Brice Hortefeux’ soovitas, mille kiitsid heaks kõik ministrid ja tuleks arutada Alaliste Esindajate Komitees ja Euroopa Ülemkogus, on minu arvates prioriteet. See näitab, et Euroopa ei taha olla kindlus, et Euroopa ei keeldu inimesi vastu võtmast, et Euroopa vajab võõrtöötajaid, aga et Euroopa ei saa vastu võtta igaüht, kes tahaks Euroopasse tulla.

Lubage mul lisada et, kui asi puudutab poliitilist varjupaika, ei ole üksikisiku jaoks loogiline esitada 27 avaldust 27 demokraatlikule riigile ja mitte saada samu vastuseid iga kord samale probleemile. Lubage mul lisada, et suhete arenemises Aafrikaga oleme me tugevamad, kui me töötame koos, see on Prantsusmaa kui eesistujariigi teine prioriteet.

Kolmas prioriteet: me tahame edasi arendada kontseptsiooni, millest Euroopas sageli räägitakse, kuid mis edeneb aeglaselt, ja see on Euroopa kaitse. Tean väga hästi, et selle teema ümber on palju eriarvamusi, aga lubage mul öelda, mida mina usun. Kuidas te arvate, et Euroopa võib saada poliitiliseks jõuks ja teha end kuuldavaks, kui ta ei suuda ennast kaitsta ja koondada ressursse oma poliitika kaitseks?

Võtke näiteks Kosovo, mis minu meelest on Euroopa Liidu edulugu. See on Euroopa probleem, mille peavad klaarima eurooplased. Kuidas saavad eurooplased jätkata selle tegemist, kui nad ei soeta militaar- ja inimressursse, et täide viia otsuseid, mis me koos oleme vastu võtnud? Kuidas teie arust saaks Euroopa saada kõige õitsvamaks majanduspiirkonnaks maailmas, kui ta ei ole võimeline end kaitsma?

Jah, meil on NATO. Kellelegi ei tule pähe, vähemalt mitte mulle, vaielda NATO kasulikkuse üle. Asi pole valimises Euroopa kaitsepoliitika või NATO vahel, vaid NATO – liidu ameeriklastega – ja sõltumatu Euroopa kaitsepoliitika omamises. Need mõlemad korraga, mitte üks teise asemel. Lubage mul lisada, et me ei saa jätkata nii, et Euroopa turvalisus on tagatud vaid nelja või viie riigi panusel, kui teised rajavad lootuse nende nelja või viie riigi jõupingutustele. Liikmesriigid ei saa jätkata oma lennukite ehitamist eraldi, omades relvatööstusi, mis võistlevad üksteisega kuni hävimise ja äärmise nõrgenemiseni, lihtsalt selle pärast, et nad ei ole piisavalt tugevad, et omada Euroopa kaitsepoliitikat.

Neljas prioriteet: eriti keeruline ühise põllumajanduspoliitika teema. Jõuan nüüd järeldusele, mis on seotud sellega. See on täiesti õige, kuna on raske, et me peame sellest rääkima. Ma tean suurepäraselt, et meie seas on põllumajandusriike, kes raevukalt kaitsevad oma talunike tööd, ja samal ajal riike, kes arvavad, et see poliitika on liiga kulukas.

Daamid ja härrad, kas ma võin pöörduda teie kaine mõistuse poole. 2050. aastal on maailmas 9 miljardit inimest. Juba praegu sureb 800 miljonit inimest nälga. Iga 30 sekundi jooksul sureb laps nälga. Kas on mõistlik nõuda Euroopalt põllumajandustoodangu vähendamist sel ajal, kui maailmas on nii suur vajadus toiduainete järele? Ma ei arva, et see oleks mõistlik. Asi ei puuduta Prantsuse põllumajandust, vaid kainet mõistust.

(Aplaus)

Lubage mul lisada teine mõte: sõltumata sellest, kas teie riik on põllumajanduslik, toiduga kindlustatus puudutab igaüht. Kas on mõistlik kehtestada, õigustatult, jälgitavus- ja ohutuseeskirjad meie karjakasvatajatele ja talunikele ja jätkata samas liha importimist Euroopasse, mis tuleb riikidest, mis ei täida ühtegi neist eeskirjadest, mis me oma talunikele kehtestame?

(Aplaus)

Kolmas mõte: põllumajandushinnad pole kunagi olnud nii kõrged. On täpselt õige aeg rääkida hindadest, rääkida subsiidiumitest ja rääkida ühenduse sooduskohtlemisest. Ma arvan ka, et ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli ja finantsvahenduse vahel oleme me suutelised kokku leppima teatavates põhimõtetes nagu toiduga varustamine ja toiduga kindlustatus Euroopas.

Daamid ja härrad, on suur hulk teisi teemasid: näiteks sotsiaalne mõõde on suur küsimus. Lubage mul midagi öelda. Mõnikord näen ma teatavat vasturääkivust: mõnikord on ainus seisukoht, et Euroopa ei peaks igale poole sekkuma ja et Euroopa peaks sekkuma ainult neis valdkondades, mis puudutavad teda. Siiski on need inimesed, kes süüdistavad Euroopat oma nina igale poole toppimises, esimesed, kes tõstavad häält, kui me ei räägi sotsiaalsest mõõtmest. Siiani on liikmesriigid alati tahtnud, et sotsiaalpoliitika oleks eelkõige liikmesriigi pädevus, kuna pensionid ja tervishoid on esmajoones riiklikud küsimused.

Daamid ja härrad, on hulk sotsiaalseid direktiive, mille suhtes president Barroso käitus õigesti, kui need päevakorda võttis. Ma pean silmas neid direktiive, milles käsitletakse töönõukogusid, ajutist tööd ja hulka põhieeskirju, mis tuleks kehtestada igaühe suhtes Euroopas. Eesistujariik Prantsusmaa seab need prioriteediks.

Ka teised teemad tuleks panna Prantsuse eesistumise päevakorda, isegi kui nad pole Euroopa pädevuses. Las ma võtan näiteks midagi, mis mõjutab meid kõiki: Alzheimeri tõbi. (Mikrofoniväline kommentaar härra Cohn-Bendit’lt: „mitte praegu”). Härra Cohn-Bendit, mulle poleks iial pähe tulnud, et keegi nii noor nagu teie, võiks juba olla mõjutatud sellest haigusest, mis sellest hoolimata, et ei mõjuta teid, mõjutab miljoneid eurooplasi. Need miljonid eurooplased on minu jaoks sama tähtsad kui teie tervis.

(Aplaus)

Muidugi, subsidiaarsus tähendab, et see ei ole Euroopa pädevus. Sellest hoolimata tahaksin ma et Prantsuse eesistumisajal korraldataks koosolek kõigi Euroopa riikide spetsialistidele nii, et me saaksime jagada parimaid tavasid, et uurijad saaksid ühendada oma oskused, et sellest haigusest rohkem teada saada ja et niimoodi võiksime me koos lahenduse leida. Kujutlege, mida eurooplased ütleksid siis Euroopa kohta: on viis nende kohutavate haiguste ravimiseks. Seda, mida ma ütlesin Alzheimeri kohta, võib rakendada ka vähi kohta, mis perekondi lõhestab. Sellel ei ole mõtet, et igaüks teeb omaette nurgas tööd, kui koos oleks meil rohkem vahendeid ja me oleksime tugevamad.

(Aplaus)

Lõpuks, arvestades kultuuri ja sporti, lubage mul öelda, et on suur viga mitte rääkida teemadest, mis mõjutavad eurooplaste igapäevaelu. Meil on nn Euroopa kultuurierand. Me peame tegema kultuurist Euroopa igapäevaelu arutluste osa. Maailm ei pea kummarduma ühe keele ja ühe kultuuri ees. Me peame konkreetselt tegelema videote ja CDde käibemaksu küsimusega, samamoodi nagi tegeleme raamatute käibemaksuga, mille te olete kindlaks määranud.

Spordi kohta, mis ületab poliitilisi erimeelsusi, lubage mul lihtsalt öelda, et ma tahaksin, et Euroopas oleks nn spordierand, nagu on kultuurierand. Ma olen inimeste ja kaupade vaba liikumise poolt, aga ma ei nõustu mõttega, et meie jalgpalliklubid peaksid maksma, kuna see kahjustab investeeringuid, mida paljud klubid teevad teismelistesse poistesse, kes peavad jääma klubisse treenimise eesmärgil. Spordierand, mis tähendab, et sport ei rajane turumajandusel, peaks saama kõigi parlamendiliikmete toetuse.

(Aplaus)

Lõpetuseks, daamid ja härrad, austatud juhataja, tahaksin ma lõpetada – vabandust, et olen siin olnud kahtlemata liiga kaua – viimane tähelepanek. Ma tean, kus ma teen selle tähelepaneku: seal, kus lööb Euroopa demokraatia süda. Euroopa on palju kannatanud. Ta on kannatanud eelkõige meist mõne argpükslikkuse pärast, kes olid õnnelikud jättes Euroopa maksma vastutuse pärast, mis oli tegelikult nende poliitiliste liidrite oma, kes ei tahtnud avalikult teha valikuid, mida nad keeldusid Brüsselis kaitsmast.

(Aplaus)

See on argpükslik. Ma ütlen seda Euroopa Parlamendi presidendile ja komisjoni presidendile: eesistujariik hakkab teiega käsikäes tööle. Kui mõni liikmesriik sellega ei nõustu, las ta tõstab häält. Nagu ma ütlesin Poola presidendile, ta ise pidas läbirääkimisi Lissaboni lepingu üle, ta andis oma sõna, ja sõna tuleb pidada. See pole poliitiline küsimus, vaid moraali küsimus.

(Aplaus)

Siiski on Euroopa kannatanud ka millegi muu tõttu. Euroopa on kannatanud arutelu puudumise tõttu. Ma tahaksin sellega lõpetada, kuna see on minu jaoks väga tähtis. Meie institutsioonid on sõltumatud, aga sõltumatus ei tähenda lahkarvamusi. Kui meil, poliitilistel liidritel pole julgust arutleda, siis kellel on? Arutleda mida? Mis on õige majandusstrateegia? Mis on õige rahandusstrateegia? Mis on õige vahetuskursi strateegia? Mis on õige intressimäära strateegia? Muidugi on igaühel õigus oma uskumusele, ja ma ütlen seda eriti meie Saksa sõpradele. Siiski pole kellelgi õigust takistada arutelu, konstruktiivset arutelu.

Loomulikult tahab igaüks kokkulepet, nagu kaubandusleping, mis praegu on läbirääkimisetapis. Siiski ei tohi keegi karta öelda, et Euroopa ei tohi olla naiivne. Me peame arutama vabakaubanduse eeliseid, aga me peame ka ütlema esilekerkivatele riikidele, et neil pole alust nõuda samu õigusi ilma samu kohustusi võtmata. Me ei tohi karta pidada Euroopa arutelu. Me peame laskuma väärikasse Euroopa arutellu, aga me ei tohi karta kaitsta oma veendumusi.

Me ei sea kahtluse alla EKP sõltumatust, kui me küsime, kas on mõistlik tõsta intressimäärasid 4,25%le, kui USA intressimäärad on 2%. Meil on arutelu. Rahulik arutelu, kus kellelgi pole tõemonopoli. Minul kindlasti mitte ega ka ekspertidel, kes peavad näitama oma otsuste tõhusust.

Just selles vaimus, daamid ja härrad, kavatsen ma koos Prantsuse ministritega sellele vastutusele oma õla alla panna. Ma tean, et see on raske. Ma tean, et kui sa oled nõukogu eesistuja, ei kaitse sa mitte oma riigi huve, vaid Euroopa Liidu huve. Ma tean, härra juhataja, presidendid, et me peame töötama meeskonnana 27 liikmesriigiga Euroopa huvides ja ma loodan, et kuue kuu pärast võib igaüks öelda: „Euroopa on teinud edusamme tänu teie osalusele ja toetusele.”

(Vali aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Austatud nõukogu eesistuja, aitäh teile kõne eest. Ma soovin teile jätkuvat julgust, meelekindlust ja eriti edu kogu teie eesistumisaja jooksul – kui teie olete edukas, on edukas Euroopa Liit ja koos sellega Euroopa Parlament. Te võite olla kindel, et Euroopa Parlament on teie poolel, kui te annate resoluutse panuse, et viia Euroopa Liit edasi helgesse tulevikku. Euroopa Parlament toetab teid selles ülesandes.

Ma tervitaksin ka ministreid, kes siin täna teiega on: Bernard Kouchneri, endist kaasliiget Brice Hortefeux’d, ja eriti teie Euroopa asjade riigiministrit Jean-Pierre Jouyet’d, kes on peaaegu alati siin parlamendis. Tervitan teid südamest Euroopa Parlamendis.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – (FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, ma olen rõõmus, et saan siin täna teiega olla Euroopa Parlamendis, kus tutvustatakse Prantsusmaa kuuekuulist eesistumisaega Euroopa Liidu Nõukogus. Ma usun, et see on eesistumisaeg täis hoogu ja otsusekindlust ja rikas konkreetsete tulemuste poolest, mille suunas me kõik täna töötame. Te tahtsite, et Prantsusmaa tuleks tagasi Euroopasse, eesistuja, ja see on kaheldamatult suurepärane uudis meie kõigi jaoks.

Euroopa kodanikud ja Euroopa Parlament, kes täna siia on kogunenud, ootavad Prantsusmaalt kui eesistujariigilt väga palju. Nagu ma ütlesin meie kohtumisel Pariisis 1. juulil, aitab komisjon eesistujariik Prantsusmaad, pakkudes oma täielikku toetust, et tagada Euroopa Liidu edu nende kuue kuu jooksul. Väljakutsetest puudust ei ole.

Globaliseerumine jätkub ja rahvusvaheline konkurents muutub järjest tugevamaks. Maailma ees on uued väljakutsed nagu fossiilkütuste puudus ja kliimamuutus. Me peame tegutsema kohe, et leida ühised lahendused neile väljakutsetele. Kõik need faktorid tähendavad, et Euroopa peab oma majanduse ümber korraldama, et olla konkurentsivõimelisem, kaasajastama oma sotsiaalmudeleid ja investeerima haridusse, uuringutesse ja uuendustesse. Euroopal on varuks palju trumpe, eriti ühena maailma juhtivatest kaubandusjõududest. Siiski peab tal olema julgust kohaneda. Kui me tahame pakkuda kaitset, peame me kohanema. See on võti.

Pole mõtet eitada, et Euroopa läbib rasket perioodi: iirlaste vastuhääletus ja ülemaailmne majanduskliima, äkiliselt tõusvad nafta ja tarbekaupade hinnad, terav tõus toiduainete hindades ja inflatsioonisurve, mis on ostujõu suurim vaenlane. Inflatsioon on ka sotsiaalse õigluse suurim vaenlane, kuna kui inflatsioon on väga kõrge, siis kannatavad kõige rohkem need, kes saavad madalat palka või elavad pensionist. Kõik need faktorid heidavad varju meie majandusele ja sunnivad meie poliitikuid, nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide tasandil, tegema raskeid valikuid. Me peame nende reaalsustega silmitsi seisma püstipäi ja tegelema nendega realistlikult ja otsusekindlalt.

Me tulime just tagasi G8 tippkohtumiselt Jaapanist, kus ma võisin selgelt näha, et Euroopa Liidu nauditud mõju, nagu ka ootused ja austus, et see on esile kutsutud kogu maailmas, on märkimisväärses vastuolus süngusega, mida sageli väljendatakse ELi sees. Ma võin teile nüüd öelda, nüüd rohkem kui kunagi, et Euroopa Liit paistab väljastpoolt Euroopat positiivse ja otsustava mängijana, mängijana, kellel on maailmalaval tohutu mõju.

Võtkem kaks konkreetset kõneainet, mis olid G8 tippkohtumise keskmes: kliimamuutus ja areng – kaks teemat, milles Euroopa on võtnud initsiatiivi ülemaailmsel tasemel. Ameerika Ühendriigid on nüüd ühinenud meiega võitluses kliimamuutuse vastu, toetades suures osas meie seisukohti. Eelmisel aastal Heiligendammis, mäletan ma, oli meil suuri raskusi – president Sarkozy oli seal – ameeriklaste ja venelaste veenmisega, et nad kiidaksid heaks 2050. aastani kohustuslike eesmärkide põhimõtte. Nüüd oleme selle saavutanud. See oli võimalik tänu meie Euroopa juhtrollile – ma olen selle üle uhke Euroopa institutsiooni presidendina. See on edu, mille me nüüd taas võlgneme Euroopa ühtsusele.

Teine näide on areng ja eriti toiduainete hinnatõus, mis ähvardab kõiki aastatuhande arengueesmärke. Me võisime tegutseda ka katalüsaatorina selles valdkonnas tänu eelmise kuu Euroopa Ülemkogu järeldustele, mis, ma tsiteerin, tervitasid „komisjoni kavatsust liikuda edasi ettepanekuga luua uus fond põllumajanduse toetamiseks arengumaades.”

Euroopa Komisjon võtab selle ettepaneku järgmisel nädalal vastu. Ma arvestan mõlema eelarvepädeva institutsiooni täieliku toetusega, nii et Euroopa saaks kiiresti anda vajalikku abi talunikele, eriti Aafrikas, tihedas koostöös pädevate mitmepoolsete organisatsioonidega. See abi on olulise tähtsusega, et tagada „roheline revolutsioon”, mida Aafrika vajab oma stabiilsuse ja heaolu jaoks, mis, nagu te kõik teate, on ka Euroopa otsesed huvid. Nagu Euroopa Ülemkogu nõudis, püsib meie ettepanek praeguse finantsperspektiivi piirides. Meie pakutav lahendus seisneb säästude paigutamises, et hindade tõus rahvusvahelisel turul võimaldaks Euroopal suunata osa oma põllumajandustoetustest neile, keda hinnakasv kõige valusamalt puudutab. Kogu maailmas on hädaolukorrad ja katastroofiolukorrad. Kui te oleks kuulnud, mida ütles Maailmapanga president, kui te oleksite kuulnud Aafrika riikide ja teiste riikide, mis olid esindatud laiendatud kohtumistel mõnda juhti rääkimas näljast ja nälgasuremisest, mis nüüd kujutab reaalset ohtu nii paljudele inimestele maailmas, saaksite te aru, millises ulatuses on Euroopa abi vajalik ja asendamatu.

(Aplaus)

Seepärast usun ma, et, veelkord – me saame luua hea näite solidaarsusest Euroopa ja Aafrika talunike vahel, illustreerides fakti, et ühine põllumajanduspoliitika ja arengupoliitika võivad töötada ja peavad töötama koostöös, kuna, nagu president Sarkozy just ütles, toiduga kindlustatus on ülemaailmne teema ja me peame selle koos käsile võtma. Mitte üksi, vaid koos.

Seetõttu on tõsi, et on muresid, aga on ka tõsi, et rohkem kui kunagi varem on Euroopa Liidul keskne roll nende lahendamisel. Selle asemel, et vajuda „kriisilembusse”, nagu ma seda mõnikord nimetan – räägitakse isegi erilisest deklinismi fenomenist Euroopas – rõhutagem kindla ja positiivse tegutsemise väärtusi Euroopa Liidus. Igal juhul on see parim viis rahvusvaheliste küsimuste lahendamiseks, mis tõusid Iirimaa Lissaboni lepingu mitteratifitseerimisest. Me peame sellega tegelema, kuna Lissaboni leping võiks panna meid tööle efektiivsemalt, demokraatlikumalt, kuigi me ei tohi kasutada seda ebaõnnestumise vabandamiseks, et me ei suuda otsekohe vastata oma kodanike vajadustele.

Euroopa kodanikud ootavad meilt vastuseid. Parim vastus, mis me saame anda, on rääkida nendega ausalt ja näidata, et meil on poliitilist julgust. Eesistujariik Prantsusmaal on mõlemaid omadusi ohtrasti.

Euroopas, mis on proovile pandud, peame me pakkuma tõendeid, et Euroopa töötab. Me peame keskenduma poliitikale, mis toovad Euroopa lähemale oma kodanikele ja muudavad nende igapäevaelu. Rohkem kui eales varem seame me Euroopale kurssi, mis põhineb tulemustel.

Mina isiklikult olen rahul. Teie prioriteedid eesistujariigina lubavad Euroopal tulla toime tähtsate väljakutsetega, millega ta silmitsi seisab, kui valmistab ette tulevikuküsimusi.

Ma tervitan seda, et eesistujariik Prantsusmaa andis prioriteedi integreeritud energia- ja kliimamuutuse poliitika tutvustamisele. Nagu te ütlesite, eesistuja, on see teie eesistumise tipp-prioriteet ja me teame, kui kindlameelne te olete selle strateegilise lepingu väljatöötamiseks aasta lõpuks, mis seab ELi heale positsioonile läbirääkimistel Kopenhaagenis aasta pärast. Komisjon toetab seda täielikult, nii et me jõuaksime koos Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega ambitsioonika ja tasakaalustatud lepinguni. Ma olen teinud sellest prioriteedi oma institutsioonile ja ma tahaksin veel kord tänada eesistujat tema väsimatu toetuse eest Euroopa Komisjoni esitatud energia- ja kliimapaketile.

Me peame ka liikuma kontrollitud sisserände suunas Euroopas. Me peame kõigepealt tegelema sisserändega, mida vananev Euroopa vajab teatud olulistes majandussektorites ja millega peab kaasnema nõuetekohane integratsioon, nii et me võime oma humanistlikus Euroopas olla uhked integratsiooni üle, mida me pakume neile, kes tõepoolest tahavad siia tööle tulla. „Sinise kaardi” vastuvõtmine Prantsuse eesistumisel oleks tähtis samm selles suunas.

Siiski peame võitlema ka illegaalse immigratsiooni ja ekspluateerimisega, mis sageli on sellest põhjustatud, eriti edendades ettepanekut karistada neid, kes võtavad tööle illegaalseid töötajaid. Selles osas peame tegema suurimaid jõupingutusi – me ei pea ähvardama vaeseid töötajaid, kes tahavad vaid Euroopas töötada, vaid karistama neid, kes neid ekspluateerivad. See tegevus on Euroopale häbiks. Et siin ei oleks eksitust: me peame olema realistlikud sisserändeküsimustega tegelemisel.

Ma olen kindlalt veendunud, daamid ja härrad, et meie suutmatus tegeleda selle küsimusega tõsiselt ja vastutustundlikult, on üks suuremaid ohtusid Euroopale. Me ei lahenda sisserändeküsimust liigse sallivusega igal rindel. See oleks parim vabandus ekstremistlikele jõududele, ksenofoobsetele jõududele. Me peame olema karmid illegaalse immigratsiooni vastu, ja samal ajal näitama, et me oleme suuremeelsed ja ühinenud nende sisserändajate kogukondade suhtes, kes tahavad anda oma panuse Euroopa majanduskasvu ja arengusse. Ma usun, et peame selles selged olema; me peame olema karmid kuritegude suhtes, samal ajal jätkates inimõiguste austamist, mis on Euroopa tsivilisatsiooni ja meie Euroopa integratsiooniga seotud plaanide kaubamärk.

Loomulikult on need tundlikud küsimused, mis on kerge saak poleemikale ja vääritimõistmisele. Sellepärast tahtiski komisjon esitada tasakaalustatud ettepaneku ja visandas 10 olulist põhimõtet, nii et me saame koos edasi minna. Mul oli hea meel näha Prantsuse presidentuuri ja prantsuse justiitsministrit ning siseministrit heaks kiitmas seda integreeritud lähenemist mitteametliku kohtumise ajal Cannes’is sel nädalal.

Ma olen väga huvitatud tähelepanu juhtimisest sellele, daamid ja härrad, et Euroopas, Schengeni alal, kus liikumisvabadus on tõelisus, on absurdne jätkata 27 erineva sisserändepoliitikaga. Me vajame Euroopa sisserändepoliitikat.

Tulekul on ka meie sotsiaalmeetmete kava. Ei saa olla dünaamilist, konkurentsivõimelist majandusmudelit ilma tegelike investeeringuteta sotsiaalvaldkonda, et ennetada vaesuse, tõrjutuse ja kõrvalejäetuse riski. Prantsusmaa seadis komisjoni mõned päevad tagasi esitatud uue sotsiaalmeetmete kava üheks oma prioriteediks. Ma tervitan seda. Et valmistada eurooplasi tulevikuks ette, peame me neile pakkuma võimalusi, juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele, haridusele, tervishoiule ja jätkuvat solidaarsust. Mitte kedagi ei tohi Euroopas jätta tee äärde. Euroopa tähendab võimalusi ja solidaarsust.

Daamid ja härrad, palju teisi projekte käivitatakse tuleva kuue kuu jooksul. Ma ei saa neid kõiki siin kirjeldada, aga ma võin lühidalt osutada kahele, ma tahaks mainida Euroopa kaitseprojekti ja Vahemere Liidu projekti, mis esitatakse järgmisel pühapäeval Pariisis. Ma näen neid kui kahte võimalust Euroopa jaoks tõendamaks oma rolli maailmas. Ka siin sõltub selle ambitsiooni tegelik realiseerimine meist.

Ma soovin Prantsuse presidentuurile nõukogus palju edu, garanteerides komisjoni täieliku toetuse järgmise kuue kuu kestel, mis tõotavad tulla põnevad.

Poliitikute esmane kohustus on kindlalt vastu astuda väljakutsetele ja mitmekordistada jõupingutusi, et nendega edukalt toime tulla.

Me võime koos suuri tegusid teha. Ma tahaksin kiitust avaldada jõupingutustele, mida Prantsuse valitsus on teinud mõne viimase kuu jooksul kõrgeimal tasemel, et teha tihedat koostööd Euroopa institutsioonidega. Institutsioonid, eesistuja ja liikmesriigid peavad kõik käsikäes tegutsema. See on võti ühisele edule, mille me võlgneme Euroopa kodanikele ja ma tahaksin kiitust avaldada eesistuja siin täna taaskord väljendatud lubadustele, nii et nõukogu, parlament ja komisjon saavad koos leida konkreetsed lahendused konkreetsetele probleemidele, millega meie kodanikud iga päev silmitsi seisavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni president, daamid ja härrad, Prantsusmaa on otsustanud, et tema eesistumine on samatähenduslik poliitilise pühendumusega.

Me vajame poliitilist pühendumust, et ületada raskused, mis seisavad Euroopa integratsiooni ees. Kõige sügavam neist on kahtlemata iirlaste vastuhääletamine, mida siin täna hommikul arutati. Me peame kaasama oma kodanikud Euroopasse. On palju põhjusi, miks neil on kahtlused, sealhulgas globaliseerumise, hinnatõusude ja traditsiooniliste perekonna- ja sotsiaalsete väärtuste muutumisega seotud hirmud.

Kui me ei suuda veenda igaüht, et tähtsamate küsimuste nagu turvalisus, kliimamuutus, energia ja ränne üle saab edukalt läbirääkimisi pidada vaid Euroopa Liidu tasandil ja võttes arvesse maailma tähtsamaid piirkondi, peab Euroopa olema ka piisavalt tugev, et veenda Ühendriike, Indiat, Hiinat ja Brasiiliat – me ei saa ette kujutada rahulikku tulevikku.

Prantsusmaa eesistujariigina vajab poliitilist pühendumust ka selleks, et veenda partnereid, et Lissaboni leping aitab meil otsustada efektiivsemalt ja demokraatlikumalt kõigi nende ühiste küsimuste osas. Need minu fraktsiooni liikmed, kes kuuluvad Rahvaparteisse, tahaksid, et kõik need liikmesriigid, kes pole veel ratifitseerinud Lissaboni lepingut, teeksid seda Prantsuse eesistumise jooksul. Pärast järelemõtlemisaega ja kogu lugupidamisega ootame me, nagu tegime Prantsusmaa ja Madalmaadega, Iirimaalt, et ta pakuks oma 26 partnerile lahendust ummikust väljapääsuks. Me palume igal liikmesriigil hoiduda üleolekust ja tegutseda vastutustundlikult. Meie fraktsioon tahaks näha selle institutsioonilise arutelu lõppu ja me oleme rahul, et Prantsuse eesistumine tegutseb selle eesmärgi saavutamise suunas.

Presidendid, daamid ja härrad, kuni me püüame end varustada parema otsustamisvahendiga, kuhjuvad meie probleemid. See on raisatud energia, mida võinuks paremini kasutada töökohtade loomiseks, meie huvide kaitsmiseks ja meie sotsiaalmudeli ning Euroopa edendamiseks tervikuna. Nagu ma ütlesin, vajame me kindlasti poliitilist pühendumust. Me peame ka kindlustama, et meil oleks pühendumus tegeleda prioriteetidega, mida nõukogu eesistuja just esitles. Me peame tegutsema kiiresti, et tegeleda kliimamuutuse, energia, sisserände, toiduga kindlustatuse ja kaitseküsimustega.

Kliimamuutuse ja energia suhtes on alternatiiv selge: kas meie liikmesriigid on veendunud, et nad peavad edusamme tegema ja eeskujuks olema Kopenhaageni tippkohtumise eel, ja kui nii, siis peame me selged otsused vastu võtma enne detsembrit, et tagada meie rahvusvaheliste partnerite vastastikkus, või nad on otsustanud, et hoolimata halvenevatest kliimatingimustest ja meie energiasõltuvusest, ei ole vajadust kiirete meetmete võtmiseks. Vaevalt on mul vaja öelda, millist teed minu fraktsioon toetab.

Ka rände puhul tahame me lõpetada selle silmakirjalikkuse. Samal ajal kui hulk riike kogu maailmas on juba kehtestanud sisserändepoliitika, millel on küllaltki rahuldavad tulemused, viivitab suurem osa meie riikidest nende valikutega. On aeg aruteluks ja otsuseks selles küsimuses, mis peab olema positiivne, inimlik ja vastutustundlik. Euroopa rände ja varjupaiga pakti ettepanek, mis tuleb arutelule oktoobris, on samm õiges suunas ja ma õnnitlen ELi ministreid nende sellel nädalal Brice Hortefeux’ ettevalmistatud ettepanekule antud vastuse puhul. Teil on meie toetus, härra Hortefeux.

Lõpetuseks tahaksin mainida kaht teemat, mis on mulle väga hingelähedased ja on ülitähtsad tuleviku ja meie sõltumatuse jaoks: toiduga kindlustatus ja kaitse. Tahaksin, et me mõtleksime kõige ebasoodsamates tingimustes olevatele inimestele nii kogu maailmas kui meie oma riikides, kelle jaoks tõusvad toiduhinnad on tõeline probleem. Tahaksin, et Euroopa ja eesistujariik Prantsusmaa teeksid jõupingutusi aitamaks neid läbi nende raskete aegade.

Kaitsega seoses tahaksin küsida ainult ühe küsimuse: kuidas saab Euroopa olla usaldusväärne ilma kaitsesüsteemita, mis oleks oma nime väärt? Me vajame kaitset, et tagada rahu Euroopas ja aidata maailma kõige ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi. Meie fraktsioon toetab Prantsusmaa pühendumust eesistujariigina juhatada teed tehes julgeid ettepanekuid oma partneritele nendes kahes strateegilises valdkonnas.

Daamid ja härrad, Euroopa integratsioon on äärmiselt poliitiline teema. Mul ei ole kahtlust, et kui me oleme küllalt julged tegemaks selgeid poliitilisi valikuid, taasavastavad meie kodanikud, et neile meeldib Euroopa. Ma usun kindlalt, et uus eesistumine julgustab meid selles ja meil on olemas kõik, et võita meie kodanike usaldust 2009. aasta valimiste eel.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad, teie arvamuses on mõtteid, milles me oleme samal meelel, härra Sarkozy, ja ma tahan mõnda neist üksikasjalikumalt käsitleda. Mul on hea meel, et te olete Jaapanist elusa ja tervena tagasi. Nüüd me oleme jälle ära kuulanud uue rea kliimamuutust puudutavaid lubadusi ja on aeg need kohustused täita.

Teil on õigus, et kliimapakett on prioriteet: meie fraktsioon jagab seda seisukohta. Teil on õigus ka siis, kui ütlete, et riigid üksi ei suuda seda saavutada – muide, isegi mitte sakslased ja prantslased, kes Straubingis ise kokkuleppe saavutasid. Veel 25 riiki on selles osalised, eelkõige on see Euroopa Parlament, kes teeb lõpliku otsuse. Me teeme seda koos teiega, koostöös, aga ärge tehke salaja algatusi, isegi mitte koos Angela Merkeliga, ükskõik kui hea mõte see näib olevat.

Kuna te mainisite sporti, vaatasin ma täna hommikul Prantsuse ajalehti, teada tahtes, mida seal kirjutatakse härra Sarkozy visiidist Euroopa Parlamenti. Mitte midagi! Palju kirjutatakse Tour de France’ist ja see on sakslane, kes praegu kannab kollast särki.

(Vahelehüüud)

Härra eesistuja, ma kuulasin tähelepanelikult teie teisi mõtteid kliimamuutusest ning eelkõige Lissaboni lepingust. Tõepoolest, kui me tahame oma kohustusi täita, vajame me vahendeid ja see seab meid dilemma ette. Kodanikud nõuavad meilt rohkem tõhusust, rohkem läbipaistvust, rohkem demokraatiat ja nad tahavad, et riikide parlamendid oleks demokraatlikumad ja mõjukamad. Kõik see on õige, aga iga kord, kui me tahame kohustusi täita, haaratakse meilt käest vahend, mida me vajame, nimelt muudetud leping.

Teil on õigus: see tähendab, et me vajame uut lähenemist, uut algust. Me peame püüdma selle lepingu jõustada. Ma arvan, et on suurepärane, et te lähete Iirimaale ja töötate konstruktiivselt koos Iiri rahvaga. Kui ma tohin teile isiklikku nõu anda, siis jätke seekord Bernard Kouchner Pariisi. Mul on mulje, et tema senised panused ei ole just aidanud meil iirlasi veenda.

(Aplaus, vahelehüüud)

Siiski räägin ma teemast, milles me teiega oleme täiesti erineval seisukohal. Te kõnelesite oma eesistumisaja neljast prioriteedist ja ma ootasin, kas on olemas ka viies. Siis mainisite te mitmeid muid asju, mis te ütlesite olevat väga tähtsad – mitte prioriteedid, lihtsalt teised asjad. Nende „teiste asjade” hulka kuulus ka sotsiaalne Euroopa, mille kohta te ütlesite, et see on rahvusriikide asi. Ma usun, et see on suur viga.

(Aplaus)

Ma tahan teile öelda, et me ootame Prantsusmaalt eesistujariigina teistsugust lähenemist. Sotsiaalne Euroopa ei tähenda seda, et me tahame rajada Euroopa sotsiaalameti või Euroopa tasandi peretoetuse. Sotsiaalne Euroopa on midagi muud: inimesed on õigustatult pikka aega uskunud, et Euroopa teeb võimalikuks majandusliku edu. Me oleme 50 aastat selle kallal töötanud, et tagada, et majanduslik edu Euroopas viiks majanduskasvuni ja rohkemate töökohtadeni, ja oleks alati sotsiaalkindlustuse garantii.

Üha enam inimesi tänapäeval tunneb, et meil toimub täpselt vastupidine – Euroopa majandusedu on kasulik vaid mõnele suurele kontsernile, üksikutele kindlustusseltsidele, riskihajutamisfondidele või suurettevõtetele, aga mitte inimestele. Euroopa Liidu ülesanne on anda neile tagasi see tunne, et majanduskasv Euroopas, selle kontinendi majandusedu, ei teeni mitte panku ja suuri kontserne, vaid iga üksikut kodanikku. Veelgi enam, kui seda peavad tagama rahvusriigid, siis teie kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja olete kohustatud ütlema oma kolleegidele riigi- või valitsusjuhtidele, et nad peavad kindlustama, et nende rahvusriikides seatakse esiplaanile sotsiaalne õiglus, mitte vaba turu radikaalsus.

(Aplaus)

Soovin lisada, et meil on Euroopa Kohus, mis langetab iga päev otsuseid ja kelle otsused võivad muuta ka üksikute liikmesriikide sotsiaalhoolekandemäära ilma, et neil oleks vahendeid selle vaidlustamiseks. Seetõttu vajame me sotsiaalset Euroopat, härra eesistuja, ja seetõttu ootan ma, et te muudaksite oma seisukohta selles küsimuses detsembriks. Vastasel korral ei saa Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioon teid toetada.

Härra eesistuja, hirm sotsiaalse tõrjutuse ees viib ohtlike arenguteni ja üks ohtlik areng on, et kaitsepositsioonil olevad valitsused usuvad, et nad suudavad juhtida kõrvale sotsiaalse tõrjutuse hirmu vähemuste tagakiusamise läbi. Me kogeme seda praegu ühes Euroopa Liidu liikmesriigis. Ma ei tea, kui suure protsendi Itaalia rahvustikust moodustavad romide lapsed, aga ma tean, et kui valitsus läheb ja ütleb, „nad registreeritakse politseiasutuses, neilt tuleb võtta sõrmejäljed”, väidetavalt eesmärgiga pakkuda neile sotsiaalkaitset, siis on see Euroopa põhiõiguste raske rikkumine.

Teie maa, Prantsusmaa, andis Euroopa rahvaste ühendusele esimese põhiõiguste harta. Esimene inimõiguste deklaratsioon tuli teie riigist. Selle vabariigi presidendina olete te osa oma maa traditsioonidest. Ma palun teid nõukogu eesistujana mõjutada Silvio Berlusconi valitsust, ja öelda, et Euroopa on ühendus, mis on rajatud õigusriigile, ning mis ei ole omavoliliit.

(Vali aplaus)

Euroopa Liidu ees on palju suuri väljakutseid, aga kui me ei taga sotsiaalkindlustust Euroopas, pöörduvad inimesed sellest Euroopast ära, ja kui nad ära pöörduvad, ei ole ka Lissaboni lepingust mingit kasu – kogu projekt kukub läbi. Seetõttu vajame me julgust. Ma tean, et te olete julge mees. Meie toetame teie prioriteete, nüüd toetage teie meie omi – sotsiaalne Euroopa ja kliimamuutus, institutsiooniline reform ja inimõigused. Siis on teie eesistumisaeg edukas.

(Aplaus vasakult)

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja, ma küsiksin eesistujalt, kas iirlaste hääletamine Lissaboni lepingu vastu muutis tema mõjuvalt ette valmistatud eesistumisaja küsitavamaks. See tegi ka argumendid praktilise, probleeme lahendava Euroopa vajaduse järele tugevamaks kui kunagi varem.

Energia- ja kliimapakett muutub iga päevaga kiireloomulisemaks. Käibemaksu piiramine on lühiajaline meelehea: Euroopa peab vähendama oma sõltuvust naftast ja gaasist. Me vajame suuremaid investeeringuid taastuvenergiasse: väikeseid ja piirkondlikke, et vähendada majapidamisarveid, ning suuri, nagu Vahemere Liidu kasutamine investeerimiseks kõrgepinge päikeseenergia tootmisse Põhja-Aafrikas.

Teisipäeval kiitis G8, kes on peaaegu kahe kolmandiku maailma CO2 allikas, heaks eesmärgi vähendada heitkoguseid 50%. Kuid esilekerkivatel riikidel on õigus öelda, et eesmärk peaks olema kõrgem – võib-olla 80% – koos vahe-eesmärkidega.

Toiduhindade stabiliseerimiseks vajame me häid ideid, nagu komisjoni voliniku Fischer Boeli hiljutised ühise põllumajanduspoliitika reformid, mitte protektsionismi, olgugi varjatult. Tõsi on, et inimesed hoolivad rohkem bensiinihinnast ja leivaarvest, kui meie liidu suurtest eesmärkidest. Tänapäeval ei peaks keegi ütlema: ‘Qu’ils mangent de la brioche’ („Las nad söövad kooki.”)

Eesistujal on õigus, kui ta keskendub rändele. Aga ränne on kontrollitav vaid siis, kui me ohjame meeleheidet, mis paneb nii paljusid riskima nii paljuga, et tulla siia. On vaja teid seaduslikuks rändeks, rangeid meetmeid inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu, ja meie talupoliitika reformi paigaltstardiga majanduskasvuks päritoluriikides. Võib olla optimistlik nõuda Prantsusmaalt kui eesistujariigilt turgude liberaliseerimist. Aga turvalisuse tagamiseks meie piiridest seespool peame me andma lootust neist väljaspool.

On teine viis, kuidas Prantsusmaa saab tuua kaasa uuendusi. Prantsusmaa andis meile inimõigused. Nüüd peab Prantsusmaa juhtima nende kaitsmist. Kodus aktiivselt tegeledes diskrimineerimisvastase direktiiviga. Välismaal: tagades rahu Balkanil, Euroopa Liidu tulevikus, kasutades Vahemere Liitu inimõiguste edendamiseks Põhja-Aafrikas; ühendades meie tegemisi Venemaaga ja mõistes hukka Hiina haarangu dissidentidele.

ALDE fraktsiooni nimel. – (FR) Eesistuja, ärge minge Pekingisse. Mängige meeskonnamängu.

(Aplaus)

Voltaire ütles meile: „Kõik surelikud on võrdsed – mitte päritolu, vaid voorused eristavad meid.”

fraktsiooni ALDE nimel. – Ja eeskujuks olles saab Euroopa näidata selle tõhusust ja nõuda, et tunnistataks iga mehe ja naise väärikust.

Eesistuja, selleks, et olla edukas, peate te saavutama üksmeele. Teil on vaja, et parlament, nõukogu ja komisjon töötaksid koos 27 liikmesriigi ja täiskogu seatud ühise tegevuskava alusel. Kui me väitleme, siis peab see olema tegevuskava, mitte sõnumitoojate üle. Te laskusite vaidlusesse EKP presidendi ja kahe komisjoni volinikuga, aga nad esindavad meie liitu ja poliitikat, millega me oleme nõustunud. Euroopa komme ei ole „jaga ja valitse”. Me peame seisma oma põhimõtete eest, aga töötama koos, et saavutada ühiseid eesmärke.

fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja, ma tean, ma hakkan lõpetama, aga palun andke mulle „soixante petites secondes pour ma dernière minute” Carla Bruni abikaasaga.

(Naer)

fraktsiooni ALDE nimel. – Eesistuja, kui te seisate oma põhimõtete eest ja lasete meil teha koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, kui te teete seda, siis liberaalid ja demokraadid töötavad koos teiega.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini, fraktsiooni UEN nimel.(IT) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad, selleks, et tuua kodanikud Euroopale lähemale, on vaja, nagu ma ütlesin Euroopa uue aluslepingu konvendis, anda Euroopale hing, mis austaks erinevaid keeli ja identiteete, taaskinnitaks ühiseid juuri ja väärtusi, ning teie, eesistuja, püüdsite seda hinge oma tänases kõnes väljendada.

Nagu Strasbourg on uuendatud rahu sümbol, nii lehvib Euroopa lipp täna kõrvuti rahvuslippudega, ja peaks olema kõigi kodanike, kes on ühendatud kaitse, turvalisuse, kultuuri ja majanduskasvu ühise projektiga, nähtav sümbol, ning keskpanga läbipaistvus: võib olla see puudub senini uuest lepingust.

Poliitika peab andma noortele selged sihid. Majanduslikku tulevikku ei saa olla ilma keskkonnasäästlikkuseta ja õiguste austamist ilma ühiste kohustuste tunnustamiseta. Me loodame, et eesistujariik Prantsusmaa lisab oma eesmärkide hulka Euroopa kohustuste harta. Demokraatia ja vabadus põhinevad reeglite kohaldamisel. Internet ei või olla terrorismi, lastega kaubitsemise ja vägivallale õhutamise vahend. Me peame oma riikide seadused kooskõlla viima, sisserändest kuni vähemuste kaitseni, energiast ühilduva progressini.

Uus Euroopa uute suhete jaoks Aafrikaga. Mitte lihtsalt rohelised kaardid ja kaubandus, vaid vastastikune majanduskasv, ühiselt Euroopa-Vahemere projekti jagamine; me peame mõtlema terrorirühmitustest Mogadishus ja vägivallast Zimbabwes, mis takistavad demokraatia arengut. ELis on liiga palju kõhklusi: me palume nõukogul heaks kiita „made in”, nii et rahvusvahelisel kaubandusel võiksid olla selged eeskirjad.

Võltsimise ja ebaseaduslikkuse vastane võitlus on majanduslik probleem, aga see mõjutab ka meie kodanike tervist ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on kultuuriväärtus, mida tuleb kaitsta. Me pakume eesistujariigile Prantsusmaale oma kindlat toetust, nii et lootused saaksid reaalsuseks, mida kodanikud jagavad ja nii, et võimalusel toetades teaduse arengut haruldaste haigustega võitlemiseks, saame ma võidelda ka meie intelligentse sõbra härra Schulzi endeemilise antipaatiaga peaministri Berlusconi suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud president, teie Euroopa voluntarism, teie ambitsioonid seoses Euroopaga on väljakutse, mida Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon jagab. Ma ütleksin isegi teile tuntud laulu parafraseerides: „see on narkootikum, millest me kõik sõltume”.

Siiski tahaksin öelda järgmist. Kui oleme piisavalt auahned ütlemaks ühel hetkel, et aktsepteerime kliimapaketti praegusel kujul, ning järgmisel hetkel alistume Saksa autotööstuse lobitööle, oleme kaotanud, sest siis võib igaüks tulla ja öelda, et ärge meid unustage. See on probleem. Me ei saa kurta, et bensiin on liiga kallis ja samal ajal lubada autotööstusel ehitada bensiinineelavaid autosid. Meil on olnud tehnoloogia energiatõhusate autode tootmiseks juba 15 aastat, aga kuna pole reegleid, mis sunniksid tootjaid seda tegema, siis maksavad tarbijad nüüd bensiini eest sellist hinda, nagu see praegu on. See on tõsiasi – niimoodi on asjad.

(Aplaus keskelt ja vasakult)

Te nimetate Euroopa sisserände ja varjupaiga pakti. Las meil siis olla Euroopa sisserände ja varjupaiga pakt. Käivitage dialoog legaalseks sisserändeks, las Euroopa Parlament võtab osa kaasotsustamismenetluse teel, nii et meil on tõeline poliitiline arutelu, tõeline demokraatlik arutelu. Ma olen tüdinenud, härra Daul, sest iga kord, kui me räägime väljarändest, hakkame me 15 sekundi pärast rääkima illegaalsest immigratsioonist, sisserände ohust. Kõigepealt, kui Euroopa on see, mis ta täna on, siis tänu neile meestele ja naistele, kes on ta koos meiega rajanud. See on tõsi.

(Aplaus keskelt ja vasakult)

Palun, ma ei ole ingel, aga me ehitasime maja ilma usteta. Inimesed tulevad sisse akendest. Ma ütlen teile: „Avagem uksed, nii et inimesed saaksid Euroopasse tulla, ja otsustame siis, mida teha nendega, kes tulevad illegaalselt.” Te ütlete meile: „Me vajame oskustöölisi”, samal ajal saadab Euroopa igal aastal koju kümneid tuhandeid üliõpilasi, kes on siia õppima tulnud. Las nad jäävad siia – kui nad on siin õppinud, ei ole nad illegaalsed immigrandid.

Nüüd pöördume mõtte juurde, kus te ütlesite, et sotsiaalne mõõde ei ole Euroopasisene pädevus. Eesistuja, te ei kaitse eurooplasi, kui me ei tee koostööd võitluses sotsiaalse ja maksudumpinguga. Meil on vaja, et eurooplased sellele probleemile julgelt vastu astuksid. Me peame selle peatama ja me aitame teid selle juures. Meil on vaja diskussiooni keskpangaga? Peame siis diskussiooni. Meil on vaja diskussiooni iirlastega? Peame siis seda. Me peame lõpetama ütlemise, et sotsiaalne mõõde ei ole Euroopa pädevuse osa. See ei saa jätkuda.

(Aplaus keskelt ja vasakult)

Nüüd tahaksin pöörduda nende küsimuste juurde, milles me oleme täiesti eriarvamusel. Te lähete Hiinasse, et osaleda olümpiamängude avamisel koos Hiina presidendiga. Ma loodan, et te naudite seda! Mina isiklikult mõtleksin kõigi vangide peale, kes mädanevad Hiina vanglates. Ma mõtleksin kõigi nende peale, kes on vahistatud. Ma mõtleksin kõigi nende peale, keda väärkoheldakse Tiibetis. Teil oli suurepärane võimalus kaitsta Euroopa demokraatia ja vabaduse väärtusi öeldes: „Ma ei osale olümpiamängude avamisel, sellel Hiina kommunistliku partei maskeraadil.” Seda tahame me kuulda.

(Aplaus keskelt ja vasakult)

Ma ütlen teile, et kui hakkate oma mälestusi kirjutama, kahetsete seda, mida olete teinud. Te kahetsete seda, kuna need inimesed, kes panid need süütud kodanikud luku taha, ütlevad neile: „Näete, me võime teha, mida tahame: läänemaailm tahab vaid meie turgusid.” Härra president, on häbiväärne, on haletsusväärne minna olümpiamängude avatseremooniale.

(Aplaus keskelt ja vasakult)

 
  
MPphoto
 
 

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni president, ma tahaksin keskenduda oma kõnes Prantsusmaa kui eesistujariigi kaksikmoraalile, nimelt selle kaheldamatule tugevale küljele ja kõik-on-liiga-ilmne nõrgale küljele.

Selle tugev külg on võrreldes tavaliste liidu tenoritega, et ta ei ütle, et Euroopal läheb hästi ja me peaksime jätkama samas vaimus, kui üha rohkem eurooplasi arvab, et tal läheb halvasti ja et asjad peavad muutuma. Siiani on asi korras. Aga mis edasi? Siin ongi probleem. Mis järeldusi te teete, austatud president, sellest ilmsest selgusest õiguspärasuse kriisist, mida liit täna kogeb, eriti seoses majandusmudeli ja toimimisviisiga?

Te ütlesite, et tahate mõista ja et te austate eurooplaste muresid, mis puudutavad liitu, aga te avaldate survet Iiri rahvale, et nad võtaksid tagasi oma otsuse, kui nad ütlesid lihtsalt välja selle, nagu ka prantslased ja hollandlased, mida miljonid eurooplased mõtlevad. Te kritiseerite, õigusega, viisi, kuidas Euroopa Keskpank on tegelenud euroga oma elevandiluutornist, aga te ei soovita kunagi selle põhikirja läbivaatamist, mis kingib neile kõik need volitused ja isegi määrab selle ülesande!

Te väidate sisserände küsimuses, et tahate „teenida meie väärtusi”, aga te toetasite häbiväärset direktiivi, mille on hukka mõistnud ÜRO inimõiguste ülemkommisar, kõik inimõiguste organisatsioonid ja Euroopa kirikud, just selle pärast, et see rikub põhilisi inimväärtusi. Te eirate sotsiaalset küsimust – mis, nagu te ütlete, peab jääma liikmesriikide ainuvastutuseks – aga te ei ütle midagi Euroopa Kohtu kohta, mis langetab otsuse otsuse järel, pannes erinevad sotsiaalmudelid liidu sees üksteisega võistlema toetudes ise asutamislepingu artiklitele 43 ja 49.

Te ütlete, et teile ei meeldinud „Poola torulukksepa” kujutis. Mulle ka mitte. See oli populistlike parempoolsete välja mõeldud väljend, mille tegi televisioonis populaarseks härra Bolkestein. Mina ütlen: „Tere tulemast töölistele kõigist riikidest” samadel alustel kõigis valdkondades.

(Aplaus vasakult)

See on täpselt see, mille praegune Euroopa õigus tagasi lükkab. Eesistuja, kas ma võin teile meelde tuletada, et vastavalt komisjonile Alam-Saksimaal sama töö eest samal ehitusplatsil võib teisest liikmesriigist pärit tööline saada palgaks poole saksa tööliste miinimumpalgast. See on see, mida me ei taha. Kas te teate, mida arvab mees, keda ei saa süüdistada populismis, nimelt John Monks, Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni peasekretär? Ta peab neid otsuseid „arvestatavalt küsitavateks”, kuna need määravad „majandusliku vabaduse juhtpositsiooni põhiõiguste ja tööõigusest kinnipidamise üle”. Mis on teie vastus selle peale?

Te väidate, et tahate ehitada „Euroopa, mis kaitseb”, aga me ei kuule, et te kritiseeriks kõiki neid struktuurimeetmeid, mis teevad eurooplaste eksistentsi ebakindlaks: kohustuse avada üldistes huvides tegutsevad ettevõtjad konkurentsile; stabiilsuspakti surve palkadele ja sotsiaalvaldkonna kulutustele ning hulk „suuniseid”, mille on ette valmistanud komisjon ja vastu võtnud nõukogu ning mida te oma riigis agaralt kohaldate.

Ma võiksin nimetada suunist nr 2: pensioni-, sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemide reform. Suunis nr 5: tööturu paindlikkus. Suunis nr 13: põhjendamatult konkurentsi takistavate regulatiivsete, kaubanduslike ja muude tõkete kõrvaldamine. Ja ma ei maininud kõiki neid.

Prantsuse – ja Itaalia – vastupidine seisukoht ei võimaldanud nõukogul just ületada kohustusi, mis ta ise võttis, nõustudes direktiivi ettepanekuga, mis keelab 65tunnise töönädala. See pühitseb Dickensi Euroopa uueks isaks!

Veel viimane sõna, austatud president: sellel nädalavahetusel, oma Euroopa külaliste – parlamendi presidendi, komisjoni presidendi ja 2000 prantsuse paremtiiva ettevõtete juhtide – ees lõpetasite oma kõne sõnadega, mida ametiühinguliikumine tõlgendas tervikuna kui õhutust – ja väga rumalat – väites, et kui nüüd toimub streik, Prantsuse rahvas isegi enam ei märka seda. Päev pärast seda kõrgelennulist sündmust seletas teie haridusminister, et see oli „viis meie Euroopa partnerite rahustamiseks kõige tähtsamate kohalolekul nende seast”. Hästi, kui te peate solvama ametiühinguid, et rahustada Euroopa juhte, siis on tõepoolest aeg muutusteks Euroopas.

(Aplaus vasakult)

 
  
MPphoto
 
 

  Philippe de Villiers, fraktsiooni IND/DEM nimel.(FR) Austatud Prantsuse Vabariigi president, oma igapäevaelus peavad Euroopa inimesed kahjuks toime tulema Brüsselis ja Frankfurdis asuvate Euroopa Liidu ametiasutuste poliitika hävinguliste tagajärgedega. Euroopa inimesed näevad iga päev üha rohkem ja rohkem, et kõik nende volitused libisevad nende sõrmede vahelt, et nende vabadused võetakse ära, olgu see siis ostujõud, kallis euro, GMOd, maks, kalapüük, kaubanduse kaitsemeetmete puudumine, sisseränne, või isegi jalgpall, mida te ise mainisite mõni minut tagasi. Kõik libiseb neil sõrmede vahelt ja ma ütleksin, austatud vabariigi president, Euroopa Liidu president, et kõik libiseb teie sõrmede vahelt. Te ütlesite ise nii, te juhtisite sellele kriitiliselt tähelepanu. On ülim aeg tegutseda ja viia oma teod kooskõlla oma sõnadega.

Hetk tagasi kritiseerisite te ühenduse eelistamise puudumist, ja teil on õigus. Siiski lubage mul meenutada, et see kõrvaldati Marrakeši lepinguga, mille teie heaks kiitsite, ja seda pole Lissaboni lepingus, mida te koostasite.

Te taunite keskpanga vastutustundetust ja palute alustada arutelu. Meie tahame otsuseid. Vahest võin teile siin meenutada, et keskpanga iseseisvus, see vastutustundetus, mida me näeme tööl iga päev, organiseeriti ja ametlikustati Maastrichti lepinguga. Te kahetsete, et ei jõudnud Brüsseliga kokkuleppele nafta maksude langetamise osas, aga see on lihtsalt Nice’i ja Amsterdami lepingu tagajärg, mille te ratifitseerisite parlamentaarsel teel.

Lühidalt, te kaebate täna ja iga päev tulemuste üle, mida te ise iga päev julgustate, teiste sõnadega riigi volituste äravõtmine postdemokraatlike foorumite, mis koosnevad ametnikest, pankuritest ja kohtunikest, kasuks. Teie Euroopa Liidu eesistumine on ajalooline võimalus saada Euroopa jälle õiges suunas liikuma, Euroopa, mis põhineb rahvaste vabadusel, mis austab demokraatiat. Sellepärast palume me teil austada Iiri rahva hääletustulemust ja kuulutada Lissaboni leping surnuks. Mitte Euroopa inimesed ei pea sobituma Brüsseliga, vaid Brüssel peab sobituma Euroopa inimestega!

(Aplaus kõneleja fraktsioonist)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Marie Le Pen (NI).(FR) Austatud president, siin pandi teid kuueks kuuks ametisse Euroopa Liidu presidendi vahelduvasse ja lühiajalisse rolli. Erinevalt Prantsuse valijaskonna enamusest, olete teie näidanud end agara Euroopa poolt olijana, isegi minnes nii kaugele, et esitledes uuesti vaevu erinevat Lissaboni lepingu varianti, põhiseadust, mille koos hollandlastega lükkas tagasi Prantsuse rahvas 2005. aastal. Paraku said teie plaanid ootamatu takistuse Iiri rahva tahte kujul.

Lissaboni leping on seetõttu kehtetu, hoolimata kõikidest skeemidest, mida see otsib, et suruda Euroopa inimestele peale kohustus, võimulolevate euro-globalistlike kamariljade tahe.

Noore parlamendiliikmena hääletasin 1957. aastal Rooma lepingu vastu, esimese etapi protsessis, mis vastavalt selle rajajatele, teiste hulgas Monnet ja Coudenhove-Kalergi, pidi juhtima Euroopa ühendriikide tekkeni: selle Paabeli torni, mis saab olla ehitatud ainult rahvusriikide, ja eelkõige minu kodumaa, Prantsusmaa varemetele. Sellest ajast peale olen ma olnud resoluutselt selle vastu.

Meile on räägitud, et globaliseerumine toob olulised muudatused kõikjale, et me peame sellega leppima. Tegelikkuses siiski kogu maailmas riigid muutuvad tugevamaks, toetatuna kirglikust patriotismist, peale ühe piirkonna – Euroopa – kus riigid ja kodumaad on ohvriks toodud, maha lõhutud ja kõlbeliselt laostatud selle projekti kasuks, millel pole ei tugevust ega identiteeti, samal ajal kui võõraste sisserändajate lained vähehaaval sisse tungivad ja meie majanduspiiride avatus jätab need avatuks raevukale konkurentsile kogu ülejäänud maailmast.

Mitte ühtegi lubadust, mis anti Euroopa inimestele selleks, et nad võtaksid omaks oma sõltumatuse, oma iseseisvuse, oma identiteedi ja kultuuri kaotuse, ei ole peetud: ei kasvu, ei täielikku tööhõivet, ei majanduslikku õitsengut, ei turvalisust, ja domineeriv on murelikkuse tunne, kuna me seisame terendava süsteemikriisi serval: energia-, toidu- ja finantskriisi. Samal ajal on tõsi, et jätkub meediatsirkus. Eile Euroopa jalgpalli meistrivõistlused, Roland Garrosi tenniseturniir, homme olümpiamängud Pekingis, ja täna ikoon Ingridi imepärane saaga, kes naerab, nutab, palvetab ja tuleb ja läheb teie vennalikus käevangus!

Soovides olla vabastaja, astusite te läbirääkimistesse FARC terroristidega, aga see polnud teie ega härra Chavez, kes vabastas Colombia senaatori Betancourti. See oli president Uribe, kes visalt, vastupidiselt globaalse progressivismi üldisele liikumisele, saavutas kindla võidu kriminaalse terrorismi üle. Te tegite korduvaid asjatuid katseid ja läksite isegi nii kaugele, et kutsusite kahetsevad kommunistlikud FARC terroristid Prantsusmaale, et saada siin varjupaika, aga kaitsmaks neid kelle eest? Demokraat president Uribe eest? Kui te olete juba nii kaugel, siis miks mitte Taliban, Hezbollah või Tamili Tiigrid? Te olete nagu amphisbaena, kes oli nii kallis Césaire’ile. Ärge kahelge, austatud president, kõigist teie annetest, mida meedia lavastab, ei piisa, et tagasi tõrjuda ligiolevaid ohte, millega teil tuleb silmitsi seista enne aasta lõppu.

Meie Euroopa on laev, mis kaldub kursist kõrvale, tuule ja lainete meelevallas, ainus piirkond maailmas, mis vabatahtlikult lammutas maha oma poliitilised ja moraalsed struktuurid, millel pole piire ja kuhu vähehaaval tungib sisse sisserändajate hulk, mis on alles algus! Majanduslikult laostatud ultraliberalismi poolt, sotsiaalselt vaesunud, demograafiliselt nõrgendatud, ilma julguse ja kaitsejõududeta, on see parimal juhul määratud olema USA protektoraat, halvimal dhimmitude’i orjus. On ülim aeg loobuda föderalismi saatuslikust illusioonist ja ehitada rahvusriikide Euroopa, mis on ühendatud rohkem käegakatsutavate ühendustega, mis kahtlemata on tagasihoidlikum, aga mõjusam. Põhiseaduse ja asutamislepingu kahekordne läbikukkumine peaks olema hoiatav. Euroopa rahvad ei taha tegemist teha nende plaanidega ja ei luba neid endale peale suruda, sest nad ei taha surra.

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolas Sarkozy, nõukogu eesistuja. (FR) Daamid ja härrad, tänan teid kõnede eest.

Kõigepealt tahaksin tänada härra Dauli, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esimeest ja tema fraktsiooni toetuse eest, mis on eesistujariigi jaoks hindamatu väärtusega. Ma olen teie analüüsiga nõus ja olen kindel, et te mõistate, et ma ei peatu uuesti iga punkti juures, kuigi teie pühendumus kaitsepoliitika osas on täiesti vajalik.

Härra Schulz, lubage mul öelda, et ma hindasin vastutustunnet teie kõnes. Nagu härra Dauliga me kohtusime ja arutlesime, ja siin pole saladusi. Demokraatia ei tohi olla varjuteater. See peab võimaldama meil võrrelda ideid ja püüda kompromissile jõuda. Te võite olla kindlad, et nagu härra Dauli juhtumi puhul, hindab eesistujariik Prantsusmaa sotsiaaldemokraatide fraktsiooni toetust Euroopa Parlamendis ja teie toetust konsensuse küsimustes. Veelgi enam, ma ei näe põhjust, miks ma peaksin ütlema, et see toetus on mulle vähem kasulik, kuna see tuleb sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehelt, või miks te peaksite otsima konflikte eesistujariigiga ettekäändel, et mul ei ole samad poliitilised veendumused mis teil.

Lubage mul öelda seoses energia- ja kliimapaketiga, et ma olen suurepäraselt teadlik, ma ütlen seda ka teile härra Daul, et parlamendile jääb viimane sõna; aga veelgi enam, see pole lihtsalt viimase sõna küsimus. Parlamendi mobiliseeritus on see, mis avaldab survet liikmesriikidele, kellel pole samu ambitsioone mis parlamendil, komisjonil ja eesistumisel. Ma ei ütleks, härra Schulz, et teile jääb viimane sõna. Ma ütlen, et teie pühendumus on absoluutselt ülioluline.

Ma tahaksin öelda ka härra Cohn-Bendit’le, et asi ei ole igaühe ees põlvitamises, eriti autotööstuse ees, olgu see Prantsuse, Itaalia või Saksa. Miks seada eesmärgiks Saksa tööstus? Sel juhul peaks nõukogu eesistuja võtma arvesse iga liikmesriigi õiguspäraseid huvisid. Mida me peame tegema, on seisma vastu tööstuslobitööle, samal ajal andes ausad tingimused ja seletades, et see, et me kaitseme energia- ja kliimapaketti, ei tähenda, et me oleme naiivsed.

Teiste sõnadega, härra Cohn-Bendit, kui me tahame saavutada planeedil tasakaalu, ei tahaks ma, et meid süüdistatakse ümberpaigutamise soodustamises. Küsimus ei ole keskkonnasäästlikkuses ja ümberpaigutamisega nõustumises; küsimus on keskkonnasäästlikkuses ja ümberpaigutamisest keeldumises. Igasugune teisiti mõtlemine on ennasthävitav. Kui te palute liikmesriikidel valida keskkonna ja majanduskasvu vahel, panete te meid kõiki ummikseisu. Säästlik areng ja keskkonnasäästlikkus on majanduskasvu faktorid. Sellepärast, härra Cohn-Bendit, ärge pange pahaks, et ma eelistan härra Schulzi või härra Dauli analüüse teie omadele, lihtsalt seekord.

Nüüd, härra Schulz, tulgem selle juurde, mida te nimetasite vaidluspunktiks. Lubage mul öelda, et ma ei arva nii. Tahaksin ka öelda teile, et Euroopa ei vastuta selle eest, et meie Saksa sõbrad ei ole kokkuleppele jõudnud miinimumpalga osas, aga see oli siiski Saksa poliitiline arutelu, mis põhjustas miinimumpalga tagasilükkamise. Ärge veeretage Euroopale vastutust sotsiaalse ebaõnnestumise eest, mis on rahvusliku poliitilise arutelu teene!

Sel juhul ei saa mina kui nõukogu eesistuja kohtuotsust langetada. Ütleksin üsna lihtsalt: „Ärge nõudke meilt, härra Schulz, et me lahendaksime probleeme, mida sakslased omavahel lahendatud ei saa.” Tahaksin lisada, et Prantsusmaal, sotsiaalteemadega seoses, me omistame miinimumpalgale suurt tähtsust. Mida tähendaks sotsiaalne harmoneerimine? Teie, sakslased, lükkasite tagasi miinimumpalga. Meie, prantslased, tahame säilitada miinimumpalga. Sotsiaalne harmoneerimine tähendaks sel juhul, et me peaksime loobuma oma miinimumpalgast, kuna sakslased ei taha seda. Ma ei tunnusta seda sotsiaalset tagasiliikumist, kaasa arvatud oma Euroopa ideaali nimel. Tänan, härra Schulz, et lubasite mul seletada oma sotsiaalseid lubadusi.

Tahaksin siiski lisada, härra Schulz, et teil on täiesti õigus finantskapitalismi moraalinõuete tõstatamise suhtes, eeskirjade, mida kohaldatakse krediidireitingu agentuuridele ja mõne meie finantsasutuse täiesti laiduväärt käitumise osas, ja ma tahaksin öelda veel midagi: kõigis meie riikides on olnud suurte pankade direktoreid, kes tahtsid õpetada poliitikutele rangust, millega riigiasju tuleks juhtida.

Olles näinud, mis juhtus hulgas suurtes erapankades, ütleksin ma, et need, kes õpetust andsid, olid väga kehval kohal nende andmiseks, ja peaksid nüüd olema valmis ise õpetust saama. Tahaksin lisada, härra Schulz – ütlen seda härra Watsoni valvsa pilgu all – et ma olen protektsionismi vastu. Ma pooldan vabadust, aga me ei saa jätkata maailmas, kus ei ole reegleid, kus krediidireitingu agentuurid teevad, mida iganes neile teha meeldib, kus hulk finantsasutusi tahab börsil spekuleerides teenida miljardeid eurosid mõne sekundiga.

Euroopa, mida meie tahame, ja, härra Schulz, eesistujariik Prantsusmaa teeb selleks ettepanekud, ettepanekud määrusteks, et tõsta finantskapitalismi moraalistandardeid, kuna me võime nüüd näha, et põhjus, miks globaalne majanduskasv on aastaks peatunud, on riskantsete hüpoteeklaenude turu kriis ja usalduskriis finantsasutustes, mis on teinud, mis iganes tahavad, millal iganes tahavad, laenates raha igaühele igasugustel tingimustel. Kui Euroopal on kainet mõistust, tuleb taastada mingi kord, millest nüüd on saanud seadus, kuidas kõik läheb. Tahaksin öelda härra Schulzile, et ma olen temaga täiesti ühel meelel.

Euroopa sisserändepakti osas tahaksin öelda härra Schulzile ja härra Cohn-Bendit’le, et Prantsusmaa eesistujariigina kaasab Euroopa Parlamendi. See on parim viis liialemineku vältimiseks. Te rääkisite liialeminekust, härra Schulz, see on ühe riigi praktika – pole minu asi seda nimetada – aga kui me kõik nõustume kulude miinimumkorpusega, ei leia sellised liialdused, millele te tähelepanu juhtisite, enam aset, ja härra Cohn-Bendit, ma olen kindel, et härra Daul oleks nõus, miks ei peaks Euroopa Parlament olema sellesse kaasatud? Ma ei ole kindel, et see oleks institutsiooniliselt võimalik.

(Härra Cohn-Bendit’ mikrofoniväline sekkumine)

Härra Cohn-Bendit, ma tean, kui suuremeelne te olete. Üldiselt olete te alati valmis nõu andma, eriti mulle. Isegi kui ma kannataksin sellise tagasihoidlikkuse käes nagu teie, ma ei vajaks neid nõuandeid. Ma tean, et nõuti üksmeelt, aga hoolimata sellest ei ole vajadust üksmeeleks selleks et, ma ütlen Euroopa Parlamendile, et sisserände küsimus on piisavalt tähtis, et seda arutataks poliitiliselt, et teie oleks sellesse kaasatud, isegi enne, kui Lissaboni leping või mõni selle teisend vastu võetakse. See on poliitiline lubadus, mille ma annan ja ma tulen koos Bernard Kouchneri ja Brice Hortefeux’ga teile seda pakti esitlema, seda teiega arutama. Me arutame parlamendi presidendi ja võib olla esimeeste konverentsiga tingimusi, millel te tahaksite, et me selle esitaksime.

Härra Watson, raskused pakuvad võimalusi. Ilmselt, kui keegi valib riigi presidendiks olemise ja tal on vastutus olla kuus kuud Euroopa Liidu president, kui kellelegi ei meeldi probleemid või raskused, on parem mitte olla eurooplane ega olla kaasatud poliitikasse. Mina isiklikult arvan, et need raskused on võimalus. Kas näete, miks? Sellepärast, et nad on meie jaoks võimalus liikuda kõrvale rahvuslikust isekusest ja erakondlikest eelarvamustest.

Lubage mul öelda, et kui kõik oleks hästi, poleks mu ilmumine Euroopa Parlamendi ette tingimata paremini läinud, kuna valimiste aastal, kui teil on taganttuul ja kõik läheb hästi, mõtleb igaüks oma erakonna või rahvuslikest huvidest. Ma usun, et siin, peamiselt suurem osa parlamendiliikmetest on eurooplased, nad on teadlikud olukorra tõsidusest. Igaüks peab jõupingutusi tegema. Ma ei tea kas, härra Schulz ja härra Cohn-Bendit, te oleks olnud avameelsed Prantsusmaa eesistumise suhtes, kui asjad olnuksid kergemad. Mina isiklikult arvan, et need raskused võivad olla võimalused.

Ühes punktis, härra Watson, ma selgelt eksisin. Ma pidanuksin pikemalt rääkima Euroopa energiapoliitikast. Siin on hulk inimesi, kes te kannate erilisi T-särke, kuna te olete teatud energialiigi vastu. Ma austan teid. Teised on teinud teised valikud. Siiski on punkt, mis võiks ühendada meid kõiki, see on, et me vajame Euroopa energiapoliitikat, varude läbipaistvuse ja päikeseenergia, fotogalvaanilise energia, biomassist saadava energia ja hüdroenergia vahendite ühendamisega. Andestage, et ma ei öelnud seda oma esmases kõnes, aga energiapoliitika määratlemine – hoolimata erimeelsustest tuumaenergia suhtes, hoolimata neist erinevustest – on Prantsusmaa eesistumisaja prioriteet. Ma ei usu, et president Barrosol oleks midagi selle vastu, et ma nii ütlen, kuna see on ka tema prioriteet. See on miski, millega seoses me ei või aega raisata.

Tahaksin samuti öelda härra Watsonile, et ma ei ole protektsionist. Pole kunagi olnud ega saa kunagi olema. Siiski peavad ka liberaalid millegi üle mõtlema: me avame oma piirid ja me saame sellest kasu. Siiski ei saa samas teised paluda meil teha siin seda, millega nemad ei nõustu, et me seda seal teeksime. Hiina, India, Brasiilia, Mehhiko – suured esilekerkivad riigid – ei saa öelda: „Avage oma piirid, vähendage subsiidiume, aga meie teeme siin, mida meie tahame.” See ei ole vaba kaubandus ja see ei ole teenindus, mida neile pakkuda. Nii, nagu oma riigi armastamine ei ole natsionalism, ei ole vastastikkuse ja kaitse tahtmine protektsionism. On võimalik olla vaba kaubanduse poolt ja tahta luua tasakaalu selles vabas kaubanduses.

Härra Watson, meil on rohkem arutada. Mõned tähtsustavad kaitset, teised vabadust. Vahest on meil võimalik kompromissile jõuda.

Lõpetuseks lubage mul teid õnnitleda, härra Watson. Ma arvan, et laulude osas on meil sama maitse.

(Naer)

Ütlen teie kiiduavaldused asjaga seotud isikule edasi ja olen kindel, et ta annab teile oma viimase CD koos autogrammiga, härra Watson. Viha pidamata.

(Naer)

Härra Cohn-Bendit, ma vastasin juba paljudele teie küsimustele. Tahaksin arutada kahte teemat. Esimene on üliõpilaste küsimus, mis on erakordselt tähtis. Loomulikult peab Euroopa olema avatud, et õpetada kogu maailma eliiti. Ma olen isegi mõelnud mõnda aega, et avatus kogu maailma eliidi õpetamisele tähendab, et me tervitame neid meie ülikoolides ja samal ajal anname neile võimaluse esmaseks erialaseks kogemuseks. Ma pean eriti silmas arste. Siiski, härra Cohn-Bendit, me peame olema ettevaatlikud, et mitte röövida neid ära arengumaadelt. Prantsusmaal, ja te peaksite selle üle mõtlema, tegutseb rohkem Benini arste kui Beninis endas. Ma arvan, et Benin vajab oma eliiti. See ei ole sisserändest keeldumine, kui keelduda arengumaailmalt nende eliidi röövimisest. Me ei ammenda seda arutelu mõne minutiga. Ma olen tänulik teile viisi eest, kuidas te sellele osutasite, aga te peate aru saama, et see väärib põhjalikku arutelu ja mitte pilkepilte. See ei ole ühelt poolt heldete ja teiselt südametute inimeste juhtum. Riigimehed ja naised hakkavad otsima parimat lahendust.

Kui te lubate, siis ütleksin ühe asja Hiina teema kohta, mis on äärmiselt tõsine ja äärmiselt raske teema. Tahaksin öelda, härra Cohn-Bendit, et nagu igaüks siin, kuulsin ma emotsiooni teie hääles, mis on teile auks, ja ma tahaksin öelda, et ma jagan teie tundeid. Tahaksin ka öelda härra Watsonile, kes palus mul olla meeskonnamängija, et see on just see, mida ma olen teinud, kuna nõukogu eesistujana räägin ma kõigi liikmesriikidega, et teada saada, mida nad mõtlevad ja kas keegi neist oli vastu mu osavõtmisele – hetke pärast räägin ma tähendusest; kõigepealt räägin vormist. Tahaksin öelda, et ma sain nõusoleku kõigilt liikmesriikidelt osalemiseks olümpiamängude avatseremoonial. Nagu te teate on see raske küsimus, millega ma arvan, et me peame tegelema väga ettevaatlikult, kuna me ei saa lubada valestimõistmist.

Siiski, härra Watson ütles mulle, et tuleb olla „meeskonnamängija”. Ma tahan, et te teaksite, et ma arutasin seda kõigi liikmesriikidega. Keegi ei olnud vastu mu osavõtmisele, ja praegu kolmteist neist on esindatud avatseremoonial. See ei ole eneseõigustus, härra Watson, see on lihtsalt vastus meeskonnamängijaks olemise küsimusele.

Nüüd, kui soovite, asume asja tuuma juurde. Ma saan aru neist, kes ütlevad, et eurooplased ei peaks osalema olümpiamängude avatseremoonial Pekingis. Igaühel on õigus omada seisukohta, kuidas kõige paremini inimõigusi kaitsta, ja ma pean austama neid, kes ütlevad, et me peaksime boikoteerima tseremooniat. Siiski on mu isiklik arvamus – ja ma arvan, et seda arvamust tuleb austada, sest see on lugupidamisväärne – et ei me tee edusamme inimõiguste küsimuses mitte Hiinat alandades, vaid ausa ja otsese dialoogi kaudu. Tahaksin isegi öelda: ma ei arva, et me võime boikoteerida veerandit inimkonnast. Ma ei arva, et see oleks arukas ja vastutustundlik valik kellegi jaoks, kellel on kohustus olla nõukogu eesistuja, öelda veerandile inimkonnast: „Me ei tule; me alandame teid kogu maailma silmis”. Ma tahan sinna minna ja ma tahan seal rääkida.

Inimõiguste kaitsmise põhiküsimuse suhtes oleme me ühel meelel. Viisi suhtes, kuidas kaitsta neid inimõigusi, tunnistame, et võib olla arutelu ja et see arutelu ei lõpe olümpiamängude küsimusega. Sellepärast tahan ma minna sinna, rääkida inimõigustest ja kaitsta neid. Ma kavatsen isegi kaugemale minna, härra Cohn-Bendit. On asju, mida ma Hiinale ei ütle, kuna Hiinat on vaja austada; aga on asju, mida Hiina ei peaks ütlema Euroopa riikidele, eriti mitte Prantsusmaale, kuna Prantsusmaad ja Euroopa riike tuleb austada niisamuti nagu Hiinat. Ei ole Hiina asi kindlaks määrata mu ajakava ja kohtumisaegu.

Sama moodi pole minu asi kindlaks määrata Hiina presidendi ajakava ja kohtumisi. Seetõttu kaitsen ma inimõiguste küsimust ja samal ajal riigipeana pean ma arvestama midagi. Me räägime alati kokkulepetest. Ma tahaksin selle vaidlustada, kuna demokraatlikult valitud riigipeale ei ole ebaseaduslik kaitsta majanduslikke huvisid ja oma kaaskodanike töökohti. Ma tahan rääkida millestki muust. Me vajame Hiinat selleks, et lõpetada skandaal Darfuris, kuna Hiinal on Sudaanile mõju. Me vajame Hiinat, et isoleerida Iraan, nii et ei Iraan ega keegi, kes julgeb öelda, et nad kavatsevad Iisraeli kaardilt pühkida, ei saaks juurdepääsu tuumapommile. Kuidas me saame öelda Hiinale: „Aidake meil luua rahu maailmas, tagada püsivus maailmas” ja samal ajal boikoteerida riiki ajal, kui ta võõrustab olulise tähtsusega sündmust 1,3 miljardile elanikule? See ei oleks arukas, see ei oleks vastutustundlik ja see ei oleks ennastaustavale riigimehele kohane.

(Aplaus)

Olles väljendanud oma lugupidamist härra Cohn-Bendit’ arvamuste ja tunnete vastu, ja kõigi nende siin istungil, kes arvavad samuti, tahaksin lõpuks lisada selle: austage neid, kes nagu meie, arvavad nii, nagu mina. Enne minekut küsitlesin ma härra Watsonit ja härra Schulzi, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimeest, ja ma arvan, et võin tema nimel öelda, et ta on täiesti nõus, et ei ole vaja Hiinat boikoteerida. Tema on sotsialist, mina ei ole. Ma küsitlesin härra Dauli, kes on sellega täiesti nõus.

Tahaksin öelda veel viimase asja. Vaadake seda, mida Hiina tegi pragmaatilises mõttes Hongkongi küsimuse osas. Tuletage meelde, daamid ja härrad, et see oli väga keeruline teema. 15 aastat tagasi olid meeleavaldused Hongkongis. Hiina suutis olla pragmaatiline Hongkongi küsimuse lahendamisel. Vaadake Aomeni. Hiina suutis dialoogi abil Aomeni küsimuse lahendada. Ma lähen veelgi kaugemale. Vaadake Taiwani küsimust praegu, kus president Hu Jintao tehtud edusammud Taiwanis on märkimisväärsed. Viis aastat tagasi mõtles igaüks, et vastasseis Taiwani ja Hiina vahel on möödapääsmatu, mis ei ole nii. Kas me viime Hiina edasi läbi ausa, julgustava, otsese dialoogi või läbi alandamise? Mina olen valinud dialoogi, aususe ja julguse.

(Aplaus)

Austatud juhataja, üks minut viisakusest härra Wurtzi vastu. Kõigepealt tahaksin öelda talle, et ta võib olla kindel, et ma ei solva ametiühinguid, aga ma tänan teda tähelepanu juhtimise eest sellele, et Prantsusmaa võib muutuda, nagu see praegu juhtub, ilma et see halvaks teda. On ametiühingute solvamine arvata, et nende ainus kasu on halvamises. Ametiühingutel on sotsiaaldemokraatia roll, nagu ka poliitilistel juhtidel. Ei rohkem ega vähem. Siiski, see, mida ma öelda tahtsin, oli et kellelgi ei ole õigust võtta kasutajaid pantvangi. Ma olen kindel, et nii viisakas mees, nagu teie, härra Wurtz, kes pole kunagi midagi blokeerinud, saab aru, mida ma ütlen.

Ülejäänu osas, härra Wurtz, ei ole me ühel meelel, aga see ei takista mind kõrgelt hindamast viisi, kuidas te oma lahkarvamust väljendate.

Härra de Villiers, tahaksin öelda, et mõistan teie ettekannet isegi rohkem, et teie vaieldamatult esindate märkimisväärset poliitilist tendentsi meie riigis, aga ka Euroopas. Ütleksin isegi rohkem, härra de Villiers. Isiklikult ei võta ma teie ettekannet kui ettekannet Euroopa vastu, vaid üleskutsena ehitada Euroopa teisel viisil. Härra de Villiers, ma ei taha vastandada poolt- ja vastuleeri. Ma lihtsalt tahan püüda integreerida kõiki erinevasse Euroopasse, mis põhineb demokraatial, rahul ja majanduskasvul. Ma märkasin teie kahtlusavaldusi, ma olen neist teadlik ja ma püüan neile vastata, mitte sõnadega, vaid faktidega.

Mis puudutab teid, härra Le Pen, kui ma kuulasin teid, ütlesin ma endale, et aastaid on Prantsusmaal olnud ebaõnn omada kõige võimsamat paremäärmuslikku tiiba Euroopas. Kuulates teid, härra Le Pen, olen ma väga rõõmus, et see on nüüd seljataga.

(Vali aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE). - Austatud juhataja, ma tervitan nõukogu eesistujat. Esiteks tahaksin ma teid tänada Briti konservatiivide delegatsiooni nimel külalislahkuse eest eelmisel nädalal ja öelda, kui väga me ootame teiega koostööd, et kindlustada edukas eesistumine.

Me oleme rahul teie energia ja pühendumusega ja, olles lugenud hiljuti väga head raamatut, oleme rahul teie visiooniga. Ma viitan loomulikult teie enda raamatule Témoignage. Nende kolleegide jaoks, kellel pole veel olnud eelist lugeda seda märkimisväärset tööd, võin ma soovitada, et te teeksite seda ja eriti soovitan ma teil avada raamatu 146. leheküljelt. Seal kirjeldate te 35tunnise töönädala narrust ja te kirjeldate eeliseid: kasutada UMP sloganit ‘travailler plus pour gagner plus’. Te jätkate öeldes: „Rohkem kui ühetaolisust ja paindumatut 35-tunni-poliitikat ja pensionigiljotiini 60selt, arvan ma, et meie kaaskodanikud vajavad vaba valiku poliitikat, mis lubab neil, kes tahavad teenida rohkem, rohkem töötada ja igaühel reguleerida oma töötunde vastavalt oma elustiilile.”

Eesistuja, te olete selle kokku võtnud! See on tõeline sotsiaalne Euroopa. Valitsused ei pea sundima inimesi rohkem tööle või sundima neid vähem tööle, aga valitsused peavad võimaldama inimestel rohkem töötada, kui inimesed valivad rohkem töötamise.

Teie partei on vabaduse poolt, teie partei on valiku poolt ja selle poolt on samuti ka Briti Konservatiivide partei. Nii et kui need põhimõtted juhivad teie eesistumist, oleme meie teie kõrval kogu tee. Kui tööaja direktiiv läbi vaadatakse, oleme meie vabaduse ja valiku poolel, kui ajutiste töötajate direktiiv läbi vaadatakse, oleme me jälle vabaduse ja valiku poolel.

Lõpuks, eesistuja, lubage mul öelda, et meie parteid ei pea mitte ainult edendama valikuvabadust, nad peavad olema ka selle poolt, et inimeste valikut austada, kui inimesed on vabalt valinud. Seetõttu nõuan ma tungivalt, et te austaksite Iirimaa rahva valikut hiljutisel referendumil. Ma nõuan tungivalt, et te ei peaks nende otsust mitte probleemiks, millega tuleb tegeleda, vaid võimaluseks, millest kinni haarata – võimaluseks Euroopa jaoks, et oma inimestega taasühineda. See muidugi nõuab palju tööd teilt ja teie kolleegidelt nõukogus. Aga nagu te ise ütlesite: travailler plus pour gagner plus.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Poignant (PSE).(FR) Austatud president, ma olen prantslane ja Euroopa sotsialist. See tähendab, et Pariisis ei ole ma teie toetaja, aga Strasbourgis ei ole ma täiesti teie vastane, eriti kui ma näen, et teid ümbritsevad kaks sotsiaaldemokraati. Isegi kui mu presidendil ei ole õigus minu riigis, on ta siiski minu president. Seetõttu soovin Prantsusmaa eesistumisele ja seeläbi Euroopa eesistumisele edu.

Algusest peale olen ma olnud rahulik teid vaadeldes, kuna ma mõistan teie soovi olla Prantsuse parlamendis. Mida ma näen, on riigipea, kindlasti, aga ka omajagu ausat peaministrit. Sotsiaalpeatüki ja teie prioriteetide suhtes arvan ma, et tuleb teha vahet. On tõepoolest küsimusi, mis peavad jääma rahvuslikeks. Ma pean silmas pensione. Siiski kõiges, mis mõjutab tööhõivet, nagu ühisturg, ühisraha ja vaba liikumine, peame me eesmärgiks seadma harmoneerimise parima suunas, mis meil on.

Seetõttu on vaja teha vahet. Tahaksin lisada, et selles peatükis tahtnuksin ma, et te oleksite teinud märkimisväärseid jõupingutusi raamdirektiivi loomiseks avalike teenuste jaoks. Te tegite seda restoranipidajate jaoks, ja seda on vaja ka avalike teenuste jaoks.

Lõpuks, ma ei arva, et Euroopa kriis on ainult sotsiaalne ja demokraatia kriis. Ma arvan, et see on ka identiteedikriis. Sellest punktist, kui rahu saavutati, võideti vabadus ja kehtestati demokraatia, on maailm sellisena nagu ta on, teinud paljudele meie kodanikele Euroopa Liidu ajaloo tähenduse nägemise ja mõistmise raskeks.

Seetõttu on sellised teemad, nagu kultuur, haridus, kunstnike, noorte ja üliõpilaste liikumine, sõprusühendused, kõik need asjad on väga olulised, kuna Euroopa teadvust ei saa enam kauem endastmõistetavaks pidada. See koguneb ise ja ma arvan, et need küsimused peavad olema Prantsusmaa eesistumisajal valdavad.

Lõpuks, ilmselt otsustame me teie üle kuue kuu pärast. Prantsuse inimesele see sobib, kuna Prantsusmaal on see pikk aeg, nagu te teate. Nii et septembris on meil tulemused. Mis on kindel, on see, et Lissaboni lepingut pole kindlasti ratifitseeritud. Te tahtsite lihtsustatud lepingut ja teil on keeruline olukord, aidake end sellest välja!

Tahaksin lõpetada lausega, mille ma laenasin Poola kirjanikult, mis ütleb, austatud president, kui te lubate: „Prantslane olemine tähendab millegi muu kui Prantsusmaa arvessevõtmist.” Selline on meie reputatsioon, ja võib olla veidi ka teie oma, lugupeetud president.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolas Sarkozy, nõukogu eesistuja. (FR) Lugupeetud juhataja, tahaksin siiralt vabandada Cristiana Muscardini ees, kuna ma olin oma entusiasmist, mida härra Poignant nii lahkelt rõhutas, nii hoogu sattunud, et unustasin teile vastata ja öelda, kui väga me vajame teie fraktsiooni.

Ma olen teadlik, kes sellesse kuuluvad, ja ma tean, et te olete nende hulgas, kes armastavad Euroopat, ja et on parlamendiliikmeid, kes samavõrra armastavad oma riiki. Proua Muscardini, võite olla kindel, et ma võtan teie märkused täielikult arvesse, ja et järgmise kuue kuu jooksul püüan ma koos Euroopa institutsioonidega ehitada Euroopa, mis vastab teie muredele.

Nii, te olete üks, kes on näidanud – tõestades, et härra Poignantil on õigus – et ma olen unustanud, kui ülehinnatud mu reputatsioon on.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE).(FR) Lugupeetud juhataja, mõned nädalad tagasi ütles Iirimaa „ei” ja ma arvan, et, nagu me kõik teame, see illustreerib Euroopa kodanike vahel suurenevat lõhet.

Seda „ei-d” ei tohiks ilmselt alahinnata ja ma arvan, et vastupidi, see peaks sundima kõiki poliitilisi liidreid võtma arvesse inimeste ootusi ja muresid ning püüdma pakkuda neile vastuseid, ükskõik mis leping jõus on. Ei ole nii, et kui meil oleks homme Lissaboni leping, kaoks kõik võlukepi viibutuse peale.

Eesistujariik Prantsusmaa on valinud neljale valdkonnale keskendumise, mis on ilmselt väga kasulik, eriti kliimamuutuse osas. Siiski leian, et sügava kriisi, finantsilise ja toidukriisi ajal, toormaterjalide plahvatusliku hinnatõusu tingimustes, suureneva naftanappuse ja kalliduse juures, ootavad inimesed mitte ainult probleemidele osutamist, vaid ka visiooni: inimesed ootavad tulevikuväljavaateid.

Just praegu tahaksin soovitada kolme varianti mõtisklemiseks. Esimene puudutab meie identiteedi põhilist, olulise tähtsusega küsimust. Ma usun, mul on sügav veendumus, et on olemas Euroopa mudel, Euroopa ühiskonna projekt. See Euroopa mudel on majanduslik, jätkusuutlik ja ka sotsiaalne. See Euroopa mudel näiteks otsib, kuidas võidelda kasvava ebavõrdsusega. Seega on olemas Euroopa mudel ja me peaksime olema uhked selle üle, me peaksime seda esile tooma, edasi toimetama, sellega tegelema, seda kaitsma ja seda soosima. See on esimene variant.

Siis on teine variant mõtisklemiseks. Ma arvan, et me vajame uut visiooni maailmakorraldusest. Seda öeldes mõtlen ma eriti Aafrika peale. Ma mõtlen põllumajandustoodangu küsimust; ma arvan, et me peaksime lõpetama oma põllumajandustoodete ekspordi subsideerimise ja selle asemel töötama selles suunas, et Aafrika oleks isemajandav toidu ja energia osas. See on uus revolutsioon, mida me vajame õiglasema maailma jaoks tulevikus.

(Aplaus)

Lõpuks, ma usun, ja me ei peaks kunagi lõpetama endile selle meeldetuletamist, et on Euroopa väärtused, millest me ei tohiks kunagi lahti öelda: need on demokraatia ja inimõigused, ja need kehtivad meie jaoks Euroopas, ja hakkavad tulevikus kehtima Vahemere Liidu jaoks, kus ei saa olema äri eelkõige, sellal kui inimõigused unarusse jäetakse. Inimõiguste küsimus on olulise tähtsusega saabuvatel aastakümnetel – see on Euroopa sügavalt juurdunud identiteet ja väärib, et seda kaitstaks.

Austatud president, need on mõned küsimused, mis minu arvates on meie ees, nad puudutavad otsustava tähtsusega teemasid, teiste sõnadega, visiooni ja sügavamat tähendust, mis me peame andma ja tahame anda Euroopale. Need küsimused pole ainult poliitilised probleemid, vaid ka südametunnistuse probleemid.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley (UEN). - Austatud juhataja, tahaksin tervitada president Sarkozyd jälle Strasbourgis ja õnnitleda teda tegevusse asumise puhul koos parlamendiga, selle puhul, et ta on oma ideedega siiras, kuigi ta teadis, et täiskogu ei suhtu nendesse ideedesse üksmeelselt.

Liiga kaua oleme me langenud mineviku läbikukkunud ideede auku, ebaõnnestunud nägema uusi piire, mis on meie ees ja neile väljakutsetele pea püsti vastu astuda. Me oleme mänginud turvaliselt, langedes tagasi kas mineviku imperialistlike ideaalide või post-fašistlike käskude või isegi, ma söandan öelda, uue 20. sajandi mõtlemise mugavasse alasse inimelu ja inimõiguste suhtes.

Maailma keerukuse pärast on tänapäev väga raske ja palju mitmekesisem, kui see, mida võib pakkuda ükski ainus ideoloogia või ükski ainus kava. Tegite õigesti, kui ütlesite, kui tähtis on teha koostööd teiste valitsustega kogu maailmas: Hiinaga, et lahendada Tšaadi ja Sudaani probleem, tagades, et Aafrika ja arengumaailmaga seotud probleemidega tegeletakse pea püsti.

Me mälestame täna seitset rahuvalvajat Sudaanis, kes kaotasid oma elu ÜRO mandaadi all, lihtsalt seetõttu, et valitsused ei suutnud õigeaegselt sekkuda ning Tšaadi ja Sudaani võimudele survet avaldada, et nad kaitseksid põgenike ja varjupaigataotlejate elusid.

On väga kena rääkida siin parlamendis ähmast juttu sisserände tähtsusest ja inimeste vaba liikumise lubamisest. On parem, kui me lubame inimestel koju jääda. Ma olen Iirimaalt, riigist, mis on pidanud sadade aastate jooksul eksportima 12 miljonit inimest. Mitte keegi neist ei tahtnud Iirimaalt lahkuda. Nad olid sunnitud Iirimaalt lahkuma. Kui me anname inimestele võimaluse jääda oma maale, toetades neid poliitiliste mehhanismide kaudu, mis me loome, kas siis kaubanduses või teistel aladel, siis saame me seda teha.

Lõpetuseks, austatud eesistuja, te rääkisite varem, kuidas te tundsite, et teie positsiooni õiguspärasus Lissaboni lepingu ratifitseerimise toomises parlamendi ette oli ainus viis seda teha. Ma olen teiega nõus. See on Prantsusmaa õigus. Aga sama legitiimne on õigus korraldada referendum ja seda tuleks alati kaitsta. See ei ole kas/või. Iirimaa tulemusega seoses on probleemid ja raskused, aga see ei ainult probleem Iirimaa suhete osas Euroopaga. See on rahva ja Euroopa sügavama ebamugavuse peegeldus.

 
  
MPphoto
 
 

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE).(FR) Lugupeetud president, tahaksin teilt nüüd küsida eesistujariik Prantsusmaa seisukohta keelelise mitmekesisuse suhtes. Mitmekesisus on Euroopa Liidu aluspõhimõte. Kõik maailma keeled on osa inimkonna pärandist, ja avalik-õiguslike asutuste kohustus on võtta meetmeid nende kaitsmiseks.

(ES) Austatud president, nõukogu 22. mai järeldused mitmekeelsuse kohta kutsusid komisjoni koostama detailset raamistikku selles küsimuses, ning on välja kuulutatud, et see tuleb sügisel.

Milline on eesistujariik Prantsusmaa seisukoht ja meetmed mitmekeelsuspoliitika suhtes? Milline on eesistujariigi seisukoht ja kuidas käsitletakse ELi mitteametlike keelte rolli, mida nimetatakse ka „piirkondlikeks keelteks” ja „vähemuskeelteks”?

Kuna, austatud president, kui me ootame Prantsuse senati hääletamist järgmisel nädalal, on Prantsusmaa väga halb näide kõigi nende jaoks, kes me usume, et keeleline mitmekesisus on kõigi eurooplaste ühine pärand.

(Kõneleja jätkas oma kõnet baski keeles)

 
  
MPphoto
 
 

  Nigel Farage (IND/DEM). - Austatud juhataja, ma tahaksin vastata härra Sarkozyle. Te olete väga hea kõneleja, härra Sarkozy, aga ma ei ole kindel, et te olete sama hea kuulaja. Eesistujariigi kava, mida te täna hommikul esitlesite, näitab, et te tahate Euroopa Liitu, mis kontrollib sõna tõsises mõttes meie elu igat üksikut aspekti, kõike ühisest sisserändepoliitikast kuni selleni, kuidas me juhime oma haiglaid ja jalgpalliklubisid.

Järeldasin teie selgitustest ka, et te tahate, et me oleksime muust maailmast väga eraldatud, et kui inimestel ei ole samad standardid, mis meil, siis me ei kaubitse nendega. Aga kõige halvem, on puhas ülbus öelda, et teie teate kõige paremini, kui asi puudutab Euroopa projekti. Te näitate põlgust, mitte ainult iirlastele, aga tõelisele demokraatia kontseptsioonile, milles te ütlete end meister olevat.

Te ütlesite, et Poola president peab sõna pidama, et ta peab ratifitseerima Lissaboni lepingu, kuna ta leppis selles kokku. Hästi, Iiri rahvas on rääkinud. Kas te austate iirlaste hääletustulemust? Kas te jätkate oma rida selles tehingus, mis ütleb, et Lissaboni leping on surnud? Ma ei arva, et te mõistate seda, kas on nii? Euroopa rahvad ei taha sügavamat poliitilist integratsiooni. Sellepärast ütlesid nad Prantsusmaal „ei” ja Madalmaades ütlesid nad „ei” ja Iirimaal ütlesid nad „ei” ja kui meil oleks olnud referendum Suurbritannias, oleks rõhuv enamus meist öelnud „ei”.

Millise hinnaga demokraatia, härra Sarkozy? Te lähete Dublinisse 21. juulil. Palun ärge püüdke nendega teha seda, mida tegite Prantsusmaal ja ärge püüdke vältida teist referendumit, saavutada, et nad muudaksid reegleid ja ratifitseeriksid Lissaboni lepingu tagaukse kaudu. See näitaks äärmist põlgust demokraatia vastu. Palun ärge tehke seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Margie Sudre (PPE-DE).(FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, meie ja meie kaaskodanike ootustele vastamiseks peavad nõukogu, mida te juhite, ja parlament näitama selget, mõistetavat ja konkreetset poliitilist tahet. Teie olemine nõukogu eesotsas on juba otsusekindluse garantii. Selles osas oleme me kõik näinud, siin Strasbourgis ja Brüsselis, kuuekuuliseks eesistumiseks ettevalmistuse kvaliteeti, ja seda ulatust, milles Prantsuse valitsuse liikmed teevad end kättesaadavaks.

Prioriteedid, mis te just esitlesite, on õiged vastamaks ELi kodanike muredele. Samamoodi teised väljakutsed, mis te tõstatasite, sealhulgas euroala majanduslik haldamine vastuseks tooraine- ja süsivesinike üldisele hinnatõusule, või stabiilse ja majanduslikult heal järjel oleva ala loomine Vahemerepiirkonnas, on täiesti tüüpilised näited teie pühendumusest Euroopa Liidule, mis on mõjuvam probleemide suhtes ja tähelepanelikum tema elanikkonna suhtes.

Vastuseks avalikule arvamusele, kus on kahtlusi ja inimesed mõnikord annavad järgi kiusatusele tõmbuda tagasi rahvuslikule tasemele probleemide lahendamiseks, on tähtsam kui kunagi varem tähelepanu juhtida sellele, et meie kontinendil on märkimisväärsel hulgal eeliseid ja see on siiani üks väheseid stabiilseid piirkondi maailmas, mille ennustamatus kasvab. Euroopa Liit peab püüdma näidata, et globaliseerumine ei saa toimuda ilma oma inimesi kaitsmata, ja ma tervitan teie pühendumust selle tõestamisel.

Lõpuks, kuna Euroopa Liit läbib märkimisväärset usalduskriisi, tahame me siiralt, et Prantsusmaa eesistumisajal viidaks lõpule rohkem kui 15 aastat kestnud jõupingutused laienenud Euroopa Liidu toimimise reformimisel. Me vajame, et Lissaboni leping jõustuks nii kiiresti kui võimalik, mida te kindlalt väitsite. Me usaldame teid läbirääkimistel meie iiri sõpradega ja veendes väheseid liikmesriike, kes siiani kahtlevad selle ratifitseerimises, et seda lõpuks teha.

Lugupeetud president, te ütlesite eelmisel nädalavahetusel, et ei olnud valmis panema Euroopa Liidu lippu tagasi taskusse, ja tõepoolest me nägime, et te heiskasite selle triumfikaare all Prantsuse lipu kõrvale. Me tõlgendame seda sümboolset žesti kui teie otsusekindlust tegutseda ühenduse teenistuses ning me täname teid, austatud president.

 
  
MPphoto
 
 

  Poul Nyrup Rasmussen (PSE). - Lugupeetud juhataja, kas ma võin pöörduda eesistuja poole ja öelda, et ma olen Rasmussen I, mitte segi ajada Rasmussen IIga, aga ma tahan teile kinnitada ühte asja. Te räägite arukalt uuest Lissaboni lepingust, ja ma ütlen härra Faragele, et ta on unustanud Taani juhtumi. Me hääletasime Maastrichti lepingu vastu, kuid Edingburghi kokkuleppe poolt ja me ei sooviks iial öelda, et kuna hääletasime esimesena vastu, blokeerime ülejäänud Euroopa. Me ei ütleks seda kunagi. Härra Farage eksib, see ei ole demokraatia.

Ma tahan kinnitada teile, härra eesistuja, ja kinnitada Prantsusmaale, et me leidsime Taani jaoks lahenduse ja me leiame lahenduse ka iirlaste jaoks.

Mu teine mõte on see: mul on teile Euroopa Sotsiaaldemokraatide partei ja kõigi kolleegide ja juhtide ja poliitilise perekonna nimel palve. Mu palve on, et te peaksite oma neljale prioriteedile lisama veel ühe. Minu prioriteet – ja ma loodan, et ka teie oma, ma tean, et see nii on – on töökohtadest, majanduskasvust, jätkusuutlikkusest. Te ütlesite – ja mul oli väga hea meel seda kuulda – „Me vajame finantsturgude paremat reguleerimist”. Ma ei saaks teiega enam rohkem ühel meelel olla. Me töötame praegu siinsamas parlamendis raporti esitamisega ja ma loodan – ja ma kutsun üles oma kolleege PPE-DE ja ALDE fraktsioonidest – et me saame esitada eesistujariik Prantsusmaale aruka raporti paremast reguleerimisest.

Ma räägin läbipaistvusest. Ma räägin paremast korraldusest õigluses, boonustes ja aktsiaoptsioonides ning kõigest ülejäänust rääkisite juba teie nii arukalt. Ma räägin usaldusväärsusest, vastutustundest, et tagada, et finantsturg on pikaajaline püsiv finantseerimisjõud pikaajalisteks investeerimisvajadusteks rohkemate ja paremate töökohtade jaoks.

Sellega seoses on teile veel üks idee. Teil on õigus, kui ütlete, et me kaotame majanduskasvu praegu, et me kaotame praegu töökohti, eriti UKs, Hispaanias, aga ka Prantsusmaal. Miks me ei astu uusi samme majanduskasvu, uute koordineeritud investeerimismeetmete suunas? Kujutlege järgmist stsenaariumit: kui me koos investeerime haridusse, struktuuri, kõigisse asjakohastesse aladesse vaid ühe protsendi rohkem, siis on meil järgmise nelja aastaga vähemalt 10 miljonit töökohta lisaks sellele, mis meil on praegu. Kujutage ette, mida me võime koos teha.

Te ütlesite, et sport on rohkemat kui turumajandus. Ma lisaksin: ma olen sama meelt, ja see kehtib kogu Euroopa kohta. Euroopa on rohkem kui turumajandus. Jutt on töökohtadest ja inimestest. Hooligem nendest. Ma soovin Prantsusmaale eesistumisajaks palju edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvana Koch-Mehrin (ALDE).(FR) Austatud president, te ütlesite „Prantsusmaa ei saa kohut mõista iirlaste „ei” üle”.

(DE) Ma olen sellega nõus. Iiri „ei-d” tuleb austada. Iiri rahval on täielik õigus hääletada nii, nagu nad seda tegid. Siiski kõigil teistel Euroopa riikidel on õigus jätkata teed demokraatlikuma, läbipaistvama Euroopa poole, mis on rohkem võimeline tegutsema. Lissaboni leping on samm selles suunas. Seepärast tervitan ma fakti, et ratifitseerimist jätkatakse. Siiski, ma arvan ka – ja siin ei jaga ma teie seisukohta, ma olen eriarvamusel – et oleks hea rääkida avameelselt, et erineva kiirusega Euroopa juba eksisteerib. Mõelgem eurole, Schengeni lepingule, põhiõiguste hartale ja paljudele teistele valdkondadele. ELi liikmesriikide tundlikkus ja soovid kajastuvad erineva kiiruse valimises asjade suhtes, mis nad koos enda peale võtavad.

Erineva kiirusega Euroopa võimaldab riikidel, kes tahavad koos teha rohkem, seda teha, selle jaoks on tähtis, et me säilitame vabatahtlikkuse põhimõtte Euroopas. On tähtis, et riigid, kes tahavad teha midagi koos, teevad seda vabatahtlikult ja et kõigil riikidel oleks võimalus ühineda sellega üks kõik mis ajal. Ühtegi riiki ei tohi sundida suuremasse solidaarsusesse.

Erineva kiirusega Euroopa teeb ka lihtsamaks ühinemisläbirääkimiste jätkamise. Ma usun, et on vale karistada Horvaatiat ja Türgit selle pärast, et suurem osa iirlastest hääletas „ei”.

Lugupeetud eesistuja, te olete üsna õigusega uhke, et teie riik on inimõiguste kodu. Inimõigused on ajatud; nad on universaalsed. Olümpiamängud on spordisündmus, mitte poliitiline sündmus. Sellepärast ei pea ma õigeks, et kavatsete minna Hiinasse avatseremooniale, ja mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi president härra Pöttering ei lähe Hiinasse.

Lugupeetud eesistuja, lubage mul lõpetuseks öelda, et leidsite oma istmelt tervituse paljudelt mu naissoost kolleegidelt – roosi ja kirja. Kiri palub teil pühenduda sellele, et oleks rohkem naisi Euroopa Liidu tipus. Naised loodavad teile kindlalt, kuna te olete „naiste mees”. Palun lubage mul lisada veel üks palve: demokraatlikult valitud esindajana loodan ma, et te toetate meid selles, et see Euroopa Parlament võib ka ise oma asukoha üle otsustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN). - (PL) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, kõigepealt tahaksin pakkuda teile oma siiraid õnnesoove Euroopa Liidu eesistumise ülevõtmise puhul. See ei saa olema kerge eesistumine. See langeb kokku raske perioodiga, aga loomulikult soovin ma teile edu. Iirimaa lükkas tagasi Lissaboni lepingu. Me ei saa välistada võimalust, et Iirimaa muudab tulevikus oma arvamust, aga on kindlasti vastuvõetamatu püüda mõjutada iirlaste otsust ähvardustega, nii nagu ka prantslasi ja hollandlasi ei ähvardatud, kui nad lükkasid aluslepingu tagasi kolme aasta eest ja panid tänased probleemid liikuma. ELi riike ei tohi jagada paremateks ja halvemateks. Seepärast tänan teid, et ütlesite täna, et ühtegi 27 liikmesriigist ei tohi välja arvata Euroopa perekonnast, nagu daam, kes rääkis enne mind, proua Koch-Mehrin vahest tahaks teha.

Lugupeetud president, tahaksin kasutada ka võimalust tänada teist hiljutise Prantsuse tööturu avamise eest poolakatele teiste seas. Me oleme mõnda aega seda oodanud – palju kauem, kui teistes riikides, aga parem hilja, kui mitte kunagi.

Üks asi, mida ma ei kuulnud tänases kõnes, oli osutamine meie suurimale naabrile Euroopas, Ukrainale. Sellest hoolimata loodan ma, et 9. septembriks 2008 plaanitud tippkohtumine Evianis toob meid märkimisväärselt lähemale Ukrainaga assotsiatsioonilepingu sõlmimisele. Lõppude lõpuks on just praegu meie Ukraina sõprade jaoks oluline saada meilt selge signaal, eriti ajal, mil Venemaa jätkab ähvardamist.

Lõpuks, miljonite eurooplaste nimel, kes on praegu vaevatud üha tõusvatest kulutustest, tahaksin tänada teid, lugupeetud president, jõupingutuste eest selles suunas, et vähendada kütuse käibemaksu. Tahaksin loota, et Prantsusmaa eesistumise jooksul õnnestub teil võita teised juhid selle idee poolele, nende hulgas ka minu oma riigi, Poola, peaminister.

 
  
MPphoto
 
 

  Werner Langen (PPE-DE).(DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma tahan teha nõukogu eesistujale selgesõnalise komplimendi. See on 29. nõukogu eesistumine, mille tunnistajaks ma olen, ja ma pean ilma mööndusteta ütlema, et ma ei ole veel kunagi näinud kava ja Euroopa idee nii veenvat esitust. Ütlen seda täiesti ausalt.

(Aplaus)

Vaid ühel ainsal korral võeti eesistujat veel soojemalt vastu, aga seda vaid avamisel. Lõpuks ei olnud tal tegevuskavas midagi ette näidata. See oli Briti peaminister Tony Blair. President Sarkozy, me oleme kindlad, et lõpetate oma eesistujaks olemise poole aasta pärast heade tulemustega. Viis, kuidas te täna kõike selgitasite – see, kuidas te meie parlamendiliikmete argumentidega ümber käisite, asjaolu, et olete tutvunud toimikutega ja te ei esita „soovide nimekirja”, vaid esitasite prioriteetsed suunad koos heade põhjendustega – annab mulle lootust, et te suudate oma ambitsioonika programmi ka tegelikult ellu viia.

Mis puudutab kliimapaketi puhul ühise lahenduse leidmist, siis võite te parlamendi toetusega arvestada. Ma kardan siiski, et probleeme tekib nõukogus, probleeme nõukogu ja üksikute liikmesriikide vastutusega, kuna nad ei hakka plaanitud kvoote aktsepteerima. Me nõustume teiega ühtlasi, et ka tuumaenergia vajab kohta selles kliimapaketis. Siin selles parlamendis on selge enamus tuumaenergia tsiviilotstarbelise kasutamise poolt. Ärge laske end nendest T-särkidest eksitada.

Kui tegemist on sellega, et Saksamaa ja Prantsusmaa tahavad omale Euroopa Liidus võtta juhtiva rolli sisulistes küsimustes – mitte maailmapoliitikat puudutavate suurte deklaratsioonide puhul –, siis me oleme teie poolel. Ma pean teile ütlema, et proua Koch-Mehrin ei kuulanud ilmselt, kui te põhjendasite oma seisukohta Hiina suhtes. See oli sellele parlamendile üks välispoliitiline õppetund ja ma võin teid vaid julgustada, et jääksite sama järjekindlaks ja sirgjooneliseks, nagu te käesolevate küsimuste puhul olite.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (PSE).(FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni president, 10 riiki toodab 60% kogu maailma süsinikdioksiidi heitkogustest. Nende 10 riigi hulgas on vaid üks Euroopa riik – Saksamaa. 27 ELi liikmesriiki esindavad vaid 14% kogu maailma heitkogustest. Ühendriigid 17%, Brasiilial, Venemaal, Indial ja Hiinal on kumulatiivsed heitkogused, mis ületavad kolmandiku kogu maailma süsinikdioksiidi heitkogustest. Kõik see tõestab, et Euroopa algatus võidelda kliimamuutuse vastu jätkub asjatult, ilma et ameeriklased, hiinlased ja teised tööstusriigid teeksid võrreldavaid jõupingutusi.

Oodates sellisele kokkuleppele jõudmist, peab Euroopa võitlema süsinikdioksiidi lekke vastu. Praegu ei investeeri ükski suur tööstuskontsern Euroopasse. ArcelorMittal sulgeb Prantsusmaal, aga investeerib Brasiiliasse, Venemaale, Türki, Indiasse ja Hiinasse. ThyssenKrupp investeerib Brasiiliasse, Austria Vöest Group investeerib Indiasse. Põhja-Aafrikasse rajatakse praegu 10 tehast, et toota kuumpoleeritud klaasi Euroopa turu jaoks.

Kuna puudub teiste tööstusriikide kindel kohustus, peab Euroopa näitama otsusekindlust kaitsta oma tööstusstruktuuri, oma tööstuslikku oskusteavet. Euroopa kodanikele ohverduste pealesurumisest ei ole mingit kasu, kui ülejäänud maailm ei tee sama.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Marie Cavada (ALDE).(FR) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja, nagu Euroopa Parlamendi president, nagu paljud teised kaasliikmed, olen ma Teise maailmasõja varemete laps, ja ma hindan väga pühendumist, mis te seetõttu oma panite kõnesse, mis halvustab skeptitsismi. Mina näen skeptitsismi, kui midagi, mis kuulub Müncheni vaimu juurde, ja see on hape, mis lahustab Euroopa tahet. Seetõttu hindan ma väga energiat, mis te panite oma kõnesse, mis, nagu proua Lulling äsja televisioonis ütles, näiteks, meie arvates oli selge, täpne ja, ma võin öelda ilma vähima teeskluseta, veenev.

Teine asi, mida tahaksin öelda, härra president, on, et loomulikult on teil õigus ja seda tuleb siin öelda. Hirmud Euroopas ja ähvardused sellele, olid kindlasti suures osas selle ehituse ajal 1950tel, aga kuigi nende hirmude olemus on muutunud, on siiski ilmselt suur hulk neid tänagi. Sellepärast on vaja absoluutselt kindlameelset vastust.

Ma olen väga õnnelik prioriteetide üle: ma ütlen ausalt, kuna need on tõelised, ja eriti sisserändepoliitika, mida juhib teie minister, härra Hortefeux, meie endine kaasliige. Kaks aastat tagasi oli mul au esindada Euroopa Parlamenti Euro-Aafrika konverentsil Rabatis. Esimest korda tõi see kokku riigid, millel olid samad kohustused, kas siis päritoluriigid, transiit või sisserändajate vastuvõtmine, ja, nagu härra Watson ütles hetk tagasi, ma arvan, et on väga tähtis, eriti – ja miks mitte? – läbi Vahemeremaade Liidu struktuuri omada läheduse ja järelevaatamise heldet poliitikat.

Lõpuks, viimane asi, austatud president, ärge unustage, et põhjus, et Euroopal on ainulaadne mõju kogu maailmas, on seetõttu, et see on kultuuri häll; sest kultuur on see, mis ühendab meie erinevused; kuna meie poliitiliste seisukohtade aluseks on kultuur, näeme asju täiesti erinevatest vaatenurkadest. Ka teie energia võib vajalikuks osutuda, kui sellele kultuuri valdkonnale keskendutakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Zahradil (PPE-DE).(CS) Austatud juhataja, tahaksin kõigepealt näidata oma heakskiitu faktile, et Prantsusmaa avas oma tööturu uutele liikmesriikidele 1. juulist ja kõrvaldas niiviisi ühe viimastest tõketest vanade ja uute liikmesriikide vahel. Ma vaid loodan, et proua Merkel järgib seda eeskuju. Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik ja Rootsi on koos ette valmistanud 18kuulise eesistumiskava ja mul on hea meel, et tähtsaks peetakse energiaküsimust, mis on kõige olulisem teema, ja ka ühise põllumajanduspoliitika ümberkorraldamise küsimust, kuna see on seotud finantsraamistikuga pärast 2013. aastat ja sellega, mis raha on meile tulevikus kättesaadav. Ma hindan fakti, et Prantsusmaa tahab lahendada need praegused küsimused ja probleemid, kuna need teevad inimestele muret ja pakuvad huvi.

Institutsiooniliste küsimustega seoses ei räägi ma mitte kui PPE liige, vaid kui DE liige, nii et arvatavasti ei tule üllatusena, et me ei ole selles täielikul üksmeelel. Ma usun, et me ei saa seista Lissaboni lepingu ees nagu jänes autolaternate ees. See pole maailma lõpp ja me ei taha luua kriisi õhkkonda, nii et olukord tuleb lahendada rahulikult, ilma mingisuguse poliitilise surveta, ilma mingite seaduslike trikkideta ja kooskõlas meie oma eeskirjadega. Need eeskirjad sätestavad, et ükski leping ei saa jõustuda ilma ühehäälse nõusolekuta ja praegu meil sellist nõusolekut ei ole. Ma ei usu, et oleks võimatu edasi laieneda ilma Lissaboni lepinguta. Ma usun, et vähemalt Horvaatiat saab Euroopa Liitu vastu võtta ilma Lissaboni lepinguta. Samamoodi ei usu ma, et me peame valima Nice’i või Lissaboni lepingu vahel. Meil on kindlasti mitmeid valikuvõimalusi ja me peame olema võimelised vaatama neid kainelt ja ilma hüsteeriata ja lahendama olukorra. Igal juhul, lugupeetud president, soovin ma teile palju edu teie Euroopa Liidu juhikohal.

 
  
MPphoto
 
 

  Pasqualina Napoletano (PSE).(IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, me oleme järginud Vahemere Liidu algatust, millele keskendutakse järgmisel pühapäeval Pariisi tippkohtumisel ja me loodame, et see algatus on edukas.

Tahaksin siiski selgitada mõnda asja. Selle algatuse eesmärk on kindlustada mitmepoolne Euroopa-Vahemere mõõde. Ma usun, et see on õige ja et peame liikuma selles suunas. Ma arvan, et kui mingi poliitika vajab siiski kriitilist hinnangut, on see naabrus lõunapoolsete riikidega, kuna naabruspoliitika paneb tegelikult üksteisega võistlema riigid, mis on väga eraldatud. Nii et me peame tegelema integratsiooniga nende riikide vahel ja nende ja Euroopa vahel, ning ühtlasi suunama sellesse vahendid.

Ma ütlen teile seda avameelselt, nõukogu eesistuja, et me tõepoolest ei hinda – ja ma ütlen seda ka president Barrosole – et te lõpetasite Audiovisuel Méditerranée programmi rahastamise, mis oli ainus kultuurilise ühistootmise vahend. Te ütlesite, et on Euroopa kultuuriline erand, aga ma lisaksin, lugupeetud president, et on Euroopa-Vahemere kultuuriline erand. Kui te arvestate maailma kahtkümmet tippintellektuaali, siis kümne hulgas leiate te paljusid moslemi kultuurist ja väga palju Euroopa-Vahemere piirkonna omi.

Nii et aidakem üksteisel kehtestada efektiivset poliitikat, et muuta nende riikide paljude inimeste elusid, eriti noorte ja naiste, kes loodavad Euroopa peale. Me ei vaja häid üliõpilasi: me vajame selle suhte olemuse muutmist ja parlament on täiesti valmis tegema koostööd teie kui eesistujariigiga, kui te kavatsete liikuda selles suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE-DE).(ES) Lugupeetud juhataja, Prantsusmaa ELi eesistumise prioriteedid on realistlikud prioriteedid, mis minu arvamuse kohaselt on piisavalt suutlikud vastama sellele, mida komisjoni president Durão Barroso ütles, kriitikale, et Euroopa on võimetu ja suutmatu vastama meie kodanike igapäevamuredele: konstitutsiooniline probleem, toidu- ja energiahinnad, Euroopa kaitse ja sisseränne.

Täna, immigrandi surm külmutusseadmetega veoautos La Manche’i tunnelis, või teise, kes kukkus üle parda patera laevalt, mis suundus Kanaari saartele – nagu juhtus mõned tunnid tagasi – on üks suuremaid tänapäevaseid tragöödiaid. See on tõsine ja kiireloomuline probleem ning Euroopa Liit peab välja tulema kohase reageeringuga.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esimees härra Daul rääkis vajadusest mobiliseerida poliitiline tahe ja ma arvan, et sellel eesistumisel ei ole kindlasti poliitilise tahte puudujääki.

Siiski, lugupeetud eesistuja, poliitiline tahe on vajalik, aga mitte piisav: loevad ka asjaolud, ja isegi, kui nad on mööduvad, lühiajalised või ajutised, kuni nad eksisteerivad avaldavad nad meile mõju ja seavad meile kitsendusi, ja ma tervitan fakti, et president Sarkozy ütles, et me peame asjaolud muutma võimalusteks.

Ma kahetsen, et härra Schulz ei ole praegu siin meiega, kuna kui ta rääkis spordist, tõi see mulle mõttesse erilise asjaolu. Ma tahaksin, et kollane särk oleks jälle Hispaania oma, nagu see oli Tour de France’i esimesel etapil.

Siiski on teil õigus, eesistuja, et on vaja Euroopa mõõdet spordis, ja mitmed parlamendiliikmed palusid mul esitada teile palve kaaluda, kas oleks kohane Prantsuse sportlastel, kes võtavad osa olümpiamängudest, mida me täna siin arutasime, kanda ELi embleemi rahvuslipu kõrval, nii et teised liikmesriigid võivad vabatahtlikult ühineda selle algatusega.

Eesistuja, me loodame, et Prantsusmaa on eesistumisajal võimeline jõud ühendama ja edasi rühkima üksmeelele nii, nagu te välja pakkusite, et Euroopa Liit võib kindlameelselt edasi liikuda teie eesistumisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Harlem Désir (PSE).(FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, te tahtsite panna oma eesistumise sellise Euroopa egiidi alla, mis kaitseb, ja ma arvan, et Euroopa kodanike seas on tõepoolest väga kõrged ootused. Siiski, sellepärast on siin vasturääkivus – ja te mõistate Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni põhisõnumit – faktiga, et Euroopa integratsiooni sotsiaalsele mõõtmele ei ole antud teie eesistumise nelja peamise prioriteedi ühe staatust.

Tõepoolest, nagu me oleme näinud hiljutistel referendumitel, inimesi on küsitletud seoses institutsioonide ja lepingutega, aga tegelikult vastavad nad Euroopa integratsiooni progressi alusel, ning lõplikult Euroopa poliitikate järgi. Ma arvan, et tasakaalu puudumine, mis on viimastel aastatel loodud majandusliku integratsiooni edu – mille poole on püüeldud ja see on hea – ja sotsiaalse mõõtme seiskumise vahel, on ka Euroopa Liidu inimeste kainenemise taga, Euroopa institutsioonidega rahulolematuse taga.

Seetõttu pole probleem see, et Euroopa peaks sekkuma kõigisse sotsiaalküsimustesse, vaid pigem see, et niipea, kui tekib ühtne turg, sealhulgas ühtne tööturg, peavad olema ühtsed reeglid ebavõrdsuse vastu võitlemiseks, sest vastasel juhul tooks see kaasa sotsiaalse dumpingu. Samuti peab siis tagama, et lähenemiselemendid oleksid suunatud ülespoole, parima suunas, selle asemel et sotsiaalset olukorda allapoole kiskuda.

Komisjon avaldas hiljuti sotsiaalmeetmete kava, ent kui nõukogu ei pühendu teatud konkreetsetele teemadele – Euroopa töönõukogude tugevdamisele ajutise tööjõu kaitsmise huvides ja töötajate olukorda puudutava direktiivi parandamiseks, tuleb lisada, et on olemas ka üldisi huve puudutav direktiiv avalike teenuste ja sotsiaalteenuste kaitseks, ning siis võib juhtuda, et sellise kaitse järele puudub vajadus.

Üks teie prioriteetidest on sisserände Euroopa, aga sisserände Euroopat ei või taandada väljaheitmise Euroopaks. Sellepärast peame lisama sellele integratsioonipakti, millest me rääkisime härra Hortefeux’ga – ja arengupakti. Te tulite just G8 kohtumiselt – Euroopat ja mõnda liikmesriiki, Prantsusmaa kaasa arvatud, süüdistati oma kohustuste mittetäitmises riigiabi andmisel arenguks. Tagage, et teie eesistumise ajal see kohustus liikuda 0,7% SKP suunas on täidetud, mis on tulemusrikkam, kui häbiväärne „tagasipöördumisdirektiiv” panustamisel rahvusvahelise sisserändega edukamaks toimetulemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jerzy Buzek (PPE-DE). - (PL) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni president, ma olen ühel meelel eesistujaga. See on Euroopa jaoks raske hetk. Igaüks meist, kaasa arvatud mina, tunnetab seda isiklikult. Kui ma olin vastutav oma riigi ühinemisläbirääkimiste eest Euroopa Liiduga, tegin ma kõik, mis suutsin, et kindlustada, et tulevane Euroopa tasandil koostöö õnnestuks hästi. Tahaksin ka rõhutada, et täna, õnneks, ei ole probleeme Poola toetusega ELile ja Lissaboni lepingule. Märkimisväärne enamus Poola parlamendist hääletas lepingu poolt ja peaaegu 80% poolakatest pooldavad Euroopa Liidu liikmeks olemist.

Ma toetan eesistuja hinnangut. Me peame tegutsema oma kodanike heaks ja nende nimel. Meie poliitikute prioriteediks on energia- ja kliimapakett, aga me peame tegema kõik, mida saame, tagamaks, et selle rakendamine ei löö eurooplasi kõrgete hindadega ja meie majanduse konkurentsivõime kadumisega. See pakett on vaja vastu võtta üsna ruttu, aga oleks halb, kui kiirus oleks esikohal ja arupidamine teisel. Meie pakett peab olema tõestus meie juhikohast lahingus globaalse soojenemise vastu. Ma nõustun, et me vajame seda, kõigepealt Poznańis ja hiljem Kopenhaagenis, aga see pakett ei ole kõigi jaoks eeskuju. Mitte keegi ei järgi seda, kui Euroopa majandus kaotab oma täideviimises. Sellepärast olen ma rõõmus, et te näete ohte, eesistuja, ja ma usun, et heitkogustega kauplemise põhimõtted – kuna peamiselt on ju asi selles – struktureeritakse ümber heas usus. Meil on siiski kogemus. REACHi määrust muudeti parlamendis märkimisväärselt, kaasatud olid nõukogu ja komisjon, kõigi hüvanguks. Me võime minna sama teed.

Eesistuja, kas ma võin teid õnnitleda Euroopas ohjade võtmise puhul. Ma soovin teile edu kahes kõige tähtsamas küsimuses järgmise kuue kuu jaoks: Lissaboni leping ning energia- ja kliimapakett.

 
  
MPphoto
 
 

  Enrique Barón Crespo (PSE).(FR) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja, te peate haarama Lissaboni lepinguga seotud kahtlusehärjal sarvist – Prantsusmaal on juba suured kogemused selles kunstis, et mõnikord liigub Euroopa integratsioon edasi ja mõnikord tagasi. Ma palun teil leida lahenduse iirlaste jaoks, arvestades samal ajal rõhuva enamuse eurooplaste tahtega, mis samuti loeb.

Tahaksin ka öelda, et sotsiaalsest vaatepunktist on Lissaboni lepingus põhiõiguste harta, seal on Euroopa sotsiaalmudel. Nii näiteks, on juba kogutud üle miljoni allkirja puuetega eurooplastelt, kes esindavad üht neljast majapidamisest ja on Lissaboni lepingu poolt, kuna see kõrvaldab põlise diskrimineerimise. Seetõttu on teil toetus edasiliikumiseks ja sotsiaalmudeli integreerimiseks.

Sisserände osas pöördusite te vasakule, aga te tunnistate ka, et vasakpoolsetel valitsustel on olnud ideid, mis on võimaldanud teil luua vähem suletud ja progressiivsema paketi, mida minu arvates võib parlament edaspidi täiustada, aga me peame selle küsimusega järeleandmatult tegelema.

Ka, lugupeetud president – ja see on otseselt seotud sisserändega – rääkisite te ühtsest põllumajanduspoliitikast, aga ei nimetanud Dohat; ühendatud Euroopale on siiski oluline leida lahendus ja vastata aastatuhande eesmärkidele, kuna see kõik on sama pakett; see on meie majandusliku võimsuse ekspluateerimine eesmärgiga edendada kogu inimkonda.

 
  
MPphoto
 
 

  Stefano Zappalà (PPE-DE).(IT) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni Itaalia delegatsiooni juhina on mul hea meel, et te olete üle võtnud Euroopa tüüri ja mul on hea meel selle üle, mis te ütlesite. Te kiirgate entusiasmi ja uhkust. Te usute ja panete inimesed uskuma institutsiooni, Euroopasse, millel on palju probleeme ja mis tõepoolest vajab arukaid, selgelt mõtlevaid ja teadlikke juhte, mis on see, millisena te olete ennast näidanud.

Itaalia on alati nautinud tugevaid kultuurilisi ja sotsiaalseid sidemeid Prantsusmaaga: kaks riiki, mis on toonud suuri ohvreid Euroopa asutamiseks ja ehitamiseks, ning kõigil liikmetel on nüüd kohustus seda edasi arendada. Igaüks, kes töötab selles institutsioonis, teab, kui palju raskusi võib kohata liikudes edasi arendus- ja integratsiooniprotsessiga, kuna see protsess tuleb ehitada erineva ajaloo, kultuuri, sotsiaalse staatuse ja traditsioonidega rahvaste vahele. Poliitiliselt oportunistlikud seisukohad, mida just väljendas härra Schulz praegu ülipopulaarse Itaalia valitsuse kohta, ei aita kindlasti. Siiski, see on protsess, millega tuleb edasi liikuda hoolimata pettumustest, mis sellega mõnikord kaasnevad.

Lissaboni leping, suurepärane leping, on jäänud tagaplaanile ja nõuab palju head tahet, et see tagasi tuua, kui me väldime nende marginaliseerimist, kes pole lepingut mõistnud. Siiski nõustun ma sellega, mida te ütlesite: enne edasist laienemist peame me määratlema uued reeglid, aga ilma Iirimaad toetuseta jätmata. Sisserändelaine Euroopasse, eriti teatud liikmesriikidesse, ja peamiselt minu riiki ja nendesse, mis on Vahemere piirkonnas, tuleb reguleerida ja vaadata kui ühist probleemi, kui põhjust teha vahet või tegelikult kasutada isegi palju ohvreid toonud riikide arvelt olukorda ära. Meie riikide rahvast tuleb turvata ja integratsioon tuleb rajada mõistlikel alustel.

Eesistuja, Itaalia valitsus ja rahvas jälgivad teie mandaati tähelepanelikult ja usaldavalt, veendumuses, et ajalugu ja sotsiaalne positsioon, mida te täna esindate, süstivad lootust ja arengut Euroopasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Gurmai (PSE). - (HU) Kolm asja – ainsa kõnelejana ida poolt Berliini müüri. Ma olen pettunud, et võrdsed võimalused olid presidendi kõnest välja jäetud. Õnneks, eesistuja, meie, naised seitsmest poliitilisest parteist, oleme täpselt kirjeldanud, mida me tahame kirjas: see on lill, see on meie lill teile, kallis president.

Esiteks, ma tervitan eesistujariik Prantsusmaa jõupingutusi Euroopa tasemel soolise võrdõiguslikkuse sotsiaalsetes huvides, aga samal ajal paistab vasturääkivana, et kohalikud asutused, mis tegelevad võrdsete võimalustega, suletakse. Kas Euroopa tasandil soovitatakse teistsugust poliitikat, kui see, mida Prantsusmaa kohaldab?

Kaks: president teatas Prantsuse kodanikele, et järgmise viie aasta jooksul luuakse 350 000 lastehoiu kohta. See on oluline meede, kuna see pakub võrdseid võimalusi meestele ja naistele tööturul ja võimalust ühitada oma töö- ja perekonnaelu. Hea kvaliteet, taskukohane hind ja igaühele kättesaadavus on selle jaoks olulised, kuna see on võrdsete võimaluste ja integratsiooni vahend.

Pereelu teemal, kas ta tunneb, et naised on võimelised ühitama oma töö- ja peretegevusi, kui nad töötavad 65 tundi nädalas? Naised on töökohal kaitsetumad ja ei ole üldiselt kutseorganisatsioonide liikmed.

Jah, me vajame ühtset Euroopa sisserändepoliitikat, aga see peab arutama kodanike ja sisserändajate õigusi ja kohustusi. Sisserändepoliitikaga peab kaasnema vastuvõtva rahvuse integratsioonipoliitika. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). - (EL) Austatud juhataja, tahaksin kõnetada nõukogu eesistujat, et öelda: ma ootasin teie kõnet täna erilise huviga. Teie seisukoht täna veenis mind, et te lööte oma kuuekuulise eesistumisaja jooksul laineid.

Kogu maailm on silmitsi ühe viimaste aastakümnete raskeima majanduskriisiga, aga Euroopa on ühtlasi silmitsi oma kriisidega.

On ilmne, et täna ei saa 27 liikmesriigiga Euroopa toimida vastavalt 15 liikmesriigiga Euroopa reeglitele. Euroopa läbib institutsioonilist kriisi. Samuti on ilmne, et täna ei taha mõned liikmesriigid Euroopa poliitilist ühtlustamist, ja nad ei taha, et meie eelkäijate visioon täide viidaks. See on identiteedikriis. Institutsiooniline kriis lahendatakse, aga kuidas lahendada identiteedikriisi?

Ma kardan, et on ainult üks lahendus: liikmesriigid, kes tahavad poliitilist harmoneerimist, peaks edasi liikuma, ja liikmesriigid, kes näevad Euroopat ainult majandusliku liiduna, peaksid jääma taha. Tõepoolest, ma kardan, et kui me ei lähe edasi selle lahendusega, lakkab Euroopa mõnes asjas olemast mängija rahvusvahelisel malelaual.

Kriis võib viia suurte hüpeteni edasi, aga ainult siis, kui on vajalikku julgust. Ma usun, et teil on nii visioon kui julgus. Olge vapper!

 
  
MPphoto
 
 

  Othmar Karas (PPE-DE).(DE) Austatud juhataja, härra nõukogu eesistuja, teie üldkaval on kogu minu toetus. Ma usun, et te olete õige eesistuja väga tundlikul ajal, ja teil on vajalikku tundlikkust inimeste murede suhtes ning otsusekindlust juhtida ja lepitada. Küsimustele vastates ei veeretanud te vastutust endalt ära ja nimetasite asju õigete nimedega. Te ei põgene, vaid astute asjadele julgelt vastu.

Ma tahan eriti esile tõsta Teie selget pühendumust parlamentaarsele demokraatiale. See pühendumus on praegusel ajal väga tähtis, kuna mitmes liikmesriigis – nagu minu kodumaal Austrias – oleme kogenud otsese demokraatia välja mängimist parlamentaarse demokraatia vastu ja seega ka parlamentide ja parlamentaarse demokraatia otsustusvõimetuks tunnistamist Euroopa asjades. Asume otsustavalt ühiselt välja parlamentaarse demokraatia poolt ja selle otsustusvõimetuse vastu.

(Aplaus)

Mulle on aga ka tähtis, et te mainiksite ükskord selgelt paljude valitsuste ja valitsusliikmete julguse puudumist, võib öelda ka kaksikmoraali Euroopa kaasvastutuse suhtes, kuna see kaksikmoraal on usalduse kaotuse ja vastastikuste süüdistamiste üks peapõhjuseid, mille me peame lõpetama. Me ei nõua kelleltki rohkem julgust, aga me nõuame kõigilt avameelsust ja põhimõttekindlust.

Ma tahan veel kolme küsimust puudutada. Esimene on teie seisukoht Lissaboni lepingu suhtes. Te ei istu nagu jänes autolaternate ees, te ei oota Iirimaa järele, vaid te jätkate ratifitseerimisprotsessi ja astute Iirimaale vastu. Ma olen veendunud, et me jõuame Iirimaaga kokkuleppele alles siis, kui kõik ülejäänud 26 liikmesriiki on lepingu ratifitseerinud.

Ma ei tohi ka Horvaatiat omapead jätta. Ma tervitan teie pühendumust avada kõik peatükid aasta lõpuks. Me vajame ühtlasi ajakava Makedoonia jaoks. Ma palun nõukogu võtta samuti otsus väikeettevõtete seaduse kohta tippkohtumisel detsembris, kuna põhipädevused on liikmesriikide käes. Me vajame õiguslikku siduvust ja mitte veel üht avalikku poliitilist avaldust.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE). - (PL) Austatud juhataja, mul on Poolast häid uudiseid. Täna, austatud president, on arutelu Poola parlamendis, mis kulmineerub resolutsiooniga, milles nõutakse tungivalt, et Poola president täidaks oma põhiseaduslikku kohust ja kirjutaks Lissaboni lepingu alla. See on poola rahva tahe, kellest 80% toetab Euroopa Liitu ja on väga õnnelikud liikmelisuse üle. Näidake mulle teist riiki, kus toetus ELile on nii kõrge. See on signaal, et Poola täidab oma kohustused seoses Lissaboni lepinguga.

Teine teema: mul on teile palve, austatud president. Kas te saaksite panna Euroopa Liidu laste olukorra oma tegevuskavasse ja nimetada ombudsmani, lasteasjade voliniku Euroopa inimõiguste ombudsmani eeskujul? Me sooviksime, et nõukogu jõuaks kokkuleppele ja kiidaks heaks selle institutsiooni, mida Euroopa nii väga vajab.

 
  
MPphoto
 
 

  Hartmut Nassauer (PPE-DE).(DE) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad, kui ma teeksin kokkuvõtte tänahommikusest debatist, ütleksin ma, et on hea, et Prantsusmaa on hetkel eesistujariik, ja et teie, president Sarkozy olete nõukogu eesistuja. See oli hea päev Euroopale ja sellele parlamendile, sest esimest korda üle pika aja rääkis keegi jälle Euroopast kirglikult, mitte üksnes heade argumentidega. Võib-olla on see just see, mida me vajame, et võita tagasi iirlased ja meie oma kodanikud: kirg ja mõõdutunne ja mõõdutunde juurde kuulub see, et Euroopa oma vajadusi piirab.

Tahaksin anda teile „edu saladuse“: me ei vaja mitte ainult Lissaboni lepingut Iirimaal, vaid ka uut subsidiaarsuse kultuuri. Me vajame Euroopale piire ülejäänud maailma suhtes, aga me vajame ka piire Euroopa sees. Uus subsidiaarsuse kultuur toob meile uue poolehoiu Euroopas, selles olen ma president Barrosoga täiesti ühel meelel. Õnn kaasa, president Sarkozy.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE). - Lugupeetud juhataja, ma tervitan president Sarkozyd Euroopa Parlamendis. Ma muidugi hindan tema kaalutlevat ja veenvat panust.

Iiri liikmena tervitan ma teda ka siis, kui ta külastab Iirimaad ELi presidendina, presidendina, kes astub praktilisi samme kodanike elu parandamiseks. See oli selge tema prioriteetidest.

Ma hindan ka tema selgitusi toiduga kindlustamise kohta ja tasakaalu leidmisest meie oma ettevõtjatele ja talunikele määruste ja piirangute kohaldamisel. Nagu ta ise ütles, kaitsmine ilma protektsionismita.

Ma võisin kuulda tema esituses ja hääles pühendumist Euroopale. Mina ja väga paljud iirlased jagame seda pühendumust. Ta rääkis raskuste ületamisest. See võtab aega ja tahtmist, et kokkuleppele jõuda kõigi poolt. Seal ei saa olla tähtaegu.

Kui keegi, kes värvati „jah” hääle jaoks, ma tean, et ta on minuga nõus, kui ma ütlen, et Iiri „ei” on sama õiguspärane nagu prantsuse, hollandi või taani „ei”. Seda tuleb samamoodi austada, siis saame me edasi liikuda. Me saame edusamme teha. Ma ootan seda ja soovin talle eesistumisajaks kõike head.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Tadeusz Masiel (UEN).(FR) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja, eesistujariik Prantsusmaa esitas just oma eesmärgid ja ma soovin neile edu. Põhiline eesmärk, mis on teie ees, on tugevdada Euroopa Liitu ja tema volitust tegutseda. Seda silmas pidades on Lissaboni lepingu ratifitseerimata jätmine kaotatud võimalus. Euroopa vajab Prantsusmaad, eriti sellel raskel ajal; ta vajab Prantsusmaad, mis muutus koos teiega, president Sarkozy, pärast prantsuse referendumit.

Kahjuks ei ole see Poola, mis viib täna Euroopat edasi, aga ühel päeval ta teeb seda, ja ma usun, et varsti. Ma loodan teie pärast, et Prantsusmaa eesistumine oma Euroopa integratsiooni-, soovitud sisserände-, Balkanile, kuid mitte tingimata Türki, laienemise poliitikaga, annab eurooplastele tagasi nende usu Euroopasse ja maitse selle suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). - Austatud juhataja, Iirimaal kulus 700 aastat, et saada britid Iiri Vabariigist välja ja ma pean istuma siin ikka ja jälle kuulates inimesi, kelle me välja viskasime, ütlemas meile, mida me peaksime Iirimaal tegema. Ma arvan, et seda on natuke liiga palju. Palun jätke Iiri Vabariigis tehtavad otsused Iiri Vabariigi rahva teha.

Teiseks, tahaksin öelda Prantsuse Vabariigi presidendile: kui te tahate Iirimaa rahva arvamust muuta, tooge härra Le Pen endaga. Sellest on küllalt Iiri Vabariigi rahva arvamuse muutmiseks.

Ma olin Fine Gaeli valimiste direktor, see on Euroopa Rahvapartei osa, ja nelja Euroopa referendumi direktor: ühtne Euroopa akt, Maastrichti leping, Amsterdami leping ja Lissaboni leping, ja ma tahan teile öelda, et Lissaboni leping kaotati mitmesugustel erinevatel põhjustel. Rahvas ei mõistnud seda, valitsus on olnud võimul 1994. aastast peale; poliitikud ilmuvad uurimiskohtutesse, peamised valitsus- ja opositsiooniparteid – valitsev poliitiline klikk – tahtsid, et see vastu võetaks. Olid hirmud seoses kaitse- ja sõjaväekohustusega, abordi ja eutanaasiaga – saadetuna süstaldest, mille selle täiskogu liikmed ringlusesse lasksid – maksukoorma, töökohtade, sisserändega. Paljut sellest sisestasid parem- ja vasakäärmuslased.

Ma ütleksin eesistujale järgmist. Palun valmistuge oma visiidiks Iirimaale ette. Kui teile on oluline aidata muuta olukorda Iirimaal, palun tulge ettevalmistatuna ja tulge kuulamiseks ettevalmistununa. Te olete väga teretulnud, aga see on keeruline olukord ja selle lahendamine võtab aega.

 
  
MPphoto
 
 

  Adrian Severin (PSE).(FR) Austatud juhataja, eurooplased panevad suuri lootusi Prantsusmaa eesistumisele ja seda lootust tuleb hästi kohelda. Eesistujariik peab vältima ebarealistlike unistuste ja ebamõistlike hirmude toitmist, siinhulgas ka naaber- ja kandidaatriikides.

Lissaboni lepingu osas ei ole piisavalt diplomaatilist julgust selle ratifitseerimiseks. Eesistujariik peab aitama visandada väljapääsu või turvalisusstrateegia juhuks, kui asjad lähevad valesti. Et vältida halvimat, peame me näitama algusest peale, et oleme halvimaks ette valmistanud.

Ma tahaksin lõpetada mõne sõnaga Euroopa uuesti natsionaliseerimise ohtliku fenomeni kohta. Rahvuslik populism on selle fenomeni kõige murettekitavam väljendus, ja see on ka Iiri vastuhääletamise kasuks tehtud propaganda taga, rassistliku ksenofoobia taga Itaalias, aga ka sotsiaalpoliitika rahvusliku loomu retoorikas. Euroopa saab kas sotsialistlikuks või kukub kokku. Ma loodan, et Prantsusmaa eesistumine on tundlik asjade selle külje suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Mul on kahju, aga ma ei saa enam rohkem kõnelejaid võtta. Me oleme juba palju üle aja läinud. Ma olen väga tänulik president Sarkozyle ja loomulikult ka president Barrosole, et nad täna meile oma aega pühendasid. Seetõttu tahaksin lõpetada sõna andmisega kõigepealt president Barrosole ja seejärel president Sarkozyle.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Barroso, komisjoni president. (FR) Lugupeetud juhataja, ma alustan väga lühidalt ühinedes õnnesoovidega, mida väljendas enamus parlamendiliikmetest, kes sõna võtsid: õnnesoovid veendumuse, entusiasmi, energia ja poliitilise tahte puhul, mida president Sarkozy siin täna väljendas ja ma olen kindel, et tema ja ta ministrid ja kolleegid näitavad kogu Prantsusmaa eesistumise jooksul.

Tahaksin öelda, et see kõik ei ole mulle üllatus. Ma olin täiesti veendunud, et see oli väga hea uudis, et Prantsusmaa võtab nõukogu eesistumise kohustuse sellel eriti raskel perioodil. Muidugi oleks president Sarkozy ja igaüks meist eelistanud, et silmapiir oleks selgem institutsioonilisest seisukohast, aga ma arvan, et see on täpselt see selle raske aja jooksul, et me saame näha poliitilist võimekust ja mõõta tugeva poliitilise tahte täit tähtsust.

Ma pooldan seda demokraatlikku poliitilist arutelu. Olen öelnud palju kordi, et me peame poliitiliselt tunnustama erinevusi ja mitmeid seisukohti, mis eksisteerivad, näiteks siin parlamendis. Me peame teadma, kuidas väljendada neid erinevusi, sest Euroopa erineb riiklike poliitiliste süsteemide poolest. Meie demokraatlikus rahvussüsteemis, iga kord kui toimub poliitiline arutelu, isegi kui see mõnikord on väga pingeline, ei sea me kunagi küsimuse alla riigi legitiimsust, kuigi väga sageli Euroopas need meie hulgast, kes on Euroopa poolt, esitavad jõuliselt neid vastuväiteid, peame me vastu astuma neile, kes on Euroopa vastu ja kes ilmutavad igat liiki populismi, et kahjustada meie institutsioone ja kompromiteerida seda suurepärast rahu ja solidaarsuse projekti, mis on Euroopa projekt.

(Aplaus)

Sel põhjusel peame me tõepoolest suutma väljendada kõiki neid seisukohti, aga samal ajal tugevdama Euroopa pooldajate leeri selle eriti raske aja jooksul. Väljendugem selgelt, meil on Euroopa valimised 2009. aasta juunis. Kui erinevad Euroopa poliitilised jõud ja Euroopa institutsioonid ei tööta käsikäes konstruktiivse seisukohaga, anname me põhjendused neile, kes ekstremistlikult, tahavad ära kasutada populismi, ksenofoobiat ja natsionalismi luues seose natsionalismi ja kodumaa vahele, mis on viga. Veelgi enam, ma tsiteerin sageli suurepärast Prantsuse kirjanikku, kes ütles: „Patriotism on armastus oma rahva vastu; natsionalism on teiste vihkamine.”

Me võime armastada oma kodumaad ja samal ajal veendunult kaitsta meie Euroopa projekti, nagu president Sarkozy äsja ütles. Seetõttu loodan ma, et arutelu, mis leiab aset järgmise kuue kuu jooksul tugevdab nii Euroopa institutsioone kui ka meie tuleviku-Euroopa projekti.

Ma olen väga huvitatud vastama erilisele küsimusele. See on ainus eriline küsimus, mis minult küsiti, ja loomulikult jätan ma ülejäänu president Sarkozyle, kes on paremal positsioonil kui mina nendega tegelemiseks. See eriline küsimus oli proua Napolitanolt seoses Euromedi kultuuriprogrammiga.

Ma soovin teile teatada, et praegusel programmil, Euromedi kultuuriprogrammil on selleks aastaks veel 15 miljoni euro suurune assigneering. On tõsi, et aastateks 2009–2010 ei ole veel midagi otsustatud, aga on küllalt suur surve väliste kulude osas, ja nendel juhtudel, ausalt öeldes, mis juhtub, on et kolmandad riigid püüavad priotiseerida kahepoolset koostööd kohalike eelarvete kahjuks. Seetõttu tuleks seda küsimust arutada Euromedi riikidega. Tõepoolest, üks Prantsusmaa algatuse luua Vahemere Liit – mida ma selle tõttu toetasin päris algusest – huvitav aspekt on, et see toob piirkondlikku koostöösse tugevama elemendi.

Mõnikord on minult küsitud, mida lisab Vahemere Liit Barcelona protsessi. Muidugi on see suurema poliitilise asjakohasuse koostisosa ja ühtlasi ka poliitiline täiustamine, eriti tänu iga kahe aasta järel toimuvale tippkohtumisele; aga see on ka mõõde, mille toovad eriomased piirkondlikud projektid ja, nüüd ma ka loodan, väga eriomaste projektidega, millesse me suudame lisada tugevama erasektori mõõtme, kuna me vajame ikka veel rohkem vahendeid.

Niisiis on see eriomane valdkond, millega me tegeleme ja, lõpetuseks tahaksin lihtsalt öelda: „Palju edu, Prantsusmaa, ja palju edu, mu hea sõber president Sarkozy!”

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Tahaksin tänada president Barrosot ja asepresident Jacques Barrot’d selle eest, et nad on olnud siin ilma vaheajata kolm tundi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolas Sarkozy, nõukogu eesistuja. (FR) Austatud juhataja, tahaksin kõigepealt öelda, et minu arvates, kui kellelgi on au olla nõukogu eesistuja, on loomulik olla parlamendi ees nii mitu tundi, kui parlament soovib, mitte ainult eesistumise esimesel päeval, aga pigem ütlen teile, Euroopa Parlamendi president, ja samuti kõigile fraktsioonide esimeestele ja esimeeste konverentsile, kui tahate, et ma tuleksin eesistumise jooksul teatud aegadel, olen ma teie käsutuses. Teie peate mängima Euroopa institutsioonide mängu.

Euroopa Parlament on parlamentaarse demokraatia süda. Küsimus ei ole kättesaadavuses, küsimus on prioriteetides. Eesistujariik vajab Euroopa Parlamenti ja on seetõttu tema käsutuses.

(Aplaus)

Kui kõnelejad mind vabandavad, tahaksin igaühele mõne sõna öelda. Kõigepealt tahaksin öelda härra Bushill-Matthewsile, et ma olen nende seas, kes arvavad, et Euroopa vajab Ühendkuningriiki. Ma ei ole kunagi olnud üks neist eurooplastest või prantslastest, kes mõtlesid, et me peaksime ettevaatlikult vältima oma briti sõpru. Ühendkuningriik võib tuua Euroopale palju rohkem, kui ta usub, et saab tuua. Ühendkuningriik on värav anglosaksi maailma, ta esindab juhtivat maailmakeelt ja ta on majanduslikult dünaamiline, nagu ta on viimastel aastatel näidanud. Tahaksin öelda meie Briti konservatiividest sõpradele: „Uskuge, et Euroopa vajab teid, et teile on seal koht, ja et kui brittidel on üks jalg sees ja teine väljas, siis nõrgendab see Euroopat.” Ühendkuningriik on suur riik. Ta ei pea midagi kartma Euroopast ja Euroopa ootab Ühendkuningriigilt paljut.

Härra Pognantile, kes nägi sügavale minu sisse ja seepärast sai aru, et ma armastan poliitikat ja et parlament on natuke mu aia moodi, tahaksin ma öelda, et jah, parlament on koht demokraatia jaoks, ja ma ei austa ega mõista neid poliitilisi juhte, kes meeleldi ei väljenda ega kaitse oma ideid parlamentaarse demokraatia hällis. Ma loodan, et teie märkuses oli pigem kahetsusalge, kui ülemäärane vaateviis tööturu harmoneerimiseks.

Sama kehtib ka härra Désiri kohta – ma olen täielikult teiega, ma olen täieliku harmoniseerimise vastu, kuna inimesed keelduksid sellest. Siiski, miinimumeeskirjad tööturu kontekstis, ühtse majandusturu kontekstis, on täiesti loomulikud.

Las meile kõigile saavad teatavaks raskused. Võtame näiteks Austria, mida juhivad sotsialistlik peaminister ja valitsus; nemad ütlevad teile, et pensioniiga on 65, ja oma panuse andmise periood 45 aastat. Te olete teadlikud, kui paljude raskustega ma kokku põrkasin tuues panuse andmise perioodi 40 aastani, ja ma ei võitnud otsekohe Prantsuse Sotsialistliku Partei toetust.

Seega selgitage mulle, kuidas on võimalik, et kui mul oli nii palju raskusi 40aastase panuse andmise perioodi kindlustamisel Prantsusmaal, vajan ma üksnes kuut kuud Euroopa presidendina, et eelistatavalt lõpule viia 45 panustamisaastat Austrias ja 40 Prantsusmaal? Kuidas seda saab teha? On pikk tee unistusest tegelikkuseni, aga see vahest ongi erinevus Prantsuse Sotsialistliku Partei ja Euroopa Sotsialistliku Partei vahel. Mõnikord ma tunnen isegi suuremat lähedust Euroopa Sotsialistliku Parteiga kui Prantsuse Sotsialistliku Parteiga; ma tunnistan oma süüd ja loomulikult vabandan selle pärast.

(Mikrofoniväline vahelesegamine härra Schulzilt)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Nii ei lähe. Teie ei otsusta, kes kõneleb. Sõnavõttude aega ei saa jagada Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni ja nõukogu eesistuja vahel. President Sarkozy, kas te olete nõus lubama härra Schulzil küsimuse esitada? Kui nii, siis ma annan talle sõna.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolas Sarkozy, nõukogu eesistuja. − (FR) Lugupeetud president, jah, eeldades, et ma ei satu kogu saksa arutelu risttule alla.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Schulz (PSE).(DE) Palju tänu, austatud juhataja, te olete väga lahke. President Sarkozy, see on tore, et te tahate sel kujul sotsialismile läheneda. Pärast seda, kui te äsja oma kõnes nii tugevalt saksa sotsiaaldemokraatide positsioone toetasite ja jäite eriarvamusele kantsler Merkelist, teen ma teile järgmise ettepaneku. Kui te end Euroopa sotsiaaldemokraatias hästi tunnete, tulge siis kõigepealt Saksa sotsiaaldemokraatiasse ja siis me lähendame teid tasapisi Prantsuse sotsiaaldemokraatiale ja lõpuks saab teist päris hea seltsimees.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Härra Schulz, siin on vähem tegemist lahkusega ja rohkem kodukorrast kinnipidamisega – ja sellest me ju tahame Euroopas kinni pidada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolas Sarkozy, nõukogu eesistuja. (FR) Austatud juhataja, te näete, et mul on juba sotsialist paremal pool, aga ruumi on sotsialistile vasakul.

(Aplaus)

Nagu te teate, daamid ja härrad, ma ei arva, et me raiskame aega, kuna ma arvan, et demokraatia Euroopa tasandil võib olla vaba vägivallast, mida mõnikord esineb riiklikul tasandil. Euroopa tasand võimaldab igaühel natuke taganeda valimisrutiinist, mis on jõhker, sageli ebaõiglane ja alati keeruline. Lõpuks, fakt, et me võime sellisel foorumil, nagu teie oma, rääkida naeratades ja üksteist austades, on võib olla ka midagi, mis julgustab inimesi Euroopa ideaali soojemalt suhtuma ja tegema selle nende omaks. Igal juhul ma ei näe, et see oleks raisatud aeg, ja ma tahaksin, et härra Poignant ja härra Schulz oleksid selles kindlad.

Proua De Sarnez’l on üsna õigus. Me peame muutma oma arengupoliitikat, tehes toiduaineid tootva põllumajanduse prioriteediks. See on täiesti oluline, et Aafrika riikidel on vaja vahendeid, et saada majanduslikult sõltumatuks toidu mõttes, ja kahtlemata tuleb osa rahast, mis me oleme määranud suurte infrastruktuuride arendamiseks, investeerida põllumajanduslikesse väikeprojektidesse. Selles osas jagan ma täiesti teie arvamust.

Ühtlasi kutsusite te mind üles kaitsma Euroopa visiooni. Ma jagan seda ambitsiooni. Ma loodan, et te olete piisavalt lahke, et anda mulle nõu selle visiooni sisu osas. Te olete taas suurepäraselt teadlik, et mingi isikustatud suure ideaali ja igapäevaelu tehniliste küsimuste vahel on meie kõigi jaoks probleem pidevalt otsustada, mida teha suurte ideedega, mis mõnikord ületavad igapäevaelu raskused, mida meie kodanikud kogevad, ja mida teha tehniliste küsimuste lahendamiseks, mis mõjutavad nende igapäevaelu. See pole nii lihtne, aga ma proovin kätt igal juhul.

Vastuseks teile, härra Crowley, jah, me peame arenema, et ära hoida ebaseaduslikku sisserännet. Veelgi enam, igaüks teab, et parim vastus sisserändeküsimusele on areng. On 475 miljonit noort alla 17aastast aafriklast ja on 12 km Gibraltari väina Euroopa ja Aafrika vahel. Aafrika katastroofid saavad Euroopa katastroofideks, pole tõkkeid ega piire, mis sellele vastu suudaks panna. Sellepärast vajame me tõepoolest arengupoliitikat. Jällegi on väga raske otsustada mitmepoolsuse ja kahepoolsuse vahel. See on tähtis teema ja ma kavatsen pühendada sellele palju tähelepanu.

Härra Irujo rääkis keelelisest mitmekesisusest. Olen täiesti sama meelt, kaasa arvatud – ja ma mõistan, et teile ei meeldi väljend „piirkondlik keel” – ametlike keelte osas. Ma olen nende seas, kes arvavad, et kui me aitame kõiki eelautonoomia või iseseisvusilminguid, andes neile piirkondlike keelte kaitsmisel monopoliseisundi, oleks see väga tõsine viga. Ma räägin Korsikast Prantsuse Vabariigis, kus inimesed on korsiklased, kes armastavad Korsikat ja kes räägivad korsika keelt oma külades; aga see ei ole oht rahvuslikule ühtsusele. Seepärast on keeleline mitmekesisus minu silmis sama tähtis kui kultuuriline mitmekesisus, ja igal juhul ei ole mingit kultuurilist mitmekesisust, kui on ainult üks keel.

Härra Farage, mulle meeldis teie kõne väga, aga ma kavatsen teile öelda ühte asja: britid olid üsna õnnelikud, et ma sulgesin Sangatte'’i kuna tegelikult olin mina see, kes Sangatte’i sulges, ja need olite teie, kes palusid mul seda teha. Isegi kui te olete britt, kes armastab oma riiki, ei saa te lahendada kõiki selle sisserändeprobleeme, ja ma pean teile ütlema, et Prantsusmaa ei kavatse olla Ühendkuningriigi piirivalvur. Lubage mul öelda, et on väga hea öelda: „Oma riigis ei taha ma ID kaarte ja ma ei taha ühist sisserändepoliitikat”, aga see ei takista teil rõõmustamast selle üle, et välismaalased, kelle paberid ei ole korras, peatatakse Prantsusmaal, nii et nad ei tule teile Ühendkuningriiki. Täpselt nagu Prantsusmaa, ei saa ka Ühendkuningriik üksi hakkama.

Tahaksin lisada, härra Farage, et ma austan poolakaid, aga teie ei olnud mu kabinetis Lissaboni lepingu üle peetavatel läbirääkimistel koos hulga kolleegidega. Me olime Brüsselis ja kes olid mu kabinetis? Mitte peaminister Tusk, kuna sel ajal oli peaministriks härra Kaczynski vend. Seal oli president Kaczynski ja ma ütlen üht: ta on mees, keda ma usaldan ja ta on mees, keda ma austan. Kui Euroopas on millelegi alla kirjutatud ja siis seda ei respekteerita, ei ole enam ka Euroopat, ei ole üldse mitte midagi, pole ka läbirääkimisi. Kui keegi pühendub oma maa esindamisele Brüsselis, siis peab ta sellele tööle pühenduma ka kodumaal.

(Aplaus)

See on täiesti lugupidav poolakate suhtes: härra Farage, ma arvan, et ma kaitsesin Poolat. President Barroso võib seda öelda paremini kui keegi teine. Me vajame Poolat, aga me vajame ka ausõna pidamist, kui see on antud.

Proua Sudre, aitäh toetuse eest. Ma nõustun täielikult teie analüüsidega ja tänan teid siiralt selle eest. Härra Rasmussen, kes nagu ma aru sain, oli Rasmussen I, ja mulle on selge, kes on Rasmussen II, ma tahaksin öelda, et Taani on hea näide riigist, kes suutis edasi liikuda, ja see võimaldab mul vastata kõigile Iiri teemal kõnelejatele.

Muidugi ei tohi me sundida iirlasi ja me peame neid austama, aga meil peab olema julgust öelda oma Iiri sõpradele: „teie peate samuti austama teisi riike, kes ratifitseerisid Lissaboni lepingu. Me ei peta teid, aga võtke arvesse, et ka teistel on arvamus avaldada ja mingist punktist peame me leidma ühise raja. Euroopa ei taha jätkata ilma teieta, aga Euroopa ei saa peatuda vaid teie pärast.” Ma ütlen seda kogu lugupidamisega riigi vastu, kes hääletas vastu.

Meie, prantslased, oleme põhjustanud teile märkimisväärselt probleeme ja raskusi, aga mingist punktist peame me sellest olukorrast välja saama, kus igaüks vaatab teist ja ootab, et keegi teine võtaks algatuse enda peale. Prantsusmaa eesistumine, koos komisjoni eesistumise ja Euroopa Parlamendi eesistumisega peab olema algataja. Pärast seda ütlevad mõned „jah” ja mõned ütlevad „ei”. Isiklikult arvan ma, et lahendus on olemas, aga kindlasti mitte status quo säilitamises või ütlemises „me ootame ja laseme ajal tegutseda”. Isiklikult arvan ma, et aeg töötab meie vastu, et Euroopa on juba aastaid oodanud ja pole enam mõtet kauem oodata. Me leiame lahenduse; ma olen selles veendunud, täpselt nagu taanlased leidsid.

Proua Mehrin, ma olen väga liigutatud teie hinnangust „naiste mees”. Ma jätan selle sisu teie teada; ma ausalt öeldes ei tea täpselt, mida see tähendab ja ma olen ettevaatlik, et mitte minna seda rada, kuna mulle ei meeldiks, kui te mind valesti mõistate. Ma tean, et mitmekiiruseline Euroopa on olemas. Kõigil meist ei ole eurot ja kõik me pole Schengenis. Siiski, lõpuks, enne, kui me ehitame mitmekiiruselise institutsioonilise Euroopa, tahaks ma, et me püüaks kõik koos seda teha. Ärge kritiseerige eesistumist ambitsiooni eest võtta kõik kaasa, kuna kui me juba enne alustamist, proua, ütleme: „Igal juhul pole sellest midagi, las see jääb nii”, siis ühel päeval peame me läbirääkimisi brittidega sotsiaalse erandi üle, järgmisel peame läbirääkimisi iirlastega institutsioonilise erandi üle, ja järgmisel peame läbirääkimisi erandi üle poolakatele. Siit punktist kardan ma, et me sattume olukorda, kus kõik riigid, üsna õigustatult, küsivad erandit, ja kus siis on Euroopa Liit? Kus on see projekt, mille ristisid asutajad? Seda ma tahangi öelda. Võib olla peame me sellesse punkti jõudma, aga ma tahaksin, et me jõuaksime sinna pärast seda, kui me oleme püüdnud kogu perekonna kaasa võtta.

Tahaksin samuti öelda neile, kes on mures Horvaatia pärast, et loomulikult olen ma selle poolt, et me jätkaksime läbirääkimisi, ja ma arvan, et oleks suur viga sulgeda Euroopa uks Balkani riikidele, sest Balkani riigid vajavad rahu ja demokraatiat, mille Euroopa Liit saab neile tuua, aga ma ei pöördu tagasi Lissaboni arutelu juurde.

Tahaksin öelda härra Bielanile, et ma ei soovi Iirimaad ähvardada; pealegi ei suudaks ma seda teha ja mulle pole isegi pähe tulnud seda teha. Ma lähen sinna ja kuulan, aga samal ajal peavad kõik mõistma, et küsitluste kohaselt ütleb 80% inimestest, et nad on Euroopa pooldajad; me ei saa siiski töötada koos nendega ilma neid ähvardamata.

Kütuse käibemaks on Prantsusmaa ettepanek; ma ei taha seda kellelegi kaela määrida. Tahaksin lihtsalt juhtida teie tähelepanu sellele, et ma olen veendunud, et naftahind jätkab tõusmist. Meil peab olema julgust seda oma kaaskodanikele öelda.

Igal aastal väheneb naftatootmine 3%, kuna varud on ammendatud, ja naftatarbimine suureneb 2 kuni 3% esilekerkivate riikide tõttu. Minu mõte on lihtsalt, et käibemaks on maks, mis on hinnaga proportsionaalne. Kui homme on naftahind 175 dollarit barreli eest, kas me suudaksime jätkata ilma midagi ütlemata, kogudes 20% maksu plahvatuslikelt naftahindadelt? See on küsimus, mida ma küsida tahan. Koos komisjoni juhtidega teeme sellest ettekande oktoobris. Ma püüan seda tõugata oma veendumuste suunas ja me näeme, milline on tulemus.

Ukraina osas tuleb tippkohtumine ja me liigume asjaga edasi. Me peame julgustama Ukrainat demokraatia teel ja me peame tooma ta Euroopale lähemale. Ukraina ei ole tähtsusetu, seal on 42 miljonit elanikku. See ei ole väike otsus. Praeguseks oleme assotsiatsiooni punktis, aga igaüks, kes jalutab Kiievi tänavatel, võib näha, et see on Euroopa pealinn.

Härra Langen, tahaksin teid tänada komplimentide eest, mis mind tõepoolest liigutasid. Mulle meeldis osutamine Tony Blairile. Ma ei tea, kas see oli põhjus, et te tegite viite, aga ma arvan, et Tony Blair on üks riigimeestest, kes on teinud Euroopa jaoks palju, ja palju oma riigi jaoks, ja ausalt, ma ei tea, kas ta oleks vastu, et ma seda ütlen, aga minu arvates taastas ta paljudes valdkondades usu ja jõu briti poliitilisse debatti ja Euroopa poliitilisse debatti. Ma arvan, et Euroopas vajame me juhte ja et omal ajal oli Tony Blair vaieldamatult üks nendest juhtidest.

See märgistab mu rohkem vasakpoolsena, ehkki ma pole eriti täheldanud härra Blairile suunatud komplimente sellelt poliitiliste jõudude poolelt.

Jah, härra Goebbels, teised peavad tegema jõupingutusi, ja see on täielikult küsimus, mis tõstatakse kliimamuutuse läbirääkimistel, aga Euroopa peab olema eeskujuks. Ma ei ole seda öeldes naiivne. Ma arvan, et me oleme usaldusväärsemad, kui me tegeleme sellega, mida me jutlustame. Mõned võivad öelda, et on parem oodata. Isiklikult arvan ma, et me peame võtma riski ja tegutsema. Põhimõtteliselt, härra Goebbels, minu poliitiline filosoofia on, et pole midagi hullemat mittetegutsemisest. Kõige halvem risk on mitte riskeerida.

Härra Cavada, teil on üsna õigus, me peame vastama neile hirmudele. Tänan teid toetuse eest.

Vahemere Liidu osas tahaksin öelda, et mul ei ole mõttes, järgides president Barrosot, Barcelona protsessi kritiseerida. Siiski tahaksin öelda ühte asja. Barcelona oli väga hea idee, aga Barcelona tippkohtumisel oli üks probleem. Nii palju kui mina mäletan, oli seal vaid üks Araabia riigipea, peaminister Abu Mazen. Kuidas teie arvates saab luua Vahemere Liidu, tuues põhja ja lõuna kalda teineteisele lähemale, kui lõuna omad ei tule?

Pariisi tippkohtumisel, ma usun, kuigi Bernard Kouchner võib mind hiljem parandada, et osalevad kõik Araabia riigipead. See võib olla väike erinevus, aga minu jaoks on see põhjapanev.

Tahaksin samuti öelda härra Zahradile, et küsimus ei ole Lissaboni lepinguga seoses kriisi tootmises, aga me ei tohiks käituda ka nii, nagu poleks midagi juhtunud. Me ei tohi dramatiseerida, aga samal ajal on siiski murettekitav, et viimased kolm referendumit Euroopa Liidus lõppesid „ei” tulemusega, mis oli kindlasti muudel põhjustel, aga jääb faktiks, et vähimalgi määral ei ole see eriti julgustav märk.

Ma ei vasta proua Napoletanole, sest president Barroso andis teile hea vastuse.

Härra Sánchez-Neyra, jah, meile on vajalik ka osalus Euroopa sporditasandil ja ma arvan, et me võidaksime sellest, kui olümpiamängude statistika ei loetleks ainult riike nimepidi, vaid kui seal oleks ka spetsiaalne sektsioon Euroopa medalite kohta. See oleks võimalus näidata, et ka meie osaleme Euroopa spordimaailmas.

Härra Désir, ma vastasin teile seoses standarditega tööturul. Seoses sotsiaalpoliitikaga on meil kuulus debatt. 35tunnisest nädalast ei piisa, et võita valimisi, või tõelise sotsiaalpoliitika jaoks. Ma tahaksin lisada, et põhjus, miks ma nägin nii palju vaeva automaatse, paindumatu 35tunnise nädala koodi ületamiseks Prantsusmaal, oli täpselt Euroopa harmoniseerimise nimel, kuna mitte ükski teine riik ei ole teile sellel rajal järgnenud. Mitte ükski. Mitte ainuski. Kaasa arvatud Euroopa sotsialistlikud valitsused. Mul on hea meel teid üles kutsuda sotsiaalse harmoneerimise teele, kuid ma tahaksin enda Prantsuse sotsialistidest sõpradele öelda, et sotsiaalse harmoneerimise juurde ei kuulu selliste ideede toetamine Prantsusmaal, mida keegi teine Euroopas ei toeta, kuna see oleks erandlik ja meie maa kannataks selle tulemusena.

Tahaksin tänada härra Buzekit Poola Euroopa pühendumuse eest. Ma ei ole mitte kunagi kahelnud Poola Euroopa pühendumuses. Poola on üks kuuest suurima rahvaarvuga riigist Euroopas, ja see on täpipealt, miks ma ütlesin president Kaczynskile, et me vajame ta allkirja, kuna Poola ei ole lihtsalt üks Euroopa riik. Ta on äärmiselt tähtis, ta on sümbol ja loomulikult me peame taandama institutsioonilise kriisi üksnes Iirimaa küsimusele.

Härra Barón Crespo, Doha, jah, ma ütlesin seda president Barrosole, ma ütlesin seda Gordon Brownile, aga lühidalt, Doha, aga mitte iga hinna eest. Tahaksin kaitsta kahte ideed, mis on mulle lähedased. Kõigepealt, mulle on öeldud, et kui ei ole kokkulepet, ei ole majanduskasvu. Vabandust, aga kokkulepet ei ole seitse aastat, ja kuus aastat on maailm kogenud enneolematut majanduskasvu. WTO leping on parem kui lepingu puudumine, aga ei või öelda, et ilma lepinguta ei saa olla majanduskasvu. Kuus aastat on meil olnud majanduskasv.

Teiseks, mida president Barroso, Kanada peaminister ja isegi Angela Merkel praegu ütlevad, on, et see pole piisavalt hea. Brasiilia ei tee mingeid jõupingutusi tollitõkete alandamiseks tööstuses, ei ole jõupingutusi teenuste osas. Ühtlasi mida võib öelda Hiina turu sulgemise kohta? Sellest vaatepunktist ei ole mingit Prantsusmaa erandit. Esiteks, nõukogu eesistujana pean ma lojaalselt kaitsma liidu seisukohta. Siiski, liidu seisukoha mõistes, ei ole ma kuulnud kedagi, isegi mitte Briti valitsust, ütlemas, et leping tuleks allkirjastada läbirääkimiste praeguses etapis. Seetõttu oleme me Euroopas üksmeelsed, isegi kui see ei ole samal põhjusel, öeldes, et kui asjad seisavad, ei ole see piisavalt hea; et Euroopa on teinud kõik jõupingutused ja ta ei saa jätkata jõupingutuste tegemist, kui teised maailma piirkonnad ei ole pühendunud edasiliikumisele. Sellest vaatepunktist arvan ma, et me kõik oleme ühel meelel.

Tahaksin öelda härra Zappalàle, et tänan teda toetuse eest Euroopa sisserändepoliitikale ja proua Gurmaile, et ma arvan, et võrdsus meeste ja naiste vahel on väga tähtis, aga ma ei tea, kas tema märkus oli ka mulle suunatud. Igal juhul on fakt, et ta on ungarlane, juba vaieldamatu eelis.

Tahaksin härra Varvitsiotisele öelda, et ma tean suurepäraselt, Euroopa identiteedikriisist ja võib olla ühtlasi, et Euroopa Parlament võiks aidata kõiki institutsioone selles küsimuses. Härra Pöttering, miks mitte kujutleda tõelist debatti teemal, mis on Euroopa identiteet? See Euroopa identiteedi teema on pigem Euroopa parlamentaarse debati teema kui riigipea või valitsuse teema. Vahest võiks Euroopa Parlament isegi organiseerida debati sellel teemal ja sel juhul me tuleksime ja avaldaksime oma arvamust. Isiklikult arvan ma, et on rohkem parlamendi roll määratleda Euroopa identiteeti kui valitsuste roll, kes loomulikult tegelevad igapäevase juhtimisega igaüks oma riigis. Kui tõepoolest on koht, kus Euroopa identiteet tuleks määratleda, ma arvan, ja ma loodan, et president Barroso on sama meelt, ei ole see Euroopa Ülemkogus või komisjonis, vaid eelkõige Euroopa Parlamendis.

Tahaksin vastata härra Karasele, kes ütles, et ma pean olema diplomaatiline. Jah, ma sain aru, ma püüan olla diplomaatiline. Ma loodan, et ta omalt poolt ei seadnud kahtluse alla, kas mu temperament takistab mul diplomaatiline olla. See pole lihtsalt küsimus olemisest nõrk, kuid siiski tark või jõuline, kuid siiski saamatu. Vahest on isegi võimalik olla nii jõuline kui osav, aga igal juhul, tänan, et annate mulle võimaluse seda näidata.

(Vali aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Suur tänu, president Sarkozy. Ma olen olnud Euroopa Parlamendi liige 29 aastat ja ma ei suuda meenutada korda, kui nõukogu eesistuja veetis kolm ja pool tundi meiega arutledes ja vastas igale kõnele. Me ootame teie järgmist külastust.

Sellega on see päevakorrapunkt lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Ma usun, et Prantsusmaa võttis Euroopa Liidu eesistumise üle otsustaval hetkel, kui Euroopa otsib kohaseid vastuseid arvukatele strateegilise loomuga väljakutsetele.

Prantsusmaa ülesanne on tagada Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi järjepidevus, keskenduda energiavaldkonnale ja konsolideerida Euroopa Liidu turvalisus- ja kaitsepoliitika. Ma väljendan oma toetust neile Prantsusmaa eesistumise prioriteetidele ja ma loodan, et nende rakendamine on edukas.

Väliskomisjoni liikmena ja Musta mere koostöö raportöörina tahaksin ma keskenduda olulisele aspektile, mida tuleks ELi välispoliitikas edendada. Ma tervitan Prantsusmaa algatust konsolideerida Euroopa naabruspoliitika, aga ma nõuan tungivalt, et ida mõõde saaks sama suure tähelepanu ja kaasahaaratuse osaliseks kui Vahemere mõõde.

Seda eesmärki tuleb kohaldada nii kahepoolsetes suhetes, ELi tulevaste lepinguliste suhete läbirääkimiste kontekstis, kui mitmepoolsetes suhetes Musta mere sünergia raames.

Lõpuks, Prantsusmaa võtab ELi eesistumise üle kultuuridevahelise dialoogi aastal ja peaks edukalt jätkama tegutsemist selles vallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Tahaksin kõigepealt tervitada nõukogu eesistuja Nicolas Sarkozy pühendumust Euroopa asjadesse ja tema visiooni praegu Euroopa Liidu ees seisvatest väljakutsetest.

Ma toetan poliitilist avaldust, et uued Lissaboni lepingul põhinevad institutsioonid on olulise tähtsusega ja ilma nendeta oleks vastutustundetu ette näha edasisi ühinemisi. Tulemuste Euroopa peab arvesse võtma kodanike ootusi ja näitama, et ta ise on lahendus, mitte probleem.

Ma toetan ideed piiridel sellise mehhanismi olemasolust, mis võimaldab õiglast ja moonutamata konkurentsi, võttes arvesse keskkonnameetmete mõju ühenduses energia- ja kliimaküsimustega.

Euroopa seadusliku sisserände poliitika prioriteet on samuti inimlik, majanduslik ja sotsiaalne hädavajadus. Tahaksin õnnitleda Brice Hortefeux’d suurepärase töö puhul Euroopa sisserändepaktiga.

Seoses Euroopa kaitsega võimaldab presidendi vapper seisukoht meil edasi liikuda selle raske küsimusega, eriti kaasates sõdurid kõigist rahvastikest, ja toetades Euroopa relvatööstuse esilekerkimist.

Presidendil on õigus, kui ta toetab ühist põllumajanduspoliitikat, mis pole kunagi vajalikum olnud.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada parema poliitilise dialoogi vajalikkust EKPga, eesmärgiga omada majandusjuhtimist, mis vastaks praegustele globaalsetele nõudmistele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult.(IT) Aitäh, austatud juhataja. Ma tahaksin anda president Sarkozyle oma parimad soovid tema tööks, kui ta võtab vastutuse nõukogu saatuse eest kuueks kuuks. Kahjuks kogunevad ELi tuleviku kohale pilved: paradoksaalne Iiri hääletustulemus (Iirimaa on saanud „Keldi tiigriks” tänu ELi rahastamisele), valitsuskriis Austrias, Poola presidendi avaldused on kõik murettekitavad märgid. Me peame leidma jõudu ja oskusi, et taasalustada Euroopa teed, mis peab taaselustama kodanike entusiasmi ja emotsioone, kes siiani tajuvad ELi kui midagi kauget ja üsna raskesti mõistetavat. Kasutan ühtlasi võimalust pakkuda eesistujale väljakutset: et tuua kodanikud ELile lähemale, tuleb välja saata konkreetseid signaale. Oleks suurepärane, kui Prantsusmaa president suudaks alustada tõsist debatti, et lahendada parlamendi kahe asukoha küsimus: me võiksime koondada kogu tegevuse Brüsselisse ja vältida igakuist Strasbourgi kolimist (kus asupaika võiks kasutada muudeks eesmärkideks, näiteks tehnoloogilise tipptaseme keskuse jaoks): see „reis” tõepoolest esindab tohutut ja õigustamatut finants- ja energiaressursside raiskamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ivo Belet (PPE-DE), kirjalikult. – (NL) Eesistujariik Prantsusmaa on seadnud õiged prioriteedid, näiteks kliima, sisseränne ja kaitse, aga ma tahaksin keskenduda ühele aspektile, mis saab vähem tähelepanu, aga on siiski äärmiselt tähtis meie noortele ja kogu spordisektorile Euroopas.

Prantsusmaa eesistumine toetab „kuus pluss viis” reeglit spordis: piirangut võõrmängijate arvule. Eesmärgid on head: kohustada klubisid investeerima rohkem oma endi noorte treenimisse ja nõndaviisi ühtlasi liikudes mõnevõrra konkurentsivõimelise tasakaalu taastamise suunas. Parlament on 100% sama meelt.

Järelikult kuulub meie toetus „kodus kasvanud” reeglile, mis – ehkki tagasihoidlikumalt – peab silmas samu eesmärke. Küsimus on, kas kuus-pluss-viis-reegel on teostatav Euroopa tasandil. See satub vastuollu tööliste vaba liikumisega ja seda saab kohaldada vaid siis, kui tehakse erand ELi lepingust, ja me oleme kaugel sellest tegevuskursist. On kaheldav, kas Euroopa Kohus aktsepteeriks kunagi seda, isegi spordi kohta käiva uue artikli valguses Lissaboni lepingus.

Meie parlamendis tahame ühineda lahenduse otsimiseks, mis tooks kasu Euroopa jalgpallile. Me lihtsalt nõuame usaldusväärset lahendust, mis ei kihutaks jalgpalli kaosesse. Keegi ei vaja Bosman Mark 2.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) President Sarkozy veetis umbkaudu kolmandiku oma kõnest Lissaboni lepingut kaitstes ja järjepidevas Iirimaa survestamises ja šantažeerimises, unustades, mida ütlevad Euroopa Liidu eeskirjad uue lepingu jõustumise kohta – ratifitseerimine kõigi liikmesriikide poolt. Hästi, kui suurem osa iirlastest lükkas selle tagasi, siis seisame Lissaboni lepinguga paigal. Ratifitseerimist ei peaks jätkama. Lissaboni lepingu ratifitseerimise nõudmine on ebademokraatlik suhtumine.

Teine prioriteet on sisserändepoliitika süvendamine, kus tagasipöördumisdirektiiv, teisiti tuntud ka kui häbiväärne direktiiv, jääb välja, kuna selles hüljatakse põhilised inimõigused ja koheldakse illegaalseid sisserändajaid kui kurjategijaid, mitte kui inimesi, kes on põgenenud nälja eest oma riigist, otsides paremat tulevikku endale ja oma perekondadele.

Sotsiaalvaldkonnast on täiesti mööda vaadatud. Ta on teadlik vastuseisust ettepanekule muuta tööaja direktiivi ja ettepanekutele, mis nõukogu heaks kiitis ja saatis Euroopa Parlamenti, mille eesmärk on nõrgendada tööõigusi, avada uks pikemale keskmisele töönädalale kuni 60–65 tunnini, tööhõivepiirangute kaotamine ja madalamad palgad.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Golik (PSE), kirjalikult. (PL) Tahaksin väljendada lootust, et kuut kuud Prantsusmaa eesistumist tähistatakse viljaka, tulemusrikka tööga ühendatud Euroopa kõigi kodanike heaks.

Sellega seoses tahaksin rõhutada Euroopa Ühenduse põllumajanduse märkimisväärset tähtsust. Näiteks Poolas töötas 2005. aastal üle 17% töötavatest inimestest põllumajanduses. Põllumajandusküsimus on liikmesriikidele kaudse tähtsusega – siin mõtlen ma peamiselt toiduga varustatuse probleemi maailmaturul tõusvate toiduainehindade kontekstis.

Ma loodan, et eesistujariik Prantsusmaa toob lahenduse mitmetele vaidluse all olnud küsimustele, mis on seotud Euroopa põllumajandusmudeliga. Euroopal ei ole nii head kliimat ja põllunduslikke tingimusi, et loobuda oma kõigi talunike toetamisest. Liha, piima või teravilja tootmise kulud jäävad meie kontinendil alati kõrgemaks kui Lõuna-Ameerikas, Ühendriikides või Austraalias. Me peaksime meeles pidama, et ka need riigid toetavad oma talunikke.

Minu seisukoht on, et kõrgemad põllumajandustoodangu hinnad loovad Euroopa põllumajandusele arenguvõimaluse. Siiski on oht, et lisasissetuleku lõikavad ära vahendusettevõtted; teiste sõnadega, toiduhindade tõus põhjustab ebaproportsionaalset põllumajanduse tootmismeetodite kulude tõusu. Tulemuseks on, et lisasissetuleku neelavad vahendusettevõtted.

Põllumajandus on jätkuvalt tähtis majandussektor. Tingimused, mille alusel see praegu toimib, on muutunud, aga peamised prioriteedid – kohase sissetuleku tagamine talunikele ja toiduga varustamine – on ikka samad.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Pärast seda, kui Sarkozy puistas oma rahvale puru silma, väites, et ta austab 2005. aastal läbi viidud referendumil, millega lükati tagasi „Euroopa põhiseadus”, väljendatud tahet, samal ajal jätkates „minilepinguga”, mis põhimõtteliselt kasutas tagasilükatud lepingu sisu muutmatul kujul, esitades seda teises vormis ja vältides edasist referendumit, leiab ta nüüd end vastutamas Angela Merkeli algatatud protsessi eest, mis tuleb öelda, on katse veel kord peale suruda föderalistlikku, neoliberaalset, militaristlikku lepingut, mis juba kolm korda on tagasi lükatud.

Kapitalismi süvenevast kriisist, suurest ärist ja ELi suurtest jõududest, eriti räägin Prantsusmaast ja Saksamaast, näitavad „väljapääsu” rühkides edasi föderalistliku, neoliberaalse ja militaristliku poliitikaga ja see aluslepingu eelnõu otsib võimalust ühendada „superriigi” asutamine, et kindlustada imperialistlikud sekkumismehhanismid tihedas koostöös USA ja NATOga.

Niimoodi toimides kuhjatakse survet ja väljapressimist (laienemine, kahekiiruseline EL jne). Kurt, loll ja pime iirlaste väljendatud tahte vastu, teeb EL põrandaalust tööd viimatimainituga, et korraldada uus referendum 2009. aastal isegi enne Euroopa Parlamendi valimisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. (HU) Üks Prantsusmaa eesistumise kõige tähtsamaid ülesandeid on kooskõlastada liikmesriikide kliimamuutusega seotud kohustusi. On väga oluline, et me vähendaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid Euroopa Liidu tasandil. See saab toimuda siis, kui me võtame tõsiselt Kyoto protokolli ning vähendame selle sätetega kooskõlas heitkoguseid pidevalt ja oluliselt võrreldes võrdlusaastaga 1990.

See oleks muidugi skandaalne, kui liikmesriigid, kes ajavahemikul 1990–2005 mitte ei vähendanud, vaid suurendasid oma heitkoguseid, saavad nüüd Euroopa Liidult selle eest tasu ja jätkavad oma soodustuste hoidmist, mis on vastuolus Kyoto protokolliga. Oleks veelgi häbistavam, kui liikmesriike, kes võtavad Kyoto protokolli tõsiselt ja vähendavad oma heitkoguseid ausalt – kaasa arvatud Ungari – karistataks rohkemate piirangutega. Ma loodan, et eesistujariik Prantsusmaa ei nõustu kunagi sellise Kyoto protokolli naeruvääristamisega ja on uute liikmesriikide, sealhulgas minu kodumaa, diskrimineerimise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. (PL) Tahan tänada Prantsuse presidenti kõne eest, mis tõstatab paljud ELi põhiprobleemid. On tõsi, et me peame kaaluma, kuidas Euroopa sellest kriisist välja tuua. On väike lohutus, et peaaegu kogu maailm leiab end olukorrast, mis on lähedane kriitilisele. Sellel on oluline majanduslik ja sotsiaalne mõõde. Ma räägin näljaohust maailma paljudes piirkondades, kuna toiduhinnad tõusevad järsult, energiaga varustamisest ja samuti keskkonnaseisundist. Maailma finantssüsteem muutub üha rohkem ebakindlamaks. Miks ma seda rõhutan? Sest me ei tohi olla oma vooruste üle uhked. Peaaegu 500 miljonit ELi kodanikku moodustab vähem kui 8% maailma rahvastikust, ja 40 aasta pärast on see proportsioon vaevu valimiskünniseni – 5%. Meie vaade Euroopale ei peaks kahe silma vahele jätma kõrgemaid väärtusi, mis on seotud Euro-Atlandi tsivilisatsiooni säilitamisega. Ühtlasi on see ka eetiline mõõde.

Igas ELi riigis vajame me kohast hoolitsust perekonnale, mis olles tilluke ühiskond, on samal ajal kogu Euroopa Ühenduse nurgakivi. Me ei tohi lasta sellel oma vaateväljast minema libiseda. Kui me seda teeme, kaotame me kokkupuute, nagu me seda praegu teeme, väärtarvitades sõna „abielu” kohaldades seda ühenduste suhtes, mis ei ole abielu. On tõsi, et me vajame uusi õigusraamistikke, aga need peavad olema sellised, mida inimesed mõistavad. ELi kodanikud on parlamendi, nõukogu ja komisjoni võetud meetmete subjektid. Me üksnes teostame teenust. Täpselt selles valguses vaatame me Iirimaa juhtumit.

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Nagu üldiselt oodatud, üheks Prantsusmaa eesistumisaja prioriteediks sai Lissaboni lepingu ratifitseerimise küsimus. Ootamatult enamiku vaatlejate jaoks siiski on Prantsusmaa eesistumise alguses põhiline tegur Poola, või täpsemalt mitte niivõrd Poola kui Poola president Lech Kaczyński. Ma ei mõista väiteid, mida Poola president kasutas Lissaboni lepingu ratifitseerimiseks vajalikele dokumentidele allakirjutamisest keeldumiseks. Lepingu ratifitseerisid seim ja senat. Midagi ei ole juhtunud, mis lükkaks edasi presidendi allkirja lisamise. Näiteks ei ole lepingut esitatud konstitutsioonikohtusse. See paistab lugupidamatusena parlamendi vastu ja on peaministri Donald Taskiga sõlmitud kokkuleppe rikkumine. Ma nõustun eesistujaga, et selle küsimuse iseloom ei ole poliitiline, vaid eetiline. Poola pidas läbirääkimisi lepingu üle, kirjutas selle alla, ja vastavalt rahvusvahelisele õigusele on kohustatud läbima ratifitseerimisprotsessi. Ma loodan ühtlasi väga, et olukord Lissaboni lepingu ratifitseerimise osas muutub varsti ja et suhtumine on oluliselt parem Prantsuse eesistumise lõpus kui see on praegu.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. (FI) Austatud juhataja, ma pean lugu nõukogu eesistuja Nicholas Sarkozy selgest soovist vastu võtta auahne suhtumine ELi energia- ja kliimapaketi suhtes ja jõuda konventsioonini sellega seoses Prantsusmaa eesistumise jooksul. Ma loodan, et see ütleb eelkõige, et kliimamuutuse probleem on viimaks poliitika keskmes.

Tahaksin siiski meelde tuletada nõukogu eesistujale selle ülesande tõsidust – heitkogustega kauplemine on väga oluline turuvahend ja mõjutab nii paljusid inimesi, et me ei saa lubada taotleda poliitilist ajakava, mis toimub keskkonna ja säästva arengu kulul. Vastasel korral võib Prantsusmaa jääda lolli olukorda, mille üle ta ei oleks uhke.

Eelmisel kuul korraldasin seminari, kus keskkonnaorganisatsioonid, uurimisasutused ja asutused, mis on mõjutatud heitkogustega kauplemisest, said väljendada oma seisukohti selle majanduslike mõjude kohta. Sõnum, mille ma sain, oli selge: komisjoni ettepaneku tulemuseks on palju kõrgemad kulud ilma võrreldava kasuta keskkonnale. Ma osutan murettekitavale McKinsey analüüsile selles küsimuses. Heitkogustega kauplemist tuleb täiustada. Olukord on tõsine. Me ei saa kasutada hästi toiminud Euroopa tööstust jälle nagu katsejänest, kuna süsteem tegutses räpakal moel. On parem läbi kukkuda teostamisel kui teostada läbikukkumist.

Ma usun, et aja jooksul saavutame hea tulemuse, aga vaja on mõningaid olulisi sätteid. Süsinikdioksiidi heitkoguseid ei saa vältida vagade lootuste ja lubadustega, kui neid ei sätestata direktiivis. Me peame kohustuste vähendamise juures kindlaks, aga protseduur on avatud diskussioonidele. Parlamendis tekkis komisjoni kaalutud alternatiivide suhtes elav vastuseis. Ma palun, et te tutvuksite sellega, eesistuja.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Lugupeetud president, te esitlesite äärmiselt ambitsioonikat programmi, mis ma loodan, et saab edukalt täidetud.

Sisserändepakt on vajalik prioriteet eesmärgiga vähendada illegaalset immigratsiooni ja rajada ühine poliitika seaduslikuks sisserändeks.

Siiski tahaksin rõhutada aspekti, mis te peaksite arvesse võtma, enne kui alustate kavandatud tegevust: pakt peaks hõlmama rida meetmeid, mis võtavad arvesse Euroopa tööturu piiranguid, mida rakendatakse teatud uute liikmesriikide tööliste suhtes.

Kolmandatest riikidest pärit majanduslikule sisserändele on normaalne üle trumbata vaba liikumine riikide vahel Euroopa Liidu sees.

On liikmesriike, kus kehtivad üleminekusätted, mis reguleerivad ELi töötajate pääsu tööturule.

Kui seaduslik sisserändepoliitika jõustub, on oht, et Euroopa kodanikud jäävad ebasoodsamasse olukorda võrreldes kolmandate riikide kodanikega.

Sellega seoses tahaksin õnnitleda Prantsusmaad, kes on astunud esimese sammu selles suunas 1. juulil, kui ta avas oma tööturu nende riikide kodanikele, kes ühinesid 2004. aastal.

Ma loodan, et Rumeenia ja Bulgaaria saavad samasuguse kohtlemise osaks nii kiiresti kui võimalik ja ma ergutan teisi liikmesriike järgima Prantsuse eeskuju.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – Prantsusmaa on enda peale võtnud missiooni juhtida Euroopa tegevuskava kuus kuud keerulises kontekstis, mis tekkis pärast seda, kui Iirimaa lükkas tagasi Lissaboni lepingu.

Prantsusmaa ELi eesistumiskava on ambitsioonikas, aga selles peaks olema arvesse võetud ka elanikkonna ootusi. Viimane Eurobaromeetri küsitlus näitab, et ainult 52% ELi kodanikest peab ELi liikmeks olemist oma riigi jaoks heaks. On vaja strateegiat, et muuta Euroopa kodanikud teadlikeks, et ühised huvid on majanduslikust ja poliitilisest seisukohast palju tähtsamad, kui asjad, mis meid eristavad.

Nähtavasti on Prantsusmaa eesistumisaja prioriteet leida Iirimaa vea tasandamismeetod, sest Euroopa protsess peab jätkuma, aga Nice’i leping blokeerib laienemist.

Mis puutub teise Prantsusmaa ELi eesistumise prioriteeti – ühine põllumajanduspoliitika ja selle ettevalmistamine tulevasteks väljakutseteks – tuleb mainida, et ühtse otsemaksete kava säilitamine on kohaldatav Rumeenias alates 2013. aastast. Ühisest põllumajanduspoliitikast kasusaajana saab Rumeenia sel aastal 735 miljonit eurot Euroopa otsetoetust Rumeenia talunikele.

 
  
MPphoto
 
 

  Martine Roure (PSE), kirjalikult.(FR) Ma piirdun kahe mõttega:

– On täiesti võimatu taotleda varjupaika 27 riigis. Meil on Dublini II määrus, mis määrab vastuvõtvate riikide vastutusküsimuse. Siiski on tõsi, et siiani on liikmesriikide vahel erinevusi rahvusvahelise kaitse tunnistamise suhtes, ja see on tõeline probleem.

– Teine punkt, mida tahan hõlmata, on inimkonna põhiprobleem maailmas. Kuidas saame me kõik koos globaliseerunud maailmas elada? Me peame võitlema algpõhjustega, mis sunnivad mõnesid meeleheitel inimesi lahkuma oma maalt ja, minu arvates ei saavuta Euroopa sisserändepakt õiget tasakaalu inimkaubitsejatega võitlemise, seadusliku sisserände edendamise ja ambitsioonika kaasarengupoliitika vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Katrin Saks (PSE), kirjalikult. (ET) Euroopa Liidu jaoks on käesolev aasta peeglisse vaatamise aeg: kas möödunud aastal langetatud otsused on viljakandvad. Möödunud aastal pandi alus keskkonna ja energia tegevuskavadele, et vähendada kasvuhoonegaase ning võidelda kliimasoojenemise vastu. Räägitud on Euroopat ühendavast immigratsioonipoliitikast, kuna lähiminevik on tunnistajaks illegaalse rahvarände tohutule kasvule. Ka kaitseküsimustega on tegeletud: eurooplaste ühendatud jõud veavad militaaroperatsioone laias maailmas ning alates 2004. aastast on siin tegeletud ELi lahingugruppide ehk kiirreageerimisüksuste loomisega.

Uue eesistujamaa president Nicolas Sarkozy on Euroopa poliitikasse toonud värskust ja lootust, andnud meile uue minileppe idee, suhtunud värskendavalt uutesse liikmesriikidesse. Näiteid on mitmeid. Oma dünaamilisuse ja pealehakkamisega suudaks ta kindlasti lansseerida või kiirendada mitmeid hädavajalikke projekte.

Seetõttu soovin rõhutada, et riik, kelle käes on eesistumine, ei aja Euroopa asja omaette, ehkki tal on õigus teatud küsimusi päevakavas ettepoole tõsta. Et eesistuja ei vastuta Euroopa Nõukogu ümarlaua ääres vastu võetud otsuste eest, tuleb tal keskenduda nimelt eesistumisele, mis on põhjalik töö, aga mitte pidu, mida kaunistavad tühjad lubadused. Eelkõige loodan väga, et Prantsuse eesistumine suudab sisendada lootust eurooplastesse konkreetsete projektide näol.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Austatud nõukogu eesistuja, viimasel Euroopa Ülemkogul Brüsselis arutati Vahemere Liidu loomist – tähendusrikast algatust kogu Vahemere piirkonna jaoks ja Prantsuse eesistumise prioriteeti.

Aga ma loodan siiralt, et pidades Vahemere Liitu väga tähtsaks selle eesistumise jooksul, ei jäeta unarusse Läänemere piirkonda ja Läänemere strateegiat. Läänemerest on saanud põhimõtteliselt Euroopa Liidu järv, mida 2004. aastast ümbritsevad kaheksa liikmesriiki. Läänemere strateegia hõlmab keskkonna, majanduse, kultuuri ja hariduse ning turvalisuse valdkondi, pakkudes jätkusuutlikku kava selle piirkonna arenguks.

Mulle teeks rõõmu, kui Prantsuse eesistumine leiaks aega hoolitseda Läänemere küsimuste eest, ja Vahemere piirkonna priotiseerimine ei tähenda teki ärakrabamist Läänemere piirkonnalt.

Pidades meeles lähitulevikus Rootsi eesistumist, oleks arukas alustada Läänemere strateegiaga tegelemist, et tagada eesistumiste sidusus.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. (RO) Järgmise kuue kuu jooksul lasub Prantsusmaa eesistumisel suur vastutus Euroopa Liidu tuleviku ees.

Liit vajab Lissaboni lepingut. Olemasolev institutsiooniline raamistik, mis nõuab ühehäälsust teatavates otsustes, on raske. Veelgi enam, Lissaboni leping suurendab demokraatiat, suurendab riigiparlamentide võimu ja võtab tarvitusele kaasotsustamismenetluse enamikes valdkondades.

Prantsusmaa peaks eesistujana samuti toetama ühist põllumajanduspoliitikat, võimaldades Euroopa talunikel rohkem toota.

Koos kõigi liikmesriikidega peaks Prantsusmaa eesistumine leidma lahenduse liidu ummikseisule, mis järgnes Iiri referendumile.

Prantsusmaa tegi teatavaks oma prioriteedid järgmiseks perioodiks: kliimamuutus, sisseränne, ühine põllumajanduspoliitika, liidu kaitse ja turvalisus.

Järgmisel sügisel Kopenhaagenis osaleb Euroopa Liit rahvusvahelise Kyoto-järgse lepingu sõlmimisel. Liit peab näitama eeskuju võitluses kliimamuutusega ja sel põhjusel peaks olema energia- ja kliimapaketi vastuvõtmine Prantsusmaa eesistumisaja üks põhieesmärke.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. – Keegi ei suuda seletada Iirimaa referendumi tulemuste põhjusi.

Norm saab seaduseks, mis põhineb rahva üldisel heakskiidul. Selle mõte peab vastama veendumusele kõige ühtsusest. Teie kaasmaalane, Pantheonil puhkav mõtleja Rousseau kirjutas, et „iga seadus, mida rahvas isiklikult pole ratifitseerinud, on kehtetu, see ei ole üldse seadus”. Sellepärast peab rahvas kontrollima valitsust, mis kujutab ohtu nende õiguste anastamiseks. Aga kuidas peaksid inimesed võtma kontrolli vahendi abil, mida nad ei mõista, mis on keeruline ja ebaselge nagu hiljutine leping?

Mul ei ole kahtlust, et te tahate paista – parafraseerides Dominique de Villepini – selles Euroopa Parlamendi „templis” – „ideaali valvurina ja südametunnistuse valvurina”. Loodan siiski, et olete tulevikus rohkem huvitatud avalikule arvamusele teabe edastamisest Euroopa huvide ühise saavutamise aluste kohta, mis omakorda võib suunata meedia huvi teie isiklikult elult kõrvale, et keskenduda poliitilisele.

 
  
  

(Istung katkestati kell 13.40 ja jätkus 15.00)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: GÉRARD ONESTA
Asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika