Arutelud

Neljapäev, 10. juuli 2008 - Strasbourg

1. Istungi algus

ISTUNGI JUHATAJA: MARTINE ROURE
Asepresident

(Istung algas kell 9.00)

  Daniel Cohn-Bendit (Verts/ALE). – (FR) Lugupeetud juhataja, ma tahaksin midagi kontrollida. Ilmselt otsustati Prantsusmaa eesistumise nõudmisel kontrollida fotografeerimist president Sarkozy kõne ajal.

Ma tahaksin teada, kes selle otsuse vastu võttis, kes nõudis seda ja kes on vastutav fotografeerimise eest Euroopa Parlamendis. Kas Euroopa Parlament või eesistujariik Prantsusmaa? Ma tahaksin saada vastuse enne istungi algust.

  Juhataja. – Härra Cohn-Bendit, te saate vastuse enne istungi algust, aga praegu, kui te vastu pole, me jätkame hääletamisega.

  Astrid Lulling (PPE-DE). – (FR) Lugupeetud juhataja, parlamendi kvestorina tahaksin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et märulipolitsei on ühest küljest blokeerinud tee parlamendi sissepääsu juurde. Nad ei luba ametnike autodel siseneda. Kui mõned parlamendiliikmed hilinevad seetõttu, et nad peavad ringi minema, ei tohiks neid karistada, kui nad ei saa hääletamisel osaleda.

  Juhataja. – Proua Lulling, kahtlemata võetakse seda arvesse, kui mõnel parlamendiliikmel on raskusi parlamenti pääsemisega.

2. Assigneeringute ümberpaigutamine (vt protokoll)

3. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

4. Romide sõrmejälgede andmebaasi loomine Itaalias (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

5. Hääletused

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad on esitatud protokollis)

5.1. Viisasid käsitlevad ühised konsulaarjuhised: biomeetria ja viisataotlused (A6-0459/2007, Sarah Ludford) (hääletus)

5.2. EÜ ja Mauritaania vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012 (A6-0278/2008, Carmen Fraga Estévez) (hääletus)

– Enne muudatusettepanekute 1 kuni 4 hääletamist:

  Avril Doyle (PPE-DE). - Austatud juhataja, ma soovin toetust ühele väikesele parandusele tekstis, kus on „Lissaboni lepingu jõustumisega kaasneb tihedam institutsioonidevaheline koostöö,”. Ma hindaksin seda, kui kolleegid mõistetavatel põhjustel nõustuksid muutma seda järgmiselt: „Lissaboni lepingu jõustumisega, kui see ratifitseeritakse, kaasneb tihedam institutsioonidevaheline koostöö,”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

5.3. Majanduskriisist mõjutatud Euroopa kalalaevastik (hääletus)

5.4. Romide loendus Itaalias etnilise päritolu alusel (hääletus)

– Enne hääletust:

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Austatud juhataja, daamid ja härrad, esmaspäeva öösel oli teil arutelu, mis tugines meediaväidetele, et Itaalia ametivõimud võtavad rändlaagrite elanikelt sõrmejälgi. Ma võin muidugi kinnitada komisjoni seisukohta selles küsimuses, mille esmaspäeval üldjoontes esitas komisjoni volinik Špidla, kes eriliselt viitas kirjale, mille ma saatsin Itaalia ametivõimudele 3. juulil. Selle arutelu käigus väljendas härra Schulz seisukohta, et ma peaksin informeerima Euroopa Parlamenti.

Lisaks – kuna härra Deprez on siin, saan ma öelda seda kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ees – ma andsin juhatusele ja koordinaatoritele informatsiooni. Eile, austatud juhataja, kui ma õigesti aru sain, tahtis esimeeste konverents, et ma teeksin lühikese avalduse, et parlament viimaste uudistega kurssi viia. Ma loetlen lühidalt meetmed, mis komisjon on võtnud, mis on muidugi äärmiselt valvsad, kui asi puudutab neid teemasid. Ma kohtusin härra Ronchiga 26. mail. 3. juulil palusin Itaalia valitsusel selgitada meetmete eesmärki ja proportsionaalsust. Meil oli mitteametliku ülemkogu koosoleku kestel Cannes’is esmane kohtumine härra Maroniga. Härra Maroni on Itaalia siseminister.

Härra Maroni selgitas kohtumisel, et rahvaloendust kasutatakse, et kontrollida sotsiaaltoetuste võimalikkust rändlaagrite elanikele. Ta selgitas, et sõrmejälgi võetakse vaid sel juhul, kui isikut ei ole muud moodi võimalik kindlaks teha ja et lastelt võetakse sõrmejälgi vaid kohtukorralduse alusel.

(Sumin)

Ma üksnes kordan seda, mida minister ütles. Hetke pärast räägin sellest, mida mina tegin. Ta ütles, et ta palus tühistada igasuguse rahvaloenduse religiooni ja etnilise kuuluvuse uurimiseks ja et Itaalia valitsus koostöös Unicefiga, on käivitanud tegevuskava vähemusrahvuste hariduse jaoks. Sellest hoolimata pean ma ütlema, et Itaalia valitsus nõustus saatma meile olukorra kohta aruande juuli lõpuks, mis on äärmiselt tähtis.

Pärast mitteametlikku kohtumist palusin õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoril Jonathan Faullil kirjutada Itaalia ametivõimudele, et saada kirjalikku kinnitust sellele informatsioonile ja paluda lisaselgitust, mis eelneks juuli lõpus oodatavale aruandele. Kiri saadeti 9. juulil. Eile hilisõhtul sai minu meeskond Brüsselis esmased vastused. See dokument selgitab etnilise ja usulise kuuluvuse alusel identifitseerimist.

Teiste aspektide kohta ei saa ma praegu öelda, kas need vastavad täielikult komisjoni küsimustele. Meie kavatsus on hankida kogu vajalik informatsioon sõrmejälgede võtmise protsessi kohta. Mis on sõrmejälgede võtmise eesmärk ja kuidas sõrmejälgi töödeldakse? Milline on selliste isikuandmete töötlemise lubamise õiguslik alus? Kas neid andmeid säilitatakse? Kuidas neid säilitatakse? Kas neid võib kasutada muudel eesmärkidel? Kas inimestele, kellelt võetakse sõrmejäljed, antakse eelnevalt kirjalik teave selle kohta?

Kuni asi puudutab lapsi, nõudsime me kinnitust väitele, et alla 14aastastelt võetakse sõrmejälgi vaid kohtu nõusolekul, eesmärgiga teha kindlaks nende identiteet.

Me oleme ka pärinud olukorra järele 17 Itaalia regioonis, mida ei mõjuta erakorraline dekreet.

Lõpuks, me oleme palunud saata tekste, meetmeid, otsuseid ja õigus- või haldusnorme, et saada olukorrast ettekujutust. On teie otsustada, kas me kavatseme püsivalt jälgida seda teemat nõutava valvsusega ja muidugi kas me astume Itaalia võimudega vajalikku dialoogi.

Kokkuvõtteks, austatud juhataja, komisjon tahab, et seda teemat käsitletaks läbipaistvalt ja põhiõigusi ja ühenduse õigust austades. Meie peame olema aluslepingute täitmise järelevalvajad, kinnitades objektiivselt, kui meil on olemas kogu asjakohane informatsioon, et Itaalia on korrektselt täitnud nende juhtumite suhtes kehtivat ühenduse õigust.

Rääkides üldiselt, nagu selgitas komisjoni volinik Špidla, olen ma veendunud – nagu ma ütlesin ka Itaalia valitsusele –, et tuleb leida efektiivne lahendus, mis on kohandatud just romide probleemidele, eriti romi lastele, kes on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse esmased ohvrid. Romisid tuleb aidata ja mitte häbimärgistada; seetõttu rõhutas komisjon oma eelmisel nädalal esitatud aruandes, et Euroopa Liit, liikmesriigid ja kodanikuühiskond peavad ühendama jõud, et efektiivselt koordineerida jõupingutusi sellel eesmärgil.

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad, ma viitan kodukorra artiklile 170 ja tahan esitada Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel hääletust puudutava ettepaneku.

Meid lahutavad teemad ja poliitilised vaated, aga on ka asju, mis meid siin parlamendis ühendavad, nende hulgas pühendumine inimõigustele, võitlus igasuguste rassismiilmingutega, seetõttu ei tohiks me lubada lasta end eraldada neil teemadel, milles me oleme ühel nõul, sest muidu nõrgendame seda teemat, mis meid ühendab. Meie pädev komisjoni volinik Jacques Barrot selgitas, et hinnates fakte, mis puudutavad meie võimalikke probleeme Itaalias, on ikka veel lahtiseid küsimusi.

Praegu tugineme me peamiselt ajakirjandusartiklitele ja eri ankeetidele, mis on viimastel nädalatel parlamendis laiali saadetud. Seetõttu teeme meie, PPE-DE fraktsioon, ettepaneku lükata tänane hääletamine edasi septembri osaistungjärgule, selleks ajaks peaksid faktid olema selgeks tehtud ja me teaksime, mille üle me hääletame.

Tahaksin öelda kõigile parlamendiliikmetele, kes ei ole sellega nõus, et kui teie eesmärgiks pole saada vaid kiiret pealkirja ajalehes, vaid selle asemel on eesmärk koostöö, et teha midagi Euroopa vähemusrahvuste heaks, ja kõik parlamendi fraktsioonid, nii suured kui väikesed, töötaks kooskõlas, siis üheskoos me saavutaksime midagi nende inimeste heaks. Need, kes tahavad vaid kiiret pealkirja, kes tahavad vaid avalikku tähelepanu, peaksid hääletama nüüd. Meie toetame edasilükkamist, kuni meile on teada teema faktid. Ma pean tunnistama, et arutelu, mis meil on olnud viimastel päevadel, on avaldanud küllaldaselt survet, et asja liikuma panna. Ma palun neid, kes tahavad põhjalikke vastuseid, toetada ettepanekut, et arutaksime seda septembris.

(Aplaus paremalt)

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon palus esmaspäeva õhtul ja uuesti eile komisjonil esitada aruande mõttevahetustest Itaalia valitsusega. Komisjoni volinik Barrot on teatanud väga faktuaalsel, kuid kokkuvõtlikul kujul, et esiteks on Itaalia valitsus esitanud väga puuduliku ja mulle näib, et mitte eriti asjakohase informatsiooni.

Teile on see vorm tuttav. See on sellist tüüpi vorm, mida tavaliselt kasutatakse kuritegude registreerimiseks, vorm, mis näitab selgelt, et Itaalia valitsus võtab meetmeid, mis sobiksid kõige paremini kriminaaluurimiseks, aga mis kohe kindlasti ei kaitse lapsi. Otsustades selle põhjal, mida härra Barrot meile just rääkis, on täiesti hädavajalik see resolutsioon täna vastu võtta, et saata välja Euroopa Parlamendi selge signaal.

(Aplaus keskelt ja vasakult)

  Roberta Angelilli, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad, ma räägin härra Weberi ettepaneku poolt ja ma tahaksin tänada komisjoni volinik Barrot’d mitte ainult selle eest, mida ta täna siin täiskogus ütles, aga ka tema pühendumise eest lahendada parimal ja konstruktiivseimal moel olukorda, mis Itaalias tuleks tunnistada selleks, mis ta on, nimelt hädaolukord, mis puudutab tuhandeid inimesi. Ma kinnitan teile, et tuhanded vähemusrahvuste inimesed elavad täiesti hooletusse jäetult, neil pole õigusi ravi saamiseks, vaktsineerimiseks ega koolihariduseks.

Mulle näib, et komisjon ja Itaalia valitsus töötavad koos... – Lugupeetud juhataja, kas ma võin oma kõne lõpetada? Kas ma võin jätkata või pean ma lõpetama? Kas te palun võiksite täiskogule meelde tuletada, et mul on õigus kõnelda? – Ma ütlesin, et komisjon ja valitsus lähevad õiges suunas ja eriti usun ma, et me ei peaks hääletama resolutsiooni osas, mis on täis ebatäpsusi, õiguslikust seisukohast tegelikke vigu, st täis õiguslikke vigu. Seetõttu on see täielikult poliitiline resolutsioon, millel pole faktilist alust.

Muuhulgas tahaksin täiskogule meelde tuletada – ma jõuan järelduseni –, et kui komisjoni volinik Barrot oli täna äärmiselt selgesõnaline, siis kolm päeva tagasi komisjoni volinik Špidla ütles, et ta peab lugema akti, mis ma usun, pole pikem kui kaks lehekülge. Seetõttu kui vasakpoolsed peavad iga hinna eest andma valitsuse meetoditele enneaegse otsustuse, ma usun, et see on täiesti ebaseaduspärane.

(Parlament lükkas tagasi hääletamise edasilükkamise nõude)

– Enne muudatusettepaneku 10 hääletust:

  Marco Cappato (ALDE). – (IT) Lugupeetud juhataja, lisada muudatusettepaneku teise ossa „iga juhtumi puhul eraldi”, kus me palume kasutada tavalist, mittediskrimineerivat identifitseerimisprotseduuri. Seetõttu inglise keeles „tööle võtta, iga juhtumi puhul eraldi, tavaliselt, mittediskrimineerivalt...”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

5.5. Olukord Hiinas pärast maavärinat ja enne olümpiamänge (hääletus)

– Enne muudatusettepaneku 7 hääletust:

  Vytautas Landsbergis (PPE-DE). - Austatud juhataja, minu suuline ettepanek on lõike 8 kohta, mis nõuab tungivalt Hiina võimudelt erinevate rühmituste diskrimineerimise lõpetamist. Minu ettepanek on lisada pärast sõnu „ametiühingu aktivistid” sõnad „Falun Gong liikmed”. Need on inimesed, kes praktiseerivad teatavat liiki liikumist ja hingamist, aga neid koheldakse dissidentidena ja kommunistlikud ametivõimud kiusavad neid taga.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

– Pärast hääletust:

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Lugupeetud juhataja, meil on täna arvukalt tähtsaid hääletusi. Seetõttu ei ole tõesti vajalik, et härra Cohn-Bendit’d pidevalt oma kommentaaride ja kõnedega seda hääletust saadab ja segab.

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE). - Lugupeetud juhataja, ma tahaksin juhtida teie tähelepanu faktile, et me just lükkasime tagasi muudatusettepaneku, mis palus vabastada kellegi, kes äsja esitati Sahharovi auhinna nominendiks. Järgmine kord, kui me määrame Sahharovi auhinna, detsembris, võime me parem anda ahelad ja nad otse vanglasse saata!

(Vali aplaus)

5.6. Komisjoni laienemisstrateegia dokument (A6-0266/2008, Elmar Brok) (hääletus)

5.7. Olukord Zimbabwes (hääletus)

– Enne hääletust:

  Michael Gahler (PPE-DE). – (DE) Lugupeetud juhataja, et hoida kõike ajakohasena, palun ma, et lisataks järgmine tekst, mille te leiate oma hääletamisnimekirjast:

„G8 liidrite tervitamise avaldus Zimbabwes 8. juulil, eriti nende keeldumine aktsepteerida igasuguse valitsuse õiguslikkust, mis ei peegelda Zimbabwe inimeste soovi, nende soovitus määrata ÜRO peasekretäri erisaadik, kes teeks ettekande poliitilisest, humanitaar-, inimõiguste alasest ja turvalisuse olukorrast ja toetaks regionaalseid pingutusi arendamaks edasi parteide vahendust, austades 29. märtsi 2008. aasta valimiste tulemusi, ja nende kavatsust teha järgmisi samme, muuhulgas tutvustades finants- ja muid meetmeid nende üksikisikute vastu, kes on vägivalla eest vastutavad;”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

5.8. Kosmos ja julgeolek (A6-0250/2008, Karl von Wogau) (hääletus)

  Juhataja. - Hääletus on lõppenud.

6. Selgitused hääletuse kohta

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on selgitused hääletuse kohta.

Suulised selgitused hääletuse kohta

– Raport: Sarah Ludford (A6-0459/2007)

  Daniel Hannan (NI). - Austatud juhataja, meil ei võtnud kaua aega pöörduda tagasi tavaliste küsimuste juurde. Iiri referendumi ettevalmistamisel polnud lõppu raportitel, mis ütlesid: „palun mitte avaldada enne, kui iirlased on hääletanud”. Niipea kui hääletussedelid olid turvaliselt kokku loetud, oleme me tagasi oma päevakorra juures, mis puudutab harmoneerimise poliitikat, eriti militaar- ning justiits- ja siseasjades.

Viimane kord, kui me kohtusime siin istungisaalis täiskoguna, rääkis kõneleja kõneleja järel Iiri hääletamise austamisest, „aga...” Nüüd me mõistame, et see „aga” tähendas, et me peame tulemuse tähelepanuta jätma ja jätkama kriminaalõiguse, tsiviilseaduste, immigratsiooni, varjupaiga ja muude siseasjade harmoneerimise protsessiga. Me isegi ei teeskle enam rahva arvamuse austamist. Me oleme tagasi oma väikeses maailmas, kus me teeskleme, et hääletajaid ei ole olemas ja jätkame selle tegemist, mida me niikuinii teeme.

  Bogusław Rogalski (UEN). - (PL) Austatud juhataja, rangete turvalisusettevaatusabinõude pärast Strasbourgis täna, mis on väga erandlik olukord, mida pole kunagi varem täiskogu istungite ajal ette tulnud, ei saanud ma hääletamise esimese osa ajal kohal olla. Kas ma võin seetõttu registreerida oma vabanduse puudumise pärast nimelise hääletuse ajal. Auto, mis pidi mu Euroopa Parlamenti tooma, hilines rohkem kui pool tundi ja ma palun, et see vabandus registreeritaks.

  Juhataja. - Härra Rogalski, me käsitlesime seda teemat istungi alguses: inimeste, kes saabuvad menetluste ajal, vabandus võetakse loomulikult vastu.

– Ettepanek võtta vastu määrus: Majanduskriisist mõjutatud Euroopa kalalaevastik

  Syed Kamall (PPE-DE). - Lugupeetud juhataja, ma olen kindel, et paljud inimesed on huvitatud sellest, mida ma kavatsen öelda.

Ma tahan tõsiselt rääkida mõttest, et me läheme kalandussektoris pidevalt ühest kriisist teise ilma, et me tegelikult püüaks lahendada põhiprobleemi. Ja põhiprobleem kalandussektoris on tegelikult ühine kalanduspoliitika, poliitika, mis põhineb nõukogude stiilis plaanimajandusele, kus erinevatele liikmesriikidele määratakse kvoodid.

Kahtlemata on käes aeg ära lõigata see tükk kommunistlikust plaanimajandusest ja liikuda olukorda, kus meil on omandiõigustel põhinevad lahendused.

Vaadakem mõnda kõige edukamat kalavarude säilitamise lahendust: Uus-Meremaal näiteks ja Islandil, kus need põhinevad omandiõigusel ja ülekantaval omandiõigusel.

On aeg, et EL lõpetaks mõtlemise plaanimajanduse terminites ja muutumise „ENSVLiks”. Liikugem vabal turul põhineva majanduse poole.

– Resolutsiooni ettepanek: romide sõrmejälgede andmebaasi loomine Itaalias (B6-0348/2008)

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Fakt, et parlament on viimastel päevadel teinud peapesu Itaalia valitsuse täiesti mõistlikule otsusele, on iseloomulik selle institutsiooni vasaktiiva poliitilise korrektsuse lämmatavale atmosfäärile. Võin teile siiski kinnitada, et Euroopa riikide suurema osa elanikkonna mõtted on täiesti vastupidised sellele, mille poolt suurem osa parlamendiliikmetest ilmselt hääletab. Itaalia valitsuse käivitatavat sõrmejälgede võtmise süsteemi, mis on tõuge lahendamaks tohutuid probleeme, mille on põhjustanud romi immigrantide tohutu hulk nende maale, toetab kindlasti suurem osa inimesi.

Pealegi on Euroopa tasandil sekkumine sellesse küsimusse mitteaktsepteeritav. Ma olen üllatunud, et Euroopa Liit ei ava oma uhkeid hooneid romidele ja oma erakoole romi lastele. Paljukiidetud „inimõigused” tõenäoliselt peatuvad eurokraatia priviligeeritud valduste piiril.

  Daniel Hannan (NI). - Lugupeetud juhataja, ma saan aru, et parlamendi kodanikuvabaduste komisjon on peaaegu viimane koht, kust loodetakse leida kaitset kodanikuvabadustele. Me nägime üsna murettekitava sallimatuse sähvatuse algust selles komisjonis, kui oldi vastu härra Buttiglione nimetamisele komisjoni. Siis nägime me kõige karmima õigusakti läbisurumist terrorismivastaste seaduste ettekäändel.

Ma ei suuda unustada liberaaldemokraatide juhi Graham Watsoni kommentaari, et Osama bin Laden on teinud Euroopa integratsiooniprotsessi heaks rohkem kui keegi teine pärast Jacques Delorsi! Ja nüüd hääletamisel näeme me üsna naeruväärset keeldumist arvestada isegi selle juhtumi fakte.

Ma ei tea, kas Itaalia valitsusel on õigus, kui ta väidab, et selles raportis on ebatäpsusi. Minu instinktid on selles suhtes liberaalsed. Mulle ei meeldi andmebaaside mõte, mulle ei meeldi sõrmejälgede võtmise mõte. Aga kindlasti esmane viisakus ja esmane erapooletus pidanuks ajendama meil võimaldada valitsusel kutsuda parlamendirühma juhtumi fakte hindama enne hääletamist. Hääletamise pealesurumine enne kui isegi kõik faktid on ära kuulatud, kinnitab, et tööhõivekomisjon on viimane koht, mis kaitseb tööhõivet, et kalanduskomisjon on viimane koht, mis kaitseb kalandust...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Lugupeetud juhataja, Austria rahvapartei delegatsiooni nimel tahaksin öelda, et loomulikult oleme me kõik nõus sellega, et meil tuleb võtta kõik meetmed, et parandada romide rasket olukorda, mitte ainult Itaalias, vaid ka igal pool mujal, ja et me peame seda tegema targalt. Siiski usume me, et praeguses olukorras, kui meil pole kõiki fakte, ei peaks me resolutsiooni vastu võtma, kuna me sellega asjaolusid liigselt ennetame.

– Ettepanek võtta vastu resolutsioon: Olukord Hiinas pärast maavärinat ja enne olümpiamänge (RC-B6-0340/2008)

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Ma jäin resolutsiooni ettepaneku olukorra kohta Hiinas pärast maavärinat ja enne olümpiamänge hääletamisest kõrvale, kuna hääletamine ei katnud ühtegi muudatusettepanekut, mis nõudsid poliitvangide, eriti Sahharovi auhinna kandidaadi vabastamist. Tahaksin kasutada ka võimalust veel kord juhtida tähelepanu sõnavabaduse tähtsusele, mis on Hiina demokratiseerimisprotsessi alustamise peamine nõutav eeltingimus.

Ajakirjandusvabadus on väga tähtis, kuna sõltumatu meedia edastab informatsiooni inimõiguste olukorrast Hiinas ilma tsensuurita. Seetõttu on oluline, et sõltumatud telejaamad nagu NTDTV oleksid võimelised eetrisse minema. See satelliittelevisioon levib 24 tundi päevas hiina ja inglise keeles üle Aasia, Euroopa, Austraalia ja Põhja-Ameerika. Prantsuse kompanii Eutelsat, mis hõlbustas NTDTV satelliidi levimist, katkestas äkki 16. juunil 2008 selle kanali edastamise Aasias, selgelt Hiina kommunistliku partei survel.

Et olla edukad, peame me täiendama resolutsiooni sõnu tegudega. Me kutsume Euroopa Parlamendi juhte üles nõudma kindlalt selle kanali töö jätkamist Aasias.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, sellel täiskogul on tugevad traditsioonid inimõiguste valdkonnas, mille üle me võime uhked olla. See ei kehti meie poliitika kohta Hiinas ja Tiibetis. Seda enam leian ma, et on väga kahetsusväärne, et meie tänane resolutsioon ei teosta neid nõudmisi tegelikus elus mingil moel. Ajaloolisel hetkel ei ole sel jõudu tõstatada seda, mis tuleks tõstata Hiina olümpiamängude eel.

Seetõttu lubage mul kindlalt väita: meie president Pöttering on esitanud inimõiguste põhimõtteid ühemõtteliselt viimaste kuude jooksul. Saksa liidukantsler Angela Merkel on teinud sama, selgelt ja mõjukalt. Tahaksin seetõttu kutsuda täiskogu üles pöörduma tagasi oma viimaste aastate ja aastakümnete Hiinat ja Tiibetit puudutava poliitika selgete avalduste juurde ja pidama seda resolutsiooni nõrkusehetkeks enne suvevaheaega.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – (LT) Tahaksin öelda mõne sõna Hiinat puudutava dokumendi kohta. Ma hääletasin selle poolt, aga minu suureks kahetsuseks lükati tagasi palju tähtsaid muudatusettepanekuid. Me nentisime täna, et olukord Tiibetis on normaalne, mis ei ole tõsi. Me ei nõustunud kutsuma Tiibeti vaimset liidrit üldasjade nõukogusse ja see on väga vale otsus; me polnud isegi võimelised hääletama nende vastu, kes praktiseerivad Falun Gongi. Seetõttu kahetsen ma seda ja ma usun, et nende teemadega tuleks tegeleda jälle niipea kui võimalik.

  Vytautas Landsbergis (PPE-DE). - Austatud juhataja, tahan öelda ainult seda, et mina ja paljud minu fraktsiooni liikmed on segaduses hääletusnimekirja pärast, kuna järgides selle soovitusi, hääletasime me mõnede absurdsete seisukohtade poolt. Kutsuda Dalai Laama – ei, vastu. Olukord Tiibetis ei ole normaalne – ei, meie hääletasime, et on normaalne. Paljud meist on segaduses. Muidugi püüdsin ma olukorda parandada, aga informatsioon oli vale ja meie nimekiri oli täiesti ebakorrektne.

  Georg Jarzembowski (PPE-DE). – (DE) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad, ma ei usu, et härra Landsbergis on tegelikult lugenud resolutsiooni, mille me just kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtsime. Kui ta oleks lugenud, siis ta teaks, et me viitame neljas kohas talumatule olukorrale Tiibetis ja kutsume Hiina valitsust üles austama inimõigusi ja kultuurilisi õigusi Tiibetis. Härra Landsbergis, ärge rääkige valesid. Suurem enamus meist – see tähendab enamus sellest parlamendist – on toetanud inimõigusi ja Tiibeti kultuuriautonoomiat.

– Raport: Elmar Brok (A6-0266/2008)

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Lugupeetud juhataja, ma tahaksin sõnastada põhjused, miks ma hääletasin selle raporti vastu. Ma tunnen, et see raport on tegelikult – ja ma ütlen seda sügava veendumusega – üks kõige vaieldavamaid dokumente, mis parlament viimasel ajal vastu on võtnud. Ma olen veendunud, et selge plaani puudumine, kuidas EL avaks ukse itta, eriti Ukraina võimaliku tulevase ühinemise kontekstis, on täielikult kehtiv põhjus, miks ma hääletasin raporti vastu. Ma ei arvesta seda, et eelnev raporti projekt on täiesti sassi aetud.

Lõpetuseks märkus teile, lugupeetud juhataja: te lubasite tõusta kahel inimesel, kes polnud sõnavõtuks kirjas. Palun pidage menetluseeskirjadest kinni.

  Juhataja. - Juhataja võib anda sõna igaühele, kelle ta valib. Tahtsin anda sõna asjaga aktiivselt mitteseotud parlamendiliikmetele ja mul on täielikult õigus seda teha.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Üks põhjus, miks ma hääletasin Broki raporti vastu, sellisel muudatusettepanekutega lahjendatud kujul, on tema soovitus „teabevahetuspoliitikaks”, mis tegelikult taandub rohkem ELi propagandaks.

See on iseloomulik sellele, mis Euroopa Liidus põhimõtteliselt valesti läheb. Selle asemel, et võtta arvesse valijate vaateid, püüab EL neid vaateid propaganda abil muuta. Iirimaa referendum näitas, et selline sotsiaalne sahkerdamine annab vastupidise tulemuse. Järelikult peaks EL parem lõpetama selle ja näitama lugupidamist eurooplaste arvamuste ja kaebuste suhtes selle asemel, et toimida vastupidiselt.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Lugupeetud juhataja, ma hääletasin Broki raporti poolt, kuna ma usun, et see on tähtis samm õiges suunas. Ma kiidan heaks ka teabevahetuspoliitika, mida see nõuab. Teabevahetusse kuuluvad siiski alati tõde ja selgus. On aeg, et me lõpuks teataksime selgelt, et Horvaatia võib ühineda ja peakski ühinema ELiga käesoleva kümnendi jooksul. Kagu-Euroopa riikidel on kindlad väljavaated ELiga ühinemiseks järgmisel kümnendil, aga tõde ja selgus nõuavad ka kinnitust, et Türgi ühinemisega jätkamine õõnestab ELi. Me peame seejuures oma partneri, Türgiga, ausad olema, ja ütlema viimaks, et me peame leidma teisi teid koostööks. Kuigi Broki raport tegelikult ei näita asju nii, on see loogiline järeldus selle sisust, et asjad peaks olema nii.

– Resolutsiooni ettepanek: olukord Zimbabwes (B6-0347/2008)

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Lugupeetud juhtaja, ma olen üks selle raporti autoritest. Võin ma öelda, et olukord Zimbabwes on nagu „lõputu lugu”? Euroopa Parlament teeb end sel teemal taas kord kuuldavaks ja ma olen väga rahul, et me suutsime ületada poliitilised lahkhelid ja kuuldavalt rääkida väga tugevalt ja kindlameelselt sellest skandaalsest olukorrast, mis seal aset leiab. Seetõttu hääletasin selle ettepaneku poolt, mida ma lõppude lõpuks aitasin koostada.

  Syed Kamall (PPE-DE). - Lugupeetud juhataja, mul on väga hea meel rääkida sellest ettepanekust, kuna ma tegelikult hääletasin selle poolt, nagu paljud kolleegid siin täiskogu istungil.

Siiski on mu palve parlamendiliikmetele ja poliitikutele üle kogu Euroopa: tagagem, et need poleks lihtsalt soojad sõnad meie südametunnistuse vaigistamiseks. Laskem näha tegusid, mitte sõnu. Ma viitan loomulikult Lissaboni tippkohtumisele, kuhu me sanktsioonidest hoolimata kutsusime Mugabe.

Ma pean loomulikult silmas Rooma tippkohtumist toiduainekriisist ja toiduainetega kindlustamisest: me kutsusime Robert Mugabe ja tema käsilased poodlema Euroopa kõige luksuslikematesse kauplustesse, samal ajal kui tema inimesed nälgisid.

Soojade sõnade aeg on möödas. On väga tore, et me tunneme end suurepäraselt seetõttu, mida me ütlesime, aga me peame muutma need sõnad tegudeks: me peame rakendama neid sanktsioone Mugabe režiimi vastu. Lõpetagem silmakirjalikus, eriti mu portugali ja itaalia sõbrad.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Lugupeetud juhataja, ma hääletasin selle resolutsiooni poolt ja nagu härra Kamall, olen ma saanud arvukalt kirju viimastel aastatel olukorra kohta Zimbabwes.

Inimesed, keda ma esindan Ühendkuningriigi East Midlandi piirkonnast ei suuda lihtsalt mõista, kuidas me siin väljendame nii kindlaid seisukohti Zimbabwe kohta, aga lubame härra Mugabe mandrile jagama leiba meie liidritega. Selles asjas on midagi tõsiselt valesti ja tõsiselt silmakirjalikku; see devalveerib seda institutsiooni ja paljusid teisi. Nii et ma loodan, et tulevikus me välistame sellised olukorrad, saame lahti sellest kohutavast mehest ja Zimbabwes saab õitseda demokraatia.

– Raport: Karl von Wogau (A6-0250/2008)

  Syed Kamall (PPE-DE). - Lugupeetud juhataja, ma soovin alustada kõigi selle täiskogu kolleegide ees vabandamisega, et pean kinni järgmist kõnelejat. Ma unustasin ta nime, aga ma loodan ka, et ta tõuseb püsti, kui räägib ja näitab üles austust täiskogu vastu.

Meile lubati, et Galileo ei ole valge elevant, aga just seda rolli ootasime sellelt. Kui te vaatate kõiki teisi satelliidisüsteeme – Hiina ja Vene satelliidisüsteeme ja Ameerika GPSi – küsivad inimesed, miks meil on vaja Galileod. On üsna selge, kui te vaatate süsteemi – valget elevanti taevas – et me otsime sellele rohkem ja rohkem tarvitust.

Nüüd otsime me militaarset mõõdet. Miks meile seda militaarset mõõdet vaja on? Meil ei ole kindlasti seda vaja. See põhineb puhtalt ameeriklaste kadestamisel ja mina-ka-poliitikal. Heitkem see täielik jama kõrvale ja säästkem maksumaksjate raha, tagastagem see maksumaksjatele ja toetugem palju parematele tehnoloogiatele.

  Ewa Klamt (PPE-DE). – (DE) Lugupeetud juhataja, ma olen arvamusel, et see, kuidas me talitame ei ole kooskõlas selle täiskogu hea reputatsiooniga. On vastuvõetamatu, et kogu istungisaal ajab juttu, kui kõneleja tõuseb kõnelemiseks püsti. Ma manitsen teid, lugupeetud juhataja, pidama istungisaalis vaikust ja tagama, et need, kes ei kuula, lahkuksid ruumist.

  Juhataja. - Ma olen teiega täiesti nõus, proua Klamt, aga nagu te teate, palume me iga kord sama asja ja meil on iga kord samad probleemid.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Raport: Sarah Ludford (A6-0459/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Tuginedes briti kaasparlamendiliikme proua Ludfordi raportile hääletasin ma õigusloomega seotud resolutsiooni muudatusettepaneku poolt, kaasotsustamismenetluse esimesel lugemisel, ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega. Selle ettepaneku eesmärk on luua õiguslik alus liikmesriikidele viisataotlejate biomeetriliste tunnuste identifitseerimiseks – näokujutis ja 10 sõrmejälge – ja luua õiguslik raamistik liikmesriikide konsulaaresinduste töö korraldamiseks viisainfosüsteemi (VIS) rakendamiseks koos ühiste viisataotluskeskuste loomisega. See väldiks kõigil liikmesriikidel oma konsulaatide varustamist biomeetriliste andmete kogumise vahenditega. Ma toetan enamikku muudatusettepanekuid, eriti neid, mis puudutavad seda, et üks liikmesriik võib esindada teist, väliste teenuseosutajatega seotud turvalisusmeetmeid ja teavituskampaaniaid.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Selle määruse ettepaneku eesmärgid on viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamine seoses biomeetria kasutuselevõtmisega viisainfosüsteemis (VIS) ELi tasandil, pakkudes esiteks kohustust esitada biomeetrilised andmed, mis säilitatakse VISis ja standardid selle jaoks ning teiseks, viisataotluste vastuvõtmise korraldamise meetmed.

See ettepanek, mis on osa piirihaldusmeetmete viimisest ühenduse tasandile (Schengeni ala), kehtestab viisataotlejate „biomeetriliste andmete” (fotod ja sõrmejäljed) kogumise, mis on pehmelt öeldes küsitav meede, kus mitmed küsimused jäävad vastuseta, nimelt: selle efektiivsus, isikuandmete kaitse, andmete kogumise eesmärgid ja kriteeriumid, VIS-failide sisu reguleerivad standardid, juurdepääsuõigused (nimelt ELi ja erinevate riikide vahel sõlmitud teabevahetust käsitlevate lepingute raames) ja lõpuks, kodanike õiguste, vabaduste ja garantiide tagamine.

Me ei ole nõus justiits- ja siseasjade toomisega ühenduse tasandile ja ELi tasandil järelevalve- ja kontrollistruktuuride ja -vahendite loomisega, et edendada turvalisuspoliitikat.

Seepärast meie vastuhääl.

  Marian Zlotea (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Ma loodan, et hääl, mille ma täna andsin, lihtsustab läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega viisavabaduse küsimustes ja et varsti võivad kõik liikmesriikide kodanikud reisida vabalt ning saada ühesuguse kohtlemise osaliseks.

On ülioluline, et eesistujariik Prantsusmaa üks läbirääkimisteema osutab kriteeriumitele, millega Ühendriikide viisa antakse kõigile Euroopa Ühenduse kodanikele.

– Raport: Carmen Fraga Estévez (A6-0278/2008)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Kalandusleping ELi ja Mauritaania vahel on kindlasti oluline mõlemale osapoolele.

Selle lepingu alusel saavad Vahemere kalurid tegeleda oma ametiga mujal, kuna Vahemeri on ülepüütud. Hiljutine tuunikala teema on alles algus. Ma olen teadlik, et kaks Malta kalastuskompaniid kasutasid seda lepingut kalapüügiks Atlandi ookeanil. Ma sain sellest teada, kui ma olin Euroopa Parlamendi ametliku delegatsiooniga Mauritaanial ja president informeeris delegatsiooni, et kõik püüdlused leida lahendust sellele lepingule olid senini ebaõnnestunud.

Sel hetkel palusin ma võimalust presidendiga eraviisiliselt rääkida. Ma küsisin, kas ta on kunagi arutanud seda teemat komisjoni voliniku dr Joe Borgiga, kes on Malta volinik. President teatas mulle, et ei ole temaga rääkinud, aga et ma võin seda ise teha, kui ma soovin. Ma võtsin endale ülesandeks viivitamatult dr Borgiga ühendust võtta, kes pärast failiga tutvumist andis mulle kõnesoleva teema ülevaate. Ma teatasin sellest presidendile, andes talle ka teada komisjoni voliniku soovist kõnelusi uuesti alustada.

  Sylwester Chruszcz (NI), kirjalikult. − (PL) Euroopa Liit taas kord usurpeerib õigust olla omaette riik. Ma arvan, et rahvusvaheliste lepingute sõlmimine on riigi, mitte sellise regionaalse rahvusvahelise organisatsiooni nagu Euroopa Liit, valdkond, nii et ma hääletasin raporti vastu.

  Dorette Corbey (PSE), kirjalikult. – (NL) Hollandi Tööpartei delegatsioon hääletas Mauritaaniaga lepingu sõlmimise poolt, mitte sellepärast, et see on hea leping, vaid sellepärast, et see kujutab endast praeguse olukorra väikest paranemist (väljapüügi vähenemine).

Üldiselt oleme me selliste lepingute vastu, kuna need jätavad arengumaad ilma toidu- ja sissetulekuallikatest. Mauritaania puhul on veelgi murettekitavam, et regionaalarengu fonde kasutatakse kalurite huvide toetamiseks. See on häbiväärne!

  Christofer Fjellner (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Me jäime tänasel ELi ja Mauritaania kalandusalase partnerlepingu hääletamisel erapooletuks. Meie ees oli kaks ebasoovitavat alternatiivi, kas lühem leping kõrgemate kalapüügikvootidega või pikem leping madalamate kalapüügikvootidega. Kahjuks ei olnud võimalust hääletada selle lepingu lõpetamise poolt.

Meie vaated on Aafrika riikidega sõlmitavate kalanduslepingute vastu. Raport sisaldas väga väikseid parandusi võrreldes praeguse lepinguga, aga ka tagurlikke elemente nagu näiteks kehtivusaja pikendamine.

Seistes silmitsi valikuga ebasoovitavate alternatiivide vahel, loobusime hääletamisest.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ma tervitan Mauritaaniaga kalanduslepingu jätkamist, kuigi tuleb juhtida tähelepanu sellele, et läbirääkimisprotsess ei olnud alati läbi viidud kõige avatumal ja läbipaistvamal viisil.

Liikmesriikidega ei konsulteeritud piisavalt läbirääkimisperioodi ajal, selle tulemuseks on protokoll, mille alusel kalapüügivõimalused on märgatavalt vähenenud, aga rahaline hüvitis püsib praktiliselt samal tasemel. Peamisi kalalaevastikke mõjutavad tähtsad tehnilised aspektid ei ole lahendatud; vastupidi, on kehtestatud uus piirang, täiendav bioloogilise taastumise periood, ilma erilise teadusliku aluseta.

Sellele vaatamata on Portugal võtnud mõistliku seisukoha, kuna asi puudutab tema kalapüügivõimalusi nendes kalapüügikohtades, nimelt 886 GT aastas 1. liigis (vähilaadsete (v.a langustid ja krabid) püüdmiseks ettenähtud laevad), sai litsentsi 5. liigis (peajalgsed) ja säilitas 300 GT langustite püüdmiseks.

Sellele informatsioonile tuginedes usun, et see on minu riigi jaoks positiivne leping ja hääletan selle poolt.

– Määruse ettepanek majanduskriisist mõjutatud Euroopa Liidu kalalaevastik

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi 10. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni (ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisist mõjutatud Euroopa Liidu kalalaevastike ümberkorraldamist) poolt. Üks ELi kalandussektori peamisi probleeme on paljudel juhtudel tasakaalu puudumine laevastiku võimsuse ja kalavarude vahel. ELi laevastiku püügivõimsus oli mõne aasta eest hinnanguliselt ligikaudu 40% suurem kui vaja. Liigne püügivõimsus kombineerituna kalavarude ammendumisega, mis on põhjustatud aastakümnete pikkusest ülepüügist, tähendab, et see sektor võitleb välise majandussurvega nagu kütusehindade äkiline tõus. Ma soovin, et ühenduse vahend aastapõhiseks naftahinna tõusuks oleks ette nähtud nii, et siseturul jääks aega hinnatõusule reageerida. Ma tervitan Prantsuse põllumajandus- ja kalandusministri Michel Barnier' tegevust, kes tegi kõvasti tööd selle tulemuse saavutamiseks. Tänu temale võeti kohesed toetusmeetmed.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kalandussektor on üks neist sektoritest, mis praeguse energiakriisi tõttu kõige rohkem on kannatanud.

Pöörane kütusehindade tõus koos ühises kalanduspoliitikas kasutusele võetud püügikoormuse vähendamisega ja kala esmamüügi hinna muutumatuna püsimine on pannud laevaomanikud ja kalurid keerulisse olukorda.

Seetõttu on õigustatud ettepanek võtta kiiresti vastu nõukogu määrus, mis püüab tagada, et ELi kalalaevastik kohaneb praeguse energiakriisist tingitud majandusolukorraga.

Tegelikult on see ettepanek järg komisjoni teatisele, kus korrektselt on diagnoositud kalandussektoris ilmnevaid probleeme ja piiranguid, nagu ka vajalikke meetmeid käesoleva kriisi leevendamiseks.

Kuigi ma pean selle määruse esitamise algatust positiivseks, usun, et see on mõnevõrra tagasihoidlikum, kui oleks võinud oodata pärast eespool nimetatud teatise lugemist.

Artiklis 6 käsitletud kalapüügi ajutine peatamine koos kohustusega kaasata kalalaevastiku ümberkorraldamiskava, mootorite väljajätmine artiklist 7, kogu artikkel 9 ja artikli 12 lõige 3, mis kaitseb vaid traalipüügi huve, on selle ettepaneku vähem õnnestunud punktid.

Sõltumata ülaltoodust ja suurte raskuste tõttu, mis kalandussektoril on Euroopa tasandil, teenib see dokument mu poolthääle.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Nagu me selgitasime oma kõnes eilsel arutelul, on meie vastuhääletamise põhjused selle määruse ettepaneku puhul põhimõttelised. Kui oleks mingit kahtlust nende erapooletuses, oleks Euroopa Komisjoni kõnedest olnud küllalt nende hajutamiseks.

Euroopa Komisjoni jaoks on probleem liigne püügivõimsus ja eesmärk ning lahendus on „laevastike ümberkorraldamine”. Aga sotsiaalmajanduslik kriis? Kütusehindade (diiselkütuse ja eriti bensiini) tõus? Kala esmamüügi hind? Komisjoni jaoks on see üsna lihtne: „kui mõned liikmesriigid vähendavad püügivõimsust, tuleb see kasuks teistele liikmesriikidele, kuna kui püügivõimsuse vähendamisega kaasneb püsiv võimaluste vähenemine, siis on rohkem ressursse ja rohkem turuvõimalusi.”

Siit ettepanek anda laevade tegevuse lõpetamise eest 1,6 miljardit (!) eurot.

„Lihtne” – kui haigus ei tapa kalandussektorit, siis „ravi” teeb seda.

Ei ole rahalisi vahendeid, mis aitaks sektoril toime tulla tõusvate tootmiskuludega ja tagada palku. Siiski pakutakse 1,6 miljardit eurot kalandustegevuse alaliseks lõpetamiseks, osaliseks või „ajutiseks” peatamiseks.

Portugali valitsus järgib seda reeglit ja paigutab umbes 8,2 miljonit eurot 27 laeva tegevuse lõpetamiseks 2008. aastal.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Praeguste nafta- ja kütusehindade negatiivne mõju puudutab kõiki ELi kodanikke. See „pakutav päästepakett” teeb vähe jätkusuutliku kalandustööstuse tagamiseks. Kuigi ma toetan võimsuse vähendamist – praegu on mõnel ühenduse laeval vähemalt 40% liigset püügivõimsust – ei usu ma, et see ettepanek saavutaks muudatusi, mis on vajalikud ELi jätkusuutliku kalandussektori saavutamiseks. Kui 80% ELi varudest on murettekitaval tasandil, siis vajame me tõelist püügivõimsuse vähendamist, mitte uuendatud paadiehitust maksumaksja kulul.

– Resolutsiooni ettepanekud: romi sõrmejälgede andmebaasi loomine Itaalias (B6-0348/2008)

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Romi elanikkonna olukord on jälle arutluse all äärmiselt tähtsal hetkel, kui erilised sündmused tõestavad, et selles valdkonnas on rahvusliku ja Euroopa tasandi poliitikas märkimisväärseid puudujääke ning on ilmne, et neid tuleb uurida ja konsolideerida.

Ma arvan, et arutelu tulemus ja resolutsioon romi inimestelt sõrmejälgede võtmise kohta Itaalias peaksid põhinema kahel põhilisel järeldusel. Eelkõige, on oluline, et romi inimesi puudutavad rahvuslikud meetmed on orienteeritud sotsiaalse integratsiooni ja nendele kodanikele õiguste ja kohustuste raamistiku loomisele. Siiski peavad need õigused ja kohustused olema kooskõlas ELi mittediskrimineerimise põhimõtetega, samuti põhivabaduste ja inimväärikuse austamisega. Eelkõige tuleb tagada vähemusrahvuste õigused etnilisest päritolust sõltumatult. Sellist lähenemist on kasutatud Rumeenias ja seda tuleks laiendada samuti olukorrale teistes liikmesriikides.

Teiseks, võttes arvesse romi kultuuri omapärasid, tuleb leida lahendus nende integreerimiseks Euroopa tasandil koostades ühtse ja tervikliku strateegia. Lisaks põhiõiguste tagamisele peab see strateegia ka edendama juurdepääsu haridusele, eriti sallivuse juurutamiseks kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 kontekstis.

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastu, mis nõuab Itaalialt romide etnilise päritolu alusel toimuva loenduse lõpetamist, kuna see tundub ennatlik ja mul on kahju, et parlament ei hääletanud ettepaneku poolt see edasi lükata 2008. aasta septembrini, nagu tegi ettepaneku minu fraktsioon, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon. Teeme asja selgeks: loomulikult olen ma romi elanikkonnalt, kaasa arvatud alaealistelt, sõrmejälgede võtmise ja kogutud sõrmejälgede kasutamise keelamise poolt, kuna see on selgelt otsese rassilisel ja etnilisel päritolul põhineva diskrimineerimise tegevus, mis on keelatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 14 ja kujutab ühtlasi diskrimineerimist. Ma olin siiski mõjutatud Euroopa Komisjoni asepresidendi, mu sõbra Jacques Barrot’ argumentidest, kuna ta ütles selgelt, et komisjon jälgis tähelepanelikult seda olukorda täieliku läbipaistvusega, et tagada ühenduse õiguse täitmine. Puhta südametunnistusega otsustasin ma, et me peaksime ootama erinevaid vastuseid Itaalia valitsuselt, enne kui võtame poliitilisi algatusi, nagu vastu võetud resolutsioon, mida Euroopa kodanikud võivad hakata valesti tõlgendama.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Ma hääletan selle resolutsiooni poolt, kuigi ma loodan, et seda ei kasutata ära parteipoliitilistel eesmärkidel. Romide teema ei ole ei paremtiiva ega vasaktiiva teema, vaid lihtsalt tõsine ja lahendamata probleem, mis nõuab kiiret tegutsemist, ja seda on liiga kaua kõrvale lükatud. Me oleme integratsioonikultuuri poolt ja seetõttu on vaja investeerida praktilistesse jõupingutustesse ja lubadustesse.

Meede, mis meie valitsuses on arutlusel, vaatamata minister Maroni ambitsioonikatele kinnitustele, tuleb taandada kõige olulisemaks: selle meetme probleem pole mitte identifitseerimine ise, vaid fakt, et selle eesmärgiks on etnilise kriteeriumi ja väga diskrimineeriva praktika (sõrmejäljed), kasutamine, eriti alaealiste suhtes. Me ei rõhuta üksi seda väärkohtlemist: suur osa katoliku kirikutest on valjusti protestinud ja nii vabatahtlike kui katoliku vabatahtlikud ühingud ja organisatsioonid. Unicefi kohalik esindaja on samuti kindlalt tagasi lükanud selle dekreedi sisu. Ma loodan, et see hääletamine, mis praktiliselt mõistab hukka Itaalia, annab õppetunni valitsusele: et nad peavad loobuma oma valesti valitud teest.

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiividest parlamendiliikmed hääletasid resolutsiooni vastu, kuna teema, millega see tegeleb, on täielikult ühe liikmesriigi siseasi ja seetõttu ei puutu ELi.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Asendage lihtsalt „juut” „romiga” ja me saame teada, kuskohast see ettepanek tuleb ja kuhu läheb, kui sellele jõuliselt vastu ei astuta.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me näeme murega Euroopas kasvavat ja vastuvõetamatut rassismi ja ksenofoobia õhkkonda, eriti kui see on kannustatud uusliberaalsest poliitikast, mis pigem halvendab vajadusi ja probleeme, kui annab neile vastuseid, mis viib turvatunde kahanemisele ja tööliste ning elanikkonna elutingimuste halvenemisele.

Meetmed, mis me hiljaaegu vastu võtsime Itaalias, kus 21. mail kuulutati üheks aastaks välja „hädaolukord seoses rändurite asundustega Campanias, Lazios ja Lombardias” on näide neist ohtlikest ja vastuvõetamatutest meetmetest, mis edendavad diskrimineerimist, eraldamist ja kodanike ning elanikkonna kuritegelikuks kuulutamist, rikkudes nende õigusi, vabadusi ja garantiisid – nende kõige põhilisemaid inimõigusi.

See suurendab vaesust, tõrjutust ja sotsiaalset desintegratsiooni ning järelikult annab võimaluse suurendada tõrjutust ja getostumist, harimatust ja tegelemist varimajandusega, ning julgustab paljusid romi päritolu kodanikke ühiskonnas mitte osalema.

Nagu osutatud, on parim viis romide õiguste tagamiseks juurdepääsu tagamine haridusele, eluasemele ja tervishoiule, tööhõivele ja sotsiaalkindlustusele kaasatuse ja integratsiooni poliitikate raamistikus.

  Gunnar Hökmark (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Romide diskrimineerimine on tõsine probleem, millele tuleb vastulöök anda Euroopa igas liikmesriigis. Igal Euroopa kodanikul on rahvusest, etnilisest päritolust, usust või soost sõltumatult samad õigused. See on Euroopa Liidu edu ja arengu põhialus ja põhimõte, mille toetamine on meie ühine kohus.

Sellest tulenevad nõudmised hariduse ja tervishoiu kättesaadavusele, samuti õigus austada puutumatust ja üksikisiku väärikust. Romide kohtlemist Itaalias praegu iseloomustavat olukorda tuleb vaadata perspektiivis. ELil on kohustus tagada, et inimeste põhiõigusi toetatakse igas riigis.

Sellest tuleneb ka nõudmine inimeste integreerimiseks ühiskonda, kus nad elavad, sõltumata nende päritolust, koos nõudega võrdsele kohtlemisele, mis sellega kaasneb, mis on formuleeritud ilma diskrimineerimiseta, võrdsetel alustel kõigile kodanikele. See on tähtis võitluses inimkaubanduse, prostitutsiooni ja sotsiaalse tõrjutusega. Ei lastel ega täiskasvanutel ei tohi lasta langeda läbi selle vastutuse võrgu.

Selle taustal ei ole meil võimalik toetada ühtegi resolutsiooni, mida parlament täna arutas.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt ja tervitan seda, et Euroopa Parlament võtab seisukoha diskrimineeriva ja ebaseadusliku tegevuse vastu Euroopa inimõigusi käsitlevate õigusaktide seisukohast.

Siiski juhin ma tähelepanu faktile, et ainult resolutsioon ei lahenda põhiprobleemi, kuna see õigusakt ei ole siduv. Sel põhjusel arvan, et me peame nõudma Euroopa Komisjonilt Itaalia vastu meetmete võtmist, et sundida ta loobuma romi päritolu inimeste vastasest diskrimineerivast poliitikast.

Sõrmejälgede võtmine pole kooskõlas ei Euroopa Liidu õigusega ega ühegi teise vahendiga, mis tagab inimõigused Euroopas. Euroopa Ühenduse tasandil on 28. aprilli 2008. aasta direktiiv 380, mis näeb ette kohustuse võtta sõrmejälgi kolmandate riikide kodanikelt alates kuuendast eluaastast. Ma rõhutan siiski, et see osutab kolmandatele riikidele, mis ei kuulu Euroopa Liidu piirkonda. Pealegi tagab direktiiv 2004/38/EÜ kõigi liikmesriikide kodanike vaba liikumise, järelikult ei saa etniline päritolu olla õigusakti aluseks ühelgi juhul.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Itaalia meetmed on avalikult vastu kõigile Euroopa Parlamendi üleskutsetele romide integreerimise ühtseks poliitikaks. Romid on üks rassismi ja diskrimineerimise peamistest sihtmärkidest. Itaalia valitsus püüab sellist rassismi ja diskrimineerimist andestada ja korraldada. Itaalia ametivõimud peaksid hoiduma romide sõrmejälgede võtmisest ja ma hääletasin resolutsiooni poolt.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle tundliku raporti hääletamise edasilükkamise poolt, uskudes, et oleks asjakohane oodata nii kaua, kuni kogu informatsioon, mida komisjon Itaalia valitsuselt nõudis, oleks meile kättesaadav.

Kuna täiskogu lükkas selle ettepaneku tagasi, jäin ma lõpphääletamisel erapooletuks, tahtmata toetada resolutsiooni, kui kõik faktid ei ole meile kättesaadavad ning tundes muret osa teksti pärast, kuna soovin teada, et mingeid ametivõimude raskepäraseid meetmeid, mille eesmärgiks on ühiskonna üks eriline rühm, ei ole andestatavad.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Romide kohtlemine Itaalias peaks olema ohuhoiatus, et populistlikud parempoolsed valitsused kohtlevad vähemusrahvaid Euroopas ebainimlikul, diskrimineerival ja alandaval viisil. Sõrmejälgede võtmine lastelt on lihtsalt vale. See läheb tagasi minevikku ning sellel ei tohiks olla kohta tänapäevases Euroopas. Ma kutsun kõiki valitsusi üles hukka mõistma Itaalia valitsust ning kiiresti tegutsema, et kaitsta romi lapsi Itaalias.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Ma usun, et Itaalia valitsuse otsus võtta sõrmejäljed romi päritolu kodanikelt, ja eriti lastelt, rikub tõsiselt Euroopa kodanike põhiõigusi.

Lapselt varases eas sõrmejälgede võtmine võib jätta jälje tema elule. Noorematelt kui 14aastastelt lastelt on sõrmejälgi võetud vormile, mida kasutatakse kriminaaluurimises, mis rikub kodanike inimõigusi.

Ma ei nõustu selle resolutsiooni osas hääletamise edasilükkamisega, kuna see olukord on kiire ja lastelt sõrmejälgede võtmine tuleb peatada. Ei saa alustada mõne lapse süü presumptsioonist ning praegu Itaalias rakendatav romi päritolu laste kohtlemine on vastuvõetamatu.

Me nõuame Itaalia valitsuselt romi päritolu alaealistelt sõrmejälgede võtmise lõpetamist Itaalias.

Liit peab andma eeskuju arvestades põhiõiguste austamist ja sel põhjusel peab komisjon uurima olukorda Itaalias ja nõudma Itaalia valitsuselt, et romi päritolu lastelt sõrmejälgede võtmine lõpetataks otsekohe.

Sellepärast hääletasin ma Euroopa Parlamendi resolutsiooni, mis käsitleb romi päritolu inimestelt ja eriti romi lastelt sõrmejälgede võtmise lõpetamist, laiema raamistiku „Itaalias elavate romi päritolu inimeste sõrmejälgede andmebaasi loomine” poolt.

  Manfred Weber (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni koordinaatorina kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis, tahaksin selgitada enda häält ja oma kolleegide oma. Kõik fraktsioonid on ühinenud võitluses rassismi ja igasuguse etnilisel alusel diskrimineerimise vastu ning inimõiguste kaitsmisel. Ei ole kahtlust, et ka PPE-DE fraktsioon soovib, et sündmustele Itaalias heidetaks valgust.

Resolutsioonis tugineme me peamiselt ajakirjanduses avaldatule ja organisatsioonide ja üksikisikute dokumentidele ja tunnistustele. Enamik parlamendiliikmeid ei suutnud ise olukorrast pilti luua.

Itaalia ametivõimud on kutsunud parlamendiliikmeid Itaaliasse, et nad saaksid rohkem teada ning on samuti pakkunud, et annavad tulevikus informatsiooni. Vastutav komisjoni volinik Jacques Barrot lubas esitada informatiivse raporti juuli lõpuks, ja meie fraktsioon oli väga huvitatud sellest. Meie eesmärk oli, ja on siiani, eelkõige faktid korralikult selgeks teha. Sellepärast tahtsime hääletamise resolutsiooni osas lükata edasi septembri osaistungjärguni. Kahjuks lükati meie ettepanek ja rida muudatusettepanekuid tagasi, sellepärast hääletasime me nii, nagu me seda tegime.

PPE-DE fraktsioon jääb seisukohale, et põhjalik uuring oleks väärt rohkem kui see resolutsioon, mis võeti kiiruga vastu. Meie oponentide eesmärk oli ainult pealkirjade saamine ajalehtedes ja nad tegid sellega karuteene inimestele, keda see protsess puudutab.

– Resolutsiooni ettepanekud: olukord Hiinas pärast maavärinat ja enne olümpiamänge (RC-B6-0340/2008)

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Otsus, kas osaleda olümpiamängude avatseremoonial, nõuab minu arvates kollektiivset lähenemist. Seda ei pea tingimata jagama kõik mu sotsialistidest kolleegid. Selle põhjal ei näe ma siiski ühtegi head põhjust tseremoonia või mängude boikoteerimiseks.

Samavõrra absurdne on kõigi jaoks, kes ei püüa sihilikult õõnestada ELi-Hiina suhteid, ettepanek kutsuda dalai-laama üldasjade nõukogusse. Mis puudutab Hiinas näiteks ametiühingute diskrimineerimist, siis siin on tõesti põhjust muretseda, aga kriitika nendelt, kes tahavad häbimärgistada romide kogukonda Itaalias, on veidi kentsakas. „Teise silmas pindu näeb, aga oma silmas palki ei näe”.

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel selle Hiina olukorda käsitleva ühisresolutsiooni vastuvõtmise üle. On tähtis jätkata surve avaldamist Hiinale enne, kui olümpiamängud vähem kui kuu aja pärast toimuvad.

Me ei tohi sulgeda silmi tõsiste inimõigusrikkumiste ees, mis leiavad aset vastupidiselt Hiina enda tõotustele. Euroopa Parlament on kohustatud tuletama Hiinale meelde avalikke lubadusi, mida ta jagas. Oluline on ühtlasi märkida vähemusrahvuste õigusi, õigusriiki ja siiani palju kasutatavat surmanuhtlust.

Lõpetuseks soovin ma, et mõned rangemad muudatused Hiina vastu oleks vastu võetud; ma pean silmas eriti taotlust vabastada dissidendid ja inimõiguste eest võitlejad nagu Hu Jia ja tema naine Zeng Jinyan, Tiibeti olukorra mainimist, mis on kaugel lahendamisest ning ebavõrdelisi ja läbipaistmatuid karistusi, mis anti demonstrantidele kevadiste meeleavalduste järel.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Ma jäin erapooletuks hääletamisel resolutsiooni üle olukorrast Hiinas pärast maavärinat ja enne olümpiamänge. Ma tegin seda sellepärast, et parlament lükkas tagasi muudatusettepanekud, mis tõstatasid küsimuse inimõigustest kinnipidamisest Hiinas. Selle tulemus on, et resolutsiooni tonaalsus erineb arutelu algatajate kavatsetust. Miks parlament ei võtnud seda resolutsiooni vastu enne hiljuti toimunud EURO 2008 Euroopa jalgpalli meistrivõistlusi? Põhjus on selles, et Austrias ja Sveitšis ei ole probleeme inimõigustest kinnipidamisega. Tähelepanu juhtimine probleemidele selles vallas Hiinas ei ole Hiina-vastane tegevus, vaid lihtsalt ootus, et tsivilisatsiooni loodud miinimumstandardeid hoitakse alal.

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. − Ma hääletasin muudatusettepaneku 19 poolt, sest ma olen veendunud, et dalai-laama kutsumine üldasjade nõukogu koosolekule, et ta saaks esitada oma hinnangu olukorrale Tiibetis ja selgitada 27 välisministrile suhtumist keskteesse ja oma kontseptsiooni tõelisest autonoomiast, mida tuleks rakendada kõigile tiibetlastele Hiinas, on väga soovitatav.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Resolutsioonis olukorra kohta Hiinas hääletasin ma roheliste esitatud muudatusettepaneku poolt, kuna vasturääkivuse ulatus olukorra vahel Hiinas praegu, olümpiamängude eelõhtul, ja lubaduste ja riiklike kohustuste, mis nad andsid nii inimõiguste kui Tiibeti olukorra parandamiseks, vahel, on just selline, nagu sätestatud muudatusettepanekus 15.

Ma pean eriti tähtsaks muudatusettepanekus 16 esitatud nõuet, et käegakatsutavaid tulemusi on vaja saavutada läbirääkimistel dalai-laama ja Hiina esindajate vahel enne olümpiamängude algust. Muudatusettepanekutes 11 ja 12 väljendatud mure sündmuste pärast Lhasas väärib samuti tähelepanu.

Muudatusettepanekus 20 tehtud üleskutse Euroopa Liidule ja liikmesriikidele võtta Hiinaga seotud meetmeid on väga hästi põhjendatud. Ma ei välistaks olümpiamängude täielikku boikoteerimist. President Pötteringi otsus oli mõistlik ja inimlik. Me ei saa lubada Hiinal nüüd ja kunagi olümpiaideaalide ja meie väärtuste nimel jätkata mustkunstitrikkide kasutamist olümpiakulisside ehitamiseks.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Viis, kuidas Hiina tuli toime Edela-Hiina maavärina tagajärgedega, oli näide edusammudest, mida see riik viimastel aastatel on teinud. Siiski on vaja edasisi edusamme inimõiguste osas selles riigis. Vaid mõlema poole kaasamine konstruktiivsesse dialoogi võib anda sellel teemal käegakatsutavaid tulemusi. Olümpiamänge tervitati kui peamist võimalust lisada kaalu sellesse dialoogi ja julgustada edenemist inimõiguste ja vabaduste küsimuses. Tahaksin seejuures rõhutada, et Hiina peab võimendama oma jõupingutusi, et täita lubadusi, mis ta avalikult andis Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele, et parandada inim- ja demokraatlikke õigusi. Ma hääletasin resolutsiooni poolt.

  Marian Zlotea (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Suhete eest Hiina Rahvavabariigiga vastutava delegatsiooni liikmena loodan ma, et täna toimunud hääletamisega veename Hiina võime täitma nende endi avalikke lubadusi, mis puudutavad inimõigusi, vähemusrahvuste õigusi, demokraatiat ja õigusriiki.

Ma julgustan Hiina ametivõime võtma kiireid meetmeid eesmärgiga parandada inimõiguste olukorda andes armu kõigile vangistatud poliitvangidele ja inimõiguste eest võitlejaile, kaasa arvatud neile, kes vahistati Tiibetis pärast märtsis 2008 toimunud meeleavaldusi.

– Raport: Elmar Brok (A6-0266/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, jäime Broki raporti hääletamisel erapooletuks. Me tahame selgitada oma seisukohta ELi tulevikus laienemise küsimuses selles hääletusselgituses.

Me arvame, et Kopenhaageni kriteeriumid on ainsad nõudmised, mida tuleb täita kandidaatriikidel, kes peavad läbirääkimisi ELiga ühinemiseks. Me oleme ELi jätkuva laienemise poolt ja me peame seda liidu tuleviku jaoks tähtsaks teemaks. Me oleme ka seisukohal, et läbirääkimised Türgiga peavad jätkuma ja seda riiki tuleb hinnata samade objektiivsete kriteeriumide alusel nagu teisi kandidaatriike.

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Austatud juhataja, Broki raport rõhutab meie soovi parandada suhteid idaga ja sellepärast toetasin ma seda. Ma arvan siiski, et see raport pole väga ilmekas ja et puudub selge kava Euroopa Liidu avamiseks idale, mida me lootsime. Me ootasime endiselt väliskomisjoni esimehelt paremini koostatud dokumenti.

  Petru Filip (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Lugupeetud juhataja, hinnates laienemist käsitleva komisjoni 2007. aasta strateegiadokumendi keerukust ja suurt kasulikkust, oleme me seisukohal, et Iiri rahva valimistulemustega määratud uues kontekstis peaks vähemalt ühendusesisene mõõde saama jälle rohkem käsitletavate arutelude teemaks. Liidu võime saavutada oma poliitilisi eesmärke ja saavutada otstarbekas piirkondlik koostöö, eriti Kagu-Euroopa riikides, sõltub viisist, kuidas kujunevad ühendusesisesed suhted.

Tahaksin rõhutada, et iga läbirääkimiste valem, mis tutvustab erinevat kohtlemist teisele liikmesriigile, ükskõik mis põhjustel, käivitab „nõrkuste ahela” ja ma ei usu, et selline lähenemine võiks pikemas perspektiivis kasu tuua. Meie tulevikumeetmete edu sõltub viisist, kuidas me oskame selgitada avalikkusele laienemise otsest mõju ja pikaajalist kasu. Ma võiksin isegi öelda, et me peaksime vaatama Iiri hääletustulemusi konstruktiivses perspektiivis: see hääletus on tõestus, et me ei ole alati osanud olla avatud partnerid lihtsale kodanikule, kes on pigem tõhusa poliitilise praktika subjekt kui ideede ja tulevikku vaatavate kontseptsioonide kaitsja.

  Robert Goebbels (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin ELi edasise laienemise strateegiat käsitleva Broki raporti poolt, eesmärgiga kinnitada oma uskumust, et edasine laienemine ei ole võimalik ilma uue lepinguta, mis lubab liidul toimida koos 27 või rohkema liikmesriigiga, ja sellega kaasneva vastava finantsraamistikuta.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma saan härra Broki laienemist käsitlevast raportist aru, et iga uus ühinemine saab õnnestuda vaid siis, ma tsiteerin „kui on selge ja pikaajaline avalikkuse toetus”.

See lause näib täiesti silmakirjalik, tulles välja mõned päevad pärast eurokraatia halvakspanevat reaktsiooni iirlaste selgele „ei-le”, mis öeldi Lissaboni lepingule, mis on lihtsalt kaja prantslaste ja hollandlaste 2005. aastal öeldud „ei-le”. See järgneb ka Prantsuse põhiseaduses ELiga ühinemise kohustusliku referendumi asendamisele pseudoreferendumiga, mis põhineb „rahvaalgatusel”, mis tegelikult sõltub Prantsuse assamblee ja senati heast tahtest.

Mööndavasti härra Brok, olles teadlik, et suurem osa eurooplastest on vastu Türgi ühinemisele ELiga, isegi ei maini avalikku arutelu referendumil. Et võita toetust mida ta kirjeldab, pakub ta vana head propagandat rahvale, keda peetakse võhiklikuks või isegi lihtsameelseks.

Kui härra Brok ja tema teisikud Euroopas ja liikmesriikides kardavad – või põlgavad – rahvast nii palju, peaks neil olema vähemalt viisakust lõpetada sellele õigustuse taotlemine. Euroopa demokraatia muutuks sellest kindlasti tugevamaks.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Broki raportit komisjoni 2007. aasta laienemist käsitleva strateegiadokumendi kohta. EL peab jätkuvalt näitama, et ta täidab varem antud lubadusi laienemise osas. Tõepoolest tuleb kõigile kandidaatriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele, kellele me lubadusi anname, kohaldada karmi ja õiglast tingimuslikkust. Ma usun, et raport tegeleb selle teemaga kohaselt ja ma hääletasin härra Broki raporti poolt.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Resolutsioon on selle reaalsuse solvav moonutamine, mida kogesid liidu vanade ja uute riikide inimesed, kellele liidu süvenemist ja laienemist esitleti kui nende eelist, kuigi õige on täpselt vastupidine. Uute laienemiskavade eesmärk on niigi äärmiselt halvas olukorras taotlejariikide inimeste suurem ärakasutamine ja nendega manipuleerimine, ja hilisem nende riikide röövimise hoogustamine Euroopa kapitali abil. Eriti Lääne-Balkanile laienemise protsessiga kaasneb nende riikide rahva orjastamise ja alandamise hiiglaslik kava. Selle tüüpiline näide on täieliku koostöö rõhutamine endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, mille asutasid Ameerika ja Euroopa imperialistlikud jõhkardid, et kohut mõista oma sõdade ja kuritegude ohvrite üle selles piirkonnas ja mida kasutati endise presidendi Slobodan Miloševići hävitamiseks. Inimesed on eriti ohus ka seetõttu, et laienemisprotsess jätkab toetumist piiride muutmisele ja imperialistidele protektoraatide loomist, nagu seda on Kosovo protektoraat, mis viib imperialistlike vastuolude ja konfliktide uue tsüklini, milles selle piirkonna inimesed jäävad ohvriteks.

Meie, Kreeka Kommunistliku Partei parlamendiliikmed, hääletasime seetõttu resolutsiooni vastu, kinnitades sellega oma seisukohta imperialistliku ELi ja selle laienemise vastu.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid on alati olnud ja jäävad ELi laienemise kindlateks toetajateks, kuna see näeb ette suurema ühtse turu ja vabama ning paindlikuma rahvusriikide Euroopa.

Siiski on selles raportis osi, mida me ei saa toetada. Me ei usu Euroopasse kui „poliitilise integratsiooni projekti”. Lisaks ei ole me nõus lõike 19 peamiste aspektidega, mis kutsub üles „ühisel poliitikal rajanevale alale” sellistes valdkondades nagu õigus, turvalisus, migratsioon ja viisavaba liikumine ning haridus, mida Briti konservatiivid ei saa toetada. Samuti ei ole me rahul lõikega 6, mis sätestab järgmist: „vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, ühenduse õigustiku säilitamine ja arendamine ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale”.

Meie mure raporti selle ja teiste osade pärast ei kahanda mingil juhul meie toetust ELi edasisele laienemisele, kui taotlejariigid täidavad Kopenhaageni kriteeriume.

Ülaltoodud põhjustel otsustasime me selle raporti suhtes erapooletuks jääda.

– Resolutsiooni ettepanek: olukord Zimbabwes (B6-0347/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Lugupeetud juhataja, on hea, et Euroopa teeb end kuuldavaks selles Aafrika osas, millel taas kord on oht saada vaenuliku konflikti teatriks, pärast presidendivalimiste farssi, mille tunnistajateks me olime mõned päevad tagasi.

Ka G8 riigid on võtnud väga selge seisukoha, mitte sanktsioonide kehtestamisega, mis kahjustaks eriti tsiviilelanikkonda, vaid „finantsmeetmetega”, mis on seotud eriti firmade, pankade ja 1980. aastast kehtiva režiimiga seotud isikutega. Tekkinud olukord on vastuvõetamatu, valimised leidsid aset mittekohastes tingimustes ja süstemaatilise vägivalla keskel. Ma loodan ka, et ühenduse diplomaatia viib lähemale Aafrika Liidu ettepanekule, mis nõuab rahvusliku ühtsuse valitsust, et ületada seda keerulist kriisi.

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Lugupeetud juhataja, ma toetasin tänast resolutsiooni, kuna ma arvan, et me peame olema karmid vägivalla suhtes Zimbabwes, suurendama sanktsioone ja kutsuma tunnustama Mugabe režiimi taandamist. Riigi rahastatud vägivallakampaania poliitilise opositsiooni vastu välistas presidendivalimiste vaba teise vooru pidamise.

  Marie-Arlette Carlotti (PSE), kirjalikult. – (FR) Nii nagu inimesed kogu maailmas, tahavad ka zimbabwelased rahu, demokraatiat ja majanduslikku heaolu.

Robert Mugabe valitsuse all pole neil midagi sellest. Endine riigi vabastaja on nüüd selle piinaja. Täna saadab parlament välja selge sõnumi: ta ei taha enam Mugabet ega tema režiimi. Zimbabwe rahvas otsustas seda. EL peab kasutama kogu oma kaalu, et aidata zimbabwelastel ja aafriklastel kriisile lahendus leida.

Esmatähtis on vägivalla lõpetamine. Ainult dialoog, mis on avatud kõigile Zimbabwe ühiskonna liikmetele, lubab luua üleminekurežiimi, millel on selge volitus korraldada vabad ja läbipaistvad valimised, mida jälgiks rahvusvaheline üldsus.

Siiski ei tule Robert Mugabe läbirääkimislaua taha, kui teda selleks ei sunnita. Sellepärast peame me tugevdama sanktsioonide arsenali režiimi vastu.

Lõpuks, me peame nüüd kavandama tuleviku Zimbabwe taastamist: ma tervitan komisjoni ettepanekut anda 250 miljonit eurot erakorraliseks rahastamiseks niipea, kui Zimbabwe saab seadusliku ja usaldusväärse valitsuse.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Zimbabwes, mis mõistab hukka Mugabe režiimi.

Valitsuse vägivallakampaania opositsiooni vastu, pidev inimõiguste rikkumine ja demokraatlike põhimõtete hülgamine on vastuvõetamatu. Tsiviliseeritud maailm peab ilma kõhklusteta hukka mõistma selle, mis toimub Zimbabwes. Poliitiline tagakiusamine, tarbetu vägivald, nälg, paljude kodanike kannatused ja surm on Mugabe hiljutine „töö”, mis tuleb jäädvustada ajaloo annaalidesse. Zimbabwe rahvas väärib paremat saatust. Ma usun, et rahvusvahelise üldsuse tegevus on otsustav praeguse humanitaarkriisi lahendamisel. Euroopa Liit peab eeskuju andma.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin Zimbabwet puudutava resolutsiooni poolt. See, mida Robert Mugabe teeb, on vastuvõetamatu. Ma ei nimeta teda presidendiks, kuna seda, mis Zimbabwes hiljuti toimus, ei saa nimetada valimisteks. Ma olen nõus ühe Namiibia poliitikuga, et lisaks traditsioonilistele haigustele, millega Aafrika peab maadlema – nagu malaaria, tuberkuloos ja AIDS – on praegu kõige ohtlikum haigus, millega tuleb kõige kiiremas korras võidelda, mugabeism. Mugabest on saanud oma rahva vaenlane. On väga pettumust tekitav, kui aeg muudab inimese, kes võitles vabaduse ja sõltumatuse eest, ohtlikuks despoodiks. Ma loodan, et aafriklased avavad silmad ja saavad aru, et Mugabe sugused inimesed on halvad kogu Aafrika jaoks tervikuna.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Lugupeetud juhataja, ma hääletasin Zimbabwe olukorda käsitleva resolutsiooni poolt, kuna 27. juulil naeruvääristas president Mugabe hirmuvalitsus taas kord avalikult rahvusvahelise üldsuse, õigluse ja demokraatia vaateid. Vaieldamatult olid presidendivalimised Zimbabwes ebaseaduslikud, opositsiooni vastane vägivald, mõrvad, vahistamised ja ahistamised riigis on õigluse puudumise eriti toored aspektid.

Nagu resolutsioonis sätestatud, on Zimbabwel väga vaja vahendusmenetlust, mis sisaldaks erinevaid osalisi rahvusvahelisest üldsusest ja Aafrikast. Dialoogi osalised peavad saavutama Zimbabwe jaoks jätkusuutlikud tulemused ja see on võimalik vaid siis, kui osalevad kogu rahvusvaheline üldsus ja selle ulatuslikud demokraatlikud jõud. Zimbawe rahval on sissejuurdunud igatsus demokraatia järele.

Olukord Zimbawes on kogu rahvusvahelise üldsuse ja Aafrika riikide ühenduse asi ja on täiesti hädavajalik, et me tunnistaksime Mugabe türanniat. Hiina ja Liibüa ei jaga kahjuks rahvusvahelise üldsuse seisukohta selles küsimuses.

EL peaks oma suhetes Aafrikaga toetama ja julgustama neid Aafrika riike, kes taotlevad Zimbabwe boikoteerimist. Vastandiks sellele on Lõuna-Aafrika poliitiline ja majanduslik toetus Mugabe valitsusele ja Zimbabwe põgenike väljasaatmine Lõuna-Aafrikast meie ühistele väärtustele vastupidine. Ma soovin ka toetada resolutsioonis sätestatud ideed, et see dispuut võib olla ja peaks olema negatiivsete tagajärgedega ELi ja Lõuna-Aafrika suhetele.

  Jean Lambert (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin täna resolutsiooni poolt ja loodan, et sellele järgneb nõukogu tugevalt kooskõlastatud tegevus. Ma loodan ka, et Aafrika juhtide muutunud suhtumine, mida me näha võime, tähendab ühtlasi, et me ei pea kannatama alandavat härra Mugabe nägemist rahvusvahelistel kohtumistel ELi territooriumil. Mugabe praegune võim on saavutatud oma rahva kannatuste ja verega. Meie valitsused ei peaks seda veelgi halvendama sunniviisiliselt inimesi tagasi Zimbabwesse saates. Nad ei oleks seal mitte ainult füüsilises ohus, vaid võivad suurendada ka olukorra ebastabiilsust ja survet vähenevatele ressurssidele. Neile inimestele seadusliku sisserändaja staatuse ja neil töötada lubamine oleks üks tagatud positiivne meede, mida meie valitsused saavad pakkuda: see tähendaks ka, et kui tagasipöördumine on võimalik, lähevad inimesed tagasi aktiivsete oskustega ja võimalike rahaliste vahenditega, mis aitab rohujuure tasandil arengut. Tõepoolest peaksid valitsused võtma vastu sellise poliitika nende suhtes, kes ei saa tagasi pöörduda teistesse riikidesse, kus on konflikt. Zimbabwe rahvas vajab meie igasugust toetust.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Olukord Zimbabwes annab alust muretsemiseks. Ma ühinen kolleegidega ja mõistan hukka Zanu-PF partei käitumise valimiste jooksul ja rõhutaksin ka, et 27. juuni valimisi ei saa pidada õiguspäraseks. Tuleb organiseerida uued valimised, mis vastavad demokraatlikele normidele. Ettepanek jõuda kokkuleppeni üleminekuvalitsuse loomiseks riigis on väärt juurdlemist, kui Zimbabwe võimalus pääseda praegusest demokraatlikust ummikust, kus ta praegu on. Ma hääletasin resolutsiooni poolt.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Ma taunin olukorda Zimbabwes ja kutsun kõiki parlamendiliikmeid, komisjoni, nõukogu ja kõiki liikmesriikide valitsusi hukka mõistma Mugabet ja otsima lahendust sellele kriisile. Tervitan G8 avaldust, kus nad keelduvad tunnistamast iga sellise valitsuse õiguspärasust, mis ei kajasta Zimbabwe rahva tahet.

– Raport: Karl von Wogau (A6-0250/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma saksa kolleegi härra von Wogau omaalgatusliku raporti poolt kosmose ja turvalisuse teemal. On aeg ühiseks lähenemisviisiks, et kaitsta Euroopa huve kosmoses. Iga päevaga saab üha selgemaks, et me vajame kosmose eeliseid, et Euroopa Liidu poliitilised ja diplomaatilised tegevused võiksid rajaneda sõltumatul, usaldusväärsel ja täielikul informatsioonil, mis toetab tema poliitikat konfliktide ärahoidmisel, kriisiohjamisoperatsioonidel ja ülemaailmsel julgeolekul (eriti massihävitusrelvade leviku ja nende transpordivahendite seire), rahvusvaheliste lepingute täitmise kontrollimisel, kerg- ja väikerelvade rahvusvahelise salakaubanduse seire, kriitilise tähtsusega infrastruktuuri ja ELi piiride kaitsmine, ja kodanikukaitse looduslike või inimtegevuse põhjustatud katastroofide ja kriiside puhul. Galileo on sellega seoses ELi rolli kosmoses nurgakivi. See lähenemine peab käima käsikäes Euroopa kaitsega ja toetusega Euroopa kaitsetööstusele, eriti lennundustööstusele.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Euroopa Liit peab arendama oma kosmosesuutlikkust. Me oleme kosmose relvastamise vastu, aga tunnistada seda, kui USA keeldub tihedast koostööst Euroopa Liiduga satelliidirajatiste ühisel kasutamisel rahu ja sõja ajal, pole meil muud alternatiivi, kui püüda efektiivselt kasutada meie oma süsteemi Euroopas.

Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa võimekuse turvalisuse ja kaitse valdkonnas arendamine nõuavad kosmose mõõdet. Härra von Wogau – julgeoleku ja kaitse allkomisjoni esimees – on teinud parlamendile ja Euroopale teene selle raportiga, mida me peaksime edaspidi järgima.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Oleks raskem väljenduda veel selgemini.

Omaalgatuslikus raportis „Kosmos ja turvalisus” lükkas enamik parlamendist tagasi meie ettepanekud, mis:

– rõhutasid, et kosmose kasutamine peab teenima üksnes mittesõjalisi eesmärke, keeldudes igasugusest otsesest või kaudsest sõjalisest kasutamisest;

– ja rõhutasid, et Galileo on eranditult mittesõjaline projekt.

Samal ajal kiideti heaks teiste ohtlike meetmete seas:

– Galileo tarvilikkus autonoomsete Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ESDP) operatsioonide ja ühise välis- ja julgeolekupoliitika jaoks;

– ühise kontseptsiooni arendamine georuumilise luure poliitika jaoks, mis loob võimalused Euroopa Liidu Satelliidikeskuse kaasamiseks iga ESDP operatsiooni planeerimisse, mis nõuab kosmoses baseeruvat jälgimist ja kosmoses baseeruvat luuret;

– et EL uurib võimalust Euroopa Liidu Satelliidikeskuse rahaliseks toetamiseks ELi eelarvest eesmärgiga pakkuda piisavat rahastamist ESDP operatsioonide suurenevatele vajadustele;

– võimalus rahastada tulevikus Euroopa satelliitvõrguteenuseid, mis toetavad ESDP operatsioone, ELi eelarvest.

Teiste sõnadega, Galileo projekti militariseerimine ja suurenev ühenduse eelarve kasutamine sõjalistel eesmärkidel. Sellepärast ka meie vastuhääl.

  Anna Hedh (PSE), kirjalikult. − (SV) Ma hääletasin selle raporti vastu, kuna ma usun, et kosmost võib kasutada vaid rahumeelsetel eesmärkidel. Raport läks liiga kaugele.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Üldiselt ma tervitan härra von Wogau raportit kosmose turvalisusest. Ma toetan raportööri klauslit, et kosmos ei tohiks saada relvastatud. Vabatahtlike vahendite arendamine, mis võivad suurendada kosmose turvalisust on positiivne samm vastutustundliku kosmosepoliitika tagamiseks. Ühenduse eelarve, millest ESDPd rahastatakse, on praegu valitsustevaheline; järelikult tundub mulle sobimatu anda hinnang sellisele kulutusele raportis. Need seisukohad kajastuvad mu hääletustulemuses.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kosmose kasutamine on ELi imperialistlike sekkumiste tulemuslikkuse jaoks olulise tähtsusega. See on järeldus Euroopa Parlamendi vastuvõetud resolutsioonist kosmose ja ELi turvalisuse kohta. Raport rõhutab kosmose kasutamise vajalikkust „ELi liikmesriikide” kasutuselevõtuks ÜRO, NATO ja teiste sarnaste organisatsioonide juhtimisel. See kutsub EGNOSe ja Galileo programmide kiirele arendamisele, ELi Satelliidikeskuse täielikule arendamisele ja Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu ELi liikmesriikide kosmoseside süsteemide kooskõlastamisele luure ja järelevalve otstarbel, eesmärgiga pakkuda „sõltumatut, usaldusväärset ja täielikku teavet, mis toetaks ELi konfliktide ärahoidmise poliitikat, kriisiohjamisoperatsioone...”

ELi eelarvest on määratud juba astronoomilised 5,25 miljardit eurot selleks tarbeks ainuüksi perioodiks 2007–2013. See fakt, nagu ka otsus kiirendada Galileo programmi, näitab, et EL kavatseb integreerida kosmose kasutamise ühise välis- ja julgeolekupoliitika ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika edendamise strateegilistesse ressurssidesse ja võimekusse, teiste sõnadega, ELi imperialistlike sekkumiste mehhanismi kogu maailmas.

Selles valguses on raporti üleskutse kosmose „mittesõjalisusele” tüüpiline tõestus imperialistliku poliitika hääletorude pöörasest kahekeelsusest – see on suurim silmakirjalikkus.

  Glenis Willmott (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi Tööpartei tervitab seda parlamendi raportit ja eriti toetame me ELi käitumisjuhendi arendamist kosmoses toimuva tegevuse kohta, koos vabatahtlike vahendite arendamisega, mis võivad suurendada kosmose turvalisust.

Me soovime siiski, et ei piirataks otsuseid tulevase ELi eelarve kohta; ESDP tegevust rahastatakse ühenduse eelarvest, mis on praegu valitsustevaheline. Sel põhjusel hääletasime me kahe muudatusettepaneku vastu, mis tegid selleks ettepaneku seoses kosmosega seotud ESDP tegevustega.

  Juhataja. - Sellega on hääletuse selgitused lõppenud.

7. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President

8. Prantsusmaa eesistumise kava esitlemine (arutelu)

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu avaldus Prantsusmaa eesistumiskava esitlemise kohta.

President Sarkozy, tahaksin tervitada teid Euroopa Parlamendis kui nõukogu eesistujat.

(Aplaus)

Ma olen teadlik, et te olete täna tulnud siia pärast pikka reisi Jaapanist. Tere tulemast parlamenti, nõukogu eesistuja.

(Aplaus)

Tahaksin ka tervitada Euroopa Komisjoni presidenti José Manuel Durão Barrosot, kes samuti nagu nõukogu eesistuja saabus just Jaapanist. See oli väsitav reis, ma ei tee enam rohkem sissejuhatavaid märkusi.

Nõukogu eesistuja, ma sooviksin ilma edasise jututa anda teile sõna Euroopa Parlamendi ees.

  Nicolas Sarkozy, nõukogu eesistuja. – (FR) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad, mul on suur au pöörduda teie assamblee poole Euroopa jaoks nii kriitilisel hetkel. Tean hästi, et me kõik kanname suurt vastutust. Muidugi, nõukogu eesistujana on mul suur vastutus, aga kõikide Euroopa pooldajate vastutus on sama.

Kuidas me saame Euroopa välja tuua sellest kriisist, milles ta on? Kuidas me saame ära hoida seisakut? Kuidas me saame ületada oma lahkarvamusi ja kasutada neid sama Euroopa ideaali teenimiseks? Siin seisame me Euroopa demokraatia südames. Igaüks teist, kellel on au istuda siin parlamendis, on pidanud võitma oma kaasmaalaste toetuse. Siin on mehed ja naised vasakult, keskelt ja paremalt; siin on valitud esindajad 27 riigist. Siiski peame me täna pöörama oma erinevused põdura Euroopa Liidu vastupidavuseks.

Me peame tegema need erinevused võimaluseks anda tagasi kindlus neile Euroopa kodanikele, kes on mures. Me peame hoidma demokraatiat elavana, mis tähendab, et me peame osalema arutelus ja samal ajal looma kujutluse Euroopast, mis lükkab tagasi paigalseisu. Igaüks peab olema osaline Euroopa peres, kus on 27 liikmesriiki; mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta. Me oleme vaid mõne kuu kaugusel Euroopa Parlamendile olulisest kuupäevast. Igaühel on mõistlik olla sellest teadlik. Samal ajal peame me jätma sellel hommikul mulje, et Euroopa töötab kõigi jaoks.

Ma olen näinud lihtsamaid olukordi kui see, kus Euroopa praegu on. Kui ma võin rääkida vabalt, olles teadlik, et nõukogu eesistujana pean ma rääkima kõikide nimel, pean ma võtma arvesse igaühe tundeid ja samal ajal tulema välja õigete vastustega.

Esimene tähelepanek: meil on institutsiooniline probleem. Riigipead või valitsused püüdsid leida kompromissi Lissaboni lepinguga. Keegi ei öelnud, et Lissaboni leping lahendab kõik meie probleemid, aga see oli ja jääb kõigi aktsepteeritud kompromissi väljenduseks. Mina kui Prantsuse Vabariigi president pidin oma vastutuse võtma. Prantsusmaa ütles referendumil „ei” ja see põhjustas Prantsusmaale probleeme. Daamid ja härrad, teemad, millega me peame tegelema on väga rasked ja keerulised; püüdkem anda kõigile mõte, et me töötame sellega ilma tagamõteteta ja ilma eelarvamusteta. Just seda meilt oodatakse.

(Aplaus)

Enne valimisi tegin ma Prantsuse rahvale ettepaneku Lissaboni lepingu ratifitseerimiseks parlamendis. Enne valimisi ütlesin ma, et ma ei korraldaks Prantsusmaal referendumit. Ma ütlesin seda Prantsuse rahvale demokraatlikus vaimus; see oli valik, mille ma tegin kolm päeva enne, kui mind valiti, mis võis olla väga tähendusrikas. Ma ei kahetse seda valikut. Ma usun siiralt, et institutsioonilised küsimused, viis, kuidas me Euroopas asju ajame, on pigem parlamendiliikmete jaoks kui referendumiks. See on poliitiline valik, mille ma teen (aplaus) ja see on poliitiline valik, mille ma tegin oma riigis enne valimisi. Seetõttu on see täiesti demokraatlik.

Meil on nüüd probleem iirlaste vastuhääletamisega. Kindlasti pole prantslasel õigust mõista kohut selle tulemuse üle, võttes arvesse varasemaid Hollandi ja Prantsusmaa vastuhääletamisi. Seetõttu lähen ma 21. juulil, esimesel päeval nõukogu eesistujana, Iirimaale, et kuulata, osaleda dialoogis ja püüda leida lahendusi. Eesistujariik Prantsusmaa pakub meetodi ja ma loodan lahendusele kokkuleppel Iiri valitsusega kas oktoobris või detsembris.

Probleem on järgmine: me peame nii vältima oma Iiri sõprade tagantkiirustamist, kui samal ajal määratlema, mis tingimustel ja millise lepinguga me organiseerime 2009. aasta Euroopa valimised. Meil on seejuures natuke aega, aga mitte eriti palju. Me võlgneme oma kaaskodanikele selle, et nad teaksid, mis alustel me kavatseme korraldada Euroopa valimised. See alus on kas Lissaboni leping või Nice’i leping. Uut institutsioonilist arutelu ei tule. Uut lepingut ei tule. See on kas Lissaboni või Nice’i leping.

Kas ma võin lisada, et teha see täiesti selgeks – see on minu arvamus, aga see ei tee seda tõeks – et ma olen üks neist, kes on alati toetanud Euroopa laienemist. 2004. aasta laienemine oli edukas. Perekond on jälle koos – me ei peaks seda kahetsema. Siiski olen ma üks neist, kes on alati soovinud, et Euroopa oleks küllalt tark, et luua uued institutsioonid enne laienemist. See oli viga ja täna me maksame selle eest. Oleks olnud parem luua institutsioonid enne laienemist.

Tahan selle täiesti selgelt välja öelda. Muidugi ei kahetse ma laienemist. Perekond peab kokku jääma. Siiski olen ma järeleandmatu, president Pöttering, et me ei peaks tegema samu vigu uuesti. Kui me jääme Nice’i lepingu juurde, on see 27 liikmesriigist koosnev Euroopa. Kui me tahame laieneda – ja mina isiklikult tahan – on meil vaja uusi institutsioone enne laienemist. Kes oleks arvanud, et Euroopa oma 27 liikmesriigiga ei ole suuteline looma oma institutsioone ja et tal ei ole muud prioriteeti, kui jätkata laienemist? Asjad peavad olema selged: kui me tahame laienemist – ja me tahame laienemist – siis vajame me uusi institutsioone.

(Aplaus)

Lubage mul lisada – ja ma ütlen seda härra Schulzile – et ma olen selle poolt, et tuua sisse Balkani riigid, et meie Horvaatia sõbrad, nagu ka meie Serbia sõbrad, on kaheldamatult eurooplased. Siiski, laienemist pooldavad riigid ei saa öelda „me ei taha Lissaboni lepingut”, ja samal ajal „me tahame laienemist”. See on Lissaboni leping ja laienemine. See pole väljapressimine, sest Euroopas me ei tegele väljapressimisega. See on järjekindluse, aususe ja loogika küsimus. Kui asi puudutab Horvaatiat, peame me jätkama läbirääkimisi, aga igaüks peab kandma oma vastutust. Kui Euroopa kasvab, ja ta peab seda tegema, siis peab ta seda tegema uute institutsioonidega.

Teine mõte: siin ja seal Euroopa aruteludel ma kohtun inimestega, kes ütlevad „tegelikult pole oluline, et meil on eri kiirusel arenevad liikmesriigid”. Võib-olla on meil ühel päeval kahjuks selline EL, kus liikmed arenevad erineval kiirusel, aga see võib olla vaid viimane abinõu. Euroopa on kallilt maksnud selle eest, et on olnud eraldatud häbimüüriga. Euroopa on maksnud kallilt diktaatorluse eest, mis oli peale surutud 80 miljonile eurooplasele. Mõelgem enne tõsiselt, kui jätame kellegi kõrvale.

Kui me pidasime läbirääkimisi Lissaboni lepingu üle Brüsselis, võitles Prantsusmaa, et tagada, et Poola saaks koha Lissaboni lepingus. Kuidas me saame öelda 38 miljonile poolakale, et on palju lihtsam raputada endalt diktaatorluse ikked, mille all nad olid, ja millest nad vabastasid end tänu sellistele kõrgetasemelistele inimestele nagu Lech Walesa ja Johannes Paulus II, kui jääda vabasse Euroopasse? Selles perekonnas on 27 liiget. Kedagi ei tohi kõrvale jätta. Me peame kaasama kõik Euroopa perekonnas – vähemalt töötab eesistujariik Prantsusmaa selles suunas.

(Aplaus)

Mis puudutab teisi teemasid, ja ma usun, et me jõuame neis konsensusele, pole Euroopa jaoks midagi halvemat, kui jätta mulje paigalseisust, selle tõttu, et ta läbib veel ühte institutsioonilist draamat. See oleks meie jaoks kohutav lõks, kuhu langeda. Me lükkame tagasi institutsioonid, mis mõistavad meid hukka paigalseisu pärast, aga samal ajal on eurooplased kannatamatud, kuna nad arvavad, et me seisame liialt paigal.

Hoolimata institutsioonilisest probleemist, võib olla isegi institutsioonilise probleemi pärast, peab Euroopa tegutsema ja tegutsema nüüd. See on sõnum, mida Prantsusmaa eesistujariigina tahaks meil kõigil lasta eurooplastele saata. Me oleme institutsioonilise probleemi lahendamise protsessis, aga me ei ole hukka mõistnud tegevusetust. Mis siis on meie prioriteedid?

Esiteks näidata eurooplastele, et Euroopa võib neid kaitsta. Nüüd tahaksin ma öelda midagi sõna „kaitsmine” kohta. Ammustest aegadest, millal tahes rahvas valis valitsust, oli see nii, et see valitsus kaitseks neid. Härra juhataja, Euroopa peab pakkuma kaitset ilma protektsionismita. Protektsionism ei vii meid kuhugi. Nähes Euroopa kodanikke täna arvamas, et Euroopa, mis oli mõeldud neid kaitsma, on pigem murede kui kaitse allikas, on see tõeline samm tagasi. Seetõttu sõltub meist selle näitamine, kuidas Euroopa kaitseb neid konkreetsetes küsimustes.

Esimene on energia- ja kliimapakett. Kui on üks piirkond, kus meie rahvad ei saa üksinda tegutsedes midagi teha, siis on see meie planeedi ökoloogilise tasakaalu tagamine. Kui asi puudutab saastet, CO2 ja osoonikihti, on piirid meie riikide vahel vähe olulised. Panused on kõrged: valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ekspertide koosolekul taipasime me, et oleme viimane põlvkond, kes saab katastroofi vältida. Viimane põlvkond! Kui me ei tee midagi praegu, siis tulevased põlvkonnad võivad piirata kahjustusi, aga nad ei saa neid ära hoida.

Iga riik maailmas ütleb: „Ma olen valmis midagi tegema, kui teised alustavad esimesena.” Sellise mõtlemisviisiga ei näe meie lastelaste lapselapsed kunagi tehtud otsuseid. Kui eurooplased ootavad, et teised teeksid midagi enne, kui meie tegutseme, võime me kaua aega oodata. Me lõime Euroopa, et viia oma tsivilisatsioonimudel maailma ja kaitsta meie väärtusi.

Nende väärtuste seas on veendumus, et maailm hukkub, kui me ei võta õigeid otsuseid vastu jalamaid. Euroopa peab andma eeskuju. Euroopa peab olema eeskujuks. Meil on eesmärk: 2009. aasta konverents. See konverents peab tegelema ja organiseerima Kyoto-järgse faasi. Euroopa peab tulema sellele ühiselt, olles otsustanud vastu võtta energia- ja kliimapaketi. Kui me seda ei tee, pole meil mingit abinõu saada hiinlasi, indialasi, esilekerkivaid riike ja ameeriklasi tegema jõupingutusi, millega meie nõustusime. Seetõttu on oluline, et Prantsusmaa eesistumise ajal, võtame me vastu komisjoni esitatud energia- ja kliimapaketi.

(Aplaus)

See on nõudlik pakett, see on raske pakett, aga ma tahaksin pöörduda igaühe kohusetunde poole. Kui iga riik hakkab tahtma uuesti läbi rääkida oma erilisi tonte, asju, millega on probleeme, siis, daamid ja härrad, ei jõua me kunagi kokkuleppeni. Seetõttu Prantsusmaa eesistumine palub Euroopa Parlamendil koonduda selle taha, nii et me saaksime energia- ja kliimapaketi järgmise kuue kuu jooksul vastu võtta. See on prioriteet. See ei ole paremtiiva või vasaktiiva prioriteet, see on lihtsalt terve mõistus. Kui me astume läbirääkimistesse ühe liikmesriigiga teise järel, ei ole meil mingit võimalust edu saavutada.

Nüüd on muidugi punkte, mida tuleb selgitada või kohandada. Ma mõtlen eriti väga raskest asjast: nimelt meie firmade probleemidest, mille kohta me õigustatult kavatseme kehtestada eeskirjad, et säilitada planeedi tasakaalu. Kas me peaksime Euroopas kehtestama olulised eeskirjad oma firmadele ja samal ajal jätkama toodete importi riikidest, mis ei järgi ühtegi neist eeskirjadest, mida meie oma ettevõtetele kehtestame? See ei ole protektsionismi küsimus; see on õigluse, õiguse ja keeldumise olla naiivne küsimus. Probleem on piirimehhanismide üle otsustamises. Kas peaks olema vabad kvoodid või kohandamismehhanismid? Ma ei tea, aga igal juhul peame me seda arutama.

(Aplaus)

Teine küsimus: ma saan aru, et mõne riigi jaoks – ma mõtlen eriti neid, kes ühinesid meiega 2004. aastal, kes suures osas toetuvad fossiilkütustele energia saamisel – on neilt nõutud jõupingutused märkimisväärsed. Need riigid räägivad meile: „meil on olnud kasv 10 aastat, palun ärge võtke seda meilt ära.” Kahtlemata on võimalus kaasata kõik, koos komisjoni presidendiga peame me sellega töötama, nii et igaüks mõistaks, et neid pole määratud majanduslikku surutisse, viletsusse, vaesusse ja töötusesse. See energia- ja kliimapakett on meie jaoks täielik prioriteet. Maailm ei saa oodata; Euroopa peab teed näitama.

Teine asi: 27 riigist 24 on nüüd Schengeni alas; teiste sõnadega, 24 riiki 27st. 23, ütlete teie? Olgu siis, 23, aga see pole ikkagi paha. Siia pole kaasatud riigid, kes pole Euroopa Liidu liikmed, aga kes (ja seetõttu on meil sageli arutelud) kuuluvad Shengeni ruumi. Nii et mida see tähendab? See tähendab, et me oleme otsustanud tagada täieliku liikumisvabaduse Schengeni ala riikide vahel.

Tahaksin öelda fraktsioonide juhtidele ja parlamendiliikmetele, et meie Prantsusmaal koos Bernard Kouchneri ja Jean-Pierre Jouyet’ga võtsime vastu otsuse, mida ei olnud lihtne võtta. 1. juulist ei ole enam mingeid tõkkeid takistamaks pääsu Prantsuse tööturule, kuna ma olen teatanud, et tühistan kõik piirangud, mille üle mu eelkäijad läbirääkimisi pidasid. Iga töötaja igast ELi riigist võib tulla ja töötada Prantsusmaal.

(Aplaus)

See ei olnud väga lihtne, see ei olnud väga kerge. Igal juhul, ja Prantsuse parlamendiliikmed parandavad mind, kui ma eksin, mulle öeldi, et see oleks katastroof, kui ma selle otsuse välja kuulutan. Nagu tavaliselt, me tegime otsuse ja mingit katastroofi ei tulnud. Mul ei olnud hea meel vaidluse pärast kurikuulsa „Poola torulukksepa” üle, mis ei andnud ei minu riigile ega ka Euroopale väga head nime. See ei ole see, miks me kõik ehitasime Euroopa Liitu.

(Aplaus)

Siiski, kas nüüd, kui enam pole piire meie vahel, on see õiglane, on see mõistlik igaühele meist jätkata otsustamist oma immigratsioonipoliitika üle, jättes tähelepanuta teiste piirangud? Euroopa sisserände- ja varjupaigapakt on olulise tähtsusega dokument eesistujariik Prantsusmaa jaoks kahel põhjusel.

Esimene neist – ja kas ma võiksin esmalt pöörduda istungisaali vasakule poole – on, et kui kõigil meist, kui kõigil Euroopa riikidel on Euroopa sisserändepoliitika, kaotame me sisserändeteema rahvuslikest aruteludest, kus äärmuslased kasutavad vaesust ja hirmu, et teenida väärtusi, mis ei ole meie omad. Ainus viis saavutamaks mõistlikku arutelu sisserände teemal, on teha see Euroopa poliitikaks. Siis pole enam erakondlikke tagamõtteid, mis sunniks erineva tundlikkusega riike koos töötama.

See, mida Brice Hortefeux’ soovitas, mille kiitsid heaks kõik ministrid ja tuleks arutada Alaliste Esindajate Komitees ja Euroopa Ülemkogus, on minu arvates prioriteet. See näitab, et Euroopa ei taha olla kindlus, et Euroopa ei keeldu inimesi vastu võtmast, et Euroopa vajab võõrtöötajaid, aga et Euroopa ei saa vastu võtta igaüht, kes tahaks Euroopasse tulla.

Lubage mul lisada et, kui asi puudutab poliitilist varjupaika, ei ole üksikisiku jaoks loogiline esitada 27 avaldust 27 demokraatlikule riigile ja mitte saada samu vastuseid iga kord samale probleemile. Lubage mul lisada, et suhete arenemises Aafrikaga oleme me tugevamad, kui me töötame koos, see on Prantsusmaa kui eesistujariigi teine prioriteet.

Kolmas prioriteet: me tahame edasi arendada kontseptsiooni, millest Euroopas sageli räägitakse, kuid mis edeneb aeglaselt, ja see on Euroopa kaitse. Tean väga hästi, et selle teema ümber on palju eriarvamusi, aga lubage mul öelda, mida mina usun. Kuidas te arvate, et Euroopa võib saada poliitiliseks jõuks ja teha end kuuldavaks, kui ta ei suuda ennast kaitsta ja koondada ressursse oma poliitika kaitseks?

Võtke näiteks Kosovo, mis minu meelest on Euroopa Liidu edulugu. See on Euroopa probleem, mille peavad klaarima eurooplased. Kuidas saavad eurooplased jätkata selle tegemist, kui nad ei soeta militaar- ja inimressursse, et täide viia otsuseid, mis me koos oleme vastu võtnud? Kuidas teie arust saaks Euroopa saada kõige õitsvamaks majanduspiirkonnaks maailmas, kui ta ei ole võimeline end kaitsma?

Jah, meil on NATO. Kellelegi ei tule pähe, vähemalt mitte mulle, vaielda NATO kasulikkuse üle. Asi pole valimises Euroopa kaitsepoliitika või NATO vahel, vaid NATO – liidu ameeriklastega – ja sõltumatu Euroopa kaitsepoliitika omamises. Need mõlemad korraga, mitte üks teise asemel. Lubage mul lisada, et me ei saa jätkata nii, et Euroopa turvalisus on tagatud vaid nelja või viie riigi panusel, kui teised rajavad lootuse nende nelja või viie riigi jõupingutustele. Liikmesriigid ei saa jätkata oma lennukite ehitamist eraldi, omades relvatööstusi, mis võistlevad üksteisega kuni hävimise ja äärmise nõrgenemiseni, lihtsalt selle pärast, et nad ei ole piisavalt tugevad, et omada Euroopa kaitsepoliitikat.

Neljas prioriteet: eriti keeruline ühise põllumajanduspoliitika teema. Jõuan nüüd järeldusele, mis on seotud sellega. See on täiesti õige, kuna on raske, et me peame sellest rääkima. Ma tean suurepäraselt, et meie seas on põllumajandusriike, kes raevukalt kaitsevad oma talunike tööd, ja samal ajal riike, kes arvavad, et see poliitika on liiga kulukas.

Daamid ja härrad, kas ma võin pöörduda teie kaine mõistuse poole. 2050. aastal on maailmas 9 miljardit inimest. Juba praegu sureb 800 miljonit inimest nälga. Iga 30 sekundi jooksul sureb laps nälga. Kas on mõistlik nõuda Euroopalt põllumajandustoodangu vähendamist sel ajal, kui maailmas on nii suur vajadus toiduainete järele? Ma ei arva, et see oleks mõistlik. Asi ei puuduta Prantsuse põllumajandust, vaid kainet mõistust.

(Aplaus)

Lubage mul lisada teine mõte: sõltumata sellest, kas teie riik on põllumajanduslik, toiduga kindlustatus puudutab igaüht. Kas on mõistlik kehtestada, õigustatult, jälgitavus- ja ohutuseeskirjad meie karjakasvatajatele ja talunikele ja jätkata samas liha importimist Euroopasse, mis tuleb riikidest, mis ei täida ühtegi neist eeskirjadest, mis me oma talunikele kehtestame?

(Aplaus)

Kolmas mõte: põllumajandushinnad pole kunagi olnud nii kõrged. On täpselt õige aeg rääkida hindadest, rääkida subsiidiumitest ja rääkida ühenduse sooduskohtlemisest. Ma arvan ka, et ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli ja finantsvahenduse vahel oleme me suutelised kokku leppima teatavates põhimõtetes nagu toiduga varustamine ja toiduga kindlustatus Euroopas.

Daamid ja härrad, on suur hulk teisi teemasid: näiteks sotsiaalne mõõde on suur küsimus. Lubage mul midagi öelda. Mõnikord näen ma teatavat vasturääkivust: mõnikord on ainus seisukoht, et Euroopa ei peaks igale poole sekkuma ja et Euroopa peaks sekkuma ainult neis valdkondades, mis puudutavad teda. Siiski on need inimesed, kes süüdistavad Euroopat oma nina igale poole toppimises, esimesed, kes tõstavad häält, kui me ei räägi sotsiaalsest mõõtmest. Siiani on liikmesriigid alati tahtnud, et sotsiaalpoliitika oleks eelkõige liikmesriigi pädevus, kuna pensionid ja tervishoid on esmajoones riiklikud küsimused.

Daamid ja härrad, on hulk sotsiaalseid direktiive, mille suhtes president Barroso käitus õigesti, kui need päevakorda võttis. Ma pean silmas neid direktiive, milles käsitletakse töönõukogusid, ajutist tööd ja hulka põhieeskirju, mis tuleks kehtestada igaühe suhtes Euroopas. Eesistujariik Prantsusmaa seab need prioriteediks.

Ka teised teemad tuleks panna Prantsuse eesistumise päevakorda, isegi kui nad pole Euroopa pädevuses. Las ma võtan näiteks midagi, mis mõjutab meid kõiki: Alzheimeri tõbi. (Mikrofoniväline kommentaar härra Cohn-Bendit’lt: „mitte praegu”). Härra Cohn-Bendit, mulle poleks iial pähe tulnud, et keegi nii noor nagu teie, võiks juba olla mõjutatud sellest haigusest, mis sellest hoolimata, et ei mõjuta teid, mõjutab miljoneid eurooplasi. Need miljonid eurooplased on minu jaoks sama tähtsad kui teie tervis.

(Aplaus)

Muidugi, subsidiaarsus tähendab, et see ei ole Euroopa pädevus. Sellest hoolimata tahaksin ma et Prantsuse eesistumisajal korraldataks koosolek kõigi Euroopa riikide spetsialistidele nii, et me saaksime jagada parimaid tavasid, et uurijad saaksid ühendada oma oskused, et sellest haigusest rohkem teada saada ja et niimoodi võiksime me koos lahenduse leida. Kujutlege, mida eurooplased ütleksid siis Euroopa kohta: on viis nende kohutavate haiguste ravimiseks. Seda, mida ma ütlesin Alzheimeri kohta, võib rakendada ka vähi kohta, mis perekondi lõhestab. Sellel ei ole mõtet, et igaüks teeb omaette nurgas tööd, kui koos oleks meil rohkem vahendeid ja me oleksime tugevamad.

(Aplaus)

Lõpuks, arvestades kultuuri ja sporti, lubage mul öelda, et on suur viga mitte rääkida teemadest, mis mõjutavad eurooplaste igapäevaelu. Meil on nn Euroopa kultuurierand. Me peame tegema kultuurist Euroopa igapäevaelu arutluste osa. Maailm ei pea kummarduma ühe keele ja ühe kultuuri ees. Me peame konkreetselt tegelema videote ja CDde käibemaksu küsimusega, samamoodi nagi tegeleme raamatute käibemaksuga, mille te olete kindlaks määranud.

Spordi kohta, mis ületab poliitilisi erimeelsusi, lubage mul lihtsalt öelda, et ma tahaksin, et Euroopas oleks nn spordierand, nagu on kultuurierand. Ma olen inimeste ja kaupade vaba liikumise poolt, aga ma ei nõustu mõttega, et meie jalgpalliklubid peaksid maksma, kuna see kahjustab investeeringuid, mida paljud klubid teevad teismelistesse poistesse, kes peavad jääma klubisse treenimise eesmärgil. Spordierand, mis tähendab, et sport ei rajane turumajandusel, peaks saama kõigi parlamendiliikmete toetuse.

(Aplaus)

Lõpetuseks, daamid ja härrad, austatud juhataja, tahaksin ma lõpetada – vabandust, et olen siin olnud kahtlemata liiga kaua – viimane tähelepanek. Ma tean, kus ma teen selle tähelepaneku: seal, kus lööb Euroopa demokraatia süda. Euroopa on palju kannatanud. Ta on kannatanud eelkõige meist mõne argpükslikkuse pärast, kes olid õnnelikud jättes Euroopa maksma vastutuse pärast, mis oli tegelikult nende poliitiliste liidrite oma, kes ei tahtnud avalikult teha valikuid, mida nad keeldusid Brüsselis kaitsmast.

(Aplaus)

See on argpükslik. Ma ütlen seda Euroopa Parlamendi presidendile ja komisjoni presidendile: eesistujariik hakkab teiega käsikäes tööle. Kui mõni liikmesriik sellega ei nõustu, las ta tõstab häält. Nagu ma ütlesin Poola presidendile, ta ise pidas läbirääkimisi Lissaboni lepingu üle, ta andis oma sõna, ja sõna tuleb pidada. See pole poliitiline küsimus, vaid moraali küsimus.

(Aplaus)

Siiski on Euroopa kannatanud ka millegi muu tõttu. Euroopa on kannatanud arutelu puudumise tõttu. Ma tahaksin sellega lõpetada, kuna see on minu jaoks väga tähtis. Meie institutsioonid on sõltumatud, aga sõltumatus ei tähenda lahkarvamusi. Kui meil, poliitilistel liidritel pole julgust arutleda, siis kellel on? Arutleda mida? Mis on õige majandusstrateegia? Mis on õige rahandusstrateegia? Mis on õige vahetuskursi strateegia? Mis on õige intressimäära strateegia? Muidugi on igaühel õigus oma uskumusele, ja ma ütlen seda eriti meie Saksa sõpradele. Siiski pole kellelgi õigust takistada arutelu, konstruktiivset arutelu.

Loomulikult tahab igaüks kokkulepet, nagu kaubandusleping, mis praegu on läbirääkimisetapis. Siiski ei tohi keegi karta öelda, et Euroopa ei tohi olla naiivne. Me peame arutama vabakaubanduse eeliseid, aga me peame ka ütlema esilekerkivatele riikidele, et neil pole alust nõuda samu õigusi ilma samu kohustusi võtmata. Me ei tohi karta pidada Euroopa arutelu. Me peame laskuma väärikasse Euroopa arutellu, aga me ei tohi karta kaitsta oma veendumusi.

Me ei sea kahtluse alla EKP sõltumatust, kui me küsime, kas on mõistlik tõsta intressimäärasid 4,25%le, kui USA intressimäärad on 2%. Meil on arutelu. Rahulik arutelu, kus kellelgi pole tõemonopoli. Minul kindlasti mitte ega ka ekspertidel, kes peavad näitama oma otsuste tõhusust.

Just selles vaimus, daamid ja härrad, kavatsen ma koos Prantsuse ministritega sellele vastutusele oma õla alla panna. Ma tean, et see on raske. Ma tean, et kui sa oled nõukogu eesistuja, ei kaitse sa mitte oma riigi huve, vaid Euroopa Liidu huve. Ma tean, härra juhataja, presidendid, et me peame töötama meeskonnana 27 liikmesriigiga Euroopa huvides ja ma loodan, et kuue kuu pärast võib igaüks öelda: „Euroopa on teinud edusamme tänu teie osalusele ja toetusele.”

(Vali aplaus)

  Juhataja. − Austatud nõukogu eesistuja, aitäh teile kõne eest. Ma soovin teile jätkuvat julgust, meelekindlust ja eriti edu kogu teie eesistumisaja jooksul – kui teie olete edukas, on edukas Euroopa Liit ja koos sellega Euroopa Parlament. Te võite olla kindel, et Euroopa Parlament on teie poolel, kui te annate resoluutse panuse, et viia Euroopa Liit edasi helgesse tulevikku. Euroopa Parlament toetab teid selles ülesandes.

Ma tervitaksin ka ministreid, kes siin täna teiega on: Bernard Kouchneri, endist kaasliiget Brice Hortefeux’d, ja eriti teie Euroopa asjade riigiministrit Jean-Pierre Jouyet’d, kes on peaaegu alati siin parlamendis. Tervitan teid südamest Euroopa Parlamendis.

(Aplaus)

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – (FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, ma olen rõõmus, et saan siin täna teiega olla Euroopa Parlamendis, kus tutvustatakse Prantsusmaa kuuekuulist eesistumisaega Euroopa Liidu Nõukogus. Ma usun, et see on eesistumisaeg täis hoogu ja otsusekindlust ja rikas konkreetsete tulemuste poolest, mille suunas me kõik täna töötame. Te tahtsite, et Prantsusmaa tuleks tagasi Euroopasse, eesistuja, ja see on kaheldamatult suurepärane uudis meie kõigi jaoks.

Euroopa kodanikud ja Euroopa Parlament, kes täna siia on kogunenud, ootavad Prantsusmaalt kui eesistujariigilt väga palju. Nagu ma ütlesin meie kohtumisel Pariisis 1. juulil, aitab komisjon eesistujariik Prantsusmaad, pakkudes oma täielikku toetust, et tagada Euroopa Liidu edu nende kuue kuu jooksul. Väljakutsetest puudust ei ole.

Globaliseerumine jätkub ja rahvusvaheline konkurents muutub järjest tugevamaks. Maailma ees on uued väljakutsed nagu fossiilkütuste puudus ja kliimamuutus. Me peame tegutsema kohe, et leida ühised lahendused neile väljakutsetele. Kõik need faktorid tähendavad, et Euroopa peab oma majanduse ümber korraldama, et olla konkurentsivõimelisem, kaasajastama oma sotsiaalmudeleid ja investeerima haridusse, uuringutesse ja uuendustesse. Euroopal on varuks palju trumpe, eriti ühena maailma juhtivatest kaubandusjõududest. Siiski peab tal olema julgust kohaneda. Kui me tahame pakkuda kaitset, peame me kohanema. See on võti.

Pole mõtet eitada, et Euroopa läbib rasket perioodi: iirlaste vastuhääletus ja ülemaailmne majanduskliima, äkiliselt tõusvad nafta ja tarbekaupade hinnad, terav tõus toiduainete hindades ja inflatsioonisurve, mis on ostujõu suurim vaenlane. Inflatsioon on ka sotsiaalse õigluse suurim vaenlane, kuna kui inflatsioon on väga kõrge, siis kannatavad kõige rohkem need, kes saavad madalat palka või elavad pensionist. Kõik need faktorid heidavad varju meie majandusele ja sunnivad meie poliitikuid, nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide tasandil, tegema raskeid valikuid. Me peame nende reaalsustega silmitsi seisma püstipäi ja tegelema nendega realistlikult ja otsusekindlalt.

Me tulime just tagasi G8 tippkohtumiselt Jaapanist, kus ma võisin selgelt näha, et Euroopa Liidu nauditud mõju, nagu ka ootused ja austus, et see on esile kutsutud kogu maailmas, on märkimisväärses vastuolus süngusega, mida sageli väljendatakse ELi sees. Ma võin teile nüüd öelda, nüüd rohkem kui kunagi, et Euroopa Liit paistab väljastpoolt Euroopat positiivse ja otsustava mängijana, mängijana, kellel on maailmalaval tohutu mõju.

Võtkem kaks konkreetset kõneainet, mis olid G8 tippkohtumise keskmes: kliimamuutus ja areng – kaks teemat, milles Euroopa on võtnud initsiatiivi ülemaailmsel tasemel. Ameerika Ühendriigid on nüüd ühinenud meiega võitluses kliimamuutuse vastu, toetades suures osas meie seisukohti. Eelmisel aastal Heiligendammis, mäletan ma, oli meil suuri raskusi – president Sarkozy oli seal – ameeriklaste ja venelaste veenmisega, et nad kiidaksid heaks 2050. aastani kohustuslike eesmärkide põhimõtte. Nüüd oleme selle saavutanud. See oli võimalik tänu meie Euroopa juhtrollile – ma olen selle üle uhke Euroopa institutsiooni presidendina. See on edu, mille me nüüd taas võlgneme Euroopa ühtsusele.

Teine näide on areng ja eriti toiduainete hinnatõus, mis ähvardab kõiki aastatuhande arengueesmärke. Me võisime tegutseda ka katalüsaatorina selles valdkonnas tänu eelmise kuu Euroopa Ülemkogu järeldustele, mis, ma tsiteerin, tervitasid „komisjoni kavatsust liikuda edasi ettepanekuga luua uus fond põllumajanduse toetamiseks arengumaades.”

Euroopa Komisjon võtab selle ettepaneku järgmisel nädalal vastu. Ma arvestan mõlema eelarvepädeva institutsiooni täieliku toetusega, nii et Euroopa saaks kiiresti anda vajalikku abi talunikele, eriti Aafrikas, tihedas koostöös pädevate mitmepoolsete organisatsioonidega. See abi on olulise tähtsusega, et tagada „roheline revolutsioon”, mida Aafrika vajab oma stabiilsuse ja heaolu jaoks, mis, nagu te kõik teate, on ka Euroopa otsesed huvid. Nagu Euroopa Ülemkogu nõudis, püsib meie ettepanek praeguse finantsperspektiivi piirides. Meie pakutav lahendus seisneb säästude paigutamises, et hindade tõus rahvusvahelisel turul võimaldaks Euroopal suunata osa oma põllumajandustoetustest neile, keda hinnakasv kõige valusamalt puudutab. Kogu maailmas on hädaolukorrad ja katastroofiolukorrad. Kui te oleks kuulnud, mida ütles Maailmapanga president, kui te oleksite kuulnud Aafrika riikide ja teiste riikide, mis olid esindatud laiendatud kohtumistel mõnda juhti rääkimas näljast ja nälgasuremisest, mis nüüd kujutab reaalset ohtu nii paljudele inimestele maailmas, saaksite te aru, millises ulatuses on Euroopa abi vajalik ja asendamatu.

(Aplaus)

Seepärast usun ma, et, veelkord – me saame luua hea näite solidaarsusest Euroopa ja Aafrika talunike vahel, illustreerides fakti, et ühine põllumajanduspoliitika ja arengupoliitika võivad töötada ja peavad töötama koostöös, kuna, nagu president Sarkozy just ütles, toiduga kindlustatus on ülemaailmne teema ja me peame selle koos käsile võtma. Mitte üksi, vaid koos.

Seetõttu on tõsi, et on muresid, aga on ka tõsi, et rohkem kui kunagi varem on Euroopa Liidul keskne roll nende lahendamisel. Selle asemel, et vajuda „kriisilembusse”, nagu ma seda mõnikord nimetan – räägitakse isegi erilisest deklinismi fenomenist Euroopas – rõhutagem kindla ja positiivse tegutsemise väärtusi Euroopa Liidus. Igal juhul on see parim viis rahvusvaheliste küsimuste lahendamiseks, mis tõusid Iirimaa Lissaboni lepingu mitteratifitseerimisest. Me peame sellega tegelema, kuna Lissaboni leping võiks panna meid tööle efektiivsemalt, demokraatlikumalt, kuigi me ei tohi kasutada seda ebaõnnestumise vabandamiseks, et me ei suuda otsekohe vastata oma kodanike vajadustele.

Euroopa kodanikud ootavad meilt vastuseid. Parim vastus, mis me saame anda, on rääkida nendega ausalt ja näidata, et meil on poliitilist julgust. Eesistujariik Prantsusmaal on mõlemaid omadusi ohtrasti.

Euroopas, mis on proovile pandud, peame me pakkuma tõendeid, et Euroopa töötab. Me peame keskenduma poliitikale, mis toovad Euroopa lähemale oma kodanikele ja muudavad nende igapäevaelu. Rohkem kui eales varem seame me Euroopale kurssi, mis põhineb tulemustel.

Mina isiklikult olen rahul. Teie prioriteedid eesistujariigina lubavad Euroopal tulla toime tähtsate väljakutsetega, millega ta silmitsi seisab, kui valmistab ette tulevikuküsimusi.

Ma tervitan seda, et eesistujariik Prantsusmaa andis prioriteedi integreeritud energia- ja kliimamuutuse poliitika tutvustamisele. Nagu te ütlesite, eesistuja, on see teie eesistumise tipp-prioriteet ja me teame, kui kindlameelne te olete selle strateegilise lepingu väljatöötamiseks aasta lõpuks, mis seab ELi heale positsioonile läbirääkimistel Kopenhaagenis aasta pärast. Komisjon toetab seda täielikult, nii et me jõuaksime koos Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega ambitsioonika ja tasakaalustatud lepinguni. Ma olen teinud sellest prioriteedi oma institutsioonile ja ma tahaksin veel kord tänada eesistujat tema väsimatu toetuse eest Euroopa Komisjoni esitatud energia- ja kliimapaketile.

Me peame ka liikuma kontrollitud sisserände suunas Euroopas. Me peame kõigepealt tegelema sisserändega, mida vananev Euroopa vajab teatud olulistes majandussektorites ja millega peab kaasnema nõuetekohane integratsioon, nii et me võime oma humanistlikus Euroopas olla uhked integratsiooni üle, mida me pakume neile, kes tõepoolest tahavad siia tööle tulla. „Sinise kaardi” vastuvõtmine Prantsuse eesistumisel oleks tähtis samm selles suunas.

Siiski peame võitlema ka illegaalse immigratsiooni ja ekspluateerimisega, mis sageli on sellest põhjustatud, eriti edendades ettepanekut karistada neid, kes võtavad tööle illegaalseid töötajaid. Selles osas peame tegema suurimaid jõupingutusi – me ei pea ähvardama vaeseid töötajaid, kes tahavad vaid Euroopas töötada, vaid karistama neid, kes neid ekspluateerivad. See tegevus on Euroopale häbiks. Et siin ei oleks eksitust: me peame olema realistlikud sisserändeküsimustega tegelemisel.

Ma olen kindlalt veendunud, daamid ja härrad, et meie suutmatus tegeleda selle küsimusega tõsiselt ja vastutustundlikult, on üks suuremaid ohtusid Euroopale. Me ei lahenda sisserändeküsimust liigse sallivusega igal rindel. See oleks parim vabandus ekstremistlikele jõududele, ksenofoobsetele jõududele. Me peame olema karmid illegaalse immigratsiooni vastu, ja samal ajal näitama, et me oleme suuremeelsed ja ühinenud nende sisserändajate kogukondade suhtes, kes tahavad anda oma panuse Euroopa majanduskasvu ja arengusse. Ma usun, et peame selles selged olema; me peame olema karmid kuritegude suhtes, samal ajal jätkates inimõiguste austamist, mis on Euroopa tsivilisatsiooni ja meie Euroopa integratsiooniga seotud plaanide kaubamärk.

Loomulikult on need tundlikud küsimused, mis on kerge saak poleemikale ja vääritimõistmisele. Sellepärast tahtiski komisjon esitada tasakaalustatud ettepaneku ja visandas 10 olulist põhimõtet, nii et me saame koos edasi minna. Mul oli hea meel näha Prantsuse presidentuuri ja prantsuse justiitsministrit ning siseministrit heaks kiitmas seda integreeritud lähenemist mitteametliku kohtumise ajal Cannes’is sel nädalal.

Ma olen väga huvitatud tähelepanu juhtimisest sellele, daamid ja härrad, et Euroopas, Schengeni alal, kus liikumisvabadus on tõelisus, on absurdne jätkata 27 erineva sisserändepoliitikaga. Me vajame Euroopa sisserändepoliitikat.

Tulekul on ka meie sotsiaalmeetmete kava. Ei saa olla dünaamilist, konkurentsivõimelist majandusmudelit ilma tegelike investeeringuteta sotsiaalvaldkonda, et ennetada vaesuse, tõrjutuse ja kõrvalejäetuse riski. Prantsusmaa seadis komisjoni mõned päevad tagasi esitatud uue sotsiaalmeetmete kava üheks oma prioriteediks. Ma tervitan seda. Et valmistada eurooplasi tulevikuks ette, peame me neile pakkuma võimalusi, juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele, haridusele, tervishoiule ja jätkuvat solidaarsust. Mitte kedagi ei tohi Euroopas jätta tee äärde. Euroopa tähendab võimalusi ja solidaarsust.

Daamid ja härrad, palju teisi projekte käivitatakse tuleva kuue kuu jooksul. Ma ei saa neid kõiki siin kirjeldada, aga ma võin lühidalt osutada kahele, ma tahaks mainida Euroopa kaitseprojekti ja Vahemere Liidu projekti, mis esitatakse järgmisel pühapäeval Pariisis. Ma näen neid kui kahte võimalust Euroopa jaoks tõendamaks oma rolli maailmas. Ka siin sõltub selle ambitsiooni tegelik realiseerimine meist.

Ma soovin Prantsuse presidentuurile nõukogus palju edu, garanteerides komisjoni täieliku toetuse järgmise kuue kuu kestel, mis tõotavad tulla põnevad.

Poliitikute esmane kohustus on kindlalt vastu astuda väljakutsetele ja mitmekordistada jõupingutusi, et nendega edukalt toime tulla.

Me võime koos suuri tegusid teha. Ma tahaksin kiitust avaldada jõupingutustele, mida Prantsuse valitsus on teinud mõne viimase kuu jooksul kõrgeimal tasemel, et teha tihedat koostööd Euroopa institutsioonidega. Institutsioonid, eesistuja ja liikmesriigid peavad kõik käsikäes tegutsema. See on võti ühisele edule, mille me võlgneme Euroopa kodanikele ja ma tahaksin kiitust avaldada eesistuja siin täna taaskord väljendatud lubadustele, nii et nõukogu, parlament ja komisjon saavad koos leida konkreetsed lahendused konkreetsetele probleemidele, millega meie kodanikud iga päev silmitsi seisavad.

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni president, daamid ja härrad, Prantsusmaa on otsustanud, et tema eesistumine on samatähenduslik poliitilise pühendumusega.

Me vajame poliitilist pühendumust, et ületada raskused, mis seisavad Euroopa integratsiooni ees. Kõige sügavam neist on kahtlemata iirlaste vastuhääletamine, mida siin täna hommikul arutati. Me peame kaasama oma kodanikud Euroopasse. On palju põhjusi, miks neil on kahtlused, sealhulgas globaliseerumise, hinnatõusude ja traditsiooniliste perekonna- ja sotsiaalsete väärtuste muutumisega seotud hirmud.

Kui me ei suuda veenda igaüht, et tähtsamate küsimuste nagu turvalisus, kliimamuutus, energia ja ränne üle saab edukalt läbirääkimisi pidada vaid Euroopa Liidu tasandil ja võttes arvesse maailma tähtsamaid piirkondi, peab Euroopa olema ka piisavalt tugev, et veenda Ühendriike, Indiat, Hiinat ja Brasiiliat – me ei saa ette kujutada rahulikku tulevikku.

Prantsusmaa eesistujariigina vajab poliitilist pühendumust ka selleks, et veenda partnereid, et Lissaboni leping aitab meil otsustada efektiivsemalt ja demokraatlikumalt kõigi nende ühiste küsimuste osas. Need minu fraktsiooni liikmed, kes kuuluvad Rahvaparteisse, tahaksid, et kõik need liikmesriigid, kes pole veel ratifitseerinud Lissaboni lepingut, teeksid seda Prantsuse eesistumise jooksul. Pärast järelemõtlemisaega ja kogu lugupidamisega ootame me, nagu tegime Prantsusmaa ja Madalmaadega, Iirimaalt, et ta pakuks oma 26 partnerile lahendust ummikust väljapääsuks. Me palume igal liikmesriigil hoiduda üleolekust ja tegutseda vastutustundlikult. Meie fraktsioon tahaks näha selle institutsioonilise arutelu lõppu ja me oleme rahul, et Prantsuse eesistumine tegutseb selle eesmärgi saavutamise suunas.

Presidendid, daamid ja härrad, kuni me püüame end varustada parema otsustamisvahendiga, kuhjuvad meie probleemid. See on raisatud energia, mida võinuks paremini kasutada töökohtade loomiseks, meie huvide kaitsmiseks ja meie sotsiaalmudeli ning Euroopa edendamiseks tervikuna. Nagu ma ütlesin, vajame me kindlasti poliitilist pühendumust. Me peame ka kindlustama, et meil oleks pühendumus tegeleda prioriteetidega, mida nõukogu eesistuja just esitles. Me peame tegutsema kiiresti, et tegeleda kliimamuutuse, energia, sisserände, toiduga kindlustatuse ja kaitseküsimustega.

Kliimamuutuse ja energia suhtes on alternatiiv selge: kas meie liikmesriigid on veendunud, et nad peavad edusamme tegema ja eeskujuks olema Kopenhaageni tippkohtumise eel, ja kui nii, siis peame me selged otsused vastu võtma enne detsembrit, et tagada meie rahvusvaheliste partnerite vastastikkus, või nad on otsustanud, et hoolimata halvenevatest kliimatingimustest ja meie energiasõltuvusest, ei ole vajadust kiirete meetmete võtmiseks. Vaevalt on mul vaja öelda, millist teed minu fraktsioon toetab.

Ka rände puhul tahame me lõpetada selle silmakirjalikkuse. Samal ajal kui hulk riike kogu maailmas on juba kehtestanud sisserändepoliitika, millel on küllaltki rahuldavad tulemused, viivitab suurem osa meie riikidest nende valikutega. On aeg aruteluks ja otsuseks selles küsimuses, mis peab olema positiivne, inimlik ja vastutustundlik. Euroopa rände ja varjupaiga pakti ettepanek, mis tuleb arutelule oktoobris, on samm õiges suunas ja ma õnnitlen ELi ministreid nende sellel nädalal Brice Hortefeux’ ettevalmistatud ettepanekule antud vastuse puhul. Teil on meie toetus, härra Hortefeux.

Lõpetuseks tahaksin mainida kaht teemat, mis on mulle väga hingelähedased ja on ülitähtsad tuleviku ja meie sõltumatuse jaoks: toiduga kindlustatus ja kaitse. Tahaksin, et me mõtleksime kõige ebasoodsamates tingimustes olevatele inimestele nii kogu maailmas kui meie oma riikides, kelle jaoks tõusvad toiduhinnad on tõeline probleem. Tahaksin, et Euroopa ja eesistujariik Prantsusmaa teeksid jõupingutusi aitamaks neid läbi nende raskete aegade.

Kaitsega seoses tahaksin küsida ainult ühe küsimuse: kuidas saab Euroopa olla usaldusväärne ilma kaitsesüsteemita, mis oleks oma nime väärt? Me vajame kaitset, et tagada rahu Euroopas ja aidata maailma kõige ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi. Meie fraktsioon toetab Prantsusmaa pühendumust eesistujariigina juhatada teed tehes julgeid ettepanekuid oma partneritele nendes kahes strateegilises valdkonnas.

Daamid ja härrad, Euroopa integratsioon on äärmiselt poliitiline teema. Mul ei ole kahtlust, et kui me oleme küllalt julged tegemaks selgeid poliitilisi valikuid, taasavastavad meie kodanikud, et neile meeldib Euroopa. Ma usun kindlalt, et uus eesistumine julgustab meid selles ja meil on olemas kõik, et võita meie kodanike usaldust 2009. aasta valimiste eel.

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad, teie arvamuses on mõtteid, milles me oleme samal meelel, härra Sarkozy, ja ma tahan mõnda neist üksikasjalikumalt käsitleda. Mul on hea meel, et te olete Jaapanist elusa ja tervena tagasi. Nüüd me oleme jälle ära kuulanud uue rea kliimamuutust puudutavaid lubadusi ja on aeg need kohustused täita.

Teil on õigus, et kliimapakett on prioriteet: meie fraktsioon jagab seda seisukohta. Teil on õigus ka siis, kui ütlete, et riigid üksi ei suuda seda saavutada – muide, isegi mitte sakslased ja prantslased, kes Straubingis ise kokkuleppe saavutasid. Veel 25 riiki on selles osalised, eelkõige on see Euroopa Parlament, kes teeb lõpliku otsuse. Me teeme seda koos teiega, koostöös, aga ärge tehke salaja algatusi, isegi mitte koos Angela Merkeliga, ükskõik kui hea mõte see näib olevat.

Kuna te mainisite sporti, vaatasin ma täna hommikul Prantsuse ajalehti, teada tahtes, mida seal kirjutatakse härra Sarkozy visiidist Euroopa Parlamenti. Mitte midagi! Palju kirjutatakse Tour de France’ist ja see on sakslane, kes praegu kannab kollast särki.

(Vahelehüüud)

Härra eesistuja, ma kuulasin tähelepanelikult teie teisi mõtteid kliimamuutusest ning eelkõige Lissaboni lepingust. Tõepoolest, kui me tahame oma kohustusi täita, vajame me vahendeid ja see seab meid dilemma ette. Kodanikud nõuavad meilt rohkem tõhusust, rohkem läbipaistvust, rohkem demokraatiat ja nad tahavad, et riikide parlamendid oleks demokraatlikumad ja mõjukamad. Kõik see on õige, aga iga kord, kui me tahame kohustusi täita, haaratakse meilt käest vahend, mida me vajame, nimelt muudetud leping.

Teil on õigus: see tähendab, et me vajame uut lähenemist, uut algust. Me peame püüdma selle lepingu jõustada. Ma arvan, et on suurepärane, et te lähete Iirimaale ja töötate konstruktiivselt koos Iiri rahvaga. Kui ma tohin teile isiklikku nõu anda, siis jätke seekord Bernard Kouchner Pariisi. Mul on mulje, et tema senised panused ei ole just aidanud meil iirlasi veenda.

(Aplaus, vahelehüüud)

Siiski räägin ma teemast, milles me teiega oleme täiesti erineval seisukohal. Te kõnelesite oma eesistumisaja neljast prioriteedist ja ma ootasin, kas on olemas ka viies. Siis mainisite te mitmeid muid asju, mis te ütlesite olevat väga tähtsad – mitte prioriteedid, lihtsalt teised asjad. Nende „teiste asjade” hulka kuulus ka sotsiaalne Euroopa, mille kohta te ütlesite, et see on rahvusriikide asi. Ma usun, et see on suur viga.

(Aplaus)

Ma tahan teile öelda, et me ootame Prantsusmaalt eesistujariigina teistsugust lähenemist. Sotsiaalne Euroopa ei tähenda seda, et me tahame rajada Euroopa sotsiaalameti või Euroopa tasandi peretoetuse. Sotsiaalne Euroopa on midagi muud: inimesed on õigustatult pikka aega uskunud, et Euroopa teeb võimalikuks majandusliku edu. Me oleme 50 aastat selle kallal töötanud, et tagada, et majanduslik edu Euroopas viiks majanduskasvuni ja rohkemate töökohtadeni, ja oleks alati sotsiaalkindlustuse garantii.

Üha enam inimesi tänapäeval tunneb, et meil toimub täpselt vastupidine – Euroopa majandusedu on kasulik vaid mõnele suurele kontsernile, üksikutele kindlustusseltsidele, riskihajutamisfondidele või suurettevõtetele, aga mitte inimestele. Euroopa Liidu ülesanne on anda neile tagasi see tunne, et majanduskasv Euroopas, selle kontinendi majandusedu, ei teeni mitte panku ja suuri kontserne, vaid iga üksikut kodanikku. Veelgi enam, kui seda peavad tagama rahvusriigid, siis teie kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja olete kohustatud ütlema oma kolleegidele riigi- või valitsusjuhtidele, et nad peavad kindlustama, et nende rahvusriikides seatakse esiplaanile sotsiaalne õiglus, mitte vaba turu radikaalsus.

(Aplaus)

Soovin lisada, et meil on Euroopa Kohus, mis langetab iga päev otsuseid ja kelle otsused võivad muuta ka üksikute liikmesriikide sotsiaalhoolekandemäära ilma, et neil oleks vahendeid selle vaidlustamiseks. Seetõttu vajame me sotsiaalset Euroopat, härra eesistuja, ja seetõttu ootan ma, et te muudaksite oma seisukohta selles küsimuses detsembriks. Vastasel korral ei saa Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioon teid toetada.

Härra eesistuja, hirm sotsiaalse tõrjutuse ees viib ohtlike arenguteni ja üks ohtlik areng on, et kaitsepositsioonil olevad valitsused usuvad, et nad suudavad juhtida kõrvale sotsiaalse tõrjutuse hirmu vähemuste tagakiusamise läbi. Me kogeme seda praegu ühes Euroopa Liidu liikmesriigis. Ma ei tea, kui suure protsendi Itaalia rahvustikust moodustavad romide lapsed, aga ma tean, et kui valitsus läheb ja ütleb, „nad registreeritakse politseiasutuses, neilt tuleb võtta sõrmejäljed”, väidetavalt eesmärgiga pakkuda neile sotsiaalkaitset, siis on see Euroopa põhiõiguste raske rikkumine.

Teie maa, Prantsusmaa, andis Euroopa rahvaste ühendusele esimese põhiõiguste harta. Esimene inimõiguste deklaratsioon tuli teie riigist. Selle vabariigi presidendina olete te osa oma maa traditsioonidest. Ma palun teid nõukogu eesistujana mõjutada Silvio Berlusconi valitsust, ja öelda, et Euroopa on ühendus, mis on rajatud õigusriigile, ning mis ei ole omavoliliit.

(Vali aplaus)

Euroopa Liidu ees on palju suuri väljakutseid, aga kui me ei taga sotsiaalkindlustust Euroopas, pöörduvad inimesed sellest Euroopast ära, ja kui nad ära pöörduvad, ei ole ka Lissaboni lepingust mingit kasu – kogu projekt kukub läbi. Seetõttu vajame me julgust. Ma tean, et te olete julge mees. Meie toetame teie prioriteete, nüüd toetage teie meie omi – sotsiaalne Euroopa ja kliimamuutus, institutsiooniline reform ja inimõigused. Siis on teie eesistumisaeg edukas.

(Aplaus vasakult)

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja, ma küsiksin eesistujalt, kas iirlaste hääletamine Lissaboni lepingu vastu muutis tema mõjuvalt ette valmistatud eesistumisaja küsitavamaks. See tegi ka argumendid praktilise, probleeme lahendava Euroopa vajaduse järele tugevamaks kui kunagi varem.

Energia- ja kliimapakett muutub iga päevaga kiireloomulisemaks. Käibemaksu piiramine on lühiajaline meelehea: Euroopa peab vähendama oma sõltuvust naftast ja gaasist. Me vajame suuremaid investeeringuid taastuvenergiasse: väikeseid ja piirkondlikke, et vähendada majapidamisarveid, ning suuri, nagu Vahemere Liidu kasutamine investeerimiseks kõrgepinge päikeseenergia tootmisse Põhja-Aafrikas.

Teisipäeval kiitis G8, kes on peaaegu kahe kolmandiku maailma CO2 allikas, heaks eesmärgi vähendada heitkoguseid 50%. Kuid esilekerkivatel riikidel on õigus öelda, et eesmärk peaks olema kõrgem – võib-olla 80% – koos vahe-eesmärkidega.

Toiduhindade stabiliseerimiseks vajame me häid ideid, nagu komisjoni voliniku Fischer Boeli hiljutised ühise põllumajanduspoliitika reformid, mitte protektsionismi, olgugi varjatult. Tõsi on, et inimesed hoolivad rohkem bensiinihinnast ja leivaarvest, kui meie liidu suurtest eesmärkidest. Tänapäeval ei peaks keegi ütlema: ‘Qu’ils mangent de la brioche’ („Las nad söövad kooki.”)

Eesistujal on õigus, kui ta keskendub rändele. Aga ränne on kontrollitav vaid siis, kui me ohjame meeleheidet, mis paneb nii paljusid riskima nii paljuga, et tulla siia. On vaja teid seaduslikuks rändeks, rangeid meetmeid inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu, ja meie talupoliitika reformi paigaltstardiga majanduskasvuks päritoluriikides. Võib olla optimistlik nõuda Prantsusmaalt kui eesistujariigilt turgude liberaliseerimist. Aga turvalisuse tagamiseks meie piiridest seespool peame me andma lootust neist väljaspool.

On teine viis, kuidas Prantsusmaa saab tuua kaasa uuendusi. Prantsusmaa andis meile inimõigused. Nüüd peab Prantsusmaa juhtima nende kaitsmist. Kodus aktiivselt tegeledes diskrimineerimisvastase direktiiviga. Välismaal: tagades rahu Balkanil, Euroopa Liidu tulevikus, kasutades Vahemere Liitu inimõiguste edendamiseks Põhja-Aafrikas; ühendades meie tegemisi Venemaaga ja mõistes hukka Hiina haarangu dissidentidele.

ALDE fraktsiooni nimel. – (FR) Eesistuja, ärge minge Pekingisse. Mängige meeskonnamängu.

(Aplaus)

Voltaire ütles meile: „Kõik surelikud on võrdsed – mitte päritolu, vaid voorused eristavad meid.”

fraktsiooni ALDE nimel. – Ja eeskujuks olles saab Euroopa näidata selle tõhusust ja nõuda, et tunnistataks iga mehe ja naise väärikust.

Eesistuja, selleks, et olla edukas, peate te saavutama üksmeele. Teil on vaja, et parlament, nõukogu ja komisjon töötaksid koos 27 liikmesriigi ja täiskogu seatud ühise tegevuskava alusel. Kui me väitleme, siis peab see olema tegevuskava, mitte sõnumitoojate üle. Te laskusite vaidlusesse EKP presidendi ja kahe komisjoni volinikuga, aga nad esindavad meie liitu ja poliitikat, millega me oleme nõustunud. Euroopa komme ei ole „jaga ja valitse”. Me peame seisma oma põhimõtete eest, aga töötama koos, et saavutada ühiseid eesmärke.

fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja, ma tean, ma hakkan lõpetama, aga palun andke mulle „soixante petites secondes pour ma dernière minute” Carla Bruni abikaasaga.

(Naer)

fraktsiooni ALDE nimel. – Eesistuja, kui te seisate oma põhimõtete eest ja lasete meil teha koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, kui te teete seda, siis liberaalid ja demokraadid töötavad koos teiega.

(Aplaus)

  Cristiana Muscardini, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad, selleks, et tuua kodanikud Euroopale lähemale, on vaja, nagu ma ütlesin Euroopa uue aluslepingu konvendis, anda Euroopale hing, mis austaks erinevaid keeli ja identiteete, taaskinnitaks ühiseid juuri ja väärtusi, ning teie, eesistuja, püüdsite seda hinge oma tänases kõnes väljendada.

Nagu Strasbourg on uuendatud rahu sümbol, nii lehvib Euroopa lipp täna kõrvuti rahvuslippudega, ja peaks olema kõigi kodanike, kes on ühendatud kaitse, turvalisuse, kultuuri ja majanduskasvu ühise projektiga, nähtav sümbol, ning keskpanga läbipaistvus: võib olla see puudub senini uuest lepingust.

Poliitika peab andma noortele selged sihid. Majanduslikku tulevikku ei saa olla ilma keskkonnasäästlikkuseta ja õiguste austamist ilma ühiste kohustuste tunnustamiseta. Me loodame, et eesistujariik Prantsusmaa lisab oma eesmärkide hulka Euroopa kohustuste harta. Demokraatia ja vabadus põhinevad reeglite kohaldamisel. Internet ei või olla terrorismi, lastega kaubitsemise ja vägivallale õhutamise vahend. Me peame oma riikide seadused kooskõlla viima, sisserändest kuni vähemuste kaitseni, energiast ühilduva progressini.

Uus Euroopa uute suhete jaoks Aafrikaga. Mitte lihtsalt rohelised kaardid ja kaubandus, vaid vastastikune majanduskasv, ühiselt Euroopa-Vahemere projekti jagamine; me peame mõtlema terrorirühmitustest Mogadishus ja vägivallast Zimbabwes, mis takistavad demokraatia arengut. ELis on liiga palju kõhklusi: me palume nõukogul heaks kiita „made in”, nii et rahvusvahelisel kaubandusel võiksid olla selged eeskirjad.

Võltsimise ja ebaseaduslikkuse vastane võitlus on majanduslik probleem, aga see mõjutab ka meie kodanike tervist ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on kultuuriväärtus, mida tuleb kaitsta. Me pakume eesistujariigile Prantsusmaale oma kindlat toetust, nii et lootused saaksid reaalsuseks, mida kodanikud jagavad ja nii, et võimalusel toetades teaduse arengut haruldaste haigustega võitlemiseks, saame ma võidelda ka meie intelligentse sõbra härra Schulzi endeemilise antipaatiaga peaministri Berlusconi suhtes.

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud president, teie Euroopa voluntarism, teie ambitsioonid seoses Euroopaga on väljakutse, mida Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon jagab. Ma ütleksin isegi teile tuntud laulu parafraseerides: „see on narkootikum, millest me kõik sõltume”.

Siiski tahaksin öelda järgmist. Kui oleme piisavalt auahned ütlemaks ühel hetkel, et aktsepteerime kliimapaketti praegusel kujul, ning järgmisel hetkel alistume Saksa autotööstuse lobitööle, oleme kaotanud, sest siis võib igaüks tulla ja öelda, et ärge meid unustage. See on probleem. Me ei saa kurta, et bensiin on liiga kallis ja samal ajal lubada autotööstusel ehitada bensiinineelavaid autosid. Meil on olnud tehnoloogia energiatõhusate autode tootmiseks juba 15 aastat, aga kuna pole reegleid, mis sunniksid tootjaid seda tegema, siis maksavad tarbijad nüüd bensiini eest sellist hinda, nagu see praegu on. See on tõsiasi – niimoodi on asjad.

(Aplaus keskelt ja vasakult)

Te nimetate Euroopa sisserände ja varjupaiga pakti. Las meil siis olla Euroopa sisserände ja varjupaiga pakt. Käivitage dialoog legaalseks sisserändeks, las Euroopa Parlament võtab osa kaasotsustamismenetluse teel, nii et meil on tõeline poliitiline arutelu, tõeline demokraatlik arutelu. Ma olen tüdinenud, härra Daul, sest iga kord, kui me räägime väljarändest, hakkame me 15 sekundi pärast rääkima illegaalsest immigratsioonist, sisserände ohust. Kõigepealt, kui Euroopa on see, mis ta täna on, siis tänu neile meestele ja naistele, kes on ta koos meiega rajanud. See on tõsi.

(Aplaus keskelt ja vasakult)

Palun, ma ei ole ingel, aga me ehitasime maja ilma usteta. Inimesed tulevad sisse akendest. Ma ütlen teile: „Avagem uksed, nii et inimesed saaksid Euroopasse tulla, ja otsustame siis, mida teha nendega, kes tulevad illegaalselt.” Te ütlete meile: „Me vajame oskustöölisi”, samal ajal saadab Euroopa igal aastal koju kümneid tuhandeid üliõpilasi, kes on siia õppima tulnud. Las nad jäävad siia – kui nad on siin õppinud, ei ole nad illegaalsed immigrandid.

Nüüd pöördume mõtte juurde, kus te ütlesite, et sotsiaalne mõõde ei ole Euroopasisene pädevus. Eesistuja, te ei kaitse eurooplasi, kui me ei tee koostööd võitluses sotsiaalse ja maksudumpinguga. Meil on vaja, et eurooplased sellele probleemile julgelt vastu astuksid. Me peame selle peatama ja me aitame teid selle juures. Meil on vaja diskussiooni keskpangaga? Peame siis diskussiooni. Meil on vaja diskussiooni iirlastega? Peame siis seda. Me peame lõpetama ütlemise, et sotsiaalne mõõde ei ole Euroopa pädevuse osa. See ei saa jätkuda.

(Aplaus keskelt ja vasakult)

Nüüd tahaksin pöörduda nende küsimuste juurde, milles me oleme täiesti eriarvamusel. Te lähete Hiinasse, et osaleda olümpiamängude avamisel koos Hiina presidendiga. Ma loodan, et te naudite seda! Mina isiklikult mõtleksin kõigi vangide peale, kes mädanevad Hiina vanglates. Ma mõtleksin kõigi nende peale, kes on vahistatud. Ma mõtleksin kõigi nende peale, keda väärkoheldakse Tiibetis. Teil oli suurepärane võimalus kaitsta Euroopa demokraatia ja vabaduse väärtusi öeldes: „Ma ei osale olümpiamängude avamisel, sellel Hiina kommunistliku partei maskeraadil.” Seda tahame me kuulda.

(Aplaus keskelt ja vasakult)

Ma ütlen teile, et kui hakkate oma mälestusi kirjutama, kahetsete seda, mida olete teinud. Te kahetsete seda, kuna need inimesed, kes panid need süütud kodanikud luku taha, ütlevad neile: „Näete, me võime teha, mida tahame: läänemaailm tahab vaid meie turgusid.” Härra president, on häbiväärne, on haletsusväärne minna olümpiamängude avatseremooniale.

(Aplaus keskelt ja vasakult)

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni president, ma tahaksin keskenduda oma kõnes Prantsusmaa kui eesistujariigi kaksikmoraalile, nimelt selle kaheldamatule tugevale küljele ja kõik-on-liiga-ilmne nõrgale küljele.

Selle tugev külg on võrreldes tavaliste liidu tenoritega, et ta ei ütle, et Euroopal läheb hästi ja me peaksime jätkama samas vaimus, kui üha rohkem eurooplasi arvab, et tal läheb halvasti ja et asjad peavad muutuma. Siiani on asi korras. Aga mis edasi? Siin ongi probleem. Mis järeldusi te teete, austatud president, sellest ilmsest selgusest õiguspärasuse kriisist, mida liit täna kogeb, eriti seoses majandusmudeli ja toimimisviisiga?

Te ütlesite, et tahate mõista ja et te austate eurooplaste muresid, mis puudutavad liitu, aga te avaldate survet Iiri rahvale, et nad võtaksid tagasi oma otsuse, kui nad ütlesid lihtsalt välja selle, nagu ka prantslased ja hollandlased, mida miljonid eurooplased mõtlevad. Te kritiseerite, õigusega, viisi, kuidas Euroopa Keskpank on tegelenud euroga oma elevandiluutornist, aga te ei soovita kunagi selle põhikirja läbivaatamist, mis kingib neile kõik need volitused ja isegi määrab selle ülesande!

Te väidate sisserände küsimuses, et tahate „teenida meie väärtusi”, aga te toetasite häbiväärset direktiivi, mille on hukka mõistnud ÜRO inimõiguste ülemkommisar, kõik inimõiguste organisatsioonid ja Euroopa kirikud, just selle pärast, et see rikub põhilisi inimväärtusi. Te eirate sotsiaalset küsimust – mis, nagu te ütlete, peab jääma liikmesriikide ainuvastutuseks – aga te ei ütle midagi Euroopa Kohtu kohta, mis langetab otsuse otsuse järel, pannes erinevad sotsiaalmudelid liidu sees üksteisega võistlema toetudes ise asutamislepingu artiklitele 43 ja 49.

Te ütlete, et teile ei meeldinud „Poola torulukksepa” kujutis. Mulle ka mitte. See oli populistlike parempoolsete välja mõeldud väljend, mille tegi televisioonis populaarseks härra Bolkestein. Mina ütlen: „Tere tulemast töölistele kõigist riikidest” samadel alustel kõigis valdkondades.

(Aplaus vasakult)

See on täpselt see, mille praegune Euroopa õigus tagasi lükkab. Eesistuja, kas ma võin teile meelde tuletada, et vastavalt komisjonile Alam-Saksimaal sama töö eest samal ehitusplatsil võib teisest liikmesriigist pärit tööline saada palgaks poole saksa tööliste miinimumpalgast. See on see, mida me ei taha. Kas te teate, mida arvab mees, keda ei saa süüdistada populismis, nimelt John Monks, Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni peasekretär? Ta peab neid otsuseid „arvestatavalt küsitavateks”, kuna need määravad „majandusliku vabaduse juhtpositsiooni põhiõiguste ja tööõigusest kinnipidamise üle”. Mis on teie vastus selle peale?

Te väidate, et tahate ehitada „Euroopa, mis kaitseb”, aga me ei kuule, et te kritiseeriks kõiki neid struktuurimeetmeid, mis teevad eurooplaste eksistentsi ebakindlaks: kohustuse avada üldistes huvides tegutsevad ettevõtjad konkurentsile; stabiilsuspakti surve palkadele ja sotsiaalvaldkonna kulutustele ning hulk „suuniseid”, mille on ette valmistanud komisjon ja vastu võtnud nõukogu ning mida te oma riigis agaralt kohaldate.

Ma võiksin nimetada suunist nr 2: pensioni-, sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemide reform. Suunis nr 5: tööturu paindlikkus. Suunis nr 13: põhjendamatult konkurentsi takistavate regulatiivsete, kaubanduslike ja muude tõkete kõrvaldamine. Ja ma ei maininud kõiki neid.

Prantsuse – ja Itaalia – vastupidine seisukoht ei võimaldanud nõukogul just ületada kohustusi, mis ta ise võttis, nõustudes direktiivi ettepanekuga, mis keelab 65tunnise töönädala. See pühitseb Dickensi Euroopa uueks isaks!

Veel viimane sõna, austatud president: sellel nädalavahetusel, oma Euroopa külaliste – parlamendi presidendi, komisjoni presidendi ja 2000 prantsuse paremtiiva ettevõtete juhtide – ees lõpetasite oma kõne sõnadega, mida ametiühinguliikumine tõlgendas tervikuna kui õhutust – ja väga rumalat – väites, et kui nüüd toimub streik, Prantsuse rahvas isegi enam ei märka seda. Päev pärast seda kõrgelennulist sündmust seletas teie haridusminister, et see oli „viis meie Euroopa partnerite rahustamiseks kõige tähtsamate kohalolekul nende seast”. Hästi, kui te peate solvama ametiühinguid, et rahustada Euroopa juhte, siis on tõepoolest aeg muutusteks Euroopas.

(Aplaus vasakult)

  Philippe de Villiers, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (FR) Austatud Prantsuse Vabariigi president, oma igapäevaelus peavad Euroopa inimesed kahjuks toime tulema Brüsselis ja Frankfurdis asuvate Euroopa Liidu ametiasutuste poliitika hävinguliste tagajärgedega. Euroopa inimesed näevad iga päev üha rohkem ja rohkem, et kõik nende volitused libisevad nende sõrmede vahelt, et nende vabadused võetakse ära, olgu see siis ostujõud, kallis euro, GMOd, maks, kalapüük, kaubanduse kaitsemeetmete puudumine, sisseränne, või isegi jalgpall, mida te ise mainisite mõni minut tagasi. Kõik libiseb neil sõrmede vahelt ja ma ütleksin, austatud vabariigi president, Euroopa Liidu president, et kõik libiseb teie sõrmede vahelt. Te ütlesite ise nii, te juhtisite sellele kriitiliselt tähelepanu. On ülim aeg tegutseda ja viia oma teod kooskõlla oma sõnadega.

Hetk tagasi kritiseerisite te ühenduse eelistamise puudumist, ja teil on õigus. Siiski lubage mul meenutada, et see kõrvaldati Marrakeši lepinguga, mille teie heaks kiitsite, ja seda pole Lissaboni lepingus, mida te koostasite.

Te taunite keskpanga vastutustundetust ja palute alustada arutelu. Meie tahame otsuseid. Vahest võin teile siin meenutada, et keskpanga iseseisvus, see vastutustundetus, mida me näeme tööl iga päev, organiseeriti ja ametlikustati Maastrichti lepinguga. Te kahetsete, et ei jõudnud Brüsseliga kokkuleppele nafta maksude langetamise osas, aga see on lihtsalt Nice’i ja Amsterdami lepingu tagajärg, mille te ratifitseerisite parlamentaarsel teel.

Lühidalt, te kaebate täna ja iga päev tulemuste üle, mida te ise iga päev julgustate, teiste sõnadega riigi volituste äravõtmine postdemokraatlike foorumite, mis koosnevad ametnikest, pankuritest ja kohtunikest, kasuks. Teie Euroopa Liidu eesistumine on ajalooline võimalus saada Euroopa jälle õiges suunas liikuma, Euroopa, mis põhineb rahvaste vabadusel, mis austab demokraatiat. Sellepärast palume me teil austada Iiri rahva hääletustulemust ja kuulutada Lissaboni leping surnuks. Mitte Euroopa inimesed ei pea sobituma Brüsseliga, vaid Brüssel peab sobituma Euroopa inimestega!

(Aplaus kõneleja fraktsioonist)

  Jean-Marie Le Pen (NI). – (FR) Austatud president, siin pandi teid kuueks kuuks ametisse Euroopa Liidu presidendi vahelduvasse ja lühiajalisse rolli. Erinevalt Prantsuse valijaskonna enamusest, olete teie näidanud end agara Euroopa poolt olijana, isegi minnes nii kaugele, et esitledes uuesti vaevu erinevat Lissaboni lepingu varianti, põhiseadust, mille koos hollandlastega lükkas tagasi Prantsuse rahvas 2005. aastal. Paraku said teie plaanid ootamatu takistuse Iiri rahva tahte kujul.

Lissaboni leping on seetõttu kehtetu, hoolimata kõikidest skeemidest, mida see otsib, et suruda Euroopa inimestele peale kohustus, võimulolevate euro-globalistlike kamariljade tahe.

Noore parlamendiliikmena hääletasin 1957. aastal Rooma lepingu vastu, esimese etapi protsessis, mis vastavalt selle rajajatele, teiste hulgas Monnet ja Coudenhove-Kalergi, pidi juhtima Euroopa ühendriikide tekkeni: selle Paabeli torni, mis saab olla ehitatud ainult rahvusriikide, ja eelkõige minu kodumaa, Prantsusmaa varemetele. Sellest ajast peale olen ma olnud resoluutselt selle vastu.

Meile on räägitud, et globaliseerumine toob olulised muudatused kõikjale, et me peame sellega leppima. Tegelikkuses siiski kogu maailmas riigid muutuvad tugevamaks, toetatuna kirglikust patriotismist, peale ühe piirkonna – Euroopa – kus riigid ja kodumaad on ohvriks toodud, maha lõhutud ja kõlbeliselt laostatud selle projekti kasuks, millel pole ei tugevust ega identiteeti, samal ajal kui võõraste sisserändajate lained vähehaaval sisse tungivad ja meie majanduspiiride avatus jätab need avatuks raevukale konkurentsile kogu ülejäänud maailmast.

Mitte ühtegi lubadust, mis anti Euroopa inimestele selleks, et nad võtaksid omaks oma sõltumatuse, oma iseseisvuse, oma identiteedi ja kultuuri kaotuse, ei ole peetud: ei kasvu, ei täielikku tööhõivet, ei majanduslikku õitsengut, ei turvalisust, ja domineeriv on murelikkuse tunne, kuna me seisame terendava süsteemikriisi serval: energia-, toidu- ja finantskriisi. Samal ajal on tõsi, et jätkub meediatsirkus. Eile Euroopa jalgpalli meistrivõistlused, Roland Garrosi tenniseturniir, homme olümpiamängud Pekingis, ja täna ikoon Ingridi imepärane saaga, kes naerab, nutab, palvetab ja tuleb ja läheb teie vennalikus käevangus!

Soovides olla vabastaja, astusite te läbirääkimistesse FARC terroristidega, aga see polnud teie ega härra Chavez, kes vabastas Colombia senaatori Betancourti. See oli president Uribe, kes visalt, vastupidiselt globaalse progressivismi üldisele liikumisele, saavutas kindla võidu kriminaalse terrorismi üle. Te tegite korduvaid asjatuid katseid ja läksite isegi nii kaugele, et kutsusite kahetsevad kommunistlikud FARC terroristid Prantsusmaale, et saada siin varjupaika, aga kaitsmaks neid kelle eest? Demokraat president Uribe eest? Kui te olete juba nii kaugel, siis miks mitte Taliban, Hezbollah või Tamili Tiigrid? Te olete nagu amphisbaena, kes oli nii kallis Césaire’ile. Ärge kahelge, austatud president, kõigist teie annetest, mida meedia lavastab, ei piisa, et tagasi tõrjuda ligiolevaid ohte, millega teil tuleb silmitsi seista enne aasta lõppu.

Meie Euroopa on laev, mis kaldub kursist kõrvale, tuule ja lainete meelevallas, ainus piirkond maailmas, mis vabatahtlikult lammutas maha oma poliitilised ja moraalsed struktuurid, millel pole piire ja kuhu vähehaaval tungib sisse sisserändajate hulk, mis on alles algus! Majanduslikult laostatud ultraliberalismi poolt, sotsiaalselt vaesunud, demograafiliselt nõrgendatud, ilma julguse ja kaitsejõududeta, on see parimal juhul määratud olema USA protektoraat, halvimal dhimmitude’i orjus. On ülim aeg loobuda föderalismi saatuslikust illusioonist ja ehitada rahvusriikide Euroopa, mis on ühendatud rohkem käegakatsutavate ühendustega, mis kahtlemata on tagasihoidlikum, aga mõjusam. Põhiseaduse ja asutamislepingu kahekordne läbikukkumine peaks olema hoiatav. Euroopa rahvad ei taha tegemist teha nende plaanidega ja ei luba neid endale peale suruda, sest nad ei taha surra.

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Nicolas Sarkozy, nõukogu eesistuja. − (FR) Daamid ja härrad, tänan teid kõnede eest.

Kõigepealt tahaksin tänada härra Dauli, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esimeest ja tema fraktsiooni toetuse eest, mis on eesistujariigi jaoks hindamatu väärtusega. Ma olen teie analüüsiga nõus ja olen kindel, et te mõistate, et ma ei peatu uuesti iga punkti juures, kuigi teie pühendumus kaitsepoliitika osas on täiesti vajalik.

Härra Schulz, lubage mul öelda, et ma hindasin vastutustunnet teie kõnes. Nagu härra Dauliga me kohtusime ja arutlesime, ja siin pole saladusi. Demokraatia ei tohi olla varjuteater. See peab võimaldama meil võrrelda ideid ja püüda kompromissile jõuda. Te võite olla kindlad, et nagu härra Dauli juhtumi puhul, hindab eesistujariik Prantsusmaa sotsiaaldemokraatide fraktsiooni toetust Euroopa Parlamendis ja teie toetust konsensuse küsimustes. Veelgi enam, ma ei näe põhjust, miks ma peaksin ütlema, et see toetus on mulle vähem kasulik, kuna see tuleb sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehelt, või miks te peaksite otsima konflikte eesistujariigiga ettekäändel, et mul ei ole samad poliitilised veendumused mis teil.

Lubage mul öelda seoses energia- ja kliimapaketiga, et ma olen suurepäraselt teadlik, ma ütlen seda ka teile härra Daul, et parlamendile jääb viimane sõna; aga veelgi enam, see pole lihtsalt viimase sõna küsimus. Parlamendi mobiliseeritus on see, mis avaldab survet liikmesriikidele, kellel pole samu ambitsioone mis parlamendil, komisjonil ja eesistumisel. Ma ei ütleks, härra Schulz, et teile jääb viimane sõna. Ma ütlen, et teie pühendumus on absoluutselt ülioluline.

Ma tahaksin öelda ka härra Cohn-Bendit’le, et asi ei ole igaühe ees põlvitamises, eriti autotööstuse ees, olgu see Prantsuse, Itaalia või Saksa. Miks seada eesmärgiks Saksa tööstus? Sel juhul peaks nõukogu eesistuja võtma arvesse iga liikmesriigi õiguspäraseid huvisid. Mida me peame tegema, on seisma vastu tööstuslobitööle, samal ajal andes ausad tingimused ja seletades, et see, et me kaitseme energia- ja kliimapaketti, ei tähenda, et me oleme naiivsed.

Teiste sõnadega, härra Cohn-Bendit, kui me tahame saavutada planeedil tasakaalu, ei tahaks ma, et meid süüdistatakse ümberpaigutamise soodustamises. Küsimus ei ole keskkonnasäästlikkuses ja ümberpaigutamisega nõustumises; küsimus on keskkonnasäästlikkuses ja ümberpaigutamisest keeldumises. Igasugune teisiti mõtlemine on ennasthävitav. Kui te palute liikmesriikidel valida keskkonna ja majanduskasvu vahel, panete te meid kõiki ummikseisu. Säästlik areng ja keskkonnasäästlikkus on majanduskasvu faktorid. Sellepärast, härra Cohn-Bendit, ärge pange pahaks, et ma eelistan härra Schulzi või härra Dauli analüüse teie omadele, lihtsalt seekord.

Nüüd, härra Schulz, tulgem selle juurde, mida te nimetasite vaidluspunktiks. Lubage mul öelda, et ma ei arva nii. Tahaksin ka öelda teile, et Euroopa ei vastuta selle eest, et meie Saksa sõbrad ei ole kokkuleppele jõudnud miinimumpalga osas, aga see oli siiski Saksa poliitiline arutelu, mis põhjustas miinimumpalga tagasilükkamise. Ärge veeretage Euroopale vastutust sotsiaalse ebaõnnestumise eest, mis on rahvusliku poliitilise arutelu teene!

Sel juhul ei saa mina kui nõukogu eesistuja kohtuotsust langetada. Ütleksin üsna lihtsalt: „Ärge nõudke meilt, härra Schulz, et me lahendaksime probleeme, mida sakslased omavahel lahendatud ei saa.” Tahaksin lisada, et Prantsusmaal, sotsiaalteemadega seoses, me omistame miinimumpalgale suurt tähtsust. Mida tähendaks sotsiaalne harmoneerimine? Teie, sakslased, lükkasite tagasi miinimumpalga. Meie, prantslased, tahame säilitada miinimumpalga. Sotsiaalne harmoneerimine tähendaks sel juhul, et me peaksime loobuma oma miinimumpalgast, kuna sakslased ei taha seda. Ma ei tunnusta seda sotsiaalset tagasiliikumist, kaasa arvatud oma Euroopa ideaali nimel. Tänan, härra Schulz, et lubasite mul seletada oma sotsiaalseid lubadusi.

Tahaksin siiski lisada, härra Schulz, et teil on täiesti õigus finantskapitalismi moraalinõuete tõstatamise suhtes, eeskirjade, mida kohaldatakse krediidireitingu agentuuridele ja mõne meie finantsasutuse täiesti laiduväärt käitumise osas, ja ma tahaksin öelda veel midagi: kõigis meie riikides on olnud suurte pankade direktoreid, kes tahtsid õpetada poliitikutele rangust, millega riigiasju tuleks juhtida.

Olles näinud, mis juhtus hulgas suurtes erapankades, ütleksin ma, et need, kes õpetust andsid, olid väga kehval kohal nende andmiseks, ja peaksid nüüd olema valmis ise õpetust saama. Tahaksin lisada, härra Schulz – ütlen seda härra Watsoni valvsa pilgu all – et ma olen protektsionismi vastu. Ma pooldan vabadust, aga me ei saa jätkata maailmas, kus ei ole reegleid, kus krediidireitingu agentuurid teevad, mida iganes neile teha meeldib, kus hulk finantsasutusi tahab börsil spekuleerides teenida miljardeid eurosid mõne sekundiga.

Euroopa, mida meie tahame, ja, härra Schulz, eesistujariik Prantsusmaa teeb selleks ettepanekud, ettepanekud määrusteks, et tõsta finantskapitalismi moraalistandardeid, kuna me võime nüüd näha, et põhjus, miks globaalne majanduskasv on aastaks peatunud, on riskantsete hüpoteeklaenude turu kriis ja usalduskriis finantsasutustes, mis on teinud, mis iganes tahavad, millal iganes tahavad, laenates raha igaühele igasugustel tingimustel. Kui Euroopal on kainet mõistust, tuleb taastada mingi kord, millest nüüd on saanud seadus, kuidas kõik läheb. Tahaksin öelda härra Schulzile, et ma olen temaga täiesti ühel meelel.

Euroopa sisserändepakti osas tahaksin öelda härra Schulzile ja härra Cohn-Bendit’le, et Prantsusmaa eesistujariigina kaasab Euroopa Parlamendi. See on parim viis liialemineku vältimiseks. Te rääkisite liialeminekust, härra Schulz, see on ühe riigi praktika – pole minu asi seda nimetada – aga kui me kõik nõustume kulude miinimumkorpusega, ei leia sellised liialdused, millele te tähelepanu juhtisite, enam aset, ja härra Cohn-Bendit, ma olen kindel, et härra Daul oleks nõus, miks ei peaks Euroopa Parlament olema sellesse kaasatud? Ma ei ole kindel, et see oleks institutsiooniliselt võimalik.

(Härra Cohn-Bendit’ mikrofoniväline sekkumine)

Härra Cohn-Bendit, ma tean, kui suuremeelne te olete. Üldiselt olete te alati valmis nõu andma, eriti mulle. Isegi kui ma kannataksin sellise tagasihoidlikkuse käes nagu teie, ma ei vajaks neid nõuandeid. Ma tean, et nõuti üksmeelt, aga hoolimata sellest ei ole vajadust üksmeeleks selleks et, ma ütlen Euroopa Parlamendile, et sisserände küsimus on piisavalt tähtis, et seda arutataks poliitiliselt, et teie oleks sellesse kaasatud, isegi enne, kui Lissaboni leping või mõni selle teisend vastu võetakse. See on poliitiline lubadus, mille ma annan ja ma tulen koos Bernard Kouchneri ja Brice Hortefeux’ga teile seda pakti esitlema, seda teiega arutama. Me arutame parlamendi presidendi ja võib olla esimeeste konverentsiga tingimusi, millel te tahaksite, et me selle esitaksime.

Härra Watson, raskused pakuvad võimalusi. Ilmselt, kui keegi valib riigi presidendiks olemise ja tal on vastutus olla kuus kuud Euroopa Liidu president, kui kellelegi ei meeldi probleemid või raskused, on parem mitte olla eurooplane ega olla kaasatud poliitikasse. Mina isiklikult arvan, et need raskused on võimalus. Kas näete, miks? Sellepärast, et nad on meie jaoks võimalus liikuda kõrvale rahvuslikust isekusest ja erakondlikest eelarvamustest.

Lubage mul öelda, et kui kõik oleks hästi, poleks mu ilmumine Euroopa Parlamendi ette tingimata paremini läinud, kuna valimiste aastal, kui teil on taganttuul ja kõik läheb hästi, mõtleb igaüks oma erakonna või rahvuslikest huvidest. Ma usun, et siin, peamiselt suurem osa parlamendiliikmetest on eurooplased, nad on teadlikud olukorra tõsidusest. Igaüks peab jõupingutusi tegema. Ma ei tea kas, härra Schulz ja härra Cohn-Bendit, te oleks olnud avameelsed Prantsusmaa eesistumise suhtes, kui asjad olnuksid kergemad. Mina isiklikult arvan, et need raskused võivad olla võimalused.

Ühes punktis, härra Watson, ma selgelt eksisin. Ma pidanuksin pikemalt rääkima Euroopa energiapoliitikast. Siin on hulk inimesi, kes te kannate erilisi T-särke, kuna te olete teatud energialiigi vastu. Ma austan teid. Teised on teinud teised valikud. Siiski on punkt, mis võiks ühendada meid kõiki, see on, et me vajame Euroopa energiapoliitikat, varude läbipaistvuse ja päikeseenergia, fotogalvaanilise energia, biomassist saadava energia ja hüdroenergia vahendite ühendamisega. Andestage, et ma ei öelnud seda oma esmases kõnes, aga energiapoliitika määratlemine – hoolimata erimeelsustest tuumaenergia suhtes, hoolimata neist erinevustest – on Prantsusmaa eesistumisaja prioriteet. Ma ei usu, et president Barrosol oleks midagi selle vastu, et ma nii ütlen, kuna see on ka tema prioriteet. See on miski, millega seoses me ei või aega raisata.

Tahaksin samuti öelda härra Watsonile, et ma ei ole protektsionist. Pole kunagi olnud ega saa kunagi olema. Siiski peavad ka liberaalid millegi üle mõtlema: me avame oma piirid ja me saame sellest kasu. Siiski ei saa samas teised paluda meil teha siin seda, millega nemad ei nõustu, et me seda seal teeksime. Hiina, India, Brasiilia, Mehhiko – suured esilekerkivad riigid – ei saa öelda: „Avage oma piirid, vähendage subsiidiume, aga meie teeme siin, mida meie tahame.” See ei ole vaba kaubandus ja see ei ole teenindus, mida neile pakkuda. Nii, nagu oma riigi armastamine ei ole natsionalism, ei ole vastastikkuse ja kaitse tahtmine protektsionism. On võimalik olla vaba kaubanduse poolt ja tahta luua tasakaalu selles vabas kaubanduses.

Härra Watson, meil on rohkem arutada. Mõned tähtsustavad kaitset, teised vabadust. Vahest on meil võimalik kompromissile jõuda.

Lõpetuseks lubage mul teid õnnitleda, härra Watson. Ma arvan, et laulude osas on meil sama maitse.

(Naer)

Ütlen teie kiiduavaldused asjaga seotud isikule edasi ja olen kindel, et ta annab teile oma viimase CD koos autogrammiga, härra Watson. Viha pidamata.

(Naer)

Härra Cohn-Bendit, ma vastasin juba paljudele teie küsimustele. Tahaksin arutada kahte teemat. Esimene on üliõpilaste küsimus, mis on erakordselt tähtis. Loomulikult peab Euroopa olema avatud, et õpetada kogu maailma eliiti. Ma olen isegi mõelnud mõnda aega, et avatus kogu maailma eliidi õpetamisele tähendab, et me tervitame neid meie ülikoolides ja samal ajal anname neile võimaluse esmaseks erialaseks kogemuseks. Ma pean eriti silmas arste. Siiski, härra Cohn-Bendit, me peame olema ettevaatlikud, et mitte röövida neid ära arengumaadelt. Prantsusmaal, ja te peaksite selle üle mõtlema, tegutseb rohkem Benini arste kui Beninis endas. Ma arvan, et Benin vajab oma eliiti. See ei ole sisserändest keeldumine, kui keelduda arengumaailmalt nende eliidi röövimisest. Me ei ammenda seda arutelu mõne minutiga. Ma olen tänulik teile viisi eest, kuidas te sellele osutasite, aga te peate aru saama, et see väärib põhjalikku arutelu ja mitte pilkepilte. See ei ole ühelt poolt heldete ja teiselt südametute inimeste juhtum. Riigimehed ja naised hakkavad otsima parimat lahendust.

Kui te lubate, siis ütleksin ühe asja Hiina teema kohta, mis on äärmiselt tõsine ja äärmiselt raske teema. Tahaksin öelda, härra Cohn-Bendit, et nagu igaüks siin, kuulsin ma emotsiooni teie hääles, mis on teile auks, ja ma tahaksin öelda, et ma jagan teie tundeid. Tahaksin ka öelda härra Watsonile, kes palus mul olla meeskonnamängija, et see on just see, mida ma olen teinud, kuna nõukogu eesistujana räägin ma kõigi liikmesriikidega, et teada saada, mida nad mõtlevad ja kas keegi neist oli vastu mu osavõtmisele – hetke pärast räägin ma tähendusest; kõigepealt räägin vormist. Tahaksin öelda, et ma sain nõusoleku kõigilt liikmesriikidelt osalemiseks olümpiamängude avatseremoonial. Nagu te teate on see raske küsimus, millega ma arvan, et me peame tegelema väga ettevaatlikult, kuna me ei saa lubada valestimõistmist.

Siiski, härra Watson ütles mulle, et tuleb olla „meeskonnamängija”. Ma tahan, et te teaksite, et ma arutasin seda kõigi liikmesriikidega. Keegi ei olnud vastu mu osavõtmisele, ja praegu kolmteist neist on esindatud avatseremoonial. See ei ole eneseõigustus, härra Watson, see on lihtsalt vastus meeskonnamängijaks olemise küsimusele.

Nüüd, kui soovite, asume asja tuuma juurde. Ma saan aru neist, kes ütlevad, et eurooplased ei peaks osalema olümpiamängude avatseremoonial Pekingis. Igaühel on õigus omada seisukohta, kuidas kõige paremini inimõigusi kaitsta, ja ma pean austama neid, kes ütlevad, et me peaksime boikoteerima tseremooniat. Siiski on mu isiklik arvamus – ja ma arvan, et seda arvamust tuleb austada, sest see on lugupidamisväärne – et ei me tee edusamme inimõiguste küsimuses mitte Hiinat alandades, vaid ausa ja otsese dialoogi kaudu. Tahaksin isegi öelda: ma ei arva, et me võime boikoteerida veerandit inimkonnast. Ma ei arva, et see oleks arukas ja vastutustundlik valik kellegi jaoks, kellel on kohustus olla nõukogu eesistuja, öelda veerandile inimkonnast: „Me ei tule; me alandame teid kogu maailma silmis”. Ma tahan sinna minna ja ma tahan seal rääkida.

Inimõiguste kaitsmise põhiküsimuse suhtes oleme me ühel meelel. Viisi suhtes, kuidas kaitsta neid inimõigusi, tunnistame, et võib olla arutelu ja et see arutelu ei lõpe olümpiamängude küsimusega. Sellepärast tahan ma minna sinna, rääkida inimõigustest ja kaitsta neid. Ma kavatsen isegi kaugemale minna, härra Cohn-Bendit. On asju, mida ma Hiinale ei ütle, kuna Hiinat on vaja austada; aga on asju, mida Hiina ei peaks ütlema Euroopa riikidele, eriti mitte Prantsusmaale, kuna Prantsusmaad ja Euroopa riike tuleb austada niisamuti nagu Hiinat. Ei ole Hiina asi kindlaks määrata mu ajakava ja kohtumisaegu.

Sama moodi pole minu asi kindlaks määrata Hiina presidendi ajakava ja kohtumisi. Seetõttu kaitsen ma inimõiguste küsimust ja samal ajal riigipeana pean ma arvestama midagi. Me räägime alati kokkulepetest. Ma tahaksin selle vaidlustada, kuna demokraatlikult valitud riigipeale ei ole ebaseaduslik kaitsta majanduslikke huvisid ja oma kaaskodanike töökohti. Ma tahan rääkida millestki muust. Me vajame Hiinat selleks, et lõpetada skandaal Darfuris, kuna Hiinal on Sudaanile mõju. Me vajame Hiinat, et isoleerida Iraan, nii et ei Iraan ega keegi, kes julgeb öelda, et nad kavatsevad Iisraeli kaardilt pühkida, ei saaks juurdepääsu tuumapommile. Kuidas me saame öelda Hiinale: „Aidake meil luua rahu maailmas, tagada püsivus maailmas” ja samal ajal boikoteerida riiki ajal, kui ta võõrustab olulise tähtsusega sündmust 1,3 miljardile elanikule? See ei oleks arukas, see ei oleks vastutustundlik ja see ei oleks ennastaustavale riigimehele kohane.

(Aplaus)

Olles väljendanud oma lugupidamist härra Cohn-Bendit’ arvamuste ja tunnete vastu, ja kõigi nende siin istungil, kes arvavad samuti, tahaksin lõpuks lisada selle: austage neid, kes nagu meie, arvavad nii, nagu mina. Enne minekut küsitlesin ma härra Watsonit ja härra Schulzi, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimeest, ja ma arvan, et võin tema nimel öelda, et ta on täiesti nõus, et ei ole vaja Hiinat boikoteerida. Tema on sotsialist, mina ei ole. Ma küsitlesin härra Dauli, kes on sellega täiesti nõus.

Tahaksin öelda veel viimase asja. Vaadake seda, mida Hiina tegi pragmaatilises mõttes Hongkongi küsimuse osas. Tuletage meelde, daamid ja härrad, et see oli väga keeruline teema. 15 aastat tagasi olid meeleavaldused Hongkongis. Hiina suutis olla pragmaatiline Hongkongi küsimuse lahendamisel. Vaadake Aomeni. Hiina suutis dialoogi abil Aomeni küsimuse lahendada. Ma lähen veelgi kaugemale. Vaadake Taiwani küsimust praegu, kus president Hu Jintao tehtud edusammud Taiwanis on märkimisväärsed. Viis aastat tagasi mõtles igaüks, et vastasseis Taiwani ja Hiina vahel on möödapääsmatu, mis ei ole nii. Kas me viime Hiina edasi läbi ausa, julgustava, otsese dialoogi või läbi alandamise? Mina olen valinud dialoogi, aususe ja julguse.

(Aplaus)

Austatud juhataja, üks minut viisakusest härra Wurtzi vastu. Kõigepealt tahaksin öelda talle, et ta võib olla kindel, et ma ei solva ametiühinguid, aga ma tänan teda tähelepanu juhtimise eest sellele, et Prantsusmaa võib muutuda, nagu see praegu juhtub, ilma et see halvaks teda. On ametiühingute solvamine arvata, et nende ainus kasu on halvamises. Ametiühingutel on sotsiaaldemokraatia roll, nagu ka poliitilistel juhtidel. Ei rohkem ega vähem. Siiski, see, mida ma öelda tahtsin, oli et kellelgi ei ole õigust võtta kasutajaid pantvangi. Ma olen kindel, et nii viisakas mees, nagu teie, härra Wurtz, kes pole kunagi midagi blokeerinud, saab aru, mida ma ütlen.

Ülejäänu osas, härra Wurtz, ei ole me ühel meelel, aga see ei takista mind kõrgelt hindamast viisi, kuidas te oma lahkarvamust väljendate.

Härra de Villiers, tahaksin öelda, et mõistan teie ettekannet isegi rohkem, et teie vaieldamatult esindate märkimisväärset poliitilist tendentsi meie riigis, aga ka Euroopas. Ütleksin isegi rohkem, härra de Villiers. Isiklikult ei võta ma teie ettekannet kui ettekannet Euroopa vastu, vaid üleskutsena ehitada Euroopa teisel viisil. Härra de Villiers, ma ei taha vastandada poolt- ja vastuleeri. Ma lihtsalt tahan püüda integreerida kõiki erinevasse Euroopasse, mis põhineb demokraatial, rahul ja majanduskasvul. Ma märkasin teie kahtlusavaldusi, ma olen neist teadlik ja ma püüan neile vastata, mitte sõnadega, vaid faktidega.

Mis puudutab teid, härra Le Pen, kui ma kuulasin teid, ütlesin ma endale, et aastaid on Prantsusmaal olnud ebaõnn omada kõige võimsamat paremäärmuslikku tiiba Euroopas. Kuulates teid, härra Le Pen, olen ma väga rõõmus, et see on nüüd seljataga.

(Vali aplaus)

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE). - Austatud juhataja, ma tervitan nõukogu eesistujat. Esiteks tahaksin ma teid tänada Briti konservatiivide delegatsiooni nimel külalislahkuse eest eelmisel nädalal ja öelda, kui väga me ootame teiega koostööd, et kindlustada edukas eesistumine.

Me oleme rahul teie energia ja pühendumusega ja, olles lugenud hiljuti väga head raamatut, oleme rahul teie visiooniga. Ma viitan loomulikult teie enda raamatule Témoignage. Nende kolleegide jaoks, kellel pole veel olnud eelist lugeda seda märkimisväärset tööd, võin ma soovitada, et te teeksite seda ja eriti soovitan ma teil avada raamatu 146. leheküljelt. Seal kirjeldate te 35tunnise töönädala narrust ja te kirjeldate eeliseid: kasutada UMP sloganit ‘travailler plus pour gagner plus’. Te jätkate öeldes: „Rohkem kui ühetaolisust ja paindumatut 35-tunni-poliitikat ja pensionigiljotiini 60selt, arvan ma, et meie kaaskodanikud vajavad vaba valiku poliitikat, mis lubab neil, kes tahavad teenida rohkem, rohkem töötada ja igaühel reguleerida oma töötunde vastavalt oma elustiilile.”

Eesistuja, te olete selle kokku võtnud! See on tõeline sotsiaalne Euroopa. Valitsused ei pea sundima inimesi rohkem tööle või sundima neid vähem tööle, aga valitsused peavad võimaldama inimestel rohkem töötada, kui inimesed valivad rohkem töötamise.

Teie partei on vabaduse poolt, teie partei on valiku poolt ja selle poolt on samuti ka Briti Konservatiivide partei. Nii et kui need põhimõtted juhivad teie eesistumist, oleme meie teie kõrval kogu tee. Kui tööaja direktiiv läbi vaadatakse, oleme meie vabaduse ja valiku poolel, kui ajutiste töötajate direktiiv läbi vaadatakse, oleme me jälle vabaduse ja valiku poolel.

Lõpuks, eesistuja, lubage mul öelda, et meie parteid ei pea mitte ainult edendama valikuvabadust, nad peavad olema ka selle poolt, et inimeste valikut austada, kui inimesed on vabalt valinud. Seetõttu nõuan ma tungivalt, et te austaksite Iirimaa rahva valikut hiljutisel referendumil. Ma nõuan tungivalt, et te ei peaks nende otsust mitte probleemiks, millega tuleb tegeleda, vaid võimaluseks, millest kinni haarata – võimaluseks Euroopa jaoks, et oma inimestega taasühineda. See muidugi nõuab palju tööd teilt ja teie kolleegidelt nõukogus. Aga nagu te ise ütlesite: travailler plus pour gagner plus.

  Bernard Poignant (PSE). – (FR) Austatud president, ma olen prantslane ja Euroopa sotsialist. See tähendab, et Pariisis ei ole ma teie toetaja, aga Strasbourgis ei ole ma täiesti teie vastane, eriti kui ma näen, et teid ümbritsevad kaks sotsiaaldemokraati. Isegi kui mu presidendil ei ole õigus minu riigis, on ta siiski minu president. Seetõttu soovin Prantsusmaa eesistumisele ja seeläbi Euroopa eesistumisele edu.

Algusest peale olen ma olnud rahulik teid vaadeldes, kuna ma mõistan teie soovi olla Prantsuse parlamendis. Mida ma näen, on riigipea, kindlasti, aga ka omajagu ausat peaministrit. Sotsiaalpeatüki ja teie prioriteetide suhtes arvan ma, et tuleb teha vahet. On tõepoolest küsimusi, mis peavad jääma rahvuslikeks. Ma pean silmas pensione. Siiski kõiges, mis mõjutab tööhõivet, nagu ühisturg, ühisraha ja vaba liikumine, peame me eesmärgiks seadma harmoneerimise parima suunas, mis meil on.

Seetõttu on vaja teha vahet. Tahaksin lisada, et selles peatükis tahtnuksin ma, et te oleksite teinud märkimisväärseid jõupingutusi raamdirektiivi loomiseks avalike teenuste jaoks. Te tegite seda restoranipidajate jaoks, ja seda on vaja ka avalike teenuste jaoks.

Lõpuks, ma ei arva, et Euroopa kriis on ainult sotsiaalne ja demokraatia kriis. Ma arvan, et see on ka identiteedikriis. Sellest punktist, kui rahu saavutati, võideti vabadus ja kehtestati demokraatia, on maailm sellisena nagu ta on, teinud paljudele meie kodanikele Euroopa Liidu ajaloo tähenduse nägemise ja mõistmise raskeks.

Seetõttu on sellised teemad, nagu kultuur, haridus, kunstnike, noorte ja üliõpilaste liikumine, sõprusühendused, kõik need asjad on väga olulised, kuna Euroopa teadvust ei saa enam kauem endastmõistetavaks pidada. See koguneb ise ja ma arvan, et need küsimused peavad olema Prantsusmaa eesistumisajal valdavad.

Lõpuks, ilmselt otsustame me teie üle kuue kuu pärast. Prantsuse inimesele see sobib, kuna Prantsusmaal on see pikk aeg, nagu te teate. Nii et septembris on meil tulemused. Mis on kindel, on see, et Lissaboni lepingut pole kindlasti ratifitseeritud. Te tahtsite lihtsustatud lepingut ja teil on keeruline olukord, aidake end sellest välja!

Tahaksin lõpetada lausega, mille ma laenasin Poola kirjanikult, mis ütleb, austatud president, kui te lubate: „Prantslane olemine tähendab millegi muu kui Prantsusmaa arvessevõtmist.” Selline on meie reputatsioon, ja võib olla veidi ka teie oma, lugupeetud president.

  Nicolas Sarkozy, nõukogu eesistuja. − (FR) Lugupeetud juhataja, tahaksin siiralt vabandada Cristiana Muscardini ees, kuna ma olin oma entusiasmist, mida härra Poignant nii lahkelt rõhutas, nii hoogu sattunud, et unustasin teile vastata ja öelda, kui väga me vajame teie fraktsiooni.

Ma olen teadlik, kes sellesse kuuluvad, ja ma tean, et te olete nende hulgas, kes armastavad Euroopat, ja et on parlamendiliikmeid, kes samavõrra armastavad oma riiki. Proua Muscardini, võite olla kindel, et ma võtan teie märkused täielikult arvesse, ja et järgmise kuue kuu jooksul püüan ma koos Euroopa institutsioonidega ehitada Euroopa, mis vastab teie muredele.

Nii, te olete üks, kes on näidanud – tõestades, et härra Poignantil on õigus – et ma olen unustanud, kui ülehinnatud mu reputatsioon on.

  Marielle De Sarnez (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja, mõned nädalad tagasi ütles Iirimaa „ei” ja ma arvan, et, nagu me kõik teame, see illustreerib Euroopa kodanike vahel suurenevat lõhet.

Seda „ei-d” ei tohiks ilmselt alahinnata ja ma arvan, et vastupidi, see peaks sundima kõiki poliitilisi liidreid võtma arvesse inimeste ootusi ja muresid ning püüdma pakkuda neile vastuseid, ükskõik mis leping jõus on. Ei ole nii, et kui meil oleks homme Lissaboni leping, kaoks kõik võlukepi viibutuse peale.

Eesistujariik Prantsusmaa on valinud neljale valdkonnale keskendumise, mis on ilmselt väga kasulik, eriti kliimamuutuse osas. Siiski leian, et sügava kriisi, finantsilise ja toidukriisi ajal, toormaterjalide plahvatusliku hinnatõusu tingimustes, suureneva naftanappuse ja kalliduse juures, ootavad inimesed mitte ainult probleemidele osutamist, vaid ka visiooni: inimesed ootavad tulevikuväljavaateid.

Just praegu tahaksin soovitada kolme varianti mõtisklemiseks. Esimene puudutab meie identiteedi põhilist, olulise tähtsusega küsimust. Ma usun, mul on sügav veendumus, et on olemas Euroopa mudel, Euroopa ühiskonna projekt. See Euroopa mudel on majanduslik, jätkusuutlik ja ka sotsiaalne. See Euroopa mudel näiteks otsib, kuidas võidelda kasvava ebavõrdsusega. Seega on olemas Euroopa mudel ja me peaksime olema uhked selle üle, me peaksime seda esile tooma, edasi toimetama, sellega tegelema, seda kaitsma ja seda soosima. See on esimene variant.

Siis on teine variant mõtisklemiseks. Ma arvan, et me vajame uut visiooni maailmakorraldusest. Seda öeldes mõtlen ma eriti Aafrika peale. Ma mõtlen põllumajandustoodangu küsimust; ma arvan, et me peaksime lõpetama oma põllumajandustoodete ekspordi subsideerimise ja selle asemel töötama selles suunas, et Aafrika oleks isemajandav toidu ja energia osas. See on uus revolutsioon, mida me vajame õiglasema maailma jaoks tulevikus.

(Aplaus)

Lõpuks, ma usun, ja me ei peaks kunagi lõpetama endile selle meeldetuletamist, et on Euroopa väärtused, millest me ei tohiks kunagi lahti öelda: need on demokraatia ja inimõigused, ja need kehtivad meie jaoks Euroopas, ja hakkavad tulevikus kehtima Vahemere Liidu jaoks, kus ei saa olema äri eelkõige, sellal kui inimõigused unarusse jäetakse. Inimõiguste küsimus on olulise tähtsusega saabuvatel aastakümnetel – see on Euroopa sügavalt juurdunud identiteet ja väärib, et seda kaitstaks.

Austatud president, need on mõned küsimused, mis minu arvates on meie ees, nad puudutavad otsustava tähtsusega teemasid, teiste sõnadega, visiooni ja sügavamat tähendust, mis me peame andma ja tahame anda Euroopale. Need küsimused pole ainult poliitilised probleemid, vaid ka südametunnistuse probleemid.

  Brian Crowley (UEN). - Austatud juhataja, tahaksin tervitada president Sarkozyd jälle Strasbourgis ja õnnitleda teda tegevusse asumise puhul koos parlamendiga, selle puhul, et ta on oma ideedega siiras, kuigi ta teadis, et täiskogu ei suhtu nendesse ideedesse üksmeelselt.

Liiga kaua oleme me langenud mineviku läbikukkunud ideede auku, ebaõnnestunud nägema uusi piire, mis on meie ees ja neile väljakutsetele pea püsti vastu astuda. Me oleme mänginud turvaliselt, langedes tagasi kas mineviku imperialistlike ideaalide või post-fašistlike käskude või isegi, ma söandan öelda, uue 20. sajandi mõtlemise mugavasse alasse inimelu ja inimõiguste suhtes.

Maailma keerukuse pärast on tänapäev väga raske ja palju mitmekesisem, kui see, mida võib pakkuda ükski ainus ideoloogia või ükski ainus kava. Tegite õigesti, kui ütlesite, kui tähtis on teha koostööd teiste valitsustega kogu maailmas: Hiinaga, et lahendada Tšaadi ja Sudaani probleem, tagades, et Aafrika ja arengumaailmaga seotud probleemidega tegeletakse pea püsti.

Me mälestame täna seitset rahuvalvajat Sudaanis, kes kaotasid oma elu ÜRO mandaadi all, lihtsalt seetõttu, et valitsused ei suutnud õigeaegselt sekkuda ning Tšaadi ja Sudaani võimudele survet avaldada, et nad kaitseksid põgenike ja varjupaigataotlejate elusid.

On väga kena rääkida siin parlamendis ähmast juttu sisserände tähtsusest ja inimeste vaba liikumise lubamisest. On parem, kui me lubame inimestel koju jääda. Ma olen Iirimaalt, riigist, mis on pidanud sadade aastate jooksul eksportima 12 miljonit inimest. Mitte keegi neist ei tahtnud Iirimaalt lahkuda. Nad olid sunnitud Iirimaalt lahkuma. Kui me anname inimestele võimaluse jääda oma maale, toetades neid poliitiliste mehhanismide kaudu, mis me loome, kas siis kaubanduses või teistel aladel, siis saame me seda teha.

Lõpetuseks, austatud eesistuja, te rääkisite varem, kuidas te tundsite, et teie positsiooni õiguspärasus Lissaboni lepingu ratifitseerimise toomises parlamendi ette oli ainus viis seda teha. Ma olen teiega nõus. See on Prantsusmaa õigus. Aga sama legitiimne on õigus korraldada referendum ja seda tuleks alati kaitsta. See ei ole kas/või. Iirimaa tulemusega seoses on probleemid ja raskused, aga see ei ainult probleem Iirimaa suhete osas Euroopaga. See on rahva ja Euroopa sügavama ebamugavuse peegeldus.

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE). – (FR) Lugupeetud president, tahaksin teilt nüüd küsida eesistujariik Prantsusmaa seisukohta keelelise mitmekesisuse suhtes. Mitmekesisus on Euroopa Liidu aluspõhimõte. Kõik maailma keeled on osa inimkonna pärandist, ja avalik-õiguslike asutuste kohustus on võtta meetmeid nende kaitsmiseks.

– (ES) Austatud president, nõukogu 22. mai järeldused mitmekeelsuse kohta kutsusid komisjoni koostama detailset raamistikku selles küsimuses, ning on välja kuulutatud, et see tuleb sügisel.

Milline on eesistujariik Prantsusmaa seisukoht ja meetmed mitmekeelsuspoliitika suhtes? Milline on eesistujariigi seisukoht ja kuidas käsitletakse ELi mitteametlike keelte rolli, mida nimetatakse ka „piirkondlikeks keelteks” ja „vähemuskeelteks”?

Kuna, austatud president, kui me ootame Prantsuse senati hääletamist järgmisel nädalal, on Prantsusmaa väga halb näide kõigi nende jaoks, kes me usume, et keeleline mitmekesisus on kõigi eurooplaste ühine pärand.

(Kõneleja jätkas oma kõnet baski keeles)

  Nigel Farage (IND/DEM). - Austatud juhataja, ma tahaksin vastata härra Sarkozyle. Te olete väga hea kõneleja, härra Sarkozy, aga ma ei ole kindel, et te olete sama hea kuulaja. Eesistujariigi kava, mida te täna hommikul esitlesite, näitab, et te tahate Euroopa Liitu, mis kontrollib sõna tõsises mõttes meie elu igat üksikut aspekti, kõike ühisest sisserändepoliitikast kuni selleni, kuidas me juhime oma haiglaid ja jalgpalliklubisid.

Järeldasin teie selgitustest ka, et te tahate, et me oleksime muust maailmast väga eraldatud, et kui inimestel ei ole samad standardid, mis meil, siis me ei kaubitse nendega. Aga kõige halvem, on puhas ülbus öelda, et teie teate kõige paremini, kui asi puudutab Euroopa projekti. Te näitate põlgust, mitte ainult iirlastele, aga tõelisele demokraatia kontseptsioonile, milles te ütlete end meister olevat.

Te ütlesite, et Poola president peab sõna pidama, et ta peab ratifitseerima Lissaboni lepingu, kuna ta leppis selles kokku. Hästi, Iiri rahvas on rääkinud. Kas te austate iirlaste hääletustulemust? Kas te jätkate oma rida selles tehingus, mis ütleb, et Lissaboni leping on surnud? Ma ei arva, et te mõistate seda, kas on nii? Euroopa rahvad ei taha sügavamat poliitilist integratsiooni. Sellepärast ütlesid nad Prantsusmaal „ei” ja Madalmaades ütlesid nad „ei” ja Iirimaal ütlesid nad „ei” ja kui meil oleks olnud referendum Suurbritannias, oleks rõhuv enamus meist öelnud „ei”.

Millise hinnaga demokraatia, härra Sarkozy? Te lähete Dublinisse 21. juulil. Palun ärge püüdke nendega teha seda, mida tegite Prantsusmaal ja ärge püüdke vältida teist referendumit, saavutada, et nad muudaksid reegleid ja ratifitseeriksid Lissaboni lepingu tagaukse kaudu. See näitaks äärmist põlgust demokraatia vastu. Palun ärge tehke seda.

  Margie Sudre (PPE-DE). – (FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, meie ja meie kaaskodanike ootustele vastamiseks peavad nõukogu, mida te juhite, ja parlament näitama selget, mõistetavat ja konkreetset poliitilist tahet. Teie olemine nõukogu eesotsas on juba otsusekindluse garantii. Selles osas oleme me kõik näinud, siin Strasbourgis ja Brüsselis, kuuekuuliseks eesistumiseks ettevalmistuse kvaliteeti, ja seda ulatust, milles Prantsuse valitsuse liikmed teevad end kättesaadavaks.

Prioriteedid, mis te just esitlesite, on õiged vastamaks ELi kodanike muredele. Samamoodi teised väljakutsed, mis te tõstatasite, sealhulgas euroala majanduslik haldamine vastuseks tooraine- ja süsivesinike üldisele hinnatõusule, või stabiilse ja majanduslikult heal järjel oleva ala loomine Vahemerepiirkonnas, on täiesti tüüpilised näited teie pühendumusest Euroopa Liidule, mis on mõjuvam probleemide suhtes ja tähelepanelikum tema elanikkonna suhtes.

Vastuseks avalikule arvamusele, kus on kahtlusi ja inimesed mõnikord annavad järgi kiusatusele tõmbuda tagasi rahvuslikule tasemele probleemide lahendamiseks, on tähtsam kui kunagi varem tähelepanu juhtida sellele, et meie kontinendil on märkimisväärsel hulgal eeliseid ja see on siiani üks väheseid stabiilseid piirkondi maailmas, mille ennustamatus kasvab. Euroopa Liit peab püüdma näidata, et globaliseerumine ei saa toimuda ilma oma inimesi kaitsmata, ja ma tervitan teie pühendumust selle tõestamisel.

Lõpuks, kuna Euroopa Liit läbib märkimisväärset usalduskriisi, tahame me siiralt, et Prantsusmaa eesistumisajal viidaks lõpule rohkem kui 15 aastat kestnud jõupingutused laienenud Euroopa Liidu toimimise reformimisel. Me vajame, et Lissaboni leping jõustuks nii kiiresti kui võimalik, mida te kindlalt väitsite. Me usaldame teid läbirääkimistel meie iiri sõpradega ja veendes väheseid liikmesriike, kes siiani kahtlevad selle ratifitseerimises, et seda lõpuks teha.

Lugupeetud president, te ütlesite eelmisel nädalavahetusel, et ei olnud valmis panema Euroopa Liidu lippu tagasi taskusse, ja tõepoolest me nägime, et te heiskasite selle triumfikaare all Prantsuse lipu kõrvale. Me tõlgendame seda sümboolset žesti kui teie otsusekindlust tegutseda ühenduse teenistuses ning me täname teid, austatud president.

  Poul Nyrup Rasmussen (PSE). - Lugupeetud juhataja, kas ma võin pöörduda eesistuja poole ja öelda, et ma olen Rasmussen I, mitte segi ajada Rasmussen IIga, aga ma tahan teile kinnitada ühte asja. Te räägite arukalt uuest Lissaboni lepingust, ja ma ütlen härra Faragele, et ta on unustanud Taani juhtumi. Me hääletasime Maastrichti lepingu vastu, kuid Edingburghi kokkuleppe poolt ja me ei sooviks iial öelda, et kuna hääletasime esimesena vastu, blokeerime ülejäänud Euroopa. Me ei ütleks seda kunagi. Härra Farage eksib, see ei ole demokraatia.

Ma tahan kinnitada teile, härra eesistuja, ja kinnitada Prantsusmaale, et me leidsime Taani jaoks lahenduse ja me leiame lahenduse ka iirlaste jaoks.

Mu teine mõte on see: mul on teile Euroopa Sotsiaaldemokraatide partei ja kõigi kolleegide ja juhtide ja poliitilise perekonna nimel palve. Mu palve on, et te peaksite oma neljale prioriteedile lisama veel ühe. Minu prioriteet – ja ma loodan, et ka teie oma, ma tean, et see nii on – on töökohtadest, majanduskasvust, jätkusuutlikkusest. Te ütlesite – ja mul oli väga hea meel seda kuulda – „Me vajame finantsturgude paremat reguleerimist”. Ma ei saaks teiega enam rohkem ühel meelel olla. Me töötame praegu siinsamas parlamendis raporti esitamisega ja ma loodan – ja ma kutsun üles oma kolleege PPE-DE ja ALDE fraktsioonidest – et me saame esitada eesistujariik Prantsusmaale aruka raporti paremast reguleerimisest.

Ma räägin läbipaistvusest. Ma räägin paremast korraldusest õigluses, boonustes ja aktsiaoptsioonides ning kõigest ülejäänust rääkisite juba teie nii arukalt. Ma räägin usaldusväärsusest, vastutustundest, et tagada, et finantsturg on pikaajaline püsiv finantseerimisjõud pikaajalisteks investeerimisvajadusteks rohkemate ja paremate töökohtade jaoks.

Sellega seoses on teile veel üks idee. Teil on õigus, kui ütlete, et me kaotame majanduskasvu praegu, et me kaotame praegu töökohti, eriti UKs, Hispaanias, aga ka Prantsusmaal. Miks me ei astu uusi samme majanduskasvu, uute koordineeritud investeerimismeetmete suunas? Kujutlege järgmist stsenaariumit: kui me koos investeerime haridusse, struktuuri, kõigisse asjakohastesse aladesse vaid ühe protsendi rohkem, siis on meil järgmise nelja aastaga vähemalt 10 miljonit töökohta lisaks sellele, mis meil on praegu. Kujutage ette, mida me võime koos teha.

Te ütlesite, et sport on rohkemat kui turumajandus. Ma lisaksin: ma olen sama meelt, ja see kehtib kogu Euroopa kohta. Euroopa on rohkem kui turumajandus. Jutt on töökohtadest ja inimestest. Hooligem nendest. Ma soovin Prantsusmaale eesistumisajaks palju edu.

  Silvana Koch-Mehrin (ALDE). – (FR) Austatud president, te ütlesite „Prantsusmaa ei saa kohut mõista iirlaste „ei” üle”.

– (DE) Ma olen sellega nõus. Iiri „ei-d” tuleb austada. Iiri rahval on täielik õigus hääletada nii, nagu nad seda tegid. Siiski kõigil teistel Euroopa riikidel on õigus jätkata teed demokraatlikuma, läbipaistvama Euroopa poole, mis on rohkem võimeline tegutsema. Lissaboni leping on samm selles suunas. Seepärast tervitan ma fakti, et ratifitseerimist jätkatakse. Siiski, ma arvan ka – ja siin ei jaga ma teie seisukohta, ma olen eriarvamusel – et oleks hea rääkida avameelselt, et erineva kiirusega Euroopa juba eksisteerib. Mõelgem eurole, Schengeni lepingule, põhiõiguste hartale ja paljudele teistele valdkondadele. ELi liikmesriikide tundlikkus ja soovid kajastuvad erineva kiiruse valimises asjade suhtes, mis nad koos enda peale võtavad.

Erineva kiirusega Euroopa võimaldab riikidel, kes tahavad koos teha rohkem, seda teha, selle jaoks on tähtis, et me säilitame vabatahtlikkuse põhimõtte Euroopas. On tähtis, et riigid, kes tahavad teha midagi koos, teevad seda vabatahtlikult ja et kõigil riikidel oleks võimalus ühineda sellega üks kõik mis ajal. Ühtegi riiki ei tohi sundida suuremasse solidaarsusesse.

Erineva kiirusega Euroopa teeb ka lihtsamaks ühinemisläbirääkimiste jätkamise. Ma usun, et on vale karistada Horvaatiat ja Türgit selle pärast, et suurem osa iirlastest hääletas „ei”.

Lugupeetud eesistuja, te olete üsna õigusega uhke, et teie riik on inimõiguste kodu. Inimõigused on ajatud; nad on universaalsed. Olümpiamängud on spordisündmus, mitte poliitiline sündmus. Sellepärast ei pea ma õigeks, et kavatsete minna Hiinasse avatseremooniale, ja mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi president härra Pöttering ei lähe Hiinasse.

Lugupeetud eesistuja, lubage mul lõpetuseks öelda, et leidsite oma istmelt tervituse paljudelt mu naissoost kolleegidelt – roosi ja kirja. Kiri palub teil pühenduda sellele, et oleks rohkem naisi Euroopa Liidu tipus. Naised loodavad teile kindlalt, kuna te olete „naiste mees”. Palun lubage mul lisada veel üks palve: demokraatlikult valitud esindajana loodan ma, et te toetate meid selles, et see Euroopa Parlament võib ka ise oma asukoha üle otsustada.

  Adam Bielan (UEN). - (PL) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, kõigepealt tahaksin pakkuda teile oma siiraid õnnesoove Euroopa Liidu eesistumise ülevõtmise puhul. See ei saa olema kerge eesistumine. See langeb kokku raske perioodiga, aga loomulikult soovin ma teile edu. Iirimaa lükkas tagasi Lissaboni lepingu. Me ei saa välistada võimalust, et Iirimaa muudab tulevikus oma arvamust, aga on kindlasti vastuvõetamatu püüda mõjutada iirlaste otsust ähvardustega, nii nagu ka prantslasi ja hollandlasi ei ähvardatud, kui nad lükkasid aluslepingu tagasi kolme aasta eest ja panid tänased probleemid liikuma. ELi riike ei tohi jagada paremateks ja halvemateks. Seepärast tänan teid, et ütlesite täna, et ühtegi 27 liikmesriigist ei tohi välja arvata Euroopa perekonnast, nagu daam, kes rääkis enne mind, proua Koch-Mehrin vahest tahaks teha.

Lugupeetud president, tahaksin kasutada ka võimalust tänada teist hiljutise Prantsuse tööturu avamise eest poolakatele teiste seas. Me oleme mõnda aega seda oodanud – palju kauem, kui teistes riikides, aga parem hilja, kui mitte kunagi.

Üks asi, mida ma ei kuulnud tänases kõnes, oli osutamine meie suurimale naabrile Euroopas, Ukrainale. Sellest hoolimata loodan ma, et 9. septembriks 2008 plaanitud tippkohtumine Evianis toob meid märkimisväärselt lähemale Ukrainaga assotsiatsioonilepingu sõlmimisele. Lõppude lõpuks on just praegu meie Ukraina sõprade jaoks oluline saada meilt selge signaal, eriti ajal, mil Venemaa jätkab ähvardamist.

Lõpuks, miljonite eurooplaste nimel, kes on praegu vaevatud üha tõusvatest kulutustest, tahaksin tänada teid, lugupeetud president, jõupingutuste eest selles suunas, et vähendada kütuse käibemaksu. Tahaksin loota, et Prantsusmaa eesistumise jooksul õnnestub teil võita teised juhid selle idee poolele, nende hulgas ka minu oma riigi, Poola, peaminister.

  Werner Langen (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma tahan teha nõukogu eesistujale selgesõnalise komplimendi. See on 29. nõukogu eesistumine, mille tunnistajaks ma olen, ja ma pean ilma mööndusteta ütlema, et ma ei ole veel kunagi näinud kava ja Euroopa idee nii veenvat esitust. Ütlen seda täiesti ausalt.

(Aplaus)

Vaid ühel ainsal korral võeti eesistujat veel soojemalt vastu, aga seda vaid avamisel. Lõpuks ei olnud tal tegevuskavas midagi ette näidata. See oli Briti peaminister Tony Blair. President Sarkozy, me oleme kindlad, et lõpetate oma eesistujaks olemise poole aasta pärast heade tulemustega. Viis, kuidas te täna kõike selgitasite – see, kuidas te meie parlamendiliikmete argumentidega ümber käisite, asjaolu, et olete tutvunud toimikutega ja te ei esita „soovide nimekirja”, vaid esitasite prioriteetsed suunad koos heade põhjendustega – annab mulle lootust, et te suudate oma ambitsioonika programmi ka tegelikult ellu viia.

Mis puudutab kliimapaketi puhul ühise lahenduse leidmist, siis võite te parlamendi toetusega arvestada. Ma kardan siiski, et probleeme tekib nõukogus, probleeme nõukogu ja üksikute liikmesriikide vastutusega, kuna nad ei hakka plaanitud kvoote aktsepteerima. Me nõustume teiega ühtlasi, et ka tuumaenergia vajab kohta selles kliimapaketis. Siin selles parlamendis on selge enamus tuumaenergia tsiviilotstarbelise kasutamise poolt. Ärge laske end nendest T-särkidest eksitada.

Kui tegemist on sellega, et Saksamaa ja Prantsusmaa tahavad omale Euroopa Liidus võtta juhtiva rolli sisulistes küsimustes – mitte maailmapoliitikat puudutavate suurte deklaratsioonide puhul –, siis me oleme teie poolel. Ma pean teile ütlema, et proua Koch-Mehrin ei kuulanud ilmselt, kui te põhjendasite oma seisukohta Hiina suhtes. See oli sellele parlamendile üks välispoliitiline õppetund ja ma võin teid vaid julgustada, et jääksite sama järjekindlaks ja sirgjooneliseks, nagu te käesolevate küsimuste puhul olite.

  Robert Goebbels (PSE). – (FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni president, 10 riiki toodab 60% kogu maailma süsinikdioksiidi heitkogustest. Nende 10 riigi hulgas on vaid üks Euroopa riik – Saksamaa. 27 ELi liikmesriiki esindavad vaid 14% kogu maailma heitkogustest. Ühendriigid 17%, Brasiilial, Venemaal, Indial ja Hiinal on kumulatiivsed heitkogused, mis ületavad kolmandiku kogu maailma süsinikdioksiidi heitkogustest. Kõik see tõestab, et Euroopa algatus võidelda kliimamuutuse vastu jätkub asjatult, ilma et ameeriklased, hiinlased ja teised tööstusriigid teeksid võrreldavaid jõupingutusi.

Oodates sellisele kokkuleppele jõudmist, peab Euroopa võitlema süsinikdioksiidi lekke vastu. Praegu ei investeeri ükski suur tööstuskontsern Euroopasse. ArcelorMittal sulgeb Prantsusmaal, aga investeerib Brasiiliasse, Venemaale, Türki, Indiasse ja Hiinasse. ThyssenKrupp investeerib Brasiiliasse, Austria Vöest Group investeerib Indiasse. Põhja-Aafrikasse rajatakse praegu 10 tehast, et toota kuumpoleeritud klaasi Euroopa turu jaoks.

Kuna puudub teiste tööstusriikide kindel kohustus, peab Euroopa näitama otsusekindlust kaitsta oma tööstusstruktuuri, oma tööstuslikku oskusteavet. Euroopa kodanikele ohverduste pealesurumisest ei ole mingit kasu, kui ülejäänud maailm ei tee sama.

(Aplaus)

  Jean-Marie Cavada (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja, nagu Euroopa Parlamendi president, nagu paljud teised kaasliikmed, olen ma Teise maailmasõja varemete laps, ja ma hindan väga pühendumist, mis te seetõttu oma panite kõnesse, mis halvustab skeptitsismi. Mina näen skeptitsismi, kui midagi, mis kuulub Müncheni vaimu juurde, ja see on hape, mis lahustab Euroopa tahet. Seetõttu hindan ma väga energiat, mis te panite oma kõnesse, mis, nagu proua Lulling äsja televisioonis ütles, näiteks, meie arvates oli selge, täpne ja, ma võin öelda ilma vähima teeskluseta, veenev.

Teine asi, mida tahaksin öelda, härra president, on, et loomulikult on teil õigus ja seda tuleb siin öelda. Hirmud Euroopas ja ähvardused sellele, olid kindlasti suures osas selle ehituse ajal 1950tel, aga kuigi nende hirmude olemus on muutunud, on siiski ilmselt suur hulk neid tänagi. Sellepärast on vaja absoluutselt kindlameelset vastust.

Ma olen väga õnnelik prioriteetide üle: ma ütlen ausalt, kuna need on tõelised, ja eriti sisserändepoliitika, mida juhib teie minister, härra Hortefeux, meie endine kaasliige. Kaks aastat tagasi oli mul au esindada Euroopa Parlamenti Euro-Aafrika konverentsil Rabatis. Esimest korda tõi see kokku riigid, millel olid samad kohustused, kas siis päritoluriigid, transiit või sisserändajate vastuvõtmine, ja, nagu härra Watson ütles hetk tagasi, ma arvan, et on väga tähtis, eriti – ja miks mitte? – läbi Vahemeremaade Liidu struktuuri omada läheduse ja järelevaatamise heldet poliitikat.

Lõpuks, viimane asi, austatud president, ärge unustage, et põhjus, et Euroopal on ainulaadne mõju kogu maailmas, on seetõttu, et see on kultuuri häll; sest kultuur on see, mis ühendab meie erinevused; kuna meie poliitiliste seisukohtade aluseks on kultuur, näeme asju täiesti erinevatest vaatenurkadest. Ka teie energia võib vajalikuks osutuda, kui sellele kultuuri valdkonnale keskendutakse.

  Jan Zahradil (PPE-DE). – (CS) Austatud juhataja, tahaksin kõigepealt näidata oma heakskiitu faktile, et Prantsusmaa avas oma tööturu uutele liikmesriikidele 1. juulist ja kõrvaldas niiviisi ühe viimastest tõketest vanade ja uute liikmesriikide vahel. Ma vaid loodan, et proua Merkel järgib seda eeskuju. Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik ja Rootsi on koos ette valmistanud 18kuulise eesistumiskava ja mul on hea meel, et tähtsaks peetakse energiaküsimust, mis on kõige olulisem teema, ja ka ühise põllumajanduspoliitika ümberkorraldamise küsimust, kuna see on seotud finantsraamistikuga pärast 2013. aastat ja sellega, mis raha on meile tulevikus kättesaadav. Ma hindan fakti, et Prantsusmaa tahab lahendada need praegused küsimused ja probleemid, kuna need teevad inimestele muret ja pakuvad huvi.

Institutsiooniliste küsimustega seoses ei räägi ma mitte kui PPE liige, vaid kui DE liige, nii et arvatavasti ei tule üllatusena, et me ei ole selles täielikul üksmeelel. Ma usun, et me ei saa seista Lissaboni lepingu ees nagu jänes autolaternate ees. See pole maailma lõpp ja me ei taha luua kriisi õhkkonda, nii et olukord tuleb lahendada rahulikult, ilma mingisuguse poliitilise surveta, ilma mingite seaduslike trikkideta ja kooskõlas meie oma eeskirjadega. Need eeskirjad sätestavad, et ükski leping ei saa jõustuda ilma ühehäälse nõusolekuta ja praegu meil sellist nõusolekut ei ole. Ma ei usu, et oleks võimatu edasi laieneda ilma Lissaboni lepinguta. Ma usun, et vähemalt Horvaatiat saab Euroopa Liitu vastu võtta ilma Lissaboni lepinguta. Samamoodi ei usu ma, et me peame valima Nice’i või Lissaboni lepingu vahel. Meil on kindlasti mitmeid valikuvõimalusi ja me peame olema võimelised vaatama neid kainelt ja ilma hüsteeriata ja lahendama olukorra. Igal juhul, lugupeetud president, soovin ma teile palju edu teie Euroopa Liidu juhikohal.

  Pasqualina Napoletano (PSE). – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, me oleme järginud Vahemere Liidu algatust, millele keskendutakse järgmisel pühapäeval Pariisi tippkohtumisel ja me loodame, et see algatus on edukas.

Tahaksin siiski selgitada mõnda asja. Selle algatuse eesmärk on kindlustada mitmepoolne Euroopa-Vahemere mõõde. Ma usun, et see on õige ja et peame liikuma selles suunas. Ma arvan, et kui mingi poliitika vajab siiski kriitilist hinnangut, on see naabrus lõunapoolsete riikidega, kuna naabruspoliitika paneb tegelikult üksteisega võistlema riigid, mis on väga eraldatud. Nii et me peame tegelema integratsiooniga nende riikide vahel ja nende ja Euroopa vahel, ning ühtlasi suunama sellesse vahendid.

Ma ütlen teile seda avameelselt, nõukogu eesistuja, et me tõepoolest ei hinda – ja ma ütlen seda ka president Barrosole – et te lõpetasite Audiovisuel Méditerranée programmi rahastamise, mis oli ainus kultuurilise ühistootmise vahend. Te ütlesite, et on Euroopa kultuuriline erand, aga ma lisaksin, lugupeetud president, et on Euroopa-Vahemere kultuuriline erand. Kui te arvestate maailma kahtkümmet tippintellektuaali, siis kümne hulgas leiate te paljusid moslemi kultuurist ja väga palju Euroopa-Vahemere piirkonna omi.

Nii et aidakem üksteisel kehtestada efektiivset poliitikat, et muuta nende riikide paljude inimeste elusid, eriti noorte ja naiste, kes loodavad Euroopa peale. Me ei vaja häid üliõpilasi: me vajame selle suhte olemuse muutmist ja parlament on täiesti valmis tegema koostööd teie kui eesistujariigiga, kui te kavatsete liikuda selles suunas.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE-DE). – (ES) Lugupeetud juhataja, Prantsusmaa ELi eesistumise prioriteedid on realistlikud prioriteedid, mis minu arvamuse kohaselt on piisavalt suutlikud vastama sellele, mida komisjoni president Durão Barroso ütles, kriitikale, et Euroopa on võimetu ja suutmatu vastama meie kodanike igapäevamuredele: konstitutsiooniline probleem, toidu- ja energiahinnad, Euroopa kaitse ja sisseränne.

Täna, immigrandi surm külmutusseadmetega veoautos La Manche’i tunnelis, või teise, kes kukkus üle parda patera laevalt, mis suundus Kanaari saartele – nagu juhtus mõned tunnid tagasi – on üks suuremaid tänapäevaseid tragöödiaid. See on tõsine ja kiireloomuline probleem ning Euroopa Liit peab välja tulema kohase reageeringuga.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esimees härra Daul rääkis vajadusest mobiliseerida poliitiline tahe ja ma arvan, et sellel eesistumisel ei ole kindlasti poliitilise tahte puudujääki.

Siiski, lugupeetud eesistuja, poliitiline tahe on vajalik, aga mitte piisav: loevad ka asjaolud, ja isegi, kui nad on mööduvad, lühiajalised või ajutised, kuni nad eksisteerivad avaldavad nad meile mõju ja seavad meile kitsendusi, ja ma tervitan fakti, et president Sarkozy ütles, et me peame asjaolud muutma võimalusteks.

Ma kahetsen, et härra Schulz ei ole praegu siin meiega, kuna kui ta rääkis spordist, tõi see mulle mõttesse erilise asjaolu. Ma tahaksin, et kollane särk oleks jälle Hispaania oma, nagu see oli Tour de France’i esimesel etapil.

Siiski on teil õigus, eesistuja, et on vaja Euroopa mõõdet spordis, ja mitmed parlamendiliikmed palusid mul esitada teile palve kaaluda, kas oleks kohane Prantsuse sportlastel, kes võtavad osa olümpiamängudest, mida me täna siin arutasime, kanda ELi embleemi rahvuslipu kõrval, nii et teised liikmesriigid võivad vabatahtlikult ühineda selle algatusega.

Eesistuja, me loodame, et Prantsusmaa on eesistumisajal võimeline jõud ühendama ja edasi rühkima üksmeelele nii, nagu te välja pakkusite, et Euroopa Liit võib kindlameelselt edasi liikuda teie eesistumisel.

  Harlem Désir (PSE). – (FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, te tahtsite panna oma eesistumise sellise Euroopa egiidi alla, mis kaitseb, ja ma arvan, et Euroopa kodanike seas on tõepoolest väga kõrged ootused. Siiski, sellepärast on siin vasturääkivus – ja te mõistate Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni põhisõnumit – faktiga, et Euroopa integratsiooni sotsiaalsele mõõtmele ei ole antud teie eesistumise nelja peamise prioriteedi ühe staatust.

Tõepoolest, nagu me oleme näinud hiljutistel referendumitel, inimesi on küsitletud seoses institutsioonide ja lepingutega, aga tegelikult vastavad nad Euroopa integratsiooni progressi alusel, ning lõplikult Euroopa poliitikate järgi. Ma arvan, et tasakaalu puudumine, mis on viimastel aastatel loodud majandusliku integratsiooni edu – mille poole on püüeldud ja see on hea – ja sotsiaalse mõõtme seiskumise vahel, on ka Euroopa Liidu inimeste kainenemise taga, Euroopa institutsioonidega rahulolematuse taga.

Seetõttu pole probleem see, et Euroopa peaks sekkuma kõigisse sotsiaalküsimustesse, vaid pigem see, et niipea, kui tekib ühtne turg, sealhulgas ühtne tööturg, peavad olema ühtsed reeglid ebavõrdsuse vastu võitlemiseks, sest vastasel juhul tooks see kaasa sotsiaalse dumpingu. Samuti peab siis tagama, et lähenemiselemendid oleksid suunatud ülespoole, parima suunas, selle asemel et sotsiaalset olukorda allapoole kiskuda.

Komisjon avaldas hiljuti sotsiaalmeetmete kava, ent kui nõukogu ei pühendu teatud konkreetsetele teemadele – Euroopa töönõukogude tugevdamisele ajutise tööjõu kaitsmise huvides ja töötajate olukorda puudutava direktiivi parandamiseks, tuleb lisada, et on olemas ka üldisi huve puudutav direktiiv avalike teenuste ja sotsiaalteenuste kaitseks, ning siis võib juhtuda, et sellise kaitse järele puudub vajadus.

Üks teie prioriteetidest on sisserände Euroopa, aga sisserände Euroopat ei või taandada väljaheitmise Euroopaks. Sellepärast peame lisama sellele integratsioonipakti, millest me rääkisime härra Hortefeux’ga – ja arengupakti. Te tulite just G8 kohtumiselt – Euroopat ja mõnda liikmesriiki, Prantsusmaa kaasa arvatud, süüdistati oma kohustuste mittetäitmises riigiabi andmisel arenguks. Tagage, et teie eesistumise ajal see kohustus liikuda 0,7% SKP suunas on täidetud, mis on tulemusrikkam, kui häbiväärne „tagasipöördumisdirektiiv” panustamisel rahvusvahelise sisserändega edukamaks toimetulemiseks.

  Jerzy Buzek (PPE-DE). - (PL) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni president, ma olen ühel meelel eesistujaga. See on Euroopa jaoks raske hetk. Igaüks meist, kaasa arvatud mina, tunnetab seda isiklikult. Kui ma olin vastutav oma riigi ühinemisläbirääkimiste eest Euroopa Liiduga, tegin ma kõik, mis suutsin, et kindlustada, et tulevane Euroopa tasandil koostöö õnnestuks hästi. Tahaksin ka rõhutada, et täna, õnneks, ei ole probleeme Poola toetusega ELile ja Lissaboni lepingule. Märkimisväärne enamus Poola parlamendist hääletas lepingu poolt ja peaaegu 80% poolakatest pooldavad Euroopa Liidu liikmeks olemist.

Ma toetan eesistuja hinnangut. Me peame tegutsema oma kodanike heaks ja nende nimel. Meie poliitikute prioriteediks on energia- ja kliimapakett, aga me peame tegema kõik, mida saame, tagamaks, et selle rakendamine ei löö eurooplasi kõrgete hindadega ja meie majanduse konkurentsivõime kadumisega. See pakett on vaja vastu võtta üsna ruttu, aga oleks halb, kui kiirus oleks esikohal ja arupidamine teisel. Meie pakett peab olema tõestus meie juhikohast lahingus globaalse soojenemise vastu. Ma nõustun, et me vajame seda, kõigepealt Poznańis ja hiljem Kopenhaagenis, aga see pakett ei ole kõigi jaoks eeskuju. Mitte keegi ei järgi seda, kui Euroopa majandus kaotab oma täideviimises. Sellepärast olen ma rõõmus, et te näete ohte, eesistuja, ja ma usun, et heitkogustega kauplemise põhimõtted – kuna peamiselt on ju asi selles – struktureeritakse ümber heas usus. Meil on siiski kogemus. REACHi määrust muudeti parlamendis märkimisväärselt, kaasatud olid nõukogu ja komisjon, kõigi hüvanguks. Me võime minna sama teed.

Eesistuja, kas ma võin teid õnnitleda Euroopas ohjade võtmise puhul. Ma soovin teile edu kahes kõige tähtsamas küsimuses järgmise kuue kuu jaoks: Lissaboni leping ning energia- ja kliimapakett.

  Enrique Barón Crespo (PSE). – (FR) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja, te peate haarama Lissaboni lepinguga seotud kahtlusehärjal sarvist – Prantsusmaal on juba suured kogemused selles kunstis, et mõnikord liigub Euroopa integratsioon edasi ja mõnikord tagasi. Ma palun teil leida lahenduse iirlaste jaoks, arvestades samal ajal rõhuva enamuse eurooplaste tahtega, mis samuti loeb.

Tahaksin ka öelda, et sotsiaalsest vaatepunktist on Lissaboni lepingus põhiõiguste harta, seal on Euroopa sotsiaalmudel. Nii näiteks, on juba kogutud üle miljoni allkirja puuetega eurooplastelt, kes esindavad üht neljast majapidamisest ja on Lissaboni lepingu poolt, kuna see kõrvaldab põlise diskrimineerimise. Seetõttu on teil toetus edasiliikumiseks ja sotsiaalmudeli integreerimiseks.

Sisserände osas pöördusite te vasakule, aga te tunnistate ka, et vasakpoolsetel valitsustel on olnud ideid, mis on võimaldanud teil luua vähem suletud ja progressiivsema paketi, mida minu arvates võib parlament edaspidi täiustada, aga me peame selle küsimusega järeleandmatult tegelema.

Ka, lugupeetud president – ja see on otseselt seotud sisserändega – rääkisite te ühtsest põllumajanduspoliitikast, aga ei nimetanud Dohat; ühendatud Euroopale on siiski oluline leida lahendus ja vastata aastatuhande eesmärkidele, kuna see kõik on sama pakett; see on meie majandusliku võimsuse ekspluateerimine eesmärgiga edendada kogu inimkonda.

  Stefano Zappalà (PPE-DE). – (IT) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni Itaalia delegatsiooni juhina on mul hea meel, et te olete üle võtnud Euroopa tüüri ja mul on hea meel selle üle, mis te ütlesite. Te kiirgate entusiasmi ja uhkust. Te usute ja panete inimesed uskuma institutsiooni, Euroopasse, millel on palju probleeme ja mis tõepoolest vajab arukaid, selgelt mõtlevaid ja teadlikke juhte, mis on see, millisena te olete ennast näidanud.

Itaalia on alati nautinud tugevaid kultuurilisi ja sotsiaalseid sidemeid Prantsusmaaga: kaks riiki, mis on toonud suuri ohvreid Euroopa asutamiseks ja ehitamiseks, ning kõigil liikmetel on nüüd kohustus seda edasi arendada. Igaüks, kes töötab selles institutsioonis, teab, kui palju raskusi võib kohata liikudes edasi arendus- ja integratsiooniprotsessiga, kuna see protsess tuleb ehitada erineva ajaloo, kultuuri, sotsiaalse staatuse ja traditsioonidega rahvaste vahele. Poliitiliselt oportunistlikud seisukohad, mida just väljendas härra Schulz praegu ülipopulaarse Itaalia valitsuse kohta, ei aita kindlasti. Siiski, see on protsess, millega tuleb edasi liikuda hoolimata pettumustest, mis sellega mõnikord kaasnevad.

Lissaboni leping, suurepärane leping, on jäänud tagaplaanile ja nõuab palju head tahet, et see tagasi tuua, kui me väldime nende marginaliseerimist, kes pole lepingut mõistnud. Siiski nõustun ma sellega, mida te ütlesite: enne edasist laienemist peame me määratlema uued reeglid, aga ilma Iirimaad toetuseta jätmata. Sisserändelaine Euroopasse, eriti teatud liikmesriikidesse, ja peamiselt minu riiki ja nendesse, mis on Vahemere piirkonnas, tuleb reguleerida ja vaadata kui ühist probleemi, kui põhjust teha vahet või tegelikult kasutada isegi palju ohvreid toonud riikide arvelt olukorda ära. Meie riikide rahvast tuleb turvata ja integratsioon tuleb rajada mõistlikel alustel.

Eesistuja, Itaalia valitsus ja rahvas jälgivad teie mandaati tähelepanelikult ja usaldavalt, veendumuses, et ajalugu ja sotsiaalne positsioon, mida te täna esindate, süstivad lootust ja arengut Euroopasse.

  Zita Gurmai (PSE). - (HU) Kolm asja – ainsa kõnelejana ida poolt Berliini müüri. Ma olen pettunud, et võrdsed võimalused olid presidendi kõnest välja jäetud. Õnneks, eesistuja, meie, naised seitsmest poliitilisest parteist, oleme täpselt kirjeldanud, mida me tahame kirjas: see on lill, see on meie lill teile, kallis president.

Esiteks, ma tervitan eesistujariik Prantsusmaa jõupingutusi Euroopa tasemel soolise võrdõiguslikkuse sotsiaalsetes huvides, aga samal ajal paistab vasturääkivana, et kohalikud asutused, mis tegelevad võrdsete võimalustega, suletakse. Kas Euroopa tasandil soovitatakse teistsugust poliitikat, kui see, mida Prantsusmaa kohaldab?

Kaks: president teatas Prantsuse kodanikele, et järgmise viie aasta jooksul luuakse 350 000 lastehoiu kohta. See on oluline meede, kuna see pakub võrdseid võimalusi meestele ja naistele tööturul ja võimalust ühitada oma töö- ja perekonnaelu. Hea kvaliteet, taskukohane hind ja igaühele kättesaadavus on selle jaoks olulised, kuna see on võrdsete võimaluste ja integratsiooni vahend.

Pereelu teemal, kas ta tunneb, et naised on võimelised ühitama oma töö- ja peretegevusi, kui nad töötavad 65 tundi nädalas? Naised on töökohal kaitsetumad ja ei ole üldiselt kutseorganisatsioonide liikmed.

Jah, me vajame ühtset Euroopa sisserändepoliitikat, aga see peab arutama kodanike ja sisserändajate õigusi ja kohustusi. Sisserändepoliitikaga peab kaasnema vastuvõtva rahvuse integratsioonipoliitika. Tänan teid väga.

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). - (EL) Austatud juhataja, tahaksin kõnetada nõukogu eesistujat, et öelda: ma ootasin teie kõnet täna erilise huviga. Teie seisukoht täna veenis mind, et te lööte oma kuuekuulise eesistumisaja jooksul laineid.

Kogu maailm on silmitsi ühe viimaste aastakümnete raskeima majanduskriisiga, aga Euroopa on ühtlasi silmitsi oma kriisidega.

On ilmne, et täna ei saa 27 liikmesriigiga Euroopa toimida vastavalt 15 liikmesriigiga Euroopa reeglitele. Euroopa läbib institutsioonilist kriisi. Samuti on ilmne, et täna ei taha mõned liikmesriigid Euroopa poliitilist ühtlustamist, ja nad ei taha, et meie eelkäijate visioon täide viidaks. See on identiteedikriis. Institutsiooniline kriis lahendatakse, aga kuidas lahendada identiteedikriisi?

Ma kardan, et on ainult üks lahendus: liikmesriigid, kes tahavad poliitilist harmoneerimist, peaks edasi liikuma, ja liikmesriigid, kes näevad Euroopat ainult majandusliku liiduna, peaksid jääma taha. Tõepoolest, ma kardan, et kui me ei lähe edasi selle lahendusega, lakkab Euroopa mõnes asjas olemast mängija rahvusvahelisel malelaual.

Kriis võib viia suurte hüpeteni edasi, aga ainult siis, kui on vajalikku julgust. Ma usun, et teil on nii visioon kui julgus. Olge vapper!

  Othmar Karas (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, härra nõukogu eesistuja, teie üldkaval on kogu minu toetus. Ma usun, et te olete õige eesistuja väga tundlikul ajal, ja teil on vajalikku tundlikkust inimeste murede suhtes ning otsusekindlust juhtida ja lepitada. Küsimustele vastates ei veeretanud te vastutust endalt ära ja nimetasite asju õigete nimedega. Te ei põgene, vaid astute asjadele julgelt vastu.

Ma tahan eriti esile tõsta Teie selget pühendumust parlamentaarsele demokraatiale. See pühendumus on praegusel ajal väga tähtis, kuna mitmes liikmesriigis – nagu minu kodumaal Austrias – oleme kogenud otsese demokraatia välja mängimist parlamentaarse demokraatia vastu ja seega ka parlamentide ja parlamentaarse demokraatia otsustusvõimetuks tunnistamist Euroopa asjades. Asume otsustavalt ühiselt välja parlamentaarse demokraatia poolt ja selle otsustusvõimetuse vastu.

(Aplaus)

Mulle on aga ka tähtis, et te mainiksite ükskord selgelt paljude valitsuste ja valitsusliikmete julguse puudumist, võib öelda ka kaksikmoraali Euroopa kaasvastutuse suhtes, kuna see kaksikmoraal on usalduse kaotuse ja vastastikuste süüdistamiste üks peapõhjuseid, mille me peame lõpetama. Me ei nõua kelleltki rohkem julgust, aga me nõuame kõigilt avameelsust ja põhimõttekindlust.

Ma tahan veel kolme küsimust puudutada. Esimene on teie seisukoht Lissaboni lepingu suhtes. Te ei istu nagu jänes autolaternate ees, te ei oota Iirimaa järele, vaid te jätkate ratifitseerimisprotsessi ja astute Iirimaale vastu. Ma olen veendunud, et me jõuame Iirimaaga kokkuleppele alles siis, kui kõik ülejäänud 26 liikmesriiki on lepingu ratifitseerinud.

Ma ei tohi ka Horvaatiat omapead jätta. Ma tervitan teie pühendumust avada kõik peatükid aasta lõpuks. Me vajame ühtlasi ajakava Makedoonia jaoks. Ma palun nõukogu võtta samuti otsus väikeettevõtete seaduse kohta tippkohtumisel detsembris, kuna põhipädevused on liikmesriikide käes. Me vajame õiguslikku siduvust ja mitte veel üht avalikku poliitilist avaldust.

  Genowefa Grabowska (PSE). - (PL) Austatud juhataja, mul on Poolast häid uudiseid. Täna, austatud president, on arutelu Poola parlamendis, mis kulmineerub resolutsiooniga, milles nõutakse tungivalt, et Poola president täidaks oma põhiseaduslikku kohust ja kirjutaks Lissaboni lepingu alla. See on poola rahva tahe, kellest 80% toetab Euroopa Liitu ja on väga õnnelikud liikmelisuse üle. Näidake mulle teist riiki, kus toetus ELile on nii kõrge. See on signaal, et Poola täidab oma kohustused seoses Lissaboni lepinguga.

Teine teema: mul on teile palve, austatud president. Kas te saaksite panna Euroopa Liidu laste olukorra oma tegevuskavasse ja nimetada ombudsmani, lasteasjade voliniku Euroopa inimõiguste ombudsmani eeskujul? Me sooviksime, et nõukogu jõuaks kokkuleppele ja kiidaks heaks selle institutsiooni, mida Euroopa nii väga vajab.

  Hartmut Nassauer (PPE-DE). – (DE) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad, kui ma teeksin kokkuvõtte tänahommikusest debatist, ütleksin ma, et on hea, et Prantsusmaa on hetkel eesistujariik, ja et teie, president Sarkozy olete nõukogu eesistuja. See oli hea päev Euroopale ja sellele parlamendile, sest esimest korda üle pika aja rääkis keegi jälle Euroopast kirglikult, mitte üksnes heade argumentidega. Võib-olla on see just see, mida me vajame, et võita tagasi iirlased ja meie oma kodanikud: kirg ja mõõdutunne ja mõõdutunde juurde kuulub see, et Euroopa oma vajadusi piirab.

Tahaksin anda teile „edu saladuse“: me ei vaja mitte ainult Lissaboni lepingut Iirimaal, vaid ka uut subsidiaarsuse kultuuri. Me vajame Euroopale piire ülejäänud maailma suhtes, aga me vajame ka piire Euroopa sees. Uus subsidiaarsuse kultuur toob meile uue poolehoiu Euroopas, selles olen ma president Barrosoga täiesti ühel meelel. Õnn kaasa, president Sarkozy.

  Marian Harkin (ALDE). - Lugupeetud juhataja, ma tervitan president Sarkozyd Euroopa Parlamendis. Ma muidugi hindan tema kaalutlevat ja veenvat panust.

Iiri liikmena tervitan ma teda ka siis, kui ta külastab Iirimaad ELi presidendina, presidendina, kes astub praktilisi samme kodanike elu parandamiseks. See oli selge tema prioriteetidest.

Ma hindan ka tema selgitusi toiduga kindlustamise kohta ja tasakaalu leidmisest meie oma ettevõtjatele ja talunikele määruste ja piirangute kohaldamisel. Nagu ta ise ütles, kaitsmine ilma protektsionismita.

Ma võisin kuulda tema esituses ja hääles pühendumist Euroopale. Mina ja väga paljud iirlased jagame seda pühendumust. Ta rääkis raskuste ületamisest. See võtab aega ja tahtmist, et kokkuleppele jõuda kõigi poolt. Seal ei saa olla tähtaegu.

Kui keegi, kes värvati „jah” hääle jaoks, ma tean, et ta on minuga nõus, kui ma ütlen, et Iiri „ei” on sama õiguspärane nagu prantsuse, hollandi või taani „ei”. Seda tuleb samamoodi austada, siis saame me edasi liikuda. Me saame edusamme teha. Ma ootan seda ja soovin talle eesistumisajaks kõike head.

  Jan Tadeusz Masiel (UEN). – (FR) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja, eesistujariik Prantsusmaa esitas just oma eesmärgid ja ma soovin neile edu. Põhiline eesmärk, mis on teie ees, on tugevdada Euroopa Liitu ja tema volitust tegutseda. Seda silmas pidades on Lissaboni lepingu ratifitseerimata jätmine kaotatud võimalus. Euroopa vajab Prantsusmaad, eriti sellel raskel ajal; ta vajab Prantsusmaad, mis muutus koos teiega, president Sarkozy, pärast prantsuse referendumit.

Kahjuks ei ole see Poola, mis viib täna Euroopat edasi, aga ühel päeval ta teeb seda, ja ma usun, et varsti. Ma loodan teie pärast, et Prantsusmaa eesistumine oma Euroopa integratsiooni-, soovitud sisserände-, Balkanile, kuid mitte tingimata Türki, laienemise poliitikaga, annab eurooplastele tagasi nende usu Euroopasse ja maitse selle suhtes.

  Gay Mitchell (PPE-DE). - Austatud juhataja, Iirimaal kulus 700 aastat, et saada britid Iiri Vabariigist välja ja ma pean istuma siin ikka ja jälle kuulates inimesi, kelle me välja viskasime, ütlemas meile, mida me peaksime Iirimaal tegema. Ma arvan, et seda on natuke liiga palju. Palun jätke Iiri Vabariigis tehtavad otsused Iiri Vabariigi rahva teha.

Teiseks, tahaksin öelda Prantsuse Vabariigi presidendile: kui te tahate Iirimaa rahva arvamust muuta, tooge härra Le Pen endaga. Sellest on küllalt Iiri Vabariigi rahva arvamuse muutmiseks.

Ma olin Fine Gaeli valimiste direktor, see on Euroopa Rahvapartei osa, ja nelja Euroopa referendumi direktor: ühtne Euroopa akt, Maastrichti leping, Amsterdami leping ja Lissaboni leping, ja ma tahan teile öelda, et Lissaboni leping kaotati mitmesugustel erinevatel põhjustel. Rahvas ei mõistnud seda, valitsus on olnud võimul 1994. aastast peale; poliitikud ilmuvad uurimiskohtutesse, peamised valitsus- ja opositsiooniparteid – valitsev poliitiline klikk – tahtsid, et see vastu võetaks. Olid hirmud seoses kaitse- ja sõjaväekohustusega, abordi ja eutanaasiaga – saadetuna süstaldest, mille selle täiskogu liikmed ringlusesse lasksid – maksukoorma, töökohtade, sisserändega. Paljut sellest sisestasid parem- ja vasakäärmuslased.

Ma ütleksin eesistujale järgmist. Palun valmistuge oma visiidiks Iirimaale ette. Kui teile on oluline aidata muuta olukorda Iirimaal, palun tulge ettevalmistatuna ja tulge kuulamiseks ettevalmistununa. Te olete väga teretulnud, aga see on keeruline olukord ja selle lahendamine võtab aega.

  Adrian Severin (PSE). – (FR) Austatud juhataja, eurooplased panevad suuri lootusi Prantsusmaa eesistumisele ja seda lootust tuleb hästi kohelda. Eesistujariik peab vältima ebarealistlike unistuste ja ebamõistlike hirmude toitmist, siinhulgas ka naaber- ja kandidaatriikides.

Lissaboni lepingu osas ei ole piisavalt diplomaatilist julgust selle ratifitseerimiseks. Eesistujariik peab aitama visandada väljapääsu või turvalisusstrateegia juhuks, kui asjad lähevad valesti. Et vältida halvimat, peame me näitama algusest peale, et oleme halvimaks ette valmistanud.

Ma tahaksin lõpetada mõne sõnaga Euroopa uuesti natsionaliseerimise ohtliku fenomeni kohta. Rahvuslik populism on selle fenomeni kõige murettekitavam väljendus, ja see on ka Iiri vastuhääletamise kasuks tehtud propaganda taga, rassistliku ksenofoobia taga Itaalias, aga ka sotsiaalpoliitika rahvusliku loomu retoorikas. Euroopa saab kas sotsialistlikuks või kukub kokku. Ma loodan, et Prantsusmaa eesistumine on tundlik asjade selle külje suhtes.

  Juhataja. − Mul on kahju, aga ma ei saa enam rohkem kõnelejaid võtta. Me oleme juba palju üle aja läinud. Ma olen väga tänulik president Sarkozyle ja loomulikult ka president Barrosole, et nad täna meile oma aega pühendasid. Seetõttu tahaksin lõpetada sõna andmisega kõigepealt president Barrosole ja seejärel president Sarkozyle.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − (FR) Lugupeetud juhataja, ma alustan väga lühidalt ühinedes õnnesoovidega, mida väljendas enamus parlamendiliikmetest, kes sõna võtsid: õnnesoovid veendumuse, entusiasmi, energia ja poliitilise tahte puhul, mida president Sarkozy siin täna väljendas ja ma olen kindel, et tema ja ta ministrid ja kolleegid näitavad kogu Prantsusmaa eesistumise jooksul.

Tahaksin öelda, et see kõik ei ole mulle üllatus. Ma olin täiesti veendunud, et see oli väga hea uudis, et Prantsusmaa võtab nõukogu eesistumise kohustuse sellel eriti raskel perioodil. Muidugi oleks president Sarkozy ja igaüks meist eelistanud, et silmapiir oleks selgem institutsioonilisest seisukohast, aga ma arvan, et see on täpselt see selle raske aja jooksul, et me saame näha poliitilist võimekust ja mõõta tugeva poliitilise tahte täit tähtsust.

Ma pooldan seda demokraatlikku poliitilist arutelu. Olen öelnud palju kordi, et me peame poliitiliselt tunnustama erinevusi ja mitmeid seisukohti, mis eksisteerivad, näiteks siin parlamendis. Me peame teadma, kuidas väljendada neid erinevusi, sest Euroopa erineb riiklike poliitiliste süsteemide poolest. Meie demokraatlikus rahvussüsteemis, iga kord kui toimub poliitiline arutelu, isegi kui see mõnikord on väga pingeline, ei sea me kunagi küsimuse alla riigi legitiimsust, kuigi väga sageli Euroopas need meie hulgast, kes on Euroopa poolt, esitavad jõuliselt neid vastuväiteid, peame me vastu astuma neile, kes on Euroopa vastu ja kes ilmutavad igat liiki populismi, et kahjustada meie institutsioone ja kompromiteerida seda suurepärast rahu ja solidaarsuse projekti, mis on Euroopa projekt.

(Aplaus)

Sel põhjusel peame me tõepoolest suutma väljendada kõiki neid seisukohti, aga samal ajal tugevdama Euroopa pooldajate leeri selle eriti raske aja jooksul. Väljendugem selgelt, meil on Euroopa valimised 2009. aasta juunis. Kui erinevad Euroopa poliitilised jõud ja Euroopa institutsioonid ei tööta käsikäes konstruktiivse seisukohaga, anname me põhjendused neile, kes ekstremistlikult, tahavad ära kasutada populismi, ksenofoobiat ja natsionalismi luues seose natsionalismi ja kodumaa vahele, mis on viga. Veelgi enam, ma tsiteerin sageli suurepärast Prantsuse kirjanikku, kes ütles: „Patriotism on armastus oma rahva vastu; natsionalism on teiste vihkamine.”

Me võime armastada oma kodumaad ja samal ajal veendunult kaitsta meie Euroopa projekti, nagu president Sarkozy äsja ütles. Seetõttu loodan ma, et arutelu, mis leiab aset järgmise kuue kuu jooksul tugevdab nii Euroopa institutsioone kui ka meie tuleviku-Euroopa projekti.

Ma olen väga huvitatud vastama erilisele küsimusele. See on ainus eriline küsimus, mis minult küsiti, ja loomulikult jätan ma ülejäänu president Sarkozyle, kes on paremal positsioonil kui mina nendega tegelemiseks. See eriline küsimus oli proua Napolitanolt seoses Euromedi kultuuriprogrammiga.

Ma soovin teile teatada, et praegusel programmil, Euromedi kultuuriprogrammil on selleks aastaks veel 15 miljoni euro suurune assigneering. On tõsi, et aastateks 2009–2010 ei ole veel midagi otsustatud, aga on küllalt suur surve väliste kulude osas, ja nendel juhtudel, ausalt öeldes, mis juhtub, on et kolmandad riigid püüavad priotiseerida kahepoolset koostööd kohalike eelarvete kahjuks. Seetõttu tuleks seda küsimust arutada Euromedi riikidega. Tõepoolest, üks Prantsusmaa algatuse luua Vahemere Liit – mida ma selle tõttu toetasin päris algusest – huvitav aspekt on, et see toob piirkondlikku koostöösse tugevama elemendi.

Mõnikord on minult küsitud, mida lisab Vahemere Liit Barcelona protsessi. Muidugi on see suurema poliitilise asjakohasuse koostisosa ja ühtlasi ka poliitiline täiustamine, eriti tänu iga kahe aasta järel toimuvale tippkohtumisele; aga see on ka mõõde, mille toovad eriomased piirkondlikud projektid ja, nüüd ma ka loodan, väga eriomaste projektidega, millesse me suudame lisada tugevama erasektori mõõtme, kuna me vajame ikka veel rohkem vahendeid.

Niisiis on see eriomane valdkond, millega me tegeleme ja, lõpetuseks tahaksin lihtsalt öelda: „Palju edu, Prantsusmaa, ja palju edu, mu hea sõber president Sarkozy!”

(Aplaus)

  Juhataja. – Tahaksin tänada president Barrosot ja asepresident Jacques Barrot’d selle eest, et nad on olnud siin ilma vaheajata kolm tundi.

  Nicolas Sarkozy, nõukogu eesistuja. − (FR) Austatud juhataja, tahaksin kõigepealt öelda, et minu arvates, kui kellelgi on au olla nõukogu eesistuja, on loomulik olla parlamendi ees nii mitu tundi, kui parlament soovib, mitte ainult eesistumise esimesel päeval, aga pigem ütlen teile, Euroopa Parlamendi president, ja samuti kõigile fraktsioonide esimeestele ja esimeeste konverentsile, kui tahate, et ma tuleksin eesistumise jooksul teatud aegadel, olen ma teie käsutuses. Teie peate mängima Euroopa institutsioonide mängu.

Euroopa Parlament on parlamentaarse demokraatia süda. Küsimus ei ole kättesaadavuses, küsimus on prioriteetides. Eesistujariik vajab Euroopa Parlamenti ja on seetõttu tema käsutuses.

(Aplaus)

Kui kõnelejad mind vabandavad, tahaksin igaühele mõne sõna öelda. Kõigepealt tahaksin öelda härra Bushill-Matthewsile, et ma olen nende seas, kes arvavad, et Euroopa vajab Ühendkuningriiki. Ma ei ole kunagi olnud üks neist eurooplastest või prantslastest, kes mõtlesid, et me peaksime ettevaatlikult vältima oma briti sõpru. Ühendkuningriik võib tuua Euroopale palju rohkem, kui ta usub, et saab tuua. Ühendkuningriik on värav anglosaksi maailma, ta esindab juhtivat maailmakeelt ja ta on majanduslikult dünaamiline, nagu ta on viimastel aastatel näidanud. Tahaksin öelda meie Briti konservatiividest sõpradele: „Uskuge, et Euroopa vajab teid, et teile on seal koht, ja et kui brittidel on üks jalg sees ja teine väljas, siis nõrgendab see Euroopat.” Ühendkuningriik on suur riik. Ta ei pea midagi kartma Euroopast ja Euroopa ootab Ühendkuningriigilt paljut.

Härra Pognantile, kes nägi sügavale minu sisse ja seepärast sai aru, et ma armastan poliitikat ja et parlament on natuke mu aia moodi, tahaksin ma öelda, et jah, parlament on koht demokraatia jaoks, ja ma ei austa ega mõista neid poliitilisi juhte, kes meeleldi ei väljenda ega kaitse oma ideid parlamentaarse demokraatia hällis. Ma loodan, et teie märkuses oli pigem kahetsusalge, kui ülemäärane vaateviis tööturu harmoneerimiseks.

Sama kehtib ka härra Désiri kohta – ma olen täielikult teiega, ma olen täieliku harmoniseerimise vastu, kuna inimesed keelduksid sellest. Siiski, miinimumeeskirjad tööturu kontekstis, ühtse majandusturu kontekstis, on täiesti loomulikud.

Las meile kõigile saavad teatavaks raskused. Võtame näiteks Austria, mida juhivad sotsialistlik peaminister ja valitsus; nemad ütlevad teile, et pensioniiga on 65, ja oma panuse andmise periood 45 aastat. Te olete teadlikud, kui paljude raskustega ma kokku põrkasin tuues panuse andmise perioodi 40 aastani, ja ma ei võitnud otsekohe Prantsuse Sotsialistliku Partei toetust.

Seega selgitage mulle, kuidas on võimalik, et kui mul oli nii palju raskusi 40aastase panuse andmise perioodi kindlustamisel Prantsusmaal, vajan ma üksnes kuut kuud Euroopa presidendina, et eelistatavalt lõpule viia 45 panustamisaastat Austrias ja 40 Prantsusmaal? Kuidas seda saab teha? On pikk tee unistusest tegelikkuseni, aga see vahest ongi erinevus Prantsuse Sotsialistliku Partei ja Euroopa Sotsialistliku Partei vahel. Mõnikord ma tunnen isegi suuremat lähedust Euroopa Sotsialistliku Parteiga kui Prantsuse Sotsialistliku Parteiga; ma tunnistan oma süüd ja loomulikult vabandan selle pärast.

(Mikrofoniväline vahelesegamine härra Schulzilt)

  Juhataja. − Nii ei lähe. Teie ei otsusta, kes kõneleb. Sõnavõttude aega ei saa jagada Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni ja nõukogu eesistuja vahel. President Sarkozy, kas te olete nõus lubama härra Schulzil küsimuse esitada? Kui nii, siis ma annan talle sõna.

  Nicolas Sarkozy, nõukogu eesistuja. − (FR) Lugupeetud president, jah, eeldades, et ma ei satu kogu saksa arutelu risttule alla.

  Martin Schulz (PSE). – (DE) Palju tänu, austatud juhataja, te olete väga lahke. President Sarkozy, see on tore, et te tahate sel kujul sotsialismile läheneda. Pärast seda, kui te äsja oma kõnes nii tugevalt saksa sotsiaaldemokraatide positsioone toetasite ja jäite eriarvamusele kantsler Merkelist, teen ma teile järgmise ettepaneku. Kui te end Euroopa sotsiaaldemokraatias hästi tunnete, tulge siis kõigepealt Saksa sotsiaaldemokraatiasse ja siis me lähendame teid tasapisi Prantsuse sotsiaaldemokraatiale ja lõpuks saab teist päris hea seltsimees.

  Juhataja. − Härra Schulz, siin on vähem tegemist lahkusega ja rohkem kodukorrast kinnipidamisega – ja sellest me ju tahame Euroopas kinni pidada.

  Nicolas Sarkozy, nõukogu eesistuja. − (FR) Austatud juhataja, te näete, et mul on juba sotsialist paremal pool, aga ruumi on sotsialistile vasakul.

(Aplaus)

Nagu te teate, daamid ja härrad, ma ei arva, et me raiskame aega, kuna ma arvan, et demokraatia Euroopa tasandil võib olla vaba vägivallast, mida mõnikord esineb riiklikul tasandil. Euroopa tasand võimaldab igaühel natuke taganeda valimisrutiinist, mis on jõhker, sageli ebaõiglane ja alati keeruline. Lõpuks, fakt, et me võime sellisel foorumil, nagu teie oma, rääkida naeratades ja üksteist austades, on võib olla ka midagi, mis julgustab inimesi Euroopa ideaali soojemalt suhtuma ja tegema selle nende omaks. Igal juhul ma ei näe, et see oleks raisatud aeg, ja ma tahaksin, et härra Poignant ja härra Schulz oleksid selles kindlad.

Proua De Sarnez’l on üsna õigus. Me peame muutma oma arengupoliitikat, tehes toiduaineid tootva põllumajanduse prioriteediks. See on täiesti oluline, et Aafrika riikidel on vaja vahendeid, et saada majanduslikult sõltumatuks toidu mõttes, ja kahtlemata tuleb osa rahast, mis me oleme määranud suurte infrastruktuuride arendamiseks, investeerida põllumajanduslikesse väikeprojektidesse. Selles osas jagan ma täiesti teie arvamust.

Ühtlasi kutsusite te mind üles kaitsma Euroopa visiooni. Ma jagan seda ambitsiooni. Ma loodan, et te olete piisavalt lahke, et anda mulle nõu selle visiooni sisu osas. Te olete taas suurepäraselt teadlik, et mingi isikustatud suure ideaali ja igapäevaelu tehniliste küsimuste vahel on meie kõigi jaoks probleem pidevalt otsustada, mida teha suurte ideedega, mis mõnikord ületavad igapäevaelu raskused, mida meie kodanikud kogevad, ja mida teha tehniliste küsimuste lahendamiseks, mis mõjutavad nende igapäevaelu. See pole nii lihtne, aga ma proovin kätt igal juhul.

Vastuseks teile, härra Crowley, jah, me peame arenema, et ära hoida ebaseaduslikku sisserännet. Veelgi enam, igaüks teab, et parim vastus sisserändeküsimusele on areng. On 475 miljonit noort alla 17aastast aafriklast ja on 12 km Gibraltari väina Euroopa ja Aafrika vahel. Aafrika katastroofid saavad Euroopa katastroofideks, pole tõkkeid ega piire, mis sellele vastu suudaks panna. Sellepärast vajame me tõepoolest arengupoliitikat. Jällegi on väga raske otsustada mitmepoolsuse ja kahepoolsuse vahel. See on tähtis teema ja ma kavatsen pühendada sellele palju tähelepanu.

Härra Irujo rääkis keelelisest mitmekesisusest. Olen täiesti sama meelt, kaasa arvatud – ja ma mõistan, et teile ei meeldi väljend „piirkondlik keel” – ametlike keelte osas. Ma olen nende seas, kes arvavad, et kui me aitame kõiki eelautonoomia või iseseisvusilminguid, andes neile piirkondlike keelte kaitsmisel monopoliseisundi, oleks see väga tõsine viga. Ma räägin Korsikast Prantsuse Vabariigis, kus inimesed on korsiklased, kes armastavad Korsikat ja kes räägivad korsika keelt oma külades; aga see ei ole oht rahvuslikule ühtsusele. Seepärast on keeleline mitmekesisus minu silmis sama tähtis kui kultuuriline mitmekesisus, ja igal juhul ei ole mingit kultuurilist mitmekesisust, kui on ainult üks keel.

Härra Farage, mulle meeldis teie kõne väga, aga ma kavatsen teile öelda ühte asja: britid olid üsna õnnelikud, et ma sulgesin Sangatte'’i kuna tegelikult olin mina see, kes Sangatte’i sulges, ja need olite teie, kes palusid mul seda teha. Isegi kui te olete britt, kes armastab oma riiki, ei saa te lahendada kõiki selle sisserändeprobleeme, ja ma pean teile ütlema, et Prantsusmaa ei kavatse olla Ühendkuningriigi piirivalvur. Lubage mul öelda, et on väga hea öelda: „Oma riigis ei taha ma ID kaarte ja ma ei taha ühist sisserändepoliitikat”, aga see ei takista teil rõõmustamast selle üle, et välismaalased, kelle paberid ei ole korras, peatatakse Prantsusmaal, nii et nad ei tule teile Ühendkuningriiki. Täpselt nagu Prantsusmaa, ei saa ka Ühendkuningriik üksi hakkama.

Tahaksin lisada, härra Farage, et ma austan poolakaid, aga teie ei olnud mu kabinetis Lissaboni lepingu üle peetavatel läbirääkimistel koos hulga kolleegidega. Me olime Brüsselis ja kes olid mu kabinetis? Mitte peaminister Tusk, kuna sel ajal oli peaministriks härra Kaczynski vend. Seal oli president Kaczynski ja ma ütlen üht: ta on mees, keda ma usaldan ja ta on mees, keda ma austan. Kui Euroopas on millelegi alla kirjutatud ja siis seda ei respekteerita, ei ole enam ka Euroopat, ei ole üldse mitte midagi, pole ka läbirääkimisi. Kui keegi pühendub oma maa esindamisele Brüsselis, siis peab ta sellele tööle pühenduma ka kodumaal.

(Aplaus)

See on täiesti lugupidav poolakate suhtes: härra Farage, ma arvan, et ma kaitsesin Poolat. President Barroso võib seda öelda paremini kui keegi teine. Me vajame Poolat, aga me vajame ka ausõna pidamist, kui see on antud.

Proua Sudre, aitäh toetuse eest. Ma nõustun täielikult teie analüüsidega ja tänan teid siiralt selle eest. Härra Rasmussen, kes nagu ma aru sain, oli Rasmussen I, ja mulle on selge, kes on Rasmussen II, ma tahaksin öelda, et Taani on hea näide riigist, kes suutis edasi liikuda, ja see võimaldab mul vastata kõigile Iiri teemal kõnelejatele.

Muidugi ei tohi me sundida iirlasi ja me peame neid austama, aga meil peab olema julgust öelda oma Iiri sõpradele: „teie peate samuti austama teisi riike, kes ratifitseerisid Lissaboni lepingu. Me ei peta teid, aga võtke arvesse, et ka teistel on arvamus avaldada ja mingist punktist peame me leidma ühise raja. Euroopa ei taha jätkata ilma teieta, aga Euroopa ei saa peatuda vaid teie pärast.” Ma ütlen seda kogu lugupidamisega riigi vastu, kes hääletas vastu.

Meie, prantslased, oleme põhjustanud teile märkimisväärselt probleeme ja raskusi, aga mingist punktist peame me sellest olukorrast välja saama, kus igaüks vaatab teist ja ootab, et keegi teine võtaks algatuse enda peale. Prantsusmaa eesistumine, koos komisjoni eesistumise ja Euroopa Parlamendi eesistumisega peab olema algataja. Pärast seda ütlevad mõned „jah” ja mõned ütlevad „ei”. Isiklikult arvan ma, et lahendus on olemas, aga kindlasti mitte status quo säilitamises või ütlemises „me ootame ja laseme ajal tegutseda”. Isiklikult arvan ma, et aeg töötab meie vastu, et Euroopa on juba aastaid oodanud ja pole enam mõtet kauem oodata. Me leiame lahenduse; ma olen selles veendunud, täpselt nagu taanlased leidsid.

Proua Mehrin, ma olen väga liigutatud teie hinnangust „naiste mees”. Ma jätan selle sisu teie teada; ma ausalt öeldes ei tea täpselt, mida see tähendab ja ma olen ettevaatlik, et mitte minna seda rada, kuna mulle ei meeldiks, kui te mind valesti mõistate. Ma tean, et mitmekiiruseline Euroopa on olemas. Kõigil meist ei ole eurot ja kõik me pole Schengenis. Siiski, lõpuks, enne, kui me ehitame mitmekiiruselise institutsioonilise Euroopa, tahaks ma, et me püüaks kõik koos seda teha. Ärge kritiseerige eesistumist ambitsiooni eest võtta kõik kaasa, kuna kui me juba enne alustamist, proua, ütleme: „Igal juhul pole sellest midagi, las see jääb nii”, siis ühel päeval peame me läbirääkimisi brittidega sotsiaalse erandi üle, järgmisel peame läbirääkimisi iirlastega institutsioonilise erandi üle, ja järgmisel peame läbirääkimisi erandi üle poolakatele. Siit punktist kardan ma, et me sattume olukorda, kus kõik riigid, üsna õigustatult, küsivad erandit, ja kus siis on Euroopa Liit? Kus on see projekt, mille ristisid asutajad? Seda ma tahangi öelda. Võib olla peame me sellesse punkti jõudma, aga ma tahaksin, et me jõuaksime sinna pärast seda, kui me oleme püüdnud kogu perekonna kaasa võtta.

Tahaksin samuti öelda neile, kes on mures Horvaatia pärast, et loomulikult olen ma selle poolt, et me jätkaksime läbirääkimisi, ja ma arvan, et oleks suur viga sulgeda Euroopa uks Balkani riikidele, sest Balkani riigid vajavad rahu ja demokraatiat, mille Euroopa Liit saab neile tuua, aga ma ei pöördu tagasi Lissaboni arutelu juurde.

Tahaksin öelda härra Bielanile, et ma ei soovi Iirimaad ähvardada; pealegi ei suudaks ma seda teha ja mulle pole isegi pähe tulnud seda teha. Ma lähen sinna ja kuulan, aga samal ajal peavad kõik mõistma, et küsitluste kohaselt ütleb 80% inimestest, et nad on Euroopa pooldajad; me ei saa siiski töötada koos nendega ilma neid ähvardamata.

Kütuse käibemaks on Prantsusmaa ettepanek; ma ei taha seda kellelegi kaela määrida. Tahaksin lihtsalt juhtida teie tähelepanu sellele, et ma olen veendunud, et naftahind jätkab tõusmist. Meil peab olema julgust seda oma kaaskodanikele öelda.

Igal aastal väheneb naftatootmine 3%, kuna varud on ammendatud, ja naftatarbimine suureneb 2 kuni 3% esilekerkivate riikide tõttu. Minu mõte on lihtsalt, et käibemaks on maks, mis on hinnaga proportsionaalne. Kui homme on naftahind 175 dollarit barreli eest, kas me suudaksime jätkata ilma midagi ütlemata, kogudes 20% maksu plahvatuslikelt naftahindadelt? See on küsimus, mida ma küsida tahan. Koos komisjoni juhtidega teeme sellest ettekande oktoobris. Ma püüan seda tõugata oma veendumuste suunas ja me näeme, milline on tulemus.

Ukraina osas tuleb tippkohtumine ja me liigume asjaga edasi. Me peame julgustama Ukrainat demokraatia teel ja me peame tooma ta Euroopale lähemale. Ukraina ei ole tähtsusetu, seal on 42 miljonit elanikku. See ei ole väike otsus. Praeguseks oleme assotsiatsiooni punktis, aga igaüks, kes jalutab Kiievi tänavatel, võib näha, et see on Euroopa pealinn.

Härra Langen, tahaksin teid tänada komplimentide eest, mis mind tõepoolest liigutasid. Mulle meeldis osutamine Tony Blairile. Ma ei tea, kas see oli põhjus, et te tegite viite, aga ma arvan, et Tony Blair on üks riigimeestest, kes on teinud Euroopa jaoks palju, ja palju oma riigi jaoks, ja ausalt, ma ei tea, kas ta oleks vastu, et ma seda ütlen, aga minu arvates taastas ta paljudes valdkondades usu ja jõu briti poliitilisse debatti ja Euroopa poliitilisse debatti. Ma arvan, et Euroopas vajame me juhte ja et omal ajal oli Tony Blair vaieldamatult üks nendest juhtidest.

See märgistab mu rohkem vasakpoolsena, ehkki ma pole eriti täheldanud härra Blairile suunatud komplimente sellelt poliitiliste jõudude poolelt.

Jah, härra Goebbels, teised peavad tegema jõupingutusi, ja see on täielikult küsimus, mis tõstatakse kliimamuutuse läbirääkimistel, aga Euroopa peab olema eeskujuks. Ma ei ole seda öeldes naiivne. Ma arvan, et me oleme usaldusväärsemad, kui me tegeleme sellega, mida me jutlustame. Mõned võivad öelda, et on parem oodata. Isiklikult arvan ma, et me peame võtma riski ja tegutsema. Põhimõtteliselt, härra Goebbels, minu poliitiline filosoofia on, et pole midagi hullemat mittetegutsemisest. Kõige halvem risk on mitte riskeerida.

Härra Cavada, teil on üsna õigus, me peame vastama neile hirmudele. Tänan teid toetuse eest.

Vahemere Liidu osas tahaksin öelda, et mul ei ole mõttes, järgides president Barrosot, Barcelona protsessi kritiseerida. Siiski tahaksin öelda ühte asja. Barcelona oli väga hea idee, aga Barcelona tippkohtumisel oli üks probleem. Nii palju kui mina mäletan, oli seal vaid üks Araabia riigipea, peaminister Abu Mazen. Kuidas teie arvates saab luua Vahemere Liidu, tuues põhja ja lõuna kalda teineteisele lähemale, kui lõuna omad ei tule?

Pariisi tippkohtumisel, ma usun, kuigi Bernard Kouchner võib mind hiljem parandada, et osalevad kõik Araabia riigipead. See võib olla väike erinevus, aga minu jaoks on see põhjapanev.

Tahaksin samuti öelda härra Zahradile, et küsimus ei ole Lissaboni lepinguga seoses kriisi tootmises, aga me ei tohiks käituda ka nii, nagu poleks midagi juhtunud. Me ei tohi dramatiseerida, aga samal ajal on siiski murettekitav, et viimased kolm referendumit Euroopa Liidus lõppesid „ei” tulemusega, mis oli kindlasti muudel põhjustel, aga jääb faktiks, et vähimalgi määral ei ole see eriti julgustav märk.

Ma ei vasta proua Napoletanole, sest president Barroso andis teile hea vastuse.

Härra Sánchez-Neyra, jah, meile on vajalik ka osalus Euroopa sporditasandil ja ma arvan, et me võidaksime sellest, kui olümpiamängude statistika ei loetleks ainult riike nimepidi, vaid kui seal oleks ka spetsiaalne sektsioon Euroopa medalite kohta. See oleks võimalus näidata, et ka meie osaleme Euroopa spordimaailmas.

Härra Désir, ma vastasin teile seoses standarditega tööturul. Seoses sotsiaalpoliitikaga on meil kuulus debatt. 35tunnisest nädalast ei piisa, et võita valimisi, või tõelise sotsiaalpoliitika jaoks. Ma tahaksin lisada, et põhjus, miks ma nägin nii palju vaeva automaatse, paindumatu 35tunnise nädala koodi ületamiseks Prantsusmaal, oli täpselt Euroopa harmoniseerimise nimel, kuna mitte ükski teine riik ei ole teile sellel rajal järgnenud. Mitte ükski. Mitte ainuski. Kaasa arvatud Euroopa sotsialistlikud valitsused. Mul on hea meel teid üles kutsuda sotsiaalse harmoneerimise teele, kuid ma tahaksin enda Prantsuse sotsialistidest sõpradele öelda, et sotsiaalse harmoneerimise juurde ei kuulu selliste ideede toetamine Prantsusmaal, mida keegi teine Euroopas ei toeta, kuna see oleks erandlik ja meie maa kannataks selle tulemusena.

Tahaksin tänada härra Buzekit Poola Euroopa pühendumuse eest. Ma ei ole mitte kunagi kahelnud Poola Euroopa pühendumuses. Poola on üks kuuest suurima rahvaarvuga riigist Euroopas, ja see on täpipealt, miks ma ütlesin president Kaczynskile, et me vajame ta allkirja, kuna Poola ei ole lihtsalt üks Euroopa riik. Ta on äärmiselt tähtis, ta on sümbol ja loomulikult me peame taandama institutsioonilise kriisi üksnes Iirimaa küsimusele.

Härra Barón Crespo, Doha, jah, ma ütlesin seda president Barrosole, ma ütlesin seda Gordon Brownile, aga lühidalt, Doha, aga mitte iga hinna eest. Tahaksin kaitsta kahte ideed, mis on mulle lähedased. Kõigepealt, mulle on öeldud, et kui ei ole kokkulepet, ei ole majanduskasvu. Vabandust, aga kokkulepet ei ole seitse aastat, ja kuus aastat on maailm kogenud enneolematut majanduskasvu. WTO leping on parem kui lepingu puudumine, aga ei või öelda, et ilma lepinguta ei saa olla majanduskasvu. Kuus aastat on meil olnud majanduskasv.

Teiseks, mida president Barroso, Kanada peaminister ja isegi Angela Merkel praegu ütlevad, on, et see pole piisavalt hea. Brasiilia ei tee mingeid jõupingutusi tollitõkete alandamiseks tööstuses, ei ole jõupingutusi teenuste osas. Ühtlasi mida võib öelda Hiina turu sulgemise kohta? Sellest vaatepunktist ei ole mingit Prantsusmaa erandit. Esiteks, nõukogu eesistujana pean ma lojaalselt kaitsma liidu seisukohta. Siiski, liidu seisukoha mõistes, ei ole ma kuulnud kedagi, isegi mitte Briti valitsust, ütlemas, et leping tuleks allkirjastada läbirääkimiste praeguses etapis. Seetõttu oleme me Euroopas üksmeelsed, isegi kui see ei ole samal põhjusel, öeldes, et kui asjad seisavad, ei ole see piisavalt hea; et Euroopa on teinud kõik jõupingutused ja ta ei saa jätkata jõupingutuste tegemist, kui teised maailma piirkonnad ei ole pühendunud edasiliikumisele. Sellest vaatepunktist arvan ma, et me kõik oleme ühel meelel.

Tahaksin öelda härra Zappalàle, et tänan teda toetuse eest Euroopa sisserändepoliitikale ja proua Gurmaile, et ma arvan, et võrdsus meeste ja naiste vahel on väga tähtis, aga ma ei tea, kas tema märkus oli ka mulle suunatud. Igal juhul on fakt, et ta on ungarlane, juba vaieldamatu eelis.

Tahaksin härra Varvitsiotisele öelda, et ma tean suurepäraselt, Euroopa identiteedikriisist ja võib olla ühtlasi, et Euroopa Parlament võiks aidata kõiki institutsioone selles küsimuses. Härra Pöttering, miks mitte kujutleda tõelist debatti teemal, mis on Euroopa identiteet? See Euroopa identiteedi teema on pigem Euroopa parlamentaarse debati teema kui riigipea või valitsuse teema. Vahest võiks Euroopa Parlament isegi organiseerida debati sellel teemal ja sel juhul me tuleksime ja avaldaksime oma arvamust. Isiklikult arvan ma, et on rohkem parlamendi roll määratleda Euroopa identiteeti kui valitsuste roll, kes loomulikult tegelevad igapäevase juhtimisega igaüks oma riigis. Kui tõepoolest on koht, kus Euroopa identiteet tuleks määratleda, ma arvan, ja ma loodan, et president Barroso on sama meelt, ei ole see Euroopa Ülemkogus või komisjonis, vaid eelkõige Euroopa Parlamendis.

Tahaksin vastata härra Karasele, kes ütles, et ma pean olema diplomaatiline. Jah, ma sain aru, ma püüan olla diplomaatiline. Ma loodan, et ta omalt poolt ei seadnud kahtluse alla, kas mu temperament takistab mul diplomaatiline olla. See pole lihtsalt küsimus olemisest nõrk, kuid siiski tark või jõuline, kuid siiski saamatu. Vahest on isegi võimalik olla nii jõuline kui osav, aga igal juhul, tänan, et annate mulle võimaluse seda näidata.

(Vali aplaus)

  Juhataja. − Suur tänu, president Sarkozy. Ma olen olnud Euroopa Parlamendi liige 29 aastat ja ma ei suuda meenutada korda, kui nõukogu eesistuja veetis kolm ja pool tundi meiega arutledes ja vastas igale kõnele. Me ootame teie järgmist külastust.

Sellega on see päevakorrapunkt lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma usun, et Prantsusmaa võttis Euroopa Liidu eesistumise üle otsustaval hetkel, kui Euroopa otsib kohaseid vastuseid arvukatele strateegilise loomuga väljakutsetele.

Prantsusmaa ülesanne on tagada Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi järjepidevus, keskenduda energiavaldkonnale ja konsolideerida Euroopa Liidu turvalisus- ja kaitsepoliitika. Ma väljendan oma toetust neile Prantsusmaa eesistumise prioriteetidele ja ma loodan, et nende rakendamine on edukas.

Väliskomisjoni liikmena ja Musta mere koostöö raportöörina tahaksin ma keskenduda olulisele aspektile, mida tuleks ELi välispoliitikas edendada. Ma tervitan Prantsusmaa algatust konsolideerida Euroopa naabruspoliitika, aga ma nõuan tungivalt, et ida mõõde saaks sama suure tähelepanu ja kaasahaaratuse osaliseks kui Vahemere mõõde.

Seda eesmärki tuleb kohaldada nii kahepoolsetes suhetes, ELi tulevaste lepinguliste suhete läbirääkimiste kontekstis, kui mitmepoolsetes suhetes Musta mere sünergia raames.

Lõpuks, Prantsusmaa võtab ELi eesistumise üle kultuuridevahelise dialoogi aastal ja peaks edukalt jätkama tegutsemist selles vallas.

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Tahaksin kõigepealt tervitada nõukogu eesistuja Nicolas Sarkozy pühendumust Euroopa asjadesse ja tema visiooni praegu Euroopa Liidu ees seisvatest väljakutsetest.

Ma toetan poliitilist avaldust, et uued Lissaboni lepingul põhinevad institutsioonid on olulise tähtsusega ja ilma nendeta oleks vastutustundetu ette näha edasisi ühinemisi. Tulemuste Euroopa peab arvesse võtma kodanike ootusi ja näitama, et ta ise on lahendus, mitte probleem.

Ma toetan ideed piiridel sellise mehhanismi olemasolust, mis võimaldab õiglast ja moonutamata konkurentsi, võttes arvesse keskkonnameetmete mõju ühenduses energia- ja kliimaküsimustega.

Euroopa seadusliku sisserände poliitika prioriteet on samuti inimlik, majanduslik ja sotsiaalne hädavajadus. Tahaksin õnnitleda Brice Hortefeux’d suurepärase töö puhul Euroopa sisserändepaktiga.

Seoses Euroopa kaitsega võimaldab presidendi vapper seisukoht meil edasi liikuda selle raske küsimusega, eriti kaasates sõdurid kõigist rahvastikest, ja toetades Euroopa relvatööstuse esilekerkimist.

Presidendil on õigus, kui ta toetab ühist põllumajanduspoliitikat, mis pole kunagi vajalikum olnud.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada parema poliitilise dialoogi vajalikkust EKPga, eesmärgiga omada majandusjuhtimist, mis vastaks praegustele globaalsetele nõudmistele.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Aitäh, austatud juhataja. Ma tahaksin anda president Sarkozyle oma parimad soovid tema tööks, kui ta võtab vastutuse nõukogu saatuse eest kuueks kuuks. Kahjuks kogunevad ELi tuleviku kohale pilved: paradoksaalne Iiri hääletustulemus (Iirimaa on saanud „Keldi tiigriks” tänu ELi rahastamisele), valitsuskriis Austrias, Poola presidendi avaldused on kõik murettekitavad märgid. Me peame leidma jõudu ja oskusi, et taasalustada Euroopa teed, mis peab taaselustama kodanike entusiasmi ja emotsioone, kes siiani tajuvad ELi kui midagi kauget ja üsna raskesti mõistetavat. Kasutan ühtlasi võimalust pakkuda eesistujale väljakutset: et tuua kodanikud ELile lähemale, tuleb välja saata konkreetseid signaale. Oleks suurepärane, kui Prantsusmaa president suudaks alustada tõsist debatti, et lahendada parlamendi kahe asukoha küsimus: me võiksime koondada kogu tegevuse Brüsselisse ja vältida igakuist Strasbourgi kolimist (kus asupaika võiks kasutada muudeks eesmärkideks, näiteks tehnoloogilise tipptaseme keskuse jaoks): see „reis” tõepoolest esindab tohutut ja õigustamatut finants- ja energiaressursside raiskamist.

  Ivo Belet (PPE-DE), kirjalikult. – (NL) Eesistujariik Prantsusmaa on seadnud õiged prioriteedid, näiteks kliima, sisseränne ja kaitse, aga ma tahaksin keskenduda ühele aspektile, mis saab vähem tähelepanu, aga on siiski äärmiselt tähtis meie noortele ja kogu spordisektorile Euroopas.

Prantsusmaa eesistumine toetab „kuus pluss viis” reeglit spordis: piirangut võõrmängijate arvule. Eesmärgid on head: kohustada klubisid investeerima rohkem oma endi noorte treenimisse ja nõndaviisi ühtlasi liikudes mõnevõrra konkurentsivõimelise tasakaalu taastamise suunas. Parlament on 100% sama meelt.

Järelikult kuulub meie toetus „kodus kasvanud” reeglile, mis – ehkki tagasihoidlikumalt – peab silmas samu eesmärke. Küsimus on, kas kuus-pluss-viis-reegel on teostatav Euroopa tasandil. See satub vastuollu tööliste vaba liikumisega ja seda saab kohaldada vaid siis, kui tehakse erand ELi lepingust, ja me oleme kaugel sellest tegevuskursist. On kaheldav, kas Euroopa Kohus aktsepteeriks kunagi seda, isegi spordi kohta käiva uue artikli valguses Lissaboni lepingus.

Meie parlamendis tahame ühineda lahenduse otsimiseks, mis tooks kasu Euroopa jalgpallile. Me lihtsalt nõuame usaldusväärset lahendust, mis ei kihutaks jalgpalli kaosesse. Keegi ei vaja Bosman Mark 2.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) President Sarkozy veetis umbkaudu kolmandiku oma kõnest Lissaboni lepingut kaitstes ja järjepidevas Iirimaa survestamises ja šantažeerimises, unustades, mida ütlevad Euroopa Liidu eeskirjad uue lepingu jõustumise kohta – ratifitseerimine kõigi liikmesriikide poolt. Hästi, kui suurem osa iirlastest lükkas selle tagasi, siis seisame Lissaboni lepinguga paigal. Ratifitseerimist ei peaks jätkama. Lissaboni lepingu ratifitseerimise nõudmine on ebademokraatlik suhtumine.

Teine prioriteet on sisserändepoliitika süvendamine, kus tagasipöördumisdirektiiv, teisiti tuntud ka kui häbiväärne direktiiv, jääb välja, kuna selles hüljatakse põhilised inimõigused ja koheldakse illegaalseid sisserändajaid kui kurjategijaid, mitte kui inimesi, kes on põgenenud nälja eest oma riigist, otsides paremat tulevikku endale ja oma perekondadele.

Sotsiaalvaldkonnast on täiesti mööda vaadatud. Ta on teadlik vastuseisust ettepanekule muuta tööaja direktiivi ja ettepanekutele, mis nõukogu heaks kiitis ja saatis Euroopa Parlamenti, mille eesmärk on nõrgendada tööõigusi, avada uks pikemale keskmisele töönädalale kuni 60–65 tunnini, tööhõivepiirangute kaotamine ja madalamad palgad.

  Bogdan Golik (PSE), kirjalikult. – (PL) Tahaksin väljendada lootust, et kuut kuud Prantsusmaa eesistumist tähistatakse viljaka, tulemusrikka tööga ühendatud Euroopa kõigi kodanike heaks.

Sellega seoses tahaksin rõhutada Euroopa Ühenduse põllumajanduse märkimisväärset tähtsust. Näiteks Poolas töötas 2005. aastal üle 17% töötavatest inimestest põllumajanduses. Põllumajandusküsimus on liikmesriikidele kaudse tähtsusega – siin mõtlen ma peamiselt toiduga varustatuse probleemi maailmaturul tõusvate toiduainehindade kontekstis.

Ma loodan, et eesistujariik Prantsusmaa toob lahenduse mitmetele vaidluse all olnud küsimustele, mis on seotud Euroopa põllumajandusmudeliga. Euroopal ei ole nii head kliimat ja põllunduslikke tingimusi, et loobuda oma kõigi talunike toetamisest. Liha, piima või teravilja tootmise kulud jäävad meie kontinendil alati kõrgemaks kui Lõuna-Ameerikas, Ühendriikides või Austraalias. Me peaksime meeles pidama, et ka need riigid toetavad oma talunikke.

Minu seisukoht on, et kõrgemad põllumajandustoodangu hinnad loovad Euroopa põllumajandusele arenguvõimaluse. Siiski on oht, et lisasissetuleku lõikavad ära vahendusettevõtted; teiste sõnadega, toiduhindade tõus põhjustab ebaproportsionaalset põllumajanduse tootmismeetodite kulude tõusu. Tulemuseks on, et lisasissetuleku neelavad vahendusettevõtted.

Põllumajandus on jätkuvalt tähtis majandussektor. Tingimused, mille alusel see praegu toimib, on muutunud, aga peamised prioriteedid – kohase sissetuleku tagamine talunikele ja toiduga varustamine – on ikka samad.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Pärast seda, kui Sarkozy puistas oma rahvale puru silma, väites, et ta austab 2005. aastal läbi viidud referendumil, millega lükati tagasi „Euroopa põhiseadus”, väljendatud tahet, samal ajal jätkates „minilepinguga”, mis põhimõtteliselt kasutas tagasilükatud lepingu sisu muutmatul kujul, esitades seda teises vormis ja vältides edasist referendumit, leiab ta nüüd end vastutamas Angela Merkeli algatatud protsessi eest, mis tuleb öelda, on katse veel kord peale suruda föderalistlikku, neoliberaalset, militaristlikku lepingut, mis juba kolm korda on tagasi lükatud.

Kapitalismi süvenevast kriisist, suurest ärist ja ELi suurtest jõududest, eriti räägin Prantsusmaast ja Saksamaast, näitavad „väljapääsu” rühkides edasi föderalistliku, neoliberaalse ja militaristliku poliitikaga ja see aluslepingu eelnõu otsib võimalust ühendada „superriigi” asutamine, et kindlustada imperialistlikud sekkumismehhanismid tihedas koostöös USA ja NATOga.

Niimoodi toimides kuhjatakse survet ja väljapressimist (laienemine, kahekiiruseline EL jne). Kurt, loll ja pime iirlaste väljendatud tahte vastu, teeb EL põrandaalust tööd viimatimainituga, et korraldada uus referendum 2009. aastal isegi enne Euroopa Parlamendi valimisi.

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – (HU) Üks Prantsusmaa eesistumise kõige tähtsamaid ülesandeid on kooskõlastada liikmesriikide kliimamuutusega seotud kohustusi. On väga oluline, et me vähendaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid Euroopa Liidu tasandil. See saab toimuda siis, kui me võtame tõsiselt Kyoto protokolli ning vähendame selle sätetega kooskõlas heitkoguseid pidevalt ja oluliselt võrreldes võrdlusaastaga 1990.

See oleks muidugi skandaalne, kui liikmesriigid, kes ajavahemikul 1990–2005 mitte ei vähendanud, vaid suurendasid oma heitkoguseid, saavad nüüd Euroopa Liidult selle eest tasu ja jätkavad oma soodustuste hoidmist, mis on vastuolus Kyoto protokolliga. Oleks veelgi häbistavam, kui liikmesriike, kes võtavad Kyoto protokolli tõsiselt ja vähendavad oma heitkoguseid ausalt – kaasa arvatud Ungari – karistataks rohkemate piirangutega. Ma loodan, et eesistujariik Prantsusmaa ei nõustu kunagi sellise Kyoto protokolli naeruvääristamisega ja on uute liikmesriikide, sealhulgas minu kodumaa, diskrimineerimise vastu.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Tahan tänada Prantsuse presidenti kõne eest, mis tõstatab paljud ELi põhiprobleemid. On tõsi, et me peame kaaluma, kuidas Euroopa sellest kriisist välja tuua. On väike lohutus, et peaaegu kogu maailm leiab end olukorrast, mis on lähedane kriitilisele. Sellel on oluline majanduslik ja sotsiaalne mõõde. Ma räägin näljaohust maailma paljudes piirkondades, kuna toiduhinnad tõusevad järsult, energiaga varustamisest ja samuti keskkonnaseisundist. Maailma finantssüsteem muutub üha rohkem ebakindlamaks. Miks ma seda rõhutan? Sest me ei tohi olla oma vooruste üle uhked. Peaaegu 500 miljonit ELi kodanikku moodustab vähem kui 8% maailma rahvastikust, ja 40 aasta pärast on see proportsioon vaevu valimiskünniseni – 5%. Meie vaade Euroopale ei peaks kahe silma vahele jätma kõrgemaid väärtusi, mis on seotud Euro-Atlandi tsivilisatsiooni säilitamisega. Ühtlasi on see ka eetiline mõõde.

Igas ELi riigis vajame me kohast hoolitsust perekonnale, mis olles tilluke ühiskond, on samal ajal kogu Euroopa Ühenduse nurgakivi. Me ei tohi lasta sellel oma vaateväljast minema libiseda. Kui me seda teeme, kaotame me kokkupuute, nagu me seda praegu teeme, väärtarvitades sõna „abielu” kohaldades seda ühenduste suhtes, mis ei ole abielu. On tõsi, et me vajame uusi õigusraamistikke, aga need peavad olema sellised, mida inimesed mõistavad. ELi kodanikud on parlamendi, nõukogu ja komisjoni võetud meetmete subjektid. Me üksnes teostame teenust. Täpselt selles valguses vaatame me Iirimaa juhtumit.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Nagu üldiselt oodatud, üheks Prantsusmaa eesistumisaja prioriteediks sai Lissaboni lepingu ratifitseerimise küsimus. Ootamatult enamiku vaatlejate jaoks siiski on Prantsusmaa eesistumise alguses põhiline tegur Poola, või täpsemalt mitte niivõrd Poola kui Poola president Lech Kaczyński. Ma ei mõista väiteid, mida Poola president kasutas Lissaboni lepingu ratifitseerimiseks vajalikele dokumentidele allakirjutamisest keeldumiseks. Lepingu ratifitseerisid seim ja senat. Midagi ei ole juhtunud, mis lükkaks edasi presidendi allkirja lisamise. Näiteks ei ole lepingut esitatud konstitutsioonikohtusse. See paistab lugupidamatusena parlamendi vastu ja on peaministri Donald Taskiga sõlmitud kokkuleppe rikkumine. Ma nõustun eesistujaga, et selle küsimuse iseloom ei ole poliitiline, vaid eetiline. Poola pidas läbirääkimisi lepingu üle, kirjutas selle alla, ja vastavalt rahvusvahelisele õigusele on kohustatud läbima ratifitseerimisprotsessi. Ma loodan ühtlasi väga, et olukord Lissaboni lepingu ratifitseerimise osas muutub varsti ja et suhtumine on oluliselt parem Prantsuse eesistumise lõpus kui see on praegu.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) Austatud juhataja, ma pean lugu nõukogu eesistuja Nicholas Sarkozy selgest soovist vastu võtta auahne suhtumine ELi energia- ja kliimapaketi suhtes ja jõuda konventsioonini sellega seoses Prantsusmaa eesistumise jooksul. Ma loodan, et see ütleb eelkõige, et kliimamuutuse probleem on viimaks poliitika keskmes.

Tahaksin siiski meelde tuletada nõukogu eesistujale selle ülesande tõsidust – heitkogustega kauplemine on väga oluline turuvahend ja mõjutab nii paljusid inimesi, et me ei saa lubada taotleda poliitilist ajakava, mis toimub keskkonna ja säästva arengu kulul. Vastasel korral võib Prantsusmaa jääda lolli olukorda, mille üle ta ei oleks uhke.

Eelmisel kuul korraldasin seminari, kus keskkonnaorganisatsioonid, uurimisasutused ja asutused, mis on mõjutatud heitkogustega kauplemisest, said väljendada oma seisukohti selle majanduslike mõjude kohta. Sõnum, mille ma sain, oli selge: komisjoni ettepaneku tulemuseks on palju kõrgemad kulud ilma võrreldava kasuta keskkonnale. Ma osutan murettekitavale McKinsey analüüsile selles küsimuses. Heitkogustega kauplemist tuleb täiustada. Olukord on tõsine. Me ei saa kasutada hästi toiminud Euroopa tööstust jälle nagu katsejänest, kuna süsteem tegutses räpakal moel. On parem läbi kukkuda teostamisel kui teostada läbikukkumist.

Ma usun, et aja jooksul saavutame hea tulemuse, aga vaja on mõningaid olulisi sätteid. Süsinikdioksiidi heitkoguseid ei saa vältida vagade lootuste ja lubadustega, kui neid ei sätestata direktiivis. Me peame kohustuste vähendamise juures kindlaks, aga protseduur on avatud diskussioonidele. Parlamendis tekkis komisjoni kaalutud alternatiivide suhtes elav vastuseis. Ma palun, et te tutvuksite sellega, eesistuja.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Lugupeetud president, te esitlesite äärmiselt ambitsioonikat programmi, mis ma loodan, et saab edukalt täidetud.

Sisserändepakt on vajalik prioriteet eesmärgiga vähendada illegaalset immigratsiooni ja rajada ühine poliitika seaduslikuks sisserändeks.

Siiski tahaksin rõhutada aspekti, mis te peaksite arvesse võtma, enne kui alustate kavandatud tegevust: pakt peaks hõlmama rida meetmeid, mis võtavad arvesse Euroopa tööturu piiranguid, mida rakendatakse teatud uute liikmesriikide tööliste suhtes.

Kolmandatest riikidest pärit majanduslikule sisserändele on normaalne üle trumbata vaba liikumine riikide vahel Euroopa Liidu sees.

On liikmesriike, kus kehtivad üleminekusätted, mis reguleerivad ELi töötajate pääsu tööturule.

Kui seaduslik sisserändepoliitika jõustub, on oht, et Euroopa kodanikud jäävad ebasoodsamasse olukorda võrreldes kolmandate riikide kodanikega.

Sellega seoses tahaksin õnnitleda Prantsusmaad, kes on astunud esimese sammu selles suunas 1. juulil, kui ta avas oma tööturu nende riikide kodanikele, kes ühinesid 2004. aastal.

Ma loodan, et Rumeenia ja Bulgaaria saavad samasuguse kohtlemise osaks nii kiiresti kui võimalik ja ma ergutan teisi liikmesriike järgima Prantsuse eeskuju.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – Prantsusmaa on enda peale võtnud missiooni juhtida Euroopa tegevuskava kuus kuud keerulises kontekstis, mis tekkis pärast seda, kui Iirimaa lükkas tagasi Lissaboni lepingu.

Prantsusmaa ELi eesistumiskava on ambitsioonikas, aga selles peaks olema arvesse võetud ka elanikkonna ootusi. Viimane Eurobaromeetri küsitlus näitab, et ainult 52% ELi kodanikest peab ELi liikmeks olemist oma riigi jaoks heaks. On vaja strateegiat, et muuta Euroopa kodanikud teadlikeks, et ühised huvid on majanduslikust ja poliitilisest seisukohast palju tähtsamad, kui asjad, mis meid eristavad.

Nähtavasti on Prantsusmaa eesistumisaja prioriteet leida Iirimaa vea tasandamismeetod, sest Euroopa protsess peab jätkuma, aga Nice’i leping blokeerib laienemist.

Mis puutub teise Prantsusmaa ELi eesistumise prioriteeti – ühine põllumajanduspoliitika ja selle ettevalmistamine tulevasteks väljakutseteks – tuleb mainida, et ühtse otsemaksete kava säilitamine on kohaldatav Rumeenias alates 2013. aastast. Ühisest põllumajanduspoliitikast kasusaajana saab Rumeenia sel aastal 735 miljonit eurot Euroopa otsetoetust Rumeenia talunikele.

  Martine Roure (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma piirdun kahe mõttega:

– On täiesti võimatu taotleda varjupaika 27 riigis. Meil on Dublini II määrus, mis määrab vastuvõtvate riikide vastutusküsimuse. Siiski on tõsi, et siiani on liikmesriikide vahel erinevusi rahvusvahelise kaitse tunnistamise suhtes, ja see on tõeline probleem.

– Teine punkt, mida tahan hõlmata, on inimkonna põhiprobleem maailmas. Kuidas saame me kõik koos globaliseerunud maailmas elada? Me peame võitlema algpõhjustega, mis sunnivad mõnesid meeleheitel inimesi lahkuma oma maalt ja, minu arvates ei saavuta Euroopa sisserändepakt õiget tasakaalu inimkaubitsejatega võitlemise, seadusliku sisserände edendamise ja ambitsioonika kaasarengupoliitika vahel.

  Katrin Saks (PSE), kirjalikult. – (ET) Euroopa Liidu jaoks on käesolev aasta peeglisse vaatamise aeg: kas möödunud aastal langetatud otsused on viljakandvad. Möödunud aastal pandi alus keskkonna ja energia tegevuskavadele, et vähendada kasvuhoonegaase ning võidelda kliimasoojenemise vastu. Räägitud on Euroopat ühendavast immigratsioonipoliitikast, kuna lähiminevik on tunnistajaks illegaalse rahvarände tohutule kasvule. Ka kaitseküsimustega on tegeletud: eurooplaste ühendatud jõud veavad militaaroperatsioone laias maailmas ning alates 2004. aastast on siin tegeletud ELi lahingugruppide ehk kiirreageerimisüksuste loomisega.

Uue eesistujamaa president Nicolas Sarkozy on Euroopa poliitikasse toonud värskust ja lootust, andnud meile uue minileppe idee, suhtunud värskendavalt uutesse liikmesriikidesse. Näiteid on mitmeid. Oma dünaamilisuse ja pealehakkamisega suudaks ta kindlasti lansseerida või kiirendada mitmeid hädavajalikke projekte.

Seetõttu soovin rõhutada, et riik, kelle käes on eesistumine, ei aja Euroopa asja omaette, ehkki tal on õigus teatud küsimusi päevakavas ettepoole tõsta. Et eesistuja ei vastuta Euroopa Nõukogu ümarlaua ääres vastu võetud otsuste eest, tuleb tal keskenduda nimelt eesistumisele, mis on põhjalik töö, aga mitte pidu, mida kaunistavad tühjad lubadused. Eelkõige loodan väga, et Prantsuse eesistumine suudab sisendada lootust eurooplastesse konkreetsete projektide näol.

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Austatud nõukogu eesistuja, viimasel Euroopa Ülemkogul Brüsselis arutati Vahemere Liidu loomist – tähendusrikast algatust kogu Vahemere piirkonna jaoks ja Prantsuse eesistumise prioriteeti.

Aga ma loodan siiralt, et pidades Vahemere Liitu väga tähtsaks selle eesistumise jooksul, ei jäeta unarusse Läänemere piirkonda ja Läänemere strateegiat. Läänemerest on saanud põhimõtteliselt Euroopa Liidu järv, mida 2004. aastast ümbritsevad kaheksa liikmesriiki. Läänemere strateegia hõlmab keskkonna, majanduse, kultuuri ja hariduse ning turvalisuse valdkondi, pakkudes jätkusuutlikku kava selle piirkonna arenguks.

Mulle teeks rõõmu, kui Prantsuse eesistumine leiaks aega hoolitseda Läänemere küsimuste eest, ja Vahemere piirkonna priotiseerimine ei tähenda teki ärakrabamist Läänemere piirkonnalt.

Pidades meeles lähitulevikus Rootsi eesistumist, oleks arukas alustada Läänemere strateegiaga tegelemist, et tagada eesistumiste sidusus.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) Järgmise kuue kuu jooksul lasub Prantsusmaa eesistumisel suur vastutus Euroopa Liidu tuleviku ees.

Liit vajab Lissaboni lepingut. Olemasolev institutsiooniline raamistik, mis nõuab ühehäälsust teatavates otsustes, on raske. Veelgi enam, Lissaboni leping suurendab demokraatiat, suurendab riigiparlamentide võimu ja võtab tarvitusele kaasotsustamismenetluse enamikes valdkondades.

Prantsusmaa peaks eesistujana samuti toetama ühist põllumajanduspoliitikat, võimaldades Euroopa talunikel rohkem toota.

Koos kõigi liikmesriikidega peaks Prantsusmaa eesistumine leidma lahenduse liidu ummikseisule, mis järgnes Iiri referendumile.

Prantsusmaa tegi teatavaks oma prioriteedid järgmiseks perioodiks: kliimamuutus, sisseränne, ühine põllumajanduspoliitika, liidu kaitse ja turvalisus.

Järgmisel sügisel Kopenhaagenis osaleb Euroopa Liit rahvusvahelise Kyoto-järgse lepingu sõlmimisel. Liit peab näitama eeskuju võitluses kliimamuutusega ja sel põhjusel peaks olema energia- ja kliimapaketi vastuvõtmine Prantsusmaa eesistumisaja üks põhieesmärke.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. – Keegi ei suuda seletada Iirimaa referendumi tulemuste põhjusi.

Norm saab seaduseks, mis põhineb rahva üldisel heakskiidul. Selle mõte peab vastama veendumusele kõige ühtsusest. Teie kaasmaalane, Pantheonil puhkav mõtleja Rousseau kirjutas, et „iga seadus, mida rahvas isiklikult pole ratifitseerinud, on kehtetu, see ei ole üldse seadus”. Sellepärast peab rahvas kontrollima valitsust, mis kujutab ohtu nende õiguste anastamiseks. Aga kuidas peaksid inimesed võtma kontrolli vahendi abil, mida nad ei mõista, mis on keeruline ja ebaselge nagu hiljutine leping?

Mul ei ole kahtlust, et te tahate paista – parafraseerides Dominique de Villepini – selles Euroopa Parlamendi „templis” – „ideaali valvurina ja südametunnistuse valvurina”. Loodan siiski, et olete tulevikus rohkem huvitatud avalikule arvamusele teabe edastamisest Euroopa huvide ühise saavutamise aluste kohta, mis omakorda võib suunata meedia huvi teie isiklikult elult kõrvale, et keskenduda poliitilisele.

(Istung katkestati kell 13.40 ja jätkus 15.00)

ISTUNGIT JUHATAB: GÉRARD ONESTA
Asepresident

9. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

10. Kvoorum

  Juhataja. – Mul on hea meel näha, et põhiseaduskomisjoni esimees siin on, sest meil tuleb lahendada üks delikaatne probleem. Mu kallis Jo, kui läheksite nüüd oma kohale tagasi. Kohe seletan, mis probleem meil on, daamid ja härrad.

Kodukorra artiklis 149 on sätestatud, et me võime kindlaks teha, kas kvoorum on koos. Nagu te teate, leidub siin parlamendis alati suur hulk liikmeid, et päevakorda arutada ja protokolle vastu võtta, nii et sel juhul ei ole kvoorum vajalik. Siiski on artikli 149 lõikes 3 sätestatud, et kui vähemalt nelikümmend parlamendiliiget seda eelnevalt taotlevad, siis võime kindlaks teha, kas kvoorum on koos või mitte.

Ma olen saanud kirjaliku taotluse neljakümnelt parlamendiliikmelt, kes tahavad, et teeksime kindlaks, kas kvoorum on koos või mitte. Seepärast ilmselt… Härra Posselt, lubage mul, palun, fakte seletada. Ilmselt ma oletan, et tõepoolest on esitatud selge eelnev taotlus.

Probleem on järgmine: pärast seda muutuvad protseduurireeglid märksa ebamäärasemaks. Kusagil pole öeldud, et need nelikümmend parlamendiliiget peavad kvoorumi kindlakstegemise taotluse esitamiseks istungisaalis kohal viibima, aga see ei ole ka välistatud. Sellepärast pean ise otsustama. Eelnevatel juhtudel, mida oleme kontrollinud, arvas istungi juhataja alati, et need nelikümmend parlamendiliiget peavad istungisaalis kohal viibima, et anda tähendust artikli 149 lõikele 4, milles on sätestatud, et kui kvoorum kokku loetakse, siis tuleks ka need nelikümmend sinna hulka arvata. Mis tähendab, et nad peavad kohal viibima.

Olen siiski teinud otsuse ja sellega on seotud ka viis, mismoodi taotlus on sõnastatud: see puudutab esmatähtsate küsimuste hääletamist, mis kõik on esmatähtsad; mitte ainult üks neist, vaid kõik. Kui peame kvoorumi kindlakstegemise taotlust vastuvõetavaks, kuid kvoorumit ei ole kohal, siis jäetakse esmatähtsate küsimuste hääletamine ära ning, nagu te teate, ei saa neid edasi lükata. See tähendab, et me ei hakka hääletama Kashmiri, surmanuhtluse ega Bangladeshi kohta. Kui me nende üle praegu ei hääleta, ei saa me neid järgmisele istungile edasi lükata. Parlament ei hakka otsustama neid küsimusi, mida on nimetatud esmatähtsateks.

Enne, kui oma arvamuse ütlen, tahan ma ennekõike kuulda põhiseaduskomisjoni esimehe arvamust. Härra Leinen, kas ma teie arvates peaksin võtma seisukoha, et nelikümmend taotluse esitajat peaksid viibima istungisaalis, nagu võib kaudselt mõista artikli 149 lõike 4 põhjal, või võin ma otsustada, et piisab ka ainult eelnevalt esitatud kirjalikust taotlusest, nagu võiks oletada artikli 149 lõike 3 põhjal? Kuulan tähelepanelikult teie vastust.

  Jo Leinen, põhiseaduskomisjoni esimees. – (DE) Härra juhataja, vaatasin just järele ja on tõsi, et vastavalt artikli lõikele 3 võivad 40 parlamendiliiget küll taotleda kontrolli, kas kvoorum on koos või mitte, tingimusel, et teevad seda ühiselt. Kvoorum on olemas, kui kolmandik parlamendiliikmetest on istungisaalis kohal. Sellisele taotlusele vastab juhataja kvoorumi moodustumise kindlakstegemisega.

Siis tuleb lõige 4, mida te mainisite, ja milles on öeldud: „Parlamendiliikmeid, kes taotlesid kvoorumi kindlakstegemist, loetakse kohalviibivaiks […], isegi kui neid istungisaalis enam ei ole.” Oleme praegu istungil, mida jätkatakse, ning minu arvates tuleks parlamendiliikmeid, kes olid kohal ja ütlesid, et tahavad kvoorumi kindlakstegemist, pidada kohalviibivateks, isegi kui neid praegu sellel pärastlõunal siin täiskogul enam ei ole. Mina saan lõikest 4 niimoodi aru.

Kuulen, et olete saanud selle täiskogu 40 parlamendiliikmelt taotluse teha täna pärastlõunal kindlaks, kas kvoorum on koos või mitte. Vaadake ringi – üks kolmandik 785st on pisut üle 200, aga meid on siin umbes 30. Võime pingutada nii kõvasti, kui tahame, aga pole kuigi tõenäoline, et jõuaksime täna õhtupoolikul 200ni, kui just kõik kohale ei ilmu.

Härra juhataja, me võime seda teemat arutada, aga kui olete kindlaks teinud, et kohalviibivate parlamendiliikmete arv ühe kolmandikuni ei küüni, siis ei saa me hääletada. Nii ütleb kodukord.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – Härra juhataja, härra Leinen, ma olen nende päevakajaliste ja esmatähtsate arutelude veteran. Neid peeti tavaliselt reedeti, siis nihkusid need neljapäeva õhtupoolikule. Kõik fraktsioonid on regulaarselt harjunud proovima seda trikki, esitades samasuguse taotluse, kui oli mõni pakiline teema, mis neile ei meeldinud, nagu praegusel juhul Kashmiri küsimus.

Sellepärast kodukorda muudetigi ning viidi sisse nõue, et 40 parlamendiliiget – võib-olla pole see küll väga selgelt sõnastatud, kuid niisugune oli reformi kavatsus – peavad viibima istungisaalis ja vaidlustama kvoorumi. Reform viidi läbi, sest olime probleemist teadlikud ning sestsaadik pole istungisaalis kunagi olnud nõutavat arvu parlamendiliikmeid, et taotleda kvoorumi kindlaksmääramist, nii et see eeldati alati olemas olevat.

Ma arvan, et niisuguse korra sisseseadmise eesmärki on oluline õiguslikult kaaluda. Olen kindel, et selle saab komisjoni ja täiskogu protokollidest üles otsida. Reformi eesmärk oli siduda kvoorumi küsimus kohalviibivate parlamendiliikmete arvuga, mis pidi olema küllalt kõrge, et vältida selle muutumist pidevalt korduvaks seltskonnamänguks, sest see oleks need arutelud peaaegu nurjanud. Eesmärgiks oli need arutelud säilitada, kui tookord määrasime kvoorumiks 40.

Kui me nüüd aga siiski muudame selle 40ks allkirjaks, siis kaotab see reform oma mõtte.

  Pierre Pribetich (PSE). – Härra juhataja, küsisite kõigepealt kolleegi härra Leineni arvamust, et teada saada meie arvamust selles küsimuses. Nagu kolleeg juba ütles, on tõsi, et see manööver näib olevat pisut venitav; teisisõnu püüavad nelikümmend meie kolleegi, kes mingitel neile endale teadaolevatel põhjustel ei saanud täna õhtupoolikul sellest istungist osa võtta, kasutada meetmeid ja töökorda, et vältida siin täna õhtul toimuvat esmatähtsat arutelu. Ma arvan tõesti, et reeglite piinlikult täpse kohaldamise asemel peaksime pigem arvestama kodukorra üldist vaimu.

Kodukorra vaim on tegelikult tagada, et inimesed, kes sellise kvoorumi nõudmise esitavad, on vähemalt kohal, nii et nad saavad ise kindlaks teha, et kvoorumit ei ole. Vastasel korral leian ma, et see taotlus on kas poliitiline manööver või siis taktikaline, aga see on venitamine. Ma ei tahaks, et lõpetaksime rangelt seadusi kohaldades olukorras, kus neljapäeva õhtupoolikul regulaarselt korraldatavate oluliste esmatähtsate arutelude tulemuseks oleks „tühistatud”, mis parlamendi tööd küll paremaks ei muuda.

  Sarah Ludford (ALDE). - Härra juhataja, ma leian, et eelmised kõnelejad esitasid õigeid seisukohti. Arvan, et sain härra Leineni kodukorra ettelugemisest õigesti aru – ja ta parandab mind, kui eksin – et need parlamendiliikmed peaksid kohal viibima vähemalt istungi alguses, isegi kui nad seejärel lahkuvad. Mis tahes muu tõlgendus oleks kindlasti täiesti nende huvides, kuna puuduvad kuidas inimesed saavad nõuda, et tunnistataks, et siin ei ole kvoorumit, kuid nad ise on aidanud seda tagada, et kvoorumit ei oleks! Ma ei mõista, kuidas oleks võimalik järeldust teha, et nad ise võivad täiesti puududa ning öelda, et meie ülejäänud ei moodusta kvoorumit.

Teine fakt on ausalt öeldes see neljapäevaste õhtupoolikute harjumus. Me teame, et esmatähtsateks asjadeks pole siis kunagi kvoorumit ja kui see nüüd äkki päevakorrale kerkis, siis võib see olla probleem kodukorra eeskirjadega, mis meil tuleb lahendada. Kui te nüüd kavatsete nurja ajada tänase pärastlõuna esmatähtsad arutelud, saate nurja ajada ka kõik muud neljapäeva pärastlõunased esmatähtsad arutelud.

Mu peamine mõte on see: kuidas saab olla võimalik tõlgendada kodukorda nõnda, et kinnitada, et 40 inimest saavad meile ülejäänutele öelda, et meil ei ole kvoorumit, ise samal ajal tagades, et seda ei oleks?

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE). – (PT) Härra juhataja, see pole esimene kord, kus me sellist taktikat näeme, ning ma tahaksin juhtida kaasliikmete ja juhatuse tähelepanu järgmisele: kõigil maailma parlamentidel on olemas kaks asja, esiteks eeskirjad ja regulatsioonid, aga nende kõrval teiseks ka parlamentaarsed konventsioonid, väljakujunenud tavad. Nii on kõigis maailma parlamentides ja selline on harjumuspärane tava meie neljapäevadel, nagu oli varem reede hommikutel. Me kõik teame seda.

Taktika, mille tunnistajaks me oleme, on nähtavasti ebaausat sorti, ning ma arvan, et taotlust parlamendiliikmetelt, kes kohal ei viibi, ei saa arvesse võtta. Peale selle tahaksin kutsuda üles neid parlamendiliikmeid, kes on kodukorra muudatuste ettevalmistamises kogenumad, nimelt härra Leinenit ja samuti härra Corbetti, ette valmistama selle eeskirja muudatusettepanekut, milles oleks öeldud järgmist: kui nõutakse kvoorumi määramist ning kui need isikud, kes taotluse esitasid, ei ole kvoorumi kokkulugemise ajal istungisaalis, kaotavad nad oma per diem selle päeva eest, ning kõik, kes pole sel ajal istungisaalis, kui tehakse kindlaks, et kvoorumit kokku ei saa, kaotavad poole oma per diem’ist selle päeva eest, nii et saaksime sellisele käitumisele ükskord ja alatiseks lõpu teha. See on ebaaus rünnak parlamendi toimimisviisile, eriti nii, nagu viiakse menetlusi läbi Strasburgis.

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Härra juhataja, ma ei ole jurist, kuid mulle näib, et viisakus dikteerib käitumise, mis erineb taotluse esitajate poolt ülesnäidatust. See on üks teema. Nüüd teine: kui keegi ise puudub, siis pole tal mingit põhjust kahelda, kas kvoorum on olemas või mitte. Kolmandaks, selline lähenemine inimõiguste küsimusele, mis on meile eriti olulised, koos puudumisega ja püüdega menetlust nurjata tundub mulle selgelt laiduväärne. Mulle tundub, et palju olulisem on seaduse vaim, kui selle täht-täheline järgimine.

  Esko Seppänen (GUE/NGL). - (FI) Härra juhataja, kõnealuse küsimusega tuleb tegelda kooskõlas parlamendi kodukorraga ning minu arvates ei ole härra Leinenil volitusi kodukorra tõlgendamiseks, kuna tema ülesannete hulka ei kuulu nende ainuisikuline tõlgendamine.

Minu arvates, austatud juhataja, peaksite teie võtma endale vastutuse otsustada, kuidas me kõnealuse küsimusega jätkame, ning seejärel peaksid teie tehtud otsust uurima parlamendi õigusamet ja esimehed, vastasel korral see selgemaks ei saa.

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra juhataja, korra mõttes mainiksin, et härra Leinen ütles, et peaksite olema rahul, et need 40 parlamendiliiget olid kohal alguses – s.t täna hommikul. Nad ei olnud. Kas juhataja luges täna kokku need 40 parlamendiliiget, kes taotluse esitasid? Nähtavasti mitte. Nii et härra Leineni arvamusest, et see vastab lõikele 4, ei saa praegusel juhul lähtuda.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Härra juhataja, see on kahtlemata menetlus, mis ei tohiks üldse toimuda, kuid me oleme liiga ratsionaalsed inimesed. Me näeme, meil on silmad peas, ja ma tahan täiesti avameelselt välja öelda, et siin ei ole kvoorumit. Me kõik näeme seda. Me ei peaks ennast petma. Me ei saa välja tulla tõlgendustega, mis on vastuolus kodukorra ja seadusega. Teisest küljest on see nii tähtis küsimus, et me ei saa seda arvestamata jätta. Seepärast teen ma eripöördumise, et see arutelu tuleb läbi viia, kuid me peame tegema kodukorda muudatusi, mitte tõlgendama kodukorda vastuolus selle mõttega. Kui me kodukorda ja põhimäärust rikume, siis tähendab see, et me teeme ise midagi, mis ei ole hea demokraatiale ja et me ise seda rikume.

  Neena Gill (PSE). - Härra juhataja, tegelikult ei ole kvoorumi küsimus ju selle aruteluga seotud. Arutelu võib toimuda. Kvoorumi küsimus puudutab hääletamist. Ma olen üllatunud, et me seda küsimust praegu üldse arutame, sest hääletamiseks on kvoorum tõepoolest vajalik.

Olen nõus kõigi kolleegidega, et sellised esmatähtsad arutelud on väga olulised küsimused. Sellest hoolimata on meil siin väga vähe inimesi kohal. Viimane kord hääletas selles saalis 58 parlamendiliiget 785-st. Ma tõesti ei usu, et see meie täiskogu usaldusväärsust tõstaks, kui tähtsate küsimuste arutelust ja hääletusest nii vähesed osa võtavad. Sellepärast tahaksin ma teid innustada hääletamise kohta otsust langetama, sest on vastuvõetamatu, et kunagi pole siin kvoorumit kohal.

Ma mõtlen, et need esmatähtsad küsimused on olulised. Peaksime tagama, et parlamendiliikmed on kohal. Me püüame tagada, et inimesed välja ilmuksid neid esmatähtsaid küsimusi hääletama. See pole meie jaoks hea, et jätkame esmatähtsate küsimuste hääletamist, kui meil pole kohal vajalikku arvu inimesi.

  Jo Leinen (PSE). – (DE) Härra juhataja, härra Onesta küsis minult, kuidas ma tõlgendaksin kodukorra artikli 149 lõiget 4. Ma saan aru, et härra Posselt ja teised arvavad, et peaksime tegutsema igal juhul, isegi kui me kodukorrast kinni ei pea. Mind rõõmustab ühe parlamendiliikme argument: meil kas on kodukord ja me peame sellest kinni või me ei pea sellest kinni ja seetõttu pole meil seda ka tarvis.

Ma võin olla põhiseaduskomisjoni esimees, kuid need olid parlamendiliikmed enne mind, kes selle eeskirja koostasid ning täiskogu istungil absoluutse häälteenamusega vastu võtsid. Lõige 4 on üpris selge. See ütleb: „Parlamendiliikmeid, kes taotlesid kvoorumi kindlakstegemist, loetakse kohalviibivaiks […], isegi kui neid istungisaalis enam ei ole.” See on selge. Kui 40 parlamendiliiget, kes viibisid kohal Strasbourgi istungil, taotlevad hääletamist või kvoorumi kindlakstegemist, siis lisatakse nad kohalviibijate arvule. Mina saan sellest niiviisi aru.

Kui soovite sellest teisiti aru saada, siis peate muutma lõiget 4, aga praegu on seal kirjas see, mis on. Härra Posselt, kõik, kes seda loevad, peavad sellest niiviisi aru saama; muud tõlgendamisvõimalust ei ole.

Seepärast, härra juhataja, peate nüüd teie otsuse langetama.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – Härra juhataja, härra Leinen süüdistas mind, nagu oleksin soovitanud meil kodukorda rikkuda. Mina viibisin kohal, kui see reegel vastu võeti, teie aga mitte. Kontekst oli selline, et varem oli 40 parlamendiliikmel kombeks tulla istungisaali, taotleda kvoorumi kindlakstegemist ja siis lahkuda. Just seda selle artikliga mõeldaksegi.

  Juhataja. – Minu tõlgendus pärast teie kõigi hoolikat, uskuge mind, ärakuulamist on selline. Nelikümmend taotluse esitajat on sõnastanud selle nõnda, et Kashmiri küsimust ei mainita, kuid kõik esmatähtsad küsimused, kõik tänased esmatähtsad küsimused sisaldavad surmanuhtlust. See on oluline teema. Proua Gillil on õigus, et võime arutelud mingite probleemideta läbi viia. Asi puudutab vaid hääletamist, kuid ma tahtsin probleemi kohe alguses läbi arutada, et see ei jääks terveks pärastlõunaks ebaselgeks.

Ma arvan, et põhjus, miks parlament võttis vaevaks kirja panna artikli 149 lõike 4, milles öeldakse, et parlamendiliikmed, kes on taotlenud kvoorumi kontrolli, loetakse vastavalt lõikele 2 kohal olevaks, isegi kui nad ei viibi istungisaalis, nagu härra Posselt ütles, arvan ma, et see reegel pandi kirja üksnes selleks, et vältida parlamendiliikmete lahkumist istungisaalist loenduse ajal, märkides, et nad olid kohal loenduse alates.

Kuna ma ei oska öelda, kas nelikümmend taotluse esitajat on loenduse alguses kohal – kuigi, nagu väidab proua Gill, on nad kõik kohal hiljem hääletamise ajal, mida me kontrollime ja mis puhul kvoorumi kontrollimise taotlus kehtib – järgin ma teiste eesistujate pretsedente, kes minu kombel on selle probleemiga silmitsi seisnud, öeldes, et kvoorumi kindlakstegemise taotlust ei saa arvesse võtta, kuna nelikümmend taotlejat ei ole kohal.

Pean ütlema, et härra Leinenil oli õigus, kui ta juhtis tähelepanu faktile, et lõike 4 kirjapanemise viis võib segadust põhjustada. Seepärast ma arvangi – ja selle otsustamine ei olene minust, väid pädevatest asutustest – et praegu on sellel komisjonil, mille esimeheks sa oled, Jo, väga õige aeg väga ruttu välja selgitada, kas lõikes 3 on öeldud, et parlamendiliikmed peavad oma kvoorumi tuvastamise taotluse esitamise ajal kohal olema, ning kas liikmed peavad loenduse alguses kohal olema või mitte, kui loendus on otsustatud. Ma arvan, et põhiseaduskomisjoni otsus võib meid sellest täbarast olukorrast päästa.

Siiski, mis puutub meie tänasesse olukorda, siis võttes arvesse arutelude tähtsust ning teie poolt just avaldatud arvamusi, mis selgelt suures osas toetavad seda, mida ma äsja ütlesin, ning toetudes eelnevatele otsustele, alustame me nüüd aruteludega ja kui jõuame hääletuseni ja nelikümmend taotluse esitajat siin ei viibi, siis ei saa ma paluda kvoorumi kontrolli. Seega võivad arutelud alata.

11. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine(arutelu)

11.1. Väidetavad massihauad India poolt administreeritavas Kashmiris

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kuue väidetavaid massihaudu India poolt administreeritavas Kashmiris käsitleva resolutsiooni ettepaneku arutelu.⁽¹⁾

  Marios Matsakis, autor. − Härra juhataja, mul on väga hea meel väga targa otsuse üle, mille te tegite.

Volinik, tuhanded tsiviilisikud on langenud ohvriks kohtuvälisele tapmisele ja vägivaldsele kadumisele, piinamisele, vägistamisele ja muudele tõsistele inimõigusrikkumistele, mis on toimunud Jammus ja Kashmiris sealse relvastatud kokkupõrke algusest peale, 1989. aastast saadik. Häbi küll, aga enamik neist kuritegudest on siiani täiesti lahendamata. Peale selle on tõsine mure inimõigusaktivistide julgeoleku pärast, sealhulgas nende, kes püüavad uurida paljude kadunud isikute saatust.

Parlament mõistab tõsiselt hukka kõik teod, mis on kaasa toonud inimõiguste rikkumisi selles piirkonnas, ja kutsub üles kõiki asjaomaseid valitsusi näitama tugevat tahet, et säilitada õigusriiki, ning kahekordistama oma jõupingutusi, et tagada Jammus ja Kashmiris toimepandud poliitilise motivatsiooniga mõrvade täielik uurimine.

  Ryszard Czarnecki, autor. − Härra juhataja, pean ütlema, et pole hea, kui vanast ELi liikmesriigist pärit president diskrimineerib uutest ELi liikmeriikidest pärit parlamendiliikmeid, lubades vanast ELi liikmesriigist pärit parlamendiliikmel, härra Posseltil, kõnelda kaks korda, samas kui mina, kolme raporti kaasautor, ei saa isegi üks kord sellel teemal sõna võtta. Klassifitseerin selle diskrimineerimiseks ja täiesti vastuvõetamatuks. Esitan selle kohta asjakohase kirja, härra juhataja. See on väga häiriv nähtus.

Seda olukorda arvesse võttes ütlen, et me ei vaata siin must-valget filmi. India ja Pakistani piiril tekivad kokkupõrked, mida sageli provotseerib Pakistani riik, nagu väga hästi teame. Me teame nõndanimetatud kontrolljoonest, mida valvavad mõlema riigi relvajõud. Pärast hiljutist 20-aastast rahuperioodi sellel piiril on Pakistan taas alustanud rünnakuid Kashmiri riigi vastu. Seepärast palun ma, et tähelepanu pöörataks ka teisele poolele. Muidugi ei alahinda ma haudade küsimust, mida me siin arutame, kuigi ohvrite arv on seal tõenäoliselt märksa väiksem.

  Jean Lambert, autor. − Härra juhataja, ma tervitan võimalust arutada seda konkreetset küsimust, sest paljudele siin täiskogul teeb suurt muret see, kui ükskõik millal mis tahes maailmanurgas tuleb päevavalgele märkimisväärne hulk haudu, millele pääseb ligi vaid julgeolekujõudude loal.

Seepärast on sellel resolutsiooni ettepanekul – koos kuulamisega inimõiguste alamkomisjonis järgmisel nädalal – selle piirkonna poliitilise ja julgeoleku olukorra tõttu isegi suurem tähtsus. Nagu täiskogu väga hästi teab, oleme ka ise seda üldist olukorda juba varem arutanud, arvatavasti vähem läbipaistvatel tingimustel.

Muidugi on selles piirkonnas olnud palju kadumisi. Me teame, et paljud neist on seotud julgeolekujõudude tegevusega. Me teame, et see on kõige rängemini sõjaväestatud piirkond maailmas. Me teame ka seda, et see on piirkond, kus toimuvad kohtuvälised arreteerimised ja rasked karistused. Sellepärast lisab seegi varjundi meie tõlgendusele sellistest leidudest, muutes veelgi tähtsamaks selle, et seal peaks toimuma tõepoolest avalik uurimine, mis võimaldab täielikku läbipaistvust ja rahvusvahelise avalikkuse täielikku juurdepääsu.

Ma loodan, et Euroopa Liit pakub, nagu resolutsioon sedastab, oma toetust kõrgekvaliteedilise kohtumeditsiinilise ekspertiisi osas ning mis tahes muud abi, mida selle uurimise käigus vaja läheks, sest meie tõlgenduse jaoks seal juhtunu kohta on tarvis, et saavutaksime võimalikult täieliku mõistmise. Sellega kaasneb ka – nagu teisedki on öelnud – nende inimõigusaktivistide kaitse, kes on ise püüdnud küsimust uurida, nagu näiteks Pervez Imroz.

Ma arvan, et võime kõik nõustuda, et iga demokraatlikult valitud valitsuse kohustus on uurida selliseid leide täielikus läbipaistvuses ning püüda välja selgitada, kelle surnukehad seal on ning leida nende inimeste sugulased, et võiksime olukorda täielikult mõista ja mitte proovida kohandada eri tõlgendusi, mis ei pruugi õiged olla.

Minu arvates on parlamendil täielik õigus seda küsimust arutada ning täielik õigus pöörduda komisjoni poole abi saamiseks, eriti arvesse võttes järgmisi probleeme, mida näeme selles piirkonnas tekkivat.

  Esko Seppänen, autor. − (FI) Härra juhataja, ma pean teie arvamust kodukorra kohta poliitiliselt õigeks, kuid juriidiliselt valeks, ja sooviksin muidugi, et küsimust uuriksid nii esimehed kui ka parlamendi õigusamet; seda sellepärast, et kõnealuse artikli kohaldamine ei võimalda tõlgendust, millega te täna välja tulite, vaid nõuab üksikasjalisemat uurimist.

Mis puutub käesolevasse küsimusse, siis Indiat on nimetatud maailma suurimaks demokraatlikuks riigiks. See on muidugi suur rahvastiku mõttes, kuid arusaam, kas riik on demokraatlik, sõltub ka sealsest inimõiguste olukorrast. Meetmed, mille valitsuse julgeolekuteenistus Jammus ja Kashmiris inimõigusvõitlejate vastu oletatavasti võttis, näitavad, et Indias ei austata kõiki õigusriigi põhimõtteid, vaatamata faktile, et riigi valitsus on selgelt kuulutanud, et inimõiguste rikkumisi ta ei luba.

Me peame India valitsuse tegevust usaldusväärsuse puudumiseks ning küsime, kuhu on kadunud tuhanded inimesed ja kelle surnukehad on leitud massihaudadest. Me mõistame hukka vägivaldsed kadumised, piinamise, vägistamise ja muud inimõiguste rikkumised. Asjaolu, et kahtlustame India valitsuse osa kõiges selles, on erakordselt tõsine probleem. Seepärast nõuame me Euroopa Parlamendis, et India valitsus peab läbi viima sõltumatu uurimise, et teha kindlaks massihaudade päritolu ning identifitseerida mõrvarid ja nende ohvrid.

Kashmiri piirkonna eripära arvesse võttes ei ole see küsimus ebaoluline. On oht, et naaberriik Pakistan võib saada võimaliku uue konflikti osaliseks, ning sel juhul võivad kõnealused sündmused toimida ajendina selle tundliku piirkonna natsionalistlikuks aktsiooniks. Me peame toetama ühisresolutsiooni Jammus ja Kashmiris toimunud sündmuste põhjaliku uurimise kohta.

  Bernd Posselt, autor. − Härra juhataja, me oleme tihti siin Kashmiri konflikti arutanud ja ma pean lisama, et oli aeg, kus lootsime heade suhete tekkimist Pakistani ja India vahel. Lootsime, et olukord võiks paraneda. Kahjuks on mõlema rahva sisemised poliitilised kriisid kaasa toonud suhete uue pingestumise ning meie, Euroopa Parlament, peame töötama väga tõsiselt, et olukorda uuesti muuta.

Olen väga tänulik härra Gahlerile, kes Pakistanis meie valimisjärelevalve missiooni peana on väga kõvasti töötanud, et suurendada demokraatiat Pakistanis, et meie suhted Indiaga sama eesmärki teeniksid, et toetaksime usalduse suurendamist.

Võib muidugi küsida, miks me tegeleme massihaudadega, sest surnuid see ju üles ei ärata, kuid võib nende kahe riigi vahelist kliimat halvendada. Me teeme seda, sest tõelise rahu saab luua ainult siis, kui on olemas õiglus ohvrite jaoks – ja need ohvrid seal pole üksnes Pakistani või India passiga. Seal on mõlema poole ohvreid ja peamine ohver on Kashmiri rahvas. Sellepärast me peamegi neid massihaudu uurima, me peame kindlaks tegema, kus on need paljud inimesed, kes on kadunud ja oma perekondade poolt taga nutetud. Ainult nii taastub usaldusväärsus, mis on vajalik tõeliselt rahuliku lahenduse leidmiseks, mille osana ka inimesed ennast tunnevad.

Kashmir kuulub ennekõike Kashmirile endale. Peaksime seepärast toetama lahendust, mis kašmiirlastele lõpuks pisut hingamisruumi annab, lõpuks poliitilise vabaduse loob ning mõistlikku kompromisslahendust pakub, sest see on üks kauakestvamaid konflikte üldse. See on kestnud Teisest Maailmasõjast saadik ning on skandaalne, et keegi pole ikka veel suutnud probleemi kontrolli alla saada.

Sellepärast toetame me kõiki jõupingutusi nende uurimiste läbiviimiseks ja aitame anda ohvritele väärikuse ja õigluse, mida nad väärivad.

  Neena Gill, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, ütlen lihtsalt protokolli jaoks, et mina ei ole selle resolutsiooni autor. Ma ei tea, kes mu nime sinna pani, sest mina ei ole sellele allkirja andnud.

Tahan lihtsalt öelda, et olen tõesti üllatunud, nähes seda küsimust esmatähtsana, enne kui oleme selle kas inimõiguste alamkomisjonis või antud probleemi puhul mõnes teises selle parlamendi alamkomisjonis või delegatsioonis nõuetekohaselt läbi arutanud. See ei ole uus probleem ja India meedia on seda laialdaselt uurinud. Seda on ikka ja jälle uuesti üles võetud. Oleks olnud hea see arutelu juba varem läbi viia. See on põhjus, miks sotsiaaldemokraatide fraktsioon oli vastu selle küsimuse praegu esmatähtsana käsitlemisele, kuna me arvasime, et see tuleks komisjonis enne korralikult läbi arutada.

Kogu esmatähtsus põhineb ühe valitsusvälise organisatsiooni aruandel. Ma ei eita, et sellised asjad toimuvad, kuid olen suhelnud komisjoniga, kes on selle aruande paljud punktid kahtluse alla seadnud. Seega tahaksin küsida, kuidas mõjub selle parlamendi usaldusväärsusele, kui arutame esmatähtsana küsimust veel enne, kui seda on nõuetekohaselt uuritud.

Euroopa Parlamendi Indiaga suhtlemise eest vastutava delegatsiooni esimehena tahaksin ma isiklikult saada võimalust näha selle aruande sisu ning uurida, kui paljude juhtumitega on tegemist ja millised on konflikti tagajärjed piirkonnas, kus on juba tapetud umbes 4500 sõjaväelast ning elu on kaotanud 13 000 tsiviilisikut. Hauad, millest me räägime, ootavad oma järge kontrollimiseks.

Resolutsioonis ignoreeritakse fakti, et pärast 2002. aasta valimisi on küsimust viimased viis aastat uuritud, ning mind on teavitatud, et valitsusvälistel organisatsioonidel on olnud juurdepääs piirkonda ning neil on palutud esitada oma nimekirjad kadunud inimestest, et aidata ametiasutustel haudu identifitseerida. Keegi ei eita, et kadumistega on seotud julgeolekujõud. Mida see resolutsioon aga mainimata jätab, on see, et riigi pädevad asutused on neid uurinud. Mina isiklikult tahaksin täiskogu kehutada selle resolutsiooni poolt mitte hääletama.

  Tunne Kelam, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, ma võin ainult ühineda murega sadade haudade avastamise pärast Jammus ja Kashmiris alates 2006. aastast, kuid eriti mures olen ma relvastatud rünnaku pärast inimõiguste austatud kaitsja Pervez Imrozi vastu kõigest 11 päeva tagasi Srinagaris ning arvukate inimõigusaktivistide jätkuva tagakiusamise pärast. Seepärast arvan, et see on võimalus innustada India valitsust käivitama nende haudade sõltumatut uurimist ning esimese sammuna turvama hauakohti nõnda, et säiliksid asitõendid.

Me pöördume ka Euroopa Komisjoni poole, et ta stabiilsusinstrumentide kaudu pakuks India valitsusele selleks uurimiseks finants- ja tehnilist abi ning võimalik, et ka jätkuvaid meetmeid konflikti lahendamiseks Kashmiris.

  Sarah Ludford, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, ma arvan, et peaksime selgeks tegema, mis see resolutsiooni ettepanek ei ole: see ei ole üpris vaieldava ja tüli tekitava raporti taasesitamine, mille me saime eelmisel aastal; see ei ole arvamus, kuidas saavutada poliitilist lahendust piirkondlikule vaidlusele ja konfliktile Kashmiri pärast. See ei ole midagi selletaolist. See on lihtne vaatenurk humanitaarküsimustele koos üleskutsega sõltumatule ja erapooletule uurimisele ning oletatavate kadumiste kokkuarvamisele.

Seda saaks käsitleda mitmel eri viisil. On tõsi, et neid identifitseerimata haudu on avastatud 2006. aastast saadik. Kuid esmatähtsuse taotlemist ajendas kaks asjaolu. Üks oli 29. märtsi aruanne Kadunud Isikute Vanemate Ühenduselt ning teine tundmatute tegelaste rünnak 30. juunil Pervez Imrozile, auhinnatud inimõiguste advokaadile ja selle ühenduse asutajale. Ma arvan, et see õigustab esmatähtsust.

Vähemalt osa selle resolutsiooni eesmärgist on julgustada Euroopa Liitu teatavale tegevusele, mitte ainult lõike 2 kohaselt, mis innustab komisjoni pakkuma rahalist ja tehnilist toetust India valitsusele. Selles pöördutakse ka ELi liikmesriikide poole, et need käesoleva aasta teisel poolel hakkaksid tegelema inimõigusküsimusega dialoogis India valitsusega. Seega on tähelepanu keskmes sõltumatu uurimise algatamine, kuid samavõrd ka tsiviilsüüdistaja määramine selle ülesande täitmiseks. Ma arvan, et see on õigustatud ning see on miski, millel on konkreetne ja piiratud fookus, ja mis ei kõnele Kashmiri küsimusest tervikuna.

  Leopold Józef Rutowicz, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, resolutsioon räägib faktist, mis on üle 50 viimase aasta jooksul Pakistani ja India vahel kestnud konflikti tagajärg. See konflikt on põhjustanud mitu sõda. Sellest on kasu saanud ainult Hiina. Kaudselt on konflikti olnud kistud ka Venemaa ja ühendriigid ning rahalisi vahendeid on tulnud Araabia riikidelt ja Hiinalt. ÜRO on konfliktiolukorra parandamisel mänginud positiivset rolli. See konflikt kestab ikka veel ning fundamentalistide rünnakud lõikavad endiselt verist saaki. See on kõige tõsisem probleem Kashmiri asukatele. India poolel hukkunud ohvrid on maetud, aga Pakistani poolel hukkunute suhtes on paljudel juhtudel toime pandud kättemaksutegusid. Keskset osa selle konflikti lahendamisel ja faktide hindamisel peaks etendama ÜRO, mitte meie. Senikaua, kui India demokraatlik valitsus seda enda kanda ei võta, tunneme me moraalset kohustust tuua toetust ja stabiilsust Kashmiris valitsevasse olukorda ning konfliktis võetud meetmete moraalsesse hindamisse. Minu arvates on arutelu sellel teemal pigem poliitiline avaldus kui pragmaatiline meede. Mina seda resolutsiooni ei toeta.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – (LT) Me oleme täiesti teadlikud asjaolust, et sõjaline vastasseis Jammus ja Kashmiris on kestnud mitukümmend aastat. Praegu on siiski kõige tähtsam punkt see, et hoolimata India valitsuse kinnitusest mitte sallida inimõigusrikkumisi Jammus ja Kashmiris, saab rahvusvaheline üldsus ikka veel teateid inimõigusrikkumiste kohta, neist kõige äsjasemad seoses paljude tundmatute haudadega, mis sisaldavad sadade inimeste kindlakstegemata surnukehasid. Ma tahame teada ja peame välja selgitama, kes need inimesed olid, millise vägivalla ohvrid nad on ja millistes väidetavates kuritegudes neid süüdistatakse.

Me mitte üksnes et tauni kohtuväliseid tapmisi ja kadumisi, vaid nõuame ka, et India valitsus viiks läbi põhjaliku sõltumatu massihaudade uurimise ning kaitseks neid, et asitõendeid säilitada. Ma usun, et Euroopa Komisjon leiab mooduseid anda India valitsusele rahalist ja tehnilist toetust uurimise hõlbustamiseks.

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra juhataja, tahan uuesti sõna saada üksnes seetõttu, et resolutsiooni ühe autorina tunnen ma kohustust vastata proua Gilli öeldule. On äärmiselt harv juhus, et esmatähtsad küsimused, mida me arutame neljapäeva pärastlõunati, lähevad komisjoni ette enne, kui nad siia jõuavad, vastasel korral ei oleks need esmatähtsad. See on esmatähtis küsimus hiljuti avastatud massihaudade tõttu ja meil on tarvis see küsimus lahendada.

Teiseks, kui sotsiaaldemokraatide fraktsioon tahab saada hääletamise ajal enamust, siis peaks proua Gilli rühmitus ehk tagama, et nende liikmed ei lahkuks enne osaistungjärgu lõppu, et varem koju minna, kuna meie peame siia jääma, arutlema ja hääletama. Tahaksin proua Gillile öelda: arvan, et peaksite kõigepealt vaatama oma parlamendiliikmete järele, kuna teie olete üks neist, kes selle üle kaebab, ning alles seejärel rääkima teiste fraktsioonide parlamendiliikmetest.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Härra juhataja, massihauad ja tuhandete inimeste ühismatused Jammu ja Kashmiri osariikides panevad igaühel vere soontes tarduma. Meile, eurooplastele, on see meenutuseks saksa ja nõukogude kuritegudest ning fašismi ja stalinismi pahupoolest. See elustab mälestused Hitleri koonduslaagritest ning nõukogude võimu poolt mõrvatud Poola ohvitseridest Katyñis. Pärast oma ammuseid ja vähem ammuseid kogemusi peaksime me tegema kõik, mida suudame, et teha lõpp genotsiidile, aga kui see on juba toimunud, siis peaksime selle mälestuse jäädvustama ja andma perekondadele õiguse nende sugulaste haudadele ja kompensatsiooni nende kaotuse eest. Olukord Kashmiris nõuab, et India valitsusele antaks vajalikku rahalist ja tehnilist toetust ning tugevdataks ÜRO vastutust, et muuta olukord selles maailma piirkonnas jälle normaalseks.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Härra juhataja, kui leitakse ühishauad, ükskõik kust need siis ka leitakse, peab kindlasti välja selgitama, kes on ohvrid, kuidas ja miks nad tapeti, kes seda asja uurib ja kelle kohta tuleb uurida. See ei ole mitte ässitustegevus, vaid seab jalule õiguse ja austab ohvrite inimloomust, ning see on hakatuseks, et selgitada välja tõde, mis meid kõiki vabaks teeb.

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Härra juhataja, komisjon on teadlik massihaudadest India administreeritavas Kashmiris ja on näinud nende kohta aruannet ning me jälgime hoolikalt valitsusväliste organisatsioonide nõudmisi India valitsusele käivitada selle küsimuse edasilükkamatu, erapooletu ja sõltumatu uurimine. Samas jätkavad India ametiasutused ja keskastme valitsus vaikimist selle aruande teemal.

Oleme saanud ka informatsiooni, et advokaat Pervez Imroz ja üks teine valitsusvälise organisatsiooni aktivist, kes uuris inimõiguste rikkumiste süüdistusi Kashmiris, on langenud 20. ja 21. juunil tagakiusamise ja ründamise ohvriks.

Komisjoni delegatsioon New Dehlis jätkab selle küsimuse uurimist tihedas koostöös eesistujariigi Prantsusmaaga ning liikmesriikide saatkondadega India pealinnas. Eesistujariik on võtnud ühendust India poolt administreeritava Kashmiri alalise volinikuga New Dehlis ning väljendanud ELi muret olukorra üle. Kui täpne olla, siis võivad sellised aruanded tähistada väga murettekitavaid arenguid demokraatlike põhimõtete austamise ja õigusriigi suhtes ning vastu töötada teatavatele positiivsetele arengutele India poolt administreeritavas Kashmiris, näiteks segada praegu käimasolevat dialoogi.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub pärast arutelusid, välja arvatud juhul, kui, nagu ma enne ütlesin, esitatakse nõuetekohane taotlus ning tehakse nõuetekohaselt kindlaks, et kvoorumit koos ei ole.

(1) Vt protokoll.

11.2. Olukord Bangladeshis

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Bangladeshi käsitleva kuue resolutsiooni ettepaneku arutelu.⁽¹⁾

  Ewa Tomaszewska, autor. − (PL) Härra juhataja, seoses rahutustega 2007. aasta jaanuaris kehtestas Bangladeshi ajutine valitsus erakorralise seisukorra ning andis käesoleva aasta 11. juunil välja uue määruse, millega piiratakse inimõigusi terroriakti ebatäpse defineerimise tõttu.

Juunis toimus Bangladeshis massiliste arreteerimiste laine, milles kasutati ära erakorralisi volitusi, mis võimaldasid arreteerimist ilma vahistamiskorralduseta, kui võis oletada seost arreteeritava isiku ja kuriteo vahel. Tegelikult puudutasid arreteerimised kahe peamise opositsioonirühmituse, Awami Liiga ja Bangladeshi Rahvapartei juhte, liikmeid ja poolehoidjaid, kes olid keeldunud üldvalimiste korraldamisel valitsusega koostööd tegemast, kuni nende liidreid ei ole vangistusest vabastatud. Praegu annab lootust asjaolu, et Awami Liigaga algavad läbirääkimised. Riigi stabiilsust ähvardab siiski toiduainete suur hinnatõus. Sellistel tingimustel ei anna detsembriks kavandatud valimised mingit tagatist, et Bangladesh võiks asuda demokraatia teele.

Me pöördume Bangladeshi valitsuse poole üleskutsega lõpetada erakorraline olukord ja hakata austama inimõigusi, mis aitaks säilitada demokraatlikke standardeid valimiste ajal. Me kutsume üles relvajõudude tagasitõmbamisele valimisega seotud tegevusest.

  Jean Lambert, autor. – Härra juhataja, nagu me teame, on parlament olukorra pärast Bangladeshis küllalt pikka aega muret tundnud. Me toetasime üleskutseid muudatuste tegemiseks, et tagada vabad ja ausad valimised ning me toetasime kodanikuühiskonna üleskutseid läbivaadatud ja ajakohastatud valimisnimekirjade koostamiseks, et tagada neil valimistel maksimaalse osavõtu võimalikkust.

Ma arvan, et on tähtis öelda, et tervitame väga edusamme, mis on tehtud nende uute elektrooniliste valimisnimekirjade osas. See on väga oluline ülesanne, mis ette võeti ning muidugi õigeks ajaks ka lõpule viiakse ning mis tagab, et vähemusgrupid jne saavad samuti nimekirja võetud; sellest saab Bangladeshi ametiasutuste tõeliselt ajalooline saavutus. Me teame, et valimisnimekirjadel on juba olnud väga positiivseid mõjusid, ning seda kindlasti paljudele vaesematest peredest pärit või vaese taustaga naistele, kes tunnevad, et viimaks ometi on neil olemas identiteet, et nüüd saavad nad laenata väikesi rahasummasid oma äriettevõtete asutamiseks jne.

Nii et mõningaid positiivseid nihkeid on juba toimunud. Me tervitame ka meedet seoses sõjakurjategijatega ning meedet, mille valitsus või vähemalt osa temast on võtnud korruptsiooni vastu.

Kuid meil on suur mure ajutise valitsuse jätkuva rolli ja tegevuse ning erakorralise olukorra pärast. On öeldud, et erakorraline olukord on vaid tehniline küsimus, selleks et tagada vähemalt valitsuse püsimajäämist pärast hooldusperioodi lõppu.

Oldagu sellega nõus või mitte, kuid ma arvan, et erakorralise olukorra ajal toimuv hakkab nüüd tõepoolest peegeldama süsteemisisese kontrolli ja tasakaalu puudumist, eriti kui arvesse võtta äsja kuuldud raporteid massiliste arreteerimiste, kohtumenetluse puudumise, piinamiste toimumise kohta, raporteid kohtuväliste tapmiste, ajakirjanikele surve avaldamise ning kasvava naistevastase vägivalla kohta.

Seega on selgelt olemas vajadus üleminekuvalitsuse järele, kes hoiaks ohjes julgeolekujõude, et lõpetada massilised arreteerimised ning jätkata kas süüdistuse esitamisega või arreteeritud inimeste vabastamisega, tagades õigusliku protsessi toimumise. Kindlasti peegeldab see raport soovi, mis minu arvates on siin parlamendis olemas, lõpetada erakorraline olukord ning tagada, et tsiviilühiskond saaks jätkata täielike, ausate, vabade valimistega Euroopa Liidu toetusel, igatahes tema võimete piires valimisi jälgides.

  Marios Matsakis, autor. − Härra juhataja, Bangladesh on üks planeedi vaesemaid riike ja üks neist, mille füüsiline puutumatus lõpeb juhul, kui globaalse soojenemise needusele piiri ei panda, sest aastaks 2050 kaob suurem osa riigist vee alla. Erakorraline olukord koos kõigi oma demokraatiavastaste ilmingutega – olukord, mille hooldusvalitsus kehtestas 2007. aasta jaanuaris, ümbritsetuna valimiskampaania aegsest vägivallast – tuleks praegu lõpetada. Kõik erakorraliste eeskirjade kohaselt kinnipeetud isikud tuleks kas kohtu ette tuua või vabastada.

Peale selle tuleb uus terrorismivastane määrus viia kooskõlla rahvusvaheliselt aktsepteeritavate standarditega, kaitstes isiklikke õigusi ja vabadusi. Lisaks peavad riigi relvajõud lõpetama sekkumise riigi poliitilistesse protsessidesse ning saabuvad valimised peavad toimuma sõjaväestamata poliitilise rahu õhkkonnas.

  Esko Seppänen, autor. − Härra juhataja, resolutsioonis, mille me just vastu võtsime, nõudis Euroopa Parlament inimõigusi India rahvale.

Olukord Bangladeshis on väga problemaatiline. Terve riik on viibinud 18 kuud erakorralises olukorras ning silmapiiril ei paista vabu valimisi. Bangladesh ei ole demokraatlik riik, kuid muidugi on terve maailm täis ebademokraatlikke riike ja demokraatia rikkumist. Kõigist ebademokraatlikest riikidest on ELi ja ühendriikide hukkamõistu osaliseks saanud üksnes Zimbabwe. Sealsete valimiste ebademokraatlikkust võib Lääne meedias vabalt kritiseerida, kuna riigis ei leidu naftat. Nafta on puhver ja kaitse demokraatia rikkumise hukkamõistmiste vastu.

Ka Bangladesh ei ole naftariik. Sel põhjusel võiks meedia naftasõltlastest valitsusvõimude vaikival õnnistusel valgustada olukorda riigis. Bangladeshis on uuesti kasutusele võetud surmanuhtlus ning pärast erakorralise olukorra väljakuulutamist on väheveenvatel põhjustel arreteeritud 300 000 inimest, nendest 12 000 eelmisel kuul. Paljud viimastel nädalatel arreteeritud inimestest olid demokraatia kaitsjad, poliitiliste parteide aktiivsed kohalikud aktivistid ning demokraatia toetajad, keda riik ja valitsus kohtlevad kurjategijatena.

Terrorism on Bangladeshis samuti päevakajaline sõna ning selle varjus rikutakse inimõigusi. Bangladesh ei ole õigusriik. Inimõiguste rikkumine toimub seal kõige erinevamate arreteerimiste, süüdistatute kaitse õiguse puudumise, kohtuotsuste väljakuulutamise viisi ja nende ebapiisava õigustatuse kujul. Konstitutsioonis kirjapandud inimõigusi ei austata. Neil põhjustel kutsume parlamenti üles toetama ühisresolutsiooni nõudmist riigis eriolukord viivitamata tühistada ning vabad valimised õigeaegselt läbi viia.

  Thomas Mann, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, Ahmedi üleminekuvalitsus peab keskenduma oma tegelikele eesmärkidele: korruptsiooni vastu võitlemine, riigi turvaliseks muutmine ning eeltingimuste loomine saabuvate valimiste toimumiseks – augustis kohalikud valimised ja detsembris üleriigilised. Valimised tuleb siiski läbi viia ausalt, rahvusvahelisi konventsioone austades ning etnilistele ja religioossetele vähemustele võimalust andes kaasatud saada nii passiivselt kui ka aktiivselt. Valimiste vaatlejad, sealhulgas Euroopa Liidust, peaksid teostama vajalikku järelevalvet riigis.

Nähtavasti tuleb ära hoida ekstremistide rünnakuid. Uus terrorismivastane määrus, mis sel eesmärgil 2008. aastal välja anti, peab siiski olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega. See ei ole nii. Praegu kasutatakse seda peamiselt nende inimeste sihikule võtmiseks, kes on poliitilise tagakiusamise ohvrid. Pole ime, et Bangladesh on hirmu asupaik, kui inimõigusaktiviste ja kriitilise hoiakuga kodanikke kohtuta arreteeritakse.

Arreteeritutel on õigus õigeaegsele kohtumenetlusele. Inimõiguste organisatsioon Odhikar on teatanud, et teated massiliste arreteerimiste ja väärkohtlemiste kohta on kinnitust leidnud. Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooni (SAARC) Euroopa Parlamendi delegatsiooni liikmena olen ma Bangladeshi mitu korda külastanud. Seal on viibinud ka paljud praegused parlamendiliikmed. Selles mõõdukas islamiriigis leidub palju vastutaval ametikohal olijaid, kellel on hea tahe. Nad ootavad meeleheitlikult sekkumist väljastpoolt, nimelt Euroopa Liidust – komisjonilt ja nõukogult.

Härra juhataja, õnnitlen teid otsuse puhul, mille te just vastu võtsite seoses Euroopa Parlamendi kvoorumitega. Proua Gill, soovin, et suudaksime kõik oma esmatähtsad küsimused päevakorral hoida ega peaks lakkamatult kordama, et nendega peaks tegelema asjakohane komisjon. Härra Matsakisel on täiesti õigus. Veel üks samm selles suunas võiks tähendada, et äkitselt ei eksisteerigi enam fraktsioonidevahelisi töörühmi. See võiks meile ka saatuslikuks osutuda, sest komisjonid ei saa seda tööd teha.

Peame viimseni ära kasutama võimalust, et meil on piisavalt aega, nii et me ei näeks enam praegust olukorda, kus vaene president peab oma vasarat kolksutama – sest tulevikus on meil loodetavasti poole rohkem kõneaega, kuna Euroopa Parlament saab tuntuks inimõiguste hääletoruna ning muutub tugevamaks. Ja see nõuab rohkem aega!

  Neena Gill, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, kuna olen olnud Lõuna-Aasiaga suhtlemise eest vastutava delegatsiooni esimeheks ning külastanud Bangladeshi, võin ma üksnes öelda, et see on nõrk riik, millele on osaks langenud ebaõiglaselt palju poliitilisi, keskkondlikke, majanduslikke ja ühiskondlikke tagasilööke. Sealviibimise ajal avaldas mulle siiski muljet elav ja vaba meedia ning inimeste otsustavus oma raskustest üle saada.

Ma usun, et meie suhete keskmes Bangladeshiga peaks olema riigis olevate demokraatlike liikumiste toetamine ning õigusriigi kehtestamine, samuti abi demokraatlike institutsioonide ülesehitamisel. Kuna ELil on tähtis roll aidata Bangladeshi nende eesmärkide saavutamisel, tuleks see muuta konstruktiivseks meetmeks riigi abistamisel, mitte püüda nende probleeme mikrotasandil juhtida.

Ma tõepoolest tervitan teadaannet, et valimised on määratud käesoleva aasta detsembri kolmandale nädalale ja kutsun haldusvalitsust üles tagama, et need valimised oleksid vabad ja ausad ning lubama valimiskomisjonil jätkata oma tegevuskavaga.

Tahaksin käsitleda punkte, millega härra Mann minu vastu pöördus, kuna ma arvasin, et pole asjakohane üle võtta eelmise arutelu punkte. Ütleksin, et kui me oma esmatähtsaid küsimusi tõesti tõsiselt võtaksime, siis võiks härra Mann tagada, et need inimesed siin viibiksid. Meil kõigil on kohustus tagada, et meie kolleegid siin viibiksid, sest meil on vähemusrühmad, kes mõjutavad seda, mismoodi Euroopa Parlamenti kogu maailmas nähakse. Neid arutelusid pidades on tarvis meeles pidada: on oluline lahendada esmatähtsaid küsimusi, kuid toome kõik oma inimesed kohale.

  Janusz Onyszkiewicz, fraktsiooni ALDE nimel. – (PL) Härra juhataja, rahvastikult on Bangladesh maailma seitsmes riik rahvaarvuga, mis ületab 150 miljonit. See on riik, mis saavutas iseseisvuse 1971. aastal, kuid on üle 20 aasta kannatanud autokraatsete valitsuste all, millel väga tihti on olnud sõjaväeline iseloom. 1991. aastal algas seal siiski midagi muud. Kerkis esile demokraatia ja kasv oli 5%. Hästituntud äriühing Goldman Sachs teatas, et mis puutub majanduskasvu, siis on Bangladesh väga paljutõotava tulevikuga riik. Täna me näeme suurt majanduslangust ning poliitilist kriisi. Tänavatele on ilmunud sõjavägi. Peale selle tahaks sõjavägi muuta konstitutsiooni, et kehtestada, nagu nad ise ütlevad, omaenda demokraatiavormi. Oleme seda varem juba kuulnud. Meil on olnud võimalus lähedalt uurida, mis eriline demokraatiavorm see on. Kui see uus vorm hõlmab sõjaväe kaasamise poliitikasse, siis minu arvates on see väga halb suund, mida valida.

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, olukord Bangladeshis on alati olnud väga tõsine, kuid viimase 18 aasta jooksul eriti halb sellest peale, kui seal kehtestati eriolukord. Selle üks avaldusi on näiteks surmanuhtluste kasv ning üle 300 000 inimese on arreteeritud, suurt hulka neist piinatud. Probleem on see, et need repressioonid ei ilmuta nõrgenemise märke. Kuus nädalat tagasi arreteeriti üle 12 000 inimese. Kõik see toimub dramaatilisel majanduslikul taustal. Riisi ja põhitoiduainete hinnad on kolm korda tõusnud. Samuti algab arvatavasti tohutu emigreerumise laine, mis eeloleva 40 aasta jooksul kasvab 25 miljonini. Selle väljarändamise põhjustavad üleujutused, mis suure tõenäosusega saavad olema Bengaali lahe tõusva veetaseme tagajärjeks. Kõik see viitab vaid ühele lahendusele: Bangladesh on riik, millele me peame tähelepanu pöörama; me peame teda toetama. Me peame toetama ka majanduslikke ja demokraatlikke muutusi selles riigis – maailma kõige vaesemas riigis.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). - Härra juhataja, vastavalt 2007. aastal kehtestatud erakorralisele seadusele võib inimese kohtukorralduseta piiramatuks ajaks arreteerida, kui kahtlustatakse tema kaasatust korruptsiooniga seotud tegevusse. Bangladeshi kolme peamise partei liidrite Motiur Rahman Nizami hiljutise arreteerimisega on nüüd esitatud ebareaalseid süüdistusi korruptsioonis.

Alates 2008. aasta märtsist on arreteeritud vähemalt 12 000 inimest ja keeldutud neid kautsjoni vastu vabastamast. See arv hõlmab sadu parteiliikmeid, ent selle korruptsioonivastase nõiajahi ohvriteks on langenud ka ärimehi ja ajakirjanikke.

Käesoleva aasta detsembris saabuvatel valimistel ei saa tähtsad poliitilised võtmeisikud demokraatliku protsessi takistamise tõttu dialoogist osa võtta. Kuigi hooldusvalitsus eitab väiteid, nagu oleksid need arreteerimised poliitilise motivatsiooniga, on nende sündmuste strateegiline ajastatus liiga kokkulangev, et seda ignoreerida.

Kinnipeetuid tuleks põhjendatud tõendite alusel seaduslikult süüdistada või nad viivitamata vabastada. Vastasel korral on saabuvate valimiste tulemused petturlikud ja demokraatiast kaugel.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). - (PL) Härra juhataja, Bangladeshi probleemid, millele oleme nüüd juba mitu aastat tähelepanu juhtinud, on endiselt lahendamata. Maailm kuuleb jätkuvalt aina enamatest ja enamatest inimõiguste rikkumistest selles riigis. Alates 2007. aasta jaanuarist on Bangladeshis valitsenud erakorraline seisukord. 11. juunil kehtestatud terrorismivastase määrusega on kehtestatud täiendavaid piiranguid inimõigustele ja see on muutunud veel üheks relvaks poliitilises võitluses. Viimase 18 kuu jooksul on toimunud 300 000 arreteerimist ning surmanuhtluste arv on suurenenud. Vange piinatakse ja nad surevad ootamatutel põhjustel. Bangladeshi ametiasutused ei tee kuigi palju selle riigi majanduse toetamiseks, kus toiduainete hinnad on viimastel kuudel rohkem kui kolm korda kasvanud ja veerandit territooriumist ähvardab pidev üleujutuste ja inimõnnetuste oht. Üht võimalust muudatusteks riigis pakuvad vabad parlamendivalimised, millele eelneb erakorralise olukorra kaotamine. Haldusvalitsuse jaoks on oluline tagada valimiseelsel perioodil ajakirjandusvabadus ning riigi kõigi etniliste ja religioossete vähemuste osavõtt valimistest. EL peab võimalikult kiiresti taastama oma valimisvaatluste missiooni Bangladeshis ning enne seda peab Euroopa Komisjoni esindus Bangladeshis tähelepanelikult jälgima poliitilist olukorda riigis ning põhiliste inimõiguste vaatlemise olukorda.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). - (PL) Härra juhataja, vabadus ja riiklus Bangladeshis saavutati ja kindlustati selle riigi paljude miljonite kodanike elu hinnaga. See rahvus kannab tohutuid kaotusi ka oma olukorra ja riigi seisundi tõttu. Seda ründavad loodusõnnetused. Riik on ülerahvastatud, ühel ruutkilomeetril elab 1040 inimest; linnade osatähtsus on väike ning sissetulek ühe inimese kohta on väga väike. See on riik, mida on raske valitseda, kuna valitseb kirjaoskamatus ning puuduvad maanteed ja sidevahendid. See vajab pidevat abi väljastpoolt, mitte ainult demokraatliku süsteemi loomiseks, mis on tähtis ja keeruline probleem islamiriikides. Tõhusate abivormide kaalumine on väga oluline küsimus, pidades silmas, et Bangladeshi ei juhi totalitaarne valitsus. Ma toetan resolutsiooni. Arutelu demokraatia teemal võib parlamenti ergutada positiivseid meetmeid võtma.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, Bangladeshi hooldusvalitsus, mida toetab sõjavägi, on arreteerinud tuhandeid inimesi, nende hulgas opositsiooni liikmeid. Neid on peetud kuude kaupa vangistuses, ilma et lõpuks oleks milleski süüdistatud. Seda on tehtud, teeseldes võitlust korruptsiooni ja terrorismi vastu. Valitsus kiusab taga ka sõltumatut ajakirjandust ja lubab kasutada piinamist. Selline olukord valitseb riigis, mis on maailma kõige vaesemate ja tihedamini asustatud riikide esirinnas. Sel taustal tuleb murega öelda, et Euroopa Liit osutab Bangladeshi probleemidele liiga vähe tähtsust. See peab muutuma. Selleks võiks pakkuda hea võimaluse aasta lõpuks välja kuulutatud parlamendivalimised. Euroopa Komisjon ja nõukogu peaksid päris kindlasti mängima palju aktiivsemat rolli riigi erakorralise olukorra ja inimõiguste rikkumise lõpetamisel. EL peaks kohaldama erilist survet just saabuvatele valimistele ning jälgima tähelepanelikult nii nende valimiste ettevalmistusi kui ka läbiviimist.

  Jo Leinen (PSE). – (DE) Härra juhataja, Euroopa Liidul on peamine huvi demokraatlike tingimuste ja inimõiguste austamise vastu Bangladeshis. Ma ühinen ka üleskutsega vabadeks ja ausateks valimisteks ning erakorralise olukorra lõpetamiseks lähitulevikus. On selge, et kartuse ja hirmutamise õhkkonnas ei saa toimuda mingit demokraatlikku arutelu.

Me esitame hooldusvalitsusele oma nõudmised, seda küll, kuid me peame ka rõhutama, et Bangladeshi poliitiliste jõudude käitumisviis on samuti üsna tahumatu ning asjad ei toimu rahumeelselt, vaid väga vägivaldselt, eriti valimiskampaania ajal. Valimiskampaaniaid kasutatakse alati vähemuste hirmutamiseks. Seepärast on meie sõnum suunatud kõigile osalistele, eelkõige valitsusele, aga ka kõigile parteidele.

Respekteerin siiski teie otsust, härra president, kuid tahaksin lihtsalt rõhutada, et meie kodukorras on öeldud: “Kui hääletamine näitab, et kvoorum ei ole koos, siis pannakse hääletamine järgmise istungi päevakorda.” (Artikkel 149, lõige 3). Tahaksin loota, et sellised hääletamised toimuvad mitte 30, vaid 600 liikme osavõtul, nagu alati keskpäevastel hääletamistel.

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – (LT) Bangladesh on üks vaesemaid riike maailmas. See on ka üks tihedamini asustatud riike maailmas. Bangladesh on riik, mida kõige rohkem ähvardab kliimamuutus. Ja viimaks, see on üks kõige vähem demokraatlikest riikidest.

Olen loetlenud neli probleemi, neli ohtu, millest vaid üks võiks põhjustada isegi õitsva riigi allakäigu. Seepärast tuleks selle ahela lõhkumiseks taastada demokraatia; ka tänane arutelu peaks juhtima selles suunas.

  Marios Matsakis (ALDE). − Härra juhataja, palun vabandust, et pean jälle sõna võtma, kuid ma pean jälle vastama proua Gillile. Ta esitas süüdistuse, et neljapäevaõhtused arutelud ja resolutsioonid on väikeste vähemusrühmituste soovide tulemus. Kas tohin öelda, et see on lugupidamatu, ebaaus ja põhjendamatu. Neid resolutsioone arutatakse laialdaselt kohtumistel, kus viibivad kõigi fraktsioonide – sealhulgas PSE – esindajad üks või kaks päeva enne seda, kui tulla siia neljapäeva pärastlõunal. Nende fraktsioonide esindajad kiidavad need heaks, kui on nõus nende sisuga, seejärel arutatakse need läbi ja pannakse hääletusele.

Nii et kui seoses sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga on mingeid probleeme, siis pole see meie mure. See on proua Gilli fraktsiooni probleem ja mure. Võib-olla ei aruta nad neid küsimusi omavahel piisavalt või õigeaegselt, aga see on juba tema probleem. Mis puutub neljapäeva pärastlõunatesse, siis on olukord täpselt vastupidine. Need ei ole vähemusrühmitused. Fraktsioon PPE-DE on neljapäeva pärastlõunatel enamuses ning mida fraktsioon PPE-DE soovib, see läheb ka läbi, sest neil on enamus.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Härra juhataja, Euroopa Parlamendis on tavaks saanud vaagida inimõiguste, demokraatlike põhimõtete ja seaduste rikkumise juhtumeid ning võtta vastu asjakohaseid resolutsioone täiskogu istungitel. Üks asjadest, mida me täna vaatleme, on olukord Bangladeshis, kus 2007. aasta 22. jaanuariks kavandatud valimised ei toimunud ja lükati edasi 2008. aasta detsembrisse. See asjaolu on olukorda teravdanud, viies ühest küljest arvukate sotsiaalpoliitiliste protestideni ja teisest küljest seadusandlike dokumentide rangemaks muutmiseni ja karmimatele vastuabinõudele valitsuse vägedelt. Terrorismi väljendused mõjuvad kahjulikult asjadele ja inimestele ning tõsiseid kuritegusid kasutatakse tihti põhjendustena arreteerimistele ja kohtuprotsessidele. Rahulolematuse muudab veel hullemaks toidukriis, mis põhjustab toiduainetele minevate kulutuste kasvu 60% võrra. See ei ole niisugune probleem, mille saaks lahendada, kasutades jõudu – arreteerimisi, kohtuotsuseid, vangistusi. On tarvis saavutada leppimine sõdivate kildkondade vahel. Selle leppimise peavad tooma demokraatlikud valimised, nii et nende poole pöörduval resolutsioonil on mõtet ja seda tuleks toetada.

  juhataja. – Enne, kui komisjonile sõna anda, tahaksin vastata oma sõbrale Jo Leinenile.

Jo, sa ütlesid, et kui me täna õhtupoolikul ei hääleta, siis toimub hääletus järgmine kord. Sul oleks õigus, kui tegemist poleks esmatähtsa küsimuse hääletamisega, sest meie kodukorra artikli 115 lõikes 6 on vastavalt põhiseaduskomisjoni, mille esimees sa oled, tõlgendusele väga selgelt sätestatud, et resolutsiooni ettepanekud esmatähtsates küsimustes, millega ei saa tegelda selleks ettenähtud ajavahemikul, aeguvad. Sama kehtib ka resolutsiooni ettepanekute kohta, mille puhul tehakse kindlaks, et kvoorum puudub.

Seepärast kehtib esmatähtsate ja ainult esmatähtsate küsimuste puhul see, et kui enne hääletamist tuvastatakse kvoorumi puudumine, siis ei toimu hääletust kunagi. Seda ei saa edasi lükata; nii on sätestatud artikli 115 lõikes 6.

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Härra juhataja, detsembris toimuvad parlamendivalimised on muidugi olulised pideva demokraatia kehtestamiseks Bangladeshis. Selles osas on tehtud edusamme, kuid on tarvis veel rohkem edusamme, eriti inimõiguste valdkonnas.

Siiani hindame me väga positiivselt valitsuse astutud samme nende valimiste ettevalmistamisel seoses hääletuse raamistiku ja poliitiliste parteide vahelise dialoogiga. Tehniliste ettevalmistuste osas on toimunud oluline edenemine.

Kuna aga Bangladeshis valitseb eriolukord, siis hakkame me tähelepanelikult jälgima, kas kodaniku- ja poliitiliste õiguste piirangute järk-järguline kaotamine võimaldab vabasid ja ausaid valimisi. Lubage mul ka selgeks teha, et meie seotus selle protsessiga, sealhulgas võimalik taaskaasamine valimiste jälgimise missiooni, mis peatati 2007. aasta alguses, on seotud valitsuse selle kohustusega.

Me jagame ka teie muret, mis on väljendatud eelmise aasta 6. septembri resolutsioonis, samuti teie poliitiliste fraktsioonide poolt tänaseks aruteluks esitatud ettepanekus. Piiranguid põhiõigustele tuleb vähendada määrani, mis on rangelt vajalik julgeoleku tagamiseks.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelude lõppedes.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. – Bangladesh on suur ja strateegiliselt tähtis Lõuna-Aasia riik 153 miljoni elaniku ja umbes 80 miljoni registreeritud valijaga, mis muudab selle maailma üheks suurimaks demokraatiaks.

Hooldusvalitsus on nüüd teavitanud ELi ja USAd, et jätkab demokraatlike valimistega 2008. aasta detsembris, olles edukalt lõpule jõudnud valimisnimekirjadega, mis on tugev kaitse pettuse vastu. Sõjavägi on nüüd kohustunud poliitikategemisest tagasi tõmbuma. Endine peaminister Sheikh Hasina on humanitaarsetel põhjendustel erru saadetud. Erakorraline olukord, mille lõpetamist resolutsioonis õigusega soovitakse, kehtib endiselt ning see tuleb lõpetada enne valimisi. Tuleb vabastada või kohtumõistmisele suunata suur hulk inimesi, kes arreteeriti pärast eelmise aasta vägivallalainet, mis viis erakorralise olukorra kehtestamiseni. Kauaaegsed ELi vaatlejad peaksid tagasi pöörduma kohe, kui valimiseelse olukorra jälgimine võimalikuks osutub.

EL jälgib Bangladeshi väga hoolikalt seoses murega inimõiguste rikkumise olukorraga viimastel aastatel ning kasvava islami radikaliseerumisega ühiskonnas, koos hindude, ahmadialaste ja kristlaste väljarändega ning valitsuse arvatava loobumisega oma edukast sekulaarse mitmeparteilise demokraatia mudelist. Bangladeshil on eeldusi edukaks demokraatiaks moslemimaailmas ning EL peab neid tugevalt toetama.

(1) Vt protokoll.

11.3. Surmanuhtlus: nimelt Troy Davis’e juhtum

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kuue surmanuhtlust, nimelt Troy Davise juhtumit käsitleva resolutsiooniettepaneku arutelu.⁽¹⁾

  Marios Matsakis, autor. − Härra juhataja, mis puutub surmanuhtlusse, siis on täiskogu võtnud selge ja kindla seisukoha. Ta toetab surmanuhtluse kaotamist ja viivitamatut moratooriumi hukkamistele, mille puhul surmanuhtlust veel kohaldatakse.

Viimane juhtum kehtib paljude USA osariikide kohta, näiteks Georgia, kus Troy Davis praegu ootab oma seaduslikku tapmist, mis peaks täide viidama juuli lõpus. Lisaks ideoloogilistele ja humaansetele kaalutlustele inimolendite hukkamise vastu, paistab Troy Davise juhtumil olevat ka lisapõhjuseid tõsiste kahtluste kujul eelkõige seoses tema süüdimõistmiseni viinud tõendite tugevuse ja kehtivusega.

Me usume, et sellised kahtlused viivad iga kainet mõistust kasutava isiku õigustatult mõttele, et sellel juhtumil tuleks tagada uus kohtuprotsess. Seega me kutsume USA asjakohaseid asutusi üles korraldama Troy Davise kohtuasja taasläbivaatamist ning, kui ta endiselt leitakse süüdi olevat, muutma surmanuhtluse eluaegseks vangistuseks.

Peale selle pöördume me veel kord üleskutsega USA valitsuse ja maailma kõigi valitsuste poole, kes ikka veel surmanuhtlust lubavad, surmanuhtlus humaansuse huvides kaotada. Eelkõige pöördume me üleskutsega hukkamised lõpetada selliste riikide valitsuste poole, nagu Hiina, Iraan, Pakistan ja Saudi Araabia, kus hukkamisi ikka veel regulaarselt täide viiakse ning tehakse seda paljudel juhtudel ülimalt kohutaval barbaarsel viisil.

  Ryszard Czarnecki, autor. − (PL) Härra juhataja, ma ei tahaks üldse siin olla, et arutada surmanuhtlust kui niisugust. Kuna me ei saa varjata fakti, et arvamused selles suhtes lahku lähevad, siis näib mulle, et peaksime rääkima väga konkreetsest juhtumist seoses ühe isikuga, kellele määrati surmanuhtlus, pärast mida tema vastu tunnistanud üheksast tunnistajast seitse oma süüdistuse tagasi võttis. See on väga eriline olukord. Ma ei tahaks, et hakkaksime abstraktsel viisil heietama, kas surmanuhtlus on ikka läbinisti paha või mitte. Ma ei taha praegusel hetkel hakata USA valitsust üles kutsuma muutma seadust, millega 1972. aastal, see on 36 aastat tagasi, surmanuhtlus taastati. Me räägime konkreetsest ja erakordselt vastuolulisest juhtumist. Tuleb tõepoolest kaitsta härra Davist ja demonstreerida, et on olemas olukordi, millesse tasub sekkuda. Tahaksin hoiatada üldistuste tegemise eest ning sellepärast ma sellele ühisresolutsioonile alla ei kirjutanud.

  Jean Lambert, autor. − Härra juhataja, see juhtum on kindlasti esmatähtis, sest nagu oleme kuulnud, peab hukkamine toimuma selle kuu lõpus. Seega tahaksin ma innustada meid kõiki ja igaüht eraldi, kes viibivad sellel täiskogul ja kuulavad seda arutelu, tegema isiklikku pöördumist Ameerika valitsusele – ja muidugi Georgia osariigi valitsusele – et proovida, kas saaks kohaldada armuandmist. Seejärel saame jätkata uue kohtuprotsessiga, kui see on vajalik. Vähemalt on meil siis elus inimene ja uus kohtuprotsess saab toimuda. Ma arvan, et on väga oluline, et võtaksime selles asjas ka oma isikliku vastutuse, taotledes samas ka esindamist parlamendi poolt.

Muidugi on selle konkreetse juhtumi tõendid – nagu oleme paljudelt tunnistajatelt juba kuulnud – valeks tunnistatud ja vastuolulised. Ameerika Kohtuassotsiatsiooni Georgia surmanuhtluse hindamise üksus esitas raporti, milles võetakse arvesse selle konkreetse osariigi asjaolusid ning sedastatakse, et üks nende tuvastatud peamisi probleeme on ebaadekvaatne kaitse, samuti väljendatakse muret, et juba surmanuhtluse saanud süüalustel ei pruukinud olla asjakohast kaitset oma kohtuprotsessi ajal. Nad märkisid, et Georgia on ainus osariik, kus surmanuhtluse saanutele ei pakuta advokaate nende süüdimõistmise järgseks edasikaebamiseks.

Nii et on üsna mitu põhjust, miks olla väga mures just konkreetse juhtumi pärast, mida nimetatakse surmanuhtlust käsitleva resolutsiooni pealkirjas, nimelt see on Troy Davise juhtum. Kuid ma tahaksin juhtida tähelepanu ka muudele juhtumitele, eriti sellele, mis toimub praegusel hetkel nendega, kes on ikka veel vangistuses Guantánamos. Üks konkreetne juhtum on seotud Briti residendi Binyamin Mohamediga, kes on viibinud seal vangistuses nüüd juba kuus aastat ja peab tõenäoliselt sõjatribunali ette astuma, kus surmanuhtlus on kaugelt liiga tõenäoline lahendus.

See parlament ja Euroopa Liit tervikuna võtab surmanuhtluse kohta väga range seisukoha. Me arvame, et see pole midagi niisugust, mida tsiviliseeritud ühiskond peaks kohaldama ning et on liiga palju põhjuseid, miks surmanuhtlust ei tuleks kasutada. Arvan, et Troy Davise juhtum on absoluutselt klassikaline näide tegelikest probleemidest surmanuhtluse kohaldamise korral.

Tahaksin veel kord pöörduda meie kõigi ja igaühe poole eraldi kui vastutustundeliste isikute poole, nagu on pöördutud selles resolutsioonis, et võtaksime meetmeid oma kurvastuse edastamiseks selle konkreetse juhtumi puhul.

  Laima Liucija Andrikienė, autor. – (LT) Euroopa Parlament on vastu võtnud üpris uusi regulatsioone, mis julgustavad surmanuhtluse ja hukkamiste kaotamist või vähemalt moratooriumi hukkamistele riikides, kus surmanuhtlus siiani eksisteerib.

Täna toetame meie, Euroopa Parlament, isikut, keda me pole iial kohanud, Troy Davist, kes peaks hukatama käesoleva kuu lõpus. Kas suudate kujutleda ennast tema asemel, olles veetnud 17 aastat oodates kas õigeksmõistmist või hukkamist, kui on olemas tugevad tõendid ta süütuse kohta, seitse tunnistajat, kes oma tunnistused tagasi võtsid, ja nõnda edasi. Me teame üpris vähe juhtumeid, kus inimene on hukatud ja tema süütus alles tagantjärele tõestatud. On hulk laialt teadaolevaid juhtumeid, kus inimestele on määratud surmanuhtlus, kuid nad on hukkamisest pääsenud, kuna on ilmnenud uusi tõendeid, mis näitavad, et nad ei olnud kuriteos süüdi.

Seepärast kutsume me täna jälle üles kõiki maailma riike, kus surmanuhtlust ikka veel kasutatakse, võtma viivitamatuid meetmeid selle kaotamiseks. Täna võtame me selge seisukoha surmanuhtluse vastu, seistes konkreetse isiku eest ja paludes USA kohtul Troy Davise kohtuasi uuesti läbi vaadata ning surmanuhtluse asemel leebem karistus määrata.

Minu arvates on konkreetse isiku toetamine, püüe kaitsta teda hukkamise eest, isegi kui ta on teinud tohutu vea, parim viis teha täiesti selgeks meie seisukoht surmanuhtluse kaotamise vajaduse kohta.

  Ana Maria Gomes, autor. − (PT) Härra juhataja, kõige esmane inimõigus on elu pühadus. Surmanuhtlus on kõige lugupidamatum kõigist põlguse ülesnäitamise viisidest väärikuse, tsiviliseerituse ja progressi vastu. Just praegu, täpselt sellel hetkel, mil meie vabalt hingame ja kõneleme, on üks mees, Troy Davis, lukustatud oma kongi ja loeb minuteid, mis tal on jäänud elada. Ta on olnud surmamõistetu üle 15 aasta ning on alati eitanud kuriteo sooritamist, milles teda süüdistati. Mõned neist, kes tunnistasid tema vastu, on oma tunnistused tagasi võtnud või üksteisega vastuollu sattunud politsei survel saadud tunnistustes. Selgeid, objektiivseid ja veenvaid tunnistusi selles asjas ei ole. Troy Davise surmanuhtluse täideviimine Georgia osariigi võimude poolt on täielikus vastuolus surmanuhtluse moratooriumiga, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu eelmise aasta detsembris.

Kuigi moratoorium ei ole õiguslikult siduv, on sellel tohutu moraalne ja poliitiline tähendus. Nüüd oleneb nendest riikidest endast, kes sellest kinni ei pea, oma poliitika läbivaatamine seoses surmanuhtluse kaotamise ja inimõiguste täieliku austamisega. Georgia osariigil on nüüd võimalus selle juhtumiga anda demokraatia kõige põhilisematele väärtustele jälle tagasi sisu, mida need väärivad. Volinik Louis Michel kuulis hiljuti Sudaani presidenti Omar al-Bashiri ennast ütlevat, et samuti nagu Ühendriigid ei anna ka tema Rahvusvahelise Kriminaalkohtule välja neid, kellele on esitatud süüdistus inimsusevastastes kuritegudes. Ühendriikide eeskuju nendes kahes valdkonnas on häbiväärne ning me peame kasutusele võtma kõik Ühendriikide vastu kasutatavad vahendid näitamaks, et me ei aktsepteeri sellist hoiakut ega kohutavat näidet, mis toodi maailmale inimõiguste osas.

Seepärast on eluliselt tähtis, nagu nõutakse resolutsioonis, et Euroopa Liidu eesistujariik ja Euroopa Komisjoni delegatsioon Washingtonis esitaksid vastuväiteid, et hoida ära Troy Davise surmanuhtluse täideviimine, ning et Ühendriigid oma seisukoha surmanuhtluse kohta tõhusalt läbi vaataksid.

  Józef Pinior, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Härra juhataja, 2007. aastal toimus maailma 24 riigis 1252 hukkamist. Tegelik arv oli kahtlemata suurem. Neist hukkamisest pandi 88% toime Hiinas, Iraanis, Saudi Araabias, Pakistanis ja Ühendriikides.

Tahaksin tänasel arutelul tõstatada kaks küsimust. Esiteks ei ole ma absoluutselt nõus sellega, mida ütles mu kolleeg härra Czarnecki, et see küsimus põhjustab Euroopa Liidus eriarvamusi. See ei ole nii. Tahaksin härra Czarneckile meelde tuletada ametlikku seisukohta, mis on võetud roomakatoliku kiriku doktriinis ja mis oli ühtlasi paavst Johannes Paulus II isiklik seiskoht, kes seisis surmanuhtluse vastu. Mulle näib, et see peaks härra Czarneckile väga selgelt näitama enamuse seisukohta selles küsimuses ELi riikides.

Teine küsimus on muidugi praegune olukord, mis on seotud Troy Davise olukorraga Ühendriikides, keda ootab surmanuhtlus. Peame tegema kõik, mida suudame, et peatada selle surmanuhtluse täideviimist ning võimaldada uue kohtuprotsessi toimumine koos surmanuhtluse võimaliku asendamisega eluaegse vangistusega, kui tema süü tõestatakse.

  Dumitru Oprea (PPE-DE). – (RO) Alates aastast 1990 on üle 40 riigi surmanuhtlusest loobunud ning praegu on see karistus seadusega keelatud rohkem kui 120 riigis.

Euroopa tasandil ei mõisteta kellelegi sellist karistust ega hukata teda kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga, mis sisaldab artiklit 2 õiguse kohta elule ning protokolli nr 6 artiklit 1 “Surmanuhtluse kaotamine”.

Ülemaailmselt võib näha šokeerivat statistikat. 2006. aastal hukati üle 1591 inimese; 55 riigis mõisteti rohkem kui 3861 inimesele surmanuhtlus.

Ma arvan, et ühelgi inimesel ei ole õigust võtta teise inimolendi elu. Kuidas saab võtta midagi, mis ei kuulu sulle? Mu põhjenduse kohaselt ei saaks ma midagi taolist isegi kujutleda, eriti seetõttu, et surmanuhtlust kasutavates riikides ei ole raskete kuritegude arv selle karistuse tõttu vähenenud.

Me teeme ettepaneku asendada surmanuhtlus vabadusekaotusega.

  Janusz Onyszkiewicz (ALDE). - (PL) Härra juhataja, meie arutelu võib muidugi vihjata ühele põhilisele küsimusele ja see on üldiselt öeldes mõistlikkus, aga ka moraalne aspekt, mis sisaldub kohtuotsustes, millega inimene surma mõistetakse. Üks argumentidest, mis minu arvates on selles arutelus väga oluline, on kahtlus ses suhtes, kas kedagi, keda süüdistatakse absoluutselt lõplikul moel, saab tunnistada süüdi teos, mille eest teda vastutavaks loetakse. Igas muus olukorras on alati võimalus kohtuotsus tühistada ja inimene normaalsesse ellu tagasi tuua. Surmaotsuse korral sellist võimalust ei ole. Seda silmas pidades eksisteerib peale puhtalt moraalse aspekti, kuigi ka see on äärmiselt tähtis, ka see õiguslik aspekt, mida peab arvestama. Seda eriti praeguse juhtumi puhul, mida me arutame, kus on suured kahtlused süüdistuse põhjendatuse osas.

  Ewa Tomaszewska, (UEN). − (PL) Härra juhataja, igaühel peaks olema õigus ausale kohtumõistmisele. Praegusel juhtumil, kui on niipalju kahtlusi süü osas ning seitse tunnistajat on oma ütlused tagasi võtnud, on tarvis kohtuasi uuesti läbi vaadata. Järgmine küsimus, mida ka mu eelkõnelejad juba mainisid, on surmanuhtluse pöördumatuse probleem. Kui on kahtlusi, siis on seda rohkem põhjust sellist karistust mitte kohaldada.

  Maciej Marian Giertych (NI). - Härra juhataja, tahaksin kasutada selle arutelu pakutud võimalust kutsuda üles moratooriumi kehtestamisele õnnetute sündimata inimolendite surmanuhtlusele. Tsiviliseeritud riikidel on ülim aeg lõpetada abortide tegemine.

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Härra juhataja, Euroopa Liit on kindlalt surmanuhtluse kasutamise vastu ning tegutseb aktiivselt selle kaotamise nimel kogu maailmas.

Riikides, kus surmanuhtlus veel kehtib, seab EL eesmärgiks selle kasutusala järk-järgult piirata, samuti kehtestada moratoorium, et surmanuhtlus saaks täielikult likvideeritud.

1998. aastal vastu võetud ja 2008. aastal läbi vaadatud suunistes ELi poliitika kohta kolmandate riikide suhtes surmanuhtluse küsimuses on sätestatud raamistik ELi meetmetele. Need sisaldavad deklaratsioone või demarše rahvusvahelises ulatuses ja kolmandate riikide suhtes, kaasa arvatud Ameerika Ühendriigid.

Mis puutub USAsse, siis on EL sügavalt mures hukkamiste taasalustamise pärast, kui maikuus surmanuhtluselt tegelik moratoorium võeti.

Oleme USA valitsust pidevalt innustanud uuesti kehtestama moratooriumi surmanuhtlusele föderaalsel tasemel ning loodame, et Ühendriigid kaaluvad surmanuhtluse seadusega kaotamist lähemas tulevikus.

Me võtame arvesse parlamendi resolutsiooni ettepanekut seoses Troy Davise üksikjuhtumiga. Meil on teavet meie Washingtoni delegatsioonilt, et Georgia kuberner ei ole veel hukkamiskorraldusele alla kirjutanud ning et nähtavasti ei kiirustagi ta seda tegema.

Komisjon koos ELi liikmesriikide ja eesistujariigiga jälgib seda juhtumit muidugi väga tähelepanelikult.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelude lõppedes.

  Neena Gill (PSE). - Härra juhataja, härra Matsakis vihjas siin enne minule ja ma tahan sellele vastata. Ma ei tahtnud kuritarvitada registreerimata sõnavõtu süsteemi eelmisel arutelul, mis peeti tähtsas surmanuhtluse küsimuses. Kuid ma arvan, et ta viitas mu mõistmatusele esmatähtsate küsimuste osas. Tahaksin lihtsalt protokolli jaoks öelda, et olen olnud kaasatud mitmesse esmatähtsasse küsimusse ning võiksin öelda, et see on kõige vähem läbipaistev ja avatud süsteem, mis meil on.

Muidugi oleme seda oma fraktsioonis arutanud, kuid esmatähtsad küsimused lepitakse kokku ainult neljapäeval enne Strasbourgi ning enne seda toimub tunniajane kokkusaamine, kus esmatähtsad küsimused kiiresti kokku klopsitakse.

Ma arvan, et mõned neist küsimustest ei ole esmatähtsad ja neid tuleks selles parlamendis korralikult arutada, et säilitada tema usaldusväärsust.

(1) Vt protokoll.

12. Kvoorum (jätkamine)

  Juhataja. – Täna küsisin ma pärastlõunase istungi alguses vähemalt ühe iga fraktsiooni esindaja arvamust, kuna sain taotluse kvoorumi kindlakstegemiseks vastavalt kodukorra artiklile 149. See taotlus põhines neljakümne parlamendiliikme kirjalikul taotlusel. Kui päris aus olla, siis tegelikult oli neid 39+1, kuna nimekirja üheteistkümnes allkiri oli täiesti loetamatu. Ma ei saa teile öelda, me ei saa teile öelda, kes see neljakümnes isik seal nimekirjas on.

Pärast arutelu ning olles kuulnud põhiseaduskomisjoni esimehe arvamust, võtsin ma endale vastutuse ning tõlgendasin ise kodukorra artikli 149 lõiku 4, milles on öeldud, et parlamendiliikmed, kes on esitanud kvoorumi kindlaksmääramise taotluse, loetakse kohalviibivaiks, isegi kui nad ei viibi enam istungisaalis.

Tahaksin juhtida teie tähelepanu sõnale “enam”. On öeldud mitte “ei viibi”, vaid “enam ei viibi”. See näitab, et nad pidid siin viibima varem. “Varem” ei tähenda kindlasti mitte asjaolu, et nad olid kohal eelmistel kuudel, vaid tähendab päris kindlasti aega, mil kvoorumi kindlakstegemise taotlus tehti. Sellepärast ma täpsustasin, et kontrollin enne hääletust, kas nelikümmend taotluse esitajat on kohal, kuigi mul on raske teile öelda, kes see neljakümnes on.

Vastavalt talituste infole on viis neist kohal. Olgu siis öeldud, et kui nelikümmend parlamendiliiget nüüd püsti tõusevad ja esitavad taotluse kvoorumi kindlakstegemiseks, siis teen ma seda. Kas siin on nelikümmend parlamendiliiget, kes tõusevad püsti ja nõuavad kvoorumi kindlakstegemist?

  Neena Gill (PSE). - Härra juhataja, kas saaksite ise kontrollida, kas need 40 parlamendiliiget on siin, sest seda on väga raske öelda?

  President. – Proua Gill, ma arvan, et eriti pärast tänast õhtupoolikut on artikkel 149 mulle juba pähe jäänud. Te viitate lõikele 5. See on istungi juhataja ja ainult tema asi, kui ta otsustab ükskõik millal kindlaks teha, et kvoorumit ei ole kohal. Võttes siiski arvesse eesseisvate hääletuste tähtsust, mida kavatseme läbi viia, eriti surmamõistetud isiku juhtumit, ei hakka ma seda väikest mängu mängima. Kui nelikümmend kollegi ei võta püsti tõustes vastutust enda peale, ei hakka ma kvoorumit kindlaks tegema.

Kas siin on nelikümmend kolleegi, kes püsti tõusevad? Ma ei näe neid. Sellepärast asume nüüd hääletamise juurde.

13. Hääletused

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Tulemuste ja muude üksikasjadega tutvumiseks vt protokoll)

13.1. Väidetavad massihauad India poolt administreeritavas Kashmiris (hääletus)

13.2. Olukord Bangladeshis (hääletus)

-Enne hääletust põhjenduse K esimese osa üle

  Thomas Mann (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, kõigest üks väike asi – et asendaksime sõnad „21. detsembril 2008” sõnadega „detsembri kolmandal nädalal 2008”. See oleks siis täpne kuupäev. See on väike asi, aga me peame fakte täpselt järgima.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepanekuga.)

13.3. Surmanuhtlus: nimelt Troy Davis’e juhtum (hääletus)

  Juhataja. – Sellega on hääletused lõppenud.

14. Noorte rolli tugevdamine ELi poliitikas (kirjalik deklaratsioon) (vt protokoll)

15. Kiireloomuline koostöö kadunud laste leidmiseks (kirjalik deklaratsioon) (vt protokoll)

16. Teatis nõukogu ühisseisukoha kohta (vt protokoll)

17. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

18. Teatavaid dokumente puudutavad otsused (vt protokoll)

19. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 116) (vt protokoll)

20. Istungil vastuvõetud tekstide edastamine (vt protokoll)

21. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)

22. Istungjärgu vaheaeg

  Juhataja. – Kuulutan välja Euroopa Parlamendi istungjärgu vaheaja.

(Istung lõppesi kell 16.45)

Seoses üldasjade ja välissuhete nõukogu 26.–27. mai 2008. aasta istungi järeldustega:

Mida kavatseb nõukogu teha, et soodustada ja õhutada kaasavat poliitilist dialoogi kõigi poolte vahel?

Milliseid samme astub nõukogu, et tagada rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kohaldamine ning kindlustada rikkumiste uurimine, et lõpetada praegune karistamatuse tunne?

Milliseid samme astub nõukogu, et tagada takistamatu humanitaarligipääs ning sundida föderaalset üleminekuvalitsust täitma oma sõnades väljendatud lubadust luua humanitaarteabekeskus?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu uurib erinevaid võimalusi, kuidas tagada, et kõik 26. mail ja 16. juunil vastu võetud järeldustes Somaalia kohta nimetatud kohustused saaks täidetud.

Nõukogu soosib kõigi Somaalia osapoolte osalusel toimuvat kaasavat dialoogi poliitilise dialoogi vormis föderaalse üleminekuvalitsuse, mõõdukate opositsiooniliikmete ja kodanikuühiskonna esindajatega. Seda arvestades toetab nõukogu täielikult 9. juunil Djiboutis sõlmitud kokkulepet föderaalse üleminekuvalitsuse ning Somaalia taasvabastamise liidu vahel ning jätkab ÜRO jõupingutuste poliitilist ja rahalist toetamist.

Nõukogu on sügavalt mures Somaalia äärmiselt tõsise humanitaarolukorra pärast. Ta on tervitanud föderaalse üleminekuvalitsuse soovi luua humanitaarkriisi teabekeskus.

Nõukogu toetab ÜRO Inimõiguste Ülemkomissari Ametit, samuti Somaalia sõltumatut eksperti, ning on innustanud neid läbi viima sõltumatut teabekogumis- ja hindamismissiooni inimõiguste olukorra kohta.

Vastuseks nõukogu 16. juuni järeldustes Somaalia kohta esitatud taotlusele uurivad nõukogu peasekretariaat ja komisjon võimalusi resolutsiooni 1816 rakendamiseks seoses piraatluse ja relvastatud röövide vastu võitlemisega Somaalia rannikuvetes.

Kas nõukogu võiks osutada, milliseid meetmeid ta loodab edendada, et EL saavutaks oma eesmärgi vähendada liikluses hukkunute arvu aastaks 2010 poole võrra ning milliseid uusi meetmeid tahab ta praeguse eesistujariigi ametiajal võtta?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Mis puudutab järgmise kuue kuu jooksul edendatavaid meetmeid liiklusõnnetuste ohvrite arvu vähendamiseks ELis, siis nõukogu eesistujariik Prantsusmaa tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta⁽¹⁾ ettepaneku vastuvõtmise, mille suhtes nõukogu ja Euroopa Parlament äsja esimesel lugemisel kokkuleppele jõudsid.

Selle ettepaneku eesmärk on juhtida tähelepanu ohutusele üleeuroopaliste võrkude maanteede infrastruktuuri kavandamise, projekteerimise ja opereerimise kõikides etappides. Koos majanduslike ja keskkonnakaitseliste kaalutlustega kuulub ohutus uute infrastruktuurirajatiste projekteerimisel esmatähtsate ülesannete hulka. Välja pakutud direktiiv annab maanteeinfrastruktuuri korraldajatele juurdepääsu maanteevõrgustiku ohutuse tagamiseks vajalikele suunistele, koolitusele ja teabele.

Eesistujariik Prantsusmaa peab ka eriliselt tähtsaks ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmiseks, millega hõlbustatakse karistuste piiriülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas⁽²⁾. See seadusandlik ettepanek on juba läbinud esmase läbivaatuse etapi Sloveenia eesistumise ajal ning see töö jätkub Prantsusmaa eesistumise ajal, mille üheks prioriteediks on transport. Selle teksti eesmärk on võimaldada karistuste kohaldamist juhtide suhtes, kes panevad toime rikkumise mõned muus liikmesriigis kui see, kus nende sõiduk on registreeritud. Eesmärk on muuta Euroopa maanteed ohutumaks ning ühtlasi lõpetada kohalike juhtide diskrimineerimine.

See ettepanek direktiivi vastuvõtmiseks täiendab nõukogu raamotsusega loodud seadusandlust rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. See 2005. aasta veebruaris vastu võetud raamotsus aitab tagada, et üksikisikud ja ettevõtted ei hoiaks enam trahvide maksmisest kõrvale. See aitab kohtu- või haldusasutusel suunata rahatrahv otse edasi teise liikmesriigi asutusele, nii et seda tunnustatakse ja see nõutakse sisse täiendavate formaalsusteta.

Lõpetuseks tuleb märkida, et 11. ja 12. septembril korraldab eesistujariik Prantsusmaa Pariisis seminari liiklusohutuse parandamise koordineerimise kohta, keskendudes järelevalve ja trahvide küsimusele. Samuti võõrustab ta 13. oktoobril Pariisis konverentsi „Liiklusohutus meie linnades”, mille korraldab komisjon Euroopa liiklusohutuspäeva raames.

Kas nõukogu on käsitlenud uut, aga väga tõsist muret ülemaailmse toiduainetega kindlustatuse kohta? Kas nõukogu tunnistab, et üks vähese toiduainetega kindlustatuse probleemi põhjus on aastatepikkune tegevusetus põllumajanduse ja toiduainetootmise alase teadus- ja arendustöö rahastamisel? Milliseid samme peab nõukogu vajalikuks selle kriisi lahendamiseks?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Seoses sammudega, mis on vajalikud pikaajaliseks poliitiliseks lahenduseks ülemaailmsele toiduainekriisile, palub nõukogu austatud parlamendiliikmel lugeda vastust suulisele küsimusele H-0358/08, mille esitas Dimitrios Papadimoulis.

Lisaks, nagu austatud parlamendiliige kindlasti teab, käsitles Euroopa Ülemkogu oma viimasel istungil 20. juunil toidu- ja naftahindade tõusu poliitilisi tagajärgi. Viitan siin eesistujariigi selleteemalistele järeldustele.

Põllumajanduse valdkonnas on liit juba tegutsenud, et vähendada survet toidu hindadele sekkumisvarude müügi, eksporditoetuste vähendamise, maa tootmisest kõrvaldamise nõude tühistamisega 2008. aastaks, piimakvootide suurendamise ja teraviljade suhtes kehtivate impordimaksude kohaldamise peatamisega, parandades seeläbi pakkumist ja aidates stabiliseerida põllumajandusturge.

Samuti rõhutab nõukogu, et ELis ja kogu maailmas on vaja töötada põllumajandustootmisega seotud uuenduste, teadus- ja arendustöö kallal. Need tegevused muutuvad eriti oluliseks kliimamuutuste tõttu, mis nõuavad põllumajandussektorilt kohandumiseks märkimisväärseid jõupingutusi. Põllumajandusministrid vaatlesid seda küsimust mitteametlikult 19. mail 2008. aastal koos volinike Janez Potočniki ja Mariann Fischer Boeliga, et määratleda prioriteete tulevaseks teadus- ja arendustegevuseks.

Lõpetuseks on austatud parlamendiliige kindlasti teadlik, et 3. juulil korraldas eesistujariik Prantsusmaa koostöös komisjoni ja Euroopa Parlamendiga konverentsi teemal „Kes hakkab maailma toitma?”. Selle konverentsi eesmärk oli arutleda täna põllumajanduse ees seisvate väljakutsete üle, samuti põllumajanduse tuleviku üle arengumaades.

Vahemere Liidu projekt on tervitatav areng ELi ja Vahemere-äärsete riikide suhetes. Millised on nõukogu kavad sellel ettevalmistaval etapil tagamaks, et see liit tugevdaks ja edendaks Barcelona protsessi? Kas on selge, et seda liitu ei moodustata Barcelona protsessiga konkureerivalt? Kas on arutletud selle üle, millist rolli täidaks Euroopa Parlament Vahemere Liidus?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

13. ja 14. märtsi 2008. aasta istungil palus Euroopa Ülemkogu, et Euroopa Komisjon esitaks vajalikud ettepanekud teatise „Barcelona protsess: Vahemere Liit” modaalsuste määratlemiseks. Seega on tagatud side Barcelona õigustiku ning Euroopa-Vahemere partnerluse järgmise etapi vahel. On ütlematagi selge, et nad ei ole mingil juhul konkureerivad struktuurid.

Protsessi partnerid arutavad praegu 13. juulil toimuvat Pariisi tippkohtumist silmas pidades avalduse teksti. Kava kohaselt tervitab see avaldus selgelt Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee praegust ja jätkuvat olulist rolli selles partnerluses. Selles suhtes on 5 juunil 2008. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioon väga positiivne.

Milliseid meetmeid kavatseb uus eesistujariik rakendada tagamaks Euroopa Pereliidu võimalikult laialdast edendamist ja rakendamist, et rahuldada vähekaitstud peretüüpide (suurpered, üksikvanemaga pered jne) erivajadusi, tagada neile töö leidmine ja sissetuleku kindlustamine ning aidata neil saavutada parem töö- ja pereelu tasakaal ELi liikmesriikides? Kas nõukogu ütleks ka seda, kas ta kavatseb peresõbralike poliitikate koostamisel teha ettepaneku lastekaupade käibemaksumäära alandamiseks, eriti juhtudel, kus sarnased tooted on juba erandiga hõlmatud?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Austatud parlamendiliige tõstatas olulise perepoliitika küsimuse ning toob õigustatult välja, et me peame toetama kõige vähem kaitstud peresid. Ka nõukogu on otsustanud rakendada selles valdkonnas tugevaid meetmeid.

2007. aasta mais vastu võetud järeldustes toetas nõukogu Euroopa Pereliidu loomist ning kutsus liikmesriike üles „kasutama intensiivselt võimalusi, mida pakub Pereliit arvamuste ja kogemuste vahetamiseks”⁽¹⁾.

Nagu austatud parlamendiliige hästi teab, uurib nõukogu regulaarselt tööhõivepoliitikaga seotud küsimusi Lissaboni strateegia kontekstis. Käesoleva aasta veebruaris võttis EPSCO nõukogu vastu hulga võtmesõnumeid, mille ta saatis kevadisele Euroopa Ülemkogule⁽²⁾ ja milles kutsus üles looma rohkem ja paremaid töökohti ning märkis, et oluline on omada inklusiivseid tööturge ning arvestada soolise võrdõiguslikkuse mõõtmega. Euroopa Ülemkogu võttis need võtmesõnumid vastu 2008. aasta märtsis.

Seoses pere- ja tööelu tasakaaluga tuleb meenutada, et 2000. aastal võttis nõukogu vastu resolutsiooni meeste ja naiste tasakaalustatud osalemise kohta pere- ja tööelus⁽³⁾. See küsimus kuulub jätkuvalt nõukogu prioriteetide hulka ning hiljuti võttis nõukogu vastu järeldused pealkirjaga „Naiste ja meeste tasakaalustatud roll töökohtade, majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse huvides”, milles kutsub liikmesriike üles „edendama tõhusaid poliitikaid töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, mis ei sunniks naisi ja mehi valima pere ja töö vahel või tähtsustama ühte teise arvel”⁽⁴⁾.

Seoses nõukogu edasise tööga selles valdkonnas on mul hea meel teatada, et eesistujariik Prantsusmaa esitab oma kava Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile 15. juulil 2008. Samuti esitas eesistujariik Prantsusmaa oma kava 25. juunil 2008. aastal tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile.

Lõpuks on mul hea meel märkida, et nõukogu ja Euroopa Parlament on kokku leppinud perede, eriti suurperede ja üksikvanemate küsimuse muutmises üheks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) prioriteediks, see kuulutatakse varsti välja mõlema institutsiooni ühise otsusega. Tahaksin tänada austatud parlamendiliiget, kes oli selles küsimuses raportööriks, konstruktiivse koostöö eest läbirääkimiste ajal.

Mis puudutab käibemaksumäärasid, siis austatud parlamendiliige teab, et nõukogu tegutseb komisjoni ettepanekute põhjal; seni ei ole komisjon esitanud mingeid sedalaadi ettepanekuid, millele austatud parlamendiliige viitas.

Arutelu käibemaksumäärade üle peaks toimuma varsti, kuid nõukogul oleks ennatlik otsustada ette eelseisvate arutelude tulemusi.

Amsterdami lepingus nimetatakse Strasbourgi eraldi kui Euroopa Parlamendi ainsat asukohta – mitte kui selle teist asukohta, nagu sageli arvatakse. Seega on see Euroopa Parlamendi asukoht ja sümboliseerib demokraatlikku detsentraliseeritud poliitilis-kultuurilist käsitlust Euroopast, mis on kodanikelähedane ja mida iseloomustab rahvastevaheline mõistmine. Milline on nõukogu seisukoht eespool nimetatud lepingus esitatud määratluse kohta ning milliseid meetmeid kavandatakse Strasbourgi positsiooni kindlustamiseks organisatsioonilises, poliitilises ja õiguslikus kontekstis? Kas nõukogu jagab minu arvamust, et parlamendi töö parem koondamine linna, näiteks osaistungjärkude nädalate (mille kestus muutuks tagasi viiele päevale) abil ja Brüsselis toimuvate kulukate miniistungite arvu vähendamise abil, aitaks säästa suuri rahasummasid ning saavutada paremat tõhusust ja nähtavust?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Tulenevalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 289 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklist 189 „ühenduse institutsioonide asukoht määratakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel”. Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduste asutamislepingutele lisatud kaheksanda protokolli, mis käsitleb institutsioonide asukohta, ainsa artikli lõikele a „Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourgis, kus peetakse 12 igakuist täisistungjärku, sealhulgas eelarveistungjärk. Lisatäisistungjärgud peetakse Brüsselis. Euroopa Parlamendi komiteed käivad koos Brüsselis. Euroopa Parlamendi peasekretariaat ja selle talitused jäävad Luxembourgi.”

Nõukogu pädevuses ei ole avaldada arvamust teiste institutsioonide sisemise korralduse kohta.

2006. aastal kutsus komisjon nõukogu üles vaatama läbi määruse (EÜ) nr 2012/2002⁽¹⁾ Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta. Sellest ajast möödunud kahe aasta jooksul on nõukogus toimunud intensiivsed arutelud sellistes küsimustes nagu fondi reguleerimisala. Tulevikus peaks olema võimalik eraldada solidaarsusfondist abi ka õnnetuste, näiteks eriti tööstusõnnetuste ja terrorirünnakute korral. Kas nõukogu on jõudnud selles küsimuses kokkuleppele ja kui on, siis milliseid muudatusi võib oodata solidaarsusfondi määrusele?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Kontrollikoda on koostanud eriaruande (nr 3/2008) Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutamise kohta.

Aruandes järeldas kontrollikoda muuhulgas, et

komisjonipoolne juhtimine on osutunud tõhusaks;

ei olnud ühtegi juhtumit, mis näitaks fondi paindlikkuse puudumist abitaotluste käsitlemisel;

kõik küsitlusele vastanud taotlejad olid fondiga rahul ning seega on fond saavutanud oma põhieesmärgi, mis tähendab solidaarsuse näitamist katastroofiolukorras olevate liikmesriikidega.

Nõukogul on kavas võtta vastu järeldused selle eriaruande kohta, milles nõukogu märgib, et ei pea praegusel etapil vajalikuks määruse (EÜ) nr 2012/2002 muutmist.

Võrreldes varasematega, läheneb Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) viimane soovitus balti tursa kohta 2009. aastaks selle püügipiirkonna varude hindamisele sootuks teisiti. Esmakordselt tunnistab ICES selgelt, et võrdluspunkte kasutanud prognoosimeetod põhines kahtlastel (võib-olla ka valedel) andmetel. Uue hinnangu kohaselt on tursapüügi võimalused palju suuremad kui viimastel aastatel.

Kuidas peaksime siis tõlgendama kõige uuema, 2. aprilli ettepaneku nõukogu määruse vastuvõtmiseks [2008/0063(CNS)] põhjenduses 6 sisalduvat sätet, mis ütleb, et „tuleb kehtestada sätted, mis tagavad, et lubatud püügikoormust on võimalik järjekindlalt kehtestada ka puudulike andmete korral”? Selle tulemuseks võib olla balti tursa püügikvootide edasine vähendamine Poola kalurite jaoks.

Nõukogul võib olla õilis eesmärk tagada iga hinna eest tursavarude taastumine, kuid kas ICESi uusimate järelduste valguses on Poola kaluritele kehtestatud ebaõiglased piirangud põhjendatud?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu tahab märkida, et komisjoni ülesanne on esitada ettepanek tursapüügi võimaluste kohta Läänemeres 2009. aastal Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovituste valguses ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STEFC) teaduslike arvamuste põhjal. Seejärel käsitleb seda ettepanekut nõukogu.

Ettepanekus nõukogu määruse vastuvõtmiseks, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 423/2004⁽¹⁾ seoses tursavarude taastamisega Kattegatis, Põhjameres, Skagerrakis ja La Manche'i idaosas, samuti Šotimaast läänes, Iiri meres ja Keldi meres, sisalduv põhjendus 6 sätestab lubatud kogupüügi järjekindla kehtestamise ka puudulike andmete korral. See põhjendus on seotud artikliga 6a, mis kehtestab korra lubatud kogupüügi kehtestamiseks puudulike andmete korral, ning artikliga 7, milles kehtestatud hindamisklausel lubab teha muudatusi uue teabe ja teaduslike arvamuste põhjal.

Nõukogu tahab samuti juhtida tähelepanu, et nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007⁽²⁾, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude mitmeaastane kava, ei sisalda mingeid samaväärseid artikleid.

Lõpuks tahab nõukogu austatud liikmele meenutada, et viimse abinõuna on õigusaktide tõlgendamine Euroopa Kohtu ülesanne.

Endine USA president Jimmy Carter kritiseeris hiljuti Lähis-Ida kvarteti jätkuvat embargot Gaza suhtes. Kas nõukogu arvates võib jätkuv embargo aidata kaasa Palestiina sisemiste raskuste rahumeelsele lahendamisele? Kas nõukogu peaks Hamasi osalusel ühtsusvalitsuse moodustamist vastuvõetavaks sammuks lahenduse suunas?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

EL on mitmel korral väljendanud oma tõsist muret humanitaarolukorra jätkuva halvenemise pärast Gazas. Kõrgeimal tasandil kohtunud kvartett kutsus oma 2. mai ja hiljem 24. juuni avalduses üles jätkuvale häda- ja humanitaarabi ning Gazale esmavajalike teenuste takistamatule osutamisele. Samuti õhutas see Iisraeli, Palestiina omavalitsust ja Egiptust koostööd tegema, et koostada Gaza suhtes uus lähenemine, mis tagaks kõigile gazalastele julgeoleku, lõpetaks kõik terrorismiaktid ning võimaldaks Gaza piiripunktide kontrollitud ja püsivat ületamist humanitaareesmärkidel ja kaupade veoks. Egiptuse vahendatud ja 19. juunil jõustunud relvarahu on positiivne samm selles suunas. ELi eesistujariik tervitas seda relvarahu oma 18. juuni 2008. aasta avalduses. On oluline, et kõik pooled sellest kinni peaksid.

Mis puudutab seda, kas nõukogu peab „Hamasi osalusel ühtsusvalitsuse moodustamist vastuvõetavaks sammuks lahenduse suunas”, siis ütles nõukogu 2007. aasta 23. ja 24. aprilli järeldustes, et on valmis tegema koostööd Palestiina valitsusega, mille poliitikad ja teod kajastavad kvarteti põhimõtteid. 2007. aastal algatas EL koostöö rahvusliku ühtsuse valitsusega, kes oli neid põhimõtteid tunnistanud. EL on teadmiseks võtnud president Mahmoud Abbasi möödunud kuul algatatud ülepalestiinalise lepitusalgatuse. Me toetame igat sammu, mis võib tugevdada Palestiina presidendi jõupingutusi rahu saavutamiseks. Eesmärk on endiselt Jordani läänekaldal ja Gazas iseseisva, demokraatliku ja elujõulise Palestiina riigi loomine, mis ühendaks kõiki palestiinlasi, kes elaksid rahus ja julgeolekus külg külje kõrval Iisraeli ja tema naabritega.

On esitatud teooria, et on oluline võtta alates kuue aasta vanustelt (või noorematelt) lastelt sõrmejälgi, kuna see on kasulik võitluses lastega kaubitsemise vastu. Sama põhjendusega toetatakse ettepanekut, et alla 12 aasta vanustel lastel peaks olema eraldi pass.

Samas on nende väidete kinnituseks vähe objektiivseid andmeid. Kas nõukogu on teadlik uuringutest, mis kinnitaks seost varajase sõrmejälgede võtmise ning lastega kaubitsemise ohu vähenemise vahel?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu ei ole hetkel teadlik uuringutest, mis kinnitaks seost varajase sõrmejälgede võtmise ning lastega kaubitsemise ohu vähenemise vahel.

Strasbourgi osaistungjärgul aprillis võttis Euroopa Parlament vastu raporti, mis pooldas Hiinaga Aafrika küsimuses peetavat dialoogi. Raportis toob Euroopa Parlament välja, et Hiina on süüdi korruptsioonis ja rikub keskkonnastandardeid. Seetõttu kutsub ta ELi üles astuma Hiinaga kõnelustesse, et visandada selle mandri jaoks koos Aafrika endaga jätkusuutlik tulevik. Lisaks Hiina suurenevale kohalolule Aafrikas on mandrist huvitatud ka sellised riigid nagu India ja Brasiilia. Praegu suurendab Brasiilia Aafrikale antavat põllumajandusabi, keskendudes biokütustele. Samas tekitab toiduhindade kasv mitmeid küsimusi seoses arenguriikide maa kasutamisega bioenergia tootmiseks.

Kas nõukogu kavatseb järgmisel tippkohtumisel astuda samme sellise dialoogi algatamiseks? Millise kuju see dialoog võtab? Kas nõukogu arvates on sarnaselt soovitav dialoog teiste uute huvitatud riikidega?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu on Euroopa Parlamendi raporti Hiina poliitika ja selle mõjude kohta Aafrikale teadmiseks võtnud. Raportis käsitletavate küsimuste hulgas tuuakse välja ka ELi kui maailmas olulise jõu ees seisvad ülesanded. Viimasel tippkohtumisel juunis arutati mõningaid ülemaailmset huvi pakkuvaid küsimusi, mida austatud parlamendiliige mainis, ning neid on nimetatud eesistujariigi järeldustes.

Viimastel aastatel on nii EL kui Hiina oma poliitilist, majanduslikku ja arengupartnerlust Aafrikaga üle vaadanud ja tugevdanud. Nii on EL 2007. aasta Lissaboni tippkohtumisel vastu võtnud ELi-Aafrika ühisstrateegia. Hiina ja Aafrika allkirjastasid ühisdeklaratsiooni 2006. aastal Pekingis toimunud Hiina-Aafrika koostööfoorumil.

Alates 2005. aastast on Aafrika teema olnud ELi ja Hiina kahepoolse dialoogi raames toimunud kohtumiste päevakorras. Samuti on nõukogu möödunud aastal Pekingis toimunud troika ametliku avakohtumise kaudu alustanud regulaarset dialoogi Hiina tippametnikega, keskendudes selles ainult vastastikust huvi pakkuvatele küsimustele Aafrikas.

Selles kontekstis on komisjon oma tegevusi veelgi intensiivistanud ning on teatanud, et kavatseb käesoleva aasta oktoobris vastu võtta teatise Hiina ja Aafrika kohta, milles seatakse eesmärgiks võimalik kolmepoolne koostöö Aafrika, Hiina ja ELi vahel. Samuti tehakse ettepanek, et kui täiendavad konsultatsioonid seda võimaldavad ning Hiina ja Aafrika nõusse jäävad, alustataks koostööd sellistes olulistes valdkondades nagu loodusressursside säästev areng, infrastruktuurid, rahu ja julgeolek. Hiina on öelnud, et ei ole sellisele kolmepoolsele koostööle vastu tingimusel, et Aafrika on selle lähenemisega nõus.

Mis puudutab teisi uusi huvilisi, nagu Brasiilia ja India, siis leiab nõukogu, et suuri ülemaailmseid probleeme saab lahendada ainult mitmepoolses kontekstis, mis põhineb tugeval ÜRO-l. Me peame tagama, et Aafrika vastu huvi tundvad kolmandad riigid toetaksid samuti tõhusa mitmepoolsuse põhimõtet, mis on parim moodus rahvusvahelisel tasandil rahu ja julgeoleku säilitamiseks ja väljakutsetele vastu astumiseks, riskide vastu kindlustamiseks ning meile täna tuttava üksteisest sõltuva maailma pakutavate võimaluste ärakasutamiseks. Mõned esimesed sammud on tehtud India suunas, kus Aafrika olukorra üldine areng on juba üks mureküsimusi. Käimas on kõnelused Brasiiliaga, et võtta vastu tegevuskava, mille üks peatükk peaks olema pühendatud Aafrikale.

Alžeerias mõisteti 3. juunil 2008 tingimisi vanglakaristused neljale kristlusse pöördunud inimesele „mitte-islami usu ebaseadusliku praktiseerimise” eest. Täpsemalt karistati neid sel moel seetõttu, et nad ei praktiseerinud oma usku 28. veebruaril 2006. aastal vastu võetud seaduse kohaselt. See seadus sätestab, et usu praktiseerimise koht peab olema saanud usuasjade ministri heakskiidu. Süüdimõistetud isikud olid rajanud oma korterisse palvenurga („Quatre chrétiens condamnés en Algérie”, Le Figaro.fr, 3. juuni 2008; Ryma Achoura, "De la prison avec sursis pour des chrétiens d'Algérie", Libération.fr, 4. juuni 2008).

22. aprillil 2002 ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria vahel sõlmitud assotsiatsioonilepingu⁽¹⁾ artikkel 2 sätestab, et demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamine on lepingu oluline element.

Kas nõukogu arvates tähendab neljale pöördunud kristlasele süüdistuse esitamine ja nende süüdimõistmine usuvabaduse rikkumist? Kui mitte, siis miks mitte? Kui jah, siis milliseid edasisi assotsiatsioonilepingust tulenevaid samme kavatseb nõukogu astuda?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Seoses usuvabadusega Alžeerias võtab nõukogu kahetsusega teadmiseks austatud parlamendiliikme mainitud sündmused, mis kuuluvad ühte ritta teiste hiljuti aset leidnud juhtumitega.

Nõukogu väljendas oma muret juba 10. märtsil 2008 toimunud viimasel ELi-Alžeeria assotsiatsiooninõukogu kohtumisel ning jätkab nende arengute hoolikat jälgimist. Seetõttu leiab nõukogu, et Alžeerias kõigi uskude praktiseerimist reguleerivad olemasolevad seadused peaksid jääma kooskõlla standarditega, millega Alžeeria on rahvusvahelise õiguse kohaselt nõustunud, eriti selles osas, mis puudutab võitlust igasuguse diskrimineerimise vastu ja sallivuse edendamist kultuuri, usutalituste, vähemuste ja põhiõiguste osas.

Nõukogu jätkab Alžeeria valitsusele sellekohaste üleskutsete tegemist, eriti assotsiatsioonilepinguga loodud poliitilise dialoogi kontekstis.

Üks liikmesriik esitas SIS töörühmale ettepaneku (töödokument 8204/08) koostada Schengeni infosüsteemis nimekiri vägivaldsetest seaduserikkujatest, kes osalevad rahvusvahelistel meeleavaldustel. Lisaks sisulisele ebamäärasusele on see ettepanek vastuolus ka ühenduse õiguses sisalduvate inimõiguste ja vabaduste tagatistega.

Kõnealuse riigi delegatsioon teeb ettepaneku, et SIS registreeriks nende isikute nimed, kelle puhul teatud sündmuste alusel usutakse, et nad panevad tulevikus toime raskeid vägivalda või vägivallaga ähvardamist sisaldavaid kuritegusid. Arvatavasti võiks selle negatiivse tulevikuprognoosi aluseks olla asjaolu, kas isikut on kahtlustatud, süüdistatud või süüdi mõistetud mõne raske kuriteo toimepanekus.

Mida arvab nõukogu eespool nimetatud ettepanekust? Kas eesistujariik Prantsusmaa kavatseb selle inimõiguste ja vabaduste kaitse organisatsioonide poolt õigustatult kritiseeritud algatusega edasi minna?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

13. juuli 2001. aasta järeldustes⁽¹⁾ tunnistas nõukogu vajadust kasutada kõiki õiguslikke ja tehnilisi võimalusi, et kiirendada ja edendada riiklikel toimikutel põhinevat struktuursemat teabevahetust vägivaldsete korrarikkujate kohta. 5. ja 6. juuni 2003. aasta järeldustes SISi teise põlvkonna kohta⁽²⁾ märkis nõukogu, et eksisteerib teatav huvi vägivaldsete korrarikkujate kandmiseks SIS II andmebaasi, kuid selle teostatavust, kasulikkust ja praktilist elluviimist on vaja täiendavalt uurida, ning kutsus vastavaid töörühmi üles seda arutama. Otsusesse 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist⁽³⁾, nõukogu seda ettepanekut ei kaasanud.

Arutelud vastavates töörühmades on veel pooleli, eriti mis puudutab mõiste „vägivaldne korrarikkuja” määratlemist. Oma aruteludes arvestab nõukogu mõistagi ühenduse õigusega kodanikele antud tagatisi inimõiguste ja põhivabaduste osas.

Briti apellatsioonikohus lükkas 7. mail 2008. aastal tagasi Suurbritannia valitsuse apellatsiooni ning tegi siseministrile ülesandeks eemaldada Iraani vastupanuliikumine People's Mojahedin Organisation of Iran (PMOI) keelatud organisatsioonide loetelust.

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus tühistas 2006. aasta detsembris otsuse, millega PMOI lisati Euroopa musta nimekirja. Samas lisas EL organisatsiooni oma musta nimekirja uuendatud versiooni 2007. aasta juunis, selgitades, et see põhineb ELis asuva „pädeva asutuse otsusel”, kelleks oli Briti siseminister. Nüüd on Suurbritannia siseministri otsuse kuulutatud õigusvastaseks kõige kõrgem õigusorgan ning seda ei saa enam edasi kaevata.

Kas EL kavatseb paluda eelolevatel nõukogu kohtumistel õiguskorra austamist ning kinnitab PMOI kustutamise ELi peetavast terroristlike organisatsioonide loetelust?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu on 7. mail langetatud Suurbritannia apellatsioonikohtu otsuse People’s Mojahedin Organisation of Iran (PMOI) asjas teadmiseks võtnud.

Nagu on öeldud nõukogu töömeetodites, millega viiakse ellu ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta, võetakse nimekirjade koostamise aluste hindamisel täiel määral arvesse kõiki varasemate nimekirjadega seotud uusi asjaolusid.

Sellega seoses kaalub nõukogu praegu Suurbritannias langetatud kohtuotsuse tähendust ja mõju eesmärgiga teha ELi tasandil otsus võimalikult kiiresti.

Mis puudutab Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 2006. aasta detsembri otsust, millele austatud parlamendiliige viitab, siis tuleb märkida, et see puudutab protseduurilisi küsimusi seoses otsusega arvata PMOI terroriaktides osalenud isikute ja üksuste nimekirja, mitte selle otsuse sisu. Pärast esimese astme kohtu otsust viis nõukogu 2007. aasta esimese kuue kuu jooksul läbi põhjaliku revisjoni ning konsolideeris protseduure, mille alusel toimub isikute, rühmituste ja üksuste lisamine nimetatud loendisse ja sealt kustutamine vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2580/2001⁽¹⁾. Pärast seda revisjoni kehtestati selge ja läbipaistev protseduur. Konkreetsemalt esitatakse nüüd iga isiku kohta, kelle varad kuuluvad külmutamisele, vastav põhjendus.

Nimekirja kantud isikud, rühmitused ja üksused võivad

– paluda nõukogul enda nimekirja kandmine tõendite alusel ümber vaadata;

– vaidlustada pädeva riikliku asutuse otsuse vastavalt riigis kehtivale korrale;

– vaidlustada nõukogu otsuse esimese astme kohtus vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 230 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustele, kui nende suhtes kohaldatakse nõukogu määrusest (EÜ) nr 2580/2001 tulevaid piiravaid meetmeid;

– paluda humanitaarsetel põhjustel endi suhtes erandi tegemist oma põhivajaduste rahuldamiseks, kui nende suhtes kohaldatakse nõukogu määrusest (EÜ) nr 2580/2001 tulenevaid piiravaid meetmeid.

2003. aasta septembris Euroopa Liidu poolt terroristlikuks organisatsiooniks tunnistatud Hamas on käivitanud Hezabollah' telekanali Al-Manar eeskujul telekanali Al-Aqsa. Nagu ajakirjanduses sageli teatatakse, kasutatakse Al-Aqsa televisioonis disneylikke tegelasi, et innustada lapsi saama enesetapu-pommipanijateks.

Kas nõukogu on teadlik, et Al-Aqsa saateid edastab satelliidilt Atlantic Bird 4 Euroopa satelliidioperaator Eutelsat, mis liisib seda satelliiti Jordaania satelliidioperaatorile Noorsat? Milliseid samme on nõukogu astunud, et takistada Eutelsatil Al-Aqsa saadete edastamist? Kas nõukogu on edastanud selle küsimuse Prantsusmaa organile Conseil Supérieur de l’Audiovisuel (CSA)?

Vastuseks küsimusele E 1666/08 märkis komisjon, et „jagab … muret ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni all edastatavate vihkamisele üles kutsuvate saadete pärast”. Hamasi telejaam Al-Aqsa kasutab Prantsusmaa firma Eutelsat satelliidi Atlantic Bird 4, mida Eutelsat liisib Jordaania satelliidioperaatorile Noorsat, näol Euroopa satelliidiressursse selleks, et õhutada vägivalda ja vihkamist ning õigustada terrorismi Euroopas ja kaugemal. Sarnaselt Hezbollah' telejaamaga Al-Manar riietuvad lapsed Al-Aqsa saadetes enesetapu-pommipanijateks ning neid esitletakse kui kangelasi. Ühes lõigus propageerib populaarne tegelane jänes Assud märtrisurma ja enesetapu-pommipanemist ideaalse eesmärgina igale saatesse helistavale lapsele. Teises lõigus ütleb multifilmitegelane, et ta hammustab taanlasi ja paneb nad nahka, sest üks Taani ajaleht avaldas poliitilisi koomikseid, mis neile ei meeldinud. Saate käigus saab jänes Assud telefonikõne kelleltki, kes ütleb, et neil õnnestub kunagi selle koomiksi autor tappa, mõrvata, millega Assud täielikult nõus on.

Mida kavatseb nõukogu teha, et takistada Al-Aqsa saadete edastamist Euroopa satelliidiressursside kaudu? Arvestades Al-Aqsa sarnasusi kanaliga Al-Manar ning seal õhutatavat vägivalda ja terrorismi, kas pole siin tegemist piirideta televisiooni muudetud direktiivi (direktiiv 2007/65/EÜ⁽¹⁾) artikli 3b („Vihkamisele õhutamine”) rikkumisega, nagu oli kanali Al-Manar puhul?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Rassilist või usulist viha õhutavate telesaadete edastamine on ühitamatu meie demokraatiate aluseks olevate väärtustega ning on täiesti lubamatu.

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (direktiiv 89/552/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 2007/65/EÜ) artikli 2 lõigetes 4 ja 6 on öeldud, et kolmandates riikides asutatud teenusepakkujad võivad teatud juhtudel kuuluda liikmesriigi jurisdiktsiooni alla.

Liikmesriigid, kellele see direktiiv on mõeldud, peavad seda kohaldama komisjoni järelevalve all. Nimetatud direktiivi kohaselt on asjaomaste riiklike asutuste ülesanne hoolikalt kaaluda austatud parlamendiliikmete tõstatatud küsimust.

Lisaks mõistab Euroopa Liit hukka igasuguse avaliku provokatsiooni terroristliku õigusrikkumise toimepanekuks, nagu näitab hiljuti tehtud muudatus nõukogu raamotsuses terrorismivastase võitluse kohta (2002/475/JSK), millele lisati kolm uut õigusrikkumist: avalik üleskutse panna toime terroriakt, värbamine terroristlikel eesmärkidel ning väljaõpe terroristlikel eesmärkidel. Samuti on ette näha, et kõik liikmesriigid ratifitseerivad Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsiooni (2006), mis kohustab osalisriike kriminaliseerima avalikke üleskutseid panna toime terroriakt.

E-uudiskirja „Hands off Cain” (nr 105, 4. juuni 2008) teatel on Iraani režiim kohe hukkamas (või on võib-olla juba hukanud) Briti passi omava Euroopa kodaniku Foroud Fouladvandi, Saksa passi omava Euroopa kodaniku Alexander Valizadehi ning Ameerika Ühendriikide kodaniku Nazem Schmidtti.

Dr Foroud Fouladvand on teadlane ja koraaniuurija, kes on avalikult hukka mõistnud Iraani režiimi ja selle türanliku valitsuse.

Kas nõukogu on teadlik nendest kohtuotsustest ja kavandatud hukkamistest? Kas ta võib öelda, milliseid meetmeid ta on rakendanud nende Euroopa kodanike kaitsmiseks?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu on teadlik, et need kolm inimest jäid kadunuks Türgis Hakkari provintsi ringkonnas Yüksekovas, Iraani piiri lähedal. Teheranis koguvad ELi liikmesriikide saatkonnad praegu täiendavat teavet ning jälgivad seda juhtumit hoolikalt, kuid neil ei ole võimalik kinnitada, kas Iraani ametivõimud on nimetatud isikud kinni pidanud.

Nõukogu on kehtestanud mitmete Zimbabwe ametnike ja poliitikute, nende hulgas president Robert Mugabe suhtes ELi reisikeelu. Sellegi poolest on president Mugabel minevikus olnud võimalik seda keeldu eirates Itaaliasse sõita ning kasutada Itaalia valitsuse ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vahelise peakorterilepinguga antud õigust osaleda Roomas toimunud Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kohtumisel.

Üldiselt: milliseid jõupingutusi kavatseb nõukogu teha, et muuta reisikeeldu kõige hiljutisemate sündmuste valguses rangemaks? Milliseid jõupingutusi saab nõukogu teha konkreetselt Mugabe ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni puhul, et panna Itaalia valitsust oma kokkulepet Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga uuesti läbi arutama, nii et ELi reisikeeldu oleks võimalik täies ulatuses kohaldada ning Mugabe ei saaks seda õiguslikku lünka ära kasutada? Mida arvab nõukogu sellise keelu tõhususest, kui seda on võimalik niivõrd kergesti rikkuda?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu ei ole arutanud küsimust reisikeelu rangemaks muutmisest kõige hiljutisemate sündmuste valguses, kuid eesistujariigi järeldustes Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni istungist kordas Euroopa Ülemkogu oma valmisolekut rakendada täiendavaid meetmeid vägivalla eest vastutavate isikute vastu.

Reisikeelu rakendamine kuulub iga liikmesriigi ülesannete hulka vastavalt tema riiklikele seadustele. Itaalia ei ole ainus riik, kes on sõlminud peakorterilepinguid, mis on mitmel puhul võimaldanud Zimbabwe juhtidel erinevatesse ELi liikmesriikidesse siseneda.

Alates 2002. aastast on nõukogu igal aastal uuendanud Zimbabwe valitsuse liikmete suhtes kehtestatud reisikeeldu.

Kiirelt tõusvad hinnad (inflatsioon), nafta- ja nisuhindade jätkuv kiire kasv ning suutmatus rakendada piisavaid meetmeid Euroopa kodanike, liikmesriikide majanduste või ELi enda abistamiseks on väga muret tekitavad arengud. Millised on ELi poliitikasuunised kasvavate nafta- ja nisuhindade ning üldiselt kasvava elukalliduse probleemi lahendamiseks koos liikmesriikidega? Kas on olemas kavasid konkreetsete meetmete rakendamiseks? Kui jah, millised need täpselt on ja milles täpselt need seisnevad?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Selles küsimuses tõstatatud olulisi teemasid on nõukogus mitmel korral arutatud, konkreetselt on seda tehtud komisjoni teatiste „Toimetulek toiduainete kerkivate hindade probleemiga”⁽¹⁾ ja „Silmitsi kõrgemate naftahindadega”⁽²⁾ alusel.

19. ja 20. juunil 2008. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul arutati seda teemat majandus- ja rahandusministrite nõukogu raporti „Viimase aja arengud toiduainete hindade osas – peamised tõukejõud ja poliitiline reageerimine”⁽³⁾ alusel. Seega määratlevad eesistujariigi järeldused mitmed konkreetsed meetmed, millest enamik tuleb ellu viia enne 2008. aasta detsembrit.

Oma järeldustes nimetab eesistujariik ka juba Euroopa Liidu rakendatud meetmeid, eriti põllumajandussektoris, et vähendada survet toidu hindadele sekkumisvarude müügi, eksporditoetuste vähendamise, maa tootmisest kõrvalejätmise nõude tühistamisega 2008. aastaks, piimakvootide suurendamise ja teraviljade suhtes kehtivate impordimaksude kohaldamise peatamisega, parandades seeläbi pakkumist ja aidates stabiliseerida põllumajandusturge. Lisaks on ühise põllumajanduspoliitika järjestikused reformid aidanud kaasa Euroopa põllumajandussektori tõhusamaks muutumisele. Nõukogu uurib teisi meetmeid nende probleemide lahendamiseks ühise põllumajanduspoliitika nn tervisekontrolli kontekstis.

Eelseisvate meetmete osas on Euroopa Ülemkogu rõhutanud vajadust tagada biokütuse poliitikate jätkusuutlikkus, kehtestades esimese põlvkonna biokütuste tootmisele jätkusuutlikkuse tingimused, soodustades kõrvalsaadustest toodetavate teise põlvkonna biokütuste väljatöötamist ning hinnates koheselt selle võimalikku mõju toiduks kasutatavatele põllumajandussaadustele ning astudes vajadusel samme võimalike probleemide lahendamiseks.

Samuti on Euroopa Ülemkogu väljendanud oma otsusekindlust Doha vooru kõikehõlmavaks, ambitsioonikaks ja tasakaalustatud lõpuleviimiseks ning kolmandate riikide veenmiseks, et nad ei kehtestaks toiduainetele ekspordipiiranguid ja ekspordikeelde. Euroopa Liit tõstatab selle küsimuse WTOs ja teistel pädevatel rahvusvahelistel foorumitel.

Euroopa Ülemkogu on tervitanud komisjoni algatust jaekaubanduse sektoris kehtivate piiravate eeskirjade küsimuse läbivaatamiseks ning komisjoni soovi jälgida hoolikalt tarbekaupadega seotud finantsturgudel toimuvaid arenguid, sealhulgas spekulatiivset kauplemist, ning nende mõju hindade liikumisele ja poliitikakujundusele. Ülemkogu on palunud komisjonil selle teema kohta ülevaade anda enne 2008. aasta detsembris toimuvat Euroopa Ülemkogu ning kaaluda sobivate poliitiliste reageerimisvõimaluste väljapakkumist, mille hulka kuuluks ka meetmed turu läbipaistvuse parandamiseks.

Nafta- ja gaasihindade osas on eesistujariigil koos komisjoniga palutud uurida järsu nafta- ja gaasihindade tõusu mõjude leevendamiseks mõeldud meetmete teostatavust ja mõju ning koostada vastav aruanne 2008. aasta oktoobris toimuva Euroopa Ülemkogu eel. Samuti on Euroopa Ülemkogu palunud liikmesriikidel, komisjonil ja Euroopa Investeerimispangal toetada leibkondade ja tööstuse energiatõhususse, taastuvate energiaallikate kasutamisse ja fossiilsete kütuste keskkonnasõbralikumasse kasutusse tehtavate investeeringute toetamise meetmeid. Ülemkogu on kutsunud liikmesriike ja komisjoni üles kiirendama 2006. aasta energiatõhususe tegevuskava rakendamist ning kaaluma selle võimalikku muutmist.

Samad järeldused õhutasid komisjoni jälgima lisaks toidu- ja naftahindadele arenguid ka teistel tarbekaupadega seotud turgudel ning ajendasid üldasjade ja välissuhete nõukogu hoolikalt jälgima nõukogu teistes asjaomastes koosseisudes tehtavat tööd seoses toidu- ja naftahindadega ning andma sellest Euroopa Ülemkogule aru 2008. aasta oktoobriks.

Colombias on ülemkohus kindlaks teinud, et 64 president Uribe valitsust toetavat parlamendisaadikut on seotud paramilitaarsete rühmitustega (surmasalkadega). President palus talle lähedastel parlamendisaadikutel takistada rahvuskongressil vastu võtmast kongressi reformimise seadust, et takistada poliitilistel parteidel paramilitaarsete jõududega seotud parlamendisaadikute väljavahetamist. Sellest järeldub loogiliselt, et valitsus toetub paramilitaarsete rühmitustega seotud poliitikutele ning presidendi tagasivalimine sõltub neist poliitikutest.

Kas nõukogu jätkab assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste pidamist valitsusega, mida toetavad paramilitaarsed jõud? Kui uus leping sisaldab inimõiguste klauslit, kas siis on mõistlik sõlmida selline leping valitsusega, mis rikub inimõigusi juba enne lepingu allkirjastamist?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu on võtnud teadmiseks informatsiooni võimalikest seostest poliitikute ja Colombia paramilitaarsete rühmituste liikmete vahel ning jälgib hoolikalt selle olukorra arengut. Andide Ühendusega praegu läbi räägitav assotsiatsioonileping hakkab mõistagi sisaldama standardset klauslit inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete kohta. Sellisel juhul on sobiv märkida, et 2007. aasta lõpul vastu võetud järeldustes Colombia kohta

„väljendas […] nõukogu Euroopa Liidu täielikku solidaarsust Colombia rahvaga ning täielikku toetust Colombia valitsusele riigisisesele relvakonfliktile läbirääkimiste teel lahenduste otsimisel. Nõukogu rõhutas, millist tähtsust omistab EL õigluse ja rahu seaduse ning sellega seotud õigusliku raamistiku jätkuvale rakendamisele ning selle seaduse raames toimuva demobiliseerimise, desarmeerimise ja taasintegreerimise arengule.

Nõukogu kinnitas ELi ja selle liikmesriikide valmisolekut Colombia valitsuse, institutsioonide, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide abistamiseks rahu, tõde, õiglust, heastamist ja lepitust edendavates tegevustes ning toetuse andmiseks demobiliseerimise, desarmeerimise ja taasintegreerimise protsesse edasiviivates tegevustes.

Nõukogu tervitab Colombia valitsuse ja Colombia ametivõimude tehtud samme õigluse ja rahu seaduse läbipaistvaks ja tõhusaks rakendamiseks, riikliku lepitus- ja heastamiskomisjoni tööd ning konstitutsioonikohtu rolli. Samuti tervitab ta relvastatud isikute ja rühmituste sotsiaalse ja majandusliku integreerimise voliniku ametisse määramist ja tegevust.

Tunnustades küll saavutusi, märgib nõukogu ka seda, et õigluse ja rahu seaduse rakendamine ei ole kaugeltki lõpule jõudnud. Ta õhutab Colombia valitsust toetama ja rahastama õigluse ja rahu seaduse kõigi aspektide – kaasa arvatud peaprokuröri büroo juurde moodustatava õigluse ja rahu seaduse üksuse varustamine piisava personaliga – rakendamist viisil, mis seaks prioriteediks ohvrite õiguse tõele, õiglusele ja heastamisele.”

Samuti soosis nõukogu „Colombia valitsuse otsusekindlust parandada relvajõudude austust” inimõiguste suhtes ning tervitab selles osas tehtud edusamme. Samas märkis ta tõsise murega jätkuvat inimõiguste rikkumise probleemi, kaasa arvatud kohtuväliseid tapmisi mõnede julgeolekujõudude liikmete poolt.

Lõpuks ütles nõukogu, et on „mures uute paramilitaarsete ja teiste relvastatud kriminaalsete rühmituste tekke pärast. Ta võtab teadmiseks ametivõimude senised jõupingutused nende tekkivate rühmituste vastu võitlemiseks ning kutsub Colombia valitsust üles intensiivistama käimasolevaid jõupingutusi ja tugevdama meetmeid nende rühmituste vastu võitlemiseks.”

Ajakirjanduses on olnud mitmeid teateid, mille kohaselt ELi liikmesriigid kaaluvad tõsiselt Kuubavastaste sanktsioonide lõpetamist, kuigi Human Rights Watch ja teised inimõiguste organisatsioonid on esitanud selle suhtes põhimõttelisi vastuväiteid.

Kas Kuuba kodanikel on võimalus kasutada kõiki ÜRO kodaniku ja poliitiliste õiguse konventsiooni ja ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste konventsiooniga ette nähtud õigusi? Milliseid olulisi, reaalseid ja tõendatud edusamme on Kuuba nõukogu arvates pärast sanktsioonide esmakordset kehtestamist 2003. aastal teinud sõnavabaduse, ühinguvabaduse, liikumisvabaduse, ajakirjandusvabaduse ja kohtusüsteemi reformi valdkonnas?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

28. veebruaril 2008. aastal allkirjastas Kuuba kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ja majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ning ELi eesistujariik tervitas seda oma avalduses 4. märtsil 2008.

Enne nende paktide ratifitseerimist ei ole Kuuba kodanikel võimalik neis ette nähtud õigusi kasutada. Samas märgib nõukogu, et nende allkirjastamisega on Kuuba juba avaldanud tahet austada neis paktides, inimõiguste ülddeklaratsioonis ja teistes Kuuba ratifitseeritud inimõiguste lepingutes loetletud kodaniku ja poliitilisi õigusi.

23. juuni 2008. aasta järeldustes Kuuba kohta kutsus nõukogu Kuuba ametivõime üles neid pakte ratifitseerima ja rakendama ning innustas taas Kuuba valitsust pühenduma tõeliselt inimõigustele, nagu ta on oma pühendumust üles näidanud neile kahele inimõigusi käsitlevale paktile all kirjutades.

Samades järeldustes märkis nõukogu Kuuba valitsuse seni ellu viidud muudatusi. Ta ütles, et toetab liberaliseerivaid muudatusi Kuubas ja innustab valitsust neid ellu viima.

Nõukogu kutsus Kuuba valitsust üles parandama praktikas inimõiguste olukorda, muuhulgas vabastades tingimusteta kõik poliitvangid, sealhulgas need, kes peeti kinni ja mõisteti süüdi 2003. aastal. See jääb ELi jaoks üheks peamiseks prioriteediks. Samuti kutsus nõukogu Kuuba valitsust üles hõlbustama rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide juurdepääsu Kuuba vanglatele.

Nõukogu kinnitas oma jätkuvat pühendumust 1996. aasta ühisele seisukohale, mis on endiselt täiesti asjakohane, ning kinnitas taas otsustavust jätkata kooskõlas ELi poliitikaga dialoogi Kuuba ametivõimude ning kodanikuühiskonna esindajate ja demokraatliku opositsiooniga, et edendada inimõiguste austamist ja tegelikku edasiminekut pluralistliku demokraatia suunas. Nõukogu rõhutas, et EL pakub jätkuvalt kõigile ühiskonna sektoritele praktilist toetust rahumeelsete muutuste elluviimiseks Kuubas. EL kordas samuti taas oma üleskutset Kuuba valitsusele tagada info- ja sõnavabadus, sealhulgas juurdepääs internetile, ning kutsus Kuuba valitsust üles tegema sellealast koostööd.

EL rõhutas taas Kuuba kodanike õigust otsustada iseseisvalt oma tuleviku üle ja on oma sõnul jätkuvalt valmis positiivselt kaasa aitama Kuuba ühiskonna kõigi sektorite arengule tulevikus, sealhulgas arengukoostöö vahendite abil.

Nõukogu lisas, et EL on valmis alustama Kuuba ametivõimudega laiaulatuslikku avatud dialoogi kõigis vastastikust huvi pakkuvates küsimustes. Alates 2007. aasta juunist on ELi ja Kuuba vahel ministrite tasemel ning kahepoolselt aset leidnud ettevalmistavad arutelud sellise dialoogi käivitamise võimaluse üle. See dialoog peaks hõlmama kõiki võimalikke koostöövaldkondi, sealhulgas inimõiguste, poliitika, majanduse, teaduse ja kultuuri valdkonda, ning leidma aset vastastikusel, tingimusteta, mittediskrimineerival ja tulemustele suunatud alusel. Selle dialoogi raames annab EL Kuuba valitsusele ülevaate oma seisukohtadest demokraatia, universaalsete inimõiguste ja põhivabaduste valdkonnas. Nõukogu kinnitas taas, et tema poliitika, mis käsitleb ELi kontakte demokraatliku opositsiooniga, on jätkuvalt kehtiv. Kõrgetasemeliste visiitide ajal tuleks alati käsitleda inimõiguste küsimusi; kui see on asjakohane, korraldatakse kõrgetasemeliste visiitide osana kohtumisi demokraatliku opositsiooniga.

Seepärast leppis nõukogu kokku eespool nimetatud ulatusliku poliitilise dialoogi käivitamise Kuuba valitsusega. Selles kontekstis saavutas nõukogu kokkuleppe 2003. aasta juba peatatud meetmete kaotamises, et hõlbustada poliitilise dialoogi protsessi ja võimaldada 1996. aasta ühise seisukoha vahendite täielikku kasutamist.

Ühise seisukoha iga-aastase läbivaatamise ajal 2009. aasta juunis annab nõukogu hinnangu oma suhetele Kuubaga ja sealhulgas poliitilise dialoogi protsessi tõhususele. Selle kuupäeva järel jätkub dialoog, kui nõukogu otsustab, et see on olnud tulemuslik, võttes arvesse järelduste teises lõigus toodud aspekte.

Kas nõukogul on kavas jätkata Lissaboni lepingu artiklis 149 ette nähtud spordialase pädevuse arendamist võimalike vahenditega nüüd, mil lepingut ennast pole pärast Iiri referendumi eitavat tulemust võimalik enam rakendada?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Õiguse kohaselt on liidul ainult talle aluslepinguga antud pädevus. Seetõttu ei ole nõukogul endal võimalik anda liidule uusi pädevusi.

Seoses Lissaboni lepingu artiklis 149 ette nähtud pädevusega spordi valdkonnas tuleb märkida, et Euroopa Ülemkogu võttis 19. ja 20. juunil Iirimaa rahvahääletuse tulemuse teadmiseks ning leppis kokku, et olukorra analüüsimiseks on vaja rohkem aega. Samuti meenutas ta, et Lissaboni lepingu eesmärk on aidata laienenud liidul tõhusamalt ja demokraatlikumalt tegutseda, ning märkis, et 19 liikmesriigi parlamendid on lepingu ratifitseerinud ning ratifitseerimisprotsess jätkub teistes liikmesriikides⁽¹⁾.

2007. aasta novembris kehtestas Ühendriikide toel tegutsev Pakistani diktaatori Musharrafi sõjaväeline režiim sõjaseisukorra, arreteeris palju inimesi ning pani Pakistani rahva kallal toime brutaalseid vägivallategusid. Samuti võttis diktatuur sihikule riigi õigusteadlased, kes olid talle vastu astunud, vangistades tuhandeid juriste ning vabastades ametist 45 teenekat kohtunikku, nende hulgas ka riigi peakohtuniku Iftikhar Chaudhry, keda kõiki hakati poliitiliselt taga kiusama. Ametist vabastatud kohtunikud olid samuti protestinud oma kaasmaalaste röövimise ja vangistamise vastu erinevates Guantanamo-tüüpi karistuslaagrites ning riigi rikkuse mahamüümise vastu. Neli kuud pärast Musharrafi lüüasaamist ja uue valitsuse valimist ei ole ametist vabastatud kohtunikke ikka veel ametisse ennistatud, samal ajal kui Ameerika Ühendriigid avaldavad Pakistanile üha tugevamat survet jääda USA ustavaks liitlaseks selle hüsteerilises sõjas terrorismi vastu.

Milliseid samme kavatseb nõukogu astuda, et saavutada poliitilistel põhjustel ametist vabastatud kohtunike ennistamine oma ametikohale ning Pakistani rahva demokraatlike õiguste ja vabaduste taastamine?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

EL on kindlalt pühendunud kohtuvõimu sõltumatuse austamisele, mis on demokraatia põhielement, tagab õiguskorda ning kaitseb põhiseaduslikku korda ja üksikisiku vabadusi.

Pakistani osas oli EL sügavalt mures peakohtuniku ja mitmete teiste kohtunike ametivolituste peatamise pärast – see otsus ohustas põhiseaduslikkuse ja õiguskorra tähtsamaid põhimõtteid.

EL toetab üldiselt inimõiguste kaitsjaid, kaasa arvatud neid, kes võitlevad kohtuvõimu sõltumatuse eest.

Üldiselt õhutab EL uut Pakistani valitsust pühendama ennast täielikult inimõiguste ja põhivabaduste austamisele ning kindlustama demokraatlikku süsteemi kohtuvõimu sõltumatuse taastamise teel. Need küsimused on Euroopa Liidu ja Pakistani dialoogi lahutamatuks osaks.

Euroopa Liit on pühendunud sellele, et aidata Pakistani rahval ehitada üles jõukas ja stabiilne ühiskond, mis põhineb inimõigustel, demokraatial ja õiguskorral.

20. mail 2008 kuulas Iisraeli politsei üle Iisraeli kommunistliku partei juhtkonna liikme, Hadashi presidendi ja Iisraeli parlamendi Hadashi parlamentaarse partei juhi Mohammed Barakehi, süüdistades teda alusetult politseiametniku ründamises 2006. aastal toimunud Liibanoni sõja vastaste meeleavalduste käigus. Mohammed Barakeh, kes osales Euroopa Parlamendi arutelul 13.–14. mail 2008. aastal, on tuntud kui Lähis-Ida rahu ja julgeolekut pooldavate seisukohtade esindaja.

Kas nõukogu mõistab hukka Iisraeli ametivõimude sellise käitumise, mis kujutab endast otsest rünnakut Hadashi ja Iisraeli kommunistliku partei poliitika vastu, mille eesmärk on jõuda Palestiina küsimuse õiglase lahenduseni ning saavutada iisraellaste ja palestiinlaste rahumeelne kooseksistents?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Iisraeli kohtumenetlus on pooleli ning nõukogul ei ole pädevust sellesse Iisraeli riigi siseasjaks olevasse menetlusse sekkuda. Samas on nõukogu mitmel puhul väljendanud arvamust, mis pooldab Iisraeli-Palestiina konflikti õiglast, kõikehõlmavat ja püsivat lahendamist.

Teisipäeval, 17. juunil võttis Leedu parlament vastu uue seaduseelnõu, mis edaspidi keelustab kommunistlike ja fašistlike sümbolite avaliku kasutamise.

See on vastuvõetamatu, ajalooliselt põhjendamatu ja ohtlik juhtum, kus omavahel võrdsustatakse kaks liikumist, mis muu hulgas solvab miljonite fašismi purustamise nimel oma elu andnud kommunistide mälestust.

See Leedu, riigi, kus kommunistlik partei on keelustatud, suveräänsete poliitiliste jõudude otsus näeb ette ka rahatrahvid. Kui president selle uue seaduse allkirjastab, peab igaüks, kes kasutab avalikult sirbi ja vasara sümbolit, maksma 150 kuni 300 euro suuruse trahvi.

On hästi teada, et paljud kommunistlikud parteid, kaasa arvatud Kreeka kommunistlik partei, kasutavad sümboli ja valimisembleemina sirbi ja vasara kujutist.

Milline on nõukogu seisukoht selle vastuvõetamatu ja ajalooliselt põhjendamatu otsuse suhtes? Mida arvab nõukogu asjaolust, et Euroopa Parlamendi valimiste ajal ei luba see seadus kommunistlikel parteidel tegutseda, näiteks ei luba see Kreeka kommunistlikul parteil teha kampaaniat Leedus elavate Kreeka kodanike häälte saamiseks?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu ei ole seda küsimust arutanud, kuna see ei kuulu tema pädevusse.

Moskva on tõstatanud võimaluse, et iirlaste hiljutine vastuhääl Lissaboni lepingule võib mõjutada Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise uue strateegilise partnerluse leppe üle peetavaid kõnelusi (www.euobserver.com). Milline on eesistujariigi Prantsusmaa seisukoht seoses Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi võimaliku mõjuga Venemaaga peetavatele läbirääkimistele uue partnerlus- ja koostöölepingu üle? Kas Venemaa on valmis alustama läbirääkimisi uue partnerlus- ja koostöölepingu üle? Milline on Venemaa reaktsioon ELi läbirääkimiste mandaadile, mis hõlmab Leedu algatusel lisatud pikaajalisi ja endiselt lahendamata probleeme?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi ning Venemaaga uue lepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste vahel ei ole otsest seost. Seetõttu ei mõjuta Iirimaa referendumi tulemus neid läbirääkimisi ning nad võivad kavakohaselt jätkuda. Tegelikult ongi Venemaa ja EL valmis alustama läbirääkimisi kahepoolse lepingu üle, mis asendaks praeguse partnerlus- ja koostöölepingu. Need läbirääkimised käivitati hiljutisel ELi-Venemaa tippkohtumisel Hantõ-Mansiiskis, kus võeti vastu järgmine ühisavaldus:

„Me nõustusime, et eesmärgiks on strateegilise kokkuleppe koostamine, mis annab üldised raamid ELi-Vene suhetele lähitulevikus ning aitab arendada meie suhte potentsiaali. See peaks andma tugevama õigusliku aluse ja õiguslikult siduvad kohustused kõigis peamistes suhtevaldkondades, mis sisalduvad 2005. aasta mais Moskva tippkohtumisel kokku lepitud ELi-Venemaa neljas „ühises ruumis” ja nende suunistes.

Uus leping rajaneb ELi ja Venemaad siduvatel rahvusvahelistel kohustustel.”

Esimene läbirääkimiste voor toimus Brüsselis 4. juulil 2008. aastal ning seal jõuti kokkuleppele, kuidas läbirääkimiste protsessiga edasi minna.

Prantsusmaa põllumajandusminister Michel Barnier on kutsunud Euroopat üles kehtestama toiduainetega kindlustatuse kava ning seisma vastu edasistele kärbetele Euroopa põllumajanduseelarvest. Samas oleks selline teguviis tulemusetu, tõstaks kriisi ajal maailmas toiduainete hindu ning ei aitaks kuidagi parandada Euroopa põllumajanduse pikaajalist olukorda. Kas nõukogu tooks välja oma seisukoha ühise põllumajanduspoliitika mõju kohta toiduainete hindadele?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu on täiesti teadlik vajadusest otsida asjakohaseid ja tõhusaid lahendusi toiduainete hinnatõusule.

Nagu asutatud parlamendiliige teab, käsitleti seda teemat 19.–20. juuni Euroopa Ülemkogul⁽¹⁾, võttes aluseks nõukogu töö ja komisjoni esitatud teatise⁽²⁾.

Järsk hinnatõus on keerukas nähtus, millel on palju põhjusi ja tagajärgi.

Mainitud põhjuste hulgas on konkreetsemalt kliimaprobleem ning hiljutised paljuski ebasoodsatest kliimatingimustest tingitud kehvad saagid mõnes maailma riigis, maailmas ja eriti mõnes areneva majandusega riigis nõudluse suurenemine teatud toiduainete järele, ülemaailmne biokütuste arendamine, finantsturgudel toimunud spekulatsioonide mõju hindade volatiilsusele ja tõusule ning kõrgenenud naftahinna tõttu kasvanud toiduainete tootmis- ja transpordikulud.

Seda keerukat olukorda arvestades rõhutab Euroopa Ülemkogu kõigi asjaomaste asutuste teostatava piisava järelevalve vajadust ning mainib mitmeid võimalikke lahendusteid. Selles kontekstis leiab ta, et muude aspektide kõrval võib põllumajandus anda kasuliku panuse ning olla üks osa praeguse kriisi võimalikust lahendusest.

Selles osas märgib Euroopa Ülemkogu oma järeldustes, et „EL on põllumajanduse valdkonnas juba võtnud meetmeid, et vähendada survet toidu hindadele sekkumisvarude müügi, eksporditoetuste vähendamise, maa tootmisest kõrvalejätmise nõude tühistamisega 2008. aastaks, piimakvootide suurendamise ja teraviljade suhtes kehtivate impordimaksude kohaldamise peatamisega, parandades seeläbi pakkumist ja aidates stabiliseerida põllumajandusturge”.

Samuti märgib Euroopa Ülemkogu sisuliselt, et ühise põllumajanduspoliitika järjestikused reformid „on tugevdanud selle turule orienteeritust […] ja muutnud ELi põllumajandustootjad hinnaarengutele vastuvõtlikumaks”; Euroopa Ülemkogu arvates on seega tähtis seda orienteeritust jätkuvalt parandada, „samaaegselt tagades õiglase konkurentsi ja edendades säästvat põllumajandust kogu ELis ja tagades piisava toiduainete pakkumise”.

Tuleviku suhtes märgib Euroopa Ülemkogu, et „kõnealuste küsimustega tegelemiseks kaalub nõukogu ühise põllumajanduspoliitika nn tervisekontrolli raames täiendavaid samme”.

Komisjoni teenistused valmistavad samuti ette konkreetseid meetmeid kõige vaesemate inimeste aitamiseks nii Euroopas kui maailmas ning nõukogu vaatab need läbi, kui need valmivad. Samuti peame jätkama jõupingutusi, et anda põllumajanduse valdkonnale kõrgem prioriteet oma koostööpoliitikas.

Lõpetuseks peaks järgmiseks põllumajandusaastaks prognoositav suurem saak aitama vähendada survet põllumajandussaaduste hindadele.

Euroopa on otsustanud võidelda kõigi terrorismi vormide vastu. Kas nõukogu teab, et teatud Euroopa riikide juhtivad poliitikud on teadaolevalt külastanud ekstremistlike Khalistani juhtide korraldatud koosolekuid, mille ainus eesmärk on koordineerida kõigi India terroristlike ja riigist lahkulöömist pooldavate rühmituste tegevust, et häirida selle demokraatliku, liberaalse ja sekulaarse riigi ühtsust ja terviklikkust?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu ei ole arutanud küsimust Euroopa poliitikute viibimisest Khalistani juhtide korraldatud koosolekutel.

Otsusekindla terrorismivastase võitluse kontekstis on Euroopa Liit andnud välja terroriaktides osalenud isikute ja üksuste nimekirja, kuhu kuulub ka Khalistan Zindabad Force, mille varad on seega kogu liidus külmutatud.

Arvestades nõukogu otsust võtta vastu liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühiseid nõudeid ja korda käsitlev direktiiv (vajab ühehäälset otsust), samuti ettepanekut tööaja korralduse teatavate aspektide direktiivi muutmiseks (vajab kvalifitseeritud häälteenamust), kas nõukogu võib anda teavet, kuidas iga liikmesriik nende otsuste suhtes hääletas (vastu, poolt, erapooletu)?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Seoses liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühiseid nõudeid ja korda käsitleva direktiiviga tahab nõukogu märkida, et kõnealune ettepanek tugineb EÜ asutamislepingu artikli 63 lõike 3 punktile b. Seega kasutatakse kaasotsustamismenetlust ning nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

18. juuni 2008. aasta täiskogu istungjärgul võttis parlament vastu komisjoni ettepaneku muudatused. Kuna need muudatused vastavad muudatustele, mida COREPERi esimees 4. juunil 2008. aastal kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimehele saadetud kirjas nõukogule vastuvõetavaks pidas, võib kinnitada, et esimesel lugemisel on kokkuleppele jõutud⁽¹⁾. Seega ei ole nõukogus veel hääletust toimunud, kuid on peetud kõnelusi, mille käigus jõuti mitteametlikule kokkuleppele selle kirja sisu osas.

Praegu toimetavad kahe institutsiooni eksperdid parlamendi hääletuse tulemusena valmivat teksti õiguslikult ja keelelistelt. Seejärel võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega selle seadusandliku teksti vastu.

Seoses tööaja korralduse teatavate aspektide direktiiviga jõudis nõukogu 9. juunil 2008. aastal kvalifitseeritud häälteenamusega kokkuleppele selle direktiivi suhtes eesistujariigi välja pakutud üldise kompromissi osas. Neljal delegatsioonil (Kreeka, Ungari, Malta ja Hispaania) ei olnud võimalik eesistujariigi kompromissettepanekuga nõustuda ning veel kolm delegatsiooni (Belgia, Küpros ja Portugal) jäid erapooletuks. Viis delegatsiooni (Belgia, Küpros, Kreeka, Ungari ja Hispaania) tegid nõukogu protokolli kandmiseks ühisavalduse⁽²⁾, et oma seisukohta selgitada. Selles avalduses rõhutasid delegatsioonid ka seda, et nad on käesoleva direktiivi eelnõu vastuvõtmise viimases etapis valmis eesistujariigi, komisjoni ja Euroopa Parlamendiga konstruktiivselt uurima võimalikke alternatiive üldise kompromisskokkuleppe saavutamiseks.

2005. aastal koostas Loyola de Palacio juhitud kõrgetasemeline eksperdirühm raporti üleeuroopaliste transpordivõrkude laiendamise kohta eesmärgiga integreerida transpordi valdkond liidu ja selle naabrite vahel. 2008. aasta hakul avaldas komisjon sellekohase teatise. Sel aastal algas liidu tegevus asjade seisu analüüsimiseks seoses üleeuroopaliste transpordivõrkude prioriteediga, mille tulemusena tehti ettepanekud laiendada 2004. aastal heaks kiidetud 30 prioriteetse projekti nimekirja. 6. mail 2008. aastal toimus Ljubljanas ELi transpordiministrite mitteametlik kohtumine, mille päevakorras oli ka üleeuroopaliste transpordivõrkude laiendamine, et arvestada 27 liikmesriigi vajadustega.

Kas nõukogu võib anda teavet üleeuroopaliste transpordivõrkude laiendamist puudutavate kõneluste seisu ja ajakava kohta, samuti täpsustada, millised liidu transpordiprojektid (merendus, kiirraudtee, raudtee-kaubavedu, õhu- või maanteetransport) avaldavad positiivset mõju ELi pääsule Mustale merele?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Austatud parlamendiliige teab hästi, et nõukogu ei saa läbi vaadata kehtivatesse õigusinstrumentidesse komisjoni ettepanekul tehtavaid muudatusi. Komisjon ei ole veel esitanud muudatusettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsuse nr 884/2004/EÜ suhtes, mis käsitleb ühenduse suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks ning sisaldab 30 prioriteetse projekti nimekirja. Komisjoni väitel on kavas esitada ettepanek nende suuniste ja prioriteetsete projektide nimekirja muutmiseks 2010. aastal vastavalt nimetatud otsuse artikli 19 lõikele 3.

Tuleb märkida, et Musta merega ühenduse loomisele aitavad kaasa käimasolev prioriteetne projekt nr 7 (Igoumenitsa/Patra-Ateena-Sofia-Budapesti kiirteekoridor koos Bukaresti ja Constanţa poole suunduva haruga) ning prioriteetne projekt nr 18 (Rein/Maas-Maind-Doonau siseveetee), millest üks osa vastab VII üleeuroopalise koridori mõistele.

Nõukogu omistab suurt tähtsust vajadusele arvestada ELis pärast üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste vastuvõtmist toimunud muutusi ning vastata kasvavate kauba- ja transpordivoogude vajadustele, nagu on öeldud transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetikanõukogu 2007. aasta juunis vastu võetud järeldustes tähtsamate üleeuroopaliste transporditelgede naaberriikidesse laiendamise kohta.

Kas komisjon võiks öelda, kas tal on mingeid muresid seoses praktikaga palgata koolitöötajaid põhi- ja keskkooli tasemel õppeperioodi kestuseks sõlmitavate lepingutega, mida seejärel kooliaasta algul uuendatakse, kuid mille tähtaeg lõpeb uuesti suvevaheajaks, nii et sellistel töötajatel nagu koolisekretärid ja majahoidjad ei ole samasuguseid õigusi nagu alalistel töötajatel, kuigi nad osutavad sama teenust ning töötavad sageli sellel ametikohal mitmeid aastaid?

Nõukogu direktiivi 1999/70/EÜ⁽¹⁾, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC)⁽²⁾, Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, põhieesmärgiks on parandada tähtajalise töö kvaliteeti, tagades mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamise, ning luua raamistik, et vältida kuritarvitusi, mis võiksid tuleneda järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamisest.

Selleks et vältida järjestikuste tähtajaliste töölepingute kasutamisest tulenevaid kuritarvitusi, kohustab raamlepingu klausel 5 liikmesriike kehtestama ühe või mitu järgmistest meetmetest:

a) objektiivsed alused, mis õigustavad selliste töölepingute või töösuhete uuendamist;

b) järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete maksimaalne kogukestus;

c) selliste töölepingute või töösuhete uuendamiste arv.

Kõik liikmesriigid on ühe või mitu nendest meetmetest kehtestanud. Selle tulemusena saab tähtajalisi töölepinguid uuendada ainult teatud arvu kordi või teatud ajavahemiku möödumisel, kui teistsuguseks toimimiseks pole objektiivseid aluseid. Sellise ülevõtva seadusandluse tulemus peaks olema olukord, kus tähtajalisi töölepinguid ei saa määramatult pika aja jooksul uuendada ega pikendada.

Kui välja arvata Hispaania, kus seadusi muudeti, et kaasata direktiivi kohaldamisalasse religiooniõpetajad, ei ole komisjon teadlik sellest, et tähtajalisi töölepinguid kasutataks kuskil süstemaatiliselt põhi- ja keskkoolide töötajate puhul.

Ühenduse õiguse ülesanne on takistada korduvate tähtajaliste töölepingute kasutamisest tulenevaid kuritarvitusi. Austatud parlamendiliikmel palutakse komisjonile edastada kogu asjakohane teave sellest, kus ja kuidas selline praktika aset leiab. Selle alusel teeb komisjon otsuse kõige kohasemate tegevuste rakendamiseks.

ELil on nüüd moodne ja ambitsioonikas diskrimineerimisvastane õiguslik raamistik, mida peaks tugevdama ja täiendama uue Euroopa direktiivi vastuvõtmine, millega võrdse kohtlemise põhimõte laiendatakse väljapoole töösuhete valdkonda. Samas, nagu näitavad kogemused kahe varasema diskrimineerimisvastase direktiivi (2000/78/EÜ⁽¹⁾ ja 2000/43/EÜ⁽²⁾) sätete ülevõtmisega, ei tähenda siseriiklikku õigusse ülevõtmine veel praktikas võrdse kohtlemise saavutamist.

Milliseid praktilisi meetmeid õiguse tõhusaks jõustamiseks esitab komisjon uues ettepanekus direktiivi vastuvõtmiseks, et ära hoida diskrimineerimist, ahistamist ja ohvristamist, parandada võrdsete võimaluste eest vastutavate asutuste tööd, toetada diskrimineerimise ohvreid ning tugevdada õigust diskrimineerimise korral õigusliku hüvitise taotlemiseks?

2. juulil 2008. aastal võttis komisjon uue sotsiaalmeetmete kava⁽³⁾ osana vastu ettepaneku direktiivi vastuvõtmiseks⁽⁴⁾, millega keelustataks diskrimineerimine vanuse, puude, seksuaalse suunitluse, usutunnistuse või veendumiste alusel väljaspool töösuhete valdkonda. Samuti võttis ta vastu teatise „Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused: uuendatud strateegia”⁽⁵⁾, milles sõnastatakse üldine poliitika selles valdkonnas.

Kavandatud direktiiv sisaldab sätteid ahistamise ja ohvristamise vastu, samuti nõuet võrdsete võimaluste eest vastutavate asutuste loomiseks eeskätt selleks, et toetada diskrimineerimise ohvreid. Need sätted on üldiselt kooskõlas sarnaste sätetega direktiivis 2000/43/EÜ⁽⁶⁾. Kui need nõuetekohaselt riiklikku õigusse üle võetakse ja rakendatakse, siis usub komisjon, et need sätted annavad hüvitist taotlevatele diskrimineerimise ohvritele piisavad tagatised.

Kreeka riikliku statistikateenistuse andmed näitavad, et 2008. aasta esimeses kvartalis oli registreeritud tööpuudus 8,3 %, kusjuures see mõjutab eeskätt oma esimese töö otsijaid (33,4 %), noori (17,3 %) ja noori naisi (22,2 %). 46,7 % (200 000) on pikaajalised töötud, kellele lõpetakse pärast 12 kuud tööta olekut sandikopikatega võrduva 404 euro suuruse töötu abiraha maksmine.

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon rakendada ajal, kui kontrollimatu hinnatõus, kehvad palgad ja hüvitused töölisklasse vaevavad, et tulla vastu ametiühinguliikumise ettepanekutele tagada töötute tõhus kaitse liikmesriikides, tõsta töötu abiraha 80 %-ni põhipalgast ning tagada töötutele sotsiaalkindlustus kogu töötuse ajaks, kuni nad leiavad täiskohaga stabiilse töö?

Komisjon on teadlik liikmesriikide ees seisvatest ülesannetest seoses tõusvate hindade ja tööpuudusega.

Nagu 2008. aasta märtsis kogunenud Euroopa Ülemkogu kinnitas, on Euroopa Liidu majanduse alused endiselt tugevad: avaliku sektori eelarvepuudujääk on alates aastast 2005 enam kui poole võrra vähenenud ning riigivõlg on samuti langenud pisut alla 60 %, majanduskasv jõudis 2007. aastal 2,9 %-ni, kuid jääb 2008. aastal tõenäoliselt madalamaks, möödunud kahel aastal loodi 6,5 miljonit töökohta. Kuigi oma rolli on mänginud tsüklilised tegurid, on neile arengutele kaasa aidanud ka viimastel aastatel Lissaboni strateegia raames tehtud struktuursed reformid, samuti euro ja ühisturu positiivne mõju. Selle tulemusena on tööpuuduse ja pikaajalise töötuse määrad vähenemas ning naiste ja eakate töötajate hõive paraneb.

Sellegipoolest on inklusiivsete tööturgude valdkonnas vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Tööturu äärealadele jäävate inimeste (lihttööliste, puudega inimeste, sisserändajate ja ebasoodsamas olukorras olevate noorte) kaasamist on vaja kiirendada, et täita 2010. aastaks seatud tööhõive eesmärgid ning edendada uue majanduskasvu ja tööhõive strateegia sotsiaalset mõõdet.

Kõige vähem kaitstud rühmade kaasamine on üks sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud kooskõlastusmeetodi üks prioriteete. Selle protsessi abil koordineerib ja soodustab Euroopa Liit liikmesriikide tegevusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel ning oma sotsiaalkaitse süsteemide reformimisel heade tavade ja teadmiste vastastikuse vahetamise kaudu. Kõige halvemas olukorras olevate inimeste kaasamiseks edendab komisjon uut aktiivse kaasamise strateegiat, mis ühendab endas piisava tulutoetuse, tugevamad sidemed tööturuga ning teenuste parema kättesaadavuse. Mis puudutab kasvavate toiduainehindade ja eriti naftahindade mõju, siis võib austatud parlamendiliikmel paluda lugeda komisjoni hiljutisi teatisi neil teemadel, kaasa arvatud teatist „Toimetulek toiduainete kerkivate hindade probleemiga: ELi tegevussuunad”⁽¹⁾.

Lisaks täiendatakse ELi toidujagamisprogrammi kõige suuremat puudust kannatavatele inimestele ühenduses⁽²⁾, mille raames kõige hädalisematele on toitu jagatud enam kui 20 aasta jooksul, nüüd mitmete võimalike uuendustega. See programm peaks täiendama liikmesriikide algatusi ning selle eelarve on kasvanud 1987. aasta 100 miljoni euro tasemelt 2008. aastaks 305 miljoni euroni.

11. juuni õhtul algatati rünnak tööliste õiguste ja ametiühinguvabaduse vastu, kui tööandjad teisaldasid teadlikult teisaldatava konteineri, mis oli ajutiseks peakorteriks Kreekas Attikis asuva Schistose tööstuspargi töötajaid esindavale viiele ametiühingule. Selle sammu selge motiiv oli luua töösuhete geto, kus ei kehtiks kollektiivlepingud ega tööohutust ja tervishoidu reguleerivad eeskirjad. Tuhanded töölised asusid koheselt protestima, nõudes oma ametiühingute ennistamist tööstuspargis.

Kas komisjon mõistab hukka tööandjate tegevuse, mis kujutab endast otsest rünnakut ametiühingute piiramatu tegevus- ja sõnavabaduse vastu?

Komisjon tahab märkida, et ühinguvabadust tuleb pidada põhiõiguseks. Seetõttu tuleb seda austada igas olukorras, mis langeb ühenduse õiguse kohaldamisalasse.

Bosmani otsuses ütles Euroopa Kohus, et ühinemisvabaduse „näeb ette inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni artikkel 11 ja mis tuleneb liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest, kuulub põhiõiguste hulka, mis on ühenduse õiguskorras kaitstud”.

Lisaks sätestab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 12, et igaühel on õigus moodustada ühinguid, eelkõige ametiühingute valdkonnas. Ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta sisaldab sarnast sätet (lõige 13)⁽¹⁾.

Samas ei ole olemas EÜ õigusakti, mis otseselt sätestaks ühinemisõiguse. EÜ asutamislepingu artikli 137 lõike 5 kohaselt ei kehti õigus rakendada meetmeid sotsiaalpoliitika valdkonnas ühinemisõiguse suhtes.

Komisjon tahab rõhutada, et EÜ asutamisleping ei anna komisjonile volitusi astuda samme eraettevõtete vastu, mis võivad olla rikkunud õigust ühinemisvabadusele. Sellistel juhtudel on riiklike ametivõimude, eeskätt kohtute ülesanne tagada selle õiguse austamine oma territooriumil, lähtudes kõigist konkreetse juhtumi asjaoludest ning vastavalt riiklikule, ühenduse ja rahvusvahelisele õigusele.

Prantsusmaa tühistas piirangud ELi uute liikmesriikide (välja arvatud Rumeenia ja Bulgaaria) töötajate vabale liikumisele kavandatust varem, st kohe ELi eesistujaks saamise esimesel päeval.

2006. aastal anti Ida-Euroopa liikmesriikide kodanikele vaba juurdepääs Prantsusmaa töökohtadele, kuigi seda õigust piirati mõnel erialal, nii et tegelikkuses oli neil isikutel juurdepääs vaid 40 % Prantsusmaa tööturust. Veel enne üleminekuperioodi lõppemist 2009. aastal on Prantsusmaa nüüd otsustanud kõrvaldada kõik tõkked töötajate vaba liikumise eest. Kartused, et tööturu osaline avamine toob kaasa Ida-Euroopa töötajate massilise sissevoolu, osutusid alusetuks ning nende hirmude kehastus, „Poola torumees”, ei hävitanud Prantsusmaa tööturgu.

Piirangud Ida-Euroopa liikmesriikide töötajate suhtes on samas endiselt jõus Saksamaal, Austrias, Taanis ja Belgias.

Kuidas mõjutab see Prantsusmaa kui ühe ELi suurima liikmesriigi eeskuju komisjoni arvates neid liikmesriike, kus piirangud veel kehtivad? Millist mõju avaldab liikumisvabaduse takistuste kõrvaldamine Prantsusmaa majandusele?

2003. aasta ühinemislepingus sisaldunud üleminekukokkulepped, mis võimaldasid liikmesriikidel piirata juurdepääsu oma tööturgudele, on jagatud kolmeks etapiks. Käimasolev (teine) etapp lõpeb 30. aprillil 2009. Selle etapi ajal võivad liikmesriigid, kes veel piiravad 1. mail 2004. aastal ühinenud kümnest riigist kaheksa töötajatele juurdepääsu oma tööturule, otsustada, kas jätkata juurdepääsu piiramist selle etapi lõpuni või tühistada piirangud varem.

Põhimõtteliselt peaks kõik piirangud lõppema 30. aprillil 2009. aastal, pärast seda võivad juurdepääsu oma tööturule kuni kahe aasta jooksul piirata veel ainult liikmesriigid, kus esinevad tugevad tööturu häired või nende oht – tingimusel, et nad teatavad sellest komisjonile 30. aprilliks 2009.

Prantsusmaa tööturu avamise otsuse mõju Prantsuse majandusele on tõenäoliselt positiivne, sest Prantsuse firmade jaoks avaneb suurem potentsiaalsete töötajate valik, mis aitab neil hõlpsalt täita vabad töökohad, mida kohalike töötajatega täita pole võimalik. Kõigi nõutust varem oma tööturud avanud liikmesriikide kogemus näitab, et tööjõu ränne nn uutest liikmesriikidest on leevendanud tööturu kitsaskohti, suurendanud tööjõu paindlikkust, vähendanud inflatsioonisurvet ning aidanud kaasa majanduskasvule, avaldamata samas olulist negatiivset mõju kohalike töötajate tööpuudusele või palkadele.

Üldine sisserändajatevastane poliitika ning ettevõtetele antud „immuniteet” loovad olukordi, kus töötajaid koheldakse barbaarselt. Tüüpiliseks näiteks on rõivatootja Lady Fashion, kus tööandjad kasutavad hirmutamist ja jõhkrat vägivalda töötajate vastu, kes protestivad talumatute töötingimuste vastu. Samal ajal kasutavad nad kõiki vahendeid ametiühingu sekkumise vältimiseks. Tööandjate värvatud kõrilõikajad on mitmeid töötajaid torude ja nuiadega rünnanud selle eest, et nad ei ilmunud pühapäeval tööle. Vastuseks töötajate protestidele peksmise vastu ütles ettevõte, et laseb nad kõik lahti. Sarnast vägivalda on esinenud ka varem, kui üks võõrtööline nõudis talle välja maksmata töötasu.

Kas komisjon mõistab hukka need teod ja ametiühingute tegevuse tõkestamise, mis hakkab üha rohkem levima tänu praegusele töölisvastasele poliitikale?

Komisjon peab töötajate ekspluateerimist ja põhiliste inimõiguste rikkumist lubamatuks. Kõigil isikutel, olenemata rahvusest, on õigus austusele oma füüsilise ja vaimse väärikuse ja puutumatuse suhtes. Need õigused on fikseeritud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, mis kuulutati pühalikult välja 2000. aastal Nizzas. Lisaks paneb direktiiv 89/391/EMÜ⁽¹⁾ tööandjale üldise kohustuse tagada töötajate ohutus ja tervisekaitse kõigis tööga seotud aspektides.

Mis puudutab ebaseaduslikult ELis elavaid sisserändajaid, siis võttis komisjon 2007. aasta mais vastu ettepaneku direktiivi vastuvõtmiseks, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele⁽²⁾. Selle ettepaneku kohaselt peaksid tööandjad kandma karistusi, mis hõlmaks ka trahve ja tasumata töötasu tagasimaksmist. Lisaks kuuluksid tööandjad kõige raskematel juhtudel, eriti siis, kui avastatakse äärmiselt ekspluateerivaid töötingimusi, karistamisele kriminaalkorras. Liikmesriigid peaksid looma tõhusad kaebuste esitamise mehhanismid, mille abil vastavad kolmandate riikide kodanikud saaksid otse või selleks määratud kolmandate isikute, näiteks ametiühingute või muude ühenduste vahendusel, kaebusi esitada.

Mis puudutab austatud parlamendiliikme konkreetset küsimust seoses tööandjate tegevusega ametiühingute töö tõkestamiseks, siis tahab komisjon märkida, et ühinemisvabadust tuleb pidada ühenduse õiguse üldpõhimõtteks. Seetõttu tuleb seda austada igas olukorras, mis langeb ühenduse õiguse kohaldamisalasse.

Bosmani otsuses ütles Euroopa Kohus, et ühinemisvabaduse „näeb ette inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni artikkel 11 ja mis tuleneb liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest, kuulub põhiõiguste hulka, mis on ühenduse õiguskorras kaitstud”. Lisaks sätestab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 12, et igaühel on õigus moodustada ühinguid, eelkõige ametiühingute valdkonnas. Ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta sisaldab sarnast sätet (lõige 13)⁽³⁾.

EÜ asutamislepingu artikli 137 lõike 5 kohaselt ei kehti õigus võtta meetmeid sotsiaalpoliitika valdkonnas ühinemisõiguse suhtes. Komisjon tahab lisaks rõhutada, et EÜ asutamisleping ei anna komisjonile volitusi astuda samme eraettevõtete vastu, mis võivad olla rikkunud õigust ühinemisvabadusele. Sellistel juhtudel on riiklike ametivõimude, eeskätt kohtute ülesanne tagada selle õiguse austamine oma territooriumil, lähtudes kõigist konkreetse juhtumi asjaoludest ning vastavalt riiklikule, ühenduse ja rahvusvahelisele õigusele.

Kas komisjon usub, et Euroopa Liidu tööstus muutub tugevamaks või nõrgemaks nüüd, kus Lissaboni lepingu rakendamine on osutunud võimatuks? Kuidas mõjutab Lissaboni lepingu läbikukkumine, kuna seda ei ratifitseerinud kõik 27 liikmesriiki, komisjoni arvates tööstust?

Komisjoni president on 18. juunil 2008. aastal parlamendi ees peetud kõnes rõhutanud, et Lissaboni leping jääb endiselt oluliseks, et vastata Euroopa Liidu ees täna seisvatele väljakutsetele, nagu demokraatlikuma liidu ehitamine, parlamendi volituste suurendamine, riiklike parlamentide rolli tunnustamine, liidu tegutsemisvõimekuse parandamine migratsiooni, energia, kliimamuutuste ja sisejulgeoleku valdkonnas ning liidu ühtekuuluvuse ja tõhususe parandamine ülemaailmsel areenil.

Tööstuspoliitika osas sätestab juba praeguse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 157 selge mandaadi teostada tööstuspoliitikat ühenduse tasandil. Selle poliitika eesmärk on luua õiged raamtingimused meie tööstuse konkurentsivõime ja uuenduslikkuse jaoks, võttes arvesse, et enamik äriühinguid on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. See sisaldab horisontaalseid ja sektoripõhiseid algatusi ettevõtete abistamiseks üleilmastumisest, kiiretest tehnoloogilistest muutustest ja kliimamuutustega kohastumisest tingitud väljakutsete ületamiseks, et parandada nende konkurentsivõimet ning edendada majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomist.

Lissaboni leping näeb uues artiklis 173 ette järgmised muudatused: „Komisjon võib teha kasulikke algatusi sellise kooskõlastamise edendamiseks, eelkõige algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist ning valmistada ette korrapäraseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid. Nendest teavitatakse täielikult Euroopa Parlamenti.” Leping muudaks komisjoni rolli tööstuspoliitikas selgemaks, eriti selles osas, mis puudutab komisjoni ja liikmesriikide töö koordineerimist. Samuti tugevdaks see parlamendi rolli lepingus püstitatud eesmärkide saavutamisel.

Samas ei tooks Lissaboni leping kaasa mingit põhimõttelist suunamuutust võrreldes ELi praeguse tööstuspoliitikaga. Lissaboni lepinguga tehtavad muudatused tööstuspoliitika valdkonnas ei ole tingimata vajalikud, et komisjon saaks jätkuvalt seda kaasaegset tööstuspoliitikat teostada.

Arvestades äsja Roomas peetud Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni maailma toiduga kindlustamise konverentsil tõstatatud küsimusi, siis milliseid meetmeid kavatseb komisjon esitada, et kohandada ühist põllumajanduspoliitikat vastavalt selle konverentsi tulemustele?

Komisjoni teatises (KOM(2008)0321) „Toimetulek toiduainete kerkivate hindade probleemiga – ELi tegevussuunad” on välja toodud mitmeid võimalusi kriisi lahendamiseks ning olukorra halvemate mõjude leevendamiseks, eriti arengumaades, kus me oleme näinud rahutusi toiduainete pärast, kasvavat nälga ja alatoitumist. Teatises viidatakse vaid põgusalt ELi ühisele põllumajanduspoliitikale, juhtides tähelepanu mõnele väikesele muudatusele, mis on selles tehtud seoses tekkiva murega toiduainete tootmise pärast. Kas komisjon võiks teha selge avalduse selle kohta, et EL peab toiduainete tootmise säilitama ja seda laiendama, arvestades muret ülemaailmse toiduga kindlustamise pärast? Kas komisjon võiks välja tuua ka omapoolse hinnangu keerukatele vastasmõjudele kliimamuutuste leevendamise meetmete, põllumajandusettevõtte tasandil väiksemate sisendite kasutamise, toiduainete tootmise ning säästva toiduainete tootmise kesksele kohale asetamise vajaduse vahel?

Toidukriis koos naftahinna püsiva tõusuga ähvardab nullida möödunud pooleteise aastakümne jooksul tehtud suured edusammud. Maailma toidukriis vajab EL-poolset tugevat juhtimist. Millised on sellel taustal komisjoni kavad anda kasutamata põllumajandustoetused arengumaade põllumajandustootjatele, et aidata neil toime tulla tõusvate hindadega ning tagada põllumajanduse arendamiseks väga vajalik rahastamine?

Kas EL mõtleb tõsiselt sellele, et aidata arengumaadel ületada toidukriisi? Kui ta mõtleb, siis kas ta ei peaks tegema märksa rohkem selleks, et kasutada ära oma põllumajandustootjate ja kasvatajate potentsiaali?

Komisjon ei näi ikka veel tahtvat paluda ELi põllumajandustootjatelt ja kasvatajatelt, et nad aitaksid täiel määral kaasa maailma toiduainetootmise kindlustamisele. On ilmselge, et toiduainete tootmine kogu maailmas, kaasa arvatud ELis, peab suurenema.

Vaja on teha tõsiseid investeeringuid teadus- ja arendustöösse ning samal ajal reaalselt vähendada bürokraatiat, mis meid tagasi hoiab – sellest oleks tohutult abi.

Kuidas kavatseb Euroopa Komisjon sellele väljakutsele reageerida ning välja arendada produktiivse ja konkurentsivõimelise ELi toiduainete varustusahela, mis soodustab ülemaailmset toiduainetega kindlustatust ning on kasulik ELi tarbijatele?

Komisjoni esimene üldine märkus vastab osaliselt kõigile neljale küsimusele ja puudutab seost nn tervisekontrolliga. See ettepanek sisaldab poliitikamuutusi, millega reageeritakse muredele toiduainete tootmise ja kasvava nõudluse pärast: ettepaneku kohaselt tühistatakse maa tootmisest kõrvalejätmise eeskiri ning järk-järgult kaotatakse piimakvootide süsteem. Need meetmed lisanduvad tootmisest kõrvalejäetava maa nullmäära kehtestamisele ja piimakvootide suurendamisele 2008. aasta algupoolel, mis on juba avaldanud mõju käesoleva aasta tootmisele. Need mõjud tootmisele moodustavad aja jooksul kumulatiivse ja olulise vastuse muredele toiduainetega kindlustatuse pärast. Sellepärast on ühine põllumajanduspoliitika ka tulevikus osa lahendusest, mis aitab leevendada ülemaailmset survet toiduainete hindadele.

Manuel Medina Ortega küsis FAO⁽¹⁾ toiduga kindlustamise konverentsi, mis toimus 3.–5. juunil 2008 Roomas, järelmeetmete kohta. Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik osales sellel konverentsil ning komisjon on juba vastanud deklaratsioonile, milles soovitakse „kiiret ja koordineeritud tegevust, et võidelda toiduainete kasvavate hindade negatiivsete mõjudega maailma kõige vähem kaitstud riikidele ja elanikkondadele”. Samuti töötab komisjon aktiivselt Doha arenguläbirääkimiste kiire ja eduka lõpuleviimise nimel. Komisjoni soov on saavutada kokkulepe, mis aitaks parandada toiduainetega varustatust arengumaades. Lisaks valmistab komisjon ette ettepanekut uue fondi asutamiseks, mis toetaks arengumaade põllumajandust, ning selle küsimuse tõstatas ka arengu- ja humanitaarabi eest vastutav volinik. EL toetab tugevat põllumajandustoodetega varustamist arengumaades, tagades eeskätt rahastamise põllumajanduse sisendite ja abi jaoks. Komisjon kavatseb esitada 2008. aasta juulis konkreetse ettepaneku. See kõikehõlmav pakett vastab ka Alyn Smithi esitatud küsimustele.

Mairead McGuinnes palub komisjoni hinnangut kliimamuutustele ja nende seostele säästava toiduainetootmisega. Komisjon leiab, et kliimamuutuste mõju Euroopa põllumajandustootmisele on regioonide ja sektorite lõikes väga erinev, mistõttu ei ole olemas ühte lahendust kõigile liidu ees seisvatele probleemidele. Nagu põllumajanduse ja maaelu arengu volinik oma vastuses eelmistele küsimustele ütles, on komisjon teinud nn tervisekontrolli raames ettepaneku kliimamuutuste ja säästva toiduainetootmisega seotud muredega tegelemiseks II samba meetmete abil.

Maailmakuulsat toodet Karlsbadi vahvlid on sajandeid valmistanud sudeedisaksa kondiitrid Böömimaa kuurordikolmnurgas (Karlsbad-Marienbad-Franzensbad) ning hiljem 19. ja 20. sajandil ka teistes Euroopa ja maailma osades. Täna on ühe kõige parema kvaliteediga sordi tähtsamaks tootjaks Baierimaal Doonau äärses Dillingenis asuv firma Wetzel, mille omanik Marlene Wetzel-Hackspacher seal uuesti tootmist alustas, kui ta oli oma kodukandist Böömimaal pärast Teist maailmasõda välja saadetud. Kas komisjon võib tagada, et perekond Wetzel-Hackspacher saab seda firmatoodet jätkuvalt nime „Karlsbader Oblaten” all toota ja turustada? Milline on hetkeseis Tšehhi Vabariigi teatavate püüdlustega seda väärtuslikku traditsiooni lõpetada?

Komisjon kinnitab, et komisjon on saanud vastulauseid ettepanekule registreerida "Karlovarské oplatky" kaitstud geograafilise tähisena ning asjaomaste osapoolte vahel on käimas konsultatsioonid. Kuni see protsess käib, ei saa komisjon sekkuda ning temast oleks vale kommenteerida ühe või teise poole väidete põhjendatust.

Samas lubage komisjonil märkida, et kui nimetus „Karlovarské oplatky” peaks registreeritama, siis oleks selle nime kasutamine kaitstud muu hulgas ka „väärkasutuse, jäljendamise või seoste tekitamise eest, isegi kui kaitstud nimetus on tõlgitud”. Vaidluse korral ja jällegi eeldades, et nimetus „Karlovarské oplatky” registreeritakse, mis ei ole veel otsustatud, siis oleks riiklike kohtute ja vajaduse korral viimase instantsina Euroopa Kohtu ülesanne otsustada, kas austatud parlamendiliikme viidatud nimetuse „Karlsbader Oblaten” kasutamine langeb 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta⁽¹⁾ selle või mõne muu sätte rakendusalasse.

Kas komisjon võib pärast põllumajandust käsitleva muudetud teksti avaldamist ja enamiku liikmesriikide väljendatud toetust sellele tekstile välja tuua, kas teistelt WTOsse kuuluvatelt riikidelt on tulnud positiivseid märke seoses põllumajandusealaste läbirääkimistega? Kas komisjon usub, et nüüd on olemas tingimused selle vooru edukaks lõpuleviimiseks käesoleva aasta lõpuks?

Praegu välja pakutud muudatusi põllumajandust käsitlevasse teksti peavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmed üldiselt vastuvõetavaks aluseks edasistele läbirääkimistele. Samas vajavad mõned küsimused veel lahendamist. Seetõttu teeb komisjon Genfis koostööd teiste WTO liikmetega, et põllumajandusküsimuste läbirääkimiskomisjoni juhataja saaks sõnastada lõpliku teksti, mis oleks sobivaks aluseks läbirääkimistele ministrite tasandil.

Seoses küsimusega, kas nüüd on olemas tingimused vooru edukaks lõpetamiseks 2008. aasta lõpuks, arvab komisjon, et selle kokkuleppe saavutamine on täiesti võimalik ning teeb nõukogu mandaadi alusel omalt poolt parima selle eesmärgi saavutamiseks. Samas tuleb esmalt teha palju rasket tööd.

WTO peadirektor Pascal Lamy on nüüd teatanud, et ta kavatseb nende muudatuste osas kokku leppimiseks kokku kutsuda ministrite nõupidamise 21. juuli paiku 2008. aastal. Kas voor suletakse enne 2008. aasta lõppu, sõltub paljuski selle ministrite nõupidamise tulemusest ning kõigi liikmete heast tahtest sellele järgnevatel läbirääkimistel.

Igal juhul peab mis tahes lõplik kokkulepe olema igakülgne ning hõlmama ELile selgelt huvi pakkuvaid teemasid. Eriti peavad põllumajanduse valdkonnas kavandatavale ambitsioonikale tulemusele lisanduma samaväärsed lahendused teistes läbirääkimiste valdkondades, kaasa arvatud NAMA⁽¹⁾, teenused ja eeskirjad, samuti geograafilised tähised.

17. juuni 2008. aasta kirjalikus vastuses (H-0387/08) minu küsimusele ümbersuunamise sisseviimise kohta uutes liikmesriikides ütleb komisjon, et aastaks 2012 (pärast ümbersuunamise kohaldamist) on otsetoetuste tase vanades ja uutes liikmesriikides sama ning moodustab 87 % kogutoetusest.

Kahjuks ei ole siis sama põllumajandusmaa hektari kohta makstav summa, kuigi aastaks 2012 on tootmiskulud uutes ja vanades liikmesriikides valdavalt ühtlustunud.

Millal ühtlustatakse omavahel vanades ja uutes liikmesriikides hektari kohta makstavad toetussummad?

Toodangust lahti seotud toetuse aluseks on EL 15 ajaloolised või tootmisealased võrdlusandmed ning EL 10 ajal kättesaadavad kõige usaldusväärsemad andmed, mis on ühinemislepingus kokku lepitud. Seetõttu ei erine otsetoetuste maksete tase ainult vanade ja uute liikmesriikide vahel, vaid kõigi liikmesriikide, samuti piirkondade ja üksikute põllumajandustootjate vahel (sõltuvalt valitud toodangust lahutatud toetuste mudelist).

Nn tervisekontrolli mõjude hindamine on näidanud, et ühtne toetusmäär kogu EL 27 jaoks ei parandaks üldist maksete ebaühtlast jagunemist põllumajandusettevõtete vahel, vaid tooks liikmesriikide vahel kaasa tohutud eelarvelised ümberjaotamised. Lisaks rikuks see põllumajandussektori ja teiste majandussektorite tulude vahekorda, sest EL 12 põllumajandustulud on pärast ELiga ühinemist juba jõudsalt kasvanud.

Aga nn tervisekontrolli ettepanek soodustab liikumist ühtlasema toetusmäära poole liikmesriigi sees, sest selle alusel saaks iga liikmesriik toetust ümber jagada objektiivsemate kriteeriumide alusel. Samas saab vahendite suuremat ümberjaotamist liikmesriikide vahel kaaluda ainult eelarve läbivaatamise ja üldise vahendite eraldamise taseme kontekstis, mitte ainult seoses otsetoetustega.

Kliimamuutused mõjutavad juba kõiki ELi liikmesriike. Eelolevatel aastatel peab liit olema võimeline võitlema tõhusalt selle põhjuste vastu ning kohanema uute kliimavormidega. Eriti hakkavad lõunas ja idas asuvad liikmesriigid kannatama pidevate põudade, kuumalainete ja põllumajanduspiirkondade kõrbestumise all. Selle tulemused on toidukultuuride jaoks laastavad. Lisaks viitavad teaduslikud uurimused tulevikus ootavale vee ja eriti joogivee puudusele.

Kas komisjon võib öelda, millistele meetmetele ta mõtleb, et arendada välja tõhus niisutussüsteem, mis võimaldaks eespool nimetatud liikmesriikidel käigus hoida tõhusat põllumajandust, et toita regiooni elanikke ning tagada põllumajanduseksport kolmandatesse riikidesse? Kas komisjon võiks selgitada, millised ühenduse vahendid on pühendatud sellistele meetmetele, ning anda teavet ELi tulevase poliitika kohta seoses põllumajandusliku niisutusega?

Ühine põllumajanduspoliitika pakub juba rahalist abi, et soodustada põllumajandustava muutmist. See puudutab näiteks vanade niisutussüsteemide asendamist uutega, mis tarbivad vähem vett, viljelusmaa muutmist heinamaaks, praeguste põllukultuuride veekasutuse vähendamist ning tiikide või muude objektide rajamist. Seda abi antakse eeskätt põllumajanduslike keskkonnatoetuste ja investeeringutoetuste vormis.

Lisaks on komisjon hiljuti esitanud ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformi läbivaatamiseks, nn tervisekontrolli ettepanekud. Mõned pakud meetmed aitaks leevendada ka veehulgaga seotud muresid. Kavandatav uus heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standard nõuab loataotluse protseduuri läbimist, kui vett tahetakse kasutada niisutamiseks. Ettepanek suurendada kohustuslikku ümbersuunamist kuni 13 % võrra aastaks 2013 annaks täiendavat raha nende maaelu arenguprogrammide tugevdamiseks ning muu hulgas ka veemajanduse täiustamiseks. Lisaks juhib komisjon austatud parlamendiliikme tähelepanu sellele, et põudade kohta on komisjon 2007. aasta juulis vastu võtnud teatise „Veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus”, mis toob välja tulevaste tegevuste põhilised poliitikasuunad. Teatis rõhutab Euroopa praegust suurt potentsiaali vee säästmiseks ning vajadust seda potentsiaali kasutada enne täiendavate veevarustusega seotud lahenduste kaalumist. See kehtib ka põllumajandusliku tegevuse ja eriti niisutamise kohta, kus täiustatud niisutustehnoloogiad ja -praktikad ning uuendatud niisutusvõrgud võivad aidata säästa märkimisväärseid veekoguseid. Komisjon on võtnud nõuks võtta vastu selle teatise järelmeetmete raport enne 2008. aasta lõppu.

Arvestades, et enam kui 100 miljonit eurooplast tegeleb igal aastal vabatahtliku tegevusega ning vabatahtlik tegevus edendab põlvkondadevahelist solidaarsust, kultuuridevahelist dialoogi ja sotsiaalset ühtekuuluvust, mis kuuluvad kõik ELi aluslepingutes fikseeritud väärtuste ja eesmärkide hulka, kas komisjon on nõus, et aasta 2011 nimetamine Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks oleks komisjoni jaoks ideaalne võimalus pakkuda suunatud tuge kõigile vabatahtlikele kogu ELis?

Komisjon on täiesti teadlik vabatahtliku tegevuse tähtsusest Euroopas ning selle väärtuslikust panusest paljude muude asjade hulgas sotsiaalse ühtekuuluvuse, aktiivse Euroopa kodanikkonna, põlvkondadevahelise solidaarsuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisse.

Komisjon on viimastel kuudel hoolikalt jälginud parlamendi, Regioonide Komitee ning majandus- ja sotsiaalkomitee tööd vabatahtliku tegevuse valdkonnas.

Eriti on austatud parlamendiliikme esitatud raport vabatahtliku tegevuse panusest majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisse oluliseks sammuks, mis toetab vabatahtlikku tegevust Euroopa Liidus ja sisaldab väga häid nõuandeid. Komisjon jagab täielikult raportis välja toodud arusaama vabatahtliku tegevuse tähtsusest sotsiaalse kaasatuse edendamise jaoks formaalse ja mitteformaalse hariduse kaudu.

Komisjon algatab uuringu vabatahtlikust tegevusest Euroopa Liidus, mis tooks välja selle valdkonna praeguse olukorra, põletavad küsimused ja väljakutsed ELi jaoks, et aidata poliitika kujundajatel otsustada, kuidas oleks kõige parem edasi minna ning milline võiks olla võimalike tulevaste Euroopa tasandi algatuste ulatus.

Eespool nimetatud uuringu tulemuste põhjal uurib komisjon, millised oleksid vabatahtliku tegevusvaldkonna jaoks kõige paremad algatused, ning kaalub sealjuures ka tulevase Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ideed.

23. jaanuaril 2008. aastal esitas Euroopa Komisjon kaugeleulatuva ettepanekute paketi, millega tahetakse saavutada Euroopa Liidu ambitsioonikaid eesmärke kliimamuutuste vastu võitlemisel ja taastuvenergia edendamisel kuni aastani 2020 ja pärast seda. Selle strateegia keskne element on heitkogustega kauplemise süsteemi tugevdamine ja laiendamine. See süsteem on ELi põhiline vahend heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks.

Rahvusvahelise lepingu alusel võiks süsinikulekke oht olla praktiliselt olematu. Samas sellist lepingut veel sõlmitud ei ole.

Vaja on rohkem teavet, et teha kindlaks, milliseid energiamahukaid tööstusharusid süsinikuleke kõige rohkem mõjutaks. Selleks kogub ettevõtluse peadirektoraat ELi heitkogustega kauplemise süsteemi erinevatele sektoritele saadetud küsimustiku tulemusi.

Arvestades selle küsimuse tõsidust, kas volinik võiks palun kommenteerida tänaseks tehtud edusamme ning tuua välja senised tulemused, mida tal on võimalik meiega jagada?

Millal võib Euroopa Parlament oodata üksikasjalikku aruannet komisjoni järelduste kohta?

Komisjoni esmane prioriteet on saavutada ambitsioonikas ja kõikehõlmav rahvusvaheline kliimakokkulepe perioodiks pärast aastat 2012, mil praegused Kyoto kohustused aeguvad. Rahvusvahelise kokkuleppe puudumisel riskivad teatud energiamahukad tööstusharud tootmise Euroopast väljaviimisega, mille tulemuseks on heitkoguste suurenemine (süsinikuleke) maailmas.

Komisjonil ei ole hetkel võimalik täpselt välja tuua sektoreid ja/või alamsektoreid, mida süsinikulekke ohud puudutavad. See ülesanne tuleb lahendada objektiivsete ja asjakohaste tingimuste alusel, arvestades eriti asjaomaste sektorite võimet kanda edasi uue heitkogustega kauplemise süsteemi tõttu kasvanud kulusid, kaotamata sealjuures olulist turuosa väiksema süsinikutõhususega rajatistele väljaspool ühendust, nende sektorite võimet heitkoguseid veelgi vähendada ning kliimamuutustega seotud poliitikaid riikides, kus tegutsevad konkurendid.

Seetõttu uurib komisjon seda küsimust ning teeb ettepaneku määrata kindlaks olulise süsinikulekke ohuga sektorid ja alamsektorid hiljemalt 2010. aasta juuniks.

Komisjon hindab nende energiamahukate tööstusharude olukorda, lähtudes rahvusvahelise kliimakokkuleppe tulemusest või võimalikest sektorisisestest kokkulepetest. Selle hinnangu alusel esitab komisjon parlamendile ja nõukogule raporti hiljemalt 2011. aasta juunis ning teeb vajadusel ettepanekuid täiendavate meetmete rakendamiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata tasuta eraldiste korrigeerimist või impordi lisamist heitkogustega kauplemise süsteemi või nende kombinatsiooni.

Komisjon on juba alustanud konkreetset tööd süsinikulekke teemal. Euroopa tööstusharude ühendustele saadetud küsimustiku alusel on komisjon saanud andmeid, mida nüüd põhjalikult analüüsitakse ja mille jaoks töötatakse välja analüütilist raamistikku.

Komisjoni sellealase töö eesmärk on hinnata süsinikulekke ohtu, arvestades komisjoni esitatud heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatusettepanekus sisalduvaid tingimusi. Nagu on juba tehtud 11. aprilli 2008. aasta kohtumisel, informeerib komisjon huvitatud osapooli jätkuvalt selle töö tulemustest, kui need selguvad. Üks selline kohtumine on esialgselt kavandatud 2008. aasta septembri lõppu.

Samuti hoiab komisjon saavutatud edasiminekutega ja selle töö tulemustega kursis parlamenti ja nõukogu, et jõuda kliima- ja energiapaketi suhtes kokkuleppele 2008. aasta lõpuks.

Praegusel tööetapil ei kavatse komisjon siiski koostada ametlikku raportit käimasoleva töö esialgsete tulemuste kohta.

Ühele Hispaania ajalehele 2007. aasta juunis antud intervjuus ütles kanali EuroNews president ja tegevdirektor Philippe Cayla, et EuroNews võitis komisjoni konkursi rahvusvahelise araabiakeelse uudistekanali käivitamiseks, mis edastaks saateid ööpäevaringselt seitse päeva nädalas.

Kas komisjon avaldaks, millised telekompaniid sellel konkursil osalesid ja millised olid valikukriteeriumid? Kas komisjon kavatseb jätkata ka teistes Euroopa keeltes töötava uudistekanali loomise rahastamist? Milliste tingimuste alusel valitakse keelte järjekord?

Finantsmääruse kohaselt on rahvusvahelise teleuudiste kanali araabiakeelse versiooni loomise hankekonkursi andmed (kaasa arvatud tagasilükkamise, valiku ja võitjaks kuulutamise tingimused) avaldatud Euroopa Liidu Teatajas⁽¹⁾, samas on avaldatud ka menetluse tulemused⁽²⁾.

Praegu ei ole plaane mõnes teises Euroopa keeles töötavate uute telekanalite loomiseks.

Kodanikelt saadud teabe kohaselt ei tunnusta Prantsusmaa ametivõimud Suurbritannia tsiviilpartnerlusi samaväärselt abieluga ega isegi samaväärselt Prantsusmaa tsiviilpartnerlusega (PACS). Lisaks ei saa Suurbritannias tsiviilpartneritena registreeritud paarid Prantsusmaale kolides registreerida ennast ka PACS-i kohaselt, sest neil tuleb esitada „certificat de coutume”, mis ütleks, et partnerid ei ole juba Suurbritannias registreeritud tsiviilpartnerluse, abielu või PACS-i suhtes. Ühe tsiviilpartneri surma korral maksustavad Prantsusmaa ametivõimud üleelanud partnerit 60 % maksumääraga ning tal pole Prantsusmaa seaduste alusel mingeid õigusi. Kui Prantsusmaa kodanik tahab registreerida PACS-i Briti kodanikuga Prantsusmaa Londoni suursaatkonnas, siis tõendit „certificat de coutume” ei nõuta, kuigi nad on juba registreerinud oma tsiviilpartnerluse Suurbritannias. Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel sõlmitud kahekordse maksustamise lepingu artikkel 25 ütleb samuti, et Prantsusmaa ja Suurbritannia kodanikke ei tohi maksustamisel erinevalt kohelda, kui nad on samasuguses olukorras.

Kas komisjon ei leia, et selline olukord takistab kodanike ja nende perede vaba liikumist ning need erinevad nõuded seoses tõendiga „certificat de coutume” ning maksuseadused kujutavad endast seksuaalsel suunitlusel põhinevat diskrimineerimist? Mida kavatseb komisjon teha selle olukorra ületamiseks? Kas ta palub asjaomastel liikmesriikidel kohaldada selliste lepingute vastastikust tunnustamist, et tagada ELi kodanike vaba liikumist?

Austatud parlamendiliige juhib komisjoni tähelepanu raskustele, mis on seotud sellega, et Prantsusmaa ametivõimud ei tunnusta Suurbritannia tsiviilpartnerlusi võrdväärsena abielu või PACS-iga⁽¹⁾.

Vastastikune tunnustamine perekonnaõiguse alal on tõepoolest üks komisjoni prioriteet. Praegu on peamine perekonnaõiguse alal vastastikust tunnustamist käsitlev akt nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega⁽²⁾ (määrus Brüssel II a). Määrus Brüssel II a näeb ette teatavate lahutust, lahuselu ja abielu tühistamist käsitlevate kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise.

Samas ei ole praegu ühtegi ühenduse õigusakti, mis sätestaks abielude või samasooliste isikute tsiviilpartnerluste tunnustamise üle kogu Euroopa Liidu. Seega ei ole komisjonil pädevust uurida, kas toimub vahetegemine abielupaaride ja tsiviilpartnerluses elavate paaride vahel.

Mõnes liikmesriigis tajutavad erinevused seoses sellega, kuidas suhtutakse teises liikmesriigis sõlmitud tsiviilpartnerlustesse ja nende maksumõjudesse, tulenevad abielude ja tsiviilpartnerluste tunnustamise ühtsete reeglite puudumisest Euroopa Liidus.

Euroopa Ühendusel pole volitusi võtta vastu perekonnaseisuga seotud õigusakte, millel on otsene mõju Euroopa kodanike igapäevaelule. Kuni ühendusele täiendavaid volitusi ei anta, ei ole komisjonil õiguslikku alust selles valdkonnas tegutsemiseks.

Samas on komisjon käivitanud perekonnaseisuandmete võrdleva uuringu, et tulla vastu nende andmete vastastikuse tunnustamise vajadusele, mille on tinginud kodanike suurem liikuvus Euroopa Liidu sees. Seda valdkonda reguleerivad praegu riiklikud seadused ja rahvusvahelised konventsioonid. Selle võrdleva uuringu eesmärk on anda ülevaade selle valdkonna riiklikest seadustest ja praktikatest, teha kindlaks kodanike elus esinevad praktilised probleemid ning tuua välja võimalikud lahendused neile probleemidele. See põhjalik uuring peaks valmima 2008. aasta jooksul. See annab komisjonile kindla aluse, et hinnata võimalikke meetmeid, mida Euroopa Liidu tasandil võiks rakendada, et parandada perekonnaseisuandmete vastastikust tunnustamist. Eesmärk on heastada asjaolu, et vastastikuse tunnustamise puudumine toob asjaomastele kodanikele kaasa ebasoodsaid isiklikke ja rahalisi tagajärgi.

Kreeka tarbijate silmis pole ühisturul hindade ühtlustamine, eriti esmaste tarbekaupade osas, üldse õnnestunud. Kreeka tarbijahinnaindeks on olnud aastaid üks EL-15 kõrgemaid ning oluliselt kõrgem kui ühenduse keskmine. Hiljuti viis tarbijakaitsekeskus läbi 86 igapäevaselt kasutatava kaubaartikli võrdleva hinnauuringu samas supermarketiketis Berliinis ja Thessalonikis. See uuring näitas, et üldine keskmine hind oli Thessaloniki kaupluses 32,57 % võrra kõrgem kui Berliinis ning paljud tooted olid 100 % kallimad.

Milliseid ressursse saab Kreeka valitsus firmasisese kauplemise kontrollimatu hinnakujunduse puhul kasutada, et tuua hinnatase alla ELi tasemele? Milliste vahenditega saab ta lõpetada firmasiseses kauplemises toimuva kontrollimatu hinnakujunduse? Kas riiklikel maksuorganitel on õigus lugeda ettevõtete esitatud andmed vääraks a) firmasisese kauplemise ja b) esmaste tarbekaupade impordifirmade puhul, kui toodete hinnakujundus läheb selgelt lahku teistes liikmesriikides kehtivatest hindadest?

EÜ konkurentsipoliitika esmane eesmärk on panna turud paremini ELi tarbijate heaks tööle. Komisjon teeb tihedat koostööd kõigi liikmesriikide konkurentsiasutustega EÜ konkurentsireeglite kohaldamise osas (nõukogu määruse 1/2003 raames), et tagada turgude toimimine tarbijate huvides. Uurimisi korraldatakse alati, kui väidetavate konkurentsivastaste praktikate esinemist kinnitavad õiguslikud ja majanduslikud tõendid.

Samas tuleb märkida, et hinnaerinevused erinevates liikmesriikides ei ole tingimata seotud vajakajäämisega konkurentsireeglite kohaldamises. Tegelikult võivad hindade kujunemist suuresti mõjutada paljud olulised tegurid. Täheldatud hinnaerinevus võib tuleneda mitmetest pakkumise poole teguritest ELi ja maailma tasandil (struktuursed arengud, kliimatingimused jne), nõudlusepoolsetest asjaoludest (tarbekaupade nõudluse ülemaailmne kasv, muutused toitumisharjumustes, uute turgude esilekerkimine jne) või iga liikmesriigi jaemüügi ja levitamissektori struktuurist ja toimimisest. Sellisteks teguriteks on näiteks tarbijate eelistused konkreetsetel turgudel, teatavate kaupade/teenuste müüdavus ning hinnakomponendid (infrastruktuuri, inimressursside jne kulud).

Riiklikel konkurentsiasutustel on head võimalused lahendada konkreetselt jaemüügisektori toimimist ja/või toidukaupade tarneahelat puudutavad küsimused oma territooriumil. Eriti võib tõusvate tarbijahindade mõju leevendada sellega, et tagatakse iga liikmesriigi jaemüügisektoris piisava konkurentsi olemasolu ja vähendatakse põhjendamatut regulatsiooni, mis võib konkurentsi tarbijate kahjuks tõkestada.

EÜ konkurentsieeskirjad keelavad konkureerivate firmade vahelised kokkulepped nendevahelise konkurentsi piiramiseks või kaotamiseks hindade fikseerimise, toodangu piiramise, turgude jagamise, klientide või territooriumide jaotamise, pakkumisega manipuleerimise või nende konkreetse konkurentsiliikide kombinatsiooni abil. Kui firmasisesed konkreetsed tavad võivad konkurentsi (ja eriti jaemüügihindu) moonutada, keelavad konkurentsireeglid sellised konkurentsivastased tavad, mida valitsev firma võib kasutada oma turupositsiooni säilitamiseks või tugevdamiseks. Selles kontekstis on kindlaks tehtud, et antud toote või toodete majandusliku väärtusega võrreldes liiga kõrge hinna küsimine (liigne/ekspluateeriv hinnakujundus) on üks kuritarvitusliku käitumise vorm.

Komisjon jälgib jätkuvalt võrreldavate hinnatasemete kujunemist. Tarbijahindade tasemeid ja erinevusi liikmesriikide vahel jälgib ka iga-aastane tarbijaturgude tulemustabel. Tulemustabeli esimene väljaanne avaldati 2008. aasta alguses ja seda hakatakse tegema igal aastal. Mõned hinnaerinevused, eriti mittekaubeldavate kaupade ja teenuste puhul, võivad olla tingitud sissetuleku erinevustest liikmesriikide vahel. Sellegi poolest võivad eriti suured erinevused liikmesriikide vahel viidata vajadusele täiendava uurimise järele.

Komisjoni ühtse turu läbivaatamisel on kindlaks tehtud, et jaekaubandus on üks sektoritest, kus on vaja põhjalikku turuseiret, arvestades selle võtmerolli tarbija- ja tarnijaturgude jaoks ning selle praegust killustatust. Aastaks 2009 koostatakse seirearuanne, et analüüsida nii tarbijate kui tarnijate perspektiivist nähtud jaeteenuste tõrgete võimalikke põhjusi.

Komisjon võttis 20. mail 2008. aastal vastu teatise „Toimetulek toiduainete kerkivate hindade probleemiga – ELi tegevussuunad”⁽¹⁾. Selles pakutakse välja mitmeid algatusi toiduainete kasvanud hinna mõju leevendamiseks ELis, nimelt hinnaarengute jälgimine, ühise põllumajanduspoliitika kohandamine, kõige suuremat puudust kannatavate inimeste abistame, toiduainete tarneahela uurimine. Komisjon moodustab töökonna toiduainete tarneahela toimimise, sealhulgas toiduainete jaemüügi ja levitamise sektorite koondumise ja turu segmentimise uurimiseks ELis.

2003. aasta septembris Euroopa Liidu poolt terroristlikuks organisatsiooniks tunnistatud Hamas on käivitanud Hezabollah' telekanali Al-Manar eeskujul telekanali Al-Aqsa. Nagu ajakirjanduses sageli teatatakse, kasutatakse Al-Aqsa televisioonis disneylikke tegelasi, et innustada lapsi saama enesetapu-pommipanijateks.

Kas nõukogu on teadlik, et Al-Aqsa saateid edastab satelliidilt Atlantic Bird 4 Euroopa satelliidioperaator Eutelsat, mis liisib seda satelliiti Jordaania satelliidioperaatorile Noorsat? Milliseid samme on nõukogu astunud, et takistada Eutelsatil Al-Aqsa telekanali edastamist? Kas komisjon on edastanud selle küsimuse Prantsusmaa organile Conseil Supérieur de l’Audiovisuel (CSA)?

Vastuseks küsimusele E-1666/08 märkis komisjon, et „jagab … muret ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni all edastatavate vihkamisele üles kutsuvate saadete pärast”. Hamasi telejaam Al-Aqsa kasutab Prantsusmaa firma Eutelsat satelliidi Atlantic Bird 4, mida Eutelsat liisib Jordaania satelliidioperaatorile Noorsat, näol Euroopa satelliidiressursse selleks, et õhutada vägivalda ja vihkamist ning õigustada terrorismi Euroopas ja kaugemal. Sarnaselt Hezbollah' telejaamaga Al-Manar riietuvad lapsed Al-Aqsa saadetes enesetapu-pommipanijateks ning neid esitletakse kui kangelasi. Ühes lõigus propageerib populaarne tegelane jänes Assud märtrisurma ja enesetapu-pommipanemist ideaalse eesmärgina igale saatesse helistavale lapsele. Teises lõigus ütleb multifilmitegelane, et ta hammustab taanlasi ja paneb nad nahka, sest üks Taani ajaleht avaldas poliitilisi koomikseid, mis neile ei meeldinud. Saate käigus saab jänes Assud telefonikõne kelleltki, kes ütleb, et neil õnnestub kunagi selle koomiksi autor tappa, mõrvata, millega Assud täielikult nõus on.

Mida kavatseb komisjon teha, et takistada Al-Aqsa saadete edastamist Euroopa satelliidiressursside kaudu? Arvestades Al-Aqsa sarnasusi kanaliga Al-Manar ning seal õhutatavat vägivalda ja terrorismi, kas pole siin tegemist piirideta ringhäälingu muudetud direktiivi (direktiiv 2007/65/EÜ⁽¹⁾) artikli 3b („Vihkamisele õhutamine”) rikkumisega, nagu oli kanali Al-Manar puhul?

Komisjon jagab austatud parlamendiliikmete muret ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni all edastatavate vihkamisele üles kutsuvate saadete pärast. Ta teeb aktiivselt koostööd liikmesriikidega ja edendab nendevahelist koostööd, et tagada ühenduse õiguse täielik kohaldamine selles eriti tundlikus valdkonnas.

Direktiivi 89/552/EMÜ artikkel 22a keelustab rassi, soo, usutunnistuse või rahvuse alusel vihkamisele õhutavad saated. Samuti tuleb meenutada, et sõnavabaduse õigus on demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna nurgakivi.

Komisjon on teadlik, et telekanalit Al-Aqsa edastatakse satelliidi Atlantic Bird 4 vahendusel, mis kuulub Prantsusmaa satelliidioperaatorile Eutelsat. Samas ei ole komisjonile seni laekunud ühtegi ametlikku kaebust telekanali Al-Aqsa edastatavate programmide kohta.

Kui mõni EL-väline ringhäälinguorganisatsioon kuulub direktiivis ette nähtud tingimustel mõne liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, on eelkõige riiklike asutuste ülesanne tagada, et selle ringhäälinguorganisatsiooni saated vastaksid direktiivi eeskirjadele, sealhulgas rassi, soo, usutunnistuse või rahvuse alusel vihkamisele õhutamise keelule. Seetõttu peab esmajoones Prantsusmaa regulatiivasutus Conseil Supérieur de l'Audiovisuel (CSA) jälgima, kas telekanali Al-Aqsa saated sisaldavad vihkamisele õhutamist ning rakendama asjakohaseid meetmeid. Erinevalt telekanali Al Manar juhtumist ei ole CSA hinnangul piisavalt tõendeid, mis õigustaks kanali Al-Aqsa täielikku keelustamist. Seni ei ole komisjonil põhjust CSA läbi viidud hindamise tulemustes kahelda.

Arvestades eriti mõju, mida regulatiivasutuse hinnang ühes liikmesriigis võib avaldada teistele liikmesriikidele, on komisjon astunud samme tagamaks viljakat ja tõhusat koostööd liikmesriikide regulatiivasutuste vahel ning annab regulatiivasutuste käsutusse teabevahetusfoorumi. Siinkohal viitab komisjon infoühiskonna ja meedia voliniku juhitud kohtumisele 2005. aasta märtsis seoses telekanali Al Manar edastamise keelustamisega Prantsusmaa regulatiivasutuse poolt.

Komisjon tõstatab telekanali Al-Aqsa teema järgmisel kohtumisel riiklike regulatiivasutustega enne 2008. aasta suvepuhkust ning teavitab austatud parlamendiliiget pärast selle kohtumise tulemusest.

ELi-Egiptuse tegevuskava paneb Egiptusele ülesande „teha koostööd, et võidelda kõigi diskrimineerimise, sallimatuse, rassismi ja ksenofoobia vormide vastu ning eriti usul, tõekspidamistel, rassil või päritolul põhineva vihkamise või laimu vastu”. Egiptuse riigi käigus hoitav satelliit Nilesat saadab Euroopasse jätkuvalt Hezbollah' satelliidikanalit Al-Manar, võimaldades nii vihkamise ja terrorismi sõnumitel Euroopasse jõuda. Oma vastuses küsimusele H-0246/08⁽¹⁾ osutas komisjon, et poliitiliste küsimuste, inimõiguste ja demokraatia allkomisjon on sobiv mehhanism, kus tõstatada küsimus võitlusest rassismi ja ksenofoobia vastu. See allkomisjon kogunes 2. ja 3. juunil Brüsselis.

Kas komisjon võib välja tuua, kas ja kuidas Al-Manari teema tõstatati ning millised tegevused Al-Manari suhtes ning seoses ELi-Egiptuse tegevuskavast tulenevate Egiptuse kohustustega võitluses diskrimineerimise, sallimatuse, rassismi ja ksenofoobia vastu on Egiptusega kokku lepitud?

Tunnistades, et Hezbollah' telejaama Al-Manar vihkamine ja vägivaldne sisu on vastuolus piirideta televisiooni direktiivi 2007/65/EÜ⁽¹⁾ artikliga 3b (endine artikkel 22a), on kõik Euroopa satelliidioperaatorid lõpetanud selle kanali edastamise. Sarnaselt on kanali Al-Manar edastamine satelliidilt Nilesat vastuolus ELi-Egiptuse tegevuskavast tulenevate Egiptuse kohustustega, mis on seotud võitlusega sallimatuse, diskrimineerimise, rassismi ja ksenofoobia vastu ning uskude ja kultuuride austamise edendamisega.

Millisel määral tõstatas komisjon Al-Manari küsimuse allkomisjoni koosolekul ning kuidas kavatseb komisjon tõkestada Al-Manari vihkamist ja terrorismi propageerivate kahjulike sõnumite edastamist Euroopasse euroopaväliste satelliidioperaatorite vahendusel?

Kõige esimese poliitiliste küsimuste allkomisjoni kokkukutsumine oli suur samm süvendatud poliitiliste suhete suunas Egiptusega ning usalduse rajamise suunas poliitilise dialoogi protsessis, milles komisjon tõstatab konstruktiivselt vastastikuse usalduse ja austuse baasil ka ühiseid probleeme.

Komisjon jagab austatud parlamendiliikmete muret, et nimetatud telejaama edastatav materjal võib kujutada endast vihkamisele õhutamist. Poliitiliste küsimuste allkomisjon Egiptusega on tõepoolest sobiv mehhanism, kus tõstatada küsimusi seoses võitlusega rassismi, ksenofoobia ja sallimatuse vastu. See hõlmab ühises ELi-Egiptuse tegevuskavas võetud kohustust „tugevdada meedia rolli usulistel tõekspidamistel või kultuuril põhineva ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu võitlemisel" ning õhutada meediat "täitma oma sellekohaseid ülesandeid”.

Samas otsustati paljude teiste käsitlemist vajavate põletavate poliitiliste ja inimõigustealaste arengute ning selle dialoogi jaoks kokku lepitud ELi prioriteetide valguses koos liikmesriikidega, et meedia kaudu vihkamisele õhutamise küsimust sellel allkomisjoni kõige esimesel kohtumisel veel ei arutata.

Komisjon pöörab mõistagi sellele küsimusele jätkuvalt suurt tähelepanu ning võib selle tõstatada ELi ja Egiptuse vahel regulaarselt toimuvas poliitilises dialoogis mõnel teisel korral.

Juuni esimesel nädalal võttis partei PASOK majandusküsimuste esindaja Louka Katseli ühendust Eurostati peadirektori ametiga, et korraldada Kreekas kohtumine külla saabuva Eurostati delegatsiooni ning peamise opositsioonipartei liikmete vahel, mis võimaldaks viimasel saada uusimat teavet Eurostati hinnangust Kreeka majandusolukorrale. Eurostati esindaja lükkas selle ettepaneku tagasi põhjendusega, et see külaskäik on puhtalt tehnilise iseloomuga ning märkis, et delegatsioon kohtub ainult valitsusametnikega.

Kas komisjon kiidab heaks Eurostati keeldumise kohtumisest peamise opositsioonipartei liikmetega?

Kas toodud põhjused põhinevad kindlatel komisjoni reeglitel ja tavadel?

Kas komisjoni arvates aitavad sellised tavad saavutada eesmärki, mille kohaselt läbipaistvuse ja kõigile poliitilistele parteidele ning selle kaudu kõigile Euroopa Liidu kodanikele teabe võrdse kättesaadavuse põhimõtet tuleb aktiivselt edendada?

Komisjon (Eurostat) peab regulaarselt liikmesriikidega dialoogi ja korraldab neisse metodoloogilisi külastusi, et arutada vastavate liikmesriigi ametivõimudega lahendamist vajavaid küsimusi seoses edastatud statistiliste andmetega puudujäägi ja võlgade kohta. Need külaskäigud kuuluvad nõukogu määruse 3605/93, viimati muudetud nõukogu määrusega 2103/2005, kohaldamise juurde. Raport vastavatest aruteludest avaldatakse teatud aja pärast Eurostati veebilehel kooskõlas ülalnimetatud nõukogu määrusega.

Mis puudutab 2008. aastaks kavandatud külaskäiku Kreekasse, siis võib komisjon (Eurostat) kinnitada, et tema poole pöördus 3. juunil 2008. aastal Panhellenistliku Sotsialistliku Liikumise (PASOK) esindaja palvega, et sel poliitilisel parteil oleks võimalus osaleda dialoogikülaskäigu raames toimuvatel kohtumistel Kreeka ametivõimudega.

Komisjoni (Eurostat) vastavad teenistused informeerisid nimetatud esindajat, et sellisel kohtumisel osaleva liikmesriigi delegatsiooni koosseisu määravad vastava liikmesriigi ametivõimud.

Selles kontekstis kinnitab komisjon (Eurostat), et on täielikult pühendunud läbipaistvuse ja kõigi ELi kodanike jaoks teabele võrdse ligipääsu tagamise põhimõtetele kooskõlas neis küsimustes kehtivate eeskirjadega. Komisjon (Eurostat) võib kinnitada, et kõigile seotud osapooltele antakse võimalus saada sobival moel ära kuulatud.

Kes on Euroopa õigusaktide järgi ELi liikmesriigis (Poola) vastutav 1. kategooria ohtlikke materjale, nt liha ja kondijahu (kui need on näiteks surnud loomade/kariloomade töötlemise kõrvalsaadused), tuhastavate rajatiste määramise ja töö eest, viitan siinkohal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1774/2002⁽¹⁾, 3. oktoober 2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivile 2000/76/EÜ⁽²⁾ jäätmete põletamise kohta?

Kas komisjon võib selgitada neis õigusaktides kasutatud "pädeva asutuse" mõistet?

Kuidas hindab komisjon liha ja kondijahu (1. kategooria jäätmed) töötlevate ettevõtete tööd Poolas ajavahemikul 2005–2007 ning milline on selles osas praegune olukord?

Määrus (EÜ) nr 1774/2002⁽³⁾ loob kõikehõlmava raamistiku muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste kogumiseks ja kõrvaldamiseks. Selle määruse kohaselt võib 1. kategooria loomseid kõrvalsaadusi kõrvaldada loa saanud põletusrajatises, mis vastab jäätmete põletamise direktiivi nõuetele.

Igal liikmesriigil peab olema jäätmete kõrvaldamise süsteem, mis suudab töödelda selle riigi territooriumil tekkivate loomsete kõrvalsaaduste kogust.

Põletusrajatiste töö peab toimuma vastavalt kehtivatele õiguslikele nõuetele ning nad kuuluvad liikmesriikide pädevate asutuste poolsele ametlikule kontrollimisele.

Loomsete kõrvalsaaduste määrus ütleb, et pädev asutus on liikmesriigi keskasutus või mõni muu asutus, millele on delegeeritud pädevus selle määruse täitmise tagamiseks.

Jäätmete põletamise direktiiv ei anna pädeva asutuse määratlust, kuid kirjeldab mõnd selle ülesannet. Direktiiv nõuab, et pädevad asutused hindaks põletus- ja koospõletusrajatiste loataotlusi. Pädevad asutused vastutavad lubade andmise eest ning peavad sealjuures tagama direktiivi nõuete täitmise, samuti antud loa tingimused korrapäraselt läbi vaatama ja vajadusel neid ajakohastama. Kui rajatis ei täida loa tingimusi, eelkõige direktiivis kehtestatud heidete piirväärtuste osas, võtab pädev asutus täitmise tagamiseks meetmeid.

Seetõttu on liikmesriikide ülesanne määrata asutused, mis vastutavad ühenduse õiguse korrektse kohaldamise eest nende territooriumil.

Alates 2005. aastast on komisjoni veterinaarinspektsiooni teenistused teinud Poolasse kaks külastust, et hinnata Poola asutuste võetud meetmeid loomsete kõrvalsaaduste eeskirjade korrektseks täitmiseks. 2007. aasta aprillis toimunud teise külastuse põhjal järeldati, et meetmed 1. kategooria loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohaseks kõrvaldamiseks on suures osas rahuldavad.

Kiirelt tõusvad hinnad (inflatsioon), nafta- ja nisuhindade jätkuv kiire kasv ning suutmatus rakendada piisavaid meetmeid Euroopa kodanike, liikmesriikide majanduste või ELi enda abistamiseks on väga muret tekitavad arengud. Millised on ELi poliitikasuunised kasvavate nafta- ja nisuhindade ning üldiselt kasvava elukalliduse probleemi lahendamiseks koos liikmesriikidega? Kas on olemas kavasid konkreetsete meetmete rakendamiseks? Kui jah, millised need täpselt on ja milles täpselt need seisnevad?

EL ja maailm tervikuna on silmitsi tõsise toidu- ja kütusekriisiga. Kas komisjon on koostamas strateegiat tõusvate kütuse- ja toiduhindadega seotud uutele väljakutsetele vastamiseks ELis ja maailmas? Millist mõju avaldavad need arengud ELis Lissaboni strateegia elluviimise kontekstis?

Komisjoni reaktsiooni toiduainete ja nafta hinnatõusudele on selgitatud kahes hiljutises teatises, mis olid aluseks liikmesriikidega peetud arutelule Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2008. aasta istungil. Komisjon tahab rõhutada Euroopa Ülemkogu antud toetust komisjoni lähenemisele.

Nafta puhul on hindade kasv paljuski tingitud suurtest struktuursetest nihetest maailma majanduses. Me oleme kaugenemas odava ja lihtsalt kättesaadava nafta ajastust. See tendents on paratamatu ja kehtib üldiselt/kogu maailmas. Seetõttu on vaja selgelt eristada lühiajalisi meetmeid, millega leevendada ühiskonna haavatavate sektorite raskusi, ning pikemaajalisi meetmeid, mis kaasneks üleminekuga madala süsinikutarbega majandusele ja sellise ülemineku edendamisega.

Tarbijariikide ning üha enam ka tootjariikide valitsustel pole lühiajaliselt kuigi suurt mõju maailma naftaturgudel valitsevatele hindadele. Seetõttu keskendub kodanike ja ettevõtete poliitiline surve toetustele, mis aitaks ebasoodsamas olukorras olevatel gruppidel endale tõusvate hindade perioodil energiat lubada. Vaja on tasakaalustatud lähenemist, et sihtotstarbeline ja kindla aja jooksul antav toetus nõrgematele ei annaks tarnijatele signaali, et maksumaksjad on valmis hinnatõusu enda kanda võtma ning ei suuna seda edasi tarbijale. Samavõrd tähtis on tagada, et kõrgete hindade tõttu tekkiv motivatsioon säästa ja oma energiatarbimist muuta kanduks edasi kõigile kasutajatele, samas kui seda täiendavad poliitikameetmed peavad keskenduma energiasäästule ja energiatõhususe parandamisele. Seetõttu tuleb vältida rahanduslikke meetmeid või muid riiklikke sekkumisi, mis võiks avaldada moonutavat mõju seeläbi, et takistavad majandusüksusi tegemast vajalikke muudatusi.

Samuti on oluline parandada koostööd naftat tootvate ja naftat tarbivate riikide vahel, et selgitada, kuidas turg toimib ning vältida hindade volatiilsust tulevikus. Hiljutise Jeddah' tippkohtumise eeskuju tuleb järgida. Samal ajal tugevdatakse meie praegust dialoogi võtmetarnijatega, kelleks on näiteks Venemaa, Norra ja OPEC⁽¹⁾. Samuti võiks abiks olla naftavarude suurem läbipaistvus. Selles osas jätkab komisjon uurimist, kas kaubanduslike varude kohta käivate andmete avalikustamine on teostatav, ning esitab aasta lõpuks ettepaneku praeguse julgeolekuvarusid käsitleva ühenduse seadusandluse muutmiseks.

Nagu Euroopa Ülemkogu kinnitas, on sobivaks reaktsiooniks kõrgetele naftahindadele Euroopa energiasüsteemi struktuurne nihe puhtama energia ja tõhusama energiakasutuse suunas. Komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta ettepanek kliima- ja energiapaketi kohta soodustab nihet madala süsinikutarbega majanduse poole. See vähendab Euroopa energiaimporti ning vähendab selle sõltuvust turu kõikumistest. Kasvava energiahinna valguses on kliima- ja energiapaketi eelised veelgi selgemad ning seetõttu on selle vastuvõtmine komisjoni jaoks prioriteet, mida peaks jagama ka parlament ja liikmesriigid.

EL peab võtma energiatõhususe väljakutset tõsisemalt, kui me soovime vähendada aastaks 2020 energiatarbimist 20 % võrra. Komisjon jätkab püüdlusi selleks, et praegune energiatõhususe tegevuskava liikmesriikides täielikult ellu viia. Hiljem 2008. aastal esitab komisjon ettepaneku ehitiste energiatõhususe direktiivi uuendamiseks.

Toiduainete hindade osas on EL juba samme astunud. Ta tühistas ajutiselt kohustuse jätta 2008. aastal 10 % põllumajandusmaast tootmisest kõrvale, suurendas piimakvoote 2 % võrra ning tühistas ajutiselt impordimaksud enamike teraviljade suhtes. Reformitud ühine põllumajanduspoliitika võimaldab meie põllumajandustootjatel hakata oma tootmisotsustes üha enam lähtuma turu sõnumitest, mitte sellest, mille pealt nad saaks kõige suuremat toetust. See on võimalik, kuna toetused lahutatakse üha enam tootmisest. Ühise põllumajanduspoliitika nn tervisekontroll aitab veelgi lahendada põllumajandustootjate suhtes kehtivaid piiranguid, võimaldades neil kasvavale nõudlusele paindlikult reageerida. See kaotab alaliselt maa tootmisest kõrvaldamise nõude, vähendab veelgi turusekkumiste rolli ning kaotab praeguse hetke ja aasta 2015 vahel järk-järgult piimakvoodid. Suurem osa praegu tootmisega seotud allesjäävaid toetusi lahutatakse tootmisest, nii et põllumajandustootjatele jäävad suured osas vabad käed toota seda, mida turg vajab.

Eriti tuleks nimetada kolme konkreetset tegevust. Esiteks esitab komisjon varsti ettepaneku määruse vastuvõtmiseks, millega luuakse kiirreageerimisvahend arengumaade toiduainete hinnakriisi leevendamiseks. Komisjon plaanib tähtajalist vahendit, mis oleks otseselt seotud kõige suurema löögi alla sattunud riikide põllumajandustootmisega. See vahend kasutaks põllumajanduse eelarves kulutamata jäänud ressursse, et stimuleerida arengumaades kohalikku tootmist. Teiseks esitab komisjon määruse ettepaneku toiduabi programmi muutmiseks, et suurendada selle rahastamist ning lahendada ELis kõige raskemas olukorras olevate inimeste probleeme. Eesmärk on suurendada toetust, tagada, et see oleks suunatud neile, kes seda kõige rohkem vajavad, ning et see hõlmaks õigeid kaupu. Kolmandaks viib komisjon läbi toiduainete tarneahela uurimise, jälgib hindade kujunemist ning analüüsib täiendavalt kaupadega seotud rahaturgude arenguid.

Seoses Lissaboni strateegia täitmisega tahab komisjon meenutada, et selle viimases raportis strateegia kohta märgiti taastuvenergia, madala süsinikutarbega ja ressursitõhusaid tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Tõusnud naftahinnad näitavad, et Euroopa majanduse huvides on viia ellu nihe madala süsinikutarbega majanduse suunas.

31. mail ründas president Uribe karmilt senaator Alexander Lópezit ning kirjeldas teda ja teisi koos sotsiaalse liikumisega töötavaid poliitikuid kui „poliitikuid, kes laostasid Emcali ning juhivad terrorismiakte Calis, olles salaliidus ELNi ja Farc'iga…” ning kui „klassiviha külvavaid parteisõdureid”.

Samal ajal algatab peaprokurör, kes on president Uribe valitsuse endine aseminister, kohtumenetluse mitmete saadikute, senaatorite ja Colombia valitsuse tuntud oponentide vastu, kellel väidetavalt on sidemed Farc'iga, võttes aluseks partisanide juhi Raúl Reyesi sülearvutist leitud teabe. Interpoli raporti kohaselt olid Colombia luureteenistused seda sülearvutit 1. ja 3. mai 2008. aasta vahel manipuleerinud.

Milliseid samme astub komisjon tagamaks, et teatav poliitiline opositsioon ja arvamusvabadus oleks Colombias endiselt võimalik? Milliseid algatusi teeb komisjon pärast eesistujariik Sloveenia avaldust Colombia kohta, milles viidatakse inimõiguste kaitsjate mõrvamisele, kellest mõned osalesid ka ELi rahastatavates programmides?

Komisjon jälgib Colombia olukorda hoolikalt ning jagab austatud parlamendiliikme muret riigis toimuva poliitilise polariseerumise pärast ning selle mõju pärast riigi demokraatlikule süsteemile.

Colombia demokraatia on Ladina-Ameerikas üks vanemaid ja kindlamaid. Vaatamata president Uribe väga kõrgele reitingule ja tema pooldajate enamusele parlamendis, on poliitiline opositsioon, mille esindajateks on näiteks liberaalne partei ja Polo Democrático Alternativo, Colombia kongressis tugevalt esindatud ning valitseb mitmeid osakondi ja omavalitsusi, nende hulgas ka Bogotá linna. Opositsiooni hääl on tugev ka ajakirjanduses, kus neid esindavad mõjukad väljaanded nagu El Nuevo Siglo ja Semana.

Komisjon leiab, et seosed poliitikute ja ametnike ning Colombia relvarühmituste vahel on löögiks otse riigi demokraatia keskme pihta. Seetõttu on väga oluline, et selliseid seoseid põhjalikult uuritaks ja kohaselt karistataks, olgu tegemist endiste paramilitaarsete rühmitustega, milles enam kui 60 parlamendisaadikut juba süüdistatakse, või partisanirühmitustega. See on ülesanne Colombia kohtuvõimude jaoks, kes peavad tegutsema neile põhiseadusega antud sõltumatuse alusel täielikult erapooletult ja neutraalselt.

Kuigi Colombia põhiseadus tagab arvamusvabaduse, piiravad selle praktilist teostamist ähvardused ja rünnakud ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu. Vaatamata valitsuse jõupingutustele ja neist tingitud edusammudele, on Colombia nimetatud isikute jaoks endiselt üks kõige ohtlikumaid riike maailmas. Alates 2008. aasta algusest on tekkinud uus ähvarduste ja rünnakute laine, mis tõmbab endale suurt tähelepanu, sest see on muu hulgas mõjutanud mitmeid Colombias ELi koostööprogrammiga seotud inimesi, eriti neid, kes on seotud ELi rahastatavate "rahulaboritega" Magdalena Medios ja teistes piirkondades.

Komisjon on oma muresid Colombia valitsusele regulaarselt väljendanud. Inimõiguste kaitsjate vastu suunatud ähvardused ja rünnakud olid hiljutise ELi kolmiku suursaadikute demarši teemaks Bogotás, samuti kõneles neist ELi eesistujariigi 19. mai 2008. aasta deklaratsioon, millele austatud parlamendiliige viitas. Selle küsimuse tõstatas ka komisjoni välissuhete volinik oma külaskäigul Colombiasse 2008. aasta mai keskel.

Pärast nimetatud deklaratsiooni on ELi riikide välisesinduste juhid Bogotás külastanud Magdalena Mediot ning kohtusid selle käigus inimõiguste kaitsjate, kogukonna juhtide ja kodanikuühiskonna esindajatega ning väljendasid ELi toetust nende isikute ja organisatsoonide tööle, samuti ELi solidaarsust neile tehtud ähvarduste valguses. Sarnased kohtumised on toimunud ka Bogotás.

Rohujuure tasandil töötavate inimeste aitamiseks on komisjoni esindus Bogotás korraldanud kohtumise ELi rahastatavate projektide esindajate ja ELi piirkondliku julgeolekuametniku vahel, kus anti soovitusi seoses projektitöötajate julgeolekuga. Ka Magdalena Medio nn rahulabor on rakendanud teatavaid ennetavaid meetmeid, mis hõlmavad projektijuhtide ja ekspertide ajutist lahkumist Lõuna-Bolívari regioonist.

Komisjon jätkab inimõiguste kaitsjate toetamist oma koostööprogrammi abil. Muu hulgas toetab ta piirkondliku tasandi ajakirjandust oma nn rahulaborite kaudu, riiklikul tasandil kaasrahastab ta sümboolse tähendusega alternatiivset telesaadet (Contravía, mida juhib tuntud ajakirjanik Hollman Morris, kes on samuti hiljuti saanud tapmisähvardusi). Lisaks toetab EL kohtuasutuste tööd mõne ulatusliku tegevuse kaudu, mille ülesanne on parandada peaprokuröri ameti ja ülemkohtu suutlikkust, et aidata neil tegeleda Colombia sisekonflikti ohvrite juhtumitega.

28. detsembril 2006. aastal otsustas Bulgaaria ministrite nõukogu ajutiselt peatada hankemenetluse Musta mere loodusvarade uurimiseks, kui avastati ühe pakkumises osalenud firma – Melrose Resources SARL, Luksemburg – õigusrikkumised. Peaaegu aasta hiljem, 6. detsembril 2007. aastal, võttis ministrite nõukogu vastu otsuse 2007/848, millega otsustati sõlmida uurimisleping sellesama firmaga Melrose Resources. Kuna selle otsusega rikuti ametlikku menetluskorda ning see oli ministrite nõukogu poolt ebaloogiline samm, siis on see tekitanud kahtlusi korruptsiooni suhtes Bulgaaria riigi kõige kõrgematel tasanditel. Neid kahtlusi kinnitas Bulgaaria kõrgeima halduskohtu ja riigiprokuröri ameti suhtumine. Kõrgeim halduskohus keeldus kogumast tõendeid ministrite nõukogu vastu ning selle tõenäoliseks põhjuseks oli poliitiline surve. Kuigi kriminaalsüüteole viitav teave on esitatud riigiprokuröri ametile, peatas prokurör asja menetluse korralikku uurimist läbi viimata.

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon rakendada, et tagada tungivalt vajalik järelevalve seoses selle skandaalse juhtumiga, mis hõlmab haldusvõimu kuritarvitamist ning keeldumist nõuetekohase kohtumenetluse algatamisest?

Austatud parlamendiliikme küsimuse põhjal näib, et kõnealune leping käsitleb loodusvarade uurimist. Vastavalt parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, kuuluvad selle direktiivi rakendusalasse lepingud seoses geograafilise piirkonna kasutamisega „nafta, gaasi, kivisöe või muude tahkekütuste leiukohtade uurimiseks”.

Samas ilmneb austatud parlamendiliikme küsimusest, et lepingu sõlmimise protseduur oli aastal 2006 ehk enne Bulgaaria ühinemist Euroopa Liiduga juba käimas. Esitatud teabest nähtub, et 2006. aasta detsembris protseduur üksnes peatati ning miski ei viita selle ametlikule tühistamisele või lõpetamisele. Hilisem leping sõlmiti 6. detsembril 2007. aastal. Kuna protseduur oli juba käimas enne Bulgaaria ühinemist Euroopa Liiduga, ei kehti selle suhtes EÜ riigihankedirektiivid.

Kõiki reisijaid, kes läbivad kolmandatest riikidest koju suundudes transiidi korras ELi/EMÜ lennujaamu, ähvardab endiselt võimalus, et nende tollimaksuvabalt ostetud vedelikud konfiskeeritakse.

2007. aasta juulis võeti vastu määrus (EÜ) nr 915/2007⁽¹⁾, mis pidi selle fiasko lõpetama. Suur hulk EL-väliseid riike esitas selle määruse kohaselt taotluse oma lennujaamade julgestusstandardite hindamiseks ning nõuetele vastavuse korral pädeva ELi asutuse poolt vastavaks tunnistamiseks.

Miks on aasta pärast selle määruse vastuvõtmist ainult üks riik heakskiidu saanud? Kas komisjon kavatseb teha mingeid algatusi, et soodustada suurema hulga riikide kiiret heakskiitmist?

Tollimaksuvabalt ostetud kaupade jätkuv konfiskeerimine EL-välistest riikidest koju suunduvatelt ja transiidi korras ELi/EMÜ lennujaamu läbivatelt õhureisijatelt teeb tollimaksuvaba kaubanduse sektorile ja selle varustajatele kirjeldamatut kahju. Õhureisijad ei taha tollimaksuvabu kaupu osta, kuna kardavad konfiskeerimist.

Määruse (EÜ) 915/2007⁽¹⁾ vastuvõtmine 2007. aasta juulis pidi selle probleemi lahendama. Paljud kolmandad riigid on esitanud selle määruse kohaseid taotlusi, et võimaldada reisijatel osta nende tollimaksuvabadest kauplustest tooteid, ilma et nad peaks kartma konfiskeerimist.

Arvestades, et paljudes taotluse esitanud kolmandates riikides on julgestus lennujaamades vähemalt sama hea ja mõnel juhul paremgi kui ELi lennujaamades, miks on möödunud aastal ainult üks riik sellise loa saanud?

Nagu selgitati vastuses James Nicholsoni küsimusele H-0022/08⁽²⁾, töötas komisjon komisjoni määruse (EÜ) nr 915/2007⁽³⁾ näol välja vahendi, kuidas kindlaks teha kolmandate riikide lennujaamades müüdavate vedelike, aerosoolide ja geelide julgestusmeetmete samaväärsust, mis võimaldaks teha erandeid konfiskeerimise nõudest ühenduse lennujaamade turvakontrollis.

Pärast määruse nr 915/2007 jõustumist on mitmed kolmandad riigid väljendanud huvi, et neile tehtaks erand ühenduse üldistest reeglitest vedelike, aerosoolide ja geelide kohta.

Seni on selline erand tehtud ainult Singapurile. Komisjon jagab austatud parlamendiliikmete pettumust, et erand pole laienenud rohkematele kolmandate riikide lennujaamadele. Samas ei ole komisjonil seni olnud võimalik lubada teiste kolmandate riikide lennujaamadele erandeid, sest ükski ei ole veel esitanud kogu kontrolliprotsessiks vajalikku teavet.

Kolmanda riigi lennujaama julgestusmeetmete samaväärsuse tunnistamise protsessi kiirus sõltub suuresti vastavast kolmandast riigist endast. Samaväärseks tunnistamiseks peavad nad näitama, et nende julgestusstandardid on samaväärsed ning see hõlmab riiklike seaduste analüüsi ja muud asjakohast teavet. Lisaks peavad nad kohaldama rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni soovitatavaid turvakontrolli suuniseid vedelike, geelide ja aerosoolide kohta ning kasutama vedelike puhul avamist tuvastada võimaldavaid kotte, mida lennujaamas müüakse. Nimetatud teabe analüüsimise järel võib komisjon teostada täiendava uurimise.

Kuigi paljud kolmandad riigid on väljendanud huvi oma lennujaamade lisamiseks soodustatud lennujaamade nimekirja, on vaid mõned riigid esitanud oma soovi põhjendamiseks vajalikud andmed ning mõned on kahjuks jätnud lennujaama poodides kasutusele võtmata kotid, mille puhul on võimalik tuvastada koti avamine.

Asjade kiirendamiseks on komisjon asjaomastele kolmandatele riikidele selgitanud, et neil on esmatähtis esitada vajalik teave ja/või tagatised oma lennujaamade julgestuse struktuuri kohta, mille esitamine protsessi aeglustab.

16. juunil 2008. aastal tegi assotsiatsiooninõukogu otsuse intensiivistada ELi ja Iisraeli suhteid, et tekitada täiustatud poliitiline dialoog, suurendada majanduskoostööd, võimaldada olulisel määral lõimumist Euroopa siseturuga ning edendada koostööd õiguse ja siseasjade valdkonnas. Volinik Benita Ferrero-Waldner ütles ajakirjandusele, et tekst jäeti tahtlikult ähmaseks. Juuni algul piirkonda külastanud Euroopa Parlamendi delegatsioon jõudis üksmeelsele seisukohale, et käimasoleva konflikti tõttu ei saa praegu toimuda mingit taolist intensiivistamist. Gaza on endiselt vabaõhuvangla. Iisrael jätkab eluasemete ehitamist. Julgeolekutara ehitamine jätkub. Euroopa Parlamendi president kirjutas 29. mail 2008. aastal volinikule sooviga, et parlamenti teavitataks ja parlamendiga konsulteeritaks võimalike ELi ettepanekute osas assotsiatsiooninõukogule. Seni ei ole seda üheski vormis tehtud.

Kas komisjon leiab, et parlamendiga ei ole vaja eelnevalt konsulteerida? Kui jah, siis miks? Millal see võiks toimuda? Miks on tekst tahtlikult ähmaseks jäetud? Mida see täpselt sisaldab ning mida EL tahab selle intensiivistamisega saavutada? Millistes valdkondades ja mil moel hakatakse suhteid Iisraeliga intensiivistama? Millal see uus kokkulepe jõustub? Kas komisjon ei arva, et EL loobub olulisest mõjutusvahendist rahukõnelustel? Miks ei ole toodud välja mingit seost käimasoleva rahuprotsessiga?

Lubage komisjonil alustuseks kokku võtta see, mida 16. juuni 2008. aasta assotsiatsiooninõukogul otsustati: üks partnerriik – ning üks kõige arenenumaid partnerriike meie naabruses – on soovinud ELiga tihedamat koostööd.

2008. aasta aprilli teatises parlamendile ja nõukogule Euroopa naabruspoliitika kohta sõnastas komisjon juba oma seisukohad meie naabruspoliitika partneritega intensiivsemate ja viljakamate suhete loomise kohta eristamise põhimõtte alusel, mainides Iisraeli kui ühte naabruspoliitika liidrit. Kõik edasised kahepoolsete suhete arengud Iisraeliga jäävad sellesse Euroopa partnerluspoliitika raamistikku.

16. juuni 2008. aasta avalduses – mis on avalik dokument – ütlesid ministrid, et suhete arendamist Iisraeliga tuleb näha Lähis-Ida rahuprotsessi kontekstis.

16. juuni 2008. aasta assotsiatsiooninõukogu Iisraeliga oli ühe protsessi algus. See protsess ei too kaasa uut assotsiatsiooni vormi, vaid põhineb meie olemasoleval Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingul Iisraeliga.

EL ja Iisrael on kindlaks teinud süvendatud koostöö tegemiseks vastastikust huvi pakkuvad valdkonnad, mis on ELi avalduses loetletud. Eelolevatel kuudel leiavad aset arutelud nende üle. Läbirääkimised ei ole veel alanud. Komisjon on valmis hoidma parlamenti kursis kõigi edusammudega meie pädevusse kuuluvates valdkondades.

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu liikmesriigid on alati seisnud inimõiguste ja demokraatia eest. Kas Euroopa Komisjon on liikmesriike hoiatanud, et nad ei tohiks lasta endid ära kasutada äärmuslikel Khalistani rühmitustel, mis teadaolevalt on minevikus oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda kasutanud, varjudes inimõiguste ja enesemääramise toetamise maski taha?

Kas komisjon on teadlik, et Euroopa äärmuslikud elemendid püüavad taaselustada Khalistani liikumist eraldi sikhide riigi loomiseks eesmärgiga India vägivaldselt tükeldada? Kui jah, siis milliseid samme on komisjon astunud või soovitab astuda, et veenda liikmesriike sellist tegevust ära hoidma?

Sikhi rahva (Khalistani) iseseisvust taotleva Khalistani liikumisega seotud terrorismi küsimust tuleb esmalt näha Pandžabi poliitilise lähiajaloo laiemas kontekstis. India osariigis Pandžabis, mida üle 15 aasta vaevas 1980ndatel sikhi separatistide algatatud vägivald, taastus normaalne olukord pärast seda, kui see liikumine 1990ndate keskel kontrolli alla saadi. Pärast aastatepikkust valitsemist otse New Delhist taaselustati demokraatlik protsess edukalt 1997. aastal demokraatlikult valitud valitsusega. 2007. aastal toimunud viimased osariigi valimised andsid juhtohjad uuesti parteile Akali Dal (mis esindab ainult sikhide huve).

Ajakirjanduses on olnud erinevaid teateid, et terrorismivõrgustik on endiselt alles, eriti väljaspool Indiat, ning see võib osaliselt selgitada, kuidas sikhi võitlejatel õnnestus 14. oktoobril 2007. aastal vallandada pommiplahvatus ühes Ludhiana kinos (seitse hukkunut, nende seas üks 10-aastane laps, ja 40 vigastatut). Samas ütleb komisjoni analüüs, et elanikkond on hüljanud selle ideoloogia, millest kasvas välja Pandžabis poolteist aastakümmet kestnud terrorism.

Vastuseks austatud parlamendiliikmete küsimustele usub komisjon, et kõige parem moodus liikmesriikide hoiatamiseks äärmuslike Kahlistani rühmituste poolse ärakasutamise ohu eest on kutsuda neid üles hoolikalt jälgima ELi ja India ühiseid jõupingutusi võitluses terrorismiga ning toetada ELi terrorismi töörühma ja India ekspertide vahelisi kohtumisi, samuti India taotlusi koostöö tõhustamiseks Europoliga.

Viimastel aastatel on üha enam riigi omandis olnud tööstusettevõtteid läinud eraomandisse, seda eriti uutes liikmesriikides. Kahjuks ei ole keegi mõelnud sellele, mida teha maha jäävate tootmisjäätmetega. Jäätmed on suureks ohuks keskkonnale ja rahvatervisele. Enamikul juhtidel ei ole uutel omanikel pärast ettevõtete ostmist enam piisavalt raha maha jäänud jäätmete ringlussevõtuks (hävitamiseks) ning riigil ei ole selleks otstarbeks pakkuda mingit raha. Kuna riiklik jäätmeseadus puudub ning jäätmete hävitamine tähendaks tohutuid kulusid, istuvad omanikud lihtsalt jõude. Kui selline olukord jätkub, võib mõne aasta pärast olla juba liiga raske olukorda kontrolli alla saada.

Kas komisjon kavatseb selles küsimuses midagi teha?

Jäätmete, sealhulgas tootmisjäätmete hooldus peab vastama sellekohastele ühenduse õigusaktidele, eriti jäätmeid käsitlevale direktiivile 2006/12/EÜ⁽¹⁾. Selle direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ja mille käigus ei kasutata keskkonda ohustavaid protsesse ja menetlusi. Eelkõige ei tohi jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine ohustada vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi, ei tohi tekitada mürast või haisust põhjustatud häiringuid ning ei tohi kahjustada maapiirkondi ega erihuvi pakkuvaid kohti. Direktiiv täpsustab, et vastavalt põhimõttele „saastaja maksab” tuleb jäätmete kõrvaldamise kulud kanda a) jäätmevaldajal, kes on andnud jäätmed jäätmekogumisettevõttele või jäätmekõrvaldamisettevõttele, ja/või b) eelmisel valdajal või tootjal, kelle tootest jäätmed on tekkinud.

Mõned tootmisjäätmed võivad olla ohtlikud. Ohtlikud jäätmed on keskkonnale ja inimese tervisele ohtlikumad kui mitteohtlikud jäätmed ning nõuavad seega rangemat kontrolli. Sellistel juhtudel kohaldatakse direktiivi 91/689/EÜ ohtlike jäätmete kohta⁽²⁾, kaasa arvatud täiendava arvepidamise, järelevalve ja kontrolli kohustusi „hällist hauani” ehk jäätmete tekitajast kuni lõpliku kõrvaldamise või ringlussevõtmiseni.

Liikmesriigid peavad tagama, et kõik eespool nimetatud õigusaktide nõuded oleks üle võetud riiklikku õigusesse ja neid täidetaks. Komisjon kontrollib regulaarselt ühenduse jäätmeseadusandluse ülevõtmist liikmesriikide poolt. Kui riiklikku õigusse ülevõtmist pole toimunud, ülevõtmine ei ole õige või mõne sellekohase ühenduse õigusakti nõudeid ei täideta, saab komisjon astuda ja astub õiguslikke samme vastava liikmesriigi suhtes.

Mis puudutab ühenduse jäätmeseadusandluse täitmisega seotud kulusid, siis peavad nende üle juhtumipõhiselt otsustama riiklikud pädevad asutused. Liikmesriigid võivad rahaliselt kaasa aidata tööstusjäätmete ringlussevõtmisele või kõrvaldamisele, eriti kui jäätmete praegust või eelmist valdajat või tekitajat pole enam võimalik kindlaks teha. Selleks võivad liikmesriigid vastavalt kehtivale korrale kasutada oma ressursse või ühenduse rahastamist.

Keskkonnaprioriteetide rahastamine ühenduse vahenditest on kavandatud ühtekuuluvuspoliitika suure rakenduskava Infrastruktuur ja keskkond 2007–2013 ning 16 Poola regionaalse rakenduskava alla. Näiteks on Poolas võimalik keskkonna- ja riskiennetusprojektideks võimalik kasutada umbes 8,8 miljardit eurot (umbes 13,5 % programmiperioodi 2007–13 kogurahastamisest), millest 1,3 miljardit eurot (2 % üldisest rahastamisest) eraldatakse jäätmesektorile kategoorias „majapidamis- ja tööstusjäätmete haldus”. Igal uuel liikmesriigil on oma eraldis. Vaatamata nendele ressurssidele, jääb siiski oluline rahaline lünk, mis takistab ELi õigusaktide, sealhulgas jäätmedirektiivide rakendamist ning nende kohta on ühinemislepingus kokku lepitud üleminekuperioodid.

Jäätmehoolduse osas antakse infrastruktuuri ja keskkonna rakenduskavast toetust algatustele, mis tõkestavad või piiravad olmejäätmete teket, võtavad kasutusele olmejäätmete ringlussevõtu või neutraliseerimise tehnoloogiaid ning kaotavad jäätmete kõrvaldamise ohu vastavalt riiklikele ja regionaalsetele jäätmehoolduse kavadele, samuti tööstuslikus või sõjalises kasutuses olnud maa taastamise algatustele. Maastiku taastamise osas on võimalik toetust saada suurt ala hõlmavatele projektidele mittelinnastunud piirkondades ning ainult olukorras, kus praegune maaomanik ei vastuta saastumise või keskkonnaseisundi halvenemise eest.

Selle rakenduskava raames on õigus saada toetust keskkonnakaitse nõuete täitmiseks ka suurtel ettevõtetel ning väikestel ja keskmistel ettevõtetel. Abi eesmärk on muu hulgas vähendada olmejäätmetest erinevate jäätmete hulka ning suurendada kogutavate ja ringlussevõetavate jäätmete osakaalu, samuti suurendada tootmisjärgsete ja ohtlike jäätmete taaskasutamist.

Infrastruktuuri ja keskkonna rakenduskava rahastamise jaotus sätestatakse regionaalsetes rakenduskavades, mis võivad toetada ka jäätmehooldusprojekte, kui need sisalduvad regionaalsetes jäätmehoolduskavades. Regionaalsed rakenduskavad pakuvad jäätmehoolduse valdkonnas kaasrahastamist ka väikestele ja keskmistele ettevõtetele. Näiteks võidakse sealt toetada keskkonnajuhtimissüsteeme, ressursside ja jäätmehoolduse ratsionaliseerimist, tööstusjäätmete ja ohtlike jäätmete hooldust, samuti parima võimaliku tehnika kasutamist.

2006. aastal müüs Aalborg Havni kohaliku omavalitsuse omandis olev ettevõtte sadamapiirkonna Østre Havn A. Enggaardi eraettevõttele. See 75 000 m2 suurune ala müüdi 44 miljoni Taani krooni eest. Ekspertide hinnangul oli see hind turuhinnast palju madalam. Lisaks ei korraldatud tehingu sooritamiseks hanget ning ühtegi erapooletut müügihinna eksperdihinnangut ei tellitud.

Kas komisjon leiab, et see müük rikub ELi konkurentsireegleid? Kas seda võib pidada õigusvastaseks riigiabiks? Kas komisjon teeb ettepaneku selles küsimuses midagi ette võtta?

Teatisega ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta⁽¹⁾ on komisjon koostanud liikmesriikidele üldised juhtnöörid, et muuta üldine lähenemine seoses riigiabiga maa ja hoonete müügi kaudu läbipaistvaks. Teatises öeldakse, et kui riigiasutus ei kavatse kasutada müümiseks tingimusteta pakkumismenetlust, peab üks või mitu sõltumatut varade hindajat andma enne müügiläbirääkimisi sõltumatu hinnangu, et kehtestada turuväärtus üldtunnustatud turunäitajate ja hindamisstandardite alusel. Sel viisil kehtestatud turuhind on minimaalne ostuhind, millega võib nõustuda ilma riigiabi andmata.

Austatud parlamendiliikme kirjeldatud juhtum on komisjonile tundmatu. Kui komisjon saab üksikasjalikumat teavet väidetava riigiabi kohta seoses Aalborgi sadama ühe osa müügiga, saab ta võib-olla asja täpsemalt hinnata ja vajadusel selles küsimuses samme astuda. Riigiabiga seotud kaebuste esitamise lihtsustamiseks ja potentsiaalsete kaebuste esitajate juhendamiseks on konkurentsi peadirektoraadi veebilehel üleval kaebuste vorm.

Kreeka siseministri Prokopis Pavlopoulose sõnul ei täida Türgi eriti oma kohustusi, mis tulenevad Kreekaga sõlmitud tagasivõtulepingust. Tegelikult riigi poliitika abil see lausa soodustab Kreekasse suunduva ebaseadusliku immigratsiooni massiivset kasvu. Samal ajal väidetakse, et ELi ja Türgi tagasivõtulepingu viimane läbirääkimiste voor toimus 2006. aasta detsembris. Ilmselt ei tehtud neil läbirääkimistel mingeid põhimõttelisi edusamme.

Kuidas hindab komisjon Kreeka ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu täitmist ning Kreeka siseministri väiteid? Kuidas seletab komisjon asjaolu, et EL ja Türgi pole ikka veel tagasivõtulepingut sõlminud? Millised on takistused? Millist mõju avaldab läbirääkimistele Türgi keeldumine ELiga tagasivõtulepingu sõlmimisest ja/või Kreekaga sõlmitud tagasivõtulepingu täitmisest?

Liikmesriikide ja kolmandate riikide kahepoolsete tagasivõtulepingutega seotud küsimused jäävad asjaomaste riikide endi pädevusse. Samas õiguse, vabaduse ja julgeoleku⁽¹⁾ allkomisjoni korralistel kohtumistel Türgiga rõhutab komisjon alati vajadust sõlmida tagasivõtulepingud naaberriikidega ning korrektselt täita olemasolevaid tagasivõtulepinguid.

ELi-Türgi tagasivõtulepingu läbirääkimiste viimane ametlik voor toimus 2006. aasta detsembris. Pärast seda on komisjoni ja Türgi ametivõimude vahel toimunud kontakte, kuid seni ei ole edasiminekuni jõutud. Türgiga tagasivõtulepingu sõlmimine jääb ELi jaoks prioriteediks ning sellepärast mõtleb EL praegu võimalustele, kuidas sellest tupikust väljuda.

Komisjon kaalub ettepanekut asendada traditsiooniliste lambipirnide kasutamine ja tootmine järk-järgult keskkonnasõbralike väikese energiatarbega lambipirnidega.

Millal komisjon oma ettepaneku esitab?

Milliseid meetmeid komisjon võtab, et toetada Euroopa tootjaid tõhusal üleminekul väikese energiatarbega lambipirnide keskkonnasõbralikule tehnoloogiale?

Millist mõju avaldaks see meede oma kõige ambitsioonikamas vormis Euroopa tööhõivele ning millised kaasmeetmed on selle jaoks kavandatud?

Seoses lambipirnide kasutuselt kõrvaldamise ajastusega: millal kavatseb komisjon muuta ökodisaini direktiivi (üldiselt, aga ka konkreetselt lambipirnide osas) ja direktiivi 98/11/EÜ⁽¹⁾ seoses majapidamislampide energiamärgistusega?

Komisjon töötab praegu võimaliku rakendusmeetme kallal üldvalgustusseadmete jaoks vastavalt ökodisaini raamdirektiivile⁽²⁾. Põhieesmärk on määrata minimaalsed energiatõhususe nõuded, millele peavad vastama üldvalgustuseks kasutatavad lambid (kaasa arvatud hõõglambid), et neid oleks võimalik ELi turule viia. Sellele ettepanekule eelnes ettevalmistav tehniline, majanduslik ja keskkonda käsitlev uuring, mis andis soovitusi võimalike parenduste tegemiseks üldvalgustustoodete keskkonnasõbralikkuse näitajates, arvestades lampide eluiga. Praegu on käimas mõju hindamine, mis peaks aitama hinnata erinevate poliitikavalikute mõju keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele.

Kõik seni teadaolevad andmed näitavad, et tõhususnõuded tuleb kehtestada sellisel tasemel, mis tooks ka praktikas kaasa üldvalgustuses kasutatavate traditsiooniliste hõõglampide järk-järgulise kasutuselt kõrvaldamise. Mõju hindamisel uuritakse muu hulgas ka nõuete jõustumiseks sobivat aega ning meetme mõju Euroopa lambitööstusele ja tööhõivele, et säilitada Euroopa lambitööstuse konkurentsivõime, arvestades samal ajal vajadust kiireks tegutsemiseks kliimamuutustega võitlemise nimel.

Esialgu on komisjon kavandanud üldvalgustust käsitleva rakendusmeetme vastuvõtmise ajaks 2009. aasta kevade, pärast parlamendi kontrolli. Esialgu ei ole lõplikku otsust veel tehtud.

Komisjon peab kodumajapidamises kasutatavate lampide energiamärgistuse direktiivi⁽³⁾ uuendama 2010. aastal koos tõhususnõuete kehtestamisega. Lampe puudutava rakendusmeetme vastuvõtmiseks ei ole vaja ökodisaini direktiivi muuta.

Digitaalse tahhograafi kasutuselevõtmine on tekitanud praktikas probleeme ning pärast Euroopa ombudsmani 26. mai 2008. aasta otsust seoses kaebusega 284/2006/PB võib tekkida küsimusi selle kohta, kuidas komisjon on seda küsimust hallanud.

Mida tuleks komisjoni arvates teha, et vältida selles kaebuses kirjeldatuga sarnaste olukordade kordumist?

Oma vastuses kirjalikule küsimusele P-1488/08 tunnistab komisjon, et digitaalse tahhograafi tehniline kirjeldus ei ole enam ajakohane ning ta kavatseb seetõttu vastu võtta tehnika arengule vastava tehnilise kirjelduse.

Millisele etapile on selles ümberhindamise protsessis jõutud ja milline on tegevuste ajakava?

Komisjon on Euroopa ombudsmani otsuse seoses kaebusega 284/2006/PB, mis käsitleb digitaalse tahhograafi kasutuselevõtmist puudutavate ühenduse õigusaktide rakendamist, teadmiseks võtnud. Samuti on komisjon teadmiseks võtnud seda otsust toetavad kaalutlused.

Samas meenutab komisjon, et olukorra ainulaadsus nõudis kohest tegutsemist, et vältida digitaalse tahhograafi kasutuselevõtmisel veel suuremat viivitust, mis oleks toonud kaasa negatiivse mõju maanteetranspordi turu korrektsele toimimisele kogu ühenduses.

Komisjon leiab, et sellist olukorda saab ära hoida vastavate sätetega õigusaktides, mis võimaldavad edasi lükata keeruliste, tööstusharust ja ELi tasandil tõhusast koordineerimisest sõltuvate tehniliste meetmete jõustumist.

Nagu on öeldud vastuses austatud parlamendiliikme prioriteetsele küsimusele P-1488/08, kavatseb komisjon tehnika arengule vastava tahhograafi tehnilise kirjelduse vastu võtta 2009. aastal ning on tellinud uuringu, mis peaks selle uuendatud tehnilise kirjelduse välja töötama. Praegu toimub selle projekti raames konsulteerimine huvitatud osapooltega, sealhulgas veotööstuse, tahhograafide tootjate ja kontrolliasutuste ühendustega. Pikemas perspektiivis võib komisjon sõltuvalt nende konsultatsioonide tulemustest ja edasistest arengutest, eriti intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava kontekstis, kaaluda parlamendile ja nõukogule ettepaneku esitamist määruse 3821/85 muutmiseks.

Kas komisjon vastaks järgmistele küsimustele seoses kütusehindade (bensiin ja diisel) tõusust tingitud süveneva sotsiaalmajandusliku kriisiga kalandussektoris ning hiljuti selle sektori poolt erinevates ELi riikides (sealhulgas Portugalis) korraldatud meeleavaldustega, kus nõuti erakorralisi meetmeid tõhusa toetuse andmiseks?

Milline on olukord nende ettepanekutega, mis kuulutati välja 17. juunil (eriti põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 23. ja 24. juuni istungi järelduste valguses)?

Komisjonil on hea meel austatud parlamendiliikmele teatada, et komisjon on 8. juulil 2008. aastal vastu võtnud 17. juunil 2008 kolleegiumis välja kuulutatud ettepanekutele vastava seadusandliku paketi. See pakett on juba edastatud parlamendile arvamuse avaldamiseks ning on saadetud ministrite nõukogule eesmärgiga võtta see vastu 15. juulil 2008.