Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0803(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0285/2008

Arutelud :

PV 01/09/2008 - 17
CRE 01/09/2008 - 17

Hääletused :

PV 02/09/2008 - 5.13
CRE 02/09/2008 - 5.13
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0381

Arutelud
Esmaspäev, 1. september 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

17. Euroopa õigusalase koostöö võrgustik – Eurojusti tugevdamine ja otsuse 2002/187/JSK muutmine – Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamine kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmiste raportite kohta:

– Sylvia-Yvonne Kaufmanni kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud raport (A6-0292/2008) Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (05620/2008 – C6-0074/2008 – 2008/0802CNS));

– Renate Weberi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud raport (A6-0293/2008) Eurojusti tugevdamise ja otsuse 2002/187/JSK muutmise kohta (05613/2008 – C6-0076/2008 – 2008/0804(CNS));

– Armando França kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud raport (A6-0285/2008) vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes (05598/2008 – C6-0075/2008 -–2008/0803(CNS)).

 
  
MPphoto
 

  Rachida Dati, nõukogu eesistuja. − (FR) Austatud juhataja, daamid ja härrad, on suur au teiega täna rääkida ning väljendada oma suurt poolehoidu Euroopa Liidu väärtuste vastu. Nende väärtuste tuumaks on kahtlemata õigus. Tahtsite alustada osaistungjärku ühisaruteluga õigust puudutavate küsimuste üle. See viitab, kui oluliseks peab täiskogu Euroopa õigusalast koostööd ning põhiõiguste kaitse küsimusi. Tunnen nende küsimuste vastu sama suurt huvi ning tänan teid selle võimaluse eest.

Nagu juhataja meelde tuletas, on päevakorras kolm dokumenti: otsus Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Eurojusti kohta ning raamotsus tagaseljaotsuste täitmise kohta. Kolm käesolevat dokumenti parandavad õigusalast koostööd Euroopa Liidus ning muudavad samuti liikmesriikide töömeetodeid. Neid kolme algatust ootavad innukalt meie riikide õigusala töötajad. Justiits- ja siseministrite nõukogu töö 25. juulil on võimaldanud jõuda poliitilisele kokkuleppele otsuse eelnõude suhtes Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Eurojusti tugevdamise kohta. See on saavutatud vähem kui aastaga tänu eesistujariikide Sloveenia ja Prantsusmaa ühistele jõupingutustele. Need kaks otsuse eelnõud tagavad Euroopa elanikele parema kaitse ning tugevdavad õigusalast koostööd kriminaalasjades. See on tegutsemis- ja arenguvõimelise ning samal ajal vabaduste ja põhiõigustega arvestava Euroopa Liidu tunnus.

Mis puutub Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku, selgitab otsuse eelnõu, mis peaks asendama 1998. aasta ühismeedet, Eurojusti ning õigusalase koostöö võrgustiku kohustusi. See arvestab liikmesriikide sooviga säilitada mõlemad organid ning kindlustada vastastikune täiendavus. Turvaliste Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vaheliste teabevahetuse meetodite loomine tagab tõhusa õigusalase koostöö ja suurema vastastikuse usalduse. Euroopa õigusalase koostöö võrgustik on üldtuntud ja tunnustatud sidevahend, mis on tõestanud oma kasulikkust, soodustades kontakte nende vahel, kes selle valdkonnaga kokku puutuvad. Sylvia-Yvonne Kaufmanni raport rõhutab võrgustiku kasulikkust ning selle edu. See tõstab esile eelkõige kohtunike vajadustele vastavat võrgustiku kohanemisvõimelisust. Kõnealune raport rõhutab vajadust säilitada paindlikkus ning detsentraliseeritud struktuur.

Sylvia-Yvonne Kaufmann, tänan teid selle eest, et olete vastuvõetavaks tunnistanud ning toetanud algse ettepaneku põhipunkte. Samuti olete esile toonud mõned valupunktid. Olete õigustatult öelnud, et turvalised sidevahendid tuleb luua vastavalt andmekaitse-eeskirjadele. Oleme sellega täiesti nõus. Võin teile kinnitada, et nõukogu pöörab suurt tähelepanu parlamendi esitatud ettepanekutele. Käesolev hinnang Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule on tihedalt seotud Eurojusti tugevdamisega. Ühte ei ole teiseta. Pärast kuueaastat Eurojusti eksisteerimist näitab kogemus, et peame selle õigusalase koostöö üksuse toimimise tõhusamaks muutma. Eurojust ei ole terrorismi küsimustes piisavalt hästi informeeritud. Eurojusti riikidest liikmete jõud ei ole kooskõlastatud ning Eurojusti tegevusvõime ei ole piisavalt hästi välja arendatud.

Dokument, mille kohta saavutati 25. juulil üldine poliitiline kokkulepe, on oluline etapp Euroopa õigusruumi rajamises. Saate teada, et võitlus kõigi raskete kuriteovormide vastu on üks Euroopa Liidu prioriteete. Näiteks esitati 2004. aastal Eurojustile neliteist inimkaubanduse kohtuasja; 2007. aastal esitati Eurojustile seitsekümmend üks kohtuasja. See näitab, et meil peavad olema tõhusad vahendid võitlemaks enneolematult laialdase inimkaubandusega, mille ohvriks langevad tuhanded Euroopa Liidu elanikud.

Eurojust peab saama Euroopa õigusalase koostöö juhtivaks üksuseks. Tänu käesolevale dokumendile, millega justiits- ja siseministrite nõukogu nõustus, muutub Eurojust tegusamaks ja reaktsioonivõimelisemaks. Seetõttu on see meie jaoks oluline samm edasi.

Tahaksin eelkõige tunnustada Renate Weberi tööd ning tänada teda toetuse eest. Olen hästi informeeritud tema panusest ning soovist, et see ettepanek edu saavutaks.

Eurojusti tugevnemisega kindlustatakse riikidest liikmete eelisõigused. Luuakse erakorraline koordineerimisüksus ning parandatakse teabeedastust, et reageerida paremini uutest kuriteovormidest tingitud väljakutsetele. Mõned oleksid eelistanud isegi ambitsioonikamat käsitlust. Kuna institutsiooniline raamistik seda ei võimalda, peame kehtestatud õiguse alusel ning viivituseta ära kasutama iga võimaluse Eurojusti tugevdamiseks.

Samuti on arvesse võetud mõned teid huvitavad asjaolud. Selles suhtes uuritakse põhjalikult parlamendile esitatud aruandlust Eurojusti toimimisest.

Mis puudutab vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist, mis on ka üheks määrava tähtsusega aspektiks õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneva ala loomises, võimaldab raamotsus tagaseljaotsuste täitmise puhul rakendada kehtivaid õigusakte, nt Euroopa vahistamismäärust. Oluline on, et liikmesriigi tehtud tagaseljaotsust võib täide viia kogu Euroopa Liidus. Raamotsusega kaasneb inimeste menetlusõiguste kinnitamine. Sealhulgas võimaldatakse tagaselja tehtud kohtuotsus täide viia, pidades sealjuures kinni kaitseõigusest. Siiski ei ole kõnealuse raamotsuse eesmärgiks muuta riiklikke eeskirju, vaid pigem parandada tagaseljaotsuste täideviimist.

Teie raport, hr França, rõhutab vajadust kooskõlastada kehtivad õigusaktid ning asjaolu, et kohtumenetluse ajal tuleb tagada õigus olla ära kuulatud. Tuleb lugu pidada õigussüsteemide erinevusest, näiteks kohtusse kutsumise suhtes. Nõukogu tunneb samuti nende probleemide pärast muret ning ettepaneku eelnõu algatab seetõttu ühisarutelu Euroopa Liidu siseste põhitagatiste tugevdamise üle. Tean, et parlament peab seda probleemi väga oluliseks. Nõukogu vaatab läbi teie ettepanekud, mis on suurelt jaolt nõukogus poliitilise kokkuleppe aluseks olnud dokumendiga kooskõlas. Nii on eelkõige õigusnõuniku poolt esindamist puudutavate ning kohtuasja uuesti läbivaatamise taotlemise õiguse ettepanekute puhul. Need muudatusettepanekud täiendavad kahtlemata algset ettepanekut.

Austatud juhataja, daamid ja härrad, nõukogu uurib põhjalikult ettepanekuid, mis sel nädalal vastu võetakse, ning pean teile veel kord kinnitama eesistujariigi soovi teha parlamendiga koostööd. Peame käsikäes edasi liikuma ja ma ei unusta iial, et olete Euroopa rahvaste esindajad. Nende kolme dokumendi kaudu edendatakse õigusalast koostööd kriminaalasjades ning samuti Euroopa üldist hüvangut.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. (FR) Nagu te just mainisite, pr Dati, oleme nimetatud Euroopa õigusruumi, mida me kogu südamest soovime ning millesse Euroopa Parlament olulisel määral panustanud on, loomise kriitilises punktis.

Tahaksin suurepäraste kolme algatuse alaste raportite eest tänada raportööre Sylvia-Yvonne Kaufmanni, Renate Weberit ja Armando Françat. Need dokumendid tõestavad, et Euroopa Parlament toetab liikmesriikide tehtud ettepanekuid. Pr Dati, samuti valmistab mulle rõõmu, et nõukogu kohtumine 25. juulil osutus nii tulemuslikuks ning saavutati poliitiline kokkulepe kolme dokumendi suhtes. Komisjon toetab neid kolme algatust ning oleme püüdnud nõukogu tööle konstruktiivselt kaasa aidata.

Mis puutub Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku, siis on meie 2007. aasta oktoobri teabevahetusest innustust saanud liikmesriigid näidanud selgelt oma soovi nendega ühinemiseks. Paljusid ettepanekuid hõlmavad need kaks liikmesriigi algatust: Eurojusti riiklikest liikmete jõudude kooskõlastamine, kolleegiumi rolli tugevdamine kohtualluvuse konfliktide puhul, teabevahetuse parandamine riiklikest liikmete ja Eurojusti vahel ning võimalus määrata kolmandatesse riikidesse Eurojusti sidekohtunikud. Paljud Sylvia-Yvonne Kaufmanni ja Renate Weberi äärmiselt kasulikes raportites esitatud muudatusettepanekud on nõukogu nõupidamiste ajal juba arvesse võtnud. Seega pr Weberi raportis esineva Eurojusti otsust käsitleva muudatusettepaneku 32 eesmärgiks on koostöös Eurojustiga parandada kolmandate riikide andmekaitse taset. Seda koostööd hinnatakse mitte ainult leppe sõlmimisel, vaid ka pärast selle jõustumist. Komisjon soovitas seda ideed rakendada ning vastavalt sellele muudeti eelnõud. See deklareerib, et koostööleping peab sisaldama sätteid selle rakendamise järelevalve kohta, sealhulgas andmekaitsealaste sätete kohaldamise kohta.

Viitan teisele näitele: muudatusettepanek 38, mis käsitleb Sylvia-Yvonne Kaufmanni raportit Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku otsuse kohta. Rachida Dati rõhutas, et selle muudatusettepaneku eesmärgiks on tagada, et iga kahe aasta järel koostatakse Euroopa Parlamendile raport Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse kohta. Komisjon toetas seda muudatusettepanekut ning see lisati otsuse eelnõu teksti.

Nagu teate, on nõukogu jõudnud poliitilisele kokkuleppele Eurojusti ja võrgustiku algatuste suhtes. Loodan, et nõukogu kinnitab varsti need juriidilised dokumendid ametlikult ning samuti on oluline, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid otsuste täielikuks rakendamiseks oma riiklikus õigussüsteemis.

Mis puudutab Armando França raportit tagaseljaotsuse täitmise kohta, märgin, et enamik muudatusettepanekuid, vähemalt seisukoha poolest, kui mitte ka sõnastuselt, on juba hõlmatud justiits- ja siseministrite nõukogu 5. ja 6. juunil vastuvõetud dokumendiga.

Austatud juhataja, need on vaid mõned märkused. Loomulikult pööran suurt tähelepanu kõigile parlamendi soovitustele. Siiski on mul väga hea meel, et alustame seda osaistungjärku tööga, mis on Euroopa õigusruumi tuleviku jaoks äärmiselt soodne.

 
  
MPphoto
 

  Sylvia-Yvonne Kaufmann, raportöör. − (DE) Austatud juhataja, kui lubate, tahaksin täielikult ära kasutada mulle eraldatud sõnavõtuaega. Mul on rõõm näha siin nõukogu eesistujat ja komisjoni asepresidenti.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon võttis ühehäälselt vastu minu raporti Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta. Koostöö oli väga konstruktiivne ning tahaksin tänada kõiki asjaosalisi, eelkõige Nicolae Vlad Popat, Evelyne Gebhardti ja Eurojusti käsitleva raporti raportööri Renate Weberit.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustik on eksisteerinud 10 aastat ning on oma tõhusust praktikas tõestanud. Isegi pärast Eurojusti asutamist 2002. aastal on Euroopa õigusalase koostöö võrgustik jätkuvalt asjakohane. Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei ole juurdluste koordineerimiseks, vaid hõlbustab otsest kontakti, vastastikuste õigusabi taotluste põhjalikku täitmist ning teabe hankimist. Seetõttu on oluline jätta võrgustiku detsentraliseeritud struktuur samaks. Muudatusi peaks tegema vaid vajaduse korral või siis, kui need muudatused loomulikul moel viimaste aastate tegevuse käigus esile kerkivad. Näiteks võib luua riiklikud kontaktasutused, mis täidavad liikmesriikides koordineerivaid ülesandeid ning vastutavad kontakti säilitamise eest Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaadiga.

Tähtsaim uuendus on turvatud sidevõrgu loomine. Oli rõõm kuulda, et nõukogu eesistuja on samuti sellele küsimusele tähelepanu juhtinud. Liikmesriikide ametiasutused vahetavad isikuandmeid, seejuures võib nende hulgas olla tundlikke andmeid, näiteks sõrmejälgi Euroopa vahistamismääruse alusel. Et tagada sellisel juhul turvaline andmeedastus, on vaja turvatud sidevõrku, sest näiteks selliste andmete edastus faksi teel oleks vastuvõetamatu. Juba Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku asutamisel 1998. aastal kavandati turvatud sidevõrku, kuid siiani ei ole nähtavasti kulude põhjal korda läinud saavutada kokkulepet kasutuselevõtu meetodite suhtes.

Raport teeb ettepaneku rajada turvatud sidevõrk algul vaid kontaktasutustele. Siiski, võttes arvesse, et eesmärgiks on tagada võimalikult otsesed kontaktid pädevate asutuste vahel, näeb teine etapp ette kõigi oma asjaomases liikmesriigis õigusabi eest vastutavate ametiasutuste liitmist turvatud sidevõrguks. Andmete tundlikkuse tõttu viitab raport asjassepuutuvatele andmekaitse õigusaktidele ning rõhutaksin selles kontekstis veel kord, kui oluline on omada kolmanda samba raames isikuandmete kaitset puudutavat tugevat raamotsust. See kehtiks liikmesriikide eri kontaktasutuste vahelise andmevahetuse puhul. Kahjuks ei ole nõukogu veel sellist raamotsust üldseadusena vastu võtnud, seega tuleb põhilised andmekaitse sätted hõlmata otse õigusaktiga.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku toimimine sõltub suurel määral kontaktasutustest. Seetõttu peab koostama suunised kontaktasutuste valimiseks teatud kriteeriumide alusel. Kontaktasutuste kohuseid täitvad isikud peavad kindlasti hästi oskama vähemalt veel ühte ELi keelt ning peaksid omama nii kriminaalküsimuste alal töötamise kogemust rahvusvahelise koostöö raames kui ka olema töötanud kohtunikuna, prokuröri või muu õigussüsteemi ametnikuna. On oluline, et liikmesriigid järgivad neid suuniseid ning nad peavad samuti tagama, et kontaktasutustel on piisavalt vahendeid.

Parandamaks koostööd Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Eurojusti vahel ning tegevuse parema kooskõlastamise saavutamiseks võiksid Eurojusti liikmed võtta kutse alusel osa Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku koosolekutest ning vastupidi. Eurojusti otsuses sätestatakse, millal liikmesriikide õigusasutused, teisisõnu Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutused, Eurojusti teatud kohtuasjadest teavitama peavad. Praegune otsus lisab selle kohustuse tähendusega, et Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ja Eurojust peavad üksteist vastastikku teavitama kõigist kohtuasjadest, mida nad vaatlevad kui kohtuasju, millega teine asutus paremini võiks toime tulla. Selle paindliku ja vajadustel põhineva eeskirja kasutamise eesmärgiks on vältida olukorda, kus riiklikud asutused peavad esitama Eurojustile liiga põhjalikku teabe, ning selleks, et vältida Eurojusti teabega üle uputamist, mida asutus lihtsalt läbi töödelda ei suuda.

Lõpuks, mis puudutab võrgustiku haldamise ning selle tegevuse üle aruande koostamist, siis selle peaks lisaks nõukogule ja komisjonile ka parlamendile esitama Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ise. Mul on hea meel, et komisjon seda käsitlust selgesti toetab.

Kõnealuse otsusega kohandatakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustik viimastel aastatel toimunud arengutega ning piiritletakse täpsemalt selle suhe Eurojustiga. Selle tulemusel on Euroopa õigusalase koostöö võrgustik suuteline paremini täitma oma kriminaalasjadega seotud õigusalase koostöö kohustusi, eelkõige juhul, kui Lissaboni leping ei jõustu, ning järgneb tihedam kriminaalasjadega seotud õigusalane koostöö.

 
  
MPphoto
 

  Renate Weber, raportöör. − Austatud juhataja, Euroopa Liidu kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kujutamine oleks pelgalt tähelepanuväärne eesmärk, kui poleks kaasatud eelnevalt asutatud Euroopa ameteid, kelle võime tegutseda ning reageerida organiseeritud piiriülese kuritegevusega võitlemiseks peaks tugevnema.

Tahaksin tänada variraportööre, kellega olen teinud head koostööd peaaegu kõigis käesoleva raporti aspektides, ning Eurojusti presidenti ja tema meeskonda avatuse eest selle tegevuse ajal.

Seda raportit koostades pöördusid paljud minu kolleegid Euroopa prokuratuuri poole. Selles suhtes olen rohkem kooskõlastamise ja Euroopa õigusalase süsteemi rajamise kui koostöö tugevdamise poolt. Vaatamata sellele oleme praeguseks mitmel põhjusel sellisest Euroopa eesmärgist üsna kaugel: esiteks seetõttu, et pole Euroopa õigusakte, mis käsitlevad kohtualluvuse küsimust Eurojusti pädevuses olevate kohtuasjade puhul, teiseks liikmesriikide vastuseisu tõttu viia vaid mõned uurimisvolitused üle Euroopa asutusse. Heaks näiteks on dokument, mis käsitleb Eurojusti riiklike liikmete võimalikku osalust ühistes uurimismeeskondades.

On paradoks, et kui Euroopa Parlamendi liikmed on valmis tõsiste üleriigiliste kuritegudega tegelema, andes Eurojustile sealhulgas rohkem volitusi, olles kõige rohkem huvitatud inimõigustest lugupidamisest, propageerivad nad üht, kuid kehtestavad õigusakte teisiti. Euroopa Liidu elanikele on keeruline seletada, kuidas saame luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kui liikmesriigid Euroopa asutusi piisavalt ei usalda.

Mõistame ning nõustume parlamendis asjaoluga, et Eurojust peab töötama ööpäevaringselt, seitse päeva nädalas. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on samuti nõus, et Eurojusti tõhususeks on tähtis, et riiklikel liikmetel oleksid samad volitused, mis on neil oma riigis. Samuti hääletatakse suhete tugevdamise poolt Europoli ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga ning teiste Euroopa ja rahvusvaheliste ametite, nagu näiteks Frontex, Interpol ja Maailma Tolliorganisatsioon, sidemete loomise poolt.

Euroopa Parlamendi liikmetena nõuame – ning raport kajastab seda käsitlust – ühelt poolt Eurojusti ning riiklike liikmete volituste tõelist tasakaalu ning teiselt poolt kostja õigusi. Seetõttu on mitme minu esitatud muudatusettepaneku eesmärgiks suurendada andmekaitse taset menetlusõiguses, nt õigust kaitsele, õigust õiglasele kohtumõistmisele, õigust saada teavet ja õigust saada õiguslikku hüvitist. Vaatamata sellele, et oleme teadlikud tugevast ameti rajatud andmekaitsesüsteemist, toovad mitu muudatusettepanekut samal ajal esile täiendavaid kaitsemeetmeid.

Siiski panevad aga muretsema kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud andmed, sest tegelikult me ei tea, mis nende andmetega hiljem toimub. Seetõttu teen ettepaneku kehtestada hindamismehhanism, et tagada Euroopa standardite järgimine. Tahaksin tänada volinik Jacques Barrot’d selle mainimise eest.

Viimaks teeb mulle muret Euroopa Parlamendi roll Eurojusti suhtes. Teadmatus Lissaboni lepingu saatuse suhtes teeb asjaolud veelgi muret tekitavamaks. Siiski ei takista miski kehtivas ühenduse õiguses parlamendil Eurojusti tegevuse kontrollimisel aktiivset rolli mängida. See sõltub täielikult poliitilisest tahtest ning ma loodan tõesti, et sellel täiskogul võimaldatakse seda tööd teha.

 
  
MPphoto
 

  Armando França, raportöör. − (PT) Austatud juhataja, Rachida Dati, volinik, daamid ja härrad, algselt sisaldas Euroopa Liidu ülesehitus majandusvaldkonna hõlmamist. Vaatamata sellele on Euroopa Ühendus Jean Monnet’ ja ühenduse rajajate poolt idealiseeritud meetodi kohaselt aegamööda laienenud teistesse valdkondadesse, et leida ühistele probleemidele ühised lahendused.

Me pole veel selle pika ja raske tee lõpuni jõudnud, kuid peame jätkama kindlaid ning otsustavaid samme. Praeguseks 27 liikmesriigini laienenud ning 500 miljonit inimest hõlmava Euroopa Liidu üks keerulisi ja raskeid probleeme tekitav valdkond on õigus. Õigus on üks demokraatia sammas ning üks vabaduse käsutuses olevaid vahendeid. Õigus on seetõttu praeguseks saavutanud Euroopa Liidu rajamise protsesside esitatud väljakutsete ning kaasaja elu uute probleemide tõttu kriitilise tähtsuse. See nõuab erilist tähelepanu nendelt ELi institutsioonidelt, kes vastutavad selles valdkonnas õigusaktide loomise, otsuste tegemise ning poliitiliste suuniste andmise eest. Kriminaalmenetluses kostjate puudumisel vastuvõetud otsustel, mida nimetatakse tagaseljaotsusteks, on erinevad menetluslikud lahendused, mis liikmesriigiti suuresti erinevad.

Olukord on tõsine, kuna mainitud erinevad menetluslikud lahendused on ühes liikmesriigis püsivaks takistuseks teises liikmesriigis langetatud kriminaalotsuse kehtestamisel. See olukord takistab või isegi väldib vastastikuse tunnustamise põhimõtet ning soodustab kuritegevuse kasvu ning turvalisuse puudumist kogu liidus.

Seetõttu tervitame nõukogu vastu võetud ning heaks kiidetud Sloveenia, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariigi, Rootsi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ning Saksamaa õigusakti algatust. Selle põhieesmärgiks on kehtestada inimeste kohtusse kutsumise, kohtuasja uuesti läbivaatamise või asjakohase otsuse edasikaebamise ning seadusjärgse esindamise rakendusmeetmed. Need eeskirjad muudavad kriminaalmenetluse kiiremaks ning tõhusamaks. Samuti suurendavad need eelkõige Euroopa vahistamismääruse ning liikmesriikide vahelise üleandmiskorra puhul vastastikuse tunnustamise põhimõtte tõhusust ning selle rakendamist rahaliste karistuste, konfiskeerimisotsuse ning kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste puhul, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused ning teised vabadust piiravad meetmed nende täideviimise eesmärgil Euroopa Liidus. Samuti peab kaasa arvama täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste tunnustamise ja järelevalve.

Minu täna täiskogule esitatud raportisse on andnud oma panuse paljud kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmed. Mitmete minu ja minu kolleegide esitatud muudatusettepanekute tagajärjeks oli palju kompromissmuudatusettepanekuid ja kindel üksmeel fraktsioonide PSE, PPE, ALDE, Verts/ALE ja UEN liikmete vahel ning raporti vastu hääletas vaid kaks fraktsiooniliiget.

Austatud juhataja, daamid ja härrad, see raport sisaldab seega nõukogu raamotsuse ettepaneku muudatusettepanekuid, mis meie arvates seda tehniliselt rikastavad ning muudavad selle poliitiliselt tugevaks, eriti mis puutub kostjate kohtusse kutsumise tegevuskorda ning nende kaitseõiguse tagamist, kostjate esindamist tema kohtusse mitteilmumisel, tema esindamist riigi määratud ning tasutud õigusnõustaja poolt ning võimalust kohtuasja uuesti läbivaatamiseks või asjakohaseks, riiklike õigusaktidega kooskõlas olevaks taotluseks kohtuasi taas läbi vaadata, mille algataks kostja, kelle üle on tagaselja juba kohut mõistetud.

Lõpuks pean ma rõhutama ning väljendama oma tänu fraktsioonide mõistvuse ja üksmeele eest ning loodan ja soovin, et hääletustulemus vastab vähemalt saavutatud üldisele kokkuleppele.

 
  
MPphoto
 

  Neena Gill, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. − Austatud juhataja, tervitan kõnealuseid raporteid, eelkõige raportit tagaseljaotsuste kohta, sest see teeb õiguslike meetmete kaitsmise või võtmise mugavamaks ning lihtsamaks, kui ühel osapoolel ei ole võimalik kohale ilmuda. Käsitluse erinevused kogu liidus on põhjustanud mõningast ebakindlust ning õõnestanud usaldust üksteise kohtusüsteemide vastu.

Seetõttu tervitan ministri avaldust, et nõukogu püüab tagada selle protsessi kooskõlastuse kõigis liikmesriikides, sest siiani pole mõned liikmesriigid teinud kõiki jõupingutusi võtmaks ühendust kostjatega. Usun, et olenemata asukohast peab vastutama kohtusüsteem, tagamaks, et kostjad mõistavad mis tahes tagaseljaotsuse tähendust ning et nende põhiõigused on selles suhtes kaitstud.

Samuti kutsuksin nõukogu üles tagama liikmesriikides süsteemi, kus kostjatele võimaldatakse sõltumata elukohariigist seadusjärgne esindamine.

Lõpuks õnnitlen kõiki raportööre nende keeruliste õigusprotsesside lihtsustamise ning muudatusettepanekute eest, mis minu arvates Euroopa vahistamismäärusele tähendust omistavad.

 
  
MPphoto
 

  Nicolae Vlad Popa, fraktsiooni PPE-DE nimel.(RO) Seega on ülepiiriliste kuritegude arv kasvanud ning kohtusüsteem peab uue olukorraga kohanema.

Seetõttu olen märganud vajadust ühtlustada liikmesriikide õigusaktid ning, eelkõige selles ajavahemikus, vajadust kiire ning tõhusa liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste alase teabe järele.

Kõnealune raport on ilmselgelt läbimurre lahendamaks probleem, millega Euroopa Liidu kodanikud ja asutused silmitsi seisavad. Euroopa õigussüsteemi ajakohastamine võimaldab reageerida vastavalt piiriülese kuritegevuse nähtusele. Raport, mille poolt kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon ühehäälselt hääletas, teeb Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tõhusamaks ning võimaldab sellel pakkuda vajalikku teavet igal ajal ning kõikjalt liikmesriikidest.

Ajakohastamisest saavad kasu Euroopa Liidu kodanikud, kes täheldavad, et liikmesriikide õigusasutustel on vajalikud vahendid kiireks reageerimiseks kaasaegse ja turvalise sidevõrgu abil.

Nii Eurojust kui ka liikmesriikide kohtusüsteem võib toetuda Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku süsteemile ning keegi ei saa end enam vajaliku teabe puudumisega välja vabandada. Euroopa Rahvapartei variraportöörina tänan raportöör Sylvia-Yvonne Kaufmanni tehtud töö ning selle eest, kuidas meil õnnestus leida kompromisslahendus.

 
  
MPphoto
 

  Evelyne Gebhardt, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Austatud juhataja, mul on rõõm, et meil on täna võimalus arutleda koos niivõrd olulise paketi üle, ning ma eeldan täiesti, et homme võtame vastu väga suurel häälteenamusel põhinevad otsused. Tahaksin eelkõige tänada kahte raportööri, Sylvia-Yvonne Kaufmanni ja Renate Weberit niivõrd hea töö eelduseks oleva väga hea koostöö eest.

Hea töö on selles valdkonnas hädavajalik ning olen samuti äärmiselt rahul, et selles osas, mis puudutab Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku (EJN), võimaldab saavutatud tulemus juba tehtud tööga jätkata. Juristide, kohtunike ja liikmesriikide asjaomaste asutuste vaheline hea koostöö on hädavajalik, kui tahame tõepoolest luua oma kodanikele seadust ja õigust, ning seda me ju lõpuks teha tahamegi.

Olen selles kontekstis eriti rõõmus selle üle, et oleme viimaks loomas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Eurojusti vahelist ametlikku koostööd, tagades vaid tulemuslikke ning meie poolt ainult tervitatavaid sidemeid. Siiski, kui vahetatud andmete hulk suureneb, muutub andmekaitse mõistagi üha olulisemaks ning see kehtib sidevõrkude turvalisuse ning samuti nende andmete vahetuse kohta. Seetõttu on mul väga hea meel, et parlament, komisjon ning nõukogu selles suhtes ühel nõul on, võin selle vaid heaks kiita.

Mul on sama hea meel teatada, et saavutame homme kõigi raportite puhul meie pakutud laienemisele suure häälteenamuse, mis minu lootuste kohaselt tagab ka komisjoni ja nõukogu heakskiidu, sellele Euroopa Parlamendi täiendusele, mille eest peame tänama pr Weberit, nimelt et laste seksuaalne ärakasutamine või lapsporno arvatakse nüüd samuti kuritegude hulka, mis enne nii ei olnud, see on minu arvates väga oluline probleem meie ühiskonna jaoks, probleem, mida ma rõhutaksin.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni jaoks on eriti oluline probleem, millele minu arvates on lahendus juba leitud, tagada, et selle valdkonna puhul ei ole tegemist vaid organiseeritud kuritegevusega, vaid ka raske kuriteoga. Pean oluliseks, et me ei pea esmajoones organiseeritud kuritegevuse asetleidmist tõestama, vaid et võime teabevahetuse abil organiseeritud kuritegevuse kuskil paljastada. See ei saa olla põhieelduseks. Arvan, et fraktsioonide vahel on tekkinud arusaamatus ning tahtsin selle ära klaarida. Loodan ning olen selles kindel, et võime positiivselt edasi liikuda, ning tunnen selle üle suurt heameelt.

 
  
MPphoto
 

  Sarah Ludford, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja, kui meie peaministri pea aastakümne tagusel kohtumisel Tamperes sätestati põhilised suunised ELi kriminaalõiguse poliitikale, rõhutati õigustatult, et Euroopa Liidu kodanikel on õigus loota, et liit tagaks, et kurjategijatel pole, kuhu varjuda. Seetõttu on Euroopa Liberaaldemokraatide fraktsioon järjepidavalt toetanud selliseid meetmeid nagu Euroopa vahistamismäärus, vastupidiselt Briti konservatiividele, kes küll pasundavad avalikust korrast, kuid seisavad vastu ELi koostöövahenditele.

Need meetmed seletavad samuti põhjendust tugevdada riikide prokuröride võimet teha koostööd Eurojustis ning anda kohtu alla suured kurjategijad. On igati põhjendatud tagada nende ööpäevaringne kättesaadavus ning anda neile rohkem voli oma otsuse täideviimiseks, nt oma liikmesriigis läbiotsimis- ja kinnipidamisorderi väljaandmiseks ning oma riiklike kuritegude andmebaaside hindamiseks.

Mõistagi on võimalus selgitada ja ühtlustada eeskirju selle kohta, millal tunnustatakse süüdistatava kohtusse mitteilmumisel tagaseljaotsuseid, kuid see ei tohiks muutuda mugavaks harjumuseks mitte pingutada piisavalt kostja teavitamisel. Ma ei tahaks, et kõik liikmesriigid võtaksid eeskuju Itaalia muret tekitavast tagaseljaotsuste hulgast.

Usutledes mõni kuu tagasi komisjoni, rõhutas see, et algatus oli tasakaalukas, suurendades kodanike põhiõigusi, tugevdades samal ajal vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Kuid sellised organid nagu Euroopa Kriminaalõiguse Advokatuuride Ühing, Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu ning organisatsioon Fair Trials International (õiglase kohtupidamise rahvusvaheline organisatsioon) on väljendanud oma kartusi nõrkade kaitsemeetmete pärast kostjate suhtes.

Eesistujariigi minister rõhutas ning lubas, et nõukogu kaalub tähelepanelikult parlamendi muudatusettepanekuid. Olen kindel, et ta kavatsused on õilsad, kuid minu vastus on: kah mul asi. Otse valitud parlamendiliikmed on piiriülest õigust puudutavate ELi õigusaktide suhtes tehtud otsuste langetamisest kõrvale tõrjutud. Lissaboni lepingu jõustamiseni otsustavad nende õigusaktide üle riigiametnikud ning see on suurelt jaolt põhjuseks, miks pole täidetud kümneaastase kokkuleppe teist osa, mis lubas liikmesriikides tõsta õigusstandardeid, näiteks head andmekaitse-eeskirjad, ning tugevdada kostja õigusi, näiteks õigusabi, tõlge ja kautsjon. Tehnokraatliku ELi õiguspoliitika asemel demokraatliku ELi õiguspoliitika saavutamiseni, mis oleks tõeliselt tasakaalustatud poliitika kurjategijate kinnipüüdmise ning õiglaste kohtuprotsesside tagamise osas, tuleb määrata toetus arutatud meetmetele.

 
  
MPphoto
 

  Kathalijne Maria Buitenweg, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Austatud juhataja, tean, et mulle ei saaks iialgi süüks panna konservatiiviks olemist, kuid ka mina hääletasin Euroopa vahistamismääruse vastu. Selle põhjuseks ei ole see, et olen väljaandmise, kurjategijate ühelt riigilt teisele üleandmise vastu. Tegelikult olen vägagi selle poolt. Probleemiks oli tollal minu arvamus, et me polnud paika pannud kohaseid kahtlusaluste õigusi käsitlevad eeskirju ning et oleksime pidanud seda kohe tegema. Kostjate menetlusalased õigused ei olnud reguleeritud. Vaatamata panustatud energiale ning suurepärastele ettepanekutele, mille üle täna siin arutleme ning mille poolt ma samuti olen, pole me siiski veel tegelikult lõpule viinud seda aastaid arutusel olnud ning liikmesriikidevahelise usalduse loomise kriitiliseks elemendiks olevat ning seega väljaandmist hõlbustavat ettepanekut.

Tahaksin väga kuulda minister Datilt, kas ka tema peab seda ettepanekut Euroopa koostöö seisukohalt nii oluliseks, millistes punktides ei ole nõukogus veel kokkulepet saavutatud ning kas on võimalik käesoleva aktiivse Prantsusmaa eesistumise ajal selles kostjate õiguste alases küsimuses edusamme teha. On kõigutamatu fakt, et see on väljaandmise hõlbustamiseks ilmtingimata oluline.

Mis puutub tagaseljaotsustesse, siis on kiiduväärt, et praegu kehtiva sõnastusega sätestatakse nõuded väljaandmise kohta. Küsimus on: kas neist piisab? Nõukogusisesest poliitilisest kokkuleppest võiks järeldada, et peaks võimaldama kohtuasja uuesti läbivaatamist või et võimalus taotleda kohtuasja uuesti läbivaatamist on piisav. Kas minister Dati võib mulle kinnitada, et igaühel on õigus kohtuasja uuesti läbivaatamiseks? Lõpuks ei võimalda edasikaebamine kõiki väljavaateid, mis kaasnevad täiesti uue kohtuasjaga. Seetõttu tahaksin väga teada saada, kas inimestel on tõepoolest õigus täiesti uuele kohtuasjale, mitte vaid edasikaebusele.

Ning nüüd minu viimase küsimuse juurde, mille ma lühidalt välja ütlen: kuuleme palju, mida on vaja uurimisasutuste töö hõlbustamiseks. Saame aga kas liiga vähe kuulda või on teave organiseerimata, kuidas on just nimelt kaitsepoliitika valdkonnas Euroopa koostöö põhjustanud seaduselüngad. Loodan, et jõuame töörühmas Eurorights ja ombudsmanide hindamiskomisjonis otsusele, et näeksime, millised lüngad esinevad kaitsepoliitika valdkonnas, ning saaksime neile koos lahenduse leida.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Austatud juhataja, üks konkreetne näide, milleni võib viia kõigi suhtes sama mõõdupuuga toimiv integreeritud Euroopa kohtusüsteem.

19aastane Londonis elav mees Andrew Symeou seisab tapmises süüdistatuna silmitsi Kreekale väljaandmisega. Symeou väidab, et tal ei ole kõnealuse kuriteoga midagi pistmist. Temavastased süütõendid on kahtlustäratavad, põhinedes kahtlase väärtusega isikutuvastamisel ning tunnistustel, mille Kreeka politsei tema sõpradelt väidetavalt välja peksis.

Süütõendid peab enne väljaandmisotsuse langetamist läbi vaatama Briti kohus. Vaatamata sellele ei ole Euroopa vahistamismääruse kohaselt Briti kohtul aga õigust läbi vaadata esmapilgul usutavaid tõendeid, et teha kindlaks väljaandmise õigustatus, ning tal pole volitusi väljaandmist takistada.

Euroopa vahistamismäärus tähendab, et Briti kodanikel ei ole tegelikult enam peamist, Suurbritannia tähtsaima õigusakti Magna Carta sätestatud õiguskaitset omavolilise vahistamise ning kinnipidamise vastu. See ei ole ei hageja ega süüdistatava õiguse huvides, kes mõlemad seda tegelikult väärivad.

 
  
MPphoto
 

  Panayiotis Demetriou (PPE-DE).(EL) Austatud juhataja, lubage mul palun esiteks tervitada eesistujariik Sloveeniat ning 13 teist riiki, kes on kõnealust, meile täna esitatud ettepanekut toetanud. See on märkimisväärne panus ELi õigusesse.

Lubage mul samuti õnnitleda kolme raportööri, Sylvia-Yvonne Kaufmanni, Renate Weberit ja Armando Françat nende tubli, süstemaatilise töö puhul. Põhimõtteliselt on nad nõukogu ja komisjoni vastuvõetava ettepaneku koos muudatusettepanekutega heaks kiitnud. Mul oli rõõm seda kuulda ja tervitada.

Oleksin aga veel õnnelikum, kui meile esitataks täna ettepanek võtta vastu minimaalsed kahtlusaluste ning kostjate menetlusõigused. Jõupingutused oleksid sel juhul lõpule viidud. Seetõttu kutsun komisjoni ning nõukogu üles võtma kõnealune ettepanek võimalikult kiiresti päevakorda.

Eurojusti käsitleva ettepaneku variraportöörina pean ütlema, et olen selle asutuse tugevnemisega rahul. Asutamisel tundus see olevat vaid tüüpiline, minimaalselt kasulik asutus mõne üksiku väljavaatega. Tõsiasjad on selle ümber lükanud; on tõestatud asutuse kasulikkust ning seda on vaja veelgi tugevamaks muuta.

Ma ei pea viitama sellele, mida eelnevad sõnavõtjad ning raportöörid selle asutuse täienduste kohta on öelnud, kiidan vaid heaks Eurojusti tugevdamise.

Nende ettepanekute eesmärk on kahtlemata kasulik areng õiguse, vabaduse ja turvalisuse suunas. Siiski tuleb astuda radikaalsemaid samme. Peame jagu saama probleemide takistavalt natsionalistlikust käsitlusest ning rakendama Euroopa piirkonnas laiaulatuslikumat õigust. Alles siis saame öelda, et kogu Euroopas kehtib sama õigus.

Loodan, et see juhtub Lissaboni lepingu heakskiitmisel.

 
  
MPphoto
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE).(RO) Esiteks tahaksin õnnitleda raportööre.

Viimastel aastatel on Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ning Eurojusti tegevus osutunud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö puhul äärmiselt oluliseks ning kasulikuks.

Nii Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kui ka Eurojusti tugevdamist puudutava nõukogu otsuse heakskiitmine on vajalik selleks, et mõlemad struktuurid muutuksid üha operatiivsemaks, arvestades, et inimeste liikuvus ning piiriüleste kuritegude hulk on viimaste aastate jooksul tunduvalt suurenenud.

Need kaks struktuuri peaksid tegema koostööd ning üksteist täiendama.

Kontaktasutuse kui Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevust koordineeriva siseriikliku kontaktisiku ja Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi loomine on oluline nii pideva vastastikuse teabe seisukohast kui ka riiklike ametiasutuste suunamiseks vastavalt menetletavatele kohtuasjadele kas õigusalase koostöö võrgustiku või Eurojusti poole.

Õigeaegne struktureeritud teave on Eurojusti tõhusaks tegevuseks hädavajalik. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata konkreetse sidevõrgu loomisele isikuandmete edastamiseks. Küllaldase andmekaitse tagamine on mõlema struktuuri tegevuses äärmiselt oluline.

 
  
MPphoto
 

  Mihael Brejc (PPE-DE). - (SL) Armando França raporti sisu tundus algul olevat pigem juriidiline ning tehniline kui konkreetne. Siiski selgus raportist, et mõned liikmesriigid ei ole selle õigusasutusega tuttavad. Samuti paljastas raport erinevused anglosaksi ja mandri karistussüsteemi vahel. Seega on loomulik, et mõned minu kaasparlamendiliikmed on raporti vastu. Loomulikult ei tähenda see, et kõnealused teemad ei ole olulised.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonis arvame, et õigus kohtumõistmisele on poliitiline põhiõigus. Vaatamata sellele on esinenud juhtumeid, kus kostja kohtuasja arutamisele ei ilmunud, kuid kohus kohtuotsuse välja kuulutas. Ühes riigis langetatud tagaseljaotsuseid ei tunnustata siiani teistes liikmesriikides. Kõnealune raamotsus tagab võimaluse selliste kohtuotsuste täideviimiseks ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, muidugi teatud tingimustel, millest üks võiks meie arvates olla, et süüdistatav kutsutakse kohtusse korrektsel viisil ning et vaatamata kohtuvõimu kutsele ta kohtusse ei ilmu. Kohtulikust arutelust kõrvalehoidumine on levinud ning Euroopa Liidus seaduse kohaselt süüdi mõistetud isikul ei tohiks lubada rahulikult teiste liikmesriikide tänavail jalutada.

Oleme fraktsioonis PPE-DE arvamusel, et raportööril on õnnestunud kooskõlastada muudatusettepanekud ning koostada tasakaalustatud raport, mille eest ma teda tänada tahaksin.

Samuti tahaksin märkida järgnevat: on sobiv ning nõuetele vastav, et tagame tingimused õiglaseks kohtupidamiseks, kuid peame samuti hoolt kandma kuritegude ohvrite eest.

 
  
MPphoto
 

  Philip Bradbourn (PPE-DE). - Austatud juhataja, tõusen püsti vaid selleks, et rääkida Armando França koostatud tagaseljaotsuste vastastikust tunnustamist käsitlevast raportist. Juba selle raporti käsitlus on paljudele liikmesriikide kohtusüsteemidele võõras, eriti nende jaoks, kelle õigussüsteem põhineb tavaõigusel.

Ühendkuningriigis oleme oma õigussüsteemi sajandite jooksul üles ehitanud habeas corpus’e ideele ning kostja õigusele mõista tema üle kohut alles siis, kui tal on võimalus end kaitsta. See põhimõte on talletatud sellesse tuntud dokumenti, 1215. aasta Magna Cartasse, mis on taganud seda õigust minu kodumaal 800 aastat. Tagaseljaotsuste tunnustamine on täielikult vastuolus selle ajaloolise dokumendi põhimõtetega.

Kui Euroopa vahistamismäärus on välja antud, tekib teises liikmesriigis langetatud kohtuotsuse tunnustamise puhul kindlasti küsimus, kas õiglane kohtumenetlus on aset leidnud. Organisatsioon Fair Trials International kajastab oma kõnealust ettepanekut käsitlevas dokumendis minule huvi pakkuvaid probleeme ning rõhutab, ma tsiteerin, „olulisi probleeme üleandmiskorra täitmise küsimuses“. Kolleegid, soovitan tungivalt ettepanekud tõsiselt läbi vaadata ning mõelda, kuidas see mõjutab teie valijaid ning nende õigust õiglasele kohtumenetlusele.

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). - Austatud juhataja, ükski mõistlik inimene ei taha kurjategijate elu lihtsaks teha, kuid peame ära hoidma õiguse viimise Euroopas väikseima ühise nimetajani. Kuid just see kaasnebki õigusalase samaväärsuse saavutamisega sellise suure kohtumenetluste, kaitsemeetmete ning kohtumenetluste hulga puhul.

Ühendkuningriigis on meie tavaõigusel põhinev õigussüsteem praktikas pretsedendi ning kohtumenetluse poolest meie Euroopa mandril asuvatest naabritest üsna erinev. Seetõttu olen mures, kui näen raporteid, mis põhjendavad kohtumenetluste ühendamist ühendamise enda pärast.

Võtame näiteks tagaseljaotsuste vastastikust tunnustamist käsitleva raporti. Ütlen avameelselt, et Ühendkuningriigis kehtivad tagaselja süüdimõistmise eelsed vaevanõudvad õiguslikud ettevaatusabinõud ei ole võrdväärsed mulle palju pealiskaudsemana tunduva käsitlusega näiteks Kreeka või Bulgaaria puhul. Seetõttu ei nõustu ma, et Ühendkuningriigis peaks automaatselt tunnustama kohtumenetlusel mitteviibinud Briti kodaniku süüdimõistmist.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Paul Gauzès (PPE-DE).(FR) Austatud juhataja, volinik, tahaksin lihtsalt õnnitleda raportööre ja nõukogu eesistujat selles arutluse etapis saavutatud tulemuste ning dokumentide ettevalmistuse puhul. Paljud meie kodanikud seavad oma igapäevaelus kahtluse alla Euroopa Liidu lisandväärtuse. Mis puutub õigusesse, siis mis tahes meede käesoleva hädavajaliku avaliku teenistuse täiendamiseks aitab tõenäoliselt kaasa Euroopa Liidu kasulikkuse tajumisele elanike julgeoleku suhtes. Selles suhtes on eriti oluline tagada, et otsuseid saab täide viia kogu Euroopa Liidus ning et eemaldatakse takistused nende täideviimisele ELis. See on esitatud dokumentide eesmärk. Pidades lugu kodanikuvabadustest, kindlustavad käesolevad meetmed riikliku kohtukorraldusega määratud karistuste tõhususe.

 
  
MPphoto
 

  Kathalijne Maria Buitenweg (Verts/ALE). - Austatud juhataja, vastates Briti skeptikute avaldustele, nõustun nendega, et me ei peaks koostama õigusakte väikseima ühise nimetaja alusel. Asi on aga selles, et siis tuleb järele mõelda, kuidas õigusakte koostada, sest kui me lepime samuti kokku, et tahame kurjategijate tabamise ühiskäsitlust, ei saa koostada õigusakte ühehäälsuse alusel. Seetõttu ongi praegu kõik nõukogus ummikusse jooksnud.

Siiski loodan nende abile otsustamisprotsessil kvalifitseeritud häälteenamuse abil, sest vastasel juhul oleme ummikus. Te kas eraldute ning ei taha õiguse valdkonnas koostööd teha või läheme üle kvalifitseeritud häälteenamusele, sest see on ainus viis kaalukate, tähendusrikaste õigusaktide koostamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Toubon (PPE-DE).(FR) Austatud juhataja, pean kordama Kathalijn Maria Buitenwegi öeldut. Nende dokumentide kui ka nende viimase 20 aasta arengu tõstatatud küsimus on väga lihtne: nagu väljendas end minu kolleeg Jean-Paul Gauzès, me kas arvestame Euroopa Liidus esiteks inimeste, eelkõige ausate inimeste huvidega, või võtame eelkõige arvesse riikide ning riigimehhanismide huvid? On selge, et Euroopa Liidu ülesehitus tagab sealhulgas – vaatamata sellele, et seda võidakse kahetseda, kuid see on praeguses maailmas positiivne asjaolu –, et 27 liikmesriigi riigimehhanismid ei saa valitseda inimeste huvide ning eelkõige turvalisuse huvide üle, nagu see on pikka aega olnud. See on kogu Euroopa Liidu idee eesmärk, vastasel korral seda ideed ei eksisteeriks. Seetõttu tuleb nõukogu ning neid kolme ettepanekut toetada.

 
  
MPphoto
 

  Rachida Dati, nõukogu eesistuja. − (FR) Austatud juhataja, daamid ja härrad, käesoleval pärastlõunal annavad teie sõnad tunnistust sellest, kui oluliseks te neid kolme dokumenti peate. Samuti tõestavad need teie pühendumist tagada eelkõige kriminaalasjade valdkonnas õigusalase koostöö tõhus areng, pidades samal ajal lugu põhiõigustest. See topeltnõue on hädavajalik, kuna on Euroopa õigusruumi rajamise tingimuseks, sest meil kõigil on erinevad õigussüsteemid ning isegi erinevad õigusorganisatsioonid. Eurojusti ning Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku toimimisega kaasnevad tagatised, nagu ka need, mida pakutakse tagaseljaotsuste täideviimisel, alluvad selgelt samasugusele loogikale. Tahaksin seetõttu tänada Euroopa Komisjoni ning eelkõige Jacques Barrot’d toetuse eest eesistujariigile. Nagu viitasite, kiitis nõukogu paljud raporti osad heaks peaaegu ühehäälselt. Nagu te samuti ütlesite, on meil veel palju teha ning peame selles valdkonnas koostööd tegema.

Samuti tahaksin raporti ning tänase sõnavõtu eest tänada Sylvia-Yvonne Kaufmanni, sest Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku hinnang on oluline samm õigusalase koostöö parandamisel kriminaalasjades. Peab märkima, et nimetatud võrgustik on olnud oluline ning tõhus. Sylvia-Yvonne Kaufmann, te olete täna taas õigesti rõhutanud Eurojusti ning Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vahelisi seoseid. Need arenevad käsikäes; seda küsimust arutati mitmel korral ka eelmise Euroopa Ülemkogu kohtumise ajal.

Samuti tahaksin raporti ning olulise panuse eest tänada Renate Weberit. Ka tema Toulouse’is peetud selleteemaline kõne oli hiilgav. Tean, et olete korda saatnud tähelepanuväärse töö kõigi Eurojusti kaasatud inimestega. Samuti mainisite Lissaboni lepingut. Mõistan, et oleksite eelistanud töötada teises institutsioonilises raamistikus, kuid peame siiski kehtiva õiguse alusel edusamme tegema, kuna see mõjutab kõiki Euroopa Liidu institutsioone.

Armando França, teie sõnavõtt rõhutas vajadust kinnitada ühtne tagaseljaotsuste täideviimise raamistik. Teil on seda küsimust tõstatades õigus ning see on meie õigussüsteemide võimalus tõestada oma tõhusust.

Evelyne Gebhardt, kõik poliitilised ning õiguslikud asjaosalised peaksid koostööd tegema, sest Euroopa kriminaalasjadega seotud õigusalase töö väljakutse on õppida koostööd tegema, et võidelda kõigi kuriteovormide vastu. Tean, et olete selle koostöö nõudlik pooldaja.

Tahaksin nüüd vastata neile, kes kahtlevad õiglases Euroopas ning kes kardavad, et ohustame põhiõigusi. On tõsi, et Saksamaa eesistumise ajal ei jõudnud me minimaalsete menetluslike tagatiste suhtes kokkuleppele. Vastuseks pean ütlema, et raamotsus tagaseljaotsuste täitmise kohta tagab õiguse kohtuasja uuesti läbivaatamisele, mis on põhitagatis. Selle menetluse tulemust ootavad innukalt igapäevaselt koostööd tegevad kohtunikud, prokurörid ja juristid ning samuti pidevalt kohanevate ning muutuvate kuriteovormide tõttu kannatavad ohvrid. Peame tõestama, et vastame nendele nõudlustele, ning peame kohaldama tõhusaid ning kasulikke vahendeid. Peame rajama Euroopa, mis kaitseks oma kodanikke sellises õigusruumis.

Eesistujariik teab, et võib nende kolme dokumendi puhul loota teie täielikule toetusele. Ta tahab käesolevat asjaolu tunnustada ning tänada kõiki, kes on täna ilmutanud huvi nende küsimuste vastu.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Austatud juhataja, tahaksin samuti kiita ja tänada Rachida Datit, kes juhatab justiits- ja siseministrite nõukogu Prantsusmaa eesistumise ajal. Samuti pean ütlema Sylvia-Yvonne Kaufmannile, et tal on andmekaitset nõudes õigus. Pean talle samuti meelde tuletama, et andmekaitset käsitleva raamotsuse eelnõus sätestatakse tegelikult üksikasjalikud eeskirjad, mida rakendatakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste vahelises teabevahetuses, kuid peame selles mõistagi veenduma.

Renate Weberile pean samuti ütlema, et nende dokumentide tulemuslikkuse tagamiseks on liikmesriikide ning ELi asutuste vaheline usaldus selgesti äärmiselt oluline. Proua Weber, usun, et esitasite sellel teemal mõned väga selged avaldused.

Armando França on selgelt tõestanud, kui oluline on otsuste kiiremat täidesaatmist käsitlev dokument, mille raportöör ta oli. Pean rõhutama, et ta tegi seda tasakaalukalt, kinnitades samal ajal, et on võimalus kohtuasja uuesti läbivaatamiseks, nagu kinnitas just Rachida Dati, ning et kahtlemata säilitatakse õigus kaitsele. Pean andma Kathalijn Maria Buitenwegile ning Panayiotis Demetrioule vastuse menetlusõiguste kohta. Pean menetlusõigusi ühise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arengul äärmiselt oluliseks. Komisjon oli pettunud, et eelmisel aastal ei saavutatud kokkulepet meie menetlusõigust käsitleva raamotsuse ettepaneku suhtes. Kaalun hetkel algatusi, mida võib selles valdkonnas lähimas tulevikus esitada. Olen otsustanud selles valdkonnas edu saavutada, ehk uue menetlusõiguse alase ettepaneku esitamise abil. Igal juhul võite olla kindlad, et pööran sellele küsimusele kogu oma tähelepanu.

Samuti pean ütlema Evelyne Gebhardtile, kuigi arvan, et Rachida Dati on sellele küsimusele juba vastanud, et räägime uut tüüpi raskest kuritegevusest, mis ei vasta ehk liialt rangele organiseeritud kuritegevuse mõistele. Ka rasked kuriteod peavad olema meie ihaldatud õigusalase koostöö üheks aspektiks.

Mul pole enam palju lisada, kui ainult korrata Jacques Touboni öeldut, nimelt, et peame kaaluma Euroopa kostjate ning meie kõigi ja kaasmaalaste huvisid, et tagada selle õigusalase koostöö üha suurem tõhusus, mõistagi samal ajal inimõigusi silmas pidades.

Igal juhul tahaksin ka mina tänada parlamenti suure panuse eest selles olulises arutelus, mis tähistab väga positiivset läbimurret Euroopa õigusruumi arengus.

Austatud juhataja, Rachida Dati, tänan teid, et tõstatasite selle küsimuse Euroopa Ülemkogus, mis suutis saavutada selles valdkonnas üksmeele ning jõuda nende poliitiliste kokkulepeteni.

 
  
MPphoto
 

  Renate Weber, raportöör. − Austatud juhataja, tahaksin öelda paar sõna variraportöörina teise kahe raporti kohta ning tänada Sylvia-Yvonne Kaufmanni meie koostöö ning Armando Françat tema töö eest. Selles raportis on 57 kompromissmuudatusettepanekut, mis ütleb nii mõndagi meie töö panuse suuruse kohta.

Mis puutub tagaseljaotsuseid käsitlevasse raportisse, siis on tõenäoliselt kõige tundlikum asjaolu seotud sellega, et juhul kui mõnedes liikmesriikides langetatakse kohtuotsus kostja kohtusse mitteilmumisel, on lahenduseks kohtuasja uuesti läbivaatamine, järgides seejuures täielikult Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 7 artiklit 2 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, arvestades, et teised riigid tunnustavad vaid õigust kohtuotsus edasi kaevata.

Kahjuks ei ole käesoleva raporti ettepaneku eesmärgiks kehtivad õigusaktid 27 liikmesriigis ühtlustada. Vaatamata sellele, et meie eesmärgiks peaks olema saavutada tulevikus Euroopa õigusaktid, oleme käesolevaks hetkeks andnud endast parima, tagades vähemalt, et isegi kohtuotsust edasi kaevates on kostjal menetluslikud tagatised vastavalt Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklitele 5 ja 6.

Tahaksin oma sõnavõtu lõpetada, öeldes, et kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise toimimiseks on vaja liikmesriikidevahelist vastastikust usaldust ning see usaldus peab põhinema inimõiguste ning aluspõhimõtete ühisel järgimisel.

 
  
MPphoto
 

  Armando França, raportöör. − (PT) Pean tänama ministrit sõnavõtu eest ning volinikku ja oma kaasparlamendiliikmeid, nii nõusse jäänuid kui ka lahkarvamusel olevaid, kuna lahkarvamusel olijad annavad mulle võimaluse selgitada siin ja praegu mõnda küsimust.

Siiski tahan eelkõige öelda järgmist: nii selle täiskogu liikme kui ka juristi ning kodanikuna tunnen täna erilist rahulolu nõukogu ettepaneku ning meie muudatusettepanekute heakskiitmise üle. Miks ma loodan ning palun, et raamotsus vastu võetakse ning et seda hakatakse rakendama? Aga seetõttu, et olukord Euroopas on tõsine ning peame viivitamatult reageerima. Niigi on palju süüdi mõistetud inimesi, kes kogu liidus vabalt ringi liiguvad, ilma et kohtutel oleks õigus teistes riikides langetatud otsuseid täide viia. See on tõsine probleem kuritegude arvu kasvamise ja Euroopa turvalisuse seisukohalt ning Euroopa institutsioonide reageerimine on oluline.

Eelkõige edendab raamotsus vastastikuse tunnustamise põhimõtet ning meie, parlamendi esitatud muudatusettepanekuid tuleb vaadata üksteisega seotuna. Üksteisega seotuna tuleb vaadelda ka lahendusi, mida pakutakse inimeste kohtusse kutsumiseks, kostjate esindamiseks ning kohtuprotsesside uuesti läbivaatamiseks või edasikaebamiseks. Kõik need tehnilised lahendused on üksteisega seotud ning meie arvates peab õigused kostjate kaitseks tagama igas olukorras.

Teame väga hästi, ning seda tuleb tõega välja öelda, mida me puudutada ei tohiks. Neid asjaolusid arvesse võttes tuleb leitud lahendus minu arvates kinnitada. See on ühtaegu nii oluline ja suur läbimurre kui ka väike samm edasi. Vastavalt vanale põhikirjale on see Euroopa Liidu rajamise viis, nii tuleb rajada Euroopat.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MANUEL ANTÓNIO DOS SANTOS
Asepresident

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Casini (PPE-DE), kirjalikult. – (IT) Tagaseljaotsuseid käsitleva õigusakti ettepanek tuleb võtta vastu selleks, et vähendada suuri erinevusi kohtlemises ja kaalutlusõigust, mis on antud 27 ELi liikmesriigi täidesaatvatele asutustele.

Need on eesmärgid, mida soovib õiguskomisjon saavutada, esitades oma arvamuse kodanikevabaduste komisjonile. Eelmise aasta mais ühehäälselt vastu võetud ja vastutava komisjoni poolt üle võetud nelja muudatusettepaneku eesmärk on tagada õige tasakaal kodanike põhiõiguste ja -vabaduste ning kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise vajaduse vahel.

On ülioluline ühtlustada meie kriminaalkohtusüsteemid, lisades ettepanekusse ühtsed kriteeriumid, mida tunnustab võimalikult suur osa ELi riikidest, et saavutada õiguslik selgus. Need miinimumstandardid on mõeldud kaitsemehhanismide ühendamiseks süüdistatava isiku kaitse tagatistega koos vajadusega säilitada tõhus piiriülene kohtutevaheline koostöö. Sellest hoolimata jäetakse mõnel juhul liikmesriigile vabadus arvestada oma õigussüsteemi eripärasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult.(EL) Euroopa Parlament hääletas ettepaneku poolt, mis käsitleb tagaseljaotsuste vastastikust tunnustamist ELi liikmesriikide õigusasutuste poolt ehk siis otsuste, mis on kuulutatud välja teises liikmesriigis süüdistatava isiku puudumisel.

Koos Euroopa vahistamismäärusega tähendab see seda, et isikut võib vahistada ja süüdi mõista ükskõik millises ELi liikmesriigis, kus tema üle on tagaselja kohut peetud ja teda süüdi mõistetud, ilma et sellest oleks teavitatud või et ta oleks olnud teadlik sellest, et tema suhtes on algatatud menetlus. Probleem on isegi suurem selliste liikmesriikide jaoks nagu Kreeka, kus õigussüsteem, vähemalt kõige tõsisemate õigusrikkumiste puhul, ei tunnista võimalust pidada süüdistatava isiku puudumisel tema üle kohut. See määrus õõnestab suuresti süüdistatava isiku õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. See hävitab süüdistatava isiku võimaluse tõelisele kaitsele; see on toonud juba kaasa õigusorganite ja -ühenduste tulise vastuseisu terves ELis.

Nüüdseks on selge, et liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemide ühtlustamine ja ELi püüdlus muuta kriminaalõigus ühenduse õiguse päraseks toovad kaasa suveräänsete põhiõiguste ja liikmesriikide õiguste rikkumise, takistades neil määrata oma kaitsetagatised sellistes olulistes valdkondades nagu kriminaalmenetlus.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika