Istungi stenogramm

Esmaspäev, 1. september 2008 - Brüssel

18. Viisainfosüsteemi (VIS) kasutamine Schengeni piirieeskirjade raames (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Mihael Brejci koostatud raport (A6-0208/2008) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 562/2006 viisainfosüsteemi (VIS) kasutamise osas Schengeni piirieeskirjade raames (KOM(2008)0101 – C6-0086/2008 – 2008/0041(COD)).

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Hr juhataja, sooviksin kõigepealt tänada raportöör Mihael Brejci selle ettepanekuga tehtud töö eest. See tähtis samm võimaldab meil saada täielikku kasu kättesaadavatest tehnilistest vahenditest välispiiride kindlustamise eesmärgil.

On äärmiselt tähtis kasutada viisainfosüsteemi (VIS), et tagada välispiiridel läbiviidavate kontrollide tõhusus. VIS on usaldusväärne side viisaomaniku, viisa ja passi vahel, et hoida ära võltsitud isikutõendite kasutamist.

Süsteemi täieliku tõhususe tagab ainult biomeetriliste andmete kasutuselevõtmine. Pärast ametlikku vastuvõtmist sätestatakse õigusaktis ühiseeskirjad, et tagada VISi tõhus ja ühtlustatud kasutus meie välispiiridel.

Ühiseeskirjade puudumisel võivad süstemaatiliselt VISi mitte kasutavaid piiripunkte ära kasutada ebaseaduslikud sisserändajad ja kurjategijad. Need ühiseeskirjad kehtestatakse Schengeni piirieeskirjade muutmise kaudu.

Ma toetan täielikult saavutatud kompromissi ja õnnitlen Euroopa Parlamenti ja nõukogu kokkuleppe puhul, milleni jõuti esimese lugemise osas.

  Mihael Brejc, raportöör. − (SL) Sooviksin tänada volinikku lahkete sõnade eest. Euroopa Parlament on kaasatud kaasotsustamismenetlusse eesmärgiga muuta viisainfosüsteemi kasutust käsitlevat määrust. Komisjoni poolt väljapakutud viisasüsteemi muudatusettepanekutes nähti algselt ette väga põhjalikku kolmandatest riikidest pärinevate viisaomanike kontrolli. See ei hõlmaks ainult tavapärast isikusamasuse tuvastamist dokumendi abil, vaid samuti sõrmejälgede võtmist. Määrus sisaldab kõiki otsingumeetmeid ja tingimusi välispiiri ületusi kontrollivate asutuste jaoks, et tagada juurdepääs teabele isikusamasuse tuvastamiseks jne – ma ei hakka kõiki neid loetlema.

Vastavalt määrusele on piiriametnikul juurdepääs viisainfosüsteemile, kus ta saab kontrollida kogu teavet piiri ületava reisija kohta, kaasa arvatud sõrmejäljed. Väljapakutud eeskiri ehk siis süstemaatiline kolmandate riikide kodanike sõrmejälgede kontroll iga kord (rõhutan sõnapaari „iga kord”), kui nad sisenevad Schengeni alasse, pikendaks kindlasti ooteaega piiriületuspunktides, eriti turismihooajal ja riigipühade alguses ning lõpus.

Kuna Euroopa on nii globaalne majandusjõud kui ka huvipakkuv turismisihtpunkt kolmandate riikide kodanike jaoks, kes loomulikult vajavad sissesõiduviisasid, siis minu arvates on vajalik selle määruse kasutamist vastavalt vajadusele lihtsustada. See on põhjus, miks ma tegin ettepaneku viia piiriületuspunktides läbi pisteline kontroll ja sõrmejälgede võrdlus. Tahtsin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et viisaomaniku sõrmejäljed võetakse viisa taotlemise hetkel ning siis, kui ta siseneb Schengeni alasse, et neid võrrelda ja isikusamasust kontrollida.

Arvan, et selline tegevus või selline range säte on liialdus, sest tegelikult puuduvad meil andmed, kas või hinnangulised, võltsitud viisade arvu kohta. Lisaks sellele on kahtlust mitteäratavate inimeste sõrmejälgede võtmine mõttetu ja aeganõudev. Hoolimata eraldi radadest Euroopa Liidu kodanike jaoks, võivad piiriületuspunktides tekkida väga pikad Euroopa Liidu kodanikest ja viisaga reisivatest kodanikest koosnevad järjekorrad riigipühade ja puhkuse ajal.

Sellel parlamendi istungjärgul oleme suutnud suhteliselt kiiresti jõuda üksmeelele teatud erandite kohandamise suhtes ja samuti jõudsime pärast kaht triloogi kompromissile nõukogu ja komisjoniga. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon kiitis ettepaneku heaks suure häälteenamusega, vastuhääled puudusid ja hääletusel ei osalenud ainult kaks liiget.

Lühidalt öeldes arvan, et kehtiv määrus on hea, sest see tagab sujuva piiriületuse. Isegi kui järjekorras on palju inimesi, teeb piiriametnik oma hinnangu vastavalt eeskirjale, ja kui olukord seda nõuab, viib läbi pistelise kontrolli. Pistelise kontrolli läbiviimist ei otsusta ainult ametnik, vaid eelkõige tema vahetud ülemused. Arvan, et me oleme taganud sobivad ohutusstandardid ja samal ajal võimaldanud reisijatel ületada piir võimalikult väikese ajakuluga.

Lubage mul kasutada võimalust tänada nõukogu ja komisjoni suurepärase koostöö eest ja variraportööre, eriti Michael Cashmani, mitmete heade ideede ja aktiivse kompromissiotsingu eest.

  Urszula Gacek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, Schengeni ala laienemine on kaotanud piirikontrolli peaaegu terves ELis ja muutnud igapäevase reisimise kiiremaks ja lihtsamaks meie kodanike jaoks. See tähendab samuti, et Schengeni alasse sisenevaid mitte-ELi kodanikke kontrollitakse tõhusalt ainult korra ehk siis välispiiril.

Kuigi meie kodanikud võrdsustavad sageli ebaseadusliku sisserände meie merepiire rikkuvate meresõiduks kõlbmatute ja ülerahvastatud laevadega või maapiire ületavate konteineritega täis õnnetuid inimkaubanduse ohvreid, on reaalsus palju keerulisem. Umbes 50% ebaseaduslikest sisserändajatest siseneb ELi seaduslikult, kuid viisa aegumisel ei lahku meie territooriumilt. Teiseks on levinud võltsitud dokumentide kasutamine, seda eriti lennujaamades.

Selleks et vähendada lubatust kauemaks jäävate isikute arvu ja samuti riski võimaldada sissepääs võltsitud dokumentidega inimestele, hakkab Schengeni alale kehtima ühtlustatud ja turvaline viisade kehtivuse kontrolli ja sõrmejälgede võtmise süsteem. Nagu kõik meie reisivad kodanikud hästi teavad, toob suurem turvalisus heausksete reisijate jaoks kaasa rohkem ebamugavusi ja pikemad ooteajad piiridel. Seetõttu on vajalik säilitada ka teatud pragmaatilisus. Kui puudub oht sisejulgeolekule ja ebaseaduslikule sisserändele ning piiripunkt on ülekoormatud, mis toob kaasa liigse ootamisaja, siis võib loobuda sõrmejälgede võtmisest.

See paindlikum süsteem võiks kehtida maksimaalselt kolm aastat, pärast mida hinnatakse selle tõhusust. Kuigi meie eesmärk on Euroopa turvalisus, peame me samuti näitama külalislahkust ärireisijate ja turistide suhtes. Olen veendunud, et väljapakutud viisainfosüsteem loob õige tasakaalu nende kahe eesmärgi vahel.

  Michael Cashman, fraktsiooni PSE nimel. – Hr juhataja, soovin tänada raportööri suurepärase tehtud töö eest. Nõukoguga saavutatud kompromissid on mõistlikud ja tõhusad ning ma võin seda öelda Schengeni piirieeskirjade algse raportöörina.

Lühidus on voorus, ma ei pea enam täiskogu rohkem kinni, ainult sooviksin tänada – nagu peaks tegema iga Euroopa Parlamendi liige – kaht suurepärast abilist, Renaud’ ja Marist, kellega koostöö ei olnud ainult nauditav, vaid ka produktiivne.

  Sarah Ludford, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr juhataja, viisainfosüsteemi (VIS) raportöörina ning töötades jätkuvalt muudatusettepaneku kallal, mis käsitleb ühiseid konsulaarjuhiseid biomeetriliste andmete kogumise kohta, olen ma väga huvitatud kõigest, mis on seotud viisainfosüsteemiga.

Kui me võtsime vastu otsuse VISi kohta, siis võimaldasime me kolme esimese aasta jooksul teostada kontrolli ainult viisakleebise alusel, sõrmejälgede kontrollita. Mul on natuke segased tunded selle kompromissi suhtes. Ma toetan seda, sest me suutsime jõuda selles kokkuleppele. Teisest küljest on komisjon öelnud õigesti, et ainuüksi biomeetriliste andmete kontroll saab täielikult tagada selle, et siseneda sooviv isik on just see, kellele väljastati viisa, ning seetõttu peaks iga viisaomanikku viisainfosüsteemis süstemaatiliselt kontrollima, kaasa arvatud piirivalve teostatav biomeetriline kontroll. Ma olen natuke mures erandite loomise ja pistelise kontrolli võimaluse pärast.

Ma jään ootama kolme aasta pärast koostatavat raportit, et nentida seda, et paindlikkus ei ole osutunud seaduseauguks, sest kui me tõepoolest kavatseme minna üle VISile, siis on mõttekam seda korralikult rakendada.

  Tatjana Ždanoka, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Hr juhataja, sooviksin tänada Mihael Brejci suurepärase raporti eest. Me oleme nõus tema väitega, et päringute tegemine VISis viisakleebise numbri alusel koos sõrmejälgede kontrolliga toob kaasa palju probleeme. Seetõttu me tervitame erandeid, mis võimaldavad konsulteerida VISiga ilma sõrmejälgi kontrollimata.

Sellest hoolimata ei ole raport meie arvates piisavalt ambitsioonikas. Erandite kasutamine peaks olema üldreegel. Me teeme ettepaneku konsulteerida VISiga ainult juhtudel, kui tekivad kahtlused isikusamasuse suhtes. Teadaolevalt on fraktsioon Verts/ALE tugevalt vastu laialdasele biomeetrilise kontrolli kasutuselevõtmisele enne, kui väljaspool põhjendatud kahtlust pole tõestatud vajadust selle järele. Me oleme veendud, et sellel on oluline mõju isikuandmete turvalisusele ja põhiõigustele. Seetõttu ei saa me praegu hääletada selle määruse poolt.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Hr juhataja, määruses sätestatakse, et kõigi viisaomanike puhul tuleb süstemaatiliselt teha päringuid viisainfosüsteemis (VIS), et viia läbi biomeetriline kontroll. See on parim ja kindlaim viis kontrollida viisa autentsust. On kahetsusväärne, et parlament peab vajalikuks seda põhimõtet õõnestada, esitades nimekirja olukordadest, mille puhul on lubatud piirduda isikut tõendava dokumendi kleebise uurimisega ja mitte kontrollida biomeetrilisi andmeid. Selle nimekirja sisseviimisel võib biomeetriline kontroll muutuda pigem erandiks kui reegliks. Loomulikult ma tean, et kõikides tingimustes ei ole võimalik teostada rutiinset biomeetrilist kontrolli, kuid see peaks kindlasti olema reegel. Ebaseadusliku sisserände, terrorismivastase võitluse ja piiriülese kuritegevuse kontekstis ei saa me siinkohal lubada lõtva ja mitteametlikku lähenemisviisi.

  Gyula Hegyi (PSE). - (HU) Hr juhataja, Ungari rõõmustas loomulikult väga Schengeni alaga liitumise üle. Lubage mul öelda veel mõned laused seoses selle teemaga, mis puudutab õnnetut olukorda Ungari ja Austria piiril. Austria ametivõimud ei arvesta paljuski Schengeni süsteemiga: kuigi Ungari on olnud Schengeni alas juba peaaegu aasta, küsivad nad siiski piiri ületavatelt ungarlastelt passe ning määravad selle puudumisel trahvi. Loomulikult ei juhtu seda tihti, kuid siiski põhjustab see mõistetavalt ja õigustatult Ungari avalikkuse suurt meelepaha. Lisaks sellele on muutunud tavaks sulgeda siiani kasutuses olevaid maanteid, et takistada ungarlastel vastavalt Schengeni lepingule ületada piiri ilma passita. Avaldan lootust leida viis, kuidas peatada see austerlaste poolne õiguste kuritarvitamine. Tänan teid.

  Manfred Weber (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, olen samuti veendunud, et meie raportöör on saavutanud suurepärase tulemuse, mis ühelt poolt võtab arvesse julgeoleku ja teiselt poolt praktilisuse. Nagu me oleme siiski kuulnud, on üks tulevikuprobleemidest ka lubatust kauemaks jäävad isikud ehk teisisõnu isikud, kes ei lahku meie territooriumilt ning kaovad pärast viisade kehtivuse lõppemist silmapiirilt.

Sooviksin ainult lisada ühe mõtte siia arutellu: kui sisenemis- ja väljumissüsteem hakkab tööle, siis on meil pikemas perspektiivis vaja süstemaatilisi kontrolle. Me ei saa neid vältida ning selle küsimusega peab tegelema Euroopa välispiiridel.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Hr juhataja, ma pean veel kord tänama raportöör Mihael Brejci, sest ta on saavutanud ettepaneku peaeesmärgi, milleks on kindlustada piirid, unustamata vajadust nende piisava paindlikkuse järele. Olen veendunud, et neid kaht eesmärki saab ühendada ning selles tekstis on see suurepärane kompromiss saavutatud. Korrates Manfred Weberi äsja öeldud sõnu, lisan, et meil on raskusi Euroopa avamisega kõigile neile, kes soovivad siia tavapärasel moel siseneda ja siit lahkuda, ning säilitada samal ajal tähelepanelikkus nende suhtes, kes üritavad eeskirju rikkuda ja neid kuritarvitada. Tuleb arvestada selle kaksiknõudega, mis hõlmab avatust, ja samal ajal reeglitest ning seadusest kinnipidamist.

Minu tänusõnad ka täiskogule, kes võimaldas meil teha edusamme piiride julgeoleku kindlustamises ja samal ajal säilitada vajalik paindlikkus.

  Mihael Brejc, raportöör. − (SL) Sooviksin kommenteerida kaht vasturääkivat arvamust: erandid kui üldpõhimõte ja Schengeni piirieeskirjades sätestatud rangete reeglite järgimine.

Saavutatud kompromiss tagab sujuva piiriületuse isegi siis, kui järjekorrad on tõesti pikad. Kujutage ette Sloveenia ja Horvaatia piiriületuspunkte riigipühadel, kui piiri soovib ületada 50 000–60 000 inimest, kellest kümnel tuhandel on viisa. Kui kõigil kümnel tuhandel inimesel peab võtma sõrmejäljed, siis peaksid Euroopa Liidu kodanikud, kes saavad ületada piiri ilma formaalsusteta, ootama päeva või kaks. Seepärast on parem jääda realistlikuks ja luua range kontrollisüsteem, mis sisaldab mõistlikke meetmeid tagamaks sujuv piiriületus.

Ärgem unustagem, et määruses on selgelt kirjas, ja ma tsiteerin: „Liikmesriikide välispiiridel asuvates piiripunktides … kontrolle tegevatele pädevatele asutustele võimaldatakse … juurdepääs otsingute tegemiseks viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga üksnes viisaomaniku isikusamasuse ja/või viisa autentsuse kontrollimiseks”. Juhul kui piirivalveametnikul tekib vähimgi kahtlus, siis viib ta läbi kontrolli; teistel juhtudel, näiteks, kui piiril on palju inimesi, tegutseb ta vastavalt määrusele, mis lubab teatud erandeid.

Me ei tohi ehitada uut ametnikest ja teabest koosnevat Berliini müüri. Euroopa Liit peaks jätkama globaalse jõuna, kes hoolib oma kodanikest ja teistest, kes soovivad territooriumile siseneda.

Sooviksin tänada teiste hulgas Michael Cashmani ja loomulikult volinikku kannatlikkuse eest, mida nad näitasid kompromissi saavutamisel.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Kinga Gál (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Hr juhataja, daamid ja härrad, me kõik nõustume vajadusega muuta Schengeni piirieeskirju, et selle sätted vastaksid viisainfosüsteemi tingimustele.

Siiski on komisjoni esialgne ettepanek probleemne, sest selles nähakse ette lisaks kolmandate riikide kodanike viisade kehtivuse kontrollile ka nende sõrmejälgede võtmist. See võib põhjustada suured ummikud ELi välispiiridel, eriti sisemaa piiriületuspunktides puhkuste ajal või riigipühadel.

Seetõttu ma tervitan raportööri poolt välja pakutud muudatusettepanekuid, milles sätestatakse, et neid kontrolle ei peaks teostatama süstemaatiliselt, vaid ainult pisteliselt, kuid selgelt määratud tingimuste ja ajapiirangute raames.

Homsel hääletamisel toetage palun parlamendikomisjoni seisukohta, vastavalt millele peab meie välispiiride ületamine olema võimalik ilma pika ootamisajata mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas.

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. – (RO) See määrus on vastus vajadusele kindlustada ja tugevdada Euroopa Liidu välispiire, muutes piirikontrollipunktides teostatava kontrolli tõhusamaks. Sellest hoolimata on kõige olulisem luua ühiseeskirjad viisainfosüsteemi ühtlustamise jaoks.

Kuigi mõned liikmesriigid pidasid VISi kohustuslikku kasutamist võimalikuks ainult siis, kui tehnoloogia areng muudab teostatavaks kaasaskantavate, kiire ülekandevõimega seadmete kasutuse, olen veendunud, et raportööri ettepanek anda piirivalveametnikule valikuvõimalus, kas kasutada viisainfosüsteemi või mitte, pakub ajutise lahenduse seniks, kuni tehnoloogiline süsteem võimaldab meil kiiret andmeedastust ja selle süstemaatilist kasutust.

Samuti ei tohiks me unustada, et ELi piiride piisav kontroll tõstab liikmesriikide sisejulgeolekut ning omakorda võitleb pettustega, näiteks organiseeritud kuritegevus ja isegi terrorismiaktid. Lisaks välispiiride suurenenud tõhususele on süstemaatiline viisainfosüsteemiga konsulteerimine eeltingimus ka viisataotlusmenetluse suuremale paindlikkusele.