Istungi stenogramm

Esmaspäev, 1. september 2008 - Brüssel

22. Euroopa lepinguõiguse ühtne tugiraamistik (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Klaus-Heiner Lehne õiguskomisjoni nimel Euroopa Komisjonile esitatud suuliselt vastatav küsimus Euroopa lepinguõiguse ühtse tugiraamistiku kohta (O-0072/2008 – B6-0456/2008).

  Hans-Peter Mayer, küsimuse koostaja. − Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa lepinguõiguse ühtse tugiraamistiku eelnõuga on töö Euroopa tsiviilõigusega otsustavasse järku jõudnud, vähemalt praegusel hetkel. See on muidugi eelnõu, mille on koostanud õigusteadlased ja mida ei ole veel poliitiliselt arutatud. Selle arutelu eesmärk on seega proovida algatada laiahaardeline poliitiline arutelu Euroopa eraõiguse tuleviku kohta. Euroopa Parlament tahab saavutada olukorda, mille puhul sidusrühmad on arutelusse kaasatud, kuid selleks, et see juhtuks, peame tagama, et teaduslik eelnõu, mis praegu on kättesaadav ainult inglise keeles, saaks tõlgitud ka teistesse ametlikesse keeltesse.

Volinik, tõlkimiseks ettenähtud rahalised vahendid ei ole 2008. aastal veel ära kasutatud. Neid tõlkeid on meil tarvis, kui tahame nõuetekohast üleeuroopalist dialoogi Euroopa tsiviilõiguse tuleviku kohta. Ei piisa vaid sellest, et peagi ilmuv komisjoni dokument ära tõlkida, kuigi see tuleb nähtavasti ära teha. Komisjon on alustanud sisemist valikuprotsessi, püüdes põhjalikult uurida teadusliku tugiraamistiku eeskirju ning tuvastada, mida oleks tarvis komisjoni teksti veel lisada.

Me tervitame fakti, et kõik asjakohased peadirektoraadid on sellesse valikuprotsessi kaasatud. Tahaksin siiski rõhutada, et projekti „Euroopa lepinguõigus” peaks tegelikult juhtima justiits- ja siseküsimuste peadirektoraat, sest tugiraamistik ei käsitle ainult tarbija lepinguõigust; see on kavandatud ka selleks, et muuta lihtsamaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete piiriüleseid lepinguid teiste äripartneritega, kes ei ole tarbijad.

Täpselt sellepärast peabki ühtne tugiraamistik arvesse võtma ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sektorit, viimastel kuudel on komisjon korraldanud küsimuse konkreetsete valdkondade kohta seminare ettevõtete tasandil ning nende seminaride tulemusi tuleb komisjoni tulevase teksti juures samuti arvesse võtta.

Resolutsioonis ütleme ka, et teadusliku tugiraamistiku lõppversioon võiks mängida töövahendi rolli; tegelikult see muidugi ongi seda juba teinud lihtsalt oma avaldamise tõttu. Ühenduse seadusandja peab tagama, et tulevikus põhineksid ühenduse eraõiguse valdkonna õigusaktid ühtsel tugiraamistikul.

Ühtse tugiraamistiku saab järgmises etapis muuta vabatahtlikuks vahendiks; osapooled võivad siis oma õiguslike suhete reguleerimiseks valida alternatiivse tsiviilõiguse süsteemi. See on samm, mis tuleb astuda selleks, et lahendada probleemid, mis meil on üpris selgelt ikka veel olemas siseturu valdkonnas.

Et siseturu õiguslikele tehingutele hoogu anda, peab vabatahtlik vahend siiski minema üldisest lepinguõigusest kaugemale. Näiteks peale eeskirjade, mis reguleerivad müügilepingute sõlmimist, peavad tulevikus olema eeskirjad ka vara üleandmise ja vara üleviimise tühistamise kohta, millel pole tugevat õiguslikku alust: teisisõnu, võlaõigus.

Parlament on eriti innukas tagama, et selle üle komisjoniga kogu valikuprotsessi käigus jätkuvalt konsulteeritakse ja seda kaasatakse. Peame kahtlemata kaaluma, eriti õiguskomisjonis, mismoodi tulevikus saaks selle projekti tähtsust suurendada. Komisjon peab nüüd siiski kaaluma hakkama, milliseid mehhanisme me vajame, et tagada, et uus komisjoni dokument võtab arvesse tulevikuarenguid. Praeguses valikuprotsessis peab komisjon juba hakkama kaaluma oma kavatsustes muudatusi, mis esineksid teadusliku tugiraamistiku lõppversioonis.

Kõik see näitab, et see ühtne tugiraamistik viib meid Euroopa lepinguõiguse uuele tegevuspiirkonnale. Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu peavad võtma kindla kohustuse seoses selle projektiga, mis on tõenäoliselt järgmise parlamendi ametiaja kõige olulisem algatus. See on projekt, mis pakub hüvesid kõigile: tarbijatele, sest varsti saavad nad Euroopa lepinguõiguse tagatisel minna ostlema kõikjale Euroopasse, ning ettevõtetele, kuna suurema õiguskindlusega saavad nad minna uutele turgudele ning kuna eksisteerib ühtne eeskirjade kogum, siis on neil võimalik saavutada olulist kulude kokkuhoidu.

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Härra juhataja, komisjon tervikuna tervitab kogu südamest huvi, mida parlament tunneb ühtse tugiraamistiku, või nagu ma sellele lühidalt viitaksin, CFRi vastu. Ühtne tugiraamistik on pikaajaline projekt ELi õigusaktide kvaliteedi ja järjepidevuse parandamiseks.

Lubage mu sellega seoses vastata teie küsimustele. Kõigepealt tahaksin öelda, et muidugi kavatseb komisjon tagada, et komisjoni ühtne tugiraamistik tõlgitakse ära, nii et seda saab arutada ja kohaldada, et parandada ELi lepinguõigust käsitlevaid õigusakte ja et muuta lepinguõigus ühtsemaks.

See põhjendus ei kehti siiski esialgse teadusliku eelnõu kohta. Komisjoni ühtne tugiraamistik tuleb suure tõenäosusega märksa lühem kui teaduslik eelnõu. Võttes arvesse suurt tööd, mida läheb niigi tarvis ühtse tugiraamistiku tõlkimiseks, ei ole mõtet kulutada väärtuslikke tõlkeressursse teadusliku eelnõu nende osade tõlkimisele, mis ei ole ühtse tugiraamistiku seisukohast vajalikud.

Komisjon jätkab praegu oma poliitiliste eesmärkide põhjal nende teadusliku ühtse tugiraamistiku osade väljavalimisega, mis on asjakohased komisjoni lõpliku ühtse tugiraamistiku jaoks. Sellesse valikuprotsessi on vastavalt nende pädevusvaldkonnale kaasatud kõik asjaomased peadirektoraadid, sealhulgas muidugi ka justiits- ja siseküsimuste peadirektoraat. Lõplik valik esitatakse konsulteerimiseks teistele institutsioonidele, sealhulgas parlamendile ja sidusrühmadele.

Komisjon tagab muidugi, et 2007. aastal organiseeritud seminaride tulemusi ühtses tugiraamistikus arvesse võetaks.

Komisjon on ühtset tugiraamistikku alati pidanud parema õigusloome vahendiks. Ühtne tugiraamistik peaks sisaldama lepinguõiguse valdkonna määratluste, üldiste põhimõtete ja näidiseeskirjade kogumit. Komisjon ei ole veel otsustanud, milliseid lepinguõiguse teemasid ühtne tugiraamistik peaks hõlmama.

Komisjon arvestab lepinguõiguse ühtset tugiraamistikku käsitleva otsuse vastuvõtmisel parlamendi ja nõukogu seisukohaga.

Nagu ma olen juba maininud, lühendab komisjon üsna tõenäoliselt praegust teaduslikku eelnõu ning arvatavasti osutub vajalikuks järelejäänud teksti muuta, et teha see poliitika kujundamise eesmärgil kasutatavaks. Kuigi praegu on veel vara öelda, on tõenäoline, et ühtsest tugiraamistikust peaks saama mittesiduv õigusloomevahend.

Komisjon saab täiesti aru, et parlament tahab olla ühtse tugiraamistikuga tehtavast tööst pidevalt informeeritud ja sellesse kaasatud. Me tervitame parlamendi kaasatust ühtse tugiraamistikuga seotud protsessi ja loodame sellele väga. Komisjon jätkab parlamendi kursis hoidmist kõigi arengutega kõige asjakohasemal viisil, eelkõige parlamendi ühtse tugiraamistiku töörühma kaudu, ning konsulteerib parlamendi ja kõigi sidusrühmadega oma esialgse valikuprotsessi tulemuste üle.

Kui komisjoni ühtne tugiraamistik on valmis, otsustab komisjon selle üle, kas seda on vaja ajakohastada, ning valib parima võimaliku mehhanismi selle tegemiseks.

Tahaksin lõpetada, tänades teid parlamendi toetuse eest komisjoni tööle selle olulise toimikuga.

  Jacques Toubon, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Härra juhataja, meie kolleeg härra Meyer on õigesti välja toonud selle küsimuse raskuspunktid. Tahaksin volinikule öelda, et mõistan teie tehnilist vastust tõlkimisele, kuid härra Meyeri sel teemal öeldu hõlmab täielikult tegelikku probleemi: kuidas te jõuate ülikoolitööst poliitilise otsuseni ja õigusliku otsuseni?

Ma usun, et on absoluutselt olulise tähtsusega, et kõik sellest aru saaksid, sest seda ühtset tugiraamistikku (CFR – Common Frame of Reference), mis esitati teile eelmise aasta lõpus, tuleb arvesse võtta kogu selles küsimuses tehtud töö, mitte üksnes teile esitatud eelnõu suhtes. Näiteks on selge, et tuleb teha valik võlaõiguse ja lepinguõiguse vahel. Selle kohta on mitu koolkonda, kuid see on valik, mille peame tegema, ning seda tehes tuleb muidugi esitada mitu ettepanekut. Samamoodi on küsimus, kas ühtse tugiraamistiku sisu peab olema range ja seega siduv või võib see olla üldine ja seega rohkem nagu soovituslik?

Kõige selle tulemusel on meil tarvis rohkem informatsiooni ning muidugi on oluline, et parlament saab teha oma tööd ja et ta saab seda teha väga varases järgus. Sellepärast – ja ma lõpetan selle väga praktilise punktiga – ongi väga oluline, et paljud parlamendiliikmed võtaksid osa kuulamisest, mille komisjon koos ekspertidega korraldab oktoobri algul, ning konverentsist, mille Euroopa Liidu eesistujariik Prantsusmaa peab 23. ja 24. oktoobril Pariisis. See teema nõuab avatud ja läbipaistvat arutelu, mis läheb kaugemale ekspertidest ja hõlmab poliitiliste otsuste langetamise eest vastutajaid.

  Manuel Medina Ortega, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, ma nõustun härra Touboni mõtteavaldustega, nimelt, et teadlaste rühma töö ühtse tugiraamistikuga on selgelt väga väärtuslik ja tõsine töö. Kuidas me siiski jõuame sellest teadustööst poliitiliste ettepanekuteni? Võib-olla on vastus see, et kasutades ainult ühte keelt ja võimalik, et ka ainult ühte teoreetilist suunda.

Tunnustades seda sisemist tööd, mis tuleb ära teha, volinik, arvan ma samas, et peame edasi liikuma järgmisesse etappi, millesse on kaasatud parlament ning asjaomased sektorid, mitte ainult suured ettevõtted, vaid ka väikesed ettevõtted, ametiühingud ja teist liiki ettevõtjad.

Fraktsioon PSE on esitanud muudatusettepaneku, et suurendada osavõttu sellest projektist juba varases etapis, milleks meil muidugi on tarvis teksti ehk siis teksti kokkuvõtte tõlkimist. See tekst võiks järgnevalt moodustada aluse vabatahtlikele osadele, kuid et seda teha, peame kõigepealt määratlema sisu.

Kokkuvõttes, see arutelu peab teavitama Euroopa kodanikke, et komisjon projektiga tegeleb. Võttes arvesse, et komisjon on vaid üks Euroopa institutsioonidest, ei saa ta seda projekti siiski endale pidada. On tulnud aeg, et komisjon jagaks seda teavet Euroopa Parlamendi ja üldsusega. Ma kordan: ametiühingutega, suurettevõtetega, väikeste ettevõtetega, muude ettevõtjatega ja inimestega üldiselt.

Lepingulise raamistiku reguleerimine mõjutab kõiki Euroopa kodanikke ning materiaalõiguse võimaliku koodeksi kavandamine võib vajada suurima võimaliku arvu sektorite kaasamist, mis ilma kõigisse Euroopa Liidu keeltesse tõlkimiseta tundub olevat võimatu. See tundub olevat võimatu ka muude sektorite osavõtu suurendamiseta.

  Diana Wallis, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, volinik vastas mõnedele mu kolleegide esitatud küsimustele. Sellel projektil on siiski suur tähtsus kõigile meie institutsioonidele ning nüüd me jõuame selle poliitika juurde ja peamiste probleemide juurde, mis on seotud lepinguõiguse ühtse tugiraamistiku loomisega, demokraatliku õiguspärasuse juurde. On palju konsulteeritud mitmete töörühmadega ja sidusrühmadega, kellelt me võime palju õppida, kuid nüüd on otsuste tegemise aeg ning me vajame protsessi, mis oleks avatud, kaasav ja ühtne.

Komisjon viib enne valge raamatu esitamist õigustatult läbi valikuprotsessi. Siiski peab see protsess olema nii hõlmav kui võimalik, ja me oleme selgelt mures kasutatavate keelte pärast, sest kui see oleks põhiõigusakt, oleks see kättesaadav kõigis keeltes. Kas parlamendil on kindlust, et valge raamatu etapis saab valikut ikka veel muuta, kui seda peetakse asjakohaseks?

See on meie ees seisva keerulise küsimuse olemus. Kas valge raamat alustab õigusloomeprotsessi või midagi analoogset või peame igaüks tegelema eraldi õigusloomeprotsessiga iga kord, kui meil on tulevikus midagi pistmist lepinguõigusega? Seega jõuame küsimuseni, kas see on siduv või mittesiduv. Nõukogu näib arvavat, et see peaks olema mittesiduv ja vabatahtlik. Kui nõnda, siis on vaieldav, kas meil valikuprotsessi üldse tarvis on. Võib ju jätta kõik lahtiseks ning pidada edaspidi poliitilist arutelu iga hetk, kui lepinguõiguse küsimus põhjustab õigusakti koostamise ettepaneku vajaduse. Teisest küljest, kui me praegu loome midagi siduvat – mida parlament teadupärast eelistab vabatahtliku õigusakti vormis – siis peame praegu pidama väga tõsiseid arutelusid sisu ja tegevusulatuse üle, mis viib meid järgmiste küsimusteni õigusliku aluse kohta ning parlamendi suurema kaasatuse kohta kui kõigest konsulteerijana.

  Ieke van den Burg (PSE). – (NL) Härra juhataja, ma kiidan eelkõnelejate öeldu heaks ning tahaksin juhtida erilist tähelepanu kahele punktile. Üks on see, kuidas me tagame, et toimuks tõepoolest kaasav ja demokraatlik konsulteerimisprotsess, milles mängib tähtsat rolli mitte ainult Euroopa Parlament, vaid ka riikide parlamendid, ning mille käigus konsulteeritakse kõigi sidusrühmadega. Olen eriti mures sellepärast, kas see konsulteerimine saab olema tasakaalustatud ning kas näiteks tarbijaorganisatsioonid, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, ametiühingud ja teised on võimelised kasutama ekspertiisi ja selle eest maksma, nii et nad annaksid ka tegelikult oma osa sellesse konsulteerimisprotsessi.

Selles suhtes on vastutav komisjon ja ma tahaksingi komisjonilt küsida, kuidas nad kavatsevad seda toetada. Tahaksin paluda parlamendil toetada muudatusettepanekut, mille me selle punkti kohta esitame.

Teine punkt on seotud valiku ulatusega. Küsin endalt, kas peaksime nüüd tõesti välistama teatavad asjad lõikest 12. Rohkem mõtet on need asjad selles etapis lahtiseks jätta.

  Andreas Schwab (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, olen jälginud seda arutelu suure huviga, kuid mõnikord on mul jäänud mulje, et erinevad ühiskohtumised õiguskomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni vahel pole kunagi aset leidnudki. Jah, proua van den Burg, me oleme märganud – ka meie kolleegide seas parlamendikomisjonides –, et mitmetel juhtudel on äärmiselt raske leida huvi ja asjatundlikkust, mida on tarvis selle olulise õigusliku poliitilise algatuse jaoks Euroopas. Minu arvates ei ole see mitte ainult komisjoni ülesanne, see on ka parlamendiliikmete töö, et tagada asjakohaste liitude, ametiühingute, töötajate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaasatus sellesse arutelusse nii varases järgus kui võimalik.

Siiski olen ma ka seisukohal – ning kiidan täielikult heaks, mida selle punkti kohta ütles Hans-Peter Mayer, ning ka Jacques Toubon puudutas seda põgusalt –, et eri sidusrühmade varane kaasamine saab muidugi edukas olla ainult siis, kui õiguslikud alused on kättesaadavad kõigis keeltes. Ma pole voliniku vastusest üllatunud ning tema taandumine seisukohale, et olemasolevad teaduslikud dokumendid pole midagi enamat kui tehniline alus valge raamatu seisukoha arendamiseks. Ütleksin siiski volinikule, et minu arvates on kahtlemata vajalik tõlkida ära ka need valge raamatu soovituste alused, kuna see on ainus viis tagada mõttekas arutelu. Usun, et seega osutab ettepanek õiges suunas, ja tahaksin paluda volinikku selles suhtes asjakohase toetava meetme võtta.

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Härra juhataja, kõik auväärsete parlamendiliikmete märkused olid väga hästi esitatud ja väga targad. Tahaksin rõhutada, et otsus tõlkida ainult osa teadustekstist on poliitiline. Seda sellepärast, et osi, mis ei ole lepinguõiguse ühtse tugiraamistiku koostamiseks vajalikud, ei tõlgita. Vabandust, et ma iseennast kordan, kuid on väga oluline rõhutada, et lepinguõiguse ühtsest tugiraamistikust tuleb olemuselt vahendite kogum ning parlament kaasatakse täielikult otsustamisse, millised teksti osad tuleb tõlkida.

Tahaksin teile teatada ka eesistujariik Prantsusmaa ettepaneku koosolekute kohta, mille kohaselt on planeeritud kaks tsiviilõiguskomisjoni koosolekut 5. septembriks ja 3. novembriks, et arutada teadusliku ühtse tugiraamistiku eelnõu peatükkide valimist tulevase komisjoni ühtse tugiraamistiku jaoks. Nagu te näete, ei ole midagi kivisse raiutud. Nii parlament kui ka komisjon saavad mõlemad täiel määral osaleda ja koos töötada. Nende arutelude tulemus tuleks vastu võtta justiits- ja siseministrite nõukogu järeldustena 2008. aasta detsembris. See annab meile piisava kindluse, et protsess kõiki huvitatud osapooli tõepoolest hõlmab. Viidates proua van den Burgi märkusele, tahaksin teile kinnitada, et konsulteerimisprotsess tuleb laiaulatuslik ja kaasav.

Olen saanud tagasisidet teadlastelt, kes teatasid, et kavatsevad oma eelnõu ära tõlkida, mis tähendab, et meil saab kindlasti olema prantsus-, saksa- ja ingliskeelne versioon. See tagab lisaks komisjoni jõupingutustele, et projekt on kindlasti kättesaadav neis kolmes keeles. Komisjonil on selge huvi teha koostööd parlamendiga, kes on olnud selle projekti osas nii toetav, ja nõukoguga, et tagada nõuetekohane reguleerimisala, kasutades projekti juba lõpetatud teaduslike osade tõlgitud versioone.

  Juhataja. − Ma olen saanud ühe kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel esitatud resolutsiooni ettepaneku.⁽¹⁾

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval.

(1) Vt protokoll.