Istungi stenogramm

Esmaspäev, 1. september 2008 - Brüssel

24. Maksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Sharon Bowlesi majandus- ja rahanduskomisjoni nimel koostatud raport (A6-0312/2008) maksupettusevastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta (2008/2033(INI)).

  Sharon Bowles, raportöör. − Härra juhataja, kas tohin kõigepealt kasutada võimalust tänada kolleege nende panuse eest, eriti ühe või kahe teema puhul, mille suhtes meil ikka veel on lahkarvamusi. Arvan, et meil on rohkem ühist kui erinevat ning et suudame rahuldavale tulemusele jõuda, põhiteemast liiga kaugele kaldumata.

Selle maksupettusi käsitleva raporti aluseks olevad aluspõhimõtted on lihtsad ja nendega ei nõustuks ainult petturid ise. Pettuste tõttu kaotatavate maksude suurust on raske hinnata. Petturid ja maksudest kõrvalehoidujad varjavad hoolikalt oma tegevust maksuametite eest, kuid hinnanguliselt võiks pettuste suuruseks öelda 200–250 miljardit eurot või 2–2,5% ELi sisemajanduse kogutoodangust.

Ma küsin, kas me paneme 2–2,5% oma ühistest jõupingutustest selle probleemi lahendamiseks? Kuna vastus sellele küsimusele on selgelt „ei”, saab teha ainult ühe järelduse. On tarvis rohkem jõupingutusi, rohkem tähelepanu ja eriti on tarvis rohkem liikmesriikide tähelepanu ühisele koostööle.

Praegu võivad käibemaksupettused, eriti vaheltvõttev kaubandus või karussellipettus, olla suurim üksikpõhjus maksude saamata jäämisel. See juhtub lihtsalt lünga tõttu käibemaksukorralduses, mis on, mille kohaselt piiriüleselt ühendusesiseselt kaubanduselt käibemaksu ei võeta. Nii saab käibemaksuvabasid oste edasi müüa, käibemaksu tasku pista ning seejärel ettevõtja kaob. Keerukates karussellipettustes võivad võrku sattuda süütud ettevõtjad ning liikmesriikidesisesed pettusevastase võitluse meetmed, näiteks allahindluse külmutamine, võivad kahjustada süütuid ettevõtjaid. Kõik see on hästi tuntud probleem mu oma kodumaal Ühendkuningriigis. Nii et seda enam on põhjust tegelda selle probleemi juurtega.

Pragmaatiliselt peab käibemaks jääma tarbimismaksuks, mis põhineb laekumisel sihtliikmesriigi maksuametisse. Raportis tehakse ettepanek, et ühendusesisestel tarnetel tuleks käibemaksu suhtes kohaldada tollimaksu minimaalset määra, 15%, ning importiv liikmesriik kohaldab siis järgmistes etappides oma riiklikku määra.

Päritoluliikmesriigis kogutud 15% tuleb seejärel üle anda sihtliikmesriigile, kasutades mõnda arvestus- või tasaarvestusmeetodit. Nüüd on see tehniliselt teostatav; seda enam, et liigume vältimatult tehingute reaalajas kirjendamise poole. Ja see ei pea olema tsentraliseeritud; seda saab teha detsentraliseeritud või kahepoolsel viisil.

Seoses pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse muude viisidega on kesksel kohal teabevahetus ja koostöö ning ma julgen öelda, et „raha kohe kätte” hoiak mõnedes ringkondades, kui küsitakse „Mis ma sellest saan?”, ei vii edusammudele ja on lühinägelik suhtumine. Tagasimakse tuleb teine kord, siis, kui teie olete saaja osas.

Maksuametid peavad varadest teadma, et aidata jälile saada varjatud sissetulekule, mis võib olla deklareerimata või pärineda kuritegevusest. Seda ei saa teha, kui asutuste vaheline teabevahetus on piiratud. Siin peame tegutsema ka rahvusvahelises mõõtmes, et saavutada suurim tõhusus.

Lõpetuseks toob see mu hoiuste intresside maksustamise direktiivi juurde. Oleks asjakohane see direktiiv läbi vaadata, näiteks selleks, et likvideerida niisugused lüngad nagu alternatiivsete juriidiliste isikute, näiteks sihtasutuste kasutamine, vältimaks selle direktiivi sätteid. Maksude kinnipidamine ei ole ideaalne lahendus, kuid siin meie arvamused erinevad, kas seda on võimalik teha ebasoovitavate tagajärgedeta.

Niisugused on probleemid, millega me selles raportis tegeleme. Usaldan selle nüüd teile ja ootan huviga algavat arutelu.

  László Kovács, komisjoni liige. − Härra juhataja, kõigepealt tahaksin tänada Euroopa Parlamenti ja eriti raportöör Sharon Bowlesi tema väga konstruktiivse raporti eest maksupettusevastase võitluse tõhustamise koordineeritud strateegia kohta.

2006. aasta mais andis komisjon välja teatise, mille eesmärk oli käivitada laiaulatuslik arutelu erinevate tegurite üle, mida tuleb ühenduse pettusevastase võitluse strateegia juures arvesse võtta.

Mul on hea meel, et Euroopa Parlament mõistab ja toetab komisjoni poolt selles teatises võetud algatusi ja valitud lähenemisviisi. Samamoodi on mul hea meel selle üle, et Euroopa Parlament kutsub komisjoni jätkuvalt ettepanekuid esitama.

Raport on väga kasulik ja kõikehõlmav panus meie jätkuvasse arutelusse maksupettusevastase võitluse kohta. Komisjon nõustub täielikult, et pettused ei ole probleem, millega saaks edukalt võidelda üksnes riigi tasandil.

Komisjon võtab Euroopa Parlamendi tehtud arvukaid märkusi ja soovitusi arvesse oma töös seoses käsilolevate ja edaspidiste õigusloomega seotud ettepanekutega tavapäraste maksupettusevastaste meetmete kohta.

Mis puutub 2008. aastaks ettenähtud meetmetesse, siis võin teile kinnitada, et komisjon kavatseb esitada kolm kogumit õigusloomega seotud ettepanekuid – ühe 2008. aasta oktoobris, teise novembris ja kolmanda detsembris. Need meetmed sisaldavad täiustatud menetlusi käibemaksukohustuslaste registreerimiseks ja registrist kõrvaldamiseks, et tagada valesti maksustatud maksukohustuslaste kiire avastamine ja registrist kõrvaldamine ning anda ausale ettevõtlusele rohkem turvalisust. Need õigusloomega seotud ettepanekud hõlmavad ka ettevõtjate solidaarvastutust, Euroopa võrgustiku (EUROFISC) loomist, mis on ette nähtud koostöö parandamiseks, et avastada petturid juba varases etapis, importimisel käibemaksust vabastamise tingimuste kindlaksmääramiseks, vastastikuseks abiks kulude katmisel, automatiseeritud juurdepääsuks andmetele, maksumaksjate nime ja aadressi kinnitamiseks käibemaksualase teabe vahetamise süsteemi andmebaasis ning vastutuse jagamiseks liikmesriikide tulude kaitsmisel.

Oktoobriks esitab komisjon teatise, milles sätestatakse lähenemisviisi sidusus, mida see esindab, koos edasiste meetmete ajakavaga. Teatises tegeldakse ka pikaajalise lähenemisviisiga seotud küsimustega, eriti vajadusega uurida kaasaegse tehnoloogia paremaid kasutusvõimalusi, mida teie raportis samuti rõhutati.

Komisjon on endiselt avatud praegusele käibemaksusüsteemile alternatiivsete süsteemide uurimiseks, eeldades, et on täidetud teatavad tingimused. Selles kontekstis mainitakse raportis pöördmaksustamise mehhanismi ja ühendusesiseste tarnete maksustamist. Komisjon on esitanud need mõlemad radikaalsed võimalused majandus- ja rahandusministrite nõukogule, kuid siiani pole liikmesriigid üles näidanud poliitilist tahet nii kaugeleulatuvate meetmete võtmiseks.

Seoses otseste maksudega töötab komisjon hoiuste intresside maksustamise direktiivi läbivaatamisega ning kavatseb esitada aruande direktiivi toimimise kohta enne septembri lõppu, nagu nõudis majandus- ja rahandusministrite nõukogu 14. mail 2008. Läbivaatamisprotsessi käigus oleme hoolikalt analüüsinud direktiivi praegust reguleerimisala ning vajadust muudatusi teha, et suurendada selle tõhusust. Raportile järgneb ettepanek selliste muudatuste tegemiseks hoiuste intresside maksustamise direktiivi, mis on tõendatult vajalikud ja asjakohased. Komisjon on ka hoolikalt arvesse võtnud majandus- ja rahandusministrite nõukogu sama kuupäevaga järeldusi, mis rõhutavad maksuvaldkonna hea valitsemistava põhimõtete – see tähendab läbipaistvuse, teabevahetuse ja ausa maksukonkurentsi – edendamise tähtsust, ning kolmandate riikide ja kolmandate riikide rühmadega sõlmitud lepingutes sisalduvate seotud sätete kaasaarvamist.

Tänu tihedale koostööle liikmesriikidega komisjoni maksupettustevastase võitluse strateegia ekspertrühmas hakkab pettusevastase võitluse strateegia idee ELi tasandil kindlat kuju võtma. Teatatud meetmed on suureks sammuks edasi, isegi kui tuleb veel jätkuvaid jõupingutusi teha.

Seoses teie aruteluga maksukonkurentsi üle teatan teile, et oleme töötanud sellega töörühmas, mis tegeleb ettevõtete kahjulike maksustamissüsteemide kaotamist käsitleva tegevusjuhendi koostamisega. Üldkokkuvõttes hindas töörühm rohkem kui 400 meedet praeguses 27 liikmesriigis ning nende sõltuvatel ja ülemereterritooriumidel, millest rohkem kui sada tunnistati kahjulikeks. Vastavalt üleminekukorraldustele on peaaegu kõik need sada juba tühistatud ja ülejäänud valmis tühistamiseks. Rühma tehtud töö on olnud edukas. See on viinud peaaegu kõigi kahjulike maksumeetmete likvideerimisele liikmesriikides ning nendest sõltuvatel või nendega seotud territooriumidel.

Lõpetuseks tahaksin tänada Euroopa Parlamenti konstruktiivse panuse eest arutelusse maksupettusevastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia üle.

  Othmar Karas, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. − (DE) Härra juhataja, volinik, raportöör, tänan teid hea koostöö ja teie raporti eest.

Tahan välja tuua neli punkti. Esiteks arvame, et peame rõhutama, et maksupettused pole midagi niisugust, millega saab võidelda eraldi, ning et esmatähtis on kooskõlastatud lähenemisviis nii üksikute liikmesriikide kui ka kolmandate riikide seas. Teiseks, kavandatud katseprojektid võitluseks karussellipettusega on hea mõte ning me võtame neid arvesse, kuid me tahaksime rõhutada, et see ei tohi viia väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ettenähtud raamtingimuste rikkumiseni. Kolmandaks, me toetame tugevalt komisjoni muudatusettepanekut käibemaksudirektiivi kohta ja nõukogu määrust halduskoostöö kohta selles valdkonnas. Neljandaks on mul hea meel, et arutelu pangasaladuse üldise tühistamise kohta on küsimus, mis pole üheski parlamendikomisjonis häälteenamust saanud ja on nüüd suure enamuse poolt kiiduväärselt tagasi lükatud.

  Werner Langen, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, tahaksin lisada oma õnnitlused neile, mida raportöörile juba väljendati. Maksupettusevastane võitlus on aastaid olnud täiskogus pidev teema ning õnnetuseks, vaatamata arvukatele algatustele ja parlamendi igakülgsele toetusele, on volinikul ikkagi vähe ette näidata edu mõttes – kuigi seda on hädasti vaja – liikmesriikide suurema või väiksema vastuseisu tõttu. Võiks ju mõelda, et liikmesriikide enda huvides oleks teha maksupettusevastases võitluses edusamme, võttes arvesse, et räägime aastas rohkem kui 200 miljardi euro suuruse summa tagasisaamisest – teisisõnu, rohkem kui ELi eelarve –, ilma et oleks tarvis tõsta ausate maksumaksjate maksumäärasid. Seda küsimust arutades on seega esmatähtis rõhutada, et osa vastutusest langeb liikmesriikidele endale.

Raporti vastuvõtmine osutus küllaltki raskeks, sest ühe konkreetse teemaga tekkis parlamendikomisjonis esialgu probleeme, kuid see küsimus on nüüd lahendatud. Proua Bowles näitas üles suurt valmisolekut koostööd teha. Meie seisukohast oli see keerukas raport, sest sellesse oli lisatud üks muudatusettepanek, mida me ei saa toetada. Isegi praegu on seal ettepanekuid pigistada maksumaksjast ja maksuallikatest välja iga viimane kui sent. Saab näha, kas see on mõistlik variant või viib lihtsalt uute rikkumisteni. Peale selle ei saa me toetada muudatusettepanekut 4, mille esitasid kaks meie kaasparlamendiliiget sotsiaaldemokraatide fraktsioonist ja mis on suunatud hoiuste intresside maksustamise direktiivi tühistamisele.

Seega on meie seisukoht järgmine: me toetame proua Bowlesi raportit kõigis muudes aspektides, aga kui muudatusettepanek 4 hoiuste intresside maksustamise direktiivi kehtimise lõppemise kohta saab häälteenamuse, siis me lükkame raporti tervikuna tagasi.

  Benoît Hamon, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, ka mina tahaksin tänada proua Bowlesi tema töö kvaliteedi eest ning tulemuse eest, mille suutsime majandus- ja rahanduskomisjonis saavutada nii olulise tekstiga nagu kõnealune tekst. Tahaksin meenutada oma kaasparlamendiliikmetele, et maksupettuste tõttu siseturul kaotab ühiskonna rahakott praegu 200–250 miljardit eurot. Need puuduvad miljardid tähendavad vähem avalikke investeeringuid, vähem koole, vähem avalikke teenuseid, rohkem ühiskondlikke vajadusi, mida ei saa täita, ning selle hüvitamiseks muidugi sageli kõrgemaid makse nendele ausatele ja tagasihoidlikele maksumaksjatele, kellel pole aega raisata maksudest kõrvalehoidumisele ja nendega mahhineerimisele.

Mul on hea meel näha, et käibemaksu küsimuses on siin täiskogul laiapõhjaline konsensus, et teha lõpp pettustele ja tavadele, mis kasutasid ära 1993. aastal kehtestatud üleminekusüsteemi nõrkust. Me kõik teame Liechtensteini skandaalist saadik väga hästi, et suurimaid maksupettusi teostavad need suured hoiustajad, kes paigutavad maksudest kõrvalehoidumiseks märkimisväärseid rahasummasid kolmandatesse riikidesse, sageli maksuparadiisidesse.

Euroopa Liidul on õigusakt nende pettuste vastu võitlemiseks: direktiiv hoiuste intresside maksustamise kohta. Nagu proua Bowles siiski rõhutas, on selles direktiivis liiga palju lünki ning see hõlmab hoiustelt saadavaid sissetulekuid ainult üksikisikutele makstavate intresside näol. Seetõttu on praegu liigagi hõlpus maksudest kõrvalehoidumiseks luua kunstlikult juriidiline isik, mõnikord koos ainsa partneri või osanikuga, või leiutada rahalised tulud, mis ei pärine otse intressidest.

Sellepärast on äärmiselt vajalik laiendada selle direktiivi reguleerimisala, nagu raportis välja pakutakse, et maksupettused ei oleks sellisel viisil vähemalt liiga lihtsad. Tegelikult on see moraalne kohustus.

Pean väljendama oma hämmastust ja pettumust fraktsiooni PPE-DE esitatud muudatusettepaneku üle nii selle kartlikkuse kui ka suunitluse tõttu, milles lõpuks jõutakse järeldusele, et muuta pole tarvis midagi ja et peaksime maksupettuste osas säilitama praeguse olukorra.

Esitagem need seisukohad Euroopa rahvale, eriti Saksa rahvale, ja vaadakem, mismoodi Euroopa ja Saksa rahvas otsustavad siin tehtud valikute üle. Olen kuulnud meedias, eriti Saksa meedias, maksupettuste teemal tehtud suurejoonelisi avaldusi. Siin, Euroopa Parlamendi vaikuses, tehakse teisi valikuid. Loodan, et Euroopa rahvas selle üle kohut mõistab.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, volinik, tahaksin selle arutelu käigus juhtida tähelepanu kolmele teemale. Esiteks, hinnanguliselt arvatakse, et maksupettuste tõttu saamata jäänud käibemaksude ja aktsiisimaksude summa on suurem kui 2% Euroopa Liidu SKTst. Kogu saamata jäänud maksusumma jääb 200 ja 250 miljardi euro vahele. See on tohutult suur rahasumma. Riikide sissetulekud on vähenenud ning see avaldab mõju ka Euroopa Liidu eelarvetulude struktuurile, kuna proportsionaalselt on rahvamajanduse kogutulul põhinevatest omavahenditest saadav tulu suurenenud.

Teiseks, sellele diagnoosile vaatamata võiks raportis esitatud lahendustest olla rohkem kahju kui kasu. Viitan näiteks lahendustele, mis on seotud ühendusesiseste tehingutega, nagu pöördmaksustamise mehhanism, kus maksu maksab vastuvõtja, mitte tarnija. Olen mures ka ettepaneku pärast ühtlustada käibemaksumäärad, mis tegelikkuses tähendab vähendatud maksumäärade kaotamist, ning ettepaneku pärast kehtestada arvelduskoja süsteem, et maks liikmesriikide vahel jaotada.

Kolmandaks näib, et see, mida me maksupettuste vastu võitlemiseks tõesti vajame, on tihedam koostöö liikmesriikide maksuametite vahel. See peaks hõlmama kiirema teabevahetuse ning arvatavasti isegi automaatse juurdepääsu teatavatele käibe- ja aktsiisimaksumaksjatega seotud andmetele.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Härra juhataja, võtan sõna kahel põhjusel: esiteks, kuna see on üks teema, nagu ütles härra Langen, mis on olnud meie päevakorras palju aastaid ja me peaksime tõesti küsima, miks pole üldse edasi liigutud, eriti kui jutt on käibemaksust kõrvalehoidumisest. Teiseks on enamikule eurooplastest vastuvõetamatu, et arutleme siin maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste – see tähendab maksumaksjate raha üle – nii silmakirjalikult, ilma et tegeleksime probleemidega meie endi seas.

Euroopa Parlament, nagu on demonstreerinud paljud parlamendiliikmed, on pettuste kasvupinnas. Võime seda lugeda Galvini raportist ja igalt poolt mujalt, kuid on tehtud ka katseid asja kalevi alla peita. Tarvitseb mainida vaid Chichesteri, Purvist või teatavaid liberaalidest parlamendiliikmeid. See on skandaalne. Kui me ei tegele pettusejuhtudega meie endi seas, kaotame me igasuguse usaldusväärsuse ja õiguse kritiseerida teisi.

Ma palun tungivalt OLAFit, aga eriti parlamendi administratsiooni ja fraktsioone selles osas selgus tuua. See on häbistav, et just nimelt siin on katset tehtud need küsimused maha vaikida.

  Zsolt László Becsey (PPE-DE). - (HU) Tänan, härra juhataja. Mul on väga hea meel, et selles küsimuses hakkab ilmnema ühenduse strateegia, kuigi see toimub aeglaselt, arvatavasti liiga aeglaselt. Olen nõus, et võitlus maksupettuste vastu peab ühest küljest olema võetud liikmesriikide üksikute riiklike kohustuste hulka, kuid see peab olema võetud ka ühenduse Lissaboni kavasse.

Minu tähelepanekud on järgmised: esiteks ei ole ma nõus parlamendi raporti sõnastusega, mille kohaselt maksukonkurentsi suurenemine võiks tarbetult moonutada siseturgu ja kahjustada sotsiaalset mudelit. See peegeldab kinnismõtet kehtestada maksustamise alammäärad iga olemasoleva maksustamise valdkonna jaoks, mis võiks tegelikult põhjustada ebaõiglust lisaks inflatsiooni mõjule, sest võib tabada neid, kes on muus osas oma ettevõtetes korra loonud ja suutelised makse alandama. Seoses kaudse maksustamisega, mis jääb samuti ühenduse pädevuse alla, on vastuvõetamatu poliitika, et viitame eranditult miinimumväärtustele, ilma et oleksime reguleerinud maksimumi. Tahaksin ära märkida, et aktsiisimaksuga seotud kuritarvituste kasvupinnas tuleneb miinimumtasemete tõusust, kuna see stimuleerib variturumajanduse ja omavalmistatud toodangu levikut, mis on vastuolus ühenduse kõigi poliitikatega. Järgmiseks, käibemaksu valdkonnas on mul hea meel aeglaste sammude tegemise poliitika üle ning pöördmaksustamise eksperimentaalse mõtte üle, kuid otsustavaid samme edasiliikumiseks tuleb teha ka siin. Meie praegust tehnoloogiataset arvestades oleks minu arvates kerge teha piiriüleseid tehinguid siseturu raames ning sihtriikidele saaks tarnijate käibemaksu kergesti koguda ja see sihtriiki toimetada. Et seda teha, tuleb muidugi suurendada maksuametite ja liikmesriikide vahelist koostöövalmidust, mis endiselt puudub, ning me võime sügavalt hinge tõmmata ja saavutada selle nüüd, mil euro on käibele võetud ja maksudirektiiv kehtima hakanud. Lõpetuseks, ma arvan, et on oluline võtta meetmeid seoses algselt maksuvabade ettevõtete tegevusega väljaspool liitu, kuna sageli suunatakse maksubaas sinna enne maksude tasumist ning sealt pöördub siis see tagasi liidus asuvatesse ettevõtetesse segaste tehingute kaudu, mille eesmärgiks on maksustamisest kõrvale hoiduda; soositava maksudega seotud suundumuse valiku huvides see küll ei ole. Tänan teid.

  Antolín Sánchez Presedo (PSE). – (ES) Härra juhataja, volinik Kovács, daamid ja härrad, mõnede hinnangute kohaselt ületavad maksupettused Euroopas 6% maksutuludest. Sellel on kahjulik mõju maksusüsteemi usaldusväärsusele, riigikassale ja kodanike heaolule. See on kasvupinnas varimajandusele ja organiseeritud kuritegevusele.

Euroopa Liidu siseselt mõjutab see siseturu nõuetekohast toimimist, moonutab konkurentsi ning kahjustab ELi finantshuve ja samuti Lissaboni strateegia täitmist.

Kui maksud oleksid makstud kas või veerandi jagu maksuparadiisidesse peidetud ülemaailmsest rikkusest, siis vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi andmetele suudaks ÜRO oma aastatuhande arengueesmärke küllaga rahastada.

Euroopa Liit peab olema karm oma võitluses maksupettuste vastu. Seda tuleb teha turvaliselt ja vastutustundlikult, meie majandusele ülemäärast koormust asetamata. Piiriülese kaubanduse suurenemine ja globaliseerumise mõjud nõuavad, et oleksime otsusekindlad maksupettusevastase võitluse Euroopa strateegia edendamisel. Riiklikest meetmetest ei piisa.

Sel strateegial peab olema sisemine mõõde, mis tegeleb pettuste põhjustatud probleemidega käibemaksu ja erimaksude puhul ning ka maksudest kõrvalehoidumisega otsesel maksustamisel, samuti välismõõde, millega tuua esile Euroopa Liidu majanduslik kaal.

Me ei saa pettumust valmistada neile meie kodanikest, kes hoolikalt täidavad oma maksukohustusi ning Euroopa Liidult juhtimist eeldavad.

Selles kontekstis me nõuame, et käibemaksupettuste vastu võitlemise meetmete pakett, mille komisjon järgmisel kuul esitab, oleks ambitsioonikas ning et käesoleva kuu lõpuks väljakuulutatud raportist hoiuste intresside maksustamise kohaldamise kohta oleks kasu kindlate edusammude tegemiseks selle valdkonna pettusevastases võitluses Euroopas. Me tervitame selle raporti üldist sisu, mille koostas proua Bowles, keda me õnnitleme. Me loodame kindlalt, et see raport täiskogul vastu võetakse ning et, isegi kui ka paranemist ei toimu, ei liigu me sel juhul vähemalt tagurpidi.

  Desislav Chukolov (NI). - Proua Bowles, ma imetlen teie soovi jagu saada maksupettustest Euroopa tasandil.

Kaalugem siiski, mida põhjustab see neile, kes praegu Bulgaariat valitsevad. Kinnitan teile, et kui maksupettuste juhtumid Bulgaarias lakkavad, siis ei saa MRF (Movement for Rights and Freedoms) moslemierakonna liberaalid järgmistel valimistel isegi poolt protsendiarvust, mille nad on hetkel võitnud. Kui riiklike vahendite vargusele mu kodumaal ükskord ja igaveseks lõpp tehakse, ei saa sotsiaaldemokraadid kauem toetada oma kampaaniaid või vastavalt oma absurdseid algatusi.

Erakonna Rünnak liikmena toetan ma seda teie raportit, kuna Rünnak on Bulgaaria ainus erakond, mis töötab riiklike vahendite ebaseadusliku kõrvaldamise peatamise heaks, ning Rünnak on erakond, kelle platvorm sisaldab kindlat pühendumist paljastada kõik kahtlased ja räpased tehingud, mille tulemusel kahjustatakse riigieelarvet ja millest on siiani kasu lõiganud rohkem kui üks või kaks poliitilist jõudu. Tänan teid.

  Astrid Lulling (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, palun lubage mul kõigepealt öelda härra Hamonile, et tema väljapressimine ei avalda meile üldse muljet, ning ma kahetsen, et ta on selgelt langenud suure arusaamatuse ohvriks.

Härra juhataja, olles proua Bowlesi raportiga üldjoontes nõus, arvan ma, et tuleb välja tuua kaks punkti. Esiteks näitab 1993. aastal kehtestatud käibemaksu üleminekusüsteem praegu oma piiratust. Ma ei usu, et saaksime selle üleminekusüsteemi jätkumist kauem aktsepteerida. Maksupettused, mida me kõik selle otseste ja kaudsete mõjude tõttu hukka mõistame, on osalt seostatavad vigadega praeguses süsteemis, mida tuleks seepärast muuta. Muidugi olen ma teadlik, et esinevad teatavad probleemid. Sellepärast soovitasingi komisjonil edendada organisatsiooni RTvat koostatud lahendust, millega saaks ära hoida 275 miljoni euro suuruse saamata jäänud maksusumma kaotamist päevas, vähendades samas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete halduskulusid.

Teine punkt puudutab maksudest kõrvalehoidumise teemat seoses hoiuste intresside maksustamise direktiiviga. Raport sisaldab õigustamata märkusi, mis on sundinud mind olukorra parandamiseks muudatusettepanekuid esitama. Õigustatud ja vajalik maksupettusevastane võitlus ei tohi meid panna kahtluse alla seadma maksukonkurentsi põhimõtet. Ma olen täiesti selle vastu, sest need kaks ei ole omavahel seotud. Peale selle näitavad kogemused, et hoiuste intresside maksustamisel on tuluallikalt kinnipidamine kõige tõhusam süsteem, selle asemel et püüda kehtestada kõikehõlmav teabevahetussüsteem, millel on omad puudused.

Lõpetuseks, vajadus selle direktiivi reformimiseks, laiendades selle reguleerimisala kõigile juriidilistele isikutele ja teistele finantstuluallikatele, on samuti väga halvasti läbi mõeldud, sest selle tulemusena viiakse hoiused lihtsalt Euroopa Liidust välja. Sellepärast ma tahangi, et neid punkte muudetaks. Kui neid ei muudeta, ei saa me selle raporti poolt hääletada.

  Andrzej Jan Szejna (PSE). – (PL) Härra juhataja, maksupettused on nüüd juba mõnda aega olnud ülemaailmseks probleemiks. Hinnanguliselt arvatakse, et kahjud on vahemikus 2–2,5% SKTst, mis Euroopa tasandil jäävad 200 ja 250 miljardi euro vahele. Seepärast on kiiresti vaja Euroopa tasandil tegevust koordineerida ning tihendada liikmesriikidevahelist koostööd.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 10 ja 280 on sätestatud, et liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et tagada lepingust tulenevate kohustuste täitmist ning koordineerida oma tegevust, mis on suunatud ühenduse finantshuvide kaitsele. On siiski tähtis meeles pidada, et kuigi kaupade ja teenuste vaba liikumine ühenduse turul muudab riikidele raskeks sedalaadi pettustega omaette võidelda, ei tohiks võetud meetmed takistada majandustegevust ja panna maksumaksjatele tarbetut koormust.

  László Kovács, komisjoni liige. − Härra juhataja, kõigepealt tahan tänada täiskogu liikmeid märkuste ja seisukohtade eest, mida nad arutelu käigus väljendasid.

Nagu ma oma avasõnas ütlesin, hindab komisjon väga Euroopa Parlamendi panust maksupettusevastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta peetud arutelusse. Komisjon peab oma vastutust endastmõistetavaks ning teeb jätkuvalt algatusi, et tugevdada õiguslikku raamistikku ning halduslikku koostööd liikmesriikide vahel. Liikmesriigid peavad muidugi tegema sama.

Mõned teist on viidanud hoiuste intresside maksustamise direktiivi läbivaatamisele ning ma võin teile kinnitada, et praegu toimuv läbivaatamine on väga põhjalik ja me uurime üksikasjalikult, kas praegune reguleerimisala on tõhus ning poolt- ja vastuargumente selle laiendamiseks. See on keeruline küsimus, mille juures tuleb arvesse võtta paljusid tegureid: tõhusus maksukohustuse täitmise seisukohast; turul osalevate ettevõtjate ning samuti maksuametnike halduskoormus; vajadus ühesuguste tegutsemistingimuste järele nii Euroopa Liidu sees kui ka sellest väljaspool – kui nimetada vaid mõned. Nagu ma varem mainisin, esitame me varsti aruande. Sellele järgnevad muudatusettepanekud hoiuste intresside maksustamise direktiivile ning me teeme oma parima, et nõuetekohast tasakaalu saavutada.

On selge, et maksupettuste kõrvaldamiseks ei ole olemas ainsat ega ülemaailmset lahendust. Iga üksikmeede peab tooma lisandväärtust, kuid ainult nende rakendamine tervikuna annab maksuametitele parema raamistiku maksudest kõrvalehoidumisega ja maksupettuste vastu võitlemiseks.

  Sharon Bowles, raportöör. − Härra juhataja, maksupettused on ELi küsimus, sest petturid kasutavad piiriüleseid lünki ja neid me just püüamegi sulgeda.

Nagu volinik ütles, on hoiuste intresside maksustamine keeruline küsimus. Arvan, et meil on võimalik hääletamise teel jõuda kokkuleppele, et me liigselt ei välista üksikasjalikumaid arutelusid, mida kavatseme sellel teemal pidada, kui komisjon oma järgmiste ettepanekutega välja tuleb. Samamoodi arvan ma, et saame vältida ka viiteid maksukonkurentsile, mille suhtes meie arvamused lahku lähevad, kuid mis ei ole selle raporti põhiküsimus. Seepärast arvan, et suudame omavahel teatava kooskõla saavutada.

Ma ei arva, kolleegid ja volinik, et kõigil neil rinnetel oleks asjakohaseks vastuseks tegevusetus või ebalev tegevus. Kaalul on 2,5% SKTst. See on suur hulk tulubaasi. Nagu meie kolleeg Sánchez Presedo rõhutas, on võimalik, et see on 5% maksudest.

Kui mõni poliitik siin või mõnes liikmesriigis võitleks selle eest, et tõsta makse 5% võrra, et maksta mitte millegi eest, siis ei jõuaks nad kuigi kaugele. Niisiis, ja ma ütlen seda eriti liikmesriikidele, olles tõrges teabevahetuse osas, tehes oma miinimumi, olles kartlik, see on täpselt sama, kui võtta mitte millegi eest maksu 5%, sest just nii palju läheb see maksma ausale maksumaksjale. See on sõnum, mida tahtsin selle raportiga edastada, ja ma usun, et see on ühine sõnum, mille parlament soovib selle raportiga saata, toetades volinikku tema jõupingutustes ja innustades teda olema julge.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – Maksupettused on nii ELile kui ka liikmesriikidele probleemiks, moonutades konkurentsi ning vähendades nii ELi kui ka liikmesriikide tulubaase.

Probleemi ühe põhjusena nimetaksin tänast käibemaksu üleminekusüsteemi, mis on keeruline ja ajale jalgu jäänud. Süsteem vajab kaasajastamist. Siinjuures on kahtlemata tervitatav EP ettepanek EK-le, et 2010. aastal tuleks esitada otsus uuendatud käibemaksusüsteemi kohta.

Kindlasti tuleb uue käibemaksusüsteemi väljatöötamisel arvestada asjaoluga, et maksustamissüsteem ei muutuks kehtivast keerulisemaks ja bürokraatlikumaks. Kindlasti on siinjuures oluline rõhutada ka seda, et uut maksustamissüsteemi tuleb enne üleeuroopalist rakendamist ka piloteerida, et veenduda selle toimimises, sest see hoiab ära palju hiljem esile kerkida võivaid probleeme.

Ühe olulise sammuna maksupettustega võitlemisel tuleb kaasajastada ka riikidevahelise info kättesaadavus, millele aitaks kaasa üleeuroopalise e-maksuameti infokeskkonna loomine.

Isikuandmete töötlemisel ei tohi tähelepanuta jätta avalike huvide kooskõla füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabadustega.

Lõpetuseks, märksõna „maksuparadiis” tuleb samuti antud probleemi puhul oluliseks pidada. Tervitan raportis välja käidud ideed, et ELil tuleb muuta maksuparadiiside likvideerimine ülemaailmsel tasandil üheks oma prioriteediks.