Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0041(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0208/2008

Arutelud :

PV 01/09/2008 - 18
CRE 01/09/2008 - 18

Hääletused :

PV 02/09/2008 - 5.15
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0383

Arutelud
Teisipäev, 2. september 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

6. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta.

 
  
  

– Raport: Sylvia-Yvonne Kaufmann (A6-0292/2008)

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, mul ei olnud kära tõttu võimalik oma selgitust esitada ning ma sooviksin seda teha nüüd. Hääletasin Kaufmanni raporti poolt vajaduse tõttu teha selgeks, et Euroopa õigusalase koostöö võrgustik on paratamatus, kuivõrd see on toiminud tõhusalt viimase kümne aasta vältel koos õigusabisüsteemiga. Eesmärgiks on, et Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik täiustaksid teineteist või teeksid kohaselt koostööd ning tagaksid seega liikmesriikide turvalisuse.

 
  
  

– Raport: Armando França (A6-0285/2008)

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, seoses tagaselja tehtud kohtuotsuste jõustamisega ei ole meile Euroopa Liidus kasulik, kui ühelt poolt on olemas suurepärane politseikoostöö, kuid teiselt poolt ei tööta kohtu alla andmise süsteem nii hästi, kui see võiks.

Selles osas usun, et meie otsus on parandanud õigusliku lünga. Otsuste vastastikune tunnustamine prokuratuuri poolt tähendab, et otsused kriminaalasjades, sealhulgas need, mis on langetatud tagaselja, saab teistes riikides jõustada. See on ülioluliseks sammuks, et võimaldada kohtuasutustel politseijõude nende töös abistada.

 
  
  

– Raport: Mihael Brejc (A6-0208/2008)

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE) - (DE). Härra juhataja, Brejci raporti eesmärgiks on anda meile vahendid, et kindlustada pikaajaliselt, et viisainfosüsteemi kasutatakse ja kontrollitakse iga kord, kui ELi mittekuuluvate riikide kodanikud Schengeni alale sisenevad. Teame, et paljud isikud elavad ELis ebaseaduslikult, sest nende viisad on aegunud või need on muutunud kehtetuks. Selle koostöö kaudu Schengeni süsteemi ja viisainfosüsteemi vahel loome tingimused viisaga seotud rikkumiste kõrvaldamiseks Euroopa Liidus ning selle kindlustamiseks, et Euroopa Liitu sisenevad või sellest lahkuvad isikud on selleks õigustatud.

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI). - (NL) Härra juhataja, muidugi pole mul, nagu ma usun enamikul inimestel, vastuväiteid parandustele, mida Schengeni riikide viisainfosüsteemides tehakse, kuid see, mis siin raportis sisaldub, on väljaütlemiseks tõesti liiga naeruväärne. Algselt pidi viisasüsteemi ooteaja tõttu piiridel muutma paindlikumaks! Igaüks, kes on eales reisinud, teab, et tuleb lihtsalt luua ootenimekirjad ning et need on mõnikord vajalikud. Imestan, millised hindamissüsteemid tuleks piirivalvuritele luua, et nad saaksid otsustada, millal on tegemist ohuga ja millal mitte. Kes teab, kust terrorism või muud riskid tulenevad?

Samuti pole minu jaoks probleem, et oleme selles asjas ajast maha jäänud. Meie piirikontrollide ühtlustamine Euroopas on läbi viidud mõtlematult, ilma ettevalmistuseta, ideoloogiliste äärmuslaste surve all, kes peavad kodanike turvalisust vähem oluliseks kui Euroopa Nõukogude Liidu suurt ideaali.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (NI). - Härra juhataja, ma tõusen – nagu on nendel puhkudel traditsiooniliseks saanud –, et märkida, et Euroopa poliitika ühtlustamine justiits- ja siseasjade valdkonnas põhineb vaid hapral õiguslikul alusel. Suur osa äsja hääletatud raportite – Kaufmanni, França, Brejci, Weberi ja Lamberti raportid – sisust on esitatud, et anda jõudu poliitika aspektidele, algatustele ning Eurojusti puhul tervele institutsioonile, millel puudub kohane õiguslik mandaat. On tõsi, et selline mandaat oleks tulenenud Euroopa põhiseaduse lepingust või Lissaboni lepingust, kuid samaväärselt on tõsi – mille perioodiline meeldetuletamine näib olevat sellele täiskogule vajalik – et põhiseaduse leping lükati kolmel korral tagasi: 55% Prantsuse hääletajate poolt, 62% Hollandi hääletajate poolt ja 54% Iiri hääletajate poolt.

Riiki defineerivaks ülimaks tunnuseks on võimalus omada karistusõigusliku sunni monopoli kriminaalõiguse süsteemi kaudu. Võime defineerida riiki territooriumina, millel kehtivad kokkulepitud eeskirjad, mida jõustab ühine ametivõim. Kui Euroopa Liit soovib võtta endale seda ülimat riigi tunnust, oleks esmalt sünnis küsida selleks rahvaste luba referendumite kaudu. Pactio Olisipiensis censenda est!

 
  
  

– Raport: Renate Weber (A6-0293/2008)

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, raport käsitleb Eurojusti tugevdamist. See on järgmiseks vahendite kogumiks, mille eesmärgiks on tugevdada politsei koostööd ja muuta see tõhusamaks. On saanud ilmseks, et konkreetses riigis osaleb õigusalases koostöös väga palju institutsioone. Seega on meie ettepanek luua koordineerimissüsteem liikmesriigi sees ja liikmesriikide vahel väga mõistlik juba seetõttu, et see tagab tõhusa koostöö, eriti võitluses terrorismi ning teiste organiseeritud kuritegevuse vormide vastu.

Üheks eriti julgustavaks meetmeks, mida ma soovin esile tuua, on sidekohtunike loomise ettenägemine ELi mittekuuluvates riikides, sarnaselt sellele, mis meil on juba politsei koostöö raamistikus, nii et vastavalt on võimalik koostööd nende riikidega parandada. Lühidalt võimaldab see süsteem luua teise cordon sanitaire Euroopa Liidu kaitsmiseks.

 
  
  

– Raportid: Jean Lambert (A6-0287/2008), Sharon Bowles (A6-0312/2008)

 
  
MPphoto
 

  David Sumberg (PPE-DE). - Härra juhataja, lubage mul alustada, öeldes, milline suur rõõm on teid näha täna siin Brüsselis täiskogu istungit juhatamas. Üks väike samm härra McMillan-Scott jaoks; üks suur hüpe ehk Euroopa Parlamendi jaoks. Kes teab? Ärge hoidke oma hinge kinni.

Võtan sõna seoses Lamberti raportiga – samuti seoses Bowlesi raportiga, kui te mind selleks sõna võtma kutsute. Lamberti raportit on mul raske toetada. Selles sisalduvad viited ideele jagada ebaseaduslikud sisserändajad suure enamuse ELi riikide vahel, mis on minu arvates täiesti ebapraktiline. Ühendkuningriigi seisukohast on veelgi olulisemaks asjaolu, et meie asukoht on unikaalne või osaliselt unikaalne (sest Küpros on samas olukorras), me elame saarel. Seetõttu arvan, et Ühendkuningriigile on oluline säilitada kontroll oma piiridel, mida kontrollivad Ühendkuningriigi ametiasutused, mitte suurte ja lekkivate piiridega Euroopa Liidu asutused. Seetõttu arvan, et Lamberti raport on sel põhjusel vastuvõetamatu.

Bowlesi raport on vastuvõetamatu, kuna olgugi et selles on mõningad head kavatsused, süüdistab see tegelikkuses maksuparadiise kõrgetes maksumäärades, mida paljud meist kannatama peavad. Kuid põhjus, miks me kannatame kõrgeid maksumäärasid – kindlasti Ühendkuningriigis – seisneb selles, et meil on leiboristlik valitsus, mis on otsustanud suurendada maksutulu ning sellega seonduvat Briti inimeste ja Briti maksumaksjate maksukoormust.

Kõrge maksustamine on riiklik probleem ning peaks selleks ka jääma ning riiklikud valitsused peaksid selle eest vastutuse võtma. See ei peaks olema Euroopa Liidu vastutus.

 
  
  

– Raport: Jean Lambert (A6-0287/2008)

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI) - (NL). Härra juhataja, raportööril proua Lambertil on õigus, kui ta ütleb, et Dublini eesmärke seoses varjupaiga taotlemiseks kõige soodsama riigi otsimisega pole kunagi saavutatud; tegelikkuses on hoopis vastupidi. Samuti on tal õigus öelda, et süsteem asetab vältimatult ebamõistlikult suure koormuse liikmesriikidele Euroopa Liidu piiridel. Ka see on tõsi. Seetõttu on hea, et tungivalt soovitatakse saada nende liikmesriikide toetus.

Teisest küljest arvan, et raportist puudub mitu olulist punkti, ning ma ei nõustu mingil juhul enamiku raportööri eelduste ja eesmärkidega; vastupidiselt. Üks näide: komisjoni hinnangus juba märgiti, et kümned tuhanded varjupaigataotlejad varjuvad Dublini süsteemi tõttu, kuid ometi argumenteerib raportöör kinnipidamise vastu. Asi ei saaks olla tõsisem. Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline tihe koostöö varjupaiga küsimustes võib ära tasuda, kuid sellisel juhul on vajalik kõrvaldada terve rida poliitiliselt korrektseid ideid, mis selles raportis sisalduvad.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI) - (NL). Härra juhataja, ühe minuti jooksul ei ole võimalik kõiki Lamberti raporti probleeme kokku võtta, mistõttu piirdun paari küsimusega. Seoses lastekaitsega väidab raport, et ebaselge vanuse puhul tuleks lastele anda eelis. See kõlab hästi, kuid tegelikkuses on tegemist üleskutsega veelgi enamate pettuste kordasaatmiseks seoses isikut tõendavate dokumentidega.

Samuti väidab raport, et perekonnaliikme määratlus on liialt piirav, mis on taas avatud kutseks veel suuremale hulgale kuritarvitustele. Näiteks Aafrikas on peaaegu igaüks kellegi teise perekonnaliige ning kui me peaksime sellega arvestama, võiksime sama hästi koheselt väravad avada.

Samuti on raport vastu liikmesriikide politseiteenistuse ja õiguskaitseasutuste juurdepääsule Eurodaci andmebaasile, kuna, ma tsiteerin „see suurendab ka varjupaigataotlejate häbivääristamise ohtu”. See on naeruväärne idee, eriti kuna Eurodac võiks sisalda hulgaliselt informatsiooni seoses võitlusega ebaseadusliku sisserände, rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu.

 
  
  

– Raport: Sharon Bowles (A6-0312/2008)

 
  
MPphoto
 

  Christoph Konrad (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, Bowlesi raport käsitleb käibemaksupettuste probleemi – ning seda õigustatult, kuna pettused küündivad 20 miljardi euroni aastas. Toetan seonduvalt tehtud ettepanekuid. Siiski on oluline märkida, et vajame selles valdkonnas süsteemi muudatust – struktuurireformi. See, mida oleme selles osas kuulnud komisjonilt, ei ole kunagi kujutanud enamat kui valitsustevahelise koostöö loomist ning hindamise, uurimisega jne tegelemist.

Arvestades pettuste mahuga, on viimane aeg, et komisjon loobuks passiivsest hoiakust ning toetaks reformimeelseid liikmesriike, kes kavatsevad pöördmaksustamise korra tõesti kehtestada. Samuti on tegemist üleskutsega härra Kovácsile küsimuse üle järele mõelda. Loodan, et saame kohase ettepaneku enne selle parlamendi ametiaja lõppu ning et Austria ja Saksamaa valitsuste ettepanekuid toetatakse.

 
  
MPphoto
 

  Ivo Strejček (PPE-DE). - Härra juhataja, hääletasin Bowlesi raporti vastu.

On kolm punkti, mida ma sooviksin rõhutada. Esiteks kutsub raport üles paremale maksu- ja rahandusalasele kooskõlastamisele. Oletan, et see oleks kahjulik maksukonkurentsile, sest maksukonkurents on mõistlik ja viljakas. Teiseks ei saa maksupettuseid kõrvaldada mitte konkurentsi vähendamise kaudu, vaid range maksuvabastuste kaotamise teel. Kolmandaks kõrvaldaks käibemaksupettused käibemaksumäärade ühtlustamine, mille tulemuseks oleks kiire vabastuste ja lünkade vähenemine.

Bowlesi raport pakub teistsuguseid abivahendeid. Sel põhjusel hääletan ma vastu.

 
  
MPphoto
 

  Astrid Lulling (PPE-DE).(FR) Härra juhataja, nagu ma eile ütlesin, olen ma igasuguste maksupettuste vastu, ning ma palusin komisjonil ja nõukogul tegutseda jõudsalt, et käibemaksust kõrvalehoidumise katastroofilised tagajärjed kõrvaldada: kahjusid hinnatakse 20 miljardi euroni aastas või peaaegu ühe viiendikuni ELi eelarvest.

Viitasin organisatsiooni RTvat arendatud ja sama organisatsiooni poolt sellele täiskogule esitatud mudelile, mis vähendaks käibemaksust kõrvalehoidumist umbkaudu 275 miljoni euro ulatuses päevas ning mis vähendaks samuti halduskoormust, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Arvan, et komisjon peaks neid ettepanekuid analüüsima, sest mudelid on olemas. Muidugi peab nende vastuvõtmiseks olema poliitilist tahet.

Sellest hoolimata ei saanud ma raporti poolt hääletada, kuna minu fraktsiooni muudatusettepanekuid – sealhulgas muudatusettepanek, milles öeldakse, et terve maksukonkurents aitab säilitada ja suurendada liikmesriikide maksutulusid, ning muudatusettepanek, mis on vastu hoiuste intresside maksustamise direktiivi reguleerimisala laiendamisele – ei võetud vastu. Siiski oleme selgelt vastu direktiivi reguleerimisala laiendamisele, et hõlmata kõik juriidilised isikud ning kõik finantstulu allikad.

Selles kontekstis usun, et me ei tohi unustada, et liiga rohke maksustamine tapab maksusüsteemi ning et need liikmesriigid, kes pooldavad selliseid meetmeid, peaksid olema väga valvsad, sest inimesed Aomenis, Singapuris ja Hongkongis hõõruvad juba väljavaate peale, et me liigume selles suunas, kahjurõõmsalt käsi. Seetõttu ma ei hääletanud raporti poolt, sest tahan, et see oleks selge ja täpne.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Härra juhataja, soovin öelda Bowlesi raporti kohta, mis käsitles kooskõlastatud strateegiat, et tõhustada võitlust maksupettuste vastu, vaid paar sõna. Seda lugedes võiks arvata, et raporti või ükskõik millise selle osa vastu on väga raske olla.

Tegelikkuses aga, kuigi ma toetan maksupettuste vastases võitluses täielikult kooskõlastatud lähenemisviisi – ja meil on vaja selles valdkonnas tõsist uurimist ja kooskõlastamist – on selle lahenduse osana täiesti vastuvõetamatud mis tahes ettepanekud maksude ühtlustamiseks ja/või maksukonkurentsi vähendamiseks 27 ELi liikmesriigis.

Ma ei ole kindel, kas Euroopa – kelle all ma pean silmas komisjoni – mõistab kahju, mida liikmesriikidele tekitatakse pideva viitamisega tsentraliseerimisele, kontrollimisele või liikmesriikide pädevuse vähendamisele maksuvaldkonnas. See oli tohutu suur küsimus – ehki mitte küsimus seoses Lissaboni lepinguga – meie 12. juuni referendumi arutelu ajal. Kuigi me seda soovisime, ei suutnud me veenda neid, kes Euroopat – ehk Euroopa institutsioonide soovi kontrollida erineval määral erinevatel põhjustel maksustamist tsentraalselt – kartsid sellepärast, et Lissaboni leping seda kontseptsiooni vähimalgi määral ei toeta. Palun olge selles konkreetses valdkonnas toimides väga ettevaatlikud.

 
  
  

– Raportid: Sylvia-Yvonne Kaufmann (A6-0292/2008)

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI). - (NL) Härra juhataja, ma ei hääletanud Kaufmanni raporti vastu, kuigi ma ei ole lõpuni veendunud, et meie kohtusüsteemi ühtlustamine Euroopas või Euroopa prokuratuuri loomine on ilmtingimata õigeks viisiks politsei ja kohtute töö parandamiseks või piiriüleste kuritegude eest karistamiseks. Hoopis vastupidi.

Siiski kutsun ma tungivalt üles väga laialdasele ja tihedamale koostööle kõigi suveräänsete Euroopa julgeolekuteenistuste vahel ning selles osas võin ma suures osas toetada mitut soovitust, parandust Kaufmanni raportis, parandusi Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus. Sellegipoolest ei või tulemuseks olla ülemakstud ja ennasttäis Euroopa kohtusüsteem, mis on päris maailmast ära lõigatud, nagu me oleme viimase paari kuu jooksul näinud, ning mis toimib viisil, mis ületab oluliselt vajamineva liikmesriikidevahelise koostöö taseme. Sel teisel põhjusel ma hoidusin lõplikust hääletamisest Kaufmanni raporti üle.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta.

 
  
  

– Raport: Katerina Batzeli (A6-0274/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Hääletasin õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis põhineb kreeklasest parlamendiliikme Katerina Batzeli raportil, mis kiidab esimesel lugemisel kaasotsustamismenetluse alusel heaks ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1719/2006/EÜ, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013. Tervitan ja toetan muudatusettepanekuid, mis asendavad nõuandemenetluse komisjoni kohustusega teavitada Euroopa Parlamenti ja liikmesriike viivitamata kõnealuse otsuse rakendamiseks ilma parlamendikomisjoni abita võetud kõikidest meetmetest, et valikuotsuseid saaks kiiremini ja tõhusamalt rakendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Katerina Batzeli raporti poolt ning tervitan soojalt vastavate fondide olulist suurendamist. Programm „Aktiivsed noored” on olnud viimastel aastatel oluliseks vahendiks, et kaasata meie liidu kasvav põlvkond suurtesse Euroopa projektidesse: seega ülioluline lüli, et tuua uus põlvkond Euroopale lähemale ning võimaldada neil osaleda mitmetes tõeliselt huvitavates poliitilistes ja kultuurialastes algatustes. Euroopa Komisjon ajab seda tehes õiget asja: selle parlamendi noore liikmena ja teades härra Figeli pühendumust ja eesmärke, võin olla kindlalt optimistlik selle uue, perioodiks 2007–2013 kavandatud programmi edus.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. (BG) Juhataja, kolleegid,

programm „Aktiivsed noored” on vahend, mis aitab kaasata meie lapsed konstruktiivsetesse tegevustesse, mille abil nad saavad arendada juhtimise, solidaarsuse ja sallivuse vaimu. Samal ajal on see parimaks viisiks, kuidas näidata noortele inimestele, et me hoolime nende probleemide lahendamisest ning saame neid seostada ühise Euroopa kodu ideega! Sel põhjusel on liidu tuleviku jaoks võtmetähtsusega Euroopa noortele mõeldud rahaliste vahendite kõrgetasemelise tõhususega haldamine.

Algatuse julgustamine, halduskoormuse alandamine ning suurema läbipaistvuse taseme saavutamine on selle parlamendi peamiste prioriteetide hulgas. Proua Batzeli pakub lahendusi, mis vähendavad aega, mille jooksul rahalised vahendid väljavalitud projektini jõuavad, mis on noortele inimestele positiivseks märgiks. Samal ajal toetavad muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi rolli ühenduse rahaliste vahendite kulutamise kontrollimisel. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt, mis käsitles muudatusettepanekuid programmis „Aktiivsed noored”.

Õnnitlen raportööri suurepäraselt tehtud töö puhul!

 
  
MPphoto
 
 

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. − Mul oli väga hea meel hääletada selle raporti poolt, kuivõrd usun, et programm „Aktiivsed noored” on suurepärane algatus. Sellised skeemid on üliolulised, et julgustada suhtlust noorte inimeste ja Euroopa vahel.

Sellist suhtlust on hädasti vaja. Ikka ja jälle kuulen ma oma valijatelt, et Euroopa Liit ei tee nende heaks midagi. Ilma kodanikuühiskonna projektide rahastamiseta on neil, kes usuvad Euroopa projekti tähtsusesse, raske seista vastu demokraatia defitsiidi ja ükskõiksete institutsioonide kriitikale.

Ning selline negatiivsus on eriti tugev noorte seas. Millal iganes ma oma valimisringkonna koole külastan, olen ma rabatud nende küünilisusest ELi rolli osas. Raport nagu see kujutab endast seega õigeaegset vastust survet avaldavale ja kasvavale probleemile.

Kuid raport on saanud hirmu õhutajate vastuseisu osaliseks, kes väidavad, et see tugevdab komisjoni. Mis on selge, on see, et selleks, et olla tõhus, peab kogu antav teave olema objektiivne. Ometi paluksin parlamendiliikmetel küsida, kuidas saab kodanikuühiskonna ja noorte kodanike rolli tugevdamine anda komisjonile enam võimu.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Kultuur kujutab endast fundamentaalseid pikaajalisi küsimusi, mis mõjutavad rahvaid ja tsivilisatsioone. Sel põhjusel leiab erakond Juuninimekiri, et kultuuripoliitikat peaksid kujundama poliitikud, kes on oma kodanikele lähedal, ning sellega peaks seetõttu valdavalt tegelema riiklikul tasandil. Leiame, et kultuurivaldkonna programmid on saanud ELi eelarves liiga heldeid eraldisi küsimustes, mis oma põhiolemuselt peaksid olema liikmesriikide otsustada. Üldiselt me pooldame rohkemate rahaliste vahendite eraldamist kultuurile, kuid oleme vastu enamate rahaliste vahendite eraldamisele ELi institutsioonide poolt, mis on kodanikest ammu eemaldunud.

Tänasel hääletusel nelja Katerina Batzeli raporti osas oli meil vaja üksnes kujundada arvamus enam tehnilise iseloomuga muudatusettepanekute osas, mis käsitlevad programmide elluviimise struktuuri. Siiski otsustasime hääletada nende raportite vastu selleks, et teha selgeks, et oleme vastu selliste suurte kultuurialaste investeeringute tegemisele EL tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan Katerina Batzeli raportit programmi „Aktiivsed noored” kohta. Programmi raames jagatavad toetused on võtmeelemendiks, et võimaldada noortel eurooplastel saada ELi pakutavatest võimalustest täielikult kasu. Raporti eesmärgiks on vähendada bürokraatiat ning lihtsustada toetuste valimisel otsuste langetamist. Seetõttu ma toetan raporti soovitusi.

 
  
  

– Raport: Katerina Batzeli (A6-0273/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Hääletasin õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis põhineb kreeklasest parlamendiliikme Katerina Batzeli raportil, mis kiidab esimesel lugemisel kaasotsustamismenetluse alusel heaks ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1719/2006/EÜ, millega kehtestatakse programm „Kultuur” (2007–2013). Tervitan ja toetan muudatusettepanekuid, mis asendavad nõuandemenetluse komisjoni kohustusega teavitada Euroopa Parlamenti ja liikmesriike viivitamata kõnealuse otsuse rakendamiseks ilma parlamendikomisjoni abita võetud kõikidest meetmetest, et valikuotsuseid saaks kiiremini ja tõhusamalt rakendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest selle eesmärgiks on vähendada otsuse langetamise aega Euroopa rahastamisvahendite andmisel programmi „Kultuur” (2007–2013) raames.

Varasemate aastate kogemus on näidanud, et selle mehhanismi kaudu rahastamisvahendite andmine on üpris aeglane ja Euroopa kultuuriettevõtjatel võivad sel põhjusel tekkida finantsprobleemid.

Arvestades, et kultuuriasutused ja kunstnikud, kes neid rahastamisvahendeid paluvad, on rahaliselt tundlikus olukorras, tervitan ma mis tahes tegevusi, mis on kujundatud Euroopa rahalistele vahenditele juurdepääsu soodustamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Katerina Batzeli raport programmi „Kultuur” (2007–2013) kohta kiirendab protsessi, mille kaudu otsustatakse programmist rahalise toetuse andmine. Selle menetluse tõhusamaks muutmine on kasuks sellistele programmidele nagu „Euroopa kultuuripealinnad”. Sel põhjusel hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. (PL) Härra juhataja, hääletamisele pandud Katerina Batzeli raportid, mis puudutavad programmi „Aktiivsed noored” (2007–2013), programmi „Kultuur” (2007–2013), programmi „Kodanike Euroopa” (2007–2013) ning tegevusprogrammi elukestva õppe valdkonnas, näitavad, et menetlused, mida järgitakse mitmeaastaste programmide vastuvõtmisel kultuuri-, noorte hariduse ja kodanikuaktiivsuse valdkonnas, muudavad nende programmide ettevalmistamise ja elluviimise selgelt raskemaks. Küsimuseks on: kas see tuleneb Euroopa Komisjoni bürokraatlikust toimimise stiilist või arusaamise puudumisest kodanikuaktiivsuse teema tähtsusest?

Bürokraatia ei saa olla kultuurile ja haridusele takistuseks. Siit tulenevalt ka Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni korduvad üleskutsed „kasutada kiiret, tõhusat ja läbipaistvat menetlust, mis siiski säilitaks kontrolli ja teabe saamise õiguse otsustamismenetluse kohta”. Ilma kiirete otsusteta ei ole soovitud mõjud tuntavad. Need asjaolud õigustavad täielikult raporti poolt hääletamist, eriti kuivõrd kultuur selle kõige laiemas tähenduses on rahvaste rikkus ning nende arengu ja püsimajäämise tagatis.

 
  
  

– Raport: Katerina Batzeli (A6-0275/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Hääletasin õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis põhineb kreeklasest parlamendiliikme Katerina Batzeli raportil, mis kiidab esimesel lugemisel kaasotsustamismenetluse alusel heaks ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1719/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust. Tervitan ja toetan muudatusettepanekuid, mis asendavad nõuandemenetluse komisjoni kohustusega teavitada Euroopa Parlamenti ja liikmesriike viivitamata kõnealuse otsuse rakendamiseks ilma parlamendikomisjoni abita võetud kõikidest meetmetest, et valikuotsuseid saaks kiiremini ja tõhusamalt rakendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. (IT) Tänan, härra juhataja, nagu eelmiste raportite puhul, olen ma ka selles raportis veendunud ning hääletan oma kolleegi proua Batzeli tehtud töö poolt.

Programm „Kodanike Euroopa” on olnud viimastel aastatel oluliseks sammuks raske ülesande täitmisel viia Euroopa selle kodanikele lähemale: minevikus on Euroopat peetud liiga tihti kaugeks, bürokraatlikuks üksuseks, mis on selle kodanike igapäevaelust ära lõigatud.

Kuivõrd täna me peame erandina istungit Brüsselis, on meil võimalus saata signaal, mida Euroopa kodanikud väga tervitavad: alustagem kõnelusi Euroopa Parlamendi ühe tegevuskoha üle asukohaga Brüsselis. Meie kodanikud on aina enam sellest igakuisest üleviimisest segaduses, mis hõlmab aina suuremaid korralduslikke jõupingutusi ja kasvavat rahalist koormust. Alustagem sellel teemal tabudevabalt rääkimist.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan ettepanekuid vähendada bürokraatiat otsustamisprotsessis programmi „Kodanike Euroopa” raames. Tõhusam toetuste valimine sõpruslinnadele ning kodanikuühiskonnale parandab ELi suutlikkust julgustada oma kodanikke Euroopa teemadega tegelema. Seda silmas pidades hääletasin ma Katerina Batzeli raporti poolt, mis käsitles programmi „Kodanike Euroopa” (2007–2013) kodanikuaktiivsuse edendamiseks.

 
  
  

– Raport: Katerina Batzeli (A6-0276/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Hääletasin õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis põhineb kreeklasest parlamendiliikme Katerina Batzeli raportil, mis kiidab esimesel lugemisel kaasotsustamismenetluse alusel heaks ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal. Tervitan ja toetan muudatusettepanekuid, mis asendavad nõuandemenetluse komisjoni kohustusega teavitada Euroopa Parlamenti ja liikmesriike viivitamata kõnealuse otsuse rakendamiseks ilma parlamendikomisjoni abita võetud kõikidest meetmetest, et valikuotsuseid saaks kiiremini ja tõhusamalt rakendada.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Elukestva õppe programm aitab rahastada selliseid haridussüsteeme nagu Erasmus. Selliste süsteemide kaudu ei koge inimesed üle Euroopa mitte üksnes Euroopa kultuurilist rikkust, vaid samuti õpivõimaluste paljusust, mida EL pakub. Seetõttu hääletasin ma Katerina Batzeli raporti poolt, mis käsitleb elukestva õppe tegevusprogrammi.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Edasiliikumist segav on julgustada meie endi inimesi ühelt poolt õppima, kuid teiselt poolt käia välja sinise kaardi kavad, kuivõrd ebatüüpilise tööhõive suurendamine ning karmim konkurentsialane surve on juba kindlustanud, et hea põhi- ja täiendkoolitus ei kaitse enam töötuks jäämise eest.

Leidub piisavalt hästi kvalifitseeritud inimesi, kes saavad ettevõtetelt eitavad vastused lihtsalt seetõttu, et ettevõtete eesmärgiks on palgata kõige odavamad doktori- ja magistrikraadi võimalikud omanikud madala staatusega töökohtadele või kes ei soovi pakkuda enam midagi muud peale ebatüüpiliste töölepingute.

Eksisteerib fundamentaalne vajadus käivitada koolitused oskustööjõu puuduse kõrvaldamiseks, mida kasutatakse praeguse olukorra õigustusena. Kui see osutub võimatuks, tuleks anda eelis mudelile, mille alusel kasutatakse hooajalisteks töödeks sisserännanud isikuid. See hoiab ära massilise sisserände vood.

 
  
MPphoto
 
 

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Katerina Batzeli raporti poolt mitmel põhjusel.

On hästi teada, et haridus ja koolitus on Euroopa Liidu üliolulised prioriteedid Lissaboni eesmärkide saavutamiseks. Elukestva õppe programmi eesmärgiks peaks olema paindliku, autonoomse, teadmistel põhineva ühiskonna säilitamine koos kvantitatiivse ja kvalitatiivse majandusliku ja kultuurilise arenguga, mis on kooskõlas tugevama sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamise püüdega. Sel põhjusel peaks elukestev õpe hõlmama kõiki sotsiaalseid tegureid.

Ilmselgelt peaks see nagu iga teine sellise suurusega programm olema selge, sidus, regulaarselt jälgitud ning pärast igat rakendamise etappi hinnatud, et võimaldada kohandusi, eriti seoses meetmete rakendamise prioriteetidega.

Elukestva õppe programmid peaksid samuti keskenduma täiskasvanutele. Asjaolu, et enamikul juhtudel asetatakse rõhk haridusele elu esimeses osas ning hiljem muutuvad üksikisiku teadmised piiratuks, peaks iga kodanikku stimuleerima ja motiveerima elukestva õppe vormis osalema, mis kindlustaks olenemata vanusest potentsiaalse tööhõive tööturul.

See on veelgi olulisem, kui me vaatame vananeva tööjõu ning aktiivse rahvastiku vähenemise statistikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Mihaela Popa (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Täna tegeleb kogu Euroopa igas vanuses kodanike ees olevate mitmete eluliste ja dramaatiliste muutustega.

Lissaboni strateegias käsitletava hariduse ja koolituse tähtsust kasvule ja tööhõivele on tunnustatud ning Euroopa Ülemkogu on korduvalt rõhutanud hariduse ja koolituse rolli seoses Euroopa Liidu pikaajalise konkurentsivõimelisusega.

Täna ei saa me enam ennustada, et inimesed jäävad kogu oma eluks pidama samasse ärivaldkonda või paikkonda. Nende professionaalne areng järgib etteaimamatuid radu ning nad vajavad kohanemiseks laialdasi üldoskusi.

Selleks et valmistada inimesi ette eluks ning ühiskonnas tegutsemiseks, peaksid koolid juhtima nad elukestva õppe suunas, laialdase Euroopa Liidu programmi suunas, milles leitakse, et igas vanuses inimesed on võimelised õppima, jäädes seega elujõulisteks ja aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks.

Sel põhjusel hääletasin ma raporti poolt täie kindlustundega, sest meil on vaja arendada programme, mis on kujundatud nende eesmärkide jaoks, ning ma viitan siin konkreetsemalt hiljuti ELiga ühinenud liikmesriikidele.

 
  
  

– Raport: Jacek Saryusz-Wolski (A6-0306/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Zlotea (PPE-DE), kirjalikult (RO). Partnerlus- ja koostööleping ühelt poolt Euroopa ühenduste ja liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi vahel jõustus 1. juulil 1999, enne Euroopa Liidu laienemist Bulgaaria Vabariigi ja Rumeeniaga. Partnerlus- ja koostöölepingu protokoll koostati, et võimaldada uutel liikmesriikidel (Rumeenial ja Bulgaarial) selle lepinguga liituda.

Leian, et parlamendil peaks olema enam seda tüüpi algatusi, võttes arvesse partnerlused, mis on sõlmitud ka teiste piirkonna riikidega. Seoses olukorraga piirkonnas sel aastal on Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani vahelise partnerluslepingu sõlmimine vajalik, et anda Euroopale võimalus jätkata energiaprojektidega.

Aserbaidžaan vajab Euroopa Liidu erilist tähelepanu, arvestades selle riigi väga tasakaalustatud poliitikaga ning valmisolekuga panustada Euroopa Liidu energiaprojektide saavutamisse.

 
  
  

– Raport: Helmuth Markov (A6-0281/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Pärast 21. mail 2006. aastal Montenegros peetud referendumit riigi iseseisvuse üle, milles enamus (55,4%) hääletas Montenegro iseseisvuse poolt, kuulutas Montenegro parlament 3. juunil 2006 rahvusvahelise õiguse alusel välja Montenegro täieliku iseseisvuse. Serbia tunnustas Montenegro iseseisvust 5. juunil 2006 ning Serbia parlament võttis vastu otsuse, millega määratletakse Serbia ja Montenegro liitriigi õigusjärglasena, mis oli 4. veebruari 2003. aasta põhiseadusliku harta alusel Jugoslaavia Liitvabariigi uueks nimeks. Selle taustal hääletasin ma Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis kiidab nõuandemenetluse raames heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse Montenegro suhtes eraldi kohustus ja vähendatakse proportsionaalselt Serbia kohustust seoses pikaajaliste laenudega, mida ühendus on andnud Serbia ja Montenegro liitriigile (endine Jugoslaavia Liitvabariik).

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Hääletan Helmut Markovi raporti poolt. Usun, et stabiilsuse ja turvalisuse jaoks Euroopas on absoluutselt hädavajalik, et me teeme kõik võimaliku, et aidata nii Serbial kui ka Montenegrol taastuda majanduslikust ja sotsiaalsest murrangust, mis leidis aset Jugoslaavia jagunemisel ning sellele järgnenud katastroofiliste sõdade ajal.

Loodan, et eelkõige on keskmes infrastruktuur ja transport. Kui suudame olla oma püüdlustes mõlema riigi osas realistlikud, siis on see leping hädavajalik ning seda tuleks tugevalt toetada. Minu lootuseks on, et kunagi tulevikus saavad nii Serbia kui ka Montenegro Euroopa Liiduga ühineda.

See leping on esimeseks sammuks teel selle püüdluse suunas.

 
  
  

– Raport: Neil Parish (A6-0311/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Minu suurepärase Briti kaasparlamendiliikme Neil Parishi raporti põhjal hääletasin ma õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis kiidab nõuandemenetluse raames heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse 2007. aasta juuni määrust mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta. Nõukogu 28. juuni 2008. aasta määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta peaks kohustusliku nõudena jõustuma 1. jaanuaril 2009. Selle ettepaneku eesmärgiks on lükata edasi ELi logo kohustuslik kasutamine kuni uue logo kujundamiseni, et aidata vältida tarbijate segadusseajamist lühikese aja jooksul ELi logode vahetamise kaudu ning täiendava rahalise koormuse loomist ettevõtjatele, kes peaksid muutma oma toodete pakendeid ja trükiseid väga lühikese aja jooksul. Seetõttu on tehtud ettepanek lükata ELi logo kohustuslik kasutamine edasi 30. juunini 2010.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Toetan põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta. Ma ei ole lõpuni veendunud, et alati on parem absoluutselt maksimeerida mahepõllumajanduslikku tootmist ning tarbimist. Usun, et teadus on parandanud toiduainete tootmist ning toiduohutust mõningates olulistes valdkondades. Seda uskumust peegeldab minu enda tarbimine. Sellegipoolest on nendel, kes on fundamentalistlikumal arvamusel, õigus kinnitusele, et „mahepõllumajandus” on tõesti mahepõllumajandus ning mitte üksnes silt, mida kasutatakse kõrgema hinna küsimiseks kergeusklikelt ja halvasti informeeritud tarbijatelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Nõudlus mahepõllumajanduslikult toodetud toidu ja teiste toodete järele on kõrge ja see kasvab ning selle nõudluse rahuldamiseks peab tarbijatel olema muidugi võimalik neid tooteid turul eristada. Seetõttu on märgistamine vajalik, et turg saaks selles osas toimida.

Siiski oleme varasemalt hääletanud mahepõllumajanduslike toodete ELi märgistamise vastu, kuivõrd meie veendumuseks on, et turujõud, mis on relvastatud teadlike Euroopa tarbijatega, on võimelised üksi selle ülesande täitmisega hakkama saama. Kui poliitiline reguleerimine on mahepõllumajanduslike toodete märgistamise valdkonnas vajalik, siis peaks seda läbi viidama riiklikul tasandil.

Raporti osas hääletamisel oli aga ainsaks küsimuseks ELi logo kohustusliku kasutamise edasilükkamine mahepõllumajandustoodetel. Hääletasime selle ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin Parishi raporti poolt, mis aktsepteerib komisjoni ettepanekut lükata edasi kohustusliku ELi mahepõllumajandusmärgi kasutamine. Tuleks siiski märkida, et sellise märgise vabatahtlik kasutamine ei ole keelatud ning mis tahes ettevõtmisi, mis on tarbijale kasuks, tuleks julgustada.

 
  
  

– Raport: Philippe Morillon (A6-0315/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Hääletasime raporti poolt, kuivõrd muudatusettepanekud, mille parlament tegi, tähendaksid Euroopa Parlamendi nõusoleku küsimise nõudmist, et sõlmida lepingud. Pooldame ELi kalanduskokkulepete põhjalikku läbivaatamist ning näeme seda esimese positiivse sammuna, mis annab meile suuremad mõju avaldamise võimalused.

Võtame aluseks teaduslikud raportid, mis näitavad, et merede kalavarud on väga tõsiselt ammendunud. Seetõttu me ei näe ELi kalanduskokkuleppeid vahendina vaesuse vastu võitlemiseks ning pikaajaliselt jätkusuutliku arengu julgustamiseks. Sooviksime muuta ELi kalanduspoliitikat nii, et see viiks kalavarude taastamisele. Läbi muudatuste ELi kaubandus- ja abipoliitikas ning erinevates partnerluse vormides, püüdleme samuti jätkusuutliku arengu toetamise suunas riikides, milles kalanduskokkulepped ELiga kujutavad praegu peamist sissetulekuallikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Toetasin Morilloni raportit, mis käsitleb India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepet. Leian, et kalandusega tegelevad rahvad peaksid kontrollima oma kalavarusid, tehes samal ajal rahvusvaheliselt koostööd piirkondlike kalandusorganisatsioonide kaudu.

ELil on huvi India ookeani rannikuala vastu ning sellest tulenevalt peab täitma kohustusi ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel. Ootan siiski päeva, mil Prantsusmaa ning teised ELi riigid omavad nende kalandusalaste huvide üle otsest kontrolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Euroopa Parlament on just andnud oma nõusoleku India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppele, mille allkirjastas Euroopa Ühendus 2006. aastal. Omades La Réunioni tõttu piirkonnas kalandusalaseid huvisid, oli ühendus kohustatud tegema asjaomaste osapooltega koostööd piirkonna kalavarude majandamisel ja kaitsmisel ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel.

See uus piirkondlik kalandusorganisatsioon loob konkreetse institutsionaalse raamistiku alalise teaduskomiteega kui selle nurgakiviga, mille peamiseks ülesandeks on viia läbi teaduslik kalavarude ning kalapüügi mõju hindamine merekeskkonnale, võttes arvesse piirkonna keskkonnaalaseid omadusi. Kokkulepe julgustab samuti koostööd teadusliku uurimise valdkonnas.

Nende teaduslike soovituste alusel on osapooled kindlal seisukohal, et koostada kaitse- ja majandamismeetmed, mis on piirkonna ees seisvate väljakutsetega tegelemiseks kõige sobivamad. Kokkulepe kujutab tõelist sammu edasi kalavarude ja säästva arengu edendamisel.

 
  
  

– Raport: Kyösti Virrankoski (A6-0328/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult (FR). Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis põhineb minu kaasparlamendiliikme Kyösti Virrankoski raportil paranduseelarve nr 5/2008 projekti kohta (esialgne paranduseelarve 5/2008), mis käsitleb traditsiooniliste omavahendite (s.o tollimaksude, põllumajandusmaksude ja suhkrumaksude), käibemaksu ja rahvamajanduse kogutulu arvestusbaasi prognoosi muutmist ning Ühendkuningriigile tehtud tagasimakse eelarves kajastamist ja rahastamist, mis põhjustab muutusi ELi eelarvesse tehtavate omavahendite sissemaksete jaotuses liikmesriikide vahel.

 
  
  

- Raport: Sylvia-Yvonne Kaufmann (A6-0292/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Hääletasin õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis põhineb sakslasest parlamendiliikme Sylvia-Yvonne Kaufmanni raportil, mis kiidab esimesel lugemisel nõuandemenetluse alusel heaks mitme liikmesriigi algatuse tugevdada Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku. Resolutsioon palub esimesena nii nõukogul kui ka komisjonil anda pärast Lissaboni lepingu jõustumist kooskõlas kõnealuse lepinguga prioriteet mis tahes tulevastele ettepanekutele algatuse teksti muutmiseks, kasutades kiirmenetlust. Toetan andmekaitse osa tugevdamist ning asjaolu, et õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktid peavad andma Eurojusti riikidest liikmetele teatud informatsiooni. Eriti tervitan viidet tulevasele raamotsusele kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen, Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. (FR) Lõpuks soovib Brüssel tuua akna kaudu sisse selle, mille prantslased, hollandlased ja iirlased 2005. ja 2008. aasta juuni referendumitel uksest välja viskasid: Euroopa Prokuratuuri loomise.

Kiusatus näib meie Euroopat pooldava võluri õpilastele liiga suur. Selleks et viia sunniviisiliselt ühenduse pädevuse alla kõik õiguse, julgeoleku ja sisserände küsimused, on vaja Euroopa rahvaste mis tahes vastuväited, tagasilükkamised ja õiguspärane vastuseis mis tahes hinnaga ületada ning tähelepanuta jätta.

Euroopa eksib räigelt. Nõutava liikmesriikidevahelise koostöö tulemuseks justiits-, politsei ja isegi kriminaalasjades ei tohi olla nende allutamine riigiülesele õiguskorrale, mis on loodud vaatamata kõigile erinevustele, mis eksisteerivad liikmesriikide õigussüsteemide ja traditsioonide vahel.

Lükkame selle riigiülese õiguskorra tagasi, mis läheks vastuollu meile oluliste peamiste põhimõtete ja väärtustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletan Kaufmanni raporti poolt Euroopa õigusalase koostöö kohta. Nõustun selle sisu ja eesmärkidega, milleks on tugevdada olemasolevaid struktuure ja ühendada nende tegevusi. Viimaste aastate märkimisväärsed muudatused seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades on teinud vajalikuks võtta kasutusele ja tugevdada struktuure, mis on võimelised andma abi ja koordineerima Euroopa tasandil.

Hoolimata asjaolust, et vastastikuse tunnustamise põhimõtet on asutud ellu viima, esineb endiselt palju praktilisi raskusi ning suurenev arv äärmiselt keerulisi riikidevahelisi juhtumeid, kus abi ja toetuse andmine pädevatele riiklikele ametiasutustele on muutumas aina vajalikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Olen täielikult vastu usku, seksuaalsust, poliitilisi hoiakuid jne käsitleva informatsiooni kui asjakohase informatsiooni ametiasutustevahelisele üksteisele saatmisele, kuid selles raportis mainitakse seda üksnes seoses täiendavate tagatiste andmisega ning katsega tugevdada olemasolevaid õigusakte. Seetõttu hääletan ma selle raporti poolt.

 
  
  

– Raport: Armando França (A6-0285/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Hääletasin õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis põhineb portugallasest parlamendiliikme Armando França raportil, mis toetab mitme liikmesriigi (Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi) algatust, et muuta mitmeid raamotsuseid (raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse kohta, raamotsus 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, raamotsus 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta ning raamotsus 2008/…/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes), eesmärgiga muuta tagaseljaotsuste täitmine võimalikuks. Toetan ettepanekut, mis käsitleb mitmeid menetluslikke tagatisi, et tugevdada isikute õigusi, kelle suhtes tagaseljaotsused langetatakse, ning jõupingutusi, et kaotada erinevad lähenemisviisid selliste otsuste mittetunnustamise alustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Hääletasin Armando França raporti poolt, milles käsitletakse kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist, sest ma usun, et on oluline luua ühtsed eeskirjad tagaseljaotsuste vastastikuse tunnustamise kohta.

Õnnitlen raportööri raportis esitatud ettepanekute puhul, mida ma pean ülioluliseks, et ühtlustada menetluslikud tagatised kõigis liikmesriikides ning tugevdada põhiõiguste, näiteks õigus kaitsele ja kohtupidamisele, kaitset.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Toetan kõnealust raportit vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes. Olen arvamusel, et kuritegudes süüdi mõistetutel ei tohiks olla võimalust peituda Euroopa Liidu kohtusüsteemi puuduste taha. Igaüht, kes on ühes liikmesriigis süüdi mõistetud, tuleks lugeda süüdi olevaks kogu Euroopa Liidus. Kui me kahtleme mis tahes liidu liikmesriigi kohtu sõltumatuses ja aususes, tuleks selle riigi liikmelisus peatada. Täpselt samuti nagu me ei tee vahet kurjategijate vahel Manchesteris või Londonis, ei tohiks me teha vahet, kui tegemist on Madridi või Lissaboni kurjategijatega.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. (NL) Hääletasin França raporti vastu, mis käsitleb vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, sest raporti eesmärgiks on ühtlustada kriminaalõigus Euroopa tasandil.

Usun, et kriminaalõigus on liikmesriigi vastutusalas ning mitte ELi omas. Seetõttu ei tohiks kriminaalõigust ühtlustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. (NL) Hääletasin França raporti vastu, mis käsitleb vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, sest raporti eesmärgiks on ühtlustada kriminaalõigus Euroopa tasandil. Arvan, et kriminaalõigus on liikmesriigi vastutusalas, mitte ELi omas. Muidugi pooldan ma seda, et kostjal oleks kohane esindus, kuid ühtlustamiseks puudub vajadus.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. –? (RO) Vastastikuse tunnustamise põhimõte on õigusalase koostöö alus Euroopa tasandil ning mis tahes kõnealust põhimõtet jõustavate õigusaktide selgitamine on teretulnud.

Täna heaks kiidetud otsus on õigeaegne. Sellegipoolest sooviksin juhtida tähelepanu teisele probleemile, nimelt viisile, kuidas mõned liikmesriigid rakendavad olulisi õigusakte, nagu näiteks Euroopa vahistamismäärust.

2007. aasta jaanuaris andsid Rumeenia ametivõimud välja Euroopa vahistamismääruse Tšehhi kodaniku František Příplata nimel, kes oli mõistetud kaheksaks aastaks vangi raskele kuriteole õhutamise eest 2000. aastal aset leidnud Rumeenia ametiühingu juhi palgamõrva asjas. Ometi Tšehhi Vabariik, kelle territooriumil mõrvar asub, jõustab üleandmiskorda üksnes kuritegude puhul, mis on pandud toime alates 1. novembrist 2004.

Järelikult kaheksa aastat pärast seda, kui kuritegu toime pandi, ei ole süüdimõistetud isikut endiselt välja antud ning kohtuotsuse täideviimist ei ole alustatud.

Usun, et liikmesriigid, kes mõistavad, kuidas selle küsimuse puhul õigusalase koostöö õigusakte jõustada, peaksid tõsiselt kaaluma selliste reservide hoidmise võimalust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Armando França raporti poolt, mis käsitleb vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes ning raamotsust 2008./.../JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise ja jõustamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil.

Esineb üha enam juhtumeid, kus ohtlikud kurjategijad kasutavad liikumisvabadust ning Euroopa Liidus piiride kaotamist ära selleks, et hoiduda kohtumõistmisest.

Toetan seda raportit tingimusteta, sest see kindlustab ühtse õigusliku reguleerimise tagaseljaotsuste valdkonnas, mis on äärmiselt vajalik reguleerimine, et hoiduda kohtusüsteemi võimalikust takistamisest nende poolt, kes põgenevad kohtumõistmise eest teise Euroopa Liidu riiki.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Parlamendi muudatusettepanekud keskenduvad üksikisikute suurendatud kaitsele ja püüavad seega parandada olemasolevat reguleerivat raamistikku. Seetõttu hääletan ma poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Toetan täielikult algatust muuta õigusnorme, mis reguleerivad kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist.

Tuleb teha kõik jõupingutused, et muuta liikmesriikidevaheline koostöö nii tõhusaks kui võimalik. Samal ajal peame püüdlema selle poole, et kindlustada täielik kinnipidamine kõigist kodanikuõigustest, sealhulgas põhiõigusest kaitsele kriminaalmenetluses.

Minu arvates väljapakutud muudatusettepanekud mitte ainult ei aita oluliselt kaasa kohtutevahelisele tööle, vaid eelkõige aitavad tugevdada kodanikuõigusi seoses õigusemõistmisega kogu Euroopa Liidus, eriti õigust kaitsele ning õigust taotleda kohtuasja uuesti läbivaatamist.

 
  
  

– Raport: Ioannis Gklavakis (A6-0286/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) See omaalgatuslik raport toob esile kalanduse ja akvakultuuri seoses Euroopa rannikualade integreeritud majandamisega.

Ökoloogiliselt säästlik akvakultuuri ja kalavarude majandamine on loomulikult oluline, et kaitsta keskkonda, milles me elame. Kahjuks eirab raport probleeme, mis ELi kalandussektoriga kaasnevad. Seetõttu oleme otsustanud hääletamisest hoiduda. Kalalaevastike liigse tootmisvõimsuse tulemuseks ELis on liiga suured väljapüügid. See ähvardab mere ökosüsteemi ning söödavate kalade varusid.

Sooviksime näha kalalaevade olulist vähendamist ning kalapüügikvoote, mis põhinevad bioloogiliselt ohututel ja teaduslikel alustel. Muidugi peab sektori ümberkorraldamisest mõjutatud töötajatele pakkuma tööturukoolitusi ning mõistlikku rahalist toetust, et nad oleksid võimelised võtma vastu tööd teistes majandusvaldkondades, kus tööjõudu vajatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE), kirjalikult. (PT) Hääletasin oma kaasparlamendiliikme Gklavakise raporti poolt, mis käsitleb kalandust ja akvakultuuri seoses Euroopa rannikualade integreeritud majandamisega, ning ma õnnitlen teda selle kvaliteedi puhul. Teen seda, kuna raport rõhutab nende tegevuste majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust rannikualadele ning kutsub üles andma neile abi rannikualade integreeritud majandamise raamistikus. Samuti on sel põhjusel hädavajalik, et äärepoolsete piirkondade riiklikud ja piirkondlikud valitsused valmistaksid ette integreeritud rannikualade integreeritud majandamise strateegiad, et tagada nende rannikualade tasakaalustatud areng.

Samuti toetan tugevalt raportööri ettepanekut kasutada Euroopa Kalandusfondi pikaajaliselt rannikualade integreeritud majandamise raames ettenähtud meetmete rahastamiseks, kuna kõnealuse fondiga toetatakse meetmeid, mis toetavad püügipiirkondade säästvat arengut erinevaid valdkondi ja tasandeid hõlmava lähenemisviisi kaudu kõigile kõnealustes piirkondades aset leidvatele merendusega seotud tegevustele.

Lõpetuseks on oluline rõhutada, et regionaalplaneerimine on seni keskendunud maismaategevustele ning selle käigus ei ole arvesse võetud rannikualade arengu mõju teatud merega seotud tegevustele. See on halvendanud mereelupaikade seisundit, mis on põhjuseks, miks see lähenemisviis on ülioluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Gklavakise raport märgib õigesti kalapüügi olulisust rannikualade kogukondadele ning kultuuritraditsioonide säilitamisele. Liiga tihti näib, et see väga inimlik kalatööstuse aspekt jäetakse ühise kalanduspoliitika raames arvestamata. Raportis märgitakse õigesti, et ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi asutustel on vaja teha koostööd rannikualade majandamise küsimustes, ning leian, et selles osas peavad rannikuala piirkonnad ja riigid võtma juhtrolli ja EL peab käituma abistajana.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastiano (Nello) Musumeci (UEN), kirjalikult. (IT) Kalandus ja akvakultuur on kaks peamist tegevust, mis on Euroopa Liidu rannikupiirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu aluseks. Seetõttu on vaja majandada neid selliselt, et kindlustada kalavarude jätkusuutlik kasutamine, samal ajal rahuldades nõudluse kalatoodete järele.

Selleks peavad ELi riigid rakendama mitmeid meetmeid, mille eesmärgiks on kaitsta rannikualasid ning edendada puhast merekeskkonda. Arvestades paljude rannikualade protsesside piiriülese iseloomuga, on vajalik koostöö liikmesriikide vahel ning nende ja naabruses asuvate kolmandate riikide vahel.

Üks sellistest meetmetest puudutab elamumajanduse arendamise planeerimist turismi otstarbel. Paljude piirkondade jaoks on turismitööstus kohaliku SKT oluliseks osaks. Siiski arvan, et peaksime toetama ökoturismi ehk turismi vormi, mis oleks kooskõlas maakoha ja keskkonnakaitse poliitikaga.

Samuti esineb koordineerimise vajadus seoses tööstusliku tegevusega: mõelge vaid tõhusa ühise reovee majandamise poliitika tähtsusele, et kindlustada olulise majandustegevuse kooskõla merekeskkonna säilitamise vajaduse ja kohustusega.

Rannalähedane väikesemahuline kalapüük on väga oluline sissetulekuallikas tuhandetele peredele ning hoiab elus sajanditevanuse traditsiooni, mida minu arvates peaks Euroopa toetama ja alles hoidma.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Hääletan Gklavakise raporti poolt, mis rõhutab vajadust Euroopa rannikuala strateegia järele, pidades silmas säästlikku arengut.

Integreeritud rannikuala majandamise strateegia saab anda tegelikkuses sobiva raamistiku nende alade säästlikuks kasutamiseks ning seal elluviidavatele tegevustele. Toetan täielikult raportööri seisukohta, kui ta ütleb, et esineb vajadus pikaajaliseks planeerimiseks, mis hõlmaks kõik asjaomased sektorid.

Kiidan selle vaate heaks ning sooviksin samuti rõhutada, et see võiks olla aluseks suuremale sektorile keskendumisele, ning ma kutsun komisjoni üles rakendama selles valdkonnas tähendusrikast poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. − Hoidusin hääletamast, sest toetan säästlikku kalandust kõikjal ning toetan Iirimaa kogukondi ja kalureid. Ühine kalanduspoliitika, kuigi keskendudes mõlemale eesmärgile, on juhindunud vastupidisest: merekeskkonna hävitamine, kalavarude vähendamine ja merekeskkonna vaesemaks muutmine.

 
  
  

– Raport: Mihael Brejc (A6-0208/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Minu suurepärase sloveenist kaasparlamendiliikme Mihael Brejci raporti põhjal hääletasin ma õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis kiidab esimesel lugemisel kaasotsustamismenetluse raames heaks ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 562/2006 viisainfosüsteemi (VIS) kasutamise osas Schengeni piirieeskirjade raames. Pidades silmas ootuseid, mida Euroopa kodanikud seoses sisejulgeolekuga omavad, toetan ma Schengeni piirieeskirjadele tehtud muudatusettepanekuid täielikult, et tagada viisainfosüsteemi tõhus kasutamine meie välispiiridel. Selle ettepaneku eesmärgiks on sätestada ühised eeskirjad viisainfosüsteemi kohustuslikul kasutamisel (st tähendab süstemaatiline otsing, mis kasutab viisa kleebise numbrit koos sõrmejälgede kontrolliga) välispiiridel ning seejuures jätkata Euroopa Liidus integreeritud piiride haldamise süsteemi arendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen, Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. (FR) Hoolimata soovist hoobelda vastupidisega, ei ole Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal edasiminekut saavutanud. Vastupidi, alates ajast, mil haletsusväärset Schengeni lepingut esmakordselt rakendati, on sisepiirikontrollide kaotamine viinud organiseeritud kuritegevuse ning kõigi kauplemise vormide plahvatusliku kasvuni.

Euroopa Liit, mis on turvalisuse valdkonnas tõeline võluri õpilane, on kehtestanud meetoditega, mis kujutavad riikide ja nende rahvaste julgeolekule liiga tihti ohtu, ebaturvalisuse ala, kus vabadused ja õigus puuduvad.

Schengeni piirieeskirjad ei aita, sest Schengeni lepingu enda alused on ebapiisavad ja vastuvõetamatud.

Ühine turvalisus saab olema valdav üksnes juhul, kui iga riik saab tagasi täieliku suveräänsuse oma piiride haldamise üle ning oma rändepoliitika korraldamisel. Absurdsuse tipp saavutatakse, kui see hõlmab veelgi enamate kohustuste ülekandmist juba halvatud liidule.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. (DE) Hääletasin Mihael Brejci raporti poolt, mis käsitleb viisainfosüsteemi kasutamist Schengeni piirieeskirjade raames.

Ühiseeskirju, mida kohaldatakse Schengeni ala välispiiridel, on vaja muuta ning viisainfosüsteemi kasutamine tuleb muuta tõhusamaks ja ühtsemaks. Neid asju on vaja teha väga arukalt ja hoolikalt, kuivõrd andmekaitse ja inimõigused on alati ülimad ning neid tuleb austada.

Kõikide isikute sõrmejälgede kontrollimine piiridel koos viisainfosüsteemi abiga toob kaasa ebavajalikult pikad järjekorrad ning pikad viivitused piiriületuspunktides isegi inimestele, kellel pole viisat vaja.

Raport teeb ettepaneku infosüsteemi üksnes pisteliseks kontrolliks. Piiril teenistuses olevad ametnikud jätkavad kontrollimist selles osas, kas sisenevad reisijad vastavad kõigile ELi sisenemise nõuetele, kuid nad võivad samuti ise otsustada, kas teostada otsing ka viisainfosüsteemis. Selline lähenemisviis tagab endiselt kõrgetasemelise turvalisuse, kuid kindlustab, et inimesi ei panda piiriületuspunktides ootama kauem kui on hädavajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult (DE). Viisainfosüsteemi (VIS) tugevdamine on kahtlemata hea viis, et muuta võltsingute vastane võitlus lihtsamaks ning – eeldusel, et andmekaitse on tagatud – tuleb seda tervitada. Sellegipoolest, kui sõrmejälgede ja näo skaneeringute kogumine on Schengeni viisa väljastamiseks tulevikus vajalik, viib see üpris märkimisväärsete murranguteni asjaomastes saatkondades. Arutelu käigus Saksamaal on arvatud, et mõnes saatkonnas pole ei personali ega vahendeid selle muutusega hakkama saamiseks. Võimalik andmete salvestamise teenuse tellimine välisettevõtetelt, mida arutati samuti, loob tõsise põhjuse mureks ning see võib rajada tee tuleviku viisaskandaalidele.

VISil on positiivseid aspekte, kuid üle-üldiselt ei ole seda kohaselt läbi mõeldud, mis on põhjuseks, miks ma ei saanud hääletada selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Hääletan Brejci raporti poolt. Teatud perioodidel on meie piirid ummistatud inimestega, kes soovivad siseneda Schengeni alale.

Ettepanek esitleb tavalise kontrollisüsteemi lõdvendamist, kuid samuti on selle eesmärgiks kaitsta reisijaid ning säästa neid mitmetunnisest ootamisest piiridel, et vastata kõnealustele kontrollidele. Erand peaks siiski jääma täpselt selliseks ning mitte muutuma üldiseks reegliks ning ma nõustun, et erandi kohaldamise ajalist kestust ning sagedust tuleks piirata nii palju kui võimalik. Kokkuvõttes tervitan ma seoses sellega konkreetsete tingimuste kehtestamist, mis reguleerivad erandi kohaldamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult (PL). Hääletan selle raporti poolt, et muuta määrust (EÜ) nr 562/2006 viisainfosüsteemi (VIS) kasutamise osas Schengeni piirieeskirjade raames.

Leian, et on ebavajalik ja liialt aeganõudev viia läbi kontroll viisat omavate kolmandate riikide kodanike puhul iga kord, kui nad piiri ületavad. See põhjustab piiriületuspunktides ülemääraselt pika ooteaja.

Piirikontrollide sageduse vähendamine ei mõjuta minu arvates ELi julgeoleku taset. Seetõttu leian, et teenistuses oleva piirivalvuri poolt läbiviidavate kontrollide piiramine pisteliste viisainfosüsteemi kontrollideni on õige lahendus.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Zlotea (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin täna Brejci raporti poolt, sest välispiiride kontrolli tõhususe jaoks on viisainfosüsteemi kasutamine olulise olulisusega. Viisainfosüsteemi peaksid piiripolitsei ametnikud kasutama süstemaatiliselt iga viisat omava isiku puhul, et tagada piiride turvalisus.

Schengeni ala laienemine on kõrvaldanud Euroopa Liidus takistused. Kolmandate riikide kodanikke kontrollitakse ELi sisenemisel endiselt vaid korra. 50% ebaseaduslikest sisserändajatest siseneb ELi seaduslikult, kuid nad ületavad lubatud viibimisaja, sest viisakontrollisüsteem puudub.

Tahame, et Euroopa oleks turvalisem ning samal ajal oleks külalislahke nende suhtes, kes saabuvad turismi või äritegevuse eesmärgil. Täna Euroopa Parlamendis hääletusel olnud muudatusettepanek on ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike, kes ei vaja viisat, kasuks, kuna sel viisil vähendatakse oluliselt ummikuid piiriületuspunktides.

 
  
  

– Raport: Renate Weber (A6-0293/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Rumeenlasest parlamendiliikme Renate Weberi raporti põhjal hääletasin ma Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis toetab mitmete liikmesriikide (Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsusmaa Vabariik, Itaalia Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik ja Rootsi Kuningriik) algatust tugevdada Eurojusti. Toetan ettepanekut seoses andmekaitse taseme tugevdamisega ning asjaolu, et Euroopa Parlament peab saama enam teavet, nii et tal on Eurojusti õigusi, ülesandeid ja kohustusi parem jälgida – asutuse, mis loodi 2002. aastal juriidilisest isikust Euroopa Liidu organina, mille rolliks on edendada ja parandada koordineerimist ja koostööd liikmesriikide pädevate kohtuasutuste vahel. Eurojusti kogemusest on saanud selgeks, et selle halduslikku tõhusust on vaja parandada, kindlustades, et selle riikidest liikmed omavad samaväärset staatust. Samuti toetan ma selle hädaolukordade koordineerimisüksust, siseriiklikke koordineerimissüsteeme, partnerlusi teiste ühenduse turvalisuse ja kaitse ametitega (Europol, Frontex, OLAF) ning Eurojustile võimaluse andmist lähetada kolmandatesse riikidesse sidekohtunikke.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Tervitan Lamberti raporti vastuvõtmist Dublini süsteemi hindamisaruande kohta. Raport meenutab õigesti, et üleüldiselt on Dublini süsteemi eesmärgid suurel määral saavutatud, kuid täpsete andmete puudumise tõttu ei ole veel olnud võimalik hinnata süsteemi maksumust. Mõningad mured säilivad seoses süsteemi praktilise kohaldamise ja tõhususega.

Raport avab arutelu tuleviku Euroopa ühise varjupaigapoliitika üle, mis käivitati 2007. aasta rohelise raamatu avaldamisega.

Raportis juhitakse tähelepanu sellele, et järgmiseid süsteemi aspekte tuleks selgitada või muuta: tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse aluspõhimõtte järgimine; varjupaigataotlejad peavad saama kogu kasuliku teabe Dublini süsteemi kohta neile arusaadavas keeles ja neil peab kogu menetluse vältel olema juurdepääs õigusabile; neil peab muu hulgas olema peatava toimega edasikaebamise õigus igasuguse üleandmisotsuse puhul; alaealiste vanuse määramise kriteeriumid tuleb ühtlustada; tuleb luua mehhanismid, mille abil peatada üleandmine riikidele, kus varjupaigataotlejate õigusi ilmselgelt ei järgita.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Kasutades Eurojusti tegevussuutlikkuse tugevdamise ettekäänet võitluses erinevate kuriteovormide vastu, on selle ettepaneku peamiseks eesmärgiks olla meelepärane politsei toetajatele seoses poliitilise korrektsuse kinnismõttega.

Vähe varjatud eesmärgiks on jälgida karistuse ähvarduse all kõiki märkuseid, olgu need siis koosolekutel tehtud kirjalikult või suuliselt. Erinevad kõnelejad selles täiskogus on juba kutsunud üles võtma vastu raamdirektiivi, et mõista kriminaalõiguse rikkumistena hukka väidetavad rassismi ja ksenofoobiaga seotud teod, eesmärgiga kindlustada sellise direktiivi kiire ülevõtmine riiklikku õigusesse, et luua üks Euroopa Prokuratuur – ELi uus poliitilise korrektsuse kants.

Kahetsusväärselt, mida enam Euroopa Parlament – institutsioon, mis väidab end olevat demokraatia tempel – otsuste langetamise õigust omandab, seda enam põhiõiguseid – eriti uurimise, mõtte- ja sõnavabadust – piiratakse. Tegelikkuses on see totalitaarne Euroopa märksa ohtlikum kui koletised, mille vastu see väidab end võitlevat. Võttes vastu survet avaldava Euroopa kriminaalõiguse, on Euroopa globaliseerumise ja sisserände ideoloogia pooldajate peamiseks eesmärgiks vabastada end tülikatest vastastest.

Me ei aktsepteeri seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – Nõukogu ettepanek ja sellega seotud raport, mis käsitleb Eurojusti määruse muutmist, annab sellele survet avaldavale ELi mehhanismile veelgi enam võimu.

Eurojusti pädevusi laiendatakse peaaegu kõigile kriminaalasjade valdkondadele ning selle sekkumise volitusi riiklike kohtuasutuste tegevusse on tugevdatud. Teabe ja isikuandmete (sealhulgas DNA andmete) üleandmine liikmesriigilt Eurojustile muutub kohustuslikuks ning luuakse riiklike Eurojusti assotsiatsioonide võrgustik. Eurojusti seosed teiste ELi (Euroopa õigusalane koostöövõrgustik, Frontex) ja kolmandate riikide survet avaldavate mehhanismidega on tihedam. Eurojusti tugevdamine toetab Europoli ja suurendab üleüldiselt toimikute hulka, mida ELi töötajate ja välismaalaste kohta peetakse. Sellele aitab kaasa Schengeni ja viisainfosüsteemi jälgimissüsteemi uuendamine ning Prümi lepingu lisamine ühenduse õigusesse. Terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse alaste vabanduste taga peitub katse kaitsta kapitali rahva suurenenud reaktsiooni vastu, mida põhjustavad ELi poliitika ja liikmesriikide valitsused. Survet avaldavate mehhanismide kasutamise pidurdamatu suurenemine riiklikul ja ELi tasandil paljastab ELi tagurliku iseloomu ning enam kui kunagi varem kannustab rahvast vastuseisule ja selle imperialistliku struktuuri kukutamisele.

 
  
  

– Raport: Jean Lambert (A6-0287/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Malta saared asuvad ELi lõunapiiril. Asudes Vahemere keskosas, saabub sinna ebaproportsionaalne hulk ebaseaduslikke sisserändajaid. Enamus esitab taotluse varjupaiga saamiseks.

Frontex – mida valitsuse esindajad tervitasid kui lahendust ebaseaduslike sisserändajate arvu piiramiseks – on osutunud täielikuks läbikukkumiseks.

Oleme palunud koormuse jagamist vähese või ilma igasuguse vastuseta. Nüüd, mil see seadusandlik kogu on jõudnud oma ametiaja viimasesse aastasse, teeme ettepaneku koormuse jagamise mehhanismide vastuvõtmiseks. Lõpuks ometi tunnustame vajadust „leevendada teatavatele liikmesriikidele, eelkõige ELi välispiiril asuvatele liikmesriikidele, langeda võivat ülemäärast koormust, kuid mis Dublini süsteemi ei sobitu”.

Asjaolu, et oleme tunnustanud vajadust kaaluda muude kui finantsmehhanismide kehtestamist, et parandada kõnealuse süsteemi kohaldamise kahjulikke tagajärgi väiksemate liikmesriikide jaoks Euroopa Liidu välispiiridel, on ülimalt teretulnud, kuivõrd see viitab kõiges peale nime Maltale.

Seoses selle küsimusega ei ole EL toiminud solidaarsuse vaimus. On aeg lõpetada retoorika ning asuda tegutsema.

EL peab mõistma, et selle väiksemad riigid ei saa võtta vastu tohutu suurt pelgu- ja varjupaika otsivate sisserändajate hulka.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Briti parlamendiliikme Jean Lamberti raporti poolt, mis käsitleb Dublini süsteemi, ning ma kiidan heaks minu sõbra Patrick Gauberti tehtud töö, kes oli fraktsiooni PPE-DE raportöör. Dublini süsteemi eesmärk on kindlaks määrata liikmesriik, kes vastutab varjupaigataotluse, mis esitati ühe ELi liikmesriigi territooriumil või Norras või Islandil, läbivaatamise eest. Kuigi üldistatult on Dublini süsteemi eesmärgid, konkreetsemalt selge ja rakendatava mehhanismi loomine, millega määrata kindlaks liikmesriik, kes vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest, suures osas saavutatud, on säilinud probleemid seoses süsteemi tõhususega ning selle kohaldamisega praktikas, aga ka selle maksumusega, mida pole hinnatud. Kõik see näitab kiireloomulist vajadust Euroopa sisserände- ja varjupaigapoliitika järele ning ma tervitan praeguse ametis oleva eesistuja, minu sõbra Brice Hortefeux’ – kes on Prantsusmaa sisserände-, integratsiooni-, rahvusliku identiteedi ja vastastikku toetava arengu minister ja kes juhtis Euroopa ministrite konverentsi varjupaigaõiguse kohta 8. ja 9. septembril 2008 Pariisis – tehtud tööd seoses vastutusega selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE-DE), kirjalikult. (CS) Hääletasin raporti vastu, mis käsitleb Dublini süsteemi hindamisaruannet, sest usun, et see ei parandaks süsteemi, vaid vastupidiselt looks takistuse selle tõhusale toimimisele.

Konkreetsemalt pean ma hädavajalikuks hoiatada automaatselt peatava toimega edasikaebamise õiguse andmise eest varjupaigataotlejatele, mille kohaselt võivad nad kaevata edasi otsuse, mille alusel määratakse vastutavaks teine liikmesriik. Lisaks väga rangele hoiakule kinnipidamiskeskuste kasutamise osas varjupaigataotlejate üleviimisel liikmesriiki, mis on pädev hindama nende varjupaigataotlusi, ei aita see kaasa süsteemi tõhususe parandamisele, vaid vastupidiselt seab selle küsimuse alla ning muudab selle ebaselgeks.

Raport kaldub seega tegelikkuses eemaldama või vähemalt nõrgendama vahendeid, millega liikmesriigid saavad kindlustada, et nende otsused on Dublini süsteemi raames jõustatavad, ning seda ei tohiks heaks kiita. See on vale, sest ebaselge humanitaaraspekti tulemuseks varjupaigataotluste hindamisel ei tohi olla see, et liikmesriikide otsused jäävad üksnes otsusteks paberil, juhul kui taotleja keeldub koostööd tegemast.

Samuti ei saa ma liituda üleskutsega võtta kasutusele Euroopa koormuse jagamise mehhanismid, sest olen arvamusel, et olemasolevad mehhanismid rahaliseks hüvitamiseks liikmesriikidele, kes saavad enim varjupaigataotlusi, on piisavad ning puudub põhjus sekkuda edasise reguleerimise kaudu liikmesriikide suveräänsusesse varjupaiga valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen, Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. (FR) Mõningase irooniaga märgime, et esimest korda kirjeldab Euroopa Parlamendi raport sisserändajate massiivset sissevoolu ELi liikmesriiki koormusena.

Kas sisseränne ei peaks olema pigem võimalus, mis on kõigile Euroopa rahvastele kasulik?

Ärgu olgu selles mingit kahtlust: kohustuse võtta vastu varjupaigataotlejad absurdsust ning ranget kooskõla tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega ei seata küsimuse alla. Raport toob esile üksnes Dublini süsteemi puudujäägid seoses kindlaksmääramisega, milline liikmesriik on vastutav varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Arvestades aina suurenevaid sisserändevooge riikidesse, mis paiknevad suures osas ELi lõunapoolses äärepoolses piirkonnas, on see enesestmõistetav.

Taas pakub raport välja eksitava lahenduse tehnilistele ja inimlikele probleemidele, mis on seotud sisserändevoogudega. Ühise varjupaigasüsteemi loomine, mis on pidevalt laienevas poorsete piiridega ELis määratud ette olema ebatõhus, ei ole see, mida on vaja. Hoopis vastupidiselt peaks liikmesriikidele andma õiguse ise otsustada rände- ning nende piiride haldamise küsimuste üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult.(EL) Dublini süsteem on praktikas osutunud mehhanismiks, mis propageerib ELi üleüldist pagulastevastast poliitikat. Selles raportis välja toodud erinevad ebaõigluse aspektid seoses kohaldamisega kinnitavad ELi tagurlikku iseloomu.

Selle asemel et hoolitseda varjupaigataotlejate eest ja austada nende õigusi, on EL, mis kannab märkimisväärset osa vastutusest sadade tuhandete pagulaste tekitamise eest (ebapopulaarsete kordade toetamise ja sisemiste võimuvõitluste õhutamise, sõdade ja imperialistliku sekkumise kaudu), viimastel aastatel oma positsiooni nende suhtes järjepidevalt karmistanud.

Üheks selle aspektiks on vastuvõetamatu varjupaigataotlejate edasi- ja tagasisuunamine ühest ELi riigist teise. See on Dublini määruse alusel sanktsioneeritud, kuid see muudeti reaalsuseks Frontexi loomise kaudu, mille eesmärk on pagulased ELi piiridelt tagasi saata, ning hiljutise direktiivi kaudu, mille alusel võib pagulasi kuni 18 kuud kinni pidada, ja Eurodaci süsteemi muudel eesmärkidel kasutamise kaudu, nagu näiteks pagulaste kohta toimikute koostamine, ning üleüldiselt ebainimliku kohtlemise kaudu.

Seetõttu on selge, et meil on vaja kõvasti võidelda, et see määrus ning ELi pagulaste vastane poliitika üldiselt tühistada. Peame austama varjupaigataotlejate õigust põgeneda ükskõik millisesse riiki, mida nad peavad kõige sobilikumaks, ning kindlustama, et liikmesriigid käituvad kooskõlas 1951. aasta Genfi konventsiooniga.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Usume, et raport sisaldab positiivseid punkte seoses varjupaigataotlejate olukorra hindamisega Dublini süsteemi raames allakirjutanud liikmesriikides.

Muude aspektide hulgas:

– toetame selle hukkamõistu seoses varjupaigataotlejate üleandmisega liikmesriikidele, kus ei tagata nende taotluste põhjalikku ja õiglast läbivaatamist, hukkamõistu seoses perekonnaliikme piirava määratlusega ning asjaoluga, et juurdepääsu laiendamine EURODACi andmebaasile sisaldab riski, et informatsioon võib jõuda kolmandate riikideni;

– samuti toetame ettepanekuid, mis kindlustavad, et varjupaigataotlejatel on peatava toimega edasikaebamise õigus igasuguse üleandmisotsuse puhul teisele liikmesriigile, mis kindlustab tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte ja põhimõtte, et taotluse läbivaatamist ei tohi kunagi katkestada menetluslikel põhjustel, ning mis kindlustab perekonna taasühinemise ning lapse huvide esikohale seadmise põhimõtte (vanuse hindamine, mittekinnipidamine, perekonnaliikme määratlemine jne).

Siiski me ei nõustu selles sisalduva ELi tasandil kehtivate vahendite liigitamise ja aktsepteerimisega ning selle toetusega ühenduse tasandil varjupaigapoliitika loomisele, föderalistlikule lähenemisviisile, mis on meie uskumuse kohaselt praegu varjupaigataotlejaid mõjutavate tagasilöökide põhjuseks ELi tasandil.

Seeläbi meie hoidumine hääletamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Hedh (PSE), kirjalikult. (SV) Hääletasin Jean Lamberti omaalgatusliku raporti (A6-0287/2008) poolt, mis käsitleb Dublini süsteemi, kuigi selles sisaldub arvamusi, millega ma ei nõustu. Põhjus, miks ma hääletasin poolt, peitub selles, et jagan tugevat kriitikat, mis raportis sisaldub viisi kohta, kuidas praegused ELi eeskirjad kahjustavad varjupaigataotlejate õigusi, näiteks andes varjupaigataotlejad üle liikmesriikidele, kes ei ole võimelised tagama varjupaigataotlejate igakülgse ja õiglase kohtlemise. Siiski olen vastu ELi varjupaigapoliitika täielikule ühtlustamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin oma kolleegi Lamberti raporti poolt, mis käsitleb Dublini süsteemi hindamisaruannet. Eriti sooviksin tuua esile osad, mis rõhutavad, et lastega seotud otsustes peavad lapse parimad huvid olema alati ülima tähtsusega.

Minu kodumaal Šotimaal on häbiväärne olukord Dungaveli kinnipidamiskeskuses, kus varjupaigataotlejate lapsed on tegelikkuses vangistuses. Sellist praktikat ei saa kunagi kirjeldada kui miskit, mis on lapse parimates huvides, ning ma toetan Šoti valitsuse jõupingutusi selle asutuse sulgemiseks ning sisserände alase vastutuse Šoti valitsuse kontrolli alla tagasiviimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) On oluline, et mõningaid varjupaigamenetlust reguleerivaid eeskirju selgitatakse, sealhulgas neid, mis määravad kindlaks, kellel lasub vastutus mitmekordsete taotluste lahendamisel. Kuigi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon kutsub üles varjupaigamenetlustes osalevate laste suuremale kaitsele, ilmub ELi välispiiridele aina enam saatjata lapsi, kes püüavad kasutada ära erikaitset, milleks neil on õigus, et hoiduda deporteerimisest ning tagasi- ja väljasaatmisest. Ikka ja jälle riskeerivad nad oma eludega, otsides uusi kavalaid pääseteid.

Kui eeskirjad, mille me oleme kaitsena loonud, arenevad nüüd stiimuliteks aina enamate uute riskeerimise viiside kasutamiseks, siis on meil vaja mõelda uutele strateegiatele.

Praegune raport sisaldab mõningaid põhielemente, kuid üldiselt usun, et see ei lähe piisavalt kaugele, mis on põhjuseks, miks mul ei olnud võimalik seda toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – Hääletasin Lamberti raporti poolt, mis käsitleb Dublini süsteemi hindamisaruannet. Raport tõstatab küsimused süsteemi puudujääkide osas, kutsudes komisjoni üles võtma meetmeid riikide vastu, kes ei kindlusta varjupaigataotlejate, kes nende riiki saabuvad, igakülgset ja õiglast kohtlemist.

Pärast mulle vastuvõetamatut direktiivi eelnõud tagasi- ja väljasaatmise kohta, mis võeti vastu juunis, rõhutab Euroopa Parlament täna, et varjupaigataotlejatel on Euroopa õigusaktide alusel õigused ning et liikmesriikidel on kohustused.

Kreeka on varjupaigataotlejate põhiõiguste süstemaatiline rikkuja. Kreeka kinnipidamiskeskustes on vastuvõetamatud tingimused ning taotluste rahuldamise määr on üks ELi madalamaid. Teatavad liikmesriigid on juba keeldunud Dublini määruse rakendamisest, kui vastutavaks riigiks on olnud Kreeka; paljud räägivad endiselt sellise eeskuju järgimisest. Kutsume komisjoni üles pakkuma välja sisulised ja tõhusad meetmed tagamaks, et Kreeka ametiasutused käsitlevad varjupaigataotlusi nõuetekohaselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. (RO) Pagulusalased õigusaktid ja praktika erinevad liikmesriikide vahel endiselt ning varjupaigataotlejaid koheldakse riigiti erinevalt.

Juhul kui üle terve Euroopa Liidu ei saavutata rahuldavat ja ühtset kaitse taset, jäävad Dublini süsteemi tulemused alati mitterahuldavaks, nii tehnilisest kui inimlikust seisukohast, ning varjupaigataotlejatel säilivad tõsised põhjused, miks suunata oma taotlused teatud liikmesriikidele selleks, et saada nende jaoks kõige soodsamad otsused riiklikul tasandil.

Suur hulk mitmekordseid taotlusi ning väike arv üleviimisi osutavad puudustele Dublini süsteemis ning vajadusele luua ühine Euroopa varjupaigasüsteem.

Dublini määruse rakendamise tulemuseks võib olla olukordades, kus inimesed taotlevad kaitset, vastutuse ebavõrdne jagunemine mõne liikmesriigi kahjuks, mis on oma geograafilise asukoha pärast sisserändevoogudele eriti avatud.

Vastavalt komisjoni hinnangule pidid 2005. aastal 13 liikmesriiki, mis asuvad liidu välispiiridel, tegelema suurenevate väljakutsetega, mille Dublini süsteemi rakendamine põhjustas, ning seega asetas esimesena vastuvõtva riigi kriteerium, mis tuleneb Dublini süsteemist, välispiiridel asuvad liikmesriigid väga keerulisse olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) See omaalgatuslik raport keskendub varjupaigataotlejate kaitse parandamisele ja suurendamisele, kuid ma ei nõustu raportis toodud avaldusega, et selle probleemi lahenduseks on ühine varjupaigasüsteem.

Hoolimata sellest hääletan ma poolt, kuna enamik raportist on varjupaigataotlejate jaoks positiivne ning varjupaigataotlejad on need, kes on raporti keskmes.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. (SV) Täna võttis Euroopa Parlament vastu raporti, mis toob selgelt ja kriitiliselt välja praeguse Dublini süsteemi nõrkused. Puudub kahtlus, et me vajame aina enam piirideta Euroopas ühist rände- ja varjupaigapoliitikat ELi tasandil. Küsimus on üksnes selles, kuidas seda saavutada.

Erakond Folkpartiet nõustub enamuse kriitikaga ning leiab, et on õige saata välja terav märguanne, et tuleb algatada muudatus humanitaarsemas suunas. Seetõttu hääletasin ma teatud reservatsioonidega raporti poolt.

Muudatusettepanek 5 kritiseerib mõningaid riike süstemaatiliselt varjupaigataotlejate vabadusest ilmajätmise eest, paigutades nad kinnipidamiskohtadesse. Leidsin, et see kriitika peaks jääma, eelkõige kuna Rootsi on üks riikidest, kes on ajalooliselt just selles süüdi olnud. Siiski ma ei nõustu Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni ettepanekuga keelata kinnipidamise kasutamine üldse, kuigi ma ei arva, et see on midagi, mida tuleks kohaldada üksnes viimase võimalusena. Hoidusin hääletamast muudatusettepaneku 6 osas kehtestada ennetav kohustus sellistele organisatsioonidele nagu Punane Rist ja Punane Poolkuu teha kindlaks perekonnaliikmete asukoht. Sellise kohustuse saab panna üksnes ametile ning seda ei tohiks panna kodanikuühiskonna organisatsioonile. Kuna originaaltekst ega muudatusettepanek ei väljendanud ühtegi teist valikuvarianti, otsustasin ma mitte hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. (DA) Kuigi Lamberti raport Dublini süsteemi hindamisaruande kohta (A6-0287/2008) sisaldab seisukohti ning ettepanekuid, mida ma ei toeta, otsustasin ma lõplikul hääletusel hääletada raporti poolt. Tegin seda esmajärgus selleks, et väljendada oma heakskiitu raporti selgele kriitikale selle suhtes, kuidas olemasolevad ELi eeskirjad kahjustavad varjupaigataotlejate õigusi, aidates näiteks kaasa varjupaigataotlejate üleviimisele liikmesriikidesse, kus ei tagata nende taotluste igakülgset ja õiglast menetlemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Dublini II määruse alased lepingud põhinevad poliitilisel kujutelmal, et 27 liikmesriiki usaldavad üksteist seoses varjupaigataotlustega tegelemisega ning et kõik liikmesriigid suhtuvad oma kohustustesse samasugusel põhimõttelisel viisil.

Uurisin ise tšetšeeni pagulaste vastuvõtmist Poolas, sest paljud tšetšeeni pagulased saadeti Dublini süsteemi alusel Belgiast tagasi Poolasse. Esinesid tugevad protestid. Seetõttu uurisin probleemi iseseisvalt. Tegelikkuses on teil võimalik saada sellest ülevaade minu kodulehel.

Kuni puudub adekvaatne ja ühtlane kaitse tase kõigis 27 liikmesriigis, ei ole Dublini II määrus minu arvates midagi enamat kui poliitiline kujutelm, mis loob tohutu ebaõigluse. Nägin ise Poolas, et Dublini eeskirjade peamisi põhimõtteid ei rakendata. Vastuvõtmise kvaliteet, laste vastuvõtmine ja koolihariduse mitteandmine, ebahügieenilised tingimused, milles pagulased elama peavad, tervishoiuteenuste puudumine – kõik need erinevad liikmesriigiti oluliselt.

Lamberti raport tuvastab probleemid, alustab hoolikast hindamisest ning pakub välja lahendused mitmes valdkonnas. See väärib täit toetust.

 
  
  

– Raport: Nickolay Mladenov (A6-0249/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Üks isikute Euroopa Liidus vaba liikumise tagajärgi on piiriülese liikluse kasv. See tõstatab vajaduse sätestada Euroopa tasandil liikluskindlustuse valdkonnas tingimused, et kaitsta õnnetusjuhtumite ohvreid tõhusalt.

Selle eesmärgi saavutamiseks on äärmiselt oluline nõuete eest vastutava esindaja süsteemi tõhusus, mille loob kindlusselts kannatanu alalise elukoha riigis. Nõuete eest vastutava esindaja kohustuseks on teavitada kannatanut, kuidas välisriigi kodaniku vastu nõuet esitada, ning tarbija usaldust suurendaks see, kui infopakett, mis on enne kindlustuslepingu sõlmimist kättesaadav, sisaldaks kõikehõlmavat teavet eeskirjade kohta, mis käsitlevad vastutava esindaja süsteemi toimimist ja kohaldamist ning süsteemi hüvesid kannatanu jaoks.

Teine raportööri tõstatud oluline küsimus on, kas kohtukulude kindlustamine peaks olema kõigis liikmesriikides kohustuslik. Toetan tema seisukohta, et õige lahendus on säilitada olemasolev vabatahtlik süsteem. Kohustusliku süsteemiga kaasneva tarbijate usalduse suurenemisest oleks tähtsam kindlustuse enda maksumuse suurenemine ning viivitused, mis tulenevad juhtumite lahendamisest kohtutes. Sellegipoolest on hädavajalik, et koheselt võetakse meetmed seoses õiguskaitse kindlustuse kättesaadavusega, eriti uutes liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Mladenovi raport annab tarbijaorganisatsioonidele liikluskindlustuse hindamisel kohase tähtsuse. Tarbijaid esindavad asutused omavad selles valdkonnas koos ELi institutsioonide, liikmesriikide ja kindlustussektoriga tõesti olulist rolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Arlene McCarthy (PSE), kirjalikult. − Sooviksin tänada Nickolay Mladenovit, meie parlamendikomisjoni raportööri.

Kõnealune raport teatavate liikluskindlustusega seotud küsimuste kohta on hea näide sellest, kuidas Euroopa toob oma kodanikele ELi liikmelisusest tulenevaid praktilisi ja pragmaatilisi hüvesid.

Euroopas, kus toimub igal aastal 1,2 miljonit liiklusõnnetust, on mõned kodanikud kahetsusväärselt liiklusõnnetuste ohvrid sõidukijuhtide, reisijate või jalakäijatena.

Ometi ei ole paljud inimesed teadlikud, et eksisteerib ELi õigus, mis aitab kindlustusnõudeid lahendada, ilma et oleks vaja suhelda välismaise kindlustusseltsiga võõrkeeles.

See ELi õigus eksisteerib, et võimaldada kodanikel minna koju ning lahendada nõue kiirelt ja lihtsalt nende oma emakeeles.

Samuti kindlustab neljas liikluskindlustuse direktiiv õnnetustes kannatanutele abi, luues igas liikmesriigis teabekeskused.

Kuivõrd hetkel ei nähta õigusaktis ette kohustuslikku kohtukulude hüvitamist, peaksid kodanikud kaaluma õiguskaitsekindlustuse võtmise võimalust.

Parlamendis vahendamise alase raportöörina loodan ma muidugi, et osapooled kasutavad alternatiivset vaidluse lahendamise viisi, et saavutada konfliktide lahendamine, vältides kohtumenetluste kulusid ja nendega kaasnevaid viivitusi.

Saame näidata Euroopa väärtust kodanikele konkreetsete ja praktiliste meetmete abil, nagu see õigusakt.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. (PL) Ajavahemikul 2003–2005 saadeti umbes 17 000 kolmandate riikide kodanikku nende varjupaigataotluse läbivaatamiseks teise ELi liikmesriiki. Nendest 12% olid taotlused inimestelt, kes olid juba varjupaika taotlenud.

Hetkel erinevad varjupaiga saamise võimalused ELi liikmesriigiti oluliselt. Seda näitab kõige selgemalt iraaklaste näide. Saksamaal on nende varjupaiga saamise võimalus 75%, Kreekas vaevalt 2%.

ELile oleks kasulik kaotada varjupaigataotlejate ringlemise nähtus, kahekordne ränne ning samaaegne varjupaigataotluste esitamine erinevates riikides, kehtestades süsteemi, mille kohaselt vastutaks varjupaigataotluste läbivaatamise eest üks liikmesriik.

 
  
  

– Raport: Sharon Bowles (A6-0312/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Maksupettused põhjustavad liikmesriikidele suurt rahalist kahju ning vähendavad võimalusi säilitada ja parandada teenuste kvaliteeti, mida me oma maksudest rahastame.

Hoidusime lõplikul hääletusel hääletamisest mitme muudatusettepaneku tõttu, milles nähakse liikmesriikidevahelist maksukonkurentsi positiivsena ning milles mahendati suhtumist maksuparadiiside kahjulikku mõjusse liikmesriikide majandustele.

Samuti otsustasime hääletada lõike 3 teise osa sõnastuse vastu, mis loob liialt positiivse pildi maksude ühtlustamisest liikmesriikide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitleb omaalgatuslikku raportit maksupettusevastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta, mille koostas Briti parlamendiliige Sharon Bowles vastuseks komisjoni teatisele sellel teemal. Maksutulu ehk maksude ja kohustusliku sotsiaalkindlustusmaksete kogusumma moodustas 4100 miljardi euroga 2004. aastal 39,3% Euroopa Liidu SKTst. Väga vähe on koostatud hinnanguid maksude osa kohta, mis on jäänud maksupettuste tõttu kogumata, kuid seda hinnatakse 2–2,5% SKTst. Kuigi maksustamine on riiklik kohustus, on maksupettused takistuseks siseturu edukale toimimisele seetõttu, et see moonutab konkurentsi maksumaksjate vahel. Puudub vaidlus selles osas, et võitlus maksupettuste vastu omab majanduse rahvusvahelise globaliseerumise tõttu Euroopa mõõdet.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasime selle lõpliku resolutsiooni vastu, kuna Euroopa Parlamendi enamus jätab tähelepanuta maksupettuste tõelised põhjused – milleks on maksuparadiiside olemasolu –, kuigi raportis on mõningad positiivsed ettepanekud, mille poolt me hääletasime.

Kuigi parlamendikomisjoni raport sisaldab mõningaid positiivseid ettepanekuid, nimelt selgesõnalisi viiteid maksuparadiisidele ning nende suuremale vastutusele maksupettuste ning maksubaasi kadumise eest, mis vähendab riigitulusid ning alandab riigi suutlikkust ellu viia sotsiaaltoetuste alast poliitikat, lükati mitmed nendest seisukohtadest tagasi või lahjendati neid täiskogu hääletusel.

Euroopa Parlamendi poliitiline enamus ei oma tõelist maksuparadiiside sulgemise soovi, mis annavad varju suurtele varandustele ning tohututele börsiturgude kasumitele, mis pärinevad erinevatest suuremal või vähemal määral ebaseaduslikest tehingutest. Nad soovivad soodustada ühte kapitalismi skandaalsete kasumite keskustest, isegi kui see tähendab madalamat tulu riikide jaoks ning väiksemaid väljakutsetele vastamise võimalusi riiklike poliitikate jaoks, mis teenivad töötajaid ja inimesi.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, Bowlesi raport on sellele parlamendile tüüpiline: see pakub lahendusi probleemidele, mis ilma Brüsseli Euroopata ei eksisteeriks, lahendusi, mis suurendaksid neid probleeme veelgi enam või looksid uusi probleeme.

Antud juhul hõlmavad väljapakutud lahendused maksupettuste vastase võitluse parandamiseks maksustamist päritoluriigis ning arvelduskoja loomist, mis muudaksid üksikute liikmesriikide maksude laekumise sõltuvaks teiste liikmesriikide tehtud ülekannetest. Ülejäänud ettepanekud hõlmavad käibemaksustamist importiva liikmesriigi maksumäära alusel (praeguse maksuvabastuse süsteemi asemel) või pöördmaksustamise süsteemi kohaldamist, mõlema ettepaneku vastuvõtmise tulemuseks oleks ületamatu haldus- ja finantskoormuse asetamine ettevõtete õlule. Lisaks saaks kõik maksuametid otsese juurdepääsu elektrooniliselt säilitatud andmetele maksumaksjate kohta teistes liikmesriikides. Hoiuste maksustamine ja kriminaalõigus pettuste valdkonnas ühtlustatakse. Mitmed alandatud käibemaksumäärad kaotatakse.

Kõik see näitab selgelt, et tegelikuks eesmärgiks ei ole niivõrd pettusevastane võitlus, mis on väga reaalne ja tõsine probleem, vaid pigem liikmesriikide maksualase suveräänsuse kaotamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Maksupettusevastane võitlus väärib muidugi täit toetust. Hääletasime seetõttu terviklikult selle resolutsiooni ettepaneku poolt, hoolimata asjaolust, et see sisaldab mitmeid elemente, mida ei ole läbi mõeldud ning mis on põhjendamatud. Lõikes 3 sedastatakse, et „päritoluriigi põhimõttel rajaneva käibemaksusüsteemi toimimiseks on vaja maksud riikide vahel ühtlustada, et vältida maksukonkurentsi”. Sellist sõnastust me ei toeta.

Liikmesriikide käibemaksu- ja maksusüsteemide ühtlustamine on ohtlik samm kaugemale riiklikust enesemääramisest ühes kõige põhilisemas poliitikavaldkonnas. Euroopa Parlament ei tohi teha selliseid üldistavaid avaldusi niivõrd tähtsas küsimuses.

Maksukonkurentsil on samuti eelised, mis seisnevad selles, et riikidel on võimalik minna edasi ning arendada välja tõhusamad maksud või muud lahendused riiklike kulutuste rahastamiseks, eeldusel, et nad on vabad halvasti läbi mõeldud ELi õigusaktidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. − Toetan täielikult võitlust maksupettuste vastu ning tunnistan, et selle saavutamiseks on vaja tihedat koostööd iga liikmesriigi haldusasutuste ning komisjoni vahel.

Siiski ma ei toeta seletuskirja järeldust, et ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi loomine on maksupettuste vastu võitlemiseks vajalik. Praeguses etapis on ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi loomine üksnes tehniline ettepanek, puudub väljapakutud teatis ning seetõttu on enneaegne teha ettepanek, et see võib aidata võidelda maksupettuste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. (PL) Härra juhataja, hääletan raporti poolt, mis käsitleb maksupettusevastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegiat (2008/2033(INI)).

Sharon Bowles märgib õigesti, et maksupettused omavad riigieelarvetele tõsiseid tagajärgi. See viib ausa maksustamise põhimõtte rikkumiseni ning põhjustab konkurentsimoonutusi.

Käibemaksupettustest tingitud moonutused mõjutavad ELi omavahendite üldist tasakaalu. Vastavalt erinevatele allikatele ulatuvad käibemaksupettused umbes 60–100 miljardi euroni aastas kogu Euroopa Liidus, mis tingib suurenenud vajaduse taotleda lisa liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul põhinevatest omavahenditest.

Nõustun Sharon Bowlesi algatusega. Käibemaksupettustest tulenevad probleemid peab kõrvaldama. Ühenduse kohase toimimise tagamiseks peame kindlustama, et omavahendite üldine tasakaal toimiks ausalt ja läbipaistvalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Pärast kümmet aastat nagu kass ümber palava pudru käimist ei suuda me endiselt leppida kokku tõhusates meetodites, millega käibemaksupettused peatada – mis lõppude lõpuks kujutab maksudest kõrvalehoidumist, mis võrdub 2–2,5% Euroopa majanduslikust toodangust.

Pöördmaksustamise süsteem näeb paberil päris hea välja, kuid tundub endiselt olevat liialt algstaadiumis, mis on põhjuseks, miks enamik kuuldud üleskutsetest sisaldab endiselt parema koostöö ettepanekut liikmesriikide vahel.

Eriti pettuse valdkonnas on meil mõningad liikmesriigid silmatorkavalt kõrgetasemelise vastuvõtlikkusega pettustele ning nõrgale kontrollile, mida süvendab vastuvõetamatu ükskõikne suhtumine seoses maksude sissenõudmisega. On üllatav, et parlamendi raport ei sisalda empaatilist sõnumit ega paku välja uusi lahendusi, mis on põhjuseks, miks ma hoidusin hääletamast.

 
  
MPphoto
 
 

  John Purvis (PPE-DE), kirjalikult. − Ühendkuningriigi konservatiivide delegatsioon kahetseb, et neil pole võimalik Bowlesi raportit toetada. Tunnustame, et maksupettus on tõsine probleem ning et sellega on vaja äärmiselt kiirelt tegeleda ning konkreetsemalt on vaja leida lahendus niinimetatud karusellipettusele seoses käibemaksuga.

Siiski, raporti suutmatus toetada positiivselt maksukonkurentsi ning suveräänsust; selle ebarealistlik lähenemisviis maksuparadiisidele ja otsese seose mittetunnustamine kõrge maksustamise ning kõrge maksudest hoidumise ja maksudest kõrvalehoidumise vahel viivad meid palveni, et Euroopa Liit mõtleks väga tõsiselt enne maksudega seotud meetmete väljapakkumist, mis võivad tuua kaasa üksnes kapitali lahkumise, pidurdada investeeringute sissevoolu või tõesti julgustada veelgi suuremas ulatuses maksupettusteks.

 
  
MPphoto
 
 

  Eoin Ryan (UEN), kirjalikult – (GA). Mul on rõõm toetada seda raportit, mis tunnustab, et maksupettustega tegelemise strateegia arendamine on vajalik. Kuigi tõhusate poliitikate elluviimine on suures osas liikmesriikide mure, on koostöö Euroopa tasandil vajalik. Ebaproportsionaalset halduskoormust ei tohiks asetada ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ning arvestades komisjoni poliitika kontekstiga tuleks vähendada bürokraatiat.

Toetasin autori muudatusettepanekut, mis rõhutab Euroopa Liidu majanduse jaoks ausa konkurentsi tähtsust maksustamise valdkonnas. Olen pettunud, et sama autor viitas seletuskirjas ettevõtete ühisele konsolideeritud tulumaksubaasile. Siiani pole toimunud ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kohta piisavat uurimist, et tagada, et selline maksustamissüsteem omaks positiivset mõju, ning on tõenäoline, et enam esineb vastupidist tõendusmaterjali. See avaldus põhineb nõrgal oletusel ning kuna see sisaldub üksnes seletuskirjas, ei saa me selle üle hääletada. Tulemusena sooviksin ma kasutada seda võimalust, et avaldada oma pettumust ning teha oma vastuväited kuuldavaks.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika