Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2047(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0325/2008

Esitatud tekstid :

A6-0325/2008

Arutelud :

PV 02/09/2008 - 14
CRE 02/09/2008 - 14

Hääletused :

PV 03/09/2008 - 7.8
CRE 03/09/2008 - 7.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0399

Arutelud
Teisipäev, 2. september 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

14. Sooline võrdõiguslikkus – 2008 (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Iratxe García Pérezi poolt naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel esitatav raport (A6-0325/2008) – sooline võrdõiguslikkus – 2008 (2008/2047(INI)).

 
  
MPphoto
 

  Iratxe García Pérez, raportöör. − (ES) Härra juhataja, volinik, soovin kõigepealt tänada komisjoni 2008. aasta soolise võrdõiguslikkuse aruande eest, milles on põhjalikult käsitletud poliitikaid, millega süvalaiendada nii soolist mõõdet kui ka konkreetseid positiivse diskrimineerimise meetmeid. Kuigi tuleb tunnistada, et komisjoni aruandes on peamiselt välja toodud tööalased küsimused, ei võeta selles arvesse paljusid teisi probleeme ning keerulisi olukordi, millega naised kokku puutuvad ning seetõttu püüdsime need parlamendi raportisse lisada.

Lisaks soovin tänada kolleege, kes tegid jõupingutusi algselt esitatud raporti täiustamise nimel. Ollakse ühisel seisukohal, et vaatamata edasiminekule tuleb veel palju ära teha.

Sellega seoses on enesega rahulolu meie kõige kurjem vaenlane. Kui me ei teadvusta väljakutseid ning ees ootavat tööd, saab edasiliikumine soolise võrdõiguslikkusega seotud valdkondades keeruline olema.

Kõnealuses raportis võetakse aluseks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõte ning selles tõstatatakse erinevaid selle põhimõttega seotud küsimusi. Kõik kõnealused küsimused on väga olulised, mida ei saa eirata: naiste integreerimine tööturule, perevägivald, naised ja haridus, pereelu ühitamine tööga ning haavatavad rühmad, nt sisserändajatest või puudega naised. Kõiki kõnealuseid aspekte tuleb meeles pidada ning need väärivad põhjalikku uuringut ja analüüsi, kuid soovin oma esinemisele võimaldatud aja jooksul pühenduda aspektidele, mida pean kõige tähtsamaks.

Perevägivald on meie aja üks suurimaid sotsiaalseid probleeme ja seda mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. See on sotsiaalne ebaõiglus, mille käigus naised saavad tunda meeste vägivalda ainult seetõttu, et nad on naised, kuna šovinistlik maailmavaade on ikka veel meie ühiskonda sügavalt juurdunud.

Sellest tulenevalt on vaja liikmesriikides vastu võtta seadusi, mis astuks välja kõnealuse sotsiaalse katku vastu. Hea näitena saame tuua Hispaania, kus mõned aastad tagasi liideti riiklikku õiguskorda perevägivallaseadus, milles tunnustatakse väärkoheldud naiste õigusi ning sätestatakse laiahaardeline poliitika, mis hõlmab kõike alates ennetustegevusest kuni perevägivalla all kannatanud naiste ravi ja taasintegratsioonini välja.

Naiste ja tööturu osas tuleks teadvustada, et Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseni on veel pikk tee käia. Naiste tööhõive on suurenenud, kuid naiste töötuse määrad on võrreldes meestega ikka veel palju suuremad ning seetõttu peame nii Euroopa Komisjonis kui ka liikmesriikides võtma poliitilisi meetmeid, mis julgustaksid naisi meestega võrdsetel tingimustel tööturuga ühinema.

Teine eluline küsimus, mida ei saa kahe silma vahele jätta, on palgaerinevus, mis on alates 2003. aastast püsinud 15 % juures. Vaja läheb paremaid meetmeid, millel on ettevõtluse ja ametiühingute nõusolek.

Lisaks teeme raportis ettepaneku, et ühenduse institutsioonid ja liikmesriigid peaksid kuulutama 22. veebruari rahvusvaheliseks võrdse palga päevaks. Meestega võrdse palga saamiseks peaks naine töötama aastas 52 päeva rohkem.

Töö ja eraelu vahelise tasakaalu leidmiseks peame muutma asjaolu, et 85 % mitteametlikest töökohtadest kuulub naistele. Vajame rohkem avalikke teenuseid, mille ülesandeks on pakkuda lapse- ja ülalpeetavate hooldust.

Ka naiste avalikus elus osalemise puhul tuleks soodustada algatusi, mille eesmärgiks on suurendada naiste osalemist sotsiaalsete organisatsioonide, ametiühingute ja parteide kaudu. Valimiskvoodid olid otsustav samm, mis peab jätkuma demokraatliku võrdsuse poole pürgimisel.

Lisaks on teisi võtmeküsimusi, mida ei saa eirata, nt hariduse kättesaadavus, sotsiaalsete stereotüüpide kummutamine, maapiirkondade naiste probleemid ja raskused. Selles osas peame jõud ühendama. Peame organisatsioonidega tihedat koostööd tegema ning soolise võrdõiguslikkuse kui Euroopa Liidu põhialuse tegelikkuseks muutma, sest nii liigume Euroopa poole, kus on rohkem seadusi ja parem sotsiaalne õiglus.

 
  
MPphoto
 

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, komisjon tervitab raportit ja Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse resolutsiooni ettepanekut. Raporti heakskiitmine rõhutab parlamendi võetud kohustust soolise võrdõiguslikkuse osas ning kinnitab parlamendi toetust komisjoni lähenemisele. Kõige enam sooviksin tänada raportöör Iratxe Garcia Pérezit toetuse eest, mida ta väljendas Euroopa Komisjoni selles valdkonnas võetavatele sammudele.

Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtustest. See esindab ka valdkonda, milles Euroopa on sageli sotsiaalsetest arengutest ette jõudnud. Samuti on viimastel aastatel soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud tähtsaid ja ambitsioonikaid algatusi. Soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tehtud kava heakskiitmine rõhutab komisjoni valmisolekut kasutada kõiki vahendeid, et Euroopa jõuaks kõigis valdkondades lähemale tegelikule soolisele võrdõiguslikkusele.

Lisaks märgib komisjon, et parlamendi resolutsiooni ettepanekus rõhutatakse teatud teemasid, mis on kaasatud kava prioriteetidesse. Üksikasjalikumalt käsitleb see naiste positsiooni tööturul, töö ja eraelu tasakaalu, võrdset juurdepääsu juhtivatele ametikohtadele ning võitlust naistevastase vägivalla vastu. Kõnealune lähenemine vastab komisjoni poliitikale selles valdkonnas ning hõlmab teemasid, mida rõhutati 2008. aasta raportis.

Kuigi soolise võrdõiguslikkuse vallas tehtud edusammud on ilmsed, seisame siiski silmitsi oluliste ülesannetega. Peame jätkama jõupingutusi ning tugevdama õiguslikku alust.

Komisjon jagab raportööri vaadet, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel mängib keskset rolli töö ja eraelu tasakaal. On hästi teada, et naised on peamised pere ja kodu eest vastutajad. Seetõttu peavad naised meestest sagedamini õpingud ja karjääri katkestama, sageli neid hiljem jätkamata. Seepärast tuleb naiste tööhõive suurendamise tagamiseks tähtsustada juurdepääsu kvaliteetsele ja taskukohasele lapsehooldusele. Komisjon esitab järgmiste nädalate jooksul kõnealuse valdkonna arenguid käsitleva aruande.

Lisaks arutas komisjon 2006. ja 2007. aastal töötajate esindajatega ja tööandjatega töö ja eraelu tasakaalu teemat. 2008. aasta juulis avaldasid nad soovi läbirääkimiste pidamiseks lapsehoolduspuhkuse teemal. Käesoleval hetkel ei esita komisjon kõnealuse teema kohta ettepanekuid.

Komisjon soovib lähitulevikus esitada töö ja eraelu tasakaalu käsitlevate algatuste kogu, peaasjalikult lapsehooldust käsitleva aruande, sünnituspuhkuse direktiivi muutmise eelnõu ning 1986. aasta „abikaasade abistamise” direktiivi muutmise eelnõu. Hetkeolukord abikaasade abistamisel põllumajanduse ning teistes pereettevõtlusvaldkondades on vastuvõetamatu. On vastuvõetamatu, et alaliselt pereettevõtetes töötavatel inimestel pole mõnes riigis õigust sotsiaalkindlustusele ning lahutuse, toitja kaotuse või rahaliste raskuste korral kannatavad nad puuduse all.

Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on peamise tähtsusega vastassugupoole suhtes toime pandava vägivalla ennetamisel ja sellega võitlemisel, kuna see on tingitud asjaolust, et meeste ja naiste jõuvahekord ei ole tasakaalus. Soolise vägivalla vastased tõhusad meetmed aitavad teisalt kaasa naiste õiguste kaitsele ühiskonnas ning soolise võrdõiguslikkuse toetamisele.

Naistevastane vägivald on vastuvõetamatu. Vägistamine, tüdrukute seksuaalne ärakasutamine, naistega kaubitsemine seksuaalse või tööalase ärakasutamise eesmärgil, perevägivald, ahistamine töökohal ning traditsioonilised või väärastunud tavad – nt genitaalide ümberlõikus – rüvetavad naiste tervist, vabadust, eneseväärikust ning füüsilist ja psüühilist puutumatust. Sekkumine peab olema põhjalik ja erakordselt tõhus, eriti juhtudel, kus naistevastast vägivalda paneb toime rahvusvaheline organiseeritud kuritegevusrühmitus, nt inimkaubanduse puhul.

Seetõttu leiab komisjon, et 2009. aasta tööprogrammi osana vaadatakse läbi õigusaktid, mis on seotud inimkaubanduse, laste ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamisega kui peamiselt tütarlaste vastu sooritatava hirmsa kuriteoga.

Lõpetuseks sooviksin öelda, et soolise võrdõiguslikkuse poliitika mängib mõtlemis- ja käitumisviiside muutmisel põhirolli. Kõnealune poliitika on seetõttu võtmesõnaks mitte ainult õigusliku, vaid tegeliku soolise võrdõiguslikkuse tagamisel. Seetõttu kiidab komisjon Euroopa Parlamendi toetuse kõnealuse resolutsiooni ettepaneku osas heaks.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. − Härra juhataja, esmalt soovin öelda, et kõnealune raport on väga laiahaardeline ning rõhutab paljusid küsimusi, millega tuleb soolise võrdõiguslikkuse tagamise nimel tegeleda.

Olen eriti rahul, et käsile on võetud naistevastase vägivalla teema, sest liiga paljude inimeste jaoks on naistevastane vägivald naiste probleem, kuigi tegelikult on see sotsiaalne probleem ning kuni sellega ei tegeleta kui sotsiaalse probleemiga, ei suudeta seda probleemi lahendada.

Lisaks nõustun raportööri väitega vaesuse feminiseerumise ja eriti haavatavate rühmade kohta ning pensionitele ja sotsiaalkindlustushüvitistele võrdse juurdepääsu tagamist käsitlevate kesksete küsimuste osas.

Selles kontekstis oleksin soovinud, et arvesse oleks võetud minu arvamuse lõiget 14, kus räägin eranditult hooldajatest. Arvestades, et 2030. aastaks on aktiivsete ja mitteaktiivsete inimeste suhtarv 2:1, muutub pereliikmest hooldaja roll palju olulisemaks ning arvestades, et ELis on juba 100 miljonit niisugust hooldajat – mehi ja naisi, kuid peamiselt naisi–, kellel puudub kohane juurdepääs sotsiaalkindlustushüvitistele või pensionile, peame tagama, et kõnealune hooldajate põlvkond ei muutuks järgmiseks vaesemate ja vanemate inimeste põlvkonnaks, mis omakorda suurendab vaesuse feminiseerumist.

Lõpetuseks isiklik märkus lõike 9 kohta, mis ei peegelda tööhõivekomisjoni vaateid: Leian, et tekst peaks olema nõuetele vastav, kui selles rõhutatakse vajadust austada riiklikke õigusloomega seotud menetlusi seoses abordiga. Maastrichti lepingu juurde kuuluva protokolliga tagatakse, et ELi õigus ei muuda kehtetuks Iirimaa konstitutsiooni artikli 40 lõike 3 punkti 3 sündimata laste kaitse kohta.

Iirimaal toimunud Lissaboni arutelu käigus ütlesid mulle paljud kodanikud, et EL on keskendunud Iirimaal abordi tegemise võimaldamisele. Kuigi ütlesin, et see ei ole nii, väitsid siiski paljud, et parlament avaldab päevakorrale survet ning seetõttu leian, et peame kavatsusi selgelt väljendama. Küsimus ei ole kellegi vaates abordile. Kahtlustan, et minu arvamus võib raportööri omast erineda, kuid see ei puutu asjasse. Küsimus on subsidiaarsuses ning kodanikud, ükskõik millised on nende seisukohad abordi osas, peaksid saama sellele toetuda. Leian, et kõik parlamendiliikmed peaksid seda samuti austama.

 
  
MPphoto
 

  Maria Badia i Cutchet, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. − (ES) Härra juhataja, kõigepealt soovin õnnitleda raportööri asjakohase lähenemise eest kõnealuse soolist võrdõiguslikkust käsitleva raporti koostamisel.

Kultuurikomisjoni arvamuse koostajana soovin rõhutada komisjoni peamisi kaastegevusi, mis on ilmselgelt seotud meie tegevuspiirkonda jäävate valdkondadega, nt haridus, kultuur, sport ja teabevahetus.

Esiteks tegime ettepaneku soodustada võrdõiguslikku käitumist koolides ning kaotada soolised stereotüübid, mis on ikka veel teatud meediakanalites laialdaselt levinud, võtta meetmeid, et muuta tööjõu lahknevust koolisüsteemi erinevatel astmetel, et igal astmel oleks kaasatud võrdne arv mõlemast soost õpetajaid, kaotada haridus-, kultuuri-, spordi- ja teabevahetuse valdkonnas sooline diskrimineerimine palga osas ning julgustada naiste suuremat osalust nende valdkondade juhtimisorganites, kus naised on vähemuses.

Raportööri varasemate ütluste kohaselt on veel pikk tee käia. Mulle meenuvad Machado sõnad: „Rändaja, oma tee tuleb igaühel enesel leida”, sest sõbrad, võrdõiguslikkuse saavutame selle eest võideldes.

 
  
MPphoto
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou, fraktsiooni PPE-DE nimel. (EL) Härra juhataja, õnnitlen parlamendikomisjoni oma fraktsiooni nimel raporti puhul. Õnnitlused tuleb edasi anda ka kaasparlamendiliikmele, kes väljendas raportis parlamendi vaateid, kuigi mõnes osas soovitasime selle täiustamiseks teha muudatusi ning näidata parlamendi raporti kaudu, et teadvustame võrdõiguslikkuse teekaardi ning soolise võrdõiguslikkuse lepingu alusel tekkinud olukorda.

Oleme saavutanud märkimisväärset edu. Samas tuleb meetmete rakendamist veel täiustada. Meetmete tõhusa rakendamise ning laiendatud õiguskaitse peame tagama igas liikmesriigis pädeva organi määramisega, kehtestades proportsionaalsuse põhimõttele tuginevad sanktsioonid.

Lisaks pooldame subsidiaarsus- ja vaba valiku põhimõtete säilitamist. Peres töötamise ja karjääri tegemise ühildamise osas soovime, et mitte ainult töötavad naised ei oleks sotsiaalselt kindlustatud. Kindlustus peaks hõlmama ka töötuid, neid kes soovivad end täielikult perele pühendada, vaba elukutse esindajaid ning pereettevõtluses töötavad füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Soovime jõustada sünnitus- ja perepuhkuse. Loodame, et komisjoni teatises, mida ootame, tehakse hetkeoludes selles osas hea ettepanek.

Kuna naised õpivad ja töötavad rohkem, on nad väärt saada tasustatud igat liiki teenuste osutamise eest.

 
  
MPphoto
 

  Zita Gurmai, fraktsiooni PSE nimel. – (HU) Tänan. Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, komisjoni kindlate ajavahemike tagant tehtavate hindamiste kaudu saame selge ülevaate tegelikust olukorrast, mis on väga tähtis soolise võrdõiguslikkuse loomise teel. Volinik Vladimír Špidla pühendumus kõnealusele teemale on hästi teada. Esimene aruanne soolise võrdõiguslikkuse teemal koostati viis aastat tagasi ning nüüd on sobiv selle tulemusi oodata. Vastavalt 2008. aasta soolise võrdõiguslikkuse aruandele on teatud määral edusamme tehtud, kuid kahjuks on selles mainitud ka mõningaid paigalseisvaid valdkondi, kus silmnähtav edasiminek puudub.

Meeste ja naiste vaheline palgalõhe on viimased viis aastat püsinud 15 % juures ning kolleegi sõnul teeb see kokku 54 päeva või aega 22. veebruarini. Naiste suhtarv on otsuste tegemisel võrreldes meestega ikka veel vähemuses ning naise kujutamisel meedias on ebasoodne varjund. Suurim probleem on see, et märkimisväärset edasiminekut pole toimunud tööhõive valdkonnas ja sellega seotud küsimustes, kuid samas on need otsustava tähtsusega ühelt poolt ELi demograafiaga seotud väljakutsete osas ning teisalt majandusliku kasvu ja kvaliteedi tagamise osas. Kõnealused peamised prioriteedid nõuavad resoluutselt naiste suuremat kaasamist tööturule.

Lissaboni strateegia kvantitatiivne edu seisneb loodud 12 miljonis uues töökohas, millest 7,5 miljonit on hõivanud naised, kuid see ei tähenda edusamme kvaliteedis. Kohustuslik osalise tööajaga töö, ettenähtud 65-tunnine töönädal, horisontaalsed ja vertikaalsed tööturud ning tööjõu lahknevus viivad kahjuks lõpuks välja selleni, et töö ja eraelu ühildamine jääb kontrolli alt väljunud probleemiks, mis lapsehooldusasutuste puudusel üha suureneb. Pean vajalikuks, et liikmesriigid valmistaksid ette rohkem koordineeritud strateegiaid ja meetodeid ning rakendaks neid tõhusalt praktikas ning et nad pakuksid lisaks tõelist poliitilist toetust. Soovin kolleegi töö puhul õnnitleda – ta esitas suurepärase raporti.

 
  
MPphoto
 

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Härra juhataja, loomulikult soovin kõigepealt tänada sõpra ja kolleegi Iratxe García Pérez’t raporti nimel tehtud töö eest, mis on minu arvates oluline ja põhjalik dokument. Lisaks soovin rõhutada vähemalt nelja raportis tõstatatud ja raportööri kõnes mainitud küsimust, mis on ka minu fraktsiooni jaoks olulised.

Esiteks vajadus, et Euroopa institutsioonid võtaksid edasisi samme seoses praeguse šovinistliku vägivallalainega, ning astuksid samme õiguse seisukohta arvestades ning selge õigusliku aluse kehtestamiseks, mille alusel saaks võidelda naistevastase vägivalla eri vormidega; see peaks sisaldama näiteks soolisest tagakiusamisest tingitud varjupaigaõiguse tunnistamist.

Teiseks, naiste osakaalu suurendamise tagamiseks otsuste langetamisel peavad kõik asutused ja parteid kõnealust teemat uurima ning selle osas vastavaid meetmeid võtma ning siinkohal ei välista me valimiskvoote.

Kolmandaks on oluline lõpuks teadvustada, et täielikuks emantsipeerumiseks peavad naised olema need, kes võtavad vastu otsuseid seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuga seonduvate õiguste osas.

Neljandaks, tundes kahetsust soolise palgaerinevusega ehk kurikuulsa „palgalõhega” seotud edusammude puudumise üle viimastel aastatel, on oluline, et komisjon ja liikmesriigid hindaks strateegiaid ja tegevusi, mis kooskõlas sotsiaalsete huvirühmadega peaksid aitama olukorda parandada.

 
  
MPphoto
 

  Eva-Britt Svensson fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Härra juhataja, soovin samuti raportööri raporti puhul õnnitleda ning toetan seda täielikult. Lisaks toetan Ilda Figueiredo esitatud tööturu muudatusettepanekuid. Kuna sõnavõtuks on aega üks minut, ei ole aega tõstatada poliitika eriküsimusi. Pean vajalikuks rõhutada vaid üht asjaolu.

Raportöör loetleb erinevaid meetmeid, mida tuleb võtta soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Loetelu koosneb 45 punktist. Kordan: 45 punkti! Kõnealuses raportis tuuakse esile 45 erinevat muutmist vajavat valdkonda ELis ja liikmesriikides, kes on pikka aega väitnud, et peavad soolist võrdõiguslikkust tähtsaks. Seega pole lisada muud, kui jah raportile ning mis peamine, jah viivitamatult tegudele asumisele!

 
  
MPphoto
 

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Härra juhataja, pean raportis oluliseks asjaoluks üleskutset lihtsustada töötajate töölenaasmist pärast pausi karjääris seoses sünnitus- või lapsehoolduspuhkusega ning kaotada ebavõrdsus palga ja hariduse osas.

Sellele vaatamata on raske nõustuda otsese põhjusliku seose loomisega paljusid inimesi mõjutavate igapäevaprobleemide ja naiseks olemise vahel. Ühiskondliku elu käsitlemisel sugupoolte võitlusena, luues uue vaenlase varasema klassivõitluse mudeli põhjal, annab selle pooldajatele õiguse inimolemuse igasse valdkonda, sh pere toimimisse piiramatult sekkuda.

Euroopas pole probleem sugupoolte vaheline võitlus. Probleem on hoopis austuse puudumine õiguste ja moraalipõhimõtete vastu, mis avaldub eriti just ohjeldamatus ahnuses ja isekuses. Naisena eelistan, et võrdsete õiguste tulemus ei oleks võrdsus meestega igas aspektis, vaid et need viiks välja naisi kaitsvate ja nende kohustusi kergendavate korraldusteni. Naised saavad anda loomingulise panuse majanduse eri valdkondadesse siis, kui lõpetatakse nende kohtlemine tähelepandamatu tööjõuna.

 
  
MPphoto
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). (SK) Kõnealune 2008. aasta raport soolise võrdõiguslikkuse kohta võtab kokku Euroopa Parlamendi raporti, mis on juba vastu võetud ning mis andis suure tõuke, mis tuleb nüüd praktikas ellu viia. Käsitlen seda naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni töö peegeldusena ning seega sooviksin kõigepealt tänada Iratxe García Pérez’t selle koostamise eest.

Lissaboni eesmärkide saavutamiseks on esmatähtis naiste potentsiaali võimalikult suurel määral tööturul ära kasutada. Lisaks on tööturul konkurentsivõime säilitamiseks tähtis naistele parima võimaliku juurdepääsu võimaldamine aspirantuuriõpingutele, elukestvale õppele, uutele tehnoloogiatele ning infoühiskonnale.

Hindan väga suurettevõtete ja väikeste perefirmade naisjuhte, kes loovad uusi töövõimalusi. Lisaks igapäevakohustustele abikaasa ja emana võtab ärinaine kanda ka ettevõtte juhtimisega seotud kohustused, vastutades nii mitte ainult pere edukuse, vaid ka firma edukuse eest. Kõnealuse ülesande tähtsust ei tunnustata ühiskonnas piisavalt. Juhtivatel ametikohtadel töötavad naised peavad üle saama paljudest lisatakistustest seoses vastutusega pere ees.

Pere- ja tööelu ühitamine on üks peamisi eeldusi naiste tööhõive suurendamisel. Seetõttu on esmatähtis esitada meetmeid, et motiveerida isasid lapsehoolduspuhkust võtma ning jagama vanemapuhkust mõlema vanema vahel.

Tänapäeval on paljud naised teadlikud, et nad ei pea tähtsale ametikohale kandideerimisel arvesse võtma sotsiaaltoetusprogrammide olemasolu, vaid ainult oma võimeid. Kantsler Angela Merkel on ehe näide sellest, et ka naistel on maailmapoliitikas kindel positsioon.

Ajalooraamatutest loeme palju meeste vägitegudest. Naised on ainult taustal. Olen veendunud, et oleme vastutavad ühiskonnas kaasategevate anonüümsete naishordidele tähelepanu juhtimise eest, kelleta maailma edasi liikuda ei saaks.

 
  
MPphoto
 

  Gabriela Creţu (PSE). (RO) Austatud kolleegid, on teemasid, millest inimesed palju räägivad, kuid mille osas vähe ära tehakse. Sotsiaalpaketi arutelul rääkisime vajalike instrumentide puudusest, mille abil kohaldada võrdse väärtusega töö eest võrdse palga maksmise põhimõtet ning vähendada meeste ja naiste vahelist palgalõhet. Kõnealuste instrumentideta on meie kohustused ainult sõnad ning õigusaktid kasutud.

Lisaks on teemasid, mille osas väga vähe tehakse või pole midagi ette võetud ning millest me üldse ei räägigi. Nendest 100 000 naisest, kellega igal aastal kaubeldakse, ei räägita eriti kusagil mujal kui siin hilisel õhtutunnil, sest neid peetakse kodanike asemel kaupadeks. Enamikuga neist kaubeldakse prostitutsiooni eesmärgil. Nõuame kindlamaid kõikehõlmavaid inimkaubandusega tegelevate võrgustike vastaseid meetmeid ning ühiseid meetmeid, mis tõrjuksid nõudlust prostitutsiooni järele. Nõudluseta ei saa inimkaubandus eksisteerida.

Ei räägita ka majapidamises koduabilistena töötavate naiste olukorrast, nad on nähtamatud. Sotsiaalseid õigusi või minimaalseid õigusi omamata ohustab neid väärkohtlemise ohvriks langemine, sh ka ekspluateerimisoht, sama palju kui perevägivalla all kannatavaid naisi. Välismaal töötavate naiste poliitiliste õiguste puudumine nõrgendab nende sotsiaalset ja majanduslikku olukorda veelgi. Kõnealuste naiste olukorra õiglane reguleerimine ei ole ainult praegune õigluse küsimus, vaid selle abil oleks võimalik tulevikus vältida vanemate naiste hulgas kõrget vaesusemäära.

Järgmine teema, millest pole võimalik rääkida, on naised minu riigi valitsuses, kuna neid lihtsalt pole. Austatud volinik, austatud kolleegid, kätte on jõudnud aeg vajalikest tegevustest rääkimise asemel need ellu rakendada.

 
  
MPphoto
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). - (PT) Härra juhataja, tõendid näitavad, et naiste diskrimineerimine püsib ning lõppkokkuvõttes mõjutab ka naistöötajaid, kelle töötasu on keskmiselt 15 % madalam kui meestel. Teatud riikides, sh Portugalis, on see näit üle 25 %, ning kõnealune probleem on viimaste aastatega järjest süvenenud.

Seetõttu nõuame tööhõive suurendamist, korralikke palku, vastavust sotsiaalsetele, tervishoiu- ja ohutusstandarditele ning tööpäevade arvu vähendamist töötasu alandamata. Nii oleks võimalik luua rohkem naiste õigusi arvestavaid töökohti ning tagada töö ja pereelu parem ühitamine.

Tuleb soodustada meetmete võtmist iseäranis naisi mõjutava tööalase ebakindlusega võitlemiseks ning mees- ja naistöötajaid kaitsvate kollektiivläbirääkimiste täiustamist. Tuleb soodustada ka avalike meetmete ja tegevuste kohaldamist parandamaks naiste juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenustele ning suurendada nende teadlikkust oma õigustest ning neile kättesaadavatest avalikest teenustest, austades samas naiste eneseväärikust.

 
  
MPphoto
 

  Godfrey Bloom (IND/DEM). - Härra juhataja, Ühendkuningriigis diskrimineeritakse kahjuks naisi väga suurel määral. Tean, et minu komisjonil – naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil – on süda õiges kohas. Samas on enamik diskrimineerimisjuhtudest tingitud sellest, et tööhõiveseadused on nii koormavad noori naisi värbavatele väikeettevõtetele, et nad diskrimineerivad lihtsalt varjatud kujul.

Leian, et tegemist on tüüpilise soovimatute tagajärgedega seadusega. Seadusi koostatakse siin ja seal ning tegelikult ei juhtu midagi, mis veelgi võimendab olemasolevaid seisukohti.

Ma ei taha näida ebaviisakas, aga kui komisjonis – naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis – ringi vaatan, näen, et ollakse ikka veel kinni 1970ndates aastates – edasiliikumist pole märgata. Kardan, et elu ei ole enam selline nagu varem ning kui kuulen räägitavat naiste emantsipeerumisest, siis kahju küll, aga inglasena pean ütlema, et see juhtus väga ammu. Ma ei tea teiste riikide probleemidest, aga ärge süüdistage selles ainult Ühendkuningriiki, kus seda probleemi pole, sest kuigi kordan, et teie süda on õiges kohas (soovimatute tagajärgede seadus), teete sellest täieliku mõttetuse.

 
  
MPphoto
 

  Mary Honeyball (PSE). - Härra juhataja, see võib olla sobilik juhus, et räägin pärast Godfrey Bloomi, kes tundub elavat kusagil sügaval 19. sajandis. Just tema on see mees, kes mitte väga palju aega tagasi ütles need kuulsad sõnad, et naised peaksid külmkapitaguseid puhastama ning see on üks naiste elu peamisi ülesandeid. Kui mina olen see, kes pole edasi liikunud, siis olen selle üle uhke, sest ma ei soovi, et mind kui inglannat seostatakse niisuguste ütlustega.

Soovin öelda seda, et kõnealuses suurepärases raportis on tõstatatud palju olulisi küsimusi ning olen selle eest raportöörile tänulik. Tänan ka volinikku tehtud märkuste eest. Soovin pikemalt peatuda inimkaubanduse küsimusel. Londonist pärit esindajana – ning tõepoolest Londonist pärit naisesindajana – olen kõnealuse teema vastu erilist huvi tundnud, kuna London on üks neist kohtadest, mida naistega kaubitsemine suurel määral mõjutab.

Liikmesriikidel palutakse alla kirjutada Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsioonile. Kuigi mõned liikmesriigid on sellele alla kirjutanud, on teisi – tegelikult 15 – kes pole veel alla kirjutanud ning tundub, et kaks neist ei paista olevat valmis seda tegema. Seetõttu palun kõigil ELi liikmesriikidel kõnealune inimkaubanduse vastane konventsioon ratifitseerida, ning et kõik kohalviibijad, sh kõik naiste õiguste komisjoni liikmed, võtaksid endale kohustuseks pöörduda oma valitsuste poole ning sundida neid tegema veel rohkem tööd, kui nad parajasti teevad seoses kõnealuse jälgi ja pahelise naistekaubandusega.

 
  
MPphoto
 

  Věra Flasarová (GUE/NGL). (CS) Volinik, daamid ja härrad, kiidan heaks Iratxe Garcia Pérez’i raporti ja Euroopa Komisjoni aruande. Statistika näitab, et naiste tööhõive on viimastel aastatel kasvanud 57,2 protsendile ning see kõlab hästi, kuid raporti andmetel püsib ikka veel hulk probleeme. Naistele kuulub ikka veel ainult üks kolmandik eraettevõtete juhtivatest ametikohtadest ning seda ka muudes valdkondades, sh poliitikas. Suure hulga uute töökohtade osas puuduvad pikaajalised töölepingud ning seetõttu on tulevikuväljavaated ebakindlad. Niisugust tööd teevad sageli naised. Naisi peetakse ikka veel inimesteks, kelle põhikohustus on pere eest hoolitsemine ning kelle töötasu on vaid lisa pere-eelarvesse. Seetõttu on naised sama töö eest ja samade oskuste puhul ikka veel meestest vähem tasustatud. Kõnealused stereotüübid on jätkuvalt üks võimalus naiste diskrimineerimiseks tööturul. Pean ebapiisavaks tööandjate valmisolekut kompenseerida naistele lapsehoolduskulud ning sel viisil soodustada nende edasist professionaalset ja karjääriga seotud arengut.

 
  
MPphoto
 

  Mihaela Popa (PPE-DE). (RO) Räägime vajadusest võidelda naistevastase vägivallaga, soodustada naiste osalust ühiskondlikes tegevustes ning kultuurikomisjoni valdkonda kuuluvast aspektist – lahknevusest naiste ja meeste haridustasemes.

Kuigi naiste haridustulemused on meeste omadest paremad, püsib tööturul palga osas sooline ebavõrdsus. Kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmena esitasin isiklikult muudatusettepaneku CULTi koostatud arvamuse kohta seoses kõnealuse raportiga. Arvestades massimeediakanalite mõju avalikule arvamusele ja hoiakutele pean esmatähtsaks massimeediast naisi alandavates olukordades näitavate kujutiste kõrvaldamist.

Soolise võrdõiguslikkuse tagamine kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades on lääne ühiskonnas ikka veel päevakajaline teema.

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE-DE). (SK) Raport algab lõikega, milles sätestatakse, et sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu oluline põhimõte, mis on eksisteerinud üle 50 aasta. Raporti teises osas jätkatakse samas 46 lõikega, mis sisaldavad soovitusi, üleskutseid või nõudeid kõnealuse põhimõtte järgimiseks. Lisaks on raportis toodud põhilisi soovitusi, nt võrdse juurdepääsu tagamiseks rahale, haridusele, tervishoiule või töötasule. Raportis nõutakse naistevastase vägivallaga võitlemist, naistekaubanduse vastast võitlust ning palju muud.

Niisugused raportid on loomulikult olulised ning õnnitlen raportööri selle puhul. Teisalt räägitakse raportis juba vastuvõetud dokumentide ebapiisavast rakendamisest. Viidatakse ebapiisavale kontrollile ja sanktsioonidele. Samas viitab see ka poliitikute silmakirjalikkusele, kes pealtnäha tunnustavad soolist võrdõiguslikkust, kuid tegelikkuses ei järgi seda ning seetõttu on ootused loodetust erinevad.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, analüüsides soolist võrdõiguslikkust käsitlevat resolutsiooni, on raske seda mitte toetada. Viitan eriti punktidele, mis käsitlevad naistevastast vägivalda ning vajadusele varakult anda haridust naiste diskrimineerimise osas. Teame hästi, et korralik kasvatus ja haridus on parim viis naistevastase vägivalla ja diskrimineerimise väljajuurimiseks.

ELi kodanikud on väheteavitatud naistekaubandusest ning suuremalt jaolt mitteteadlikud kõnealuse hirmsa ja julma kaubanduse olemasolust tänapäeval, mis on tsiviliseeritud maailmas lubamatu. Seetõttu tuleks teavituskampaaniale eraldada märkimisväärsed vahendid.

Samas tuleb märkida, et vaatamata kõigile arutluse all olevatele keerulistele probleemidele on viimastel aastatel soolise võrdõiguslikkuse osas toimunud oluline areng, mis on eriti märgatav maapiirkondades.

 
  
MPphoto
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). (RO) Härra juhataja, sooline võrdõiguslikkus peaks olema Euroopa ühiskonna aluspõhimõte.

Hiljutine Eurobaromeetri uuring näitab, et maapiirkondade naised ei ole seotud elukoha kogukonna otsuste tegemisega, neil puudub kindel töökoht ning enamik neist vastutab ainult majapidamise eest ning teatud piirkondades ulatub nende hulk 98 protsendini. Vaatamata sellele soovib üle 50 % naistest osaleda Euroopa tööturul ning saada kvalifikatsiooni, mis aitaks kaasa nende töölevõtmisele avaliku halduse, põllumajanduse, sotsiaalabi või hariduse valdkonnas. Lisaks soovib olulisel määral naisi ettevõtte asutamise eesmärgil ära kasutada Euroopa tasandil pakutavaid asutustega kaasnevaid eeliseid.

Sellest tulenevalt arvan, et tuleks toetada maapiirkondade naiste algatusi seoses aktiivselt ühiskonnaelus osalemise ning nende elukohajärgse piirkonna majandusliku arengu pideva edendamise ja selles osalemisega. Diskrimineerimise kaotamiseks on vaja Euroopa ühiseid jõupingutusi. Programmid, nt Euroopa Sotsiaalfond ja PROGRESS koostöös kohalike valitsustega ja ametitega peaksid maapiirkondade naiste toetamiseks rohkem vahendeid eraldama.

 
  
MPphoto
 

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Daamid ja härrad, tänan teid arutelu eest. Üldjoontes võib arengute puhul täheldada märkimisväärset edasiminekut, kuid daamid ja härrad, on selge, et pikk tee on veel käia. Seetõttu soovib komisjon läbi viia keerukaid läbirääkimisi, kasutades selleks kõiki meile kättesaadavaid vahendeid. Näiteks olen viidanud juba ette valmistatud õigusakti ettepanekutele ning soovile tugevdada inimkaubanduse vastaseid sanktsioone.

Lisaks soovin öelda, et pingutused võrdõiguslikkuse saavutamiseks põhinevad sügaval eetilisel alusel ning isegi kui sotsiaalse tasakaalu, sotsiaalsete süsteemide või majandusliku stabiilsuse tõttu poleks selleks põhjust, oleks ikkagi õige ja vajalik pingutusi järjepidevalt jätkata. Samas sooviksin öelda, et tõeliselt võrdsed võimalused on Euroopa Liidu peamine prioriteet ning ühelgi ühiskonnal, kes ei saavuta võrdseid võimalusi, ei ole globaalses konkurentsis püsivat tulevikku. See pole mitte ainult õiglane ja eetiliselt vaieldamatu vaid ka kasulik. Leian, et ka sellest tulenevalt on vaja edasi minna ning mitte rahulduda arengutega, mis teatud osas võivad tunduda edasiminekuna, kuid mille puhul paljusid asjaolusid võidakse ikka veel tõlgendada tagasihoidlike tulemustena.

 
  
MPphoto
 

  Iratxe García Pérez, raportöör. − (ES) Härra juhataja, tervitan kõikide kolleegide sõnavõtte, sest usutavasti tõestab see seda, et vaatamata erinevale rõhuasetusele ning mõningatele eriarvamustele toetame kõik ühist eesmärki.

Lisaks soovin volinikule öelda, et olen tema kõne ning arutelusse antud panusega väga rahul. Me kõik siin parlamendis nõustume tema kõnega täiel määral. Seetõttu olen väga rahul, kuid lisaksin, et nüüd on vaja siirast poliitilist tahet kõigi käesoleval hetkel esitatud algatuste elluviimiseks. Volinikul on parlamendi toetus, kui ta jätkab kõnealuse teema olulisuse rõhutamist ning teeb visalt jõupingutusi kõigi kõnealuste algatuste ellurakendamise nimel.

Soovin märkida vaid üht aspekti: mehe rolli olulisus soolise võrdõiguslikkuse eest võitlemisel.

Meeste kaasamine kõnealusesse ülesandesse on esmatähtis. Asjaolu, et meeskolleegid tänasel arutelul osalesid, peegeldab minu arvates asjaolu, et ka mehed peavad võrdõiguslikkuse eest võitlemisel naiste kõrval seisma.

Lõpetuseks soovin mainida üht sellel arutelul kolleegi tõstatatud teemat, kes ütles, et naised on sama juttu rääkinud alates 19. sajandist. Soovin talle öelda, et 19. sajandil nõudsid naised minu riigis hääleõigust: Nad ei saanud isegi valida. Seetõttu on siin selge erinevus.

Edasimineku toimumist ei saa eitada. Tuleb tänada kõiki naisi ning organisatsioone, kes on teinud tööd võrdõiguslikkuse eest võitlemise nimel. Samas ei tähenda see ilmse eitamist: minna on veel pikk tee ning ees on palju tööd. Kui me kõik, nii mehed kui naised, endale kindlaks jääme, peaksime saavutama tõelise soolise võrdõiguslikkuse.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme kell 11.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Sylwester Chruszcz (NI), kirjalikult. – (PL) Daamid ja härrad, sellel arutelul on käsitletud mitmeid teemasid. Rõhutan sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse teemat. Euroopa seisab vastamisi demograafilise probleemiga, mis ei tulene mitte ainult meie kontinenti mõjutavatest majanduslikest probleemidest vaid ka noortele emadele kohase toetuse tagamise puudulikkusest. Erakordselt oluline on tagada sünnitanud naisele toetus, mis annab naisele ja lapsele vajaliku kindlustunde ning võimaldab naisel tagasi pöörduda tööalase või sotsiaalse elu juurde.

Emasid tuleb kaitsta sellisel viisil, mis võimaldaks neil õigeaegselt tööle tagasi minna ning korralikult pere eest hoolitseda ning tuleb kindlasti tagada, et kõnealust korda järgitaks võrdselt kogu Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (PSE), kirjalikult. – (RO) Kuigi Rumeenia on üks Euroopa Liidu headest õpilastest, arvestades soolist ebavõrdsust vähendavaid õigusraamistikke ning mitmeid valitsuse algatusi ja programme, on riigis puudusi oluliste aspektide osas, mis võimendavad ning lasevad soolisel ebavõrdsusel jätkuvalt püsida.

Naiste juurdepääsu osas juhtivatele ametikohtadele on Rumeenia üks viimaseid Euroopa riike. 331 parlamendiliikmest on naisi ainult 37, vaid veidi üle 11 %. Sellele vaatamata on naiste arv Rumeenia kohalikes ametiasutustes veelgi väiksem. Rootsis on parlamendiliikmete seas naisi ja mehi peaaegu võrdselt. Lisaks töötab Rumeenias ligi kolmandik naisi osalise tööajaga võrreldes 7,7 % meestega, saades meestest keskmiselt 15 % madalamat palka.

Kõnealune olukord on tihedalt seotud sooliste stereotüüpide püsimisega, mille alusel kuulub enamik majapidamisega seotud kohustusi naiste vastutusalasse. Kahjuks ei ilmne sooline ebavõrdsus ning sellega seotud eelarvamused ainult perekeskkonnas, vaid ka Rumeenia haridusvaldkonnas. Uuringud näitavad, et Rumeenia koolitegevus ning pedagoogilise personali korraldatavad sotsiaalmajandusliku suunitlusega tegevused kalduvad kujundama soolise erinevuse mõtteviise.

Seetõttu rõhutan soolise ebavõrdsuse vähendamise eesmärgil hariduse tähtsust käsitlevate teemade raportisse lisamise vajalikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Samas näitavad 2008. aasta aruandes toodud arvud, et võrdõiguslikkus ikka veel puudub. Palgalõhe on tõepoolest alates 2003. aastast püsinud 15 % juures.

Kõnealuse olukorra valguses tuleb tugevdada Euroopa õigust, nt sundida tööandjaid palgalõhe vähendamise eesmärgil läbi viima palgakontrolle.

Lisaks on oluline vaadelda maapiirkondades elavate naiste, keda pole kunagi peetud ametlikul tööturul „töötavateks” isikuteks, erilist olukorda. Kuna kõnealustel naistel puudub kindel ametialane staatus, kuid kes tõepoolest töötavad, aidates abikaasat peretalupidamises, puutuvad nad kokku paljude rahaliste ja õigusalaste probleemidega seoses juurdepääsuga vanaduspensionile või sotsiaalkindlustusele. Ma toetan kõiki meetmeid, mis parandavad kõnealuste naiste olukorda.

Lõpetuseks kiidan heaks kavandatavad meetmed parandamaks naiste juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenustele. Kõnealune juurdepääs on tõepoolest naiste vabaduse kasutamise oluline tingimus.

 
  
MPphoto
 
 

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Leian, et sooline diskrimineerimine püsib peamiselt vanade mõtteviiside tõttu, mis ikka veel kaasaegsetes ühiskondades eksisteerivad: mees toetab peret rahaliselt ning naisel on ühiskondlik vastutus. Kõnealuseid mõtteviise võib näha kõigis riikides, kuid eriti just ebasoodsates tingimustes asuvates piirkondades. Kõnealuse nähtuse saaks kaotada korraliku hariduse abil.

Kõnealuses kontekstis peaksime lisaks arvesse võtma asjaolu, et praeguse ühiskonna üldine areng on välja viinud naiste aktiivsemale osalusele ühiskonnas ning nende staatus ühiskonnas on märgatavalt paranenud. Sellele vaatamata võivad probleemid tekkida pere tasandil, eriti seoses vanemate hoolitsemisega laste eest ning osalemisega laste kasvatamisel ja harimisel. Ajapuudus, tihe töögraafik ning illusioon välismaast on viinud vanemate kontrolli vähenemiseni laste üle nii puhkepäevadel kui ka koolipäevadel ajavahemikus 14.00–18.00.

Seetõttu tuleb leida lahendusi kaotamaks muret seoses sellega, mida laps teeb vanema tööajal, luues võimalusi koolis toimuvateks ja koolivälisteks tegevusteks, mis kompenseeriks vanemate järelevalve puudumise.

Koolipäevajärgse tegevuse meetodit tuleks tegelikult laiendada ning sellest peaks saama perele, kogukonnale, riigile ja Euroopale kasulik projekt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. (RO) Soovin õnnitleda raportööri ja rõhutada kõnealuse raporti sisu tähtsust seoses majandusliku kasvu eesmärkide saavutamisega Lissaboni strateegia kontekstis.

Nii Euroopa Liit kui ka liikmesriigid peaksid ühiskonnale paremat eeskuju andma. Vaatamata saavutatud edusammudele püsib sooline ebavõrdsus ning seetõttu tuleb vastavaid samme astuda.

Soovin juhtida tähelepanu probleemile, millega paljud naised igapäevaselt kokku puutuvad ning millega seoses ainult üksikud saavad positiivse kohtuotsuse, nimelt seksuaalsele ahistamisele.

Vastavalt Rumeenias läbiviidud riiklikule uuringule olid 90 % juhtudest seksuaalse ahistamise ohvriteks naised ning üks üheksast linnas elavast inimesest oli kogenud seksuaalset ahistamist. 55 % juhtudest oli ahistajaks ohvri ülemus.

Pean vajalikuks kõnealuse valdkonna strateegiate ja meetmete läbivaatamist, et tõsta naiste elukvaliteeti ja kutsestandardeid ning liikmesriigid peaksid kiirendama nende ühenduse õigusaktide jõustamist, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust tööturul, sh seksuaalset ahistamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Kätte on jõudnud aeg heita kõrvale stereotüübid ning asuda kindlat tegutsema nii naistele kui ka meestele tõeliste võrdsete võimaluste tagamise nimel. Viimase kümne aasta jooksul on märgata edusamme naiste esindatuses Euroopa tipp-poliitikas, kuid see on ikka veel ebapiisav. Erinevalt sellest on palgaerinevused viimaste aastate jooksul püsinud suhteliselt samal tasemel. Euroopa ettevõtted kasutavad ikka veel kõnealuseid eristavaid võtteid ning seetõttu on sellel eesmärgil vaja konkreetseid ja julgemaid otsuseid koos palju tõhusama meediakampaaniaga.

Samuti on Rumeenias naiste üldine osalemine otsuste tegemise protsessis selgelt moonutatud ning tegemist on ühtlasi ainsa riigiga, kus ükski ministritest ei ole naine ning parlamendis on naiste osakaal ainult 9 %. Rumeenia ühiskonna ülesandeks on võidelda mõtteviisidega ning soolise diskrimineerimisega kõigis eluvaldkondades.

Usun naiste esindamiseks kasutatavate valimiskvootide positiivsetesse mõjudesse. Parimaid praktilisi näiteid võime tuua Põhjamaadest ning mitte ainult sealt. Leian, et ei ole vahet, kas võtame kasutusele valimissüsteemi, mis põhineb võrdelisel esindatusel, tagades kandidaatide soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse nähtavuse meedias (Belgia) või seaduse alusel jaotatud kvoodid (Soome, Rootsi, Hispaania, Prantsusmaa), ka Rumeenias saab parandada nende naiste olukorda, kes soovivad kõnealusel viisil poliitilises, majandus-, ja ühiskondlikus elus kaasa lüüa.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika