Istungi stenogramm

Teisipäev, 2. september 2008 - Brüssel

15. Euroopa Võrgu- ja Teabeturbeamet (ENISA) (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel Giles Chichesteri ja Angelika Niebleri poolt komisjonile esitatud suuliselt vastatava küsimuse üle Euroopa Võrgu- ja Teabeturbeameti (ENISA) kohta (O-0060/2008 – B6-0159/2008).

  Angelika Niebler, raportöör. − (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, 2004. aastal asutati Euroopa Võrgu- ja Teabeturbeamet, mis on tuntud lühendi ENISA järgi. Ameti peamine ülesanne on parandada Euroopa Liidus võrgu- ja teabeturvet ning edendada liikmesriikide vahelist tihedamat koostööd.

ENISA volitus on kahtlemata keerukas. Arvutiviirused, rämpspost, õngevõtmine ja trooja hobused on virtuaalandmete maailmas tõelised ohud. Häkkimine ohustab era- ja avalikke arvutivõrke. Kaasaegsele kommunikatsiooniühiskonnale tehtud kahju on tohutu. Turve on arvutisüsteemide Achilleuse kand. Selle osas oleme haavatavad ja ohustatud – olukorda nii kirjeldades mõistate kõnealuse ameti olulisust.

Teisalt puudub kõnealusel ametil arvukas personal, kuid ta peab täitma hiiglaslikku ülesannet. Arvestades ENISA praegust tegutsemisviisi, tõstatab see õiguspärase küsimuse, kas amet on võimeline täitma oma ülesandeid. Oleme nii selles istungisaalis kui teistes siinsetes organites sageli arutanud, kuidas võiks ENISAt edasi arendada. Hiljutise komisjoni ettepanekuga nähti ette ENISA ühendamine kavandatava Euroopa telekommunikatsioonituru ametiga. Parlament ja nõukogu ei kiitnud kõnealust ettepanekut heaks. Selle asemel otsustasid parlament ja nõukogu enne suvevaheaega, et ENISA volitust tuleb kolme aasta võrra pikendada.

Meie poolt komisjonile esitatava küsimuse põhieesmärk on tagada, et kõnealune arutelu jaotataks kolmele aastale. Küsimust esitades soovime komisjoni veidi tagant torkida ja esitada väljakutse, eesmärgiga panna komisjoni meile olulistes küsimustes seisukohta võtma. Kas ENISA on võimeline praegusel kujul ettenähtud ülesandeid täitma? Kas komisjon kaalub ENISA asendamist mõne teise organisatsiooniga? Kas on hädavajalik, et kõnealuseid ülesandeid peab täitma ELi asutus? Milliseid üldisi muudatusi tuleks ENISA struktuuri puhul komisjoni arvates arvesse võtta?

Jään ootama voliniku vastust. Soovin teada, kui kaugele arutelud komisjoni koridorides on jõudnud. Pärast seda kutsutakse meid siin parlamendis loomulikult üles ENISA tulevikustruktuuri kohta oma arvamust avaldama.

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Härra juhataja, austatud parlamendiliikmed teavad, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa Võrgu- ja Teabeturbeameti asutamise kohta lõpevad ENISA volitused automaatselt 13. märtsil 2009.

Samas peab komisjon vajalikuks tagada võrgu- ja teabeturbega seotud tegevuste jätkamine. Parlament ja nõukogu jagasid kõnealust seisukohta aruteludel, milles käsitleti määruse muudatusettepanekut ENISA volituste pikendamise osas. Seetõttu on meede ENISA volituste pikendamiseks veel kolmeks aastaks õigustatud.

On tõsi, et komisjoni poolt 2006. aastal läbi viidud ENISA hindamine tõi välja mitmeid probleeme, kuid samuti leiti ameti saavutustes positiivseid aspekte, arvestades ametile kättesaadavaid piiratud vahendeid. Komisjon vastas tuvastatud murettekitavatele asjaoludele määruse ettepanekuga asutada telekommunikatsiooniasutus.

Käesoleval hetkel on nõukogu ja parlament nõus, et ENISA tuleb telekommunikatsiooniasutuse alternatiivina uuest organist eraldi hoida ning komisjon peab ikkagi vajalikuks luua tõhus organ, mis haldaks turbe- ja ühtsuse küsimusi. Seetõttu on vaja ENISA tegevust jätkata.

Samas olen veendunud, et võrguturbega seotud väljakutsed nõuavad Euroopalt kindlat ja kooskõlastatud vastust. Hiljutised küberrünnakud Eestis ja Gruusias – viimases suvel toimunud tõsine küberrünnak tundub olevat märkamatuks jäänud – näitavad, et riik võib üksinda väga haavatav olla.

Seetõttu palun Euroopa Parlamendil ja nõukogul 2009. aasta algul läbi viia intensiivne arutelu seoses Euroopa vaadetega võrguturbele ning seoses sellega, et mida ette võtta küberrünnakutega ning siduda ENISA tulevikuteema kõnealusesse arutelusse.

ENISA määruse pikendamise arutelul kutsuti nii parlamenti kui ka nõukogu üles arutlema võimaliku kaasajastatud võrgu- ja teabepoliitika eesmärkide ning nende saavutamiseks pädevate meetmete üle. Märgiti selgesõnaliselt, et ENISA tegevusaja pikendamine ei tohiks kõnealuse arutelu tulemusi kahtluse alla seada. Kõnealuse arutelu läbiviimiseks koostavad komisjoni talitused 2008. aasta teisel poolel küsimustiku, mis on mõeldud avalikuks veebipõhiseks aruteluks kaasajastatud võrgu- ja teabeturbe poliitika võimalike eesmärkide osas Euroopa tasandil ning kõnealuste eesmärkide saavutamise vahendite osas. See toimub loomulikult kooskõlas ENISA ja selle juhatusega.

  Nikolaos Vakalis, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Härra juhataja, volinik, Euroopa Parlament ja nõukogu on heaks kiitnud ENISA tegevusaja pikendamise kuni 2012. aasta lõpuni. Kõnealune kolmeaastane pikendus võimaldab edasisi arutelusid ENISA tuleviku osas ning laialdasemalt tõstatada küsimuse kasvanud võrgu- ja teabeturbe kohta Euroopas.

Leian, et läbivaatamismenetlus peaks viivitamatult algama. Selle käigus tuleks organ muuta ajutise sihtasutuse asemel püsivaks organiks ning mis peamine, samaaegselt tuleks suurendada personali ning uuendada organi kodukorra väga olulisi artikleid 2 ja 3. Niisugune lahendus võimaldaks organil võimalikult kiiresti tööle asuda, omades selleks uuendatud ja täiendatud volitusi.

Lubage siinkohal meenutada – see on ka komisjoni seisukoht – et ainult Euroopa asutus saab tagada võrgu- ja teabeturbe. Lisaksin ühtlasi, et tänasel päeval on valdav enamus partnereid arvamusel, et ENISA on kõige võimekam ja kompetentsem organ arendamaks uut ja dünaamilist võrgu- ja teabeturbe Euroopa poliitikat.

Varem sai ENISAle osaks karm kriitika. Samas pean teile meenutama, et 2007. aasta hindamisaruandes anti hinnang vaid ENISA esimesele tegevusaastale, mille tulemusena ei ole hinnang praegusel hetkel enam usaldusväärne. Hiljutised erapooletute asutuste poolt läbiviidud hindamisuuringud on tõe jälle jalule seadnud. Organi tõhusamaks talitlemiseks on oluline võimaldada juurdepääs sobivatele vahenditele.

Lõpetuseks lubage öelda, et Kreeka valitsus soovib toetada elujõulist lahendust: ta on kohustuseks võtnud ENISA Ateena kontori hoolduskulude katmise, et toetada organi tööd ja tegevusi.

  Anni Podimata, fraktsiooni PSE nimel. – (EL) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tänase Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel ENISA kohta esitatud suuliselt vastatavat küsimuse aruteluga seotud faktid on tõepoolest palju muutunud võrreldes ajaga, kui küsimus esitati. Alustuseks on nõukogu ja Euroopa Parlament jõudnud kokkuleppele organi tegevust käsitleva määruse pikendamise osas 2012. aastani.

Samal ajal on nõukogu ja Euroopa Parlament suhtunud ettevaatlikkusega Euroopa Komisjoni ettepanekusse luua Euroopa asutus elektrooniliste sidevõrkude ostmiseks. Selle asemel on nõukogu ja Euroopa Parlament välja pakkunud BERTi soovituse, mis oleks põhiliselt vastutav telekommunikatsiooniteenuste õigusliku raamistiku parema rakendamise eest, ilma et oleks seotud võrgu- ja teabeturbe või terviklikkusega.

Samas on kõnealused teemad väga tähtsad, nagu te, volinik, veidi aega tagasi ja varasemalt ettekandes igati õigesti välja tõite. Rõhutasite hiljutisi kallaletunge Eesti küberruumile ning sarnased näited teiste riikide varal näitavad, et Euroopa peab viivitamatult andma usutava ja kooskõlastatud vastuse.

See on just see roll, mida ENISA saab ja peab täitma, asudes tööle uuendatud ja täiustatud volituste alusel, millega on selgelt määratletud kohustused ja eesmärgid ning kui ta saab selleks vajalikud vahendid ning inimressursid.

Loodan, et seekord teeb komisjon märkimisväärselt ja siiralt koostööd, et aidata ENISAt võrguturbe ja terviklikkuse tugevdamisel. See on oluline Euroopa võrke kasutavate ettevõtete ja loomulikult Euroopa kodanike usalduse tõstmisel.

ISTUNGI JUHATAJA: LUIGI COCILOVO
Asepresident

  Jorgo Chatzimarkakis, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, võrguturve – see kõlab kui spetsiifiline valdkond, kuid võrguturve mõjutab üha enam meie igapäevaelu aspekte: mobiilsidet, internetti, mis imbub üha enamatesse igapäevaelu valdkondadesse, kõikehõlmavat intelligentsi – meid ümbritsevasse keskkonda sisse ehitatud arvutil põhinevat intelligentsi, olgu see siis vanurite aitamiseks või keerukate tööprotsesside kontrollimiseks. See kõik annab tunnistust sellest, et sõltume üha rohkem niisugustest tehnoloogiavormidest. Tehnoloogia juhib meie elu ning majanduskasvu.

Meie sõltuvust tehnoloogiast tõestasid hiljuti Eestis aset leidnud sündmused. Volinik, mainisite, et see mõjutas ka Gruusiat. Inimesed on sellest vähem teadlikud, kuid kui oleksime vajanud Eestist tähelepanuväärsemat näidet, oleks see Gruusia näol olemas olnud. Nägime, kuidas kaasaegne võrgu kaudu juhitav majandus muutus äkki kõnealusest tehnoloogiast sõltuvaks, kuidas seda rünnati ning kuidas selle turve sattus tõesti suurde ohtu. See on lisapõhjus, miks komisjon, kelle portfell oli sel ajal volinik Erkki Liikaneni käes, märkas õigustatult vajadust võrguturbeameti järele. Seetõttu tabab meid üllatus, kui ENISAt hinnati vaid aastase tegevusaja järel enne selle täielikku vahenditega varustamist ning ameti olemasolu vajadus seati kahtluse alla. Loomulikult ehmatas see meid siis ning olen rõõmus, et kõnealune arutelu siin toimub.

Miks kahtlesime kõnealuses ametis vaid selle üheaastase tegevusaja möödudes? Kuidas te kavatsete, kuidas me kavatseme kujundada ENISA volitusi, et see võiks toimida ametina, mis tegeleb võrdsetel tingimustel Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Hiinas tegutsevate agentuuridega?

Sooviksin teid tänada teise hindamise järgse tunnustuse eest ENISA saavutustele. Sellele vaatamata arutleme meie, parlamendiliikmed, kultuurinihke üle, majandusi mõjutavate kliimamuutuste üle, mis sunnib meid loobuma majanduslikust sõltuvusest fossiilsete kütuste osas ning kasutusele võtma muid energiaallikaid. Iga päev pühendume siin kõnealustele jõupingutustele. Teame, et süsteemide muutmine on ainus võimalus. Seetõttu vajame intelligentseid lahendusi ning võrguturvet, kuna turve on esmajärgulise tähtsusega. Seepärast olen tänulik kõnealuse arutelu toimumise eest, mille abil saame üles ehitada jõulisemate vahenditega ENISA ning tõhusama võrguturbe.

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Härra juhataja, kokkuvõtteks soovin öelda, et ENISA tegevuse pikendamiseks kolme aasta võrra on olemas nõukogu ühehäälne toetus ja Euroopa Parlamendi laialdane toetus. Mõlemad õigusloojad nõustusid viivitamatult esimesel lugemisel kokkuleppele jõudmisega, et see toimuks enne olemasoleva määruse automaatset aegumist.

Minu arusaama kohaselt kavatseb nõukogu tulevasel nõukogu istungil määruse muudatuse esmajärjekorras vastu võtta. Nii saaks probleem lahendatud ning pärast komisjoni poolt küberrünnakutega seotud peamisi probleeme käsitleva raamatu esitamist saab parlament seda arvesse võtta ning alustada tõelist arutelu meie tulevaste vastuargumentide osas kõnealuses valdkonnas.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.