Istungi stenogramm

Teisipäev, 2. september 2008 - Brüssel

16. Turunduse ja reklaami mõju soolisele võrdõiguslikkusele (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel Eva-Britt Svenssoni esitatud raport (2008/2038 (INI)) turunduse ja reklaami mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele.

  Eva-Britt Svensson, raportöör. − (SV) Härra juhataja, soovin tänada kolleege naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonist ning eriti variraportööri suurepärase ja viljaka panuse eest kõnealusesse raportisse.

Ametis olev eesistuja on rõhutanud sooliste stereotüüpidega võitlemise vajalikkust. See on üks kuuest eesistuja prioriteedist. Seetõttu pean tähtsaks, et ka meie siin parlamendis esitaksime seisukohad sooliste stereotüüpide probleemi osas ning selle mõjude osas soolisele võrdõiguslikkusele.

Arusaamatuste vältimiseks sooviksin eriti rõhutada ning selgelt välja tuua, et ma ei ole raportis kõnealuses valdkonnas soovitanud uusi õigusakte ei ELi ega riiklikul tasandil. Tehtud ettepanekud meetmete kohta viitavad juba olemasolevatele riiklikele isereguleerivatele asutustele, mis esindavad tootjaid, reklaamitegijaid ja tarbijaid. Kõnealused asutused peaksid töötama selle nimel, et suurendada teadlikkust soolistel stereotüüpidel põhineva reklaami tähtsusest. Liikmesriigid peaksid samuti tagama organid, kuhu kodanikud saavad kaebustega pöörduda. Lisaks leian, et parajasti asutamisel olev Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut peaks läbi viima uuringu selle kohta, kuidas kõnealune reklaamitüüp mõjutab võrdõiguslikkust. Me vajame rohkem teavet.

Seega miks see tähtis on? See on tähtis, kuna reklaam on kõikjal, meie kodudes, avalikes kohtades, ajalehtedes, meedias jne. Loomulikult mõjutab see meid, oleme siis sellest teadlikud või mitte. Ettevõtted ei investeeriks reklaamidesse miljardeid, kui sellel poleks mingit mõju.

Tänapäeva reklaam ja turundus ei püüa mitte ainult kaupu või tooteid müüa, vaid müüakse elustiili tervikuna kui kultuurivormi. Erinevatele normidele vastamiseks peame käituma teatud viisil ja tegutsema teatud viisil. Kõnealuse fenomeniga võitlemine on eriti oluline selles osas, mis mõjutab noori inimesi, kes otsivad täiskasvanu identiteeti, tuleviku haridusvõimalusi jne. Soovin, et inimesed saaksid valida, ilma et nad oleksid teadlikult või alateadlikult mõjutatud erinevatest soolise stereotüübi normidest.

Tänapäeval pole reklaamitegijal võimalik reklaamida toodet, mis suurendab keskkonnaprobleeme või kiirendab kliimamuutusi. Minu nägemuse kohaselt on tulevikus sama võimatu müüa soolisel diskrimineerimisel või soolistel stereotüüpidel põhinevat sõnumit kandvaid tooteid.

Olen samuti veendunud, et teadlikkuse suurenemisega reklaami tähtsusest keelduvad nii mees- kui naissoost tarbijad ostmast kõnealusel viisil reklaamitavaid tooteid. Sama veendunud olen ka selles, et tarbijad eelistavad ettevõtteid ja tootjaid, kellel on teadlik reklaamipoliitika ning kes ei luba kasutada soolistel stereotüüpidel põhinevat reklaami. Vastutusvõimelisuse näitamine suuremale võrdõiguslikkusele kaasaaitamise ja selle mõjutamise näol saab olema ettevõtetele ja reklaamitegijatele oluline tegur edukuse tagamiseks. Lõppude lõpuks on see meie ühine eesmärk. See on üks, kuid samas oluline asjaolu paljude seas.

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Härra juhataja, soovin tänada Euroopa Parlamenti ja raportöör Eva-Britt Svenssonit, kes käsitles turunduse ja reklaami mõjusid soolisele võrdõiguslikkusele, mis on väga delikaatne küsimus.

Reklaam mängib meedia rahastamisel väga olulist osa. Reklaam alandab ajakirjade ja ajalehtede kaanehinda ning tagab tarbijatele suure osa audiovisuaalse sisu tasuta kättesaadavuse. See on oluline väljendusvabaduse ja vaheldusrikkuse seisukohast, mille näol on tegemist küsimusega, mille üle on täiskogul sageli arutletud.

Aastate jooksul oleme näinud reklaami kohta käivate keeldude ja kontrollide kuhjumist – sigarettide, alkoholi ja rasvaste toitude osas – ning peagi on uued eeskirjad selle kohta, kuidas autotootjad peavad käsitlema reklaamides CO2 heitkoguseid. Reklaam on kerge sihtmärk, kuna selle reguleerimine on palju lihtsam kui tegelike probleemide lahendamine, mis on sageli palju keerukamad – kuigi täna õhtul arutletavas raportis eelistatakse suuremat järelevalvet reklaami üle, tehes seda seekord soopoliitika subjektiivse valdkonna vaatenurgast.

Meediavolinikuna teadvustan teemaga seotud poliitilisi muresid, kuid samas mõtlen, millist mõju avaldab nende murede ülekandmine kogu tööstusele ja avalikkusele. Kuna reklaamimine on muutunud rahaliste vahendite vähesuse ja erinevate keeldude tõttu keerukamaks, on reklaamitegijad vähendanud reklaami osa turunduskulutustes. Toodete reklaamimiseks on meedia asemel võimalik kasutada ka teisi viise: nt tooteesitlust. See on meedia pluralismi seisukohast halb, kuna enamus kirjutavast ajakirjandusest – ajalehed ja ajakirjad – ei saa ilmumise jätkamiseks piisavat tulu.

Raportis ei arvestata positiivseid aspekte, mis toetavad kodanike kaitsmiseks raporti eesmärke. Lubage tuua mõned näited. Audiovisuaalseid meediateenuseid käsitleva direktiivi artikkel 3 sisaldab mõjuvat sõnastust inimväärikuse ja mittediskrimineerimise kohta audiovisuaalses meedias. Võin kinnitada, et komisjon tagab, et kõnealuse direktiivi ülevõtmine liikmesriikide poolt peegeldab õigusandja tahet.

Raportis ei rõhutata ka isereguleerimise väärtuslikku rolli. Lubage ka siinkohal näide tuua. Peaksite olema teadlikud, et isereguleerimine on saanud positiivset tagasisidet nn „objektistava stereotüpiseerimise” juhtudel, mille kohta toon konkreetse näite. Moetööstus on lõpetanud „pornošikid” kampaaniad, mis kujutasid naisi häbivääristavalt vaid seksobjektidena. Seega on probleemide lahendamiseks õiguslikke meetmeid.

Meil peaks selles suhtes olema väga tõepärane lähenemine. Reklaam on lühivormiline teabevahend, mis välgatab leheküljel või 30sekundilise videoklipina. Raportis mõeldakse „stereotüpiseerimise” all võib-olla kõigest kiiret viisi toote seostamiseks konkreetse tarbijarühmaga. See võib peegeldada ka kõigest viletsat loometööd. Teisalt on olemas nii hea kui halb reklaam ning meediavolinikuna pean nõustuma, et väljendusvabadus sisaldab endas ka õigust ebaõnnestuda – isegi väga ebaõnnestuda – isegi kui see meile ei meeldi. Usun, et kui paluksin siinsel täiskogul selle kohta otsus langetada, ei takistaks see õigust ebaõnnestuda.

Raportis teadvustatakse, et puudub veenev uuring, mis seostaks stereotüpiseerimise soolise ebavõrdsusega. Poliitika kujundamine nõuab kindlat tõenduslikku alust, mitte ainult tugevalt juurdunud vaateid, ning sellel põhinevad meie poliitika ettepanekud ning seetõttu toetab komisjon Euroopa Parlamendi raportis tehtud positiivsed soovitusi. Näiteks julgustame pidevalt reguleerivate asutuste vahelist parima praktika vahendamist. Haridustegevus, uuringud ning tulevased arutelud peavad kindlalt jätkuma.

Soovin rõhutada asjaolu, et juba üheksa aastat olen meediavolinikuna palunud meediaõpetuse kursuste läbiviimist koolides. Usun, et kõige tähtsam oleks see, kui suudaksime noortes reklaamide lugemisel äratada kriitilise hindamisoskuse, oskuse kõrvale heita need halvad reklaamid, mis ei ole ühiskonnale olulise tähtsusega. Soovin keskenduda parimale praktikale, nt meeldib mulle Hispaania näide, kus antakse auhindu reklaamide eest, mis sooliseid aspekte õnnestunult käsitlevad. See on õige viis edasi minna ning seetõttu peaksime rõhutama positiivset ning proovima edusamme jätkata, kuna asi on võitlemist väärt.

  Esther Herranz García, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Härra juhataja, tõeline vabadus lõpeb seal, kus teiste vabadus algab, ning mida vabam on meedia, seda vabam on ühiskond; vabaduse kaotus algab täpselt reklaami tsenseerimisega ning lõpeb toimetatud sisuga.

Seetõttu on Euroopa Rahvapartei esitanud raporti kohta muudatusettepanekud, et kõrvaldada mitmed totalitaarsed hälbed, mis vastanduvad vaba ühiskonna põhimõttele.

Euroopa turundusele ja reklaamile on isereguleerimine juba omane ning liikmesriikides on olemas piisavad õigusaktid. Turundus ja reklaam ei ole seotud ainult meediavaldkonnaga, vaid need kuuluvad meie igapäevaellu ning õnneks töötab kõnealuses valdkonnas suurepäraseid professionaale, kes on enamasti teadlikud, et neil on mõjuvõim sotsiaalse tasakaalu üle. Seetõttu hääletab Euroopa Rahvapartei kommunistide esitatud eksitavate muudatusettepanekute ja lõigete vastu, kuna need levitavad kõnealuse valdkonna töötajate kohta laialdast šovinistlikku ja seksistlikku laimu. Euroopa Rahvapartei usub soolisesse võrdõiguslikkusesse, kuid seda tuleb propageerida teisi halvustamata. Usume, et lapsi ja noori tuleb kaitsta, ning perekonnal ja ühiskonnal tervikuna tuleb nad üles kasvatada. Üles kasvatada väärtushinnangutega, mis aitavad neil olla paremad inimesed.

Usun, et võrdõiguslikkuse sektantlik kasutamine, mis on kõnealuse raporti eesmärk, on tõsine viga ning Euroopa Rahvapartei ei luba seda. Loodame väga, et meie muudatusettepanekud võetakse vastu, et saaksime raportit toetada. Vastasel juhul keeldun lõplikust hääletusest, tehes seda austusest liikmesriikide subsidiaarsuse ning turundus- ja reklaamiäri professionaalide vastu.

Kahtlen, kas riiklike õigusaktide kritiseerimine ning parlamendi volitustest üleastumine teeb meile head, kuna see vähendab tulevikus meie usaldusväärsust.

  Bernadette Vergnaud, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõnealune raport ei ole nii mittemidagiütlev kui seda võiks eeldada õhtutunnist, mil selle arutelu toimub, ning soovin tänada Eva-Britt Svenssonit tehtud töö ja koostöö eest.

Turundus ja reklaam on ühiskonnas laialdaselt levinud, aidates kaasa sotsiaalsete konstruktsioonide loomisele, mis jätavad diskrimineerimise või lihtsustatud sooliste stereotüüpide kasutamise näol sageli vastaka mulje. Reklaam on vaieldamatult ka loovuse allikas ning kõnealust kujutust kasutatakse vahel tahtlikult humoristlikul eesmärgil. Kuid reklaamitegijad ei tohi unustada, et neil on oluline hariv roll, et noortes tuleb arendada kriitilist mõtlemist, et kaotada diskrimineerimise kõik vormid, mis tulenevad kohati alandavatest sool põhinevatest kujutluspiltidest, mis võivad üksikisiku eneseväärikust kahjustada.

Kõnealuse raporti eesmärk ei ole kahtluse alla seada toimetamis- ega loovusvabadust, vaid julgustada kõnealuses valdkonnas tegutsejaid täiustama olemasolevaid isereguleerimissüsteeme, teha koostööd pädevate asutustega hea praktika eeskirjade täiustamiseks ning teadvustada vastutust mitte ainult soolise võrdõiguslikkuse, vaid füüsilise ja vaimse tervise ees, mis võidakse vahel ohtu seada ilukriteeriumide surve all, mida käsitletakse kui ihaldusväärset standardit.

Seetõttu palun parlamendiliikmetel tagasi lükata need muudatusettepanekud, millega soovitakse osa teksti kustutada, kuna nii kaotaks see oma mõtte.

  Sophia in 't Veld, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Härra juhataja, nõustun raportööri kirjeldatud probleemiga. Kujutan ette Marsilt saabuvat luuresalka. Nad jõuavad Maale ning enda ettevalmistamiseks ja üldmulje saamiseks siinsetest inimestest vaatavad nad reklaame. Seejärel tulevad nad siia ja leiavad üllatuseks, et naised ei olegi huvitatud vaid puhastusvahenditest ega istu päev läbi ja oota abikaasasid töölt koju, vaid nad on sõltumatud ja intelligentsed ning teenivad ise raha ning on sellest tulenevalt samuti tarbijad ning et Maal on ka teistsuguseid peremudeleid, mida reklaamides ei kohta, nt ühe vanemaga pere ning lastega geipaarid ning sisserändajate perekonnad ning nt ratastoolis või kõnehäiretega inimesed. Reklaamides ei kohta neid kunagi. Selles osas nõustun täielikult raportööriga.

Seda öeldes nõustun samas volinik Viviane Redingi märkustega ning samuti fraktsiooni EPP kolleegidega. Väljendusvabadus on ikkagi olemas. Seetõttu leian, et reklaamide sisusse sekkuda ei tohiks. Parem lahendus on parim praktika. Muidugi ei saa siinkohal kaubamärke nimetada, kuid meelde tuleb Itaalia moebränd, mis on nüüdseks juba 20 aastat tabusid purustanud ning ka teised tooted.

Erinevalt sellest on raport liiga laiahaardeline, sest kuigi pealkiri ütleb „turundus ja reklaam”, käsitletakse selles veel õpikuid, televisiooni, internetti, videomänge jpm. Ausalt öeldes võiks EL sellest kõrvale jääda.

Raportis on ka käsitletud seksiteenuste reklaame. See on täiesti kõrvaline teema. Maitse ja moraalitase on erinev ja ei usu, et saame sellevastaseid eeskirju ühtlaselt kogu ELis kehtestada.

Lõpetuseks, kui vaatate viimase 50 aasta jooksul reklaaminduses naistest loodud pilti, märkan rahuloluga, et naised on palju targemad, kui oskame arvata. Nad lihtsalt ei lase reklaamidel sõltumatuks saamisel takistuseks saada.

Lõpuks, kui tõesti soovime midagi ette võtta, on selleks kaks konkreetset ettepanekut. Esiteks, kui reklaam ei meeldi, teeme tarbijatena streigi ning teiseks, vähemalt üks naine tuleks määrata ühele Euroopa Liidu neljast kõrgemast ametikohast.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, soovin tähelepanu juhtida reklaamidele nii televisioonis, sh riigitelevisioonis, kui reklaamitahvlitel, mille sisu või vorm alandab seal näidatud inimesi. Tavaliselt, kuid mitte alati, on viimaste puhul tegemist naistega. Kõnealuste isikute eneseväärikuse rüvetamine, nende objektiseerimine, kujutades neid madalama intellektuaalse tasemega või võimelisena teistes vaid seksuaalse alatooniga huvi äratama vähendab endast lugupidamist mitteteadlikes inimestes, kes kõnealuse materjaliga kokku puutuvad. See vähendab nende pingutusi elueesmärkide saavutamiseks ning piirab nende ambitsioone. Kõnealune reklaam mõjutab kõige rohkem noori inimesi, mistõttu võivad selle tagajärjed olla isegi karmimad. Tegemist on ühega paljudest kõikjal oleva tarbimishuvi stimuleerimise tulemustest. Paljudele inimestele on kasum – isegi kui see on teenitud sündsusetul viisil – palju olulisem, kui inimeste kui sisemiste väärtustega isiksuste hindamine, mida tuleb kaitsta. Seetõttu tuleb kõnealuse reklaami puhul rakendada kitsendavaid õigusakte.

  Hiltrud Breyer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu väärtustest ja eesmärkidest. ELi eesmärk on saavutada võrdõiguslikkus kõigis tegevusvaldkondades. On mõeldamatu, et meediavaldkond tuleks välja jätta. Seetõttu kiidan heaks Eva-Britt Svenssoni esitatud tasakaalustatud raporti kõnealusel tähtsal teemal. Lubage teid siiralt tänada.

Reklaam mõjutab meid alateadlikult. Üks peamisi mõjusid on sooliste stereotüüpide tekitamine. Diskrimineerimine reklaamis on võrdõiguslikkusele vasturääkiv. EL ei tee piisavalt meediast seksismi ja diskrimineerimise kõrvaldamiseks. Seetõttu peame selgusele jõudma, et Euroopa tähendab väärtustega Euroopat. Reklaamis pole vaja näidata üles naistevihkamist, nende alandamist objekti tasandile ning kasutada naistega seotud tooreid klišeesid. Sama kehtib loomulikult ka meestega seotud reklaamide kohta.

Oleksin rõõmus, kui reklaam aitaks vastupidiselt hoopis ärakulunud rollikontseptsioone, kujutluspilte meestest ja naistest kõigutada. Kahjuks on reklaamitööstus asunud lahingusse millegi vastu, mis peaks olema iseenesestmõistetav, nimelt austus ja iseäranis austus naiste vastu. On mõistetamatu, miks reklaamitööstus veeklaasis tormi näeb. Nimetan seda tormiks seetõttu, et see on kahjuks paljudele naissoost parlamendiliikmetele täiskogul kõrvu jäänud.

Sellest hoolimata võime kindlalt nõustuda järgmiste põhimõtetega: peame diskrimineerimist meedias rohkem teadvustama ning vaja on riiklikke järelevalveasutusi, kuhu saab kaebusi esitada. Midagi sarnast on juba muuseas paljudes liikmesriikides olemas. Seetõttu jääb kogu asja ümber toimuv sekeldus arusaamatuks. Ma isegi lootsin, et jõuame kõnealuse raportiga kaugemale. Seetõttu loodan, et oleme tõepoolest nõus esitatud raportit toetama, kuna vajame seda aluspõhjaks, selle asemel et seda veelgi leebemaks muuta.

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Härra juhataja, vaatamata raporti paljudele positiivsetele aspektidele seoses tähelepanu juhtimisega meedia kahjulikele mõjudele, inimesi pilkavale ja objektiseerivale turundusele ja reklaamile, mis diskrimineerivad ja röövivad inimestelt nende eneseväärikuse, pean siiski vastu astuma osadele raportis toodud väidetele, mis on manipuleerivad ning mille eesmärk on luua kaasaegne egalitaarne ühiskond, kus puuduvad eetilised mudelid. On tõsi, et erinevad hormoon- ja psüühikateraapiad võimaldavad inimeste peal katseid teha, kuid kõnealune eksperimenteerimine põhjustab tõsiseid traumasid ning tuleks sarnaselt piiratud loomsete katsetega keelustada.

Nii mehelikkus kui naiselikkus, inimese närvisüsteemi duaalsus on isiksuse kujundamise osad. Võimatu on rolle muuta, kuna need on inimloomusesse kodeeritud. Reklaami mõjudele tähelepanu juhtimine on kõik väga hea, kuid parem oleks eeldada, et eetilis-õiguslik kontroll, mis põhineb kõikehõlmavate väärtushinnangute eelneval aktsepteerimisel, rajaneb universaalsetel normidel.

  Edit Bauer (PPE-DE). – (SK) Vahel isegi ei teadvustata, et reklaamipoliitika tagajärgedel on kaugeleulatuv mõju stereotüüpide säilimisel, mis on peaaegu ületamatu takistus eesmärkide, sh Lissaboni eesmärkide saavutamiseks vajalike muudatuste tegemiseks.

Vaatamata sellele võib märkida, et reklaamil on ka suurepärased positiivsed küljed. Peaksime teadvustama, et reklaamipoliitika, iseäranis meeste ja naiste osas, pidurdab töö- ja pereelu ühitamisprotsessi, kuna sageli kujutletakse naist sellisena, kes saab rõõmsalt ja naeratavalt hakkama erinevatest sotsiaalsetest rollidest tulenevate ja sageli vastuoluliste ülesannete täitmisega, mida tuleb sageli teostada piiratud aja jooksul.

Probleem ei seisne mitte meeste ja naiste rollide aegunud stereotüüpide püsimises vaid ka nende edasises võimendamises, kuna ekspertide sõnul reklaam mitte ainult ei võimenda, vaid ka tekitab ootusi. Üks kõige hämmastavamaid tundemärke on anoreksia all kannatavate tütarlaste arv.

Kuna turundus ja reklaam kasutavad või kuritarvitavad olemasolevaid stereotüüpe, on Euroopa Ülemkogul ebaotstarbekas vastu võtta resolutsioone stereotüüpidega võitlemise osas, kuna need on täiesti ebaefektiivsed.

Samas ei ole kindlasti lahendus mõni konkreetne Euroopa tegevusjuhend. Turunduse ja reklaami probleemi ei saa panna meedia kui sellise arvele. Kahju, et probleemi lahendamise eesmärgil valitakse raportis niisugune suund, mis on teostamatu või millega pole võimalik eesmärki saavutada.

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). - (BG) Juhataja, volinik, kolleegid, pean raportit väga tähtsaks ja vajalikuks. Meid pidevalt ümbritsev keskkond on erilise tähtsusega suhtumiste, käitumise ja probleemide, sh võrdõiguslikkuse käsitlemise kujundamisel. Turundus, reklaam, meedia, internet ja televisioon võivad soolise võrdõiguslikkuse suhtes esile kutsuda nii positiivset kui negatiivset suhtumist.

Meedia ning turunduse ja reklaamiga tegelevate organisatsioonide ning asutuste tegevusvabaduse piiramiseta ning tsensuuri kohaldamiseta peaksime mõtlema negatiivsete tagajärgede peale, hukka mõistma naiste kujutamist ebasoodsas valguses isikutena, kes kutsuvad esile vägivalda ning soolist diskrimineerimist või nende näitamist „kuumade” naiste võrdkujudena koos veel tulisemate ja ahvatlevamate alkohoolsete jookidega. Kas pole alandav?

Kuna peame võrdõiguslikkust partnerluseks, leiame, et turunduse ja reklaami salliv suhtumine kõnealusesse probleemi kehtib samamoodi ka meeste puhul. Reklaam ja turundus peaksid leidma võrdõiguslikkuse mõistmiseks viisi, peegeldama soolise võrdõiguslikkuse eetilisi meetodeid ning mitte moonutama võrdõiguslikkuse filosoofiat kasumi teenimise eesmärgil. Seega peaksid turundus ja reklaam sotsiaalseks mõistmiseks ning sotsiaalseteks väljavaadeteks vastava keskkonna looma.

Raportis rõhutatakse meedias soolise võrdõiguslikkuse printsiipide levitamise vajadust erinevatele vanuserühmadele mõeldud programmide ja materjalide kaudu, austuse heade tavade populariseerimist, sooliste erinevuste hindamist ning mittediskrimineerimist. Nii luuakse võrdõiguslik kultuur ja saavutatakse võrdõiguslikkus.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Reklaam on elu lahutamatu osa ning sellel on vaieldamatu mõju avalikkuse käitumisele ning avaliku arvamuse loomisele.

Nõustun raportöör Eva-Britt Svenssoni raportis väljatoodud punktidega. Peamiselt on tegemist punktidega, milles viidatakse vajadusele kaitsta lapsi ja noorsugu negatiivse mõjuga reklaami eest. Seksteenuste müügi ja prostitutsiooni reklaam on õrnas eas lastele hukutava mõjuga.

Minu arvamus erineb raportööri omast selles osas, kuidas määratletud eesmärke saavutada. Euroopa tasandil on keerukas sekkuda meediavabadusse ning mitte kinni pidada subsidiaarsuse põhimõttest. Arvan, et meil ei õnnestu turunduse ja reklaami valdkonnas vastu võtta Euroopa eetikakoodeksit.

Noore põlvkonnaga seotud muret peavad põhiliselt lahendama vanemad ja õpetajad. Olen veendunud, et peamine vastutus lasub vanematel ja õpetajatel, kes saavad lapsi õpetada televisiooni ja uut tehnoloogiat arukalt kasutama.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). - (PL) Resolutsioonis rõhutatakse liialt soolise ebavõrdsuse ja soolise stereotüpiseerimise küsimust. Tuleb mainida negatiivset stereotüpiseerimist ning soolist ebavõrdsust, mis on halva reklaami peamine, kuid mitte ainus osa.

Kõigepealt näitavad paljud psühholoogilised katsed, kuidas lapsed – eriti lapsed, kuid ka täiskasvanud – õpivad televisiooni või muu meedia vahendusel agressiivsust, negatiivset suhtumist ja käitumist. Volinik Viviane Redingi sõnade järjeks koolihariduse kohta pean psühholoogina oluliseks uuringute tulemusi, millest selgub, et inimesed on veendunud, et televisioon ja eriti reklaam ei mõjuta neid nii palju, kui need seda tegelikult teevad. Turundus ja reklaam manööverdavad meedias teabe, propageerimise ja manipuleerimise vahel. Probleem seisneb nende äratundmises. Kui vaba reklaam ei vasta moraali-, sotsiaalsetele ja psühholoogilistele põhimõtetele, on see kahjulik. See on tõenäoliselt kõige tähtsam asjaolu.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Soovin välja pakkuda praktilisi meetmeid, mille abil käsitleda reklaami negatiivset mõju soolisele võrdõiguslikkusele Euroopas.

Kohaldatavate Euroopa õigusaktide kohaselt on võtmeküsimus päritolumaa põhimõte. See on kohaldatav ka reklaami suhtes, mille alusel tuleb liikmesriigi ringhäälinguameti heakskiidetud reklaam heaks kiita teistes liikmesriikides levitamiseks.

Hiljuti tegelesime soolise diskrimineerimise selgete näidetega, mida edendati reklaamitoodete läbi, mille levitamist ei saanud Euroopa liidu riikides peatada. Seetõttu soovitan võtta meetmed päritolumaa põhimõtte eiramiseks juhul, kui selgub, et soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti on solvavate meediareklaamidega rikutud. Kuna arutame ühenduse pädevuses olevat audiovisuaalteenuste äritegevuse valdkonda, tuleks kasutusele võtta Euroopa Komisjoni kehtestatud trahvid tootjatele, kes edendavad reklaamis diskrimineerivaid kujutisi.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, pooldame nii turumajandust kui konkurentsivõimet. Ausa konkurentsi alusel soovime, et tõde välja öeldaks; tooted peaksid konkureerima tõeste faktide alusel.

Vabadus ei tähenda vastutusvõimetust ning reklaam ei ole kaval viis kaubaga kiitlemiseks. Täna hommikul arutasime diskrimineerimise probleemi üle ning imelik on see, et diskrimineerimise kaotamise pooldajad ei soovi kaitsta inimväärikust reklaami suhtes isereguleerimise kohaldamise kaudu.

Õnnitlen volinikku selle eest, et ta on sageli näidanud ettepanekute kaudu, et ta võtab meetmeid alaealiste ja väärtuste kaitsmiseks meedia ning kaasaegse tehnoloogia abil.

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, toetan seisukohta, et vanematel ja eestkostjatel lasub lastekasvatamisel suur vastutus. Tänapäeval näeb ja kohtleb ärimaailm lapsi oluliste tarbijatena. Seetõttu peame neid maast madalast teavitama reklaami jõust ja võimalikest vastuolulistest mõjudest. Samas ei ole ma nõus väitega, et reklaami tuleb kogu Euroopas ühtlustatul kujul reguleerida.

Nagu ka volinik ütles, peaksime haridussüsteemi kaudu lastele juba maast madalast teed näitama, teavitades neid reklaamis peituvatest võimalustest ning ohtudest.

  Eva-Britt Svensson, raportöör. − (SV) Tänan arutelu eest. Soovin selgitada üht asjaolu – raport ei sisalda midagi muud kui vasakpoolsete fraktsiooni vaateid. Muudatusettepanekute osas soovin meelde tuletada, et komisjon võttis vastu erinevate poliitiliste fraktsioonide tehtud 53 muudatusettepanekut, sh neli Esther Herranz García esitatud muudatusettepanekut.

Viidatud oli väljendusvabadusele. On ütlematagi selge, et väljendusvabadus on püha. Raportis ei käsitleta uusi õigusakte ei ELi ega liikmesriikide tasandil. See jäägu iga riigi enda arutada. Raportis juhitakse tähelepanu juba olemasolevatele isereguleerivatele ja ühistele organitele, mille abil tootjad, reklaamijad ja tarbijad leiavad koos parimad meetmed.

Komisjoni arvates on vaja veenvamat uuringut mõjude kohta võrdõiguslikkusele. Olen sellega nõus ning seetõttu on uuringu küsimust raportis rõhutatud. Vajame rohkem uuringuid. Peame esile kutsuma kriitilist mõtlemist! Just see on raporti mõte! Suurendada teadlikkust ning kriitilist mõtlemist!

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval, 3. septembril kell 11.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. – (HU) Stereotüüpide vastane võitlus on üks kuuest võrdõiguslikkuse teekaardi 2006–2010 prioriteetide valdkonnast.

See on põhimõtte küsimus, mille praktiline mõju on väga laiaulatuslik ja igakülgne, kuna stereotüübid tekitavad naiste jaoks skandaalse olukorra ning takistavad oluliselt nende edukust – kas siis tööotsinguil, töökohas, karjääriredelil, otsuste langetamisel osalemisel või töö- ja eraelu tasakaalustamisel. Stereotüübid tekitavad ja säilitavad ebavõrdsust igas eluvaldkonnas, põhjustades nii ületamatut kahju kogu ühiskonnale ning vähendades oluliselt võrdõiguslikkuse loomise nimel tehtavate jõupingutuste tõhusust.

Leian, et vaja on hästikavandatud ning kooskõlastatud stereotüüpide vastast tegevust ning kampaaniaid, mille kujundamisel on tähtsateks asjaoludeks lapsepõlvest alguse saav sotsiaalne teadlikkus, haridus ning õigete praktikate kohaldamine.

Turundusel ja meedias ilmuvatel reklaamidel on oluline roll kujutluspildi loomisel naiste kohta – niisugune ebasoodsa varjundiga kujutluspilt aitab märkimisväärselt kaasa skandaalse olukorra püsimisele ning samas saab kõnealust suundumust muuta, näidates tegelikkust, võimalusi ja oskusi tõepärasel kujul. Seetõttu tuleb meil töötada kõnealuste võimalike vahendite ja meetmete nimel, mille abil saame edendada positiivseid muutusi. Sama oluline on olemasolevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine.

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, Eva-Britt Svenssoni raport turunduse ja reklaami mõjust soolisele võrdõiguslikkusele on üks neist dokumentidest, mille eesmärk on sekkuda küsimustesse, mis ei ole kõige suurema tähtsusega, arvestades probleeme, millega Euroopa Liit peab hetkel silmitsi seisma. Teatud osas ei ole raport lihtsalt tõsiseltvõetav.

Raportööri jaoks on sooliste stereotüüpide tekitamine suurem probleem kui meediasisu jõhkrus, ning seda eriti laste seisukohalt. Arvestades meedias olemasolevat kehtivat reklaamikoodeksit, on liialdav väita, et reklaamid tekitavad soolist sallimatust. Raportis ei mainita üha suurenevat probleemi seoses soolise diskrimineerimisega ELi islamiusuliste kodanike seas. Kardan, et islami ajakirjandust soolise võrdõiguslikkuse vaatevinklist ei uurita.

See on ELi liikmesriikide jaoks tõsine lahendamist vajav probleem. Nõuetekohaste suhete saavutamine meeste ja naiste võrdse kohtlemise osas Euroopa ühiskonna traditsioonilises ja ajaloolises mõistes ei vaja käesoleval hetkel sekkumist. Kõnealuses valdkonnas ebaõige käitumise üksikjuhtumite vastu võitlemiseks saab kasutada olemasolevaid õigusakte.