Istungi stenogramm

Kolmapäev, 3. september 2008 - Brüssel

3. Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine - Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine (direktiivide 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ, 1999/13/EÜ, 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ kohandamine) - Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine (määruse (EÜ) nr 648/2004 kohandamine) (arutelu)

  Juhataja. − Esimene päevakorrapunkt on ühisarutelu, mis käsitleb

– Amalia Sartori raportit keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, ning millega muudetakse direktiivi 67/548/EMÜ ja määrust (EÜ) nr 1907/2006 (KOM(2007)0355 - C6-0197/2007 - 2007/0121(COD)) (A6-0140/2008),

– Amalia Sartori raportit keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu direktiive 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ, 1999/13/EÜ ja direktiive 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ, et kohandada neid määrusega (EÜ) …, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, ning millega muudetakse direktiivi 67/548/EMÜ ja määrust (EÜ) nr 1907/2006 (KOM(2007)0611 - C6-0347/2007 - 2007/0212(COD)) (A6-0142/2008),

– Amalia Sartori raportit keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 648/2004, et kohandada seda määrusega (EÜ) nr …, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, ning millega muudetakse direktiivi 67/548/EMÜ ja määrust (EÜ) nr 1907/2006 (KOM(2007)0613 - C6-0349/2007 - 2007/0213(COD)) (A6-0141/2008)

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, tahaksin oma kolleegi volinik Stavros Dimase nimel esmalt tänada raportöör Amalia Sartorit tema põhjaliku töö eest selle raske ettepaneku kallal. Tema tõsine töö tegi võimalikuks esimesel lugemisel nõukoguga kokkuleppele jõudmise, mille üle komisjonil on hea meel. Taas kord tegeleme me kemikaalidega ning inimeste ja keskkonna kaitsmisega nende võimalike ohtlike mõjude eest.

Kemikaalid ei ole ainult Euroopa probleem ega Euroopa monopol. Neid toodetakse, müüakse ja kasutatakse kogu maailmas ning kemikaalide kasutamisega seotud ohud on igal pool ühesugused. Seetõttu on mõistlik, et me püüame saavutada ülemaailmset süsteemi nende ohtude kirjeldamiseks ja märgistamiseks. Täna vastu võetav õigusakt loob aluse potentsiaalselt ohtlike kemikaalidega seotud keskkonna-, tervisekaitse- ja ohutusteabe ühtse ülemaailmse esitusviisi saavutamiseks.

Tervise- ja keskkonnakaitse muutuvad ülemaailmselt läbipaistvaks ja võrreldavaks ainult juhul, kui kemikaalidest tingitud ohtude kindlaksmääramiseks ja märgistamiseks kasutatakse ühtlustatud mõõtestandardeid. Samuti ei tohi me alahinnata selle majanduslikke eeliseid. Euroopa ettevõtted hakkavad säästma raha, sest neil pole enam vaja hinnata erinevates riikides kehtivaid kemikaaliohu protseduure erinevate kriteeriumide ja süsteemide alusel. Sellest ühtlustamisest saavad kasu ka professionaalsed kemikaalikasutajad ja tarbijad kogu maailmas. Kemikaale kasutavad inimesed ei pea enam endale selgeks tegema mitmeid erinevaid süsteeme, et teada saada, kui ohtlik üks või teine kemikaal võib olla.

Raportööri esitatud kompromiss on tasakaalustatud ning arvestab eriti selliseid asjaolusid nagu sätete rakendatavus ja selgus. Kuigi kaasseadusandjad on teinud arvukalt muudatusettepanekuid, ei muuda need oluliselt komisjoni algse ettepaneku aluseks olnud põhimõtteid ega põhistruktuuri. Seetõttu on komisjonil võimalik nende ettepanekutega nõustuda. Juba ettepaneku koostamise ajal oli komisjon huvitatud sellest, et inimeste tervise ja keskkonna kaitse praegune väga kõrge tase jääks muutmata. Mul on väga hea meel, et parlament ja nõukogu on meiega selles osas samal arvamusel. Parlamendi, nõukogu ja komisjoni tihe konstruktiivne koostöö aitas läbirääkimisprotsessile palju kaasa ning, nagu ma juba ütlesin, tänu sellele võime nõustuda kõigi Amalia Sartori pakutud kompromissidega.

  Amalia Sartori, raportöör. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, nagu ma juba volinikule meenutasin, oleme viimastel kuudel korduvalt käsitlenud keemiliste ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise süsteemi, mida tuntakse paremini lühendi GHS järgi ning mille valdkonna raportöör ma olen.

Sel põhjusel tahaksin taas teema tehnilistest üksikasjadest rääkimise asemel alustuseks tänada oma kolleege ja variraportööre, kellega koos ma töötasin, et luua konstruktiivset ja äärmiselt rahuldustpakkuvat laialdasel koostööl ja läbipaistvusel põhinevat dialoogi. Tahaksin kõiki eriti tänada minu suhtes üles näidatud toetuse ja usalduse eest. See andis mulle piisavalt toetust, et läbirääkimised nõukogu ja komisjoniga jõuaksid eduka lõpptulemuseni.

Samuti tahaksin tänada vastavate komisjonide arvamuste koostajaid – Anne Laperrouze tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel ning Andreas Schwab siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel –, kes olid kaasatud tõhustatud koostöömenetluse raames. Nende kahe komisjoni arvamused täiendasid ja täiustasid seda ettepanekut, muutes selle tõhusamaks ja lõppkasutajatele lihtsamaks. Nende all ma pean silmas tarbijaid, ettevõtteid, kutseühinguid, järelevalveasutusi ja liikmesriike. Tahaksin mainida meid aidanud parlamendiametnike ja fraktsiooniliikmete, samuti komisjoni ja nõukogu esindajate suurepärast tööd.

Viimastel kuudel oleme püüdnud vähendada muudatusettepanekute arvu ning saavutada konsensust konkreetsete kompromisside osas. Pärast kaks kuud kestnud kolmepoolseid tehnilisi kõnelusi teiste institutsioonidega oleme saavutanud nõukoguga rahuldava kompromisspaketi, mille alaliste esindajate komitee 27. juunil heaks kiitis ning mis tänase hääletuse õnnestumise korral võimaldab meil esimesel lugemisel lõppotsuseni jõuda.

Selle uue õigusaktiga peame ühelt poolt säilitama rahvusvahelisel tasandil võetud kohustused – ja sellega tagama, et ÜRO GHS-i sisu oleks meie õigusaktidega kooskõlas – ning teiselt poolt peame kinni pidama REACH-is meie enda õigusloomega kehtestatud tähtaegadest.

Uue määrusega õnnestub meil korraga pakkuda nende ainete kasutajatele paremat kaitset ning muuta meie ettevõtted konkurentsivõimelisemaks ja tõhusamaks. Nende uute kõikjal maailmas ühesuguste reeglite kohaselt ei ole riikidel lubatud pidada ühte ja sama toodet rohkem või vähem ohtlikuks kui teistes riikides. Seni ei ole see nii olnud. Selline olukord pole ainult ebaloogiline, arvestades et sama aine põhjustab asukohast sõltumata samasuguseid ohte, vaid ka äärmiselt riskantne juhul, kui üks riik neid tooteid teise riiki ekspordib ning neid kasutavad lõpuks inimesed, kellel pole ettekujutust kasutatava toote võimalikust ohtlikkusest.

Seetõttu usun, et selle sektori ja eriti väga arvukates väikestes ja keskmistes ettevõtetes töötavate kasutajate ja töötajate jaoks ei ole meie ettepanek tõhus lahendus mitte ainult meie kodanike ja kõigi eurooplaste vaid kogu maailma inimeste huvides.

  Anne Laperrouze, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. − (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin esmalt õnnitleda Amalia Sartorit, meie raportööri, ja teiste fraktsioonide variraportööre. Arvan, et meie tehtud töö, mis küll ei olnud selle 2000 lehekülge pika teksti puhul lihtne, on toonud kaasa reaalsed edusammud.

Ma räägin esmalt tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel, mille arvamuse koostaja ma olen, ning seejärel räägin oma fraktsiooni nimel.

Tööstuse komisjon on vastu võtnud mitmeid parandusettepanekuid ning ma mainin põgusalt kõige tähtsamaid.

Arvesse tuleb võtta väike- ja keskmise suurusega ettevõtete olukorda: nad väljendasid oma huvi selles küsimuses komisjoniga peetud ettevalmistavate konsultatsioonide ajal. Komisjoni poolt 21. augustist kuni 21. oktoobrini 2006 peetud internetikonsultatsioonile vastas 360 ettevõtet, millest 45% palgal on vähem kui 250 töötajat.

Meie komisjon tahtis esile tõsta asjaolu, et lisaks vajaliku teabe edastamisele on GHS-i ülesanne ka tarbijate ja keskkonna kaitsmine. Meie komisjon kutsus liikmesriike üles kehtestama kaitse, mis aitaks kõigil tarnijatel, eriti teatud sektorite väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel teha kindlaks kõnealuste ainete ja segude õige klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuded.

Samuti oli meie komisjon huvitatud kooskõla tagamisest REACH-iga ning esitas seetõttu ettepanekud mahutavuse kohta.

Lisaks, ning mitte ainult soovist vältida pakendamist käsitlevate õigusaktide paljusust, tahtis meie komisjon olla valmis vaidlusteks määruse nõuete tõlgendamise üle, antud juhul tarnija ja liikmesriigi vahel, ning vajaduseks menetluse järele, mis tagaks klassifikatsiooni ühtlustamise.

Nüüd jõuan ma oma rolli juurde fraktsiooni ALDE variraportöörina ning toon välja mõned meie lähenemist suunavad põhimõtted.

Loomulikult me tervitame seda algatust. Ülemaailmne lähenemine on täielikult kooskõlas eesmärgiga kaitsta tervist ja keskkonda tõhusamalt ning samal ajal võimaldada toodetega kauplemist.

Kuna tegu on ülemaailmse süsteemiga, ei tohiks tulevased õigusaktid kehtestada Euroopa firmadele selliseid piiranguid, mis ei laiene nende rahvusvahelistele konkurentidele. Soovitavalt peaks ettepanek olema kooskõlas REACH-iga nii ajalise raamistiku kui mahutavusel põhineva lähenemise mõttes ning lisade puhul kindlasti VI lisa osas.

Mis puudutab valmistoodetele lisatavat teavet ning arvestades, et Euroopa Komisjon on otsustanud hõlmata ka järelvalmistamist, peab juhtivaks põhimõtteks olema kvaliteet ning teabe asjakohasus, mitte kogus. Meie fraktsiooni arvates on oluline tunnistada teiste teabeallikate, eriti vabaühenduste ja tööstuse olemasolu ja neid väärtustada, aga samuti tunnistada teavitusvahendite, näiteks interneti tähtsust. Samuti tuleb kaitsta teatava teabe konfidentsiaalsust. Viimaks ei tohi see õigustik suurendada loomkatsete mahtu.

Ma meenutan, et pingelise ajakava ning samuti lisade keerukuse tõttu otsustasid parlamendiliikmeid neid mitte muuta. Selle eesmärk oli ka läbirääkimiste soodustamine. See oli parlamendi poolt suur vastutulek. Samas oleme antud juhul märganud, et üks lisadest tõstatab asjaomaste tootmisharude jaoks tõsise probleemi seoses kohese vastavuse ning rakendamisega.

VI lisa sisaldab loetelu ainetest, mille klassifikatsioon on Euroopa tasandil ühtlustatud. Samas on sarnane loetelu juba olemas ning tootjad kasutavad olemasolevat loendit segude klassifitseerimiseks ja märgistamiseks. Aga ülemineku käigus tehti sellesse loetellu muudatusi ning seda tuleb hakata kohaldama kohe pärast GHS-i jõustumist, kuigi tehniliste kohanduste puhul on selleks vajalik aeg vähemalt 18 kuud.

Paljud väikesed ja keskmised ettevõtted on selle muutuse pärast mures. Oluline on jõuda nõukoguga kokkuleppele esimesel lugemisel ning lõpetada sätete avaldamine esimesel võimalusel, et anda tööstusele ja kasutajatele aega uue süsteemiga kohanemiseks ning muuta see kasutuskõlblikuks 2008. aasta lõpuks.

Seega palun komisjonil esitada lahendus, mis annaks tööstusele piisavalt aega oma tegevuse vastavusse viimiseks määruse nõuetega, ilma et sellel oleks ebaproportsionaalset mõju.

Kui välja arvata probleem lisaga, on kolmepoolsete kõneluste järel hääletusele pandud tekst minu arvates hea. Tahaksin vaid välja tuua mõned silmatorkavad teemad. Me oleme palju rääkinud püsivates bioakumuleeruvatest ja toksilistest omadustest. ÜRO GHS neid ei hõlma. Parlament on saanud Euroopa Komisjonilt nõusoleku, et komisjon püüab läbi suruda nende klassifitseerimist ÜRO tasandil. Samuti on parlament saavutanud selle, et „silmade ärrituse” kategooriat ei jagata enam alamkategooriateks, mis oleks kahtlemata suurendanud loomkatsete arvu, andmata samas juurde mingit tegelikku väärtust. Samuti võime teatada, et inimkatset ainult selle määruse täitmise nimel on keelatud ning ÜRO GHS on dünaamiline protsess; leitud on mehhanism, mis võimaldab ÜRO GHS-is tehtavaid muudatusi arvestada ka Euroopa GHS-is. Konfidentsiaalsus on kaitstud tasakaalustatud moel.

Kooskõla REACH-iga on tagatud ning parlament on nõustunud nullkünnisega inventuuri ja teavitamise jaoks, kuigi algselt me soovisime teatud tootekategooriate puhul ühe tonni suurust künnist. Nullkünnisega nõustuti seetõttu, et rakendusalast jäävad välja üksnes teadus- ja arendustööks kasutatavad ained ja segud.

Arvan, et me oleme teinud head tööd, ning loodan heale hääletustulemusele ja GHS-i korrektsele kohaldamisele.

  Andreas Schwab, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. − (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin esmalt öelda, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon oli väga rahul Amalia Sartori poolt keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel esitatud kompromissiga. Usume, et selle lahendusega oleme leidnud väga hea kompromissi ja väga hea lahenduse nii Euroopa siseturu keemiaettevõtete jaoks – millest enamik tegutseb ülemaailmselt – kui ka tarbijate jaoks ning oleme ühtlasi saavutanud väga hea kompromissi kõrgenenud tundlikkusega tarbijate jaoks.

See oli võimalik ainult tänu raportööride vahel toimunud sõbralikule ja vankumatule koostööle. Tahaksin eriti tänada Amalia Sartorit selle eest, kuidas ta läbirääkimisi pidas – kaasa arvatud kolmepoolsetes kõnelustes –, sest lõppeks pole kahtlust, et see oli otsustava tähtsusega kõigi ootustele vastava lahenduse saavutamisel.

Mul on tulemuse üle hea meel, sest usun, et siseturu ja ettevõtete – eriti keemiaettevõtete, mille kogemused REACH-iga Euroopa tasandil ei ole olnud 100% positiivsed – seisukohast on kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalset harmoneeritud süsteemi (GHS) kui ÜRO kehtestatud üldist suunist võimalik rakendada Euroopa siseturul väga mittebürokraatlikult ja praktilise orientatsiooniga. See loob Euroopa siseturul tegutsevatele ettevõtetele otsese konkurentsieelise, sest ühtlustatud märgistamisnõuded on oluliseks edasiminekuks võrreldes praeguse määrusega, mis teatud kõrvalisemates valdkondades on endiselt varieeruv.

Volinik, kolmepoolsetel kõnelustel rääkisime põgusalt ka asjaolust, et nende tarbekaupade transporti reguleerivad õigusaktid ei ole veel ühtlustatud ning seetõttu tasuks kaaluda, kas me ei peaks eelolevatel kuudel pöörama tähelepanu kemikaalide transporti käsitlevale seadusandlusele.

Teiseks, lisade üle arutelu avamata jätmine oli õige otsus – ja ma tahan siinkohal toetada Anne Laperrouze’i Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist, kellega meil oli samuti suurepärane koostöö –, sest see võimaldas meil vältida arutelu muutumist sarnaseks sellega, mis toimus REACH-i puhul. Kuigi see tähendas, et mõned üksikud punktid, mida me oleks tahtnud parandada, jäid kõrvale, oli see tagantjärele tõepoolest õige valik.

Sellegipoolest tahaksin avaldada selget toetust Anne Laperrouze’i soovile luua 6. lisas vahetähtaeg selles lisas muudetud ainete jaoks, sest konsultatsioonide alguses ei olnud meil võimalik ennustada, et meie vastuvõetav lahendus neid ei hõlma. Volinik, oleksin väga tänulik, kui te oma vastuses seda lühidalt kommenteeriksite.

Tarbekemikaalide kasutajad ei ole reeglina kursis nende kaupade koostisega. GHS-ist rääkides panime seetõttu erilist rõhku, et selle rakendamise viis oleks tarbijate jaoks praktiline. Kuigi iga üksikjuhtu polnud võimalik üksikasjalikult käsitleda, leidsime lahenduse – vähemalt kõige tavalisemate tarbekaupade nagu pesupulber ja pesuvahendid puhul –, mis annab tarbijatele teada neis toodetes sisalduvate kemikaalide kogused, võimaldades inimestel ühtlasi neid tulevikus samamoodi kasutada, nagu nad on seda varem teinud.

Võib-olla lubate mul tuua ühe näite: varem oli võimalik kasutada pesuvedelikku ainult mitmeliitristes suurtes pudelites. Üha keskkonnasõbralikumaks muutuv tehnoloogia nende toodete tootmisel ja kasutamisel on võimaldanud pesuvedeliku kogust järjest vähendada, nii et praeguseks on suurimate köökides leiduvate pudelite maht kõigest 300 ml või 500 ml.

Kahtlemata on kemikaalide kontsentratsioon neis toodetes suurenenud, kuid tarbijate jaoks on see kooskõlas praeguse GHS-i lahendusega, sest me teame, et inimesed kasutavad neid tooteid iga päev, mistõttu meil ei olnud vaja neid üle klassifitseerida.

Sellega on kaetud kõik siseturgu puudutavad teemad. Tänan teid tähelepanu eest.

  Guido Sacconi, fraktsiooni PSE nimel. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, praeguses olukorras, kus me oleme kõik ühel nõul, võib arutelu kergesti muutuda üksluiseks. Omalt poolt tahaksin mainida vaid kolme väga lühikest poliitilist punkti, sest olen täielikult nõus oma kolleegide poolt öelduga.

Esimene punkt on loomulikult tunnustus visadusele, mida meie raportöör on algusest peale ilmutanud. Kõige esimesest kohtumisest peale on ta ilmutanud poliitilist otsusekindlust sulgeda see teema esimesel lugemisel ning tegelikult on ta meid peaaegu käsi väänates sundinud seda tegema. Samas olime kõik veendunud, et see oli vajalik, kui me tahame õigusakti kiirelt kehtestada, saavutada kõigi ainete kohest klassifitseerimist ning teha reaalse sammu tarbijate ja neid aineid erinevates sektorites, eriti keerukamas väikeettevõtluse valdkonnas kasutavate töötajate tervise kaitse nõuete karmistamise suunas.

Teiseks oleme vältinud üha suurenenud ohtu avada uuesti arutelu, mis lõppes REACH-i vastuvõtmisega – ma olin sellest eriti huvitatud. Rääkides rahvusvahelisest tasandist, on minu arvates äärmiselt rahuldustpakkuv, et REACH-i kasutatakse üha enam rahvusvahelise orientiirina teiste riikide poolt, mis kasutavad seda eeskujuna oma seadusandluse kohandamisel.

Igal juhul tuleb ainete klassifitseerimisega seotud sätted, mille üle me oleme kohe hääletamas, kohandada ja lõimida selliselt, et nad vastaks ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise põhimäärusele, lisamata sellele uusi elemente.

Nagu mu kolleegid teavad, tähendab see vaid seda, et GHS ei ole ainete klassifitseerimise ja märgistamise alal viimane sõna. Palju on räägitud PDT-st. Me ei tohi unustada, et see on veel pooleliolev protsess. Praegu asume me ellu rakendama seda, mis meil juba on, ning klassifitseerime aineid, mille kohta ÜRO on juba riskianalüüsi teinud. Niipea kui meil tekivad uued riskikategooriad ning laekuvad uute uuringute tulemused, täiendatakse vastavalt ka GHS-i, nii et see on pidev protsess.

  Liam Aylward, fraktsiooni UEN nimel. – (GA) Proua juhataja, keskkond ja rahvatervis mõjutavad iga kodanikku ning see õigusakt on otseselt seotud mõlemaga. Parlament hääletas praeguseks kehtiva REACH-i süsteemi poolt, mis kaitseb inimeste tervist ja keskkonda kemikaaliohtude eest. REACH-i eesmärk on tagada, et tootjad ja importijad registreeriksid ja klassifitseeriksid kemikaale ning võtaksid neile load. Süsteemi oluline osa on avalikkuse teavitamine nende kemikaalide märgistamise abil.

Ma saan seda õigusakti ainult kiita ning avaldada kiitust volinikule selle eest, et ta on asetanud ELi süsteemi samale pulgale ÜRO GHS-iga (ÜRO klassifitseerimise ja märgistamise globaalne harmoneeritud süsteem). Avalikkus saab kemikaaliohtude kohta teavet piktogrammidelt, mis näitavad plahvatuse, põlengu, vähi ja mürgistusega seotud ohte. Kasu saab ka tööstus, kui kogu maailma riigid GHS-i süsteemi kasutusele võtavad. Ning avalikkuse usaldus märkide ning selge ja konkreetse märgistusega varustatud kemikaalide vastu kasvab.

  Carl Schlyter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (SV) Me räägime palju eestvedajarollist kliimamuutuste vastu võitlemisel, aga kui meie lähenemine keskkonnale oleks tõeliselt terviklik, oleksime pidanud ÜRO norme ka nüüd otseselt kopeerima. Meie aga võtame välja ägeda mürgisuse viienda kategooria. Miks me seda teeme? Sel kummalisel põhjusel, et vastasel korral kasvaks klassifitseerimisele ja märgistamisele kuuluvate ainete arv. Seega ei ole põhjusel midagi pistmist keskkonda või tervist puudutava arutluskäiguga. Ei, me ei taha viiendat kategooriat kopeerida, sest see tähendaks ainete arvu suurendamist, kuigi kogu asja mõte on luua ühine ülemaailmne standard, mis lihtsustaks kauplemist ning antud juhul ka teeks asja lihtsamaks ka keskkonna ja tarbijate teavitamise aspektist. Ma võitlesin ägeda mürgisuse viienda kategooria tagasipaneku eest, aga kahjuks edutult.

Teine asi, milles me olime maha jäänud ja kus meil õnnestus koos nõukoguga läbimurre saavutada, oli vähendatud 10 kg klassifitseerimiskünnise sisseviimise ärahoidmine. Tahaksin tänada nõukogu endale kindlaks jäämise eest. Komisjon andis samuti positiivse panuse. Kui see ettepanek oleks läbi läinud, oleks see vähendanud REACH-i kaalu. REACH käsitles kemikaalide hindamist, et saada teada, kas nad on ohtlikud, ning nende registreerimist. Samas hindab ja registreerib REACH ainult 30 000 kõige sagedamini kasutatavat kemikaali, mille maht on kõige suurem. Ülejäänud 70 000 kemikaaliga, mida me kasutame, tuleb tegeleda käesoleva õigusakti alusel. Sel põhjusel on väga hea, et me selle säilitasime ning ei kehtestanud mingit alampiiri, millest alates kemikaale tuleb klassifitseerida. Kui see ettepanek oleks läbi läinud, ei oleks REACH GHS-i täiendanud. Mul on väga hea meel, et see nii ei läinud, ja seetõttu saan seda toetada.

Samuti on mul hea meel, et meil õnnestus ära hoida tarbetu jaotamine loomkatseid eeldavateks kategooriateks, nt silmade ärrituse katsed.

Tänu neile kahele võidule saan ma selle raporti poolt hääletada. Samas tahaksin tõeliselt rõhutada, et kuigi meil ei õnnestunud lisada äärmiselt ohtlikke püsivate bioakumuleeruvate ja toksiliste omadustega kemikaale kohesele hindamisele minevasse prioriteetsesse nimekirja, oleme vähemalt saanud teksti, kus öeldakse, et me edendame seda ideed ÜRO tasandil ning see lisatakse ÜRO süsteemi. Nüüd tahan tõesti näha, kuidas komisjon selle eesmärgi saavutamiseks tõsist tööd teeb, sest see on väga tähtis. Vastasel korral kukub meie kemikaalipoliitika täielikult läbi. On väga oluline, et need ained lisataks nüüd kiiresti ÜRO süsteemi, kuna meil ei õnnestunud siin esimest sammu teha.

Mis siis juhtub tarbijate jaoks? Nad ei saa kemikaaliohtude kohta nii head teavet, nagu nad oleks võinud saada, ja see valmistab pettumust. Aga vähemalt saavad nad korraliku standardse ja esmase kaitse, mis võimaldab neil endid ohtlike kemikaalide eest kaitsta. Seega oli see lõpuks kompromiss, millega keegi rahul ei ole ja tavaliselt võib-olla nii lähebki.

  Avril Doyle, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, kemikaalid on meie keskkonna loomulik ja tähtis osa. Kuigi me sageli sellele ei mõtle, kasutame kemikaale iga päev. Kaasaegne maailm ei saaks ilma nendeta toimida. Nad hoiavad meie toidu värske, meie kehad puhtad, nad aitavad meie taimedel kasvada, nad toidavad meie autosid. Õigesti kasutatud ja käsitsetud kemikaalid võimaldavad meil kauem ja tervemana elada.

See välja pakutud määrus, mis täiendab REACH-i ning ühtlustab ELi ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise süsteemi ÜRO globaalselt harmoneeritud süsteemiga, on mõistlik ja tasakaalustatud ettepanek.

Kui me tahame kasutada kemikaalide eeliseid mõistliku hinna eest, peame leppima teatud ohtudega. Seetõttu peame leidma tasakaalu riskide ja eeliste vahel ning ohjama kemikaaliriske hoolika märgistamise, teaduspõhise regulatsiooni ja uuendusliku tehnoloogia abil. Samuti peame leidma tasakaalukoha, kus me saame nõuetekohaselt täita Euroopa Liidu rahvusvahelisi kohustusi, mis on võetud 2002. aasta septembris Johannesburgis peetud säästva arengu tippkohtumisel ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogus, ning samal ajal vältida ettevõtete liigset koormamist ebapraktiliste ja ülinõudlike märgistamiskohustustega.

Selle nimel esitasin ma ettepanekule mitu muudatusettepanekut. Minu arvates on eriti oluline tagada, et toodete klassifitseerimine ei tekitaks tarbijates või tervishoiutöötajates segadust. Liiga palju teavet on samaväärne teabe puudumisega. Sellepärast esitasin muudatusettepaneku, mis käsitleb näiteks ebahariliku kujuga või märgistamiseks liiga väikeste toodete pakendamist. Sellistel juhtudel tuleks ohtudest teavitav märgistus esitada mingil muul sobival moel, näiteks külgeseotavate siltide abil.

Samuti tahaksin eriti tänada raportöör Amalia Sartorit minu muudatusettepanekute toetamise eest ning selle raporti kallal tehtud suurepärase töö eest.

Kuigi senised reeglid kemikaalide ohtlike omaduste kindlaksmääramise ja nendest teavitamise kohta on paljuski sarnased, on mõned erinevused piisavalt suured, et tulemuseks oleks teistsugune klassifitseerimine, märgistamine ja ohutuskaardid. Globaalne harmoneeritud süsteem (GHS) suudab loodetavasti need erinevad klassifikatsioonid tõhusalt ühitada. Kemikaalide kasutamise eelised kaaluvad riskid selgelt üles ning eriti kehtib see pärast REACH-i nime all tuntud seadusandluse kehtestamist kemikaalide registreerimise, hindamise ja kasutuse lubamise kohta.

Me kõik peame olema teadlikud, et kemikaalid võivad põhjustada ohte inimeste tervisele ja keskkonnale erinevatel etappidel alates tootmisest kuni käsitsemise, transpordi ja kasutamiseni. Selles kontekstis võib eeldada, et ÜRO-ELi kokkulepe GHS-i kohta parandab inimeste tervise ja keskkonna kaitset ning annab ka ettevõtetele, eriti rahvusvahelise kauplemisega tegelevatele ettevõtetele suurema selguse.

Kemikaalidega seotud võimalikud kuid kontrollitavad ohud rõhutavad vajadust meie oma ülemaailmselt ühtluse lähenemisviisiga õigusaktide järele pakendamise ja märgistamise kohta, ning seetõttu on mul hea meel, et nõukogu ja parlament saavutasid 27. juunil teksti osas kokkuleppe ning ma õnnitlen veel kord meie raportööri selle keeruka kuid väga tähtsa teema kallal tehtud töö puhul.

  Jens Holm, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Eriti raskelt puudutab see kemikaalide tootmise alal töötavaid inimesi. Ühe Soome uurimuse kohaselt puudub umbes 32 miljonit ELi kodanikku töökohal igapäevaselt kokku kantserogeensete kemikaalidega.

Meie kohus on keelustada kõige ohtlikumad kemikaalid ning teostada üldist kontrolli kõigi kemikaalide üle. See oli möödunud aastal vastu võetud kemikaaliõigustiku REACH põhieesmärk. REACH-i tulemuste üle võib vaielda. Minu arvates oli lõpptulemus lahja ja tööstuse lobitöö muutis selle lünklikuks, kuid vähemalt on see olemas kui maailma kõige ulatuslikum kemikaaliseadustik.

GHS, kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalne harmoneeritud süsteem jätkab ja täiendab REACH-i. GHS-i eesmärk on edastada teavet kemikaalide kohta töötajatele ja tarbijatele. Eesmärk on klassifitseerida ja märgistada tuhandeid meid ümbritsevaid aineid ja segusid. GHS on tegelikult ÜRO konventsioon, mida meil nüüd tuleb ELi tasandil rakendada. Pärast GHS-i vastuvõtmist muutub kõigi kemikaalide tuvastamine lihtsaks – kahjuks ei rakendu see ainete puhul enne aastat 2010 ja segude puhul koguni enne aastat 2015. Küsimus on parema teabe andmises miljonitele töötajatele, kes kemikaalidega igapäevaselt kokku puutuvad, ning tarbijatele, kes peavad saama teada, mida nad ostavad. Märgistamine aitab parandada ka üldiselt rahvatervise ja keskkonna olukorda.

Tööstus saab kasu ühetaolisemast normistikust, mis soodustab rahvusvahelist kaubandust. See on suur samm edasi ning seepärast toetab Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon seda kompromissi.

Samas on kahju, et me ei läinud nii kaugele, nagu oleks võinud. Püsivad bioakumuleerivad ja toksilised kemikaalid (PBT) märgistamisele ei kuulu. Selle asemel ütleb kompromiss, et PBT-de küsimusega tegeletakse ÜRO tasandil. See on kokkuleppes tõsine vajakajäämine. Miks mitte otsustada, et PBT-kemikaalidel on teiste kemikaalidega sarnane staatus ning ka need kuuluvad märgistamisele. Nüüd peame lootma, et teised riigid avaldavad PBT-de küsimuses survet. Samuti usun, et see saab pikas perspektiivis nii olema.

Sellele vaatamata on see korralik kompromiss, mis võimaldab miljonitel eurooplastel, töötajatel ja tarbijatel saada rohkem teavet kümnete tuhandete meid ümbritsevate kemikaalide kohta. See on suur ja tähtis otsus igaühe jaoks, kes on kemikaalide tõttu haigestunud vähki, allergiatesse või nahahaigustesse.

  Graham Booth, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, nüüd mil REACH-i määrus hakkab tootvalt tööstuselt, eriti väikeettevõtetelt, oma kohutavat hinda nõudma ning loomkatsete arv kasvab järsult, on meil siin resolutsiooni A6-0140/2008 kujul veel täiendavaid juhiseid UNESCO maailmavalitsemisest unistajatelt selle kohta, kuidas nende eelmise idee tulemusi klassifitseerida, märgistada ja pakendada.

Euroopa Liidu moodustav äriline ja poliitiline eliit, mis samamoodi januneb ebademokraatliku ülemaailmse ülemvõimu järele, kiirustab nende juhiste rakendamisega täpselt samuti nagu REACH-i rakendamisega. Nad andsid hulgaliselt kinnitusi oma headest kavatsusest, mis võivad hetkeks kaitsta või eksitada nende nõndanimetatud huvirühmasid, aga ei rahulda suurt hulka töötuid, keda need meetmed juba on tekitama hakanud.

Avaliku arvamusega arvestamise leivakoorik langeb isandate laualt muudatusettepanekute 10, 12, 39 ja 42 näol, millega loomkatsete vähendamine seatakse teatud asjaoludel tähtsamaks kui seadusetähest kinnipidamine. Ma saan aru, et see on tingitud mõjukate keskkonnarühmituste survest, kelle toetusest EL suurel määral sõltub, ning primaatide heaolu eelistamine inimeste heaolule, mis väljendub muudatusettepanekus nr 40, läheb nende vaigistamiseks küll juba liiga kaugele, kuid mingisugusegi poolthäält vääriva idee leidmine ELi rõhuvast ja kinnisideede küüsis olevast õigustikust on juba iseenesest märkimisväärne haruldus.

Muus osas pole mingit põhjust, miks demokraatlikud rahvusriigid, kus on sõltumatu kohtuvõim ja inimestel on kohtusüsteemidele vaba ligipääs, ei peaks ise vabatahtlikult vastu võtma mõistlikke ohutusstandardeid. Riigiülesed ediktid võivad näida lihtsa valikuna, kuid iga omavolilise direktiiviga kasvav tsentraliseeritud ja mitte kellegi ees vastutav võim ei ole lihtsalt ebameeldiv kõrvalnähe, vaid nende põhiline kohutav tulemus.

Põhjenduses 7 esitatud väide, et see õigusakt annab tööstusele konkurentsieelisele ning, nagu lisab muudatusettepanek 1, annab eelise eriti väikestele ja keskmistele ettevõtetele, on lihtsalt naeruväärne. Nagu alati, saavad ELi suurettevõtete lääniisandad kasu oma väiksemate konkurentide ebaõnnestumisest. Nad muutuvad veelgi suuremaks kalaks veel väiksemas tiigis või põgenevad välismaale ning ELi ja selle tobedate piirangute ees kummardamise asemel hakkavad teiste riikide kaupmehed märksa suurema kasuga kauplema omavahel ja mitte meiega. Majanduskasv on möödas. Langus on alanud ning selliste ELi regulatsioonide nagu nt A6-0140/2008 all ägades vajuvad meie majandused kivina põhja.

Selle tulutõotava ettevõtmisega kaasaminejad võivad rääkida oma keeles oma valijatele, mida iganes soovivad, kartmata, et nad kuulevad, mida nende kolleegid teistes riikides oma valijatele räägivad. Üldist ELi valijaskonda pole olemas ning ei saagi olla enne kui ehk ühe või kahe sajandi pärast, kui kõik räägivad ühte keelt, ning kuni selle ajani on ELi demokraatia naljanumber ning sealjuures veel sünge ja ohtlik naljanumber. Aga teil on tohutud privileegid. Miks te peaks hoolima sellest või muudest pöörastest ja ebatulemuslikest seadustest, mida te pidevalt kummitempliga kinnitate? Ja miks peaks mina hoolima, sest ma lähen selle kuu lõpul pensionile? Kui me lugesin muudatusettepanekut 28, sain aru, miks mul on sellest jampsist villand. Selles öeldakse: „Valmistis – kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus. Segu ja valmistis on sünonüümid.” Kuidas me küll elaksime ilma, et see superlapsehoidjast riik meile selliseid asju selgitaks, ja kuidas on küll minul õnnestunud elada küpse 68 eluaastani, kui ma lapsepõlves närisin oma maamajakese puitkarkassilt pliivärvi. Küllap see andis mu antikehadele tegevust neil päevil, mil meil veel olid antikehad olemas.

Iga tinaraske edikt toob ELi kokkuvarisemise lähemale. See teeb mulle rõõmu, kuid ma mõistan hukka selle kahju, mida te iga katastroofilise aastaga 27le kunagisele demokraatlikule riigile tekitate.

  Jim Allister (NI). - Proua juhataja, kuna kemikaale toodetakse ja nendega kaubeldakse globaalselt, on minu arvates väga mõistlik, et nende pakenditel toodud ohukirjeldused ei ole riigiti erinevad, sest vastupidine olukord on kahjulik tarbijatele ning paneb ohtu korrektselt kirjeldavad osapooled ebasoodsamasse olukorda.

Samas märgin, et praegune „globaalselt harmoneeritud” süsteem ei ole väga globaalne. See on pigem paigutine kui globaalne. Mind huvitab, kas teised riigid järgivad ELi eeskuju selle ÜRO süsteemi ülevõtmisel ning millist mõju avaldaks Euroopa ettevõtetele see, kui nad seda üle ei võtaks.

Neid meetmeid rakendades peame leidma tasakaalupunkti. Esiteks on oluline tooteid mitte üle klassifitseerida, sest see tekitaks tarbijates ja tervishoiutöötajates segadust.

Teiseks peame rakendama need rahvusvahelised kohustused nii, et see ei koormaks tarbetult meie ettevõtteid. Mitmed äriühingud on väljendanud muret rakendamise maksumuse pärast. Vajalikud IT ja koolituse ning ümberpakkimise kulud on suured ning me ei tohi neid alahinnata, eriti väikeettevõtete puhul. Tahaksin korrata muret, et väikesed ja keskmised ettevõtted võivad siin ohvriks langeda, eriti kui nad kauplevad välisriikides, millisel juhul kulud võivad olla neile talumatult suured.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). - (FI) Proua juhataja, me mäletame veel hästi arutelu hiljutise Euroopa kemikaalimääruse REACH üle. See oli üks käesoleva parlamendiperioodi raskemaid õigusloomepakette. Praegu kõne all olev ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus põhineb osaliselt äsja jõustunud määrusel REACH ja täiendab seda. Sellepärast tekitas see eelnevalt palju küsimusi.

Komisjoni soov saavutada kokkulepe esimesel lugemisel näis alguses natuke liiga ambitsioonikas, ilmselt seepärast, et parlament oli varem näidanud oma huvi kemikaale käsitlevate õigusaktide vastu. Seetõttu võin vaid imetleda oma kolleegi Amalia Sartori austusväärset tööd ja eestvedamist selle tehnilise raporti küsimuses ning seda, kuidas tal õnnestus vältida kiusatust määruse liigse ümbertegemise järele ning näiteks lisadesse uute lõigete ja ainete klassifikatsioonide lisamise järele, mis oleks määruse jõustumist aeglustanud või selle isegi võimatuks teinud.

Meie poolt komisjonides läbi töötatud raport saavutab tõenäoliselt määruse suhtes püstitatud eesmärgid, eriti seoses õigustiku ühtlustamise ja lihtsustamisega. GHS ja REACH täiendavad üksteist ning ei piirdu ainult kemikaalide tootjate ja turustajate töö lihtsustamisega. Lisaks tähendab selge ja ohutu märgistus ka tarbijate usalduse taastumist kemikaalide suhtes.

Komisjoni töö alguses olid inimesed mures, et GHR-i määruse tagajärjel tuleb näiteks suur hulk puhastusvahendeid klassifitseerida ühtmoodi söövitavate ainete alla. Nii näiteks kuuluks torude ummistuste kõrvaldamiseks ja nõudepesuks kasutatavad vahendid samasse klassi ning nende pakendimärgistus oleks samasugune, mistõttu klientidel poleks võimalik eristada ohtlikke tooteid pehmematest pesuvahenditest. Ent nüüd kajastab ainete klassifikatsioon nende tegelikku potentsiaalselt ohtu nii hästi, nagu võiks eeldada.

Selle ÜRO kokkuleppel põhineva süsteemi eesmärk on ühesuguste kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise tingimuste ja eeskirjade kehtestamine kemikaalide transpordi, müügi ja kasutamise suhtes kogu maailmas. Lepingu kohaselt peaks see olema täielikult töövalmis 2008. aastaks. Meile on jäänud veel mõned kuud.

  Gyula Hegyi (PSE). - Proua juhataja, ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ülemaailmset ühtlustamist tuleb tervitada ning Euroopa Liit peaks mängima juhtrolli meie kodanike kaitsmisel ohtlike kemikaalide eest. Kogu see algatus tuleb Ühinenud Rahvaste Organisatsioonilt ning on seega ülemaailmne projekt. Globaalselt harmoneeritud süsteem on paljutõotav märk ülemaailmsest koostööst keskkonnaküsimustes. Sellepärast toetan kompromissi vastuvõtmist seoses Amalia Sartori raportiga.

Ma esitasin üle 20 muudatusettepaneku, et tagada kemikaalide sobiv märgistamine ja ohutu kasutamine. Keskkonnakomisjon kiitis heaks neist seitseteist. Ent sama keskkonnakomisjon võttis vastu ka mitmed raportööri muudatusettepanekud, mis nõrgestaks tarbijate õigusi seoses teabega toodetes sisalduvate kemikaalide ohtude kohta.

Sotsiaaldemokraatide fraktsioon ja mina hääletasime nende ettepanekute vastu, sest meile on kõige olulisemad tarbijate huvid. Mul on hea meel, et uus kompromiss ei sisalda neid tarbijavaenulikke muudatusi ning seetõttu teen ettepaneku see vastu võtta. Ma ei ole selle kompromissi üle täiesti õnnelik, aga me ei saa viivitada GHS-i kehtestamisega oma õigustikus.

Tunnistagem, et põhimõtteliselt ei tohiks ettevõtted tuua ettekäändeks ärisaladust, kui nad viivad turule ohtlikke kemikaale. Ohtude osas peab tarbijatel olema õigus saada kogu vajalikku teavet.

Loomulikult peitub saatan üksikasjades, nii et me veel näeme, kuidas GHS praktikas tööle hakkab, kuidas tööstus ohumärke toodetele kannab ning kas tarbijad saavad neist märkidest ja hoiatustest aru. Teave peaks olema selge ja lihtsalt mõistetav. Üldiselt loodan, et GHS muutub heaks töövahendiks, millega esitleda REACH-i tulemusi avalikkusele, nii et tarbijad hakkaksid kemikaale märksa rohkem usaldama, mis aitaks ka meie tööstust.

Minu assistent Gergely Simon, kes on selle ja teiste teemade kallal palju tööd teinud, lahkub lähitulevikus parlamendist. Tahaksin teda tänada tema panuse eest meie ühise eesmärgi saavutamisse, milleks on keemiliselt ohutum Euroopa.

  Hiltrud Breyer (Verts/ALE). – (DE) Proua juhataja, me kõik teame, et kemikaale toodetakse ja nendega kaubeldakse kogu maailmas ning ka ohud ja riskid on globaalsed. Seetõttu vajame ülemaailmselt kehtivaid suuniseid selgete klassifikatsioonide ja märgistuste näol. Oleksin tahtnud, et Euroopa Liit oleks olnud vedur, mis surub läbi väga selge märgistuse ja tugeva tarbijakaitse nõudeid, kuid olen kuulnud siin mitmeid kõnelejaid, kelle sõnul EL peaks veduriks oleku asemel istuma pigem pidurikastis.

Ma võib praeguse poliitilise kokkuleppega soostuda, aga ma ei ole selle üle väga õnnelik. Jah, meil õnnestus teha oluline samm inimeste ja keskkonna ohutuse suurendamise poole. Samuti on mul hea meel, et, vaatamata keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni liiga tööstusesõbralikule raportile seoses märgistamise künnistega – klassifitseerimiseks kasutatud andmemahud oleks pidanud sildil kajastuma –, õnnestus meil läbirääkimistes nõukogu ja komisjoniga suuremat kahju ära hoida. Olen rõõmus, et märgistamisnõudel ei ole enam mingeid mahupõhiseid künniseid, tööstusele pole jäetud seaduselünki ning välja pakutud klassifitseerimissüsteem suunab tähelepanu loomkatsete alternatiivide otsimisele.

Samas oleksin tahtnud näha paremat püsivate bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete märgistamist ning uue „ägeda mürgisuse” kategooria loomist, sest see on äärmiselt aktuaalne küsimus, kus me oleksime pidanud üles näitama tahet samme astuda. Usun, et oleme täna saatnud olulise signaali inimeste ja keskkonna ohutuse kohta, kuid me ei saa loorberitel puhata. Mõistagi annab see teema meile ka tulevikus tegevust, sest parandamisruumi on veel palju.

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Proua juhataja, juba on olemas globaalsed raamatupidamiseeskirjad, globaalsed toidustandardid Codex Alimentarius'es, globaalsed maksustandardid ning ÜRO topeltmaksustamise vältimise näidiskonventsioonid. Nüüd saame globaalsed standardid keemiliste ainete märgistamisele, klassifitseerimisele, pakendamisele ja mahule.

2002. aastal ÜRO sotsiaal- ja majandusnõukogus vastu võetud õigustloov akt, üldine harmoneeritud süsteem, võetakse üle ühenduse õigusse.

Globaalne harmoneerimine on kindlasti kõigile teataval määral kasulik – tarbijatele, kasutajatele, väikestele ja keskmistele ettevõtetele –, kuid neist 2000 leheküljest, menetlustest, lisadest ja loenditest kaugemale minnes näitab see määrus, et Euroopa standardite kehtestamisest ei piisa ülemaailmsete probleemide lahendamiseks. Ülemaailmsed probleemid vajavad ülemaailmseid lahendusi, mis tähendab, et Briti peaministril Gordon Brownil on õigus: ÜRO tasandi ja ülemaailmse tasandi vahele jääv Euroopa tasand muutub üha aegunumaks, vananenumaks ja lõpuks, kasutuks.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Daamid ja härrad, enam ei ole talutav olukord, kus Euroopa siseturul kehtivad kauplemisele, eriti ohtlike ainetega kauplemisele erinevad riiklikud seadused. Ohtlike kemikaalide ja segude klassifitseerimise ja märgistamise ühtlustamine on hea uudis tarbijatele, sest välja pakutud harmoneerimine parandab nende tervise ja keskkonna kaitset. Samuti on hea uudis Euroopa tööstuse konkurentsivõime jaoks see, et antud keerukas määrus ohtlike ainete transpordi, tarne ja kasutamise kohta ei hakka kehtima ainult Euroopa Liidus, vaid tänu ÜRO soovitustele ka teistes maailma riikides.

Määrus haakub REACH-iga, kuid toob ühtlasi sisse ohuklassid ja kategooriad. Märgised hakkavad sisaldama juhiseid käsitsemise kohta ning kohustuslikke graafilisi sümboleid ja piktogramme, mis on kõikjal maailmas inimestele arusaadavad. Uued nõuded pakendamisele ja sulgemisele tagavad selle, et lapsed ei saaks anumaid avada, ning võimaldavad kasutada ka pimedatele mõeldud märgistust. Kriitikud hoiatavad suurte kulude eest seoses uuesti märgistamise, „ohutuskaartide” koostamise ja uute pakendamistehnoloogiate juurutamisega. Samas olen ma veendunud, et need lühiajalised kulutused on väiksemad kui pikaajalised säästud, mis tulenevad sellest, kui kaovad praegused erinevad, sihtkohast sõltuvad toodete märgistusnõuded. Rakendamiseks jäetud ajavahemik, mis ulatub aastast 2010 kuni aastani 2015, arvestab samuti piisavalt tööstuse huvidega.

Ma hindan väga, et Amalia Sartoril on õnnestunud saavutada parlamendi ja nõukoguga suurepärane kompromiss. Pärast kuudepikkusi arutelusid komisjoni ettepaneku sätete üle on tal õnnestunud neid oluliselt täiustada ja tasakaalustada ning seetõttu kutsun üles homme esimesel lugemise seda ettepanekut vastu võtma. See on näide parlamendi raportööride hiilgavast koostööst nõukogu ja komisjoni töörühmadega.

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Proua juhataja, täna me räägime väga olulisest määrusest, mis kasvas välja ühest arutelust ja hilisemast ÜRO otsusest. Sellel arutelul, mida kroonis kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalselt harmoneeritud süsteemi vastuvõtmine majandus- ja sotsiaalnõukogus, mängisid väga aktiivset ja olulist osa mitte ainult ÜRO vaid ka kõik liikmesriigid, eriti Euroopa Liit ja ka komisjon. See tähendab, et seal välja töötatud süsteem on ka meie süsteem. Seetõttu on hea, et me täna kohandame oma kemikaalide kasutamist käsitlevaid määrusi selle süsteemi järgi ning samal ajal tagame ja soovime tagada, et meie kodanikud – ELi kodanikud – oleks kaitstud ja ka meie keskkond oleks kaitstud ohtlike ainete kasutamise tagajärgede eest, sest selle ohtlike ainete harmoneerimise, klassifitseerimise ja märgistamise eesmärk on parem tervisekaitse tase ja parem keskkonnaseisund.

Keemia mõjutab inimesi kogu maailmas ühtmoodi. Kui te ostate toote, ei pea te teadma, mida see sisaldab. Aga te peate teadma, et teie ostetav toode on ohutu. Teil peab olema võimalik tootjat ja omandatud toodet usaldada. Siin seisneb meie roll märgistamises, milles esineb endiselt suuri erinevusi. Kui ühes riigis märgistatakse mõni toode ohtlikuna, võib teine riik sellele panna mürgise ja kolmas kahjuliku toote märgise. On mõeldamatu, et majandus ja keemiliste ainetega kauplemine saaks selliselt toimida. Sellepärast on mul heameel tervitada raportit ja tänast arutelu. Usun, et me tegeleme millegi väga olulisega.

Tahaksin juhtida tähelepanu ühele viimasele küsimusele, nimelt tagajärgedele, mis kaasnevad vajadusega esitada pakendi sildil teavet. Ma räägin siin teabest, mis on vajalik kõigile jäätmekäitlusega tegelejatele. Keemiatoodete jäätmed, mis on ja jäävad meie keskkonnas tohutult oluliseks küsimuseks, peavad olema samuti sellesse segmenti hõlmatud, et katta kogu keemiatoodete ja ainete majandustsükkel ning sellele järgnev ohtlike toodete jäätmete kõrvaldamine. Andkem Euroopa kodanikele hea toode ning andkem neile keemia alane turvatunne.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, Amalia Sartori suurepärane töö näib olevat parim õigusloomeline tulemus kemikaalide töötlemise teatud aspekte käsitleva määruse uuendamiseks ja parandamiseks. Raport ei ole kiiduväärne ainult seetõttu, et see vastab ÜRO harmoneerimisprogrammile; lisaks näib see kooskõlaline, pöörates tähelepanu nii tootjate kui tarbijate vajadustele ning loomulikult ka keskkonnale, kuivõrd see on objektiivselt võimalik.

Nagu tavaliselt ei ole mõned minu kolleegid täielikult rahul. Mulle jääb mulje, et see on tingitud tehnoloogia ja teaduse arengu valguses toimuvast ideoloogilisest radikaliseerumisest, mis liigagi sageli püüab meid keskkonnakaitse ettekäändel sunnile allutada. Samal ajal seavad Euroopa Liidust välja jäävad riigid, näiteks Hiina, mainitutest hoopis erinevatel põhjustel esikohale majanduse ning lubavad kemikaale toota, transportida ja ladustada tingimustel, mis rikuvad tõsiselt kõike seda, mida me siin õigustatult kaitsta tahame.

Amalia Sartori raport on pöördeline samm ainete klassifitseerimise ühtlustamise ning ohtlike ainete ja segude märgistamise ja pakendamise standardite kehtestamise suunas. Kahtlemata aitab see suurendada tarbijate, töötajate ja keskkonna ohutust ning vähendada ohte nende tervisele ja ohutusele.

Praegu on riikidel võimalik klassifitseerida sama ainet väga erinevalt, lähtudes erinevatest kehtivatest klassifitseerimissüsteemidest, ning nende erinevuste ulatuslikkus võib iseenesest olla ohtlik. Euroopas ohtlike ainete hulka liigitatud ainete sildil ei pruugi näiteks Hiinas olla üldse mingeid hoiatusi.

Lisaks ebaõiglase konkurentsieelise loomisele on selline olukord tõsiseks ohuks tarbijatele kogu maailmas ning see, daamid ja härrad, kehtib kahjuks eriti globaalsel turul, kuigi te seda sageli kritiseerite.

  Åsa Westlund (PSE). - (SV) Proua juhataja, pean tunnistama, et enne keskkonnaküsimustega tegelema asumist olid minu teadmised kemikaalidest suhteliselt piiratud. Ent mida rohkem ma teada olen saanud, seda skeptilisemaks ma olen muutunud sedavõrd suure kemikaalikoguse kasutamise suhtes tänapäeva ühiskonnas. Mitte väga ammu lugesin näiteks, et tavalises majapidamises puhastamiseks kasutatavate kemikaalide tarbimine on minu riigis Rootsis järsult kasvanud. Keegi ei tea, millist mõju see meie tervisele tegelikult avaldab. Aga me teame, et juba praegu on ohvriks langenud paljud lapsed, ja mitte ainult Rootsis, sest nad on neelanud väga mürgiseid majapidamiskemikaale, kuigi kemikaalidel on tänapäeval sellekohane hoiatussilt.

Meie täna vastuvõetava otsuse tõttu kaob see hoiatus kahjuks paljudelt toodetelt. Koos mõne kolleegiga püüdsin ma seda muuta ning tagada, et tavapäraste majapidamiskemikaalide selline märgistus jääks alles. Nüüd see nii ei lähe. Mul on sellest sügavalt kahju, sest see tähendab tarbijale olulise teabe kadumist.

Sellegipoolest tervitan asjaolu, et EL saab nüüd REACH-i täiendava ühtlustatud klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise õigusakti ning et see on koostatud juba olemasoleva vabatahtliku rahvusvahelise süsteemi baasil. See muudab asjad tarbijatele ja ettevõtetele lihtsamaks. Kui me oleme tänase otsuse vastu võtnud, on äärmiselt oluline, et kõigi riikide vastutavad asutused võtaksid endale ülesandeks edastada teave uue märgistussüsteemi kohta mitte ainult ettevõtetele, vaid ka laiemalt erinevatele tarbijarühmadele.

Seetõttu tahaksin kasutada võimalust ja õhutada komisjoni ja volinik Verheugenit kontrollima, kuidas ja kui edukalt selle tegelik teostamine toimub, et me teaksime, kas Euroopa tarbijad saavad nüüdsest aru märgistuse tähendusest.

  Rovana Plumb (PSE). – (RO) Proua juhataja, see ettepanek määruse vastuvõtmiseks koos kahe teise ettepanekuga, mis puudutavad detergentide määrust ja sellega seotud õigusaktide muutmist kujutab endast kemikaalide klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva Euroopa ja maailma normide ühtlustamist. Nende jõustamisel on kasulik mõju inimeste tervisele, keskkonnakaitsele ja keemiatööstusele ning kaubanduse arendamine ohututes tingimustes ja tarbijate teavitamine on väga oluline.

GHS-i rakendamine peab olema korrelatsioonis direktiivi REACH jõustamisega, mis kehtib tootjate suhtes, keda Euroopa Liidus on umbes 27 000 ja kellest 95% on väikesed ja keskmised ettevõtted, ning EList väljapoole jäävate riikidega kaubavahetuse arendamisega, mis moodustab Euroopa Liidu kaubandusmahust 25%. Ma palun, et komisjon ei loobuks ettepanekust uue määruse jõustamise kohta, mis kataks kogu toote majandustsüklit, kaasa arvatud selle jäätmeteks muutumist.

Ma õnnitlen raportööri tema töö puhul.

  Edit Herczog (PSE). - (HU) Tänan teid väga, proua juhataja. Esiteks tahan õnnitleda komisjoni ja raportööre, sest neil on õnnestunud pidada ÜRO ettepaneku ja meie varem vastu võetud REACH-i kava üle konstruktiivset arutelu ning see on toonud kaasa edusammud. Siseturu komisjoni, tarbijate ja ettevõtete seisukohalt on kõige kasulikum aspekt standardiseeritud märgistus. Ärgem unustagem, et märgistuse tulemusel ei muutu keemilised ained ohutumaks! Ohutust suurendavad ohutum kasutamine ja tarbijate paremad valikud, seega peame tõdema, et see õigusakti eelnõu on siin samm edasi ja seda tuleb tervitada. Lõpetuseks tahaksin öelda ja juhtida teie tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liit ja ÜRO on oma jõud ühendanud ning peame nüüd tegema koostöös ÜRO-ga kõik, et ka ülejäänud maailm selle süsteemi vastu võtaks. Ma teen ettepaneku, et meie keemiatööstust käsitlevad õigusaktid leiaks järgijaid mujal maailmas, atlandiülesel majandusnõukogul ja teistel rahvusvahelistel foorumitel. Tänan teid väga tähelepanu eest.

  Alessandro Foglietta (UEN). – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, tahan õnnitleda raportöör Amalia Sartorit ja tema variraportööre, nõukogu ja komisjoni selle puhul, et GHS-i paketi osas on jõutud kokkuleppele esimesel lugemisel.

Meil on õnnestunud saavutada seatud eesmärk, milleks oli uue süsteemi kiire ellurakendamine kooskõlas REACH-i määrusega, tagades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme ning rahuldades ettevõtete ärivajadusi, kuivõrd neil on nüüd lihtsam välisturgudele siseneda.

Pärast GHS-i käivitumist on ettevõtetel võimalik tegutseda ühtse rahvusvahelisel tasandil harmoneeritud ainete klassifitseerimissüsteemi alusel, mis muu hulgas annab lihtsama ligipääsu aineid käitlevale normikogule Euroopa Kemikaalide Agentuuri kaudu. Selle määrusega, mis kehtestab ohtlike ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise rahvusvahelised kriteeriumid Euroopa Liidus, tagame, et meie firmad on valmis avanema ülemaailmsele turule. Kahtlemata võidab ka tarbija, kellel on võimalik lihtsamini ära tunda ohtlikke aineid, näiteks mürgiseid, söövitavaid ja ärritavaid aineid.

Ühtsete lihtsalt mõistetavate piktogrammidega GHS-i märgistussüsteem aitab kindlaks teha igapäevastes toodetes, näiteks pesuainetes ja seepides sisalduvate ainetega seotud ohte. Lisaks aitab GHS, mis paljude ainete puhul nõuab pakendite sulgemiseks spetsiaalsete ohutusvahendite kasutamist, kaitsta meie lapsi ohtlike koduste õnnetusjuhtumite eest seoses mürgiste või söövitavate ainete kogemata allaneelamisega.

Loomulikult nõuab GHS firmadelt, eriti väikestelt ja keskmistelt ettevõtetelt, mis peaksid uut süsteemi usaldama, teatavat pingutust. See süsteem võtab kasutusele seitse uut riskikategooriat ning uue klassifikatsiooni transpordisüsteemi jaoks. Sellepärast oleme eriti rahul nõukoguga saavutatud kokkuleppe üle, mis võttis arvesse ka nõudeid toele, teavitamisele ja juurutamisele, eriti väikeste ja keskmiste ettevõtete puhul.

Kokkuleppes võeti arvesse ka kõigi parlamendifraktsioonide konsensuslikku seisukohta, et loomkatsete arvu ja selliste katsete mitmekordset sooritamist tuleb võimaluste piirides maksimaalset vähendada. Kõigil nimetatud põhjustel hääletab minu fraktsioon esitatud paketi poolt.

  Carl Schlyter (Verts/ALE). - (SV) Tahaksin vaid vastata sellele, mida mu kolleeg Graham Booth siin ütles selle kohta, et keskkonnaliikumine tahab kaitsta inimesi aga mitte loomi. Tundub, et ta on sellest valesti aru saanud. Küsimus puudutab klassifitseerimist. Tekstid, millele Graham Booth viitab, ütlevad, et kemikaalisegu ei tohi käidelda ainult klassifitseerimise eesmärgil, et see jääks allapoole teatavat künnist; rohkete loomkatsete tegemine ainult eesmärgiga vältida märgistamist ei ole lubatud. Selle tõttu peaksime vaatlema kemikaalisegusid, mis sisaldavad erinevat liiki ohtlikke aineid ning mis seetõttu ei jõua märgistamiseks nõutava künniseni. Sellistel juhtudel peaks loomkatsete ainus eesmärk olema märgistamiskohustusest pääsemine. Just sel põhjusel on meil neid tekste vaja.

Loomade ja inimeste tervis käivad siin käsikäes. Loomkatseid välditakse, aga inimesed saavad kemikaalide kohta nõuetekohast teavet, mis võimaldab neil endi kaitsmiseks õigesti tegutseda. Graham Booth on sellest tõesti valesti aru saanud!

ISTUNGI JUHATAJA: MARTINE ROURE
Asepresident

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, see erk ja elav arutelu on näidanud, et me tegeleme olulise ja kaugeleulatuva teemaga. Minu arvates võime täna öelda, et selle sammuga jõuab lõpule keemiatööstusega ning Euroopas kemikaalide tootmise ja kasutamisega seotud intensiivne õigusloometöö, millele on kulunud palju aastaid.

Tahaksin teha selle väga selgeks, mõeldes sellele väga kasulikule kujundile, mida kasutas Hiltrud Breyer. Kes istub veduris ja kes istub pidurduskastis? Üks on kindel: kemikaale käsitlevate normide osas on Euroopa Liit kogu maailma jaoks vedur. Kuskil mujal ei ole selliseid määrusi, mille meie oleme kehtestanud, ning kuskil mujal ei esitata kemikaalitööstusele selliseid nõudeid. Seetõttu usub komisjon veendunult, et seoses selle sektori horisontaalsete õigusaktidega on meil nüüd vaja mõnda aastat, mille jooksul senised otsused ellu rakendada, ning me ei peaks kohe alustama järgmisi suuri projekte. Määrus REACH näeb põhjusega ette läbivaatamisperioodid ning me peaksime neist õiguslooja poolt heaks kiidetud perioodidest väga täpselt kinni pidama. See tähendab, et komisjon esitab aruanded ja ettepanekud alati õigeaegselt. Mis puudutab suuri horisontaalseid algatusi, lubage mul korrata, et komisjon ei kavatse teha lähitulevikus uusi ettepanekuid.

Samuti võin teile kinnitada selle süsteemi globaalset tõhusust. Kogu minule kättesaadav teave näitab, et kogu maailmas teevad kõik asjaosalised kõvasti tööd ÜRO poolt vastu võetud süsteemi rakendamiseks. Tegeliku rakendamise osas oleme meie kahtlemata esirinnas. Arvan, et paljud suured riigid on seda, mis siin täna toimus, väga oodanud, sest nad tahavad rajada oma õigusaktid nende rakendamise Euroopa Liidu õigusele. Ma eeldan, et me näeme nüüd, kuidas need menetlused paljudes teistes riikides lõpule viiakse.

Andreas Schwab tõstatas väga huvitava küsimuse: kas meil oleks vaja vahetähtaegu 6. lisa künniste säilitamiseks, mis pooltevahelise kompromissi tulemusena kustutati. Võin ainult öelda, et komisjonil ei ole vahetähtaegadega probleemi. Isiklikult usun, et need on olulised ja asjakohased, kuid nende väljajätmine õigusest ei olnud juhuslik. See on osa üldisest kompromissist ning kõiki asjaolusid arvestades usun, et komisjonil poleks olnud õige lasta kompromissil läbi kukkuda mõne üksiku toote vahetähtaegade küsimuse pärast. Samas tagame, et õigusloojate soov saavutatakse sobival kujul.

Ma jagan nende muret, kes väljendasid oma kartusi loomkatsete kohta. Ma loodan väga, et see õigusakt ei too kaasa rohkem katseid loomadega. Oluline on, et primaatidega katsetamine oleks selle õigusakti kontekstis täielikult keelatud. Tahan veel kord rõhutada, et komisjon rakendab kogu oma energia, et tõkestada loomkatseid niivõrd, kui see on võimalik. Minu arvates tähendab see, et me peame tugevdama oma jõupingutusi loomkatseid asendavate tunnustatud alternatiivsete meetodite leidmiseks. Olen päri kõikide nendega, kes selle pärast muretsevad.

Lõpetuseks lubage mul öelda, et minu meelest on meie ees üks õigustloov akt, mis on kasulik kõigile osapooltele. Ma olen väga tänulik kõigile, kes selle sünnile kaasa aitasid.

  Amalia Sartori, raportöör. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, olen toimunud aruteluga äärmiselt rahul. Tahan tänada kõiki oma kolleege, kes täna oma mõtteid avaldasid ning samuti tahan tänada nende toetavate sõnade eest minu tehtud tööle, mis oli võimalik ainult nende abiga ning variraportööride ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja siseturu ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostajate abiga. Tundub, et valdav enamus sõna võtnud parlamendiliikmeid on meie saavutatud tulemustega rahul.

Ma tervitan selle isiku seisukohta, kelle sõnul GHS on jätkuv protsess, veelgi enam, see on töömeetod, mille me oleme kehtestanud. Neis olukordades on see just täpselt see ning me teame, et maailm muutub ja areneb jätkuvalt, ning sel põhjusel nägime selles määruses, nagu ka REACH-is ja teistes määrustes, hoolikalt ette väga konkreetse ja täpse reguleeriva raamistiku ning jätsime ruumi neil tingimustel põhinevatele tulevastele muudatustele, kuigi tingimused ise on eelnevalt kindlaks määratud. Lugesin seda välja ka voliniku sõnadest, kes vahetult enne mind rääkis võimalusest kiita heaks osa toimunud arutelust.

Me oleme teadlikud asjaolust, et me ratifitseerime täna laialdast toetust omava määruse, mis aitab meil viia selle eelised antud sektori tarbijate ja töötajateni, kes esindavad valdavat enamikku elanikkonnast. Me teame, et neid reegleid kasutatakse raamistikuna ning vaieldamatute ja kindlate etalonidena. Kordan, et maailm muutub pidevalt ning seoses nende reeglitega tegeleb vastavate küsimustega edaspidi komisjon.

  Juhataja. – Ühisarutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Ettepanek võtta vastu otsus, mis jõustaks kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise globaalse harmoneeritud süsteemi (GHS), on oluline samm keskkonna, tarbijate, kes saavad rohkem valikuõigust, ning rahvusvahelisele turule siseneda soovivate ettevõtete kaitseks.

Siltide ühtlustatud kasutamine ning kemikaalidest põhjustatud ohtude ühtne kirjeldus tagavad tarbijate suurema usalduse selliste toodete vastu ning soodustavad ka rahvusvahelist kaubavahetust, sest tööstusel on võimalik kasutada samu märgiseid kõigis regioonides, kuhu eksporditakse. Lisaks on ainete klassifitseerimise ühtlustatud süsteem oluline tegur, mis tagab siseturul kaupade vaba liikumise.

Sellegipoolest peame tagama, et määrus ei suurendaks klassifitseerimiskriteeriumide ühtlustamise nimel selgroogsete loomadega tehtavate katsete arvu, vaid et selliseid katseid tehtaks ainul siis, kui puuduvad sama kvaliteeti tagavad alternatiivsed lahendused.

Globaalne harmoneeritud klassifitseerimissüsteem peaks võimaldama kasutada meetodeid, mis ei eelda loomkatseid, isegi kui nende valideerimiseks on vaja kauakestvat ja kulukat bürokraatlikku protsessi. Kuna loomkatseid ei ole kunagi ametlikult valideeritud, tundub alternatiivsete katsete tõendamine koormana, kuid teadusuuringuid selles valdkonnas tuleks soodustada.

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Tänapäeva maailmas puutuvad tarbijad üha sagedamini kokku erinevate ainetega ning mõnikord ka ohtlike ainetega.

Teatud toodete, kaasa arvatud paljude inimeste poolt igapäevaselt kasutatavate toodete kasutamisel on ülimalt tähtis teave neis sisalduvate ainete kohta, et võimaldada nende ohutut kasutamist viisil, mis ei ohustaks inimeste tervist. Kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalne harmoneeritud süsteem (GHS), mis töötati ELi aktiivsel osalusel välja ÜRO tasandil 2002. aastal, tuleb käesoleval aastal kehtestada kõigis liikmesriikides. Üks selle süsteemi põhilisi eeliseid on universaalsete ohtu tähistavate piktogrammide kasutamine. See võimaldab tarbijatel ja müüjatel kiirelt aru saada, kas toode sisaldab teatud aineid, mis võivad olla ka ohtlikud. Lisaks võtab GHS kasutusele standardsed definitsioonid, näiteks LD50 (surmav annus 50), mis näitavad selgelt konkreetse ainega seotud ohtu. Ühendus ja meie siin Euroopa Parlamendis oleme võtnud eesmärgiks piirata võimaluste piires maksimaalselt loomkatseid, mida tehakse ainete hindamise eesmärgil.

Lisaks on definitsioonid täpsemalt sõnastatud ning liikmesriikide asutuste jaoks on välja töötatud selgemad juhised. GHS-i edukas ellurakendamine on oluliseks verstapostiks teel Euroopa siseturu reaalsuseks muutmise poole ning see on kasulik ka rahvusvahelise kaubavahetuse jaoks.