Istungi stenogramm

Kolmapäev, 3. september 2008 - Brüssel

10. Hääletuse selgitused

Suulised selgitused hääletuse kohta

– Olukord Gruusias (B6-0402/2008)

  Michl Ebner (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, ma hääletasin resolutsiooni poolt ja tahaksin eriti tänada Elmar Broki selle kohta laiapõhjalise konsensuse saavutamise eest.

Ma usun, et kuigi dialoog Venemaaga on väga tähtis, ei tohi me muutuda energiapoliitikas täielikult või valdavalt Venemaast sõltuvaks, sest see vähendab tõsiselt meie potentsiaali kõneluste pidamiseks. Ei tohi unustada, et Gruusia sõjaline reaktsioon on seotud pikka aega kestnud provokatsioonidega separatistlike jõudude poolt, mis on viimasel ajal väga intensiivseks muutunud, ning Venemaa kasutas seda enesekaitse meedet sissetungi põhjendusena. Sellegipoolest peaksime võtma oma ülimaks prioriteediks saavutada selle konflikti rahumeelne lahendus ning ma soovin kõigile sellega tegelevatele isikutele kiiret edu, et Lõuna-Osseetia saatus ei tabaks ka Krimmi, Lätit, Leedut ega Kasahstani.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Euroopa poliitikud katkestavad nüüd pikka aega kestnud vaikuse ja kirjeldavad Venemaa tegevust Gruusias kui ebaproportsionaalset. Ei, tegemist on teistes riikides elavate venelaste õiguste kaitsmisega sõjalise agressiooni abil. Mõned ELi riigid, kes tõkestasid Gruusia ja Ukraina väljavaated NATOga ühinemiseks on võimaldanud Venemaal ajada oma agressiivset territooriumide annekteerimise poliitikat. Suurem osa ELi riikidest sõltub Venemaalt imporditavast energiast; nad kardavad gaasikraanide kinnikeeramist. See võimaldab Venemaal hakata dikteerima oma tingimusi kogu ELile tõeliselt ebaproportsionaalsel moel. Ma hääletasin resolutsiooni poolt, kuigi mulle tundub, et komisjoni ja parlamendi seisukoht edasiste suhete kohta Venemaaga ei ole piisavalt selgelt määratletud.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Minu arvates peaksime tühistama viisarežiimi lihtsustamise lepingu, tooma välja Venemaa „rahuvalvejõud” ning asendama need rahvusvaheliste jõududega ning kolmandaks katkestama partnerlus- ja koostöökõnelused Venemaaga. Samuti leian, et Euroopa peaks vastu võtma ühtse ja selge seisukoha Gruusia olukorra kohta ning mitte vaatama mööda Venemaa toorest sekkumisest naaberriigi suveräänsusse ja terviklikkusse.

Moskva murdis rahvusvahelisi lepinguid, kui tema väed ületasid augusti algul Gruusia piiri, mida ta on ise minevikus tunnustanud. Vene väed mitte ei tunginud ainult Lõuna-Osseetia territooriumile, vaid liikusid edasi riigi enda sisealadele.

Ma mõistan täielikult hukka Venemaa tunnustuse Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvusdeklaratsioonile. Me ei tohi unustada, et samal ajal, kui mõned tähistavad iseseisvuse saabumist, leinab Gruusia süütuid inimesi, kes kaotasid Vene vägede sissetungi käigus oma elu ja kodud. Olen veendunud, et Euroopa peab avaldama survet ning rahvusvahelise kogukonna osana nõudma Gruusia territoriaalset terviklikkust.

Slovakkia Vabariik järgis territoriaalse terviklikkuse põhimõtet Kosovo puhul ning ei tunnusta selle lahutamist Serbiast. Samas vaimus ei tunnusta ma Gruusia regioonide ja Lõuna-Osseetia iseseisvust.

  Toomas Savi (ALDE). - Härra juhataja, Gruusia olukorda käsitleva resolutsiooni ettepaneku ühe autorina hääletasin ma muudatusettepaneku nr 1 poolt, mis kutsus Rahvusvahelist Olümpiakomiteed üles tõsiselt kaaluma, kas otsus anda 2014. aasta taliolümpiamängude korraldamisõigus Sotšile on veel kehtiv, arvestades hiljutisi sündmusi tulevaste olümpia võistluspaikade läheduses. Oleks väga vastutustundetu, kui ROK seaks ohtu olümpiasportlaste elud, korraldades mängud sedavõrd ebastabiilses regioonis.

Pean teile meelde tuletama, et 5. septembril 1972 mõrvati Münchenis 11 olümpiasportlast. Ma viibisin seal nõukogude olümpiakoondise arstina ning ma mäletan nende traagiliste sündmuste mõju olümpiamängude vaimule. Sellised sündmused ei tohiks kunagi korduda.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, ma pean Martin Schulzist väga lugu, kuid tema tänane avaldus oli lubamatu. Täna varahommikul nimetas president Medvedev Gruusia demokraatlikult valitud president Saakašvilit poliitiliseks laibaks. See oleks skandaalne isegi demokraatlikust perspektiivist, aga kui arvestada, et Dmitri Medvedev esindab režiimi, mis lasi mõrvata tema eelkäija eelkäija Zviad Gamsahhurdia, lasi mõrvata Tšetšeenia presidendi ning on nüüd lasknud mõrvata Ingušeetia kodanikuõiguste aktivisti, siis tähendab see peaaegu füüsilist ähvardust.

Asi pole selles, kas Mihhail Saakašvili meile meeldib või mitte; asi on kohustuses toetada gruusia rahva valitud esindajat, samal ajal kui see rahvas on langenud imperialistliku teo ohvriks ning üritatakse kägistada. Seepärast usun, et pärast meie resolutsiooni, mida ma tervitan, on oluline teha veel üks samm ning paigutada Gruusiasse Euroopa rahuvalvejõud. Meil ei ole vaja ÜRO või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni mandaati, sest Gruusia on suveräänne riik ja on palunud meilt Euroopa kohalolu. Samuti peame tagama, et see riik jääks alles ja elaks edasi rahus, sest Vene vägede kasutamine rahuvalvajatena, nagu on korraldanud ÜRO ja OSCE, tähendab süütaja määramist tuletõrjujaks.

  Bogdan Pęk (UEN). – (PL) Härra juhataja, see Gruusiat käsitlev resolutsioon on väga oluline ning ma hääletasin selle poolt, kuigi mulle tundub, et Euroopa Liit, mis pandi Gruusia sündmuste tagajärjel olulise katsumuse ette, ei läbinud seda katsumust. Läbikukkumise peapõhjus on minu arvates asjaolu, et siin on mängus mõned väga olulised Saksamaa huvid, eriti Saksamaa vasaktiiva ja kantsler Schröderi huvid. Martin Schulz väljendas siin neid täna väga selgelt.

Euroopa Liit peab aru saama, et Läänemere gaasitoru võib olla põhjuseks, mis toob sisuliselt kaasa Leedu, Läti, Eesti, Poola ja ka Valgevene šantažeerimise. Sellest gaasitorust tuleb vabaneda ning Euroopa Liit, vaatamata oma deklaratsioonidele, peab lõpuks võtma seisukoha ühtse energiapoliitika küsimuses, kus poleks ühelgi juhul kohta Läänemere gaasitorule, kuigi see on vastuolus Saksamaa teatavate huvidega. Sakslased peavad leppima asjaoluga, et nad kas ehitavat ühtset Euroopa Liitu ja nende avaldused on siirad või nad käituvad silmakirjalikult ja seavad oma huvid kõrgemale ELi huvidest.

  Milan Horáček (Verts/ALE). - (DE) Härra juhataja, ma hääletasin resolutsiooni poolt, kuid tegin seda teatava südamevaluga. Venemaa ja Gruusia vaheline sõda on välja toonud erinevused kriiside lahendamisel. Gruusial on mitmesuguseid lahendamata probleeme, kuid Venemaa käitub poolasiaatlike diktaatorite pikaajaliste traditsioonide vaimus, kasutades sohitegemist, provokatsioone ja sõjakat jõhkrust. See ei ole ohtlik ainult Ukraina, vaid ka meie jaoks.

Meie tugevused on inimõigused, demokraatia, õiguskord ning vabadus, mille saavutamise eest me kõik oleme koos kõvasti võidelnud – vabadus sõltuvusest ja ikkest. Need väärtused nõuavad tungivalt, et me kaitseksime neid ühise välis- ja julgeolekupoliitika abil.

  Charles Tannock (PPE-DE). - Härra juhataja, Briti konservatiivide delegatsioon toetas Gruusiat käsitleva resolutsiooni ettepanekut, mis oli üldiselt tasakaalustatud. Samas meil on vastuväiteid lõike 19 suhtes, mis kutsub üles saatma Gruusiasse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjalist missiooni – kuigi me ei näe midagi vastuolulist ELi tsiviilvaatlejate kohalolus.

Sarnaselt on meie arvates alusetu lõige 30, mille väitel Lissaboni leping parandaks ELi positsiooni selle kriisi juhtimisel. Me toetame tugevamat ühist välise energiajulgeoleku poliitikat ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames seoses nafta ja gaasi impordiga Venemaalt, aga me ei mõista, mida Lissaboni leping oleks selle kriisi juhtimises muutnud. Asi ei ole ELi üldises nõrkuses välissuhete valdkonnas, vaid Venemaa tülinorimises ja revanšismis Lõuna-Kaukaasias.

  Richard Falbr (PSE). – (CS) Ma jäin erapooletuks, sest vastus küsimusele: „kas vastab tõele, et grusiinid ründasid magavat linna raketiheitjatega”, on „jah”.

– Euroopa lepinguõigus (B6-0374/2008)

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Härra juhataja, me ühineme küsimusega, mida Klaus-Heiner Lehne tahab komisjonilt küsida. Tegelikult arvame, et Euroopa lepinguõiguse probleemid peaks vastama kahele käsikäes käivale vajadusele. Esimene on vajadus selguse ja lihtsuse ning teine vajadus turvalisuse järele. Meil on hea meel, et raportöör on arvesse võtnud „Société de legislation comparée” poolt tehtud märkimisväärset tööd ning loodame, et seda tööd tehakse viitega meie ühisele pärandile, Rooma õigusele. Lepinguvabaduse reeglid, kehtivuse, nõusolekuvigade ja avalikkuse reeglid on meie tsivilisatsioonis paika pandud juba muistsetel aegadel. Me peame tuginema nendele, sellele meie tsivilisatsiooni ühisele pärandile.

Samuti loodame, et tehingute turvalisuse nimel eelneb kollisiooninormi ühtlustamine materiaalõiguse normide ühtlustamisele. Erinevates kohtades inimeste vahel sõlmitud lepingute ja eriti keerukate eelpakkumuse või pakkumise ja vastuvõtmise, menetluste, ajastuse ja tõenduse küsimuste ühtlustamine on võimalik, ilma et me tingimata peaksime ühtlustama meie erinevate seadustike materiaalõiguse norme.

– Raport: Proinsias De Rossa (A6-0289/2008)

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, mõne päeva eest kuulutasid Sardiinia separatistid ühel väikesel Sardiinia lähedal asuval saarel vägivallatult ja keskkonna säilitamise huvides välja uue vabariigi, millele anti poeetiline polüneesiapärane nimi Maluventu Vabariik. Tahaksin märkida, et juhataja on juba saanud kaardi, mis on inspireeritud ÜRO kaardist ja pühast rahvaste enesemääramisõiguse põhimõttest. Euroopa on alati seisnud nende kõrval, kes võitlevad vabaduse eest rahumeelsete ja demokraatlike vahenditega. Elagu sardiinia rahva võitlus enesemääramisõiguse eest!

– Raport: Iratxe García Pérez (A6-0325/2008)

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Härra juhataja, ma hääletasin García Perezi raporti vastu, vaatamata oma veendumusele, et otse loomulikult on mehed ja naised võrdsed ja peavad ühesuguse töö eest saama ühesugust tasu. Ikka veel kaldume liiga tihti unustama, et sooline võrdõiguslikkus on üks tänase Euroopa, euroopaliku maailma ja läänemaailma, konkreetsetest saavutustest ja et see põhimõte pole kaugeltki mitte kehtestatud teistes maailmaosades. Me ei tohiks seda kunagi unustada.

See on ainult üks selle raporti aspekte. Raport on ka tulvil üsna paljudest teistest seisukohtadest, millega ma põhimõtteliselt ei nõustu. Üks nendest on toetus lõpututele naiste valimiskvootidele, just nagu naised oleksid abitud olendid, kes on võimetud oma võimetele tuginedes ametikohti saama. Teine on pidev abordi toetamine: ma küsin endalt, et mida see selles raportis teeb.

Just nendel ja paljudel teistel põhjustel hääletasin ma García Perezi raporti vastu.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Härra juhataja, mingil veidral põhjusel lõhkusin ma selles parlamendis täna valitseva imepärase hoiaku, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raporti vastu mitte hääletamisega – ma keeldusin hääletamisest.

Minevikus olen ma pidevalt nende raportite vastu hääletanud, sest tavaliselt on need täis täielikku mõttetust. Aga abielus kahe tütre isana üritan ma lugeda iga selle raporti sõna ja mõista, mis on nende tegelik tähendus.

Tunnen seda materjali tootva komisjoni suhtes mõningast muret – ma tegelikult ei usu, et meil on vaja naiste komisjoni, kui meil on olemas kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon.

Selles raportis on mõned väljendid – nagu näiteks „vaesuse feminiseerumine” – millel puudub igasugune tähendus, kuid mis kõlab suurepäraselt kuskil olemasolevale poliitilise korrektsuse brigaadile.

Ma mõtlen, et mida see komisjon arvaks, ütleme nende kohta, kes murravad niinimetatud klaaslae: näiteks viie lapse ema, kelle noorimal lapsel on Downi sündroom ja kelle vanim tütar võib viiendat kuud rase olla – nagu potentsiaalse Ameerika Ühendriikide asepresidendi Sarah Palini puhul? Ma arvan, et komisjonile ei meeldiks tõsiasi, et ta on klaaslae purustanud. Kuid ma keeldun sellest raportist.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Härra juhataja, olgugi et olen võrdõiguslikkuse toetaja, hääletasin ma soolise võrdõiguslikkuse resolutsiooni vastu. See resolutsioon sisaldas krüpto-nurisünnituslikke seisukohti ja seega rikub subsidaarsuse põhimõtet selles tegevusvaldkonnas. Tõsiasi, et muudatusettepanek 2 – muudatusettepanek, mis need seisukohad kõrvaldas – lükati hääletamisel tagasi, tegi vajalikuks keelduda resolutsioonist tervikuna. On kahetsusväärne, et Euroopa Parlament on võimeline sellise frivoolsusega rikkuma elementaarseid, Euroopa Liidu toimimisele aluseks olevaid põhimõtteid.

– Loomade kloonimine (B6-0373/2008)

  Hynek Fajmon (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, ma hääletasin kloonimise keelustamise vastu. Kloonimise keelustamine on rünnak teadusliku uurimistöö vabaduse ja ettevõtlusvabaduse vastu. Nimetatud vabaduste piiramine ei tee Euroopa Liidule midagi head, vaid toob kaasa teadlaste edasise suundumise Ameerika Ühendriikidesse ja teistesse maailma riikidesse, kus sellised keelud puuduvad. Nende toodete turustamise keelamine viib edasiste kaubandusvaidlusteni Maailma Kaubandus-organisatsiooniga. Me ei soovi selliseid arenguid.

Kloonimise ohte tervisele ja muid riske peab vastavalt kohaldatavatele protsessidele ja menetlustele asjakohaselt hindama ja tulemused peab avalikustama. Euroopa Toiduohutusamet viis esimesel poolaastal läbi vastavateemalise teadusliku konsultatsiooni ja konsultatsiooni tulemused ei andnud ühtegi põhjust kloonimise keelustamiseks.

  Avril Doyle (PPE-DE). - Härra juhataja, ma hääletasin resolutsiooni vastu, mis keelustab kloonitud loomade toomise toiduahelasse, sest meil puuduvad ümberlükkamatud teaduslikud alused, mis kinnitaksid parlamendi lähenemisviisi. Olgu see kas õigusloomega seotud hääletus, parlamendi resolutsioon või omaalgatuslik raport, aga Euroopa Parlamendi ja täiskogu otsuste väärtus saab tõsiselt kahjustatud, kui need ei rajane hoolikalt kaalutud teaduslike uuringute tulemustel. Sellega seatakse legitiimselt küsimuse alla meie töö usaldusväärsus ja ausus.

– Raport: Eva-Britt Svensson (A6-0199/2008)

  Ivo Strejček (PPE-DE). - Härra juhataja, ma hääletasin Svenssoni raporti vastu ja olen tänulik võimaluse eest seda põhjendada.

Minu põhjused on järgmised. Esiteks, ükski tarbija ei ole kõiketeadja, nagu seda ei ole ka ükski seadusandja. See on põhjus, miks reklaam on kaubanduse ja äri elulise tähtsusega osa. Teiseks, iga reklaam (õnneks või õnnetuseks) peab olema pealetükkiv, atraktiivne, silmatorkav ja pilkupüüdev. See tuleneb tõsiasjast, et alati on mitu sama toodet müüvat tootjat ja igaüks neist tahab müüa just enda toodet. Kolmandaks, proua Svenssoni püüdlus on nende põhimõtete suhtes tähelepanelik ning püüab turumehhanisme parandada õigusloomega seotud kunstlike sammudega, mis kahjustab ja moonutab loomulikke pakkumise ja nõudluse vahekorrast tulenevaid turumehhanisme. Seepärast hääletasin ma vastu.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Härra juhataja, kui ma peaksin kokku võtma Svenssoni raporti vastu hääletamise põhjused, siis ma võiksin väljenduda väga lihtsalt, minu arvates on see raport täielik mõttetus. See on väga-väga mitmes raport, milles täiskogu – mis lõppude lõpuks on ametlikult mõeldud Euroopa kodanike vabaduse kaitseks – on teinud üleskutse vabaduse piiramiseks ja tsensuuriks. Tõepoolest, mitmed Svenssoni raporti ettepanekud, nagu lõige 14 tsensuuri kohta, oleksid nagu „Fahrenheit 451” maha kirjutatud, see on raamat, mis kujutab maailma, kus raamatud on keelatud ja kriitiline mõtlemine maha surutud.

Olen parlamendi suhtes väga kriitiline, kuid see peab hoolt kandma, et ta ei teeks ennast lootusetuks naerualuseks ja ei muutuks mingiks ülemnõukogu klooniks.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, ma sooviksin õnnitleda proua Svenssonit. Tema raport on üks kõige üleolevamalt armulikum, sekkuvam, poliitiliselt korrektsem tekst kogu selle parlamendi koosseisu ametiaja vältel. Ta näib olevat tõepoolest veendunud, et reklaam ja turundus on suur vandenõu, mis soodustab kohe lapse sotsialiseerumise esimestest aastatest alates, soolist diskrimineerimist, mis toetab kogu ülejäänud elu jätkuva sugupoolte ebavõrdse kohtlemise kinnistumist. Ma ei mõtle seda välja: suurem osa sellest lausest on võetud sõna-sõnalt teksti põhjendusest M.

Raportis loomulikult pooldatakse õigusloome laiendamist ja spetsiaalselt nende tegevusjuhendite järgimist seiravate organite loomist. Ma ütleksin „onupojapoliitika”, kui see väljend ei ole nii üliväga „sootundetu”. Teksti lõige 14 on kõige üllatavam, pooldades soolisi stereotüüpe edastavate sõnumite kõrvaldamist õpikutest, mänguasjadest, videomängudest, internetist ja reklaamist. Teiste sõnadega, tsensuur. Ma pole kindel, kas terminiga „õpik” on mõeldud ka kirjandust, aga kui see on nii, siis võime kohe algust teha Shakespeare’i tööde põletamisega tänavatel.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Härra juhataja, ma pöördusin tagasi oma tavapärase käitumise juurde ja hääletasin vastu. Soovin välja tuua mõned põhjused.

Ma austan sügavalt raportööri proua Svenssonit, kes on selles valdkonnas ära teinud suure töö ja kes on üks tugevamaid naise rolli kandjaid parlamendis. Ometigi, teatud punktid selles raportis – millest mõned on maha hääletatud – olid lausa uskumatud. Seal olid üleskutsed soolise mõtlemise politsei loomiseks lõikes 9. Seal oli väljakutse traditsioonilistele soorollidele lõikes 13, ning midagi vihkamise sarnast uute kuvandite vastu internetis ilmnes lõikest 14.

Mees- ja naiskujusid on alati reklaamides kasutatud. Meeskujud kalduvad välja nägema paremad kui mina ja naiskujud kalduvad välja nägema, ütleme, paremad kui mõned selle täiskogu liikmed. See on teie jaoks reklaam. Isegi Euroopa Komisjon – vaadates selle veebilehte, või ükskõik millist seda ehitist drapeerivat reklaami – kasutab kuvandeid meestest ja naistest, kes on keskmisest veidi nägusamad.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Raport: Amalia Sartori (A6-0140/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Me oleme otsustanud hääletada raporti poolt, sest selle eesmärk on kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ülemaailmne ühtlustamine. See võib kaasa aidata kemikaalide ohutumale käsitsemisele, mis parandab keskkonda ja tervist.

Samas oleksime tahtnud näha viienda kategooria kemikaalide märgistamist.

Neid kemikaale leidub sageli kodus ning need on oluliseks laste mürgistuste põhjuseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Rahvusvaheline arutelu keemiliste ainete ja nende rolli üle meie elus ulatub tagasi aastasse 1980, mil see toimus esmalt Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis ja seejärel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, mis võttis 2002. aasta detsembris vastu GHS-i (kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalse harmoneeritud süsteemi) ja 2005. aastal selle muudatused.

Need otsused on ühenduse tasandil mõju avaldanud mitmete dokumentide vastuvõtmise näol.

Praegusel ajahetkel tegeleme kõigest ettepanekuga määruse vastuvõtmiseks ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise kohta, millega Euroopa Liit tahab kasutusele võtta ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogus kokku lepitud rahvusvahelisi tingimusi ohtlike ainete ja segude klassifitseerimisele ja märgistamisele, mida tuntakse ka globaalse harmoneeritud süsteemina (GHS).

Selle süsteemi kasutamisel on eesmärk keskenduda inimeste tervise ja keskkonna kaitsele, takistamata sealjuures ainete ja segude liikumist, sätestada klassifitseerimise ja teavitamise tingimused, kaasa arvatud nõuded märgistamisele ja ohutuskaartidele. See on seotud ohutuse tagamisega ohtlike kaupade transpordil ning tarbijate, töötajate ja keskkonna tervise ja ohutuse kaitsega. Seetõttu hääletasime nende raportite poolt.

  Marian Zlotea (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Kemikaale toodetakse ja turustatakse üle maailma ning nende ohud on kogu maailmas ühesugused. Ühes riigis ohtlikuks peetavad ained võivad teises riigis kuuluda teistsuguse korra alla. Sama toodet ei tohiks erinevates riikides erinevalt kirjeldada.

Lisaks teavitamisvajadusele on GHS-i (globaalse harmoneeritud süsteemi) põhieesmärk tarbijakaitse. See uus õigusakt ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise valdkonnas parandab inimeste tervise ja keskkonna kaitset. Usun, et saavutatud kompromissid sisaldavad tarbijate tervise jaoks häid lahendusi. Globaalsest harmoneerimisest saavad kasu ka professionaalsed kemikaalikasutajad ja tarbijad kogu maailmas.

Pärast selle raporti jõustamist paraneb neid ohtlikke aineid kasutavate inimeste kaitse ning ettevõtete töö muutub tõhusamaks, kuna õnnetuste arv väheneb. Nende ohtlike ainete kasutamine on ohutum ning kasutajad saavad õiget, täielikku ja täpset teavet, mis tagab parema tarbijakaitse.

– Raportid: Amalia Sartori (A6-0140/2008) (A6-0141/2008) (A6-0142/2008)

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Amalia Sartori raportid käsitlevad olulisi küsimusi, mis puudutavad kõiki meie kodanikke. Kemikaale toodetakse ja nendega kaubeldakse globaalselt ning nende ohud jäävad ühesuguseks, olenemata nende kasutuskohast; seega on asjakohane, et ohtlike ainete klassifitseerimine ja märgistamine oleks sobivalt ühtlustatud. Täna kokku lepitud pakett kujutab endast fraktsioonide ja institutsioonide vahel saavutatud mõistlikku kompromissi ning seetõttu oli mul võimalik seda toetada.

– Raport: Anja Weisgerber (A6-0201/2008)

  Sylwester Chruszcz (NI), kirjalikult. − (PL) Raport seadustab vesinikkütusega sõidukite tootmise. See on üks väheseid dokumente, mis suhtub sihikindlalt sõidukites kasutatava alternatiivkütuse probleemi. See on eriti kiiduväärt, kuivõrd tegemist on uuendusliku tehnoloogiaga, mis on keskkonnale täiesti kahjutu, sest põlemisel eralduvaks gaasiks on vesi. Mul pole kahtlust, et selle dokumendi jaoks on inspiratsiooni andnud Hans-Gert Pötteringi poolt kasutatud sõiduki tootja, kuid ma hääletasin teadlikult selle poolt.

  Hanne Dahl (IND/DEM), kirjalikult. − (DA) Juuniliikumine hindab taastuvenergial, näiteks päikese, tuule ja lainete energial põhinevaid vesinikku kasutavaid kütuseelemente energiakandjana transpordi jaoks, kuna tegemist on puhta kütusega, st see ei tekita tahkeid saasteosakesi ning samal ajal on seda kütust võimalik toota taastuvenergia abil. Samas on vesinikkütusega sõidukite energiatõhusus väga madal – 20% allikast rattani. Sellest märksa paremaid tulemusi annavad elektrisõidukid, mis töötavad arvuti abil juhitavate liitiumakudega ja mille energiatõhususe tase on 80–90%. Samal ajal võiks miljonid akud lahendada taastuvenergia salvestamise probleemi. Seetõttu tahaksime töötada selles suunas, et komisjon astuks samme selle alternatiivi edendamiseks.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − See raport võimaldab täita siseturul valitsenud lünga vesinikkütusega sõidukite osas, arvestades tarbijakaitsenõuetega.

Vesiniksõidukid tuleb kiiresti lisada ELi tüübikinnitusraamistikku, soodustades nii selle keskkonnasõbraliku tehnoloogia uurimist ja arendamist üle kogu siseturu.

Lisaks on kehtestatud tehnilised spetsifikatsioonid, mis tagavad vesinikuosade ja -süsteemide töökindluse ja ohutuse ning võimaldavad vesinikkütusega sõidukeid märgistuse abil selgelt tuvastada, mis on oluline õnnetuste puhul.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin Anja Weisgerberi raporti poolt. Vesiniku kui puhta energiaallika potentsiaali on ammu mõistetud ning selle valdkonna tehnoloogiaid täiustatakse pidevalt. Sellegipoolest saab vesinikuenergia olla tõeliselt tõhus puhas ja roheline energia vaid juhul, kui vesinikku saadakse jätkusuutlikest ja ideaaljuhul taastuvatest allikatest ning seda asjaolu on lõppraportis mainitud.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Ma hääletan Anja Weisgerberi vesinikkütusega sõidukite tüübikinnitust käsitleva raporti poolt.

Keskkonnasõbralike alternatiivkütuste edendamine ELis on oluline samm, mida praegusel ajal tuleb tingimata toetada. Vesinikkütusega sõidukid sobivad selleks otstarbeks, kuid nad peavad tagama kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse taseme. Selle tagamiseks on tungivalt vaja Euroopa Liidu ühtseid tüübikinnitustingimusi. Ilma kogu ELi hõlmavate reegliteta vesinikkütusega sõidukite klassifitseerimiseks tekib oht, et liikmesriikide väljaantavad ühekordsed load moonutavad konkurentsi ning ettevõtted leiavad, et vesiniksõidukitesse investeerimine ei tasu enam ära.

Ühtne tüübikinnitussüsteem annab kodanikule kogu ELi hõlmava direktiivi kaitse ning soodustab keskkonnale ohutute sõidukite arvu kasvamist, mis on väga oluline.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Anja Weisgerberi raportit, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust. See raport on positiivne samm, mis aitab tööstust stimuleerida, et ta suurendaks teadus- ja arendustegevuse alaseid jõupingutusi. Vesinikkütusega sõidukite siseturule sisenemise soodustamine aitab oluliselt kaasa Euroopa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele. Ma hääletasin raporti soovituste poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Pole kahtlust, et vesinikkütus on tulevikupotentsiaaliga tehnoloogia, kui see ei ole veel kaugeltki küpsust saavutanud. Mitte ainult hankekulud pole rahastamiseks veel liiga kõrged, vaid ka vesiniku tootmine ja hoiustamine on kallis. Pealegi kui autod ise enam ei tekitaks kahjulikke heitkoguseid, ei ole endiselt selge, kuidas hakatakse vesinikku tootma nii, et see kasutaks võimalikult vähe energiat ja ei tekitaks CO2.

Kokkuvõtteks ei tea me ka veel, kas normiks saavad akudel või kütuseelementidel töötavad sõidukid, kuid igal juhul on oluline, et me toetaksime alternatiivseid tehnoloogiaid, et vähendada oma sõltuvust fossiilsetest kütustest. Seega ma hääletasin Anja Weisgerberi raporti poolt.

  Eluned Morgan (PSE), krjalkult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, sest see õigusakt sillutab teed nende autode täiemahulisele tootmisele ning annab Euroopa autojuhtidele lähitulevikus reaalseid alternatiive. See uus seadus hoogustab nende sõidukite arendamist, tagades samas nende töökindluse ja ohutuse, ning selles raportis sisalduvad meetmed kindlustavad vesinikkütusega sõidukitelt maksimaalse keskkonnakasu.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. − (RO) Vesinikul põhinevate automootorite ehitamine on tagatiseks tuleviku ökoloogiliste transpordivahendite arendamisele ja rahvatervise kaitsele. Vesinikul põhinevate sõidukitega seotud keskkonnaeeliste saavutamiseks tuleb vesinikku toota säästval moel, parandades juba ennetavalt müranäitajaid ja õhu kvaliteeti.

See määrus kindlustab, et vesinikupõhised süsteemid on sama ohutud nagu tavapärased käitustehnoloogiad, aidates tööstus motiveerida sellist tüüpi sõidukeid tootma. Vaja on luua sobiv raamistik, et kiirendada uuenduslikke käitustehnoloogiaid kasutavate sõidukite turulevimist, et transporditööstus saaks anda olulise panuse puhtama ja ohutuma tuleviku heaks.

Arvestades kliimamuutustest tingitud globaalseid probleeme ja energiaallikate nappust, tuleks vesiniksõidukeid edendada rahvusvahelisel tasandil, eriti arenevates riikides aga ka Ameerika Ühendriikides, et tagada keskkonna parem kaitse kliimasoojenemise eest.

Sel põhjusel hääletasin selle määruse ettepaneku poolt, mis on esimeseks sammuks puhtama Euroopa suunas.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Arvestades bensiinil töötavate sõidukimootorite praegusi ja tulevasi probleeme, on selge, et alternatiivide arendamine on väga tähtis. Sellega seotud nõuete heakskiitmine on tugev samm edasi. Seos mootorsõidukite üldise naftakasutuse ja hingamisteede haiguste sagenemise vahel, samuti kaasnev saastetaseme kasv tähendab, et „järgmise põlvkonna” sõidukite konstruktsioon peab sellega arvestama.

Mõistagi tekitab vesiniku tootmine elektri abil laiemaid kaalutlusi, näiteks küsimus, kuidas leida selle algse elektri tootmiseks vajalikku energiat. End see aruanne võimaldab panna selle arutelu ja tööstuse toetama tulevikuautot ning liikuma õiges suunas.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Vesinik on üldiselt tunnustatud kui keskkonnale kõige „puhtam” ja sobivam kütus, kuna selle põlemine õhus või hapnikus tekitab ainult vett.

Vaatamata märkimisväärsetele probleemidele seoses vesiniku ladustamise ja kütusepaaki viimisega, näitab kogu maailma uurimiskeskustes tehtav raugematu töö, et see on tulevikukütus. Kütusena annab vesinik meile keskkonnale ohutu taastuva energiaallika.

Vesinikkütusega sõidukite ELi tüübikinnitustingimuste kasutuselevõtmine on vajalik ühisturu korrektseks toimimiseks ning selleks, et tagada kõrge ohutuse ja looduskeskkonna kaitse tase.

– Olukord Gruusias (B6-0402/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Ma hääletan selle resolutsiooni poolt lootuses, et see toob kaasa selle traagilise kriisi kiire ja rahumeelse lõpu. Arvan, et kinnitust vajab kaks aspekti: ühelt poolt on vankumatu erinevate riikide territoriaalse terviklikkuse põhimõte ning teiselt poolt tuleb mõista vajadust tingimusteta austada vastavate vähemuste õigusi.

Pärast Kosovo sündmusi on rahvusvahelise kogukonna hääl kahtlemata nõrgem ja vähem tõsiseltvõetav, kuid diplomaatilisi jõupingutusi tuleb tugevdada, et saavutada usaldusväärne ja konkreetne lahendus. Ent samal ajal kui maailma valitsused tegutsevad, peame kiirelt lahendama kasvava humanitaarkriisi, mis on seotud põgenike kasvava arvuga. Euroopa Liit peab moodustama töökonna sadade tuhandete puudust kannatavate inimeste kannatuste leevendamiseks.

Ma pean sidet UNICEFi rahvusvahelise kontaktisikuga, kes on kinnitanud olukorra tõsidust. Loodan, et Euroopa Komisjon mängib siin oma osa, nagu ta on teinud teistes olukordades.

  Giorgos Dimitrakopoulos (PPE-DE), kirjalikult. – (EL) Uue Demokraatia Parteid esindavad parlamendiliikmed on otsustanud jääda Gruusia olukorda käsitleva resolutsiooni lõpphääletusel erapooletuks. See otsus tehti, kuna hääletusele pandud lõplik resolutsiooni eelnõu on sõnastatud nii, et sellest on kadunud eelmistes resolutsiooni eelnõudes sisaldunud tasakaalutunnetus.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma hääletan selle ühisresolutsiooni poolt, sest oluline on saata Venemaa liidritele liidu poolt tugev sõnum. Sellegipoolest ei kritiseeri resolutsioon piisavalt Gruusia liidrite rolli selle kriisi käivitamisel ega omista talle tema osa süüst. Minu arvates ei ole Gruusia oma praeguse juhtkonnaga kindlasti õigel teel, et lähitulevikus NATOga ühineda.

Minu teine mõte on, et see kriis kinnitab ja suurendab vajadust Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika järele. Mida kiiremini see Lissaboni lepingu element rakendub, seda parem.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Olukord Gruusias ja selle suhtes võetud seisukoht on välispoliitika küsimused. Juuninimekirja arvates ei peaks Euroopa Liit ega ükski teine ELi institutsioon sellistes küsimustes avaldust tegema, sest välispoliitikat tuleb ajada riikide tasemel, mitte Euroopa Liidu poolt.

Väheüllatavalt kasutab Euroopa Parlament seda võimalust maksimaalselt ära, et teha propagandat tugevama ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning, mis veel hullem, Lissaboni lepingu rakendamise toetuseks. Me näeme juba täna siin, et eri liikmesriikidel on Gruusia küsimuses erinevad arvamused. Seega ei ole soovitav, et EL räägiks ühel häälel, sest see hääl peaks olema vastuolus paljude liikmesriikide arvamusega. Arvukad viited NATOle on samuti väga problemaatilised, sest on riike, mis on küll ELi, kuid ei ole NATO liikmed.

Olukord Gruusias on väga tõsine, eriti arvestades tsiviilisikutest konfliktiohvreid. Samas ei peaks EL välispoliitikaga tegelema ning seetõttu hääletasime selle resolutsiooni vastu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Parlamendienamuse poolt vastu võetud resolutsioon, mille vastu me hääletasime, on üks osa nende inimeste Venemaa vastasest kampaaniast, kes tahavad varjata oma sügavat vastutust halveneva rahvusvahelise olukorra eest ning tuua ettekäändeid ägenevas vastasseisus ohtlike uute sammude astumiseks.

Muude aspektide seas varjab see resolutsioon fakti, et praeguse rahvusvahelise olukorra ja Kaukaasias valitseva olukorra algpõhjuseks on uus võidurelvastumine ja rahvusvaheliste suhete militariseerimine USA ja NATO eestvedamisel (tänu oma ründavale strateegilisele kontseptsioonile ja laienemisele Venemaa piirideni), USA sõjaväebaaside ja rakettide paigutamine Euroopasse ning selle kontinendi suurenev militariseerimine, agressioon Jugoslaavia vastu ja selle tükeldamine, Serbia provintsi Kosovo tunnustamine vastuolus rahvusvahelise õigusega, rünnakud Afganistani ja Iraagi vastu ja nende okupeerimine ehk imperialism (ja kapitalistide vahelised vastuolud).

Mõned neist, kes soovivad nüüd rahvusvahelise õiguse, riikide territoriaalse terviklikkuse ja iseseisvuse austamist, on samad inimesed, kes propageerisid ja toetasid agressiooni Jugoslaavia ja Iraagi vastu. Milline silmakirjalikkus!

Tee rahu ja inimkonna tuleviku kindlustamiseni seisneb Portugali põhiseaduse artiklit 7 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud põhimõtete austamises.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma olen rahul, et minu fraktsiooni muudatusettepanek oli edukas. Me palusime, et Venemaa ja Gruusia ametivõimud annaksid teavet vaenutegevuse ajal visatud kobarpommide asukoha kohta, et kiirendada demineerimist.

Parlament on jõu kasutamise hukka mõistnud ning usub, et Kaukaasia konflikte pole võimalik lahendada vägivallaga; miinide kiire kahjutuks tegemine hoiab ära edasised ohvrid tsiviilelanike hulgas.

  Ona Juknevičienė (ALDE), ), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin muudatusettepanekute 2 ja 5 poolt, sest minu arvates püüab Venemaa erinevaid vahendeid kasutades taastada endisi Nõukogude Liidu piire. Tegudega Gruusias on Venemaa taas kord näidanud oma valmisolekut tungida suveräänse riigi territooriumile ja seda okupeerida oma kodanike õiguste kaitsmise ettekäändel. Minu arvates peab EL oma resolutsioonis selgelt näitama Venemaa laienemisplaanide lootusetust, eriti Balti riikide suhtes.

Hääletades lõike 27 punkt 2 vastu, tahaksin öelda, et EL ei saa ja tal pole õigust otsustada, kas Gruusia on endiselt NATOga ühinemise protsessis. Me saame ainult tõdeda, et 2. märtsil 2008. aastal kinnitas NATO võimalust, et Gruusia võib selle organisatsiooniga ühineda, aga selle otsuse tegemine kuulub suveräänse Gruusia riigi pädevusse.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Daamid ja härrad, ma hääletasin Gruusia olukorda käsitleva resolutsiooni poolt. Seda tehes ma ei arvanud, et see on ideaalne resolutsioon; mul pole kahtlust, et meie resolutsioon oleks võinud parem olla. Ma kõhklesin, kas toetada resolutsiooni eelnõud.

Minu kõhklused äratas Martin Schulz vahetult enne hääletust. Ta väljendas kahetsust, et resolutsioon ei kritiseeri Gruusia presidenti. See tähelepanuväärne avaldus veenis mind, et resolutsioon oleks võinud olla palju halvem ning selle oleks võinud rikkuda Euroopa Parlamendis toimuv venemeelne lobitöö. Oma sõnadega alahindas Martin Schulz parlamendi ühtsust Kaukaasia kriisi küsimuses. Nüüdseks on selge, et parem oleks olnud pidada Euroopa Parlamendi erakorraline istung Gruusia küsimuses varem. On kahju, et me ei esitanud on seisukohta nõukogu istungi ajal. On kahju, et me ei esitanud oma ettekirjutusi ja arvamusi enne liikmesriikide juhtide kokkusaamist.

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – Härra juhataja, võttes üheselt Venemaa vastase seisukoha ja kaasates Euroopa konflikti lahendamisse, käivitavad Euroopa Ülemkogu ja parlamendi enamus sama ohtliku protsessi nagu see, mis paiskas mandri Esimesse maailmasõtta.

See protsess tuleneb halvasti ette valmistatud idasuunalisest laienemisest, mis toob meid lähemale Balkani ja Kaukaasia konfliktitsoonidele. Millised oleks siis veel Iraagi ja Iraani piiri ääres asuva Türgi ühinemise tagajärjed? Lisaks on meie valitsused Serbia provintsi Kosovo iseseisvuse tunnustamisega avanud Pandora laeka, mis ähvardab mitte ainult Gruusia, vaid enamiku Euroopa riikide, nii idas kui läänes, territoriaalset terviklikkust.

Kui Gruusia saaks vastavalt sotsiaaldemokraatide, liberaalide, PPE ja Verts fraktsioonide soovile NATO liikmeks ja ühineks Lissaboni lepingu alusel toimiva Euroopa Liiduga, algaks meie riikide ja Venemaa vahel konflikt.

Brüsseli Euroopa tähendab sõda. Arvestades üha võimsama Hiina ja islami ohtu, on nüüd rohkem kui kunagi varem aeg ehitada teine Euroopa, suveräänsete riikide Euroopa, mida ühendavad Venemaaga meie kreeka ja kristlikul pärandil põhinevad ühiskondlikud sidemed.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan eesistujariik Prantsusmaa kiiret tegutsemist Gruusia ja Venemaa vahelise konflikti lahendamise nimel. Kuigi Thbilisi sõjalist tegevust Lõuna-Osseetias võib kritiseerida, oli Moskva vastulöök ebaproportsionaalne ning rikkus selgelt Gruusia territoriaalset terviklikkust. Kutsuksin Euroopa Parlamenti üles saatma Venemaa juhile selget sõnumit, et tema teod on lubamatud. Seetõttu hääletasin resolutsiooni poolt.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. – (NL) On igati põhjust anda gruusia rahvale humanitaarabi ning samuti mõista hukka sõjaline sekkumine mittevaidlusaluses regioonis ja kobarpommide kasutamine Venemaa poolt. Selle resolutsiooni aspektid, millega ma ei nõustu, on Gruusia poolele asumine ning toetus tema katsetele Venemaad karistada ja isoleerida ning see NATOga ümbritseda selle eest, et Venemaa tunnustas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust.

Väga paljud tänastest Euroopa riikidest tekkisid sisuliselt pärast mõnest teisest riigist lahkulöömist, ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni esitamist ning lõpuks teiste riikide tunnustuse pälvimist. Suurem osa Euroopa riike on tekkinud pärast aastat 1830, eriti lainetena pärast 1918. ja 1991. aastat. Kõige viimane näide on Kosovo. Pole mingit põhjust kuulutada Kosovo sünd erandlikuks või teeselda, et see on viimane kord, kui luuakse mõni uus riik.

Kunagi ei ole viimane kord. Kuni esineb piirkondi, mille elanike enamus peab võimul olevat valitsust käpardlikuks või isegi ohtlikuks, tajudes seda kui võõrast ülemvõimu, jätkub ka uute riikide teke. Tunnistagem, et Abhaasia ja Lõuna-Osseetia elanikud ei soovi Gruusiale alluda.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Venemaa ei ole ELi jaoks tähtis ainult kui energiatarnija, vaid ka kui vastukaal Ameerika maailmavalitsemispüüule. Neil põhjustel, aga ka oma usaldusväärsuse säilitamiseks peab EL mängima neutraalset rolli vahendajana Gruusia ja Venemaa vahel.

Paljudes endisest Nõukogude Liidust tekkinud riikides, näiteks Ukrainas, on väga suur vene elanikkond. Selle tõttu on lihtne mõista, miks Kreml tunnetab erilist vastutust nende venelaste rühmade eest. EL võiks aidata leida läbirääkimistel kõigile pooltele vastuvõetav lahendus ning võtta näiteks sõna nõukogudejärgsel ajal venelastele suuremeelsete rahvusvähemuste õiguste andmise poolt, mis sobiks Euroopa Liidu sageli tsiteeritud eesmärkidega inimõiguste küsimustes. Seda arvestades pooldan ma seega eritippkohtumisel välja töötatud seisukohta ning olen vastu selles raportis väljendatud vasallisuhtumisele Ameerika Ühendriikide suhtes, mistõttu hääletasin selle vastu.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) See ühisresolutsioon toetab ELi poliitikat, milleks on Kaukaasia kriisi ärakasutamine. See on katse suurendada ELi sekkumist ja kohalolu selles olulises regioonis. Rahusobitaja maski all teeb liit ettepaneku rakendada mitmeid meetmeid, mis aitaks tal Kaukaasias kanda kinnitada ja regiooni asjadesse sekkuda. Resolutsioon on provokatiivne, sest see ei mõista hukka Gruusia Euro-NATO valitsuse jõhkrat rünnakut ega tuhandete tsiviilelanike tapmist. Vastupidi, see avaldab Gruusia poliitikale ja selle ühinemisele NATOga igakülgset toetust. Lõuna-Osseetia ja Abhaasia eraldumispüüu hukka mõistmine pole muud kui naeruväärne silmakirjalikkus, arvestades Jugoslaavia tükeldamist ja ELi hiljutist otsust Kosovo küsimuses.

Keset ELi, Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahelist konfliktide ja rivaalitsemise võrku langeb Euroopa Parlamendi otsus peaaegu täielikult kokku USA poliitikaga, sest see võtab ühekülgse Venemaa vastase seisukoha, et saada Euraasia turgude ja rikkust loovate ressursside hõivamiseks paremat läbirääkimispositsiooni.

Imperialistide vahelise konflikti ja rivaalitsemise ägenemine ning Venemaa püüd parandada oma positsiooni imperialistlikus püramiidis tekitab Kaukaasia ja teiste piirkondade inimeste jaoks uusi ohte. Rahva vastuseks saab olla ja peab olema imperialismivastase võitlusega liitumine.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Sarnaselt kõigi Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni liikmetega hääletasin ma selle Kaukaasia olukorda käsitleva resolutsiooni vastu, sest see vaatleb konflikti läbi moonutatud bushimeelse poliitika ja omakasu. Resolutsiooni halvim ja kõige provokatiivsem aspekt on asjaolu, et selles hoidutakse vähimastki kriitikast Gruusia peaminister Saakašvili võetud oportunistliku kursi aadressil, kes selle kriisi algatas, et mitte valmistada meelehärmi oma ameeriklastest kaitsjatele. Euroopa Parlamendi enamuse võetud seisukoht on otseses vastuolus seisukohaga, mille needsamad poliitilised jõud võtsid kuus kuud tagasi Kosovo küsimuses.

Kaukaasia piirkonnas ei ole võimalik stabiilsust saavutada poliitikaga, milles mängitakse Ameerika Ühendriikide järel teist viiulit, kuigi Ühendriigid pigistavad silma kinni tegeliku olukorra ees ja ajavad ise topeltstandardite poliitikat.

  Ioan Mircea Paşcu (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin muudatusettepaneku 2 poolt, sest pean lubamatuks piiride muutmist naaberriikides elavate vähemuste eest „hoolitsemise” ettekäändel. Samuti hääletasin selle poolt, et mainitaks ära Bukaresti tippkohtumisel Gruusiale lubatud NATO liikmelisus ning Gruusia liikumine õiges suunas, järgmistel põhjustel:

a. On tõsi, et Gruusiale lubati, et temast saab NATO liige ja see on kirjas Bukaresti NATO tippkohtumise ametlikus lõppkommünikees.

b. Vähemalt üks oluline Euroopa juht on öelnud – hiljutise Venemaaga peetud sõja kontekstis –, et Gruusia kutsutakse NATOsse.

c. EL on kohustatud tagama Gruusia julgeolekut, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust vastavalt ELi ja Gruusia vahel sõlmitud partnerluslepingule Euroopa naabruspoliitika raames, aga kuna ELi struktuur ei võimalda seda teha, on ainus selleks võimaline organisatsioon NATO, mille liikmeskonda kuulub enamik ELi riike.

  Béatrice Patrie (PSE), kirjalikult. – (FR) Kuigi Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsioon ei ole ideaalne, väärib see toetust, sest see kinnitab Euroopa ühtsust Gruusia olukorda käsitleva resolutsiooni osas.

See keerukas kriis tõestab, kui tungivalt on ELil vaja välja töötada korralik regionaalne strateegia Kaukaasia ja Venemaa suhtes. Seega oleks ELil mõistlik teha ettepanek rahvusvahelise konverentsi korraldamiseks sarnaselt Helsingi konverentsiga, mille tulemusena tekkis 1975. aastal OSCE.

Esialgu aga on vaja tagada, et ELi ja Venemaa vahelise partnerluse tugevdamise läbirääkimisi käsitlev põhjendatud raport mainiks kindlasti ära vajaduse pidada selle riigiga tasakaalustatud dialoogi, mis hõlmaks kõiki ühist huvi pakkuvaid teemasid, kaasa arvatud demokraatlikud väärtused ja energiamõõde.

Selles suhtes on kahju, et Euroopa Liit ei esita selgemat üleskutset energiastrateegia läbivaatamiseks, mis lisaks väljakuulutatud energiaallikate mitmekesistamisele peaks sätestama ka taastuvenergia arendamise ja energiasäästu põhimõtted.

  Gilles Savary (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma jäin Euroopa Parlamendi hääletusel Lõuna-Osseetia ja Abhaasia olukorda käsitleva resolutsiooni küsimuses erapooletuks, sest parlament võttis ühepoolse tasakaalustamata seisukohta Kosovo ühepoolse deklaratsiooni suhtes, millega kuulutati välja iseseisvumine normaliseerunud demokratiseerunud Serbiast.

Parlament ei pidanud sobivaks võtta vastu sarnast resolutsiooni Kosovo suhtes, mis oleks põhinenud samadel rahvusvahelise õiguse ja riigipiiride puutumatuse austamise põhimõtetel, millele ta nüüd tugineb Moskva poolt Osseetia ja Abhaasia iseseisvusele antud tunnustuse denonsseerimiseks. Me kõik teame, miks: me ei tahtnud kritiseerida lääneriike, mis tunnustasid kiiresti Kosovo ühepoolset ja õigusvastast iseseisvusdeklaratsiooni, tegude eest, mille eest me täna õigustatult kritiseerime Venemaad.

Kuigi nii Gruusia kui Venemaa valitsuse sõjalised algatused tuleb kindlalt hukka mõista ja peaksid andma teed diplomaatilisele lahendusele ja rahvusvahelisele vahendusele, ei saa Euroopa Liit endale lubada topeltstandardite kasutamist mitmete külma sõja järel „külmutatud” konfliktide suhtes.

Meie kontinendi julgeolekule pole miski halvem kui Euroopa Liidu ekslik liitlaste valik ning samasugune ustavus Bushi valitsuse „kriminaalsele” poliitikale siin nagu ka teistes maailma osades.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Kuigi see resolutsioon väljendab paljusid seisukohti, mida ma toetan – eriti lähenemine Lõuna-Osseetia ja Abhaasia lõplikule staatusele ja üleskutse Vene vägede väljaviimiseks Gruusia enda aladelt –, on selles ka palju mittekasulikke elemente.

EL võiks mängida kasulikku rolli oma tsiviilvaatlejate, seirajate ja humanitaarabi vormis. Samas ei peaks ta püüdma Gruusia kriisi oma huvides ära kasutada ja kutsuma üles ELi kaitse- ja julgeolekupoliitikat tugevdama, paigutama seirajad Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raamesse ega toetama tagasi lükatud Lissaboni lepingut. Lisaks oli kahju, et hääletusel eemaldati väljend „Gruusia on endiselt Atlandi liiduga (NATO) ühinemise kursil”. Seetõttu jäin selle resolutsiooni suhtes erapooletuks.

  Glenis Willmott (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamentaarne Tööpartei tervitab seda resolutsiooni, mis näitab tugevat ja selget ühtsust ELi liikmesriikide vahel nõukogus ja Euroopa Parlamendis selles olulises küsimuses. Me leiname selles konfliktis traagiliselt hukkunuid ja mõistame hukka mõlema poole vägivallateod. Me toetame püsivaid rahualgatusi, ohvritele humanitaarabi andmist ja ülesehitustööd.

Me jäime erapooletuks lõike 27 teise osa hääletusel, sest meile kõigile on selge, et selle resolutsiooni eesmärk on lahendada olukord Gruusias. Mõne teise organisatsiooni, näiteks NATO tulevasest liikmelisusest rääkimine juhiks ainult tähelepanu põhiteemalt kõrvale.

Me toetame kogu südamest resolutsiooni üleskutset konflikti püsivaks lahendamiseks ELi vahendatud kuuepunktise kokkuleppe alusel ning me kutsume Venemaad üles otsustavalt tegutsema, et täita selle relvarahu kava kokkulepitud tingimusi, võimaldades sellega jätkata ELi ja Venemaa partnerluslepingu läbirääkimisi.

  Vladimír Železný (IND/DEM), kirjalikult. − (CS) Ma jäin Gruusia olukorda käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni hääletamisel erapooletuks, mitte sellepärast, et ma heidan kahtlust Gruusia positsiooni õiguspärasusele, vaid vastupidi, kuna poolt hääletades oleksin ma Venemaa kohatud ja agressiivsed sammud heaks kiitnud. Nagu viimasel ajal tihti on juhtunud, on mõned euroföderalistidest parlamendiliikmed taas kord Gruusia konflikti ja sellekohast resolutsiooni väärkasutanud, et kutsuda üles Lissaboni lepingu kiiremale ratifitseerimisele. See kohatu käitumine oli minu erapooletuks jäämise põhjus.

  Marian Zlotea (PPE-DE), kirjalikult. − 1. septembril toimunud erakorraline Euroopa Ülemkogu näitas ja kinnitas ELi ühtsust, mis on edasiminek, võrreldes 2003. aastaga, mil olukord Iraagis tekitas küsimusi ELi ühtsuse kohta.

Euroopa peab jätkuvalt väljendama oma solidaarsust ja otsusekindlust, nõudes Venemaalt rahvusvahelise õiguse normide ja standardite järgimist. Resolutsioon, mille poolt me täna hääletasime, rõhutab, et Euroopa ja Venemaa partnerlus peab põhinema mõlemapoolsel austusel Euroopa koostöö põhireeglite suhtes.

Venemaa rikub jätkuvalt relvarahu kokkulepete teatud tingimusi. Sellisele käitumisele tuleb vastata ühtse poliitilise ja majandusliku survega, et innustada Venemaad viima kõik väed täielikult Gruusia territooriumilt välja ning vähendama oma sõjalist kohalolu Lõuna-Osseetias ja Abhaasias.

Oluline on astuda koheseid samme, et tagada abi jätkuv toimetamine selles konfliktis ümberasustatud ohvritele. Neile Venemaa poolt toime pandud murettekitavatele sündmustele tuleb reageerida Euroopa ühtse otsusekindlusega. Selleks et kaitsta ennast sarnaste väljakutsete eest tulevikus, peab Euroopa leidma alternatiivseid energiaallikaid ning tugevdama Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, nagu on sätestatud Lissaboni lepingus.

– Euroopa lepinguõigus (B6-0374/2008)

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin õiguskomisjoni resolutsiooni poolt. Ühtne tugiraamistik on oluline õiguslik areng ning esialgu me veel ei tea, millise kuju see võtab. On tähtis, et see parlament ning kõigi riikide ja õigussüsteemide huvirühmad oleksid täielikult kursis kõigi tulevaste arengutega.

– Raport: Proinsias De Rossa (A6-0289/2008)

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Vaatamata keerulisele pealkirjale käsitleb see raport 2001. aastal esitatud kaebust komisjoni haldusomavoli kohta seoses tööaja direktiivi nõuetekohase rakendamata jätmisega Saksamaa valitsuse poolt. Asi suunati Euroopa Parlamendile Euroopa Ombudsmani eriraporti kaudu.

Eriraporti suunamine Euroopa Parlamenti on viimane ombudsmani käsutuses olev oluline vahend, et tagada kodanike nimel rahuldava lahendi saavutamine. Minu raport petitsioonikomisjoni nimel kiidab heaks ombudsmani järelduse, et taotleja kaebusega mittetegelemine komisjonis peaaegu kaheksa aasta vältel kujutab endast haldusomavoli juhtumit.

Raport ei puuduta tööaja direktiivi enda sisu ning seetõttu oldi vastu muudatusettepanekule, mis tahtis tõstatada direktiivi sisu küsimuse, kuna seda ei peetud antud raporti seisukohast asjakohaseks.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raport, mille teemaks on olukord, kus komisjon keeldus läbi vaatamast ühe Saksa arsti kaebust seoses tööaega käsitleva tööõiguse rikkumisega Saksa riigi poolt, rõhutab ELi klassilist iseloomu. Komisjon reageerib välgukiirusel, kui kaalul on kapitali huvid, ja sunnib liikmesriike ühenduse õigusele alluma, aga kui töötajad kaebavad oma õiguste rikkumise üle, jätab komisjon nende kaebused tähelepanuta.

Komisjoni provokatiivne seisukoht tuleneb loomuliku tagajärjena ELi rahvavaenulikust poliitikast, mis soosib tagasipöördumist töölisklassi keskaegsete töötingimuste juurde, et kaitsta Euroopa monopolide kasumeid. Selles kontekstis võttis tööhõiveministrite nõukogu möödunud juulis vastu ELi tööaja direktiivi muudatuse. See töötajavaenulik vigurdus jagab tööaja mõiste aktiivseks ja mitteaktiivseks ajaks – viimast ei loeta tasustatavaks tööajaks – ning annab tööandjatele õiguse hoida oma töölisi tööl kuni 13 tundi päevas, 65 tundi nädalas, maksmata neile samas mitte midagi ületundide eest.

Töölisklassi ja töövõtjate õigusi ei taga komisjonile kaebamine, vaid koondumine ja kapitalivastase klassivõitluse tugevdamine nõudmisega, et EL selle poliitika tühistaks.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuninimekiri leiab, et tööaega tuleks reguleerida riiklikul tasandil. Seetõttu ei peaks Euroopa Parlament seda raportit käsitlema, kuigi see vormiliselt puudutab komisjoni käitumist ühe rikkumisjuhu suhtes.

Igal mõeldaval pidulikul puhul ülistatav subsidiaarsuse põhimõte on siin peamine. Kui Euroopa Parlamendi enamus hakkab tegelema üksikasjadega, toimub täpselt vastupidine ja liikmesriikide otsustada ei jää tegelikult enam midagi. Tööaja direktiiv ise on juba selge subsidiaarsuse põhimõtte rikkumine. Riikidel on erinevad ettevõtlusstruktuurid. Mõnes on valdav rasketööstus, mujal kergetööstus ja kolmandates on suur osakaal jällegi turismil ja hooajalistel tegevusaladel, samuti on avaliku sektori struktuurid erinevad. Seetõttu on täiesti kohatu üritada reguleerida tööaega kogu ELi ulatuses ning selleks pole ka mingit põhjust. Selle pooldajad väidavad, et vastasel korral tekiks meil ELis sotsiaalse dumpingu probleem. See on väga tõsine süüdistus riikide vastu, mille me oleme ELi liikmeks vastu võtnud, mis kõik vastavad Kopenhaageni kriteeriumidele ning milles kõigis kehtib seadusega tagatud ametiühingute moodustamise vabadus.

See raport on ELi järjekordne katse sekkuda tööaja küsimusse, mis kuulub liikmesriikide pädevusse. Me hääletasime selle vastu, viidates subsidiaarsuse põhimõttele.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Mul oli võimalik Proinsias De Rossa raportit toetada ja loota, et komisjon aktsepteerib täielikult ombudsmani soovitusi seoses õiguskorra ja heade haldustavade põhimõttega.

– Raport: Iratxe García Pérez (A6-0325/2008)

  Richard James Ashworth (PPE-DE), kirjalikult. – Mina ja minu briti konservatiivse partei kolleegid toetame täielikult meeste ja naiste vaheliste võrdsete võimaluste põhimõtet. Me nõustume raporti mõnede seisukohtadega, nagu näiteks vajadus teha suuremaid edusamme meeste ja naiste vahelise palgavahega tegelemisel; ettevõtluse edendamine naiste hulgas; riigi tasandil meetmete tähtsus, mille eesmärk on edendada töö ja eraelu vahelist tasakaalu. Nagu meie varikabineti naisteminister on öelnud: „Konservatiivide lähenemine soolisele võrdõiguslikkusele põhineb usul võrdsetesse võimalustesse ja võrdsele õiguslikule, kaubanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilise kohtlemisele”.

Sellest hoolimata teevad meile muret selle raporti teatud aspektid, nagu nõue uueks õiguslikuks aluseks ELi õiguses ja nõue võtta vastu otsus viia „poliitika ühenduse tasandile”. Me ei saa ka toetada raportis esitletud kuluka Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi asutamist; sellised teemad peavad jääma iga üksiku liikmesriigi otsustada.

Nendel põhjustel otsustasime loobuda hääletamisest raporti üle.

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis põhineb minu Hispaania kaasliikme Proua García Pérezi soolist võrdõiguslikkust käsitleval raportil. Rohkem kui kunagi varem peame tähelapanu pöörama selle teema kahetisele laadile: ühest küljest võrdõiguslikkuse tagamine kõikides poliitikavaldkondades (soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine) ja teisest küljest sihtmeetmete võtmine naiste diskrimineerimise piiramiseks, sealhulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniad, parimate tavade vahetamine, dialoog kodanikega ning avaliku ja erasektori algatused. Kõik teemad on olulised: ebavõrdne palk, osalemine otsuste vastuvõtmisel, eriti avalikud otsused, isikliku elu ja töö ühitamine ja naiste vastane vägivald. Sooline võrdõiguslikkus on tähtis eesmärk, mille saavutamiseks on juba palju ära tehtud, kuid edasiseks arenguks peab see saama täieliku tähelepanu humanistlikelt poliitilistelt jõududelt ja olema arutluse all kõikjal, kaasa arvatud kultuuridevahelises dialoogis.

  Koenraad Dillen, Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Mõnikord tuleb ette õnnelikke ja isegi naljakaid kokkusattumusi. Tõepoolest, me kasutame ära meile selle iga-aastase soolist võrdõiguslikkust käsitleva raporti poolt antud võimaluse, samal ajal, nagu Euroopa Liidu eesistujariik Prantsusmaa, tõstame esile marginaalse, kuid lõbusa hetke, mis halvimal juhul on taktitunde puudumine ja parimal juhul, meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse põhimõtte laitmatu rakendamine, mis peab silmas nende vahelise diskrimineerimise puudumist.

Mõned päevad tagasi, härra Sarkozy eesistumise alguse puhul, mis sai suure meedia tähelepanu osaliseks, jagati Euroopa Parlamendi liikmetele kingitusi. Tasuta dokumendikotis leidus tähelepanuväärselt lips.

785st Euroopa Parlamendi liikmest peaaegu kolmandik on naised. Kas nendele polnudki ette nähtud üht väikest isiklikku kingitust, või peaksime sellest järeldama, et ka naised peavad kandma lipse?

Näib, et jätkuvalt on nii, et samal ajal kui toimuvad suured arutelud naiste rolli ja koha üle poliitilises elus, põrmustab jämedakoeline käitumine peenekombelisuse.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Me ei saa hääletada raporti „Sooline võrdõiguslikkus aastal 2008” poolt, sest seal püütakse veenda naisi selles, et paindlike töösuhete ja mis tahes töölisklassi kuuluvale perele alles jäänud sotsiaaltoetuste vähendamise ja kommertsialiseerimisega leppimine on vajalik pahe, nii et naised kohanduvad ELi pereelu ja tööga seotud kohustuste ühitamise poliitikaga.

Kaalukatele uurimustulemustele meeste ja naiste vahelise palgavahe kohta pole tähelepanu pööratud, rääkimata nende kõrvaldamisest; selle asemel on ainult õhutused või rahvusvahelise võrdse töötasu päeva asutamine. Väljapakutud meetmed sooliste stereotüüpide vastu võitlemiseks ja võrdse esindatuse kohta otsuste vastuvõtmisel, nagu ka igasuguse soolise vägivalla kaotamine jne, on liikumine õiges suunas, kuid mis jääb soovunelmaks seni, kuni nende tingimuste eest vastutav ja neid alalhoidev põhjus püsib, nimelt kapitalistlik süsteem, mis tekitab ja süvendab diskriminatsiooni ja ebavõrdsust.

Tõeline võrdõiguslikkus nõuab võitlust muutuste eest jõudude tasakaalus. Selline poliitika soosib töölisi ja ELi strateegia kaotamist. Ka peaks võitlema kapitaliga spekuleerimise ja tööandjate vastutusvõimetuse vastu. Mitte ükski meede pole tõhus, kui ei tugevdata rahvaliikumist igas riigis ja ei seata sihtmärke oluliseks muutuseks, kuni täidesaatva võimu tasemeni välja.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin proua García Pérezi soolist võrdõiguslikkust aastal 2008 käsitleva raporti poolt, sest olen seisukohal, et meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamine on õiglase ühiskonna loomise põhialus, nagu ka otsustav tegur Euroopa Liidu majanduskasvule, õitsengule ja konkurentsivõimele.

Sooviksin korrata raportööri ettepanekut, mille eesmärk on tugevdada Euroopa soolise võrdõiguslikkuse õigusakte. Vaatamata selles valdkonnas elluviidud tegevustele ei ole Euroopa tasemel erilist progressi toimunud, eriti mis puudutab naiste ja meeste vahelist palgaerinevust, naiste osalemist otsuste tegemisel, võitlemist naistevastase vägivalla vastu, juurdepääsu haridusele ja elukestvale õppele või isegi töö-, pere- ja eraelu ühitamist.

Siiski avaldan kahetsust, et muudatusettepanek 1 on heakskiidetud ning seeläbi kõrvaldatud oluline viide komisjonile ja nõukogule vajaduse kohta luua selge õiguslik alus võitluseks igasuguste naiste vastu suunatud vägivallavormide vastu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Raportis rõhutatakse ühiskonnas püsivate diskrimineerimisvormide olulisi aspekte, keskendudes iseäranis töö, töötasu, vaesuse, pensioni ja reformide valdkondadele. Raportis tuuakse ka esile naiste vastu suunatud vägivalla ja kaubitsemisega seotud probleemid, hariduse ja väljaõppega seotud probleemid, sotsiaaltoetuste vähesuse ja juurdepääsu laste ning ülalpeetavate hooldamise teenustele ja naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise parandamisele.

Ometigi leidub ikka veel vastuolusid, nagu näiteks väljapakutud tegevused tööhõive valdkonnas, milles meie esitatud ettepanek lükati tagasi, samas kui kiideti heaks üks teine naiste jaoks olulisi aspekte kaitsev ettepanek. Ma vihjan järgmisele ettepanekule, mis on nüüd parlamendi lõpliku resolutsiooni osa: ... palub liikmesriikidel võtta tõhusaid meetmeid, et jõustada sotsiaal- ja tööalaseid norme ning muuta töötaja õigusi tagavad töökohad kättesaadavaks erinevates tegevusvaldkondades, tagades seejuures, et töötajad, eriti naised, teeniksid korralikku palka ning neil oleks õigus töötervishoiule ja -ohutusele, sotsiaalkaitsele ja ametiühinguvabadusele, mis omakorda annaks panuse meeste ja naiste vahelise diskrimineerimise kaotamisse tööl”.

Seega hääletame poolt, kuigi avaldame kahetsust, et teised positiivsed ettepanekud tagasi lükati.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Junilistan distantseerib end tugevalt kõikidest vägivallavormidest. EL on väärtushinnangute ühendus ja liikmesriigid peavad kohtlema kõiki ühiskonnarühmi õiglasel ja võrdsel viisil.

Raport sisaldab ettepanekut, millest me end tugevalt distantseerime, nimelt kutsub Euroopa Parlament komisjoni ja nõukogu üles võtma vastu otsust viia sisserände- ja varjupaigaküsimust käsitlev poliitika ühenduse tasandile. Nende probleemide eest peavad hoolt kandma vastavad liikmesriigid.

Üldiselt sisaldab raport palju arvamusi selle kohta, kuidas tuleks saavutada võrdõiguslikkus. Välja pakutud meetmete hulgas on tööturupoliitika meetmed, teabekampaaniad, dialoog kodanikega, kvoodid, palgavahe kaotamine, meetmed soolise vahetegemise vastu töökohal hariduse valdkonnas ja emadusega seotud soodsate tingimuste parandamine naiste jaoks, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad. Raport tervitab ka Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi asutamist ja kutsub ühenduse institutsioone ja liikmesriike üles looma rahvusvahelist võrdse töötasu päeva.

Meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus peab olema kõikide liikmesriikide eesmärk. Nende eesmärkide saavutamiseks kasutatud poliitilised meetmed peavad aga olema kindlaks määratud riigi tasandil. Soovitav rahvusvaheline kooskõlastamine peaks aset leidma globaalsel tasandil, eelistatavalt ÜRO raames. Nendel põhjustel oleme otsustanud hääletada selle raporti vastu.

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. − Üldiselt olen ma enamiku raportis leiduva suhtes toetaval seisukohal. Ometigi on mulle probleemiks lõige 9. Ma usun, et lõike 9 tekstis oleks pidanud täpsustama, et abordiküsimuses on vajalik austada riiklikke õigusloomega seotud protsesse.

Iirimaal on selle probleemi kohta Maastrichti lepingu protokoll ja peale selle, abordi valdkond ei kuulu ELi pädevusse. Selle valdkonna õigusloome on iga liikmesriigi pädevuses ja seetõttu peab parlament austama subsidaarsuse põhimõtet. Kahjuks jääb tekst selles küsimuses ebaselgeks.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − García Perez’i raport käsitleb mitmeid olulisi probleeme, mis on seotud soolise võrdõiguslikkuse, sotsiaalse õigluse ja põhiõigustega. Üks üha murettekitavam probleem üle Euroopa on inimkaubandus, mis kaasab ohvreid nii ELi seest kui väljast. Seda laadi tõsise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks on vaja piiriülest ja erinevaid ametkondi kaasavat lähenemisviisi ning on selge, et ELil on selles valdkonnas võtmeroll.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Sel ajal kui soolise võrdõiguslikkuse probleemi suhtes on Euroopas tehtud edusamme, oleme kaugel täielikust võrdsusest. Raportis rõhutatakse mitmeid komisjoni tähelepanu vajavaid valdkondi, nagu töö kvaliteet ja vajadus paremate vahendite järgi, et võidelda naiste vastu suunatud vägivalla vastu. Ma toetan ka üleskutset liikmesriikidele viivitamatult ratifitseerida Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastaste meetmete konventsioon. Ma hääletasin Iratxe García Pérezi raporti „Sooline võrdõiguslikkus aastal 2008” poolt.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Tervitan raportit „Sooline võrdõiguslikkus aastal 2008” ja toetan paljuski selle sisu.

Sellest hoolimata keeldusin hääletamisest lõpphääletusel, sest muudatusettepanek 2 lükati tagasi. Minu arvates oli selle muudatusettepaneku sõnastus parem originaallõigu sõnastusest.

  Eluned Morgan (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, mille eesmärgiks on käsile võtta sooline ebavõrdsus. On selge, et naistel ei ole tööalases edutamises samu võimalusi nagu meestel. Töötavad emad ei saa kunagi olema suutelise tasakaalustama pere- ja tööelu ilma tugevamate vanemlike õigusteta nii meeste kui naiste jaoks.

Sellepärast toetan täielikult üleskutset lapsehoolduspuhkuse kestuse pikendamise kohta ja eriti soodustuste suurendamist isade lapsehoolduspuhkuse võtmiseks ja paindlikke töötingimusi. Ainult seda laadi õigustega oleme võimelised soolisele ebavõrdsusele vastu võitlema. Naised ei saavuta kunagi täielikku võrdõiguslikkust enne, kui mehed ei võtta enda peale oma õiglast osa lapsehoolduses ja majapidamises, nagu teeb minu fantastiline abikaasa. Ta teeb süüa, käib poes, ainult voodi ülestegemises pole ta nii osav!

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. − (RO) Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni PSE fraktsiooni variraportöörina hääletasin ka mina raporti poolt, sest pean väga oluliseks ettepanekut naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta tööturul. Selles kontekstis sooviksin rõhutada raporti punkti 42 tähtsust, mis kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma hulka teostatavaid, võrreldavaid ja kättesaadavaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid, nagu ka sooline statistika, mida on võimalik kasutada majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni strateegia rakendamise edaspidisel jälgimisel.

Võttes arvesse, et üks tööhõive suurendamise otsustavatest teguritest on töö- ja pereelu ühitamine, sooviksin ma mainida ka punkti 34, mis kutsub komisjoni koguma ja levitama parimaid tavasid selle kohta, kuidas tööelu paremini tasakaalustada ja meestel pereelus rohkem osaleda.

  Lydia Schenardi (NI), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament peab arvestama, et tema liikmed põevad Alzheimeri tõbe! Igal aastal, umbes samal ajal ilmub kaks eri raportit: üks inimõiguste kohta ELis ja teine, mis puudutab naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust.

Olgugi, et esimese sisu võib aastast aastasse kergelt varieeruda, on üsna selge, et sama ei kehti teise kohta.

Et selles veenduda, tuleb vaid lugeda eelmiseid: Kauppi raport 2007. aastal, või 2006. aasta Estrela raport naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse kohta. Nad loetlevad üles samad üleskutsed, annavad teada samade ebavõrdsuste olemasolust ja teevad samu ettepanekuid. Kas me järeldame, et muutusi pole toimunud? Ei, sest edasiliikumine on toimunud tööhõives ja naiste osalemises otsuste vastuvõtmisel kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil.

Asi on lihtsalt selles, et meie, eurokraadid, tiivustatud naiste lobitööst – ja eriti mõtlen ma selle all võimsat European Women’s Lobby – ei ole arenguga rahul; nad soovivad ja propageerivad veel suuremat võrdsust, isegi veel suuremat sarnasust meeste ja naiste vahel, kuni totruseni välja.

Kas me peame kaasa minema selle sunnitud võrdõiguslikkusega, mis on saavutatud läbi kohustuslike, diskrimineerivate ja vähemusele keskendunud kvootide?

Ma ei arva nii. Sugudevaheline sõda ei pea aset leidma.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Proua García Pérezi raport soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2008 oli peaasjalikult hea. Suur osa selles sisalduvast on väga oluline, kaasa arvatud võimalus naistel (ja meestel!) ühitada töö ja pereelu ja heldekäelisemate vanematoetuste tähtsus.

Ma oleksin olnud võimeline üle elama teatud koguse rumalat ülespuhutud sõnamulinat ja kordamist. Keerulisem oli lõige 4, mis kutsub üles looma selget õiguslikku alust võitluseks igasuguste naiste vastu suunatud vägivallavormide vastu. Selles taotluses ei ole midagi halba ja kui see oleks puudutanud piiriülest inimkaubandust, oleks see olnud probleemivaba. Ometigi, selle eesmärk on poliitika täielik ühenduse tasandile viimine valdkonnas, mis on peamiselt riikliku tasandi probleem, ning see tekitab peamist muret.

Põhjus, miks ma lõpuks ikkagi otsustasin hääletamisest loobuda, on lõike 6 teine lause, mis julgustab kvootide kasutamist. See on midagi, mida ma eelistan riiklikul tasandil mitte näha ja kindlasti mitte selle käibele laskmist kui ettekirjutust Brüsselist.

– Raport: Eva-Britt Svensson (A6-0199/2008)

  Richard James Ashworth (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja minu briti konservatiivse partei kolleegid toetame täielikult meeste ja naiste vaheliste võrdsete võimaluste põhimõtet. Me toetame raporti lõigus 1 mainitud juhtpõhimõtet: „Rõhutab naistele ja meestele võrdsete võimaluste andmise tähtsust, et nad saaksid olenemata soost üksikisikutena areneda”.

Sellest hoolimata usume, et raport on oma lähenemisviisis ja järeldustes üleliia korralduslik ja raskepärane. Me ei arva, et EL peaks selles valdkonnas pädevam olema. Sellised küsimused peaksid jääma liikmesriikide endi otsustada.

Me lükkame tagasi põhjenduses I väljatoodud lähenemisviisi, mis teatab: „arvestades, et reklaamides esitatavad soolised stereotüübid kajastavad järelikult võimu ebavõrdset jagunemist sugude vahel”. Sellised avaldused ei arenda tervemõistuslikku võrdõiguslikkust puudutavat arutelu. Samuti ei saa me toetada mõtlemist stiilis, inter alia, põhjendused F ja G. Raportis mainitud üleskutsed „nulltolerantsiks” on liiga ebamäärased ja võivad täielikul järgimisel juhtida halvale õigusloomele.

Nendel põhjustel oleme otsustanud hääletada raporti vastu.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin proua Svenssoni turunduse ja reklaami mõju meeste ja naiste vahelisele võrdõiguslikkusele käsitleva raporti poolt, kuna ma nõustun vajadusega välja töötada reklaamialane käitumisjuhis, mis oleks rakendatav kõikides liikmesriikides ja mis tagaks lugupidamise meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse põhimõtte vastu ja võitleks sooliste stereotüüpide kasutamise vastu.

Olen veendunud, et reklaam ja turundusteadaanded on ohtlikud seksuaalsete stereotüüpide levitusvahendid ja mõjuvad piiravalt vabadusele, nii meeste kui naiste suhtes, nende erinevates mõõdetes ja rollides läbi kogu nende elu, omades negatiivset mõju nende rollile ühiskonnas.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Rootsi Euroopa Parlamendi liikme, proua Svenssoni raport, kes kuulub meie Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni, võimaldas meil võtta üldjoontes positiivse seisukoha selle kohta, kuidas turundus ja reklaam mõjutavad meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust.

Nagu raportöör mainib, on reklaami põhieesmärk meid kõiki, nii mehi kui ka naisi, mõjutada. Tõepoolest, valikud, mille me oma elu jooksul teeme, on mõjutatud tervest hulgast teguritest, kaasa arvatud sotsiaalne klass, millesse kuulume, meie sugu, haridusest, meediast ja reklaamidest pärinevad meid pidevalt ümbritsevad kuvandid ja kontseptsioonid sugude ja soorollide kohta.

Sellel põhjusel on oluline jätkata võitlust meie ühiskonnas püsivate sooliste stereotüüpide vastu, vaatamata mitmetele ühenduse soolist võrdõiguslikkust edendavatele programmidele.

Nagu selles raportis mainitud, on koolisüsteemil esmatähtis roll laste kriitilise mõtlemisvõime väljaarendamisel meediapildi ja meedia suhtes üldisemalt, et hoida ära reklaamis ja turunduses sooliste stereotüüpide taastootmise hävitavaid tagajärgi.

Ometigi on vajalikud ka positiivsed meetmed parimate tavade propageerimiseks reklaamis, mille näited on esitatud nüüdseks heakskiidetud parlamendi resolutsioonis.

  Petru Filip (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Ma otsustasin, et hääletamisest keeldumine on seisukoht, mis väljendab parimal moel selle raporti heterogeenset sisu. Täpsemalt, me arutame tõsist probleemi, millele on minu arvates vastatud ebasobivate terminitega. Ei piisa ainult teatamisest, et soolised stereotüübid on vaja kõrvaldada.

Ma ei usu, et küsimus seisneb auhindade andmises meedia- ja reklaamispetsialistidele soolise võrdõiguslikkuse järgimise eest, nagu raporti teatud artiklites soovitatakse (artiklid 9, 27), vaid selle asemel peaksime koostama täpsed ühenduse määrused ja programmid, mis muudaksid sellised auhinnad tarbetuks. Põhjusel, et mitmesugused igapäevaelu märgistavad reklaamivormid avaldavad tegelikkuses sügavat ja kohest sotsiaal-kultuurilist mõju, vajab see tegevusala ühendatud ja sidusat õigusraamistikku.

Sellel põhjusel, see kirjeldav kogum viiteid käesolevale ja tähtsale teemale (nagu Britt-Svensoni raport), ei ole toime tulnud veenvate argumentide esitamisega ja poolthääle kindlustamisega, ja ei ole vastanud selgel ja rakenduslikul viisil võimalikele lahendustele.

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. − Ma ususn, et reklaam on mõjuvõimas identiteete, väärtusi, tõekspidamisi ja hoiakuid vormiv vahend ja avaldab vaieldamatult mõju üldsuse käitumisele. Teisest küljest, kontrollimatu reklaam – nagu seksuaalteenuste reklaamid ajalehtedes – võib mõjuda kahjulikult naiste, eriti teismeliste ja toitumishäiretele kalduvate inimeste enesehinnangule.

Me peame tagama oma lastele kaitse kahjustavate mõjude eest, selles osas ei tohi alahinnata koolide ja hariduse rolli. Ma toetan ka ettepanekut, et komisjon ja liikmesriigid peaksid töötama välja reklaamialase käitumisjuhise, mis järgiks meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse põhimõtet.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Hääletasin proua Svenssoni raporti vastu kooskõlas meie fraktsiooni seisukohaga.

Ma toimisin nii, sest olgugi, et raport turunduse ja reklaami mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele sisaldab palju häid ideid, mida ma täielikult toetan, kaasa arvatud laste kriitilise mõtlemise arendamine meedia suhtes ja inimestele soolistes stereotüüpides kahtlemise õpetamine, olen ma arvamusel, et üldjoontes läks see liiale. Ettepanekud luua ELi tasandil käitumisjuhis ja järelevalveorgan, kuhu inimesed saavad reklaamides ja turunduses esinevate sooliste stereotüüpide kohta kaebusi esitada, kujutab endast just sellist üleolevat poliitikat, mis ELi suhtes vaenulikust tekitab.

Turundus ja reklaam on kommunikatsiooni olulised osad ja kui tootjate toodetel on vaja turul konkureerida, siis otse loomulikult peab reklaam kasutama vahendeid, mis püüaksid inimeste tähelepanu. Olen arvamusel, et reklaamile ja turundusele reeglite seadmine peaks toimuma riigi tasandil, ning et kriitiline suhtumine meediasse ja tervemõistuslik soolistes stereotüüpides kahtlemine algavad haridusest ja kasvatusest.

  Roselyne Lefrançois (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma olen selle raporti vastuvõtmisest vaimustatud, see rõhutab reklaami ja turunduse rolli sooliste stereotüüpide tekkimisel ja alalhoidmisel ning pakub nende vastu võitlemiseks välja hulga lähenemisviise.

Teadlikkuse suurendamise meetmete väljatöötamine tundub mulle näiteks kasutoov abinõu, iseäranis mis puudutab lapsi, kes on eriti haavatav rühm. Väga varasest east alates meedia stereotüüpe loovatele sõnumitele alistumine teeb suurima panuse elukestvate meeste ja naiste vaheliste ebavõrdsuste alalhoiule, sellest tuleneb esmatähtis roll laste kriitilise mõtlemisvõime väljaarendamisel meediapildi ja meedia suhtes üldisemalt.

Ma nõustun ka arvamusega, et turundus ja reklaam on peamised vastutajad toitumishäirete all kannatavate inimeste arvu suurenemise ees ning sellest tulenevalt peaksid nad naiste rollimudelite valikutes ettevaatlikumad olema.

Sellest hoolimata on kahju, et ettepanekut, mille eesmärk on sooliste stereotüüpide vastu võitlemise põhjalik integreerimine olemasolevateks või tulevasteks tegevusjuhenditeks, tehes selles sektoris töötajad vastutavaks nende juhendite järgimise eest, ei leidnud enamuse poolt toetust.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Ma hääletan proua Svenssoni raporti poolt, mis käsitleb jätkuvalt diskrimineerivat reklaami.

Hoolimata selle vastu võetud meetmetest, on soolised stereotüübid ühiskonnas jätkuvalt problemaatiline teema. Eriti reklaamid kalduvad alal hoidma vanu väsinud stereotüüpe meestest ja naistest. Eelkõige lapsed ja noored samastavad end tegelastega reklaamides ja omandavad neis esitatud klišeed. Seda tuleks takistada nii, et noorem põlvkond saaks soolise võrdõiguslikkuse probleemiga tegeleda otstarbekamalt. Minu arvates oleksid heaks lähtepunktiks erilised soolisi stereotüüpe käsitlevad koolitusprogrammid, eelkõige tuleks midagi ära teha õpikutes üldlevinud stereotüüpidega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et reklaam seisab vastamisi kõikide kodanikega nende igapäevaelus ning sel põhjusel peab see esitama häid rollimudeleid. Raport sillutab teed seatud eesmärkide suunas.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Parlamendis on meil halb harjumus toota omaalgatuslikke raporteid tühiste probleemide kohta, ja probleemide kohta, mis peaks käsitlema lähtuvalt subsidiaarsuse põhimõttest. Teisisõnu, EL peaks vältima sekkumist liikmesriikide suveräänsuse alla kuuluvatesse küsimustesse, mis on paremini lahendatavad riigi tasandil.

Raporti seisund ajal, mil naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni enamus selle poolt hääletas, oli vastuvõetamatu.

Ma soovin rõhutada, et loomulikult oleme mures mõnes reklaamis kujutatud sooliste stereotüüpide pärast.

Loomulikult oleme seksuaalteenuste reklaamimise vastu, mis rõhutab stereotüüpi naistest kui objektidest.

Loomulikult soovime kaitsta lapsi reklamide eest, mis muuhulgas õhutavad vägivalda ja seksismi.

Loomulikult oleme teadlikud eetiliste eeskirjade ja käitumisjuhiste tähtsusest, kuid nende kehtestamine liikmesriikides ei kuulu komisjoni pädevusse.

Reklaam peaks austama meile kalleid väärtusi, kuid peab olema võimeline eksisteerima ja turumajanduses oma osa mängima ilma, et seda süüdistataks kõikides pahedes, nagu on käesoleva raporti üldmõte.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Resolutsiooni ettepanek sisaldab mitmeid eri ideid ja soove. Ometigi sooviksime rõhutada, et Euroopa Parlament ei saa selles valdkonnas lahendada ühtegi probleemi, nagu ei ole õige lahendus ka õigusloome ELi tasandil.

Lõpuks arvame, et seksuaalteenuste reklaamid saab päevalehtedest välja juurida liikmesriikidesisese arvamuskujundamise ja arutelu abil. Tarbijatepoolsed boikotiähvardused võivad sundida ajalehti sellistest reklaamidest keelduma ja hotelle pornovabaks saama. Ent see eeldab arvamuse kujundamist altpoolt, mitte läbi ELi tasandi meetmete.

Pärast mõningast mõtisklemist oleme otsustanud hääletada raporti poolt tervikuna. Sellest hoolimata sooviksime rõhutada, et toimisime nii põhjusel, et peame paljusid selles sisalduvaid väärtusi ja nõudeid hädavajalikeks, kuid meie arvamused erinevad nende saavutamiseks välja pakutud meetmete osas.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan Eva-Britt Svenssoni turunduse ja reklaami mõju soolisele võrdõiguslikkusele käsitlevat raportit. Tänapäevase reklaamitööstuse globaalne iseloom nõuab Euroopalt konkreetset jõupingutust, mis julgustaks reklaamijaid soolistest stereotüüpidest loobuma. Iseregulatsiooni tavad Ühendkuningriikides on juba üsna ranged ning ma loodan, et teised liikmesriigid on avatud sarnaste meetmete omaks võtmiseks. Sel põhjusel hääletasin selle raporti poolt.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin raporti poolt, sest seal esitatakse väga täpselt hetk, mil on juba hädavajalik sekkuda, et vähendada turunduse ja reklaami negatiivset mõju meeste ja naiste vahelisele võrdsusele, nimelt: lapse sotsialiseerumise esimesed aastad.

Stereotüüpide ja eelarvamuste kujundamine varases eas soodustab otsustavalt soolist diskrimineerimist, avaldades otsest mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse rõhutamisele läbi kogu elu.

Informatsiooni kiiret levikut laste seas on raske takistada. Hiljuti, selle aasta alguses Rumeenias läbiviidud uurimus näitab, et suurimad reklaami tarbijad on kuueaastased lapsed.

Ma tervitan ideed luua liikmesriikide riiklike meediainspektsioonide raames soolise ebavõrdsusega seotud probleemide jaoks eriline osakond, kuid on äärmiselt oluline, et neil oleks kahetine roll: korrapärane ja süsteemne sugude kajastamise jälgimine meedias, nagu ka nende teabevahendite sundjälgimine. Ilma sunduseta osutub meie initsiatiiv kasutuks.

  Teresa Riera Madurell (PSE), kirjalikult. − (ES) Ma hääletasin hea raporti poolt, mis käsitleb üliolulist probleemi: reklaam ja turundus, mis omavad üsna palju võimu, sest neil on otsene mõju soolistele stereotüüpidele.

Kõik Euroopa institutsioonid peaksid looma mehhanisme, mis kindlustaksid nende vahendite positiivse kasutamise, et edendada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja naiste kujutamist kooskõlas reaalsusega.

Erilist mainimist väärib kõikide riigivõimuorganite lubadus välja juurida naistevastane vägivald ja reklaami ning turunduse osa selles protsessis.

Peab tõdema, et selles suunas töötavad paljud spetsialistid, aga käesolevas raportis rõhutatakse tõsiasja, et ikka veel on selles valdkonnas palju teha jäänud; seepärast peame looma mehhanisme, mis kindlustaksid nende tingimuste järgimise ja vahendite kättesaadavuse kaebustele tõhusate vastuste andmiseks.

Uus Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut peaks omama vahendeid, et pidevalt jälgida kuvandeid ja keelekasutust ja kõrvaldada vägivaldsed kuvandid ja need, mis vihjavad naistele kui objektidele, keda saab valitseda ja omada ning kes on seeläbi kergesti rünnatavad.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Proua Svenssoni raport põhjustas enne hääletamist üsna suure peavalu. Esialgsel kujul oli raport täis laiaulatuslikke üldistusi ja – minu arvates – liialdusi. Raportis käsitleti meelevaldselt vaheldumisi meediat ja reklaami, käitumisjuhiseid ja esildatud õigusloomet, eneseregulatsiooni ja uusi asutusi.

Seevastu raport, mis jäi järele pärast kõiki hääletamisi, oli täiesti erinev. Suurimad liialdused olid kadunud, jättes alles üsna vastutustundeliselt väljendatud probleemi, et vahest, aga mitte alati, sisaldab reklaam karikatuure ja soolisi stereotüüpe. Minu arvates pole sugugi probleemne avaldada muret selles osas, milline mulje jäetakse lastele ja noortele tüdrukutele, iseäranis eriti kõhnade naiste kujutamisega. Raportist ei puudunud sotsialistlik alatoon, kuid problem on tõeline, mitte ideoloogiline. Seepärast hääletasin ma lõpuks selle poolt.

  Thomas Ulmer (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Hääletan selle omaalgatusliku raporti vastu, sest see sekkub üleliia sõnavabadusse ja lõhnab imperialistliku tsensuuri järele. Kõik reklaamiga seotud seaduslikkust ja eetikat puudutavad probleemid on juba riigi tasandil lahendatud. ELil ei ole kohustust üritada kontrollida arvamusvabaduse mitmekesisust ja vabadust reklaaminduses. Õnneks on tegemist ainult omaalgatusliku raportiga.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Hääletasin selle resolutsiooni vastuvõtmise poolt.

See on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni koostöö tulemus ja ka kompromisside tulemus raportile laiema toetuse andmiseks. Raporti eesmärk oli seaduse kasutamine kõikide eluvaldkondade reguleerimiseks, olgugi et see omab teatud tsentraliseerimistunnuseid. Teisest küljest, olen kindel, et kui Euroopa Parlamendi liikemetel õnnestub ühise hüvangu edendamise ja toetamise nimel sekkuda, siis meil on moraalne kohustus nii toimida. Oleme kohustatud paluma ära keelata naiste väärikust alandavad seksistlikud kuvandid. Selle strateegia osa on ka nõuda noorte juhendamist ja juhtimist meedia suhtes.

Raportis mainitakse ka laste kaitset, kellele avaldab vägivaldne ja seksuaalse alatooniga reklaam tõsist mõju ja loob ebareaalseid illusioone. Igal juhul peame olema valvsad. Ükski Euroopa direktiiv ei muuda meeste ja naiste olemust. Enne sooliste stereotüüpide kõrvaldamise nõudmist peavad sotsioloogid ja psühholoogid põhjalikult analüüsima, kuidas see mõjutab tulevasi põlvkondi.

Sõltumatute ekspertide analüüsid jäävad tihti avaldamata, kuna nad on vastuolus poliitiliste vaadetega. Loodusseaduseid ei saa parlamendi resolutsiooniga muuta. Vastupidi, juhul kui parlament soovib lugupidamist pälvida, peaks ta loodusseadustega rohkem arvestama.

Raport turunduse ja reklaami mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele ei ole kaugeltki hea, kuid avab mitmed probleemid, mida parlament vältida sooviks.

  Vladimír Železný (IND/DEM), kirjalikult. − (CS) Hääletasin raporti ja enamiku esitatud muudatusettepanekute vastu, millega kavandatakse, planeeritud ja ühesugusel viisil, kasutades kuut laiaulatuslikku prioriteetset valdkonda, saavutada naiste ja meeste võrdõiguslikkus reklaamis ja tegeleda viisiga, kuidas reklaam õhutab ja kindlustab teatud soolisi stereotüüpe, mis avaldavad negatiivset mõju võrdõiguslikkusele.

Ma hääletasin vastu, sest see raport on tõsine ähvardus, ja mis veelgi enam, ohtlik sekkumine valdkonda, milles paljudes liikmesriikides püsivad rõhutatult eripärased ja erinevad kultuurid. Ühes riigis häbiväärseks ja vastuvõetamatuks peetav võib teises riigis tunduda naljakas ja lõbus. Tõepoolest, katse peale sundida Euroopat hõlmavat määrust kahe soo kujutamise kohta reklaamis looks mingi ühtlustatud steriilse stereotüübi. Selles raportis tehakse laiaulatuslikke ettepanekuid tegevusteks, mis ületavad kaugelt ELi pädevuse piirid. Liikmesriikidel on isereguleeruvad organisatsioonid, nagu reklaaminõukogud, mille kaudu riiklikud reklaamitööstused järk-järgult loovad ja kohandavad vastuvõetavaid mudeleid reklaamialasele tegevusele.

Reklaam, silmas pidades selle erilist rahvuslikku omapära, on sobiv valdkond eneseregulatiooniks, mis kajastab palju tundlikumalt rahvuslikke kultuuritraditsioone, kombeid ja mudeleid. Neid ei tohiks kunagi asendada ühendatud ja ühtlustatud väliste määrustega, mis võivad põhjapanevalt kahjustada reklaami kui täiesti õiguspärast ja olulist sektorit riikide majanduses.

– Loomade kloonimine (B6-0373/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. - (PT) Resolutsioon tuleneb olulisest arutelust, kus käsitletakse loomade toiduks kloonimist ja selle võimalikku mõju kariloomade populatsiooni geneetilisele mitmekesisusele, toiduohutusele, loomade tervishoiule ja heaolule ning keskkonnale. Selge on see, et praeguses punktis on veel palju kahtlusi ning selgete ja täpsete järeldustega uuringuid kloonimise mõju kohta ei ole veel piisavalt, mistõttu kujutab kloonimine tõsist ohtu Euroopa Liidu riikide põllumajandustootmise kuvandile.

Seepärast otsustas Euroopa Parlament pärast põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ettepanekut paluda Euroopa Komisjoni esitada ettepanek keelata loomade toiduks kloonimine, kloonitud loomade või nende järeltulijate kasvatamine, kloonitud loomadest või nende järeltulijatest valmistatud liha- või piimatoodete turuleviimine ning kloonitud loomade või nende järeltulijate ja kloonitud loomadest või nende järeltulijatest valmistatud liha- või piimatoodete import.

Ettepanek tundub meile praeguses olukorras mõistlik ja selles võetakse arvesse ettevaatuspõhimõtet ning seetõttu hääletasime selle poolt.

  Petru Filip (PPE-DE), kirjalikult. - (RO) Minu poolthääl põhineb järgmistel õpetustel ja praktilistel alustel. Esiteks rikub mis tahes kloonimine, kas inimese või looma, kristlikku põhimõtet ja õpetust, millel põhineb Euroopa Rahvapartei usk.

Lähenedes küsimusele eetilisest vaatepunktist, vajavad vastuolulised küsimused veel arutamist ja täielikku selgitamist. Mis puudutab praktilisi aspekte, siis ei suuda me veel kloonimise mõjusid täpselt määratleda.

Lisaks on samuti probleem võimetuses kontrollida ligipääsu loomset päritolu toodetele ning nende edasist liikumist, kui nad kord juba kaubandussüsteemis sees on. Sel põhjusel usun, et praegu on parim otsus loomade toiduks kloonimine keelata.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. - Arvestades teadusliku ebakindluse ja teemaga seotud eetiliste küsimustega, toetan täielikult palveid esitada komisjonile ettepanek, mis taotleb loomade toiduks kloonimise keelustamist

  David Martin (PSE), kirjalikult. - Minu arvates on loomade toiduks kloonimine seotud paljude ohtudega inimeste tervisele ja loomade heaolule. Ma ei ole veendunud, et tarbimise eesmärgil sellise tehnoloogia kasutusele võtmine on Euroopa kodanikele kasulik. Seetõttu hääletasin loomade toiduks kloonimise keelustamise poolt.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. - Tervitan arutelu loomade kloonimise üle. Hoidusin viimasest loomade toiduks kloonimisega seotud resolutsiooni ettepaneku hääletamisest, sest mul on resolutsioonis esitatud otsese keelu osas mõned kahtlused.

Siiani on küsimused tekkinud seoses loomade heaoluga kloonimise tulemusel ning neid tuleb käsitleda. Toiduohutuse küsimused ei paista olevat esile tõusnud.

Siiski vajame me rohkem asjakohast ja teaduslikku informatsiooni ja nõu enne, kui otsustame kloonimise keelustada. Seetõttu ootan huviga komisjoni selle valdkonnaga seotud ettepanekut, mis võtab arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma (EGE) soovitusi.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. - (DE) Vaid 12 aastat tagasi hämmastas uus tehnoloogia, mis on ilmselgelt seotud kõrge suremuse ja märkimisväärsete kannatustega, maailma lammas Dolly kloonimisega. Kaubandussektoris hõõrutakse juba käsi ja unistatakse „tervislikust”, oomega-3 rasvhapetega rikastatud sealihast. Väidetakse, et säärane loomade piinamine on kasulik sigadele, kes on kloonimise tõttu arvatavasti tervemad. Muidugi saavad kasu ka aretajad, sest kloonimine vähendab nende rahalisi kadusid.

Kogu teema on häirivalt sarnane paljude ja mitmesuguste mõjutamispüüetega kasutada geneetilist tehnoloogiat, mille tõttu on suur hulk talupidajaid laostunud, sest seeme ei olnud taaskasutatav ja nad ei suutnud seda rohkem osta. See tuletab samuti meelde tervete loomakarjade äkilist ja ebaloomulikku surma pärast seda, kui loomad olid geneetiliselt muundatud sööta söönud.

Radioaktiivse kiirguse ja geneetilise tehnoloogia pikaajalised tagajärjed ei ole veel piisava detailsusega kindlaks tehtud ning on võimatu hinnata kloonimise, kaasa arvatud ristamise, mõjusid. Mis juhtuks kui kloonitud loomale anda geneetiliselt muundatud sööta? Milline mõju on sellel inimestele? Frankenstein hiilib ukse taga! Sellepärast hääletan seekord „ei”.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. - Loomade toiduks kloonimine on praegu oluline teema. Üldiselt ei ole ma teadusuuringute ja loomade aretuse arendamise eesmärgil kloonimise vastu. Seoses loomade heaolu ja toiduohutusega olen kloonitud loomade toiduahelasse sisenemisele siiski täielikult vastu.

Teadusuuringud ja minevikukogemused on tõestanud, et kloonitud loomad on haigustele vastuvõtlikumad ja neil on lühem eluiga. Kuigi ma ei soovi teaduse tegemist takistada, on selge, et me ei ole veel kõikidest loomade heaolu ja inimtarbimisega seotud tagajärgedest ja mõjudest täielikult teadlikud.

Sel põhjusel tuleb kloonitud loomade suhtes rakendada selgeid kriteeriume ja kontrolli, et kindlustada, et nad ei siseneks toiduahelasse. Mõistes, et tegemist on tundliku teemaga, usun, et peaksime valima turvalise lahenduse. Seoses toiduainete tootmisega peaksid meie prioriteetideks jääma toodete kvaliteet, loomade heaolu ja keskkonnaga seotud küsimused.

  Luca Romagnoli (NI) , kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletan härra Parishi esitatud loomade toiduks kloonimist käsitleva resolutsiooni poolt. Nõustun ettepaneku esitamist mõjutanud põhjustega ja küsimustega, mida ettepanekus tõstatatakse.

On tõsi, et minevikus on pisutki „revolutsioonilisemaid” uuendusi kahtlusega seiratud ning need on kujunenud kasulikuks keskmise pikkusega ja pikal ajaperioodil; samuti vastab tõele, et resolutsiooni eesmärk võib kuuluda samasse kategoriasse. Siiski peame tõsiselt kaaluma loomade toiduks kloonimisega tekkivaid ohtusid, mis puudutavad toiduohutust, kloonitud loomade heaolu ning nende loomade geneetilist ja zootehnilist mitmekesisust. Need aspektid on selges vastastikuses seoses. Seetõttu tervitan algatust ning olen kindel, et võetakse kasutusele meetmed nii inimeste tervise kaitseks, hoides meie tarbitava toidu kõrget kvaliteeti, kui loomade heaolu kaitseks.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. - (SK) Hääletasin resolutsiooni poolt. ELi liikmesriikide tarbijate tervist peab toiduks kloonitud toodete võimaliku negatiivse mõju eest kaitsma. Ettenägelikkuse põhimõtet tuleb korralikult rakendada. Parlamendis rõhutati kvaliteetse põllumajanduse paljusid eeliseid, mida ma toetan.

Sellele vaatamata üllatas mind kurb tõsiasi: parlament hääletas loomade kloonimise vastu, kuid toetab inimkloonimist teadusuuringute eesmärgil, sealhulgas katseid inimese loote tüvirakkudega. Teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames finantseeritakse juba selliseid inimolendite kloonimise projekte. Me hävitame inimelu lihtsalt teadustöö eesmärgil.

Samuti finantseeritakse neid katseid maksumaksja rahaga isegi riikides, kus seaduse järgi on kloonimine kuritegu. Tundub, et Euroopa õigusaktide loojad on rohkem huvitatud loomade toiduks kloonimisest kui inimese kaitsmisest teadusliku uurimise eest.

(Istung katkestati kell 13.10 ja see jätkus kell 15.00.)

ISTUNGI JUHATAJA: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident