Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2252(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0260/2008

Esitatud tekstid :

A6-0260/2008

Arutelud :

PV 04/09/2008 - 4
CRE 04/09/2008 - 4

Hääletused :

PV 04/09/2008 - 7.9
CRE 04/09/2008 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0410

Arutelud
Neljapäev, 4. september 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

4. Vahekokkuvõtte Euroopa keskkonna- ja tervisealasest tegevuskavast aastateks 2004–2010. (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuskomisjoni nimel Frédérique Riesi esitatud raport (A6-0260/2008), milles käsitletakse vahekokkuvõtet Euroopa keskkonna- ja tervisealasest tegevuskavast aastateks 2004–2010 (2007/2252(INI)).

 
  
MPphoto
 

  Frédérique Ries, raportöör. − (FR) Austatud juhataja, riigisekretär – ja kas tohiksin öelda, kui kõrgelt hindame tõsiasja, et te selgelt nägite vaeva, et jõuda siia arutelule õigeks ajaks – volinik Dimas, daamid ja härrad, tervis ja keskkond ei ole alati kokkusobivad teemad, eriti praegu, 21. sajandi alguses. Meie kodanikud puutuvad kokku mitmekujulise saastatusega, mis on sagedasti erinevate faktorite kombinatsioon, ja see kehtib inimeste puhul, kes elavad nii linnas kui maal, mere ääres või mägedes.

Järelikult on see kõike muud kui kokkusattumus, et Eurostati viimati avaldatud statistika järgi usub kümnest kuus eurooplast tõenäosust, et keskkonna saastatus mõjutab nende tervist ja samuti, ning see on tähtis, et Euroopa Liit ei ole küllaldaselt aktiivne sellel alal, mis on kogu meie arutelu eesmärk täna hommikul.

Esiteks ja kõigepealt tahaksin tänada kolleege ja eriti selle raporti variraportööre  Ferreirat, professor Trakatellist,  Breyerit,  Belohorskát ja  de Brúni, suurepärase koostöö eest, mida säilitasime alates selle projekti käivitumisest, mis oli aastal 2003. See oli tõesti aasta 2003, kui Euroopa Komisjon lükkas palli veerema SCALE´i algatusega, mis keskendus laste tervisele, millele järgnes aasta pärast tegevuskava, mis peaks kestma kuni aastani 2010. See on algatus, mida peame ulatuselt ebapiisavaks, sest parlament võttis 2005. aasta veebruaris toimunud istungil vastu määruse, mis oli üsna kriitiline, peab ütlema, põhinedes lihtsale hinnangule, et tegevuskava oma põhiolemuselt ei saa seada ainsaks eesmärgiks koguda rohkem andmeid ja viia läbi teadusuuringuid, isegi kui need on olemuselt oluliselt tähtsad. Olime järelikult pettunud, eriti seetõttu, et üksteise järel hakkasid liikmesriigid, eriti Prantsusmaa oma riikliku tervise- ja keskkonnakavaga ning paljud Saksa liidumaad, Belgia, Luksemburg, Holland ja teised, koostama omaenda ambitsioonikaid kavasid.

Kui kaugele oleme kolme aastaga jõudnud haiguste vähendamises, mille põhjuseks võib pidada saastatust? Ühenduse tasandil mitte eriti kaugele, nagu mulle tundub, ning seepärast tahan nüüd esitada korraliku vahekokkuvõte situatsioonist, nii nagu see on. Kindlasti võib Euroopa Liit, nagu oleme korduvalt öelnud, tunda uhkust, et on saavutanud mitmeid võite võitluses erinevate saastevormidega. Kuigi on võimatu neid kõiki üles lugeda, on nende hulgas hiljutised ümbritsevat õhku käsitlevad õigusaktid – mis võlgnevad palju meie jõulistele pingutustele, volinik – taimekaitsevahendite pakett, mis on lõpetamisel ning muidugi REACHi algatus, millega seatakse kontrolli alla üle 10 000 keemilise aine ja milles tehakse ettepanek asendada need, mis enim probleeme põhjustavad. Tahaksin ka mainida veel ühte tähtsat aspekti, nimelt rahastamist, mida korraldas komisjon viimase kolme aasta jooksul enam kui 38 tervisele ja keskkonnale pühendatud projekti toetamiseks osana kuuendast teadusuuringute raamprogrammist, mis ulatub hinnanguliselt rohkem kui 200 miljoni euroni. Muus suhtes ja arvestades selle programmi mõju hindamise keerukust, ütleksin, et üldine mulje on veidi segane.

Meie praegune resolutsiooni eelnõu keskendub vajadusele taastada ettevaatuspõhimõte, mis, nagu ma tean, on südamelähedane ka riigisekretärile. Usun siiralt nagu temagi, et peame selle põhimõtte tagasi tooma ja taaselustama, mis, nagu olen ennegi öelnud, on seotud rohkem tegutsemisega kui hoidumisega, ja tagama selle rakendamise osana ühenduse poliitikast, nagu sätestatud meie aluslepingu artikli 174 lõikes 2 ja nüüd kehtestatud Euroopa Kohtu kohtupraktikaga. Ikka samal teemal, usun, et on tähtis, et taotleksime tõendamiskohustuse suunamist tooteid käsitlevatele õigusaktidele – ja selle tagame oma resolutsiooni punktis 13 – sest on õige, ja loomulikult iseenesestmõistetav, et tootjad ja importijad peaksid olema vastutavad tõendamise eest, et toode on ohutu. Lisaksin, et nii arvab juba enamik tarbijaid, ehkki võib-olla alusetult.

Teine mureteema, ja mitte vähem tähtis, on see, mida käsitletakse punktides 23 kuni 25, nimelt kliimamuutuse küsimus. Oleme vaadelnud seda olulist küsimust tihedas koostöös ekspertidega Maailma Terviseorganisatsioonist. Nähtus, mida nende ekspertide poolt tihti kirjeldatakse, on soojuslainete suurenenud intensiivsus ja sagedus. Kuidas saaksime unustada, et pärast 2003. aasta suve kuumalainet registreeriti umbes kümnes Euroopa riigis 70 000 surma lisaks? Meile tundub, et vaja juurutada ettevaatusabinõude süsteemi – lühem viibimine kuuma käes, varajase hoiatuse süsteemid ja muidugi abi eakatele. Samuti juhiksin tähelepanu, et temperatuuritõus toob kaasa teatud viiruste ilmumise, nagu näiteks chikungunya viirus, mis tabas Itaaliat aastal 2007 ning mis sel ajal ei olnud lihtsalt epifenomen, vähemalt ekspertide arvates oli see varajane hoiatusmärk võimalikest arvukatest pandeemiatest Euroopas. Endastmõistetavalt kutsub see reageeringule, mis oleks vastavuses probleemi võimaliku ulatusega ning vähemalt korralikule koordinatsioonisüsteemile komisjoni, Stockholmis asuva Euroopa Haigustõrje ja -järelevalve Keskuse ja mitmete Euroopa pealinnade vahel.

Tahaksin oma sõnavõtu kokku võtta osutades millelegi, mis on olnud tervishoiuvaldkonna jaoks seebiooper, 2008. aasta suve saaga, mis on jooksnud igal pool paljudes maades – Prantsusmaal, Belgias, ja mujal – ja siin ma nüüd olen, rääkides teabetulvast, artiklitest, uurimustest, mis on enamuses vasturääkivad, terviseriskidest, kas siis tõestatud või mitte, või mobiiltelefoniseadeldistest ja eriti ohust, mida need kujutavad kõige nõrgematele inimrühmadele, eriti lastele. Kõrgel määral, et mitte öelda liialdatult, meediateadlik David Servan-Schreiber polnud esimene, kes häirekellad kõlama pani. See, mida me määruse lõigetes 21 ja 22 kindlaks määrame, on lihtne: kõik need erinevad uurimused kalduvad näitama, et elektromagnetilised väljad mõjutavad inimeste tervist; lisaks, kasutuse piirnorme, tuleb meenutada, pole kohandatud alates 1999. aastast ja järelikult jäävad need ametlikuks Euroopa standardiks, kuna samas on meil teadlaste hulgas täielik üksmeele puudumine, kas GSM lained on tervisele ohtlikud või mitte.

See teaduslik ebakindlus kestab arvatavasti üha edasi. Tuleb aeg, mil poliitikaloojad peavad tegema otsuse ja seda me teemegi resolutsioonis, mis täna esitatakse.

 
  
MPphoto
 

  Nathalie Kosciusko-Morizet, nõukogu eesistuja. − (FR) Austatud juhataja, volinik, proua Ries, daamid ja härrad, Euroopa kodanikud kõigis riikides on õigusega mures keskkonna kvaliteedi pärast ja on järjest enam mures keskkonna ja tervise vahelise seose pärast.

Keskkonnaministritel oli võimalus selle küsimusega tegeleda läinud aasta detsembris ja nõukogu pöörab nüüd sellele järjest enam tähelepanu. Siin on tegemist erinevate patoloogiatega, neid on arvukalt, kuid ikka veel pole fakte ja seoseid saastatuse ja tervise vahel korralikult tõestatud. Viitame siin hingamisteede haigustele, astmale, allergiatele, vähile, sisesekretsioonisüsteemi häiretele, eriti nendele, mis tabavad kõige ohustatumaid rühmi elanikkonnast, nagu Ries on juba märkinud, kaasaarvatud lapsed, rasedad naised, eakad ja puuetega inimesed.

Meie riigi- või valitsusjuhtide poolt juunis 2006 vastu võetud Euroopa Liidu uues strateegias säästva arengu edendamiseks käsitletakse rahvatervist üsna õigelt kui ühte põhiväljakutset, mis meil ees seisab, mille eesmärk on edendada tervist ilma diskrimineerimata ja tõhustada kaitset meid ohustavate terviseriskide vastu, ning kõik see tuleb saavutada – ja tulen selle juurde tagasi – jõuliste ennetavate meetmetega.

On mitmeid viise käesoleva olukorra parandamiseks, ja kõiki on mainitud. Siin võib nimetada paremat koostööd tervisesektori ja keskkonnasektori vahel, mis kahjuks mõnikord kipuvad eri suundades arenema. On vaja parandada keskkonnakvaliteeti, ja seda me teeme, eriti oma saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) direktiivi puudutava tööga ja mullakvaliteedi direktiivi ettepanekuga, millest me hakkame praegu rääkima, samuti ka eelseisvast vajadusest tõhustada ühenduse pädevust sellel alal. Siis töö, mida teeme kõik koos rahvusvahelisel tasandil, eriti Maailma Terviseorganisatsiooni raames. Ja lõpuks võib välja tuua eesmärgi, mida me üritame saavutada väga praktiliselt, see tähendab tõhustada viisi, kuidas keskkond on kaasatud igasse asjaomasesse poliitikasse, kavasse ja programmi, ning eriti tervise- ja keskkonna programmi, mis on ette nähtud ajavahemikuks 2004 kuni 2010. aastani. Lühidalt, on tähtis viia see vahekokkuvõte eduka lõpuni tagamaks, et tegutsemine oleks võimalikult tõhus.

Samuti nagu Ries, sooviksin omakorda rõhutada vajadust ennetavateks meetmeteks kõigis erinevates tegevusvaldkondades ning kõigis teie töös mainitud punktides.

Nõukogu asus oma möödunud detsembri järeldustes seisukohale, et tegutsema tuleb asuda nii ruttu kui võimalik. Peame toimima kiiresti ja tegutsema sündmusi ennetades. Peame tegutsema vastavalt ennetuspõhimõttele ja vastavalt ettevaatuspõhimõttele, mis kindlasti tähendab uute töövahendite väljaarendamist, mille abil oleks võimalik ennetada ja analüüsida võimalikke ohte niipea, kui need tekivad või niipea, kui tekib kahtlus ning seejärel oleks võimalik vaadelda neid mitmesuguseid probleeme lähtudes erinevatest taustadest, nagu näiteks kliimamuutused või bioohutus, mis on mõlemad inimtervisega seotud alad.

 
  
MPphoto
 

  Stavros Dimas, volinik. (EL) Austatud juhataja, daamid ja härrad, umbes aasta eest samal ajal tegi komisjon vahekokkuvõtte Euroopa keskkonna- ja tervisealasest tegevuskavast aastateks 2004–2010. See ülevaade on aruanne tegevuskava rakendamisest kuni tänaseni.

Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi vastus sellele vahekokkuvõttele on olnud positiivne ja et ta ühiselt komisjoniga peab keskkonna ja tervise vastastikkust koostoimet väga tähtsaks. Olen eriti rõõmus, et Prantsusmaa eesistujariigina on nii täna kui ka varem näidanud üles täielikku toetust sellele teemale, mis on Euroopa kodanike jaoks nii tähtis.

Nagu teate, on Euroopa keskkonna- ja tervisalase tegevuskava eesmärk parandada teabe väljastamist ning julgustada keskkonnatervise alaseid teadusuuringuid, et mõista paremini ohte ja riskifaktoreid, mida keskkond inimtervisele seab. Euroopa ja riigi tasandi poliitilistel juhtidel oleks selle kaudu võimalik luua tõhusamaid õigusakte ja meetmeid tervise ja Euroopa kodanike kaitseks.

Kava hõlmab 13 konkreetset tegevussuunda ajavahemikus 2004–2010. See koostati pärast laialdast konsulteerimist asjatundjate ja organitega, kes töötavad Euroopa keskkonna-, tervise- ja teadusuuringute valdkondades.

Tegevuskavas on rõhk asetatud keskkonna-, tervise- ja teadusuuringute sektorite vahelise tiheda koostöö olulisele tähtsusele nii riigi kui ka Euroopa tasandil. See koostöö on võti tegelemiseks parimal võimalikul viisil vastastikkuse mõjuga, mida keskkond ja tervis teineteisele avaldavad.

Neli aastat pärast tegevuskava vastuvõtmist on mul hea meel teatada, et see erinevate ametkondade vaheline tihe koostöö on nüüd konsolideeritud. See on selgelt väga positiivne areng, eelmise aasta vahekokkuvõtet aluseks võttes.

Lubage mul tuua konkreetne näide. Liikmesriigid teevad praegu koostööd, et kooskõlastada Euroopa lähenemist inimeste bioseire küsimusele. Sellesse on kaasatud teadusuuringute, tervise- ja keskkonnaministeeriumid.

Arvan, et on tähtis lisada, et pärast eelmise aasta eduaruande heakskiitmist võttis komisjon ette teisi tähtsaid tegemisi, eriti seoses inimeste bioseirega, kliimamuutuste ja tervise vahelise seosega, siseruumide õhukvaliteediga, keskkonnauuringutega ning tervise ja elektromagnetiliste väljadega. Olen seepärast rõõmus, et need küsimused on Euroopa Parlamendi raportisse kaasatud.

Lubage lühidalt peatuda viimastel uudistel. Komisjon võtab omaks laiahaardelisema lähenemise sisesuumide õhukvaliteedi küsimuses. See lähenemine vastab ka Euroopa Parlamendi 2005. aasta resolutsioonile. On algatatud mitmeid ettevõtmisi, mis lähevad kaugemale tegevuskava konkreetsetest eesmärkidest. Näiteks on Euroopa Komisjon rahastanud uusi teadusuuringute projekte, on loodud uus ekspertidest koosnev töörühm ning on heaks kiidetud tubakasuitsu ja teaduslikke arvamusi käsitlev roheline raamat. Veel tuleb otsus langetada õiguslike meetmete kohta, mis võimaldaksid tegeleda siseruumide õhku puudutava küsimusega parimal võimalikul viisil.

Inimeste bioseire suhtes avaldab Euroopa Komisjon kahetsust, et 24 riigi konsortsiumi poolt esitatud ettepanekut ei peetud seitsmenda raamprogrammi põhiselt rahastamiseks sobivaks. Igal juhul avaldatakse sel kuul uus üleskutse esitada ettepanekuid seoses inimeste bioseirega.

Samal ajal jätkab komisjon ettevalmistavat tööd katseprojektiga ERA-NETi võrgustiku raames ja Ispras asuva Teadusuuringute Ühiskeskusega sõlmitud administratiivkorralduse raames, tihedas koostöös liikmesriikidega.

Mis puutub elektromagnetilistesse väljadesse, siis komisjon tegeleb jätkuva teaduslike arengute jälgimisega tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee kaudu ning elektromagnetiliste väljadega tegeleva MNT võrgustiku kaudu, mis on projekt 6. raamkavas.

Komisjon edendab teadusuuringuid kõige tähtsamatel aladel, et teha kindlaks, kas nõukogu soovituses esitatud kokkupuute piirnormid tuleks uuesti läbi vaadata. Hiljaaegu palus komisjon tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomiteel oma arvamus uuesti läbi vaadata, tuginedes kõige uuematele andmetele ja raportitele.

Kliimamuutuste ja tervise vaheline seos on vastavalt vahekokkuvõttele selgelt suureneva tähtsusega küsimus. Seda seost käsitletakse kliimamuutustega kohandumist käsitlevas valges raamatus, mis võetakse vastu üsna peatselt.

Need arengud näitavad, et komisjon peab väga tähtsaks tervisemõõtme veelgi suuremat kaasamist Euroopa keskkonnapoliitikasse. Hiljuti vastuvõetud õigussätted, nagu näiteks kemikaale käsitlevad õigusaktid, REACH, ja uus direktiiv ümbritseva õhu kvaliteedi kohta, tugevdavad keskkonna- ja tervisekaitset ning on näited vastastikku kasutoovast viisist tegeleda keskkonna ja tervisega Euroopa kodanike huvides.

Lõpetuseks lubage mul tänada raportööri, Riesi, raporti eest, suurepärase töö eest ja tohutu huvi eest, mida ta on üles näidanud keskkonna ja tervise vahelise seose küsimuses. Tahaksin ka veelkord toonitada komisjoni kindlat kavatsust jätkata keskkonna- ja tervisealase tegevuskavaga seotud jõupingutusi. Komisjon on otsustanud kujundada tõhusad keskkonnaalased õigussätted ja tagada olemasolevate õigusaktide korrektse rakendamise, et kaitsta nii keskkonda kui ka Euroopa kodanike tervist.

Seda silmas pidades mängib komisjon aktiivset rolli viienda ministrite keskkonna- ja tervisealase konverentsi ettevalmistamises, mis on plaanis korraldada juulis 2009.

 
  
MPphoto
 

  Françoise Grossetête, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Austatud juhataja, lubage mul esiteks tervitada Kosciusko-Morizet’d, kelle veendumused ja kindlameelsus sellel alal on tuntud, ning volinikku. Sooviksin muidugi ka õnnitleda Riesi suurepärase töö eest, mida ta on teinud teemal, mis on eriliselt tähtis ja tundlik meie kodanike jaoks. Hippocrates ütles kunagi, et arstiteaduse õppimiseks tuleb õppida kliimat. Kuigi võime kindlalt tunnustada jõupingutusi, mida Euroopa Komisjon on teinud alates keskkonna- ja tervisealase tegevuskava käivitamisest 2004. aastal, on veidi kahetsusväärne, et see algatus ei põhine tõelisel ennetamispoliitikal, mis seab eesmärgiks keskkonnafaktoritega seotud haiguste vähendamise ja mis püüdleb selge ja korralikult väljaarvutatud sihi poole. Kümme aastat tagasi, kui kliimamuutused olid arutusel, ei mainitud terviseriske kui selliseid kordagi. Täna muudab kuumalainete, üleujutuste, metsatulekahjude ja igasuguste loodusõnnetuste sage esinemine Euroopa Liidus nende haiguste ilmumist, mida põhjustavad bakterid ja viirused ja mida kannavad edasi mõned putukad. Peame järelikult omandama parema arusaamise tagajärgedest, mida see kõik võib kaasa tuua inimeste tervisele ja eriti kõige kaitsetumatele ühiskonnaliikmetele, selleks, et saaksime paremini toime tulla kaasnevate riskidega. Kui 2008.–2013. aasta tervisealase kava peaeesmärk on tegeleda faktoritega, mis tavapäraselt tervist mõjutavad, nimelt toitumine, suitsetamine, alkoholitarbimine ja narkootikumide kasutamine, siis praegune 2004–2010 tegevuskava keskendub teatud uutele tervisega seotud väljakutsetele ja tegeleb määravate keskkonnafaktoritega, mis mõjutavad inimeste tervist. Mina mõtlen samuti õhukvaliteedile, elektromagnetilistele lainetele – teema, mida on juba puudutatud – muretsen nanoosakeste pärast, nagu oleme näinud REACHi programmis, ainete pärast, mis on klassifitseeritud kartsinogeenseteks, mutageenseteks või viljakust kahjustavalt mürgisteks, sisesekretsioonihäireid tekitavaks ja kõikide kliimamuutuste poolt põhjustatud terviseriskide pärast, ja nendest olen ma juba rääkinud. Sooviksin ka ära märkida, et hingamisteede haigused on surma põhjustajatena teisel kohal ning esinemissagedust, levikut ja kulusid arvesse võttes moodustavad nad peamise surma põhjuse alla viie aastaste laste seas ELis ja on jätkuvalt tõusuteel eriti just sise- ja välisõhu saastatuse tõttu.

Linnakeskkonnatervise, ja eriti siseõhu kvaliteedi suhtes peaks komisjon tegema rohkem võitluseks siseruumide saastatusega, arvestades, et eurooplased veedavad keskmiselt 90% oma ajast hoonetes. Teame, et see teema, see seos keskkonna ja tervise vahel on eriliselt tähtis ja tundlik küsimus ja oma kodanike pärast peame leidma sellele sobiva vastuse niipea kui võimalik.

 
  
MPphoto
 

  Anne Ferreira, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Austatud juhataja, Kosciusko-Morizet, volinik, daamid ja härrad, soovin samuti tervitada kolleegi poolt tehtud tööd ja otsustavust, mida ta on üles näidanud selle toimikuga tegeledes. See on otsustavus, mida ma jagan, sest seos keskkonna ja tervise vahel, mida nüüd laialdaselt tunnistatakse, nõuab meilt reageerimist poliitilise tegevuse kujul.

On järelikult oluliselt tähtis edasi liikuda, et kaasajastada oma sellealaseid teadmisi ja eriti rakendada tegevusi, mis on mõeldud negatiivse mõju piiramiseks, mida meie keskkond inimeste tervisele avaldab.

Erinevad teemavaldkonnad on selgelt piiritletud ja need sisalduvad tegevuskavas. On olnud vajalik mitte ainult arvesse võtta kliimamuutuste mõjusid ja välja töötada riskianalüüsi meetodeid, vaid kaalutleda ka teisi faktoreid, nagu näiteks elektromagnetilisi välju.

Mul on samuti hea meel näha, et raportis sisaldub viide Euroopa Keskkonnaameti poolt 2007. aastal välja antud dokumendile, milles näidatakse, et atmosfääris leiduvad saasteained, ja eriti need, mis on seotud peenosakestega ja maapinnalähedase osooniga, kujutavad endast märkimisväärset ohtu laste normaalsele arengule ja lühendavad keskmist eluiga ELis.

Ent kahetsen, et töökeskkonnatervisega seotud probleemid ei ole teksti kaasatud. Tuleks meeles pidada, et miljonid inimesed kannatavad haiguste tõttu, mis on seotud nende töökeskkonnaga ja millel on palju erinevaid tekkepõhjusi: stress, tööintensiivsus, erinevad saasteained, luu- ja lihaskonnahäired, mis on seotud töökoha viletsa ergonoomikaga jne. Loodan, et seda küsimust võetakse teiste komisjonide poolt tõsiselt.

Nagu Ries on öelnud, suurim probleem on ka meie mahajäämus. Mulle tundub, et komisjon pole olnud küllaldaselt aktiivne, et kinni pidada endale võetud kohustustest. Siinkohal viitaksin nanoosakeste küsimusele, teemale, mis on praegu mitmete raportite keskmes ja tõstatab palju küsimusi.

Näiteks lugesin komisjoni 2007. aasta teatisest ajavahemiku 2004–2006 eesmärkide kohta, et kavatsus on vaadelda nanoosakeste võimalikku mõju tervisele ja keskkonnale. Seejärel, ajavahemikuks 2007–2010 on ette nähtud teadusuuringud, mis tegelevad potentsiaalse riskiga, mida nanoosakesed kujutavad inimeste tervisele. See tähendab kolme aastat teemaga tutvumist ja veel kolme aastat uuringute läbiviimiseks. Mulle tundub, et võiksime olla teovõimelisemad.

On kahtlemata põhjusi selleks ebapiisavaks lähenemiseks: vähesed inimressursid ja vähesed rahalised vahendid. Ent millist usutavust saab EL oodata, kui tal ei õnnestu oma kohustusi täita? Teame, et nendes küsimustes hindavad eurooplased väärtust, mida lisab Euroopa mõõde. Ärgem siis valmistagem neile pettumust.

Lõpetan küsimusega, mis on suunatud nõukogule ja komisjonile: volinik, te osutasite koostööle erinevate ametkondade vahel ja erinevate teaduslikke uuringuid läbiviivate gruppide vahel, mis on hea asjaolu. Kas eksisteerib ka erinevate valitsustasandil koostatud riiklike keskkonnatervise kavade ja Euroopa tegevuskava vaheline koostöö? Ja lõpuks, minister, järgmisel korral kui sõna võtate, võib-olla ütleksite meile, kas näiteks Prantsusmaa on sidunud oma jõupingutused nende pingutustega, mida ta on teinud Grenelle’i keskkonnaarutelul?

 
  
MPphoto
 

  Lena Ek, fraktsiooni ALDE nimel. (SV) Austatud juhataja, mul on tavaks öelda, et EL peab muutuma kitsamaks ja teravamaks, teisisõnu, et peaksime koondama oma tegevuse, samal ajal austades subsidiaarsust. See tegevuskava on just selline valdkond. Tahaksin esile tuua mõned asjad, mida Ries oma raportis käsitleb. Tema kriitika kvantifitseeritud eesmärkide ja näitajate puudumise kohta on väga tõsine. Me peame tegevuskavale lisandusi tegema. Riesi ja mitmete teiste parlamendiliikmete kriitika ebapiisavate ennetavate meetmete kohta on väga tõsine. See on suunatud antud materjalile ja me peame seda oma käimasolevas töös arvesse võtma.

Tahaksin eriti esile tõsta kolme valdkonda: nõrgad rühmad, endeemilised haigused ning kliima ja tervise vahelise seose. Peame õppima paremini nägema erinevusi täiskasvanute ja laste ning naiste ja meeste ravis ja ravimites. On äärmist pahameelt tekitav, et see asjaolu ei ole ikka veel enesestmõistetav ja pole juba rakendatud arstiteaduslikes uuringutes ja ravis.

Alanud töö, mis puudutab patsientide liikuvust siseturul, on uskumatult tähtis erinevatele patsiendirühmadele, näiteks neile, kellel on kaelavigastus, mille puhul kehtivad erinevates liikmesriikides erinevad ravistandardid.

Tervitan eesistujariik Prantsusmaa keskendumist Alzheimeri tõvele, mis on üks meie peamistest endeemilistest haigustest, kuid me vajame ka koordineeritud lähenemist diabeedile, astmale ja reumale, kui tuua vaid mõned näited. Sama kehtib ka töökeskkonnaga seotud vigastuste kohta.

Oleme praegu tunnistajaks sagenevate pandeemiatele ja suurenenud viiruste, bakterite ja parasiitide leviku suundumusele Euroopas ja kogu maailmas viisil, millesarnast pole nähtud väga kaua. See on suures osas seotud kliimamuutustega.

Antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid tähendavad, et ravimid ja ravimenetlused ei toimi ning see on üks meie pakilisimaist tervishoiuprobleemidest. On kahetsusväärne, et uute antibiootikumide väljatöötamine on peamistes farmaatsiaettevõtetes suures osas katkenud. Loodan, et eesistujariik ja komisjon asuvad selle tõsise ja suure probleemi lahendamise kallale nii ruttu kui võimalik!

Meil vajame ka erinevate kliimamuutust käsitlevate stsenaariumide analüüsi. Millist mõju avaldaks tervisele Euroopas ülemaailmse temperatuuri tõus kahe kraadi, nelja kraadi või isegi rohkema võrra? Selliseid materjale pole täna saadaval. Kui tahame olla võimelised tegema konkreetseid ja häid otsuseid kliimamuutuste paketi kohta, siis on meil ka vaja usaldusväärseid materjale erinevate kliimastsenaariumide kohta, millega tulevikus toime tulema peame.

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Austatud juhataja, võttes sõna fraktsiooni UEN nimel Euroopa keskkonna- ja tervisealase tegevuskava vahekokkuvõtte ning tervisealase tegevuskava aastateks 2004–2010 teemalisel arutelul, sooviksin tähelepanu juhtida järgmistele küsimustele.

Esiteks, need väga kohased meetmed looduskeskkonna parendamiseks ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks nõuavad rahalisi lisavahendeid. See asetab avalikud ametiasutused ja majandusorganid uutes liikmesriikides eriti keerulisse seisukorda. Uued liikmesriigid keskenduvad endastmõistetavalt peamiselt järelejõudmisele Euroopa Liidu arenenumatele riikidele arengutaseme mõttes.

Teiseks, Euroopa Liit taotleb juhtpositsiooni võtmist, näiteks mis puutub süsinikdioksiidi heitkoguste piiramisse, aga komisjon määras piirnormid, võtmata arvesse, kui palju liikmesriigid pidid tasa tegema arengutaset arvestades. Selle tulemusena anti minu kodumaale Poolale madalam süsinikdioksiidi heitkoguste piirmäär. See viis elektrihindade tõusuni 10–20% võrra. Mul on hirm mõelda, kui kõrgele võivad elektrihinnad tõusta pärast 2013. aastat, kui elektrijaamad peavad hakkama ostma kõiki heitkoguste piirnorme vabaturu tingimustes. Niisugusel juhul on mõistlik meede süsinikdioksiidi heitkoguste piiramiseks ja seega kliimamuutuste vastu võitlemiseks muutunud tarbijatele koormaks ja põhjustanud järjest suureneva ühiskondliku rahulolematuse.

Kolmandaks, raportis sisalduvad tervishoidu puudutavad kohased meetmed nõuavad samuti rahalisi lisaressursse. Nende ressursside leidmine on eriti raske vähem arenenud liikmesriikidele, kuna neil on juba tõsiseid raskusi oma kodanike kõige põhilisema tervishoiu finantseerimisega. Lõpetuseks tahaksin tänada Riesi väga laiahaardelise ja üksikasjaliku raporti eest, milles käsitletakse keskkonna mõju inimese tervisele.

 
  
MPphoto
 

  Hiltrud Breyer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) juhataja, oleme jõudnud selles tegevuskavas poolele teele ning on aeg vahekokkuvõtteks. Teeme ülevaate tööst, mis on praeguseks tehtud ja küsimus, mida peame endale esitama, on järgmine: kas on olnud silmnähtavaid tulemusi?

Komisjon lõõgastub ja ütleb, et on rahul. Ent kui õhk, mida hingame ja vesi, mida joome, teevad meid haigeks, on Euroopa jaoks ülim aeg tegudele asuda ja muutuda juhtivaks jõuks üldises uues lähenemises sellistele terviseriskidele. Just seepärast ei saa tegevuskava vaadelda lihtsalt lisana olemasolevale ELi poliitikale; see peab seadma uusi mõõdupuid.

Tervitan asjaolu, et keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuskomisjon on vastu võtnud tugevalt kriitilise seisukoha tegevuskava suhtes ja on nõudnud suuri muudatusi. Oleme kindlalt veendunud, et tegevuskava on määratud ebaõnnestumisele, kui ei põhine proaktiivsel ennetamispoliitikal, ja üks asi peab olema selge: ilma selgelt määratletud kvantitatiivsete eesmärkideta on see tühi kui õhk.

Meil on hea meel, et keskkonnaraport kannab rohelist käejälge, eriti mis puudutab nanotehnoloogiat. On selge, et uusi võimalikke ohte pole tegevuskavas piisavalt arvesse võetud. Muidugi on skandaalne, et nanotehnoloogiaga seotud ohtude puhul peidab Euroopa Komisjon pea liiva alla ja väidab, et praegused õigusaktid on piisavad. Teame, et tõde on vastupidine. Nanotehnoloogial võimaldatakse areneda tegelikult õiguslikus vaakumis.

Siis on veel elektrosudu küsimus: teame, et elektromagnetiline kiirgus on tähtis ja järjest suurenev probleem, niisiis on meile kui Euroopa Parlamendile küllaltki vastuvõetamatu tõsta piirväärtusi, mis on juba niigi liiga kõrgele seatud. Veel üks küsimus on siseruumide õhukvaliteet: EL on seadnud tähised, mis puutub kaitsesse peenosakeste vastu, aga kuidas on siseõhu kvaliteediga, arvestades, et veedame enamuse oma ajast suletud ruumides? Komisjon ei saa jätkuvalt seda küsimust ignoreerida.

Kutsume komisjoni üles esitama selgeid õigusakti ettepanekuid õhukvaliteedi parandamiseks kõikides asjakohastes valdkondades: ehitusprojektid, mööblitootmises kasutatavad liimid jne.

Parema kaitsetaseme saavutamine eriti ohustatud rühmadele, nagu näiteks lapsed ja rasedad naised, on samuti asi, mis on meile väga südamelähedane, ja ettevaatuspõhimõte peaks olema juhtivpõhimõte meie õigusloomes, mis puudutab kõiki neid alasid. Loomulikult oleks me tahtnud rohkem saavutada, aga loodame, et komisjon ei ole sellega lõpetanud. Töö selles valdkonnas ei tohi seisma jääda ning usume, et suudame seda küsimust edasi viia.

 
  
MPphoto
 

  Bairbre de Brún, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(GA) Tahan seda Riesi raportit tervitada.

Kutsun komisjoni ja liikmesriike üles pühenduma taas täielikult Euroopa keskkonna- ja tervisealase tegevuskava eesmärkidele ning muuta kava jõulisemaks, ambitsioonikamaks ja meie vajadustele vastavamaks. Tervitan eriti volinik Dimase öeldut. Teatud kindlate vähitüüpide esinemise sagenemine näitab, et me ei saa jääda loorberitele puhkama.

Eriti tahan välja tuua tegevust vaimse tervise valdkonnas, mis on äärmiselt tähtis. Halb vaimne tervis on peamine enesetapu riskitegur Iirimaal ning just enesetapud viivad Iirimaal kõige rohkem noori inimesi hauda. EL peaks rohkem toetama piisavate ennetusstrateegiate väljatöötamist, kõik meetmeid ELi või rahvusvahelisel tasandil, mis aitaksid meil edendada vaimset tervist, oleks teretulnud.

Toetan ka üleskutseid meetmete võtmiseks siseruumide õhukvaliteedi ning seadmete ja mööbli tootmisel kasutatavate keemiliste ühendite ohutuse küsimuses. Komisjon on võtnud teatud tähtsaid meetmeid, kuid meil on tarvis laiahaardelist siseruumide õhukvaliteedi poliitikat, arvestades hingamisteede haiguste ulatust ELis.

Peame pakkuma toetust ka meie VKEdele, et tagada nende suutlikkus kinni pidada keskkonnatervise määrustest ja astuda samme parandamaks nendepoolset mõju keskkonnale. Minu valimisringkonnas toetas Interreg üht suurepärast sellealast projekti.

Meie kliima muutub ja see toob kaasa uusi väljakutseid nii tervise- kui ka keskkonnavallas. Uute ohtudega meie keskkonnale ja tervisele, mida põhjustavad kliimamuutused, tuleb hakata tegelema varakult ja tõhusal viisil.

Palju on juba ära tehtud, aga rohkem ambitsioonikust ja mõistlikke konkreetseid meetmeid on sõnum, mille tahan täna saata Euroopa Komisjonile!

 
  
MPphoto
 

  Irena Belohorská (NI). - (SK) Tänan teid, volinik ja teid, minister, et tulite meid kuulama. Tänu Frédérique Riesile, raportöörile, selle raporti koostamise eest. See on väga ambitsioonikas kava, mida on väga keeruline, et mitte öelda võimatu, hinnata. Liiatigi hindame ambitsioonikate eesmärkide rakendamist väga mitmepalgelises keskkonnas, mis hõlmab 27 liikmesriiki erinevate tervishoiusüsteemidega ja erinevate looduskeskkondadega.

Üks kõige tõsisemaid päevakorral olevaid mureküsimusi on vähktõbi. Oleme tihti seisnud silmitsi tulevikuprognoosidega, mis on väga ähvardavad. Statistika näitab, et selle haiguse tagajärjel sureb väga suur osa peamiselt töö- ja pensioniealisest elanikkonnast. Paljudel juhtudel on selgelt näha keskkonna mõju rahvastiku tervislikule seisundile.

Mitte vähem tähtis – ja raport toetab mu rõhuasetust sellele – on elanikkonna teavitamine keskkonna mõjudest tervisele ja raskete haiguste esinemisest ning mitmesuguste valitsusväliste organisatsioonide võimekusest toetada sellega seotud tegevust.

Igal mündil on kaks külge: ühest küljest mängivad Euroopa Liit või kohalikud institutsioonid tähtsat rolli üldsuse teavitamise kaudu, teisest küljest on tähtis, et elanikkonnal oleks juurdepääs, teadmine, kuidas sellist teavet ja fakte omandada ning kuidas neid kasutada.

Ennetamine on tõhus ainult sel juhul, kui seda on õigesti mõistetud ja tõlgendatud ning kui need tingimused on täidetud, on ka võimalik jälgida reaalset toimet arvudes. On võimalik hinnata kava lühiajalisest vaatevinklist, kuid nende vahendite rakendamise peamisi tagajärgi on kõige parem jälgida ja kvantifitseerida kesk- ja pikaajalisest vaatepunktist lähtudes.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Austatud juhataja, ehkki see ülevaade on väga oodatud, arvan ma, et vajame arutelus rohkem avameelsust, ning peame aktsepteerima, et me ei saa kaitsta inimesi – oma kodanikke – nende endi eest, samuti ei peaks me üritama luua seadusi kõikide elu ohtude kohta. Rahva toetus ELi projektile on tegelikult ohus, kui jätame mulje, et meie missioon on elu kõigi aspektide reguleerimine – ja selline on praegu üldsuse interpretatsioon. Peame olema väga ettevaatlikud, et anda täpselt edasi, milles see ELi projekt tegelikult seisneb.

Sooviksin samuti saada kinnitust, et põhiosa sellest kavast ei ole lihtsalt juba planeeritud projektide ümberpakkimine ja ümbermärgistamine. Me vajame olemasolevate ELi õigusaktide paremat rakendamist liikmesriikide tasandil ja paremat komisjonipoolset kontrolli ja jõustamist. Parem hindamine ja muidugi olemasolevate õigusaktide mõjukust ja tõhusust käsitlev arutelu on prioriteet, niipalju kui minusse puutub.

Prioriteetne mure uutest õigusaktidest rääkides siin täiskogus peab olema kliima- ja energiapakett. Kliimamuutused mõjutavad tervist mitmel moel, kaasaarvatud alatoitlus, mis johtub toidunappusest eri maailmapaigus; surmad ja vigastused, mida põhjustavad äärmuslikud ilmastikuolud, näiteks kuumalained, üleujutused, tormid, tulekahjud ja nendest tulenevad sotsiaalsed probleemid; mitmesuguste kõhulahtisustõbede suurenenud koormus; kardio-respiratoorsete haiguste sagenemine; tõsised probleemid veenappusega – osaliselt üle 40% maailmast tuleb järgneva 10 aasta jooksul tegelikult probleeme veenappusega – ja joogivesi. On väga teretulnud, et see vahekokkuvõtet käsitlev määrus tunnistab kliimamuutuste mõju tervisele, ja ma aplodeerin sellele.

Ja veel üks väga tõsine küsimus, mis tegelikult on ikka veel Tuhkatriinu rollis selles mõttes, kuidas me sellesse suhtume Euroopa ja liikmesriikide tasandil – see on kõik Euroopa vaimse tervisega seonduv. Iga neljas eurooplane kannatab vaimse tervise probleemide all vähemalt korra elus jooksul. Ainuüksi Iirimaal läheb halb vaimne tervis maksma kuni 4% meie rahvuslikust koguproduktist ning, traagiliselt, seal oli üle 460 enesetapu ainuüksi eelmisel aastal – registreeritud enesetapu. See oli tõusnud eelmise, 2006, aastaga võrreldes 12% – Iirimaal, mis on parima-elupaiga-baromeetritel kõrgel kohal, arvan, et Luksemburgi järel. (Ma ei tea, kes koostab kriteeriumid nende baromeetrite jaoks.) Aga me peame seda küsitavaks pidama.

See vaimse tervise probleem Euroopas, ja sellest tulenevad probleemid, väärivad tähelepanu ja piisavaid ennetusstrateegiaid selles väga tähtsas valdkonnas. Raportööri prognoos, et tegevuskava on määratud ebaõnnestumisele, kas tervikuna või osaliselt, on murettekitav ning ma tahaksin kuulda kinnitust komisjonilt – aga ka eesistujariigilt – et see pole nii.

 
  
MPphoto
 

  Evangelia Tzambazi (PSE).(EL) Austatud juhataja, daamid ja härrad, õnnitlen raportööri laiahaardelise ja tiheda raporti puhul, milles hinnatakse objektiivselt progressi, mis on saavutatud Euroopa tegevuskava aastateks 2004–2010 rakendamisel, samal ajal võttes arvesse puudujääke ja uusi andmeid.

Lubage mul tuua esile mõningaid siseruumide õhukvaliteediga seotud küsimusi ja selle mõju inimeste tervisele, eriti kõige ohustatumatele rühmadele, nagu näiteks lapsed ja eakad. Pidades meeles, et veedame 90% ajast siseruumides, peab Euroopa Komisjon viivitamatult asuma koostama sellealast strateegiat, keskendudes nii suuniste kehtestamisele kui ka kodanike kaitsmisele, kes puutuvad kokku mitmesuguste bioloogiliste ja keemiliste saasteallikatega.

On olulise tähtsusega sobiva raamistiku rajamine, et vähendada kemikaalidega kokkupuutumist. Erilist rõhku tuleb asetada ühiskondlike hoonete, ametasutuste ja koolide seisukorrale, et saaksime kaitsta kõige ohustatumaid.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Wojciechowski (UEN). - (PL) Austatud juhataja, seos tervise ja keskkonna vahel on ilmne, nii nagu ka seos keskkonna ja põllumajanduse vahel, sest mõistlik ja ratsionaalne maaviljelus aitab keskkonda kaitsta.

Me oleme kahjuks vastamisi teatud arengutega põllumajanduses, mis on keskkonda kahjustavad. Väikesed perefarmid on kadumas, ning Euroopa põllumajandus on muutumas järjest tööstuslikumaks, mis tekitab keskkonnale kahju. Põllumajanduspoliitika peaks tegema rohkem väiksemate perefarmide kaitseks, sest neid majandatakse keskkonnasõbralikumal viisil.

GMO tehnoloogia kujutab endast veel üht riski. See laieneb jätkuvalt vaatamata paljudele tõsistele kahtlustele, mis puudutavad GMO saaduste negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste ning loomade tervisele. Euroopa Liit peaks GMOde suhtes tegutsema ettevaatusega. Toetan Riesi raportit, ta väärib õnnitlusi suurepärase töö puhul.

 
  
MPphoto
 

  Satu Hassi (Verts/ALE).(FI) Austatud juhataja, daamid ja härrad, minu siiraimad tänud kuuluvad raportöörile, Riesile, suurepärase töö eest. Kahjuks pean ma ühinema kriitikaga, mida paljud siin on avaldanud kava enda suhtes. See toetub olemasolevatele meetmetele ning ei näita teed edasiminekuks.

Ikka ja jälle on ettevaatuspõhimõtet eiratud, kui inimesed on uute avastuste pärast elevil. See on selgelt nähtav ka praegu seoses nanomaterjalidega ja elektromagnetväljadega. Nanomaterjalid on muutumas üha üldlevinumaks nähtuseks, seda isegi tarbekaupades, aga seadusandlus ei jõua järele, ehkki teadlased hoiatavad, et nanomaterjalid võivad muutuda sama ulatusega terviseprobleemiks nagu asbest, kui me riske tõsiselt ei võta. Sama kehtib ka elektromagnetväljade kohta, millega puutuvad kokku sajad miljonid inimesed, ehkki me teame väga vähe nende mõjudest. Mõnes riigis, näiteks Itaalias, on baasjaamade ja koolide vahel 500 meetrine turvatsoon, aga Soomes asuvad baasjaamad isegi koolide katustel. Selle jaoks on hädasti vaja uusi Euroopa norme, milles võetakse arvesse teaduslikke avastusi.

 
  
MPphoto
 

  Jana Bobošíková (NI). - (CS) Daamid ja härrad, nõustun täielikult Riesi hinnanguga keskkonna ja tervise tegevuskavale. Nagu raportöör, usun ka mina, et kava on võimatu tõlgendada ja see on määratud läbikukkumisele. Mõned selle eesmärkidest, näiteks enesetappude ennetamine või kliimamuutuste mõju inimeste tervisele käsitlev kommunikatsioonistrateegia on hämmastavad. Kava on halvasti planeeritud, nii finantsiliselt kui ka eriti korralduslikust küljest vaadelduna. Tegevused, mida tuleks rakendada, on ebamäärased ja tekitavad vastuste pakkumise asemel kahtlusi ning küsimusi. Dokument duplitseerib ka Maailma Terviseorganisatsiooni sarnast kava.

Euroopa keskkonna- ja tervisealane tegevuskava on kahjuks lihtsalt järjekordne aines õigustatud kriitikaks, nagu ka maksumaksja raha raiskamine ja mõttetu Brüsseli bürokraatia. Usun, et komisjon peaks viivitamatult selle kava rakendamise lõpetama, tegema tihedamat koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga ja kindlasti mitte välja kuulutama tervisekava järgnevat faasi Euroopa tasandil.

 
  
MPphoto
 

  Edite Estrela (PSE).(PT) Tahan alustada Riesi õnnitlemisega tema töö puhul. Seos viletsa keskkonna ja terviseriskide vahel on nüüd selge. Praegu eksisteerib rohkem haigusi, mis on seotud keskkonnafaktoritega ja kliimamuutustega, nagu näiteks hingamisteede haigused, allergiad ja erinevad vähktõved.

Ülemaailmne soojenemine on uute pandeemiate algpõhjus. Uurimused näitavad, et põuad ja üleujutused tapavad rohkem inimesi kui ükski teine loodusõnnetus. Halb õhukvaliteet koolides ja terviseasutustes põhjustab samuti tõsiseid probleeme.

Järjest suurem hulk inimesi haigestub saastatud õhu tõttu suurlinnades ja hoonetes, saastatud vee ja isegi põhjavee tõttu, mis johtub põllumajandusmaade reostatusest taimekaitsevahenditega ning reovete ja linnajäätmete puudulikust käitlemisest. On vaja võtta meetmeid vältimaks tulevasi probleeme.

 
  
MPphoto
 

  Luca Romagnoli (NI). - (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, Riesi raport on täiesti väljaspool etteheiteid, eriti seepärast, et raportöör jälgib komisjoni kavandatud meetmete rakendamist pingsa, jagamatu tähelepanuga, samuti esitab ka küsimusi ja nõuab rohkem pingutusi loodetud ennetusstrateegia suhtes, mis peab iseloomustama Euroopa poliitilist tegevust.

Aplodeerin samuti palvele, et komisjon avaldaks rohelise raamatu siseruumide õhukvaliteedi kohta ning juhiksin tähelepanu tundlikkusele, millega raportöör käsitles elektromagnetväljade kahjulikkust inimeste tervisele.

Kokkuvõttes võin toetan kõike, mida Ries on öelnud ning loodan, et see raport kogub parlamendilt võimalikult laialdase toetuse.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE).(RO) Kliimamuutused mõjutavad inimeste tervist märkimisväärselt, teatud nakkuslike ja parasiitlike haiguste vohamise kaudu, mida põhjustab peamiselt temperatuuritõus.

Kuumalainete, üleujutuste ja kultiveerimata maadel esinevate tulekahjude sagedus võib viia teiste haiguste esiletulekuni, puudulike hügieenitingimusteni ja surmadeni.

Suviti on Rumeenia järjest enam pidanud toime tulema kuumaperioodidega, üleujutustega ja tormidega. Tänavuse suve üleujutused on jätnud tuhanded Rumeenia kodanikud peavarjuta ja hügieenitingimusteta.

Ma palun komisjonilt võimaldada Rumeeniale küllaldast rahalist toetust, et leevendada nende loodusõnnetuste tagajärgi.

Transpordi poolt tekitatud heitkoguste, millest on tekkinud 70% linnasaastest, vähendamine aitab kaasa õhukvaliteedi paranemisele. Direktiivid kütusekvaliteedi kohta, maanteesõidukite heitkoguste vähendamise kohta ja linnatranspordiks mõeldud keskkonnasõbralike sõiduvahendite propageerimise kohta aitavad kaasa keskkonnasaastatuse vähendamisele.

Siiski on tähtis jälgida nende rakendamist ja saavutatud tulemusi

 
  
MPphoto
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE).(RO) Rahvusvaheline aruanne „Bioinitiative” elektromagnetväljade ja nende mõju kohta inimeste tervisele tekitab muret ja selles leitakse, et olemasolevad piirnormid mitteioniseeriva kiirguse kohta on vananenud ja vajatakse viivitamatuid meetmeid, et vähendada inimeste kokkupuudet kiirgustega, mis lähtuvad mobiiltelefonioperaatorite poolt kasutatavatest seadeldistest.

Teaduslikud uuringud on näidanud, et need kiirgused tekitavad terviseprobleeme, nagu näiteks unehäireid, laste leukeemiat, märkimisväärset stressi suurenemist ja kümme aastat mobiiltelefoni kasutamist kahekordistab riski haigestuda ajuvähki. Uus tegevus- ja tervisekava peab võtma arvesse neid ohte, mis on järjest suurenemas uute tehnoloogiate ilmumise tõttu ja on laienemas maapiirkondades ja arengumaades.

Peame jätkama teadusuuringuid sel alal ja aladel, mis on seotud vaimse tervisega, näiteks stress ja depressioon, et teha kindlaks, kas neid võib õigusega pidada seotuks mitteioniseeriva kiirgusega.

 
  
MPphoto
 

  Genowefa Grabowska (PSE). - (PL) Austatud juhataja, tahaksin raportööri õnnitleda raporti puhul, mille teema on meile, eurooplastele, nii tähtis. Tahan keskenduda eriti ühele teemale ja esile tõsta bioseire tähtsust. See on menetlus, millega mõõdetakse keskkonna saastatuse ja eurooplaste tervise vahelist suhet. Me ei tohiks hoida kokku vahenditega selle strateegia jaoks. Peaksime investeerima teadusuuringutesse ning siis nende tulemusi rakendama. Lisaks, me ei peaks piirduma ainult ettevaatuspõhimõttest rääkimisega. Peaksime seda põhimõtet rakendama alati, kui me pole kindlad mingi konkreetse keskkonnaküsimuse võimalikus negatiivses mõjus meie tervisele. Ettevaatusprintsiip takistab ka haiguste levikut. See hoiab ära allergiate leviku ja muudab paremaks eurooplaste elu ja tegutsemise. Usun, et Euroopa Liit peab tegema rohkem keskkonnahaiguste alal ja kasutama kodanike huvides tõhusamaid meetmeid. Ma ootan, et komisjon nõnda ka toimiks.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Ma sooviksin raportööri, Riesi õnnitleda raporti puhul, milles kirjeldatakse tegevuskava rakendamise ulatust ja esitatakse palju soovitusi järgmiseks etapiks.

Ma tervitan Euroopa Komisjoni poolt kasutusele võetud meetmeid, mille eesmärgiks on siseruumide keskkonna parandamine. Mina kui arst pean seda sammu väga tähtsaks. Ametiruumides, koolides ja kodudes veedame ülekaaluka osa oma ajast kinnistes ruumides. Kõrge saastatuse tase võib päädida astmaatiliste haigustega, allergiatega ja isegi vähktõvega. Toetan seepärast ettepanekut avaldada roheline raamat ja rakendada kohane seda teemat puudutav Euroopa strateegia.

Pean tähtsaks ka juhtida meie tähelepanu elektromagnetkiirgusele. Tehniline progress võib ebaõige või liigse kasutamise korral põhjustada kindlakujulisi terviseriske, kas siis ebakorrapärase une, Alzheimeri tõve, leukeemia või teiste haiguste kujul. Euroopa Ühendus peab seetõttu aktiivsemalt tegevusse asuma ja võtma seisukoha selle moodsa ohu suhtes ning astuma ka praktilisi samme.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE).(RO) Sooviksin lisada asjaolu, et Liidu rahvastik on vananemas ja arvan, et Euroopa keskkonna- ja tervisealane kava peaks tegelema vanade inimeste probleemidega.

Siiski, 2010. aasta perspektiiv ei ole väga lähedal. Arvan, et on tarvis pikaajalist perspektiivi ja piisavat strateegiat. Me ei tohiks ka unustada, et sündimus on viimastel aastatel vähenenud, laste suremus on kõrge. Liidu majanduslik jätkusuutlikkus põhineb noorel ja tervel Euroopa rahvastikul ja järelikult on Liidul vaja luua konkreetne tegevuskava, et tagada loomulik kasv, mida ühendus vajab.

Lõpetan meeldetuletusega, et on vaja teostada epidemioloogilisi uuringuid, komisjoni hoole all, et teha kindlaks elektromagnetilise kiirguse mõju inimeste tervisele.

 
  
MPphoto
 

  Nathalie Kosciusko-Morizet, nõukogu eesistuja. − (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin esile tuua fakti, et paljud parlamendiliikmetest, kes on arutelu käigus sõna võtnud, on otsustanud sisse tuua teisi keskkonnaprobleeme ning mulle tundub, et neil on õigus seda teha, ja sellisel juhul te tegelikult kutsute meid üles rakendama suuremat koordinatsiooni ja lõimumist erinevate keskkonnapoliitikate vahel. Jätsin meelde näiteks Eki, Ţicǎu ja isegi Kuźmiuki, ehkki tema sekkumine keskendus teisale, viited kliimamuutustele, ning Wojciechowski viited põllumajandusprobleemidele, samuti ka Estrela viited direktiivile asulareovee puhastamise kohta. Kõik need teemad on omavahel seotud ja see näiline keerukus peaks pakkuma meile lisamotivatsiooni, mida on vaja, et täiendada oma teadmisi keskkonnatervise küsimustes. Jah, Doyle, eesistujariik on selles suunas täiesti motiveeritud. See saavutatakse direktiivide kaudu, mille kallal me praegu töötame, nimelt IPPC-direktiiv, mulladirektiivi ettepanek ja energia-kliimapakett, kui mulle on tuletatud meelde seost kliimamuutustega. Nende direktiivide kaudu asume teemade kallale ja kehtestame seoseid erinevate tuntud patoloogiatega, nagu vähktõbi, millele on juba viidanud Belohorská.

Siiski on tekkimas ka palju uusi probleeme ja neid on puudutanud mitmed tänased sõnavõtjad. Elektromagnetlainete probleemi on juba mingil määral lähemalt uuritud, ning pean siinkohal silmas eriti Interphone-uuringut, aga kogu aeg on turule tulemas uued tehnoloogiad ja need sunnivad meid igal juhul pikaajaliseks lähenemiseks. Mõtlen ka siseruumide õhukvaliteedist, teema, mida paljud teist mainisid, mida ei peaks vaatlema äsja ilmsiks tulnud küsimusena, sest see on alati eksisteerinud. Kuid ikkagi on seda palju vähem uuritud, ehkki me veedame 90% oma ajast siseruumides.

 Ferreira tahtis teada, kas kehtib seos näiteks riiklikul tasandil Prantsusmaal Grenelle’i keskkonnaarutelu ja Euroopa tegevuskava vahel. Grenelle’i keskkonnaarutelu kontekstis oleme teinud palju tööd keskkonnatervise küsimustega ja oleme puutunud kokku samade probleemidega, mida olete kommenteerinud ühel või teisel viisil. Kõigepealt on meil kindlaksmääratud patoloogiad, need alad, mis on korralikult dokumenteeritud ja kus tuleb saavutada täiendavat edasiminekut, kaasaarvatud küsimus vähkkasvajate seosest keskkondlike põhjustega. Siis on meil kõik uued mured, kus on palju edasiminekuruumi. Grenelle’i keskkonnaarutelul, näiteks, oleme võtnud meetmeid, et klassifitseerida kõik nanoosakesed, et seada sisse kohustuslik deklareerimisprotsess neile nanoosakestele, mis turule tuuakse, et võimaldada parem reguleerimis- ja jälgimissüsteem siseruumide õhu jaoks ning et võtta kasutusele parem kontroll kõigile siseseadmetele ja mööblile, millest osad kujutavad endast probleeme siseruumide õhukvaliteedile.

Ferreira, te küsisite koordinatsiooni kohta ning kas tegelikult eksisteerib koordinatsioon riiklike keskkonnatervise skeemide ja Euroopa tegevuskava vahel. On selge, et selline seos tekitaks probleeme. Oleme praegu faasis, kus iga liikmesriik koostab oma plaani, mis põhineb selle riigi konkreetsetel probleemsetel valdkondadel. Kuid mulle tundub, et oleks võimalik võtta kasutusele teatud koordinatsioonimäär pärast selle algfaasi läbimist ning see oleks alus järgmiseks etapiks protsessis. Lõpetuseks, kui lubate, juhataja, tahaksin vihjata asjaolule, et – soovimata solvata kohalolevaid meessoost parlamendiliikmeid ja tänades neid kaaspanuse eest – täna hommikul on selles täiskogus sõna võtnud peamiselt naissoost parlamendiliikmeid ning ma ei näe selles situatsioonis mitte probleemi, vaid soodsat võimalust ja võib-olla ka lootusemärki.

 
  
MPphoto
 

  Stavros Dimas, volinik. (EL) Austatud juhataja, daamid ja härrad, tänan teid konstruktiivse arutelu eest keskkonna ja tervise seost puudutaval tähtsal teemal. Arvan, et see arutelu on olnud väga kasulik võimalus arvamuste vahetamiseks saavutatud edasimineku kohta ja sõlmvaldkondades läbi viidud teadusuuringutest, mille eesmärk on teha kindlaks, kas nõukogu soovituses esitatud kokkupuute piirmäärad vajavad revideerimist.

Komisjon palus hiljuti juurdekuuluval tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomiteel läbi vaadata oma arvamus, võttes arvesse kõige uuemat informatsiooni raportis.

Uusimad arengud ja algatused, mida komisjon on teinud keskkonnatervise seost puudutavates konkreetsetes küsimustes, on väga tähendusrikkad; need näitavad, et kõrvuti kesk- ja pikaajalise koostöö arendamisega keskkonna-, tervise-, ja teadusuuringusektorite vahel, on võimalik võtta tarvitusele viivitamatuid meetmeid, et kaasata tervishoiumõõde keskkonnapoliitikasse, millest oleks kasu nii keskkonnale kui ka tervisele.

Nüüd ühtlustamisest, mida üks sõnavõtja mainis. Mitmesuguste riiklike keskkonna- ja tervisealaste tegevuskavade ühtlustamine on saavutatav esiteks keskkonna- ja tervisealase foorumi kaudu, mis viiakse läbi Euroopa Komisjoni soosingul, ja teiseks WHO kaudu, kelle asjakohastes tegevustes komisjon aktiivselt osaleb.

Mis puutub nanomaterjalidesse, siis kuue nädala eest, 17. juunil 2008, võttis komisjon vastu teatise ELi nanomaterjale käsitlevate õigusaktide kohaldamisala kohta, milles toonitatakse ettevaatuspõhimõtte rakendamise tähtsust selles valdkonnas.

ELi õigussätted ei pruugi viidata otseselt terminile „nanomaterjalid”, aga tuleks aktsepteerida, et ELi õigussätted hõlmavad suures osas riske, mis on seotud nanomaterjalidega. Komisjon on muidugi teinud järelduse, et olemasolevate õigusaktide jõustamine peab olema hoogsam ja asjakohased tekstid, näiteks täpsustused ja tehnilised juhised tuleb uuesti läbi vaadata, et oleks võimalik neid paremini rakendada seoses nanomaterjalidega. Komisjon toetab muidugi ka jätkuvalt asjaomaseid teadusuuringuid, et täita eksisteerivaid lünki teadmistes.

Kliimamuutuste ja tervise vaheline suhe on ilmselgelt üks järjest suureneva tähtsusega küsimusi, vastavalt vahehindamisele, ja mul on hea meel, et seda on täna paljud sõnavõtjad esile toonud. Seda teemat käsitletakse valges raamatus kliimamuutustega kohanemise kohta, mis saab varsti heaks kiidetud.

Mis puutub meie Poola kaasparlamendiliikme kommentaari, mis ei ole otseselt kõnealusesse teemasse puutuv, kuid on tähendusrikas energeetika- ja kliimapaketi kontekstis, siis pean ütlema absoluutselt sõnaselgelt, et elektrihindade tõus Poolas ja teistes riikides, kus elektrihindu reguleeritakse, ei johtu enampakkumise kasutuselevõtmisest Euroopa kasvuhoonegaasiheite õiguste süsteemi. Tõus johtub vajadusest lisainvesteeringuteks energeetikasektorisse, sest pole investoreid, kui ei ole vastavat väljavaadet tuludeks investeeringutest energeetikasektorisse. Hinnatõusud tekivad ka energeetikasektori liberaliseerimise ja ELi energeetikaturu ühtlustamise tõttu.

Osalemine CO2ga kauplemise skeemis, et võidelda kliimamuutuste vastu, aitab saavutada 15%, ja tuleb märkida – pean seda toonitama, sest olen hiljuti lugenud Poola ametnike avaldusi paljudes ajalehtedes, et see põhjustab Poolas majandusprobleemi jne – pean kindlasti tegema selgeks, et see raha, mida vajatakse CO2 heitkoguste õiguste ostmiseks, jääb asjaomasesse riiki, näiteks Poolasse. Ja veel, Poola saab lisaks umbes 1 miljard Eurot ümberjaotamisest, mis tuleneb õiguste enampakkumisest ELi riikides, kelle sissetulek ühe elaniku kohta ületab Euroopa keskmise.

Need mured on järelikult alusetud. Poola saab süsteemist ja Euroopa Parlamendis ja komisjonis arutlusele tulevast paketist ainult kasu.

Tegevuskava on tõhus vahend kõikide Euroopa liikmesriikide ja ühenduse tasandi keskkonna-, tervise- ja teadusuuringute sektorites toimivate jõudude korrastamiseks, eesmärgiga keskkonnapoliitikat kujundades keskkonna ja tervise vahelist seost veel tõhusamalt arvesse võtta.

Seda eesmärki tuleb taotleda isegi veel intensiivsemalt, kõikide asjast huvitatud osapoolte koostöös ja Euroopa Parlamendi toel. Ja veelkord, lubage rõhutada, et olen rõõmus meie koostöö ja eesistujariik Prantsusmaa toetuse üle.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident

 
  
MPphoto
 

  Frédérique Ries, raportöör. − (FR) Austatud juhataja, tahaksin õnnitleda iga siin kohalolevat parlamendiliiget eraldi tänase arutelu kõrge kvaliteedi puhul. Leian, et see valdkond on eurooplaste muredes kesksel kohal ning on „rahva Euroopa” südames. See on oluline. Tahan tänada igaüht kolleegidest ja kaasparlamendiliikmetest arvamuse ja hinnangu eest ning samuti ettepanekute eest, mida nad on esitanud, ning millest enamik on olnud väga ambitsioonikad. Ma ei hakka neid kõiki siin kokku võtma, sest seda on juba teinud riigisekretär ja volinik Dimas.

Tahaksin lihtsalt konkreetselt tagasi pöörduda elektromagnetväljade juurde.

Kosciusko-Morizet mainis Interphone-uuringut, kuid oleme sellele probleemile väga keskendunud: selle uuringu tulemused pole täielikult avaldatud just nimelt seetõttu, et mõne arvates on need vasturääkivad, samal ajal kui mitmed eksperdid, kes on olnud sellega seotud ja töötavad Iisraelis, on nüüd esile toonud seose GSM lainetega kokkupuute ja kõrvasüljenäärmevähi tekkimise vahel. Seepärast põhimõtteliselt ootame ära tõendid, enne kui tegutsema asume.

Lõpetaksin nimetades meie muudatusettepanekut nr 1, mis on esitatud täiskogus, ja paluksin teid seda toetada, sest see on esitatud enamiku parlamendifraktsioonide poolt. Selles sätestatakse, et tehnoloogia arenedes ja muutudes, nagu selles konkreetses valdkonnas, tuleks ka kokkupuute piirnorme vastavalt kohandada, vastasel juhul ei tee me midagi nende tarbijate abistamiseks, kes võivad olla ohustatud. Loodan palavalt, et Prantsusmaa eesistujana toetab seda 1999. aasta soovituse muudatusettepanekut.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (lodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. (HU) Riesi raportis käsitletakse selliseid tähtsaid küsimusi nagu Euroopa keskkonna- ja tervisealase tegevuskava vahekokkuvõte. Selle lühida võimaluse piires tahaksin pöörata tähelepanu magevee küsimusele Ungaris ja paljudes teistes ühenduse riikides, ülemaailmne kliimamuutus tähendab põhiliselt sademete ekstreemset jaotumust.

Üleujutused vahelduvad kuivade kuudega, ja see kutsub üles uuele veekorraldusstrateegiale. Peame iga mageveetilka vastutustundlikult käsitlema. Seda on võimalik saavutada ainult koostöö kaudu ühenduse tasandil, ja märkimisväärne hulk ühenduse ressursse tuleb teha kättesaadavaks veekorralduseks hiljemalt 2013. aastal algava eelarveperioodi jooksul. Tervisliku joogivee tagamine kogu ühenduse territooriumil ning ravivete ja geotermilise energia kasutamine soojusallikatena on sellega seotud.

Mitukümmend tuhat Euroopa kodanikku on surnud linnakuumalainete tagajärjel, ja nende leevendamine nõuab samuti vett. Kasutades arengumaade veeprojekte võivad meie silmapaistvad teadlased olla abiks liidu projektide raames. Ärgem unustagem, et magevesi on võib-olla 21. sajandi tähtsaim varandus!

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Pean kohaseks kaasata raportisse viide komisjoni ja liikmesriikide kohustusest toetada Euroopa laste keskkonna- ja tervisealast tegevuskava. Euroopa laste tervise küsimus vajab viivitamatut tähelepanu, võttes arvesse raskeid probleeme, millega liikmesriigid tegelema peavad.

Tahaksin teid teavitada murettegevast statistikast, mis on registreeritud sel aastal Rumeenia koolides: iga neljas õpilane põeb mingit kroonilist haigust. Ametliku aruande kohaselt põhjustavad seda ebaõige toitumine, füüsilise aktiivsuse puudumine ning liiga rasked koolikotid. Kõige levinumad tervisehädad on nägemisprobleemid, kasvu aeglustumine, selgroo deformatsioonid, kõnehäired ja aneemia.

Paljud õpilased ja koolieelikud on ülekaalulised ning tüsedust põhjustab kiirtoidu söömine. Lisaks asjaolule, et nad elavad keskkonnas, mis on tervisele järjest ohtlikum, tundub, et ka sotsiaalne keskkond, milles lapsed arenevad, pole just kõige sobivam. Sellel põhjusel usun, et kogu Euroopa peaks väga tõsiselt laste terviseprobleeme vaatlema, enne kui jõuame situatsiooni, kus peame endalt küsima, milline näeb Euroopa välja homsel päeval.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. – (PL) Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte austamine on üks Euroopa Liidu prioriteetidest. Kui vaja, kasutab liit tõkestavaid meetmeid, mis on tuntud sanktsioonidena, kui need on vajalikud eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks. Sanktsioone tuleks abinõuna kasutada ainult tõsise hädaohu või inimõiguste rikkumiste korral, või juhul kui lepitus- või diplomaatilised meetmed on osutunud ebatõhusaks.

Sanktsioonide rakendamine on õigustatud ainult looduskeskkonnale pöördumatu kahjustuse tekitamise juhtudel, kui see hakkab ohustama turvalisust ja on seega raske inimõiguste rikkumine. Niinimetatud topeltstandardid ei ole siiski lubatud. Sellega pean silmas järjekindluse või võrdõiguslikkuse puudumist sanktsioonide kohaldamisel või rakendamisel. Kõige sagedasemad Euroopa Liidu rakendatavad sanktsioonid on viisadest keeldumine ja relvaembargod. Lisaks kujutavad sanktsioonid endast relva terrorismivastases võitluses.

Musta nimekirja koostamine terroristliku tegevusega seotud institutsioonide ja isikute nimedest on tähtis element ELi terrorismivastases poliitikas.

Rahvusvaheline kooskõlastatud tegevus on vajalik määratud sanktsioonide tõhususe suurendamiseks.

Liit peaks jätkama sobivalt sihitud tugevate sanktsioonide kohaldamist konkreetsete probleemidega toimetulekuks, samas vähendades miinimumini humanitaartagajärjed või negatiivsed mõjud üksikisikutele, kelle vastu need polnud suunatud.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika