Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : O-0070/2008

Esitatud tekstid :

O-0070/2008 (B6-0455/2008)

Arutelud :

PV 04/09/2008 - 5
CRE 04/09/2008 - 5

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Arutelud
Neljapäev, 4. september 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

5. Mullakaitse (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse teemal, mille esitas nõukogule keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuskomisjoni nimel Miroslav Ouzký ning täpsemalt mullakaitse raamdirektiivi edenemise kohta nõukogus (O-0070/2008 - B6-0455/2008).

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Ouzký, autor. − Austatud juhataja, lubage mul rõhutada, et septembris 2006 võttis komisjon vastu raamdirektiivi ettepaneku mullakaitse kohta, eesmärgiga kaitsta mulda üle kogu Euroopa Liidu. Sellele ettepanekule järgnes väga elav ja huvitav mõttevahetus minu komisjonis – keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuskomisjonis. Raportöör, Christina Gutiérrez-Cortines, nägi kompromissi saavutamiseks palju vaeva.

Esimese lugemise järgne seisukoht võeti Euroopa Parlamendis vastu 14. novembril 2007. Sellest ajast alates on olnud ebaselge, millal saab nõukogu vastu võtta ühise seisukoha ja millal teatatakse sellest Euroopa Parlamendile.

Juuni algul esitas minu komisjon järelikult nõukogule suuliselt vastatava küsimuse, et rohkem teada saada edusammudest, mis on nõukogus saavutatud alates parlamendi seisukoha vastuvõtmisest. Oma komisjoni nimel tahaksin nõukogult paluda üksikasjalikumat selgitust saavutatud edu kohta. Ja veel, mu komisjon sooviks teada, millal saaks nõukogu praeguse kava järgi teha Euroopa Parlamendile teatavaks oma ühise seisukoha mullakaitse raamdirektiivi kohta.

 
  
MPphoto
 

  Nathalie Kosciusko-Morizet, nõukogu eesistuja. − (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad,  Ouzký, Euroopa ühenduse kuuendas keskkonnaalases tegevuskavas tõdetakse, et muld on taastumatu loodusvara ja toitekeskkond, mis allub keskkonnapiirangutele. Kavas taotletakse määratleda absoluutses ja ühemõttelises sõnastuses konkreetne strateegia mullakaitseks, mis arvestaks subsidiaarsuspõhimõtet ja regionaalseid eripärasid, millest kõik väga hästi aru saavad.

Veebruaris 2007 – ka mina pöördun ajaloos tagasi – korraldas nõukogu nõuandva arutelu, mis puudutas komisjoni teatist teemastrateegia ja direktiivi ettepaneku kohta. Detsembris 2007 vaatles see ettepanekuid kokkuleppe saavutamiseks direktiivide osas, mille oli koostanud Portugal eesistujariigina, kes oli selle ettepanekuga seoses võtnud ette tohutul hulgal tööd, ning nendes ettepanekutes võeti arvesse Euroopa Parlamendi poolt esimesel lugemisel väljendatud arvamust. Kahjuks, ning vaatamata eesistujariik Portugali tohututele pingutustele, ei olnud sel ajal võimalik saavutada poliitilist kokkulepet. Lahkarvamus esines mitmesugusel kujul: mõned liikmesriigid seadsid kahtluse alla algatuse paikapidavuse, teisisõnu vajaduse võtta kasutusele ühenduse määrusi mullakaitseks; teised arvasid, et raamdirektiiv pakuks suuremat paindlikkust ja aitaks iseäranis võtta arvesse neid riiklikke poliitikaid, mis olid juba rakendatud, poliitikaid, mida polnud piisavalt tunnustatud direktiivi ettepanekus esitatud kujul. Sestsaadik on mitmetel liikmesriikidel olnud aega mõtelda ning Prantsusmaa soovib arutelu nõukogus taasavada. Euroopa Parlamendi arvamused on loomulikult põhikomponendiks meie mõttevahetustes ja arutelu taaselustamises, mida me nüüd soovime lõpule viia. Oleme teadlikud asjaolust, et oli tarvis leida tasakaal nende vahel, kes ei tahtnud murda liikmesriikide õiguspärast pädevust mullakaitse valdkonnas ja nende vahel, kes kutsusid üles looma ambitsioonikat kooskõlastatud ühenduse eeskirjade süsteemi. Usume, et parlamendi arvamus moodustab hea aluse tasakaalustatud paketi väljatöötamiseks.

Seega on see algatus täna uuesti käivitatud, ehkki on veel vara öelda, kas kokkulepe nõukogus saab võimalikuks ja kui, siis millal ja missugustel alustel. Minust poleks aus anda sellesuunalisi viiteid. Saan teile lubada ainult seda, et Prantsusmaa eesistujariigina annab oma parima – siinkohal kordan ennast – samal ajal võttes arvesse arvamust, mida väljendab parlament, kellel on õnnestunud saavutada oma tasakaalustatud seisukoht, mis on järelikult eriti väärtuslik selles raskes mõttevahetuses. Samas oleme realistlikud, sest see on väga tundliku sisuga toimik – nagu igaüks on eelnevate arutelude käigus veenduda võinud – ja isegi parima võimaliku stsenaariumi korral ei saa teine lugemine aset leida enne parlamendivalimisi järgmisel aastal. Meil pole seega kiiret ja on aega, et saavutada võimalikult üksmeelne tulemus küsimuses, mis on minevikus osutunud ülikomplitseerituks.

 
  
MPphoto
 

  Cristina Gutiérrez-Cortines, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Austatud juhataja, soovin suunata oma küsimuse eriti ministrile, sest usun, et tema intellektuaalsed võimed lubavad tal mõista, et see on täiesti uus küsimus.

Komisjon esitas kooskõlas oma harilike tavadega siduva ja teatud määral kärbitud direktiivi. Ent meie siin parlamendis mõistsime, et sellist kompleksset süsteemi nagu muld tuleb käsitleda laiaulatuslikul ja teoreetilisel alusel. Seda põhjusel, et muld mõjutab CO2 kogumist, see on inimelu vundament, ning see mõjutab tootmissüsteemi, põllumajandust, loodusõnnetusi ja infrastruktuuride loomist. Lühidalt, see mõjutab kõike ja me mõistsime, et 27 väga pikaajalise õigusloomekogemusega riigi puhul ei saanud paljud neist rakendada direktiivi, mis põhineb lihtsustatud kriteeriumidel ja laialdasel komitoloogial. Selle tulemusena töötasime esimest korda parlamendi ajaloos välja direktiivi, mis oli avatud, paindlik, süstemaatilistel iseorganiseerumise kriteeriumidel põhinev ning suunatud aluslepingu artikli 249 uuele arendamisele, millega sätestatakse, et liikmesriikidel peavad olema ühesugused eesmärgid ja neid tuleb täita, kuid milles antakse vabadus nende rakendamisel.

Selles direktiivis austatakse iga riigi olemasolevaid õigusakte, katalooge ja bürokraatiaid. Riikidel pole mingit kohustust teha midagi uut, kui nad suudavad tõestada, et direktiivi eesmärgid on täidetud. Paljud riigid on juba täielikult need eesmärgid saavutanud. Ent paljud liikmesriigid pole aru saanud sellest vabaduse ja keerukuse vahelisest koostoimest, et korrastatus on võimalik avatud süsteemis ning avatud ja paindlikud süsteemid saavad eksisteerida iseorganiseerumuses. Nad on eelistanud keerata selg õigusloomele, mis elu ja maad mõjutab.

Ma ei mõista, kuidas kliimamuutuste pärast muret tundvad valitsused saavad endile lubada vastustada direktiivi, milles käsitletakse mulla, maa ja kliimamuutuste probleeme ning milles julgustatakse õnnetuste ennetamist, toetatakse taasmetsastamist, põllumajandust ja produktiivsust, ning austatakse kõiki eelnevaid lepinguid.

Kordan, et me peame aru saama, mida vabadus tähendab, sest paljud meist ei tea kuidas sellega elada.

 
  
MPphoto
 

  Inés Ayala Sender, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Austatud juhataja, minister, volinik, daamid ja härrad, kõik tähtsad loodusvarad ja keskkonnad, nagu näiteks vesi, õhk ning floora ja fauna liigid ja asumiskohad, on kaitstud konkreetsete ühenduse õigusaktidega, kuna aga mullal, mis on taastumatu ja piiratud loodusvara, nagu minister just ütles, ei ole seda kaitset.

See tühimik tuleb järelikult kiiresti täita, sest me kõik kannatame selle tagajärjel, eriti toiduga seotud hirmuolukordade ajal või arutluste käigus põhiliste majanduslike ja energeetikaalternatiivide teemal, mis põhinevad olulises osas mullal.

Selle ühenduse õigusaktides sisalduva tühimiku täitmine aitaks esile tõsta meetmeid, mida toetame võitluses kliimamuutuste vastu, kaasaarvatud sellised aspektid nagu võitlus suureneva erosiooni ja kõrbestumise vastu, ning mitte unustada rasket mulla saastumise probleemi või selle mulla tihenemist, mis tuleneb kiirest ja mittesäästlikust arendamisest, mis pole mitte ainult praeguse majanduskriisi põhjus, vaid ka hävitab sellist põhilist loodusvara nagu muld.

Lisaks, selle teema kaasamine Euroopa institutsioonilisse õigusloomelisse süsteemi toimiks stiimulina, et parandada õigusloomeprotsessis toimuvat, asetades selle sidusasse raamistikku, mis põhineb korraldusel ja võimalikul Euroopa rahastamisel, mida võiksime ka seostada vahenditega, mis on ettenähtud võitluseks kliimamuutuste vastu.

Me ei tohiks unustada, et riskid, mis ohustavad seda piiratud ja taastumatut loodusvara, mõjutavad suuremal või vähemal määral kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kogu territooriumi, kaasaarvatud märkimisväärsed piiriülesed mõjud.

On mitmeid liikmesriike – nagu mu kaasparlamendiliige just ütles – kel pole erilist tahet mullakaitse standardiseerimiseks Euroopa tasandil. Nad peaksid meeles pidama, et parlamendi poolt eelnevalt vastuvõetu ei ole mitte ainult paindlik, kohaldatav ja ambitsioonikas õiguslik vahend, vaid ka selline, mis pole liigselt ettekirjutav. See on vahend, millest võib abi olla kliimamuutuste vastu võitlemise jõulisemaks ja tõhusamaks muutmisel.

Mullal on ka väga tähtis funktsioon tooraine talletajana ja süsinikuvarude säilitajana, rääkimata CO2 säilitamise ettepanekutest, mis on praegu arutlusel, või mõjudest, millele võidakse viidata veepuudust puudutavates õigusaktides.

See direktiivi ettepanek on olnud nõukogus peatatud alates 2007. aasta novembrist. See on vastuvõetamatu. Peaaegu aasta on möödunud selle koja arvamuse avaldamisest ja seepärast arvan, et tuleb teha kõik antud situatsiooni muutmiseks.

Sel viisil oleks liikmesriikidel eraldi määrus mullakaitseks, mitte ainult eesmärgiga kaitsta keskkonda, vaid ka võitlemaks kliimamuutuste, metsade hävitamise ja kõrbestumise vastu, mis on aset leidmas. See looks uusi valdkondi teadustööks, uuendusteks ja tehnoloogiate rakendamiseks, viiks uute töökohtade loomiseni ja sotsiaalsete võimalusteni ning eriti parandaks Euroopa kodanike elukvaliteeti.

Tahan lõpetada, julgustades nõukogu eesistujariiki jätkama püüdlusi selle ülitähtsa direktiivi vastuvõtmiseks. Ärge heitke meelt,  Kosciusko-Morizet. Me kõik teame, et nõukogu seisukohtades on toimunud julgustavaid muutusi, kuid peaksite olema teadlik, et me ei luba selle direktiivi sisutühjaks muutmist.

 Kosciusko-Morizet, teie president näitab tihti üles suurt julgust ja ambitsioonikust teatud tähtsates küsimustes ja väljakutsetes: mullakaitse peab olema üks nendest.

 
  
MPphoto
 

  Jan Mulder, fraktsiooni ALDE nimel. (NL) Härra juhataja, ühes punktis oma selleteemalises kõnes mainis nõukogu eesistuja, et see on väga tundlik küsimus. Nõustun sellega täielikult. Lähen isegi kauemale: usun, et olen esimene sõnavõtja praeguseni, kes saab kindlalt öelda, et ei näe vajadust selleks direktiiviks. Ma ei mõista, miks peaks Euroopal olema veel üks direktiiv. Miks nii arvan?

Kõigepealt, meil on juba palju mullaga seotud direktiive, mis puudutavad mulla tervislikku seisundit ja mullakeskkonda. Mõtlen just veedirektiivile, pinnaveedirektiivile, direktiivile nitraatide kohta, nõuetele vastavusega seotud 18. direktiivile. Kõigil neil on mõju mulla seisundile. Euroopas – Prantsusmaal ja igal pool mujal – rõhub meid liiga suur hulk halduseeskirju. Keskmine talunik vajab rohkem aega ankeetide täitmiseks igasuguste asjade kohta, kui tal kulub harilikule tööle talus. Kui kõigele sellele lisaks tuleks veel üks direktiiv, oleks see liiast.

Peaksime alguses ootama, et näha juba olemasolevate direktiivide tulemusi: kas nendest piisab ning kas nendest on abi mulla hea tervisliku seisundi taastamisel. Pinnavee direktiiv jõustub 2009. aastal, seega ei ole uue direktiivi sissetoomine enne seda absoluutselt vajalik. Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku ning on välja arvestanud sellest saadava kasu. Kuid ma ei leidnud sellest arvestusest, kui suur on kõige selle rakendamisel administratiivne koormus asjaga seotud isikute jaoks. Ütlen veelkord: liiga palju aega raisatakse administratiivsetele küsimustele, ankeetide täitmisele, koosolekutele ja ei tea millele veel.

Mida on võimalik ära teha praegu? Euroopa Komisjon võib mängida väga tähtsat rolli kogemuste vahetamises. On teatud riike, kes on juba teinud väga palju mulla tervisliku seisundi parandamiseks ning on riike, kes pole seda teinud. Riigid, kes on seda teinud, on hakkama saanud ilma Euroopa abita. Miks mitte seada neid heaks eeskujuks riikidele, kellel on veel probleeme?

Veelkord, arvan, et meil on momendil liiga palju bürokraatlikke takistusi ning Euroopa ja Euroopa Liit üldiselt ei tee end kodanike silmis populaarsemaks kuhjates määrusi üksteise otsa ja öeldes neile „lihtsalt tegelege sellega”. Ei, vähendagem seda nii palju kui võimalik ning järgigem liikmesriike, kes võiksid olla teistele riikidele eeskujuks.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Wojciechowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, tahaksin  Ouzkýd tänada küsimuse eest, mille ta esitas, sest ka mina tunnen muret, kui kaua võtab aega mullakaitsealase õigusloometööga lõpule jõudmine. Toidukriis on järjest tuntavam ja rahvaarv maailmas suureneb, kuna aga järjest vähem maad on põllumajanduslikus kasutuses ja võimalused põllumajandusliku tootmise intensiivistamiseks on kahanemas. Neid asjaolusid arvestades on mullakaitse eriti vajalik.

Parim viis mulla kaitsmiseks on mõistliku põllumajanduse ja talunduse kaudu. Muld, mis pole põllumajanduslikus kasutuses, degradeerub varsti. See peaks muutuma. Kõik me oleme teadlikud, et oluline osa põllumajanduslikust maast ei ole kasutusel ja on degradeerumas. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika peaks tagama põllumajandusliku maa harimise tulutoovuse ning õigusaktid peaks julgustama maa harimist. Need on mõtted, mida tahaksin teiega selle arutelu käigus jagada.

 
  
MPphoto
 

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, nõukogu esindaja ütles, et nõukogus on sellel teemal käimas märkimisväärne poleemika ning see eksisteerib ka Euroopa Parlamendis.

Selle poleemika taust on järgmine. Kõik sõltub sellest, kuidas me mulda määratleme: kas see on viljakuse varasalv, mille eesmärk on olla toitainete allikas meie põllukultuuridele, ning mis moodustab elu aluse ökoloogiliselt tugevas põllumajanduslikus süsteemis, suure võimega koguda süsinikdioksiidi? Või on see lihtsalt aines, mis toetab taimi agrotööstuslikus tootmissüsteemis, millesse on kaasatud naftakasutus, keemiline ja geenitehnoloogia ning millel on äärmiselt tugev mõju kliimale? Need on kaks eksisteerivat suunda, kaasaarvatud Euroopa Liidus. Meil on ka muldasid, mis on põllumajanduslikust tootmisest eemaldatud.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon võttis vastu arvamuse, mis tekitas teatud hulgal poleemikat, sest määratud raportöör tahtis direktiivi tagasi lükata. Enamik komisjoniliikmeid võttis seejärel vastu arvamuse, mis oli kooskõlas mõistliku lähenemisviisiga mullakorraldusele, ning seda on raporti koostamisel arvestatud. Põllumajanduslikust perspektiivist vaadelduna oleks selle direktiivi vastuvõtmine väga kasulik.

Ma ei suuda mõista, ning veel enam toetada, traditsiooniliste talunike liitude vastuseisu. Minu arvates teevad nad endale kahju, sest talundus pani aja jooksul aluse meie kultuurmaastikele ja võib neid praegu alal hoida.

Ma ei saa toetada arvamust, et see tekitaks liiga palju bürokraatlikke takistusi. Mulder, ütlesite, et see on juba mõnes riigis aset leidmas, näiteks Saksamaal. Me ei taha liigseid bürokraatlikke takistusi. Miks ei võiks neid näiteid, mida te mainisite, lisada raamdirektiivi selge subsidiaarsuspõhimõttega, võttes arvesse piirkondlikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja klimaatilisi tingimusi, et otsuseid selle kohta, mis on vajalik ja mis mitte, saaks teha rohujuure tasandil?

 
  
MPphoto
 

  Ilda Figueiredo, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Härra juhataja, teame, et see on väga tundlik valdkond, sest mulla kui piiratud ja taastumatu loodusvara kaitse on eluliselt tähtis, arvestades, et põllumajandus ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse on sellest sõltuvad ning see moodustab põhialuse inimtegevuseks, mitte ainult linnade ja infrastruktuuride jaoks, vaid ka looduse ja maapiirkondade jaoks. Sellepärast on mullakaitse olulise tähtsusega meie pärandi, loodusvarade, pinna- ja põhjavee kvaliteedi, tervise ning inimelu säilitamisel.

Väga dünaamilise süsteemina, mis täidab palju funktsioone ja ülesandeid, mis on eluliselt tähtsad inimtegevuseks ja ökosüsteemide püsimajäämiseks, on mulla kaitsmine kollektiivne kohustus meie ühises elus ja tulevaste põlvkondade kaitsmises. See tähendab, et mullakaitse ei tohi olla allutatud konkurentsile. Kuid mullale saab osaks ka palju väärtarvitamist, omandispekulatsioone, degradeerumist ja saastamist, sealhulgas piiriäärsetel aladel, mis tähendab, et on tarvis paremat liikmesriikidevahelist koostööd ning ühiste eesmärkide määratlemist kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega ja maa ühiskondliku funktsiooniga.

On mitmeid ühenduse poliitikaid, mis mõjutavad mulda ning mis võivad ohustada selle kaitset. Seepärast peame läbi viima täpsemaid uuringuid mulda puudutavate riskide ja erinevate väljavaadete kohta, et tuvastada kohaseid meetmeid, mis aitaksid mulda kaitsta. Üks väga tähtis abinõu oleks ühise põllumajanduspoliitika muutmine, et pakkuda suuremat toetust perepõhisele põllumajandusele ning väike- ja keskmise suurusega talupidajatele.

Just selles kontekstis peame teadma nõukogu seisukohta ja jälgima selle arengut.

 
  
MPphoto
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE). - (FR) Härra juhataja, mu esimene reaktsioon arutelule, mis on aset leidnud selle raamdirektiivi ettepaneku teemal, oli küsida endalt, kas me tõesti vajame sellist teksti ning kas selline lahendus on tõesti sobiv. Meil on juba olemas suur hulk määruseid mullakaitse, jäätmete, taimekaitsevahendite, looduskeskkonna kaitse, pinnavee jne kohta. Lisaks, „tõhusama korraldamise” kontekstis, millega me parlamendis juba mõnda aega tegelenud oleme, mõistan, et on tähtis mitte jätta muljet, et me järjekordselt laseme asju läbi Euroopa Komisjoni veski ja kuhjame määrusi üksteise otsa. Mõtlesin ka meie kohapealsetest esindajatest ja linnapeadest, kellel oleks selle raamdirektiiviga seoses veel rohkem tööülesandeid.

Ent on ka teine reaalsus. On tõsiasi, et inimtegevusel on täiesti ebaõnnestunud kohelda mulda lugupidamisega ja on tehtud süstemaatilisi jõupingutusi intensiivsete tootmismeetodite rakendamiseks ning selle tegevuse kaudu mulla kurnamiseks ja linnastumisega seotud tavade omaksvõtmiseks, mis on viinud mulla degradeerumiseni. Arvan, et Gutiérrez, kelle tööd kirjeldaksin kui tähelepanuväärset, on esitanud meile väga vastuvõetavad ettepanekud, et tuua erinevad pooled teineteisele lähemale – sest loomulikult võime näha, et parlamendis on küllalt märgatav vastuseis, just nagu nõukoguski – ning et parlamenti kuulates on tal lõpuks õnnestunud esitada ettepanekud, mis tunduvad olevat nii üksmeelsed kui võimalik. Ta on esitanud rea tasakaalustatud seisukohti, milles austatakse subsidiaarsuse põhimõtet, eriti meetodite valikus, mida liikmesriigid peavad rakendama, et viia ellu mulda puudutavad määrused. Ta on vältinud administratiivse koormuse suurenemist, soovitades meil tungivalt parandada minevikus tehtud vigu meie põllumajanduslike, tööstuslike ja linnaga seotud tegutsemistavade kaudu, mis kuni praeguseni pole mulda austanud.

Pöördun nüüd nõukogu poole: kui nõukogu eesistujariik ütleb meile, et pole vaja kiirustada, siis tähendab see, et nad panevad selle toimiku kõrvale. Nad panevad selle kõrvale, kui on tegelikult vajadus, liikmesriikide vahelisi põhjalikke erinevusi arvestades, võtta seisukohad, mis on subsidiaarsuse põhimõtet austades selgelt suunatud mulla säilitamisele ja kaitsele.

 
  
MPphoto
 

  Edite Estrela (PSE).(PT) Härra juhataja, nagu minister ütles, see on tundlik ja väga keerukas küsimus, mille suhtes pole kerge saavutada konsensust 27 liikmesriigi hulgas või isegi siin parlamendis, nagu oleme näinud. Nagu kolleeg Inés Ayala ütles, muld on taastumatu loodusvara, mis on seotud loodusõnnetuste ja põllumajandusliku tootmisega ning see hõlmab selliseid delikaatseid ja nõudlikke küsimusi nagu mullakasutus ja –kaitse ning looduskaitse.

Palju huve on kaalul ja paljud kaasparlamendiliikmed peavad küsitavaks selle direktiivi vajalikkust. Teised kahtlevad selle paindlikkuses. Väga jäik õiguslik raamistik pole alati parim viis eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse erinevaid situatsioone. Minu arvates on direktiiv tähtis ja vajalik, et säilitada ökosüsteemide tasakaalu.

 
  
MPphoto
 

  Neil Parish (PPE-DE). - Austatud juhataja, kas tohiksin öelda eesistujale, et see on temast väga kena, et ta palli väljakule veerema pani, kuid kas tohiksin soovitada, et ta võtaks selle tagasi ja paneks kasti? Sest minu arvates pole meil seda direktiivi eriti vaja. Arvan, et eelmisel nõukogul oli täiesti õigus öeldes, et nad ei taha seda. Kordan Jan Mulderi sõnu, et meil on juba nitraatide direktiiv ja pinnavee direktiiv. Kõik need asjad hakkavad mulla suhtes toimima ning kindlustavad, et puhastame oma mullad üle kogu Euroopa.

Nõustun Graefe zu Baringdorfiga, et maaharijad on loomulikult mulla eest hoolitsejad ning muld on nii tähtis kõigele, mida me kasvatame, kuid kas me tegelikult vajame mulladirektiivi? Selle mulladirektiivi probleem on asjaolus, et see on olnud liialt kõikehõlmav. Üritame tegeleda tööstusliku maaga ja tööstusliku reostusega; räägime linnade arendamisest ning seejärel põllumajanduslikust maast ja põllumajanduslikest muldadest.

On lihtsalt mõttetus praegu selliseid õigusakte kehtestada. Arvan, et üks meie probleemidest Euroopa Liidus on, et – ja arvan, et teeme seda kõige paremate kavatsustega – kui me peame midagi tegema, siis hakkame otsekohe seadusi koostama. Mina seda ei poolda. Arvan, et peame hetkeks peatuma ja mõtisklema. Arvan, et nõukogul oli õigus. Ma teen ettepaneku, et praegu pole aeg seda tagasi tuua. Soovitaksin jätta selle uuele komisjonile ja uuele nõukogule järgmisel parlamendi tööperioodil. Nemad võivad uuesti vaadata, mis on toimumas.

Julgustaksin liikmesriike, kellel puudub kontroll tööstusliku maakasutuse ja tööstusest pärineva reostuse üle, panna see paika riiklikul tasandil. Ärgem sekkugem Euroopa tasandilt, sest ma ei usu, et seda on vaja. Arvan, et me tahame vältida sellisel tasemel bürokraatiat, mis sellega kaasneks. Inimestel on absoluutselt kõrini lisabürokraatiast. Seepärast ütleksin eesistujale: ärge pange palli veerema; võtke see tagasi.

 
  
MPphoto
 

  Glenis Willmott (PSE). - Austatud juhataja, esiteks tahaksin kolleegidele ja eesistujariik Prantsusmaale meelde tuletada, et parlamendi esimesel lugemisel 14. novembril 2007 hääletas märkimisväärne hulk – õigupoolest 295 – parlamendiliikmeid selle direktiivi vastu.

Pole kahtlust, et esitatud direktiiviga kaasnevad kulud tekitavad suurt muret, eriti osad, milles käsitletakse reostatud maad ja riiklikke inventuure.

Subsidiaarsus on siin sõlmküsimus, arvestades et mullal on piiratud piiriülesed mõjud, erinevalt õhust ja veest, mis on teadagi liikuvad. Esitatud direktiiv sunniks liiga paljusid liikmesriike tühistama juba tõhusaid sisemeetmeteid, sest need ei ühtiks direktiiviga.

Küsimus pole mitte selles, et me ei vaja ELi mullakaitsega seotud meetmeid – loomulikult sisaldab teemasse puutuv strateegia palju häid ettepanekuid – vaid selles, et ükskõik milline uus ELi mullakaitset käsitlev strateegia peaks lisama väärtust ja täiendama, mitte asendama, liikmesriikide kehtivaid sisepoliitikaid.

 
  
MPphoto
 

  Hartmut Nassauer (PPE-DE). - (DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad, mullakaitse on äärmiselt tähtis ülesanne rikkumata põllumajandusliku keskkonna tagamisel tulevaste põlvkondade jaoks. Ma kriipsutaksin alla kõike, mis on sellega seoses juba öeldud. Kuid mitte ükski neist väidetest ei tähenda, et mullakaitse peaks olema Euroopa ülesanne. Mitte iga probleem Euroopas ei ole tingimata Euroopa probleem. Muld on paikkondlik, lokaliseeritud keskkond. Enamasti ei ole mullareostusel piiriülest mõju, järelikult ei pea mullakaitse olema Euroopa Liidu ülesanne, samuti ei anna see Euroopaga seotud lisandväärtust. Paljudel Euroopa riikidel on juba kehtivad mullakaitset käsitlevad määrused, mis toimivad väga tõhusalt, ja pole mitte vähimatki põhjust panna Euroopa määrusi peale neile riikidele. Või arvate, volinik – päris tõsiselt – et kus iganes liikmesriigid ei võta meetmeid oma pädevuspiirkonnas, seal peab komisjon tühimiku täitma? See oleks absurdne.

Subsidiaarsuspõhimõttest tulenevalt on mullakaitse liikmesriikide ülesanne ning nad on täiesti võimelised sellega tegelema. Sel põhjusel nõukogu – kaasaarvatud teie riik, proua riigisekretär – ajutiselt peatas selle algatuse. Loodan väga, et Prantsuse Vabariik jääb oma seisukohale kindlaks. Ma ei kahtle selles, et võiks olla kasulik kavandada Euroopa mullakaitse strateegia ning mul poleks midagi Euroopa rahalise toetuse vastu, kus iganes optimaalset mullakaitset veel saavutatud pole. Kuid olen kindlalt vastu meile kõigile suunatud kooskõlastatud mullakaitset käsitlevatele õigusaktidele, mida rahastab ühendus, lihtsalt seetõttu, et mõnes riigis mullakaitset käsitlevad õigusaktid puuduvad. See ei ole Euroopa olemus. See oleks tükk täiesti üleliigset bürokraatiat, selline, mille eest kodanikud põgenevad, enne kui nad valimistel ja referendumitel oma arvamust avaldavad. See tuleb peatada.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). - (HU) Ükskõik kui õigus Graefe zu Baringdorfil on öeldes, et maaharijad kaitsevad mulda, siiski on viimastel aastakümnetel toimunud märkimisväärne mulla puhtuse kadu, mis on intensiivse põllumajanduse ja suure hulga väetiste ja kemikaalide kasutamise tulemus. Eelnevalt kehtis see nii vanade kui ka uute liikmesriikide kohta. Viimase kahekümne aasta jooksul pole uutel liikmesriikidel olnud eriti raha väetiste ja kemikaalide ostmiseks, näiteks kasutatakse Ungaris ühe hektari kohta neli korda vähem väetisi kui Hollandis. Tegelik lahendus sellele küsimusele on järelikult põllumajandusega seotud, nimelt peame tulevikus kasutama meetodeid, mis kaitseksid biosfääri ja mulda ning vähendaksid seda mullale asetatud koormust, seega on tarvis täiesti uudseid meetodeid ja uusi lähenemisviise, et kaitsta mulda, sest see on kõigi Euroopa maaharijate huvides. Selles süsteemis on ülisuur hulk irratsionaalsusi, näiteks pärast lõikust ei külvata uut vilja ja see põhjustab energiakadu. Võiks kasvatada väetiseks mõeldud põlluvilju, näiteks, ja selle kaudu vähendada väetistega seotud koormust. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 

  Ioannis Gklavakis (PPE-DE).(EL) Austatud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, me kõik nõustume sellega ning me kõik tahame, et maa oleks kaitstud. See on maa, mis rahvastikku toidab, ja me tahame jätkuvalt endale toitu võimaldada, ennekõike tervislikku toitu. Me kõik nõustume, et maa on keskkond, ja me tahame seda kaitsta, kuid ma olen tõsiselt hirmul, et me hävitame selle.

Mullakaitse direktiivis tehakse selge eristus põllumajanduse poolt põhjustatud reostuse ja tööstusest pärineva reostuse vahel. Põllumajanduse poolt põhjustatud reostuse puhul näeme hulgaliselt jõupingutusi, mida tehakse ühise põllumajanduspoliitika raames ning jõupingutusi „tervisekontrolli” ulatuses; ning hiljuti oli meil raport põllumajanduses kasutatavate kemikaalide märkimisväärse vähendamise kohta. Kõiki neid jõupingutusi tehakse seoses põllumajandusega.

Ent põhimure on tegevus, mis puudutab tööstuslikku reostust. Meie põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis tunneme muret mõju pärast, mida mulla süvenev saastumine avaldab meie põllumajandustoodetele ja keskkonnale.

See saastumine peegeldub mullas ja vees, ning seepärast on soovitav võtta kasutusele näitajaid ja hindamislävesid enne, kui jõuame punkti, kust pole võimalik tagasi pöörduda. Seega palun tungivalt, et teostaksime väga sagedast õhusaastatuse seiret – me teeme seda põhjalikult – ja teostaksime ka mullasaastatuse seiret. Peaksime seda tegema eriti tööstuslikes piirkondades.

Olen optimistlik, et eesistujariik Prantsusmaa võtab arvesse liikmesriikide seisukohad ja leiab selles küsimuses vastastikku rahuldavad lahendused.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Austatud juhataja, aasta on möödunud sellest, kui võtsime esimesel lugemisel vastu seisukoha mullakaitse direktiivi kohta. Sellele vaatamata pole nõukogul õnnestunud üksmeelt saavutada. Mõned liikmesriigid jätkavad visalt tõkestava vähemusena esinemist. Nüüd, Prantsusmaa eesistumisajal, on lootust saavutada kompromiss. Prantsusmaa saadiku ettekanne näitas, et selline lootus on olemas.

Oleme kuulnud projekti kohta palju kriitikat, mis väidab, et see suurendab bürokraatiat ja duplitseerib olemasolevaid riiklikke ja ühenduses kehtivaid õigusakte. Usun, et tegemist on vastupidisega. Sellist direktiivi on vaja, sest see annab tulemuseks kõnealuse valdkonna kohta käivate õigusaktide ühtlustamise ja toob Liidu tasandil kokku kõik mullakaitsega seotud jõupingutused. Lisaks kohalikele ja piirkondlikele jõupingutustele on tarvis võtta meetmeid liidu tasandil, kui tahame peatada mulla degradeerumist. Muld on meie ühine vara. Järelikult tuleb kehtestada ühised seisukohad ja eesmärgid ning võtta asjakohased meetmed. On tähtis, et kõik liidu kodanikud teadvustaksid endale, kui tähtis osa on mullal ökosüsteemis ja ka meie igapäevases elus ja majanduses.

Kahjuks leidub paljude liikmesriikide territooriumidel ikka veel ohtlikke aineid. Pean silmas prügilaid ja minevikus seal paiknenud nõukogude armee poolt maha jäetud keemiarelvi. Teatud riigid ei ole võimelised iseseisvalt nende probleemidega tegelema. Nendele riikidele on järelikult vaja osutada kohast julgustust ja abi sellise materjali kõrvaldamisel. On pakiline vajadus asjakohasteks meetmeteks, mis võimaldaksid degradeerunud maa taas kasutusele võtta ja mis samuti piiraksid mulla degradeerumist ning tagaksid mulla kasutamise säästlikul viisil. Kõik see oleks kindlasti samm õiges suunas looduskeskkonna kaitsmisel ja mulla säilitamisel, mis on nii väärtuslik loodusvara. Selles suhtes oleks meil direktiivist palju abi. Õigusloomeline töö peaks seetõttu jätkuma. Lisaks tuleb konsulteerida sõltumatute asjatundjatega ja me peaks nende arvamustega arvestama.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Austatud juhataja, ma rääkisin täna hommikul talupidajaga, kahjuks sellisega, kes istub ja vaatab vettinud põlde, sest vähemalt Iirimaal ja teistes Põhja-Euroopa osades on meil tänavu väga halb viljasaak. Arvan, et peaksime neid täna hommikul meeles pidama. See noor talupidaja – ja ta on väljaõppinud – on lugenud mulladirektiivi ja ta tunneb muret, et temasugusele maaharijale, kes kasutab minimeeritud harimist, käitub mulla suhtes õigesti, tähendab see direktiiv karistust, eriti ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul. Ta teab, millest räägib. Usun, et meil pole vaja direktiivi heade muldade jaoks: meil on vaja, et liikmesriigid võtaksid vastutuse ja kõige enam vajame häid põllumajandust puudutavaid nõuandeid, mida toetavad heatasemelised riiklikud teadusuuringud selle kohta, mis on muldadele parim.

Arvan, et üks suurimaid probleeme, millega vastamisi seisame, ja seda kindlasti Iirimaal, on väga halb planeerimine, mis on tekitanud suuri üleujutusprobleeme ja nendest tulenevaid raskusi. Jätame selle liikmesriikidele. Andkem neile suund, aga mitte järjekordne direktiiv lisaks neile 18le, millega maaharijad arvestama peavad.

 
  
MPphoto
 

  James Nicholson (PPE-DE). - Härra juhataja, ütleksin komisjonile ja nõukogule, et selle direktiiviga ei ole vaja mitte kiirustada. Tegelikult, mis minusse puutub, võivad nad sellega igavesti viivitada. Minu arvates pole meil seda direktiivi vaja.

Maaharijad kannatavad praegu niigi suurte bürokraatlike takistuste tõttu ning see kõik pärineb Brüsselist. See võib osutuda õlekõrreks, mis murrab kaameli selja.

On tõsi, et muld on väga tähtis ja seda on vaja kaitsta, aga ma pole veel kunagi kohanud maaharijat, kes ei kaitseks mulda oma maal – nende tulevik sõltub sellest. Euroopa eri piirkondade vajadused on väga erinevad. Muldadel on tarvis erinevat toetust põhjas ja lõunas, idas ja läänes.

See on tundlik teema. Palun viige see direktiiv minema ja matke ta. Nagu Mulder ütles, meil on juba küllaldaselt direktiive. Kavatsus võib olla hea, kuid meil pole seda kavatsust tarvis.

 
  
MPphoto
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). - (DE) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa Liit peaks tegutsema oma pädevuse piires nendes valdkondades, kus ta saab tõeliselt luua Euroopa lisandväärtust oma eeskirjadega. Sel konkreetsel juhul ei näe ma mingit lisandväärtuse loomist. See, mida näen, on teatud riigid, kes ei võta vastutust siseriiklikul areenil tõsiselt, või vähemalt ei ole seda praeguseni teinud, või lihtsalt usuvad, et saavutavad sel viisil juurdepääsu Euroopa rahale. Ma ei tuvasta absoluutselt mingit lisandväärtust, küll aga näen lisakulusid ja veel rohkem bürokraatlikke takistusi, eriti nende riikide jaoks, kes on oma kodused kohustused täitnud ja rakendanud mõistlikke mullakaitsega seotud meetmeid.

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). - Härra juhataja, mullakaitse on muidugi vajalik, kuid mida pole vaja, on järjekordne ELi direktiiv. Nagu Mulder ütles, meil on juba direktiivide üliküllus ja suur hulk eeskirju nõuetele vastavuse kohta. See on liikmesriikide küsimus. Milline riik laseb oma muldadel erodeeruda ja degradeeruda? Loomulikult, milline talupidaja vajab, et Brüssel talle ütleks, et ei tohi lasta oma varal degradeeruda? See on naeruväärne. Veel Brüsseli poputamist lisab ainult juurde niigi väljakannatamatule administratiivsele koormusele, mis on asetatud talunikele, kel jääb rumalate ankeetide täitmise tõttu järjest vähem aega maa eest hoolitsemiseks. Komisjon peaks oma eluaegsest harjumusest vabanema ja selle unustama.

 
  
MPphoto
 

  Robert Sturdy (PPE-DE). - Austatud juhataja, toetan täielikult seda, millest kolleegid eelneva registreerimiseta menetluse käigus rääkinud on.

Kui komisjon sooviks tulla ja heita pilgu mu talule, seda on haritud 3000 aastat, juba enne Kristuse sündi, ning haritakse jätkuvalt edasi. Muld seal on üks parimate killast. Tegelikult käesoleval aastal toodame neli ja pool tonni nisu ühe aakri kohta, mis teeb üle kümne tonni nisu hektari kohta – muidugi kui saame selle kombainiga koristatud.

Me hoolitseme mulla eest ja korraldame seda. Jätke see inimestele, kes seda oskavad. Ärge tooge enam Brüsselist bürokraatiat juurde, sest te ainult tekitate kõigile siinolijaile halba mainet, ja me teeme siiski ka head tööd, kuid jätke see liikmesriikide hooleks.

 
  
MPphoto
 

  Nathalie Kosciusko-Morizet, nõukogu eesistuja. − (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, esiteks lubage öelda, et ma ei taha enam rohkem ebakindlust selles küsimuses. Eesistujariik on selle direktiivi suhtes väga motiveeritud ja veendunud sellise direktiivi vajalikkuses selles küsimuses. Kordaksin ka, et see seisukoht on olnud püsiv, see ei pärine lihtsalt käesolevast eesistumisajast, ning ma ei saa nõustuda sellega seotud pahatahtlike vihjetega. Detsembris 2007, kui nõukogus toimus esimene arutelu, olid teatud liikmesriigid – ja selle järelkajad kostavad ka tänasel arutelul – vormiliselt direktiivi põhimõttele vastu. Teised liikmesriigid olid juba seotud oma riiklike poliitikate koostamisega selles valdkonnas ning arvasid, et kuigi direktiiv on hea idee, ei austata esitatud ettepanekus piisavalt subsidiaarsuse põhimõtet ning ei võeta arvesse juba tehtud jõupingutusi, kaasa arvatud väga tehnilist laadi küsimustes. Sel ajal oli Prantsusmaa üks riik selles grupis. Täna, olles eesistujariik ja jäädes järjekordselt sellele seisukohale kindlaks, oleme väga motiveeritud ja huvitunud mullakaitse direktiivi suhtes kokkuleppe saavutamisest. Oleme täna näinud, et eksisteerivad teravad lahkarvamused ning need peegeldavad Euroopa Liidu Nõukogus toimuvat. Üritame jõuda kokkuleppeni, mis õnnestub loodetavasti käesoleva Prantsusmaa eesistumisaja jooksul. Ent nagu me kõik näha võime, ei ole see kaugeltki lihtne.

 
  
MPphoto
 

  Stavros Dimas, volinik. − Härra juhataja, tänan teid võimaluse eest osaleda sellel arutelul, mis sai alguse parlamendi esitatud suuliselt vastatavast küsimusest nõukogule. Lubage mul teatada, et komisjon kinnitab oma lubadust kokkuleppe saavutamiseks mullakaitse direktiivi suhtes ning annab endast parima, et jõuda sihtmärgini.

Komisjon võttis vastu parlamendi ja nõukogu määrustel põhineva ettepaneku, milles nõutakse laiaulatuslikku Euroopa Liidu lähenemist mullakaitsele. Mäletan väga täpselt, Nassauer, et 2006. aasta hiliskevadel sain kirja Saksamaa valitsuselt, milles enamik – kui mitte kõik – Saksa liidumaadest avaldas nõudmist mulladirektiiviks. Tervitame parlamendi tugevat toetust mulladirektiivile, ehkki ta esitas komisjoni ettepaneku jaoks muudatusi. Loodan, et saavutame piisaval tasemel keerukuse, millele viitas Gutiérrez-Cortines.

Kahetseme, et nõukogul polnud võimalik jõuda poliitilise kokkuleppeni detsembris, vaatamata eesistujariik Portugali tehtud tohutule tööle, 22 liikmesriigi toetusele ja paindlikkusele, mida näitas üles komisjon. Rõhutan, et kuigi see poliitiline ummik püsib, on mulla degradeerumine jätkuv, nagu teaduslik kogukond on selgeks teinud, näiteks komisjoni poolt organiseeritud kõrgetasemelisel mulla- ja kliimamuutuste teemalisel konverentsil.

Seepärast tervitan Prantsusmaa võetud kohustust taasalustada tööd, ning ootan rõõmuga konstruktiivset koostööd Prantsusmaa ja teiste liikmesriikidega, et tagada poliitilise kokkuleppeni jõudmine nõukogus, mis kindlustaks kõrgetasemelise mullakaitse nii kiiresti kui võimalik.

Siiski, komisjon peab tagama, et lõplik tekst on rakendatav ja see esindab lisandväärtust võrreldes praeguste tasemetega mullakaitses. Kinnitan teile, et jään sellele ülesandele kindlaks.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika