Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/0243(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0248/2008

Arutelud :

PV 03/09/2008 - 18
CRE 03/09/2008 - 18

Hääletused :

PV 04/09/2008 - 7.1
CRE 04/09/2008 - 7.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0402

Arutelud
Neljapäev, 4. september 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

− Resolutsiooni ettepanek: Palestiina kinnipeetavad Iisraelis (RC-B6-0343/2008)

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE) - (SK). Sooviksin ära märkida, et arvestades viimaseid arenguid, mille kohaselt vabastas Iisrael eelmisel nädalal järgmised 198 Palestiina kinnipeetavat, ei ole Euroopa Parlamendi resolutsioon Iisraeli ja Palestiina kohta päris kohaselt ajastatud. See žest annab tunnistust, et hoolimata ülimalt kriitilisest Iisraeli avalikkusest, on Iisrael valmis kasvatama rahuprotsessis vastastikkust usaldust.

Sama kehtib ka hiljutise kinnipeetavate vahetamise kohta Liibanoni piiril. On kahtlemata väga kurb, et Iisraeli vanglates peetakse samuti kinni Palestiina noori. Kuid selle peamiseks põhjuseks on siiski asjaolu, et terroriorganisatsioonid kasutavad neid ära, õhutades viha ning otsustuskindlust tappa. Viimase kaheksa aasta jooksul on kuni 16% enesetaputerroristidest ning potentsiaalsetest palgamõrvaritest olnud alaealised ning täheldatav on selge vanuse alanemise trend. Laste kasvatamine ja haridus on võtmefaktorid, millel võib olla oluline mõju iisraellaste ja palestiinlaste kooseksisteerimise arengule.

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI) – (NL). Härra juhataja, eriti selle resolutsiooniga näitab parlament, et ei võta ülimalt keerulises Lähis-Ida konfliktis neutraalset positsiooni ning ei ole neutraalne osaline. Hoopis vastupidiselt asub parlament alati süstemaatiliselt palestiinlaste poolele iisraellaste vastu.

Ilmselt ei ole parlamendile piisav, et igal aastal kaob kümneid miljoneid eurosid Euroopa maksuraha põhjatutesse, korrumpeerunud ning läänevastaselt meelestatud Palestiina kaevikutesse. Ilmselt ei ole parlamendile piisav, et Euroopa maksumaksjate raha miljonid spondeerivad valitsusväliseid organisatsioone, mis kiidavad avalikult – ja ma rõhutan seda – avalikult heaks ning õigustavad terroriakte. Nüüd palub parlament seda sõnaselgelt resolutsioonis, mis käsitleb süüdimõistetud terroristide vabastamist. Selline positsioon võib küll olla poliitiliselt korrektne; arvan, et me veel kahetseme seda.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI) – (NL). Härra juhataja, ka mina hääletasin resolutsiooni vastu, mis käsitleb Palestiina kinnipeetavaid Iisraelis, sest resolutsioon ei kanna mitte just vähesel määral ideed – ja ma sõnastan selle sõbralikult – et meie, Euroopa Parlament, ei ole terrorismi hukka mõistes päris tõsised. Resolutsioon esitab poolt väiteid isikute vabastamiseks, kes on olnud seotud terroristlike tegevustega. Vähemalt üks neist on vastutav paljude Iisraeli kodanike surma eest. Resolutsiooni heakskiitmine ei mõju seega hästi parlamendi tõsiseltvõetavusele, kuid sellest palju halvem on see, et see õõnestab terrorismivastast võitlust üldiselt.

 
  
  

− Raport: Hélène Flautre (A6-309/2008)

 
  
MPphoto
 

  Véronique De Keyser (PSE) - (FR). Härra juhataja, hääletasin Flautre’i raportis muudatusettepanekute 4 ja 5 poolt, mida ei võetud üle ning mis puudutavad Iisraeli. Sooviksin oma põhjuseid selgitada: need muudatusettepanekud ei olnud kuidagi seotud Iisraelivastaste sanktsioonidega; pigem need – ja eriti muudatusettepanek 5 – viitasid Iisraeli sooritatud rahvusvahelise õiguse rikkumistele, mida on laialdaselt dokumenteeritud.

Sooviksin öelda, et olen üldiselt sanktsioonide vastane, olgu need siis kehtestatud palestiinlaste või Iisraeli suhtes. Pean aga kahetsusväärseks, et sisse ei jäetud muudatusettepanekut, mis käsitles algatusi, mida saaks seoses Iisraeliga võtta sanktsioonide alternatiivina. Hüljates idee, et meil Euroopa Liidus on vaja teha algatusi inimõigusrikkumiste ära hoidmiseks, veame me alt oma enda demokraatlikku süsteemi.

Samuti sooviksin öelda, et seda vaadet arendades me ei kritiseeri juudi rahvast, sest peame neid kalliks ning mõistame kõik anti-semitismi vormid hukka. Me ei kritiseeri Iisraeli riiki, sest toetame selle eksistentsi ning tahame, et seal oleks turvaline, kuid oleme vastu nendele Iisraelis, kes õõnestavad selles riigis demokraatiat ning see on täiesti erinev küsimus. Veelgi enam, me toetame kõiki Iisraeli valitsusväliseid organisatsioone, mis töötavad inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse edendamise nimel.

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI) – (NL). Härra juhtaja, eilsel arutelul oli mul juba võimalus lühidalt mainida, et Flautre’i raport Euroopa Liidu inimõiguste poliitika kohta on tõesti võrdlemisi hea ja tasakaalustatud dokument. Vaatamata sellele on mul kahju, et raportis puudub sõnaselge viide islamiseerumise probleemile ja ohule Euroopas ja maailmas. Islamiseerumise toimumine on ümberlükkamatu ning see seab paljud äärmiselt olulised Euroopa ja lääne väärtused, põhiõigused ja inimõigused ohtu. Pean esmajärjekorras silmas meile olulist kiriku ja riigi lahusust ning eriti meeste ja naiste võrdõiguslikkust.

Ka islamiriigid ise pääsevad selles raportis liiga kergelt, olgugi et mitmetes riikides nende niinimetatud arenenud ja väga tihti rikaste riikide seas, nagu naftariigis Saudi Araabias, on valdavaks vastuvõetamatud tavad, alates reaalsest orjakaubandusest kuni erakordselt kaugele-ulatuva ja alavääristava naiste diskrimineerimiseni. See tuleks järgmises raportis kindlasti parandada.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki (UEN) - (PL). Härra juhataja, proua Flautre’i raport võib vabalt osutuda üheks kõige olulisemaks nende seas, mis sellel osaistungjärgul vastu võetakse. Raportis käsitletakse sanktsioone, vahendit, milleta meie, Euroopa Ühendus, ei saa toimida. Peame seda vahendit kasutama siiski üksnes suure hoolikusega, väga paindlikul viisil ning eelistatult harva, et vältida selle väärtuse vähenemist või sui generis inflatsiooni.

Sellegipoolest soovin hoiatada selle vahendi kasutamisel topeltstandardite kohaldamise eest. Sanktsioonid ei tohiks üksnes teenida ähvarduse eesmärki väikestele ja vaestele riikidele, mis inimõiguseid rikuvad. Ka jõukamate ja suuremate riikide, mis on Euroopa Liidu head äripartnerid, suhtes peaksid sanktsioonid kehtima ning need riigid peavad olema teadlikud, et Euroopa Liit võib neid kasutada.

 
  
  

− Resolutsiooni ettepanek: Arengupoliitika aastatuhande eesmärgid - 5. eesmärk: emadustervise parandamine (RC-B6-0377/2008)

 
  
MPphoto
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE) - (SK). Leian, et resolutsiooni ühisettepanek aastatuhande 5. arengueesmärgi hindamiseks, mis käsitleb emade suremust sünnituse tagajärjel, on hästi tasakaalustatud.

Nõustun resolutsiooni punktiga, et emadustervis on valdkond, milles on täheldatud kõigi aastatuhande arengueesmärkide seas vähimat edasiminekut. Kuivõrd on äärmiselt ebatõenäoline, et selles valdkonnas 2015. aastaks edasiminek saavutatakse, ja seda eriti Sahara taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias, siis nõustun, et me peame astuma samme.

Olen eriti mures nelja muudatusettepaneku pärast, mis esitati fraktsioonide ALDE ja GUE/NGL nimel, mis sunnivad taas Euroopa Parlamenti langetama otsuseid küsimustes, mis langevad liikmesriikide suveräänsesse pädevusse. See hõlmab nõusolekut ohutute ja seaduslike abortide osas. Kahjuks neid muudatusettepanekuid tänasel hääletusel aktsepteeriti.

Igal ELi liikmesriigil on raseduse kunstliku lõpetamise küsimuses erinev seisukoht ning seetõttu langetavad nad otsuseid selle probleemi osas kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Abordi teemale komistas isegi Lissaboni lepingu referendum katoliiklikul Iirimaal; abordid on keelatud Poolas ning Slovakkia omab abordi küsimuses erinevat seisukohta. See on põhjuseks, miks ma hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI) – (NL). Härra juhataja, hääletasin resolutsioonile vastu ja seda mitte üksnes seetõttu, et olen tõsiselt järjekordse aborti pooldava propagandistliku üllitise, mis selles resolutsioonis sisaldub, vastu, vaid samavõrd seetõttu, et pean üldiselt parlamendi seisukohta selles küsimuses tõesti üpris silmakirjalikuks. Ühelt poolt ütleb parlament õigesti, et tuleks teha kõik arenguriikides sünnituse tagajärjel emade suremuse oluliseks vähendamiseks, kuid teisest küljest jätkab mujal parlament poolt väidete esitamist aina kasvava, aina ulatuslikuma seadusliku rände ning Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta niinimetatud sinise kaardi osas. Täpselt sisserändepoliitika tulemuseks ongi tohutu ajude väljavool arenguriikidest lääneriikidesse ning täpselt see poliitika röövib arenguriikidelt parimad töötajad, keda nad vajavad, sealhulgas tervishoiutöötajad, arstid, õed, keda vajatakse Aafrikas palju enam kui läänes. Keeldun sellise silmakirjaliku positsiooniga nõustumast.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (NI). - Härra juhataja, võtan sõna, et selgitada hääletamist seoses meie resolutsiooniga emadustervise kohta. Tuleb oodata, et näha, milline on täiskogu arvamus, kuid vähemalt on täiskogu väljendanud end emaduse teemal selgelt.

Ma ei küsi norivas toonis, et miks me üldse pidasime vajalikuks nendes küsimustes arvamust avaldada. Need on tundlikud, intiimsed ning paljudele meie valijatest, eetilised küsimused. Neid peaks käsitlema kohaselt liikmesriikide demokraatlike menetluste raames. Oma arvamust avaldades, nagu me sel pärastlõunal tegime, oleme näidanud välja presumptsiooni, ülbust ning ihalust suunata võim tsentrisse ning lükata meid volitanud isikute riiklikud traditsioonid kõrvale. Vaadake seda resolutsiooni ning võite mõista, miks on nii, et valijad Euroopa Liidu institutsioone ei salli ega usalda.

 
  
MPphoto
 

  Linda McAvan (PSE). - Härra juhataja, arvan, et Daniel Hannan ei ole mõttest aru saanud. Resolutsioon käsitleb tegelikult ÜRO aastatuhande arengueesmärkide teemalist kohtumist ning resolutsiooni eesmärgiks on avaldada maailma liidritele survet võtta 5. arengueesmärki emadustervise kohta tõsiselt – see on resolutsiooni kogu mõte. See ei puuduta mingilgi määral abordi valdkonda Poolas või Iirimaal. See puudutab juurdepääsu emadusõigustele. Minu selgitus hääletamise osas ei puuduta aga seda.

Soovisin öelda, et üks kurvemaid asju, mida ma eales oma elu jooksul näinud olen, oli Addis Abebas fistula kliinikus, kuhu me mitme naiskolleegiga osana AKV delegatsioonist läksime. Nägime seal noorte naiste järjekordi – tegelikult olid nad kõigest 13- või 14-aastased tüdrukud – ning mööda tänavat voolas sealt, kus nad järjekorras seisid, alla uriini nire. Nad olid järjekorras ning sealt voolas uriini, kuna neil oli arenenud vaginaalne fistula kuna Etioopia äärealadel puudub sünnituseaegne meditsiiniline abi.

Arvan, et on ülimalt tähtis, et Euroopa Liit investeeriks kohasesse emade tervishoidu maailma vaeseimates riikides. On häbiasi, et selle aastatuhande arengueesmärgi osas on edasiminek nii vähene, kuivõrd see on üks olulisemaid. Loodan, et resolutsioon annab tuge meie läbirääkijatele, nagu Glenys Kinnockile, kes lähevad New Yorki.

Samuti arvan, et inimesed nagu Daniel Hannan peaksid tõesti lugema ja uurima parlamendis toimuva kohta.

 
  
  

− Raport: Syed Kamall (A6-0283/2008)

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE) - (PL). Härra juhataja, see on iseäranis oluline raport. Kõrge teenusenõudlus on arenenud majanduste iseloomulik tunnus. Teenused määravad elustandardi ja ühiskondade heaolu. Eksisteerib pidev nõudluse suurenemine modernse tehnoloogiaga seotud teenuste arendamiseks ning kvaliteetsete teenuste järele, mis vastaksid standarditele ning nende kasutajate ootustele.

SKT kasv sõltub üha enam teenusesektori mahust. Teenused kujutavad märkimisväärset osa kaubandusest. See osa turust laieneb pidevalt. See on põhjuseks, miks WTO raamistikus on toimunud niivõrd palju arutelusid seoses teenusekaubanduse liberaliseerimise tingimuste ja printsiipidega globaalsel tasandil. On palju äärmiselt kasumlikke teenuste tüüpe, nimelt need, mis langevad spetsiifilistesse niššidesse. See on üks põhjustest, miks teenusekaubanduse liberaliseerimine toimub aeglaselt ning miks sellele on niivõrd suur vastuseis. Kokkuvõttes sooviksin öelda, et elame ajal, kus teenused on peamised arengu indikaatorid.

 
  
  

− Raport: Josu Ortuondo Larrea (A6-0308/2008)

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE) - (PL). Härra juhataja, hääletasin raporti, mis käsitleb Euroopa sadamapoliitikat, vastuvõtmise poolt, sest see tegeleb paljude selle majandussektori jaoks oluliste küsimustega. Need küsimused on olulised ka Poolale.

Küsisin endalt, kuidas oleks need tekstid kohaldatavad Poola laevatehaste suhtes Gdanskis, Gdõnjas ja Szczeczinis. Nüüdseks juba teatud aja vältel on Euroopa Komisjonis toimunud Poola laevatehastele antud riigiabiga seotud menetlused. Szczeczini laevatehas on Euroopas suuruselt viies ning on tõsistes raskustes, nagu ka Gdõnja laevatehas. Selle põhjuseks on aastate jooksul kogunenud probleemid, mis omakorda on majandusrežiimi ja rahvusvahelise olukorra muutuse tulemus, nagu ma eilses sõnavõtus märkisin.

Mis puutub Poola laevatehaste praegusesse olukorda, siis komisjon on arvamusel, et need ei ole tööhõive allikad. Nad ei ole avatud kõlvatule konkurentsile. See võib kõlada veidralt. Lisaks on tehtud ettepanek sulgeda kaks ellingut, et saavutada potentsiaali täielik kasutamine ning see on lihtsalt naeruväärne. Nende laevatehaste ümberstruktureerimise plaan on igaveseks tagasi lükatud, mille paratamatuks tagajärjeks on laevatehaste kokkuvarisemine, selle asemel, et aidata Euroopa laevaehitustööstusel kohta maailmas tagasi saada.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. - Tuletaksin kolleegidele, kellel pole õnnestunud sõna võtta, meelde, et nad võivad esitada kirjaliku avalduse, mis võimaldab neil oma hääletusselgituse protokollida.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

− Raport: Timothy Kirkhope (A6-0248/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Tänan härra Kirkhope’i tema raporti eest, mis aitab osutada tarbijatele paremat teenust. Praegu sõltub hind, mida tarbijad liikmesriikidevahelise pileti eest maksavad, ostu sooritamise riigist. Minu enda riigis, Inglismaal, maksan ma pileti eest sama hinda, olenemata kas ma ostan selle linnast, kust ma lahkun; linnast, kuhu ma suundun või kolmandast linnast. Ma ei näe absoluutselt mingit põhjust, miks see ei peaks olema kohaldatav kogu liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult (DE). Hääletan Timothy Kirkhope'i raporti poolt toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul.

Uus toimimisjuhend stimuleerib konkurentsi arvutipõhiste ettetellimissüsteemide vahel, olles seega kasulik hinna ning teenuste kvaliteedi seisukohast. Praegused regulatsioonid ei ole ajakohased, kuivõrd pea 40% tellimustest tehakse alternatiivsete internetilehekülgede kaudu, ajades läbi ilma igasuguste tellimistasudeta. Uus juhend on tarbijatele kasulik ka odavate lennuliinide ettetellimissüsteemi lisamise tõttu, suurendades selliselt konkurentsi ning alandades hindu.

Selleks, et pakkuda tarbijatele parimat võimalikku teavet ning kaitset konkurentsivastase tegevuse eest, tuleb teenuste osutamist laiendada ning reguleerida ja kontrollida liidu tasandil. Seega on oluline, et lennuhinnad, mis esitatakse peamistes reklaamides näitaksid ära kogu lennu hinna, sealhulgas kõik maksud ja tasud, nii et klienti ei tüssataks eripakkumistega, mis ei ole tegelikkuses saadaval. Lendudele alternatiivne raudteetranspordi pakkumine, mille ajaline kestus on lühem kui 90 minutit, annab kliendile teise valikuvõimaluse ning võimaldab tal teha valiku enamat informatsiooni arvesse võttes.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toimimisjuhendi kaasajastamisega arvutipõhiste ettetellimissüsteemide jaoks kindlustate, et lennutransporditeenuste ettetellimissüsteemid on kooskõlas ausa konkurentsi printsiibiga. Siiski kardan, et ähmane ettevõtte „osaluse kapitalis” defineerimine lennuettevõtjana, mis „otsustavalt mõjutab” arvutipõhist ettetellimissüsteemi, põhjustab segadust ning võimaldab konkurentsimoonutusi. Raporti eesmärk peaks olema tarbijatele kasuks olemine ning need vaated peegelduvad minu hääletuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult (PL). Arvutipõhine ettetellimissüsteem on platvorm, mis toob kokku lennu- ning raudteetranspordi teenuse osutajad ning seda kasutatakse osutatavate teenuste piletite müügiks. Raporti, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, eesmärgiks oli muuta kehtivaid norme ning tugevdada konkurentsi arvutipõhise ettetellimissüsteemi kaudu.

Toimimisjuhendit kaasajastati, et parandada läbipaistvust ning samuti hoida ära turu kuritarvitamist ning konkurentsimoonutusi. Hääletasin arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme käsitleva raporti vastu, sest propageerisin selle tagasisaatmist transpordi- ja turismikomisjoni.

Minu arvates on raportis paljud kontseptsioonid halvasti defineeritud. See kehtib eriti seoses emaettevõtja võtmekontseptsiooniga. Seetõttu usun, et tarbijate huve ühisel Euroopa turul ei kaitsta täielikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE) , kirjalikult (RO). Hääletasin arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme käsitleva määruse tagasisaatmise poolt parlamendikomisjoni, sest selles on endiselt ebamääraseid sõnastusi, mis võib viia teksti erineva tõlgendamiseni. Määrus on kõigis oma elementides kohustuslik ning kõigis liikmesriikides vahetult kohaldatav – sel põhjusel peab tekst olema täpne.

Olen arvamusel, et enne määruse jõustumist Euroopa Liidu Teatajas täpsustuse avaldamine, mis esitaks Euroopa Komisjoni tõlgenduse määruse teatud definitsioonidele, ei ole aktsepteeritav lahendus. Euroopa institutsioonid on võtnud kohustuse osaleda õigusaktide lihtsustamise protsessis ning eriti kohustuse saavutada õigusloome stabiilsus.

Ilmselgelt on määruse, mis käsitleb arvutipõhist ettetellimissüsteemi, kaasajastamine ja parandamine vajalik ning ma hindan kõigi kolleegide tööd komisjonis. Sellegipoolest leian, et õigusraamistiku stabiilsuse kindlustamiseks on nõutav teksti suurem selgus, mis omakorda on vajalik reisijateveo õhutranspordi sektori hea toimimise jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN), kirjalikult (PL). Nimelise hääletamise ajal ning seoses muudatusettepanekuga 48 hääletasin ma konkureerivate ettevõtete võrdsete õiguste rikkumise vastu kolme Euroopa Liidu riigi eraldamise ja neile turul privileegidega positsiooni andmise kaudu. Kahjuks mu hääletusseadmed ei töötanud ning püüdeid sellele asjaolule tähelepanu juhtida, eirati. Soovin, et see läheks protokolli, et ma hääletasin nimetatud muudatusettepaneku teisele osale vastu.

 
  
  

− Raport: Esko Seppänen (A6-0317/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult (SV). Euroopa Liidu kui väärtustel põhineva liidu üks poliitilisi ülesandeid on meid ümbritsevas maailmas inimõiguste eest välja astuda. Samas Juuninimekirja arvates ei tohi seda kasutada välispoliitika loomiseks ELi tasandil ning seega liikmesriikide välispoliitikate suveräänsuse kahjustamiseks.

Seetõttu me hindame, et Euroopa Investeerimispank seab esmatähtsaks laene, mis edendavad demokraatia ja stabiilsuse arengut Kesk-Aasias, kuid oleme vastu trendile, mille kohaselt muutub Euroopa Investeerimispank ELi välispoliitiliste ambitsioonide edendamise vahendiks.

Pärast hoolikat kaalumist otsustasime hääletada komisjoni ettepanekusse Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekute poolt, hoolimata asjaolust, et mõned muudatusettepanekud ei ole meie põhimõtetega täpselt kooskõlas.

 
  
  

− Resolutsiooni ettepanek: Palestiina kinnipeetavad Iisraelis ( RC-B6-0343/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult (IT). Härra juhataja, hääletan selle dokumendi poolt, kuid soovin juhtida tähelepanu sellele, et see on juba must miljones tekst, mille täiskogu on inimõiguste austamise toetamiseks selles maailmajaos heaks kiitnud. Millist mõju meie deklaratsioonid omavad? Peale poliitilise solidaarsuse kahjuks väga vähest.

Kui Euroopa soovib olla selles asjas usutav, peab ta rääkima ühel häälel ning asetama rahvusvahelise turvalisuse individuaalsetest riiklikest huvidest ettepoole. Usun, et on ülioluline saavutada tasakaal kahe nõude vahel: palestiinlastele vaba ja iseseisev riik, iisraellastele turvalisus elada nende endi territooriumil, vaba rünnakutest ning ohtudest. Kui need kaks aspekti eraldatakse, on usutava seisukoha ning kestva lahenduse leidmine üpris raske. Loodan, et tulevikus meie Euroopa Liit, millel on oluline huvi rahu vastu meile niivõrd lähedal asuvas maailma osas, on võimeline mängima tõhusamat vahendaja rolli, kui seda on tehtud minevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Hääletasime kompromissresolutsiooni poolt mitte seetõttu, et me nõustume kõigi selle punktide või sõnastusega vaid seetõttu, et usume, et see võib aidata lõpetada Iisraeli vanglates palestiinlastest poliitvangide vastuvõetamatu olukorra.

Iisrael okupeerib USA ja selle liitlaste vaikival heakskiidul ebaseaduslikult Palestiina territooriumit, on ehitanud asundused ja eraldava müüri ning mõrvab, peab kinni, ründab ja kasutab Palestiina rahvast ära, rikkudes süstemaatiliselt rahvusvahelist õigust ning eirates selle rahva võõrandamatut õigust suveräänsele, elujõulisele ja iseseisvale riigile.

Hetkel peetakse Iisraeli vanglates ebainimlikes tingimustes ning allutatuna alandavale ja alavääristavale kohtlemisele ning samuti väärkohtlemisele, sealhulgas piinamisele, kinni umbkaudu 10 000 palestiinlast, sealhulgas sadu lapsi. Enamikule on perekülastused keelatud. Paljud on kinni peetud halduskorras, ilma süüdistuse või kohtumõistmiseta.

Iisrael peab oma vanglates kinni umbes ühte kolmandikku Palestiina seadusandliku kogu valitud liikmetest ning samuti teisi Palestiina kohalikult valitud ametnikke.

Palestiina aktivistide vangistamine on vahend, mida kasutatakse Palestiina rahva seadusliku vastupanu vastu võitlemiseks ning Iisraeli okupatsiooni põlistamiseks.

Mis tahes aus, elujõuline ja kestev lahendus Iisraeli okupatsiooni lõpetamiseks okupeeritud territooriumidel nõuab kõigi palestiinlastest poliitvangide vabastamist Iisraeli poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult(EL). See on vastuvõetamatu resolutsioon, mis vabastab tegelikkuses Iisraeli vastutusest Palestiina rahva genotsiidi eest ning selle alade okupeerimise eest.

Lõik 4 näiteks toetab Iisraeli võitlust terrorismi vastu. Selles käsitletakse terroristidena vabaduse eest võitlevaid inimesi, samas kui Iisraeli armee okupeerib nende alasid ning kohaldab majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist blokaadi ning teeb kättemaksurünnakuid, mille all palestiinlased kannatavad. Näiteks on Gaza maakitsusel ohvrite hulgas noored lapsed, kuna seal on valitud valitsus, mis ei ole Iisraelile, ühendriikidele ja ELile meelt mööda.

Veelgi enam, lõikes 7 kutsutakse Palestiina ametivõime provokatiivselt üles valvama Palestiina rahva vastupanu järele. Selles süüdistatakse endiseid vange, isegi väikseid lapsi, vägivaldsetes või terroristlikes tegevustes.

On häbiväärne selliseid süüdistusi esitada. Selle asemel peaks Euroopa Parlament nõudma Iisraeli taandumist Jordani Läänekalda okupeeritud aladelt. Häbimüür Jeruusalemmas tuleks lammutada, mõrvarlikud rünnakud tsiviilisikute, naiste ja laste vastu peavad lõppema ning kõik poliitvangid tuleb vabastada. Euroopa Parlament peaks nõudma Iisraeli kuuletumist rahvusvahelise õiguse põhimõtetele ning asjakohastele ÜRO resolutsioonidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult (SV). Iisraeli ja Palestiina olukord on keeruline. Iisraeli probleemiks on ümbritsevate alade tohutu ebakindlusega tegelemine. Iisraeli hea sõbrana tean ma seda väga hästi. Samas on alati oluline kinni pidada rahvusvahelisest õigusest. Seetõttu otsustasin osaleda läbirääkimistes, mis käsitlesid Euroopa Parlamendi resolutsiooni Palestiina vangide olukorra kohta Iisraeli vanglates.

Nende läbirääkimiste teel kujunes märksa enam tasakaalustatud lõpptulemus, mis tähendas, et lõpptulemusena ma toetasin resolutsiooni. Nii nagu mina seda näen, on oluline Iisraeli mitte hukka mõista, nagu seda tehti proua Flautre’i raportis hinnangu andmise kohta ELi sanktsioonidele osana ELi tegevusest ja poliitikast inimõiguste valdkonnas, milles poldud asjaolusid uuritud. Seetõttu hääletasin ma viimasele vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Marek Siwiec (PSE), kirjalikult (PL). Euroopa Parlamendi vastu võetud resolutsioon Palestiina vangide olukorra kohta Iisraeli vanglates on eelarvamuslik ning ei kujuta Lähis-Ida konflikti adekvaatselt. Resolutsioonis ei arvestata vähimalgi määral poliitilise kontekstiga või asjaoluga, et Iisraeli ametivõimud peavad olema võimelised tagama oma kodanike julgeoleku. Iisrael on endiselt Palestiina aladelt pärineva terroristliku tegevuse pideva ohu all, hoolimata käimasolevatest rahuläbirääkimistest ning hea tahte avaldustest ning hiljutisest otsusest vabastada 198 palestiinlasest vangi. Iisrael on regiooni üks ja ainus demokraatlik riik ning tegeleb selle ohuga demokraatlikke meetodeid ja ressursse kasutades.

Resolutsioonis mõistetakse Iisraeli ametivõimud hukka alaealiste puhul ebakohaste meetodite kasutamise eest. Selles ei mainita aga, et vastavalt Amnesty Internationali raportitele värbavad terroriorganisatsioonid nagu Al-Aqsa Märtrite Brigaad, Hamas, Islami Džihaad ja Palestiina Vabastamise Rahvarinne alaealisi ning kasutavad neid kulleritena. Mõningatel juhtudel antakse alaealistele ka lahingukorraldusi või neid kasutatakse terrorirünnakute toimepanemiseks Iisraeli sõdurite ja tsiviilisikute vastu.

Kuna Palestiina vangide küsimust käsitleti niivõrd eelarvamuslikul ja mittetäielikul viisil, hääletasin resolutsiooni vastu.

 
  
  

– Raport: Hélène Flautre (A6-0309/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikus vormis ?– (BG). Härra juhataja, austatud kolleegid, proua Helene Flautre’i raport käsitleb sanktsioone, mida Euroopa Liit peab kasutusele võtma mis tahes inimõigusrikkumiste korral, olenemata maailmajaost. Kuid mis toimub meie endi tagaaias?! Taaskord soovin juhtida teie tähelepanu Bulgaaria ametisoleva koalitsiooni pretsedenditule tegevusele.

30. juulil, päeval, mil [Bulgaaria parlamendis] pidi toimuma umbusaldushääletus, kasutati Euroopa Liidu parlamendiliikme Dimiter Stoyanovi vastu politseijõudu. Vaatamata asjaolule, et vormirõivastes „abistajate” nimed tehti koheselt kindlaks, ei ole tänase päevani kohaldatud mingeid karistusi ega esitatud vabandust, vaid selle asemel valdab räige ülbus juhtum maha salata.

Siseministeeriumi ametnike käitumine näitab, et nad olid teadlikud, keda peksti, eriti kuivõrd Stoyanov hoidis oma Euroopa parlamendiliikme isikutunnistust kogu aja nähtaval ning selgitas korduvalt, kes ta on.

Euroopa Parlamendi liikme ebaseaduslik kinnipidamine ja peksmine on miski, mida pole selle institutsiooni 50-aastase ajaloo vältel aset leidnud! Meie kolleegi juhtum on ohtlik löök kaasaegse Euroopa demokraatia aluspõhimõtetele. Tegemist on otsese ja demonstratiivse isikuõiguste rikkumisega.

Arvestades, et ametisolev repressiivne valitsusaparaat ei hoolinud Dimiter Stoyanovi Euroopa parlamendiliikme staatusest, siis mis toimub Bulgaaria tavakodanikega?

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Kuivõrd hääletusselgituses on võimatu arutada kõiki raportis tõstatatud paljusid küsimusi, eriti neid, millega me vähimalgi määral ei nõustu, on ehk parimaks lähenemiseks kasutada plenaaristungile esitatud muudatusettepanekute osas hääletamise näidet selleks, et tuua esile selle ELi poliitilise instrumendi keskne eesmärk.

Hoolimata sellest, et raportis mainiti mitmeid eri riike, lükkas parlamendi enamus kaks muudatusettepanekut tagasi. Nendes oli sätestatud, et:

– „... ELi sanktsioonid 2006. aasta veebruaris pärast ELi poolt vabadeks ja demokraatlikeks tunnistatud valimisi moodustatud Palestiina valitsuse vastu on õõnestanud liidu poliitika järjepidevust ja osutunud kahjulikeks, halvendades oluliselt poliitilist ja humanitaarolukorda”;

– „...Iisraeli pidev rahvusvahelise õiguse rikkumine nõuab kohest liidupoolset tegutsemist”.

Milline näide võiks paremini demonstreerida, et ELi sanktsioonide eesmärgiks on vastuvõetamatu sekkumine, mida kohaldatakse ilmselgelt „topeltstandarditega”. Teiste sõnadega kasutatakse sanktsioone surve ja poliitilise sekkumise vahendina, et kaitsta „sõpru” ja kritiseerida „teisi”, keda EL (ja USA) määratlevad sihtmärkidena.

Seetõttu hääletasime raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. − Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kontekstis kohaldab EL piiravaid meetmeid või sanktsioone, et kindlustada kooskõla ÜVJP eesmärkidega. Praegune ELi sanktsioonipoliitika kannatab ülemääraste ad hoc juhtumite tõttu, mille tulemuseks on sagedane seosetus ja vasturääkivus. Usun, et komisjon peaks ELi selge sanktsioonipoliitika määratlemisel mängima aktiivsemat rolli.

Usun, et Euroopa Parlament peab olema sanktsioonidest rääkides väga täpne ning seda eriti siis, kui ELi kutsutakse üles andma vastust rahvusvahelise õiguse rikkumistele, nagu täiskogu tegi raportis Iisraeli kohta. Usun, et enne kui paluda ELil mis tahes sanktsioonide kohaldamist, peame olema konkreetsetest rahvusvahelise õiguse rikkumistest väga hästi informeeritud ning peaksime hoiduma üldise iseloomuga avalduste tegemisest. Faktiliste asjaolude esinemisel tuleb neid tekstis täpsustada või esitada need vastava dokumendi joone aluse märkusena.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin Hélène Flautre’i raporti poolt hinnangu kohta ELi sanktsioonidele ELi meetmete ja poliitika osana inimõiguste valdkonnas. Tervitan raportööri tasakaalustatud lähenemist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika olulisele tööriistale. Sanktsioone on vaja kohaldada kaasusepõhiselt ning neid tuleb sihitada süütuid osapooli mitte mõjutaval viisil. Olen rahul, et proua Flautre’i raport katab selliseid punkte adekvaatselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult (SK). EL peab inimõiguste austamist kõige olulisemaks põhimõtteks ning seetõttu lisab inimõiguste klauslid ning nende rakendamise mehhanismid kõigisse uutesse lepingutesse, mis sõlmitakse kolmandate riikidega.

Täna on vaidluse esemeks sanktsioonide poliitiline tõhusus ning nende negatiivsed tagajärjed. Oleme sellest eriti teadlikud, kui ELil on vaja kujundada seisukoht konflikti suhtes Kaukaasias.

Seetõttu tervitan ja hääletasin Hélène Flautre’i raporti poolt, mis esitab uue filosoofia sanktsioonide kohaldamise osas ning toob ideede muutuse inimõiguste valdkonnas.

Vajame tõhusat sanktsioonipoliitikat, et mitte kohaldada „topeltstandardeid”, mis põhinevad näiteks partneri strateegilisele tähtsusele, nagu seda tehakse Venemaa ja Hiina puhul.

Kooskõlalise strateegia loomiseks, mis seonduks inimõigustega ja demokraatia olukorraga riigis, peame võtma aluseks erinevate riikide kohta koostatud strateegiadokumendid ning teised sarnased dokumendid. Peame kasutama objektiivset ja kaasaegset informatsiooni, mis on saadud kohalike ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatelt. Peame toetama kodaniku ühiskonda ning seadma sihtmärgiks need, kes on konfliktides süüdi, nagu näiteks varasid külmutades ning kohaldades reisimise keeldusid. Sanktsioonid ei tohiks mõjutada vaeseid inimesi.

Usun kindlalt, et sanktsioonipoliitika ei muutu tõhusamaks, kuni see pole ühendatud integreeritud ELi inimõiguste strateegiaga. Sanktsioonid on tõhusad üksnes siis, kui nad aitavad muuta suhteid ning selle tulemusel lahendada konflikte.

 
  
MPphoto
 
 

  Pierre Schapira (PSE), kirjalikult(FR). Palestiina parlamendivalimiste järel veebruaris 2006 olin ma esimene, kes ütles nii Jeruusalemmas kui ka parlamendis, et me ei tohiks Palestiina valitsuse vastu sanktsioone kohaldada, sest kannatajaks oleks rahvas. Mööndavasti peame aktsepteerima, et poliitiline olukord piirkonnas on täielikult halvenenud, eriti Fatah’ ja Hamasi vahel, kuid seda poliitilist kriisi ei saa panna üksnes Euroopa sanktsioonide süüks. Sel põhjusel hoidusin muudatusettepaneku 4 osas hääletamast.

Samuti soovin öelda, et mõistan selgelt hukka Iisraelipoolse pideva rahvusvahelise õiguse rikkumise, kuid kahetsen, et raporti tekst ei maini neid rahvusvahelise õiguse rikkumisi, mida panevad toime teised Lähis-Ida riigid. Tegemist näib olevat topeltstandardite kohaldamise juhtumiga ja see on põhjuseks, miks ma hääletasin muudatusettepaneku 5 vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult (DA). Hoolimata asjaolust, et Flautre’i raportis esinevad aspektid, mis väärivad kriitikat, hääletan raporti poolt, et näidata üles toetust võitlusele inimõiguste nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult (PL). Euroopa Liidu kohaldatud sanktsioonid on vahendid, mis kindlustavad ÜVJP tõhususe. Need võivad olla diplomaatilised tööriistad, kuid kõige tavalisemalt on need majanduslikud ning nende eesmärk on kindlustada rahvusvahelise õiguse, demokraatia ja inimõiguste juhtpõhimõtetele kuuletumine.

Raportöör kutsub üles olemasolevate piiravate meetmete laiaulatuslikule ja sügavuti üle vaatamisele ning usun, et tal on seda tehes õigus. Koostada tuleks sanktsioonide kohaldamise kohased põhimõtted, nii et viimaseid kasutataks üksnes üksikasjaliku individuaalse analüüsi järgselt.

Veelgi enam, ma usun samuti, et prioriteediks tuleks seada arengualased majandussanktsioonid, mis ei mõjuta negatiivselt ühiskonda ning ei riku sanktsioneeritud riikide kodanike inimõiguseid. See on eriti vajalik seoses tavaga koostada musti nimekirju. Sel põhjusel toetasin raportit ELi sanktsioonide üle vaatamise kohta seoses inimõigusvaldkonnaga.

Usun, et sanktsioonide kohaldamise vajaduse korral on oluline viia sisse positiivsed meetmed riikide, mille suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse, kodanike aitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja mu Briti konservatiividest kolleegid toetame kõigi inimõiguste austamist kogu hingest. Toetame ÜVJP valdkonnas ELi sanktsioonirežiimi kontseptsiooni, mille alusel kohaldatakse sanktsioone ühehäälsuse alusel, seades sihtmärgiks kõige nahaalsemad inimõiguste rikkujad maailmas, tingimusel, et Ühendkuningriik saab alati kasutada vetoõigust. Samuti mõistame hukka nende senise ebajärjekindla kohaldamise ning asjaolu, et need on avatud rikkumistele, mille näiteks on asjaolu, et president Mugabel on hoolimata tema valitsuse liikmete reisikeelust lubatud mitmel korral ELi siseneda.

Kahjuks läheb Flautre’i raport kaugemale, tunnustades Euroopa Ühenduste Kohtu õigust langetada otsuseid keelatud terroriorganisatsioonide nimekirja osas – mis peab jääma poliitiliseks mittekohtulikuks otsuseks – ning väites, et Lissaboni leping on vajalik inimõiguste rikkumise puhul kohaldatavate ELi sanktsioonide tõhusamaks muutmiseks. See kutsub üles sätestama Euroopa parlamentaarse ülevaate liikmesriikide julgeolekuteenistustest ning muutma relvaekspordi toimimisjuhendi õiguslikult siduvaks. Nendel põhjustel me ei toeta raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN), kirjalikult (PL). Hääletasin nimelise hääletuse ajal lõike 57 vastu. Kahjuks minu hääletamisseadmed ei töötanud. Minu katseid sellele tähelepanu juhtida eirati, nagu juhtus ka viie teise nimelise hääletamise ajal. Sooviksin, et protokolli kantakse, et ma hääletasin esialgse dokumendi lõike 57 vastu.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: arengupoliitika aastatuhande eesmärgid - 5. eesmärk: emadustervise parandamine (RC-B6-0377/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Arlette Carlotti (PSE), kirjalikult(FR). Paberil oli aastatuhande arengueesmärkide 5. eesmärk – milleks on alandada tänase ja aasta 2015 vahel emade suremust 75% võrra – selgelt üks saavutatavamaid sihtmärke.

Tegelikkuses oli tegemist eesmärgiga, mille saavutamine jäi kõige enam graafikust maha. Esitan kurva fakti: Sahara-taguses Aafrikas sureb sünnitusel iga kuueteistkümnes naine. See arv on 20 aasta vältel vaevalt muutunud.

Kus mujal maakeral võiksime leida niivõrd dramaatilise tasakaalutuse kui on inimtervise valdkonnas siin? Lisaks, kui ema sureb, on ka lapse surma tõenäosus 10 korda suurem.

Meie kõigis püüdlustes saavutada aastatuhande arengueesmärgid, peame seega pöörama numbrile 5 erilist tähelepanu.

Lõpuks on jõudnud sõnum pärale ka G8-le. Viimasel kohtumisel Jaapanis võeti vastu „tervisepakett”, mille eesmärgiks on värvata ja koolitada 1 miljon tervishoiutöötajat Aafrika jaoks, nii et 80% emadest saaksid sünnituse ajal abi.

Pall on nüüd ELi väljaku poolel.

Ühendus peab tegutsema samaaegselt ja tõeliselt sisukalt mitmes suunas:

– informatsioon ja haridus naistele,

– avalike tervishoiusüsteemide tugevdamine lõunapoolsetes riikides,

– ulatuslik investeerimine inimressurssidesse tervishoiu valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Igal aastal sureb sünnitusel umbkaudu 536 000 ema (kellest 95% sureb Aafrikas ja Lõuna-Aasias). Iga naise kohta, kes sureb, kogeb 20 või enam tõsiseid tüsistusi, mis ulatuvad kroonilistest põletikest kuni sandistavate vigastusteni, mida oleks lihtne vältida, kui eksisteeriks üldine juurdepääs baas- ja erakorralisele sünnitusabile ning reproduktiivtervise teenustele. See nõuab arenenud riikidelt suuremat toetust.

Need arvud on väga murettekitavad ning osutavad, et emade suremuse teema (aastatuhande arengueesmärk 5) ei ole rajal, mis tagaks eesmärgi saavutamise arenenud riikide poolt vaid on ainusaks eesmärgiks, mille puhul ei ole vähimatki edasiminekut täheldatud. Tänased arvud on täpselt samad arvudega 20 aastat tagasi.

Tegelikkus on, et emade suremust saaks vältida parema tervishoiu võimaldamise kaudu ning tagades kõigile naistele juurdepääsu laialdasele seksuaal- ja reproduktiivtervise alasele informatsioonile ja teenustele.

Seetõttu me toetame vastu võetud resolutsiooni ning meil on hea meel, et ka meie ettepanek kaitsta juurdepääsu tõhusale rasestumise vältimisele ning legaalsele ja ohutule abordile on istungjärgul vastu võetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult (SV). On kohutav, et niivõrd suur hulk maailma rahvastikust elab äärmises vaesuses, et naised nendes riikides ja piirkondades surevad raseduse või sünnituse vältel ning et niivõrd paljudel inimestel puudub informatsioon ja juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele. See on küsimus, mis puudutab inimelu väärtust ning võõrandamatuid universaalseid inimõiguseid, millele pole vaesuses elavatel naistel sugugi vähemal määral õigus.

Resolutsioon sisaldab positiivseid – ja vajalikke – ettepanekuid, aga tõstatab ka küsimused, mis ei ole ELi vastutusalas. Oleme otsustanud toetada ettepanekuid, mis nõuavad paremaid tingimusi naistele, eriti seoses seksuaal- ja reproduktiivtervisega. Resolutsioon käsitleb aga ka teisi teemasid, millest osa puudutab välispoliitikat. Sel põhjusel oleme lõplikust hääletamisest hoidunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi resolutsioon emade suremuse kohta omab aastatuhande arengueesmärkide valguses olulist tähtsust ning edastab sõnumi, et oleme praegusest olukorrast teadlikud ning et me kutsume üles tegevuseks miljonite naiste aitamiseks arenguriikides. Toetan tugevalt ettepanekut paluda komisjonil ja nõukogul töötada välja programmid ja poliitikad, mis aitaks hoida ära naiste suremust sünnitustel, erilise rõhuga juurdepääsule seksuaal- ja reproduktiivtervise ning toitumisalasele informatsioonile ja kirjaoskusele.

Usun resolutsiooni kontekstis, et rasestumisvastaste vahendite kasutamine on väga oluline haiguste ja soovimatute raseduste ärahoidmiseks ning surmade arvu vähendamiseks sünnitusel, kuid samal ajal olen veendunud, et meil ei ole õigust hukka mõista või kritiseerida kirikuid, mis omavad üksnes moraalset, mitte aga õigusloomelist +võimu, edendavad oma usku, kuid ei keela isiklike valikute tegemist. Veelgi enam, on olemas kirikud, mis ei käsitle rasestumisvastaste vahendite küsimust kogudustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult (RO). Hääletasin resolutsiooni poolt, sest emade suremus ei ole kõrge mitte üksnes arenguriikides, vaid samuti uutes ELi liikmesriikides.

On murettekitav, et igal aastal jääb 536 000 perekonda ilma ema toetuseta, mis loob tasakaalutuse ühiskonna aluselemendi tasandil. Me teame põhjuseid ning meetodeid selle fenomeni vastu võitlemiseks; tegevuse organiseerimine ja kavandamine sõltub meist.

Leian tõesti, et rõhk tuleks peamiselt asetada naiste teabele juurdepääsule tervisliku reproduktsiooni kohta. Me ei saa olla oma tegevustes edukad, kui naised ise ei ole teadlikud rasestumisele eelnevatest või selle aegsetest ohtudest. Samuti peaksime eraldama maksimaalsed võimalikud ressursid, et teha kvaliteetsed teenused kättesaadavaks kõigile.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. − Härra juhataja, olles toetanud muudatusettepanekuid, mis puudutavad USA „global gag policy” hukkamõistmist ning mõningate kirikute poolt propageeritud rasestumisvastaste vahendite keelu hukkamõistmist, hääletasin ma resolutsiooni poolt. Kuid olin šokeeritud, saades teada, et osa minu kolleege, keda saab üldjuhul võtta tõsiselt, on seadnud paavsti avaldused tähtsamale kohale inimeste tervisest ja heaolust arenguriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE) , kirjalikult (RO). Imikute suremusmäära suurenemine ja sündide arvu vähenemine ühelt poolt ning rahvastiku vananemine teiselt poolt nõuavad liikmesriikidelt ja Euroopa institutsioonidelt kindlat ja kiiret tegevust.

Hääletasin resolutsiooni poolt, mis käsitleb emade suremust, enne ÜRO kõrgetasemelist kohtumist 25. detsembril, mis on kavandatud aastatuhande arengueesmärkide läbivaatamiseks, asjaolu tõttu, et selle tekst palub nõukogul ja komisjonil laiendada emadele mõeldud tervishoiuteenuste osutamist ning asetada rõhku programmidele, mis käsitlevad sünnituseelset hooldust, emade toitumist, asjakohast sünnitusabi, mis aitab vältida keisrilõigete ülemäärast kasutamist, sünnitusjärgset hoolekannet ning pereplaneerimist. Selle resolutsiooniga palume nõukogul ja komisjonil tagada, et reproduktiivtervise tervishoiuteenused on taskukohased, kättesaadavad ja kõrge kvaliteediga.

On oluline eraldada maksimaalsed kasutatavad ressursid programmidele ja poliitikatele, mis käsitlevad emade suremuse vähendamist.

Samuti pean oluliseks finantseerida pereplaneerimistegevusi avalik-õiguslikest rahastamisvahenditest.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN), kirjalikult (PL). Resolutsioon sisaldab norme, mis julgustavad kaudselt aborti tegema ning norme, mis kutsuvad avalikult üles abortide legaliseerimisele. Sellel teemal avalduste esitamine kujutab subsidiaarsuse põhimõtte rikkumist. Samuti tähendab see seda, et finantsressursse, mis pärinevad nende ühenduse liikmesriikide panusest, kus abordid ei ole lubatud, võib kasutada abortide propageerimiseks kolmandates riikides.

Aborte pooldava propaganda tegemise õigustamine emadustervise edendamisega ning rahaliste vahendite eraldamine abordi valdkonnale on silmakirjalik, selle asemel, et kasutada neid emadustervise parandamiseks. Sel põhjusel hääletasin ma resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult (SK). Hääletasin resolutsiooni vastu. Emadustervise kaitse on inimkonna säilimise mittetingimuslik eeldus. Käesoleval ajal on emad arenguriikides silmitsi pandeemiaga ilma juurdepääsuta elementaarsele tervishoiule, aspiriinile või klaasile joogiveele. ÜRO peasekretär rõhutas selgelt, et eelarvest kasutatakse vähem kui 10% probleemide lahendamiseks, mis mõjutavad 90% maailma rahvastikust. Kopsupõletik, nakkuslik kõhulahtisus, tuberkuloos ja malaaria – haigused, mis põhjustavad tohutuid terviseprobleeme arenguriikides, kuid mida saab ravida – saavad eelarvest vähem kui 1%.

ÜRO on võtnud vastu strateegia, mis toetab sünnitamist kvalifitseeritud arsti järelevalve all. Sellega kavatsetakse piirata emadusega kaasnevaid riske, alandada imikute suremust ning anda juurdepääs teenustele.

Resolutsioonis tehakse aga muu hulgas ettepanek „tagada abordi turvalisi ja kättesaadavaid aborditeenuseid” ning märgib kahetsusega ära teenuste osutamise puudumise reproduktiivtervise valdkonnas. Selles kutsutakse nõukogu ja komisjoni üles “tagama, et reproduktiivtervishoiuteenused on kättesaadavad, juurdepääsetavad ja hea kvaliteediga ning edendama kõigi naiste juurdepääsu laiaulatuslikele seksuaal- ja reproduktiivtervise alasele teabele ja teenustele”. Selles kutsutakse nõukogu ja komisjoni üles sekkuma selles valdkonnas, kuid abordi küsimus kuulub liikmesriikide ainupädevusse, mitte ELi omasse. Me ei saa pakkuda emadele arenguriikides ebaselget, lihtsustatud või veelgi halvem, ideoloogiliselt eelarvamuslikku nägemust tervisekaitsest.

 
  
  

– Raport: Syed Kamall (A6-0283/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult(FR). Teenuskaubanduse üldleping (GATS), mis näeb ette teenuste liberaliseerimise rahvusvahelisel tasandil ning mille sõlmimist raportöör soovib kirglikult näha, pole tegelikkuses midagi muud kui Bolkensteini direktiiv globaalsel tasandil. Eilne „Poola torumees” on homme hiinlane või pakistanlane.

Ainus erand kohaldub teenustele, mida „osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel”, mida „ei pakuta kaubanduslikel alustel ega konkureerides ühe või mitme teenuseosutajaga”. Teiste sõnadega on ainsateks, kellele see ei kohaldu, politsei, kohtud, diplomaatiline teenistus ja sõjavägi. Teisest küljest on GATS järgmiseks sammuks avalike teenuste lammutamise suunas – protsess, mille komisjon konkurentsi ja ühisturu nimel pea 15 aastat tagasi algatas.

Euroopa Liit usub, et tal on hetkel konkurentsieelise kasutamise võimalus ning väidab, et tema teenuste osutajatel on kolmandate riikide turgudele ebapiisav juurdepääs. Sellele vaatamata lõpetab teenuste sektor täpselt samamoodi nagu meie tööstus – ümber asumisega ja kärpimisega ning boonusena sotsiaalse dumpingu sissetoomisega. Asetades esikohale sotsiaalsed, keskkonna- ja kvaliteedistandardid, mis vastavalt raportöörile ei tohi muutuda kaubandusele tõkkeks, sisaldab resolutsioon endas alget Euroopa sotsiaalse ja majandusmudeli järkjärguliseks lagundamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Vaatamata mõningate negatiivsemate aspektide väljajätmisele ning osaliselt sõnastuse mahendamisele, on see resolutsioon põhimõtteliselt õpik, mis püüab muuta liberaliseerimisprotsessi „inimlikumaks”, seadmata protsessi ennast kahtluse alla ning mis kaitseb teenuste, sealhulgas avalik-õiguslike teenuste (mille liberaliseerimise välistab väidetavalt „erineva” lähenemise vajaduse), liberaliseerimist.

Siiski, vaatamata parlamendienamuse murele, ei ole praegune rahvusvaheline olukord sama, kui see oli Doha vooru alguses 2001. aastal, see tähendab, et USA ja EL võistlevad omavahel selles, et saavutada WTO poolt nende majandusliku domineerimise plaani rakendamine kogu maailmas.

Vaatamata järjepidevatele läbikukkumistele, püüavad EL ja „sotsiaaldemokraadid” Mandelson ja Lamy taas läbirääkimiste „rööbastelt väljasõitmist” ära hoida, et kindlustada juba võidetud pind ning seda mitte kaotada.

Nagu me oleme varasemalt märkinud, on suurte majandus- ja finantskontsernide eesmärgiks kontrollida rahvusvahelist kaubandust kapitalistliku konkurentsi raamistikus, kontrollida riikide majandusi (põllumajandust, tööstust, teenuseid, tööjõudu, loodusressursse) ning kontrollida riike endid.

Liberaliseerimine tähendab töötajate võitude ning rahvaste suveräänsuse ründamist, aga ka keskkonna hävitamist.

Seetõttu hääletasime resolutsiooni vastu!

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult(PL). Teenused moodustavad enam kui kolm neljandikku Euroopa majandusest. Teenusesektor on peamiselt teadmistele põhineva Euroopa majanduse konkurentsivõimele ja innovaatilisusele üliolulise tähtsusega. Euroopa Liidu teenuste siseturu tõhus toimimine on ELi ettevõtete konkurentsivõimelisusele ülemaailmsel turul väga oluline. Õigeaegne ja kohane ülevõtmine ning ellu viimine on eriti teenuste direktiivi puhul turu terve toimimise jaoks ülioluline.

Teenuskaubandus sisaldab endas suures osas erialaste teadmiste ülekandmist riikide vahel. Järelikult mängib vaba teenuskaubandus olulist rolli kõigis arengustrateegiates, sest see aitab kaasa kiirele ja tõhusale oskusteabe ülekandmisele suures ulatuses. Lisaks kujutab kasvav juurdepääs turule võimalust mitte ainult arenenud riikidele vaid ka arenguriikidele, mis on tihti juurdepääsust oskusteabele ilma jäetud.

Juurdepääs teenusturule on käimasolevate WTO läbirääkimiste kontekstis raske küsimus. Tuleks siiski meeles pidada, et teenuskaubanduse läbirääkimised peavad teenima ELi huve, aga ka edendama arengut vaeseimates riikides. Kui lubatakse mahukaid välisinvesteeringuid, siis võib just teenuskaubanduse liberaliseerimine olla see, mis võib aidata kaasa suuremale ja säästlikumale tootmisele ning infrastruktuuri moderniseerimisele kõigis majandustes.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Härra Kamalli raport teenuskaubanduse kohta uurib, kuidas ELi ettevõtted saaksid juurdepääsu kolmandate riikide turgudele. Tõesti, teenused mängivad rahvusvahelises kaubanduses aina olulisemat rolli. Just sel põhjusel on oluline teha vahet kaubanduslike ja avalik-õiguslike esmateenuste vahel. Väljendasin seda selgelt oma hääletusviisi kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult(EL). GATS alusel julgustab EL kahepoolsete ja mitmepoolsete kokkulepete ning avaliku või varjatud sunni ja ähvarduste abil kapitali tungima vähem arenenud riikide arenevatele teenusturgudele, et suurendada kasumeid ning mõjujõudu. Komisjoni aruanne kiidab selle poliitika heaks ja toetab seda.

Monopolid, mille eesmärgiks on liberaliseerida ja avada riiklikud turud ning erastada asutused, ründavad avalikke ressursse nagu vesi, tervishoid ja heaolu, haridus jne. Kapitalistlik ümberstruktureerimine on vaesemate riikide töötajatele veelgi hävitavam.

Imperialistlike keskuste rivaliteedi ja vaesemate riikide vastuseisu tulemuseks on viimaste WTO läbirääkimiste läbikukkumine. Võimukeskused võistlevad oma positsiooni tugevdamiseks teineteisega kahepoolsete ja mitmepoolsete kokkulepete sõlmimise nimel.

Tähelepanu on keskendatud otsesele ja kaudsele avalike teenuste kaotamisele eriti kapitalile kasumlikes sektorites ning kõigi ohutustõkete kaotamisele. Need on katseks võrdsustada teenused kaupadega ning viia läbi ühisläbirääkimised põllumajandusliku tootmise osas. Kõik need on lihtsad näited Euroopa kapitalistlikust imperialistlikust agressioonist, mis on valmis alustama sõda oma valikute pealesurumise nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  Tokia Saïfi (PPE-DE), kirjalikult(FR). Hääletasin teenuskaubandust käsitleva raporti poolt, et kehutada komisjoni kaubandusläbirääkimistes taotlema progressiivset ja vastastikkust juurdepääsu teenusturule ning suuremat läbipaistvuse poliitikat. Euroopa Liit, mis on maailma suurim eksportija ja suurim teenuseosutaja, peab propageerima suuremat juurdepääsu teenusturule sarnaselt arenenud kui arenguriikidele.

Sellegipoolest peab liberaliseerimine olema progressiivne ja vastastikkune, võttes arvesse asjaomaste riikide huvisid. Seda silmas pidades hääletasin muudatusettepaneku 2 poolt, mis toob esile vajaduse eristada kaubanduslikke ja mitte-kaubanduslikke teenuseid ning vajaduse kohaldada juhtumipõhist lähenemisviisi turgude avamisel üldhuviteenustele. Samuti hääletasin muudatusettepaneku 5 poolt, mis EPA kontekstis kutsub üles üldiste, juurdepääsetavate ja jätkusuutlike avalike teenuste tagamisele kõigile.

Viimasena hääletasin ma muudatusettepaneku 7 poolt, mis tunnustab, et teatud tooted nagu vesi peaks olema üleüldiseks avalikuks hüveks ning märgiksin, et turgude avamise ettepaneku tegemisel sellist liiki teenuste puhul on vaja olla ettevaatlik.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult (SV). Teenuskaubandusest on saanud kõigi majanduste paratamatus. Kuluka ja ebatõhusa teenuseinfrastruktuuri tingimustes on mis tahes riigis majandusedu saavutamine võimatu. Tekstiilkaupade, tomatite ja teiste kaupade tootjad ja eksportijad ei ole konkurentsivõimelised, kui neil puudub juurdepääs tõhusale pangasüsteemile, tõhusatele kindlustusettevõtetele, raamatupidamisettevõtetele, telekommunikatsiooni ja transpordisüsteemidele.

Samas on samuti ülioluline võimalus pakkuda avalikke teenuseid, mida osutavad eraettevõtted. Konkurentsi tulemuseks tervisesektoris, hariduses ja ühistranspordis on paremad teenused. Seetõttu otsustasin toetada seda, et era- ja avalikes huvides osutatud teenuseid ei eristataks kategooriliselt, sest usun, et ka konkurents avalikus sfääris aitab kaasa suuremale tõhususele ning paremate teenuste osutamisele. Minu jaoks on see ilme, olenemata, kas see puudutab meie siseturgu või teenuskaubandust teistes riikides väljaspool ELi piire.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult (PL). Teenuskaubandust käsitleva raporti eesmärgiks on rõhutada teenuskaubanduse rolli sektoripõhise instrumendina uute alaliste töökohtade loomiseks ja kodanike elukvaliteedi parandamiseks. Need teenused moodustavad hetkel nii palju kui 75% Euroopa Liidu SKP-st.

Raportöör kutsub üles teenuskaubanduse turu avamisele ja liberaliseerimisele. Turu avamine ja konkurentsivõime parandamine on kahtlemata vajalik. Minu arvates ei tohiks aga teenuskaubanduse avamist mõista erastamisena. Tuleks selgelt määratleda, et kaubanduslikud teenused on erineva iseloomuga kui avalikud teenused. Järelikult tuleb samuti kindlustada, et kasutusele võetud lähenemine avalike teenuste kaubanduse avamiseks oleks erinev sellest, mis on võetud kaubanduslike teenuste kaubanduse avamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE) , kirjalikult (RO). Hääletasin teenuskaubanduse raporti poolt, mis rõhutab teenuskaubanduse tähtsust töökohtade loomisel.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud muudatusettepanek 2 rõhutab erineva lähenemise vajadust üldistes huvides osutatud teenuste turu avamisel ning eriti vajadust eristada kaubanduslikke ja mittekaubanduslikke teenuseid.

Pean äärmiselt tähtsaks muudatusettepanekut 5, mis kutsub üles kõigile universaalsete, kõigile kättesaadavate, jätkusuutlike ja taskukohaste hindadega avalike teenuste kindlustamist ning muudatusettepanekut 10, mis nõuab, et komisjon võtaks rangemaid meetmeid eelkõige interneti teel leviva võltsimise vastu ning palub komisjonil täiendavalt esitada parlamendile ja nõukogule ettepaneku eesmärgiga pakkuda ühendusele ja selle liikmesriikidele Euroopa tasandil kvalitatiivseid ja statistilisi andmeid võltsimise kohta, eelkõige interneti kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult(PL). Niinimetatud teenuste revolutsioon, mis on toimunud alates 20. sajandi keskpaigast, on toonud kaasa enamikus riikides teenuste muutumise kõige olulisemaks majandussektoriks. Tehnoloogiline progress, nimelt telekommunikatsiooni ja informatsiooni tehnoloogia valdkonnas, on olulisel määral muutnud nägemust teenustest ja nende potentsiaalsest rollist rahvusvahelises kaubanduses. Eelnimetatud süsteemi intensiivse laienemise tulemuseks koos tehnoloogilise edasiminekuga on rahvusvahelise teenuskaubanduse laienemine.

Poola osa rahvusvahelises teenuskaubanduses pole kunagi olnud väga suur. Sama kehtib ka teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kohta. Selle põhjuseks oli peamiselt sektori alaareng tsentraalselt planeeritud majandustes. Põhjalikud muutused teenusesektori arengus algasid üksnes üleminekuperioodil, mis järgnes kommunismiajastule ning jätkus kogu Euroopa Ühendustega ühinemise protsessi vältel. Radikaalsed muutused teenusesektoris on juba nähtavad. Veelgi enam, Poola integratsioon ühendusse ning seonduv Poola majanduse kohandamise protsess EÜ nõuetega peaks kiirendama teenusesektori arengut ning andma Poolale rohkem võimalusi rahvusvahelises teenuskaubanduses.

Seetõttu usun, et EL peaks igati pingutama, et parandada teenuskaubanduse kvaliteeti, kuivõrd see sektor edendab heaolu ja töökohtade loomist kõigis maailma majandustes. Lisaks aitab see kiirendada arengut.

 
  
  

– Raport: Josu Ortuondo Larrea (A6-0308/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Kuigi me tervitame raportis väljendatud muresid seoses vajadusega investeerida sadamapiirkondadesse, tehnoloogilisse moderniseerimisse ja keskkonnakaitsesse, leiame, et see varjab asjaolu, et üheks Euroopa Komisjoni eesmärgiks seoses sadamapoliitikaga on saavutada selle strateegilise avaliku teenuse liberaliseerimine erinevates liikmesriikides.

Seetõttu kahetseme meie ettepanekute tagasilükkamist, mis:

– rõhutasid siseturu konkurentsieeskirjade kohaldamise kaudu mis tahes uue sadamateenuste EL tasandil liberaliseerimise katse tagasilükkamist;

– ja kutsusid üles algatuste tegemiseks, et võidelda ebakindlate tingimuste ja õnnetuste ohu vastu merendussektoris ning tagada sadamatöötajate õiguste kaitse, eriti seoses töötajate õiguste, õiglase tasu ja korralike töötingimuste, sotsiaalse kaitse, kollektiivlepingute, ametiühingute õiguste ja kutsealase koolitusega.

Euroopa sadamate mitmekesisust ning üksteise täiendamist peab kaitsma ning nende juhtimine peab põhinema arenenud kvaliteedi- ja ohutusstandarditel, mis on majandusarengu strateegiliseks elemendiks. Euroopa sadamate juhtimise avamine rahvusvahelistele ettevõtetele, nagu on aset leidmas, devalveerib töösuhteid ning kollektiivlepinguid ning suurendab ebakindlate tingimuste riski sadamasüsteemis, mis lõpptulemusena seab küsimuse alla meresõiduohutuse.

Sel põhjusel me hoidusime hääletamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. − Hääletamise ajal väljendasin ma oma seisukohta hääletades fraktsiooni GUE muudatusettepanekute vastu. Sadamasektor on Euroopa Liidule ülioluline majanduslikus, kaubanduslikus, keskkonna ja strateegilises mõttes. Siiski, pidades sektori tähtsust meeles, ei saa ma toetada lähenemist, mille kohaselt peaksid sadamad kujutama avalikku omandit.

Vastupidiselt toetan ma liikmesriikidele õiguse jätmist tegutseda oma huvidest lähtudes, kui nad langetavad otsuse kas sadamasektori liberaliseerimise kasuks või kahjuks. Otsused, kas erastada ja/või kohaldada sadamates era- ja avaliku sektori partnerlust, on liikmesriikide pädevuses ning neid ei tohi langetada Euroopa institutsioonid, seni kuni järgitakse Euroopa õigusakte. Tegelikkuses juhivad juba mõningaid Euroopa sadamaid kolmandatest riikidest pärit ametiasutused või ettevõtted. Minu arvates peaks sadamasektoril nagu mis tahes muul sektoril olema võimalus tegutseda võrdväärselt konkureerival alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult(EL). Kreeka kommunistlik partei hääletab raporti vastu, sest selles toetatakse ja järgitakse komisjoni sadamaid käsitleva teatise loogikat, mis propageerib ELi eesmärki sadamad privatiseerida. Senini blokeeris sadamate erastamist töötajate vastuseis, kuid EL ei ole sellest loobunud, sest see on ELi kapitali peamiseks eesmärgiks.

Seetõttu püüab komisjon seda edendada kildhaaval, see tähendab, andes kapitalile üle kasumlikud sadamateenused. Samal ajal on EL keskendanud oma tähelepanu sadamatele antavatele riigitoetustele; valmistatakse ette nende keelustamist või drastilist piiramist, sillutades selliselt teed erastamisele. Sadamad kujutavad strateegilise tähtsusega sektoreid liikmesriikide majandustes ning on otseselt seotud liikmesriikide kaitsevõimelisusega ja suveräänsusega. Sel põhjusel ei mõjuta sadamateenuste liberaliseerimise ja sadamate privatiseerimise kavad mitte üksnes neid, kes seal töötavad vaid kogu töölisklassi ja masse.

Ei ole piisav, kui töölisklass ja töötajad on üldiselt valvel ja organiseerivad võitluse üksnes erastamisplaanide vastu; nad peavad võitlema sadamate eest, mille omandavad inimesed rahva võimu alusel rahvamajanduse raames, mis oma jõududega toime tuleb.

 
  
  

- Raport: Michael Cramer (A6-0326/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Hoolimata raportis sisalduvate murede ja ettepanekutega nõustumisest, leiame, et see ei peegelda riikliku poliitika üliolulisi elemente selles strateegilises sektoris – sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonna mõjusid – eriti neid, mis seonduvad selle süsteemi loomisega tugeva avaliku sektori raames ning vajadusega võidelda töötajate õiguste süstemaatiliste rikkumiste ning eeskirjade eiramise vastu, mida võib selle sektori segmentides täheldada.

Tulemusena leiame, et jättes käsitlemata sektori töötajate töötingimuste keskse aspekti, ei saavuta raport eesmärki. Lisaks sellele, et tegemist on töötajate õiguste rikkumisega, seab ajutiste lepingute sõlmimise praktika, mis julgustab tööajast, puhkeperioodidest ja kollektiivlepingutest mitte kinnipidamist, küsimuse alla töötajate (ja kolmandate osapoolte) ohutuse. See on põhjus, miks meil on vaja peatada töökohtade hävitamine ja suurenev ebakindlus töösuhetes, edendades integratsiooni ettevõtete töötajaskonna hulgas ning tõstes karjääri ja palkade väärtust.

Samuti ei nõustu me rõhuasetusega „kasutaja maksab” ja „saastaja maksab” põhimõtetele, kuivõrd ilma et see aitaks tingimata kaasa kaubaveoteenuste parandamisele, mõjutatakse nende meetmete kaudu peamiselt lõpptarbijat, mis omakorda on kasulik üksnes nendele, kellel on rahaliselt võimalik „kasutada” või „saastada”.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult (DE). Hääletan Michael Crameri raporti poolt, mis käsitleb jätkusuutlikumaid ja tõhusamaid logistika- ja kaubaveosüsteeme Euroopas.

See süsteem mängib üliolulist rolli Euroopa positsiooni tugevdamisel ja laiendamisel rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majandusena, kuid ilma, et see toimuks keskkonna või kodanike arvelt. „Rohelised koridorid” on põhikontseptsiooniks, et optimeerida Euroopa transporti ning teha seda niivõrd jätkusuutlikult kui võimalik. Kõigi saastamisvormide vähendamine samal ajal suurendades taaskasutatavaid energiaallikaid on õige lähenemisviis.

Selles kontekstis mängivad investeeringud uude tehnoloogiasse, nagu näiteks kaubaveol sagedaste seisakute reguleerimine arvutipõhiselt, ning toetused teistele transpordiviisidele peale maanteetranspordi, olulist rolli ning näitavad teed edasi.

Juhtimis- ja haldusmenetluste harmoniseerimine üle ELi muudab Euroopa transpordisüsteemi samuti paremaks ja tõhusamaks. Et olla edukas, vajab Euroopa konkurentsivõimelist ja innovatiivset majandust. Käesolev raport annab olulise panuse selle eesmärgi saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult(PL). Nõustun härra Crameri avaldatud vaadetega, nimelt, et pingutusi tuleks teha, et parandada kaubaveo tõhusust, integratsiooni ja jätkusuutlikkust Euroopas.

Samuti toetan kõiki meetmeid, mida propageeritakse sihiga soovitud eesmärkide saavutamiseks. Viimane sisaldab keskendumist transpordikoridoridele, innovatiivsete tehnoloogiate toetamist, innovatiivset infrastruktuuri ning tõhusamat kaubaveo juhtimist. Samuti on mainitud vajadust lihtsustada haldusmenetlusi ning kaubaveotranspordi ketti ning muuta transport, mis ei sõltu maanteevõrgust, atraktiivsemaks. Toetan kõiki neid lähenemisi. Minu arvates peaksid raportööri määratletud prioriteedid andma märkimisväärse panuse kaubaveotranspordi parandamisele Euroopas.

 
  
  

- Raport: Frédérique Ries (A6-0260/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (UEN), kirjalikult. − Minu kolleegid ja mina tervitame uut huvi uurimistöö vastu, mis käsitleb potentsiaalseid terviseriske, mis on põhjustatud pikaajalisest elektromagnetväljade mõju all olemisest. Nende mõjude suhtes tervisele tuleb olla ettevaatlik. Tegemist on küsimusega, millega ma olen isiklikult kokku puutunud ning mida ma pidin käsitlema selle aasta jaanuaris. Minu kirjas endisele volinikule Kyprianoule juhtisin ma tähelepanu asjaolule, et selles küsimuses ei ole alates 12. juulist 1999 ülevaadet koostatud, hoolimata sellest, et ülevaadet oodati viie aasta pärast alates nimetatud kuupäevast.

Hääletasin Riesi raporti poolt, mis tunnustab, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu alates 1999. aasta raportist, on viimane aegunud. Siiski hääletasin ettepaneku vastu, mis kutsus üles rangemate harmoniseeritud piiride kehtestamisele teatud elektromagnetlainete eraldumise osas. Tegemist on tervise valdkonna küsimusega ning seega Iirimaa pädevuses oleva küsimusega. Iirimaa valitsus on avaldanud hiljuti raporti, milles järeldatakse, et senini ei ole lühi- või pikaajalisi tervisemõjusid leitud. Iirimaa on juba võtnud vastu ICNIRP juhised, millega piiratakse avalikus ruumis ja tööl elektromagnetväljadega kokkupuudet, mida toetab Maailma Terviseorganisatsioon. Iirimaad peab valitsema Iirimaal ning seda tehes lähtutakse WHO juhistest.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Hääletasime hoolimata teatud vastuoludest raporti poolt. On siiski palju positiivseid aspekte, mis on olulised, eriti ettevaatuspõhimõtte kaitsmine, kinnitades, et see peaks olema üheks ühenduse poliitikate nurgakiviks tervise ja keskkonna valdkondades.

Samuti kritiseerib raport mõningal määral tegevuskava, konkreetsemalt osas, kus on öeldud, et „kuni kõnealuse tegevuskava eesmärk on üksnes olemasolevaid ühenduse poliitikaid täiendada ning kuni see ei tugine ennetuspoliitikale eesmärgiga vähendada keskkonnateguritega seotud haigusi ega järgi ühtegi selget ja arvulist eesmärki, on tegevuskava juba ette osaliselt läbikukkumisele määratud.”

Samuti toob raport esile, et Euroopa Komisjon peab võtma arvesse väikese ja keskmise suurusega ettevõtete majanduslikku tähtsust, andes neile tehnilist abi, et aidata neil täita siduvaid keskkonnaalaseid tervisenorme ja julgustada neid tegema muid keskkonnatervise mõistes olulisi muudatusi, mis mõjutavad ettevõtete toimimist.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin Frédérique Riesi raporti poolt vahekokkuvõtte kohta Euroopa keskkonna ja tervise tegevuskavast aastateks 2004–2010. Minu toetus on üleskutsel, et tegevuskava keskenduks siseõhu ja välisõhu kvaliteedile ja kemikaalidele. Samuti on positiivseks sammuks nii tarbijate kui keskkonna adekvaatse kaitse kindlustamise suunas kõigi tootjate või importööride kohustamise nende toodete ohutuse demonstreerimiseks enne turule lubamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult(EL). Kasumi eesmärgil loodusressursside mõtlematu kasutamine, turgude liberaliseerimine ning energia, transpordi ja telekommunikatsiooni valdkondade privatiseerimine viivad keskkonna hävitamiseni. Kombineerituna töötingimuste halvenemisega ning tervise, heaolu ja kindlustuse privatiseerimisega, näeme üleüldist terviseprobleemide kasvu, eriti nende, mis on seotud keskkonnariskidega. Tervishoiuteenuste kommertsialiseerimine ning ELi keskkonnapoliitika, mis koos saastekvootide kauplemissüsteemiga ja „saastaja maksab” põhimõttega, on muutmas keskkonda kaubaks, ei saa ära hoida riske ja haiguseid ega suuda neid isegi töötajate hüvanguks hallata, kuna ELi peamiseks eesmärgiks on suurendada kapitali kasumeid.

Raporti järeldused on õiged seoses järgmisega: ennetamine ja kaitsepõhimõtete kohaldamine; sisuliste rangete meetmete puudumine; kõige haavatavamate inimrühmade laiapõhjalise uurimise vajadus; vaimne tervis ja magnetväljade mõjud jne. Vaatamata sellele lõpeb see ettepanekutega, mida juhib ELi monopole toetav poliitika, nagu näiteks enam maksusoodustusi ja rahalisi stiimuleid ettevõtetele. Tegemist on loogikaga, mis asetab kaitsekohustuse üksikisikule.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult (RO). 2005. aasta veebruari entusiasm, kui „Euroopa keskkonna ja tervise tegevuskava aastateks 2004–2010” heaks kiideti, on vaibunud, ilma et paljusid välja pakutud tegevusi oleks ellu viidud. On ülimalt vajalik nendest tähtaegadest kinni pidada ning need tegevused ellu viia, eriti sel kümnendil, kui suurimaks väljakutseks inimtervisele keskkonnakaitse valdkonnas on kohanemine kliimamuutusega.

Ühiskonna vähem jõukad kihid, aga ka bioloogiliselt õrnemad (lapsed, rasedad naised ja vanad inimesed) on nendele mõjudele enam tundlikud.

Erilist tähelepanu tuleks osutada kohanemise sotsiaalsetele aspektidele, sealhulgas riskidele, mis on seotud tööhõivega ning mõjudega elamis- ja asumistingimustele.

Ekstreemsete ilmastikunähtude negatiivsete mõjude ärahoidmine inimeste tervisele omab üliolulist rolli ning sel põhjusel palutakse komisjonil koostada heade tavade juhendid, mis sisaldaksid tegevusi, mida piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peavad koostöös teiste institutsioonidega ette võtma, aga ka rahvastiku koolitus- ja teavitamisprogramme teadlikkuse tõstmiseks seoses kohanemisega kliimamuutuste mõjudega.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika