Istungi stenogramm

Neljapäev, 4. september 2008 - Brüssel

12.1. Riigipööre Mauritaanias

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu seoses kuue resolutsiooni ettepanekuga, mis käsitlevad riigipööret Mauritaanias⁽¹⁾.

  Alain Hutchinson, autor − (FR). Härra juhataja, volinik, võime pidada Mauritaanias toimunud riigipööret tõeliseks tragöödiaks. Täpselt nagu Euroopa Liit on investeerinud paljudesse teistesse riikidesse, on investeeritud tohutult ka Mauritaania demokratiseerimisse; veelgi enam ning isegi olulisemana märgiksin, et Mauritaania inimesed on panustanud märkimisväärselt ning nendel, kes kukutasid üpris hiljuti diktaator Taya, õnnestus äratada tohutuid ootusi selle riigi rahva hulgas, samal ajal austades kõiki oma lubadusi alates juunis 2006 põhiseaduse referendumi korraldamisest kuni presidendivalimisteni märtsis 2007, sealhulgas pidades 2006. aastal kohalikud ja üldised valimised. See pikaajaline protsess andis kõigile võimaluse oma arvamuse avaldamiseks: ametiühingutele, kodanikuühiskonnale ja muidugi poliitikutele. Kõigest aasta hiljem on riigipööre kõik kildudeks purustanud ning demokraatide ridades valitseb tohutu pettumus.

Demokraatia ja Mauritaania inimeste katastroof tuletab meile selgelt meelde kõigi noorte demokraatiate äärmist haprust ning samuti seda, millist tähelepanu peab neile osutama. Nüüd on ülioluline, et me uue Mauritaania režiimi üheselt mõistetavalt hukka mõistaksime. Kui valitud president tegi vigu või komistusi, siis oli reageerimise, kritiseerimise ning sanktsioonide kohaldamise õigus Mauritaania rahval, selle parlamendil ja riigi valitud esindajatel. Õigus sekkuda rangelt poliitilises küsimuses, ei kuulunud mingil juhul armeele, sandarmitele või mis tahes muule politseijõule.

Seetõttu kutsume uusi Mauritaania „tugevaid mehi” andma võimu, mille nad on varastanud, Mauritaania rahvale tagasi. Nõuame, et nad lubaksid valitud presidendil taastada oma poliitilise funktsiooni niipea kui võimalik, isegi kui see toob kaasa mitmekülgse kriitika, tingimusel, et seda väljendatakse demokraatlikul viisil ning austusega Mauritaania rahva püüdluste vastu, kes on taas vähemuse soovide pantvangis.

Veelgi enam, härra juhataja, lisaksin, et mul oli au juhtida parlamendi valimisvaatlusmissiooni Mauritaanias ning muidugi olen toimunust sügavalt mõjutatud. Lõpetan siinkohal ja luban proua Isler Béguinil, kes Euroopa Liidu valimisvaatlusmissiooni juhtis, pulti asuda. Oleme nende sündmuste toimumise pärast väga kurvad, kuna Mauritaanias nägime me kogu rahva tõelist soovi – soovi, mida on väljendatud kogu viimase aasta jooksul ning see mis on nüüd toimunud, on tragöödia.

  Marios Matsakis, autor. − Härra juhataja, see vaene Aafrika rahvas on nüüdseks juba mitmeid aastaid kannatanud poliitilise ebastabiilsuse ja keeriste käes. Selle peegelduseks on asjaolu, et viimase kolme aasta jooksul on riigis toimunud kaks sõjaväelist riigipööret. Neist teine toimus 6. augustil 2008. Rikkudes põhiseaduslikku korda, haaras kindral võimu ning arreteeris presidendi, peaministri, teised valitsuse liikmed ning paljud tsiviilisikud. Kummaliselt on kaks kolmandikku Mauritaania parlamendisaadikutest kirjutanud alla deklaratsioonile riigipöörde juhtide toetuseks.

Vaatamata võimalikule hirmule tagakiusamise ees, on demokraatia solvanguks ning kahetsusväärseks riigiasjade olukorraks see, kui parlamenti valitud esindajad tunnistavad demokraatliku protsessi läbikukkumist ning deklareerivad sõjaväelisele diktatuurile heakskiitu. Kutsume kõiki poliitilisi jõude Mauritaanias üles asetama oma rahva huvid esikohale ning töötama tervemõistusliku küpsusega ühiselt põhiseadusliku korra taastamise nimel riigis. Selleks soovitame tungivalt ja ootame, et EL, ÜRO ja Aafrika Liit pakuks kogu vajaliku toetuse.

  Esko Seppänen, autor − (FI). Härra juhataja, sõjaväelise hunta riigipööre Mauritaanias on põhjendatult laialdaselt hukka mõistetud. Vastavalt riigis viibivatele rahvusvahelistele vaatlejatele viidi 2006. ja 2007. aastal valimised läbi eeskirjadega kooskõlas ning Mauritaania kukutatud valitsuse legitiimsuses pole mingit kahtlust.

Mauritaanias on toimunud alates iseseisvuse saavutamisest Prantsuse koloniaalvõimu alt enam kui 10 riigipööret või riigipöördekatset. Eelmine toimus vaid kolm aastat tagasi. Tol korral osales selles armeeladvik, nagu ka praegu. Arengut saab vaevalt kirjeldada stabiilse või demokraatlikuna.

Riigipöördele Mauritaanias aitasid kaasa demokraatlikult valitud presidendi ja kindralite, kes omasid ekstremistliku islami vaateid, vahelised vaidlused. Tegemist on tohutusuure väljakutsega teistele, kes püüavad tuua regiooni rahu ja stabiilsust.

Resolutsiooni projektis täheldatakse õigesti, et Mauritaania stabiilse demokraatliku arengu eeltingimus on õiguspärase ja demokraatlikult valitud valitsuse taastamine. Seetõttu pole aktsepteeritav lahendus uute valimiste pidamine, kuivõrd see õigustaks sõjaväelise hunta poolt jõu kasutamist. Mis on selle olukorra juures ohtlik, on see, et kui riik jääb isolatsiooni, toidab see ekstremistlikke arvamusi ja tegevusi, mis juhivad demokraatliku arengu rajalt kõrvale. Sel põhjusel peame toetama ÜRO propageeritavat lahendust, mis on nii kiire ja rahumeelne kui võimalik. Meie fraktsioon toetab resolutsiooni projekti olukorra kohta Mauritaanias.

  Marie Anne Isler Béguin, autor − (FR). Härra juhataja, volinik, just tänu teile oli mul võimalus juhtida valimisvaatlusmissiooni Mauritaanias.

Olime tulemuste üle väga uhked, sest sõjaväe poolt 24 aasta järel võimu üleandmine rahvale oli suureks eduks.

Olin eelmisel nädalal kaheksa päeva Mauritaanias ning mida ma seal kuulsin? Kuulsin rahvast, kes olles eelnevalt õnnelik tsiviilvalitsuse omamise üle, olid taas rahul, et sõjavägi oli naasnud „demokraatiat parandama”, nagu nad seda väljendasid.

Muidugi nimetame seda riigipöördeks. See on riigipööre. Mõistame selle hukka ja oleme selle hukka mõistnud. Siiski arvan, et meil on tõesti vaja minna ja näha, mis seal toimub ning soovitaksin teil, mu kaasparlamendiliikmed, saata missioon, et see välja uurida. Aafrika Liidu esindaja härra Ping kutsub seda „ebatüüpiliseks olukorraks”. Härra Djinnit ÜROst kutsub seda „pöördesituatsiooniks” ning mõlemad ütlevad, et me peame olema täna loomingulised. Tõesti, kui nad ütlevad, et seal on ummikseis, siis on küllaltki õige, et esineb institutsiooniline ummikseis, kuid see institutsiooniline ummikseis ei ole riigipöörde tulemuseks – see on allakäigu protsessi tulemuseks, mille algus ulatub tagasi aprillikuusse ning mis kulmineerus juunis või juulis umbusaldusavaldusega, mida ei hääletatud parlamendis; parlamendi erakorraliste istungjärkudega, mida ei kutsutud kokku seaduses sätestatud korras; ning kahe kolmandikulise, kui mitte lausa kolme neljandikulise toetusega presidendi kukutamisele, üleskutsega tagasiastumiseks. Tegemist oli tõesti pöördepunktiga ning neil, kes arenguid ei jälgi, on seda raske mõista.

Paluksin teid, kaasparlamendiliikmed, minna ja vaadata olukorda nii nagu see tegelikkuses on ja kutsuksin teid üles toetama demokraatlikku pärandit, mille see riik on viimaste valimistega omandanud.

Samuti tuleks meeles pidada, et endiselt funktsioneerivad sellised institutsioonid nagu senat, parlament, munitsipaalkohtud ning usun tõesti, et need organid käituvad rahva võimu tagajatena. Seetõttu arvan, et lahenduse leidmine on nende ülesanne. Usun, et peame usaldama Mauritaania parlamendiliikmetest kolleegidele teejuhise pakkumise sõjavälisele huntale, keda meie ei tunnusta ning aktsepteerima, et edasine tegevus on rahvaesindajate, täpselt nagu meie oleme oma kodanike esindajad, otsustada.

Arvan, et võime neid tõsiselt võtta ning näidata üles usaldust: kui neil ei õnnestu jõuda seaduslike ja institutsiooniliselt õiguspäraste lahendusteni, siis saame sekkuda täie jõuga, kuid usun, et täna peaksid need rahvaesindajad, kes saavad tugineda õigusjärgsusele, esitama ettepanekud ning meie peaksime neid kui oma kolleege toetama.

  Ryszard Czarnecki, autor – (PL). Härra juhataja, igaüks, kes Mauritaaniast huvitub, teab praegust olukorda riigis. Nõnda ka parlamendiliikmed, kellel oli au esindada Euroopa Parlamenti selles riigis. Olin selle rühma liige.

Proua Isler Béguinil on palju asjakohaseid kogemusi. Usun, et tal on õigus propageerida, et omalt poolt peaksime suurendama ressursse, nii et Euroopa Parlament saaks anda olukorda tõhusa panuse, nagu on juba tehtud teiste riikide puhul. See ei tähenda dikteerimist, mis on õige, mis peaks juhtuma või viitamist teatud standarditele. Selle asemel peaks see hõlmama tõelise abi andmist inimestele, kes võitlevad kodanike õiguste ja demokraatlike väärtuste nimel piirkondades, kus neid on märksa raskem saavutada kui Euroopa Liidus. See on põhjuseks, miks on tehtud ettepanek jagada ressursse viisil, et neid saaks tõesti tõhusalt kasutada.

  Colm Burke, autor. − Kavatsen esitada enne hääletamist suulise muudatusettepaneku. Hiljutine riigipööre Mauritaanias on pettumust valmistav. Riigile, mis on viimastel aastatel saavutanud demokraatia suunas edasimineku, on riigipööre tagasilöök nendele saavutustele.

Demokraatliku Mauritaania tähtsust ei saa selles hapras Aafrika alapiirkonnas alahinnata, mistõttu on tagasipöördumine demokraatia ja tsiviilvõimu juurde ülioluline. Demokraatlikult valitud valitsuse kukutamine on lihtsalt vastuvõetamatu, nagu seda on ka riigi presidendi ja peaministri jätkuv koduarest. Siiski tuleb ka märkida, et kaks kolmandikku Mauritaania parlamendiliikmetest kirjutasid alla deklaratsioonile riigipöörde liidri ja tema kaaskindralite toetuseks. Eelmisel pühapäeval moodustasid kindralid omaenda valitsuse, mida minu arvates tuleb pidada ebaseaduslikuks.

Seda isehakanud vaheadministratsiooni mitte tunnustades, sooviksin ma sellegipoolest julgustada sõjaväelist huntat sätestama niipea kui võimalik uue presidendi valimiste ajakava, nii et taas saaks nimetada ametisse tsiviilisikutest ministrid sõjaväepersonali asemel. Hunta peab tagama valimiste neutraalsuse, nagu nad tegid seda viimase riigipöörde ajal 2005. Kui selliseid samme lähitulevikus ei tehta, peab Euroopa Liit kaaluma karmimaid meetmeid, nagu näiteks mittehumanitaarse iseloomuga abi peatamist. Komisjon peab tõsiselt kaaluma Cotonou lepingu artikli 96 reaktiveerimist, mille tulemuseks võib olla hunta liikmete varade külmutamine, aga ka abi peatamine. Viimasena kutsun ma Euroopa Liitu tungivalt üles tegema resolutsiooni osas selle poliitilise kriisi kohta tihedat koostööd Aafrika Liiduga.

  Laima Liucija Andrikienė, fraktsiooni PPE-DE nimel – (LT). See on laiduväärne, kuid Mauritaania kindralid on toime pannud järjekordse riigipöörde, mis kahetsusväärselt mõjutab selle riigi rahvast väga halvasti. Asjaolu, et sõjaväelise riigipöörde tulemusel on Maailmapank otsustanud halvenevas majanduslikus ja sotsiaalses olukorras riigile maksed peatada, on muutnud olukorra veelgi halvemaks ning inimesed tunnetavad selle tagajärgi peagi. Ainus võimalik arvamus selle olukorra kohta on see, et me mõistame riigipöörde elluviijad hukka ning nõuame, et konstitutsiooniline ja tsiviilvõim taastatakse riigis niipea kui võimalik. Nõuame kohest president Sidi Mohamed Cheikh Abdallahi vabastamist ning normaalsete töötingimuste loomist valitsuse ametnikele.

Sõjaväeline riigipööre ei ole väljapääs kriisist. Üksnes poliitilised arutelud ning vabad ja õiglased valimised saavad riigi põhiseaduslikust kriisist välja juhtida. Euroopa Liidu kohustuseks on aidata kriisi ületada kõige tõhusamal viisil, osutades abi inimestele, kes on muudetud majanduslikus ja toidukriisis haavatavaks.

  Leopold Józef Rutowicz, fraktsiooni UEN nimel – (PL). Härra juhataja, Mauritaania on vaene riik. See on ebatüüpiline islami riik ning paljude veretute riigipöörete ohver. See on riik, mis tunnustab Iisraeli ning mis toetab ühendriike sõjas Al-Qaeda vastu. Mauritaanial on demokraatlik põhiseadus. See on mõjutatud paljudest looduskatastroofidest. Endiselt on seal tavaks orjapidamine, mis tähendab, et inimesed on jäetud ilma oma kultuurilisest ja usulisest identiteedist ning õigusvõimest. Siiski on see riigis pikaajaline tava. Usutakse, et Mauritaania kasutab infrastruktuuri ja hariduse arendamise abi võrdlemisi hästi.

Viimasele riigipöördele lisandus püha sõja kuulutamine Al-Qaeda poolt. See võib riigi destabiliseerida, suurendada nälga ning pöörata saavutatud edasimineku tagasi. Samuti võib selle tulemuseks olla paljude inimeste surm ning radikaalse islami ebainimlike meetodite sisseviimine riigis. Neid ohte arvestades on hädavajalik, et Euroopa Liit ja Aafrika organisatsioonid tegutseksid kiiresti sellise tragöödia ärahoidmiseks.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel – (ES). Härra juhataja, alles eile rääkisime vasturääkivusest ja ebatõhususest, mis mõnikord Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat iseloomustab. On selge, et Mauritaania on selle ilmselge näide. Selles riigil suvel toimunud riigipööre tuleb hukka mõista, mida me selles resolutsioonis ka teeme.

Siiski, kutsume samuti üles poliitiliste pingete maandamiseks asjakohastes institutsioonides, milleks on need, millel on endiselt võimalik seda praegu teha.

Lisaks ei tohiks rahvusvahelise vastutegevusega nuhelda neid, kes kriisist kasu ei lõika ehk Mauritaania rahvast, kes kannatab niigi majandusliku ja toidu kriisi tõttu.

Seetõttu kutsume Euroopa Komisjoni mitte katkestama kodanikuühiskonna valdkonna abiprojektide rahastamist, mida tehakse demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi alusel ning samuti vaatama ümber kalanduskokkuleppe külmutamise.

Samuti kutsume komisjoni astuma poliitilisse dialoogi vastavalt Cotonou lepingu artiklile 8, eesmärgiga taastada konstitutsiooniline seaduslikkus. Kui see dialoog ei peaks olema edukas, tuleks seejärel reaktiveerida Cotonou lepingu artikkel 96, mis võib viia abi, välja arvatud toidu ja humanitaarabi, külmutamiseni.

  Koenraad Dillen (NI) – (NL). Härra juhataja, haprad demokraatlikud režiimid Aafrikas, mille kukutavad sõjaväelised riigipöörded: see on lõputa lugu, saaga, mis jätkub ja jätkub. Ma ei liialda, kui ütlen, et see täiskogu on tõenäoliselt väljendanud oma hukkamõistu igasugustele riigipööretele Aafrikas tosinaid kordi. Enamikus Aafrika riikides püsib ebaõiglane valitsus ning samad valitsejad on tihti olnud võimul kümnendeid. Miljardid arenguabi ei ole seda muutnud. Tihti jäävad despoodid võimu juurde ning meie rullime neile punase vaiba lahti liiga tihti. See annab alust pessimismile.

Valimised, mida see parlament aitas jälgida, viidi läbi ausalt: see on juba kindlaks tehtud. Siiski annavad selle suve sündmused Mauritaanias edasise tunnistuse sellest, et ainuüksi valimised ei ole piisavad demokraatlike väärtuste alalise aktsepteerimise saavutamiseks Aafrikas.

Õppetund, mille peame täna õppima, on see, et Euroopa vajab julgust, et muuta majanduslik toetus ja arenguabi sõltuvaks heast valitsemistavast ja demokraatiast, kuivõrd lõppude lõpuks on aafriklased need, kes sellest võidavad. Vaatamata sellele pole kuni tänaseni ELil olnud julgust sellele positsioonile asuda. Mauritaanias riigipöörde suuline hukkamõistmine ei ole piisav, kui Euroopa Liit ei kohalda samaaegselt konkreetseid sanktsioone hunta isoleerimiseks.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE) - (PL). Härra juhataja, on äärmiselt kahetsusväärne, et leiame end täna arutamas Mauritaania üle. Eelmisel aastal peeti Mauritaanias esimesed vabad valimised. Rahvusvaheline kogukond tunnustas neid ausate ja läbipaistvatena, sealhulgas Euroopa Parlamendi valimisvaatlusmissioon. Mauritaania on saavutanud märkimisväärse edasimineku seoses ülioluliste küsimustega seoses demokratiseerumise, stabiilsuse ning edasise arenguga. Pean silmas orjapidamise karistamist, meedia liberaliseerimist ja põgenike tagasipöördumist.

Tühistades demokraatlike valimiste tulemused ja demonstreerides austuse puudumist õigusriigi põhimõtte vastu on Mauritaania astunud sammu tagasi. President Abdallah’ käitumist võib erinevalt tõlgendada ja hinnata, kuid üks on kindel. Presidenti, kes on valitud üldistel, demokraatlikel ja vabadel valimistel, ei saa kunagi välja vahetada riigipöördega. Selline tegevus on demokraatiat arendavas riigis vastuvõetamatu, mis on see, mida Mauritaania kuni hiljutise ajani tegi. Euroopa Liit peaks tegema olukorra lahendamiseks koostööd Mauritaania valitsusega ja Aafrika Liiduga.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE) - (FI). Härra juhataja, nagu me augusti alguses kuulsime, on sõjavälise riigipöörde tulemusel esimene demokraatlikult valitud president Mauritaanias võimult kõrvaldatud ning vangistatud koos riigi peaministri ja siseministriga.

Mauritaania on üks maailma vaeseimatest riikidest ning üks uusimatest naftatootjatest. Kui selle demokraatlik areng on ohus, tuleb koostöö selle riigiga seada küsimuse alla ka laiemas ulatuses. Kuivõrd Maailmapank külmutas 175 miljoni USA dollari väärtuses rahalise abi ning EL kaalub 156 miljoni euro külmutamist, on mitmed arenguprojektid ohus. Pehme lähenemine ei tasu aga sellises olukorras pikaajalises perspektiivis ära.

Karmi joone võtmine ei tähenda muidugi mauritaanlaste ilma jätmist toidu- ja humanitaarabist. Valitsevale sõjaväelisele huntale tuleb siiski Cotonou leping meelde tuletada ning samuti seda, et kui mitte mingisugust dialoogi demokraatia taastamiseks ei saavutata, lõpetatakse ELi raha maksmine.

  Glyn Ford (PSE). - Härra juhataja, kordaksin, mida on suur hulk kolleege siin täna pärastlõunal öelnud: demokraatlik Mauritaania kujutab stabiilsuse tugipunkti alampiirkonnas. Vaevalt 12 kuud peale seda, kui Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioon deklareeris, et valimised oli ausad, toimus Mauritaanias kahe aasta vältel juba teine kindralite riigipööre.

Nõuame presidendi ja peaministri kohest vabastamist ning usume, et lahendus saavutatakse dialoogi teel. Tervitame Aafrika Liidu osalemist protsessis, kuid kutsume komisjoni tungivalt üles selles dialoogis osalema, et püüda leida praegusele kriisile rahumeelne ja demokraatlik lahendus ning kui vaja kasutada ähvardust, et me lõpetame Mauritaaniale kogu abi andmise – välja arvatud toidu- ja humanitaarabi – kui me ei leia lähikuudel rahuldavat lahendust.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE) - (PL). Härra juhataja, volinik, sooviksin toetada härra Kaczmareki märkuseid. Riigipööre Aafrikas ning täpsemalt Mauritaanias ei saa olla üllatuseks. Kui me arvestame olukorda sellel kontinendil, oleme sunnitud järeldama, et olgugi, et paljudes piirkondades on demokratiseerumise protsess tänuväärselt alanud ja jätkub senini, on see endiselt väga nõrk. See on fakt.

Meie rolliks on teha kõik, mida me suudame demokratiseerimise abistamiseks. See hõlmab tegevusi missioonide raames, et vaadelda parlamendi- ja presidendivalimisi. Samuti hõlmab see rahalist abi. Meie kohalviibimine, inimeste hulgas teadlikkuse tõstmine selle kohta, mida demokraatia tähendab ning selgitamine, kuidas nad saavad selles pärast rasket ettevalmistusperioodi oma osa mängida, on kindlasti ettevõtmine, millesse tasub investeerida, nagu me ka teeme. Ma ei arva, et peaksime siin kiirustama. Vastupidiselt, meil on vaja olla suuremeelsed. Kaalul on Aafrika tulevik.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, Mauritaania on mitmeid kuid kogenud pingelist poliitilist olukorda, mille käigus on suur parlamendi sektsioon vastandunud Mauritaania presidendile. 6. augustil 2008, pärast seda, kui president Adallahi vallandas mitmed sõjaväepealikud, reageeris sõjavägi kiire ja veretu riigipöördega. Praegu on valitud president endiselt külaliste villas vangistuses. Tuleks märkida, et ka peaminister on arreteeritud, kuid teisi institutsioone, nagu parlamenti, ei ole mõjutatud.

Kolm aastat tagasi, 3. augustil 2005, viisid need samad kindralid – tol ajal kolonelid – läbi sarnase võimuvõtmise kolonel Ould Taya 20-aastase režiimi vastu, kes oli saavutanud võimu riigipöörde tagajärjel.

Hiljutine võimuhaaramine on aga radikaalselt erinev 2005. aasta omast, mis lõpetas diktaatorliku režiimi ja mille tulemuseks oli eeskujulik üleminek demokraatiale, mida Euroopa Liit tugevalt poliitiliselt ja rahaliselt toetas. See üleminek andis Mauritaanias esimest korda vabade ja ausate valimiste kaudu võimu demokraatlikult valitud institutsioonidele, mille funktsioneerimist tuleb veel parandada.

Alates riigipöörde esimesest päevast on meie seisukoht olnud selge. Volinik Michel mõistis riigipöörde kindlalt hukka ning palus president Abdallahi vabastamist ning ametisse ennistamist, aga ka kiiret tagasipöördumist põhiseadusliku korra juurde. Kogu rahvusvaheline kogukond järgnes väga sarnase seisukohaga.

Kõige viimaste sõjavälise hunta – isehakanud „riigi kõrgeima nõukogu” – otsuste näol vormistada võimuvõtmine ning nimetada uus peaminister ja valitsus on tegemist sammudega vales suunas, mis on vastuolus rahvusvahelise kogukonna nõudmistega.

Arvan, et riigipööre kujutab tõsist ja nähtavat Cotonou lepingu peamiste elementide rikkumist seoses demokraatia ja õigusriigi põhimõttega. Seetõttu võttis komisjon 2. septembril 2008 vastu teatise nõukogule Cotonou lepingu artikli 96 kohaste läbirääkimiste alustamise kohta Mauritaaniaga.

Konsultatsioonide tulemuste põhjal tehakse ettepanek kohaste meetmete võtmiseks. Siiski, arvestades potentsiaalse negatiivse mõjuga, mis võib meetmetel olla rahvastikule, loodame endiselt, et leitakse aktsepteeritav lahendus ilma vajaduseta niivõrd olulist strateegiliselt riiki isoleerida, nagu paljud teist on öelnud.

Samal ajal jätkame arengu jälgimist Mauritaanias, toetades täielikult Aafrika Liidu pingutusi põhiseadusliku korra taastamise nimel riigis.

Lubage mul nüüd lühidalt kommenteerida kahte küsimust. Praegusel hetkel on liiga vara käsitleda üksikasjalikult võetavaid kohaseid tegevusi seoses konkreetsete projektide või koostöövaldkondadega. Arvan, et peaksime ootama konsultatsioonide tulemusi Cotonou lepingu artikli 96 alusel ning samuti oleks hea, kui proua Isler Béguin ootaks delegatsiooni saatmisega sinna. Esmalt tuleb alustada konsultatsioonidega Cotonou lepingu artikli 96 alusel.

Viimasena on kaks olulist projekti: üks on Euroopa Arengufondi projekt, mis on ette nähtud kodanikuühiskonna toetuseks (väärtus: 4,5 miljonit eurot) ning teine on kavandatud toetama demokraatiat ja inimõiguste valdkonna investeeringuid (väärtus: 300 000 eurot). Nendega jätkatakse tõenäoliselt ka osalise koostöö külmutamise korral. Niisiis oleme praegu staadiumis, kus arvame, et tugineda tuleb Cotonou lepingule ning alustada on vaja „96” konsultatsioone ning seejärel me vaatame, kuidas edasi minna.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub arutelu lõpus.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Sebastian Valentin Bodu (PPE-DE), kirjalikult – (RO). Kahjuks on inimõigustest kinni pidamise teema olnud Aafrikas alati päevakorral. Paljude eurooplaste jaoks on inimõiguste austamine kingitus, mille nad on sündides saanud. Tulen riigist, mis koges Euroopas kõige raskemakujulist kommunismi, kus inimõigused ei olnud juhtide päevakorras mitte kõige kõrgemal kohal. Ma ei saa öelda, et 18 aastat demokraatiat on toonud kaasa täieliku inimõigusrikkumiste kadumise, kuid olukord on märksa parem kui kommunismi aastatel.

Habras Aafrika kontinent, mille sajanditepikkune ajalugu on selle elanike meelestatust tugevalt mõjutanud, on nüüd silmitsi kogu regiooni destabiliseerimise ohuga, mis on sõjaväejuhtide riigipöörde tagajärjeks Mauritaanias. Tegelikkuses nad tühistasid Mauritaania rahva 2007. aasta demokraatliku otsuse, kes oli valinud oma esimese presidendi demokraatlikul viisil. Õigusriigi põhimõtte järgimine on esimene ja keskne tingimus demokraatiaks.

Uus režiim Mauritaanias ei oma rahva toetust ning esindab piiratud liikmete arvuga inimrühmituse ainusoove. Rahvusvahelisel kogukonnal on kohustus kindlustada, et olukord riigis ei halveneks, nii selle elanike ohutuse nimel kui kogu regiooni stabiilsuse nimel, kus terrorism on tõeliseks ohuks.

(1) Vt protokoll.