Istungi stenogramm

Esmaspäev, 22. september 2008 - Brüssel

20. Petitsioonikomisjoni arutelud (2007) (arutelu)

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on raport (A6-0336/2008), mille on esitanud David Hammerstein petitsioonikomisjoni nimel parlamendi tööaasta 2007 jooksul toimunud petitsioonikomisjoni arutelude kohta (2008/-2028(INI)).

  David Hammerstein, raportöör. − (ES) Pr juhataja, tahaksin tänada kõiki petitsioonikomisjoni liikmeid, eelkõige kõiki variraportööre ja meie esimeest Marcin Libickit nende koostöö ja igapäevase töö eest petitsioonide valdkonnas.

Rohkem kui kunagi varem vajame oma kodanike petitsioone, et tuua Euroopa rahvale ja igapäevaprobleemidele lähemale. Rohkem kui kunagi varem vajame oma kodanike petitsioone, et tagada ühenduse õiguse tagamine ja rakendamine.

Vajame kodanike petitsioone, et saaksime pakkuda käegakatsutavat tõestust selle kohta, mille poolt on Euroopa; tõestada, et Euroopa ei ole läbipaistmatu institutsioon, vaid midagi, mis mõjutab kõikide igapäevaelu ning et oleme suutelised pidama dialoogi tuhandete kodanikega.

Meil on see õnnestumas. 2007. aastal oli petitsioonikomisjonil 50 % rohkem juhtumeid kui 2006. aastal. See edusamm on peegeldus meie tööst; see on edusamm, mis rajab teed Euroopa asutustele üldiselt.

Minu kodumaa Hispaania on kõige suurema arvu uuritud petitsioonidega riik petitsioonikomisjonis. Üks kolmandik Euroopa Liidu petitsioonidest keskkonna kohta on pärit Hispaaniast. See kajastab Hispaania usaldust Euroopa asutuste suhtes ja Hispaanias tehtud tööd. Kuid üha rohkem petitsioone tuleb ka Euroopa Liidu uutelt liikmestriikidelt, nt Rumeenia ja Poola.

Petitsioonikomisjoni edusammud, mis kajastuvad petitsioonide arvus, põhjustavad siiski ka mitmeid haldusalaseid ja poliitilisi probleeme. Komisjonil puuduvad ressursid. Juhtumite arv kasvab pidevalt, aga sekretariaadis töötab endiselt sama arv inimesi ja ka Euroopa Komisjonis töötab petitsioonide menetlemisel sama palju töötajaid.

Asutused peavad kodanike muredele taktitundeliselt reageerima; vajame piisavalt ressursse, et suuta petitsioonidega kiiresti ja asjakohaselt tegeleda. Mõnikord venivad petitsiooniprotsessid aastaid ja aastaid; kui petitsioone ei menetleta, kaotavad nad kehtivuse ning Euroopa asutused kaotavad täielikult suutlikkuse sekkuda.

Mõnikord ei kanta petitsioonide käsitlemisel Euroopa Komisjoni poolt kvaliteetset õigus- ja haldusalast hoolt. Jah, on petitsioone, mis ärritavad võimulolijaid. Jah, on petitsioone, mis ärritavad ametiasutusi. Jah, on petitsioone, mis on tülikad, sest need toovad sadu või tuhandeid inimesi Euroopa Parlamenti. Ent just nii muutub Euroopa tugevamaks.

Eelmisel aastal tegime kuus andmete kogumise külastust Saksamaale, Hispaaniasse, Iirimaale, Poolasse, Prantsusmaale ja Küprosesse, mille tulemusel valmistati ette raportid. Pöörasime erilist tähelepanu petitsioonidele, mis kajastavad inimeste muret keskkonna ja selle kaitsmise kohta ning petitsioonidele seoses vee, eraomandiõiguse ja vähemuste õigustega.

Mitmel viisil oleme parandanud koostööd komisjoni, ombudsmani ja asutustega nagu SOLVIT, et kiirendada petitsioonidele reageerimist.

Petitsioonid eeldavad sageli kohtuvälist vahendamist, mitte lahendust, mis seisneb lihtsalt küsimuse Euroopa kohtute ette toomises.

Üks olulisemaid juhtumeid viimastel aastatel, 2007. aastal ja eelnevalt oli petitsioon Via Baltica tee kohta, mis läbib ühenduse õigusega kaitstud piirkonda; Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus tegutsesid eeskujulikult, et vältida pöördumatut kahju keskkonnale.

Teised väga olulised juhtumid (ja siinkohal tahaksin tänada volinik McCreevyt, kes on täna siin) olid Valencia linnade arengu seadus, milles hr McCreevy ja tema meeskond tegutsesid tõhusalt, et kaitsta riigihankedirektiivi. Teiste juhtumite seas olid Equitable Life, Loiret Prantsusmaal, veekvaliteedi kaitsmine Prantsusmaal ning laste hooldusõiguse delikaatne küsimus Saksamaal.

Praegu on meil mitmeid petitsioone, nt petitsioon, milles nõutakse, et Euroopa Parlamendil oleks ainult üks asukoht. Sellele on alla kirjutanud poolteist miljonit inimest. Nõuame õigust seda petitsiooni menetleda – õigust, mida me pole parlamendi juhatuselt saanud.

Lõpuks teeme mõned ettepanekud, sealhulgas petitsioonikomisjoni nime muutmise suhtes, millest saaks kodanike petitsioonidega tegelev komisjon (Committee on Citizens' Petitions), et selgitada Euroopa kodanike põhilist funktsiooni ja rolli selles komisjonis. Samal eesmärgil nõuame, et parlament avaneks igal viisil internetis ja nõuame parlamendi veebisüsteemide koostalitlusvõimet; praegu sulgevad veebisüsteemid ukse tuhandetele või miljonitele eurooplastele, kellel ei ole sellist tüüpi tarkvara, mis on vajalik veebi sisenemiseks, kus praegu edastatakse minu kõnet siin parlamendis.

ISTUNGI JUHATAJA: Marek SIWIEC
Asepresident

  Charlie McCreevy , komisjoni liige. − Hr juhataja, osalen selles arutelus oma kolleegi Margot Wallströmi nimel.

Petitsioonikomisjoni töö on huvitav teabeallikas kodanike murede ja kaebuste kohta seoses Euroopa asjadega. Need hõlmavad laia valikut poliitikavaldkondi, kuigi väga sageli kerkivad esile maakasutuse planeerimine ja keskkonnaalased küsimused; need hõlmavad peaaegu kõiki liikmesriike ning ulatuslikku läbilõiget kodanikuühiskonnast, alates üksikkodanikust riikidevaheliste valitsusväliste organisatsioonideni. Teie raportööril on usutavasti õigus rõhutada kogu töö olulisust, mida esindab tuhat ja rohkem petitsiooni, mis te igal aastal saate.

Tahaksin rääkida kahest raporti ja resolutsiooni aspektist. Esimene on hiljutine komisjoni kohapealsete külastuste areng kaebuste asukohtades, ning millel võib olla märkimisväärne mõju ajakirjanduses ja mis kahtlemata suurendab teie töö nähtavust. Need missioonid, lisaks kajastamisele ajakirjanduses ja meedias, toovad kaasa ka väga informatiivsed raportid ja tunduksid mulle kvaliteetsed. Arvan, et need on olulised dokumendid teie tegevuse kohta ning väärivad ulatuslikku avalikustamist. See on meie aja ja ressursside suur investeering, kuid ma olen kindel, et see on seda väärt.

Teine asi, millest tahan rääkida, on rohkem tulevikku suunatud. Tahan teile veel kord kinnitada meie kavatsusi parimaks võimalikuks koostööks komisjoni ja parlamendi vahel. See koostöö on vastastikku tugevdav; koostööharjumus sisendab parema teabevahenduse ning selle tulemusena meie kodanike üldise parema teenindamise. Hiljutine tavapärasest suurem petitsioonide arv, mida raportis kirjeldatakse, muudab vajaduse tõhusaks ja efektiivseks institutsioonidevaheliseks koostööks veel olulisemaks. Tahaksin teada, et anname endast parima, et see toimiks.

  Simon Busuttil, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (MT) Tänan, hr juhataja. Tahaksin alustuseks õnnitleda raportöör hr Hammersteini koostatud raporti ja selle kallal tehtud töö eest. Viimane Eurobaromeetri arvamusküsimustik ELi tasandil näitab, et Euroopa Parlament on Euroopa kodanike poolt kõige usaldatum asutus. Tegelikult usaldab Euroopa Parlamenti 52 % eurooplastest, mis on rohkem nende protsendist, kes usaldavad Euroopa Komisjoni (47 %), rohkem nendest, kes usaldavad oma riiklikku parlamenti (usaldab vaid 34 %), ning samuti rohkem nendest, kes usaldavad oma riiklikku valitsust (usaldab ainult 32 % ELi kodanikest). Arvan, et peaksime seda usaldust Euroopa Parlamenti suurendama. Fakt on see, et Euroopa Parlament on Euroopa kodanike poolt kõige usaldatum asutus. Ma arvan, et see tuleneb asjaolust, et selle parlamendi liikmed on rahvas otse valinud; samuti tuleneb see asjaolust, et asutamisleping tunnustab kodaniku õigust esitada kaebus, esitada petitsioon sellele parlamendile kaalumiseks. Seda tööd teostab tegelikult petitsioonikomisjon, mis on seega väga oluline komisjon, sest see annab inimestele hääle ja on seetõttu 20 komisjoni seas siin parlamendis see komisjon, mis on rahvale lähedal. Mida saame olukorra parandamiseks ette võtta? Arvan, et peaksime suurendama teadlikkust selle komisjoni kohta ja parandama kodanike võimalust petitsiooni esitada. Siinkohal ei ole ma raportööriga nõus, et teadlikkust on piisavalt; minu meelest on 1500 petitsiooni liiga vähe, kui arvestada, et esindame poole miljardi inimesega mandrit. Lisaks peame suurendama teadlikkust ja kodanike võimalust esitada kaebusi, petitsioone. Vajame lihtsustamist, et kodanikel oleks lihtsam kaebust esitada. Seetõttu nõuame raportis, et Euroopa Parlamendi peasekretariaat peaks läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga petitsiooni esitamise lihtsustamiseks. Samuti tahame rohkem tõhusust, sest tunneme, et kaebuste kaalumisel esineb liiga palju viivitust. Näiteks läheb meil kolm kuud aega inimeste petitsioonide või kaebuste registreerimiseks; see viivitus on vastuvõetamatu. Viimaks tahame tõhusamat abi. Tahame rohkem koostööd enne kohtumenetluse algust ning tahame, et ka riiklikud esindajad oleksid kohal, kui meie kodanike kaebusi kuulatakse. Tänan teid väga.

  Victor Boştinaru, fraktsiooni PSE nimel. – Hr juhataja, tahaksin õnnitleda raportööri suurepärase töö ja konkreetsete ettepanekute puhul. Täna meie käes olev tekst peegeldab vajadust selle järele, et kõnealune raport oleks enam kui petitsioonikomisjoni peamiste läbiviidud tegevuste üleslugemine 2007. aastal.

Mul on hea meel näha, et raport sisaldab punkte, mida nõudsime. Petitsioonid seisnevad selles, et tuua päevavalgele vale või ühenduse õigustiku kohaldamata jätmine. Petitsioonide idee seisneb õiguste tagamises, mida Euroopa Liit oma kodanikele pakub. Ma ei saa siiski jätta teiega jagamata tunnet, et see ainulaadne institutsiooniline vahend ei ole alati tõhus. Vähemalt selles ulatuses, kui ta võiks olla või peaks olema. Raportöörina on hr Hammerstein õigustatult rõhutanud mõnda olemasolevat puudust ning neid tuleb käsitleda.

Esiteks tekitab vaevalt küsitavust, et komisjonile esitatavate petitsioonide arv pidevalt kasvab. Petitsioonide esitajad seisavad mõnikord silmitsi oluliste viivitustega enne vastuse saamist või menetluste mõju nägemist. Surve avaldamise vahendid liikmesriikidele ei ole alati rahuldavad. Mõtlen, mida saaksime teha, et olla tõhusamad. Kuidas saaksime tagada nii tõhususe kui ka kiire reageerimise? Vajame paremaid eeskirju ja rangemat ajakava. Peame tõhustama komisjoni enda sõltumatuid uurimisvõimalusi ja seetõttu vajame sekretariaadile rohkem ressursse ning õigusalasi teadmisi. Petitsioonide esitajate arv järjest kasvab. See on Euroopa inimeste hääl ja me ei saa seda ignoreerida.

Teiseks on institutsionaliseeritud teabeedastuskanalid riiklike ametiasutustega ebapiisavad. Vastuvõetamatute petitsioonide arv on märkimisväärne. Peame kehtestama täiendavad koordineerimisstruktuurid asjaomaste ametiasutustega riiklikul parlamentaarsel ja valitsuse tasandil.

Õnnitlen taas kord raportööri tehtud töö puhul ja tänan teda ja kolleege teistest fraktsioonidest väärtusliku koostöö eest. Petitsioonide idee on selles, et kodanikud võitlevad oma õiguste eest, oma Euroopa õiguste eest. Peame olema siin ja valmis neid kaitsma. See on komisjoni institutsiooniline roll ja kohustus. Võlgneme selle oma Euroopa kaaskodanikele ning olen kindel, et nõustute, et ei saaks olla paremat aega oma pühendumise näitamiseks nende ootuste täitmisele.

Volinik, komisjoni idee ei seisne ainult nähtavuses ja tõhususe suurendamises Euroopa ajakirjanduse silmis. Tahaksin siinkohal viidata, isegi kui see ei puuduta 2007. aasta raportit, väga edukale viisile, kuidas petitsioonikomisjon ja Euroopa volinik László Kovács on teinud koostööd Euroopa kodanike õiguste kaitseks minu päritolumaal Rumeenias ning tahaksin teda tänada.

  Juhataja. − Tänan teid väga. Mul on kahju, aga meie aeg on otsa saanud.

  Marian Harkin, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr juhataja, tahaksin esmalt kiita raportöör hr Hammersteini väga kõikehõlmava ja ulatusliku raporti eest.

Oli väga huvitav raportist lugeda, et ehkki teistel komisjonidel lasub suur vastutus seadusandliku tegevuse eest, on petitsioonikomisjon näidanud, et ka tema roll ja funktsioon on olulised. Tõepoolest, nõustun täielikult selle arvamusega ja veendun selles üha enam iga komisjoni koosoleku käigus, millel viibin.

Meie peamine roll siin parlamendis on olla seadusandjad, aga selleks, et olla head seadusandjad, peame olema kursis oma seadusandluse mõjuga, et saaksime oma jõupingutusi parlamendis parandada.

Minu arvates peaks mis tahes täiskogul algatatud õigusakt parandama kodanike elukvaliteeti, aga petitsioonikomisjonis näeme, et see ei ole alati nii. See juhtub sageli õigusaktide rakendamata jätmisel või ebapiisaval rakendamisel või konkreetsete tingimuste või olukordade tõttu, mida õigusakt ei käsitle. Arvan, et see on kasulik õppetund meile kõigile ning me peame seda kuulma ja sellele reageerima.

Minu jaoks seisneb kõnealuse raporti põhisisu siiski selles, kuidas komisjon kodanikele vastab, ning olen ennegi öelnud, et tõhusaks vastamiseks peame asetama end petitsiooni esitajate kingadesse. Nad pöörduvad suure asutuse poole; sageli ei ole neil juriidilist ega poliitilist tausta; bürokraatia tekitab neis vastikust ning nad on tõenäoliselt väga nördinud olukorra pärast, kus nad on. Paljude petitsiooni esitajate jaoks oleme viimane võimalus ja on hädavajalik, et vastaksime efektiivselt ning tõhusalt.

See saab minu arvates alguse selgest ja arusaadavast teabest kodanikele. Parlamendiliikmetena ei ole me alati kõige paremad inimesed otsustama. Arvan, et mis tahes teavet me edastame, mis tahes veebilehti loome ja brošüüre prindime, selle peaksid järele proovima kodanike kogud.

Peame olema väga ettevaatlikud, et mitte lubada rohkem, kui suudame teoks teha. Vastasel juhul on kodanikud täiesti nördinud ja süüdistavad lõpuks Brüsseli bürokraatiat.

Kui kasutan sõna „lubama”, pean silmas seda, peame mõistma, et kodanikud ei ole kursis riiklike ametiasutuste seatavate takistustega, nad ei tea, kuidas süsteem töötab, ja meil on kohustus neile rääkida, kuidas see käib. Muidugi saame ja peaksime püüdma mõjutada muutusi ning kõnealuse raportiga seda ka tehakse, kuid me ei saa lubada kodanikel kahe tule vahele jääda.

Kui kodanikel on hea ja täpne teave ja kui nad on teadlikud võimalustest tegutseda, siis võime pakkuda neile vajalikke teenuseid. Kõnealune raport kirjeldab üksikasjalikult, mida on vaja: piisavalt ressursse, et sekretariaat saaks vastata õigel ajal; nõukogu ja liikmesriikide suuremat osalust ning maksimaalset koordineeritust ombudsmani ja SOLVITiga.

Kuid ennekõike sätestatakse raportis selgelt, et süsteemi puudujääke tuleb põhjalikumalt uurida. See juhtub siis, kui petitsiooni esitajad ei saa õiguspärast hüvitist ja kui liikmesriigid nende vastavusse viimisega viivitavad, kuni neid ähvardab rahaline karistus, ning väldivad ikka vastutuse võtmist eelmiste tahtlike rikkumiste eest.

Seadusandjatena lasub meil koos komisjoniga kindlasti vastutus sellistes olukordades tegutseda.

  Marcin Libicki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, tahaksin kõigepealt tänada raportööri David Hammersteini. Mul on väga hea meel, et kõnealuse raporti koostas hr Hammerstein, sest ta on petitsioonikomisjoni üks pühendunumaid ja silmapaistvamaid liikmeid. Ta on inimene, kellega koos töötamist olen tohutult nautinud viimase nelja aasta jooksul. Samuti tahaksin tänada kõiki teisi petitsioonikomisjoni liikmeid ning ka eelkõnelejaid, aga ka neid, kes veel sellel teemal kõnelevad, ning petitsioonikomisjoni sekretariaati, kes teeb suurepärast tööd. Nagu on näha raportist, mille esitas hr Hammerstein, on petitsioonide arv tohutult suurenenud. See on see töö, mis on sekretariaati koormanud.

Petitsioonikomisjon on väga eriline komisjon, sest nagu juba eelpool mainitud, ei tööta ta õigusaktidega samamoodi kui teised komisjonid; selle asemel loob see peamiselt suhteid Euroopa asutuste – eelkõige Euroopa Parlamendi – ja meie kodanike vahel. Nagu hr Busuttil meile meelde tuletas, usaldatakse Euroopa Parlamenti väga ja see usaldus tuleneb muuhulgas komisjoni tööst. Need 1 500 petitsiooni ei esinda ainult 1 500 inimest. Nende petitsioonide taga on sageli sadu tuhandeid inimesi. Tuletaksin teile meelde, et nõudele, et Euroopa Parlamendil oleks ainult üks asukoht, oli alla kirjutanud üle miljoni inimese. Seoses viidete küsimusega Jumalale ja kristlusele põhiseaduses oli neid üle miljoni. COPE raadio küsimuses Barcelonas oli neid 700 000. Kümneid tuhandeid allkirju petitsioonidel seoses piirkonnahalduskavadega Hispaanias, seoses Equitable Life’i ja Lloydsiga. Miljonid ELi kodanikud teavad, et petitsioonikomisjon on osa Euroopa Parlamendist, ja nad teavad väga sageli, et see on nende viimane võimalus hüvitist saada. Kahjuks ei ole mul rohkem aega sel teemal rääkida. Tahaksin veel kord tänada kõiki, kes on osalenud petitsioonikomisjoni heas töös.

Samuti tahaksin öelda, et fraktsioonide esimeeste konverents lükkas tagasi Euroopa ombudsmani raporti, mis käsitleb halduslikku omavoli Euroopa Pettustevastases Ametis. Sellest on väga kahju!

Samuti lükkas juhtide konverents tagasi raporti seoses probleemsetest perekondadest pärit laste diskrimineerimisega Euroopas, mida nimetasime Jugendamti raportiks. See puudutas laste diskrimineerimist probleemsetest perekondadest, kus üks abikaasa on sakslane ja teine mõne teise rahvuse esindaja. Mul on väga kahju, et juhtide konverents ei aidanud Euroopa Liidu kodanikel saada abi Euroopa Parlamendist.

  Juhataja. − Hr juhataja, palun võtke seda kui tänuväljendust suurepärase töö eest. Nüüd jätkame arutelu.

  Eva Lichtenberger, Verts/ALE fraktsiooni nimel. – (DE) Hr juhataja, räägin komisjoni mitte kuuluva liikmena. Petitsioonid annavad Euroopa inimestele otsese hääle. Kasvava euroskeptilisuse ajal paljudes liikmesriikides pean seda väga asjakohaseks ja väga oluliseks.

Petitsioone võetakse tõsiselt ja tunnustatakse. See peegeldub petitsioonide arvu suurenemises. Seetõttu peame väga oluliseks, et kõiki petitsioonides käsitletud küsimusi täidetaks nõuetekohaselt ja avalikkuse usaldus Euroopa Parlamendi institutsiooni vastu säiliks. Peame sellel hoolikalt silma peal hoidma.

Lubage tuua kolm näidet. Esiteks allkirjastas tohutu hulk inimesi petitsiooni, milles nõutakse, et Euroopa Parlamendil oleks ainult üks asukoht. Kuid näib, et siin on vastupanu tõelise arutelu pidamise ideele ja selge vastuse andmisele. Kuid avalikkus väärib vastust ja me peame selle neile andma.

Minu teine näide on Via Baltica kiirtee projekt koos kõikide kaasnevate keskkonnaalaste probleemidega. Sel puhul anti asjakohane vastus, mida petitsiooni esitajad on ka tunnistanud.

Mu kolmas näide on meeldetuletus, et petitsioonid on mõnikord seotud eesmärkidega, mida Euroopa Liit kuulutab, kuid seejärel ei täida, nt avatud parlamendi algatus. Selle petitsiooni motiiv on see, et inimestelt ei tohiks nõuda ühe konkreetse arvutiprogrammi ostmist, et nad saaksid vaadata Euroopa Parlamendist edastatavat materjali ja reageerida ainsas lubatud formaadis. Avatud parlament tähendab avatud standardeid. Meil on siinkohal kohustus ning peame seda täitma.

  Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr juhataja, pean petitsioonikomisjoni täiskogul kõige olulisemaks. See on foorum, kus kodanikud räägivad meile, kuidas paljud teistes komisjonides käsitletavad seadused neid mõjutavad või ei mõjuta. Selle tagasisideta töötaksime vaakumis. Kuid seoses selle tööga Euroopa kodanike eest seismisel on protsessist midagi puudu ja see on nõukogu ning liikmesriikide alaliste esindajate kohalolek. Kuidas saame vahendada kodanikke vaidluses nende oma riigiga, kui riik ei viibi petitsioonikomisjonis?

Iirlased esitasid petitsioonikomisjonile kolm petitsiooni seoses meie kõige väärtuslikuma ja tundlikuma arheoloogilise paigaga – Taraga, kuningate ja püha Patricku mäega. Petitsioonikomisjon vastas entusiastlikult ja nõudis selle koha hävitamise lõpetamist ning kutsus komisjoni tungivalt üles menetlema juhtumit Iirimaa ametivõimude vastu, kuid midagi ei ole siiski juhtunud. Hävitustöö on peaaegu lõpukorral. Varsti asub endisel kuningate mäel tollivärav. Iirlased ei saa mõistetavalt oma pettumusest üle.

  Frank Vanhecke (NI). - (NL) Hr juhataja, lugesin petitsioonikomisjoni 2007. aasta raportit segaste tunnetega. Kõigepealt positiivsete tunnetega, sest on ütlematagi selge, et meie kodanikel on õigus näha, et kõiki õigusakte rakendatakse nõuetekohaselt. Loomulikult ei ole mul probleemi sellega, et inimesed pöörduvad mis tahes organisatsiooni, sealhulgas muidugi Euroopa Parlamendi poole, et neid õigusakte rakendataks, kui riiklik või kohalik ametivõim keeldub seda tegemast. 2007. aasta raport on täis näidetest juhtumite kohta, mille puhul petitsioonikomisjonil oli täielik õigus võtta kasutusele meetmeid.

Aga mu tunded olid segased sellepärast, et ühelt poolt olen ma eriti ettevaatlik ja valvas Euroopa õiguse üha kasvavasse sissetungi, üha suuremasse Euroopa sekkumisse ja vahele astumisse küsimustes, mis on minu arvates vaieldamatult subsidiaarsuse küsimused ja peaksid tõesti parem jääma liikmesriikide otsustada. Näiteks minu päritolupiirkonnas Flandersis oleme üha enam näinud Euroopa sekkumist meile tõsist muret tekitavatesse küsimustesse. Pean eelkõige silmas meie Hollandi keele, kultuuri ja identiteedi kaitsmist meie pealinnas Brüsselis ja Flandersi piirkonnas Brüsseli ümbruses (Vlaamse Rand). Sellistes küsimustes näeme, et eurokraadid, kes teavad selle kõige kohta väga vähe, peavad meile üldsõnalisi jutlusi ja räägivad, mida teha. See vihastab meid eriti ja on vastuvõetamatu.

Samuti näen, et kõnealuses raportis viidatakse korduvalt Lissaboni lepingus sätestatud menetlustele. Pean veel kord rõhutama, et pärast ei-hääletust Iirimaal on Lissaboni leping poliitiliselt ja juriidiliselt hukule määratud. Meie petitsioonikomisjonist peame võib-olla rohkem kui teised siinse täiskogu liikmed näitama üles austust juriidilise tegelikkuse ja demokraatlikult väljendatud rahva hääle suhtes, antud juhul Iirimaa rahva suhtes, kes on paigutanud Lissaboni lepingu ajaloo prügikasti.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, meie kolleeg hr Hammerstein peab alati meeles kodanikele olulisi küsimusi ja mul on olnud võimalus seda ise näha, osaledes delegatsioonidel petitsioonikomisjoni. Samuti on ta väga delikaatne viisis, kuidas ta soovib petitsioonikomisjoni tööd raportis esitada. Julgen väita, et see on teedrajav raport, sest see ei ole seesama, mille igal aastal esitame; selles püütakse tõsta esile mõnda juhtumit, millega komisjon on tegelenud. Ettevõtmise eesmärk on kindlasti tõhustada petitsioonikomisjoni tõhusust, et vastata Euroopa kodanike ootustele. Ettevõtmise eesmärk on tagada kodanike usaldus viisi vastu, kuidas nende juhtumeid käsitletakse, ning et on erinevus Euroopa Parlamendile petitsioonide esitamise õiguse ja kaebuste esitamise vahel Euroopa Komisjonile ning teistele organitele.

Väga oluline on, et kodanikud saaksid aru erinevustest menetluste vahel. Meie eesmärgiks ei ole suurem arv petitsioone. Meie eesmärk on petitsioonid, millel on sisu ja mis on apoliitilised. Seega tahame väärikat sekretariaati – sellist, mis ei sekkuks poliitilistesse vaidlustesse ega otsustaks petitsioonimenetluse üle riigi poliitilise arengu alusel.

Samamoodi ei taha me kohtuotsuste puhul, et petitsioonikomisjon sekkuks juriidilisse asjade käiku, ning tahame, et ta austaks Euroopa Kohtu otsuseid. Me pole näinud mingit kasu sellest, et komisjoni liikmete arvu suurendati 25-lt 40-ni. Vaadake hääletuste tulemusi. Kui palju liikmeid hääletab? Mitte kunagi rohkem kui 25, kes algselt petitsioonikomisjoni moodustasid.

Kohtuvälised menetlused pakuvad kodanikele väärtusliku kanali ja õnneks on meil SOLVIT juhtumiteks seoses siseturuga – ressurss, mida kodanikud peaksid kasutama. Eelkõige tuleks kõike läbi viia läbipaistval, sõltumatul viisil, et suudaksime olla oma ülesande kõrgusel.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). - (PL) Hr juhataja, 2007. aastal sai Euroopa Parlament üle 1 500 petitsiooni, mis on 50 % rohkem kui eelmisel aastal. See näitab selgelt, et meie elanike seas on suurem teadlikkus, et nad saavad võidelda oma õiguste eest Euroopa tasandil.

Petitsioonikomisjonide koosolekutel arutati üle 500 petitsiooni, millest 159 petitsiooni esitajate juuresolekul. Lisaks korraldati 2007. aastal kuus andmete kogumise külastust Saksamaale, Hispaaniasse, Iirimaale, Poolasse, Prantsusmaale ja Küprosele, mille tulemusel valmistati ette soovitused kõikidele huvitatud osalistele.

ELi kodanike mured petitsioonides keskenduvad peamiselt järgmistele küsimustele: keskkond ja kuidas seda kaitsta, eraomandiõigused, vaba liikumise ja töötajate õigused, kutsekvalifikatsioonide tunnustamine ja diskrimineerimine. Petitsiooni esitamise protsessil võib olla positiivne mõju parema õigusloome protsessile, eelkõige valdkondade tuvastamise kaudu, mida petitsiooni esitajad rõhutavad, milles Euroopa Liidu õigus on veel puudulik või ebatõhus. Seetõttu peaksid pädevad õigusloomega seotud komisjonid pöörama erilist tähelepanu probleemidele, mida on petitsioonides kirjeldatud uute või läbivaadatud õigusaktide ettevalmistamisel ja läbirääkimistel.

Arvestades asjaolu, et liikmesriigid ei näita alati poliitilist tahet leida praktilisi lahendusi petitsioonides kirjeldatud probleemidele, peaks petitsioonikomisjon liikuma oma töö tõhustamise suunas, et oma kodanikke paremini teenida ja vastata nende ootustele. Parem institutsioonidevaheline koordineerimine peaks kiirendama kaebuste käsitlemise protsessi nagu ka süsteem, mille kohaselt edastatakse vastuvõetamatuks peetavad petitsioonid pädevatele riiklikele ametiasutustele. Asjaolu, et petitsioonikomisjoni tegevus on tõhus, annab kodanikele selge signaali, et nende õigustatud muresid uuritakse tõhusalt, mis loob tõelise sideme kodanike ja Euroopa Liidu vahel.

  Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Hr juhataja, see on järjekordne raport
petitsioonikomisjoni tavapäraste ülesannete ja tegevuse kohta ja tõde on see,
et peame tunnistama, et ühest raportist teiseni on petitsioonikomisjon ja Euroopa ombudsman jätkuvalt suurepärased vahendid, mida Euroopa kodanikud saavad kasutada, tõstatamaks küsimusi ja nõudmaks lahendusi Euroopa õiguse puudulikule kohaldamisele. Seetõttu on äärmiselt oluline, et meie ettepanekud
hoiaksid Euroopa kodanikke jätkuvalt juhtpositsioonil, ehkki mõnikord
ei ole asjad läinud nii sujuvalt, kui nad peaksid.

Mõnikord – eriti viimasel ajal – ja siinkohal pean tunnistama, et olen sama süüdi kui kes tahes teine, on Euroopa Parlamendi liikmete ja nende poliitiliste arutelude roll isegi riiklikult või kohalikul tasandil liiga mõjukad menetlustes, kus riiklikud abivahendid ei ole oma ülesannet täitnud ning võivad anda kodanikele valesid lootusi, et Euroopa Liit suudab kõik lahendada. Seetõttu on vajadus seada eeskuju, et subsidiaarsuse põhimõte on oluline tagamaks, et kõik organid – riiklikud, kohalikud, piirkondlikud või isegi Euroopa tasandil – täidavad oma kohustusi.

Seega sooviksin, et kodanikel oleks võimalik nõuda tagasi oma juhtpositsioon ja teha seda enama ning ulatuslikuma teabe abil petitsiooniõiguse kõikide võimaluste kohta. Asjaolu, et nad on olemas ning neid on rohkem kui kunagi varem, ning teave selle kohta, kuidas teised nõude esitamise võimalused – kohalikud, piirkondlikud või riiklikud – toimivad, et pöördumine Euroopa Parlamendi poole, pöördumine petitsiooni poole, oleks tõeliselt asjakohane ja tõhus ning ei tekitaks lõppkokkuvõttes nördimust.

Lisaks arvan, et mõned raportööri esitatud ettepanekud sisaldavad vastuolusid: meile öeldakse, et ressursid on ebapiisavad, esineb viivitusi, sisutühje vastuseid, juhtumite dubleerimist, ent samas sisaldavad ettepanekud näiteks petitsioonide registri toimetamist sekretariaati. Usun, et see degradeeriks petitsioonide profiili ja …

  Juhataja. − Hetkel ei ole kedagi eelneva registreerimiseta sõnavõtjate nimekirjas. Reegel on reegel. Seega võite oma kõne lõpetada!

  Inés Ayala Sender (PSE). - (ES) Tänan teid, hr juhataja. Kui see on veel üks paindlikkuse külgedest, olen teile selle eest tänulik.

Usun seega, et peaksime hoidma petitsiooniregistrit eesistujariigis. Arvan, et me ei peaks degradeerima petitsioonide staatust ning registri säilitamine eesistujariigis pakuks ja isegi hoiaks alal petitsioonide nähtavust meie parlamendikojas, sest nad ei oleks kättesaadavad üksnes petitsioonikomisjonile.

Samuti olen mures ning tahaksin kuulda komisjoni ja hr McCreevy arvamust, kuna ta viibib siin, raportööri ettepanekute kohta vaadata läbi rikkumismenetlus. Tahaksin, et ta meile natuke selgitusi jagaks.

Lõpetuseks olen mures ka kõnealuse teabekogumise rolli ja kindlate tõendite pärast. Usun, et petitsioonikomisjoni roll ja selle kohustused peavad säilitama poliitikute ja kodanike staatust, et nõuda teistelt ametivõimudelt ja asutustelt sellist tegutsemist, nagu on nende kohus.

  Charlie McCreevy , komisjoni liige. − Hr juhataja, tahaksin lihtsalt tänada hr Hammersteini raporti eest ning samuti komisjoni esimeest hr Libickit ja aseesimehi kogu töö eest, mis nad on aastate jooksul meiega koos töötades teinud. Usun, et koostöövaim jätkub kõnealuse õigusakti lõpetamiseni.

  David Hammerstein, raportöör. − (ES) Hr juhataja, tahaksin väljendada oma tänu kõigi panuste eest, mida olen püüdnud raportisse kaasata.

Märkused mis tahes menetluse aegluse kohta on väärtuslikud. Üks selle põhjustest on petitsiooniregister: ei ole mingit põhjust, miks petitsiooni esitaja peaks ootama kolm kuni neli kuud, et saada oma petitsioonile number. See on põhjus, miks need eesistujariigi juhatusel viiakse Brüsselisse ning sekretariaadi abiga petitsioonikomisjoni, registreerides samas petitsioone siin. Petitsioonide degradeerimises ei ole mingit küsimust.

On tehtud täiendavaid märkusi ühenduse õiguse vähese rakendamise või mõnedel juhtudel sellele mitte vastamise kohta. Meie petitsioonikomisjonis jälgime seda puudulikku rakendamist. Me ei pea mingil juhul enda ülesandeks sekkuda. Asjaolu, et poola rahvusest komisjoni esimees külastab Hispaaniat, ei ole sekkumine – see on Euroopa õigus.

Petitsioonikomisjon pakub kodanikele võimalust pöörduda ühenduse õiguse poole, kui abivahendid oma riikides on end ammendanud. Ma ei usu mingil juhul, et on olemas poliitiliselt mõjutatud juhtumeid, üldsegi mitte. Olulised juhtumid, mis on sattunud petitsioonikomisjoni tähelepanu alla, on olnud sellised, mille puhul on toimunud ühenduse õiguse pidev rikkumine paljude aastate jooksul. Seega on nad sattunud õigesse kohta – petitsioonikomisjoni.

Petitsioonikomisjoni sekretariaadi ressursid on olulised selleks, et säilitada autonoomia ja sõltumatus. Näiteks, kui asume seisukohale, et arvutiteenuse hankemeetod, mida ei oska kasutada parlament, nõukogu ega komisjon, on vale, kuidas saame siis küsida Euroopa Komisjoni arvamust hankemeetodite kohta, kui meil ei ole vahendeid korraldamaks autonoomset, sõltumatut uurimist? Lihtne vastus on, et ei saagi.

Seetõttu vajame rohkem suutlikkust ja kõikide petitsioonikomisjoni liikmetele on selge, et sekretariaadil on liiga palju tööd ja ta vajab rohkem ressursse.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 23. septembril 2008. aastal.