Istungi stenogramm

Esmaspäev, 22. september 2008 - Brüssel

27. Bologna protsess ja üliõpilaste liikuvus (lühiettekanne)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel Doris Packi esitatav raport (A6-0302/2008) teemal Bologna protsess ja üliõpilaste liikuvus (2008/2070(INI)).

  Doris Pack, raportöör. − (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, loodetavasti ei anna tõsiasi, et me täna õhtul taas suletud uste taga kohtume, midagi mõista meie haridusalase põhiseisukoha kohta.

Bologna protsess on tõepoolest viimaste aastate radikaalseim kõrghariduse reform. Teadmistevoogu ei tohiks tänapäeval kindlasti enam riigipiir takistada. Just sellepärast ongi eriti hea, et liikmesriigid ja ülikoolid on valmis selle küsimuse osas koostööd tegema, hoolimata subsidiaarsuse põhimõttest, mida nad alati nii kõrgelt hindavad. See idee on väga tervitatav, kuid mainin ka ära, et kõik parlamendid on sellest küsimusest välja jäetud. Ühendust ei võetud ei Euroopa Parlamendi ega ühegi teisega 46-st rahvuslikust parlamendist.

Pahameelt tekitab, et meie, parlamendi liikmete käest küsitakse pidevalt Bologna protsessi kohta. Kuid kui midagi läheb valesti, siis näidatakse näpuga just meie suunas, kuigi meil ja isegi mitte komisjonil ei ole sellega midagi pistmist olnud. Mul on hea meel öelda, et nüüdsest on komisjon juhatuses ning aitab teile tutvustatavate haridusprogrammide raames Bologna protsessiga algust teha. Lühidalt öeldes oli loomise vaev oli suur ning see ei ole veel möödas. Parlamentide kaasamine oleks ikkagi mõistlik olnud.

Aastaks 2010 soovime luua Euroopa kõrgharidusruumi. See on ju iseenesestmõistetav. Üliõpilastel peab olema lai valikuskaala, laias ulatuses kvaliteetseid kursuseid. Selleks nähakse Bologna protsessis ette kolme põhilist tegevusvaldkonda: kolme õppetsükli süsteemi (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) kasutusele võtmine, kvaliteedi tagamine ning kvalifikatsioonide ja õppeperioodide tunnustamine.

Üliõpilaste liikuvus ja kvaliteetne haridus peaksid olema Bologna protsessi põhiprioriteetide hulgas, kuid nagu me oma istungitelt teame, on protsessi enda, ja eriti veel bakalaureuseõppe tormaka sisseviimise tulemuseks, et üha vähem üliõpilasi julgeb osa oma bakalaureuseõppe ajast välismaal veeta, kuna see õpe on liialt mahukas. Viieaastast ülikooliõpet ei saa äkki kolmeaastasesse bakalaureuseõppesse mahutada. Just nii on aga mõningatel juhtudel tehtud. Seejärel tuleb välja, et üliõpilased ei pääsegi minema ja välismaal õppimine ei tule kõne allagi. Sellest on kahju. Erasmus on suurepärane programm ja nii seda kui ka kõiki teisi välismaale mineku viise tuleks ära kasutada. Liikuvust sisaldav õpe tuleks tegelikult üldse kohustuslikuks muuta.

Minu arvates ainepunktisüsteem ei toimi. Ei ole õige, et ühe konkreetse mooduli eest saab ühes riigis kolm ainepunkti, samas kui teises riigis saab ainult ühe. Peab olema Euroopa raamistik, kus kõiki võrdselt koheldakse. Selle valdkonna kallal tuleb veel tööd teha. Mulle tundub, et teooria on hea, kuid rakendamine ei toimi just eriti hästi.

Me peaksime ka tagama, et ülikoolid teeksid kõik nende võimuses oleva, et kasutada ära rahastamisvõimalusi, mis muudavad soovi avaldanud üliõpilaste jaoks liikuvuse lihtsamaks. Paljude ülikoolide jaoks tähendab see oma akadeemilisest maailmast välja tulemist ja äriringkondadega ühinemist. Kui paljud suurettevõtted peaksid doktori- või magistriõppe sponsoreerimist auväärseks? Kui see tähendaks, et magistriõpe peaks kandma Mercedese, Sony või mõne muu brändi nime, siis olgu nii! Minu jutu mõtteks on, et sponsorlusraha oleks üliõpilastele abiks. Asi ei ole kellelegi õppekavade osas tingimuste seadmise õiguse müümises, vaid rahaliste ressursside leidmises, mis võimaldavad asjast tõesti huvitatutel välismaal õppida. Kui me teeme komisjoni abiga nende eesmärkide saavutamise osas edusamme, saame kõik rahul olla.

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Hr juhataja, ma sooviksin Doris Packi eraldi uuesti tänada. Ta on üks elukestva õppe programmide asutajatest, mis on üliõpilaste liikuvuse kohapealt väga populaarsed. Käesolev Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvuse kohta käiv raport annab väga konkreetse panuse liikuvuse parandamiseks ja suurendamiseks.

Nagu me juba teame, on Bologna protsess hästi edenenud ning on peagi juba terve aastakümne jagu eksisteerinud, hõlmates tervet kontinenti. See sai alguse juba aastast 1987 olemasoleva liikuvusprogrammi tõttu, mille nimeks on Erasmus ning mille meetmetest enamik said ka Bologna protsessi osaks. Need kaks programmi toetavad teineteist ning annavad olulise poliitilise panuse. Asi ei ole lihtsalt liikuvuses, vaid meie ülikoolide kaasajastamises, avatumaks muutmises ja internatsionaliseerimises. Käesolev raport pakub väga head ülevaadet, milliseid täiendavaid meetmeid tuleb selles vallas kasutusele võtta.

Teie järeldused on kooskõlas minu komisjoniga koostööd tegema kutsutud erirühma tõdemuste ja soovitustega; erirühmaks oli kõrgetasemeliste ekspertide foorum, mida juhtis endine minister Maria João Rodrigues, kes esitas selle aasta juunis mulle ka vastava raporti. Mõlemad raportid andsid mõista, et on vaja kasutada kindlaid ja kontsentreeritud meetmeid, et suurendada üliõpilaste liikuvust, ning ma lisan, et ka liikuvust teiste noorte inimeste hulgas: õpilased, koolitustel käivad noored, noored artistid ja ettevõtjad. Mulle meeldiks kui liikuvusperiood võetaks kasutusele kõikides kraadiõpetes, et julgustada üliõpilasi välismaale minema, ning et liikuvus oleks pigem tavapärane kui erijuhtum.

Ma olen nõus, et Bologna reforme tuleks kohaldada meie kõrgharidussüsteemide avardamiseks, mitte liikuvuses uute takistuste tekitamiseks. Teie ideed mõnel erialal paindlikus vormis kursuste rakendamise kohta vastavad Bologna reeglitele ning on väärt edasist uurimist. Ma nõustun ka sellega, et peaksime oma kodanike liikuvusse paremini ja rohkem, see tähendab efektiivsemalt investeerima. Ühendada tuleb nii ühiskondlikud, era-, riiklikud kui ka Euroopa vahendid.

Ma toetan ettepanekut kaaluda haridusprogrammide ja eelkõige Erasmuse stipendiumide jaoks ette nähtud rahastamispaketi tugevdamist. See oleks väga kasulik mitte üksnes haridusele, vaid ka näiteks kodakondsusele, ennast Euroopas ikka eurooplasena tundes, mujale Euroopasse pääsedes ning Euroopa pakutavatest võimalustest ja kogemustest osa saades.

Ma olen veendunud, et parlament võtab selles osas oma vastutust tõsiselt. Annan taas edasi õnnitlused ja tänu, ning soovitan täiskogul selle raporti vastuvõtmist.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma pooldan seda raportit ja kõlanud soovitusi Bologna eesmärkide efektiivse täitmise ning aastaks 2010 Euroopa kõrgharidusruumi loomise kohta. Sellel aastal on oluline analüüsida nii olemasolevaid takistusi kui ka tulevikus, pärast 2010. aastat tekkivaid võimalusi selle protsessi tugevdamiseks.

Ma sooviksin rõhutada paljudest selles raportis olevatest ettepanekutest kahte just nende tähtsuse tõttu. Esiteks tuleks teha suuremaid jõupingutusi riiklike haridussüsteemide kooskõlastamiseks, et lõpetada vastastikune kvalifikatsioonide ja diplomite võrdväärne tunnustamine. Minu arust on üliõpilaste võrdse kohtlemise põhitakistuseks just selle valdkonna püsivad erinevused.

Teiseks sooviksin kõikide Euroopa institutsioonide tähelepanu juhtida tõsiasjale, et eriti just uute liikmesriikide osas on paljude üliõpilaste, uurijate ja õpetajaskondade jaoks liikuvus ebapiisavate stipendiumide tõttu ikka veel kättesaamatu. Järelikult on prioriteediks uute liikmesriikide projektide asjakohane rahastamine. Ainult sel viisil saab Euroopa liikuvuse eesmärki sidusal ja tasakaalustatud moel täita.

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. – (RO) Noored, eriti üliõpilased on minu poliitilise tegevuskava prioriteetideks ning ma pooldan täiesti pr Packi Bologna protsessi ja noorukite liikuvuse kohta käiva raporti vastu võtmist.

Usun, et nii vastastikkuse printsiip üliõpilaste ja stipendiumide vahetamises kui ka diplomite kvaliteedi tagamiseks ja nende tunnustamiseks Euroopa raamistiku rajamine peavad jääma selle strateegia kaheks prioriteetseks aspektiks, seda enam, et uute liikmesriikide osas on märgata üliõpilaste liikuvuse taseme langust.

Liikmesriikidevaheline hea praktikavahetus on äärmiselt efektiivne viis Euroopa liikuvuse raamistiku parandamiseks, seepärast tuleb seda ka pidevalt toetada ja laiendada. Raporti sotsiaalne pool on väga kiiduväärt, näidates üles muret ebasoodsatest keskkondadest tulevate noorte osas.

Teiste kaalutluste kõrval peame nii üliõpilaste kui ka õpetajaskonna seas kvaliteeti ja meisterlikkust suurendama ning see on võimalik ainult toetades liikuvust haridussüsteemis poliitika ja investeeringute osas. Toetus peaks olema nii riiklik kui ka Euroopast tulev.

  Mihaela Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma sooviksin tõstatada diskussiooni liikuvuse sotsiaalse ulatuse üle, mis on äärmiselt oluline: see annab noortele akadeemilise, kultuurilise ja sotsiaalse mitmekesisuse osas väga väärtuslikke kogemusi ning ma sooviksin hr Packi sellepärast käesoleva raporti eest tänada.

Rumeenlasest Euroopa Parlamendi liikmena esitasin ma muudatusettepaneku, mille kohaselt peaksid kõikide liikmesriikide üliõpilased saama ühtse Euroopa üliõpilaspileti. Ma usun, et see ühtne kaart soodustab kogu Euroopa noorte liikuvust, mis viib ideede ja kaudselt mentaliteedi vahetamiseni, teiste kultuuride suhtes avatumaks muutumiseni ning loomingulisuse ja innovatsioonivõime ergutamiseni.

Minu arvates on see meede täielikult kooskõlas Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta (2008) mõlema eesmärgiga ning Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (2009) eesmärkidega.