Istungi stenogramm

Esmaspäev, 22. september 2008 - Brüssel

28. Mägipiirkondade põllumajandus (lühiettekanne)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel Michl Ebneri esitatav raport (A6-0327/2008) teemal „Mägipiirkondade põllumajanduse olukord ja väljavaated“ (2008/2066(INI)).

  Michl Ebner, raportöör. − (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, lubage mul väljendada heameelt selle üle, et ka volinik tegeleb selle küsimusega, ning ma loodan, et see ei kajastu mitte ainult tema lühikeses pöördumises, vaid ka komisjoni töös, kuna meil on kohustus tagada, et Euroopa Komisjoni tegevuses oleks meie soovid ja ideed korrakohaselt kajastatud.

Igaüks, kes loeb minu raportit, või pigem selle ühehäälselt vastu võtnud põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit „Mägipiirkondade põllumajanduse olukord ja väljavaated“ mõistab, et see hõlmab ainult osa raporti tegelikust sisust.

Käesoleva raporti kohaselt peame formuleerima strateegia alade kohta, mis moodustavad kuni poole mõne liikmesriigi, näiteks Austria, Itaalia ja Hispaania koguterritooriumist, ja enam kui kolmandiku teiste liikmesriikide territooriumitest; alade kohta, kus elab kokku 19 % ELi elanikkonnast. Need on alad, mille kohta võib põllumajandusliku ja maaelu aspektist lähtuvalt öelda täiesti ebasoodsad ja äärmiselt kaitsetud. Näiteks tajuvad Alpid globaalse soojenemise mõju palju teravamalt kui madalad piirkonnad.

Mägised alad on mitme aspekti, nagu järskude kallakute, ilmatingimuste, erosiooni, kõrguste vahede, suurte kõrguste ja kivise maastiku poolest ebasoodsad. Just sellepärast ongi meil vaja nende alade jaoks üldist strateegiat, mitte lihtsalt põllumajanduspoliitikat, mis on küll vilja kandnud ning millega tuleb tegeleda, kuid millest ei piisa mägiseid piirkondi puudutavate probleemidega tegelemiseks.

Niisiis tuleb vanad toimivad moodused säilitada, kuid põllumajanduse kui mägiste alade elujõu säilitamiseks tuleb vanu ja uusi mooduseid kombineerida ning ka teisi olulisi tegureid kaasata, nimelt loodusvarade mitmete erinevate säästlike kasutusviiside rakendamist; transpordivõrgu, sealhulgas ka Internetile juurdepääsu ja sidevõrgu moodustamist ja täiustamist; kohalike ja munitsipaalteenuste parandamist ja arendamist, mis on hajaasustuse tõttu vastavatel aladel keeruline; ning sotsiaalse struktuuri tugevdamist.

Lisada tuleb selliseid uusi tegureid nagu suurem tähelepanu põhi- ja jätkukoolitusele, tundlikkus maastiku bioloogilise mitmekesisuse suhtes ning eespool mainitud kliimamuutusega kohanemine. Käesolevas raportis, mille Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon ühehäälselt vastu võttis, on nendele küsimustele pühendatud 13 põhjendust ja 72 paragrahvi. Eesmärgiks on valdkonna olemasolevate saavutuste põhjal raamstrateegia arendamine. Seepärast kutsub käesolev raport Euroopa Komisjoni üles kuue kuu jooksul paljude vahenditega kombineeritud strateegiat koostama, mis on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja liikmesriikide riiklike tegevuskavadega.

Ma loodan, et koda annab sellele samamoodi nõusoleku nagu komitee, ning ma palun volinikul meie juhtumit komisjoni ees kaitsta ja neile meenutada, et mägialade elanike panus on tehtud kogu elanikkonna nimel, tuues neile kasu, ning peaks seepärast saama korrapäraselt tunnustatud. See on panus keskkonda ning meie kontinenti kui turismisihtkoha väärtusesse. Seda panust tuleb arvestada, kuna see toimib rahvaarvu vähenemise vastase garantiina sellistes piirkondades nagu Piemonte ja Lombardia ning Prantsusmaa ja Hispaania osades.

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Hr juhtaja, see on viimane, kuid mitte vähem tähtis raport. Võin kinnitada hr Ebnerile, raportöörile, käesolevas raportis esitatud soovituste tähtsust. Tahan tänada teda ning Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni selle raporti eest, mis toob territooriumite protsendimääradest rääkides tõesti esile mägipõllumajanduse tähtsuse Euroopa Liidule, aga ka keskkonnasäästliku põllumajanduse, kvaliteetsete toodete pakkumise ja kultuursete maastike Euroopa pärandina säilitamise tähtsuse.

Sel põhjusel saavad mägised piirkonnad üldise põllumajanduspoliitika raames ka eritoetust. Selle toetuse eesmärgiks on põllumeestele looduslikest tingimustest tulenevate puuduste hüvitamine. Lisaks sellele saavad need piirkonnad hüvitisi ka mitmete teiste maaelu arengu meetmete, näiteks põllumajanduse keskkonnamaksete raames rändkarjatamise ja loomakasvatamise arendamise eest; toetust kvaliteetsete põllumajandustoodete ning farmi tegevuse, näiteks farmiturismi mitmekesistamise eest.

Ka komisjoni hiljutised ettepanekud, eriti tervisekontroll, puudutavad ebasoodsaid alasid, nagu seda on mägialad. Piimakvootide süsteemi kaotamise kontekstis saab säilitada eritoetuse majanduslikult haavatavatel või keskkonnatundlikel aladel meierei, loomaliha, lammaste ja kitsede sektoris.

Käesolev raport kutsub komisjoni üles mägipiirkondade ja mägipõllumajanduse osas globaalset strateegiat koostama.

Me kõik teame, et mägialade erinevus on suur, varieerudes nii majandusliku kui ka sotsiaalse olukorra poolest. Seepärast oleks kõikidele nendele erinevatele olukordadele suunatud ühenduse üldstrateegia ja üksikasjaliku tegevuskava määratlemine keeruline.

ELi toetuskavad maaelu arengu ja ühtekuuluvuspoliitika osas sätestavad siiski asjakohase ja selge raamistiku, milles liikmesriigid määratlevad oma territoriaalsed prioriteedid ja kõige sobivamad kavad vastavalt oma piirkonna tugevustele ja nõrkustele. See Euroopa Liidu detsentraliseeritud lähenemine võimaldab liikmesriikidel kavasid mägipiirkondadele vastavalt kohandada, tagades teisest küljest üldise strateegilise seostatuse.

Väärikad parlamendiliikmed, ma ei saa praegu kõiki raportis olevaid ettepanekuid edastada, kuid ma võin teile kinnitada, et komisjon vaatab käesoleva raporti tulemused täpsemalt läbi.

Sooviksin veelkord tänada Michl Ebneri, komisjoni ja teid kõiki.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Bernadette Bourzai (PSE), kirjalikult. – (FR) Mägialade põllumajandus on ülioluline tegur nii kohaliku majandusarengu kui ka keskkonnakaitse seisukohalt (nt kliimamuutuste vastu võitlemine, bioloogiline mitmekesisus, avatud ja turvalise puhke- ja turismialade tagamine).

Kõrguse, pinnavormide ja kliimaga seotud eriomased puudused, millega mägialade põlluharijad peavad silmitsi seisma, õigustavad nii kompenseerivaid makseid, et hüvitada looduslikke puuduseid, kui ka otsest sissetulekutoetust, et hüvitada täiendavaid tootmiskulusid ning kohaliku ala haldamise suurenevat rolli.

Minu arvates on põhiküsimused järgmised: loomakasvatussektoris põllumajandustoetuste toodangust täieliku lahutamise vältimine, kuna see tekitab töökohakaotuste ohu; piimasektori toetamine, kuna see mängib ebasoodsatel aladel põhirolli; noorte põlluharijate sisseseadmistoetuse suurendamine; ning veemajanduse puhul üles- ja allavoolu osas ühtsuse soodustamine.

Ma olen ka mägialade tarbeks õige kombineeritud Euroopa strateegia rajamise poolt, et tagada erinevate Euroopa taktikate koostamisel mägialade eripäraga arvestamine.

  Urszula Gacek (PPE-DE) , kirjalikult. – (PL) Mägipiirkondade põllumajanduse olukorda ja väljavaateid puudutaval Euroopa Parlamendi raportil on õigus kohustada Euroopa Komisjoni esitama kuue kuu jooksul mägialade kohta käiv strateegia.

See on suur samm nende erioludega arvestamise suunas, milles 19 % kogu ELi elanikest elab ja töötab.

Poola Podhale piirkonnas elavate inimeste igapäevaprobleeme puudutav Euroopa Parlamendi ettepanek väärib meie toetust.

Siiani põhinesid mägialade eeskirjad seaduse järgi ainult põllumajanduspoliitikal. Käesolev raport rõhutab ka vajadust toetada põllumajandust kompenseerivate maksete ja kvaliteetsete toodete toetamise kaudu.

Mägialadega on siiski seotud ka palju teisi probleeme, millega EL peaks tegelema, kuna need hõlmavad laialdaselt majanduslikke, sotsiaalseid ja elukvaliteedi probleeme. Sellepärast on väga hea, et kõnealune raport räägib transpordivõrgule ja Internetile juurdepääsuprobleemidest. Lisaks sellele tuleks kommunaalteenuste taseme parandamiseks kogukondi nii majanduslikul kui ka regionaalsel tasemel spetsiifiliste lahenduste abil toetada.

Samal ajal tuleb meil meeles pidada mägirahva tähtsust rahvuslike traditsioonide, aga ka looduskeskkonna osas traditsiooniliste teadmiste kaitsmisel. Erilist rõhku tuleb pöörata alaliste sotsiaalsete struktuuride tähtsusele ja keskkonna säästliku kasutamise vajadustele.

Selles kontekstis on Podhale piirkond kahtlemata parim näide heast tavast.

  Ioannis Gklavakis (PPE-DE), kirjalikult. – (EL) Hr juhataja, daamid ja härrad, lubage hr Ebnerit tema raporti puhul õnnitleda. Mägipiirkonnad on ELis eriti tähtsad, kuna need moodustavad enam kui 50 % mõne liikmesriigi territooriumist, mille maarahval on ikkagi oluline osa.

Selliste piirkondade spetsiifilised füüsilised omadused (järsud kallakud, kõrguste vahed) asetavad need teiste ELi piirkondadega võrreldes ebasoodsasse olukorda. Põllumajandustootmise keerulised tingimused, kõrged transpordikulud, ebapiisav transpordi- ja sidevõrk, aga ka inimeste ja teenuste transpordimaksumus mõjutavad mägialadel elavate kodanike majandus- ja igapäevaelu tingimusi.

Teisest küljest on nende piirkondade tootjad tuntud oma kvaliteetsete põllumajandustoodete ning metsa ja karjamaa säästliku kasutamise kogemuste poolest. Seepärast tuleks neid omadusi konkurentsivõime ja kultuurilise identiteedi kindlustamiseks tugevdada ning rakendada.

Seega on vaja strateegiat, et võtta arvesse kõne all olevate piirkondade eripärasid, aidata uute väljakutsetega, arendada alternatiivseid tööhõivevorme ning säilitada populatsiooni. Selline strateegia peaks pakkuma erihoolt ka kannatada saanud piirkondadele, kus tuli on mägesid laastanud.

  Rumiana Jeleva (PPE-DE), kirjalikult. – Minu arvates on väikestes ja isoleeritud maa kogukondades, eriti mägialadel elavad inimesed ebasoodsates tingimustes ning seisavad silmitsi igapäevaelu raskuste ja piirangutega. Nende vajadused peaksid olema meie prioriteetide loendi eesotsas, kuna sellised põhivajadused nagu ligipääs teenustele sageli puuduvad. Nad on igapäevaste majanduslike ja praktiliste probleemide tõttu pideva pinge all, mis põhjustab ärevustunnet. Minu kodumaa, Bulgaaria, olukorda vaadates ütleksin, et suurema osa maaelanike mõtetest on hõivanud valdavalt inimlikud põhivajadused. Seepärast on sageli puudu pikaajalistest arengustrateegiatest.

Lisaks on selge, et maapiirkondade strateegiad jäävad ikka reaalsusele alla ning ei vasta nende tegelikule olukorrale. Regionaal- ja maaelu arengu poliitikat ja meetmeid peaks detsentraliseerima, et neid kohalikele oludele vastavaks kohandada. Seega on vaja arendada konkreetsed, paindlikud ja kohaldatud regionaalsed ning kohalikud programmid tööhõive ja sotsiaaltoetuste jaoks. Niisiis tuleb meil keskenduda inimressursside arendamisele ja töövõime suurendamisele, pöörates erilist tähelepanu noortele, naistele ja vähemustele; ning väikestes ja kaugetes külades keskenduda ratsionaalsemate strateegiate väljatöötamisele, võttes arvesse kohalikke olemasolevaid loodus- ja inimressursse, aga ka inimeste vajadusi.

  Sepp Kusstatscher (Verts/ALE), kirjalikult. – (DE) Käesolev raport sisaldab kõikvõimalikke ideid; see on tõeline lapitöö, meenutades põllumajanduse ja mägialade teemal tehtud kiire ajurünnaku tulemust. See on nimekiri tühjade sõnade ja kulunud väljendite abil sõnastatud soovidest ja nõudmistest, sisaldades mitmeid kordusi ning vasturääkivusi. Seda ei saa toetada ka juhul, kui sealt kõigile midagi meelepärast leida.

Suurim vasturääkivus esineb keskkonnaalase ja sotsiaalse blufi ning Michl Ebneri ja tema partei poolse hoolimatu igapäevapoliitika vahel.

Siiras säästlik suhtumine põllumajandusse ja toidutööstusesse peab olema iga elujõulise Euroopa põllumajanduspoliitika keskmeks. Igaüks, kes hävitab vett, pinnast ja bioloogilist mitmekesisust, peab arve vastavalt saastaja-tasub-põhimõttele kinni maksma. Me peame edendama sellist põllumajandusvormi, mis kaitseb tõesti kliimat ning otsib võimalust laias valikus tervislike tarbekaupade turuletoomiseks. Orgaaniline põllumajandus tuleb oma nišist laialdasse tarbimisse tuua. Meie, Rohelised, ei kiida heaks maailmaturul suuri tegijaid toetavat poliitikat. Me soovime tugevdada kohalikke ja regionaalseid toiduturge, et kindlustada talunikele korraliku sissetuleku teenimise võimalus ning tagada tarbijatele värske ja tervislik toit. Selline juhtimisvorm on ka parim viis põllumajandusliku maastiku ja keskkonna kaitsmiseks.

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ebneri raport mägipiirkondade põllumajanduse olukorra ja väljavaadete kohta toob esile omadused ja vajadused nendes piirkondades, mis moodustavad 40 % Euroopa territooriumist.

Kõne all olevad piirkonnad seisavad silmitsi loodusest tulenevate raskustega, mis komplitseerivad tootmist ja piiravad juurdepääsu. Järelikult väärivad need ka erilist tähelepanu.

Seepärast pöördun ma komisjoni poole palvega koostada globaalne kava, mis põhineb praeguseni kasutusele võetud meetmete jätkuvusel, neid samas ka tõhustamise eesmärgil omavahel ühendades. See tähendaks loodusest tulenevate puuduste hüvitamiseks kompenseerivate toetuste tegemise jätkamist, andes noortele talunikele rahalist abi ning omistades piimasektorile erilise tähtsuse. „Natura 2000“ mägialadel tuleb inimtegevust jätkata. Lõpetuseks, maa säilitamise osas tuleb rõhutada küttimise ja kalastamise rolli.

Selline strateegia võimaldab nendel piirkondadel konkurentsivõime ja säästliku arengu väljakutsetele vastu seista, kuna need ei ole lihtsalt potentsiaalsed majanduskasvu lähtekohad, vaid kaitsevad ka traditsioone, mis toodavad kvaliteeti ning panustavad meie maastike säilitamisse.

  Cătălin-Ioan Nechifor (PSE) , kirjalikult. – (RO) Mägipiirkonnad moodustavad väga suure osa Euroopa Liidust, lisaks säilivad traditsioonid, kultuur ja keel nendel aladel võrreldes kõikide teiste 27 liikmesriigi piirkondadega oluliselt paremini. Kahjuks ei rakenda riikide valitsused kombineeritud regionaalarengustrateegiaid ning esineb suuri lünki, mis põhjustab aeglaselt, kuid kindlalt nende piirkondade rahvaarvu vähenemise. Liidu motost „Ühinenud mitmekesisuses“ tulenevalt tervitan parlamendi otsust paluda komisjonil paika panna mägipiirkondade ressursside säästliku arengu ja kasutamise kombineeritud strateegia, andes seeläbi võrdsed võimalused Euroopa kodanikele, kes eelistavad elada mägialade keerulisemates oludes. Arvestades ringlevate juttudega mägipiirkondades toetuste toodangust lahutamise kohta usun, et meie kui parlamendiliikmete kohustuseks on teha lobitööd mägipiirkondade rahalise toetamise jätkamiseks. Seega muutuvad mägipiirkonnad kaitsealadeks, mis on suutelised tagama enda säästliku arengu ning olema Euroopa ja rahvusvaheliste turistide jaoks atraktiivsed.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Minu esindatava riigi, Rumeenia pindalast ühe kolmandiku moodustavad mäed ning mägialade elanikud on teiste maapiirkondades elavate inimestega võrreldes ebasoodsas olukorras.

Ebneri raportis sisalduvad ettepanekud on tervitatavad ning ma usun tõesti, et ELi mägipiirkondade kohta käiv strateegia, mis on oluline ja kiireloomuline, annaks suure panuse elutingimuste parandamisse nendel aladel.

Samal ajal sooviksin rõhutada, et sama kiireloomuline on ka maaelu arengu ühendusepoolseks rahastamiseks vajaolevate regulatsioonide parandamine.

Näiteks on Rumeenia võimud käivitanud mitu erinevat EAFRD rahastatud programmi, mis toetavad väikeettevõtteid ja turismi. Mägipiirkondade populaarsuse tõstmiseks on eriti olulisel kohal väikeettevõtted ja pansionid.

Juhised kõne all olevate ja keerulist paberitööd hõlmavate meetmete taotlejatele avalikustati üks päev enne istungjärgu algust, kuigi need olid juba augustis valmis.

See on selge eksimus potentsiaalsetele toetuse saajatele ausa ja arusaadava teabe pakkumise põhimõtte osas.

Minu arvates peaks ELi seadusandlus tagama selliste olukordade vältimise, mis muudavad ELi rahalise panuse kasutuks.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Mägipiirkonnad võivad pakkuda kvaliteetset põllumajandustoodangut ning muuta Euroopa turgude põllumajandustoodete valikut mitmekesisemaks. Sellest tulenevalt on vaja maaelu arengu ja struktuuritoetuse paremat kooskõlastamist.

Mägipiirkondades on säästev, kaasajastatud ja mitmekultuuriline põllumajandus väga vajalik. Biomassi ja põllumajandusturismi rakendamine suurendab kohalike inimeste sissetulekuid. Teatud looma- ja köögiviljasortide säilitamine, traditsioonide jätkamine ning iseäranis turismitegevuse edendamine aitavad kliimamuutuste vastu võidelda, kaitstes bioloogilist mitmekesisust ning aidates põliste heinamaade ja metsade abil kaasa süsinikdioksiidi neeldumisele. Säästlik metsamajandus võimaldab puidujääkidest energiat toota.

Daamid ja härrad, ma sooviksin rõhutada veemajanduse küsimuse tähtsust mägipiirkondades. On oluline, et komisjon ergutab kohalikke ja piirkondlikke võime kõikide tasandite kasutajate vahel üldist solidaarsust ilmutama ning kasutab eesmärgikohast rahastamist, et toetada nendel aladel vee säästlikku kasutamist.

Kõne all olevad piirkonnad on kliimamuutuse tagajärgede osas eriti tundlikud. Sellest tulenevalt on tähtis meetmete kohene rakendamine, et pakkuda nendes piirkondades kaitset loodusõnnetuste, eelkõige metsatulekahjude eest.

Olen veendunud, et mägipiirkonnad vajavad uusi meetmeid oma territooriumi üleujutuste eest kaitsmiseks, pöörates rõhku just üleujutuste vältimisele, kuna talunikud ja metsnikud saavad tugevdada üleujutusevastaseid ennetusmeetmeid otseste pindalatoetuste abil, mida nad saavad ühise põllumajanduspoliitika raames.

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Me tervitame hr Ebneri raportit. Mäed moodustavad 33 % Rumeenia pindalast. Nagu ka teistes Euroopa riikides, on mägipiirkondade puhul oht rahvaarvu vähenemiseks ning eriomaste majandustegevuste kadumiseks.

Me vajame Euroopa ühendatud strateegiat mägipiirkondade jätkusuutlikuks arenguks. Palume panna erilist rõhku mägipiirkondade põllumajanduse, ökoloogiliste toodete, põllumajandusturismi ning juurdepääsu- ja sidevahendite toetamisele. Samas toonitame vajadust julgustada noori peresid pidama põllumajandus-turismitalusid, eesmärgiga elustada piirkonna majanduslikku potentsiaali.

  Dushana Zdravkova (PPE-DE) , kirjalikult. – (BG) Põllumajandussektoris, eriti mägipiirkondade põllumajanduses märgatavate probleemidega liikmesriigi esindajana sooviksin väljendada oma toetust hr Ebneri raportile, mis käsitleb selliste alade põllumajanduse olukorda ja väljavaateid ning mis on meie jaoks erilise tähtsusega.

Nagu käesolev raport ka rõhutab, on Bulgaarias oht rahvaarvu vähenemisele ja kohalike kogukondade sotsiaalelu vaesumisele, kogukondi ähvardab isegi põllumajandusega tegelemise lõpetamine. Põllumajanduse toetuseks mõeldud ühispoliitika ei ole selliste alade puhul eriti sobiv (nt minimaalse loomade arvu nõue). Seepärast on piimatootjatele vaja spetsiaalset finantsabi, aga ka konkreetseid majanduslikke lisameetmeid, mis tuleks vastu võtta käesolevas raportis sisalduvate ettepanekute elluviimisel. Ainult nii saab koos inimressurssidega säilitada loomade geneetilisi ressursse ning üldkokkuvõttes ka nende alade unikaalsust, kui arvestada nende erakorralist tähtsust konkreetsete liikmesriikide, aga ka ELi jaoks üldiselt. See ergutab poliitikat ka teistes sektorites, näiteks keskkonnakaitse, turismi, väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse ning hariduse osas. Seepärast ma nõuan ühise põllumajanduspoliitika raames otseabi kavade ühisreeglitest loobumist ja mägipiirkondade jaoks spetsiaalsete toetuskavade koostamist.