Istungi stenogramm

Teisipäev, 23. september 2008 - Brüssel

6. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

– Raport: Katerina Batzeli (A6-0319/2008)

  David Sumberg (PPE-DE). – Proua juhataja, see raport annab mulle võimaluse mainida Liverpooli linna, mis kuulub minu valimisringkonda. Liverpool on nautinud kultuuripealinna tiitliga kaasnevaid hüvesid ja kultuuripealinna rollis väga hästi toime tulnud, ning ka Liverpooli rahvas on sellega suurepäraselt kaasa tulnud. Ehkki mitmed selles raportis esitatud Euroopa aasta eesmärgid on kiiduväärsed, peame kaaluma nendega kaasnevat mõju eelarvele.

Ülemäärast bürokraatiat ja keskendumist riigi eestvedamisel tehtavatele jõupingutustele, mille eesmärk on edendada „loovust ja innovatsiooni”, ei saa tegelikult heaks pidada. Maksumaksjate raha oleks võimalik kasutada palju paremini, kui loobuksime sedalaadi tutvustavatest ettevõtmistest ja keskenduksime lihtsalt sellele, et anda inimestele reaalne valik otsustusprotsessis osalemiseks.

– Raport: Thijs Berman (A6-0310/2008)

  Koenraad Dillen (NI). - (NL) Proua juhataja, kas saab panna imeks, et mõned liikmesriigid ilmutavad abi andmisel väsimuse märke – kui tsiteerida sõna-sõnalt seda raportit? Minu arvates ei saa. Üha suuremal hulgal liikmesriikidel ja teistel rahastajatel on saanud kõrini raha pumpamisest kõikvõimalikesse korrumpeerunud režiimidesse, kes tegelikult ei hooli karvavõrdki heast valitsemistavast ega oma kodanike heaolust.

Umbes aasta tagasi saime laitmatust allikast – abiagentuurilt Oxfam – teada, et Aafrikas peetavad sõjad on läinud maksma umbes sama palju, kui viimastel aastatel sellele kontinendile arenguabina eraldatud on – sadu miljardeid eurosid. On aeg, et Aafrika võtaks tõhusaid meetmeid demokraatia ja hea valitsemistava tagamiseks ning eelkõige korruptsiooni vastu võitlemiseks. Alles siis võime rääkida arenguabi andmisest kindlalt piiritletud eesmärgil. Arenguabi valimatu suurendamise pooldamine ja kõikvõimalike protsentide dogmana esitamine on täiesti vastutustundetu ning seepärast hääletasin ma selle raporti vastu.

– Raport: Maria Badia i Cutchet (A6-0304/2008)

  Frank Vanhecke (NI). - (NL) Proua juhataja, see on klišee, ent noored on meie tulevik, ning ma olen igal juhul nõus, et koolitajate ja õpetajahariduse kvaliteet on erakordselt oluline. Küsimus on aga selles, kas Euroopa Parlamendi asi on liikmesriikidele sel teemal õpetussõnu jagada. Kas Euroopa Parlamendi ülesanne on avaldada oma arvamust õpetajaskonna koosseisu kohta kõikidel liikmesriikide koolihariduse tasanditel? Kas liikmesriikides antav haridus peab jäigalt vastama „multikultuurilisele ühiskonnale” – me teame, mida selle all mõeldakse – ja kas liikmesriikides antav haridus peab järgima „soolist aspekti” – mis see ka poleks?

Kas see kõik tuleb õpetajahariduses kohustuslikuks teha, sest Euroopa ütleb nii? Mina isiklikult leian, et Euroopa Parlament võib mõelda mida tahes, ent tal puudub selles valdkonnas igasugune pädevus. Haridus kuulub liikmesriikide pädevusse ja minu arvates peakski see nii jääma. Seda nimetatakse subsidiaarsuseks ja sellest põhimõttest tuleb kinni pidada.

  Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Proua juhataja, tahaksin paari sõnaga peatuda proua Badia i Cutcheti raportil õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta, mis on minu arvates suurepärane raport.

On tõsi, et õpetajaharidus kuulub suuresti riikide valitsuste pädevusse ja nii see peakski olema. Et aga meie ühine eesmärk on edendada kogu Euroopa Liitu hõlmavat pädevust, teadmistepagasit ja innovatsiooni ning arendada Euroopa Majanduspiirkonda, siis peavad meil olema teatud ühised reeglid.

Seetõttu vajame ka laialdasemat koostööd parimate tavade vahetamiseks õpetajakoolituse valdkonnas, sest praegu, nagu me kõik teame, on liikmesriikides õpetajatele korraldatavate koolituskursuste taseme erinevused OECD PISA uuringu järgi liiga suured. Seda lõhet tuleb vähendada ja me vajame mehhanismi – avatud koordineerimise süsteemi Euroopa Liidu tasandil –, nii et kõik lapsed ja noored võiksid saada piisavalt hea põhihariduse.

Selles mõttes on see raport suurepärane. Ma soovitan tungivalt kõikidel, kes pole proua Badia i Cutcheti oivalist raportit veel lugenud, seda teha. Aitäh.

– Raport: Doris Pack (A6-0302/2008)

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Tahaksin kõigepealt tänada raportööri Bologna protsessi ja sellega üliõpilaste liikuvusele avaldatavat mõju käsitleva raporti eest. Euroopa Liidu liikmesriikides kolmest õppetsüklist koosneva ühtse kõrgharidussüsteemi kasutuselevõtmine, kvaliteedi tagamine ja eelkõige kvalifikatsioonide tunnustamine on selle valitsustevahelise algatuse peamised eesmärgid.

Tänasel hääletusel toetasin ma ühemõtteliselt Doris Packi raportit, milles raportöör rõhutab partnerlusel põhineva lähenemisviisi ja koostöö tähtsust Bologna protsessiga seotud poliitika kujundamisel ja rakendamisel. See algatus on näide dünaamilisest koostööst nii Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kui ka väljaspool Euroopa Liitu. Ma nõustun ka seisukohaga, et kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist tuleks veelgi lihtsustada ja et Bologna protsess peaks liikmesriikide tasandil olema ühtsem. Üliõpilaste liikuvuse toetamine on Euroopa kõrgharidusruumi loomise peamine eeldus.

– Raport: Poul Nyrup Rasmussen (A6-0338/2008)

  Kurt Joachim Lauk (PPE-DE). - (DE) Proua juhataja, härra Rasmusseni raporti pealkiri on „Riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid”. Kui selle raporti sisuga põhjalikumalt tutvuda, siis ilmneb, et sellel ei ole riskifondide ja erakapitali investeerimisfondidega enam peaaegu midagi tegemist, vaid selles osutatakse õigesti kõikidele finantsinstitutsioonidele ja muudele finantsturu osalistele. See on oluline. Me pakkusime välja nimekirja valdkondadest, mida tuleks finantsturgudel reguleerida, et likvideerida kaos neil turgudel. Mul on hea meel, et härra Rasmussen nõustus meiega läbirääkimisi pidades suure osaga meie seisukohtadest.

  Daniel Hannan (NI). - Proua juhataja, Euroopa Liit on lahendus, mis tekitab uue probleemi. Olenemata probleemist on vastuseks ikka suurem reguleerimine ja nii on finantsturgudel hiljuti aset leidnud sündmusi ootuspäraselt kasutatud õigustusena täiendavate Brüsseli reeglite kehtestamiseks.

Mulle meenub pärast 11. septembri 2001. aasta rünnakuid tekkinud olukord, kus mitmed justiits- ja siseasjade ühtlustamise ettepanekud, mida oli aastaid arutatud, kujundati ümber terrorismivastasteks meetmeteks, ning neile kohutavatele rünnakutele järgnenud palavikulises õhkkonnas ei soovinud keegi nähtavalt nende meetmete vastu hääletada.

Samamoodi kavatsetakse nüüd hulk õigusakte, mille järele probleemi lahendamise seisukohalt tegelikult vastav vajadus puudub, kujundada ümber finantsstabiilsuse meetmeks ja see peab olema väga julge parlamendisaadik, kes riskib sellega, et teda nähakse spekulandi sõbrana, nagu me nägime ka tänase hääletuse tulemustest.

Pean ütlema, et viimase aja finantsprobleemide sügavamaid põhjuseid vaadates tundub mulle, et liiga palju valitsust oli probleem, mitte lahendus. Intressimäärasid hoiti liiga kaua liiga madalal tasemel ning see oli probleemiks Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis. Kui liiga palju valitsust oli probleem, siis on mul raske mõista, kuidas me saaksime seda probleemi lahendada veel ühe Brüsseli tasandi määrusega.

– Raport: Klaus-Heiner Lehne (A6-0296/2008)

  David Sumberg (PPE-DE). - Proua juhataja, ma ühineksin härra Lehne raporti puhul nii mitmegi märkusega, mille tegi minu hea sõber ja kolleeg härra Hannan, sest see raport on paljuski järjekordne katse turge reguleerida ja neile õigusakte kehtestada. Me ei peaks siin ennatlikult hinnangut andma.

Ka ei peaks me kiirustades tegema otsust Euroopa turgude kui terviku reguleerimise ja neile õigusaktide pealesurumise kohta. Turud on olemuslikult erinevad. Euroopa turud, mis toimivad eri riikides, on samuti erinevad ja seetõttu ei peaks me püüdma hõlmata neid ühesuguse regulatsiooniga, mis oleks kohaldatav nende kõigi suhtes.

Euroopa ja Euroopa Liit peavad sellistes küsimustes alati meeles pidama üht olulist tõika – nimelt seda, et me tegutseme üleilmses keskkonnas. Euroopa ja selle eri riigid konkureerivad maailmaga; kui me loome iseendile takistusi, siis kahjustame endi huve ja nende inimeste huve, keda me esindame.

– Raport: Roselyne Lefrançois (A6-0323/2008)

  Hubert Pirker (PPE-DE). - (DE) Proua juhataja, ma räägin siin ka Austria Rahvapartei delegatsiooni nimel. Me hääletasime selle raporti poolt sel lihtsal põhjusel, et meil tuleb teha kõik mis võimalik, et terrorismi vastu õigel ajal võidelda.

Tahaksin aga siiski juhtida tähelepanu ühele punktile, mille vastu me otsustavalt oleme – minu arvates on Euroopa Parlament teinud vea. Me ei tohiks asendada kuritegu, mis on määratletud kui „avalik üleskutse panna toime terroriakt”, kuriteoga, mis on määratletud kui „avalik õhutamine panna toime terroriakt”, sel väga lihtsal põhjusel, et õhutamist saab tõendada alles siis, kui terroriakt on juba sooritatud, s.t kui inimesed on võib-olla juba surma saanud. Me pooldame õigeaegset ja ennetavat sekkumist siis, kui terroriakti ei ole veel toime pandud, sest nii on võimalik inimelusid päästa.

  Frank Vanhecke (NI). - (NL) Proua juhataja, muidugi toetan ma tõhusat võitlust terrorismi vastu ja minu arvates on terrorismivastane võitlus selline valdkond, mis eeldab väga tihedat piiriülest koostööd Euroopas.

Seepärast ei nõustu ma kuigivõrd – või siis ei nõustu üldse – euroskeptilisemate seisukohtadega. Ma leian, et selles valdkonnas mängivad nad liiga jäigalt riigi suveräänsuse kaardile.

Lisaks peaks meil olema julgust rääkida selgemalt – näiteks sellessamas raportiski. Euroopas lähtub terrorism äärmusvasakpoolsetest ja/või islamist. Sama võib öelda ka terrorismile õhutamise kohta ja seda tehakse muu hulgas mõningates mošeedes, mis ei vastuta kellegi ega millegi ees ja mida Euroopas kerkib nüüd nagu seeni pärast vihma. Siin peitubki 21. sajandi Euroopa probleem. Islam ei sobi kokku meie läänelike väärtushinnangute ja vabadustega ning ma kardan, et me kahetseme ükskord veel südamest oma avatud uste ja avatud piiride poliitikat.

  David Sumberg (PPE-DE). – Proua juhataja, tegemist on olulise teemaga. See on tõenäoliselt üks tähtsamaid küsimusi, millega lääs täna silmitsi seisab; ma pean silmas rahvusvahelise terrorismi ohtu. Ma väljendan siin ilmselt oma parteist veidi erinevat seisukohta, ent arvan, et kui me peame maksma kodanikuvabadustega oma kodanike tõelise vabaduse – nimelt nende elu, julgeoleku ja heaolu – eest, siis on see hind, mida me ei saa maksmata jätta.

Teise maailmasõja ajal võeti minu kodumaal kodanikuvabadustega kokkusobimatuid meetmeid, et rahvast välisohu eest kaitsta. Inimesed olid sellega nõus. Nüüd seisame Euroopas ja tsiviliseeritud maailmas silmitsi ohuga, mis lähtub inimestest, kes ei ole tsiviliseeritud ning kes ei pea inimelu pühaks ega millekski ülimaks. Kui meil on seetõttu vaja õigusakte, et takistada neil oma julmi tegusid toime panemast, siis peame need õigusaktid vastu võtma ja tegema seda kiiresti.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) 2001. aastal Maailma Kaubanduskeskusele tehtud rünnakud panid kogu maailma mõistma, kui tohutut ohtu organiseeritud terroristlikud liikumised endast kujutavad. Juurdepääsu tõttu nüüdisaegsetele tehnoloogilistele võimalustele kasutavad sellised rühmitused nüüd sidevahendeid, mis varem olid kättesaamatud, ning seetõttu – ja arvestades ka relvade musta turgu – on nende näol tegemist tänapäeva demokraatliku maailma vaenlasega number üks. Vaatamata kindlameelsele tegutsemisele ei ole Euroopa Liidul õnnestunud end selliste sündmuste eest kaitsta. Tunnistades konkreetset vajadust tegutseda Euroopa Liidu kodanike julgeoleku tagamise nimel, tahaksin rõhutada, et kõige parem on terroristlike rühmituste vastu võidelda julgeoleku eest vastutavate institutsioonide riigiülese koostöö abil. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika on loonud selleks hea aluse ning selle edasiarendamine on meie kõigi huvides.

  Philip Claeys (NI). - (NL) Proua juhataja, ma hääletasin proua Lefrançois’ raporti poolt. See ei ole muidugi täiuslik, kuid vähemalt pööratakse selles tähelepanu probleemile, mis lähtub islamistidest, kes õhutavad vägivallale ja kutsuvad moslemeid üles džihaadile. Me kõik teame, et on lugematul hulgal mošeesid, mis toimivad fundamentalismi kasvulavadena, kus noori värvatakse terroristlikesse organisatsioonidesse ja kus usklikke kutsutakse iga päev pühasse sõtta meie euroopalike väärtuste vastu.

On viimane aeg teha sellele lõpp ja võtta karme meetmeid ka terroriaktide kaasosaliste suhtes.

– Raport: Martine Roure (A6-0322/2008)

  Hubert Pirker (PPE-DE). - (DE) Proua juhataja, ma hääletasin selle raporti poolt sel lihtsal põhjusel, et me peame võtma kõik meetmed piiriülese politsei- ja õigusalase koostöö tõhusaks korraldamiseks. Selleks tuleb meil andmeid vahetada, kuid me peame seejuures tagama ühtsed standardid, millest lähtutakse kogu Euroopas.

Mind tegi rahutuks muudatusettepanek 10 ja ma oleksin tahtnud selle vastu hääletada, kuid eraldi hääletust ei toimunud. Proua Roure’i soov oli, et see raamotsus laieneks ka olulistele ja väga konkreetsetele riiklikele julgeolekuhuvidele. Tahaksin vastupidi, et ka raamotsused ei mõjutaks väga spetsiifilisi riiklikke julgeolekuhuve, mis on seotud riigi sisejulgeolekuga, ning et need tagaksid riikidele õiguse sõltumatult tegutseda. Leian, et see on täiesti vältimatult kõikide liikmesriikide huvides.

  Frank Vanhecke (NI). - (NL) Proua juhataja, Euroopa Parlament otsustas parlamendikomisjoni eeskuju järgides just äsja suure häälteenamusega, et mitte mingitel asjaoludel ei või isikuandmete töötlemisel arvesse võtta rassilist või etnilist päritolu ja mitmeid muid tunnuseid.

Minu arvates oli nõukogu ettepaneku esialgne artikkel 7 ettevaatlik ja tasakaalustatud, ent Euroopa Parlament, mille poliitiline korrektsus on legendaarne, muidugi muutis seda. Euroopa Parlament on siin valel teel. Mitte üksnes terrorismivastane võitlus, vaid igasugune hea valitsemine eeldab täpseid põhiandmeid – ning isiku etniline või rahvuslik päritolu võib selles mõttes olla eriti oluline. Sellel ei ole midagi tegemist rassismi või diskrimineerimisega.

Mind hämmastab ikka ja jälle, kuidas samad parlamendiliikmed, kes nõuavad stalinistlikul moel avaliku kõnepidamise keelamist või koguni vangistamist või parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist parempoolsete teisitimõtlejate puhul, löövad araks, kui jutt läheb täiesti tavaliste andmete töötlemisele, ja seda – pange tähele – terrorismivastase võitluse kontekstis.

– Raport: David Hammerstein (A6-0336/2008)

  Victor Boştinaru (PSE). – Proua juhataja, tänane hääletus oli tähtis hetk kodanike jaoks, kes võitlevad oma õiguste – euroopalike õiguste – eest. Riikide valitsused hülgavad aeg-ajalt oma kodanikud ja lükkavad nende õiguspärased nõudmised tagasi. Petitsioonide kaudu saavad Euroopa kodanikud oma hääle kuuldavaks teha ja panna oma valitsused vastutama. Lõpuks saavutavad nad õigluse, mida väärivad. Ent see ei ole oluline hetk mitte ainult eurooplaste jaoks: see on otsustav aeg ka Euroopa Parlamendile.

Hääletades täna härra Hammersteini raporti poolt, näitas Euroopa Parlament pühendumist Euroopa kodanike kaitsmisele. Täna on Euroopa Parlamendil võimalus saada tagasi vähemalt osa sellest usaldusest, mille ta Euroopas mõnede inimeste silmis on kaotanud. Paljud meie kaasmaalased on palju vaeva näinud, et Euroopa Liitu saada, kuid liikmelisus ei tähenda üksnes kohustusi, see tähendab ka õigusi. Meie siin peame nüüd näitama oma pühendumist Euroopale, mida kodanikud meilt ootavad.

  Frank Vanhecke (NI). - (NL) Proua juhataja, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon kasutas hääletamist härra Hammersteini raporti üle selleks, et salamahti korraldada hääletus Euroopa Parlamendi asukoha üle, ehkki sellel ei ole raporti kui sellisega mingit pistmist.

Ma tahaksin täpsustada, et hääletasin selle roheliste muudatuse poolt, sest ma olen nõus, et rändteater Euroopa Parlament kulutab ka igakuise rändamiseta Brüsselist Strasbourgi juba niigi palju maksumaksjate raha. Seetõttu pooldan minagi seda, et meil võiks Euroopas olla üks asu- ja töökoht, ja see kajastub selles, kuidas ma hääletasin. Ent tahaksin selguse mõttes lisada, et minu arvates oleks selleks tulnud korraldada avatud arutelu ning et see üks ja ainus asukoht ei pea tingimata olema Brüssel. Lõppude lõpuks kaasnevad Euroopa institutsioonide olemasoluga selles linnas ja piirkonnas ka sotsiaalsed, poliitilised ja inimkulud, mille üle tuleks arutleda ning mida ei või mingil juhul alahinnata.

– Raport: Michl Ebner (A6-0327/2008)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Mäed on oluline piirkond, sest nad esindavad bioloogilist mitmekesisust, annavad varju paljudele loomadele ja on unikaalsete taimeliikide asukohaks. Sageli nimetatakse mägesid veetornideks, sest mägedest saavad alguse jõed. Mägipiirkondade maastikulisi ja ökoloogilisi voorusi hindavad kogu maailma turistid. Ent nende jaoks, kes neis piirkondades elavad ja põllumajandusega tegelevad, ei ole elu kaugeltki lihtne.

Enamikus Euroopa Liidu mägipiirkondades võib täheldada rahvaarvu vähenemist, paigalejäänute aktiivsuse langust ja põllumajanduslikust tegevusest loobumist. Eriti kehtib see turistide jaoks vähem ligimeelitavate ja unustatud maapiirkondade kohta. Raskusi valmistavad suur kaugus linnadest, keerulised ilmastikutingimused, sideprobleemid, suuremad tootmiskulud ning puudulik juurdepääs igasugustele teenustele, sealhulgas isegi haridusele ja tervishoiuteenustele. Piirkondlikud erinevused mägipiirkondade ja madalamate alade vahel on ilmselged.

Seega on hädasti vaja erilist toetust nn mägipiirkondade põllumajandustootjatele, kes mitte ainult ei kasvata traditsioonilisi ökoloogilisi põllumajandussaadusi, tervislikku toitu, vaid hoolitsevad ka keskkonna eest ning säilitavad kultuuri ja traditsioone. Ühise põllumajanduspoliitika kaudu tuleks mägipiirkondi ja seal elavaid inimesi rohkem toetada ja aidata neil võidelda probleemidega, millega nad silmitsi seisavad.

– Raportid: Poul Nyrup Rasmussen (A6-0338/2008), Klaus-Heiner Lehne (A6-0296/2008)

  Peter Skinner (PSE). – Proua juhataja, keegi ei ole nii pime kui see, kes ei näe. Ma märkan, et härra Hannan ja härra Sumberg on praeguseks kahjuks saalist lahkunud, kuid igaühele, kes arvab, et finantsturgudel ei valitse segadus, soovitaksin lihtsalt ajalehed kätte võtta ja lugeda või televiisorit vaadata. Kui keegi arvab, et Rasmusseni ja Lehne raportite näol on tegemist millegi muuga peale katse teha piisavalt selgeks see, et meil peab olema võimalik tegutseda ja et seda tuleb teha kollektiivse õigusloome kaudu, siis ta eirab tõde ja tegelikku olukorda maailmamajanduses. Ausalt öeldes võib ju mõnus äraolemine väikesel Inglismaal aidata mõnel inimesel oma südametunnistust kergendada, kuid see ei aita inimestel oma eluasemelaenu maksta ja kodu säilitada ning see ei aita hoida alles inimeste töökohti teeninduses ja tööstuses. Ainult Euroopa Liidu kaudu ja reguleerimise kaudu, mis meil väga hästi välja tuleb, saame selles olukorras midagi ära teha.

On tõsi, et turud ootavad meilt ettevaatlikku tegutsemist, kuid samas ei oota nad meilt ka täiesti etteaimatavat reaktsiooni. Ent fakt on see, et kui me ei tee midagi ega ütle midagi, siis süüdistatakse meid selles rahutus kriisiolukorras arguses.

– Raport: Roselyne Lefrançois (A6-0323/2008)

  Avril Doyle (PPE-DE). - Proua juhataja, ma toetan täielikult proua Lefrançois’ raporti eesmärki, ent kuna mul ei olnud võimalust selle kohta sõna võtta, siis tahaksin kasutada oma selgitamisõigust selleks, et kutsuda volinik Tajanit üles kiirendama kolmandate riikide lennujaamade juhtkondadega nende kahepoolsete lepingute sõlmimist, mis puudutavad lennujaamade turvalisust, arvestades, et terroriaktide tõttu on turvanõudeid karmistatud, eelkõige seoses tollimaksuvabade vedelike ostmisega. See võib olla tühine küsimus nende suurte probleemide kõrval, millega me täna maailmas silmitsi oleme, kuid peame Euroopa Liidus oma tegevusega võitma ka oma kodanike südamed. Ka sel suvel juhtus nii, et kui inimesed külastasid välismaal elavaid sugulasi või kui Austraalias, Ameerika Ühendriikides või mujal elavad sugulased saabusid Iirimaale, Ühendkuningriiki, Saksamaale ja Prantsusmaale külla, siis võeti neil Euroopa peamistest transiitlennujaamadest lõppsihtkohta minnes ära kõik tollimaksuvabad vedelikud, mille nad enda arvates olid seaduslikult ostnud. See on väike probleem – meie, kes me reisime igal nädalal, kannatame välja selle jaburuse, et meilt võetakse huulepulgad ära, ja kohe kindlasti aitab see tohutult kaasa võitlusele terrorismiga. Ma ei taha kuidagi pisendada suurt probleemi, kuid sooviksin, et sellesse teemasse toodaks veidike mõistlikkust, põhjendatust ja kahepoolset koostööd, nii et meie kodanikud – meie valijad – võiksid mõista, mida me teeme ja miks me seda teeme.

– Raport: David Hammerstein (A6-0336/2008)

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, ma järgisin härra Hammersteini raporti puhul Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide poliitikat ja hääletasin vastu Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatusettepanekule, mis puudutas Euroopa Parlamendi kaht tegevuskohta. Ma tahaksin selgitada, miks ma seda tegin. Mitte sellepärast, et ma pooldaksin seda rändamist Strasbourgi igal kuul ja mõnikord lausa kaks korda kuus. Ma saan aru neist ajaloolistest põhjustest, miks me praeguses olukorras oleme. Ma mõistan, et need 12 iga-aastast külaskäiku Strasbourgi on kirjas asutamislepingus, ent mõelgem ratsionaalselt ja rahulikult. Meie, kes me oleme tõsiselt mures keerulise juurdepääsu pärast, selle pärast, et tööd on keeruline teha ning et kõik meie dokumendid ja personal, parlamendikomisjonide personal, Euroopa Parlamendi personal ja fraktsioonide personal tuleb 12 korda aastas tuua neljaks päevaks Strasbourgi, leiame, et seda kõike ei saa enam pidada põhjendatuks, arvestades sellega kaasnevaid tohutuid kulusid.

See on kaunis hoone ja kui erimeelsused on lahendatud, siis ilmselt suudaksime leida sellele hoonele mõne muu sisuka otstarbe. Strasbourg ja Prantsusmaa väärivad seda; kindlasti peaks selles hoones asuma mingi oluline institutsioon. Kuid ei ole õige enam eeldada, et töötaksime inimressursside ja kulude mõttes tõhusalt ning jätkaksime neid palverännakuid Strasbourgi, nii et hääletades küll nii, nagu ma hääletasin, toetan ma neid, kes ütlevad, et täiskogu istungiteks peaks olema üks koht; kuid palun, korraldagem sel teemal ratsionaalne arutelu, mitte polariseerunud poliitiline arutelu.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

− Raport: Helmut Markov (A6-0267/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Saksa kolleegi härra Markovi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel koostatud raporti poolt, millega muudetakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95.

Mul on hea meel komisjoni otsuse üle muuta õigusaktid selgemaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks; kohandada ühendusevälise kaubanduse statistikasüsteemi muutustega, mis tehakse tollideklaratsioonidega seotud menetlustes; suurendada väliskaubandusstatistika olulisust, õigsust, õigeaegsust ja võrreldavust ning kehtestada kvaliteedi hindamise süsteem; toetada kaubandusstatistika ühendamist ettevõtlusstatistikaga; vastata kasutajate vajadustele ning koostada selleks täiendavat kaubandusstatistikat, kasutades tollideklaratsioonidest saadavat teavet; ning kontrollida kooskõlas Euroopa statistikaalaste tegevusjuhenditega privilegeeritud juurdepääsu tundlikele väliskaubandusandmetele. Ma toetan muudatusi, mille eesmärk on senisest rohkem kasutada kontrolliga komiteemenetlust.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest selle määruse eelnõu näol on tegemist õigusliku raamistikuga, mis võimaldab parandada Extrastati (liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise väliskaubanduse statistika) kvaliteeti ja läbipaistvust, nähes tolliprotseduure käsitlevate andmete edastamise menetluste lihtsustamiseks ette ühtse tollideklaratsiooni. Määruse nõuetekohane rakendamine aitab väliskaubandusstatistikat edaspidi aina paremini võrrelda ja tugevdada kontrolli privilegeeritud juurdepääsu üle tundlikele väliskaubandusandmetele.

− Raport: Katerina Batzeli (A6-0319/2008)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Me oleme endalt sageli küsinud, kas tasub pühendada mingile konkreetsele teemale tervet aastat. Eesmärk on suurendada teema enda nähtavust. Nii saab teatud küsimustele tähelepanu tõmmata ja neile eriti keskenduda. Selles ei saa midagi halba olla.

See idee on muutunud nii populaarseks, et teemade valimisel peame kaalutletud otsuseid tegema. Sageli on küsimus prioriteetides.

Loovus ja innovatsioon on teemana ideaalsed, sest need nähtused mõjutavad kogu seda põhiolemust, mida Euroopa esindab, ja suunda, milles Euroopa peab liikuma.

Loovust ja innovatsiooni ei saa hinnata vaakumis. Neid nähtusi peab hindama selle järgi, mida nad pakkuda saavad. Kõige suurem on nende tähtsus tootmise valdkonnas. Lisaks peab loovuse ja innovatsiooni olulisust vaatlema teenuste aspektist.

Euroopa saab jätkuvalt konkurentsivõimeline olla üksnes loovate ja uuenduslike ideede abil. Teatud sektorid jäävad ellu ainult siis, kui konkurentidest ollakse üks samm ees. Euroopa on mingil määral tunnistanud vajadust investeerida rohkem teadus- ja arendustöösse ning see on samaväärne meie praeguse loovate ja uuenduslike ideede teemaga.

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Kreeka kolleegi proua Batzeli raporti poolt, millega kiidetakse heaks ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (2009) kohta.

Ma toetan mitmeid esitatud muudatusi, mis on ennekõike mõeldud ettepaneku eesmärkide täpsustamiseks ja nende sisutihedamaks muutmiseks. Mis puudutab rahastamist, siis olen nõus ka kõikide elukestva õppe programmile tehtud viidete eemaldamisega ettepanekust, nii et vajaduse korral saaks kasutada ka programme ja poliitikat, mis on seotud muude valdkondadega, näiteks kultuuri, teabevahetuse, ettevõtluse, ühtekuuluvuse, maaelu arengu ning teadusuuringute ja infoühiskonna valdkonnaga.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin proua Batzeli raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (2009) kohta, sest minu arvates on loovus ja innovatsioon hädavajalikud selleks, et Euroopa oleks globaliseerunud maailmas konkurentsivõimeline.

Loovus on peamine tegur, mis tõukab tagant nii ettevõtlusalast kui ka sotsiaalset innovatsiooni. Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta ergutab poliitilisi arutelusid, suurendab üldsuse teadlikkust innovatsiooni ja loovuse tähtsusest ning aitab levitada teavet parimate tavade kohta Euroopa Liidus. Samuti on minu arvates märkimisväärne, et Euroopa Parlament on kasutanud selles valdkonnas kaasotsustamisõigust, sest see võimaldab parlamendil seda olulist teemat mõjutada.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Me oleme varem kritiseerinud mitmesuguseid Euroopa aasta kampaaniaid, mis olid pühendatud eri teemadele, näiteks kultuuridevahelisele dialoogile ning loovusele ja innovatsioonile. Need Euroopa aastad on koormaks Euroopa Liidu eelarvele ja seega maksumaksjatele, samas kui tegelikkusele on neil väike mõju.

Kui Euroopa aastate järele on nõudlus, siis tuleks neid rahastada eraviisilise sponsorluse, mitte maksumaksjate kaudu. Seetõttu otsustasime hääletada esitatud raporti vastu, ehkki see käsitles vaid komisjoni ettepaneku üksikasjalikke muudatusi.

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE), kirjalikult. − (ES) Ma hääletasin poolt tingimusel, et komisjon teeb pingutusi innovatsiooni toomiseks kõikidesse valdkondadesse. Loovuse ja innovatsiooni aasta jooksul peaks innovatsioon ulatuma kõikidesse, nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonidesse ja institutsioonidesse, tulundus- ja mittetulundusühingutesse ning kõikidesse eluvaldkondadesse; eriti tuleks selle aasta vältel edendada sotsiaalset innovatsiooni ja keskkonnasäästlikkusele suunatud innovatsiooni. Me peaksime arvesse võtma ka valitsusväliseid organisatsioone, millel on selles valdkonnas võtmeroll. Lisaks tuleks edendada avatud innovatsiooni ideed. Innovatsioon rajaneb sisemisel suutlikkusel ja hõlmab kõiki võimalikke innovatsiooniallikaid – kasutajaid, tarnijaid, võrgustikke jne; lisaks ei piirdu innovatsioon üksnes toodete ja tehnoloogiaga, vaid hõlmab ka mittemateriaalseid tahkusid ja üldse kõiki aspekte, mis viivad väärtuse loomiseni. Lõpuks tahan öelda, et meil tuleb laiendada koostöökultuuri, luues võrgustikke ning võttes kasutusele vahendeid ja meetodeid, mille eesmärk on tagada nende võrgustike kohanemisvõime; see omakorda võimaldab neil võrgustikel areneda koos oma tegevuskeskkonnaga, viia ellu eesrindlikku teadustegevust ning luua nähtavaid tulemusi konkurentsivõime ja ühiskonnale pakutavate väärtuste mõttes.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Ma hääletasin proua Batzeli raporti poolt, mis käsitleb Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastat (2009).

Ma pean loovust ja algatusvõime edendamisele suunatud teavitamis- ja tutvustamiskampaaniaid, üritusi ja algatusi Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil äärmiselt olulisteks. Loovus on ka tähtis tegur isiklike ja sotsiaalsete oskuste arendamisel. Selle kampaania-aasta eesmärk on suurendada Euroopa loovust ja innovatsioonisuutlikkust, et võimaldada tal toime tulla teatavate üleilmastumisest tulenevate probleemidega.

Raportis rõhutatakse loovuse ja innovatsiooni tähtsust. Mina näen selles aastas suurepärast võimalust levitada teavet loovate protsesside ja mitmesuguste tegutsemisviiside kohta.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan Katerina Batzeli raportit Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (2009) kohta. Raportis mitte ainult ei kirjeldata seda algatust üksikasjalikumalt, vaid ka juhitakse õigustatult tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad juhul, kui sellised Euroopa aastad muutuvad pelgalt suhtekorraldustegevuseks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Piirkondades, kus loodus seab inimestele raskeid tingimusi, peavad inimesed tegutsema loovalt ja innovaatiliselt, et ellu jääda. Praegu võivad Euroopa rahvad vaadata tagasi teedrajavate saavutuste ajaloole ning spetsialiseerunud ettevõtted on tänu oma ideederohkusele hinnas kogu maailmas.

Kuid Euroopat peetakse ka kultuurikantsiks – ja sellele tuleks Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta 2009 kontekstis erilist tähelepanu pöörata. Praegu valmistub Linz Leedu linna Vilniuse kõrval oma rolliks Euroopa 2009. aasta kultuuripealinnana. Loomingulised ja uuenduslikud projektid, millesse kaasatakse ka ümbritsevad piirkonnad, annavad erilise kultuurikogemuse.

On tore, kui selle maineka tiitli tõttu saavad terved linnajaod uue sära ning alustatakse uute ehitustööde ja projektidega, kuid selles protsessis ei tohi unustada jätkusuutlikkust. Euroopa Liidus tuleb rõhutada vajadust tagada, et raha ei kulutataks ühekordsetele üritustele ning et loodud struktuurid ei kaoks kohe pärast aasta lõppu. Kultuuripealinna projekt on edukas ja uuenduslik üksnes siis, kui kultuur jääb igasse kultuuripealinna tiitlit kandnud linna alaliselt püsima. Just sellele kaalutlusele tuleks kõnealuses raportis suuremat tähtsust omistada, nii et seetõttu loobusin ma hääletamast.

− Raport: Augustín Díaz de Mera García Consuegra (A6-0339/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – Ma hääletasin oma Hispaania kolleegi härra Díaz de Mera García Consuegra raporti poolt, millega kiidetakse heaks ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14. Nõukogu otsust, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) ja mille kohaselt Europoli hakatakse rahastama ühenduse eelarvest, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010 või nõukogu määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 muudatusettepaneku kohaldamise kuupäevast, sõltuvalt sellest, kumb neist on hilisem.

Europoli käsitleva otsuse kohaldamise tagamiseks 1. jaanuarist 2010 tuli aegsasti muuta nõukogu määrust (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, sätestades, et kohtulikku puutumatust ei kohaldata Europoli töötajate suhtes, kes osalevad ühistes uurimisrühmades, mis on loodud kahe või enama liikmesriigi poolt ja algatusel.

  Gerard Batten (IND/DEM), kirjalikult. − See muudatus tundub piiravat Europoli töötajate kohtulikku puutumatust, ent ainult nende puhul, kes osalevad ühistes uurimisrühmades. See on suitsukate, millega tahetakse jätta mulje, et Europoli töötajate puutumatust piiratakse, samas kui tegelikult Europoli volitusi hoopis laiendatakse alates 2010. aastast ja selle töötajate puutumatus muutub veelgi ulatuslikumaks. Ma ei arva, et Europoli töötajatel peaks üleüldse olema kohtulik puutumatus, ja seepärast hääletasin selle muudatusettepaneku vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Augustín Díaz de Mera García Consuegra raportiga, mis käsitleb töötajate staatust seoses privileegide ja immuniteetidega, on soovitud selgitada selleteemalisi varasemaid suuniseid. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

− Raport: Kyösti Virrankoski (A6-0353/2009)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Soome kolleegi härra Virrankoski raporti poolt, milles tehakse ettepanek kiita heaks Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2008 projekt, mis sisaldab järgmist: konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi – ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi – tugevdamine kulukohustuste assigneeringute suurendamisega 3,9 miljoni euro võrra; kulukohustuste assigneeringute suurendamine 2,24 miljoni euro võrra, et muu hulgas katta osa Eurojusti uue hoonega Arc seotud rendi- ja muudest kuludest; kolme rakendusameti töötajate arvuga seotud muudatused; vajaliku eelarvestruktuuri loomine, et paigutada eelarvesse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (FCH JU), mis on viies seitsmenda raamprogrammi raames loodav ühisettevõte, ning 30 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute eraldamine ja 1,9 miljoni euro ulatuses maksete assigneeringute eraldamine. Ma jagan täielikult raportööri arvamust, et finantsmääruse artikli 179 lõike 3 järgi oleks Euroopa Parlamenti kui eelarvepädeva asutuse üht haru tulnud Eurojusti hoone projektist teavitada, kuna sellel on eelarvele märkimisväärne finantsmõju.

− Raport: Thijs Berman (A6-310/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Hollandi kolleegi härra Bermani omaalgatusliku raporti poolt, mis käsitleb 2002. aastal Monterreys toimunud arengu rahastamise konverentsi järelmeetmeid. Me peame ikka ja jälle kinnitama Euroopa Parlamendi pühendumust vaesuse kaotamisele, jätkusuutlikule arengule ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, sest vaid nende kaudu on võimalik tagada sotsiaalne õiglus ja parem elukvaliteet umbes ühele miljardile inimesele maailmas, kes elavad äärmises vaesuses. Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja, kelle pakutav abi moodustab maailma ametlikust arenguabist peaaegu 60 %. Ma toetan ettepanekut avada väikeettevõtjatele, eriti põllumajandustootjatele juurdepääs mikrolaenudele, et selle abil suurendada toiduainete tootmist ja pakkuda jätkusuutlikku lahendust toidukriisile. Samuti on mul hea meel ettepaneku üle kutsuda Euroopa Investeerimispanka üles looma tagatisfond mikrolaenude ja riskide maandamise skeemide toetamiseks, mis vastaksid täpselt kohalike toiduainetootjate vajadustele vaesemates arengumaades, ent see ettepanek on mõeldav üksnes komisjoni volituste korral.

  Marie-Arlette Carlotti (PSE), kirjalikult. – (FR) 2001. aastal võttis Euroopa Liit endale suure kohustuse: eraldada 2015. aastal 0,7 % oma kogurahvatulust arenguabiks.

2007. aastal pööras Euroopa oma kohustusele selja ja kollektiivsed jõupingutused abi andmiseks vähenesid järsult.

See teeb kokku 1,7 miljardit eurot, mis meie planeedi kõige vaesematel inimestel saamata jäi.

See 1,7 miljardit eurot oleks taganud tervishoiuteenused tuhandetele lastele ajal, mil igal aastal sureb arstiabi kättesaamatuse tõttu 11 miljonit inimest.

See 1,7 miljardit eurot oleks taganud võimaluse saada algharidust 114 miljonil lapsel, kellel see võimalus praegu puudub.

Rahvusvahelise solidaarsuse puhul on Euroopa Liidu esmane kohustus täita oma lubadusi.

Samas peab Euroopa Liit kindlustama, et abi oleks tulemuslik, et kõige enam puudust kannatavate inimeste olukord võiks reaalselt paraneda.

2002. aasta Monterrey konverentsi tulemusena valmis tegevuskava, eriti „seotud abi” andmise lõpetamise, võla kustutamise algatuste kiirendamise ja selliste uuenduslike rahastamisskeemide nagu „Tobini maks” kasutuselevõtu osas.

Nüüd, kuus aastat hiljem, on Euroopa Liidul ikka veel pikk tee käia. Mõne nädala pärast algav Doha konverents peaks võimaldama meil jälle edasi liikuma hakata. Pool inimkonda loodab selle peale...

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) ÜRO 2008. aasta raportis aastatuhande arengueesmärkide kohta on öeldud, et rahvusvaheline kogukond peab jätkuvalt olema valmis võtma märkimisväärse vastutuse inimkonna ees seisvate probleemide eest. Äärmine vaesus ja nälg, laste suremus, emade halb tervis, HIV/AIDS, malaaria ja teised haigused ning kõigile kättesaadava alghariduse puudumine on mõned neist probleemidest, mida kõik maailma riigid peavad tähele panema ja arvesse võtma.

Raportis on märgitud, et paljudel juhtudel nõuavad need probleemid tegevuse rahvusvahelist koordineerimist, ja see on ka Junilistani seisukoht. Junilistan arvab siiski, et sedalaadi koostöö peaks toimuma laia rahvusvahelise legitiimsusega ja pikaajaliste kogemustega organisatsioonide, näiteks ÜRO kaudu, mitte aga Euroopa Liidu kaudu. Junilistan on vastu ka nendele raporti lõikudele, milles häbitult pooldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide kahepoolsete abisüsteemide otsest kontrollimist. Abi andmine on riiklik küsimus ja peab selleks ka jääma. Seetõttu hääletas Junilistan selle raporti vastu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Lisaks neile paljudele küsimustele ja märkustele, mis raporti sisust (ja väljajätetest) üles kerkivad, tuleks esile tõsta ka raportis väljendatud taunivat suhtumist ametliku arenguabi mahu kohta:

– „[...] märgib muret tekitavat ELi abi langust 2007. aastal 46,1 miljardi euroni [...] võrreldes 47,7 miljardi euroga 2006. aastal [...]”;

– „[...] juhib tähelepanu asjaolule, et kui praegune suundumus jätkub, annab EL aastateks 2005–2010 lubatust 75 miljardi euro võrra vähem abi”;

– „väljendab tõsist muret, et enamik liikmesriike (kaheksateist kahekümne seitsmest, eriti Läti, Itaalia, Portugal, Kreeka ja Tšehhi) ei olnud võimelised tõstma oma ametliku arenguabi taset perioodil 2006–2007 ning et paljude riikide, näiteks Belgia, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi puhul on abi koguni järsult vähenenud enam kui 10 % võrra; [...]”;

– „täheldab, et langused teatatud abi tasemetes 2007. aastal tulenevad mõnel juhul 2006. aastal võlakergendusest põhjustatud näitajate kunstlikust suurendamisest; [...]”

– „peab täielikult vastuvõetamatuks erinevusi sageli lubatud suurenenud rahalise abi suuruse ja tegelikult välja makstavate märkimisväärselt madalamate summade vahel [...]”.

Need on sõnad, mis räägivad ise enda eest...

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin selle raporti poolt. Arenguabi rahastamine ei ole lihtne ülesanne. Ei ole kerge Euroopa maksumaksjatele seletada, miks kulutatakse nende raha selle „päritoluriigist” nii kaugel. Teisest küljest on nõudlus abi järele, mis tuleneb nii soovist saavutada aastatuhande arengueesmärgid kui ka varem antud lubadustest, tohutu.

Euroopa Liidus on eriliseks probleemiks muutumas teatud riikide suhtumine. Mõni liikmesriik, näiteks Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, on vähendanud oma ametlikku arenguabi. Ei nõua erilist pingutust, et kujutada ette, kui suurt pärssivat mõju avaldab see vaesematele riikidele, kus arenguabiks kasutatavad rahalised vahendid on alles hakanud tekkima.

Me peame ka uurima, kuidas tekib abi käsitlev statistika. Kõik riigid soovivad arenguabi kategooriasse lisada nii palju kulutusi kui võimalik. See tekitab tegelikult üsna naeruväärseid olukordi. Minu kodumaal Poolas avaldati eelmisel nädalal aruanne 2007. aastal antud abi kohta. Ilmneb, et kõige rohkem sai Poolalt abi ei keegi muu kui Hiina. Ja mitte sellepärast, et Hiina oleks maailma vaeseim riik, ega sellepärast, et Hiina oleks Poola arenguabi seisukohalt muutunud üheks prioriteediks. Hiinast sai suurim Poola arenguabi saaja lihtsalt seetõttu, selle riigiga sõlmitud ekspordikaubanduse leping on arvatud arenguabi kategooria alla.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Enne Dohas novembri lõpul toimuvat arengu rahastamise konverentsi tuleb välja töötada Euroopa ühtne seisukoht selle suhtes, kuidas arenguabi tõhusalt, läbipaistvalt ja paindlikult rahastada. Thijs Bermani raport aitab mingil määral seda eesmärki saavutada. Olen nõus, et arengumaade suurema esindatuse tagamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis ja Maailmapangas on vaja reformi. Samuti nõustun muidugi raportööri üleskutsega julgustada liikmesriike koostama aegsasti ajakava, et saavutada 2015. aastaks eesmärgiks seatud tase ehk 0,7 % Euroopa kogurahvatulust, mida kasutataks arenguabina. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

  Jan Mulder (ALDE), kirjalikult. – (NL) Euroopa Parlamendis esindatud Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) liikmed hääletasid Bermani raporti poolt, muu hulgas seetõttu, et see sisaldab kasulikke märkusi Euroopa Investeerimispanga võimaliku rolli kohta arengumaades. Sellegipoolest distantseerivad VVD liikmed end raportis märgitud 0,7 % arengukoostöö eesmärgist. Arengukoostöös loeb pigem kvaliteet kui kvantiteet.

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. − Rahutus maailma finantsturgudel on seadnud liikmesriigid tõsise surve alla. Näiteks Eesti valitsus on kuude viisi vaeva näinud 2009. aastaks tasakaalustatud eelarve koostamisega.

Ehkki ma toetasin Thijs Bermani raportit, kahtlen tõsiselt, kas järgmisel paaril aastal suudetakse ametliku arenguabi tasemega seotud eesmärk saavutada. Kuna Euroopa Liit ei saa arenguabiga seoses rakendada mingeid sunnimeetmeid, oleks naiivne loota, et liikmesriigid suurendavad oluliselt oma panust, olles ise rahaliselt ebakindlas olukorras.

− Raport: Charlotte Cederschiöld (A6-0272/2008)

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Euroopa siseturg on Euroopa integreerimise protsessi üks tähtsamaid saavutusi. Ainult hästi toimiv siseturg suudab tagada ettevõtluse jaoks vajaliku konkurentsikeskkonna ja aidata kaasa Euroopa majanduse arengule. Siseturu tulemustabel on vahend, mis võimaldab jälgida siseturgu käsitlevate direktiivide kehtestamisel, nõuetekohasel ülevõtmisel ja kohaldamisel tehtavaid edusamme.

Siseturu tulemustabelis sisalduvate andmete analüüs annab erakordselt huvitavat teavet töö kohta, mida liikmesriigid Euroopa Liidu õigusaktide kehtestamisel teevad. See on tüüpiline poliitiline vahend, kuid seda ei tohiks võtta kergelt; see peaks toimima vahendina, mis julgustab vastutavaid isikuid õigusakte kiiremini ja korrektsemalt üle võtma. See kehtib eriti uute liikmesriikide kohta, kus ei suudeta õigusaktide ülevõtmisel tihtipeale täita riigipeade või valitsusjuhtide määratud eesmärki. Lisaks tuleks siseturu tulemustabelit sagedamini kasutada aruteludeks siseturu seisundi üle. Seetõttu on vaja välja töötada tulemustabeli kättesaadavam vorm, mida võiksid kasutada ka kodanikud, kes on huvitatud siseturuga seotud küsimustest.

Raportöör juhtis tähelepanu asjaolule, et mõned direktiivid, näiteks teenuste direktiiv, on siseturu tulemuslikuks toimimiseks teistest olulisemad. Ma nõustun raportööriga selles küsimuses ja arvan seetõttu, et komisjon peaks võtma arvesse näitajaid, mis kajastavad paremini direktiivide vahetut tähtsust ettevõtjate ja kodanike jaoks.

  Marian Zlotea (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Hääletades täna siseturu tulemustabelit käsitleva raporti poolt, väljendan ma toetust siseturudirektiivide õigeaegsele jõustamisele ja nõuetekohasele ülevõtmisele liikmesriikide õigusesse, sest need direktiivid on eelduseks siseturu tulemuslikule toimimisele ning Euroopa Liidu konkurentsivõime ja sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse edendamisele. Kaks tulemustabelit – siseturu tulemustabel ja tarbijaturu tulemustabel – aitavad siseturu parendamisele ühiselt kaasa, see aga on tarbijatele kasulik.

Tulemustabel peaks soodustama õigusaktide õigeaegset ja nõuetekohast ülevõtmist, ent samas peaks sellest saama ka vahend, mis aitab poliitikakujundajatel välja selgitada takistused ja valdkonnad, kus vajatakse uusi algatusi. Ma loodan, et tänase hääletuse tulemus viib SOLVITi võrgustiku tugevdamiseni ja et liikmesriigid edendavad selle võrgustiku teenuseid tarbijate hüvanguks. Samuti peavad liikmesriigid tagama piisavalt töötajaid SOLVITi keskustes, et vähendada kaebuste uurimiseks kuluvat aega ja lahendada kaebusi kiiremini.

− Raport: Maria Badia i Cutchet (A6-0304/2008)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Parimate õpetajakandidaatide töölevõtmine peaks olema kõikide haridusministeeriumide prioriteet. See elukutse peab olema piisavalt ligitõmbav. Õpetajad peavad saama palka, mis peegeldab nende tähtsust ühiskonnale.

Investeeringud haridusse ei ole kunagi asjatud. Õpetajate koolitamiseks tuleb eraldada rohkem vahendeid. See elukutse peab olema rahuldustpakkuv. Õpetajaamet peaks olema selline, mida peetakse heaks karjääriks.

Õpetajahariduse toetamine elukestva õppe programmi kaudu on ülioluline. Õpetajate vahetused eri riikide koolide vahel vastavate programmide raames annavad teatavat värskust.

Õpetaja koht on klassiruumis. Bürokraatia, mis ilmneb kasvavas haldus- ja paberitöös, vähendab aega, mida õpetajad veedavad oma õpilastega.

Muret teeb ka koolivägivald. Õpilaste või nende vanemate agressiivne käitumine koolides levib. Koolides esineva vägivalla ja agressiooni vähendamiseks tuleb teha kõik mis võimalik.

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Hispaania kolleegi proua Badia i Cutcheti omaalgatusliku raporti poolt, mis käsitleb õpetajahariduse kvaliteedi parandamist, ning toetan kindlalt järeldust, et „õpetajahariduse kvaliteedi tõstmine parandab oluliselt õpilaste tulemusi”. Ma olen täiesti nõus, et laiema ja parema kvaliteediga õpetajahariduse ning parimate õpetajakandidaatide töölevõtmine peaks olema kõikide haridusministeeriumide prioriteet. Hädavajalik on julgustada liikuvust ja võõrkeelte õppimist. Samas peaksime soodustama ka suurepärase emakeeleoskuse omandamist, sest just see võimaldab õpilastel hõlpsamalt ka teisi teadmisi omandada. Kogu selline koostöö on äärmiselt kasulik, kui saabub aeg nii õpilaste kui ka õpetajate vahetuste korraldamiseks (olenemata õppetasemest) tudengite puhul juba kasutatava Erasmuse programmi mudeli alusel.

  Koenraad Dillen (NI), kirjalikult. – (NL) Mina kui ühe Antwerpeni nn multikultuurilise probleemkooli endine õpetaja võin üksnes heameelt tunda selle üle, et raportöör on väljendanud muret õpetamise kvaliteedi pärast Euroopa Liidus.

Sellegipoolest on iga üksiku liikmesriigi, mitte Euroopa Liidu pädevuses teha kindlaks, mida saaks õpetamise kvaliteediga ette võtta. Haridus on kindlasti valdkond, kus peab kehtima subsidiaarsuspõhimõte ja austus eri kultuuride mitmekesisuse vastu. Haridus ei pea olema multikultuuriline, nagu selles raportis märgitakse, see peab olema lihtsalt kvaliteetne. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et näiteks Flandrias nägin ma liigagi sageli, et kvaliteeti tõmbavad alla just multikultuurilised koolid, kus sisserändajate laste osakaal on väga suur. Ideoloogilised silmaklapid asja ei paranda.

Seetõttu olin ma täielikult selle raporti vastu.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin proua Badia i Cutcheti raporti poolt, mis käsitleb õpetajahariduse kvaliteedi parandamist, sest minu arvates on hariduse parandamine Euroopa Liidus peamine tegur, mis aitab edendada kvaliteetset haridust ja koolitust, see aga omakorda aitab kaasa töökohtade loomisele ning suurendab Euroopa konkurentsivõimet ja majanduskasvu, nagu nähakse ette Lissaboni strateegias.

Koolivägivallaga seoses tahaksin korrata raportööri soovitust, mille kohaselt on vaja luua vahendid ja kord selle nähtuse vastu tõhusalt võitlemiseks ning selleks tuleb saavutada tihedam koostöö õpetajate ja lapsevanemate vahel.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Me otsustasime lõpphääletusel hääletada selle raporti vastu. Tegemist on äärmiselt olulise teemaga – nii olulisega, et see peab jääma liikmesriikide ja vastava pädevusega asutuste poliitilise vastutuse alla.

Hariduse andmise korraldamine ja koolituse sisu peab olema ainuüksi liikmesriikide vastutusel. Siin näeme veel üht näidet sellest, kuidas Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon üritab sekkuda valdkonda, mis ei kuulu praegu liidu vastutusvaldkondade hulka, ent millesse mõned soovivad liitu kõikide hüvanguks kaasata.

Selle omaalgatusliku raporti puhul on tegemist maksumaksjate raha raiskamisega, millega Euroopa Parlament ei peaks tegelema.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Proua Badia raportis on palju kiiduväärset. Et õpetajahariduse kvaliteedil on otsene ja oluline mõju meie laste haridusele, tuleb kõrgetasemelise õppe tagamiseks edendada kogu Euroopa Liitu hõlmavat koostööd. Sellegipoolest arvan, et õppekavade sisu ja koolide juhtimist puudutavad otsused tuleb teha eri riikide erinevate haridussüsteemide kultuurilises ja poliitilises kontekstis. Et kohati kiputi proua Badia raportis tähtsustama kogu Euroopa Liitu hõlmavate ettekirjutuste tegemist, siis loobusin ma hääletamast.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan Maria Badia i Cutcheti raportit. Selleks, et säilitada meie riikide haridussüsteemide kõrge kvaliteet, peavad meil olema hästi koolitatud õpetajad. Õpetajakoolitus peab arenema vastavalt sellele, milliseid nõudmisi tänapäevasele õppele esitatakse, ja minu arvates võetakse raportis seda tõika arvesse.

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Proua Badia i Cutcheti raport õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta käsitleb mitmeid tänapäeval olulisi küsimusi.

Raportis juhitakse õigesti tähelepanu vajadusele tagada õpetajatele piisav töötasu, aga ka piisavalt vahendeid koolituseks ja õpetamiseks.

Ent lõpuks peavad meie lastele hariduse andmist korraldama siiski riikide valitsused, kes meie haridussüsteeme rahastavad. Iirimaal õpetatakse lapsi tänini korralike, turvaliste hoonete asemel moodulmajades. Õpilaste ja õpetajate suhtarv on liiga suur selleks, et meie lastele oleks tagatud võimalikult hea haridus. Need probleemid vajavad eelkõige Iirimaal lahendamist piisavate lühi- ja pikaajaliste investeeringute abil.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Info- ja sidetehnoloogia areng esitab õpetajakutsele järjest suuremaid nõudmisi, sest hariduskeskkond on muutumas aina keerulisemaks ja eripalgelisemaks.

Ma hääletasin proua Badia i Cutcheti raporti poolt, mis käsitleb komisjoni teatist „Õpetajahariduse kvaliteedi parandamine”. Selles teatises hinnatakse õpetajate hariduse ja koolituse vallas Euroopa Liidus praegu valitsevat olukorda. Raportis kaalutakse eri alternatiive Euroopa Liidu liikmesriikides.

Euroopa Liidus on üle 27 erineva õpetajakoolituse süsteemi, ent õpetajate ees seisvad probleemid on kõikides liikmesriikides põhimõtteliselt ühesugused.

Õpetajad peavad läbima kvaliteetse koolituse, sest õpetajakoolitus ei avalda otsest mõju mitte ainult õpilaste teadmiste tasemele, vaid ka nende isiksuse kujunemisele, eriti nende koolikogemuse esimestel aastatel. Õpetajad peavad taluma ka tohutut vaimset stressi, mis jätab neile vähe energiat enesearendamiseks.

Varem oli õpetajaamet austatud ja väärtustatud. Tänapäeval ei ole õpetajakutse atraktiivne. Õpetajatele, kellest enamik on naised, ei saa osaks ühiskonna tunnustus ega lugupidamine ning – eelkõige – neile ei maksta töötasu, mida nad vääriksid. Näiteks minu kodumaal Slovakkias jääb õpetajate palk riigi keskmisele palgale kaugelt alla.

Arvan, et see raport pälvib liikmesriikide tähelepanu ja tagab selle, et õpetajakutset hakatakse piisavalt hindama.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. − (PL) Me hääletame täna kahe raporti üle, mis tunduvad teineteist täiendavat: need on proua Packi raport Bologna protsessi kohta ja proua Badia i Cutcheti raport õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta.

Nende kahe algatuse eesmärk on parandada Euroopa hariduse konkurentsivõimet ning seeläbi suurendada Euroopa Liidu kui terviku potentsiaali ja konkurentsivõimet.

Rõhuasetus haridusele on küll hea, kuid nii võib tähelepanuta jääda muu. Paljudes riikides tuleb meil tegelda kõikide õpetajahariduse süsteemi põhiprobleemidega. Parimad ülikoolilõpetajad ei näe stiimuleid ja motivatsiooni õpetajakutse valimiseks, õpetajate (eriti alg- ja keskastmes) staatus on üsna madal, õpetajate palk on väike ja nende arengusse ei investeerita. Seos õpetajahariduse kvaliteedi ja kvaliteetse õpetamise ning seega ka õpilaste teadmiste taseme vahel on ilmselge. Seetõttu võivad ükskõiksel suhtumisel sellesse valdkonda olla katastroofilised tagajärjed – mitte ainult kultuurilised, vaid ka majanduslikud.

Raportis liikmesriikidele antavad soovitused tunduvad olevat õiged; need soovitused on: võtta tööle parimaid õpetajakandidaate, parandada õpetajate staatust, tunnustada õpetajaid rohkem ja maksta neile suuremat palka, investeerida õpetajate koolitusse karjääri kõigis etappides, vahetada teavet Euroopa Liidu 27 eri haridussüsteemi parimate tavade kohta ning suurendada koolide volitusi.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Õpetamise kõrge tase on kvaliteetse hariduse oluline osa, see aga on Euroopa pikaajalise konkurentsivõime ja uute töökohtade loomise suutlikkuse tagamisel otsustav tegur.

Komisjoni analüüsist ilmneb, et

• täienduskoolitus on kohustuslik vaid 11 liikmesriigis (Austrias, Belgias, Saksamaal, Eestis, Soomes, Ungaris, Lätis, Leedus, Rumeenias, Maltal ja Ühendkuningriigis),

• kui täienduskoolituse kohustus on kehtestatud, kestab koolitus tavaliselt vähem kui 20 tundi aastas ja mitte kunagi rohkem kui viis päeva aastas,

• vaid pooled Euroopa riigid pakuvad uutele õpetajatele esimeste õpetamisaastate jooksul mingit süsteemset toetust (nt ametisse sisseelamise toetamist, koolitust, juhendamist).

Et õpilased oleksid valmis eluks Euroopa Liidus, peaks õpetajatel olema kohustus rakendada uusimaid õppemeetodeid. Õpetajakoolituse kvaliteedi parandamine võib tagada Euroopa Liidule kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, mida liit vajab 21. sajandi probleemidega toimetulemiseks.

− Raport: Doris Pack (A6-0302/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma suurepärase Saksa kolleegi proua Packi omaalgatusliku raporti poolt, mis käsitleb Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvust. Ma olen oma kolleegiga ühel meelel selles, et üliõpilaste liikuvuse edendamine ja eri haridussüsteemide kvaliteedi parandamine peaks olema Bologna protsessi – millega soovitakse luua Euroopa kõrgharidusruum – üks esmatähtsaid eesmärke pärast 2010. aastat. Üliõpilaste liikuvuse soodustamiseks tuleb võtta terve pakett mitmesuguseid meetmeid, sest liikuvuse küsimus väljub kõrghariduse valdkonnast ning on seotud ka sotsiaal-, rahandus-, sisserände- ja viisapoliitikaga. Ühiskonnas ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit üliõpilastele tuleb võimaldada eriabi, pakkudes neile näiteks odavat ja korralikku majutust. Ma toetan ühtse Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõtmist, et soodustada liikuvust ja võimaldada üliõpilastele majutus-, elatus-, kultuuri- ja transpordikulude puhul hinnaalandust.

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. − 1999. aasta juunis käivitatud Bologna protsessi sihiks on luua 2010. aastaks Euroopa kõrgharidusruum. Selle protsessi peamised eesmärgid on reformida kõrgharidussüsteemi ning eemaldada viimased üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust takistavad piirangud.

Ma hääletasin selle raporti poolt, sest olen nõus, et meie ülikoolid vajavad õppekavade innovaatilist ja metoodilist reformi, mis toetaks paremini üliõpilaste liikuvust ja kvalifikatsioonide ülekandmist. Samuti toetan raportööri soovitust hankida usaldusväärset statistikat üliõpilaste liikuvuse ja sotsiaal-majandusliku olukorra kohta.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Järgmisel aastal möödub kümme aastat Bologna deklaratsiooni allkirjastamisest ja see osutab vajadusele määratleda uuesti Bologna protsessi eesmärgid.

Nende eesmärkide uuesti määratlemine eeldab tõsist hindamist, kuidas Bologna protsessi on liikmesriikides rakendatud. Me peame uurima, kas Bologna protsessiga seoses rakendatud poliitika on tõepoolest viinud soovitud Euroopa kõrgharidusruumi loomiseni, mis suudaks vastata rahvusvahelise konkurentsivõimega seotud väljakutsetele.

Ma toetan seda algatust: see aitab käegakatsutavalt kaasa ühelt poolt nende kümne rakendamisaasta jooksul kerkinud probleemide ja sõlmküsimuste tuvastamisele ning teiselt poolt selliste teemade kindlakstegemisele, mida tuleb esmatähtsateks pidada ka edaspidi. Üks selliseid teemasid on üliõpilaste liikuvus, mis on sisukama ja konkurentsivõimelisema hariduse nurgakivi ning oluline panus Euroopa kodaniku idee arendamisse.

On tähtis kutsuda liikmesriike üles hindama Bologna protsessi mõju noorte piisava kvalifikatsiooni ja ettevalmistuse tagamisele. Nagu ka meie raportöör märgib, ei või me unustada selle protsessi eesmärke ega seda, et hariduse puhul peavad kõikide küsimuste ja algatuste keskmes olema üliõpilased.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin proua Packi raporti poolt, mis käsitleb Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvust, sest usun, et kõikidele Euroopa kodanikele kättesaadav kvaliteetne, tõhus ja uuenduslik Euroopa kõrgharidus on üleilmastumisega kaasnevaid nõudmisi arvestades Euroopa Liidu jätkuvaks konkurentsivõimeks ja eduks eluliselt tähtis.

Seetõttu leian, et sellised meetmed nagu üliõpilaste ja teadlaste mõlemapoolne liikumine, õpetajate pidev koolitus mitmesugustes õppevaldkondades ning üliõpilaste liikuvuse rahastamise uute vahendite väljatöötamine on Bologna protsessi eesmärkide saavutamise eeldused.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Ehkki raportöör märgib, et ta tunneb erilist muret üliõpilaste liikuvuse pärast Euroopa Liidus ning et tema arvates tuleks liikmesriike toetada nende pingutustes ajakohastada ja innovaatiliselt reformida oma kõrgharidussüsteeme, tuleb tõdeda, et sellele küsimusele lahenduste otsimisel keskendub kogu raport Bologna protsessile ja sellele, mida loetakse üleilmastumisega seotud probleemide lahendamiseks hädavajalikuks, nõudes selle protsessi süvendamist. Seetõttu loobusime hääletamast, sest me ei ole selle analüüsiga nõus.

Küll aga nõustume sellega, et on aeg Bologna protsessi hinnata ja selle üle arutleda, eriti aga püüda teha kindlaks, kuidas on haridussüsteemid muutunud ning kuidas need arengud ja muutused on mõjutanud kõrghariduse kvaliteeti eri liikmesriikides.

Juurdepääs kvaliteetsele haridusele peab olema tagatud igale kodanikule, olenemata tema kodakondsusest, sünniriigist või -piirkonnast. Lisaks võib liikuvus avaldada väga positiivset mõju mitte ainult üksikisikutele, kes liikuvusega seotud programmides osalevad, vaid ka kõrgharidusasutustele ja ühiskonnale tervikuna. Pealegi ei tohiks unustada liikuvuse sotsiaalset mõõdet nagu seni.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Selle omaalgatusliku raportiga ületab Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon nagu tavaliselt oma volitusi, pakkudes välja uusi ideid Euroopa Liidu suurema osaluse kohta haridusvaldkonnas. Tegemist on valdkonnaga, mille eest vastutavad praegu liikmesriigid, ja meie arvates peakski see nii jääma.

Muu hulgas tehakse raportis ettepanek võtta Euroopa Liidus kasutusele ühtne üliõpilaspilet. Meil on raske uskuda, et need ettepanekud suurendaksid iseenesest üliõpilaste liikuvust; pigem suurendavad need üliõpilaste liikuvusega seotud bürokraatiat. Lisaks kirjutab raportöör oma seletuskirjas vajadusest luua üliõpilaste jaoks õiguslik raamistik Euroopa Liidu tasandil.

Nende ettepanekutega soovitakse minna kõrvale Euroopa Liidus sõlmitud kokkulepetest, mis puudutavad poliitilise vastutuse tasandeid mitmesuguste poliitikavaldkondade puhul. Seetõttu hääletasime selle raporti vastu.

  Vasco Graça Moura (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Järgmisel aastal möödub kümme aastat Bologna deklaratsiooni allkirjastamisest ja see osutab vajadusele määratleda uuesti Bologna protsessi eesmärgid.

Nende eesmärkide uuesti määratlemine eeldab tõsist hindamist, kuidas Bologna protsessi on liikmesriikides rakendatud. Me peame uurima, kas Bologna protsessiga seoses rakendatud poliitika on tõepoolest viinud soovitud Euroopa kõrgharidusruumi loomiseni, mis suudaks vastata rahvusvahelise konkurentsivõimega seotud väljakutsetele.

Ma toetan seda algatust: see aitab käegakatsutavalt kaasa ühelt poolt nende kümne rakendamisaasta jooksul kerkinud probleemide ja sõlmküsimuste tuvastamisele ning teiselt poolt selliste teemade kindlakstegemisele, mida tuleb esmatähtsateks pidada ka edaspidi. Üks selliseid teemasid on üliõpilaste liikuvus, mis on sisukama ja konkurentsivõimelisema hariduse nurgakivi ning oluline panus Euroopa kodaniku idee arendamisse.

On tähtis kutsuda liikmesriike üles hindama Bologna protsessi mõju noorte piisava kvalifikatsiooni ja ettevalmistuse tagamisele. Nagu ka meie raportöör märgib, ei või me unustada selle protsessi eesmärke ega seda, et hariduse puhul peavad kõikide küsimuste ja algatuste keskmes olema üliõpilased.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Bologna protsessi eesmärk on luua 2010. aasta lõpuks Euroopa kõrgharidusruum. Muu hulgas on sellega kavas aidata üliõpilastel rikkalike haridusvõimaluste seast valikut teha. Kolme õppetsükli süsteemi kasutuselevõtt, hariduse kvaliteedi tagamine ning kvalifikatsioonide ja õppeperioodide tunnustamine on kõrgharidusruumi toimimise seisukohalt elulise tähtsusega.

Loomulikult on Euroopa kõrgharidusruum seda atraktiivsem, mida parem ja ühtlasema kvaliteediga on haridus eri liikmesriikides. Seepärast on väga tähtis toetada liikmesriike nende pingutustes ajakohastada ja innovaatiliselt reformida oma kõrgharidussüsteeme. Kõikidel Euroopa kodanikel, olenemata kodakondsusest, sünniriigist või ­piirkonnast, peab olema võimalus omandada kõrgharidust.

Üliõpilaste suurem liikuvus on üks kasulik tulem, mida Bologna protsessilt oodatakse. Liikuvusel ei ole positiivne mõju mitte ainult liikuvatele isikutele, vaid ka kõrgharidusasutustele. Seisukohtade vahetamine, erisugusus ja teiste kogemustest õppimine on ju lõppude lõpuks osa akadeemilisest kogemusest. Me ei tohiks unustada ka liikuvuse sotsiaalset mõõdet: liikuvus annab hindamatult rikkaliku akadeemilise, kultuurilise ja sotsiaalse mitmekesisuse kogemuse.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Ehkki ma hääletasin selle raporti poolt, tahaksin juhtida tähelepanu kahele küsimusele, mida komisjon peaks põhjalikult analüüsima ja reguleerima.

Esiteks peame vaatama elukestva õppe programmi kaudu antavate stipendiumide geograafilist jaotust. Enamik ülikoole, mis üliõpilasvahetustest kasu saavad, on koondunud vanadesse liikmesriikidesse. Uutes liikmesriikides on üliõpilaste arv samas palju väiksem. Komisjon peaks kiiresti tegutsema, näiteks akrediteerima rohkem ülikoole, mis on suutelised akadeemiliste vahetuste programmides osalema, suurendades nii uute liikmesriikide kui ka sihtkohtade huvipakkuvust kogu Euroopa üliõpilaste jaoks. Samuti peab komisjon tagama, et võimalus saada Euroopa stipendiumi oleks proportsionaalselt tagatud kõikide liikmesriikide üliõpilastele.

Teiseks leian, et raporti lõige 11 peaks soovituslikule iseloomule vaatamata olema kohaldatav kõikide liikmesriikide suhtes. See akadeemilise liikuvuse periood, mis võiks kesta näiteks ühe aasta, võib aidata märkimisväärselt kaasa noorte eurooplaste teadmiste kasvule ja isiklikule arengule. Samas pean lisama, et sellise sätte kehtestamisega peaks kaasnema vastav rahaline toetus liikmesriikidele.

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE), kirjalikult. − (ES) Need, kes kritiseerivad Bologna protsessi, on seisukohal, et see muudab ülikoolihariduse elitaarseks. Selles raportis nõutakse eriabi andmist ühiskonnas ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit üliõpilastele, tehakse ettepanek pakkuda näiteks odavat ja korralikku majutust ning osutatakse sellele, et pärast saabumist on sageli vaja lisatuge. Ehkki ma esitasin selle lõike kohta muudatusettepaneku, pannes ette laiendada seda kõikidele kuludele, nii et abi ei piirduks ainult majutusega, leian, et see raport põhineb ühiskonna kõikidele liikmetele kättesaadava universaalse hariduse ideel.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. − (PL) Proua Packi raport Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvuse kohta sai hääletusel minu toetuse. See on hea, asjalik raport. Praegu investeeritakse Euroopa Liidus teadusuuringutesse ja akadeemilisse haridusse liiga vähe. Bologna idee, mis on juba üheksa aastat vana (ja ühendab praegu 46 riiki), peaks 2010. aastaks viima Euroopa kõrgharidusruumi tekkimiseni.

Bologna protsessi aluseks olevad põhimõtted esindavad kolme esmatähtsat tegevusvaldkonda. Need on kolme õppetsükli (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) süsteem, kvaliteetse hariduse andmine ning saadud kvalifikatsioonide ja kõrghariduse õppeperioodide tunnustamine. Seega on vaja mitmeid omavahel kooskõlas olevaid meetmeid kõikides liikmesriikides, sealhulgas meie ülikoolides.

Nn ECTSi ainepunktidel põhinevad hindamissüsteemid peaksid olema selged, mõistetavad ja ühtlustatud. Nii jääb meil alles võimalus pakkuda noortele eri akadeemilistes keskustes paindlikku ja liikuvat haridust ning korraldada väga vajalikku õppejõudude vahetust. Ehkki kõrgharidus ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse, peame sellegipoolest püüdlema tihedama koostöö ja kooskõlastamise suunas, säilitades siiski liikmesriikide sõltumatuse selles valdkonnas. Samuti peame meeles pidama, et Euroopa Liidu kodanikele tuleb tagada võrdsed võimalused võimalikult kõrgetasemelise hariduse omandamiseks, see aga eeldab nii haridussüsteemi organisatsioonilisi muutusi kui ka asjakohast rahastamist.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Doris Packi raport „Bologna protsess ja üliõpilaste liikuvus” on konstruktiivne panus aruteludesse üliõpilaste liikuvuse üle. Kogu Euroopa Liidu üliõpilaste võimalus minna vabalt teistesse Euroopa riikidesse peab jääma Bologna protsessi põhielemendiks. Eri taustaga üliõpilastel peaks olema võimalus saada kasu neist rikkalikest kultuurilistest ja intellektuaalsetest võimalustest, mida Euroopa Liit pakub. Seepärast hääletasin raportis esitatud soovituste poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Bologna protsessi eesmärk – teha üliõpilastele paljude kõrge kvaliteediga kursuste vahel valiku tegemine lihtsamaks – on loomulikult teretulnud. Euroopa Liit on pannud suurt rõhku ka üliõpilaste liikuvusele ja soovib lisaks parandada koolituse vastastikust tunnustamist.

Kahtlemata ei toimi selles vallas kõik veel tõrgeteta. Lisaks tõsistele probleemidele vastastikuse tunnustamisega on mõned bakalaureuse- ja magistriõppeks muudetud kursused oletatavasti nii spetsialiseerunud, et õppimiskoha – kas kodus või välismaal – muutus ei ole enam võimalik, see aga on vastuolus Euroopa kõrgharidusruumi ja liikuvuse suurendamise eesmärgiga. Kriitikud ütlevad ka, et ECTSi (Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteem) hallatakse riigiti nii erinevalt, et üliõpilaste saavutused on vaevalt võrreldavad. Selles mõttes on tõepoolest kasulik viia läbi vahehindamine ja seetõttu hääletasin minagi selle raporti poolt.

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin raporti „Bologna protsess ja üliõpilaste liikuvus” poolt mitmel põhjusel. Esiteks on Bologna protsess olnud üks pöördelisemaid ideid hariduse ja koolituse maailmaturul. Tööturg ise ei olnud selliseks muutuseks valmis. Tööturg ei ole ikka veel täielikult valmis vastu võtma kolmel tsüklil (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) põhinevat 3+2+3 haridussüsteemi; teisalt võtsid ettevõtted enne uue süsteemi rakendamist sageli tööle üliõpilasi, kes polnud kooli veel lõpetanud.

Saavutusteks tuleb pidada ka Euroopa koolide üliõpilaste liikuvust ja ühist kraadisüsteemi, mida hõlbustab ETCS. Nende mehhanismide edu tõendab see, et kogu maailma suuremad ülikoolid saadavad aina enam üliõpilasi erinevatesse geograafilistesse paikadesse, eriti sinna, kus neil on vanemad filiaalid.

Veel üks murranguline ettepanek on ECVET (Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem), mis on mõeldud kvalifikatsiooni omandamise eesmärgil tasemeõppe, mitteametliku hariduse ja vabahariduse raames saavutatud õpitulemuste ülekandmiseks, tunnustamiseks ja kogumiseks, olenemata õppeajast või vastavate kutseoskuste omandamisest. See on üleilmne suundumus.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. − (PL) Proua Pack väärib tänu oma panuse eest Bologna protsessi arendamisse ja Bologna protsessi loova hindamise eest, sest tegemist on Euroopa algatusega, mis võimaldab üliõpilastel valida oma haridus- ja karjääritee riigipiiridest sõltumata. See algatus, mis tugevdab Euroopa haridussüsteemi konkurentsivõimet, rikastab tänu kultuuri ja teaduse „sissetungile” riike endid.

Muidugi on küsimused, mis puudutavad iga tasandi hariduse sisu ja selle kvaliteedi parandamist, Euroopa Liidu liikmesriikide pädevuses. Selles mõttes on veel palju teha. Näiteks Poola jaoks tähendab liikuvus ja selle suurendamine Euroopa tasandil – mis on proua Packi raporti juhtmõte – väärtusliku tööjõu väljavoolu ja küllaltki sageli ei tule need inimesed enam tagasi. Ma nõustun raporti teesiga, et kõige olulisem on tagada üliõpilaste liikuvus stiimulite ja lihtsustuste süsteemi abil, nii et noored saaksid kasutada pakkumisi õppida seal, kus nad vähegi soovivad.

Samas tundub aga eriti oluline see, et hea haridusega ja küpsed inimesed pöörduksid kodumaale tagasi ning rakendaksid oma potentsiaali oma päritoluriigis. See on uute liikmesriikide jaoks kindlasti proovikivi, ent ma arvan, et Bologna protsessi kaalutletud jätkamine on samm selles suunas.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Ühinenud Euroopa ei tähenda üksnes ühist raha, isikute vaba liikumist ning kaupade ja teenuste ühisturgu. Sellesse käsitusse kuulub ka – või koguni peamiselt – Euroopa intellektuaalne, kultuuriline ja sotsiaalne mõõde.

Veidi vähem kui kümme aastat tagasi käivitatud valitsustevahelise algatusega, mida tuntakse Bologna protsessi nime all, püütakse ennekõike teha üliõpilaste jaoks valik võimalikult kõrge kvaliteediga kursuste vahel lihtsamaks. Euroopa kõrgharidusruumi loomise idee tähtsamaid elemente on üliõpilaste liikuvuse suurendamine ja hariduse kvaliteedi parandamine, sest just nii saab luua võimalused isiklikuks, sotsiaalseks ja akadeemiliseks arenguks.

Ma arvan, et hariduse kvaliteedi ja atraktiivsuse suurendamise poole püüeldes on oluline tegutseda nii Euroopa tasandil (Euroopa Parlament käsitleb liikuvust ühe esmatähtsa teemana) kui ka riiklikul tasandil.

Me peame meeles pidama, et Euroopa Liidus ei kuulu kõrgharidus komisjoni vastutusvaldkondade hulka. Õppe sisu ja korraldus on liikmesriikide pädevuses ning just seetõttu on liikmesriikide ja ülikoolide endi roll nii tähtis. Nad peaksid rõhku panema vajadusele luua Euroopa doktoriõppe programmid ja astuma samme ühiskonnas ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit üliõpilastele eriabi pakkumiseks.

Veel üks oluline aspekt on ettevõtete ja ülikoolide dialoog ja kahepoolne kogemuste vahetamine, nii et kõrgharidusasutused peaksid tugevdama koostööd erasektoriga, leidmaks uusi ja tõhusaid mehhanisme üliõpilaste liikuvuse rahastamiseks.

− Raport: József Szájer (A6-0345/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Ungari kolleegi härra Szájeri omaalgatusliku raporti poolt, mis sisaldab soovitusi komisjonile õigusaktide kohandamise kohta komiteemenetlust käsitleva uue otsusega. Õigusaktide kvaliteedi huvides ilmneb üha sagedamini vajadus delegeerida komisjonile õigus arendada õigusaktide mitteolemuslikke või tehnilisi osi ning kohandada õigusakte kiiresti, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja majandusmuutusi. Sellise volituste delegeerimise lihtsustamiseks tuleb aga seadusandjale anda institutsioonilised vahendid, et ta saaks nende volituste kasutamist kontrollida. Tuleb tõdeda, et käimasolev õigustiku kohandamine komiteemenetluse otsusega ei ole veel lõpetatud, sest veel on jäänud õigusakte, milles nähakse ette rakendusmeetmed, millele tuleks kohaldada uut kontrolliga regulatiivmenetlust. Ma toetan ettepanekut – ja minu arvates on see Euroopa demokraatia korraliku toimimise seisukohalt hädavajalik –, et Euroopa Parlamendile antaks täiendavad vahendid kõigi komiteemenetluste jaoks mitte ainult Lissaboni lepingu võimaliku jõustumise ettevalmistamiseks, vaid ka käesoleval üleminekuajal, tagamaks, et iga kolme institutsiooni vaheline komiteemenetlus toimiks rahuldavalt.

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE), kirjalikult. − (ES) Ma nõustun raportiga, milles märgitakse, et õigusaktide kvaliteedi huvides on üha sagedamini vaja delegeerida komisjonile õigus arendada õigusaktide mitteolemuslikke või tehnilisi osi ning kohandada õigusakte kiiresti, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja majandusmuutusi. Sellise volituste delegeerimise lihtsustamiseks tuleb aga seadusandjale anda institutsioonilised vahendid, et ta saaks nende volituste kasutamist kontrollida. Euroopa Parlament peaks olema säärase kontrollimise haldaja, ent ehkki seda teemat on nii mitu aastat arutatud, pole see küsimus ikka veel lõplikult lahendatud. Ikka veel ilmneb juhtumeid, mil parlamendikomisjonidel puudub teave komiteemenetluse raames tehtavate otsuste kohta. Euroopa Parlament peab seetõttu olema äärmiselt valvas.

− Raport: Poul Nyrup Rasmussen (A6-0338/2008)

  Johannes Blokland (IND/DEM), kirjalikult. – (NL) On väga oluline täiendavalt uurida, kuidas Euroopa Liidu järelevalvestruktuure võiks parandada. Härra Rasmusseni raport aga käsitleb komisjonile riskifondidega seoses antavaid soovitusi.

Menetlusega seotud põhjustel ei toeta ma Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatusettepanekuid põhjenduste kohta. Põhjendused ei ole see koht, kus anda põhjapanevaid hinnanguid finantsturgude praeguse olukorra kohta.

Ma ei hääletanud täna hommikul muudatusettepanekute 6–10 vastu mitte seetõttu, et oleksin vastu finantsturgude järelevalvele Euroopa tasandil, vaid seepärast, et see raport ei ole säärase algatuse tegemiseks õige vahend.

Mina pooldaksin seda, kui majandus- ja rahanduskomisjon kaaluks finantsturgude järelevalvet ja Euroopa tasandil sellise järelevalve tugevdamise vajadust. Kui selle kohta esitatakse hea raport, siis võiksin ma vägagi tõenäoliselt seda roheliste algatust toetada.

  Szabolcs Fazakas (PSE), kirjalikult. − (HU) Vastupidi ootustele pole Ameerikas eelmisel aastal alguse saanud finantskriis, mille lükkasid käima sealsed reguleerimata spekulatiivsed finantsprotsessid, kaugeltki mitte raugenud, vaid on raputanud tervet maailma, sealhulgas Euroopat.

Praegune kriis nõuab Euroopa otsustajatelt pikaajalist paradigmamuutust kahes valdkonnas, nii et tulevikus nad mitte üksnes ei vähendaks finantskriiside ohtu, vaid edendaksid ka stabiilset majanduskasvu.

Ameerika sündmused on näidanud, et turg ise ei suuda selliste kriisidega hakkama saada. Seega on vaja võimalikult kiiresti luua keskne Euroopa finantsinspektsioon, mille kohta ungarlased tegid ettepaneku eelmisel aastal ja millega hiljem nõustus ka eesistujariik Prantsusmaa; see finantsinspektsioon peaks muu hulgas tagama, et säärased riskantsed ja spekulatiivsed tehingud pangandus- ja finantssüsteemis alluksid kontrollitavatele ja prognoositavatele tingimustele. See oleks eelduseks, et Euroopa võiks järk-järgult üle võtta Ameerika hävinud rolli finantsmaailmas.

Et Euroopa majandus, mida praegune kriis on samuti rängalt mõjutanud, saaks võimalikult kiiresti asuda soovitud majanduskasvu teele, oleks võimalikult ruttu vaja seada finants- ja pangandusmaailma riskantsete ja spekulatiivsete tehingute asemel esiplaanile reaalmajanduse rahastamine. Selle eeltingimus on, et Euroopa Keskpank ei keskenduks mitte ainult võitlusele inflatsiooniga nagu seni, vaid edendaks soodsamate intressimäärade abil reaalmajanduse taastumist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me hääletasime selle raporti vastu, sest vaatamata poolikutele abinõudele ja kriitikale finantskriisi suhtes ei sisalda see raport mingeid konkreetseid meetmeid selleks, et tõhusalt tõkestada majanduse rõhu nihkumist finantstegevusele, ohjeldamatuid spekulatsioone ning selliste finantsinstrumentide ja -toodete levikut, mille eesmärk on tagada suurenevat spekulatiivset tulu; samuti ei sisalda see raport otsust maksuparadiiside ja pangasaladuse kaotamise kohta.

Nagu me ka täiskogu arutelul ütlesime, kannatavad tagajärgede käes alati samad inimesed: töötajad, kes kaotavad oma töökoha, ja inimesed, kes peavad maksma kõrgemat intressi, ka siin Euroopa Liidus, eriti nõrgema majandusega riikides nagu Portugal, kus võlgnevuse määr moodustab ligikaudu 120 % SKTst ja majapidamiste võlg moodustab umbes 130 % järelejäävast tulust.

Seetõttu rõhutame, et esmatähtsaks tuleb pidada töökohtade loomise toetamist, töötajate õigusi, tootmist, vaesuse probleemi lahendamist, töötajate ja pensionäride ostujõu suurendamist, kvaliteetsete avalike teenuste toetamist ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetuseks madalate intressimääradega laenuvõimaluste suurendamist.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid on suure riskiga investeerimisinstrumendid. Investorite, üldsuse ja ka järelevalveasutuste usalduse taastamiseks on vaja, et tegevuse suhtes kohaldataks nii läbipaistvuse nõuet kui ka piisavaid õigusakte.

Junilistan väljendab heameelt mitmete raportis esitatud seisukohtade ja meetmeid käsitlevate ettepanekute üle.

Vaatamata sellele otsustasime hääletada selle raporti kui terviku vastu. Me tegime seda seetõttu, et raportis eelistatakse Euroopa Liidu tasandil võetavaid meetmeid, olgugi et kõigile peaks praeguses olukorras olema selge, et võimalikele ohtudele, mis on seotud selliste vahenditega nagu riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid, tuleks lahendusi otsida eelkõige üleilmsel tasandil.

  Jens Holm ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − On kahetsusväärne, et Rasmusseni raportit riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta on Euroopa Parlamendi kolme suurema fraktsiooni vahel peetud kompromissläbirääkimiste tulemusena nuditud. Samuti on kahju, et Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid, mis pärinesid Rasmusseni raporti projektist, ei võetud täiskogu istungi hääletusel vastu. Näiteks üks lõige, mis on esialgse projektiga võrreldes nõrgenenud, rõhutas vajadust asjakohasel tasemel suurema läbipaistvuse järele avalikkuse, investorite ja järelevalveasutuste, sealhulgas tulevikus loodava võimaliku Euroopa Liidu järelevalveasutuse jaoks. Sellegipoolest otsustasime seda raportit lõpphääletusel toetada. Seda seetõttu, et meetmete võtmine kahjulike finantsspekulatsioonide ja turgude ebastabiilsuse vastu on pakiline ja vältimatu vajadus. Selles mõttes võib seda raportit pidada sammuks õiges suunas.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Rasmusseni raport esitati sobival ajal – nädal aega pärast vapustust finantsturul, kui „sahkerdajad ja spekulandid”, nagu Šotimaa peaminister ütles, ohverdasid Šotimaa vanima panga. Ühendkuningriigi järelevalveasutused vedasid Šoti rahandussektorit kõvasti alt, ja mina toetan turu rangemat reguleerimist. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest see sisaldab hulgaliselt soovitusi, mis väärivad kaalumist, ja ma ootan seda päeva, mil sõltumatud Šoti järelevalveasutused hakkavad selles valdkonnas tööle koostöös meie Euroopa Liidu partneritega.

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. − Nii ülemaailmsetel kui ka kohalikel finantsturgudel töötatakse välja keerulisi liitinstrumente, mistõttu finantsasutustel on väga raske koostada piisavaid eeskirju ja süsteemide üle järelevalvet teostada. Nii tekivad finantsturgude osaliste võimalused läbipaistmatuks tegevuseks ja spekulatsioonideks; see omakorda toob kaasa finantsturgude moonutused. Sellega seoses toetan ma Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatusettepanekut 2, millega nõutakse Euroopa järelevalveraamistiku olulist tugevdamist, et tagada finantsstabiilsus.

  Kartika Tamara Liotard ja Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − On kahetsusväärne, et Rasmusseni raportit riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta on Euroopa Parlamendi kolme suurema fraktsiooni vahel peetud kompromissläbirääkimiste tulemusena nuditud. Ka on kahju, et Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid, mis pärinesid Rasmusseni raporti projektist, ei võetud täiskogu istungi hääletusel vastu. Sellegipoolest otsustasime seda raportit lõpphääletusel toetada. Seda seetõttu, et meetmete võtmine kahjulike finantsspekulatsioonide ja turgude ebastabiilsuse vastu on pakiline ja vältimatu vajadus. Selles mõttes võib kõnealust raportit pidada sammuks õiges suunas.

  Astrid Lulling (PPE-DE) , kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi kolme fraktsiooni läbirääkimiste tulemusena raskelt saavutatud kompromissi poolt ja mul on selle raporti kõikehõlmava ja tasakaalustatud sisu üle hea meel. Raportöör oli püüdnud lükata vastutuse finantskriisi eest riskifondidele ja erakapitali investeerimisfondidele, ent need instrumendid ei ole praeguse kriisi käivitajad ega katalüsaatorid; ma tunnustan raportööri selle eest, et ta seda tunnistas ja õigluse jalule seadis.

Soovitustega, mille me komisjonile esitame, on tahetud hõlmata kõiki asjaomaseid finantsturgude osalisi ja täita lüngad olemasolevates õigusaktides, et võtta arvesse ja tõkestada sellist tegevuspraktikat, mis aitas kaasa kinnisvaraturu kokkuvarisemisele Ameerika Ühendriikides ja millest kujunes ülemaailmne finantskriis.

Seega tahame võtta meetmeid halbade riskijuhtimistavade, teatud investeerimistoodete läbipaistmatuse ja reitinguagentuuride huvide konfliktide suhtes, sest need on praeguse finantskriisi peamised põhjused.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Kolleegid, praegusel finantskriisil on palju ohvreid, üks neist on HBOS, mille Lloyds TSB eelmisel nädalal üle võttis. Selliste hiidude languse nägemine mõjub maailma majandusele destabiliseerivalt, ent lisaks heidutab see ka neid, kes usaldavad oma raha ja tuleviku sääraste äriühingute kätte. Maailm on saanud viimastel nädalatel tunda, et meie arusaam turu reguleerimisest on iganenud. Meil on vaja ülemaailmseid meetmeid, et globaliseerunud finantssüsteemi reguleerida.

Seetõttu peavad Euroopa Liit ja Euroopa Parlament selle kriisi algpõhjuste lahendamisel täitma olulist rolli ning käituma vastutustundlikult, hääletades härra Rasmusseni raporti poolt. Innustades riskifonde ja erakapitali investeerimisfonde ettevaatlikumalt ja läbipaistvamalt tegutsema, aitab Euroopa Liit ehitada kindlat raamistikku, mis aitab taastada hädavajaliku stabiilsuse finantssektoris.

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − On kahetsusväärne, et Rasmusseni raportit riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta on Euroopa Parlamendi kolme suurema fraktsiooni vahel peetud kompromissläbirääkimiste tulemusena nuditud. Ka on kahju, et Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid, mis pärinesid Rasmusseni raporti projektist, ei võetud täiskogu istungi hääletusel vastu. Sellegipoolest otsustasime seda raportit lõpphääletusel toetada. Seda seetõttu, et meetmete võtmine kahjulike finantsspekulatsioonide ja turgude ebastabiilsuse vastu on pakiline ja vältimatu vajadus. Selles mõttes võib kõnealust raportit pidada sammuks õiges suunas.

Ent nende ideede rakendamiseks on vaja karmimat kätt. Paljude riskifondide salajane olemus ei ole vastuvõetav, sest praegusel kujul ei taga süsteem läbipaistvust avalikkuse jaoks. Seetõttu on riskifondide olemust raske hinnata ning kodanikel ei ole võimalik kindlaks teha nende suutlikkust aidata kaasa jätkusuutlikule sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja majanduslikule stabiilsusele.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ma nõustun üldjoontes selles raportis esile toodud murettekitavate asjaoludega ja tõdemusega kõnealuste toodete tähenduslikkusest. Arvestades, et meil on tegemist ilmselge ebastabiilsuse perioodiga finantsturgudel, on oluline reageerida jõuliselt, ent siiski rahulikult ja faktidele tuginedes. Suur osa viimastel aastakümnetel Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja kiiresti kasvava majandusega riikides saavutatud majanduslikust edust on tulenenud just finantsturgude paindlikkusest. Praeguse süsteemi parandamiseks meetmeid võttes on tähtis tegelda kriisi põhjustega, kuid mitte hävitada selle süsteemi voorusi. Just nii peab komisjon mõistma seda Euroopa Parlamendi üleskutset tegutsemisele.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. – (SV) Euroopa Parlamendi roll Euroopa Liidu struktuuris on olla rahva hääl. See hääl muutub tugevamaks iseäranis petitsioonikomitee töö kaudu, mis tõstatab kodanike algatuste vormis esitatud küsimusi. Hea näide sellest on nn ühe asukoha kampaania – idee kolida Euroopa Parlament Strasbourgist Brüsselisse –, mis sai ametlike arutelude teemaks just petitsioonikomitee töö tulemusena.

Muidugi on mõned soovitused liikmesriikidele vahel üsna äärmuslikud ja mõned ettepanekud ei ole olnud väga hästi läbi mõeldud. Kuid sellegipoolest on petitsioonikomitee tegevus oluline osa Euroopa Liidu tööst kodanike nimel ja see oli minu jaoks määrav tegur, kui ma selle raporti toetamise kasuks otsustasin.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Finantsmaailm rappub oma alustel. Kui päästeplaani hind (700 miljardit dollarit) jääb tavaliste Ameerika maksumaksjate kanda, siis need, kes selle probleemi tekitasid, pääsevad terve nahaga. Euroopa Parlamendil oli Rasmusseni raporti näol vahend, mille abil saaks rahandussektori teatud osade – riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide – paremaks kontrollimiseks midagi teha. Selle niivõrd terava kriisi ajal oli meil võimalus nõuda, et komisjon kehtestaks ranged õigusaktid. Seetõttu esitas Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon selle raporti kohta mitmesuguseid muudatusettepanekuid, ent kuna Euroopa Parlament lükkas need tagasi, siis hääletasime selle raporti vastu. Pole Euroopa asutust, mis kontrolliks finantssektorit, pole Euroopa õigusakti riskifondide registreerimise ja järelevalve kohta ega piiranguid erakapitali investeerimisfondide ülemäärastele paigutustele. Just sel nädalal, mil kapitalistlik süsteem on sissevarisemise äärel, jättis Euroopa Parlament oma võimaluse kasutamata. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon tahab öelda, et me jätkame püüdlusi selle nimel, et järsult piirataks sellist vabaturgu, mille ainus spekuleerimise eesmärk tundub seisnevat selles, et teenida väikesele rühmale inimestele võimalikult kiiresti kasumit. See on sotsiaalselt ja majanduslikult vastutustundetu.

− Raport: Klaus-Heiner Lehne (A6-0296/2008)

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. – (LT) Ma olen alati pooldanud turu liberaliseerimist, sest minu arvates on see turuosaliste vahelise konkurentsi peamine eeldus, mis on alati kasulik tarbijatele, sest võimaldab neil valida ja osta võimalikult madala hinnaga kaupu.

Kuid institutsionaalsete investorite läbipaistvuse poolt hääletades toetan ma raportööri härra Lehnet, kes palub komisjonil esitada ettepaneku teatud standardite kohta, et takistada investoreid äriühinguid „riisumast” (äriühingute osalise müügi juhtumid) ja oma rahalist võimsust kuritarvitamast viisil, mis pikas perspektiivis kahjustab omandatud äriühingut, avaldamata mingit positiivset mõju äriühingule endale ega tema töötajate, võlausaldajate ja äripartnerite huvidele.

Minu arvates peaks komisjon uurima äriühingute osalise müügi tõkestamiseks liikmesriikides rakendatavaid meetmeid.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan Klaus-Heiner Lehne raporti üldist käsitust institutsionaalsete investorite läbipaistvusest. Hiljutised sündmused finantsturgudel osutavad vajadusele võtta turu reguleerimise parandamiseks üleilmseid meetmeid. Turu hea toimimise eeltingimus on läbipaistvusnõude järgimine kõikide turuosaliste poolt ja see raport on samm õiges suunas. Ma hääletasin raportis sisalduvate soovituste poolt.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kasiinostiilis kapitalismi jätkuv terav kriis koormab äriühingute kasuahnusest ajendatud spekulatsioonide läbikukkumise tõttu Ameerika maksumaksjaid ja kogu maailma majandust. Läbipaistvuse ja auditite kontrollimiseks on vaja radikaalseid muutusi järelevalvega seotud õiguslikus raamistikus. Komisjon peab tegutsema viivitamata ja esitama ettepaneku läbipaistvuse ühtse mudeli aluseks oleva kõikehõlmava raamistiku loomiseks. Minimaalse reguleerimise poliitika on haledalt läbi kukkunud.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Läbipaistvus peaks olema turgude, sealhulgas finantsturgude toimimise juhtpõhimõte. See ei tohiks siiski olla ainus kaalutlus, sest põhimõttest ei peaks saama reegel, mille tulemusena soovitud tulemus (moonutusteta ja tõhusad finantsturud) aetaks segi selle tulemuse saavutamiseks kavandatud vahenditega (piisavalt reguleeritud ja kontrollitud turud). Praeguste finantsturge puudutavate poliitiliste ja majanduslike arutelude kontekstis on oluline, et komisjon tõlgendaks seda soovitust just selliselt ja pühenduks Euroopa finantsturgude kvaliteedi kaitsmisele. Ärgem unustagem, et ühiskond saab kõige suuremat majanduslikku kasu nende turgude tõrgeteta ja põhimõtteliselt vabast toimimisest.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. – (SV) Läbipaistvus on oluline selleks, et taastada usaldus finantsturgude vastu. Viimased kuud on näidanud, millised probleemid võivad keerukal ja kiiresti areneval turul tekkida, kui puudub võimalus ka keerulisi tooteid mõista ja jälgida. Probleeme on muidugi esinenud börsiväliste toodete turul, kuid läbipaistvus peab olema tagatud ka finantsturu teistes osades. Arvestades selle probleemistiku ulatuslikkust, otsustasin ma seega hääletamisest loobuda, sest muudatusettepanekuid, mis oleksid andnud sellele raportile vajaliku ulatuse, ei võetud vastu.

− Raport: Gyula Hegyi (A6-0279/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Ungari kolleegi härra Hegyi raporti poolt, milles soovitatakse muuta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega komisjoni rakendusvolituste osas muudetakse määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Ma toetan muudatusettepanekuid, mille eesmärk on see, et mäletsejalistelt pärit materjalist saadud või seda sisaldavaid loomseid saadusi puudutavate meetmete vastuvõtmisel kasutataks kontrolliga regulatiivmenetlust. Sama kehtib liikmesriikide poolt pärast transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) esinemise avastamist võetavate, määrusega (EÜ) nr 999/2001 ette nähtud meetmetest erinevate meetmetega tagatava kaitstuse samaväärsuse hindamise suhtes.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me hääletasime selle raporti poolt, sest transmissiivne spongioosne entsefalopaatia (TSE), mida rahvasuus teatakse hullu lehma tõvena, on tõsine oht meie tervisele.

Teadaolevalt levib see surmav nakkushaigus valgu kaudu, mida leidub nakatunud lihas ja mis kahjustab inimese aju. Tänu rangetele Euroopa tasandi õigusaktidele on selle epideemia levikut suudetud piirata.

Selles raportis täiendab raportöör eelmise raportööri tööd, lisades uusi elemente, mida reguleeritakse kontrolliga regulatiivmenetlusega.

Seega nõustume komisjoni ettepaneku muutmisega viisil, millega tagatakse, et kontroll ei vähene. Peame olema äärmiselt ettevaatlikud, tagamaks, et kontrolliga regulatiivmenetlus ei aeglusta selle haiguse vastaste meetmete võtmist. Samuti peame liikmesriikidele erandeid tehes vältima lünkade tekitamist õigusaktides. Seetõttu on see raport väga tähtis. Loodetavasti arvestab komisjon sellega. Pärast kõnealuse haigusega seotud üldtuntud skandaale vajab ja väärib liikmesriikide avalikkus õigustatult läbipaistvust.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Gyula Hegyi raportis, mis käsitleb määruse (EÜ) nr 999/2001 muutmist komisjoni rakendusvolituste osas, tehakse ettepanekuid nakatunud liha kaudu levivat surmavat haigust – transmissiivset spongioosset entsefalopaatiat – käsitleva määruse muutmiseks. Selle teemaga seotud regulatiivmenetluse muutmine selliselt, et kaasatakse Euroopa Parlament, on positiivne samm. Seepärast kuulub minu toetus sellele raportile.

− Raport: Johannes Blokland (A6-0282/2008)

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopa Liit peab igal aastal toime tulema kahe miljardi tonni jäätmetega, millest 40 miljonit tonni moodustavad ohtlikud jäätmed. Olmejäätmete kogustele sarnased tootmisjäätmete kogused ja tööstusjäätmed moodustavad tõenäoliselt suurima osa, ehkki viimaste ohtlikkus on muidugi palju märkimisväärsem. Kõike seda ütleb meile statistika ja see on põhjuseks, miks Euroopa Liit on seadnud enesele kõrgelennulise eesmärgi vähendada jäätmete hulka 2010. aastaks 20 % võrra.

Igal juhul tuleb loota, et näiteks põllumajandusjäätmete vallas ei too vajadus koguda statistilisi andmeid enesega kaasa meie põllumajandustootjate ülemäärast koormamist paberimajandusega. Et ma kõnealusest raportist mingeid viiteid sellele ei leidnud, siis hääletasin ma raporti poolt.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest selle uue õigusakti ettepaneku kaudu kohandatakse jäätmestatistikat käsitlev määrus komiteemenetlusega, s.t kontrolliga regulatiivmenetlusega.

Lisaks kutsutakse Euroopa Parlamendi resolutsioonis komisjoni üles esitama aegsasti hindamisaruanded prooviuuringute kohta, et vältida jäätmestatistikat käsitlevate andmete kahekordset esitamist.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. − (RO) Ebapiisavad andmed jäätmetekke ja ­käitluse kohta takistavad Euroopa Liidu ühtse jäätmepoliitika rakendamist. Statistilised vahendid on vajalikud selleks, et hinnata vastavust põhimõttele, mille kohaselt tuleb vältida keskkonna halvenemist jäätmete kasutamise tõttu, ning tagada kontroll jäätmete tekitamise, kogumise ja kõrvaldamise üle. Liikmesriigid on tunnistanud, et statistilised andmed on ebapiisavad ja et selles määruses sisalduvad määratlused ei taga tulemuste võrreldavust liikmesriikide vahel. Seetõttu õnnestuks andmete kogumine palju paremini ühenduse tasandil, kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega.

Põllumajanduse, kalanduse ja metsandusega seotud statistika osas tuleks meil hinnata, mil määral hõlmab see määrus põllumajandus- ja biojäätmete käitlust. Niisiis on mitmeid olulisi teemasid, mis vajavad rohkem tähelepanu, et tagada andmete täpsus ja seeläbi statistilise teabe ühtlustamine ühenduse tasandil.

− Raport: József Szájer (A6-0298/2008)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Spekter nagu ka kõik muud loodusvarad (päike, vesi, õhk) on avalik omand. Turumehhanismid, mis on küll tõhus vahend optimaalse majandusliku väärtuse (nii eraviisilise kui ka avaliku) loomiseks, ei suuda teenida üldisi huve ega pakkuda avalikke hüvesid, mis on vajalikud infoühiskonna loomiseks. Seetõttu on poliitiliste meetmete ja turumeetmete kooskõlastamine hädavajalik.

Selle piiratud ressursi täielikuks ärakasutamiseks on vaja suuremat kooskõlastatust ja paindlikkust. Samas tuleb säilitada tasakaal paindlikkuse ja ühtlustamise vahel, et saavutada spektri lisaväärtus siseturul.

Spekter ei tunne riigipiire. Võimaldamaks liikmesriikidel spektrit tõhusalt kasutada, tuleb Euroopa Liidu sees saavutada parem koostöö, eriti Euroopa teenuste laienemise ja rahvusvaheliste kokkulepete üle peetavate läbirääkimiste valdkonnas.

Ehkki spektrihaldus jääb liikmesriikide pädevusse, on ainuüksi Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud põhimõtetega võimalik tagada Euroopa Liidu huvide kaitse maailmas.

  Urszula Gacek (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Ma pooldan majandushuvide täiendavat kaitset paikades, kus kasutatakse mineraalvett; see lisakaitse tagatakse Euroopa Parlamendi direktiiviga loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta.

Eriti Väike-Poola vojevoodkonnas aitab piirkondade ja ettevõtete teenitav tulu regiooni arengule märkimisväärselt kaasa ning suurendab selle ligitõmbavust kuurordi ja turismisihtkohana.

Väärib märkimist, et sageli on tegemist põllumajanduspiirkondadega, millel on oma mägise asukoha tõttu vähe võimalusi tulu teenida, ehkki nad varjavad enda all väärtuslikku raviomadustega mineraal- ja allikavett.

− Raport: József Szájer (A6-0280/2008)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Liikmesriikide õigusaktides antakse loodusliku mineraalvee määratlus.

Nimetatud õigusaktidega sätestatakse tingimused, millele looduslik mineraalvesi peab vastama, ning allikate kasutustingimused. Lisaks sätestatakse kõnealuse vee turustamise erieeskirjad. Nende õigusaktide erinevused takistavad loodusliku mineraalvee vaba liikumist, tekitades ebavõrdset konkurentsi, ja mõjutavad otseselt siseturu toimimist.

Nimetatud juhul võib need takistused kõrvaldada, kohustades igat liikmesriiki lubama oma territooriumil teiste liikmesriikide poolt loodusliku mineraalveena tunnustatud loodusliku mineraalvee turustamist ja sätestades ühiseeskirjad, mis käsitlevad täidetavaid mikrobioloogilisi nõudeid ja teatava mineraalvee puhul kohustuslike erinimetuste kasutamise tingimusi.

Igasuguste looduslikku mineraalvett käsitlevate eeskirjade esmased eesmärgid peaksid olema tarbijate tervise kaitsmine, tarbijate eksitamise takistamine ja ausa kaubavahetuse tagamine.

− Raport: József Szájer (A6-0299/2008)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Ütlematagi on selge, et mootorsõidukite tehnoülevaatused moodustavad olulise osa sõidukijuhtide, reisijate ja jalakäijate ohutuse tagamisest. CO2 heitmete mõttes on neil oluline roll ka võitluses kliimamuutusega.

Teisalt peavad ka riikide valitsused looma raamistiku, mis aitab kaasa sõidukijuhtide, reisijate ja jalakäijate tervise ja ohutuse tagamisele.

Maltal ja Gozol on erasõidukite ja elanike suhtarv üks suuremaid. Kõrge registreerimismaksu tõttu on autod Maltal väga kallid. See muudab tõhusamate autode kasutuselevõtu kodanike jaoks üpris keeruliseks. Valitsus peab autode registreerimise küsimusega tegelema viivitamata, juba järgmises eelarves.

Inimesed kasutavad erasõidukeid, sest ühistranspordi olukord on vastuvõetamatu. On viimane aeg ühistranspordisektoris kapitaalremont teha.

Lisaks on paljude teede seisukord kohutav. Euroopa Liidu struktuurifondidest aastateks 2007–2013 eraldatavad vahendid moodustavad 53 %. Seega tuleb kõik suuremad teed viia standarditega vastavusse.

− Raport: Roselyne Lefrançois (A6-0323/2008)

  Graham Booth, Nigel Farage ja Jeffrey Titford (IND/DEM), kirjalikult. − Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei peab terrorismi suureks probleemiks. Samas me lihtsalt ei usu, et Euroopa Liit peaks otsustama terrorismi vastu võitlemiseks võetavate meetmete üle. Meie arvates on rahvusriikidel parimad võimalused otsustada valitsustevahelise koostöö kaudu asjakohaste julgeolekumeetmete üle.

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid toetasid seda raportit, kuigi me kahtleme veidi, kas Euroopa Liidu sekkumine sellesse valdkonda on vajalik, arvestades, et juba on olemas Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb samu küsimusi. Me toetame terrorismivastases võitluses tihedat koostööd – nii liikmesriikide vahel kui ka üleilmsel tasandil. Samas ei ole me veendunud, et Euroopa tasandil pakutavad meetodid põhimõttel „üks suurus kõigile” oleksid tulemuslikud.

  Marco Cappato (ALDE), kirjalikult. − (IT) Ma hääletasin vastu ettepanekule lisada Euroopa Nõukogu konventsiooni rakendamisega seotud õigusakti uue õigusrikkumisena „üleskutse” või „avalik üleskutse panna toime terroriakte”, sest minu arvates on komisjoni pakutud mõiste liiga ebamäärane ning see põhineb puhtalt subjektiivsetel teguritel, kujutades Euroopas nii ohtu inimõigustele ja põhivabadustele, eriti sõnavabadusele.

Nii hakatakse Euroopa tasandil kuriteoks pidama igasugust avalikku ütlust, meedias edastatud teadet või Internetis avaldatud sõnumit, mida võiks mingil moel, otseselt või kaudselt käsitada terroriakti sooritamisele õhutamisena, lähtudes „kavatsusest” või ohust, „et võidakse toime panna üks või mitu sellist õigusrikkumist”. Väljakuulutatud eesmärk on saada jälile terroristlikule propagandale Internetis. Raportöör on üritanud komisjoni teksti täpsustada, et see järgiks rohkem inimõigusi, ja tagada nii suurem õiguskindlus. Sellele vaatamata arvan, et peaksime selle ettepaneku tagasi lükkama, osalt ka selleks, et edastada selge sõnum komisjonile ja nõukogule, kes on juba teatanud, et nad ei nõustu Euroopa Parlamendi ettepanekutega.

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. – (SV) Rootsi ajakirjandusvabaduse seadus kehastab Rootsi ühiskonna põhiväärtusi. Me ei saa leppida terrorismivastaste õigusaktidega, mis on vastuolus Rootsi põhiseadusega. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on palju muid võimalusi ja vahendeid.

Ettepanekud, mille üle me täna hääletasime, ei paku mingeid võimalusi eranditeks, mis võimaldaksid meil Rootsis oma õigusaktid säilitada.

Me toetame Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid, ent ei saa toetada ettepanekut tervikuna. Et aga nõukogus saavutati kokkulepe, mis on kooskõlas Rootsi põhiseadusega, siis otsustasime vastu hääletamise asemel hääletamisest loobuda.

  Koenraad Dillen (NI), kirjalikult. – (NL) Proua Lefrançois’ raport sisaldab ettepanekuid mitmete heade meetmete kohta, mille eesmärk on parandada terrorismivastase võitluse tõhusust ja kooskõlastatust Euroopa Liidus. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt. Mõni päev tagasi ETA poolt toime pandud rünnakud ja mõrvarlik rünnak Islāmābādis on tõendiks sellest, et me ei saa selles võitluses kunagi liiga valvsad ja tõhusad olla. Võitluses terrorismiga – ja tänapäeval on peamiselt tegemist islamiterrorismiga – on tulemuste saavutamiseks oluline teha piiriülest koostööd.

Seejuures ei tohiks me unustada minevikus tehtud vigu. On ju Schengeni ala juba aastaid pakkunud potentsiaalsetele terroristidele ja kurjategijatele ideaalset keskkonda oma kuritegelike plaanide elluviimiseks, sageli karistamatult. Euroopa peab kiiresti hakkama hindama oma avatud piiride poliitikat ja selle laastavat mõju seoses sisserände, kuritegevuse ja islamiäärmuslusega. Vastasel juhul osutub ka kõnealune kavandatav raamistik väärtusetuks.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin proua Lefrançois’ raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu raamotsus, millega muudetakse raamotsust 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta, sest minu arvates on vaja terrorismivastase võitluse vahendeid kohandada, arvestades terroristidele kättesaadavaid uusi info- ja sidetehnoloogilisi võimalusi.

Euroopa Liidu raamotsuse muutmine võimaldab kaasata terrorismi määratlusse konkreetsed ettevalmistavad toimingud, mis kriminaliseeritakse kõikides liikmesriikides, näiteks värbamine ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel ning avalik üleskutse panna toime terroriakte. Samuti on oluline rõhutada Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid, mille eesmärk on tagada põhivabadused – sõna- ja ühinemisvabadus.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Praegune rahvusvaheline ja ühenduse õiguslik raamistik sisaldab mitmeid vahendeid, mis on reaalse terrorismi ning sellega seotud organiseeritud, vägivaldse ja riigiülese kuritegevusega võitlemiseks enam kui vajalikud.

Selle ettepaneku eesmärk on tõhustada veelgi julgeolekumeetmeid, millega on 11. septembri 2001. aasta sündmuste sildi all seatud ohtu kodanike õigused, vabadused ja tagatised.

Ettepanekus, nagu raportöör ise märgib, esitatakse ebamäärased määratlused, mis ei taga põhivabaduste järgimist.

Nagu ka terrorismivastast võitlust käsitleva raamotsuse 2002/475/JSK (arvestades ka selles sisalduvat mõiste „terrorism” määratlust) puhul, jääb taas avatuks võimalus rakendada julgeolekumeetmeid ja kriminaliseerida üksikisikuid või rühmi, kes võtavad suuliselt või kirjalikult sõna riikliku terrorismi vastu.

See ettepanek ei kujuta endast mingit lisaväärtust võitluses reaalse terrorismi ja sellega seotud rahvusvahelise kuritegevuse vastu, vaid pigem seab tõsiselt ohtu eri liikmesriikide kodanike turvalisuse ja põhivabadused.

Me oleme varemgi rõhutanud, et julgeolekumeetmete rakendamise asemel peame pigem tegelema terrorismi tõeliste algpõhjustega.

Või nagu me oleme juba öelnud, „me ei vaheta vabadust julgeoleku vastu, sest lõpuks jääme mõlemast ilma”. Seetõttu hääletasime selle raporti vastu.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Laupäeval, 20. septembril pani enesetaputerrorist Pakistani pealinna südames Marriotti hotelli ees plahvatama veoauto, jättes hotellist järele vaid põlevad varemed ja tappes vähemalt 60 inimest.

Vastutus rünnaku eest omistati Al Qaedaga seotud Pakistani Talibanile.

Pühapäeval, 20. septembril ja esmaspäeval, 21. septembril valas kolmes rünnakus verd Baski separatistide organisatsioon ETA. Nende rünnakute ettevalmistused tehti kuuldavasti Prantsusmaa territooriumil.

Terrorism ei tunne piire ja Schengeni ala on ideaalne paik rünnakute sooritajate värbamiseks, nende mõttemaailma kujundamiseks ja rünnakute logistiliste ettevalmistuste tegemiseks.

Prantsusmaa siseminister Michèle Alliot-Marie ütles sellega seoses: „Prantsuse vanglad on islamiäärmuslaste värbamise kasvulava.” Aus ülestunnistus! On tõsi, et terrorismil on palju põhjusi, ent praegusel ajal on need seotud peamiselt islamiäärmuslaste relvastatud võitlusega. Kummalisel kombel puuduvad meil õigusaktid, mille eesmärk on avastada ja tõkestada värbamist vanglates või teatud „tundlikes” linnajagudes.

Euroopa Liit kavatseb luua enesele õigusaktide kogumiku terrorismivastaseks võitluseks.

(Selgitus hääletuse kohta katkestati kodukorra artikli 163 alusel.)

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Ma hääletasin proua Lefrançois’ raporti poolt, sest terrorismivastases võitluses peab kesksel kohal olema terroriaktide ennetamine.

Üleskutse panna toime terroriakt, värbamine terroristlikel eesmärkidel ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel on kolm ettevalmistavat toimingut, mida samuti tuleb käsitada õigusrikkumistena. Seda tehes tuleb aga siiski jätkuvalt järgida põhiõigusi. Seepärast hääletasin ma „üleskutse” asemel mõiste „õhutamine” poolt, sest see on täpsem ja jätab vähem tõlgendamisruumi. Tuleb võtta meetmeid Interneti kui virtuaalse väljaõppekeskuse vastu, sest uute info- ja sidetehnoloogiliste võimaluste tõttu on terroristidel üha lihtsam oma propagandat levitada.

Euroopa Liit peab terrorismile selgelt ja otsustavalt vastu astuma ning nende kolme uue kuriteoliigi määratlemine on sel teel oluline samm. Samas ei tohiks piirata ajakirjandus- ja sõnavabadust ega õigust kirjade, telefonikõnede, e-kirjade ja muu elektroonilise kirjavahetuse privaatsusele ning seetõttu hääletasin ma proua Lefrançois’ esitatud muudatusettepanekute poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Meil siin Euroopa Liidus on kindlasti isikuid, kes võivad igal hetkel aktiveeruda. Ei tohi aga unustada, et terroristid ei lange taevast, vaid nad saabuvad riiki ja kasvavad üles keskkonnas, mis on selle riigi suhtes vaenulik. Kui Euroopa Liit tahab terrorismi vastu tõesti tulemuslikult võidelda, siis tuleb tal võtta meetmeid paralleelühiskondade ja sellega sarnaste nähtuste tekkimise ja laienemise vastu, selle asemel et neid, kes viitavad sisserändajatega koos eksisteerimise probleemidele, valimatult rassistidena hukka mõista. Ka ei tohiks terrorismivastane võitlus enesega kaasa tuua kodanikuõiguste hiilivat kärpimist – sellele osutas hiljuti koguni Euroopa Kohus – ning terrorismivastane võitlus ei või saada kinnisideeks, mistõttu väheneb võitlus kuritegevuse vastu.

Arvestades, et terrorioht lähtub eelkõige islamifanaatikutest, oleks juba ammu tulnud islamistlikud vihajutlustajad karmilt käsile võtta ja Euroopa tasandil kriminaliseerida terroristide väljaõpe. Seetõttu hääletasin ma proua Lefrançois’ raporti poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Hiljutised rünnakud Baskimaal näitasid taas, et terrorism on igapäevaelu reaalsus ja et meil on vaja tõhusaid vahendeid selle vastu võitlemiseks. Nõukogu uus raamotsus terrorismivastase võitluse kohta on kahtlemata samm edasi ja mul on selle vastuvõtmise üle hea meel.

Mind üllatab, et seitse aastat tagasi, 11. septembril 2001 New Yorgis toime pandud terrorirünnakute mälestamine jäi Euroopa Parlamendis tähelepanuta. Me peaksime püüdma mitte unustada nende rünnakute ohvreid ning meil oleks tulnud rõhutada, et Atlandi-ülesed suhted on Euroopa Parlamendi igapäevakohustuste seas väga olulisel kohal.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Terrorismivastase võitluse aluseks olevate dokumentide õiguslik selgus on niisama oluline kui selgus ja otsusekindlus kogu selles küsimuses. Seetõttu on mõistetav komisjoni mure mehhanismide, vahendite ja meetodite pärast, mida kasutatakse terroristide värbamiseks, eriti nende, kes värvatakse Euroopa riikides ning kellest paljud on siin sündinud ja üles kasvanud. Seoses sellega tuleb meil tagada, et politseil ja riigil oleksid tegutsemiseks – soovitatavalt ennetavaks tegutsemiseks – vajalikud vahendid. Olulised on ka need selle nähtuse vastu võetavad meetmed, mis ei ole seotud politsei- või kohtuasutustega. Tuleb tagada, et lisaks õiguskaitsesüsteemi reaktsioonile on meil ka valvas ja tähelepanelik poliitiline süsteem, mis suudab võtta vajalikke meetmeid, näiteks tugevdada integratsiooni, anda rohkem sõna mõõdukale enamusele või tegelda ebaseaduslikust sisserändest johtuva marginaliseerumise probleemiga. Kõikidel eeltoodud põhjustel peab poliitiline võim olema tähelepanelik ja aktiivne. Kuigi kõiki terroriakte ei saa ennetada, on võimalik vältida sellise keskkonna kujunemist, mis soodustab, kutsub esile ja ärgitab terrorismi.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Euroopa Liidu üks peamisi eesmärke ühise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitika raames on tagada oma 500 miljoni kodaniku julgeolek. Selle saavutamiseks peavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid astuma vastu nüüdisaegsele terrorismile.

Kõige enam vastuolusid tekitav küsimus ettepanekus, mis käsitleb terrorismivastast võitlust käsitleva nõukogu raamotsuse muutmist, on nõue võtta kasutusele mõiste „avalik üleskutse panna toime terroriakte”.

Sõnavabaduse ja seaduserikkumise vahel on vaid õhkõrn joon. Me ei saa lubada, et tekiks olukord, kus julgeoleku suurendamise eesmärgil piiratakse kodanike õigusi ja vabadusi.

Seetõttu leian, et on hädavajalik tagada kõnealuse raamotsuse võimalikult kõrge õiguslik tase ja selleks tuleks ennekõike selgemalt määratleda mõiste „avalik üleskutse panna toime terroriakte”. See uus dokument peab olema õiguslikult selge ja sidus, et see oleks võitluses terrorismiga tõhus vahend, kuid samal ajal peab see tagama inimõiguste ja põhivabaduste järgimise võimalikult suures ulatuses.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Terrorirünnakud Madridis ja Londonis näitasid meile, kui tõsine probleem on Euroopa Liidu jaoks terrorism.

2008. aastal nõudis terrorism tohutut lõivu, alates 1. veebruari rünnakust Bagdadis, kus matuse ajal tapeti 30 inimest, ja lõpetades 20. septembri rünnakuga Marriotti hotellile Islāmābādis, kus enam kui 60 inimest hukkus ja üle 250 sai vigastada. 2008. aastal pandi toime 49 terrorirünnakut. Võrdluse mõttes võiks lisada, et sama palju rünnakuid sooritati aastatel 2002–2007 kokku.

Üks tõhusamaid viise terrorismi vastu võitlemiseks on kõrvaldada selle põhjused.

Seetõttu usun, et Euroopa Liit peaks tegema kõik endast oleneva, et võidelda terrorismi vastu kogu maailmas, austades samas inimõigusi. Euroopa Liit peaks muutma Euroopa turvalisemaks, kindlustades oma kodanikele vabaduse, julgeoleku ja õiguse; suures osas sõltub see liikmesriikide tahtest.

− Raport: Martine Roure (A6-0322/2008)

  Koenraad Dillen (NI), kirjalikult. – (NL) Ma hääletasin selle raporti vastu täie veendumusega. Proua Roure’i raport näitab juba kes teab mitmendat korda, kuidas poliitiline korrektsus Euroopal silmad sulgeb. On ilmselge, et võitluses kuritegevuse ja terrorismi vastu on valitsusel õigus koguda potentsiaalsete kahtlusaluste kohta nii palju andmeid kui võimalik, sealhulgas etnilist päritolu puudutavaid andmeid. Isegi raportöör möönab seda.

Kuid miks ei võiks riigiasutused töödelda ka muid valdkondi puudutavaid andmeid – tagades seejuures eraelu puutumatuse –, kui see tagab hea valitsemise? Näiteks miks ei tohiks Itaalia valitsus võtta ebaseaduslike sisserändajate sõrmejälgi, kui see on nende isikute kindlakstegemiseks ainus viis?

Nõukogu esialgne ettepanek sel teemal oli piisavalt tasakaalus. Nii nagu vasakpoolsed võitlevad kogu Euroopas täiemõõdulise mõttepolitseina teisitimõtlejate vastu – mina kui flaamlane tean sellest üht-teist –, on ka siin tegemist kavatsusega tegutseda kodanikuvabaduste valvekoerana. See on sõnadega kirjeldamiseks lausa liiga naeruväärne.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Pidades silmas, et tegemist on juhtumiga, kus nõukogu „konsulteerib” Euroopa Parlamendiga, tahaksime rõhutada, et ehkki me toetasime Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekuid, olgugi need varem vastu võetud seisukohtadest lahjemad, jääb meie arvates selles raportis ikkagi vajaka sellest, mida on vaja „kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitseks”.

Lisaks muudele olulistele aspektidele meie negatiivses hinnangus selle ettepaneku kohta juhime tähelepanu asjaolule, et lisades küll teatud (pseudo)tingimused, ei välista see ettepanek koguni selliste isikuandmete töötlemist, „mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu”, ja see ei ole vastuvõetav!

Nagu ka arutelu käigus märgiti, põhineb see ettepanek kõige väiksemal ühisnimetajal niivõrd olulises küsimuses, nagu seda on eri liikmesriikide kodanike õiguste, vabaduse ja tagatiste kaitse, kusjuures ettenähtud kaitse tase jääb alla muudes õigusaktides, sealhulgas Euroopa Nõukogu õigusaktides sätestatule.

Isikuandmete kaitse tagamine on pakiline ja vältimatu. Seda ei saa saavutada õigusaktiga, mis oma lünkade ja vigade tõttu ei hoia rikkumiste eest ega kaitse puudumise võimaluse eest.

Seepärast loobusime hääletamast.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Ma hääletasin proua Roure’i raporti poolt, mis tagab isikuandmete töötlemisel kõrgetasemelise andmekaitse.

Terrorismi vastu ei tohiks võidelda kodanike põhiõiguste arvelt ja seetõttu on väga tähtis kindlustada isikuandmete kaitse. Et nõukogus saavutatud kokkuleppel on mõningaid puudusi, ei taga see nimetatud eesmärgi saavutamist. Raportiga parandatakse need puudujäägid ja muudetakse nõukogu kokkulepet nii, et isikuandmete kasutamine ja avalikustamine on rangemalt reguleeritud. Raportis sõnastatakse täpsemalt proportsionaalsuse ja andmete töötlemise eesmärgipärasuse põhimõtted, kehtestatakse rangemad kontrollimehhanismid andmete kolmandatele riikidele edastamise puhuks ning nõutakse tegevus- ja kontrollivolitusega ekspertide rühma loomist.

Pikalevenivad arutelud Euroopa institutsioonides osutavad selle teema vaieldavusele ja tundlikkusele. Ehkki kokkuleppele jõudmine on raske, ei tohiks leppida pealiskaudse tulemusega või andmekaitse lahjendamisega Euroopa Liidus. Isikuandmete käsitlemisel tuleb alati tagada äärmine ettevaatlikkus ja kõikvõimalikud kaitsemeetmed.

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Ehkki komisjoni poolt selles raamotsuses esitatud meetmed ei küündi selleni, mida mina oleksin tahtnud näha, toetasin ma isikuandmete kaitse miinimumtaseme kehtestamist kui üldist põhimõtet.

Euroopa Parlamendi kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon tegi ettepaneku muutmisel head tööd ning ma loodan, et seda võetakse arvesse.

Sinn Féin pooldab mõtet tagada kodanikele võimalikult kõrgetasemeline andmekaitse ning toetab ka edaspidi meetmeid, mis võimaldavad paremini tagada eraelu puutumatust ja kodanikuõigusi selles valdkonnas.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Nõukogu ettepanekut ei saa selle praegusel kujul mingil juhul heaks kiita. Isikuandmete kaitses allahindluste tegemine on vastuvõetamatu. On vaja igakülgset isikuandmeid käsitlevat õiguslikku raamistikku, et kindlustada tõhus kaitse ja tagada, et ei üksikisikud ega riigid töötleks selliseid andmeid rahvusvahelisel tasemel ega riigisiseselt. Euroopa Parlamendi kriitilised märkused ja soovitused nõukogu ettepaneku kohta on üldiselt samm õiges suunas, kuid neist ei piisa.

− Raport: David Hammerstein (A6-0336/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi Sotsiaaldemokraadid, otsustasime toetada parlamendi tööaasta 2007 jooksul toimunud petitsioonikomisjoni arutelusid käsitleva raporti (A6­0336/2008) muudatusettepanekut 1. Põhjus on see, et meie arvates peaks Euroopa Parlament saama ise oma asukoha üle otsustada. Lisaks leiame, et kliima ja keskkonnaga seotud põhjustel ning majanduslikel kaalutlustel peaks Euroopa Parlament töötama ühes kohas – Brüsselis.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon teeb Euroopa Liidu kodanike heaks hindamatut tööd, vahendades nende muresid Euroopa Komisjonile, uurides Euroopa Liidu õigusaktide rikkumiste kohta riiklikelt, piirkondlikelt ja kohalikelt ametiasutustelt ning käsitledes kodanike õiguste rikkumise juhtumeid.

Euroopa Parlamendile eelmisel aastal esitatud petitsioonide arvu järsk kasv osutab kodanike suurenevale teadlikkusele sellest, mida Euroopa Parlament saab nende heaks teha, ning samas ka petitsioonikomisjoni piisava rahastamise ja töötajate arvu tagamise vajadusele.

2007. aastal esitati lausa 65 Iirimaad puudutavat petitsiooni ning petitsioonikomisjon külastas seda riiki andmete kogumiseks seoses vett ja keskkonda käsitlevate ELi direktiivide rikkumisega.

Ma olen veendunud, et petitsioonikomisjonil on täita tähtis roll eeskirjade rikkumisega silmitsi seisvate kodanike murede käsitlemisel ning kodanike ja Euroopa Liidu kõigi haldus- ja valitsemistasandite vahendamisel kodanike poolt Euroopa Parlamenti valitud saadikute kaudu.

  Koenraad Dillen (NI), kirjalikult. – (NL) Ma olin selle raporti puhul sunnitud hääletamisest loobuma. Muidugi on hea, et Euroopa kodanikud saavad asutuste, sealhulgas isegi Euroopa tasandi asutuste vastu petitsioone esitada, ent selle raporti föderalistlik alatoon on minu arvates kahetsusväärne. Selle üks näide on täiesti mõõdutundetu kiidulaul Lissaboni lepingusse üle kantud põhiõiguste hartale. Veel üks näide on nõue, et Euroopa Komisjon peaks liikmesriikide suhtes veelgi tõhusamalt tegutsema (loe: rohkem sekkuma).

Lisaks häirib mind viis, kuidas seda raportit on kasutatud üheainsa, Brüsselis oleva asukoha nõudmiseks. Muidugi ei meeldi kellelegi meist Euroopa Parlamendi killustatusega kaasnev raharaiskamine, kuid see üks ja ainus asukoht võiks sama hästi olla ka Strasbourg.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) See raport on tegelikult Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni tegevusaruanne. Et aga selles ülistatakse mitmes punktis Lissaboni lepingut ja väljendatakse lootust selle peatse ratifitseerimise suhtes, siis otsustasime hääletada raporti kui terviku vastu.

Me oleme põhimõtteliselt seisukohal, et Lissaboni leping tuleb tagasi lükata, sest ühes liikmesriigis ütlesid hääletajad referendumil lepingule „ei”. Ja on veelgi enam liikmesriike, kus hääletajate enamus oleks Lissaboni lepingu kahtlemata tagasi lükanud, kui neile oleks see võimalus antud.

Me ei saa toetada seda ignorantsust, mida Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon selles raportis mitmes punktis ilmutab.

Mis puudutab Euroopa Parlamendi üheainsa asukoha teemat, siis me toetame põhimõtet, et liikmesriigid peavad ühiselt otsustama, kus Euroopa Parlamendi asukoht peaks olema, kuid meie arvates on mõistlik, et ka Euroopa Parlament väljendaks selles küsimuses oma seisukohta.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin muudatusettepaneku 1 poolt, mille härra Hammerstein omaenda raporti kohta esitas. Me saime täna teada, et järgmisel kuul asub Euroopa Parlament taas oma igakuisele vaevalisele rännakule Strasbourgi ja see läheb maksumaksjatele miljardeid eurosid maksma. Me peame selle rändtsirkuse lõpetama ja Euroopa Parlament ise peab olema selle arutelu keskmes.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin härra Hammersteini raporti poolt, mis käsitleb petitsioonikomisjoni tegevust Euroopa Parlamendi tööaastal 2007, sest sellest ilmneb selgelt selle parlamendikomisjoni töö positiivne mõju.

Härra Libicki juhitud parlamendikomisjon on oma tegevusega näidanud, kui väga seda komisjoni vaja on. See võimaldab Euroopa Liidu kodanikel esitada petitsioone oma kodanikuõiguste rikkumiste kohta liikmesriikide asutuste poolt. Euroopa Parlamendi kodukorra artiklis 191 on sätestatud: „Igal liidu kodanikul ning igal [...] isikul, kes elab [...] mõnes liikmesriigis, on õigus kas üksi või koos teiste kodanike või isikutega pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole küsimuses, millega tal on isiklik puutumus ja mis kuulub liidu tegevusvaldkondade hulka.”

Ma leian, et andmebaasi ePetition loomine on selle parlamendikomisjoni märkimisväärne töösaavutus. Tänu sellele andmebaasile on nüüd võimalik elektrooniliselt juurde pääseda kõikidele petitsiooniga seotud dokumentidele. Samuti tuleks mainida elektrooniliselt esitatud petitsioonide arvu olulist kasvu. Eelmisel aastal moodustasid need petitsioonid 42 %. Petitsioonikomisjonil on hea koostöö Euroopa Komisjoni asjaomaste osakondadega ja Euroopa ombudsmaniga ning selgituste andmise osas ka liikmesriikide asjaomaste esindajate ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega. Petitsioonikomisjoni tööle aitavad oluliselt kaasa selle esindajate andmekogumiseks toimuvad külaskäigud riikidesse. Hästi toimiv sekretariaat teeb selle parlamendikomisjoni töö tõhusamaks muutmise nimel palju.

  Ona Juknevičienė (ALDE) , kirjalikult. – (LT) Üleeuroopalise kodanikualgatuse toetuseks, millega nõutakse, et Euroopa Parlamendil oleks üks alaline asukoht, on kogutud üle miljoni Euroopa Liidu kodaniku allkirja. See andis asjaosalistele õiguse esitada petitsioonikomisjonile petitsioon Euroopa Parlamendi alalise asukoha määramiseks. Minu arvates on Euroopa Parlamendi praegune töökorraldus ebaefektiivne ja sellega kaasnevad põhjendamatud kulud. Nii raisatakse maksumaksjate raha, mida saaks hästi ära kasutada selleks, et kodanikele lisaväärtusi luua. 2005. aastal Euroopa Parlamendi eelarvet käsitleva raporti koostamisel tegin ettepaneku, et Euroopa Parlament võiks töötada ühes kohas, sest see võimaldaks parlamendil liikmete ja personali lähetuskulusid kokku hoida. Ent tänasel hääletusel ei toeta ma Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel esitatud muudatusettepanekut, mille kohaselt Euroopa Parlamendi alaline asukoht võiks olla Brüsselis. Minu arvates ei ole õige seada eelduseks, et Euroopa Parlamendi alaline asukoht peaks olema just nimelt Brüssel. Tegemist on liikmesriikide pädevusse kuuluva küsimusega.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mul on hea meel raportist ilmneva tõdemuse üle, et petitsioonikomisjoni tähtsus on kasvamas. Sel aastal saadud petitsioonide arv on 2006. aastaga võrreldes suurenenud poole võrra. Ma jagan ka raportööri muret selle üle, et petitsioonikomisjonile esitatud juhtumite menetlemine Euroopa Komisjonis ja Euroopa Kohtus võtab väga palju aega. Ma hääletasin selle raporti poolt.

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Mul on hea meel härra Hammersteini raporti üle, mis käsitleb petitsioonikomisjoni tegevust.

Muu hulgas tunnustan ma seda, et raportis on mitmes küsimuses noomitud Iiri valitsust. Iiri valitsuse otsus rajada kõigest hoolimata maantee M3 läbi ühe meie vanema rahvusliku ajaloomälestise südame on lubamatu. Sellest projektist tuleks loobuda või siis tuleks seda muuta, et kaitsta meie rahvusmälestisi.

Iirimaal ja mujal Euroopas tuleb jätkata kampaaniat, tagamaks, et see juhtuks enne, kui on liiga hilja, nagu valitsus tahab.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ma hääletasin härra Hammersteini raporti poolt, mis käsitleb petitsioonikomisjoni tööd. Raportis toetatakse selle parlamendikomisjoni tööd, mis on üks peamisi sidekanaleid kodanike ja Euroopa institutsioonide vahel. Petitsioonikomisjoni tegevuse tulemuslikkust kodanike murede vahendamisel ja toetamisel tuleb suurendada, tugevdades selle parlamendikomisjoni institutsioonilist rolli ja veelgi tõhustades tema koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa ombudsmani ja liikmesriikide ametiasutustega.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Ma olen pettunud selles, et Euroopa Parlament ei toetanud muudatusettepanekut üheainsa asukoha kohta. See on teine Strasbourgi osaistungjärk, mille me Brüsselis peame, ja me oleme tõestanud, et saame Brüsselis tõhusalt töötada ja hääletada. Me ei pea oma istungeid enam Strasbourgis pidama. Ma julgustan kolleege allkirjastama kirjalikku deklaratsiooni nr 75, milles kutsutakse Euroopa Parlamenti pidama oma istungeid Brüsselis ja lõpetama istungid Strasbourgis.

− Raport: Michl Ebner (A6-0327/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi Sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada selle raporti vastu, sest me ei poolda eritoetust mägipiirkondade põllumajandustootjatele piimalehmade toetuse näol. Ehkki me kiidame mägipiirkondi käsitleva kõikehõlmava strateegia heaks, leiame, et suurem toetus piimandussektorile ei oleks õige. Kui eesmärk on vähendada ühise põllumajanduspoliitika osakaalu Euroopa Liidu eelarves tervikuna, siis on ülekanded esimesest sambast teise samuti asjakohatud.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raportis mägipiirkondade põllumajanduse olukorra ja väljavaadete kohta on – ehkki killustatult – välja toodud konkreetsed probleemid, millega selliste piirkondade maaharijad ja karjakasvatajad toime peavad tulema. Nende probleemide hulka kuuluvad raske ligipääs, suured transpordikulud, põllukultuuride kasvatamiseks keerulised pinnasetingimused jne. Samas ei mainita raportis liikmesriikide ja Euroopa Liidu vastutust infrastruktuuri puudumise ja konkreetsete meetmete vähesuse eest. Sääraste meetmete eesmärk peaks seisnema selles, et põllumajandussaaduste tootmiseks ja turustamiseks looduslikult ebasoodsad tingimused viidaks nendes piirkondades miinimumini ning suhtelisi eeliseid kasutataks võimalikult hästi ära.

Euroopa Liit kasutab ebamäärast sõnastust ja sisutühje hea tahte väljendusi. Kõik meetmed, mida võetakse, osutuvad tulututeks ega suuda peatada neis piirkondades rahvaarvu vähenemist. Samasugune viljatu hoiak ilmneb ka sellest raportist, millega püütakse ühenduse poliitika vigu varjata. Selles ei mainita üldse põllumajandusele suunatud Euroopa Liidu rahastamise järjepidevat vähendamist, eelarveid ega ühise põllumajanduspoliitika negatiivset mõju.

Vastupidi – Euroopa Liit vaid kordab samu vanu meetmeid, mida ta püüab kohandada ühise põllumajanduspoliitika eelseisva „tervisekontrolli” raamistikuga.

Mägipiirkondade elutingimuste parandamise ja põllumajandustulu suurendamise olulised eeldused on põllumajandustootjate endi võitlus ühise põllumajanduspoliitika vastu ning nõue eraldada eritoetust mägipiirkondade infrastruktuuri parandamiseks ja põllumajandusliku tootmise toetamiseks.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon tahab vastu tulla selle sektori kõikidele huvirühmadele. Kui nüüd tuleb eritingimusi võimaldada mägipiirkondade põllumajandustootjatele, tekib küsimus, kas ei peaks erimeetmeid ja kokkuleppeid välja töötama ka Norrlandi põllumajanduse kaitseks.

Me oleme põhimõtteliselt väga selle raporti vastu. Junilistan märgib taas kord, et õnneks puudub Euroopa Parlamendil kaasotsustamisõigus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika suhtes. Kui see õigus tal oleks, satuks liit protektsionismi ja kõikvõimalikele põllumajanduses tegutsevatele rühmadele makstavate kulukate subsiidiumide lõksu.

  Jan Mulder (ALDE), kirjalikult. – (NL) Euroopa Parlamendis esindatud Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) liikmed hääletasid Ebneri raporti poolt, muu hulgas seetõttu, et see annab hea pildi mägipiirkondade põllumajanduse konkreetsetest probleemidest. Samas ei nõustu VVD liikmed raportis tehtud ettepanekutega, mis ennetavad ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolliga” seotud otsustusmenetlust, eriti üleskutsega 20 % riikliku reservi kohta.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Selles raportis rõhutatakse mägipiirkondade olulist rolli keskkonna-, põllumajandus- ning isegi kultuuri- ja turismivaldkonnas. Mis kõige olulisem – raportis tunnistatakse nende piirkondade vajalikkust bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja metsandusstrateegia elluviimise seisukohalt.

Kuid neis ainulaadsetes piirkondades elavatel ja töötavatel inimestel tuleb lahendada ka märkimisväärseid probleeme, eriti seoses infrastruktuuri, side ja suurte tootmiskuludega. Just sel põhjusel väärivad need piirkonnad kooskõlastatud ja integreeritud strateegiat, näiteks sellist, mida rakendatakse Euroopa Liidu rannikualade puhul.

Muidugi on lambakasvatus neis piirkondades tihedalt seotud põllumajandustegevusega ja tuleb tunnistada, et lammaste karjatamine on nende piirkondade keskkonna stabiilsuse säilitamisel eriti tähtis. Hoolimata sellest, et selle majandussektori ees seisab praegu palju probleeme, on komisjon siiski oma hiljutise ettepanekuga elektroonilise märgistamise kohta olukorda halvendanud. Veelgi enam: ehkki lambakasvatajad vajavad hädasti eriabi, ei tundu seda abi kahjuks lähemal ajal saabuvat.

  Neil Parish (PPE-DE), kirjalikult. − Minul ja mu Briti konservatiividest kolleegidel on hea meel tähelepanu üle, mida selle raportiga mägipiirkondade põllumajandusele pööratakse, ent me leiame, et sellistes piirkondades keskkonnahoidlike põlluharimistavade jätkumise tagamiseks ei ole erimeetmeid vaja.

Kahjuks nõutakse Ebneri raportis mitmeid meetmeid, mis põhinevad eelkõige esimesel sambal, sealhulgas mägipiirkondade piimalehmatoetust ja artiklis 69 osutatud vahendite ülempiiri tõstmist 20 %ni.

Me ei poolda uute omavahel seotud subsiidiumide kasutuselevõtmist esimese samba raames. Need ei ole kooskõlas põllumajanduspoliitika käimasolevate reformidega ega ole Euroopa maksumaksja jaoks tasuvad. Kõnealuste piirkondade probleeme on kõige paremini võimalik lahendada maaelu arengu rahastamise kaudu ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames.

Seetõttu me seda raportit ei toeta.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Ma hääletasin härra Ebneri raporti poolt, sest minu arvates edastab Euroopa Parlament sellega Euroopa mägipiirkondadele olulise signaali. Minu arvamus põhineb isiklikul kogemusel: ma elan Kirde-Slovakkia mägises piirkonnas, Kõrg-Tatrate eelmäestikus. Ma olen teinud mõningaid uuringuid mägipiirkondades elamise atraktiivsuse kohta. Olen raportöörile tänulik, et ta lisas raportile minu muudatusettepanekute projekti, mille ma esitasin regionaalarengukomisjonile ja mis pälvis selle parlamendikomisjoni hääletusel toetuse.

Mägipiirkonnad võivad pakkuda kvaliteetset põllumajandustoodangut ja mitmekülgsemat põllumajandustoodete valikut Euroopa turul; seetõttu on vajalik maaelu arengu ja struktuurilise toetuse suurem kooskõlastamine, et arendada ühisprogramme ja säilitada teisi tegevusalasid (näiteks biomassi kasutamine ja põllumajandusturism), suurendades niiviisi kohalike elanike sissetulekut.

Säästev, moderniseeritud ja multifunktsionaalne põllumajandus on mägipiirkondades alati vajalik. Säästev metsamajandus võimaldab puidujäätmetest energiat toota. Teatud looma- ja taimeliikide säilitamine, traditsioonide alalhoidmine, keskkonnahoidlik tegevus ja turism aitavad bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisega ja süsihappegaasi sidumisega püsirohumaade ja metsade abil võidelda kliimamuutuse vastu.

Ma olen veendunud, et mägipiirkonnad vajavad uusi vahendeid oma territooriumi kaitsmiseks üleujutuste eest (rõhuasetusega üleujutuste ennetusele), samas kui põllumajandus- ja metsandusettevõtjad võivad toetada üleujutustevastaseid ennetusmeetmeid pindalaga seotud otsetoetuste abil, mida nad saavad ühise põllumajanduspoliitika raames.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma toetan seda raportit, mis käsitleb mägipiirkondade säästvat arengut.

Liikumine rohkem turule orienteeritud ühise põllumajanduspoliitika poole tähendab, et mägipiirkonnad, kus põllumajanduslik tootmine on vähem konkurentsivõimeline, seisavad silmitsi uute probleemidega, ent minu arvates tekib neil ka uusi võimalusi.

Mägipiirkonnad ei pruugi olla võimelised konkurentsitingimustega kuigi kergesti kohanema ning madalate hindadega ja väga konkurentsivõimeliste toodete tootmine võib neile tähendada lisakulusid, kuid keskenduma peaks sellele, et kasutada olemasolevaid ressursse (muu hulgas turiste ligimeelitavate maastike ilu) ja nende piirkondade potentsiaalseid konkurentsieeliseid, sealhulgas mitmesuguseid piirkondlikke ja traditsioonilisi tooteid ning rikkalikke traditsioonilisi teadmisi ja valmistamistavasid, mis annavad nende piirkondade toodetele konkurentsieelise.

Minu seisukoht läheb küll mõne Euroopa Parlamendi liikme arvamusest lahku, ent ma ei usu, et mägipiirkondade probleemide lahenduseks oleks ühise põllumajanduspoliitika alusel suurema hulga raha suunamine neisse piirkondadesse. Kui mägipiirkondade põllumajandustootmise toetamine on riigile selgelt kasulik, näiteks keskkonna pärast, siis oleks minu arvates riiklik rahastamine maaelu arengu samba raames asjakohasem.

Mägipiirkondade jätkusuutliku arengu võti on nende potentsiaali rakendamine, mitte aga pelgalt riiklike toetuste suurendamine.