Istungi stenogramm

Kolmapäev, 24. september 2008 - Brüssel

11. Selgitused hääletusele

Hääletuse suulised selgitused

– Raportid: Carlos Coelho (A6-0351/2008 ja A6-0352/2008)

  Frank Vanhecke (NI) - (NL) Hr juhataja, lõpuks hääletasin kahe Schengeni infosüsteemi ajakohastamise raporti poolt. Kuid soovin lisada, et usun endiselt, et Schengeni lepingu rakendamine on muutnud meie piirid omamoodi sõelaks ja piirid on muutunud hulga ebaturvalisemaks ja kontrollimatumaks.

Alates Schengeni ruumi kehtestamisest oleme kõik sel määral haavatavad nagu on piirikontrolli nõrgim lüli ning see tekitab väga tõsiseid probleeme. Kuigi kui see süsteem eksisteerib ja jätkab eksisteerimist, on loomulikult minu kohustus toetada juhtimisseadmeid, mida rakendatakse võimalikult tõhusalt, ja toimuvat infovahetust. Sel põhjusel andsin oma poolthääle, kuid seda ei tuleks loomulikult võtta Euroopa Liidu avatud piiride poliitika heakskiiduna.

–Raportid: Luis de Grandes Pascual (A6-0330/2008 ja A6-0331/2008)

  Josu Ortuondo Larrea (ALDE). – (ES) Kahjuks, tulenevalt minust mitteolenevatest põhjustest ei saanud ma osaleda eilsel debatil laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide direktiivi kohta. Soovin kasutada avanenud võimalust, et väljendada oma rahulolu sellega, et parlament kohaldas selle direktiivi koos transpordi ja turismi komitee esitatud soovitustega.

Seal oli küll paar aspekti, mis ei olnud nõukogu võetud ühises seisukohas piisavalt selged või korralikult käsitletud. Esimene seisnes selles, et laevade klassifikatsiooniühingud, tegutsedes riikide valitsuste nimel, kuna lipuriikide kohustus on tagada laevade turvalisus, tuleb neile pakkuda samu õiguslikke garantiisid nagu siis, kui tegutsejateks oleks riikide valitsused.

Teiseks usun, et oleme nõuetekohaselt selgitanud finantsvastutust õnnetusjuhtumite korral. Nõukogu ühine seisukoht ei eristanud selgelt kolme võimalust: kui need õnnetusjuhtumid põhjustavad inimeste surma, kui need tekitavad inimestele kehalisi vigastusi või kui need põhjustavad lihtsalt varalist kahju – seega oli parlament selles selgusele jõudnud ning veendunud, et seda on selgitatud.

Ma loodan, et nõukogu võtab selle vastu.

– Raport: Catherine Trautmann (A6-0321/2008)

  Neena Gill (PSE) - Hr juhataja, ma hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et see teeb pika sammu konkurentsi tekitamise suunas, mida Euroopa elektroonilise side tööstus tõepoolest vajab. Liiga kaua on Briti telekommunikatsiooni ettevõtted võidelnud teistes Euroopa piirkondades ettevõtete vastu, sest neid juhitakse endiselt monopoolsete ettevõtetena. Spektrialadega kauplemine on andnud Ühendkuningriigi valitsusele märkimisväärset tulu, mida on edukat taasinvesteeritud, kuid käesoleva raporti eelis seisneb selles, et siin võetakse kasutusele teenuse, tehnoloogia ja erapooletuse põhimõtted, mis enne teenuses kasutatavate spektrialade kasutamise ja kasutatavate tehnoloogiliste standardite rakendamist läheb isegi kaugemale suurte ettevõtete turul domineerimise vähendamise tagamisel.

Ühendkuningriigis on BT on käinud maha pika tee riigistatud telekommunikatsiooni pakkujast eduka reguleeritud ettevõtteni. Kuid näen oma valimisringkonnas endiselt suurte teenuspakkujate domineerimisega seotud probleeme. Eriti probleemsed on maapiirkonnad, kus tarbijad kannatavad. Neid piirkondi äriliselt liiga elujõuetuteks nimetatud, et neile eraldataks sobiv lairibaline katvusala. Ma loodan, et raporti otsusekindlus nende lahknevuste lahendamisel leiab rakendamist.

  Jan Březina (PPE-DE) - (CS) On tõsi, et funktsioneeriva konkurentsikeskkonna puudumine telekommunikatsiooni sektoris muudab uue õigusliku raamistiku kohaldamise soovitavaks või koguni vajalikuks sammuks. Ma pean valitud lahendust vaieldamatult vabatahtliku pühendumise põhimõttel tuginevale funktsionaalse lahususe valdkonda abistavaks. Iga liikmesriik saab seega otsustada kohalikest tingimustest lähtuvalt, kas nõustuda funktsionaalse lahususega või säilitada status quo. Mul isiklikult on funktsionaalse lahususe suhtes reservatsioonid nii seetõttu, et puuduvad piisavad kogemused kui ka seetõttu, et pean konkurentsi erilaadsete võrkude vahel, mida liidu tegevus peaks edendama, olevat tähtsama kui konkurents ühtse võrgustiku raames. Mõnel juhul aga läheb määrus liiga kaugele. Näiteks ei suuda ma nõustuda sellega, et Euroopa Komisjonil peaks olema vetoõigus heastavatele meetmetele, mille on riiklikud reguleerivad asutused oma turu siseselt kohaldanud. See ei ole kooskõlas võimu piirkondade põhimõttega, et komisjon võib sekkuda riikliku ja Euroopa ulatusega asjadesse. Mulle meeldiks tasakaalustatud õigusraamistik, mis peegeldab operaatorite ja nende klientide vajadusi, kus ei ole kohta määrustele nende endi pärast, vaid määrusele, mis aitavad parandada telekommunikatsiooni teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.

  Zuzana Roithová (PPE-DE) - (CS) Ma pean tunnistama, et olin üllatunud lahkhelide üle arutelus muudatusettepaneku 138 eelnõu üle, kui mõned kaasliikmed ei suutnud muudatusettepaneku eelnõud vastavalt tekstile tõlgendada. Kaasautorina soovin rõhutada, et need sätted garanteerivad, et kasutajaid saab Internetivõrgust eraldada üksnes reguleerivate asutuste nõukogu nõusolekul. Kasutajaõigusi võidakse aga rikkuda, kui see osutub üldise turvalisuse huvides vajalikuks. Kasutajate põhiõigust eraelu puutumatusele ei rikuta sisu blokeerimise või filtreerimisega ilma pädevate ametivõimude nõusolekuta. Mind panid seda ettepanekut tegema mõningad näited Prantsusmaalt, kus Euroopa Liidu küsimuste ministeeriumi leheküljed ja mõningad rongide ettetellimise leheküljed olid Pariisi raekoja avalikus võrgustikus blokeeritud seoses vigase hinnanguga – nende sisu on pornograafiline. Tänan teid kaasliikmed, et toetasite lõpuks meie tasakaalustatud ettepanekut ja tänan teid Prantsusmaa, et ühinesite sellega.

–Raport: Pilar del Castillo Vera (A6-0316/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE) - (CS) Variraportöörina olen meelitatud, et Euroopa telekommunikatsiooni reguleerivate asutuste amet (BERT) säästab Euroopa Parlamendi kohaldatud muudatusettepanekute põhjal kümneid miljoneid eurosid Euroopa maksumaksjate raha igal aastal. Vastupidiselt Komisjoni ettepanekule on rajatud väiksem ja paindlikum institutsioon, mis moodustab põhiosa ühise turu eelistest, säilitades samas riiklike telekommunikatsiooni võimude iseseisvuse. Olen meelitatud, et tänu minu algatusele on tarbijaorganisatsioonide positsioon tugevnenud. Toetasin ka üldist konsensust selle ameti finantseerimise küsimuses, kuid osutaksin taas ohtudele, mis võivad tuleneda liikmesriikide erinevatest panustest. See võib viia tasakaalust välja liikmesriikide mõju eriti suuremate riikide puhul, seda otsuste langetamisele piiriülese telekommunikatsiooni reguleerimisel.

– Raport: Malcolm Harbour (A6-0318/2008)

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE) - (SK) Esmalt soovin tänada raportööri tema paljude tööle kulutatud aastate eest ja järjekinda käsitluse eest olemasoleva õigusliku paketi raames elektroonilise side valdkonnas. Toetasin tänasel hääletamisel seda raportit.

Telekommunikatsiooni paketis sisaldub käesolevate regulatsioonide jaoks vajalikud muudatused, eelkõige üksikisiku eraelu kaitse ja isikuandmete osas. See aspekt oli üks ettepaneku peamisi teemasid ning ma toetasin seda vaatepunti, et andmekaitse ja turvalisusega seotud aspekte tuleks mõista laiemas kontekstis kui lihtsalt Euroopa kontekstis, kuna sideteenuste ja Interneti süsteemide pakkujad asuvad kõikjal üle maailma ning töötavad isikuandmetega erinevate õigussüsteemide raames.

Ma toetasin ka ettepanekut parandada ja suurendada tarbijaõigusi, soovides eelkõige rohkem infot ja läbipaistvust hindades ja telekommunikatsiooni teenuste kasutamise tingimustes. Viimasena mainitav, kuid mitte tähtsusetu asjaoluna tervitan raporti eelnõu püüet hõlbustada ja parandada elektrooniliste sidevahendite kättesaadavust puuetega inimestele.

  Zuzana Roithová (PPE-DE) - (CS) Hr juhataja, äsja kohaldatud raport on seotud minu enda aastataguse raportiga tarbijate usaldusest digitaalkeskkonna vastu ning seetõttu rõõmustab mind fakt, et lõppkasutajate ja tarbijate õigusi on märkimisväärselt suurendatud. Mul on eriti hea meel, et meil on õnnestunud tegeleda selliste küsimustega nagu numbrite teisaldatavuse võimalus ühe päeva jooksul, mis muudab jäika mobiilioperaatorite turgu, ning hädaabi number 112, mis annab teada ka helistaja asukohast, päästes nii rohkemate inimeste elu. Parandusi on mitmeid, sealhulgas ka järgmine: Euroopa helistamisnumber 116 laieneb väljapoole kadunud laste käsitlusala, aset leiab läbimurre lepingute ja hindade läbipaistvuses, lepingulisi suhteid on varajases faasis lihtsam lõpetada, tavakasutajatel saab olema kergem ligipääs turvatarkvarale, puudega kasutajatele tagatakse võrdne ligipääs ning rämpsposti mõiste saab olema täpsemalt määratletud.

– Raport: Caroline Lucas (A6-0313/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE) - (CS) Daamid ja härrad, soovin väljendada oma lahkarvamust antud vaidluse küsimuses, kus eilse komisjoni mõttevahetuse käigus ei suudetud lõpuks jätkusuutliku ja seadusliku troopilise puidu metsatööstuse rahvusvahelise lepingu vastu võtmise õiguslikke küsimusi endiselt lahendada. Usun kindlalt, et sellele oleks vaja parlamendi heakskiitu, mitte üksnes nõustamist. See leping on ebapiisav, kuid meil pole hetkel midagi muud asemele pakkuda ning seetõttu olen rahul, et me oleme selle täna nii selgelt vastu võtnud. Me võtame seisukoha troopiliste metsade rüüstamise vastu, kuid ma kardan, et Euroopasse tuleb jätkuvalt miljonites tonnides madalate hindadega troopilist puitu, sest võimatu on kehtestada keskkonnanõudeid Euroopa kaubanduspoliitikas jõuga. See on paradoks, sest tunneme enda üle uhkust CO2 emissiooni vähendamise sõnumi kandmise eest kõikjal üle maailma. Siin on midagi valesti. Arvatavasti ei tea parem käsi seda, mida vasak käsi teeb ja vastupidi.

– Resolutsioon: komisjoni õigusloome- ja tööprogramm 2009 (RC B6-0420/2008)

  Peter Baco (NI) - (SK) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt õigusloome- ja tööprogrammi küsimuses aastaks 2009 seoses selle üldise pädevusega.

Minu arust on põhitoetus Euroopa Parlamendi finantsturgude stabiliseerimise abinõudele valitsevas finantskriisis eriti hea otsus. Ma usun seda, kuigi see programm ei arvesta toiduainete ohutust, milleks tuleb kasutada konkreetseid abinõusid mitte avaldada pelgalt kahetsust.

Üks eriti kiiret käsitlemist vajav element on põllumajandusliku potentsiaali maksimeerimine uutes liikmesriikides, kuna valitseva diskrimineeriva ühise põllumajanduspoliitika tulemuseks on tõsine põllumajanduse allakäik uutes liikmesriikides.

  Frank Vanhecke (NI) - Hr juhataja, soovitused, mille parlament pani paika Euroopa Komisjoni tööprogrammile 2009 aastaks, on kõiki asjaolusid arvestades üsna tugevad. Kuid oleks võinud eeldada, et parlament peaks esmajärjekorras õhutama austust demokraatliku õigusliku korra vastu Euroopas Euroopa Komisjoni poliitiliselt määratud kõrgete ametnike kaudu.

Mida tähendab see praktikas? Toon vaid kaks näidet. Esiteks – jumal tänatud – austatakse Iiri rahva otsust, seda otsust, mis väljendab vaieldamatult enamike Euroopa kodanike enamust, kel puudub isegi võimalus Lissaboni lepingu vastu sõna võtta: seega heitke kõrvale varjatud Euroopa põhiseadus.

Teine näide, mis on kõige tähtsam, on peatada liitumisläbirääkimised Türgiga, millel puudub igasugune demokraatlik alus. Loomulikult oleme juba pikka aega teadnud, et eurokraadid ei hooli põrmugi kodanike soovidest, kes sellegipoolest maksavad nende pillava elustiili kinni maksude maksmisega.

– Resolutsioon: EL-India tippkohtumise ettevalmistamine (Marseille, 28. september 2008) (RC B6-0426/2008)

  Bogdan Pęk (UEN) - (PL) Hr juhataja, selle resolutsiooni küsimuses hääletamise ajal leidis aset juhtum, kus suuline muudatusettepanek lükati tagasi. See juhtus hr Schulzi palvel, kes on üks peamisi inimõiguste kaitsjaid ja mittediskrimineerimise toetaja. Hr Cohn-Bendit, kes on tuntud laiaulatusliku inimõiguste kaitsjana oli ka asjaga seotud. Oleme aga täiesti teadlikud õudsetest sündmustest Indias ja selles riigis toimuvast verevalamisest. See mõjutas täpsemalt kristlasi. Seetõttu ei suuda ma mõista, kust selline juhtivate Euroopa poliitikute ilmutatud neorassism pärineb. Ma ei suuda mõista, kuidas need inimesed julgevad sellise selge muudatusettepaneku raportisse siinsamal täiskogul tagasi lükata. Pealegi peaks parlament olema rajatud inimõiguste kaitsele ja mittediskrimineerimise põhimõttele. Usun, et see küsimus pakub parlamendile ja üldisele elanikkonnale rikkalikult mõtlemisainet.

  Jo Leinen (PSE) - (DE) Hr juhataja, ma hääletasin ELi-India tippkohtumise resolutsiooni vastu mitte seetõttu, et olen Indiaga koostöö tegemise vastu. Vastupidi, sellel täiskogul India sõprade rühma kaaspresidendina toetan selgelt Indiaga koostöösuhete tugevdamist. Kuid see resolutsioon ei ole midagi kõikide teemade ostunimekirja taolist, mida võime selle tohutusuure riigiga seoses ette kujutada.

Lõige 29 on juhtum, millest kõnelen: selles lõikes kutsume komisjoni üles esitama eduaruannet inimõigustest Indias ja esitama ELi-India inimõiguste dialoogi tulemusi. Vaatamata sellele, et toona oli meil arvukalt lõike, mis viitasid konkreetsetele rahvastikurühmadele nagu Orissa kristlased, Kašmiiri moslemid ja kastivälised dalitid teistes riigi piirkondades. Sel määral oli see, mida äsja kuulsime eelkõnelejalt paras absurd, eriti arvestades, et seda teemat on selles resolutsioonis väga sageli puudutatud.

Arvan, et kõigel on oma õige aeg ja koht. Kujutage ette, kui India parlament võtaks vastu resolutsiooni Rooma staatusest Tšehhi Vabariigis, ungarlastest Slovakkias ja venelastest Eestis ja Lätis. Me ei ole piisavalt küpsed kõige tähtsamatele küsimustele keskendumiseks, selle asemel kaldume alati pika kõiksuguste teemade loendi tõttu teelt kõrvale ning see kitsendab tõepoolest meie mõju. Ma tean, et selle tulemusel ei võeta meid tõsiselt.

Seetõttu hääletasingi resolutsiooni vastu. On äärmiselt kahju, et üheksas tippkohtumine on oluline. Täiskogu on rääkinud reformist ja just seda me vajamegi. Meil tuleb mõelda ka sellelaadsete resolutsioonide teksti reformimisele.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Raport: Costas Botopoulos (A6-0324/2008)

  David Martin (PSE) , kirjalikult – Costas Botopoulose raport „Parlamendi Kodukorra artikli 121 muudatusettepanek Euroopa Kohtus” käsitleb väiksemate muudatustega parlamentaarse menetluse kodukorras. Seetõttu hääletasin selle soovituste poolt.

  Andrzej Jan Szejna (PSE) , kirjalikult – (PL) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 121 muudatusettepaneku raporti poolt, mis puudutab Euroopa Kohtu menetlust. Toimisin selliselt, kuna kõnealune küsimus on näide austusest kodukorra seaduse vastu.

Kodukorra artikli 121 (3) kohaselt tuleb presidendil tuua hagi Euroopa Kohtusse parlamendi nimel ning vastavalt vastutava komisjoni soovitustele. See säte viitab otseselt ja üksnes kaebustele kohtus. Sellistel juhtudel ei ole võimalik sellist laiemat tõlgendust rakendada, mille kohaselt võiks seda sätet rakendada teistel teistsuguse iseloomuga juhtudel kohtus. Seda sätet rakendatakse vaid juhtudel, mis hõlmavad kaebuse sisse andmist (õigusakti kehtetuks tunnistamisel näiteks) kui parlament algatab kohtumenetlust.

Õiguskindluse ja lõpetatuse tagamise huvides tegi raportöör õigustatult ettepaneku artiklile 121 uue lõike lisamiseks. Uus lõige peaks pühaks sisse seatud tava, mis puudutab Euroopa Parlamendi presidendi poolt märkuste kohtule esitamist ja tema esinemist kohtus õigusasjade komisjoni palvel. Tehtud muudatusettepanek kehtestab järgitava menetluse erimeelsuste ilmnemisel presidendi ja vastava komisjoni vahel. Tänu sellele muudatusettepanekule on praegu järgitaval menetlusel demokraatlik õiguslik alus.

– Raportid: Carlos Coelho (A6-0351/2008 ja A6-0352/2008)

  Genowefa Grabowska (PSE) , kirjalikult – (PL) Ma soovin väljendada rahulolematust, et vaatamata faktile, et SIS on suure tähtsusega küsimus Euroopa Liidu liikmetele, on see menetlus konsulteerimisel, millest tulenevalt esitab parlament lihtsalt oma vaateid. Viimane ei ole nõukogule siduv.

SIS – Schengeni infosüsteem – sümboliseerib tegelikult piirideta Euroopat, mis tagab piirkonnale vabaduse, turvalisuse ja õigluse kogu liidu raames. SIS on loonud vanades liikmesriikides võimaluse politsei ja õigusinstitutsioonide vaheliseks koostööks kriminaalasjades. See on võimaldanud unikaalse Euroopa isikute ja üksuste andmebaasi rajamist. See on eriti oluline viisade ja elamislubade väljastamise kontekstis. Kui 12 uut liikmesriiki ühinesid liiduga, muutus vajalikuks nende kaasamine SIS süsteemi. SIS II vastab sellele vajadusele. See on uue põlvkonna süsteem, mis hõlmab kõiki ELi liikmesriike ja võimaldab koguda täieliku andmestiku, sealhulgas ka biomeetrilisi andmeid ja infot Euroopa vahistamiskäskudest.

Nüüd on vaja liidul võtta käsile keeruline operatsioon, kus kõik andmed tuleb uude SIS II süsteemi üle kanda. See on väga vajalik operatsioon, kuid ühtlasi ka keerukas operatsioon. Seega kutsun üles hoolikusele ja ettevaatusele. Niinimetatud vanas süsteemis kogutud andmeil ei tohi lasta lekkida ja sattuda valedesse kätesse. Andmetega tuleb turvaliselt ümber käia, sest sellest sõltub ELi kodanike ja liikmesriikide turvalisus.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Me püüame tagada, et Euroopas oleks võimalik täiesti vaba rahva liikumine. Selle tulemusel leiame, et Schengeni tsoon (mis ei hõlma kõiki ELi riike ja veelgi vähem kõiki Euroopa riike), vaatamata osalejariikide vaheliste barjääride eemaldamisele tugevdab tegelikult barjääre teiste riikidega (eriti riikidega, millega Portugalil on ajaloolised seosed).

Olles seda öelnud, ei saa me ignoreerida fakti, et kasutades „liikumisvabaduse” ettekäänet, luuakse infosüsteem ja andmebaasid, mis ületavad seda eesmärki, muutes need üheks keskseks ja toetavaks vahendiks (või „selgrooks”) turvalisuse ründel (mida juhib EL) ja õiguse ja siseasjade progressiivsel üleminekul ühenduse kätte – need valdkonnad on otse liikmesriikide autonoomia südames.

Teisisõnu ei saa me nõustuda sellega milleks nõukogu presidentuur teeb ettepaneku luua esmalt süsteem ja seejärel kehtestada selle eesmärgid. Eesmärgid on eriti olulised, sest eemärgid on määratud pikaks ajaks (Euroopa vahistamiskäsu ja biomeetriliste andmete kasutuselevõtt, ligipääs uute üksuste kaudu, sealhulgas andmete jagamine kolmandate riikidega ja nii edasi).

Nagu oleme eelnevalt öelnud, ohustavad need abinõud kodanike õiguste, vabaduste ja garantiide kaitset.

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI) , kirjalikult. – (FR) Selle raporti lugemisel kerkib pähe üks küsimus: kas seda tehakse seetõttu, et „esimese põlvkonna” Schengeni infosüsteem ei toiminud või oli siis vähemalt ebaefektiivne Schengeni tsooni turvalisuse tagamise vahendina, et kasutusele on võetud „teise põlvkonna” süsteem, mis on kavandatud nende puudujääkide kõrvaldamiseks.

Paraku mitte, kuna see teise põlvkonna süsteem ei ole midagi enamat, kui juba varasema vigase süsteemi ajakohastatud versioon.

Vastavalt komisjoni esitatud arvnäitajatele ületab ELi piiri igal aastal 400 000 illegaalset immigranti. Oletades isegi, et peagi on saadaval ja kasutusvalmis biomeetrilised andmed, et luua selleks faile ja juba iseenesest registreeritud illegaalseid immigrante koju saata, ei suudaks Euroopa Liit teha lõppu oma rannikuil ja maismaapiiridel toimuvale massilisele immigratsioonile seoses liikmesriikide juhtimismehhanismide puudumisega sise- ja välispiiridel.

Schengeni infosüsteem jääb vaid kasutuks tööriistaks seni kuni kehtib ohtlik Schengeni leping.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) SIS II ellu viimist tuli korduvalt seoses tehniliste probleemidega edasi lükata. Tol ajal esines näiteks uutel Ida-Euroopast pärit liikmesriikidel mitmeid tõsiseid probleeme nende riigipiiridel ning seetõttu surusid nad peale „ajutiste abinõude programmi”. See võis olla toona näiliselt arukas lähenemisviis olukorrale, kuid vaieldamatult kaasnesid sellega lisakulutused.

Kogemused olemaoleva SISi mudeliga näivad olevat positiivsed. Pikemas perspektiivis tuleb seda programmi loomulikult edasi arendada. Kiiresti vajaduse järgi valmistatud üleminekulahendused võivad põhjustada aga lünki turvalisuses, sel põhjusel lükkasin tagasi improviseeritud versiooni kavandatava kasutuselevõtu kuna arvan, et see on ennatlik.

– Ettepanek teiseks lugemiseks: Dirk Sterckx (A6-0334/2008)

  Jim Higgins (PPE-DE) , kirjalikult. – Seoses regulatoorse kapitali väärtusega 1, 3, 4, 5, 6, 7 Sterckx’i raportis andsin koos Iirimaa EPP-DE kolleegidega vastuhääle ehk me hoidusime neist muudatusettepanekutest, et väljendada oma muret teemadel iseseisva institutsiooni võimu kohta ja direktiivi käsitlusala kohta, mis õõnestab liikmesriikide pädevust mitmetes valdkondades. Me toetame direktiivi üldist impulssi ja loodame näha parlamendi ja nõukogu vahel edukat leppe sõlmimist.

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI) , kirjalikult. – (FR) Euroopa soovib kaitsta end merel õnnetusjuhtumite eest ja oma meresid ja ookeane reostamise eest. See on tervitatav nähe. Hiljutised kohutavad näited laevade Prestige ja Erika hukkumisest meenutavad meile kohustust olla tähelepanelikud ja jälgida laeva turvalisust, kuid ka meie vastutust keskkonnakatastroofi korral.

Lisaks tuleks lisada direktiivi ettepanekule erialus õnnetusjärgseks juurdluseks. Esmakordselt oldi nõus, et tuleks rajada juurdlusasutus, mis kohustub otsustama täiesti iseseisvalt ja erapooletult, kas algatada uurimist või mitte selleks, et selgitada välja õnnetusjuhtumi põhjused ja asjaolud. Kavatsused on head, lootkem, et neid ei heideta kaalul olevate suurte finantshuvide tõttu kõrvale.

  Vincent Peillon (PSE) , kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle Belgia kolleegi hr Sterckxi loodud raporti poolt, mis käsitleb mereliikluse reguleerimist. Alates 1999. aastal toimunud Erika laevahukust ja 2002. aastal toimunud Prestige’i laevahukust oleme oodanud asjata Euroopa poolseid lahendusi, mis tagaks selle, et selliseid katastroofe enam kunagi ei juhtuks. Ohud pole kaugeltki mitte kahanenud vaid kasvavad iga päevaga: mereliiklus peaks järgmise 30 aasta jooksul kolmekordistuma.

Hoolimata sellest murettegevast ennustusest on enamikel liikmesriikidel kiire komisjoni esitatud ja Euroopa Sotsialistide Partei toetatud põhimeetmete „põhja laskmisega”. Üks tähelepanuväärne märkamatult kadumine on kindlustuspoliisi kadumine finantsgarantiide kaudu, mis muudab merekatastroofide ohvritele kompensatsiooni andmise lihtsamaks.

Selle raporti vastu võtmine tähendab künismile ja liikmesriikide vastutustundetusele vastu astumist. Parlament võib tunda uhkust oma ühtsuse üle, sest oma tänase hääletuse kaudu näitab see oma piiramatut pühendumust turvalisematele ja vähem reostatud Euroopa vetele.

– Ettepanek teiseks lugemiseks: Jaromír Kohlíček (A6-0332/2008)

  Jim Higgins (PPE-DE) , kirjalikult. – Üheskoos oma Iirimaa EPP-ED kolleegidega hoidusime Kohlíčeki raporti muudatusettepanekute raporti kohta hääletamast. Me toimisime selliselt seoses murega, mis seondub juurdluste tehniliseks ja kriminaalseks jagamise mõjuga ja seoses probleemidega, mis sellest tulenevalt Iirimaa seadusandluses esile kerkivad. Me toetame selle üldist impulssi ja kõiki tänasel täiskogu istungil vastu võetud merendusalaseid raporteid.

  Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. – Šotimaa esindajana tunnistan meretranspordi tähtsust ja arvan, et sel sektoril on tulevikus tohutu arengupotentsiaal. On oluline, et võetaks kasutusele vastavad meetmed, mis maksimeeriks turvalisust merel ja hoiaks ära õnnetusjuhtumeid, sellest tulenevalt on selle paketi ülesanne – mida pean tervitatavaks – hoida ära korduvate õnnetusjuhtumite toimumist.

– Ettepanek teiseks lugemiseks: Paolo Costa (A6-0333/2008)

  Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. – Costa raport käsitleb kõikide merepiirkondade jaoks olulisi teemasid. On oluline, et ELil oleks tõsi taga mere turvalisusstandardi tõstmisega, samas meritsi vedajate õlule ebarealistlikku koormat panemata. Toetan täielikult arvamust, et riigivõimud ja sadamavõimud etendavad antud piirkonnas kaasnevate ohtude kindlaks tegemisel olulist rolli ning on üldiselt rahul täna täiskogul vastu võetud meetmetega.

– Ettepanek teiseks lugemiseks: Dominique Vlasto (A6-0335/2008)

  Jim Higgins (PPE-DE) , kirjalikult. – Üheskoos oma Iirimaa EPP-DE kolleegidega hoidusime sadamariigi kontrolli laevanduses käsitleva raporti küsimuses hääletamast seoses murega, et esitatud muudatusettepanekud õõnestavad ja muudavad komplitseeritumaks Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi ning tunneme, et lipuriikide teemat tuleks pigem käsitleda eraldi direktiivis ja selliste muudatusettepanekute kaasamine muudaks selle direktiivi põhjendamatult keeruliseks.

  Dominique Vlasto (PPE-DE) , kirjalikult. – (FR) Oma tänase hääletamisega oleme nõukogule meenutanud, et Erika III pakett moodustab terviku ja tuleks ka sellisena läbi vaadata. Seetõttu nõustusin Savary raportile tehtud paranduste lisamisega oma raportisse sadamariikide kontrollist laevanduses. Lisaks taastades meie esimese lugemise seisukohad, oleme keeldunud järgimast nõukogu ja jätmast kõrvale kaks olulist ettepanekut lipuriikide kontrolli ja laevaomanike tsiviilvastutuse kohta, millele ei leidunud ühist seisukohta.

Eesistujariik Prantsusmaa – kelle raske töö ja pidev pühendumine sellele probleemile lahenduse leidmisel väärib mainimist – on veendunud, et nõukogul tuleks kahe puuduva ettepaneku kallal uuesti tööd alustada. Olen veendunud, et neil õnnestub ummikseisust välja murda ja lepitusmenetlus tingib üldise üksmeele Erika III paketi osas. Loodan, et seda protseduuri saab viivitamatult algatada, et jõuaksime kokkuleppe sõlmida enne käesoleva aasta lõppu. Meresõiduohutus peab jääma Euroopa poliitilises tegevuskavas üheks prioriteediks ning sellest kavatsusest tulenevalt jätkan meie ettepanekute toetamist.

– Ettepanek teiseks lugemiseks: Luis de Grandes Pascual (A6-0331/2008)

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE) , kirjalikult. – (SV) Mõõdukad toetavad eriti ühiste eeskirjade ja standardite direktiivi ettepanekut laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevatele organisatsioonidele ja hääletasin ka selle poolt esimesel lugemisel 2007. aasta aprillis.

Teiseks lugemiseks ette valmistamisel otsustas transpordi- ja turismikomisjon ühendada selle direktiiviga suur osa lipuriikide nõuete järgimise direktiivi, mille nõukogu lükkas tagasi.

Lipuriikide nõuete järgimise direktiiv oli katse laiendada ELi pädevust piirkonda, kus juba kehtivad ÜRO määrused. Me hääletasime juba selle laiendamise vastu esimesel lugemisel 2007. aasta märtsis ja seetõttu ei toeta ma ka seda katset neid määrusi tagaukse kaudu kasutusele võtta osana ühiste eeskirjade ja standardite direktiivist laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevatele organisatsioonidele. Seetõttu oleme otsustanud hääletada hr de Grandes Pascuali raporti vastu.

– Ettepanek teiseks lugemiseks: Luis de Grandes Pascual (A6-0330/2008)

  Brian Simpson (PSE) , kirjalikult. – Ma toetan seda parlamendi raportit, mis käsitleb laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone ning ma toetan teisi parlamendi raporteid, mis koos käesolevaga moodustavad merenduspaketi.

Kahe „puuduva” toimiku teema tsiviilvastutuse ja lipuriikide valdkonnas tuleb nõukogul mingil moel lahendada, seega on oluline, et parlament jätkaks survet, lisades need üheskoos Sterckxi raportile laevaliikluse seiresüsteemist, Vlasto raportile sadamariikide kontrollist ja käesolevale raportile.

Palju tööd on ära tehtud ning ma tunnen, et kokkulepe viie toimiku osas, mille üle täna hääletasime, oleks kergesti saavutatav, kuigi ilma tsiviilvastutuse ja lipuriikideta ei ole võimalik edasi liikuda. Nõukogu peab leidma lahenduse oma siseprobleemidele või vastasel korral ei ole me suutelised turvalisema meresektori pakkumiseks ELi kodanikele.

– Ettepanek teiseks lugemiseks: Dirk Sterckx (A6-0334/2008), Jaromír Kohlíček (A6-0332/2008), Paolo Costa (A6-0333/2008), Dominique Vlasto (A6-0335/2008), Luis de Grandes Pascual (A6-0331/2008 - A6-0330/2008)

  Marie-Arlette Carlotti (PSE) , kirjalikult. – (FR) Naftatankerite Erika ja Prestige laevahukkude järel juhtisid Euroopa sotsialistid võitlust „tipptasemel” ELi merejulgeoleku lepingute eest.

Seitse kolmanda meresõiduohutuse paketi raportit on otsustav samm eesmärgi saavutamise suunas, tingimusel, et nõukogu ei röövi neilt nende sisu.

Alates esimesest lugemisest aastal 2007 on nõukogu tagasi lükanud enamiku parlamendi soovitusi ülejäänud viie kohta.

Teisel lugemisel ja pärast oluliste muudatuste tegemist kinnitab parlament taas Euroopa merenduspoliitika loomisele omistatavat absoluutset prioriteeti, mis võimaldab kõrget julgeoleku taset, mis puudutab:

- lipuriikide kontrolli,

- ühenduse laevaliikluse seiresüsteemi,

- reisijate meritsi vedajate vastutust,

- laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone,

- sõltumatu kompetentse võimuorgani määramine merehädas olevate laevade vajaduste rahuldamiseks,

- „reostajalt tasu nõudmise” põhimõtte rakendamine merendussektoris.

Toetan kindlalt seda sõnumit nõukogule.

Ma pöördun abi saamiseks Nicolas Sarkozy ja Dominique Bussereau poole, et tagada see, et eesistujariik Prantsusmaa võimaldaks luua Euroopa merepiirkonda, mis võib toimida eeskujuna kõikidele.

  Seán Ó Neachtain (UEN), kirjalikult. – (GA) Hiljuti toimus purjelaeva õnnetus 30 kilomeetri kaugusel Prantsusmaa rannikust. Erika meeskonnal ja pardal olnud inimestel oli kõvasti õnne ja nad pääsesid vigastusteta. Kuid neil ei tulnud üksnes õnnele tugineda. Nad jäid ellu tänu Prantsusmaa päästemeeskonna abile. Iirimaa ja Prantsusmaa merejuurdlusüksused töötasid tihedas koostöös katastroofi põhjuste uurimisel.

Erika juhtum toob esile selle, mis võib juhtuda kui meeskond kõhkleb abi otsimast. Nagu raportite autor on öelnud, ei tohiks laeva pardal viibijate elu ja keskkonna heaolu ohtu seada selleks, et õnnetusjuhtumi korral vältida ühenduse võtmist lähima sadama või päästemeeskonnaga.

Meresõiduohutuse seisukohalt on vaja kohe rahvusvahelist koostööd. Seega loodan, et teisel merenduspaketi lugemisel jõutakse lahenduseni ning selle tulemusel annan ma hea meelega oma toetuse neile raportitele.

– Raport: Catherine Trautmann (A6-0321/2008)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Ravimilepingute põhieesmärk peab olema meie ühiskonna tervise kaitsmine. Kuigi see eesmärk tuleks saavutada meetmetega, mis ei takista tööstusharu arengut Euroopa Liidus või kauplemist meditsiinitoodetega. Vaatamata tõsiasjale, et varasemates eeskirjades on koostatud toiduvärvide nimekiri, kehtivad erinevates riikides nende kasutamise kohta erinevad seadused. Need erinevused võivad takistada neid värvaineid sisaldavate ravimitega kauplemist ning seetõttu tuleb seda eeskirja muuta; sest see tooks suurema selguse ja muudaks paljude institutsioonide töö lihtsamaks.

  Carlos Coelho (PPE-DE) , kirjalikult. – (PT) Selle ettepanekuga üritatakse muuta elektroonilise side õigusraamistikku selle tõhususe tõstmiseks, lihtsama ja tõhusama ligipääsu tagamiseks vabade sageduste raadiospektrile ja kahandada eeskirja täitmiseks vajalikke halduskulusid.

Selle tulemusel peaks ükskõik kus ELi piires saama Euroopa kodanikud kasu tõhusamatest ja odavamatest sideteenustest, kasutagu nad siis mobiiltelefone, lairibaühendust Internetiga või kaabeltelevisiooni.

Uus raadiospektri süsteem on kavandatud uude infrastruktuuri tehtud investeeringu edendamiseks ning kõigile kodanikele lairibateenustele juurdepääsu võimaldamiseks.

Seesmine sideteenuste turg, mis toimib veatult ja konkureeriv infoühiskonna majandus, mis toob kasu tarbijatele ja ettevõtetele võib eksisteerida vaid siis, kui telekommunikatsiooni õigusraamistikku selgelt rakendada. Sel eesmärgil tuleb tugevdada komisjoni koordineerivat rolli, tegutsedes koostöös riiklike reguleerivate asutustega ja uue Euroopa telekommunikatsiooni reguleerivate asutuste ameti (BERT) uue üksusega ja selleks, et parandada nii riiklike otsuste ühtsust mõjutades siseturgu ja heastamisvahendite kehtestamisega.

Seetõttu toetan ma seda raportit ja peamisi muudatusettepanekuid, millega püütakse laiendada pakkumist tarbijatele konkurentsi tugevdamise teel.

  Edite Estrela (PSE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Catherine Trautmanni elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste raporti poolt, sest minu arust tuleb elektroonilise side õigusraamistikku parandada, selleks et pakkuda tarbijale suuremaid valikuvõimalusi, paremat kaitset, odavamaid teenuseid ja paremat kvaliteeti.

Koos uue Euroopa telekommunikatsiooni reguleerivate asutuste ameti loomisega tagab see õigusraamistik parema tarbijate eraelu puudutavate andmete kaitse, tõstab konkurentsi, pakub tarbijatele rohkem valikuvõimalusi ja muudab lepingutingimused selgemaks. Tuleb ka esile tuua, et see „pakett” soodustab puuetega inimeste ligipääsu telekommunikatsiooni teenustele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Sarnaselt teistele loodusressurssidele kuulub spekter üldsusele. Seetõttu on see valdkond, mis peaks jääma riikliku juhtimise käsitlusalasse, et tagada avalikkuse huvide teenimine. See on ainus moodus teenida üldsuse huve, mis on olulised kõigi jaoks mõeldud infoühiskonna välja arendamiseks. Seetõttu ei nõustu me põhimõtteliselt vastu võetud resolutsiooniga ning hääletasime selle vastu.

Kogemus on näidanud, et kombineeritud lähenemisviisid (poliitikasuunad ja turg) lõpetavad alati pigem majandusrühmade kui inimeste huvide teenimisega. Sama kehtib ka digitaalringhäälingule üleminekuga vabaneva spektriosa kohta, kus prioriteetideks peaks olema sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud väärtused (parem avalik teenistus, traadita lairiba tehnoloogia kasutus geograafiliselt laiematel aladel, areng ja töökohtade loomine ja nii edasi), mitte riigitulude suurendamine.

Spektri haldamine on iga liikmesriigi ainupädevuses. Kuigi esineb teatud resolutsiooni aspekte, millega me ei nõustu, siis lähtudes sellest, et spekter ei tunne piire ja et spektri tõhus kasutamine liikmesriikide ja ELi tasandi koordineerimisel on kasulik, eriti üleeuroopaliste teenuste välja töötamisel ja rahvusvaheliste lepingute suhtes läbirääkimistel. Kuid me ei nõustu kaubanduspoliitikale identse lähenemisviisi kasutamisega.

  Petru Filip (PPE-DE) , kirjalikult. – (RO) Telekommunikatsiooni pakett on üks tähtsamaid EP-le käesoleval istungil kontrollimiseks esitatud pakette teades, et üks peamisi globaliseerumise alustalasid on suhtlemine reaalajas nii koduriigis kui ka rahvusvahelises ruumis. Siit ka 27 liikmesriigi erinevatest lähenemisviisidest tulenev muudatusettepanekute rohkus, millest igal on oma riiklik tegelikkus. Vaatamata lähenemisviiside lahknevusele, mida arutelude käigus ilmutati, leian, et Trautmanni raport on kogu Euroopa ruumile samm edasi, isegi kui sellised muudatusettepanekud nagu 132 ja 138 tekitasid elavat arutelu. Leian, et käesolev Euroopa Parlamendi vastu võetud versioon kindlustab nii ühise lähenemisviisi Euroopa ruumis side arendamisele kui ka virtuaalruumi üle konstruktiivse kontrolli kehtestamisele, mis puudutab selliseid aspekte nagu andmekaitse või küberruumis leviv organiseeritud kuritegevus. Seetõttu on mul selle parlamendi liikmena õigus hääletada selle raporti poolt.

  Ruth Hieronymi (PPE-DE) , kirjalikult. – (DE) 40 allakirjutanu nimel olen jätnud välja 132 muudatusettepaneku Trautmanni raportile, sest ei olnud võimalik jõuda kompromissini või tugevdada põhiõigust intellektuaalse vara kaitsele Euroopa Parlamendi arutelude käigus telekommunikatsiooni raamistiku direktiivist.

Muudatusettepaneku 132 eesmärk oli töötada välja uued meetodid rohkem tasakaalustatud suhete saavutamiseks vaba infole ja Internetile juurdepääsu põhiõiguse ja intellektuaalse vara kaitse õiguse vahel vastukaaluks drastilisele Internetipiraatluse kasvule.

PPE-DE fraktsioon loobus oma toetusest sellele muudatusettepanekule pärast seda kui vasakpoolsed fraktsioonid (PSE, Verts/ALE, GUE/NGL) sidusid oma toetuse del Castillo Vera raportile (Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti loomine) antud küsimusega.

  Astrid Lulling (PPE-DE) , kirjalikult. Telekommunikatsiooni sektor areneb sellises tempos, et on osutunud vajalikuks seadusandliku raamistiku kehtestamine. Kuigi on ilmne, et see raamistik peaks olema ennekõike läbipaistev ja täpne, siis ennekõike ei tohiks see peatada Euroopa telekommunikatsiooniettevõtete investeeringuid, mis seisavad silmitsi Ameerika ja Aasia turgude poolse tugeva konkurentsiga. Meie ettevõtted peavad suutma kavandada ja investeerida viivitamatult uutesse tehnoloogiatesse.

Kuigi tekekommunikatsiooni sektori siseturu tugevdamisest on kasu kõigile, olen rõõmus, et komisjonil ei ole õnnestunud oma võimu meie üle kehtestada, vaid parlament on teinud ettepaneku Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu loomise kohta, mis on hea alternatiiv, mis parandab koostööd riiklike reguleerivate asutuste vahel ja väldib Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti lisabürokraatiat. Luksemburgi telekommunikatsiooni turg (4,7 % töötavast elanikkonnast on otseselt või kaudselt selles sektoris tööl) vajab näiteks võimsat riiklikku reguleerivat asutust, mis seisaks selle omapäradele oleks teemaga kursis. Käesoleval juhul oli õige otsus rakendada subsidiaarsuse põhimõtet.

  David Martin (PSE) , kirjalikult. – Telekommunikatsiooni valdkond on kiiresti arenemas. Järelikult tuleb säilitada uusi meetmeid ja suurendada tarbijakaitset ja telekommunikatsiooni kasutaja õigusi. Catherine Trautmanni raport elektroonilisest kommunikatsiooni võrgust ja teenustest püüab julgustada järgmise põlvkonna telekommunikatsiooni võrgu välja arendamist Euroopas. Ma arvan, et see on positiivne panus telekommunikatsiooni määruse arendamisele, mis edendab uue side infrastruktuuri investeerimist ja suurendab tarbijaõigusi. Minu antud hääles peegeldub see seisukoht.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL) , kirjalikult. – (EL) Ma hääletasin Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esitatud muudatusettepanekute poolt: need garanteerivad suurema vabadusastme Internetis, sest see kuulub väljendusvabaduse alla, mis on demokraatia seisukohalt samavõrd oluline kui pressivabadus. On positiivne märk, et vaatamata suurele lobirühmade survele on parlament väljendanud oma vastasseisu sellisele suvalisele Internetist kõrvale jätmisele ning ei ole aktsepteerinud, et mis tahes kasutajale võidaks juurdepääsu Internetile keelata.

Sellegipoolest jääb raport lõppanalüüsis negatiivseks. EL peab omistama suurt tähtsust avalikule dialoogile selleks, et tagada nii väljendusvabadus kui isikuandmete kaitse koostöös kodanikuühiskonnaga.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. – (SV) Ma pean mainima, et telekommunikatsiooni pakett on üks kõige keerulisemaid seadusettepanekuid, millega olen eales siiatulekust saati kokku puutunud. Ühelt poolt seetõttu, et see on tehniliselt keerukas, kattuvate seadusandlike algatustega; teisalt seetõttu, et konfidentsiaalsuse ja turvalisuse vaheline tasakaal nõuab juba oma olemuselt hoolikat kaalutlemist. Ma võtsin seisukoha, et kuna Internetti ei saa jätta täiesti reguleerimata, tuleb õigusriigi ühiskonna põhimõtted sellegipoolest vähendamata kujul rakendada. Ma ei saa nõustuda õigusemõistmise erastamisega, mis juhtuks siis, kui eraettevõtetel lubataks veebi sekkuda ja kehtestada sisule tsensuur enne, kui kasutajad saavad oma arvamuse välja öelda. Kui seisukoht on selline, et läbipaistvus peaks olema juhtprintsiip, siis on filtreerimine äärmiselt problemaatiline teema.

Samas kui peab olema selge, et kodanikuveebi kasutajate seiret ei tohi kunagi kaubanduslikel eesmärkidel lubada, siis loomulikult ei osale ma seadusandluse loomisel, mis takistaks politseil lastepornograafia uurimist või seaks mingil muul ohtu üldsuse turvalisuse. On oluline mitte aidata kaasa Euroopa õiguslikule raamistikule, mis takistab tehnoloogia arengut ja piirab Interneti demokraatlikku, sotsiaalset ja professionaalset käsitlusala ja võimalusi.

Lõpuks asusin ma seisukohale, et on loodud piisavalt kaitsemehhanisme, mis võimaldaks mul hääletada telekommunikatsiooni turu vabaks laskmise poolt, mis on nii oluline.

  Dominique Vlasto (PPE-DE) , kirjalikult. – (FR) Ma soovisin hääletada pr Trautmanni raporti poolt, kuna selles väärtustatakse raadiosageduste sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku väärtust, pakkudes samas paremat spektri haldamist kõigi operaatorite ja tarbijate hüvanguks.

See esimene lugemine võimaldab meil ka pakkuda tasakaalustatud alternatiivi algsele komisjoni ettepanekule, millega oleks komisjon konkurentsi monitooringul pigem vahekohtunikuks kui kohtunikuks muudetud. Riiklikele reguleerivatele asutustele on oluline jätkuvalt täisrolli etendamine.

Kuigi ma kahetsen pr Trautmanni suulise muudatusettepanek vastuvõtmist. Samas kui see tundub täiesti vastuvõetav, siis praktikas võetaks selle muudatusettepanekuga kasutusele lõppkasutajate põhiõiguste hierarhia, keelustades kõik ennetustegevused ilma eelneva kohtuotsuseta side ja veebipõhise sisu jaotuse osas. Eilsed sündmused Soome koolis näitavad selgemalt kui kunagi varem seda, miks me peaks kehtestama korralikult läbi mõeldud ja tõhusad ennetusmehhanismid. Sellest see koostöö muudatusettepanek, mida ma toetasin kõneleski ning seetõttu avaldan kahetsust parlamendi käesolevalt valitseva olukorra üle.

  Marian Zlotea (PPE-DE) , kirjalikult. – (RO) IMCO raportöörina on mul meeldiv näha, et minu kolleegide poolt kolmel viimasel kuul tehtud töö on võtnud tasakaalustatud raporti kuju, milles sisalduvad märkimisväärsed parandused elektroonilise side sektorile. Ma usun, et need muudatused toovad kasu tarbijaile, pakkudes neile laialdasi valikuvõimalusi. Olen ühtlasi veendunud, et need muudatused toetavad ka turukonkurentsi.

Arvan, et funktsionaalse lahususe säilitamine riigivõimudele käepärase valikuvõimalusena annab neile võimaluse selles valdkonnas konkurentsi edendamiseks. Euroopa majanduskasv ja tarbijate heaolu sõltub dünaamilisest ja konkureerivast telekommunikatsioonisektorist. Konkureerivatel turgudel on saadaval lairiba ning uustulnukad turul on toonud endaga kaasa kiiremad ja innovaatilisemad teenused.

Uue direktiivi eesmärgid on saavutatavad selliselt: reformitud spektri haldamine, paranenud e-side siseturgu reguleerivate määruste terviklikkus ja suurem turvalisuse ja terviklikkuse aste teenuskasutajate hüvanguks.

– Raport: Pilar del Castillo Vera (A6-0316/2008)

  Carlos Coelho (PPE-DE) , kirjalikult. – (PT) 2001. aastal alanud telekommunikatsiooniettevõtete vabaks laskmine on vabastanud Euroopa turud ohjest, mis on nüüd konkureerivamad, innovaatilisemad ja äärmiselt kasumlikud. Euroopa tarbijad on kahtlemata olnud peamised sellest arengusuunast kasu saajad üha laialdasema kättesaadavusega arvukamate ja paremate teenuste, vormide ja sisu kaudu. See oli tehnoloogiline, majanduslik ja sotsiaalkultuuriline (r)evolutsioon.

Vaatamata sellele selgelt positiivsele hinnangule ei saa me loorberitele puhkama jääda.

Endiselt eksisteerib kitsaskohti, mis takistavad tõeliselt integreeritud turu loomist. Need tulenevad peamiselt Euroopa määruste rakendamise erinevustest, mille eest kannab vastutust iga riiklik reguleerivate asutuste amet (NRA).

Seetõttu toetan BERTi ehk Euroopa Telekommunikatsiooni Reguleerivate Asutuste Ameti loomist, mis on Euroopa reguleerivate asutuste töörühma ajakohastatud ja tugevdatud versioon elektroonilise side võrkudele ja teenustele (ERG). See vastutab ühtsema määruste rakendamise eest ja on suuteline tuginema NRAde osalusele, mis omavad väärtuslikku kogemust selle valdkonna igapäevaste probleemide lahendamisel. BERTi loomisel järgitakse NRA kasutusele võetud parandusmeetmete osas sidusat reguleerivat lähenemisviisi kogu ELi raames, mis on täiesti sõltumatud valitsusest ja tööstusest.

BERT mängib ka rolli tarbijate teadlikkuse tõstmisel. Selles osas on ELil juba põhjust rahuloluks, arvestades selle rolli roamingu-teenuse hinna olulisel langetamisel.

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. – (LT) Euroopa telekommunikatsiooni turu vabaks laskmine on toonud kasu kogu Euroopa Liidule. Intensiivsem konkurents sektoris on muutunud investeeringute ja innovatsiooni peamiseks ajendiks. Nõustun komisjoniga, et telekommunikatsiooni turg vajab endiselt juhtimist kuni selle üldiste konkurentsiseadustega vastavuses töötama hakkamiseni.

Kuigi põhimõtteliselt ei saa ma nõustuda komisjoni ettepanekuga luua teine institutsioon, mis reguleeriks seda turgu, sest see suurendaks omakorda bürokraatiat ja oleks kaugel liikmesriikide reguleeritud turgudest. Hääletusel toetan Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) esitatud muudatusettepanekuid, mille eesmärk on laiendada olemasoleva Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT) rolli kui ka anda Euroopa Komisjonile lisavolitusi.

Riiklikud telekommunikatsiooni turgu reguleerivad asutused peaks tegema tihedamat koostööd BERTi ja Euroopa Komisjoniga. Minu arvates võimaldaks tööstuskomisjoni ettepanek turuosalejail olla tõhusamalt korraldatud ja tagada riiklike reguleerivate asutuste tõhus osalus ja kasutada nende kogemust EL tasemel. See omakorda aitab ennetada maksumaksjate raha raiskamist veelgi bürokraatlikuma aparaadi rajamisele.

  David Martin (PSE) , kirjalikult. – Pilar del Castillo raport Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti kohta on tervitatav. Selle raporti nägemus Euroopa reguleerivate asutuste nõukogust, mis toimib sillana komisjoni ja riiklike reguleerivate asutuste ametite vahel on see, mis selgitab adekvaatselt turu keerukust ja selle igavesti laienevat iseloomu. See kajastub minu antud hääles.

– Raport: Patrizia Toia (A6-0305/2008)

  Carlos Coelho (PPE-DE) , kirjalikult. – (PT) Käesoleva ettepaneku eesmärk on edendada koordineeritud tegevust ELi tasemel selleks, et tagada digitaalsete dividendide efektiivne kasutamine.

Analoogtelevisioonilt maapealsele digitaaltelevisioonile üleminekul 2012. aasta lõpuks, mille eelduseks on digitaaltehnoloogia parem edastusvõime, vabaneb ennenägematul hulgal spekterruumi, mis loob ELile ainulaadse võimaluse turu kasvuvõimaluste avamiseks, kvaliteedi ja tarbijateenuste valiku laiendamiseks.

Seetõttu loodetakse, et liikmesriigid on võimelised oma digitaalseid dividende võimalikult kiiresti käiku laskma, selleks, et võimaldada Euroopa kodanikel täiesti uuest innovaatiliste ja konkureerivate teenuste vahemikust kasu saada.

Seetõttu peavad liikmesriigid otsustama, kuidas digitaalseid dividende kasutada ja tagada, et kõik need elektroonilised sideteenuste liigid oleks saadavad raadiosagedusaladel kooskõlas vastava riikliku sagedusala eraldamise kavaga ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirjale.

Kuigi on oluline, et ühenduse lähenemisviis oleks koordineeritud selliselt, et me saaks vältida liikmesriikide vahelist eelarvamustel põhinevat sekkumist ja sekkumist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. See võimaldab spektri kasutamisest tulenevat kasu maksimeerida, garanteerides seeläbi sotsiaalses ja majanduslikus mõttes optimaalse kasutamise.

  David Martin (PSE) , kirjalikult. – Spekter on telekommunikatsiooni sektoris lõplik ressurss. Liikmesriikide kavandatav lülitumisega täiesti digitaalsele televisiooniringhäälingule aastaks 2012 muutub suurem spekter kättesaadavaks. Järelikult tuleb hoolikalt kaalutleda seda, kuidas me seda kasutame. Ma usun, et Patrizia Toia raport ühisest lähenemisviisist digitaalse üleminekuga eraldatud spektri kasutamisele tunnustab konkureerivat nõudlust spektri järele ja selgitab teeninduse ja tehnoloogia erapooletuse küsimusi uute litsentside eraldamisel. Seetõttu hääletasin tema soovituste poolt.

– Raport: Malcolm Harbour (A6-0318/2008)

  Marco Cappato (ALDE), kirjalikult. – (IT) Meie, radikaalsed liikmed, keeldusime täna Harbouri raporti poolt hääletamast, et rõhutada käest lastud võimalusi koheseks siduvaks tegevuseks, mis oleks parandanud puuetega inimeste kaasatust. Kuigi on tehtud mõningasi edusamme, on selliseid puuetega inimeste kaasatust puudutavaid kohustuslikke nõudeid, mida pädevatele võimudele ja telekommunikatsiooni operaatoritele kehtestada, liiga vähe. Näiteks ei ole arvesse võetud ühiselt koos Luca Coscioni assotsiatsiooniga paika pandud ettepanekuid kõikide riiklike ringhäälinguteenuse subtiitritega varustamise kohta uudiste ja jooksvate asjade saadetes; teenusoperaatorid ei ole kohustatud korrapäraselt puuetega kasutajaid just neile kavandatud teenustest ja neile olemasolevate madalamatest tariifidest teavitama.

Lisaks püsib paras segadus Interneti erapooletuse ja kasutajate põhiõiguste tagamise garantiide osas. Veeb on üha enam allutatud sõjalises stiilis monitooringule turvalisuse kaitse ettekäändel, taas kord õõnestatakse kasutajate vabadusi, samas kui peaks juba näidatama süstemaatilise veebi filtreerimise võimalusest tulenevalt kaitset ja garantiisid kasutajale.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL) , kirjalikult. – (EL) Oma uue ettepanekute paketiga elektroonilise side valdkonnas edendab EL politseimeetmeid ja hirmutab Interneti ja kogu elektroonilise side kasutajaid, võttes kasutusele „filtreerivad” süsteemid üldise turvalisuse ja õiguste kaitse ettekäändel. Samas kehtestab see ühtlaselt EL telekommunikatsiooni, Interneti, audiovisuaalse toodangu ja edastuse, raadio- ja televisioonimeedia ja satelliitühenduse siseturu üle tugevdatud „sõltumatu” asutuse kontrolli monopoolsete ettevõtete huvides

Tulu kindlustatakse ja Euroopa monopolide positsiooni – seistes vastamisi rahvusvahelise konkurentsiga – tugevdatakse Euroopa tasemel turgude liitmise ja vabaks laskmisega. Esmalt toimub täielik vabaks laskmine ja riiklikul tasandil erastamine ning seejärel radikaalne ümberstruktureerimine, keskendudes liigselt meediale ja kapitali kogunemisele sektoris töötajate ja kasutajate arvel.

On kaks eraldi infrastruktuuri: ühelt poolt rahastatakse avalikku teenindamist valitsuse poolt, teisalt aga on meil vaba turumajandus. Valitsus rahastab avalikku teenindamist riigi rahadest ja see ei ole kasumlik, teenused müüakse edasi eraoperaatoritele.

Nende ettepanekute vastu võtmine paremtsentristlike ja vasaktsentristlike jõudude poolt paljastab taas kord nende entusiastliku toetuse kapitali huvides tehtud valikutele. See kinnitab vajadust muuta võimude tasakaalu radikaalselt teistsuguse poliitikaga töötajate kasuks, kasutades uut tehnoloogiat töötajate huvides.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE) , kirjalikult. – (PL) Üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kasutajate õiguste kohta vastu võetud raportiga üritatakse parandada tarbija positsiooni elektrooniliste teenuste turul. Üldkasutatavad teenused peaks tagama tarbijatele juurdepääsu avalikele telefoniteenustele taskukohase hinnaga ja garanteerima riikliku ja rahvusvahelise ühenduse ja hädaabikõnede võimaluse.

Selle raporti vastu võtmine suurendab tarbija õigusi. Tarbijatel on õigus muuta telekommunikatsiooniteenuse pakkujat, säilitades olemasoleva telefoninumbri. Lisaks ei tohiks numbri üleviimine kesta üle ühe päeva. See on väga tähtis. Maksimaalne aeg, milleks telekommunikatsiooni ettevõte saab abonendiga lepingu sõlmida, piirdub 24 kuuga. Sellegipoolest peaks operaator olema võimeline pakkuma kasutajale võimalust sõlmida leping maksimaalselt 12-kuise perioodiga, mis hõlmab kõiki sellega seotud teenuseid ja seadmeid.

Hädaabinumbri 112 kättesaadavust tuleb parandada. See on väga oluline kriisiolukordades. Liikmesriigid peavad tagama täieliku juurdepääsu avalikele telefoniteenustele juhul, kui võrk variseb kokku mingi katastroofi või vääramatu jõu tulemusel. Juurdepääsu kadunud laste hädaabinumbrile 116 tuleb ka parandada. Hetkel toimib see number vabatahtlikkuse alusel vaid seitsmes ELi liikmesriigis.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Tervitasin soojalt direktiivi kasutajate õiguste kohta elektroonilistes sidevõrkudes tehtud muudatusettepaneku raportit, mille koostas hr Harbour. See on tasakaalustatud dokument, mille eesmärk on elektrooniliste teenuste turu tingimuste märkimisväärne parandamine. Oli õige teha kompromissmuudatuste eelnõu, mis võeti vastu märgatavate enamushäältega koja liikmete poolt. See tegi võimalikuks raporti kui terviku vastu võtmise, vaatamata väga paljudele muudatusettepanekutele.

Liidu õigusnormid telekommunikatsiooni valdkonnas pärinevad 1990. aastatest. Usun, et muudatusettepanekud direktiividele on suurepärane võimalus nende kohaldamiseks aset leidnud tohutute tehnoloogiliste muudatustega. See on eriti oluline seetõttu, et soovime lisada üldkasutatavate teenuste hulka mobiilside ja lairiba Interneti. Tegevusloa omanikele tuleb tagada õigus täielikule informatsioonile kõigist piirangutest, mis puudutavad juurdepääsu legaalse tarkvarale. Teenuspakkujad peavad tagama võrgu turvalisuse, kaitsma kasutajate isikuandmeid ja takistama nn rämpsposti uputust.

Arvan, et eriti oluline on võtta arvesse puuetega inimeste ja eakate inimeste vajadusi, kes vajavad kergemat juurdepääsu telekommunikatsiooni teenustele. Tuleb loota, et esile kerkivad uued sobivad tehnoloogilised lahendused seadmetele. Ma usun, et selliste arengute tulemusel väheneb telekommunikatsiooni teenuste maksumus oluliselt kõikjal liidu piires. Hetkel oleme endiselt kohustatud maksma ebaõiglaselt kõrgeid hindu andmeedastuse eest liidu siseselt, vaatamata Schengeni süsteemi olemasolule.

  David Martin (PSE) , kirjalikult. – Malcolm Harbouri raport näitab üsna ühemõtteliselt, et Interneti- ja telefonikasutajad on hetkel ebaõiglaselt koheldud. Neil karmidel majandusaegadel vajavad tarbijad täit kindlust, et nad saavad raha eest mingit väärtust. Raporti ettepanekud tähendavad, et kliendid oleks paremini informeeritud ja nende isikuandmed – olgu siis veebipõhised või mitte – oleks turvalisemalt kaitstud. See eritingimus, et puudega inimestel oleks võrdne juurdepääs Internetile ja teistele sideteenustele on ka oluline igaühe tänapäevasest digitaalajastust kasu saamise tagamisel. Ma hääletasin selle raporti poolt.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Tänapäeval üritatakse majandushuve igal juhul tõendada. Järsku peab telekommunikatsiooni sätete direktiivi raamistik hõlmama hulgaliselt autoriõiguste õigusakte. ELile piisab tarnijatele kohustuse kasutusele võtmisest, hoiatamaks kliente „intellektuaalse omandi õiguste” rikkumise ohtude eest, kus karistusi reguleeritakse riiklikul tasandil. Seejärel võib igaüks teisi süüdistada. Lisaks on meie ees seisvas raportis suuremad tarkvaraarendajad üritanud asetada oma väiksemate konkurentide teele tõkkeid.

Internetis võib aset leida seaduserikkumisi – pean silmas lastepornograafiat – millele meil tuleks reageerida, kuid me ei tohi lubada andmekaitse ohverdamist käputäiele suurkorporatsioonide ja rahvusvaheliste ettevõtete majandushuvides. Telekommunikatsiooni paketi algne kontseptsioon oli väga arukas, kuid massiliste muudatusettepanekute tõttu – ja üks või kaks neist, mis on sellise minu poolt eelkirjeldatud kriitilise sisuga, on arvatavasti sinna sisse lipsanud – hoidusin ma oma häält andmast.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE) , kirjalikult. – Telekommunikatsiooni turu vabaks laskmine, mida on ELis 10 aastat teostatud, on vaieldamatult osutunud edukaks.

Reguleeriva võrgustiku reform elektroonilise side valdkonnas on osa komisjoni globaalsest strateegiast siseturu valdkonnas ning on oluline Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise seisukohalt, sest makromajanduslikust seisukohast võetuna aitab telekommunikatsioon kaasa teiste sektorite tegevuse tõhusamaks muutmisele.

Ma hindan raportööride tööd nende sidusate ja tõhusate meetmete kogumi kallal, mis peegeldavad nii ELi eesmärke kui ka enamike ELi parlamendi liikmete seisukohti, mis puudutavad arengule olulist valdkonda ning hariduse, uurimustöö ja innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamist ning eriti Euroopa infoühiskonna loomist, mis on globaalse majandusega kohaldatud ja võimelised panustama majanduskasvu, luues töökohti ja pakkudes paremaid teenuseid, parandades seeläbi Euroopa kodanike elukvaliteeti tervikuna.

Positiivne hääletamistulemus olulistes aspektides nagu kasutajaõiguste selgitamine ja laiendamine, tugevdatud isikuandmete kaitse, Euroopa telekommunikatsiooni reguleerivate asutuste ameti (BERT) loomine ja parem spektri haldamine näitab PPE-DE muret Euroopa kodanike infosüsteemi integreerimise põhiõiguse ja innovatsiooni ja majanduse arengule soodsa raamistiku tasakaalustamise üle.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult – (NL) Minu poolt telekommunikatsiooni paketi vastu antud hääl (Harbouri raport) oli tingitud direktiivi jäetud möödahiilimisvõimalustest, milles peitub potentsiaalne oht meie vabaduste rikkumisele. Liikmesriigid volitavad teenuspakkujaid järgima üksikisikute tegevust Internetis. Loodan, et nende uute eeskirjade rakendamisel ei tunne liikmesriigid kiusatust Interneti sisu filtreerida. See ülesanne tuleb jätta üksnes politsei täita.

Mõistan, et tuleb tegeleda omandiõiguste rikkumisega Internetis, kuid see ei tohiks tähendada üksikute Internetikasutajate vabaduse piiride ületamist. Loomulikult ei saa me luua olukorda, kus me oleme nagu kirju avavad postiljonid, kes vaatavad, kas nende sisu on tegelikult seaduslik?

Need muudatusettepanekud, millega rohelised soovisid seda teksti parandada lükati tagasi ning seega ei saa ma enam seda ettepanekut toetada.

Ma oleks rõõmuga hääletanud paljude tarbija kasude poolt, kuid arvan, et Internetipakkujate muutmine vastutavaks Interneti sisu eest on vastuvõetamatu. See ei olnud ka selle õigusakti eesmärk.

– Raport: Caroline Lucas (A6-0313/2008)

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Ebaseaduslik metsalangetamine ja raie põhjustavad keskkonnale tõsist kahju ja üldiselt ollakse üksmeelel, et tundlike troopiliste metsade langetamist tuleb vähendada. Seetõttu on Junilistan positiivselt häälestatud mõtte suhtes, et eraldiseisvad riigid peaks kehtestama troopilise puidu importimise eetikakoodeksi. Ühtlasi tervitame märgistamisega seotud algatusi, näiteks Metsahoolduse Nõukogu kaudu, mis annaks tarbijaile rohkem võimalusi teadlike otsuste tegemiseks, mis põhinevad puidu ja puidutoodete ostmisega seonduvatel tõsiasjadel.

Paraku on käesoleva raporti silmatorkavaks omaduseks selle ilmselge soov edendada Euroopa Parlamendi seisukohti metsanduspoliitikast üldiselt.

Junilistan on kindlalt seisukohal, et ühine metsanduspoliitika EL koostöö raames ei ole soovitav. Selle asemel tuleb vastutus üksikute liikmesriikide metsanduspoliitikaga seonduvates küsimustes jätta riiklikul tasandil lahendamiseks. Nende kaalutluste valguses on Junilistani partei otsustanud selle raporti vastu hääletada.

  Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. – Mul oli hea meel toetada kolleegi pr Lucase raportit ITTA kohta. Igal aastal hävitatakse miljoneid hektareid troopilist metsa ning selle tulemusel tekkiv süsiniku emissioon avaldab paratamatult planeedile drastilist mõju. Tulevikus peab EL tagama juhtiva rolli etendamise hävitavate ja ebavajalike tegevuste minimeerimisel.

  David Martin (PSE) , kirjalikult. – Tervitan pr Lucase raportit 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu osas. Tõsine lähenemisviis keskkonna säilitamisele nõuab efektiivset nõustamisraamistikku, rahvusvahelist koostööd ja poliitika välja töötamist maailma puidumajanduses. ELil tuleb toetada säilitamist, taasmetsastamist ja vähenenud väärtusega metsamaa taastamist. Arvan, et see raport aitab ELi jätkusuutliku puidu majandusel saavutamisel õigele teele juhtida ning ma andsin sellele oma poolthääle.

  Véronique Mathieu (PPE-DE) , kirjalikult. – (FR) Üle 20 aasta pärast esimese troopilise puidu lepingu sõlmimist oleme sunnitud nentima, et liigne ekspluatatsioon ja illegaalne metsalangetamine on jätkuvalt probleemiks.

Seetõttu on muutunud meie kohustuseks selle lepingu üle vaatamine, selleks et neid uusi eesmärke paremini kajastada.

See on vaieldamatu fakt. Rahvusvaheline troopilise puidu leping, mille üle pidas läbirääkimisi komisjon UNCTADi (Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni kaubandus- ja arengukonverents) raames aastal 2006, kehastab uusi muresid metsapiirkondade jätkusuutliku ja seadusliku ekspluateerimise kohta. Toetan soojalt nende eesmärkide arvestamist.

Kuid tootjad kõnealustes riikides ei tohiks olla sunnitud neid uute eeskirjadega kaasnevaid kulusid kandma. Rahvusvaheline kogukond peab kehtestama sobiva rahalise kompensatsiooni skeemi.

Ühtlasi soovin, et komisjon läheks veelgi kaugemale ja looks tervikliku seaduseelnõu, millega tagada Euroopa turul vaid sellise puidu ja puidutoodete müük, mis on saadud jätkusuutliku arengu huvides hallatud ja seaduslikult ekspluateeritud metsadest.

See on ainus viis julgustada tootjaid seaduslikult tegutsema ja kaitsma keskkonda ning seeläbi edendama ülemaailmselt kindlat ja jätkusuutlikku troopiliste metsade ekspluateerimist.

– Resolutsiooni ettepanek: Rahvusvaheline Troopilise Puidu Leping 2006 (B6-0422/2008)

  Sylwester Chruszcz (NI) , kirjalikult. – (PL) Toetasin täna resolutsiooni 2006. aasta rahvusvahelisest troopilise puidu lepingust (ITTA). Toimisin selliselt, sest leian, et regionaalsete või globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisele suunatud toetavad meetmed rahvusvahelisel areenil on üks Euroopa Liidu kasulikumaid tegevusvaldkondi. Usun, et oleme kõik teadlikud vajadusest tagada kaitse ja jätkusuutlik troopiliste metsade haldamine ning hoolitseda nende metsade väärtuse kaotanud piirkondade taastamise eest.

– Resolutsiooni ettepanek: Euroopa Parlamendi prioriteedid seoses komisjoni õigusloome- ja tööprogrammiga 2009. aastaks (RC B6-0420/2008)

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE) , kirjalikult. – Üheskoos Briti konservatiividest kolleegidega toetame tugevalt enamikku selles resolutsioonis sisalduvast. Toetame tugevalt üleskutseid halduskoorma vähendamisele, Lissaboni strateegia püüdlust arengu ja töökohtade järele, VKEde toetamisele, ühisturu teostamise edasisele arengule, tarbijaõigusi suurendavatele meetmetele, edasisele tegevusele kliimamuutuste valdkonnas, piiriülesele tervishoiualgatusele ja Ameerika Ühendriikidega suhete parandamisele.

Kuid me ei saa avaldada toetust Lissaboni lepingu ratifitseerimise tekstile, kus kutsutakse looma ühist immigratsioonipoliitikat, kutsutakse üles looma ühist asüülipoliitikat või kutsutakse üles Euroopa Liidu välisteenistuse loomisele.

  Sylwester Chruszcz (NI) , kirjalikult. – (PL) Täna hääletasin Euroopa Parlamendi Euroopa Komisjoni õigusloome- ja tööprogrammist aastaks 2009 käsitleva resolutsiooni vastu. Komisjoni ambitsioonikate plaanidega kaasneb tuleval aastal edasine ebavajalik kooskõlastamine ja direktiivide liikmesriikidele kehtestamine. Ühtlasi soovin avaldada tugevat protesti surve vastu, mida avaldati Iirimaale ja teistele liikmesriikidele Lissaboni lepingu ratifitseerimise protsessi jätkamiseks nagu väljendatud käesoleva resolutsiooni esimeses punktis. Eelmainitud leping lükati Iirimaal toimunud referendumil tagasi.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Küllap on sümptomaatiline, et Euroopa Parlament ei ole suutnud vastu võtta ühtegi resolutsiooni Euroopa Komisjoni programmi prioriteetidest. Ilmselt lähenevad Euroopa Parlamendi valimised, mis mõjutavad liikmete otsuseid, eriti neid, millega soovitakse oma käitumist ja oma vastutust ühiskondlikku olukorda halvendanud poliitikate eest, kasvanud töötuse ja ebakindla ja halvastitasustatud töö eest varjata, mille on tinginud finants-, toidu- ja energiakriis – mis mõjutab eriti majanduslikult nõrgemaid riike ja kergemini haavatavaid ühiskonnakihte – olles muutnud rahvusvahelised suhted militariseeritumaks koos kõigi ohtudega, mida see maailma rahule endast kujutab.

Kuid samas ei soovi nad tunnistada vajadust selle kõigeni viinud poliitikaga suhete lõpetamiseks. Nad eelistavad, et Euroopa Komisjon jätkaks samade vahendite ja poliitikatega, mis on viinud sellise olukorra tekkimiseni, ehkki leidub üksikuid roosa ja rohelise värvi laike hoidmaks neid pildil.

Seetõttu nõuame oma fraktsiooni resolutsioonis sisalduvate ettepanekute arvestamist, sealhulgas stabiilsuspakti tühistamist, erastamise ja vabaks laskmise lõpetamist, prioriteeti õigustega tööhõivele, vaesuse hävitamist ja sotsiaalset õiglust.

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin komisjoni 2009. aasta õigusloome- ja tööprogrammi resolutsiooni poolt ja tunnen kahetsust, et seda ei võetud vastu. Komisjonile on eluliselt oluline esitada suhtlust hindav rakendus liikmesriikidelt direktiivi ja määruse kohta sotsiaalse turvalisuse süsteemist liikmesriikides.

Selle dokumendi ette valmistamise ajal variraportöörina tõin välja, et need dokumendid on suure tähtsusega igale ELi kodanikule. Neis määratakse protseduurid ja tegeletakse inimeste igapäevaprobleemidega. Selle dokumendi eesmärk ei ole ühendada sotsiaalseid turvasüsteeme. Sellega võetakse kasutusele protseduurid, mis võimaldavad liikmesriikidele erinevate sotsiaalkindlustussüsteemide olemasolu. Samas hoiab see ära nendest erinevustest lähtuva inimeste sotsiaalse turvalisuse kaotamise. Igapäevane iga ELi kodaniku heaolu sõltub nende dokumentide ellu rakendamisest.

Paraku ei anta komisjonile hindamiskohustust selle kohta, mida on saavutatud liikmesriikides üleeuroopalise energeetikavõrgustiku loomise sfääris või kui kaua võiks ühise energeetikaturu loomine või energeetika ohutuse tagamine kogu Euroopa Liidus aega võtta. See küsimus on eriti oluline Leedule, Lätile ja Eestile ning seetõttu tuleb ELi institutsioonidel, kuid eelkõige komisjonil võtta kasutusele konkreetsed meetmed selleks, et tuua need liikmesriigid nende energeetilisest isolatsioonist ja Venemaast sõltumisest välja – kes on nende ainus gaasi ja elektriga varustaja.

  Zita Pleštinská (PPE-DE) , kirjalikult. – (SK) Ma andsin komisjoni 2009. aasta õigusloomekavale vastuhääle, sest see võttis üle muudatusettepanekute eelnõu, mis vajavad uusi õigusakte sotsiaalvaldkonnas.

Kuna sotsiaalvaldkond langeb peaaegu täielikult liikmesriikide pädevusvaldkonda, siis meie fraktsioon lükkas direktiivi muudatusettepaneku Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta tagasi, mille miinimumstandardid puudutavad iga üksiku töötaja ebaõiglast vallandamist, ebatüüpiliste töölepingutega töötajate kaitset ja töötingimuste parandamist ning tööõnnetuste arvu kahandamist.

Diskrimineerimise vastase õiguskaitse olemus erineb liikmesriigiti, eelkõige reproduktiivsete õiguste, traditsioonilise perekonna, hariduse ja religiooni valdkonnas. Seetõttu peab meie fraktsioon vajalikuks selles küsimuses subsidiaarsuse põhimõtte säilitamist, mille kaudu on iga liikmesriik kohustatud neid põhimõtteid vastavalt oma riiklikele traditsioonidele ja tavadele rakendama.

Türgi ELi vastuvõtmise küsimus on ka meie fraktsioonile delikaatne teema, kuna paljud liikmed on Saksamaa ja Prantsusmaa konservatiivid.

  Luís Queiró (PPE-DE) , kirjalikult. – (PT) 2009. aastal juhib komisjoni tegevust Euroopa valimiste ajakava, mille tulemusel kahaneb tegutsemisvõimalus, eriti ühes institutsioonis. Siiski ei takista see asjaolu meid realistlikku tegevuskava välja töötamast. Maailm nõuab aluspõhimõtete läbi vaatamist ja arusaamist sellest, et tegelikkus on suuresti ületanud paljusid teoreetilisi debatte majandus- ja sotsiaalmudelitest ja rahvusvaheliste suhete multipolaarsusest (nii survestamise kui ka majandusjõudude osas või siis kaubandusjõudude vaheliste suhete osas). Me soovime, et komisjon reageeriks sellele uuele reaalsusele pikaajalise seisukohaga, mis oleks paindlik ja oma teostuselt kohanemisvõimeline. Samas soovime 2009. aastaks tegevuskava, mis aitaks selgitada iga liikmesriigi hääletajate silmis selle tähtsust ja kasu meie säästudele ja ELi poliitika alla kuuluvatele ühiskondadele. See tõendus, mis tuleneb rohkem meie poliitika kvaliteedist kui kommunikatsiooni küsimustest, peab moodustama meie tegevuse tuuma ja selle tulemusel Euroopa Komisjoni tegevuse. Paraku ei peegelda hääletusele pandud resolutsioon seda lähenemisviisi, mistõttu andsin sellele oma vastuhääle.

  Catherine Stihler (PSE) , kirjalikult. – Endiselt püsib vajadus laste õiguste edendamise järele. Käesolevalt on tehtud liiga vähe ELi raames laste vaesuse teema käsile võtmiseks. Iga viies laps ELis elab vaesuse piiril – seda on liiga palju. Mul on hea meel, et parlament lükkas tagasi komisjoni 2009. aasta tööprogrammi. Me peame tegema enamat korraliku töö edendamise nimel ELi raames, et tulla toime vaesusega.

– Resolutsiooni ettepanek: Valmistumine ELi-India tippkohtumiseks (RC B6-0426/2008)

  Edite Estrela (PSE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi ELi-India tippkohtumiseks valmistumise ühisresolutsiooni poolt, sest pean oluliseks 2004. aastal vastu võetud Indiaga strateegilise partnerluse kohandamist vastavalt uutele ELi ja India suhetes esinevatele väljakutsetele nagu toidu-, energiakriis ja kliimamuutused.

Ma rõhutaks tõsiasja, et see resolutsioon õhutab Indiat jätkama jõupingutuste tegemist milleenniumi arengueesmärkide saavutamiseks, eriti soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Ühtlasi on oluline, et resolutsioon meenutaks Indiale ELi väärtusi, kutsudes India valitsust üles surmanuhtluse tühistamisele.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Lisaks paljudele teistele selles resolutsioonis tõstatatud küsimustele, mida väärtustame, peame ülioluliseks rõhutada, et toetame vaieldamatult siira ja tõhusa koostöö tihendamist ja sõprust ELi riikide ja India vahel. Selleks on vaja suhet, mis põhineks iga rahvastikusegmendi vajadustele reageerimisel, mis on vastastiku kasulikud ja aitavad kaasa vastastikusele arengule, austades samas mittesekkumise põhimõtet ja riiklikku suveräänsust.

Tuginedes küll neile põhimõtetele ja prognoosidele, ei saa me loomulikult nõustuda paljude selles resolutsioonis esitatud ettepanekutega, eelkõige selles osas, mis käsitleb „vabakaubanduse” kokkuleppe järeldust, millega püütakse lisaks muudele aspektidele lisada „teenindusleping”, „konkurents”, „riigihanked” ja „jätkuvate välismaiste otseinvesteeringute valdkonna piirangute tühistamine” ELi ja India vahel.

See ettepanek (ja eesmärk) püüab vastata peamiste majandus- ja finantsrühmade laienemissoovile, mida ei formuleeritud Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel, mille eesmärk oli maailma kaubandus vabaks lasta ja milles paistab silma vajadus tõsta kapitali kogunemist ja tsentraliseeritust. See eesmärk on vastuolus töötajate vajadustega ja India elanikega, seda erinevates ELi riikides.

  Carl Lang (NI) , kirjalikult. – (FR) Meil tuleb arendada oma suhteid Indiaga, mis, oma miljardit ületava rahvastikuga ja õitsva majandusega on vastukaaluks moslemimaailmale ja Hiinale. Siiski peegeldab see päevakorda võetud resolutsiooni ettepanek hr Sarkozy ja komisjoni seisukohti, mis on vastuolus Euroopa rahvaste huvidega. Vajalik „laialdane vabakaubandusleping” aitaks kaasa meie majanduse ja sotsiaalsüsteemi hävitamisele, olles sunnitud konkureerima riikidega, mis tegutsevad sotsiaalse ebaõigluse tingimustes. Pealegi on India nõue Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu koha järele üks ÜRO reformimise ettepanekuid, mille eesmärk on ühtlasi röövida Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigilt alaline julgeolekunõukogu liikmelisus ja anda see hoopis Brüsselile.

Pealegi on India „religioosse mitmekesisuse eeskujuna” kirjeldamine solvang Orissas mõrvatud kristlastele.

India kaitseb oma riiklikke huve ja iidseid väärtusi. Selleks, et suhted Indiaga oleks tasakaalus, peavad meie liikmesriigid tegema sama. See on aga teostatav vaid teistsuguses Euroopas: suveräänsete rahvaste Euroopas, mis rajaneb oma tsivilisatsiooni kristlikel ja kreeka-rooma väärtustel.

  Mairead McGuinness (PPE-DE) , kirjalikult. – ELi-India delegatsiooni liikmena toetan resolutsiooni ühisettepanekut ELi-India 2008. aasta tippkohtumise ettevalmistamise kohta.

See ettepanek käsitleb Maailma Kaubandusorganisatsiooni kokkuleppeni jõudmise ebaõnnestumist ja väljendab soovi uute jõupingutuste tegemiseks kokkuleppele jõudmiseks.

Kuigi ettepanek ei peegelda peamisi komistuskive sellisele kokkuleppele, nimelt USA ja India suutmatust jõuda kokkuleppele erikaitse mehhanismide osas, ennetamaks toodete odavamalt India turule paiskamist India suure maapiirkondade/põllumajandusega tegeleva rahvastiku kahjuks. Sellise mehhanismita kardetakse põllumajandusest elatuvate India talunike ellujäämise pärast. Võtmeküsimust toiduohutusest ei käsitletud Maailma Kaubandusorganisatsioonis adekvaatselt ning arvatavasti seetõttu ei õnnestunud läbirääkimistulemusteni jõuda. Iga uus jõupingutus kõneluste taastamiseks peab kindlustama, et liikmete toiduohutusse puutuvat käsitletaks adekvaatselt. Massilise importimise puhkemisel võivad olla vägagi negatiivsed ja dramaatilised mõjud kohalikule toiduainetetööstusele ning arengumaades, mille laialdane baas põhineb talupidamisel, kahjustab impordi suurenemine tohutult katseid arendada kohalikku põllumajanduse/toiduainete tööstuse baasi.

  Luís Queiró (PPE-DE) , kirjalikult. – (PT) Mõnikord on vaja meile meenutada, et India on demograafilises mõttes maailma suurim demokraatlik riik. See fakt koos sealse majanduse elujõu ja rahvusvaheliste suhete kasvava rolliga – eelkõige ümbruskonnas – peaks panema meid selle olulise partneriga suhete üle järele mõtlema. Oleks ilmselge viga India demokraatia nõrkusi eirata, milleks on selle majanduslik struktuur või ühiskonnakorraldus, mistõttu peaks need aspektid olema üks meie päevakorra peamisi teemasid seoses meie suhetega selle riigiga. Ometi peab käesolev päevakord olema laialdasem ja eriti olema ühel joonel uue tegelikkuse ja asjaoludega. Poliitiliste sidemete tugevdamist ja suuremat lähedust selle gigandiga tuleks pidada strateegiliseks käiguks. Sarnaselt peame me olema valvel ja valmis India rolli rahvaste koostöös tugevdama, eriti institutsioonilist ülesehitust ja raamistikku silmas pidades. Samas kui on sageli öeldud, et 21. sajand saab olema Vaikse ookeani riikide sajand – oletus, mis vajab Euroopa hoolikat silmas pidamist –, peaks India olema lisatud sellele ettekuulutusele ja meie strateegiad peaks olema vastavalt sellele kohandatud.