Istungi stenogramm

Kolmapäev, 24. september 2008 - Brüssel

17. Valge raamat toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on valge raamatu toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia (2007/2285(INI)) alane raport (A6-0256/2008), mille esitas hr Foglietta keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel.

  Alessandro Foglietta, raportöör. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, enne kui alustame arutelu raporti kohta, mille üle ka homme hääletame, sooviksin kasutada võimalust tänuavaldusteks. Kõigepealt tänan oma kolleegi Adriana Poli Bortone’i, kes on praegu Itaalia Vabariigi senatis senaator ja kellelt sain pärandiks aruande eelnõu ning juba detailse, täpse uuringu teema kohta. Järgmiseks tänan oma personali, kes on mind entusiastlikult ja kohusetundlikult toetanud, et jätkaksin ilmingu edasist uurimist ja analüüsi. Samuti tänan ka variraportööre, kelle pühendumus aitas kaheldamatult kaasa teksti kinnitamisele keskkonna komisjonis, kui mitme partei vahel valitses peaaegu üksmeel.

Daamid ja härrad, kui see eelnõu tekst mulle usaldati, küsisin endalt, millise eesmärgi peaksin endale raportöörina seadma, kui jätkan sellist tüüpi uuringu arendamist. Vastuse leidsin dokumendi strateegilisest olemusest, kust eraldusid kaks sammast, mille oma töö üles ehitasin: esiteks terviklikkus, et antud teemaga seotud paljudest aspektidest ei jääks mitte ükski tähelepanuta ja nende olulisust ei alahinnataks, ning praktilisus, et oleks võimalik koostada tõepoolest tulevikule suunatud dokument, kus määratletaks tõhusad vahendid ja lahendused.

Selle lähenemise omaksvõtmisel toetusin andmetele, statistikale ja protsentidele, mis olid antud teema kohta laialdaselt juba saadaval. Protsentide vaatamine tekitab ebameeldiva tunde, sest Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on ülekaalulisi inimesi rohkem kui 1 miljard ning rohkem kui 300 miljonit inimest on rasvunud. Rasvumine laste seas kasvab kiiresti ning peaksime meeles pidama, et rasvumise ja ülekaalulisusega seotud haigustele kulub teatud liikmesriikides rohkem kui 6 % riiklikest tervishoiukuludest.

Võimalike lahenduste otsimisel otsustasime mitte hukka mõista teatud tüüpi toitusid, mis oleksid ainukesena rasvumisprobleemi põhjustajad. Probleemi ei lahenda mitte selliste roogade kaotamine toitumisharjumuste seast, vaid pigem tarbijate ning eriti noorte ja laste harimine mõistliku toitumise teemal. Rasvad on õige toitumise juures olulised, kuid seda õigetes kogustes ning õigetel aegadel. Toitumisõpetus, mida suuresti rõhutan, ei räägi oskusest eristada häid toite halbadest. Absoluutses kontekstis ei ole mitte miski kahjulik ning mitte midagi ei pea kaotama tervisliku inimese toitumisharjumustest, kes ei kannata toitumishäirete all.

Teine teema, millele soovin teie tähelepanu pöörata, on see, et rasvumine on tõepoolest haigus. See on haigus, mida ei põhjusta mitte ainult füüsilised, vaid tihti ka sotsiaalsed või psühholoogilised tegurid, kuid sellegipoolest jääb see haiguseks, mis läheb meie riiklikele tervishoiusüsteemidele maksma suuri summasid igal aastal. See on haigus, millega tuleb võidelda praktiliste ja mitmetasandiliste lahenduste abil. Samas olen oma uurimuse koostamise kuude jooksul mõistnud, et avalik arvamus alahindab seda aspekti liiga tihti, minnes täielikult kaasa õigustatult hirmu tekitavate ja teadlikust tõstvate anoreksia kampaaniatega, kuid võttes võrdväärselt põhjendamatult lohutava hoiaku ülekaalulisuse suhtes, kasutades reklaamlauseid nagu „suur on ilus” jne. Selline suhtumine on eksitav ning edastatakse vale sõnum. Me ei räägi siinkohal esteetikast või välimusest, vaid tervisest. Seetõttu, nii nagu anoreksiapahega tuleb innukalt võidelda, soovime proovida samal viisil võidelda ka rasvumisega, tehes tööd antud raportis nimetatud rinnetel, milleks on vaja paralleelseid ja pidevaid jõupingutusi.

Pingutama peavad õpetajad, tervisespetsialistid, toidutööstus ja meedia, eriti televisioon. Kõigil peab olema palju vastutustunnet, mis põhineb nende võimalusel juhtida avalikku arvamust. Ametivõimud, eriti kohalikud, peavad samuti oma ülesannet täitma.

Daamid ja härrad, lõpetan oma sõnavõtu uudisega, mis on viimaste päevade jooksul laineid löönud: nimelt üks kahest Valgesse Majja kandideerivast kandidaadist ütles, et kasulik, õige ning sünnis oleks kehtestada maks rasvunud kodanikele ning ka alkohoolikutele ja suitsetajatele. Põhimõttena on see minu arvates absurdne, kuid usun, et sellele tõsisele probleemile tuleb otstarbekal viisil tähelepanu pöörata, sest positiivseid tulemusi saavutatakse ainult probleemiga vahetult tegeledes.

  Juhataja. − Palun kõikidel sõnavõtjatel ajale väga suurt tähelepanu pöörata, kuna me ei saa antud arutelu määratud ajast pikemaks venitada, sest tegemist on õhtuse aruteluga ning meil on kasutamiseks piiratud mahus aega, eriti mis puudutab logistikat, näiteks tõlketeenust.

Palun veenduge, et ma ei pea teid katkestama, sest pean seda eesistuja jaoks väga piinlikuks tegevuseks ning eelistaksin, et kõik võtaks individuaalse vastutuse.

  László Kovács, komisjoni liige. − Hr juhataja, tunnustan väga parlamendi raportit vastusena komisjoni valgele paberile toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta. Ennekõike õnnitlen hr Alessandro Fogliettat suurepärase töö eest.

Mul on hea meel tõdeda, et parlament jagab komisjoni seisukohta, et rasvumisepideemiat saab pidurdada ainult kombineeritud lähenemisega ning parlament tunnustab komisjoni valget raamatut olulise sammuna üleeuroopalise rasvumise ja ülekaalulisuse tõusu peatamisel. Märgin ära parlamendi soovitused edasiste tegevuste asjus, sh rohkem regulatiivseid meetmeid, mis ulatuvad kaugemale, kui praegu komisjoni kavandatu.

2010. aastal korraldab komisjon esimese edusammude analüüsi, võrreldes neid 2007. aasta valge raamatu eesmärkidega.

Kui vaatluse tulemusena selgub, et areng on ebapiisav, siis tuleks loomulikult kaaluda edasisi tegevusi, sh ka võimalikke regulatiivseid lähenemisi.

Seoses vaatlustoiminguga soovin teie tähelepanu juhtida Maailma Terviseorganisatsiooni olulisele rollile. Teeme koostööd kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni Istanbuli ministrite konverentsi järeldustega, keskendudes vaatlustegevustele liikmesriikides, et rakendada nii komisjoni valget raamatut kui ka Maailma Terviseorganisatsiooni strateegiat.

Lõpuks soovin teiega täna jagada ka kõige hilisemaid Euroopa toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia rakendamise arenguid, mis vastab mõnele teie raporti tegevusele.

Nagu teate, siis selleks, et hoogustada tegevusi Euroopa tasandil, peab komisjon aluse panema kõrgetasemelisele töörühmale, mis keskendub toitumise ning füüsilise aktiivsusega seotud terviseprobleemidele. Rühm tagab ideede ja tavade kiire vahetuse liikmesriikide vahel, omades ka ülevaadet kõikidest valitsuste poliitikatest.

Vaadates sidusrühmade seotust praegusel hetkel, siis üleeuroopalised organisatsioonid ning tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu Euroopa tegevusprogrammi liikmed täidavad praegu rohkemat kui 200 ülesannet võtmevaldkondades, nagu toodete uuendamine, sildistamine ja vastutustundlik reklaam.

Seire kestab praegu ning iga-aastased raportid on avalikult komisjoni kodulehel kättesaadavad.

Lisaks ELi tegevusprogrammile on praeguseks avaliku ja erasektori partnerlustest valitsuste ja erasektori vahel teada antud 17 ELi liikmesriigis ning leian, et see viib meid õiges suunas.

Juulis kohtus kõrgetasemeline rühm tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu Euroopa tegevusprogrammi esindajatega, et arutada sünergiate ja partnerluste võimalikkust, keskendudes eriti soola vähendamisele – kokkulepitud esialgne prioriteet ühistegevuseks liikmesriikidega.

Ühiskohtumine möödus positiivselt ning olen veendunud, et sellised kohtumised, kus osaleb nii liikmesriikide kõrgetasemelisi ametnikke kui ka tegevusprogrammi liikmeid, suurendavad tegevuste mõju, mida võtavad tulevikus enda kanda nii valitsusasutused kui ka tegevusprogrammi liikmed.

Soovin ka juhtida teie tähelepanu komisjoni eelmise aasta juuli ettepanekule, mille põhjal reserveeritaks igal aastal 90 miljonit eurot, et osta juur-ja puuvilju ning neid koolides tasuta jagada.

Rasvumisnähtuse kulgemise suuna pööramine on üks olulisimaid avaliku tervishoiu väljakutseid, millega me tänapäeva Euroopas silmitsi seisame.

Olen tänulik teie jätkuva toetuse eest ning ootan huviga dialoogi jätkamist parlamendiga, kuidas kõige paremini jätkata, et EL saaks täielikult oma rolli selle küsimusega tegelemisel realiseerida.

  Małgorzata Handzlik, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. − (PL) Hr juhataja. Rasvumine ja ülekaalulisus on tänapäeva ühiskonna väljakutsed. Need põhjustavad mitmeid kroonilisi seisundeid, nagu vereringehaigused, hüpertoonia, II tüüpi diabeet, rabandused ja teatud tüüpi vähk. Rasvumise ja ülekaalulisuse vastu võitlemine peaks olema üks liidu tervisehoiupoliitika prioriteetidest. Tuleks kaasata võimalikult palju partnereid. Ma pean siinkohas silmas kohalikke asutusi, liikmesriike, Euroopa Komisjoni ning ka tööstusharu esindajaid. Samas ei peaks me kahe silma vahele jätma tarbijaid, kes teevad ise toiduvalikuid. Harivad kampaaniad ning füüsilise aktiivsuse propageerimine tunduvad koos olevat parim lahendus. Tarbijatele oleks siis kättesaadav selge ja arusaadav teave, mille põhjal nad saaksid teha arukaid toiduvalikuid. Samas ma ei usu, et ainult kitsenduste kehtestamisega toidu tootjatele väheneks ülekaaluliste isikute arv. Pean silmas näiteks reklaami.

Sooviksin tähelepanu juhtida ka antud arutelu teisele mingil määral kõrvale jäetud aspektile: vastav koolitus tervishoiuteenuse spetsialistidele, eriti rõhuasetusega diabeetikute eest hoolitsemisele ja diabeedi ravimisele. Sellised koolitused on mingil määral soiku jäänud, eriti uutes liikmesriikides.

  Czesław Adam Siekierski, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. − (PL) Hr juhataja. Ma oleksin nagu ise selle dokumendi koostanud. Toetan valge raamatu meetmeid. See viitab tervislikuma eluviisi omaksvõtmisele ning igasugusele füüsilisele aktiivsusele kui kõige tulemuslikumatele ravimeetoditele. Valges raamatus on ka ennetavad meetmed kaugeleulatuvate soovitustena toidutootjatele, tarbijatele, restoraniomanikele, toidu müügikohtadele ja reklaamitööstusele. Samuti räägitakse teabekampaaniatest.

Koostöö erinevate poliitikavaldkondade, juhtimistasandite ning avaliku sektoriga on nende meetmete tulemusliku rakendamise seisukohast oluline. Peame probleemile koos vastu astuma. Eraldi rõhuasetus peab olema nende tegevuste rakendamisel, mille eesmärk on laste rasvumise ennetamine. Täiskasvanu kohustuseks on õpetada lastele mõistlikke toitumisharjumusi. Samas on tihti olukord selline, et meie täiskasvanutena ei ole täilikult teadlikud sellest, mida soovitada ja mida mitte. Sestap on nii oluline organiseerida vanematele suunatud teabekampaaniaid, et nad suudaksid pakkuda oma järeltulijatele tasakaalustatud toitumise võimalust.

Tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsuse põhimõtteid propageerivaid programme tuleks suunata ka lastele ja noortele. Laiaulatuslik rasvumine eksisteerib tõesti. Samas on tõsi ka see, et eksisteerib tugev kinnismõte, tung ja tõepoolest ka vajadus olla kõhn. 80 protsenti alla 18-aastastest teismelistest tüdrukutes on proovinud alandada kaalu vähemalt ühel korral oma elu jooksul. Kui proovida alandada kaalu valel viisil, võib see osutuda ohtlikuks. Seega võib öelda, et nii nagu on oluline teavitada noori maailma asjadest targalt, tuleb noori harida ka mõistlikust toitumisest, mis on teadmistenälja tulemuseks. Sellist tüüpi nälg on väga soovitatav.

Tuleks teha kõikvõimalikke jõupingutusi, et rakendada üleeuroopaline programm, mida tuntakse kui koolidele puuvilja jagamise kava. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku eraldada pelgalt 90 miljonit eurot selle programmi jaoks. Minu arvates tuleks seda summat suurendada mitmekordselt, et kõik koolide müügiautomaadid, mis on täidetud krõpsude, šokolaaditahvlite ja karastusjookidega, saaks asendada teistega, mis müüvad värskeid puu- ja juurvilju ning piimatooteid. Peaksime alati meeles pidama, et meie laste toitumine määrab nende tervise hilisemas elus.

  Anna Záborská, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. − (SK) Tänan teid, hr juhataja. Mul pole palju aega ja seega räägin ainult mõnest teemast.

Nagu alati, pooldan ennetamist ning ennetamist lapsepõlves. Ennetamine on lähedalt seotud vanemliku vastutuse propageerimisega. Parim viis laste rasvumise ennetamiseks on mitte kasutada televiisorit, videomänge ja Internetti lapsehoidmisteenustena. Loominguliste tegevusteta ei saa lapsed ja täiskasvanud piisavalt kehalist liikumist.

Lapsed peavad saama teadlikuks korralikest toitumistavadest toidu kvaliteedi ja kvantiteedi ning lauakatmistavade osas. Oluline on propageerida perekondlikke einestamisi, kus vanemad ning lapsed söövad koos. Pole olemas midagi paremat, kui võimalus einestada perekonnana koos vähemalt ühel korral päevas. Selle realiseerimiseks on oluline kaasa aidata tööelu tasakaalu kehtestamisele. Lastele söögitegemise õpetamine on veel üks hea viis rasvumise ennetamiseks. Lastele meeldib söögitegemisel abiks olla ning selle julgustamine võib olla hea idee.

  Philip Bushill-Matthews, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, rasvumine on üks Euroopa suurimaid tervisega seotud väljakutseid, kuid mõned võivad küsida, kuidas on see seotud meiega siin Euroopa Parlamendis? Või isegi Euroopa Liidu siseselt?

On vähemalt kaks põhjust. Üks, nagu raportöör juba mainis, on see, et rasvumisega seotud haigustele kulub rohkem kui 6 % maksumaksja finantseeritud riiklikest tervishoiueelarvetest ELis. Me kõik peame selle eest maksma. Teiseks, erinevad ELi riigid võitlevad probleemiga erineval moel ning meil on palju üksteiselt õppida.

Seetõttu õnnitlen komisjoni nende valge raamatu puhul, mis antud arutelu käivitas, ning soovin lihtsalt esile tõsta mõnda võtmeteemat. Üldjoontes toetame komisjoni ettepanekut toitude sildistamise osas, kuid leidsime, et antud raportit kasutades oleks sobimatu enne üksikasjalikke arutelusid midagi korda saata, sest need on antud spetsiifilise probleemi korral vajalikud.

Andmetest on ka näha, et rasvumise probleem seisneb palju rohkem inimeste kehalise liikumise määras ja mitte nii palju söödava toidu koguses. See tähendab ka kalorite kulutamist, mitte ainult kalorite omandamist. Seega oleks täiesti vale süüdistada toidu- ja joogitööstust probleemi põhjustamises või isegi ebaõnnestumises pakkuda küllaldaselt head lahendust.

Reaalsus on tegelikult palju keerulisem. Vajame rohkem kehalist liikumist toetavaid kogukondi, kes rajavad rohkem jalgrattateid, paremaid linnaplaneeringuid, rohkem ühistranspordi propageerimist, rohkem parke ja spordirajatisi, rohkem mänguväljakuid koolidesse ning jah, ka paremat haridust. Peame mitmeid oma elu aspekte muutma.

Seetõttu õnnitlen raportööri tema laiaulatusliku raporti ning raske ülesande täitmise puhul, mille ta võttis üle oma eelkäijalt ning asus tegelema nii paljude variraportööridega, kellel oli palju omi ideid. Eriti tänan teda selle eest, et ta oli nõus vastu võtma mõned minu ettepanekud, sealhulgas need, mis käsitlevad väärtoitumist, eriti haiglates ning eakate hooldekodudes. Väga oluline on, et hoolitseksime oma ühiskonna kõige väetimate eest.

Mõned inimesed on ise oma nõrkuste põhjustajad ning kui ma tohin lõpetada kokkuvõtva üldistusega, siis üks tänapäeva ühiskonna probleeme on isikliku vastutuse puudumine; usk, et iga ebaõnnestumine on kellegi teise probleem ning keegi teine lahendab selle. Regulatsioonide kasv muudab sellise suhtumise elujõulisemaks. Vastus peitub suuremas eneseregulatsioonis ja enesedistsipliinis. Peame julgustama suuremat isiklikku vastutuse võtmist ning sedamoodi areneme ühiskonnana rohkem.

  Linda McAvan, fraktsiooni PSE nimel. – Hr juhataja, raport on mahukas. Muudatusettepanekuid oli 400 ning tänan raportööri selle eest, et ta üritas selles kõiges mingisugust selgust luua. Loodan, et põhisõnum ei lähe raporti mahukuse tõttu kaduma.

Meie, sotsialistide fraktsiooni jaoks on põhisõnum see, ning siin on mitmeid väga positiivseid tähelepanekuid, et me vajame head toidusildistamise määrust, ning me soovime, et pakendite esikülgede sildistamine, kus võimaluse korral kasutatakse värvkoode, kerkiks teemana üles edasiste arutelude jooksul. Teame, et komisjon tegeleb sellega ning seda tahame ka meie.

Meil on hea meel selle üle, et nüüd on tekkinud parlamendiülene toetus tehislike transrasvhapete keelustamiseks. Esimest korda pöörasin sellele tähelepanu kaks aastat tagasi ning siis parlamendi toetus puudus, komisjon oli Taanit kohtusse andmas ning mitte midagi ei toimunud. Praeguseks oleme koostanud kirjaliku deklaratsiooni ning oleme saavutanud üksmeele ning loodan, et komisjon teeb midagi sarnast.

Volinik, rääkisite toodete uuendamisest. Ma arvan, et see on ülioluline. Philip Bushill-Matthews räägib tõtt, et loomulikult on inimesed osaliselt vastutavad, kuid tootjatel on vastutus oma toodete valmistamise osas. Mitmed neist teevad nüüd suuri jõupingutusi soola, rasva ja suhkru vähendamise nimel. Tihti on need ained toitudesse peidetud. Ketšupi või jogurti ostmisel pole tarbijal kohe selge, et need sisaldavad palju suhkrut. Tegelikult saab sildistamissüsteemi abil peita tootes sisalduvaid aineid, näiteks jogurtid sildistatakse väherasvasteks, kuid neis on suhkru osakaal väga suur.

Me ei usu, et eneseregulatsioon on vastus kõigele. Arvame, et regulatsiooni peaks teatud ulatuses olema ning eriti seoses lastega. Jah, täiskasvanud suudavad otsuseid vastu võtta, kuid lapsi tuleb seadusega kaitsta ning seetõttu soovime, et teostataks sõltumatut järelevalvet tööstusharu mis tahes vabatahtlike kokkulepete osas. Teame, et astute esimesi samme selles suunas.

Lõpuks on see ka oluline teema kogu Euroopa jaoks. Maksumaksjale läheb see palju maksma, kui me ei hakka selle vastu võitlema, ja praegu vajame konkreetseid ettepanekuid komisjonilt, mitte probleemide kohta, mis kuuluvad riiklikesse vastutusaladesse, vaid nendes valdkondades, mille eest vastutab EL. Vajame selget poliitikat, mis aitab riigi valitsustel rasvumist vähendada.

  Frédérique Ries, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Hr juhataja, rasvumine on väheliikuvast eluviisist tulenev vaevus ja nüüd ka üha rohkem noorte haigus ning öeldakse, et rasvumisprobleem on siinse täiskogu töö keskne teema ning on olnud alates praegusest koosseisust. Igal aastal lisandub rohkem kui 400 000 noort nende inimeste pikka nimekirja, kellele saavad osaks teadmised dieedi tagasilanguse efekti kohta.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja. Üle 50 % Euroopa kodanikest on kas rasvunud või ülekaalus. Kolm miljon last on rasvunud ja 22 miljonit ülekaalus. Rasvumise tõttu on luustruktuuril suur koormus ning sellega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Rasvumine põhjustab ka ainevahetuse häireid ning sellega kaasneb kalduvus diabeedi, veresoonkonnahaiguste, hüpertoonia ning kõrge kolesteroolitaseme tekkeks.

Probleemi allikaks on osaliselt vale toitumine ja osaliselt väheliikuv eluviis, millega ei kaasne mingisugust füüsilist pingutust. Meie ühiskonna teatud tunnusjooned, eriti stress, on samuti osalised. Probleemi sotsiaalne dimensioon vajab otsustavat tegutsemist, eriti mis puudutab laste kaitsmist. Lapsed söövad tasakaalustatud einete asemel liiga palju magusat ning veedavad terveid päevi televiisori või arvuti ees. Seda seetõttu, et täiskasvanud ei suuda laste eluviisi õigesti suunata ning anda oma käitumisega eeskuju. Valge raamat toitumise kohta on kasulik dokument rasvumise ohjeldamise seisukohast, eriti laste seas. Tervislike toodete valimist tuleks lihtsustada propageerimise ja teavitamispoliitikaga, mis keskendub lastele, kuid eelkõige nende vanematele. Eriti suur toetus meie poolt on koolidele puuvilja jagamise plaanil.

  Kathalijne Maria Buitenweg, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Hr juhataja. Täna arutleme ülekaalulisuse ja rasvumise üle ning arvan, et on oluline, nagu mitmed on juba maininud, mitte rääkida liiga palju dieedist ja kulutamisest, vaid peamiselt tervisliku toitumise vajalikkusest.

Mõned kuud tagasi sain väga suure ehmatuse osaliseks, kui minu tütar, eriti sale tütar, tuli koju ning ei tahtnud süüa teist viilu leiba, sest ta kartis paksuks minna. Koolis oli ta palju kuulnud selle kohta, kuidas ennekõike ei tohi olla paks, kuid tal ei olnud piisavalt teavet, kuidas tervislikult toituda ning milline on normaalne toidukogus. Kaheksa-aastane laps ei saa tegelikult aru, millal ollakse liiga paks. Seetõttu on väga oluline rääkida peamiselt tervislikust toitumisest ning mitte sellest, kas isik on liiga paks.

Tegelikult on põhiliselt vanemate ülesanne selgitada lastele, mis on tervislik ja mida tähendab tasakaalustatud toidukoguse söömine, ning koolide kohustus on sellise teabe edasiandmine ning eeskujuks olemine. Vanemad ise peavad rohkem toiteväärtuse ning toodete rasvasisalduse kohta teavet omandama ja seega nõustun sellega, mida enne sildistamise kohta mainiti. Seetõttu peaksime sildistamise seadustes selle teema üle vaatama.

Arvan ka, et on hea mõte arutleda palju spordi üle ning rääkida asjaolust, et lastel peab olema võimalus rõõmsalt väljas mängida. Seetõttu peaksime igal juhul esitama soovituse, et asulaplaneerimisel pöörataks rohkem tähelepanu laste suurema tegutsemisvabaduse soovidele.

Mis puutub toitumisse, siis Euroopa Komisjonil on väga hea ELi Väikeste Kokkade veebileht. Veebilehte on juba täiendatud. Nüüd on seal ka taimetoitlaste road, mida eelnevalt eriti ei olnud, kuid peaaegu kõikides retseptides kasutatakse liha. Olgem ausad selle koha pealt, et loomsed valgud on olulised ülekaalulisuse põhjustajad. Kui loomade heaolu välja arvata, siis ei tohiks Euroopa Komisjon selgesõnaliselt liha tarbimist propageerida.

Tahan lõpetuseks öelda paar sõna ka käibemaksu kohta. Pr Ries mainis just, et ta on meie esitatud paranduse 6 vastu, sest ta soovib inimesi premeerida, mitte karistada. Seetõttu ei soovi ta rasvamaksu või kõrgemaid makse ebatervislikele või imporditud toodetele, vaid madalamaid makse tervislikele toodetele. Nõustun sellega täielikult, kuid praegu tundub, et ka näiteks Hollandis kuuluvad kõik toiduained alumisse kategooriasse. Krõpsud, pulgakommid ning muu sarnane on praegu maksustatud madala käibemaksuga, kuid kindlasti ei saa kavatuseks olla sisse viia selline spetsiaalne erand ebatervislikele toodetele. Seetõttu ei ole küsimus karistamises, vaid selles, et ebatervislikele toodetele ei tohiks laieneda hüvitised madalama käibemaksumäära näol.

  Jens Holm, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Kolmandik eurooplastest kannatab ülekaalulisuse ja rasvumise all. Märkimisväärne osa liikmesriikide tervishoiueelarvest eraldatakse ülekaalust tingitud probleemidega võitlemiseks. Veelgi enam, ülekaalulisuse probleem peegeldab sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust. Väikese sissetulekuga inimesed on kõige suuremas mõjuväljas, sest nad tarbivad rohkem suhkrut ja küllastunud rasvu. Lihtsamalt öeldes, nad toituvad ühekülgsemalt.

Igaühele on selge, et poliitika eesmärk on luua inimestele parimad võimalikud tingimused tervislikumaks toitumiseks. Nimetatud aruandes tahab hr Foglietta ka sellist tingimust luua. Seetõttu on tal ka Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete fraktsiooni toetus. Aruanne kutsub ELi üles olema paindlikum, lubades liikmesriikidel rakendada madalamaid käibemaksumäärasid tervislikule toidule ja kõrgemaid määrasid toidule, mida peaksime vähem sööma. Ma loodan, et seda olulist nõudmist panevad ELi juhid tähele. Kuidas komisjon seda kommenteerib? Kas komisjon saab tagasi tulla ELi parandatud käibemaksudirektiiviga, mis võimaldab suuremat paindlikkust liikmesriikides, et saaksime maksta näiteks tervislikemalt toitudelt vähem käibemaksu?

Teine küsimus komisjonile puudutab transrasvu. Teame, et transrasvad on meie jaoks kahjulikud. Seda on kinnitanud nii liikmesriikide ametkonnad kui ka EFSA, ELi toiduohutusamet. Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni istungil käesoleva aasta 1. aprillil ütles volinik Androulla Vassiliou, et transrasv ei ole kindlasti tervisele kasulik ning selles pole mingit kahtlust. Kõnealuses aruandes soovime transrasvade keelustamist, kuid komisjon keeldub seda ettepanekut tegemast. Pr Vassiliou ei luba isegi liikmesriikidel üksikult järgmist sammu astuda ning riiklikke keelde kehtestada. Komisjonil on nüüd võimalus sellest ebatervislikust seisukohast loobuda. Millal saame keelustada transrasvad? Kas komisjon saab vähemalt garanteerida liikmesriikidele valikuvabaduse keelustada transrasvad, kui nad seda soovivad?

Liha on avaliku tervishoiu probleemi teine dimensioon, nagu eelmine kõneleja hr Buitenweg ka viitas. Liha tarbimine kasvab kiiresti üle maailma. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon hoiatab, et kui midagi ette ei võeta, siis juba niigi kõrge lihatarbimise tase kahekordistub aastaks 2050. Liha sisaldab küllastunud rasvu ning aitab rasvumisele kaasa. Lisaks aitab lihatööstus oluliselt kaasa kliimamuutuse kiirenemisele. EL peaks etapiliselt lõpetama lihatööstusele subsiidiumite eraldamise, kuid siiski juba ainult 2007. aasta eelarves eraldati üle 45 miljoni euro ainuüksi lihatööstuse turustamiskuludeks. Selline tegevus annab vastupidise tulemuse ning lisaks on see ka veider maksumaksja raha raiskamine. Nende lihasubsiidiumite etapiline lõpetamine ja strateegia liha tarbimise vähendamiseks peaksid olema enesestmõistetavad meetmed ELis tervise parandamiseks.

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Hr juhataja. Transrasvhapped pole kõige tervislikumad rasvhapped. Need rasvhapped eksisteerivad looduslikul ja tehislikul kujul ning neid leidub paljudes toiduainetes.

Kuigi teaduslike uuringute tulemused varieeruvad, leiab enamik uuringuid, et looduslikult toiduainetes leiduvad transrasvhapped ning tehislikult lisatud transrasvhapped on võrdselt ohtlikud. Mõlemat tüüpi transrasvhapped on tegelikult võrdväärselt kahjulikud, kui neid liiga palju tarbida. Seetõttu tundub mulle, et vaadeldavas ettepanekus pole sobiv sellisest eristusest jätkuvalt kinni pidada ja siit ka minu muudatusettepanek.

Veelgi enam, väga raske on keelustada kõik transrasvhapped täielikult, loomata teisi avalikku tervishoidu ohustavaid riske. Näiteks vastavalt Ühendkuningriigi Toidustandardiameti andmetele põhjustaks trasnsrasvhapete keelustamine tegelikult küllastunud rasvhapete kontsentreerimist. Küllastunud rasvhapped on vähemalt sama kahjulikud kui transrasvhapped. Tavatingimustes on küllastunud rasvhapete tarbimine märkimisväärselt suurem Maailma Terviseorganisatsiooni soovituslikust kogusest. Seega olen esitanud parandused, et piirata ka küllastunud rasvhapete kogust ning samal ajal teen ettepaneku mitte keelustada transrasvhappeid, nagu praegu aruande lõikes 32 viidatud.

Mida saaksime võib-olla teha, oleks määrata piirnorm, näiteks 2 % suurune kogus transrasvhappeid kogu energiatarbimises. Tehniliselt tundub see olevat vägagi teostatav ning mõningal määral seda juba ka tehakse. Peame tagama, et me ei vaheta transrasvhapet küllastunud rasvhapete vastu, mille tulemusena tarbija tervislik seisund sugugi ei parane.

  Irena Belohorská (NI). - (SK) Halvaendeline kalduvus ebatervisliku toitumise ja ebapiisava kehalise liikumise suunas Euroopas tekitab ärevust. Seetõttu olen väga rahul, et arutleme probleemi üle siin, Euroopa Parlamendis.

Teame, et rasvumine on üks teguritest, mis põhjustab „tsivilisatsioonihaigusi”, nagu näiteks kõrget vererõhku, südamehaigusi, diabeeti ja neile järgnevad skeleti-lihassüsteemi haigusi. 17. septembril korraldasin siin Euroopa Parlamendis töölõuna, mille probleemipüstitus keskendus rasvumise ja diabeedi vahelisele seosele raseduse ajal. Kohalolnud liikmetel ning assistentidel oli võimalus kuulata Euroopa tippeksperte, kelleks olid dr Rosa Corcoy Pla, diabeedi ja raseduse töögrupi juht, ja professor F. Andre Van Assche, Euroopa Günekoloogide ja Akušööride Assotsiatsiooni endine president, ja professor Dr Pera Ovesena.

Rasvumine ja emadusdiabeet kasvatavad emade ja ka vastsündinute haigestumiste ja surmade riski. Peame mõistma, et riski alla ei kuulu ainult haige ema, keegi, kes ei pruugi sageli korralikke toitumisharjumusi jälgida, vaid see hõlmab ka vastutustundlikkust, mida on vaja tulevase rahvastiku tervislikuks arenguks.

Rasvunud diabeetilisel emal on rasvunud lapsed ja see levib põlvkonnalt põlvkonnale. Seetõttu juhiksin tähelepanu kirjalikule avaldusele, mille olen koos kolleegidega selle probleemi jaoks ette valmistanud ning mis puudutab diabeedi ja rasvumise suhet raseduse ajal. ELi liikmesriigid peaksid pühendama rohkem aega diabeedi ärahoidmisele ja väljasõelumisele raseduse ajal ning tõstma rahvastiku seas teadlikkust rasvumise riskide ja tagajärgede kohta.

  Horst Schnellhardt (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad. Valge raamatuga plaanib komisjon esitada ELile mitmetahulise strateegia, mille eesmärk on vähendada haigusi, mis on seotud vale toitumise ja ülekaaluga, ning rasvumisega kaasnevaid terviseprobleeme, millega valet toitumist seostatakse. See on teretulnud, sest haiguste kasv, mida seostatakse vale toitumise ning ebapiisava kehalise liikumisega, sunnib meid tegutsema.

Komisjoni eesmärk vastu võtta ühtne lähenemine üle valitsuse poliitikavaldkondade on õige. See on ainuke viis rasvumisega seotud haigustega võitlemiseks. Tasakaalustatud toitumine on oluline, nagu ka toitumisalane harimine ja spordi propageerimine koolides, ning on oluline, et me juhiksime ja pakuksime tuge, et ELi inimesed saaksid selles suunas liikuda. Mitmeid positiivseid algatusi on juba käivitatud. ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogramm on üks nendest, mis toetab selle eesmärgi saavutamist. See on üleeuroopaline algatus, mis püüab ärgitada kodanikke tegema vajalikke muudatusi. Komisjoni puuviljaprogramm koolidele on teine näide.

Samas, kui me otsime jälle abi populistlikest nõudmistest, nagu ettepanekus propageeritakse, siis lihtsalt tõmbame tähelepanu eemale tõelisest probleemist. Mis mõte on jälle nõuda reklaami piiramist? Võtsime just vastu piirideta televisiooni direktiivi. Seal on kirjas väga selged reeglid, kuid jälle tuleme me lagedale uute ideede ja nõudmistega.

Ma elasin 40 aastat sellises Euroopa piirkonnas, kus reklaam oli keelatud. Tulemuseks ei olnud see, et me Euroopa kommunistlikus osas kõik kõhnusime. Mida rohelised ometi teevad, nõudes makse toitudele, mis on spetsiifilise toitesisaldusega? Kas me tahame, et Euroopa Liidu vaesed ei saaks enam teatud tüüpi toite süüa, sest nad ei suuda neid enam endale lubada? Millist strateegiat me siis tahame vastu võtta?

Strateegia, mille peaksime vastu võtma, algab harimise ja koolitusega. Sellesse peaksime investeerima. Me ei peaks oma kodanike valikuvabadust piirama karistusmeetoditega või piirates nende ligipääsu toidule.

  Edite Estrela (PSE). – (PT) Hr juhataja. Kõnealune arutelu on väga oluline. Seetõttu alustan kiiduavaldusega komisjoni algatusele ja hr Foglietta aruandele. Anoreksiast räägitakse rohkem kui rasvumisest, hoolimata asjaolust, et rasvumine on kasvanud tõeliselt üleilmseks epideemiaks. Rohkem kui 50 % eurooplasi on ülekaalus ning umbes 6 % tervishoiu väljaminekutest kulub rasvumisele, nagu siin täna juba ka mainiti. Rasvumine laste seas kasvab jätkuvalt ning praeguseks on 22 miljonit Euroopa last ülekaalus.

Rasvumise vastu võitlemine peab olema Euroopa Liidu poliitiline prioriteet. Seetõttu nõustun enamike esitatud meetmetega: tarbijateave, piirangud reklaamile televisioonis, toite- ja tervislikkusealane teave toidukaupade siltidel. Inimesed peavad aru saama, et rasvumine on üks peamistest surma põhjustest ning seda seostatakse mitmete krooniliste haigustega, nagu näiteks diabeet, kõrge vererõhk, veresoonkonna haigused, luu ja liigeste probleemid, hingamishaigused ja vähk. Peame tegutsema ja peame tegutsema kiiresti. Lahendus ei ole saladus: rohkem kehalist liikumist ning hoolikamat toitumist, mis on täiesti vastupidine sellele, kuidas enamik inimesi praegu käitub. Võileibu ja karastusjooke, maiustusi ja suupisteid ei tohiks iga päev tarbida ning väheliikuv eluviis ei tule kellegi tervisele kasuks.

Kehaline liikumine võib lihtsalt olla vähemalt poole tunni pikkune jalutuskäik päevas. See ei vaja suurt pingutust või kulu, kuid see toimib. See on oluline täiskasvanute jaoks ning eluliselt oluline laste jaoks. Paljud vanemad isegi ei mõista, millist kahju nad oma lastele põhjustavad, lubades neil veeta oma vaba aeg televiisori või arvuti ees, süües seda, mida nad ei peaks sööma, ilma et keegi jälgiks või kontrolliks.

Me peame ühendama jõud, et võidelda rasvumise vastu, mistõttu peavad tegevused olema kooskõlastatud ning kaasama koole, perekondi ja otsustajaid tootmis-, tervise- ja sotsiaalsektoris. Kohustus lasub kõikidel. Perekonna roll harjumuste muutmisel on otsustav. Koolid peaksid vastutama koolitoitude kvaliteedi- ja toiteväärtuse kontrolli eest, keelates suure rasva-, soola- või suhkrusisaldusega toodete müügi kohvikutes või müügiautomaatides. Samal ajal peaksid nad õpilaste seas edendama ja propageerima kehalist liikumist.

  Holger Krahmer (ALDE). - (DE) Hr juhataja. Ma tervitan suurima heameelega Valges raamatus esitatud strateegiat, mis võimaldab meil astuda võitlusse vale toitumise ja rasvumise põhjustega ning nendega seotud haigustega. Kahjuks kipume Euroopa toidupoliitikas, räägime siis toitainelistest põhijoontest või toidu sildistamisest või tõesti ka mingil määral Valgest raamatust, abi otsima väga ühekülgsest lähenemisest. Tavaliselt püüame Euroopa probleeme lahendada tootepoliitika abil.

Minu arvates on eeldus, et on olemas head ja halvad toiduained, täiesti vale lähenemine. Mitmed parandused näitavad, et see ei ole nii. On ainult head ja halvad või tasakaalustud ja tasakaalustamata toitumisviisid. See peaks olema meie lähenemine. On palju põhjuseid, miks inimesed toituvad valesti. Lähenedes probleemile nii, et püüame juhtida tarbijaid kindlas suunas kas toitude sildistamisega või isegi rakendades reklaamikeelde või -määruseid või erinevaid käibemaksumäärasid, ei jõua me soovitud eesmärgile lähemale.

Ma ei taha tõkestada arutelu toidu sildistamise direktiivi üle, kuid usun, et mis iganes tegevust me rakendama hakkame, siis see peaks lähtuma põhimõttest, et me peaksime tarbijaid motiveerima oma söömisharjumuste üle mõtlema. Valgusfoori stiilis sildistamine, mis peaks tarbija korraks kinni pidama ning mõtlema panema, kas ta on valimas head või halba toodet, on lähenemine, mis kohtleb tarbijaid üleolevalt, selmet neid harida ja tõsta nende teadlikkust. Sooviksin näha tasakaalukamat lähenemist koos nõustumisega, et ainult tootekeskse lähenemise jätkamine ei vii meid kuigi kaugele.

  Roberta Angelilli (UEN). - (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad. Ma alustan sellest, et kiidan raportööri töö eest. Arusaadavalt kordan ma mitmeid tähelepanekuid, millest kolleegid juba kõnelnud on, kuid me ei peaks seetõttu lühemalt rääkima: rasvumine mõjutab umbes 25 % Euroopa lastest ning on seetõttu tõsine oht nende tervisele tulevikus. Põhjusteks on ebapiisav teave, halvad toitumistavad, vähene kehaline liikumine ning isegi spordirajatiste vähesus. Samuti ei tohiks me alahinnata sotsiaalseid ja psühholoogilisi probleeme, osalt seetõttu, et ülekaalulised lapsed on sageli koolikiusamise ohvrid.

Seetõttu usun, et ettepanek suurendada koolide puuviljaprogrammi rahastust, mille raames jagatakse klassiruumides puuvilju ja juurvilju tasuta, on hea idee. Tõepoolest, 2009. aastal peaksime nägema Vahemere toitumistavade taaselustumist ning puuviljade ja juurviljade tootmise tõusu, eriti kui võtame arvesse viimaseid Maailma Terviseorganisatsiooni andmeid, kust on näha, et selliste toitude tarbimine langeb isegi Vahemere-äärsetes riikides. Mainitud algatuse raames, selmet hävitada puuvilju nende kõrge hinnataseme hoidmiseks, kasutatakse neid tervislikuma toitumise säilitamiseks, eriti meie laste jaoks ja tagatakse nii tervislikum tulevik kõikidele Euroopa kodanikele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Hr juhataja. On ülioluline, et toitumise, ülekaalu ja rasvumisega seotud lähenemine oleks kõikehaarav ning ühtne, võttes arvesse asjaolu, et mängus on mitmed tegurid, kus eriti olulised on toiduvaesus, alatoitumine ning teabe puudumine tervisliku toitumise kohta.

Tervisliku toidu tagamise probleem on seega üks võtmeteemadest. Riikliku poliitika abil peame tagama, et igaühel on ligipääs tervislikule toidule. See tähendab mitmete meetmete rakendamist, et tagada kõrgekvaliteediliste toiduainete, sh. piima, puuvilja ja juurvilja lokaalne ja kõrgekvaliteediline tootmine ning nende levitamine väikese sissetulekuga inimestele.

Lisaks sellele garanteeriks tervisliku toidu kättesaadavuse taskukohaste hindadega kogu rahvastikule üks teine ühine põllumajanduspoliitika. See hõlmaks perekonnapõhise põllumajanduse kaitsmist ning kohalike turgude loomist puuviljade, juurviljade ja teiste põhitoitude tarbeks ning ka ettenähtud korras tootmisele toetuste jagamist.

Kuna on esitatud ettepanekuid, et tuleks toetada puu- ja juurviljade jagamist koolides, on oluline suurendada summat, mida Euroopa Komisjon on selle programmi jaoks ettepanekuna esitanud, et tagada eelpoolmainitud tasuta ja igapäevane jagamine kõikidele kooliealistele lastele ja mitte ainult üks kord nädalas nagu praegu. Ometi on samaväärselt oluline rakendada teisigi rahvatervise poliitikaid ja programme, kus toitumine on üks prioriteetidest, mis hõlmab ka tervishoiualase hariduse ja teabe ning tervisliku eluviisi ja toitumise propageerimise kampaaniaid. Sinna hulka peab kuuluma kehaline kasvatus ja sport ning ligipääs peab olema tagatud kogu elanikkonnale, eelkõige lastele ja noortele ning eriti koolides.

  Urszula Krupa (IND/DEM). - (PL) Hr juhataja. Toitumisest, rasvumisest ja ülekaalulisusest põhjustatud terviseprobleeme käsitlev tekst sisaldab palju olulisi tähelepanekuid. Ärevust tekitavad näitajad viitavad sellele, kui tavaliseks on ülekaalulisus muutunud. Seepärast on oluline selle vastu võidelda, pöörates erilist tähelepanu mahetoidu, spordi ja kehalise liikumise edendamisele varases eas. Oluline on ka tõsta teadlikkust kahjulikest reklaamidest, mis tahtlikult julgustavad üleliigselt sööma. Teised dokumenti iseloomustavad positiivsed jooned on rinnaga toitmise edendamine, koolieinete kvaliteedi parandamise meetmed, puuviljadega varustamine ning suures koguses rasva, soola ja suhkrut sisaldavate toitude ja jookide müügi keeld kooli territooriumil.

Siiski on olemas ka teisi rasvumise ja ülekaalulisuse põhjuseid. Nende hulka kuuluvad traumad ja psühholoogilised seisundid, mis mängivad olulist rolli. Mitmed psühholoogilised haigused põhjustavad irratsionaalse toitumise haiguseid. Anoreksia ja buliimia on ilmsed näited. Bioloogilised reageeringud, mis on põhjustatud kiirtoidu laiaulatuslikust kättesaadavusest, võivad olla tavalistest palju võimsamad, kui ka isiklik areng on ebapiisav, puudub austus väärtuste vastu, on ulatuslik depressioon ja erutatud seisund. Põlgus eetiliste ja moraalsete põhimõtete vastu ning paastu tegeliku tähenduse eiramine võib isegi peatada personaalse arengu, muutes isiku sõltuvaks oma veresuhkru tasemest ning nägemis- ja maitsemeeltest.

Üllatav, et e-posti aruteludes ja esitatud parandustes pole välja toodud küllastunud rasvhapete tähtsust. Nende ainete tarbimine kasvab. Probleem, mis puudutas tehislike transrasvhapete mõju võrdluses teistega, tundub olevat leidnud lahenduse. Looduslikult esinevad transrasvhapped ainult mõnes tootes, eriti piimas, mis sisaldab väikeses koguses neid happeid.

  Avril Doyle (PPE-DE). - Hr juhataja. Rohkem kui pool Euroopa rahvastikust on ülekaalulised ning Maailma Terviseorganisatsioon kinnitab meile, et miljard inimest üle maailma on ülekaalulised ja neist 300 miljonit on rasvunud. Kuni 50 % eurooplastest ei tegele üldse kehalise liikumisega.

Südame-ainevahetuse haigused, nagu näiteks diabeet, hüpertoonia ja südamehaigused kasvavad muret tekitava kiirusega ning väga rasvunutel on erakordselt suur oht haigestuda II tüübi diabeeti koos kõikide järgnevate haigusprobleemidega. Ühtlasi oleme ka tunnistajaks sellist tüüpi diabeedi muret tekitavale kasvule väga noorte teismeliste seas. Nüüd räägivad arstid meile, et rasvumise ja dementsuse/Alzheimeri tõve vahel on tõsine seos.

Kriitilisest seisukohast vaadates on tegemist suure väljakutsega poliitikutele, eriti kui räägime oma lastest, kellest 22 miljonit on Euroopas ülekaalulised. Oleme tänapäeval oma imelikus maailmas jõudnud sellisesse olukorda, kus ülekaalulisi inimesi on rohkem kui näljaseid. Kõigele lisaks on meil, ning eriti just rikkamates riikides, üha kasvav problemaatiline suhe toiduga, kus levib üha rohkem anoreksia ja buliimia, mis on nende riikide haigused, kus on piisavalt toitu.

Kuigi tervishoiuprobleemid kuuluvad suuresti liikmesriigi pädevusalasse, on mitmeid viise, kuidas saab ELi tasandil rasvumisprobleemidega võidelda: parimate kogemuste vahetamine, tervislikuma eluviisi propageerimine ELi poliitika raames ning piiriülene epidemioloogiline koostöö.

Eelmisel nädalal korraldasin siin parlamendis hommikusööginädala, mille käigus tõstsime esile fakti, et 61 % eurooplastest jätavad nädala jooksul hommikusöögi regulaarselt söömata. Meie arstid väidavad, et seda saab otse seostada üleliigse kaalu kasvuga. Harvardi meditsiinikool viis hiljuti läbi uuringu, mille käigus leiti, et inimestel, kes söövad iga päev hommikusööki, on 35 % väiksem tõenäosus rasvuda. Uuringu tulemusena tõdeti ka, et hommikusööki vahelejätvad inimesed on suurema tõenäosusega hommikuti rohkem väsinud, ärrituvad ning rahutud.

Päeva alustamine õige veresuhkrutasemega on parim ravim näksimiste ja suhkrunälja vastu. Seega, ehkki kodanikud vastutavad lõppude lõpuks ise oma toitumise eest, on jätkuv tervislikuma eluviisi propageerimine kohustuslik.

Toetan väga kõnealust aruannet, v.a lõiget 28, millega ma ei saa nõustuda: ma ei usu, et tervisearuandes tuleks esile tõsta maksumeetmeid.

  Åsa Westlund (PSE). – (SV) Hr juhataja. Nagu palju juba on maininud, arutleme täna siin olulise teema üle. See on ülioluline teema ning me saame sellega seoses üksteiselt palju õppida, liikmesriigid üheskoos, kuid meie jaoks on ka ülioluline meeles pidada, et peame kinni pidama subsidiaarsuse põhimõttest selle teema üle arutlemisel.

EL saab palju teha rasvumisprobleemi vähendamiseks ning sellele peaksime siin parlamendis tähelepanu pöörama. Reklaam ja tarbijateave on valdkonnad, mille suhtes võtame otsuseid vastu siin parlamendis ja neile peaksime keskenduma. Arvan, et selles osas on meie tegevus mingil määral ebaõnnestunud. Me ei ole näiteks suutnud keelata reklaami, mis on suunatud lastele, grupile, kes ei suuda eristada reklaami ja fakte ning mis tahes sellisel viisil edastatav teave on seetõttu juba määratluse kohaselt eksitav just nende tarbijate jaoks. Suur osa lastele suunatud reklaamist on seotud toiduga, mis sisaldab suures koguses rasva, soola või suhkrut. Lastele suunatud reklaami keelustamine oleks tulemuslik viis Euroopa rasvumisprobleemi piiramiseks.

Teine teema, mida soovin esile tõsta, puudutab transrasvu. Mul on väga hea meel selle üle, et võib-olla juba homme saame kutsuda komisjoni üles esitama transrasvade keelustamise ettepanekut. Tavaliselt on sellise keelu vastuargument see, et tegelikult on küllastunud rasvad Euroopa rahvatervise suurim probleem. Tegelikult nii see ka on, kuid miks mitte käituda läbimõeldult, nagu seda tehakse Taanis? Kui meil on niigi suur probleem küllastunud rasvadega, siis miks peaksime kannatama ka täiendava transrasvade probleemi tõttu? Ma ei saa aru, miks. Me ei saa kaotada kõiki küllastunud rasvu, kuid saame tulemuslikult kaotada transrasvade tööstusliku tootmise, mis on lihtsalt odav ja halb viis toitu toota.

Mul on ka väga hea meel, et tegelesime antud aruandes glutamaatide probleemiga. Lõpetuseks soovin korrata subsidiaarsuse tähtsust. Me oleks võinud palju vähem arutleda selle üle, mida koolid peaksid tegema ja millist toitu nad peaksid pakkuma. Ma arvan tõepoolest, et on olemas paremaid poliitikatasandeid, kus selliseid otsuseid vastu võtta, kui siin Euroopa Parlamendis.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE). - (RO) Oleme kõik kuulnud statistikat rasvunud laste ja täiskasvanute kohta ning seega pole mõtete seda korrata. Veelgi murettekitavam on see, et väljavaated pärast 2010. aastat on veelgi süngemad. Selle tõttu peaks üleliigne kaal ja rasvumine meile muret tegema. Seega avaldan tunnustust komisjoni Valgele raamatule ning ka hr Foglietta aruandele.

Kahjuks avaldub rasvumine peamiselt ebasoodsates olukordades olevatel inimestel ning veelgi enam nüüd, kui põhitoiduainete hinnad on märkimisväärselt tõusnud. Samas võiks tervisliku eluviisi ja tervisliku toitumise propageerimine ära hoida rasvumist ning vähendada rasvunud inimeste arvu ning samal ajal alandada tervishoiusüsteemi kulusid, kaotades vajaduse ravida kõiki rasvumisega seotud komplikatsioone.

Ma usun samuti, et sunniviisilised meetmed ei ole lahendus. Euroopa kodanikel on valikuvabadus. Lahendus peitub paremas toitumisalases teabes koos sisu täpsustavate vastavate siltidega ning ka Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide valitsuste rahastatud teabekampaaniates. Me ei tohiks unustada kampaaniaid, mis on suunatud vanematele, kes mängivad väga olulist rolli, ning lastele. Lisaks peaksid liikmesriigid määrama koolidesse paigaldatavate müügiautomaatide sisu, nad peaksid kontrollima koolidele ja lasteaedadele tarnitavat toitu ning nad peaksid ärgitama tarbima puu- ja juurvilju. Kehalise kasvatuse tunnid on samuti väga olulised. Viimaks peaks komisjon erilist tähelepanu pöörama ka tööstuse algatustele, mis puudutavad vastutustundlikku reklaami ning soola, suhkru ja rasvade piiramist.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Hr juhataja. Maailma Terviseorganisatsiooni statistika kohaselt on üle ühe miljardi inimestest ülekaalulised ning 300 miljonit on rasvunud. Olukord Euroopas on veelgi dramaatilisem. Rasvumine pole enam lihtsalt probleem. Sellest on saanud epideemia, mille juurde kuuluvad diabeet, hüpertoonia, südamerabandused ja teatud tüüpi kasvajad.

Ülekaalu ja rasvumise vastu võitlemine vajab laialdasemaid kompleksseid tegevusi. Nende hulka kuulub tervisliku toidu tootmine, arukas toitumine, kõige vaesemate inimeste finantsolukorra parandamine, ühiskonna teadlikkuse tõstmine, teaduse arendamine, laste toitumise jälgimine, tervisliku eluviisi omaksvõtmine ning vaba aja aktiivse veetmise propageerimine. Kahjuks kaasnevad rasvumise ja ülekaalulisuse üldtunnustatud põhjustega ka täiendavad tegurid, mis on seotud vastutustundetusega ja sooviga teenida kasumit. Hea näide sellest on geneetiliselt modifitseeritud organismide levik. Nende istutamine ja viljelemine kahjustab bioloogilist mitmekesisust ning asendab tervislikku toitu.

Inimeste heaolu, arengut ja tervist silmas pidades peaksime ühiselt tegutsema, et muuta Euroopa GMO-vabaks. Niimoodi käitudes kaitseme ka looduskeskkonda. Peame meeles pidama, et tervislik ja looduslik toit on parim viis haigustega, sh. rasvumise ja ülekaalulisusega, võitlemiseks.

  Christa Klaß (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja. Ülekaalulisus ja rasvumine on meie ühiskonna jaoks suured probleemid. Teame, et ei saa muuta tarbijakäitumist seadusandlusega. Pigem avaldab ühiskonna muutunud käitumine mõju indiviidile: sest kes siis ometigi soovib olla autsaider? Meie tervisekäitumist ja toitumist mõjutab meie sotsiaalne keskkond. Esitati pretensioone, et liha tarbimine kasvab. Samas kasvab see seetõttu, et rohkem inimesi suudab endale lubada liha tarbimist, mitte seetõttu, et liha tarbimine elaniku kohta kasvab.

Tervislik suhe toidu ja joogiga on eriti oluline. Kõhnuse sundmõte on tervisele sama kahjulik kui kompulsiivne söömine. Söömisharjumisi ei saa seadusega reguleerida. Inimeste toitumisvajadused on erinevad ning pole olemas ühte kõikidele sobivat lähenemist, mis puudutab inimese kalorite või rasva tarbimist. Inimesed on erinevad ning nende individuaalsed energiavajadused erinevad samuti, sõltudes vanusest, soost, tegevusalast ning aktiivsustasemetest. Keelud on viletsad asemikud mõistuspärasele suhtumisele. Me ei vaja uusi seaduseid: vajame teabekampaaniaid, mis edastaks teadmisi. Vajame vabadust, mitte lapsehoidjat. Vabadusega kaasneb ka vastutus.

Meie kodanikud on intelligentsed täiskasvanud, kes suudavad ise mõelda. Valgusfoori-tüüpi sildistamine pole representatiivne, sest see ainult esitab teatud aspekte kontekstist eraldi ja seega tekitab see tarbijates segadust. Kuidas peaksin valima, kui toote sildil on kirjas, et selles toidus on punaseid, kollaseid ja rohelisi toiteelemente? Toiduainetööstus kannab uue sildistamise kulud üle tarbijale, tõstes hindu isegi veel rohkem.

Ma olen vastu lapsehoidmise stiilis lähenemisele ning kohustuslikule pakendi esikülje sildistamisele värvkoode kasutades ning seetõttu palun, et minu kaasliikmed hääletaksid antud aruande lõike 37 vastu. Vajadusel saame sellega tegeleda hiljem ja teises kontekstis, kui arutame sildistamise üle. Suhtugem Valgesse raamatusse toitumise, ülekaalu ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta kui arvamust kujundavasse tööriista, mis pakub ühiskonnale mõtlemisainet, mitte kui võimalusse kehtestada veelgi rohkem nõudeid ja luua uut seadusandlust!

  Justas Vincas Paleckis (PSE). - Hr juhataja. Õnnitlen raportööri, et ta sai õnnestunult sellise ülisuure teemaga hakkama.

Esiteks tahaksin esile tõsta koolilastele tasuta lõunate jagamise olulisuse, mis on tavaks minu koduriigis Leedus, kuid ei ole tavaks veel kaugeltki kõikides liikmesriikides. Loomulikult kerkivad üles vastuväited, mis puudutavad ebapiisavat rahastamist ning taldrikul oleva toidu üldist kvaliteeti, kuid see tava annab lastele võimaluse, eriti vasematest perekondadest lastele, süüa korralikku ja piisavalt hea kvaliteediga toitu.

Tervitan ka algatust jagada koolides tasuta puu- ja juurvilju. Seda tuleks võtta parima tava näitena. Usun, et ELi poolsest finantseerimisest oleks abi finantskoormusega liikmesriikidele. Selle olulisus seisneb selles, et sellised projektid viivad ELi otse kodanikeni.

Lõpetuseks mainin ka seda, et aruandes ei räägita tarbimisest ületarbimise tähenduses. Tänapäeval tähendab tarbimismustri muutumine elustiili muutumist. Võib-olla on raske ette kujutada paralleeli rasvumise ja kliimamuutuse vahel, kuid selline vastastikune suhe eksisteerib. Kui me hakkaksime mõtlema mõlema teema üle samaaegselt, siis võib-olla lennutaksime välisriikidest vähem õunu ja maasikaid ning kasvataksime neid rohkem kodus, müües neid kohalikele toidupoodidele, mitte kaubanduskeskustele. See on täpselt üks ettepanekutest, mida ka kõnealuses aruandes esitatakse.

  Siiri Oviir (ALDE). - (ET) Lugupeetud volinik, head kolleegid. Ülekaaluliste ja rasvunute arvust on siin juba korduvalt räägitud, aga ekspertarvamuse kohaselt lisandub neile järgmisel aastal veel 1,3 miljonit inimest. See on üks minu koduriigi Eesti jagu inimesi – see on ju kohutav. Valet toitumist ja rasvumist põhjustavaid tegureid on palju, kuid kindlasti tuleb arvestada toiduainete maksumuse, kättesaadavuse ja teadlikkusega selles vallas.

Kuueteistkümnes Euroopa Liidu riigis on peetud võimalikuks toiduainete käibemaksu hoida üldmäärast tunduvalt madalamal – see on kiiduväärt otsus. Tervitatav on raportis sellele meetmele tehtud ettepanek, nimelt alandada puu- ja köögiviljade käibemaksu viiest protsendist allapoole. Toob ju WHO aruanne tervise kohta välja ühena seitsmest terviseriskist just vähese puu- ja köögiviljade tarbimise. Selles kontekstis oleks tänuväärt alustada koolides puuvilja pakkumist ja selleks oleks ka vajalik Euroopa Liidu tugi. Just nimelt sellel eesmärgil, et see meede rakenduks kõigis 27 liikmesriigis.

Minutiga ei jõua palju, kuid ma tahaksin peatuda paari sõnaga reklaamil ja meedial. Siin oleks vaja nende mõlema abi ja mõistvat suhtumist reklaamida porgandit, mitte Pepsi-Colat, reklaamida milliseid stereotüüpe, milliseid kehakuvandeid – sellel on väga tähtis osa inimeste teadlikkuse tõstmisel. Lubage mul lõpetades tänada komisjoni ja raportööri tehtud jõupingutuste eest.

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN). - (PL) Hr juhataja. Täna arutleme rasvunud inimeste kasvava arvu üle. Samal ajal arutletakse põllumajanduse komisjonis edasise põllumajanduspoliitika üle. Teatud mõttes on mõlema arutelu teema sama, nimelt meie ühiskonna ning eriti noorte tervis.

Vahetevahel tundub mulle, et ühtedes dokumentides kurdame terviseprobleemide üle, kuid teistes propageerime GMOsid, kloonimist ja toidu importimist piirkondadest, kus see on toodetud meetodite abil, mis on looduslikest kaugel. Maailma Kaubandusorgnisatsiooni raames soovivad meie läbirääkijad suuremat turgude avatust väljaspool Euroopat. Peaksime endilt küsima, kas me tõesti hoolime oma ühiskonnast või ainult räägime sellest. Enamik põllumajanduse otsetoetustest läheb suurtele põllumajanduskontsernidele, mis toodavad suure kemikaalisisaldusega toitu, mitte perekondlikele talumajapidamistele, mis toodavad tervislikku toitu.

Arusaadavalt on praegust aruannet väga vaja ning selles sisalduvaid peamisi leide tuleb rakendada. Võttes arvesse komisjoni praegusi prioriteete, kahtlen tõsiselt, kas see nii ka juhtub.

  Françoise Grossetête (PPE-DE). – (FR) Hr juhataja. 27 % meestest ja 38 % naistest ning iga neljandat last Euroopas loetakse praegu kas ülekaaluliseks või rasvunuks ning igal aastal lisandub umbes 400 000 uut juhtu. See on haigus, mis on võtmas Euroopa ühiskonda enda haardesse. Teabekampaaniad ning ennetavad meetmed on kindlasti tulemuslikud vastutoimed, sest kahjuks oleme praegu silmitsi rahvatervise probleemiga, mis on kujunemas ka sotsiaalseks probleemiks. Kahjuks seostatakse rasvumist tihti ka vaesuse ja tõrjutusega.

Palju on räägitud teabekampaaniatest ja ennetamisest. Ma ei soovi tagasi pöörduda selle juurde, mida on öeldud toidu sildistamise, ametivõimude, koolisööklate, spordirajatiste, korraliku teabe, tervisliku toitumise ja igapäevase kehalise liikumise vajaduse kohta.

Siiski sooviksin tähelepanu juhtida, et oluline roll on tervisespetsialistidel, kes tuvastavad rasvumisega seotud kroonilisi terviseriske, sh. diabeet ja veresoonkonnahaigused, ning loomulikult ka tagajärgi, mida sellised haigused ülekaalulistele inimestele põhjustavad. Ennetamine õnnestub parimate kogemuste vahetamise abil, pidades samal ajal kinni subsidiaarsuse põhimõttest.

Uuringute käigus on näiteks selgunud, et kui naise vööümbermõõt on suurem kui 88cm, v.a. raseduse ajal, ning mehe vöö ümbermõõt on suurem kui 102 cm, siis on määratluse kohaselt tegemist kõhupiirkonna rasvumisega ning seda loetakse terviseriskiks ja seda sõltumata isiku pikkusest. Seda väga lihtsat orientiiri ei tunnistata üldarstide poolt piisavalt. Vööümbermõõt peaks saama kõikide patsientide jaoks lihtsaks võrdlusnäitajaks ning peaks käivitama kohese seostuvate riskifaktorite uuringu, kus uuritakse muuhulgas glükoositalumatust, mis on diabeedieelne tunnus, üleliigset kolesterooli, triglütseriide ja artertiaalset hüpertooniat. Me teame, et kahjuks viitavad kõik need sümptomid Alzheimeri tõve arengu suunas.

Seetõttu peame tõepoolest rõhutama tervisespetsialistide rolli selles valdkonnas.

  Marian Harkin (ALDE). - Hr juhataja. Õnnitlen raportööri: antud aruanne on väga ajakohane ning vajab poliitikute täielikku tähelepanu. Rasvumise faktid on jahmatavad ning neid on juba refereeritud. Eilsel suurel konverentsil Dublinis väitis üks toitumisspetsialist, et Iirimaa on rasvumiskriisi tipus ning tõepoolest, olukord on sarnane igal pool Euroopas.

Tahan lühidalt mainida ainult ühte probleemi: eneseregulatsioon seaduste vastu. Meil on vabatahtlik koodeks, mis puudutab vähese toiteväärtusega toidu reklaamimist lastele, kuid suur küsimus on, kas see töötab või mitte. Iiri Südameühingu sõnul ei ole see vabatahtlik koodeks efektiivne. Arvan, et peame olukorda väga tähelepanelikult jälgima ning vajadusel koheselt tegutsema.

Hr Bushill-Matthews mainis personaalset vastutust. Ühest küljest on see hea, kuid vajame selget, arusaadavat toitude sildistamist – värvikoodid on positiivne samm. Elame maailmas, kus tarbime töödeldud toite aina suuremates kogustes. Tõesti, teatud ELi poliitikad propageerivad seda – Lissaboni tegevuskava: inimesed töötavad kauem, vähem aega toitu valmistada. Toetan täielikult Lissaboni tegevuskava, kuid selle kõrval toetan ka seda, et meie kui ELi poliitikute kohustuseks on tagada, et toiduainete tootjad teevad väga hästi selgeks, mida nende valmistatavad töödeldud toidud sisaldavad.

  Bogusław Sonik (PPE-DE). - (PL) Hr juhataja. Toitumise, ülekaalu ja rasvumisega seotud terviseprobleemide teema on praeguse aja mure ning on õige, et me peaksime tegelema sellega praegu. Terve maailm, mitte ainult Euroopa, seisab praegu silmitsi kolossaalse väljakutsega, mis puudutab rasvumist ning sellega otse ja kaudselt seostatavaid haiguseid. Kulutused nende raviks kasvavad murettekitava kiirusega. 60 % Ameerika Ühendriikide kodanikest on ülekaalulised ning üks kolmandik kannatab praegu rasvumise all. Selle riigi uusimate andmete kohaselt on eelmainitud seisundite kulud rohkem kui 100 miljardit USA dollarit. See on rohkem kui 10 % tervishoiu eelarvest. Kurikuulsa statistika seisukohalt vaadates on Euroopa tasapisi oma naabritele järele jõudmas. Aina rohkem lapsi ja noori kannatab hüpertoonia ja diabeedi all. Need seisundid tekivad tihti halva toitumise ja ebapiisava liikumise tagajärjel. Euroopa tuleviku ja selle elanike huvides peame rohkem tähelepanu pöörama hr Foglietta aruandes tõstatatud probleemidele. Euroopat ja globaliseerunud maailma ähvardavat tervisealast katastroofi saab vältida ainult kiire, otsustava ja ühise tegutsemisega.

Euroopa Parlament tegeleb praegu mitmete probleemidega, mis on seotud majandus- ja sotsiaalküsimustega. Kui kavatseme neid edukalt ellu viia, ei tohi me unustada, et ainult tervislikud ühiskonnad suudavad maksimaalselt lõigata kasu neile kättesaadavaks tehtud eelistest. Tuleb astuda samme, propageerimaks tervislikku eluviisi. Siiski on samal ajal vajalik tarvitusele võtta seaduslikud meetmed, mis muudavad iga liikmesriigi vastutavaks selle eest, et nad teevad kindlameelsemaid jõupingutusi oma kodanike füüsilise seisundi parandamiseks tervisliku toitumise ja spordi abil. Loomulikult tuleks meeles pidada, et spetsiifilised tegevused ning poliitilised programmid, mis on vajalikud selle nähtusega võitlemiseks, kuuluvad liikmesriikide pädevusse.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Valge raamat soovitab arvesse võtta kolme tegurit, kui määratletakse Euroopa jaoks strateegiat toitumise, ülekaalulise ja rasvumisega seotud terviseküsimustes. Esiteks, iga isik on vastutav oma eluviisi eest. Teiseks, ainult hästiinformeeritud isikud suudavad teha õigeid otsuseid. Kolmandaks, raamat soovitab koostööd mitme valdkonna vahel – toit, tarbijad, spordisündmused, haridus, transport jne.

Samas, kõiki neid tegureid mõjutab reklaam. Mida me sööme? Kus me neid tooteid näeme? Kuidas me neist teada saame? Ebatervislikud toidud moodustavad 89 % televisioonis reklaamitavast toitudest. Rohkem kui 70 % lapsi soovib, et nende vanemad ostaks neile toitu, mille reklaami nad televiisoris on näinud.

Tervisprobleemide aruteludelt puudub minu arvates üks osaline – toiduainetööstuse esindajad. Soovime, et nad mõistaks seda kahju, mida ebatervislikud toidud on põhjustanud, ning saaksid aru ebatervisliku toiduga kaasnevatest kuludest, mida ühiskond peab kandma. Soovime, et nad mitte ainult ei lõpetaks ebatervislike toodete reklaamimise, vaid ka hakkaks tootma rohkem tervislikke toite.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Rohkem kui pool Euroopa rahvastikust on ülekaalulised. Statistika kohaselt peetakse peaaegu 27 % meestest ning 38 % naistest ülekaalulisteks ning rohkem kui 5 miljonit last on rasvunud. 5–7 % tervishoiukulutustest on otseselt seotud rasvumisega ning need numbrid ulatuvad miljarditeni. Selle murettekitava fakti tõttu on oluline otsustavaid algatusi vastu võtta igal tasandil, et seda nähtust piirata.

Tervitan komisjoni samme, võtmaks vastu kõnealune Valge raamat, mis selgelt tõstab toitumise, üleliigse kaalu ja rasvumise teemad Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide tasandile, ning arvan, et suudame saavutada rasvumise vastu võitlemisel edu, koordineerides erinevaid valdkondlikke poliitikaprogramme Euroopa tasandil.

Tahan juhtida teie tähelepanu ka ülekaaluliste laste ja noorte probleemile: see vanusegrupp peaks olema üks prioriteetidest. Õige toitumine ja kehaline liikumine on laste normaalse kasvu ja tervisliku arengu eelduseks. Harimine tervisliku toitumise vallas on peamiselt vanemate kohustus, kuid ka koolid saavad selles osaleda. Nad peaksid moodustama teise tegevuskeskuse võitluses rasvumise vastu.

Nõustun raportööri vaatega, et koolides peaks olema arstid ja toitumisspetsialistid. Pooldan ka keelu kehtestamist üleliigselt rasvaste, soolaste ja suhkruste toodete müügile koolides, kus need on vabalt kättesaadavad, eriti müügiautomaatides. Statistika kohaselt kulutavad noored täna rohkem kui viis tundi päevas väheliikuvatele tegevustele, peamiselt vaadates televiisorit ja mängides arvutil. Kehaline liikumine aga suurendab kaltsiumi sadestumist luudes, arendab laste sotsiaalseid oskusi ning on oluline tegur stressi vastu võitlemisel. Oluline on luua koolides sellised tingimused, et nendest lähtuvalt oleks võimalik igal päeval leida piisavalt aega kehalise kasvatuse jaoks ning näiteks mänguväljakute ja spordihallide ehitamisega julgustada lapsi sportima. Need sammud on olulised, kui soovime oma noortele tervislikku tulevikku ette valmistada.

Lõpetan märkusega, et rasvumise ärahoidmiseks on vaja vähemalt ühte rahulikku, tervislikku einet koos perega, mis eelkõige juurutab tervislikke väärtusi.

  Antonio De Blasio (PPE-DE). - (HU) Tänan teid, hr juhataja. Volinik, daamid ja härrad. Rasvumisele ja ülekaalulisusele ei aita kaasa mitte ainult tervislikud põhjused, vaid ka sotsiaalsed põhjused kõige laiemas mõttes. Mul oli hea meel näha, et Valge raamat ja aruanne toovad välja, et rasvumist ja ülekaalulisust ei saa uurida etapis, kus neist on juba saanud tõelised terviseprobleemid, vaid peame tagasi minema algpõhjuste juurde.

Minu arvates on oluline rõhutada, et Valge raamat ja parlamendi arvamus ei tohi olla suunatud tervisesektorile, vaid kodanikele ja kogukondadele, ehk teisisõnu ühiskonnale. Seda väga olulist küsimust tuleks käsitleda kooskõlas Euroopa Liidu teiste dokumentidega, sest probleemi põhjused on mitmetahulised ja seega peaks lahendus tulema mitmetest erinevatest suundadest, kuid samas olema õnnestumiseks koordineeritud.

Tervisliku eluviisi populariseerimist tuleks toetada igal võimalikul viisil, nii Euroopa Liidu, liikmesriiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Peame asetama eriti suure rõhu programmidele ja tegevustele, mille eesmärkideks on kasvatada kooliealisi lapsi ja noori tervislikele eluviisidele toetudes. Siinkohal pean esile tõstma kohalike omavalitsuste rolli, sest peamiselt nemad haldavad koole. Hästi töötavad programmid tuleb laialdaselt kättesaadavaks teha.

Me kõik teame, et meedia roll teadmiste kujundamisel muutub üha olulisemaks: reklaami jõud suudab tervisliku toitumise, spordi, regulaarse kehalist liikumise, ehk siis tervislikku eluviisi võluda moodsaks mudeliks, mida järgida. Rasvumise ärahoidmiseks tuleb kehalise liikumise ja spordi olulisus tihedalt siduda tervisliku toitumise vajadusega, kuid vaid neile kahele aspektile keskendumisest ei piisa täielikult: ärgitada inimesi järgima tervislikke eluviise peab saama olulisimaks prioriteediks kõikides asjakohastest poliitikavaldkondades.

Eesmärgiks on see, et inimesed peavad saama aru, et tervislik tasakaalustatud toitumine ei tähenda seda, et me ei või kunagi tarbida teatud toite. Regulaarne kehaline liikumine ei tähenda seda, et peame treenima igal vabal võimalikul minutil. Rõhuasetus on mõõdukusel ja nii muutuvad meie toitumisharjumused ja elud tasakaalukamaks. Tänan raportööri tehtud töö eest ning tänan kuulamast. Suur tänu.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). - (PL) Hr juhataja. Täna puutume me kokku kahe toitumisega seotud haigusega. Üks neist on anoreksia, millel põhjus on tavaliselt psühholoogiline ning mis on seotud asjaoluga, et kõhnu kehasid kiputakse esitlema kui kaunimaid. Oleme kõik teadlikud äärmuslikest juhtudest, mil see haigus on lõppenud surmaga. Õnneks siiski on mood muutumas ning haigus on nüüd vähem levinud. Teine haigus on rasvumine, mille põhjus võib samuti olla psühholoogiline. Toitu võidakse näha vahendina, mis aitab stressiga toime tulla ning elu probleemide eest põgeneda. Selle tausta valguses usun, et võtmeprobleem on toitumine. Toiduainetootjad ja levitajad on selles osas palju rohkem süüdi. Meie ees olev aruanne on väga tervitatav ning peaks toimima hoiatusena. See nn kiirtoit, mida pakutaks kooliõpilastele väljasõitudel ja reisidel, on ohtlik. Lõppude lõpuks võrdub see õppetunniga toitumisest. Vaja on asjakohast harimist ja toidualast järelevalvet. Minu arvates kujutavad meie jõupingutused sammu õiges suunas ning seetõttu toetan kõnealust aruannet.

  Marian Zlotea (PPE-DE). - (RO) Leian, et peaksime oma tähelepanu suunama ülekaalulistele lastele ning püüdma luua uusi programme, millega võidelda rasvumise vastu varajases eas, mil me omandame oma toitumisharjumused. Peaksime edendama toitumisalast kasvatust nii algkoolis kui ka hiljem. Kõik liikmesriigid peaksid oma koolide õppekavadesse lisama tasakaalustatud toitumise ja kehalise liikumise põhitõed.

Teatud statistika kohaselt kasvab kümne aasta jooksul ülekaaluliste laste arv Euroopas üle 30 miljoni. Ma olen tõsiselt mures selle suure probleemi pärast. Sellest lähtuvalt algatasin kirjalike sõnavõttude seeria, kus panen ette koolides spetsiaalsete programmide loomise, mis hõlmaks ka tasuta tervisekontrolli ja nõustamise pakkumist. Toetan Valges raamatus välja toodud ettepanekuid, nagu näiteks toitude asjakohane sildistamine, piirangud reklaamidele, kui tegemist on lastele kahjulike toodetega, väiksem käibemaks puu- ja juurviljadele ning ainult lastele mõeldud toidule. Lõpetuseks õnnitlen raportööri selle saavutuse eest.

  László Kovács, komisjoni liige. − Hr juhataja. Mul on väga hea meel, et sõna võtnud parlamendiliikmed nõustusid põhimõtteliselt komisjoni Valge raamatuga. Nad mitte ainult ei jaganud oma seisukohti, vaid ka väljendasid oma tuge komisjoni algatustele.

Ma hindan kõnelejate keerulisi lähenemisi. See on täielikult vastavuses rasvumise probleemi keerulise olemusega. Mitmed kõnelejad rõhutasid avalikkuse teadlikkuse tõstmist ja koostööd toiduainetööstusega, mis on täielikult kooskõlas nii Valge raamatu teksti idee kui ka kirjapanduga. Komisjoni pühendumus peegeldub tarbijatele suunatud toiduaineteabe ettepanekus, mida arutame varsti koos parlamendi ja nõukoguga.

Rõhutan, et Euroopa Liidus on mitmesuguseid programme ja projekte, mis omavahel toetavad Valget raamatut toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta, nagu näiteks linnaliikluse Roheline raamat või spordi Valge raamat, mille mõlema eesmärk on tervislikum elustiil ja tervislikum keskkond. Teised on näiteks ühise põllumajanduspoliitika tervisekontroll – mis võib näiteks piirata tarbimisabi võile – või koolipiima ja -juurvilja projektid, ühenduse seadusandlus reklaami ja turustamise kohta, et propageerida vastutustundlikku reklaami, või ebaausate kaubandustavade direktiiv.

Need on väga olulised algatused, mis on täielikult kooskõlas komisjoni seisukohtadega. Komisjon jätkab tööd ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammiga ning liikmesriikide ekspertidest koosneva kõrgetasemelise grupiga.

Rõhutan ka, et komisjon julgustab algatusi, mis aitavad ära hoida veresoonkonna haiguse arengut Euroopas, millega seoses on transrasvhapete tarbimine riskitegur lisaks üldisele rasva omandamisele ja küllastunud rasvhapete omandamisele. Vabatahtlik uuendamine võib viia tulemusteni. ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammi raames on antud lubadusi uuendada tooteid ning vähendada nendes transrasvade ja küllastunud rasvade kogust.

Järgi on veel jäänud ainult üks teema, millest soovin rääkida, sest see puudutab minu valdkonda – maksustamine. Esitati ettepanek uurida võimalust rakendada väiksemaid käibemaksumäärasid juur- ja puuviljadele. Sellesse ettepanekusse suhtun poolehoiuga, sest antud ettepaneku näitel on täpselt võimalik näha, kuidas maksupoliitika aitab saavutada teiste tähtsate poliitiliste programmide eesmärke.

Lõpetuseks rõhutan, et parlament on üks tegevusprogrammi algatajatest ning Euroopa Komisjon on valmis regulaarselt teavitama parlamenti tegevusprogrammi tegevustest. Parlament peaks vaatlusaruannet arutama 2010. aastal.

  Juhataja. − Lõpetame arutelu kõnega raportöörilt, hr Fogliettalt, kellel palun püsida temale ettenähtud kahe minuti piires.

  Alessandro Foglietta, raportöör. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad. Tahan esile tõsta voliniku seisukoha ühte aspekti, mida pean väga oluliseks. Palju tähelepanu tuleks pöörata probleemile, mis vajab tõsist kaalumist, samal ajal kui püüame luua uusi võimalusi.

Arvan, et teema on selline, mis puudutab paljusid meist, kuna mitmed hästi fokusseeritud kõned on teemat käsitlenud ning ergutanud komisjoni tegutsema asuma. Aruande enda eesmärk on eelkõige siiski teha selgeks, et me tegeleme väga kriitilise seisundiga: rasvumisega.

Mis puudutab terviseprobleeme, siis rasvumisest on saamas eriti keeruline probleem, millele tuleb leida lahendus. Abi tuleb pakkuda ning me peame koostama aruande, mis aitab meil eesmärke saavutada. Volinik, komisjon on tõepoolest rõhutanud Maailma Terviseorganisatsiooni rolli, kuid ärgem unustagem, et WHO ise kutsub üles kasvavat laste rasvumistrendi teises suunas pöörama aastaks 2015. Teine oluline tähtaeg on 2010, kui me saame hinnata antud strateegia tulemust.

Seega tänan siinkohal kõiki neid, kes arutelul kõnelesid ning ka variraportööre. Ma olen tänulik kõikide tehtud soovituste eest ning usun, et peame olema väga valvsad ning ettevaatlikud, koostamaks oluline aruanne, mis aitab meil tõesti mõelda ennetamisest ja hästi tasakaalustatud tervislikust toitumisest, mitte ainult keha, vaid ka meele ja hinge tõttu. Usun, et suudame kindlasti selle eesmärgi tänu kõikide koostööle saavutada. Veel kord läheb minu tänu kõigile neile, kes on vaatlusaluse aruande poolt kõnelnud. Tänan teid, volinik.

  Juhataja. − Tänan teid töö eest, hr Foglietta, mida ka kõik siinolijad on tunnustanud.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme.

Kirjalikud avaldused (reegel 142)

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Ülekaalulisus ja rasvumine on kaasaegsed epideemiad, millel on ohtlikud tagajärjed tervisele ning isegi inimeste eludele. Diabeet, vereringehaigused, hüpertoonia, rabandused ning teatud tüüpi kasvajad on ainult mõned rasvumise ja ülekaalu ohtlikud tagajärjed. Seetõttu on Euroopa Parlamendi jaoks täiesti sobiv, et osaletakse võitluses ülekaalu ja rasvumise vastu. Samuti on õige, et parlament ärgitab ELi kodanike tervise eest vastutavaid asutusi selles võitluses osalema. Viitan asutustele igal riiklikul ja Euroopa administratsiooni tasandil.

Laste rasvumine on eriline probleem. Euroopas on juba 22 miljonit ülekaalulist last ning see arv kasvab püsivalt. Kui me ei pööra seda trendi ümber, siis varsti on meie ühiskond veelgi rasvunum, halvema tervisega ning märgatavalt vähem tootlik. Seetõttu on minu toetus antud aruandele täielik. Leian, et on tulnud aeg jõupingutused ühendada ning käivitada otsustav ja kestev rünnak ülekaalulisuse ja rasvumise vastu. Peame keskenduma ühiskonna kõige tundlikumatele osadele, näiteks lastele ja eakatele, eriti naistele ja üksinda elavatele inimestele.

Kui suudame ühiskonda veenda, et oma kehakaalu kontrollimisest ja ülekaaluga võitlemisest on kasu, ning kui meil õnnestub tervisliku eluviisi propageerimiseks rajada mehhanisme, oleme võimelised vältima paljusid väga suuri probleeme. Rasvumise ärahoidmine ei ole seetõttu ainult tervise ja ilu küsimus. Sellel on ka sotsiaalsed ja kultuurilised järelkajad.

  Louis Grech (PSE), kirjalikult. – Rasvumise probleem ja toitumisega seotud haigused on ülemaailmselt kasvanud dramaatilistesse proportsioonidesse. Minu arvates on peened ja agressiivsed turundustehnikad takistanud tarbijatel tegemast informeeritud valikuid, mis puudutab nende toitumist. Sellest seisukohast vaadatuna on lapsed eriti haavatavad. Audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv näeb ette, et meedia teenusepakkujad võtavad vabatahtlikult kasutusele käitumiskoodeksi, mis puudutab toidu ja jookide kommertskommunikatsiooni. Kuigi väärtustan tööstuse ja meedia eneseregulatsiooni püüdlusi, oleksin eelistanud näha konkreetseid piiranguid lastele suunatud reklaami mahu ja tüübi osas. Madalakvaliteedilise toidu hävitavad mõjud ühiskonnale on võrreldavad alkoholi ja tubaka mõjudega ning nende reklaamimine on väga reglementeeritud. Sarnast lähenemist saab rakendada toitudele, mille kahjulik mõju inimese tervisele on kindlaks määratud. Tarbijad vajavad selget ja objektiivset teavet, mida saab pakkuda, nõudes toitude sildistamisele kõrgemaid standardeid ning kehtestades rohkem piiranguid reklaamile.

Praegune finantskriis on veel kord paljastanud ahnuse ja regulatsiooni puudumise segunemise tulemused. Olenemata sellest, kas oled kaotamas oma maja või tervist, arvan, et ükskõikseks turunduslähenemiseks on panused liiga suured. Seadusandjatena peame sekkuma ja oma tööd tegema.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Tervitan hr Foglietta esitatud aruannet toitumise, ülekaalu ja rasvumisega seotud terviseprobleemide kohta. Parlamendile on täiesti sobilik uuesti hakata tegelema sellise olulise teemaga, nagu seda on tervisliku toitumise propageerimine. Meil peaksime meeles pidama, et mõistlik toitumine on üks hea tervise kaheteistkümnest tegurist, mida rõhutab Maailma Terviseorganisatsioon. Terve ühiskonna jaoks on terve indiviid vältimatu tingimus. Toiduohutus on selles kontekstis oluline. Kõige hilisemad juhtumid Hiina saastatud rinnapiimaasendajatega tõestavad, kui oluline see on.

Halb toitumine on mitmete vaevuste, sh. ka ülekaalulisuse ja rasvumise põhjuseks. Rasvumine tähendab üleliigse rasva ladestumist kehasse. See suurendab südamehaiguse, hüpertoonia, ateroskleroosi, diabeedi, sapi-, neeru- ja kusejuhakivide tekkimise, luude ja liigeste kängumise ja teatud tüüpi kasvajatesse haigestumise ohtu. Poolas on 65 % inimestest vanuses 35–65 aastat ülekaalulised või rasvunud. Rasvumise esinemus meie kõige nooremate kodanike seas on võtnud epideemilised mõõtmed. 22 miljonit Euroopa last on ülekaalulised. Suure rasva-, suhkru- või soolasisaldusega toitude reklaamide negatiivne mõju on väga tõsine. Oluline on teavitada koole ja perekondi jõupingutustest, millega propageeritakse korralikult valmistatud hea kvaliteediga toitu. Koolid ja perekonnad peaks julgustama noori võtma omaks tervisliku eluviisi, mille hulka kuulub sportimine ja teised lõõgastavad tegevused.

  Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. – (PL) Ülekaalulisus ja rasvumine on probleemid, mis on hiljuti võtnud epideemilised mõõtmed, oma negatiivsete mõjude tõttu inimese tervisele. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetest selgub, et 50 % Euroopa rahvastikust on ülekaalulised või rasvunud. Asjaolu, et 5 miljonit last on rasvunud ja 22 miljonit last on ülekaalulised, annab põhjust olla eriti murelik. Arvud kasvavad murettekitava kiirusega. Rasvumine on üks peamisi surma ning krooniliste haiguste, nagu II tüübi diabeedi, vereringehäirete, hüpertoonia, südamerabanduste ning teatud tüüpi kasvajate põhjuseks.

Rasvumise ravimine on tõesti väga kulukas. See võtab enda alla umbes 7 % liidu riiklikest tervishoiueelarvetest ning kuni 6 % valitsuste kuludest tervishoiule.

Probleemiga võitlemiseks peaks Euroopa tarbijatel olema parem ligipääs teabele parimate toiduainete allikate kohta, et nad saaksid valida enda jaoks sobiva toitumistava. Toit peaks olema selgesti sildistatud. Teatud koostisained, nagu tehislikud transrasvhapped ja trans-isomeerid tuleks kasutusest kõrvaldada. Oluline on ka meeles pidada, et telereklaamid mõjutavad 2 – 11 aastaste laste nn. lühiajalisi tarbimisharjumusi. Sellel on negatiivne mõju toitumisharjumuste väljakujunemisele.

Ülekaaluga, eriti laste ülekaaluga võitlemine peaks olema prioriteet rahvusvahelisel, Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Rasvumine ja kaalu lisandumine sobimatute toitumisharjumuste ning ebapiisava kehalise liikumise tõttu levib igal pool ELis koos suurte majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega. Selleks et aidata kaasa tervislikuma ühiskonna tekkimisele, peaks komisjon aktiivselt sekkuma, pakkudes liikmesriikidele tuge tasakaalutust toitumisest ja väheliikuvast eluviisist tingitud kahjulike mõjude piiramisel. Siiski ei piisa ainult tervisliku eluviisi propageerimisest ELi kodanike seas. Peame neile pakkuma ka vajalikku motivatsiooni ja infrastruktuuri. Peaksid olema kohalikud määrused, mis vähendavad autode kasutamist ning propageerivad jalutamist, peaks olema parke ja jalgrattaradu. Poliitilised programmid rasvumisega võitlemiseks peaksid olema korrelatsioonis linnaarengu ja transpordi poliitiliste programmidega, nagu näiteks linnalise liikumiskeskkonna Roheline raamat, ning need poliitilised programmid peaksid täiendama kehalisele liikumisele ärgitavaid programme. Peaksime rohkem tähelepanu pöörama sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsates oludes olevatele gruppidele, keda mõjutavad toormaterjalide ja toitude hinnatõusud, ning ka haavatavatele gruppidele, nagu lapsed ja rasedad. Tervisekasvatuse edendamine koolides ja suure rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toitude müügi keelustamine koolides ja lasteaedades tagab tulevase põlvkonna tervise.

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Murettekitava tervisetrendi tõttu Euroopa laste seas (rohkem kui viis miljonit last on rasvunud ning 22 miljonit on ülekaalus) on Euroopa strateegia toitumisega tegelemise kohta väga tervitatav samm. Kohusetundlik toitu sildistamine toiteteabega on usaldusväärne tööriist, mis võimaldab tarbijatel teha informeeritud valikuid oma toitumistavade parandamiseks. Laiaulatuslik teadlikkuse tõstmine varajasest lapsepõlvest alates aitab vaieldamatult lähiaastatel trendi pöörata vastupidises suunas. Keskmises perspektiivis on vahepealsed kampaaniad, nagu koolide värske juurviljaga varustamine, olulised. Euroopa koolid peavad ka paremini tagama oma kohustused seoses sportimise ja igapäevase kehalise liikumisega, võttes arvesse asjaolu, et lapsed ja noored veedavad suure osa oma päevast koolis.

Sellegipoolest saavad Euroopa tasandi määrused ainult luua keskkonna tervislikuks toitumiseks ning need ei tohiks teha seda viga, et kodanikelt võetakse ära nende endi lõplik vastutus. Kui pikemas perspektiivis on meie saavutuseks tervislikum Euroopa, siis peab Euroopa Liit otsima partnerlusi kõikidel tasanditel: poliitilisel areenil, ärivaldkonnas ja kodanikuühiskonnas.