Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2285(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0256/2008

Arutelud :

PV 24/09/2008 - 17
CRE 24/09/2008 - 17

Hääletused :

PV 25/09/2008 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0461

Arutelud
Neljapäev, 25. september 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

8. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE).(CS) Härra juhataja, ma tahaks, et protokolli kantaks minu poolthääl härra Foglietta raportile, mis jäi andmata hääletusseadme rikke tõttu.

 
  
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: Iga-aastane arutelu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas saavutatud edusammude üle (ELi lepingu artiklid 2 ja 39) (B6-0425/2008)

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil (PPE-DE).(MT) Loomulikult on selles kaootilises olukorras keeruline ennast mõistetavaks teha. Ma soovisin saada sõna, et selgitada oma poolthäält resolutsioonile, mille me just vastu võtsime ja heaks kiitsime ning mis käsitleb iga-aastast arutelu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas saavutatud edusammude üle. Täna tuleb kokku justiits- ja siseministrite nõukogu, et arutada Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti ning see heaks kiita. See teema ning nõukogus arutatav ettepanek on väga olulised ning ma loodan, et täna nõukogus aset leidva mõttevahetuse käigus lisatakse pakti deklaratsioon, mis käsitleb vajadust jagada sisserände koormust õiglasemalt ja võrdsemalt. Loodan, et ministrid võtavad pakti täna vastu ja et see sisaldab viidet sellele ühisvastutusele.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MANUEL ANTÓNIO DOS SANTOS
Asepresident

 
  
  

− Resolutsiooni ettepanek: Iga-aastane arutelu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas saavutatud edusammude üle (ELi lepingu artiklid 2 ja 39) (B6-0425/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI). - (NL) Härra juhataja, resolutsioon, mida me just hääletasime, on mitmel põhjusel minu ja kindlasti ka minu fraktsiooni jaoks vastuvõetamatu. Peamiseks põhjuseks on loomulikult see, et minu veendumuse kohaselt ei vaja Euroopa kindlasti mitte uut „ebaseaduslikku” sisserände lainet. Kindlasti mitte.

Erasektori tööandjatel ja valitsustel on liigagi lihtne tuua pidevalt ja järjest rohkem oma riiki kolmandate riikide kodanikke. See põhjustab ajude äravoolu arenevast maailmast Euroopasse ega too lõppkokkuvõttes kasu ei arengumaadele ega Euroopale – isegi vastupidi. Me peaksime lõpuks ometi tegema algust sellega – ja siinkohal pean ma silmas peamiselt valitsusi, ettevõtteid ja tööstusi – et assimileerida, ümber õpetada ja lõimida igapärasele tööturule juba siin olevad suured, tõeliselt suured välisriikide kodanike hulgad, kes ei ole praegu ega ka kunagi varem olnud meie ühiskonda korralikult kaasatud.

 
  
  

− Raport: Marianne Mikko (A6-0303/2008)

 
  
MPphoto
 

  Neena Gill (PSE). - Härra juhataja, ma hääletasin Marianne Mikko raporti poolt, sest usun, et meedial on demokraatia kaitsmisel elutähtis roll. Euroopa Liidu laienedes on meie ülesanne tagada õigusnormide lähendamine, et kaitsta põhivabadusi ja demokraatiat. Ma aitasin koostada tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust Marianne Mikko raporti kohta ja soovin raporti koostajat õnnitleda, sest leian, et uued tehnoloogiavaldkonnad on loonud uued meediakanalid ja uut laadi infosisu ning meedia on jätkuvalt tähtis poliitiline vahend. Selles kontekstis on pluralistlik meediasüsteem demokraatliku ühiskonnamudeli väga oluline eeltingimus.

Kui meediakanalite omandiõigus on koondunud väikse arvu inimeste kätte, soodustab see reklaamituru monopoliseerumist ja on takistuseks uutele turuletulijatele. Konkurentsiõigus on aidanud meediakanalite koondumist piirata, kuid mitmes liikmesriigis, kus turul valitsevad üksikud suured ettevõtjad, on sellega veel probleeme.

Seega tuleb raportis sisalduvat meediaseaduse ja konkurentsiseaduse sidumise ettepanekut tunnustada.

 
  
MPphoto
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Härra juhataja, meedia pluralism tähendab teabe levitamise ja ringhäälinguorganisatsioonide spetsiifika mitmekesisust. Mõlemad need meediasektori valdkonnad on praegu ohus. Omandiõiguse aina suurenev koondumine selles sektoris konkureerivate meediaettevõtete kätte on tekitanud olukorra, kus sotsiaalsest ja kultuurilisest vaatenurgast väärtuslikku teavet on kõigile kergesti juurdepääsetavas ja standardiseeritud uudiste labürindis raske leida. Keeruline on prognoosida, mida toob selle sektori halvenev olukord lisaks üksikisikutest tarbijatele kaasa kogu ühiskonnale.

Raportöör rõhutas väga õigesti avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide rolli mitmekesisuse kaitsjatena, kelle ülesanne on levitada kvaliteetset teavet. Samuti pakkus raportöör välja väga õige mudeli, kus väljaspool konkureerivat meediat on tugev avaliku sektori meedia, mis eksisteerib koos eraõiguslike, kasumit taotlevate meediaettevõtetega. Nende kahe tugisamba vahelise tasakaalu olulisuses ei saa olla mingit kahtlust. Raporti tekst ja raportööri kavatsused näivad selged ja läbipaistvad. Kultuuri- ja hariduskomisjonis on saavutatud hea kompromiss. Lisaks tuleks juriidiliselt täpselt kirjeldada uusi teabe levitamise meetodeid, näiteks Interneti-päevikuid või teisi kasutajate loodud veebilehti, et niisuguseid teabe levitamise vorme kasutavad inimesed oleksid teadlikud oma õigustest ja kohustustest ning võimalikest sanktsioonidest.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI). - (NL) Härra juhataja, mul on hea meel kuulda Euroopa Parlamenti väljendamas seisukohta, et kõik liikmesriigid peavad tagama meedia pluralismi ja et avalik-õiguslikel ringhäälinguorganisatsioonidel on selles kanda oluline roll. See on väga õiglane ja asjakohane. Normaalses ühiskonnas tähendab see demokraatiat ja teabevabadust, eelkõige opositsioonis olevate fraktsioonide teabevabadust.

Nendele kriteeriumitele tuginedes ei ole ei Belgia ega isegi Flandria demokraatlikud. Näiteks diskrimineerib ja boikoteerib Flaami avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon pidevalt ja avalikult ning pealegi ametlike direktiivide alusel minu parteid, s.t üht selle riigi suurt parteid. Miks? Aga seetõttu, et meie ideed ja seisukohad ei ole „poliitiliselt korrektsed” või erinevad üldkehtivatest. Alles hiljuti tunnistas endine avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni juht, et sai belglaste kuningalt paruni tiitli tänutäheks oma püüete eest opositsiooniparteid diskrimineerida.

Kõnealune raport, mis ei ole muidu üldsegi halb, oleks võinud sisaldada lõiku üldtunnustatud norme eiravate opositsiooniparteide kohtlemise kohta.

 
  
MPphoto
 

  Koenraad Dillen (NI). - (NL) Härra juhataja, ma loobusin selle raporti üle hääletamast. Raportis on väga õigesti toodud esile erinevad meedia pluralismi ja meediakanalite omandiõiguse koondumisega seotud probleemid mitmes liikmesriigis.

Flaamlasena saan selle teema kohta paar sõna lisada. Nimelt ei ole Euroopa Liidus mitte ühtegi riiki, kes vajaks rohkem kui Belgia näiteks objektiivset meediaküsimuste ombudsmani, kelle ülesanne oleks tagada väljendusvabadus ja pluralism. Siin Brüsselis, riigi institutsionaalses südames, nagu mu kolleeg just ütles, ei boikoteeri suurimat opositsiooniparteid häbematult mitte üksnes eraõiguslik meedia, vaid ka valitsusasutused, jättes inimesed ilma õigusest vabale ja tasakaalustatud teabele.

Võib-olla suudetakse selliseid rikkumisi vältida meediavabaduse hartaga, mida raportöör pooldab, muidu on see kõik vaid üks puru silmapuistamine.

Samuti imestan, miks on raportöör huvitatud kõige vabama meediumi – Interneti ja eelkõige bloginduse – rangemast reguleerimisest, jättes siinkohal kõrvale asjakohase mure autoriõiguste pärast. Just ilma tõelise meedia pluralismita riigid soovivad Interneti üle rangeimat kontrolli. Kõnealune raport pakub neile selleks lisaargumente ja see on kahetsusväärne.

 
  
MPphoto
 
 

  Pál Schmitt, fraktsiooni PPE-DE nimel. (HU) Aitäh, härra juhataja. Ma räägin ungari keeles. Meedia mitmekesisus on Euroopa Rahvapartei jaoks eriti tähtis valdkond ja seega oleme otsustanud, et kõnealuse raporti tagasilükkamise asemel esitab meie fraktsioon alternatiivse otsuse eelnõu. Säilitades algse raporti väärtused, oleme tekstist välja jätnud osad, mis on meie arvates vastuvõetamatud, ning lisanud soovitused, mida on meie arvates vaja rõhutada.

Meie fraktsioon oli muu hulgas vastu sellele, et raportis on üksikud liikmesriigid eraldi välja toodud, sest me oleme veendunud, et meedia mitmekesisust käsitlev raport peab olema neutraalne ja üldkohaldatav. Selle eesmärk ei ole teatud riike halvaks eeskujuks tuua. Samamoodi ei saanud me nõustuda raportis sisalduva väitega, nagu ajendaks mõnda meediaimpeeriumit peamiselt kasum ja materiaalsed huvid: see on liialdatud üldistus ja me ei saa sellega nõustuda.

Raport, mis on kutsunud esile raevuka poliitilise arutelu, peab igal juhul juhtima Euroopa Komisjoni tähelepanu asjaolule, et tal tuleb selle küsimuse käsitlemisel teema tõsidust arvesse võtta ning uurida, milliseid Euroopa Liidu või liikmesriigi tasandi meetmeid on vaja mitmekesisuse jõustamise huvides kehtestada. Aitäh.

 
  
  

− Resolutsiooni ühisettepanek – energiahinna kontrolli alla võtmine (RC-B6-0428/2008)

 
  
MPphoto
 

  Peter Baco (NI).(SK) Ma toetan energiahinna tõhusat kontrollimist. Viimaste kuude hinnakõikumine ei ole kindlasti Euroopa Liidu kodanike huvides, kuid hangeldajad/vahendajad teenivad sellelt kasumit. Veelgi enam, oleme tunnistajaks täiesti vastuvõetamatule olukorrale, kus energiahind mõjutab toiduainete hindu. Me ei saa vaguralt leppida küünilise väitega, et maailmas on toitu piisavalt, kuid kõigil ei ole piisavalt raha kalli toidu ostmiseks.

Maailmapanga ekspertide arvates on biomassiga seotud energia põhjustanud kuni 80 % toiduainete hindade järsust tõusust. Selles kontekstis olen mitu korda rõhutanud vajadust suurendada toiduvarusid ja reguleerida toiduallikate kasutamist energia tootmise eesmärgil. See on peamine toiduhinna kontrollimisega seotud probleem, millele tuleb pöörata palju rohkem eritähelepanu.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, me seisame praegu silmitsi energiahinna kiire tõusuga. Sellel on otsene mõju Euroopa Liidu elanike elukvaliteedile ja inflatsiooni kiirenemisele. See tähendab, et peaksime looma vahendid, mis kaitseks Euroopa elanikke nende hinnatõusude tagajärgede eest. Kuigi nafta hind on viimasel ajal langenud, usun, et peaksime pöörama suuremat tähelepanu hinnastabiilsuse tagamise mehhanismidele. Samuti on tekkinud mõte, et energiaturgudel peaks valitsema suurem läbipaistvus, siis oleksid turud tulevikus maailmaturu spekulatsioonidele vähem vastuvõtlikud. Energiast rääkides tuleb kindlasti rõhutada vajadust esiteks taastuvallikatest saadud energia osakaalu suurendamisel tehtava töö tõhustamise järele, teiseks uue söepõletustehnoloogia juurutamise järele ja kolmandaks energiatõhusust suurendava laiaulatusliku programmi kehtestamise järele.

 
  
  

− Raport: Alessandro Foglietta (A6-0256/2008)

 
  
MPphoto
 

  Renate Sommer (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, ma hääletasin Foglietta raporti vastu ja sooviksin tänada oma kolleege, kes toetasid mind selle tagasilükkamisel.

Kuigi ülekaalulisus on süvenev probleem, ei too käesolev valge raamat meid lahendusele eriti lähemale. Vastupidi, tegemist on ebaühtlase segapudruga erinevatest soovitustest ja õigusaktide nõuetest. See jätab meist naeruväärse mulje. Mul on hea meel, et välja jäeti vähemalt ettepanek kasutada toiduainete etikettidel punaseid, merevaikkollaseid ja rohelisi tunnusvärve, kuid samas jäeti alles teised ettepanekud, sealhulgas mõned sellised, mis kiideti heaks enne toidu märgistamise valdkonnas praegu vastuvõtmisel olevaid otsuseid, mille raportööriks ma Euroopa Parlamendis olen.

Me otsustasime, et nõuame reklaami tsenseerimist, et tahame keelustada kunstlikud trans-rasvhapped – kavatsedes samal ajal märkida trans-rasvhapete sisalduse toiduainete etikettidele –, et hakkame tulevikus ametlikult vööümbermõõtu mõõtma ja kontrollima toidu soolasisaldust, mis on võrdväärne nõudega sekkuda toiduretseptidesse Kasutusele on võetud uus tervisliku toitumise määratlus, mille ühe eritingimuse järgi on vaid mahetooted need, mis võimaldavad tervislikult toituda. See tähendab traditsiooniliste põllumajandusviiside viljelejate diskrimineerimist.

Ei tohi olla olemas sellist asja nagu halb toit, mille meie õiguskord turul keelustaks. Kõigil tarbijatel on õigus olla teavitatud, kuid samas on neil ka õigus olla austatud – see tähendab, et neil peab olema võimalik ise otsustada.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

− Raport: Karin Resetarits (A6-0263/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Kõnealune raport mittetulundusliku kogukonnameedia kohta Euroopas käsitleb valdkonda, mille puhul peetakse tarvilikuks lisarahastamist Euroopa Liidu toetusprogrammidest. See on taas näide sellest, kuidas mitmesuguste erihuvide tõttu siin Euroopa Parlamendis püütakse suurendada Euroopa Liidu toetusprogrammide arvu ja nendesse makstavaid rahalisi vahendeid, et nende programmide raames saaks teha eraldisi nii paremale kui ka vasakule.

On mõistetamatu, et mittetulundusliku kogukonnameedia toetamist tuleb vaadelda kui Euroopa Liidu tasandil rahastatavat kuluartiklit. Subsidiaarsuspõhimõte laseb endastmõistetavalt järeldada, et tegemist on kuluga, mida peaksid rahastama liikmesriigid või piirkondlikud poliitilised asutused. Nemad tunnevad neid meediakanaleid kõige paremini ja just nemad peaksid otsustama, kas sellised kulutused on tähtsamad kui teised ressursse vajavad valdkonnad nagu tervishoid, koolid, hoolekanne jne.

Subsidiaarsuse huvides hääletasime kogu raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. − Kogukonnameedia on kohalikus kogukonnas väga tähtis. Tegemist on paikkondlike meediakanalite seas mõjuka teabeallikaga, mis on vahel isegi ainus kohaliku kogukonna häälekandja. Just seetõttu peaks Euroopa Liit keskenduma neile meediakanalitele rohkem – eriti pärast Lissaboni lepingu läbikukkumist –, sest need kanalid võivad osutuda tõhusaks vahendiks, mille kaudu anda kodanikele Euroopa Liiduga seotud teavet.

Euroopa kodanikega aktiivse dialoogi käsitleva raporti koostajana toetan täielikult kõiki suhtlusvahendeid, mis võivad aidata Euroopa Liitu kodanikele lähemale tuua. Sellegipoolest olen veendunud, et nii kogukonnameedia kui ka iga muu kasvõi osaliselt riiklikest vahenditest rahastatava kohaliku meediakanali puhul on oluliseks eeltingimuseks sõltumatus mitte üksnes riikliku, vaid ka kohaliku tasandi võimust.

Ma tean, et kogukonnameedia ja eriti selle rahastamine peaks kuuluma eelkõige liikmesriikide pädevusse niisuguse meedia eri vormide ja kohalike eripärade tõttu. Euroopa tasandil saame aidata sellega, et toome selle küsimuse rohkem päevavalgele. Kõnealune raport on esimene samm selles suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Resetaritsi raport, mida ma toetasin, viitab meedia olulisusele kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse süvendamisel. Sel nädalal olime tunnistajaks kõigi aegade esimese gaeli keelse telekanalile käivitamisele – tegemist on tervitatava sündmusega keelelise mitmekesisuse edendamisel nii Šotimaa kui Euroopa jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Kogukonnameedial on olnud meie ühiskonnas alati kandev roll. Sedalaadi meedia võib edendada kultuuridevahelist dialoogi, võideldes negatiivsete stereotüüpide vastu. Euroopa Liit peab seda täiel määral väärtustama, tõhustades kogukonnameedia õiguslikku tunnustamist ja saadete tegemiseks juurdepääsu raadiospektrile. Mina hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Strož (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Mis puutub kogukonnameediasse ja alternatiivsesse meediasse, siis leian, et kahtlemata võivad need aidata saavutada pluralistlikumat meediakeskkonda ja parandada kodanikke teadlikkust. Minu arvates näitab enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide kogemus selgelt, et sõnavabadusest on saanud peaaegu müüt ning et kommertsmeedia olemuse kujundab selle omanik. Seadusega kehtestatud meedias edastatava teabe objektiivsust mõjutavad sageli märkimisväärselt poliitilise võimu juures olevate isikute huvid, olenemata sellise meedia kohta kehtestatud määrustest ja õiguslikust raamistikust. See muudab kogukonnameedia ja alternatiivse meedia väärkasutuse ning väljaspool sellise meedia eeldatavaid eesmärke tegutsemise ennetamise veelgi tähtsamaks. Nõustun, et niisugused meediakanalid väärivad Euroopa Liidu riikides üldist õiguslikku tunnustamist. Nende tegevust reguleerivad eeskirjad peavad aga olema algusest peale kehtestatud selliselt, et kogukonna- ja alternatiivmeedia ei saaks oma eesmärke ja sotsiaalset rolli reeta.

 
  
  

− Raport: Joseph Muscat (A6-0344/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult . − Ma ei saa seda raportit toetada. Kuigi ma olen nõus mitme selles sisalduva ettepanekuga ja tunnen nende üle heameelt, olen ma mures investeerimisfondide käibemaksuvabastuse ulatuse kitsendamise pärast. Ma arvan, et parem on säilitada status quo.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − EPLP usub, et finantsteenuste käibemaksunõudeid oleks ammu tulnud ajakohastada. Raportöör on näidanud üles suurt usinust sellele ülesandele lähenemisel. Meie arvates pooldab ta meelsasti kulude jätmist tarbijate kanda ja samuti mõistab ta sellega kaasnevaid probleeme. Me oleme aga ebakindlad selles, kuidas saaks mõnda aspekti praktikas õigesti korraldada – eelkõige puudutab see tingimust, kuidas kohaldada käibemaksuerisusi äriühingutes. Seega on meil kahtlusi, mida ei olnud võimalik konkreetsetes muudatusettepanekutes väljendada, sest tegemist oli muudatusettepanekute 1–28 tervikhääletusega. EPLP toetab raportööri, kuid me oleksime hääletanud muudatusettepanekute 6 ja 21 vastu.

Tahaksin isiklikult tänada Joseph Muscatit selle vaeva eest, mida ta on näinud kõnesoleva ja teiste raportitega, ning öelda talle aitäh tema koostöömeelsuse eest Euroopa Parlamendis. Ma loodan, et tema karjäär läheb tõusvas joones ja me saame teda üsna pea siin taas tervitada juba Malta tulevase peaministrina.

 
  
  

− Resolutsiooni ettepanek – iga-aastane arutelu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas saavutatud edusammude üle (ELi lepingu artiklid 2 ja 39) (B6-0425/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Kuigi me pooldame vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala küsimuses liikmesriikide koostööd, hääletame Ühendkuningriigi konservatiividena selle resolutsiooni vastu, sest me ei soostu endiselt ühegi nõudega saavutada selles valdkonnas suuremat ühtsust. Eriti oleme vastu raportis esitatud nõudele võtta vastu need Lissaboni lepingu sätted, mida saaks ka praeguse korra alusel vastu võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et resolutsioon iga-aastase arutelu kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas võeti vastu väga suure häälteenamusega.

Tegemist on suurepärase tekstiga, mis tuletab meile jõuliselt meelde vajadust võtta kiiresti vastu Lissaboni leping, mis tugevdab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, ja kus sätestatakse Euroopa Liidu tegevuse õiguspärasuse ja tõhususe põhjalik täiustamine.

Samuti julgustab see tekst komisjoni ja nõukogu määratlema uued eelisvaldkonnad järgmise mitmeaastase programmi jaoks, mis käsitleb vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala aastatel 2010–2014.

Lõpetuseks pakutakse selles välja mitmed põhiõiguste ja kodakondsuse valdkonnas ülitähtsad meetmed, mis tuleb vastu võtta seoses piirikaitse, sisserände ja varjupaigapoliitikaga. Need on prioriteedid, mille eest meie fraktsioon seisab, ning enamik neist kajastub ka Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktis, mis tuleb konkreetsete meetmete alusel ellu viia.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuigi me oleme nõus mitme aspektiga selles resolutsioonis, mis käsitleb nii-öelda vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala – see on eufemism, mis tähendab tegelikult liikmesriikide suveräänseks õiguseks olevate justiits- ja siseküsimuste lisamist ühenduse süsteemi –, hõlmab see ka selliseid eesmärke, eelisvaldkondi ja ettepanekuid, millele me seisame kindlalt vastu.

Eelkõige jäetakse tähelepanuta Lissaboni lepingu tagasilükkamine – nõutakse selle kehtestamist 2009. aasta lõpuks ja tahetakse, et jätkataks justiits- ja siseküsimuste lisamist ühenduse süsteemi; see annab tunnistust lugupidamatusest, millega Euroopa Parlamendi enamus suhtub Iiri rahva suveräänsesse ja demokraatlikku otsusesse.

Lisaks on resolutsiooni eesmärk arendada Schengeni infosüsteemi (sh Prümi lepinguga seotud otsuseid), Frontexit ja Euroopa Liidu sisserändepoliitikat (mis on valikuline ja kaitsev ning seob sisserände kuritegevusega).

Ja hoolimata kaebustest, et „EL on loomas de facto politsei- ja õigusalast koostööd kolmandate riikidega, eriti USAga, kahepoolsete kokkulepete kaudu terves reas küsimustes, vältides seejuures ametlikke demokraatlikke otsustusmenetlusi ja parlamentaarset kontrolli”, ei sea Euroopa Parlament seda kahtluse alla alla.

 
  
MPphoto
 
 

  Tobias Pflüger (GUE/NGL), kirjalikult. (DE) 1. Ettepanekus öeldakse Lissaboni lepingu kohta, et see „on oluline ja pakiline eeltingimus tagamaks, et EL on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala”. Lissaboni leping on Iiri referendumi tõttu tagasi lükatud. On ülim aeg see heaks kiita.

2. Ettepanekus nõutakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) täielikku kasutuselevõtmist ja Frontexi töö tõhustamist. Piirikaitseagentuur Frontex vastutab sellise ebainimlikku poliitika elluviimise eest, millega sulgetakse hädaolukorda sattunud inimestele pääs Euroopa Liitu. Kõnealune poliitika teotab inimlikkust ja tuleb seega täielikult kõrvale heita.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Üldjoontes toetame me ideed anda pikaajalistele residentidele Euroopa ja kohalikul tasandil valimisõigus. Usume aga, et kohalikul tasandil valimisõiguse kohta peaksid tegema otsuse liikmesriigid kooskõlas vastavate rahvusvaheliste konventsioonidega.

 
  
  

− Raport: Marianne Mikko (A6-0303/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. (IT) Tahaksin rõhutada, kui oluline on kaitsta meedia pluralismi (millele on viidatud juba Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11), et tugevdada demokraatlikku protsessi, mille abil saab Euroopa kodanikele läbipaistval viisil teavet jagada. Me teame, et poliitiline surve mõjutab liiga tihti meediat, eelkõige riiklikke kanaleid, ning vajavad suurt ja stabiilset turuosa, et mitte laste end mõjutada ebapiisavast rahastamisest ja poliitilisest lobitegevusest.

Seetõttu annan oma poolthääle kõnealusele resolutsiooni ettepanekule, millega määratakse kolmele Euroopa ülikoolile ülesanne teostada sedalaadi pluralismi seiret usaldusväärsuse ja sõltumatuse näitajate abil. Samuti olen nõus, et tuleb luua järelevalvesüsteemid, tagamaks kõikides liikmesriikides toimetamis- ja ajakirjandusvabadus.

Arvestades lähenevaid, 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, on aeg küps luua üheskoos meediavabaduse harta, et võidelda paljude publitsistide ja ajakirjanike ebakindlate töötingimuste vastu.

Lõpetuseks – Euroopas ja kogu maailmas levivad uued meediakanalid vajavad tõepoolest rahastamist, kuid neid peab kasutama vastutustundlikult (näiteks tuleks määratleda veebipäevikute autorite ja toimetajate staatus) ning kogu Euroopas tuleks edendada suuremat meediapädevust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Marie Cavada (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma kinnitan veel kord, et pean sõnavabadust ja meedia pluralismi väga tähtsaks. Veebipäevikud on vahendid, mis võivad seada ohtu inimeste privaatsuse, ning kui need sisaldavad ebaõiget teavet või on pahatahtlikud, võib need paigutada samasse kategooriasse „ajakirjandust reguleerivate seaduste rikkumisega”.

 
  
MPphoto
 
 

  Jorgo Chatzimarkakis (ALDE), kirjalikult. (DE) Pluralistlik meediasüsteem on üks Euroopa demokraatliku ühiskonnamudeli püsimajäämise põhieeldusi. Meediakanalite omandiõiguse koondumisega luuakse aga keskkond, mis soodustab monopolide tärkamist, takistab turule tulekut ja muudab meediakanalite sisu ühetaoliseks.

Meediasüsteemi arendamine on järjest rohkem ajendatud kasumist. Kui tahta vältida huvide konflikte meedia omandiõiguse koondumise ja poliitilise võimu vahel, tuleb konkurentsiseadus ja meediaseadus kokku sobitada. On selge, et sellised huvide konfliktid kahjustavad vaba konkurentsi ja pluralismi. Viimase tugevdamiseks on vaja tagada tasakaal ka avalik-õiguslike ja eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vahel.

Lisaks julgustan võtma majanduskasvu edendamiseks meetmeid, mis parandaksid meediakontsernide konkurentsivõimet. Nii Euroopa kui ka riikliku tasandi konkurentsieeskirju tuleb järjepidevalt kohaldada, sest see aitab kindlustada aktiivse konkurentsi ja avatud turu. Eelkõige peab läbipaistev ja tõhus olema meedia riiklik reguleerimine.

Sel põhjusel väljendan oma heameelt komisjoni kavatsuse üle töötada välja meedia pluralismi mõõtvad näitajad. Samuti innustan välja töötama uusi näitajaid, et mõõta selliseid mõjureid nagu demokraatia ja ajakirjanike eetikakoodeksid. Lisaks usun, et meediakanalite koondumist käsitlevad sätted peaksid reguleerima ka ligipääsu Interneti sisule ja selle levitamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. – (SV) Marianne Mikko raport on musternäide sellest, kuidas head kavatsused lähevad üle piiri ja satuvad lõppkokkuvõttes vastuollu meedia sõltumatuse ja sõnavabaduse põhiprintsiibiga. Proua Mikko algne ettepanek, mis hõlmas muu hulgas veebipäevikute autorite registreerimisvõimalust, vastamisõigust ja vastutusele võtmise vahendeid, on kaugel sellest, mida mina mõistan sõnavabaduse ja arvamuste kujundamise all. Õnneks parandati neid raporti punkte enne, kui ettepanek istungile esitati. Parandused ei olnud siiski piisavad, et ma saaksin raportit toetada; mitmes aspektis on ettepanek endiselt vastuolus meedia sõltumatuse, arvamuste vaba kujundamise ja sõnavabaduse põhimõttega.

Muudatusettepanek 5, mis sai lõpuks Euroopa Parlamendi heakskiidu, on raportile parem alternatiiv. Parem, kuid mitte hea. Meediakanalite koondumise ja mitmekesisuse küsimus on tähtis ja selle üle tuleks arutleda. Kuid kõnealune resolutsioon ei ole selleks õige viis. Meediaküsimusi tuleb alati käsitleda vastutustundlikult ja kaalutletult. Kui asi puudutab meedia sõltumatust, arvamuste kujundamise vabadust ja sõnavabadust, siis ei saa ma kompromissile minna. Need väärtused on liiga põhjapanevad selleks, et neid muuta. Seetõttu hoidusin täna selle raporti üle hääletamast. Selle sammuga soovin avaldada oma toetust selleteemalisele arutelule, kuid samas väljendada muret korduvate katsete pärast meedia- ja sõnavabadusküsimusi reguleerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi kodukorras tehtud muudatuste tõttu, mis ei võimalda praegustes oludes esitada konkreetseid muudatusettepanekuid, ei pandud hetk tagasi hääletusele mitte Mikko raport, vaid üldine ettepanek võtta vastu alternatiivne resolutsioon.

Lõplik, heakskiidetud resolutsioon on raportist selgelt parem, ning üksnes seetõttu me selle poolt hääletasimegi; samas sisaldab see aspekte, millega me ei nõustu.

Meie peamine eriarvamus puudutab nn konkurentsiõiguse ja meediaõiguse vastastikuse sidumise pseudotasakaalu; kogemused on näidanud, et kapitali huvid kaaluvad üles kõik õigused ja vabadused, sealhulgas sõnavabaduse meedias, ning seavad pluralismi väga sageli kahtluse alla.

Kuigi ühes teises kohas on öeldud, et „ametivõimude peamine eesmärk peaks olema selliste tingimuste loomine, mis tagavad meedia (sealhulgas avalik-õiguslike meediakanalite) kõrge kvaliteedi, kindlustavad meedia mitmekesisuse ja garanteerivad ajakirjanike täieliku sõltumatuse”, teame, et seda on raske saavutada, kui demokraatliku riigi roll on nõrk. On tõsi, et kui peamiste meediaväljaannete omanikeks on majandus- ja finantsrühmad, ei ole sõnavabadus ja ajakirjanike sõltumatus tagatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Õnnitlen oma kolleegi Marianne Mikkot tema raporti puhul. Kavatsen koos liberaalide ja rohelistega hääletada oma fraktsiooni esitatud alternatiivse resolutsiooni ühisettepaneku poolt, sest see on väga lähedal mu enda seisukohale. Ma ei näe mingit põhjust, millepärast peaks miski, mis on kirjalikul või suulisel kujul ebaseaduslik, olema Internetis seaduslik. Loomulikult on asja elluviimine keeruline, kuid see ei anna põhjust tegevusetuseks. Lõppude lõpuks on ju meil kiirusepiirangud ka kõrvalteedel, kuigi nende valvamine on väga keeruline. Sellele vaatamata ei tooda seda kõikelubavuse õigustuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) See raport ja koos sellega esitatud alternatiivsed resolutsioonid jäävad väljapoole õigusloomet ega väljenda midagi muud kui Euroopa Parlamendi föderalistliku enamuse soovi kaasata Euroopa Liitu veelgi rohkem kultuuri- ja meediapoliitika sfääri. Raporti ettevalmistamise ajal on raportöör läinud liiga kaugele oma püüdlusega kontrollida kogu blogindust ja teostada selle üle järelevalvet. Õnnekombel taganes parlamendikomisjon täiskogule esitatud ettepanekus mingil määral oma seisukohtadest ning mõnede fraktsioonide esitatud ettepanekud on paremad kui raport ise. Kuid püsima jääb põhiküsimus: miks peaks seda raportit arutatama üldse Euroopa Parlamendis?

Meediakanalite koondumise küsimus on oluline – nii oluline, et liikmesriigid peaksid jätkama sellega tegelemist. Seetõttu hääletasime kogu selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. (DE) Ma annan oma poolthääle Marianne Mikko raportile, mis käsitleb meediakanalite koondumist ja meedia pluralismi Euroopa Liidus.

Juurdepääs vabale ja mitmekesisele meediale kõigis liikmesriikides on nüüdisajal eluliselt tähtis. Era- ja avalik-õigusliku televisiooni ja audiovisuaalmeedia teenuste jaoks kasutusele võetud kahesambaline korraldus on väga hästi arenenud. Et see areng saaks jätkuda nii tulemuslikult kui võimalik, tuleb avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele anda stabiilsed rahalised vahendid avaliku huvi ja sotsiaalsete väärtuste edendamiseks, meedia pluralismi säilitamiseks ning kvaliteetse meediakanalite sisu kättesaadavuse tagamiseks.

Ma toetan ka meediavabaduse harta loomist. See oleks sõnavabaduse tagamisel tehtavate jõupingutuste alustala. Ajakirjanike sõltumatus tuleb aga kindlustada konkreetsete õiguslike ja sotsiaalsete tagatistega.

Probleeme on ka meediakanalite omandiõiguse koondumisega, sest see soodustab monopolide tekkimist. Seega on juurdepääsu, konkurentsi ja kvaliteedi tagamiseks vaja ühtlustada konkurentsi ja meediat puudutavaid õigusakte. Raport hõlmab enam-vähem kõiki vastavasisulisi põhiaspekte ja sel põhjusel toetan ma raportööri.

 
  
MPphoto
 
 

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. − (RO) Me kõik oleme nõus, et pluralism peaks olema massiteabevahendite ülitähtis osa. Pluralismi tuleb toetada ning Mikko raporti vastuvõtmine on suur samm selles suunas.

Liikmesriigid peaksid tunnustama ja toetama vajadust tasakaalustatud massimeediaturu järele, samuti peaksid nad nii eraldi kui ka koos võtma endale kohustuse tagada Euroopa kodanikele võimalus saada täpset ja mitmekesist teavet.

Meediavabaduse harta loomisel on eelisvaldkonnad kultuuriline mitmekesisus, järjest kasvav vajadus sisserändajate ja vähemuste lõimimise järele ning aktiivsetele rahvastikurühmadele kvaliteetse teabe andmise olulisus. Tahaksin väljendada oma täielikku toetust Euroopa Parlamendi soovitusele, mille kohaselt tuleb avalik-õiguslikke meediateenuste pakkujaid julgustada hakkama alternatiivseteks teabejagajaks nendele, kes on ajendatud üksnes ärikriteeriumitest.

On tarvis, et Euroopa kodanikud teostaksid oma õigusi ja täidaksid oma kohustusi aktiivselt, oleksid asjasse pühendatud ja suudaksid teavitamise asjaolusid mõista ja kritiseerida; seda tarvidust tuleks arvesse võtta iga meetme puhul, mis võetakse tulevikus nii Euroopa institutsioonides kui ka liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Uus tehnoloogia on toonud kaasa uute meediakanalite tekkimise ja muutused meediakanalite sisus. Laiahaardeline meediasüsteem on demokraatia ja vaba mõtlemise toetamisel väga oluline. Ma hääletasin laias laastus Marianne Mikko soovituste poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Doris Pack (PPE-DE), kirjalikult. (DE) Meediakanalite koondumine on laialt levinud pahe ja selle vastu tuleb võidelda. Kõigepealt tuleb siiski mainida, et Euroopa Liidus on mitu riiki, kus meediakanalite koondumine on probleem, ja seetõttu on vaid ühe riigi nimetamine lubamatu. Teiseks, mitmes punktis julgustab raport tegutsema Euroopa Komisjoni valdkonnas, mis on hõlmatud subsidiaarsuspõhimõttega.

Kui neid aspekte oleks muudetud või kui mul oleks olnud võimalik sellise muudatusettepaneku poolt hääletada, oleksin ma Mikko raporti heaks kiitnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult.(EL) Meediakanalite omandiõiguse üha suurem minek üksikute omanike kätte soodustab monopolide teket ja lämmatab seeläbi ülimalt tähtsa arvamuste mitmekesisuse.

Praegusel ajal näib juurdepääs teabele olevat korraga nii piiramatu kui ka puudulik. Ettevõtjatele kuulub suur osa meediakanalitest ja Interneti-teenustest ning nad on iseenda kõige paremini reklaamitud kliendid. On tähtis kaitsta kvaliteetset avalik-õiguslikku televisiooni, mis on pluralistlik, avatud ja sõltumatu. Mis puutub aga sõnavabadusse Internetis, siis selles vallas peaks Euroopa Liit asetama rohkem rõhku avalikule dialoogile, et tagada seeläbi nii sõnavabadus kui ka isikuandmete kaitse. Arutelu on alles alanud. Lahendusi võib leida siis, kui teeme kodanikuühiskonnaga koostööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. (SK) Kodukorra muudatusettepanek, mille me võtsime vastu 8. juulil 2008, tõi kaasa uued reeglid seoses omaalgatuslike raportitega. Praeguse, teise septembrikuise osaistungjärgu ajal on meil olnud võimalik näha, kuidas need reeglid praktikas toimivad.

Esmaspäevaõhtusel arutelul, mil käsitlesime mitut omaalgatuslikku raportit, ilmnes siiski, et see muudatus ei ole kõige õnnestunum. Iga raporti puhul kuulati arutelu käigus ära üksnes raportöör ja komisjoni esindaja. Arutelu kaotas oma dünaamika, sest ka variraportööridel ei lubatud sõna võtta. Problemaatiliseks on muutunud isegi reegel, et raporti ettevalmistamises osalenud liikmed saavad esitada oma märkusi kirjalikult. Kehtiva reegli järgi saab iga parlamendiliige reageerida kirjalikult ühe osaistungjärgu ajal vaid üks kord.

Omaalgatuslike raportite hääletamise kord on samuti problemaatiline. Uue reegli kohaselt ei ole muudatusettepanekute esitamine istungjärgul arutamiseks lubatud. Fraktsiooni nimel on võimalik esitada üksnes alternatiivse resolutsiooni ettepanek.

Praktikas mõjutasid meie otsuse puudused just kõnealust proua Mikko raportit meediakanalite koondumise ja meedia pluralismi kohta Euroopa Liidus. See suhteliselt tasakaalustatud raport sisaldas mõningaid punkte konkreetsete liikmesriikide kohta. Ma arvan, et selliseid tundlikke teemasid puudutavates raporti osades tuleks jääda neutraalseks. Ma ei kavatsenud selle raporti vastu hääletada, kuid pidin seda tegema, sest meie fraktsioonil ei avanenud võimalust panna hääletusele oma esitatud ettepanekut resolutsiooni kohta. Palun kõnealune reegel ära muuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. (PL) Härra juhataja, meedia pluralism tähendab levitamise ja ringhäälinguorganisatsioonide spetsiifika mitmekesisust. Mõlemad need meediasektori valdkonnad on praegu ohus. Omandiõiguse aina suurenev koondumine selles sektoris konkureerivate meediaettevõtete kätte on tekitanud olukorra, kus sotsiaalsest ja kultuurilisest vaatenurgast väärtuslikku teavet on kõigile kergesti juurdepääsetavas ja standardiseeritud uudiste labürindis raske leida. Keeruline on prognoosida, mida toob selle sektori halvenev olukord lisaks üksikisikutest tarbijatele kaasa kogu ühiskonnale.

Raportöör rõhutas väga õigesti avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide rolli mitmekesisuse kaitsjatena, kelle ülesanne on levitada kvaliteetset teavet. Samuti pakkus raportöör välja väga õige mudeli, kus väljaspool konkureerivat meediat on tugev avaliku sektori meedia, mis eksisteerib koos eraõiguslike, kasumit taotlevate meediaettevõtetega. Nende kahe tugisamba vahelise tasakaalu olulisuses ei saa olla mingit kahtlust. Raporti tekst ja raportööri kavatsused näivad selged ja läbipaistvad. Kultuuri- ja hariduskomisjonis on saavutatud hea kompromiss.

Lisaks tuleks juriidiliselt täpselt kirjeldada uusi teabe levitamise meetodeid, näiteks veebipäevikuid või teisi kasutajate loodud veebilehti, et niisuguseid teabe levitamise vorme kasutavad inimesed oleksid teadlikud oma õigustest ja kohustustest ning võimalikest sanktsioonidest. Sedalaadi teavet jagatakse tulevikus rohkem. Nende meetmete tuginemine eetikakoodeksile on samm õiges suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Marek Siwiec (PSE), kirjalikult. − (PL) Vastu võetud resolutsioonis meediakanalite koondumise ja meedia pluralismi kohta Euroopa Liidus toetasid Euroopa Parlamendi liikmed, mina kaasa arvatud, väga õigesti nii vabamat juurdepääsu mitmekesisele massimeediale kui ka sõnavabadust.

Tähelepanu tuleks aga osutada ka sellele, et veebipäevikute osas erineb resolutsioon märgatavalt Marianne Mikko ning kultuuri- ja hariduskomisjoni algsest versioonist. Raporti järgi pidi veebipäevikute ja kasutajate loodud veebilehtede staatuse kohta antama selgitus, et nende suhtes kohaldatakse samalaadseid eeskirju kui teiste väljaannete suhtes. Vastu võetud resolutsioonis nõutakse aga avatud arutelu veebipäevikute staatuse üle. Seepärast hääletasin resolutsiooni poolt.

Minu arvates mängivad Internet ja eelkõige veebipäevikud meedia pluralismi ja sõnavabaduse edendamisel tähtsat rolli ning seega peaks need olema vabad igasugustest piirangutest. Raporti eelmise versiooni punkt 25 oleks valesti tõlgendamisel kujutanud endast ohtu nende autorite sõnavabadusele, kes seda järjest populaarsemaks muutuvat meediumi kasutavad. Ma ütleksin väga resoluutselt, et Euroopa Parlament peaks kõik sellised reguleerimise ja kontrollimise katsed tulevikus tagasi lükkama.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Tänasel hääletusel toetasin ma resolutsiooni meediakanalite koondumise ja meedia pluralismi kohta Euroopa Liidus. Olen nõus raportööri ajendanud põhimõttega – nimelt sellega, et demokraatia ja põhivabaduste kaitseks kehtestatud standardid peavad olema teataval määral võrdsed.

Tänapäeva maailmas on massiteabevahenditel tohutu ja järjest kasvav mõju. Üha uuemate meediakanalite ilmumine on positiivne. See suurendab selle sektori dünaamikat ja mitmekesisust. Usun, et seoses sellega on vaja luua järelevalve- ja rakendussüsteemid, mis tuginevad usaldusväärselt ja sõltumatult kehtestatud näitajatele meedia pluralismi kohta. Me peaksime kaitsma demokraatia ja vabaduse tähtsaks tahuks olevat meedia pluralismi, et tagada seeläbi kõikidele Euroopa Liidu elanikele juurdepääs vabadele ja mitmekesistele massiteabevahenditele.

Lisaks on minu arvates otstarbekas luua meediavabaduse harta, mis ei sisaldaks üksnes ringhäälinguorganisatsioonide ja ajakirjanike sotsiaalsete õiguste tagatisi, vaid garanteeriks ka sõnavabaduse.

 
  
  

− Resolutsiooni ühisettepanek – energiahinna kontrolli alla võtmine (RC-B6-0428/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Naftahinna pideva kasvu tõttu suureneb mure, kuidas suunab see nähtus majanduskasvu Euroopa Liidus ja milline on selle negatiivne mõju eelkõige tarbijate ostujõule ja nende elukvaliteedile.

Euroopa Liidu välispoliitika on selles vallas väga tähtis. Et Euroopa Liidu majandus sõltub ikka veel olulisel määral energiaimpordist, on vaja sisse seada ühtne energiapoliitika, mis tugineb solidaarsuspõhimõttele, energiaallikate ja väliste tarnemarsruutide turvalisusele ning mitmekesistamisele.

Musta mere piirkondlikku koostööd käsitleva raportöörina olen järjepidevalt rõhutanud nende toimingute olulisust ja pakilisust. Täna nõuan ma aga tungivalt, et komisjon ja nõukogu võtaksid konkreetsed meetmed, et vähendada lähitulevikus Euroopa Liidu energiasõltuvust. Minu üleskutse ei puuduta üksnes nafta, vaid ka gaasi importi, ning hõlmab Nabucco projekti elluviimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. – (SV) Me hääletasime erakorralist kasumit puudutava muudatusettepaneku 1 vastu, sest meie arvates oli väljapakutud tekst ebaselge ja me kahtleme selle rakendamise viisides ja – mis veel olulisem – selle ettepaneku lõppeesmärgis. Me hääletasime aga selle muudatusettepaneku poolt, millega toetati energiasäästlike toodete ja teenuste käibemaksu vähendamist, sest see on üks paljudest võimalustest, mille abil kiirendada üleminekut energiatõhusamatele alternatiividele. Osutaksime siiski tähelepanu sellele, et maksud on riiklik küsimus ning maksuotsuseid saavad teha üksnes liikmesriigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest rahvusvahelistel turgudel kehtiva toornafta väärtuse ja kütuse lõpphinna vahelise lahknevuse rõhutamisel on suudetud käsitleda seda tundlikku teemat emotsioone tekitamata – erinevalt mõnede riikide, näiteks Portugali, valitsusest.

Portugalis tuli lisaks minister Manuel Pinho täielikule asjatundmatusele (ja piiratud võimalusele olukorda mõjutada) ilmsiks ka lubamatu sekkumine seadusandja sõltumatusse. See pole midagi muud kui soovunelmate hellitamine valimiseelsel perioodil.

Ma olen vastu igasugusele kütusehindade administratiivsele kindlaksmääramisele või kütusemaksude ühtlustamisele Euroopa tasandil.

Olen nõus maksualase sekkumisega (käibemaks ja tootmismaks) juhul, kui see on ajutine ja seda kohaldatakse valikuliselt nende majapidamiste ja tööstussektorite heaks, kellele avalduv mõju on kõige tõsisem.

Minu meelest on lahenduseks praegu kehtivate, naftaga seotud õigusaktide rangemaks muutmine. Selle asemel et joonduda ministri avalduste või tarbijate kaebuste järgi, peaks konkurentsiamet asuma oma algatuspädevuse piires tegutsema selle nimel, et kaotada usaldamatus, mis on tekkinud seoses ameti suutlikkusega teostada naftasektori üle järelevalvet. Portugali üldsus vajab kindlat tagatist, et konkurentsivastane tegevus ei mõjuta hinnakujundust. Kui aga leiab kinnitust vastupidine olukord, tuleb konkurentsiametil erapooletult sekkuda ja kehtestada hoiatavad sanktsioonid.

 
  
MPphoto
 
 

  Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult. − Mul on hea meel toetada neid praktilisi ideid, mida sisaldab valdav osa energiahindade tõusu käsitlevast resolutsioonist. Riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused peavad käivitama võimalikult kiiresti tegevuskavad, et kaitsta meie kõige haavatavamaid kodanikke.

Keskpikas plaanis aitab taastuvatele energiaallikatele üleminek ja suurem energiatõhusus kaitsta meid paratamatute hinnakõikumiste eest, mis tulenevad fossiilkütuse kasutamisest; kuid kütusepuuduse leevendamiseks ja kõrvaldamiseks tuleb võtta otsekohe konkreetsed meetmed.

Ma ei ole siiski nõus, et energiaturgude liberaliseerimine aitaks tõusva energiahinna probleemi osaliselt lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin resolutsiooni „Energiahinna kontrolli alla võtmine” ühisettepaneku poolt. Siiski olin ma vastu muudatusettepanekule 1, milles nõuti erakorralist maksu Euroopa tasandil. Euroopa Liidus energia eest makstavate tasumäärade erinevuste tõttu tuleb pigem midagi ära teha riigi tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Mina hääletasin energiahinna resolutsiooni vastu. Kuigi ma olen täiel määral seda meelt, et energiahinna kasv nõuab toetavaid poliitilisi meetmeid, ei nõustu ma resolutsiooni viitega „madala süsinikusisaldusega” energiale. Ma ei nõustu ideega, et tuumaenergia ulatuslikum kasutamine võiks avaldada keskkonnale positiivset mõju, ning usun, et poliitiline tähelepanu tuleks suunata tuumaenergia valdkonnast välja ja koondada taastuvatele energiaallikatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Mul on hea meel, et täna pooldati energiapuuduse tunnistamist ja energiasäästlike kaupade käibemaksu vähendamist.

 
  
  

− Raport: Alessandro Foglietta (A6-0256/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. – (SV) Euroopa Liit saab rasvumise probleemi vähendamiseks palju ära teha ja sellele peaksime oma tähelepanu Euroopa Parlamendis ka pöörama. Seetõttu on hea, et parlament hääletas täna toitumist, ülekaalulisust ja rasvumist käsitleva raporti poolt. Selle otsuse ühe tagajärjena nõuab parlament nüüd trans-rasvade keelustamist.

Samal ajal oleme siiski seisukohal, et raport oleks võinud palju vähem rääkida sellest, mida koolid peaksid tegema ja millist toitu pakkuma. Meie arvates on seda kõige õigem otsustada riiklikul või kohalikul tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Võitlus tõsise rahvatervise probleemiga – ülekaalulisusest ja rasvumisest tingitud haigustega – peab olema esikohal varasest elueast peale.

Kõnealuses raportis palutakse liikmesriikidel, kohalikel üksustel ja kooliasutustel kontrollida ja parandada koolitoidu kvaliteeti ja toiteainesisalduse norme.

Tähtis on toiduainele paigutatud toitumisalane teave; eriti erinevus lihas ja piimatoodetes sisalduvate looduslike trans-rasvhapete ning tööstustootmisel saadavate (kunstlike) trans-rasvhapete vahel. Trans-rasvade diferentsimata märgistamine ajab tarbijad vaid segadusse, loob tervislikest piimatoodetest negatiivse kuvandi ja põhjustab soovimatud mõjud tarbimisele, kahjustades rahvatervist (selliseid olulisi toitaineid nagu kaltsium ja valgud tarbitakse vähem).

Euroopas levinud vööümbermõõdu näitajat saab kasutada selleks, et kontrollida riskitegureid, millega inimesed puutuvad kokku rasvumisega seotud haiguste puhul. Abdominaalse rasvumise leviku mõistmine hõlbustab tõhusamate meetmete kavandamist selliste probleemide vähendamiseks.

Ma pooldan toiduainete märgistamisel värvikoodide kasutamist, sest eurooplased vajavad selgete ja lihtsaltmõistetavate etikettide asemel pigem selliseid, mis aitavad neil teha tervislikke valikuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Ülekaalulisuse ja toitumisega seotud haigused kujutavad endast tõsist rahvatervise probleemi; see tähendab, et võitlus rasvumise vastu peab olema esikohal varasest elueast peale.

Foglietta raport on väga asjakohane tänu sellele, et selles palutakse liikmesriikidel, kohalikel üksustel ja kooliasutustel kontrollida ja parandada koolitoidu kvaliteeti ja toiteainesisalduse norme.

Arvan, et toiduainetele tuleb alati märkida toitumisalane teave, eelkõige kunstlike trans-rasvade sisaldus, sest need avaldavad rohkem tervistkahjustavat mõju. Suutmatus eristada kunstlikke trans-rasvu looduslikest rasvadest ajaks tarbijad eksitusse ja looks negatiivse kuvandi mõnedele looduslikke trans-rasvu sisaldavatele loomsetele toiduainetele, näiteks lihale ja piimatoodetele.

Samuti hääletasin ma selle poolt, et arendataks edasi selliseid Euroopa näitajaid nagu vööümbermõõt ja muud rasvumisega seotud riskitegurid, sest minu arvates võib nendest olla tulevikus abi nii rahvastikuga seotud riskide hindamisel kui ka rakendatud meetmete vallas edu saavutamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. − Ma ei saa raportit ega muudatusettepanekut 6 toetada, sest olen seisukohal, et sellisesse terviseteemalisse raportisse ei ole sobiv lisada maksu- või käibemaksuküsimusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin Foglietta raporti poolt ja tunnen heameelt valge raamatu üle, mis käsitleb toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimusi. Rasvumine on tõsine probleem terves Euroopas ning rasvumise ja vale toitumisega seotud terviseseisundid toovad raskeid tagajärgi kõikide riikide ühiskondadele. Minu kodumaal on Šoti valitsus astunud edukaid samme selleks, et parandada toitumist avalikes asutustes, näiteks koolides ja haiglates, ning selliseid algatusi tuleks soodustada terves Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. (FI) Ma hääletasin härra Foglietta omaalgatusliku raporti poolt, mis käsitleb toitumist, ülekaalulisust ja rasvumist ja mille parlamendikomisjon võttis vastu meie rahvatervise strateegia raames (. Ma hindan kõrgelt raporti põhiseisukohta, et tööstusele tuleks anda võimalus püüda vähendada ülekaalulisusest või rasvumisest tingitud terviseprobleeme iseregulatsiooni kaudu, kuid ka komisjonil peaks olema võimalus tagada, et näiteks mõistliku ja vastutustundliku reklaamimise (eriti laste puhul) ning inimeste poolt toidus tarbitava soola, rasva ja suhkru vähendamise eesmärgid tegelikkuses ka saavutatakse.

Tarbijatele tuleb anda toiduaine pakendi etiketil põhjalikku teavet, et nad teaksid, kuidas valida hea, parema ja kehvema toidu vahel. Erinevalt praegustest tavadest tuleks kunstlike trans-rasvade sisaldus minu arvates kindlasti toidu kirjeldusse lisada. Selles küsimuses hääletasin ma meie fraktsioonis kujunenud seisukoha vastu.

Siiski toetasin ma meie fraktsiooni arvamust toidu märgistamisel värvikoodide kasutamise kohta. Värvikoodiga etiketid, mille eesmärk on edastada selge sõnum toote heast mõjust tervisele ja mis on kutsunud esile arvukaid arutelusid Euroopas, on sageli eksitavad ega kanna seega mitte mingisugust väärtust. Mitmed Ühendkuningriigi kaubahallide ketid soovivad sel põhjusel loobuda süsteemist, mille nad olid juba kasutusele võtnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. (DE) Ma annan oma poolthääle Alessandro Foglietta raportile, mis puudutab valget raamatut toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustes loodud Euroopa strateegia kohta.

Nõustun raportööriga selles osas, et tervishoiu, spordi ja toitumise vallas võetud meetmeid on vaja muuta. Sellised probleemid nagu ülekaalulisus ja ebatervislikud toitumisharjumused on kõige sagedasemad sotsiaalselt ja majanduslikult kehvemas olukorras olevate rahvastikurühmade seas. Üht esimestest probleemi lahendamise viisidest saab rakendada koolides. Kehalise kasvatuse tundide arvu suurendamine ja tasakaalustatud toitumine oleks üks esimesi samme laste ja noorte tervislikuma elustiili suunas; lisaks peaks toitumisõpetus olema igas koolis Euroopas kohustuslik õppeaine. Samuti tooks kasu toiduainete märgistamine, sest see võimaldaks tarbijatel tooteid võrrelda ning eristada häid ja vähemväärtuslikke toiduaineid.

Raport ei paku välja ideaalset lahendust, kuid nimetab siiski mõned väga head meetmed. Nende abil saaks mõnda asja paremaks muuta ja seetõttu suhtun ma neisse väga pooldavalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) On kiiduväärt, et Euroopa Komisjon pöörab tähelepanu sellistele küsimustele nagu kõigi kodanike tervislik toit ja kehaline liikumine, et ennetada seeläbi ülekaalu teket, rasvumist ning kroonilisi haigusi. Ma pooldan kindlalt kavatsust lüüa häirekella sellepärast, et kolme miljonit last ja 20–30 % täiskasvanutest on tabanud rasvumisepideemia ning 14 miljonit last ja pool täiskasvanud elanikkonnast on ülekaalulised.

Mul on hea meel selle üle, et tunnistatakse väga paljudes valmisroogades ja tööstuslikult valmistatud toidus suurtes kogustes leiduvate glutamaatide, guanülaatide, inosinaatide ning muude lõhna- ja maitsetugevdajate mõju tarbijakäitumisele ja analüüsitakse seda.

Samas kahetsen, et vastu jäi võtmata minu muudatusettepanek, mille eesmärk oli edendada tervislikke toitumisharjumusi kokkade organisatsiooni Euro-Toques nõuannete abil; organisatsioon järgib kindlat eetikakoodeksit ning peab oluliseks toodete eriomast kvaliteeti ja kohaliku toodangu kaitsmist. Usun, et meil oleks mõistlik tugineda nende oskusteabele, et edendada parimat tava muu hulgas ka koolisööklates, ja panna noored inimesed eelistama kvaliteetset toitu ja tervislikke toitumisharjumusi.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mul on hea meel Alessandro Foglietta raporti üle, mis käsitleb valget raamatut toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta. Raport sisaldab mitmeid positiivseid soovitusi, näiteks ettepanekut keelustada terves Euroopa Liidus trans-rasvhapped, mille puhul on tuvastatud nende seos südamehaiguste ja naiste viljatusega. Ma ühineksin siiski oma kolleegidega, et toetada veelgi kaugemale minevaid meetmeid. Näiteks ei tohi koolid sattuda olukorda, kus nad peavad kaaluma mõtet paigutada oma territooriumile ebatervisliku toidu reklaame. Minu hääl väljendab neid seisukohti.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult.(EL) Rasvumine on võtnud epideemia mõõtmed. Euroopas leidub rasvumist kõige rohkem Kreekas, kus kolm inimest neljast on ülekaalulised ja kiirtoidu osakaal on suurenenud 956 %.

Rasvumise vastu võitlemiseks on vaja kohe võtta otsustavad meetmed:

- puu- ja köögiviljade käibemaksu tuleb vähendada;

- tervisetoodete käibemaksu ja traditsiooniliste toodete eelistamist tuleb vähendada;

- õige toitumine tuleb tagada varasest lapsepõlvest peale;

- koolides tuleb sööklatoitu kontrollida ja tagada kehaline liikumine;

- keelata tuleks suure rasva-, suhkru- või soolasisaldusega toodete reklaamimine ja eksitava teabe andmine nende kohta;

- etikettidel peaks olema kohustuslik selge toitumisteave, et tarbijad saaksid teha tervislikke toitumisvalikud;

- tööstuslikult toodetud pooltoodetes olevad sünteetilised trans-rasvad ning lõhna- ja maitsetugevdajad tuleks keelustada.

2009. aasta alguses jõustub Euroopa Komisjoni programm, mille eesmärk on jagada koolidele tasuta puu- ja köögivilja. Programmi rahastatakse Euroopa kapitalist kokku 90 miljoni euroga aastas ning sellele lisandub riiklik rahastamine. Kreeka valitsus peab leidma kapitali selle programmi viivitamatuks käivitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Vajadus toidu selge märgistamise järele aitab meid võitluses rasvumise vastu. Olin väga pettunud, kui lükati tagasi raportis sisalduv ettepanek kehtestada kohustuslik värvikood pakendi esiküljel. See on meede, mida ma väga toetan. Tunnen heameelt üleskutsete üle keelustada kogu Euroopa Liidus kunstlikud trans-rasvhapped.

 
  
  

Resolutsiooni ühisettepanek – sotsiaalpakett (B6-0378, 0427, 0429, 0433 ja 0434/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − On mitmeid aluspõhimõtteid, mida tuleb kohaldada Euroopa Liidu patsientide õiguse suhtes saada ravi mõnes teises riigis kui elukohariik.

Me ei saa lubada, et Euroopa Kohus kujundaks selle valdkonna poliitikat iga juhtumi puhul eraldi. Euroopa Kohus teeb otsuse üksnes turutingimuste põhjal, jättes tähelepanuta, et tervishoiuteenus on ainulaadne turuväline universaalteenus.

Selles valdkonnas loodavate õigusaktide tuumaks peab olema patsientide tervis ja heaolu.

Kuni hetkeni, mil jõutakse kokkuleppele riiklike tervishoiuteenuste ühtlustamises kõrgeimatele standarditele vastavaks, peab liikmesriikidel olema vabadus kavandada, rahastada ja hallata teenuseid nii, et nad saavad pakkuda oma riigi piirides kvaliteetset ravi.

Riiklike tervishoiuteenuste konkurents ei peaks olema selliste õigusaktide eesmärk ega ka tagajärg. Kui tervist käsitletakse pelgalt kui üht tarbeeset, mida osta ja müüa, ei teeni see patsientide parimaid huve. See viiks minu hinnangul standardid alla.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Kõnealuses resolutsioonis on toodud seisukohad sobivate poliitikameetmete kohta sellistes valdkondades nagu tööhõive kaitse, võitlus vaesuse vastu, tööturumeetmed, eakate inimeste lõimimine tööturule, tööalane liikuvus ja tasustamise erinevused. Sedalaadi tähtsaid tööturuküsimusi ei tohi mitte mingil juhul reguleerida Euroopa Liidu institutsioonide loetava epistli abil. Liikmesriikidel on nendes valdkondades eduka poliitika väljatöötamiseks parem positsioon kui Euroopa Liidu institutsioonidel. Iga tarvilik rahvusvaheline koostöö peaks toimuma ILO-taoliste ulatusliku demokraatliku legitiimsusega üleilmsete organisatsioonide raames. Seetõttu olime lõpphääletusel selle resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. (NL) Oleme jätkuvalt rõõmsad, et Euroopa Parlament jättis tervishoiuteenused teenuste ülddirektiivist välja. Tervishoid on ju lõppude lõpuks eriline sektor, mis vajab erilist vaatenurka.

Kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga peab ettepaneku põhieeldus olema tõik, et tervishoiu korraldamise ja rahastamise eest vastutavad liikmesriigid. See tähendab ühelt poolt seda, et patsientide liikuvust ei saa muuta absoluutseks õiguseks, ja teisalt seda, et oma riigi tervishoiusüsteemi investeerimata jätmisel ei ole mingeid õigustusi. See eeldus viitab paratamatult ka sellele, et liikmesriikidel peab olema võimalik nõuda patsiendilt sisse tegelikud kulud.

Kehtima peab solidaarsus, kuid samuti peab olemas olema võimalus kohelda erinevalt patsiente, kes on andnud sotsiaalkindlustus- ja maksusüsteemi kaudu panuse oma riigile, ning välismaalastest patsiente, kes ei ole seda teinud.

On hea, et meil on see direktiiv nüüd olemas, kuid kõik, kes on selle sektori asjadega kursis, tunnevad, et selle kallal on veel palju tööd teha. Minu arvates on siinkohal põhikriteeriumiteks endiselt tervishoiu kvaliteet, kättesaadavus ja finantsiline jätkusuutlikkus, mille aluseks on ühiskondliku vastutusega seotud solidaarsus.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika