Istungi stenogramm

Neljapäev, 25. september 2008 - Brüssel

13. Euroopa koolide reformi kohta (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on suuline küsimus, mille Katerina Batzel ja Erna Hennicot-Schoepges esitasid komisjonile Euroopa koolide reformi eduaruande kohta (O-0066/2008 – B6-0454/2008).

  Erna Hennicot-Schoepges, autor. − (FR) Proua juhataja, ma tänan volinikku, et ta nõustus käsitlema seda küsimust, mis esitati umbes neli kuud tagasi. Lubage mul meelde tuletada Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni ülesandeid, mille hulka kuulub kodukorra VI lisa XV jao punkti 2 kohaselt ka „Euroopa koolide süsteemi [...] arendamine”.

Nende koolide peamine ülesanne on õpetada ühenduse ametnike lapsi. 1. kategooriasse kuuluvad lapsed moodustavad ligikaudu 70 % õpilaste koguarvust; nad ei tasu õppemaksu ning komisjon tagab umbes 60 % rahalistest vahenditest. 2. ja 3. kategoorias olevad lapsed, kes moodustavad õpilaste üldarvust vastavalt 5 ja 25 %, maksavad õppemaksu 4000–16 000 eurot.

27 liikmesriigist koosneva Euroopa Liidu 100 miljonist õpilasest õpetatakse praeguses 14 koolis peaaegu 21 000 last alates lasteaiast kuni küpsustunnistuse saamiseni 14 ametlikus keeles ja igas keelesektsioonides sama õppekava alusel. Võrreldes kõigi teiste Euroopa Liidu koolilastega on need õpilased ülimalt privilegeeritud.

2006. aastal lubas komisjon Euroopa koolide süsteemi reformida – kiiduväärt ettevõtmine –, et luua Euroopa haridussüsteem, mida saab kohaldada igat liiki koolides, kes soovivad väljastada Euroopa küpsustunnistuse, mille aluseks on ühtne õppekava ja võimaluse korral emakeelne õpetus.

Üks Parmas asuv kool, millel on Euroopa koolide kuratooriumi heakskiit, on esimene sedasorti õppeasutus, kes annab 2009. aasta juunis välja Euroopa küpsustunnistuse. Euroopa koolide kuratoorium korraldas käivitunud reformi raames omalt poolt bakalaureuseõppe põhjaliku hindamise.

Oktoobris avalikustatav Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni korraldatud uuring näitab, et 94 % küpsustunnistuse saanutest jätkavad õppimist peamistes Euroopa ülikoolides ja 62 % nendest õpivad ülikoolis väljaspool oma päritoluriiki. Seega on nende õpilaste liikuvus teistega võrreldes palju suurem.

See tähendab, et meie käsutuses on Euroopa haridussüsteem, mis on oma väärtust tõestanud. Oma 2002. ja 2005. aasta resolutsioonides toetas Euroopa Parlament koolide süsteemi ulatuslikku reformi, et saavutada parem valitsemistava ja suurem avatus.

Võttes arvesse Euroopa Liidu järjestikuseid laienemisi ning Euroopa Liidu asutuste ja sealsete töökohtade arvu mitmekordistumist, siis kas poleks kibekähku vaja Euroopa koolide süsteemi mudelit kiiresti reformida ja muuta see ümber üldharidussüsteemiks?

Kas ei ole aeg pakkuda Euroopa kodanikele äraproovitud, mitmekeelset ja paindlikku haridusmudelit, milles on arvesse võetud nende liikuvusega seotud probleeme, ning tugineda Euroopa koolides saadud kogemustele? Muidugi ma tean, kuidas sellele küsimusele vastatakse – see ei ole meie pädevuses. Aga vähemasti peaksime selle kallal töötama, sest kindlasti ei ole Euroopa koolide kujutamine eliitsena ja sealsete õpilaste kategoriseerimine nendes koolides kooskõlas ühisturu, liikuvuse ja suurema sotsiaalse sidususe eesmärkidega.

Millist edu on selles reformimise ja suurema avatuse tagamise protsessis saavutatud, et muuta Euroopa koolide süsteem Euroopa kooliharidussüsteemiks, säilitades samal ajal kõik praeguseks saavutatu? Millised ühenduse rahastamissüsteemid võiks ette näha selleks, et parandada akrediteeritud koolide juhtimist? Parma võib olla meile selles vallas teenäitajaks.

Lõpetuseks sooviksin küsida volinikult, milliseid edusamme on tehtud erivajadusega lapsi õpetamise vallas. Tean väga kindlalt, et see teema pakub huvi paljudele minu parlamendiliikmetest kolleegidele ning ma tänan volinikku ja juhatajat võimaluse eest pidada sel teemal avalikku arutelu.

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Proua juhataja, ma tänan auväärt parlamendiliikmeid nende küsimuste ja praeguse võimaluse eest taas neid teemasid Euroopa Parlamendis arutada.

Komisjoni jaoks on Euroopa koolide süsteemi reform prioriteetteema ja üks keerulisematest küsimustest, millega me praegu tegeleme. Komisjon on alati jõuliselt edendanud Euroopa koolide süsteemi suuremat avatust ja selles vallas on tehtud ka edusamme. Poliitiline kokkulepe selles küsimuses saavutati 2006. aasta novembri ministrite kohtumisel – ajal, mil Holland oli Euroopa koolide kuratooriumi president.

Pärast seda, kui kuratoorium kiitis 2008. aasta aprillis ametlikult heaks konkreetsed meetodid selle eesmärgi saavutamiseks, võivad kõik liikmesriikide akrediteeritud koolid õpetada Euroopa õppekava järgi ja väljastada Euroopa küpsustunnistust. Liikmesriikide asjakohased asutused peavad näitama oma algatusvõimet, et selgitada Euroopa koolide süsteemi avamist oma riigi koolides.

Euroopa koolide süsteemi avamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi sooviga tagada selle süsteemi olemasolu nii mõne Euroopa Liidu detsentraliseeritud ameti asukohas (nn II tüübi koolid) kui ka seal, kus Euroopa Liit otseselt esindatud ei ole (nn III tüübi koolid).

Pärast peaaegu 50 aastat on Euroopa küpsustunnistus omandanud tõelise väärtuse. Komisjon tahab selle diplomi kõrgetasemelisust säilitada.

Euroopa koolide kuratoorium kiitis 2008. aasta aprillis heaks Euroopa küpsustunnistuse kokkuleppe läbivaadatud versiooni. Selle tulemusel saavad akrediteeritud koolid väljastada nüüd Euroopa küpsustunnistusi.

Nagu auväärt parlamendiliige just märkis, alustas Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon 2007. aastal uuringut, et analüüsida Euroopa koolide vilistlaste akadeemilist ja tööalast karjääri. See uuring toob välja Euroopa koolide konkreetsed eelised ja võimalikud raskused, millega nende koolide kunagised õpilased kokku puutuvad.

Ka Euroopa koolide peasekretär on käivitanud välisuuringu, mille käigus hinnatakse Euroopa küpsustunnistust. Usun, et mõlema uuringu tulemuste ühendamisel ilmnevate põhiaspektide abil saame hinnata, kuidas jätkata Euroopa koolide süsteemi edasist täiustamist, et kohandada seda parimal võimalikul viisil nende koolide õpilaste muutuvatele vajadustele.

Lõpetuseks võin teile teatada, et Euroopa koolide süsteem on märkimisväärselt suurendanud oma jõupingutusi hariduslike erivajadustega õpilaste integreerimisel. 2004/2005. õppeaastal õppis Euroopa koolides 274 hariduslike erivajadustega last. Eelmisel õppeaastal oli Euroopa koolide nimekirjas 411 sellist õpilast. Hariduslike erivajadustega lastele eelarvest eraldatud osa oli 2008. aastal 3 123 000 eurot, 2004. aastal kulutati eelarvest pisut üle 2 miljoni euro.

Komisjon sooviks tänada Euroopa Parlamendi fraktsioonidevahelist puuetega inimeste õigustega tegelevat ühendust Disability Intergroup algatuse eest eraldada 200 000 euro suurune reserv, et alustada katseprojekti hariduslike erivajadustega laste õpetamist toetava keskuse loomiseks. See algatus annab Euroopa koolide süsteemile võimaluse täita paremini hariduslike erivajadustega laste nõudmisi.

Euroopa koolide kuratoorium kiitis 2008. aasta juulis heaks ettepaneku kasutada Euroopa Parlamendi 200 000 euro suurust reservi selleks, et hinnata Euroopa koolide praegust hariduslike erivajadustega seonduvat poliitikat. Uuringu abil on Euroopa koolidel võimalik parandada hariduslike erivajadustega õpilaste integreerimise kvaliteeti.

Euroopa Komisjon käivitas 2008. aasta juulis finantsmenetluse, et vabastada Euroopa Parlamendi 200 000 euro suurune reserv. Käimas on selle reservi ümberpaigutamine eelarvepädevatesse asutustesse.

Edu on saavutatud, kuid on ülimalt tähtis, et Euroopa Parlament toetaks komisjoni algatatud reformiprotsessi, et viia reform lõpule ja rakendada seda võimalikult ruttu praktikas. Siin mängivad jällegi väga olulist rolli liikmesriigid. Tahaksin rõhutada, et meil on liikmesriikidega head suhted.

Ma loodan, et Rootsi juhtimisel – mitte ELi eesistujamaana, vaid Euroopa koolide kuratooriumi presidendina – saab neid algatusi edasi arendada. Samuti sooviksin toonitada, et Euroopa Parlamendi liikme härra Böschi koostatud raport on olnud väga kasulik ning ta on andnud selles küsimuses palju abi.

Teen ise omalt poolt kõik selleks, et Euroopa koolide süsteemi edasi arendada, sest meil on selle 1953. aastal loodud masinavärgiga suuri probleeme; ja seetõttu tuleb meil teha suuri muudatusi, et muuta see paindlikuks ja hästitoimivaks.

  Cornelis Visser, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Proua juhataja, palusin sõna seetõttu, et olen mures. Me räägime täna Euroopa koolidest ja ma olen proua Hennicotile selle eest tänulik.

Tahaksin juhtida volinik Kallase tähelepanu ühele Euroopa koolide eriaspektile, milleks on usundiõpetus. Eelmisel aastal jõudis minuni mitu murettekitavat raportit. Nagu te teate, otsustas Euroopa koolide kuratoorium möödunud aastal, et aine õpetamiseks emakeeles piisab vähemalt seitsmest sama keelt kõnelevast lapsest. Üldainete, näiteks geograafia ja matemaatika puhul ei ole see probleem, kuid olukord on täiesti teistsugune, kui tegemist on usundiõpetusega.

Miinimumarvu suurendamine tähendab, et nüüdsest eksisteerivad Euroopa koolid, kus õpilastel ei ole enam võimalik õppida usundiõpetust oma emakeeles. See teeb mind väga murelikuks, eriti algkooliastme puhul. Ma arvan, et religioon ning meil Euroopas nii kõrgelt hinnatud normidest ja väärtushinnangutest rääkimine ja nende kohta teadmiste omandamine on erakordselt tähtis. Usuteemat käsitledes on tunded väga olulised ning nagu me kõik teame, suudavad lapsed tundeid ja emotsioone kõige paremini väljendada oma emakeeles.

Ma pean vastuvõetamatuks, et olenevalt oma keelest ja rahvusest saavad osad õpilased õppida usundiõpetust oma emakeeles, kuid teistel ei ole see võimalik. Seega palun komisjonil sellele mõelda ja kehtestada selged suunised. Kõikidel õpilastel – ükskõik kas nende emakeel on inglise, saksa või hollandi keel – peavad olema samad võimalused ja sama kvaliteediga õpe.

Tähelepanu ei tuleks pöörata mitte üksnes õpilastele, vaid ka õpetajate olukorrale. Vähemalt seitsme õpilase nõue tähendab igal aastal küsimust, kas õpilasi on piisavalt, ning seetõttu ei saa õpetajad olla kindlad, kas nad õpetavad usundiõpetust järgmisel aastal või mitte. Selline tööalane teadmatus avaldab mõju siis, kui tuleb otsida häid usundiõpetuse õpetajad kõikide keelte jaoks. Ma nõuan tungivalt, et komisjon rõhutaks usundiõpetuse olulisust Euroopa koolide lapsevanemate ja õpilaste jaoks ning taotleks koolides usundiõpetuse jätkuvat õpetamist laste emakeeles.

  Maria Badia i Cutchet, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Volinik, me oleme siin juba märkinud, et Euroopa koolid lõid ühiselt liidu liikmesriikide valitsused ametlike õppekeskustena, andmaks mitmekeelset ja mitmekultuurilist haridust eelkõige asutuste töötajate lastele ja et mitmel põhjusel, kuid eelkõige uusi vajadusi silmas pidades, on neid koole nüüd vaja reformida.

Euroopa Liidu institutsiooniline areng, selle laienemine ning ametite kiire kasv on muutnud Euroopa koolide õpilaste kuvandit nii kultuurilise ja keelelise tausta poolest kui ka õpilaste arvu poolest; registreerimistaotluste arv on järsult kasvanud.

Lisaks on töölepingute suurem paindlikkus toonud kaasa uued perekondlikud ja tööolud, mis mõjutavad nii ühiskonna kui ka perekonna mudelit ning perekondade vajadusi.

Nagu Euroopa Parlament on juba kahes resolutsioonis märkinud, on reform vajalik koolide ajakohastamiseks, et need tagaksid niisuguse teenusekvaliteedi, mille jaoks need loodi, et need oleksid kättesaadavad ning juurdepääsu ja kategoriseerimise probleemid oleksid lahendatud.

Seetõttu rõõmustab mind voliniku teade kahest käimasolevast uuringust; tulevik näitab, kas need kannavad ka vilja.

Lühidalt öeldes tuleb hoolimata ühenduse kasutavate keelte arvu kasvust ja erinevates valdkondades üha suuremast keerukusest saavutada edu kõnesolevate koolide reformimisel, avatuse suurendamisel ja taseme parandamisel; samal ajal tuleb tagada, et nendest koolide tunnistusi tunnustataks kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.

Eelnenut silmas pidades tahaksin esitada volinikule kaks konkreetset küsimust.

Esimene on seotud hulga kaebustega, mis ma olen saanud Euroopa koolide õpilaste vanematelt: näib, et kui õpilased lahkuvad pärast Euroopa küpsustunnistuse saamist koolist ja jätkavad õpinguid, arvatakse üks punkt nende keskmisest hindest maha, teisisõnu – neid karistatakse. Ma sooviksin teada, kas te olete sellisest tegevusest teadlik, ja mis on selle põhjus.

Teine küsimus puudutab parlamendiliikmete assistentide lapsi. Olen saanud kaebusi ka assistentidelt, kes peavad oma lapsed panema kooli kolmanda kategooria alusel, kui nad tahavad, et nad käiksid Euroopa koolis; ühesõnaga – neil tuleb tasuda õppemaksu. Olen külastanud kodulehte, kus on esitatud kogu teave Euroopa koolide tegevuspõhimõtete kohta; mul on see käepärast ja ma loen selle ette prantsuse keeles, kuna selles keeles ma selle leidsin. Esimese kategooria kohta on öeldud:

(FR) , .„Ühenduse asutuste ja allpool loetletud organisatsioonide otseses teenistuses katkematult vähemalt ühe aasta töötavate isikute lapsed.”

(ES) Järgneb 12 punktist koosnev loetelu, kus punktis 4 on öeldud:

(FR) „Isikud, kellel on vahetult siduv eraõiguslik tööleping Euroopa Liidu institutsiooniga.”

(ES) Selline on seega nende inimeste või inimrühmade olukord, keda võime väga vabalt liigitada 1. kategooriasse. Sooviksin teilt küsida, miks peavad parlamendiliikmete assistentide lapsed registreeruma 3. kategooriasse ja maksma õppemaksu.

  Hannu Takkula, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Proua juhataja, kõigepealt sooviksin oma fraktsiooni nimel öelda, et praegune süsteem on tõepoolest päris keeruline. Süsteemi on vaja lihtsustada ja me teame, et haridusküsimused kuuluvad põhimõtteliselt liikmesriikide pädevusse, kuigi Euroopa koolide puhul on need ka Euroopa Liidu vastutusalas. Kõikjal, kus on Euroopa Liidu asutusi, peavad olema ka Euroopa koolid. See on üldine põhimõte; samuti peaksime meeles pidama, et me saame oma erinevate strateegiate kaudu öelda Euroopa kodanikele, et haridus on alati investeering tulevikku. Just need põhimõtted peaksime võtma aluseks ka Euroopa koolide puhul.

Järgmisena sooviksin tõstatada paar haridusküsimust. Esimene küsimus puudutab tasuta hariduse ulatust. Arvan, et peaksime võtma Euroopas arutuse alla mõtte muuta haridus õppemaksuvabaks, ükskõik millisest koolist me ka ei räägiks. Igal lapsel ja noorel peaks olema võimalus saada head haridust ning õppida heade õpetajate käe all; tasuta haridus on üheks selle tagatiseks. Arvan, et kui liikmesriigid seda tahavad ja me usume siiralt, et haridus on investeering tulevikku, siis suudame selle eesmärgi saavutada.

Samuti on tähtis õpetamine õpilase emakeeles, sest see on tema identiteedi aluseks. Euroopa koolides õppivad lapsed ja noored pärinevad erinevatest kultuuridest ja rahvustest. On oluline, et neid õpetataks nende emakeeles, kuid samuti tuleb kindlasti meeles pidada, et me vajame spetsiaalseid õpiolusid ning et õpilastele on vaja õpetada kultuuriteadlikkust, sest nad on sageli juurteta, kuna on tulnud ühest riigist teise, kus on uus ja võõras keskkond. Samal põhjusel peaksime tagama ka nende üldise isikliku arengu ja küpsemise. Sellele tugineb ka Euroopa inimõiguste poliitika ja euroopalik arusaam inimloomusest.

Mis puutub mainitud õpioludesse, siis võiks teha investeeringu klasside suurusesse. Klassid ei tohi olla liiga suured ja igal lapsel peaks olema võimalus teha endale meelepäraseid valikuid.

Lõpetuseks ütlen, et meie, eurooplaste tõelist haritust mõõdetakse sellega, kuidas me kohtleme endast halvemas olukorras olevaid inimesi, kuidas me hoolitseme laste ja noorte eest; ja Euroopa koolid on vaateaken maailma jaoks. Millised on meie tegelikud haridusstandardid ja kuidas me hoolitseme oma noorte eest? Kas me oleme valmis nendesse ja nende tulevikku investeerima? Ma loodan, et Euroopa saab seda endale lubada ning ta tõepoolest investeerib lastesse, noortesse ja Euroopa koolidesse.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, erinevate keelte, kultuurilise mitmekesisuse ja sisserände probleemiga silmitsi seisva Euroopa koolide süsteemi 50 aasta pikkune kogemus paneb mõtlema, et seda kogemust võiks kasutada selle koolimudeli laialdasemaks levitamiseks. Euroopa institutsioonides töötavate ametnike lapsed ei ole ainukesed, kellele tuleb õpetada võõrkeeli kõrgeimal võimalikul tasemel ning kes peavad lõimuma kaasõpilastega teistest Euroopa riikidest. Nad ei ole ainsad, kes vajavad erilist õppeviisi sellepärast, et nende vanemad asusid tööle välismaal.

Me oleme diskrimineerimise vastu. Miks peaksid siis jääma nendest koolidest välja lapsed, kelle vanemad ei tööta ülalkirjeldatud ametnikena? Sooviksin juhtida tähelepanu ka kultuuri- ja hariduskomisjonis kaalumisel olevale küsimusele – nimelt vajadusele tuua Euroopa koolide õppekavasse tagasi klassikalised kreeka ja ladina keel ning pöörata nende keelte õpetamisele Euroopa koolides suuremat rõhku. Usun, et väga tähtis on hakata kiiresti mõtlema vajadusele laiendada ja reformida Euroopa koolide süsteemi ning koolide tegevuse aluseid.

  László Tőkés, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Proua juhataja, kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmena lubage mul väljendada suurt heameelt nimetatud komisjoni liikmete Erna Hennicot-Schoepgesi ja Katerina Batzeli algatuse üle ning esitada Euroopa Komisjonile suuline küsimus ja arutada Euroopa koolide reformi edusamme.

Rääkides mitmekeelsusest ja selle olulisusest, lubage mul kasutada võimalust kõnelda tõsisest probleemist, millega puutusime kokku Rumeenias – nimelt ründas mitmete endiste kommunistliku režiimi juhtfiguuride juhitav Rumeenia sotsiaaldemokraatlik partei tõsiselt regionaalarengu ministri hiljutist algatust, mille eesmärk oli viia lõpule Euroopa piirkondliku rakenduskava tõlkimine rumeenia keelest ungari keelde. Palun pange tähele, et see sündmus leidis aset ühes Euroopa Liidu 27 liikmesriigist Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastal – ajal, mil volinik Leonard Orban andis välja poliitikadokumendi „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus”. Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastal on arutelu Euroopa koolide reformi üle tähtsam kui miski muu, sest me elame mitmekultuurilises ja mitmekeelses Euroopas, kus erinevad kultuurid ja keeled eksisteerivad külg külje kõrval. Et integratsioon Euroopas oleks edukas, peame sellist kultuuride koostoimet soodustama ja võimaldama.

Seetõttu peab Euroopa haridussüsteem kandma seda mitmekultuurilisuse ideed ning laskma erinevatel kultuuridel tulemuslikult ja probleemivabalt koos eksisteerida. Euroopa koolid loodi eelkõige just nende vajaduste täitmiseks – et anda mitmekultuurilist ja mitmekeelset haridust ning tugevdada samal ajal Euroopa identiteeti. Seevastu laienenud Euroopa Liidus, kus kodanike liikuvus on suurem ja erinevates liikmesriikides luuakse rohkem ühenduse ameteid, on nende vajaduste täitmine muutunud katsumuseks. Nagu ka tänasel arutelul esitatud küsimustes rõhutati, on väga vaja keskenduda reformidele, sest kvaliteetse, mitmekeelse ja paindliku hariduse andmine on osutunud järjest keerulisemaks.

Lubage mul rõhutada tõsiasja, et vaid siis, kui laseme õpilastel endil oma kultuurilist identiteeti kanda ja näidata ning kasutada oma emakeelt kogu õppeprotsessi ja enda väljakujunemise ajal, saavad neist tõelised Euroopa kodanikud. Kui Euroopa koolides õppivatel noortel ei ole oma emakeele ja kultuuri kaudu võimalik oma rahvuslikku identiteeti luua, puudub neil minu arvates korralik vundament, millele ehitada üles oma Euroopa identiteet.

Tänan tähelepanu eest ja soovin teile Euroopa koolide reformimisel palju edu!

  Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, mõned aastad tagasi täheldati Euroopa koolidega seoses kaht probleemi. Esiteks olid nad kaugele maha jäänud hariduslike erivajadustega laste kaasamise ja sellealase ühtse poliitika vallas. Teine probleem seisnes selles, et kui hariduslike erivajadustega lapse vanem esitas koolile avalduse, vastati talle tavaliselt, et kool ei suuda tegelikult lapse vajadusi täita ning vanem peaks leidma mõne muu variandi. See polnud aga kindlasti õige vastus.

2007. aasta detsembris eraldas Euroopa Parlament oma eelarvest summa „erivajadustega laste esmaklassilise hariduse rahastamisele kaasa aitamiseks ja kaasava haridussüsteemi kontseptsiooni [...] edendamiseks”; see summa „vabastatakse reservist, kui esitatakse ettepanek käivitada katseprojekt erivajadustega laste õpetamist toetava keskuse loomiseks, mis hõlmaks kvalifitseeritud ja vastava kogemusega töötajaid ning asjakohaseid õppematerjale”. Mulle ettenähtud aja jooksul ei hakka ma käsitlema läbirääkimisi, seda edasi-tagasi pendeldamist, mis on seda katseprojekti saatnud. Nüüdseks on katseprojekti raames saavutatud mitu poolikut tulemust psühholoogia ja mõnes muus vallas, kuid see ei ole see, mida ma pean katseprojektiks, mis kätkeks reaalseid ja integreeritud tunde kõikjal Euroopa koolides.

Arvan, et meil on aeg määratleda väga selge eesmärk. See eesmärk on kaasata hariduslike erivajadustega lapsi ja lõimida neid neile sobival viisil. Hariduslike erivajadustega laste projekti raames on Euroopa koolides praegu 411 last. See moodustab õpilaste arvust 2 %, samas on invaliidsuse protsent rahvastiku hulgas 17. Ikka veel ei lase me piisaval hulgal hariduslike erivajadustega lastel Euroopa koolides käia, ikka veel oleme jätnud kõrvale 15%. Ma ei suuda uskuda, et nende inimeste arv, kellel on õigus Euroopa koolis käia, erineb nende osakaalust rahvastiku hulgas.

Meil tuleb kindlasti koostada mingi projekt ja hinnata olukorda, kuid me võiksime seda lõputult teha – me oleme olukorda lõputult vaadelnud! On aeg katseprojektide etapist edasi liikuda. On aeg luua laste jaoks töötav lahendus, mis peab muutma üldiseks tavaks kõikides koolides. Sellest oleme veel kaugel.

See on mitmekesisuse teine külg. Mitmekesisus ei hõlma üksnes keeli ja kultuure; see puudutab ka inimeste vajadusi ja nende võimeid kõigis nende erisustes ja viimastega arvestamist.

  Roberto Fiore (NI). - (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, kuigi pole mingit kahtlust, et Euroopa koolide süsteemi arendamise katseid tuleb soodustada, ei tohi me unustada, et omamoodi strateegiliseks eesmärgiks on ka Euroopa muutmine teaduslikuks ja sotsiaalseks teenäitajaks ning koos elamise mudeliks.

Selle taustal peame võtma aluseks Euroopa kultuuripärandi, näiteks õiguse, mille saime Roomalt, filosoofia, mille saime Kreekalt, ja muusika, mille saime Saksamaalt. Samas tuleb öelda, et surnud keelteks peetavad ladina ja kreeka keel tuleb nüüd taaselustada – ja selle kohta kindlad tõendid – sest need on keeled, mida kõige arenenumad Ameerika ettevõtted, näiteks General Motors või Yale University, peavad ettevõtjate või kui soovite, siis kasvõi perekonnapeade modus operendi jaoks põhjapanevaks. Samuti tuleb märkida, et iga tõelise Euroopa kooli aluspõhimõtteks on kristlus ja meie juurtes peituvad kristlikud väärtushinnangud.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, volinik, minu parlamendiliikmetest kolleegid on nõudnud korduvalt kiiremaid edusamme Euroopa koolides, mis on eeskujuks teistele liikmesriikide koolidele.

Palun öelge, kui palju mõjutavad kohalikud õigusaktid Euroopa koole? Oleme leidnud erinevusi Hollandi, Belgia, Saksamaa ja Luksemburgi koolide vahel. Need erinevused puudutavad eelkõige suhtumist õpiraskustega lastesse. Neid lapsi koheldakse erinevalt sõltuvalt sellest, kas nad käivad koolis Brüsselis või Luxembourgis.

Kui me juba õpilastest räägime, siis miks tuleb nad kategooriatesse jagada? Miks peavad nad tegema hoolika valiku Euroopa küpsustunnistuse saamiseks mõeldud ainete vahel siis, kui neil pole veel tundegi olnud? Miks peab usundiõpetust ja klassikalisi keeli õpetama vastavalt sellele, kui palju õpilasi on klassis? Miks ei õpetata lastele nende päritoluriigi ajalugu? Miks ei õpetata lapsi nende emakeeles?

Vaadelgem töötajate olukorda: meritokraatlik valikuprintsiip kõikides riikides tagab ühtsed standardid õpetajate ühenduste seas. Kas te kontrollite kõikides riikides valikuprotsessi? Halduspersonal vahetub, kuid on inimesi, kes töötavad õppealajuhatajana enam kui 20 aastat. Miks ei toimu õppealajuhatajate valimist?

Nagu te isegi olete öelnud, annab paindlikkus paremad tulemused. Liikmesriikide ametiasutused peavad veenduma, et nende riikides ei ole üksnes „eliitsetele” sisserändajatele mõeldud koole, vaid õppeasutused, mis on eeskujuks teistele sisserändajate koolidele.

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Proua juhataja, ma ei ole siin ainult Euroopa Parlamendi liikmena, vaid ka inimesena, kellel on olnud Euroopa kooliga praktilisi kogemusi –olen isa, kelle laps käis kolm aastat Brüsseli Euroopa koolis ja sai eelmisel aastal Euroopa küpsustunnistuse. Tänu perekondlikele kogemustele ja juhuslikele tähelepanekutele näiteks ühes neljast Brüsseli Euroopa koolist toimunud lastevanemate koosolekutel arvan, et tean, millest me täna räägime. Ma tahtsin öelda vaid üht: nende koolide arv on kasvamas. Kui mu poeg läks kolm aastat tagasi Euroopa kooli, oli Brüsselis neid koole kolm ja nüüd on juures ka neljas. Euroopa koolides võib klassis olla 32 õpilast.

Väärib märkimist, et paljudes Euroopa riikides on õpilaste lubatud arv klassis palju väiksem kui Euroopa koolides. Meie huvi selle teema vastu on selge: me peame teadma, mille eest Euroopa Liit maksab. Enam kui 50 % nende koolide eelarvest pärineb Euroopa Liidu vahenditest. Lõpetuseks, proua juhataja, tahan öelda, et nende koolide avamine on mõistlik, kuid seda ei tasu teha õpetamise kvaliteedi ega liiga suure laste ja noorte hulga arvelt nendes koolides.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). - (RO) Euroopa koolid on Euroopas tunnustatud kui noortele inimestele kvaliteetset haridust andvad asutused. 1953. aastal ütles Jean Monnet, et nende koolide eesmärk on ühendada Euroopa lapsed sõltumata nende rahvusest ning süstida neisse euroopalikku vaimsust ja kuhugi kuulumise tunnet, et nad saaksid lõpptulemusena luua ühtse ja jõuka Euroopa. Nende koolide reformimisel tuleb arvesse võtta järgmisi olulisi küsimusi. Kõik Euroopa Liidu 23 ametlikku keelt peavad olema nendes koolides esindatud ning lastel peaks olema võimalik rääkida oma emakeeles. Kahjuks on veel selliseid Euroopa Liidu ametlikke keeli, mida ei kõnelda mitte üheski Euroopa koolis.

Peale selle on Euroopa koolide üks eesmärk soodustada lasterühmade sisemist ühtsust, ühendada neid ja arendada sallivust ja suhtlusvalmidust. Seetõttu usun, et laste jagamine kolme kategooriasse ei ole mõistlik. Need, kes paigutatakse viimasesse kategooriasse nimega „ülejäänud”, saavad Euroopa koolis käia üksnes siis, kui pärast Euroopa Liidu ametnike laste vastuvõtmist on veel vabu kohti. Selline kategoriseerimine on diskrimineeriv ning ma teen ettepaneku jätta see Euroopa koolide põhikirjast välja.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Proua juhataja, Euroopa kooli idee on muutunud järjest populaarsemaks. Selle taga on üleilmastumine, mis mõjutab kõike, sealhulgas haridust. Sel põhjusel oleme loonud endale teatud juhtpõhimõtte. Siit meie probleem algabki. On raske leida vastust küsimusele, milline peaks kool olema. Kas see peaks olema eliit- või tavakool; kas see peaks kõikidele õpilastele oma stiili ja õppekava peale suruma või peaks see olema kool, kes liigub kindlas suunas, kuid võtab arvesse riiklikke ja piirkondlikke traditsioone; kas see peaks olema kool, kus õpilast õpetatakse oma traditsioone, kultuuri, ajalugu, religiooni ja keelt hindama ja austama, või tuleks seal õpetada mitmekeelsuse ja kogu maailma tunnustamise kaudu avatust teiste rahvaste kultuuride suhtes? Üks asi ei tekita aga mingit kahtlust. Et me oleme Euroopa Liidus, tuleks Euroopa koolides tunnustada liikmesriikide haridusasutuste väljastatud diplomeid.

  Mihaela Popa (PPE-DE). - (RO) Usun, et Euroopa koolid on Euroopa Liidus tulevikukoolid; sest nendes võetakse arvesse suuremat liikuvust ja üleilmastumist ning antakse seetõttu igale õpilasele võimalus õppida oma emakeeles, edendades sel viisil mitmekeelsust.

Ma olen seda koolisüsteemi ise uurinud. Käisin Brüsselis vanimas Euroopa koolis, mis loodi enam kui 50 aastat tagasi, ning kohtusin enam kui 40 Rumeenia õpilasega, kellel on võimalus õppida oma emakeeles. Tuleb öelda, et Euroopa koolid edendavad sotsiaalset kaasatust, sest eri rahvustest õpilased õpivad üksteist tundma ja aitama.

Sooviksin rõhutada, kui tõhusalt on Euroopa küpsuseksam korraldatud – see soodustab heade tulemuste saamist ja valmistab õpilased ette tulevaseks eluks Euroopa kodanikena. Usun, et Euroopa koolide süsteemi tuleks laiendada kõikidesse liikmesriikidesse, et see muutuks osaks meie ühtsest Euroopa hariduspoliitikast. Lisaks teen ettepaneku luua piirkondlikud Euroopa koolid ja toetada neid; nendes tuleks juhinduda ühest Euroopa Liidu põhielemendist, milleks on liikuva, teadmuspõhise Euroopa regionaalpoliitika.

  Dumitru Oprea (PPE-DE). - (RO) Euroopa tegevuskavad mis käsitlevad traditsiooniliste koolide reformimist ja kujundamist Euroopa koolideks ning kaasavad kohalikud ja riiklikud haldusstruktuurid, vajavad minu arvates kolme suurt rühma reforme: süsteemi reformi, mis sisaldab kvaliteetse ja tõhusa õppekava loomise reformi; järjepidevuse reformi, mille käigus hinnatakse seniseid tulemusi, muudetakse nad kasutoovaks ning kohandatakse koolid nende abil Euroopa koolideks; ning kolmandat reformi, mille aluseks on aktiivsete ühiskonnaliikmete vastutus- ja omanikutunne.

Viimase reformiga seoses olen seisukohal, et Euroopa koole tuleks pidada maailmakooli mudeliks, milles oleks kaalu ka koolivälisel õppel. Noortele võiks olla semestri ajal kella 14.30–17.00 ja ka suvevaheajal ette nähtud eriprogramm.

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). - (RO) Oma 50-aastase eksistentsi vältel on Euroopa koolid tõestanud oma headust tulevaste põlvkondade õpetamisel. Siiski usun, et tänasel arutelul peaksime keskenduma vajadusele kohandada Euroopa koole nüüdisaegsete nõudmiste järgi, arvestades muutumist 27 liikmesriigist koosnevaks Euroopa Liiduks, samuti selliseid ilminguid nagu üleilmastumine, ränne ning suurem tööalane ja geograafiline liikuvus.

Sooviksin rõhutada kaht olulist asjaolu. Esiteks peame avama rohkem Euroopa koole, et integreerida kõik kodanikud, kes sellist abi vajavad. Teiseks usun, et kõige tähtsam on akadeemiliste kraadide tunnustamine kõikides Euroopa riikides.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). - Proua juhataja, inimesel kulub ligikaudu kolmandik elust selleks, et õppida ja saada täiskasvanuks. Teise asjana tahaksin märkida, et Euroopa Liidu ehitamine – millega praegu tegeleme – vajab ka vastavat haridussüsteemi. Sellega on seotud paljud tehnilised küsimused seoses abivahendite, diplomite ja muuga, kuid protsessi täideviijana peaks Euroopa Komisjon toetama ideed haridusest, mille aluseks on keelte suurem rohkus, ühised põhimõtted ja austus riiklike väärtushinnangute vastu. See on väga tähtis. On selge, et haridusse tuleb investeerida ja kui te seda investeeringut ei toeta, peate leppima hiljem harimatusega, mis läheb meile minu arvates kallimaks maksma.

Seega kujutavad Euroopa koolid endast imetlusväärset projekti ja ma toetan seda.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Proua juhataja, Euroopa koolid toimivad 1957. aastal allkirjastatud konventsiooni alusel. Euroopas on viimase 50 aasta jooksul aset leidnud rohked muudatused: mitmed laienemised, asutuste ja ametite arvu suurenemine ning palju paindlikumad töölepingud. Seega ei saa olla kahtlust, et ka Euroopa koolide süsteem vajab muutusi ja reforme.

On palju olulisi asju, mis vajavad muutmist. Küsimus, mis mind kõige rohkem huvitab, on õpilaste väljavalimine, s.t jagamine esimesse, teise või kolmandasse kategoriasse. Selle tulemusena püüab Euroopa Liit ühelt poolt suurendada Euroopa kodanike liikuvust tööturul ja kõrvaldada sellega seotud piiranguid, ja teiselt poolt ei lase ta Euroopa koolis õppida lastel, kelle vanemad võivad töötada erinevates asutustes ja ettevõtetes kogu Euroopa Liidus. Lahendus tuleb leida probleemile, mis hõlmab teatud koolide ülekoormust. Samuti on vaja võtta meetmed seoses erivajadustega lastega.

Lõpetuseks tahaksin paluda, et kaalutaks võimalust luua Euroopa koolid uutesse liikmesriikidesse.

  Tadeusz Zwiefka (PPE-DE). - (PL) Proua juhataja, Euroopa koolide haridusfilosoofia ja Euroopa küpsustunnistuse saamisega päädiv õppeprogramm peaksid olema mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse musternäidiseks kõikides liikmesriikides. Järjest sagedasemad õpilasvahetused Euroopa haridusasutustes ja maailma majanduse üleilmastumine tähendavad, et Euroopa küpsustunnistuse headus annaks põhjuse seda palju laiaulatuslikumalt kasutada. Samuti peaksid seda tunnustama nii liikmesriikide kui ka kolmandate riikide kõrgharidusasutused. Kahjuks ei ole seda võimalik saavutada ilma rahastamise märkimisväärse tõhustamiseta.

Praegu peetakse Euroopa koole eliitkoolideks, kust jäävad sageli välja lapsed, kelle vanemad ei ole Euroopa Liidu ametnikud. See, kui suuremalt osalt ühiskonnast võetakse võimalus saada kasu Euroopa koolide süsteemist, on vastuolus eesmärgiga suurendada Euroopa kodanike liikuvust meie tööturul. Liikmesriigid püüavad sageli luua omaenda uut haridussüsteemi, mis valmistaks noori paremini ette üleilmastumise ja paindliku tööturuga toimetulekuks; Euroopa koolide süsteem ja Euroopa küpsustunnistus on aga juba kaua kasutusel olnud ja mis kõige olulisem – sellega on saavutatud suurepäraseid tulemusi, seega peaksime neid nii palju kui võimalik dubleerima.

  Christopher Beazley (PPE-DE). - Proua juhataja, ma ei võta sõna mitte üksnes Euroopa Parlamendi liikmena, vaid ka endise kooliõpetajana. Ma mõtlen, et kas äkki paluda volinik Kallasel pöörduda oma järgmisel ministrite nõukogu kohtumisel spetsiaalselt Ühendkuningriigi haridusministri poole ja lasta tal uurida, kas ministril oleks võimalik õppida midagi Euroopa koolide mudeli edusammudest. Võib-olla võiks ta vaagida mõtet tühistada Briti valitsuse hukatuslik otsus muuta keelte õppimine vabatahtlikuks ehk jätta Euroopa keeled Ühendkuningriigi õppekavast välja.

Teiseks võiksite talle meelde tuletada, et Euroopa oli pool sajandit küll osadeks lahutatud, kuid on olnud taasühinenud nüüdseks juba 20 aastat.

Võib-olla võiks ta teha oma õppekavanõunikele ettepaneku tuletada järgmisele põlvkonnale meelde Kesk- ja Ida-Euroopa ajalugu ja kultuuri, milles Ühendkuningriik on traditsiooniliselt väga tihedalt osalenud ja mida ta on tegelikult püüdnud ka toetada.

  Mario Mauro (PPE-DE). - (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, praegu ei peaks me keskenduma üksnes erinevate osapoolte kriitikale praeguse juhtimismudeli puuduste teemal. Usun, et me kõik peame pärast seda arutelu mõistma, mis on kaalul – see on Euroopa haridusvaldkonna mudel, mida sümboliseerivad Euroopa koolid; kuna me tahame ületada probleeme Euroopa hariduses ja soovime seetõttu, et hea tava pääseks võidule, on absurdne ja vastuoluline, et me hoiame kinni juhtimistasandist ja -mudelist, mille abil me ei suuda toime tulla meie ees seisvate probleemidega. Minu arvates annab tänane arutelu komisjonile enam kui küllaga innustust, mõistmaks, et peame oma koole põhjalikult uuendama.

  Erna Hennicot-Schoepges, autor. – (FR) Proua juhataja, ma sooviksin esitada veel kaks küsimust volinikule, kes nimetas üht summat, kuid tegemist on praeguse näitajaga. Öelge, kas järgmise finantsperspektiivi jaoks on ette nähtud suuremad eraldised; kas on olemas rahastamissüsteem, mis tagab Euroopa koolide tegevuse jätkumise? Tema Majesteedi valitsuse finantsprobleemide tõttu on praegusel hetkel Euroopa koolides puudu 40 inglise keele õpetajat. Kas ma tohin küsida, millist lahendust on võimalik seda olukorda silmas pidades ette näha? Teiseks, koolid ise sooviksid suuremat autonoomiat. Kas te olete selle poolt või eelistaksite säilitada praeguse süsteemi, mis on kohmakas ja sageli kohalike olude jaoks sobimatu?

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Proua juhataja, tõstatatud on mitu tõsist ja olulist küsimust.

Esiteks tahaksin meelde tuletada, et Euroopa koolide süsteem on oma olemuselt täiesti sõltumatu. Euroopa koolid ei tugine 1958. aasta asutamislepingule, vaid 1953. aasta põhikirjale, neil on oma kuratoorium, oma põhikiri ja kõik eeskirjad võtab vastu seesama kuratoorium. Komisjonil on kuratooriumis vaid üks hääl.

Mis puutub hariduse sisusse, siis see on üksnes kuratooriumi pädevuses ning kõik sellega seonduv, sealhulgas keelesektsioonide erinev osakaal ja õppekava, on täielikult Euroopa koolide kuratooriumi otsustada. Seega ei ole komisjonil väga suurt sõnaõigust.

Kui kõnelda rahastamisest, siis sooviksingi teise asjana vastata ühele olulisele küsimusele. Euroopa koolide infrastruktuuri eest hoolitsevad asukohariigid ise. Seega on koolide rajajateks Belgia, Saksamaa ja Prantsusmaa jne. Seda arvesse võttes saame tervikpildi piirangutest, mis tabavad meid infrastruktuuri väljatöötamisel.

Räägime nüüd hariduse sisust. Auväärt parlamendiliige märkis oma sissejuhatuses, et hariduse kvaliteet on hea ja tõepoolest, seda ta ka on. Euroopa Komisjon on seadnud esikohale oma igakülgse toetuse selle hea kvaliteedi hoidmiseks. See, et Euroopa koolid annavad õpilasele kõikjal hinnatud hariduse, on Euroopa haridussüsteemi tõeline mõõdupuu. Niisiis puudub mul teave selle kohta, et Euroopa koolides hariduse saanud õpilastel esineks pärast kooli lõpetamist mingeid erilisi probleeme ülikooli õppima asumisel, kui nad seda soovivad.

Mis puutub õpetajatesse, siis nemad arvatakse infrastruktuuri hulka ja seega kuulub ka õpetajate leidmine liikmesriikide pädevusse. Näiteks inglise keele õpetajaid pakub Ühendkuningriik; teiste sõnadega öeldes on suuremate keelte puhul koormus samavõrra suurem. Meie, see tähendab komisjoni – õigemini Euroopa eelarve – ülesanne on kanda Euroopa koolide tegevuskulud. Tulemuseks on üsna keeruline süsteem; seetõttu ongi üks eesmärk süsteemi reformimine ning suurema selguse saavutamine vastutuse ja rahastamise vallas. Samuti võib näha probleeme Belgiaga, kus, nagu öeldud, on üks neljast koolist endiselt ajutine õppeasutus. Neljanda kooli ehitamist on korduvalt edasi lükatud ning selle üle peame Belgia valitsusega aktiivseid arutelusid.

Kui vaadelda Euroopa koolide avatust, siis on meie hinnangul üks olulisimaid teemasid Euroopa küpsustunnistus ning sellist tunnistust väljastada soovivate koolide sertifitseerimine. Me toetame seda ideed, mille kuratoorium on põhimõtteliselt ka vastu võtnud – seega on põhireeglid juba kehtestatud. Nüüd on küsimus aga selles, kuidas see liikmesriikides praktiliselt ellu viia. Jällegi on siin juhtroll liikmesriikidel. Igal juhul lahendab see mingil määral erinevate õpilaste probleemi.

Nagu öeldud, kohtun täna siin teiega ja kuulen teie mõtteid selle kohta, et 3. kategooria tuleks kaotada; samas kohtun korrapäraselt ka komisjoni töötajatega, keda on sama palju kui teid, s.t sadu, ning ka nendel on loomulikult oma selge nõudmine – et nende lastele oleks haridus tagatud.

Niisiis kehtib asutamislepingus, personalieeskirjades ja õigusaktides väga selgelt rõhutatud nõue tagada koht Euroopa koolis; sellega seoses tekib loomulikult küsimus, kes otsustab nende kohtade üle, mis peavad vabaks jääma ja mis peavad asuma just Brüsselis? See muutub järjest raskemaks. Minu jaoks on see väga keeruline küsimus. Praeguse komisjoni ametiaja alguses nõudsime oma töötajate nimel suuremat selgust ning sellest johtuvalt lõi kuratoorium nende küsimuste lahendamiseks õpilaste vastuvõtukeskuse.

Selline on siis üldpilt; kordan veel üle komisjoni seisukoha – me peame tooma selguse finantsküsimustesse ja kindlasti seda koormust jagama, meie ülesanded ja kohustused peavad olema selged; alles siis saame leida paremad lahendused seoses infrastruktuuriküsimustega; samas ei tohi me mitte kuidagi vähendada hariduse kvaliteeti.

Kui minna konkreetsemate küsimuste juurde, siis tõstatas üks austatud parlamendiliige küsimuse puuetega õpilaste kohta. Te ütlesite, et selliseid õpilasi on palju rohkem, kuid minu teada ei ole tagasi lükatud ühtegi taotlust, kus lapse vanemad on palunud lapsele erikohtlemist – alati on seda võimaldatud. Seega, kui teil on fakte puuetega õpilaste kohta, kellest me ei ole teadlikud, palun see teave meile edastada ning me tegeleme selle küsimusega.

Pöördume nüüd parlamendiliikmete assistentide küsimuse juurde – te teate, et praegu ei hõlma personalieeskirjad parlamendiliikmete assistente, keda käsitatakse Euroopa Parlamendi eriteenistujatena; samuti teate, et selle küsimuse lahendamiseks ja täpsemate eeskirjade kehtestamiseks on käimas läbirääkimised; nende lõppedes saame kaaluda ka seda, mida teha ära seoses nende assistentide laste juurdepääsuga Euroopa koolidele.

Need olidki üldjoontes siin tõstatatud küsimused; ja kõik need teised küsimused – usundiõpetus ja keeled – on loomulikul kuratooriumi otsustada ning komisjonil on seal vaid üks hääl. Kuratoorium tegeleb nende küsimustega väga tõsiselt. Peetud on pikki arutelusid ning ma võin kinnitada, et Euroopa koolide peasekretariaat suhtub väga hoolikalt eri keeltega seotud vajadustesse ja erinevatesse religioossetesse aspektidesse. See on nende kohustus.

Ja veel üks asi: sooviksin, et Euroopa Parlament suudaks pöörata liikmesriikide tähelepanu – ja kui eelkõige kõik Euroopa Parlamendi liikmed, kellel on oma sidemed kodumaal, suudaksid õhutada liikmesriikide haridusministreid edendama Euroopa küpsustunnistuse ideed, sest see on nende valik. Meil on nüüd paika pandud, kuidas Euroopa küpsustunnistusega edasi minna. Nüüd peavad liikmesriikide ministrid leidma koolid, kes on asjast huvitatud. Ma tean, et huvitatud koole on palju, kuid paljude riikide ametiasutused ei ole näidanud üles piisavat entusiasmi seoses selle projektiga, mis võiks aga olla samm edasi ja kujutada seetõttu endast positiivset sammu Euroopa küpsustunnistuse suunas, sest siis ei oleks Euroopa koolid mitte üksnes Brüsselis, vaid kõikjal – nii uutes kui ka vanades liikmesriikides. See on Euroopa sümbol. Euroopa küpsustunnistus ja Euroopa haridus on osa meie struktuurist.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Ma soovin kõigile homseks toredat Euroopa keelte päeva!

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Ma nõustun erinevate Euroopa koolide reformimiseks väljapakutud lahendustega: oma privilegeeritud rollis arengukomisjoni raportöörina ühenduse tegevusprogrammi Erasmus vallas toetan jõuliselt püüdlust luua mitmekeelne ja paindlik Euroopa koolide mudel, milles on jätkuvalt koht emakeeleõppel (mida õpetavad emakeelekõnelejatest õpetajad), kuid mis on samal ajal kõigi jaoks ühesugune ja ilma klassivahedeta.

Euroopa küpsustunnistus on esimene vahend, mis tagab õpilaste tõelise liikuvuse kõigepealt Euroopas ja seejärel kogu maailmas ning mille järel tulevad Erasmuse pakutud võimalused. Õppima asuvate õpilaste sotsiaalses, kultuurilises ja keelelises lõimimises on kindlasti tähtsal kohal juhendamine; samuti tuleb suurepärase keeleoskuse omandamist soodustada intensiivkursuste abil (mida on alates 2001. aastast peale toetatud iga aasta 26. septembril tähistatava Euroopa keelte päeva kaudu).

Ma leian, et uue Euroopa koolide süsteemi väljatöötamise eeltingimuseks on praeguste Euroopa koolide ja piirkondlike põhi- ja keskkoolide koostöö, kuid samas ei saa varjata muret Itaalia piirkonnakoolide pärast, mis võivad uue, Gelmini reformi tagajärjel väiksemates, geograafiliselt ebasoodsamas olukorras olevates kogukondades täiesti kaduda.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – Euroopa Liidu poolt viimasel paaril aastakümnel käivitatud protsessid ja pidevalt arenev haridussüsteem on loonud vajaduse kaaluda uut arusaama Euroopa koolide rollist ja nende tähtsusest. Võttes arvesse Euroopa Liidu viimast laienemist 27 liikmesriigist koosnevaks ühenduseks ning sellega kaasnenud teenistujate arvu kasvu, on põhjalikult reformitud Euroopa koolide tähendus muutunud ülimalt tähtsaks küsimuseks.

Et parandada tulevikus Euroopa koolidega seotud ootusi, peame tegelema praegust süsteemi kurnavate tundlike teemadega ning tuvastama probleemid, et siis edasisi muudatusi kavandada. Seega on tekkinud suur vajadus uue ja põhjaliku Euroopa koolide reformi järele, et muuta need koolid Euroopa tasandil konkurentsivõimelisemaks ja läbipaistvamaks ning kavandada nende lõppeesmärki ajakohasemal viisil.

Et panna uus süsteem täielikult toimima ja õpilastele kasu tooma, peab selle keskmeks olema ühelt poolt mittediskrimineerimise põhimõte ja teiselt poolt õpilaste põhivabaduste tagamine. Siiski tuleb hinnata uuesti ka Euroopa koolide rahastamist, kasutades meetodit, mis ei diskrimineeri õpilasi, kui neid kategooriatesse jaotatakse.