Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2148(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0359/2008

Esitatud tekstid :

A6-0359/2008

Arutelud :

PV 08/10/2008 - 15
CRE 08/10/2008 - 15

Hääletused :

PV 09/10/2008 - 7.14
CRE 09/10/2008 - 7.14
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0476

Istungi stenogramm
Kolmapäev, 8. oktoober 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

15. Lamfalussy protsessi järelmeetmed: edaspidine järelevalvestruktuur (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Ieke van den Burgi ja Daniel Dãianu majandus- ja rahanduskomisjoni nimel koostatud raport (A6-0359/2008) Lamfalussy protsessi järelmeetmed: edaspidine järelevalvestruktuur [2008/2148(INI)].

 
  
MPphoto
 

  Ieke van den Burg, raportöör. − Härra juhataja, alates 2002. aastast olen ma tegelenud finantsturgude stabiilsuse ja järelevalve küsimustega. Juba sel ajal palusin oma parlamendile esitatud raportis usaldatavuse normatiivide täitmise kohta, et kehtestataks tugev Euroopa järelevalve süsteem, mis oleks samaväärne Euroopa keskpankade süsteemiga.

Jumal tänatud, et meil on neil tormistel aegadel olemas euro ja EKP, ent seda rohkem peame häbenema, et meil pole seda tugevat järelevalvestruktuuri. Sel ajal ei õnnestunud mul selle revolutsioonilise reformi toetuseks parlamendi enamust saada. Kõik rääkisid evolutsioonist. Vaatamata sellele, kui olen aastate vältel kõnelnud finantsvaldkonna ja pangandusjärelevalve töötajate ja muude kõrgetasemeliste esindajatega, on inimesed mulle öelnud: „Me ei saa sellest avalikult rääkida, kuid teil on õigus, et peab rohkem tegema. Tõeline kriisiolukord näitab, et senisest ei piisa.”

Niisiis oli meil tarvis kriisi, et mõista: asjaga on kiire. Pole tarvis öeldagi, et oleksin eelistanud sellist kriisi vältida ning soovin, et oleksime olnud paremini ette valmistatud. Aga kriis on nüüd siin ja tsunami, mida härra McCreevy ikka veel, ajal kui me mõni nädal tagasi Rasmusseni ja Lehne raportitega tegelesime, näha ei tahtnud, on nüüd siin ning ma ütleksin, et see on enneolematult tugev.

Eeldaksin, et nüüd on see hoog siin olemas, kuid ma olen pettunud ja mul on piinlik, et me teeme Euroopa Liidus nii vähe ja liiga hilja. Terve maailm jälgib meid, kuid me ei suuda tegelikult üksmeelele jõuda. Isegi majandusteadlased ja kommentaatorid, kes olid ergutajad selle imelise uuendusliku finantsstruktuuri loomisel, mida ei tohiks takistada, on peaaegu üksmeelselt pettunud selles, mida Euroopa liidrid on siiani teinud. Võiksin viidata näiteks eilse Financial Times’i juhtkirjale, kus on öeldud: „Siiani on Euroopa liidrid demonstreerinud ühtsust kõigest sõnades, kuulutades ühiselt, et igaüks neist hakkab tegelema probleemidega tema enda tagaõues.” Nõnda on ka Financial Times jõudnud järeldusele, et vajame soololauljate asemel koorijuhti.

Arvan, et homme on parlamendil võimalus näidata, et me ei laula ainult oma kahetsuse ja viha aariaid ega mängi süüdistamismängu, vaid suudame anda tegeliku panuse, et kehtestada konstruktiivne juhtimine ning võtta vastu konkreetsed ettepanekud, mida Euroopa Komisjon kohe algatada võiks.

See võib paljudele parlamendiliikmetele üsna tehnilisena tunduda, kuid ma võin teile kinnitada, et meie majandus- ja rahanduskomisjonis mõtleme need hästi läbi ja valmistame hästi ette. See vajab ainult teiepoolset juhtimist ja vaprust, volinik, et anda roheline tuli ja protsess käima lükata. Te ei peaks liiga palju kuulama lobitööga tegelejaid, kes takistavad teil midagi tegemast, ning muidugi peaksite te kuulama eksperte, kuid teile jääb poliitiline vastutus neid algatusi teha.

Härra Barroso nimetas juba mõnda lühiajalist meedet. Mul on hea meel selle üle, mida ta ütles tarkade isikute rühma kohta, aga jällegi, selle ettepaneku tegime me parlamendis kaks aastat tagasi ega saanud siis teie toetust. Seoses ettepanekutega krediidireitingu agentuuride meetmete kohta, pole mul päris selge, millised meetmed te kavatsete esitada soovitusena tippjuhtide palkade kohta. Loodan, et siin ei kuula te üksnes ECOFINi nõukogu leebeid ettepanekuid, vaid olete valmis minema pisut kaugemale. Lõpetuseks, järelevalve kohta: need ei peaks olema ainult pikaajalised meetmed tarkade rühmale, vaid me peaksime juba millegagi alustama. Seoses mu muudatusettepanekutega 5, 6 ja 7, loodan ma, et toetate ettepanekut Euroopa järelevalvestruktuuri sõltumatu eesistuja ja ase-eesistuja ametikoha viivitamatu loomise kohta.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Dăianu, raportöör. − Härra juhataja, kasutan praegust hetke, et öelda lihtsalt paar sõna teemade kohta, mis näivad raamivat reguleerimise ja järelevalve üle toimuvat avalikku arutelu.

Esiteks, vabaturud ei ole reguleerimatuse sünonüüm. Lõtv rahapoliitika võib viia inflatsiooni tõusuni ning viimaks majandussurutiseni, kuid ei põhjusta iseenesest veel finantssüsteemi katastroofi. Need finantssüsteemi jooned, mis on tekitanud kokkuvarisemisohu, on uue finantssüsteemi struktuurilised tunnused.

Selle kriisi peamine põhjus on puudulikult reguleeritud finantssüsteem. Hüpoteekides ei ole iseenesest midagi halba, vaid nendel põhinevad viletsalt koostatud tagatised on halvad. Finantstoodete pakendamine võib tuua turgudele hulga läbipaistmatust. Kompenseerimisskeemid, mis muudavad käitumise vastutustundetuks, on halvad. Eksitavad näidised on halvad ning laenatud fondide äärmuslik kasutamine on halb. Nende probleemidega mitte tegelemine oleks kohutavalt vale.

Mitte kõik finantsuuendused pole healoomulised. Seepärast teeb nõutuks see, kui kuuled, et värske regulatsioon on halb sellepärast, et võib finantsuuenduse lämmatada.

Asjakohase reguleerimise ja järelevalve kehtestamine ei tähenda sotsialismi sissetoomist. See määrab ära, millises turumajanduses me elada tahame. Olen nõus, et see võib viia riigikapitalismi elementide uuesti loomiseni ning et seda tuleb arutada.

Lootmine majandusharu enda loodud algatustele on üsna ebapiisav, kuna sellised algatused teenivad sageli seadusega kaitstud kapitalimahutusi.

Miks me ei oska eelmistest kriisidest õppust võtta? On selge, et seadusega kaitstud kapitalimahutustel on pikk käsi ning need püüavad mõjutada reguleerimist ja järelevalvet, sealhulgas meietaoliste inimeste käitumist.

Kas moraalsed väärtused loevad midagi? Jah, ma usun, et loevad. Segadus, millesse praegu sattunud oleme, on tekkinud ka sellepärast, et mõnede arvates ei loe moraalsed väärtused äritegevuses midagi. Reguleerijad ja järelevalvajad peaksid mõistma, et siin on süsteemiriskid. Nad peaksid finantsstabiilsuse suhtes alati valvel olema.

Pingeid ja kriise ei saa täielikult vältida, kuid me saame vähendada nende põhjustatud kahju. Me vajame terviklikke vastuseid kriisidele ning tõelist koordineerimist ELi, USA ja teiste peamiste finantskeskuste vahel, eelkõige just halbadel aegadel.

 
  
MPphoto
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Härra juhataja, lubage mul alustada oma märkustega olukorra kohta finantsturgudel. Oleme praegu elavate inimeste mäletamist mööda keset kõige tõsisemat kriisi. See, mis algas kõrgema riskiastmega hüpoteeklaenude kriisina, on nüüd edasi arenenud ja haaranud kogu majanduse. Hirm selle ees, kas ikka suudetakse rahastamist saada, põhjustab kõigil ettevõtjatel aina suuremat kindluse puudust. Kui laenude andmist kiiresti ei taastata, siis seisab meie ees jätkuv allakäiguspiraal koos silmnähtava mõjuga majandustegevusele. Laenamise vabaksandmine on praegu prioriteet number üks. Keskpankade täna võetud meetmetest saab oluline laenuvoo vabastamise panus.

Üks asi, mida oleme mõne viimase nädala jooksul näinud, on see, et ükski majandus ega finantsturg ei ole toimuva suhtes immuunne.

Eile oli ECOFINis rahandusministrite mure silmnähtav. Me mõistsime, et selleks, et toetada finantsturge, peavad sekkuma valitsused, tehku seda siis kapitalisüstide, tagatiste või muude vahenditega. Hõbekuuli meil pole. Oluliselt tähtis on reageerida jõuliselt ja kiiresti.

Komisjon demonstreerib omalt poolt oma suutlikkust kiiresti reageerida. Esitame järgmisel nädalal täiskogule hoiuste tagamise skeemi muudatusettepanekud, mis suurendavad kaitse miinimumtaset, ning samuti nõuame liikmesriikidelt, et nad paneksid paika kiirete väljamaksete tegemise menetluskorra.

Eile lepiti ECOFINis kokku, et liikmesriigid võiksid suurendada praegust määra vähemalt 50 000 euroni, ning paljud ei piirdunud sellega, vaid läksid 100 000 euroni. See peegeldab erinevuste määra liikmesriikide tavahoiustes.

Peale selle viime kiirelt sisse muudatusi oma raamatupidamiseeskirjadesse, et tagada ELi pankadele samasugune paindlikkus, mida pakutakse pankadele Ühendriikides, nimelt üksikute pankade võimalus kanda soovi korral oma tehinguraamatute varasid üle pangaportfelli. See on komiteevahend ja ma loodan, et parlament on suuteline andma sellele kiiremas korras oma heakskiidu. Vahepeal tahaksin loota, et riikide järelevalve kohaldab juba neid uusi sätteid nõnda, et neil pankadel, kes soovivad, oleks võimalik seda uut võimalust oma kolmanda kvartali tulemusteks kasutada. Peale selle on Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) andnud heakskiidu USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni (US SEC) selgitusele õiglase väärtuse arvestuse kasutamise kohta siis, kui aktiivne turuteave puudub. See on ülimalt oluline ka pankadele ning tuleks kasutusele võtta kolmanda kvartali aruandluse puhul.

Muidugi jätkame me tööd, et rakendada kiiresti ECOFINi tegevuskava, millega parandada Euroopa Liidu suutlikkust tulevikus finantskriise ära hoida ja juhtida. Nende algatuste üldine rakendamine on käimas.

Kriisiaegadel on tarvis näha poliitikuid tegutsemas, et üldsust rahustada. Asjad pole teisiti ka siin, Brüsselis, välja arvatud see, et meie manööverdamisruum on kitsam. Meil puudub juurdepääs finantsressurssidele, mida on vaja selle kriisiga võitlemisel. Need on keskpangad ja rahandusministrid, kelle käes on rahakoti rauad. See, mida meie peame tegema, on püüda maksimeerida liikmesriikide ühist suhtumist. Ei saa olla kahtlust, et koostööd tehes on liikmesriigid palju tugevamal positsioonil, võideldes allakäiguspiraali vastu, kui oleme praegu meie. Peame jätkama liikmesriikide aitamist ühiste sihtide ja eesmärkide saavutamise poole püüdlemisel. Valdkondades, kus meil on võimalused olemas, jätkame me kiiret edasiliikumist kõigi vajalike vahenditega.

Pöördudes nüüd teie raporti „Lamfalussy protsessi järelmeetmed ja edaspidine järelevalvestruktuur” juurde, tahaksin õnnitleda majandus- ja rahanduskomisjoni, eriti proua van den Burgi ja härra Dãianut, nende suurepärase töö puhul nii mõtlema ärgitava ja laiahaardelise raporti koostamisel. See tõstab esile paljud väljakutsed, mis praeguse finantskriisi taustal nüüd meie ees seisavad. Käesolevas olukorras on äärmiselt vajalikud uuenduslikud ja hästi läbimõeldud ettepanekud reguleerimise ja järelevalve reformiks.

Olete oma raportisse lülitanud küllaltki nõudliku nimekirja soovitustest vajalike õigusloome meetmete kohta. On nii julgustav näha, et nii paljud küsimused, mida te rõhutate, on needsamad, mille ka komisjon on prioriteediks seadnud. Paljudel juhtudel on töö juba käimas või kavandatakse vastavalt soovitustele algatusi.

Lubage mul nimetada siin mõnda meie eriti olulist käimasolevat algatust, nagu näiteks Solvency II ettepanek, kapitalinõuete direktiivi läbivaatamise ettepanekud, mille komisjoni volinikud eelmisel nädalal vastu võtsid, ning krediidireitingu agentuure käsitlev õigusloome ettepanek, kui rääkida lühidalt.

See peegeldab paljusid teie raportis esitatud soovitusi.

Kapitalinõuete direktiivi muudatusettepanekud hõlmavad kriitilisi valdkondi ning tugevdavad põhjalikult ELi pankade ja finantssüsteemi regulatiivset raamistikku. Ma loodan, et toetate meid selles täielikult. Kokkuleppe saavutamine järgmise aasta aprilliks on väga oluline.

Varsti hakkame edasi liikuma ka ettepanekuga krediidireitingu agentuuride kohta. Ettepaneku eesmärk on tarvitusele võtta õiguslikult siduv kinnitus ning tugev väline järelevalvekord, millega Euroopa reguleerijad saavad jälgida krediidireitingu agentuuride järgitavaid poliitikaid ja protseduure. Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteel (CESR) on tugev koordineeriv roll.

ELi järelevalveraamistiku osas töötame me komisjoni otsuste läbivaatamisel, millega luuakse kolm järelevalvekomisjoni. Aasta lõpuks määratakse neile komisjonidele erilised praktilised ülesanded, näiteks: i) vahendus, ii) soovituste ja suuniste projektide väljatöötamine ning iii) selgesõnaline roll analüüsi tugevdamisel ja riskidele reageerimisel, et stabiliseerida ELi finantssüsteemi.

Samuti peame nüüd mõtlema Euroopa järelevalve pikaajalisemale visioonile. Käesolevad sündmused näitavad selle praegust piiratust. Euroopa Keskpanga kriisikäsitlus on olnud selle näiteks. Peame nüüd tõsiselt järele mõtlema, kuidas on moodustatud meie järelevalve korraldus piiriüleste finantsasutuste puhul. Nagu president Barroso juba teada andis, tahame me moodustada kõrgetasemelise töörühma, mis töötaks läbi erinevad võimalused ja teeks soovitused, kuidas peaksime jätkama.

See sobib kokku soovitusega teie raportis kõrgetasemelise rühma kohta, mis tegeleks Euroopa järelevalve korraldusega.

Olen siin viibinud piisavalt kaua, et teada, et kokkuleppe saavutamine järelevalve korralduse üle ei tule kergelt.

Aga kui me praegusest kriisist ei õpi, siis teeme Euroopa Liidule suure karuteene. See kaalutlemine ei tohiks meid muuta pimedaks vajaduse suhtes astuda asjalikke samme, et tugevdada järelevalvet, mille oleme esitanud Solvency II ettepanekus ja kapitalinõuete direktiivis. Järelevalvekolleegiumid on äärmiselt olulised.

Eesseisev aeg saab olema stressi põhjustav. Kõik me peame võtma vastavad kohustused. Praegu on meie jaoks aeg näidata, et koostööd tehes suudame me väljakutsetele vastu astuda. Ootan selles suhtes parlamendi tugevat toetust.

 
  
MPphoto
 

  Piia-Noora Kauppi, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, ma arvan, et see oli proua Tumpel-Gugerell, kes septembri keskel Nice`is ütles, et meie kõige hullem viga oli jätta välja finantsjärelevalve struktuuri küsimus Maastrichti lepingust. Oleksime pidanud selle küsimusega tegelema juba koos Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) lõppstaadiumi otsustega.

Olen selle seisukohaga täiesti nõus ning proua Tumpel-Gugerell pole kindlasti ainus, kes nii öelnud on. Aga keda me peame järelevalve struktuuri alase edu puudumise pärast süüdistama? Ma ei arva, et need on ühenduse sõdurid, keda on vaja süüdistada, ja ühenduse sõdurite all pean ma silmas Euroopa Komisjoni, kes on ettepaneku esitanud, ning samuti parlament. Nagu proua van den Burg ütles, oleme me selle küsimusega tegelenud 2000. aasta algusest saadik, ning me oleme teinud mitu ettepanekut nõukogule, kuid paistab, et nõukogul pole vähimatki soovi ennast liigutada.

Ma imestan ikka veel, kuidas on võimalik, et Lamfalussy protsess sai paika pandud. Võib-olla oli see Ühendkuningriigi ja Saksamaa vaheline kokkulepe pakkuda Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (CESR) asukohaks Pariisi, mis viimaks määravaks osutus, kuid ma arvan, et nõukogus polnud neil vähimatki soovi selles küsimuses edasi liikuda. Nii et praegu on paras aeg, võib-olla on see liiga piiratud ja liiga hiljaks jäänud, kuid vähemalt on nüüd midagi ka nõukogus tehtud.

Parlament on teinud mitu väga tähtsat ettepanekut. Eelistuse järjekorras on kõige tähtsamad need kolm.

Esiteks, kohustuslikud kolleegiumid kõigile piiriülestele finantsasutustele koos õiguslikult siduvate eeskirjadega, kuidas nad tegutsevad, kuidas teavet jagavad ja milliseid otsusetegemise menetlusi kasutavad.

Teiseks, parandada 3. taseme komiteede õiguslikku staatust ning anda neile tõhusamad töömeetodid. Ehk võiks komisjon selles küsimuses anda 3. taseme komiteedele pisut rohkem manööverdamisruumi, nii et nad poleks ainult nõuandekomiteed, vaid võiksid tulevikus ka otsuseid langetada.

Ja kolmandaks tugevdada EKP osatähtsust finantsstabiilsuses. EKP peaks rohkem informatsiooni saama. See peaks olema seotud CESRi ja CEOPSiga ning nad peaksid rohkem koostööd tegema.

Lõpetuseks tahaksin öelda midagi transatlantilise dialoogi kohta. Praegu pole õige aeg, et peatada transatlantilised finantsteenused. Ma tean, et see pole komisjoni süü, vaid oleneb praegu peamiselt USA tegevusest, kuid ma arvan, et mida rohkem te teha saate, et seda arutelu käimas hoida, seda parem. See on väga tähtis tuleviku jaoks…

(Juhataja katkestab kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Antolín Sánchez Presedo, fraktsiooni PSE nimel.(ES) Härra juhataja, me ei saa selle ees silmi kinni pigistada. Praegune kriis on ilmsiks teinud järelevalve ja majandusjuhtimise puudumise finantsturgudel.

Kodanikele on täiesti selge, et riskide kindlaks tegemine ja nende ärahoidmine on märksa parem kui nende parandamine, juhul kui need on põhjustanud tasakaalutust ning teinud kahju finantsturgudele ja tegelikule majandusele. Tuleb lõpp teha ajale, mil suur osa neist finantsturgudest tegutses läbipaistmatul, kontrollimatul moel, jäetuna mõtlematute või südametunnistuseta ettevõtjate vastutustundetute mängude hoolde.

Kapitali vaba liikumine, majandus- ja rahaliit, finantsteenuste valdkonna kasvav keerukus ning globaliseerumine nõuavad, et ületaksime riikliku järelevalve piirid. Peame liikuma Euroopa järelevalve suunas. Euroopa Liit ei tohi puududa ega saada välja jäetud uutest kontseptsioonidest, sellistest nagu makrojärelevalve, süsteemiriskid, ülemaailmne finantsstabiilsus ning vajadus osaleda ülemaailmses majandusjuhtimises.

Seepärast on meil tarvis liikuda Euroopa järelevalve suunas ning teha seda otsustavalt. Seda mitte teha on tõsine strateegiline viga ajal, mil ülemaailmne võim on muutumas. Meil on tarvis üle saada inertsusest, selleks et üle saada ummikust Solvency II osas, ning seetõttu peame me suhtumist muutma ja aktsepteerima Euroopa integreeritud lähenemisviisi.

Et tagada kooskõla ja ausust ametiasutuste või eri finantssektorite vaheliste erimeelsuste lahendamisel, on meil tarvis loobuda ühepoolsusest ning areneda tegelikult toimiva Euroopa süsteemi suunas. Erinevusi kahe ametiasutuse vahel ei saa lahendada otsusega, mille on langetanud ainult üks neist. Pole võimalik olla ühtaegu nii kohtumõistja kui ka huvitatud osapool.

Seepärast toetan ma innukalt van den Burgi ja Daianu raportit. Ma olen tänulik, et mu muudatusettepanekuid on arvesse võetud ja et need on inspireerinud mõningaid kompromisse, ning ma loodan, et nende kõige edasipüüdlikumaid ettepanekuid saadab edu. See oleks hea meie kodanikele ja oluliselt tähtis finantsturgudele.

 
  
MPphoto
 

  Wolf Klinz, fraktsiooni ALDE nimel.(DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, parun Lamfalussy esitas käesoleva aastakümne alguses raporti, milles ta soovitas meetodeid, kuidas Euroopa järelevalveasutused saaksid paremini ja intensiivsemalt koostööd teha. Nõukogu tervitas siis neid soovitusi, ent ei kasutanud neid. Kui finantskriisil, mida me praegu läbi elame, on mõni positiivne külg, siis ehk on see asjaolu, et järelevalve parandamise küsimus on tõstetud päevakorras esimeseks.

Siiski on üllatav, et eeskirja 39 kohaselt on tarvis majandus- ja rahanduskomisjoni raportit, et komisjon selle teemaga tõsiselt tegelema hakkaks. Kindel on see, et me saame integreeritud ja kasvava finantsturu väljakutsetele edukalt vastu astuda üksnes siis, kui järelevalve areneb üha ühtlasemaks ning muutub rohkem integreerituks. Nüüd on 58 finantskontserni 100st vahepeal piiri taga aktiivseks muutunud. Juba üksi see statistika näitab, kui palju on tarvis ära teha.

Nende kahe raportööri raporti suund on õige. Proua Kauppi vihjab sellele, rääkides laiaulatuslikust kolleegiumide moodustamisest, mis tegeleksid piiriüleste finantskontsernidega, 3. taseme komiteede tugevdamisest. See on tore, aga tuleks ka meeles pidada, et väikesed liikmesriigid on nendes kolleegiumides sageli esindatud ainult võõrustajariigi järelevalvega ning seepärast on oluline nende huvisid vajalikul määral arvesse võtta.

Lühikeses ja keskmises perspektiivis pole arvatavasti muid teid, et olukorda parandada. Keskmises kuni pikas perspektiivis sellest ei piisa. Meil peab olema süsteem, mis teenib ära õiguse saada nimetatud Euroopa järelevalveks, ning see süsteem peaks joonduma Euroopa keskpankade süsteemiga.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Mechtild ROTHE
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Pierre Jonckheer, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(FR) Proua juhataja, volinik, ütlesin enne oma fraktsiooni nimel, et me toetame ECOFINi nõukogu järeldusi. Näen, et aktsiaturg on täna jälle kukkunud ning et kogu Euroopas on turud kiirelt langema hakanud. Seepärast pole need meetmed piisavad.

Vastutuse küsimuses olen ma nõus proua Kauppiga selles osas, et nõukogus on olnud tugev vastupanu, kuid on selge, et komisjon, eriti teie ise, pole kunagi olnud tugevama Euroopa tasandil reguleerimise innukas austaja. Tervel teie ametiajal on domineerinud mõte selle majandusharu isereguleerumisest. Sellepärast olemegi täna kõne all olevatel teemadel Euroopa õigusaktidega maha jäänud.

Kui rääkida raportist, mis homme hääletusele pannakse, siis toetab mu fraktsioon kõiki esitatud muudatusettepanekuid, eriti neid, mille esitas proua van den Burg. Meie arvates püüavad need ka tagada, et oleks rohkem siduvaid sätteid väärtpaberitele ülemineku ja spekuleerimist takistavate mehhanismide kohta. Need tähendavad, et Lamfalussy 3. tasandi komiteed on peaaegu eelkäijateks sellele Euroopa järelevalvele, sellele järelevalveorganile, mida me tahame.

See on suund, kuhu me tahame liikuda, ning ma arvan, et komisjon, kellel on õigusaktide algatuse monopol, ei ole selle seadusandliku kogu puhul oma kohustustega hakkama saanud. Sellest seisukohast on suur haare muidugi väga hea, kuid teil on väga vähe aega, mille jooksul kiirus üles saada.

 
  
MPphoto
 

  John Purvis (PPE-DE). – Proua juhataja, ma hindan kaasraportööride valmidust selle raporti puhul teha koostööd, et saavutada üksmeel. See pole ikka veel perfektne selles osas, mis minusse puutub – neil on kindlasti meeldiv seda kuulda – kuid see on märksa vastuvõetavam kui enne ning ma tunnen, et meil on täielik õigus seda toetada.

Toon välja kaks konkreetset punkti. Väärtpaberitele üleminekus nähakse üht praeguse finantskriisi kurja vaimu ning nüüd paistab, et hädavajaliku lahendusena tuleb näha seda, et me nõuame algatajatelt mingi protsendi kinnipidamist nende toodangult. Komisjoni ettepanek tema kapitali adekvaatsuse läbivaatamisel oli 5%. Meil peab olema vähemalt selle mõtte mõju hindamine. Riskin arvata, et ainsaks tulemuseks saab olema finantsturgude pärssimine, ning investoritel võib seetõttu tekkida isegi kiusatus kõik oma kohustused täitmata jätta. See, mis tõepoolest loeb, on võimalus algatajad vahepealse ümberpakendamise kaudu tagantjärele kindlaks teha ning nad mistahes pettuskatsete, hooletuse või asjatundmatuse eest vastutama panna.

Ja teine küsimus on järelevalvekolleegiumide vaidluste või lahkarvamuste lahendamise viis. Raportöörid on soovitanud üpris keerukat ja ametlikku taotlusprotsessi koos eesistuja, ase-eesistuja ja uue bürokraatiaga. Kindlasti peab need olukorrad kiiresti lahendama ning seepärast oleme teinud ettepaneku, et mõlemad osapooled peaksid mistahes lahkarvamuse korral, mida ei saa sõbralikult lahendada, nõustuma vahendajaga, kelle arvamus, vähemalt meie arvates, peaks olema lõplik.

Lõpetuseks, volinik, ma hindan sissejuhatust, mille te esitasite oma sõnavõtus praeguse majanduskriisi kohta, ning mul on kahju, et teid polnud eelmise arutelu ajal koos härrade Almunia ja Jouyetiga kohal, mil kõiki neid küsimusi käsitlesid parlamendiliikmed, sealhulgas ka mina. Ehk saaksite need sõnavõtud pikapeale läbi lugeda ja meile oma seisukohast vastuse anda.

 
  
MPphoto
 

  Sharon Bowles (ALDE). – Proua juhataja, see raport on ambitsioonikas, kuid samas realistlik. Selles analüüsitakse finantskatastroofi põhjusi ning tehakse ettepanekuid edaspidisteks muudatusteks. Paljud neist muudatusettepanekutest, nagu ütlesid teisedki sõnavõtjad, oleksid võinud olla esitatud ka praeguse olukorrata, kuna oli juba näha, et Lamfalussy protsess ei ole edenenud nii kaugele, kui see oleks võinud või oleks pidanud.

Nii et see on pigem järelevalve järgmise põlvkonna kasuks kui praeguse kriisi parandamiseks, kuigi me arvame, et see võiks kaasa aidata samasuguste ilmingute ärahoidmisele ja nüüd võiks liikmesriikide tasandil olla rohkem valmisolekut ametlike terviklike otsustamisstruktuuride olemasoluks.

Kuid ma kordan, et reguleerimisel on tähtis olla nutikas. Lahendused meie praegustele probleemidele ja ükskord kätte jõudvale rahulikumale tulevikule ei võta reguleeriva rämpsu kuju, millel on tuhandeid linnukest vajavaid kastikesi, mis, nagu me teame, põhjustab nende edasiandmise linnukeste tegemiseks spetsialistide osakondadele, ilma et komiteede tasemel neile üldse korralikult käsi külge saaks.

Meil peaksid olema selged lihtsad eeskirjad. Mõned neist, jah, täielikuma rakendusalaga, kuid eeskirjad, mis ei hägusta üldpilti, nii et tipus olijad oleksid täiesti vastutavad ja teaksid, mis toimub.

Lõpetuseks, osana kriisi lahendusest on meil tarvis parandada likvideerimist, kuid seda ei tule teha ainult kriisiolukorras, vaid meil on tarvis vaadelda ka piiriülest likvideerimist tavalistel aegadel. Siin võib meil taas tarvis olla kindlale territooriumile astumist, mis paneb liikmesriigid end ebakindlalt tundma, kuid sellest tuleb üle saada.

 
  
MPphoto
 

  Margarita Starkevičiūtė (ALDE). – Proua juhataja, lubage mul kõigepealt mitte nõustuda nendega, kes ütlevad, et me ei suuda finantskriisile kogu Euroopa Liitu hõlmavat vastust anda. Me tegime seda julge tegevusega riikide tasandil siis, kui seda tarvis oli. Kuna riikide finantsturud on erinevad, jääb meile stressirohketel aegadel ruumi, et manööverdada, võttes arvesse meie liikmesriikide finantsturgude erinevaid tasemeid ja tegevusulatust. Vilniuses meil ei ole meil suurlinna, seega on meie meetmed teistsugused.

Miskipärast mind ei üllata, et komisjoni ettepanekud põhinevad piiriüleste finantsrühmituste vajadustel, kuna olen olnud Euroopa Parlamendi liige viis aastat. Mis mind üllatab, on komisjoni võimetus mõista, et piiriüleste rühmituste mudel ei suuda majanduslanguste ajal vastu pidada. Oleme praegu selle tunnistajaks. Ettevõtluse liidrid peavad välja tulema oma mudeli kaasajastamise plaanidega, lisades sellele allasutuste tasandil paindlikkust, et peegeldada ELi tegeliku majanduse vajaduste mitmekesisust. Euroopa Liidu järelevalve- ja reguleerimissüsteem peab tagama finantstööstuse sujuva restruktureerimise. Reformi alguspunktiks peab olema vastus küsimusele: „Milline varakamber lõpuks käendamise arve maksab?” See on kogu Euroopa Liidu stabiilsuse huvides.

Tahaksin siiski paluda oma kolleegidelt, et nad ei unustaks üht Euroopa Liidu väikest naabrit, kes on meiega tihedalt seotud – see on Island. Oleme nad omapead jätnud.

 
  
MPphoto
 

  Olle Schmidt (ALDE).(SV) Proua juhataja, Euroopa tunneb nüüd finantskriisi täit raskust. Euroopa rahandusministrite eile vastuvõetud otsus hoiuste tagamise ühtse ohutuse miinimumtaseme kohta on oluline samm, samuti nagu ka üksikute pankade ettevõetud päästeoperatsioonid. Mitme keskpanga tänased kooskõlastatud intressimäärade kärped on vajalikud, et taastada usaldus finantsturgude vastu. Need meetmed on sihtotstarbelised ning peavad lahendama kriisi siin ja praegu.

Ka meie, otsusetegijad, peame võtma kohustuse tagada, et turg funktsioneeriks pikas perspektiivis. See tähendab, et me peame uute õigusaktide kehtestamisel vastu võtma metoodilise ja selge lähenemisviisi, nii et see looks ka soodsad kasvuvõimalused. Mõjuanalüüside tähtsus pole finantskriisi tagajärgedest väiksem, vastupidi, praegu on see isegi veel olulisem.

Lamfalussy protsessi käigus siin esitatud ettepanekud tähendavad Euroopa järelevalve paremat koordineerimist ning on tähtsaks sammuks edasi parema Euroopa turu poole. Tahaksin tänada mõlemat kolleegi, eriti Ieke van den Burgi, kes on mitu aastat teinud suurepärast tööd ning olnud äärmiselt visad. Poliitikute puhul on see väga hea.

Ettepanekud põhinevad juba olemasolevatel süsteemidel, mida tuleb samuti parandada ja tõhustada, takistamata majandust. Me ei tohi segi ajada oma vastutust kiirelt reageerida ja kriisiga toime tulla, veel suurema vastutusega, selleks et meie eeskirjad toimiksid mitte ainult praegusel kriisiperioodil, vaid ka Euroopa tulevase kasvu heaks.

Protektsionism pole iialgi õige vastus ja praegu pole ka ülemaailmse majanduse lõpp.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, tahaksin tervitada volinik McCreevyt. Olen kuulanud paljude kolleegide reaktsiooni Iirimaa vastusele meie panganduse usalduskriisile ja likviidsusprobleemidele ning meetmeid, mida teised riigid on pärast seda võtnud, sest olles kritiseerinud Iirimaad, pidid nad ise seejärel sama tegema. See on rohkem kui irooniline, et arutame täna Euroopa finantsteenuste järelevalve struktuuri. Ma ei tea, kas nimetada seda õnnelikuks kokkusattumuseks või öelda: liiga vähe, liiga hilja.

Kas asjad oleksid väga palju teistmoodi, kui meil oleks mingi järelevalvestruktuur juba paigas olnud, eriti reitingu agentuurid? Kui pöördume tagasi esmase aluse juurde, siis näib mulle, et need on tegelikult palju probleeme põhjustanud. Need lasksid kõrgema riskiastmega laenude kriisil kontrolli alt välja minna, jätkates tugevate reitingute määramist asutustele, mis olid oma riukalikud tooted pakettideks koondanud ja jätkasid nende müüki. Sellest ka meie praegune probleem.

Teeme kindlaks, et meie vastuses peegeldub rahulik meel ja õige mõtlemine, võttes arvesse kriisi, millest räägime.

 
  
MPphoto
 

  Harald Ettl (PSE).(DE) Proua juhataja, volinik, millal siis, kui mitte praegu, oleks veel tarvis Euroopa järelevalvet parandada? Kõik märgid näitavad selgesti, et on tarvis tegutseda ja et me saame midagi ära teha. Finantsturgude stabiilsuse järelevalve sätted on otsustavad. Me vajame makromajanduse poliitika ja finantsturu järelevalveks karmimaid kontrollimäärusi, eriti Euroopa Keskpanga poolt.

Esmatähtsad parameetrid kvalifitseeritud hääleenamuse kaudu otsuste langetamiseks järelevalvekolleegiumides, mis tegelevad piiriüleste institutsioonidega Euroopa asutustes, on väga olulised. Loomulikult peame töötama üksikjuhtumite alusel, siis kui tegemist on liikmesriikidega ja nende suuruse hindamisega. Ei tohi lubada, et suuremad riigid väiksemad riigid põhja vajutavad. ELi tasandil peab olema õigusaktidega toetatud struktuur, et murda blokaade ning lahendada konflikte riikide ja sektorite järelevalve vahel. Peame ära kasutama kõik 3. tasandi juhtimisvõimalused, et luua parem struktuur.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE).(PL) Proua juhataja, finantssektori praeguse kokkuvarisemise peamine põhjus on finantsasutuste vastutustundetus, sobimatu riskijuhtimine, halvad laenud ning ülemäärased võlad, millel on asjakohaste tagatisteta koguneda lastud ning mis on viimaks viinud likviidsuse kaotamiseni. Ka kogu järelevalvesüsteem oli ebaefektiivne. Paistab, et praegused lahendused pole suutnud sammu pidada muutuste suurusega ülemaailmsetes finantsides. Sellepärast peame neid lahendusi ajakohastama, et tulevikus pehmendada edaspidiste kriiside võimalikke tagajärgi. Pidades silmas praegust rasket olukorda finantsturgudel, peaksime võtma täielikuks prioriteediks õigusloome töö, et kehtestada ühtsed ja tõhusad järelevalvevahendid. Samal ajal, tunnistades fakti, et üksikute finantsturgude vaheline integreerumine ja sõltuvus kasvab, on meil tarvis tagada Euroopa süsteemi võimalikult suur ühildumine Ameerika, Jaapani ja Hiina süsteemidega.

 
  
MPphoto
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Proua juhataja, kas tohin lühidalt vastata mõnele esiletoodud punktile. Üks neist on seotud eelneva aruteluga, millele viitas proua Purvis. Mind ei kutsutud eelmisele arutelule. Laseksin harva mööda juhuse tulla Euroopa Parlamenti kuulama, kuidas mu tublid fännid vasaktiivalt kiidavad mu panust kõigisse Euroopa asjadesse. Ma ei loobuks iialgi võimalusest kuulda, kuidas nii väljapaistvad inimesed nagu härra Schulz, proua Berès ja paljud teised minust nii kiitvalt räägivad, nii et kui mind oleks kutsutud, siis oleksin ma hea meelega siin olnud.

Seoses Euroopa lahendustega tahaksin tuua kaks näidet.

Mu eelkäija algatas teema seoses palkadega. See anti välja soovituse kujul, mis arvatavasti on üks leebemaid ELi käsutuses olevaid instrumente. See oli ainus võimalus, kuidas seda oleks üldse aktsepteeritud, sest pädevus on selles osas liikmesriikide käes. Me koostasime raporti umbes poolteist aastat tagasi, ent ainult üks liikmesriik on enamiku soovitustest täitnud. Teised on seda enamasti ignoreerinud. Liikmesriik, kes selle rakendas – tuleb tõele au anda – oli Holland. Ma ei ütleks, et kõik viimseni oli täht-tähelt rakendatud, kuid ainult Holland oli läinud just seda teed.

Nii et see oli üks Euroopa lahendus. Praegu on tehtud hulk kommentaare boonuskultuuri ja seonduva tasustamise kohta. Püüdsime välja tulla teatava Euroopa lahendusega, mille esitas härra Bolkenstein. Ma arvan, et tehniliselt olin see mina, kes selle teoks tegi, kuid ma jätan selle algatamise au härra Bolkensteinile. Seda me tegime ja seda näitab ka meie raport.

Seoses järelevalvega – mis on selle raporti peamine teema – olen palju kordi siin parlamendis ja mujal kõnelnud finantsasutuste piiriülese järelevalve teemal. Olen kõnelnud ECOFINis ja pressikonverentsidel. Sellel konkreetsel teemal on praktiliselt võimatu edasi liikuda, sest liikmesriigid ei taha, et meil oleks selles osas Euroopa lahendus.

Tahaksin siiski Euroopa Parlamendi liikmetele midagi rõhutada.

Algatasin eelmisel aastal Solvency II ettepaneku seoses kindlustusega ning arendasin edasi järelevalvekolleegiumide, rühmajärelevalve ja -toetuse ideid. Nii ministrite nõukogus kui ka Euroopa Parlamendis lahjendati neid märkimisväärselt. Kui tahame selle direktiivi veel käesoleva seaduskogu eksisteerimisajal valmis saada, siis tuleb ministrite nõukoguga teha hulk rasket tööd, sest seal on suured lahkhelid mitte ainult nendes konkreetsetes, vaid ka muudes küsimustes.

Kuigi olen poliitikas tegev olnud kogu oma täiskasvanuelu ning lõpetanud imestamise vasturääkivate seisukohtade üle, mis poliitikutel võivad olla – ning pole kahtlust, et kui vaatate mu enda pikale poliitilisele karjäärile, siis võite sealgi midagi taolist näha – leian ma ikka veel, et on täiesti irooniline ja hämmastav, et kui võitleme Euroopa lahenduse eest, näiteks Solvency II järelevalvega seoses, on need inimesed, kes võitlevad Euroopa vastuste eest, nii ministrid kui ka Euroopa Parlamendi liikmed, tihtipeale samad inimesed, kes tulevad tagasi ja teevad lobitööd nende enda riigi seisukohtade eest, siis kui nende samade õigusaktide osa nende ees seisab.

Need meie hulgast, keda on kasvatatud katoliku usus, teavad Püha Augustinuse palvet, mis ütleb enam-vähem nõnda: „Tee mind puhtaks, aga ära tee seda kohe praegu.” Siin on pisut sarnane lugu. See ei üllata mind, sest olen olnud poliitik kogu oma täiskasvanuelu, nii et olen harjunud sedalaadi irooniaga, kui kõige viisakamalt öelda.

Olgu kuidas on, piiriüleseid finantsasutusi on kõigest 44 või 45 ning meie järelevalvesüsteem on selliseks tegevuseks aegunud ülearugi.

Kas võiksin teha lõpetuseks seoses praeguse kriisiga ühe tähelepaneku, millest olen kõnelnud juba siin ja ka muudel avalikel aruteludel, sealhulgas pressikonverentsidel. Ei leidu ühtki nõiutud hõbekuuli, millega kõik hoobilt lahendada. Kui leiduks, siis oleks see juba tükk aega tagasi avastatud. Need on enneolematud ajad ja vastused, mis tuleb anda nii siinpool Atlandit kui ka Ühendriikides.

Kas tohiksin siin parlamendiliikmetele lihtsalt meelde tuletada – ja ma olen kindel, et president Barroso tegi seda juba oma sõnavõtus – et meie Euroopa Komisjonis teeme oma parima, et liikmesriike koordineerida ja innustada neid täielikku vastust andma. Kuid nagu ma sissejuhatuses juba ütlesin, on see liikmesriikide, liikmesriikide keskpankade ja liikmesriikide ministrite vastutus, sest nemad on valitud inimesed. Nemad on inimesed, kes kontrollivad maksumaksjate raha ning inimesed, kes peavad vastuseid andma.

Me oleme üritanud – ja meil on mingil määral õnnestunud – mõnes neist konkreetsetest valdkondadest Euroopa vastus saada. Kas tohiksin lõpetuseks märkida, et peame meeles pidama Euroopa struktuuri. Me pole ühendriik nagu Ühendriigid. Me pole keskvalitsus, nagu leiti 27 liikmesriigis, ning seetõttu saame me tegutseda ainult meile antud võimupiirides.

 
  
MPphoto
 

  Ieke van den Burg, raportöör. − Proua juhataja, meil on hulgaliselt arutlusainet.

Kui tohin mõne asja puhul viidata voliniku sõnadele, siis tahaksin alustada tema avaldusega, et kriisiaegadel peaksid poliitikud midagi tegema.

Minu arvates peaksid nad seda tegema palju varem. Enne, kui tsunami meid enda alla matab, peaksime võtma meetmed ning tegutsema juba eelnevalt ja sedalaadi asjade juhtumise ära hoidma. Seega ma nõustun teiste öelduga: kui hakkame tegutsema praegu, siis on seda liiga vähe ja oleme hiljaks jäänud.

Mu teine mõte on seoses sellega, milliseid samme järelevalveks tuleb astuda. Te tõite näiteks Solvency II, siis kui süüdistasite meid siin parlamendis rühmajärelevalve kohta tehtud ettepanekute nõrgendamises. Ma ei arva, et see on kavandatud struktuuri nõrgendamine, nagu mu kolleeg härra Sánchez Presedo on juba maininud. See, mille kohta komisjon tegelikult ettepaneku tegi, on rühmajärelevalve süsteem, milles juhtivad järelevalvajad, kelleks tihtipeale on suured liikmesriigid, kolleegiumiprotsessi ajal juhtimise enda kätte võtavad.

Ma toetan mõtet, et peaksime looma kolleegiumid looma ning vaatlema mõnda neist järelevalve küsimustest ühisel tasandil, sest piiriülesed rühmad tegutsevad ühisel tasandil. Ent asi on selles, et võib tekkida konflikt nende ühe liikmesriigi juhtivate järelevalveametnike ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalveametnike huvide vahel, kellest suur osa võib selles teises rühmas domineerida.

Nii et sellistes konfliktides ei ole aus öelda, et võib leida teatavat vabatahtlikku vahendamist 3. tasandi komiteedelt, millele järgneb lihtsalt nõuanne juhtivale järelevalveametnikule, ning siis lõpuks võib juhtiv järelevalveametnik kas kaevata või seletada, et ta ei kavatse seda nõuannet järgida.

See teeb vastuvõtvatele liikmesriikidele muret ja sellepärast ei saa te visalt kinni pidada nõudmisest, et sellega tegeleb ainult riikide järelevalve. Siin vajate te neutraalset, erapooletut, sõltumatut Euroopa tasandil kohtumõistjat ning just selle kohta olengi ma raportis juba ettepaneku teinud: ei ole tarvis bürokraatlikke järelevalve struktuure, vaid tuleb rajada midagi olemasolevatele struktuuridele, lisades lihtsalt neile kolmele 3. tasandi komiteele sõltumatu eesistuja ja sõltumatu ase-eesistuja, kes tegutseksid koos nende 3. tasandi komiteedega ning tegeleksid siduval viisil konfliktide lahendamisega, mis võivad järelevalveametnike vahel tekkida.

Arvan, et see võiks olla tagatiseks, mis võimaldab vastuvõtvatel liikmesriikidel, eelkõige väikestel liikmesriikidel, anda oma nõusolek sedalaadi rühmajärelevalveks ning juhtivatele järelevalveametnikele nende volitused.

See eritasand, erilisand, mida me vajame, et see probleem lahendada, samuti lühiajaliseks perioodiks, on muudatusettepanekus 7, mis homme esitatakse hääletuseks.

Teine küsimus on järelevalvekomiteede roll, võrreldes komisjoniga. Ka minul on mulje, nagu proua Kauppilgi, et teie seal komisjonis eelistaksite järelevalvet ainult nõuandvana ega annaks tegelikult neile sõltumatut osa täita, näiteks rahvusvahelises suhtes, seoses IASB standardeid sätestava nõukogu või FSFiga.

Esitan teile otsese küsimuse. Meile räägiti, et härra Barroso oli väga uhke, et komisjon kutsuti finantsstabiilsuse foorumile, aga et kuigi teid sinna eelmisel nädalal kutsuti, jätsite te minemata. Ehk saate te otse vastata ja öelda, kas see on tõsi või mitte?

Viimane asi, seoses soovitusega tippjuhtide palkade kohta mainisite ainsa asjana, et see on pehme seadus ning et seda järgib üks liikmesriik. See jätab ruumi rangemate ettepanekute esitamisele, nii et tulge oma ettepanekutega välja, palun.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Dăianu, raportöör. − Proua juhataja, lubage mul öelda midagi, mida minu arvates korralikult välja ei toodud. Reguleerimine ja järelevalve ei käi ainult ülesehituse kohta. Sellel on tegemist ka objektiga, sellega, mida me reguleerime ja mille järele valvame. Ja see on küsimuse tuum.

Meil oleks võinud olla sõltumatu, tervet ELi hõlmav Euroopas reguleeriv ülevaateasutus ja me oleksime ikkagi kogenud kriisi laostavat mõju, sest probleemiks on finantssüsteemi vead, mitte tingimata see, et puudub ainulaadne ülevaate- ja järelevalveasutus.

Teiseks, elame varsti läbi väga raske tagasilanguse. Me peame pangad rekapitaliseerima ja see läheb maksma tohutu hulga raha. See paneb riikide eelarved kohutava surve alla ja ma küsin endalt – sest me peame vaatama laiemat üldpilti – mis edasi saab. Ma arvan, et praegune kriis näitab, et ELi eelarve suurus on tühine ajaks, kui tuleb aeg sekkuda ja midagi teha, nii et me peame ELi eelarve uuesti läbi mõtlema.

(Juhataja katkestab kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Elisa Ferreira (PSE), kirjalikult. – Mõjusate Euroopa tasandi mehhanismide puudumisel oleme tunnistajaiks eri riikide sageli seostamata ja isegi konkureerivatele finantssekkumise hädaolukorra plaanidele.

Euroopa tasandil tegutsemine on olnud tagasitoimiv, kogemusel põhinev, üritades ennetada isegi veel suuremat kahju. Selle otsese tulemusena on kahjustatud ELi kodanike usaldus.

Reguleerimine tuleb rahulikumal ajal läbi mõelda. Ei kodanikud ega ka meie, nende valitud esindajad, suuda mõista apaatiat, millega on tervitatud paljusid parlamendi konkreetseid algatusi.

Praegu, keset tormi, pole õige aeg arutleda, kes peab vastutama. Üks asi on siiski kindel: süsteemi eeskirju tuleb muuta.

See tekst, mille üle homme hääletama hakkame, on ELi finantsturgude paremal reguleerimisel ja järelevalvel keskse tähtsusega. See on parlamendi kannustav vastus, mitte reageering hiljutistele sündmustele, mis kahjuks on just kinnitanud oma asjakohasust.

Paljud neist, kes varem olid poliitiliselt vastu uute finantsinstrumentide läbipaistvuse, reguleerimise ja järelevalve miinimumtasemele, hoiavad praegu keelt hammaste taga või laulavad teist laulu.

Me loodame, et komisjon hakkab viimaks täitma oma kohustusi seoses algatustega, tugevdades Euroopa finantsasutuste usaldusväärsust ning aidates taastada kodanike usaldust.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin-Ioan Nechifor (PSE), kirjalikult. – Üle peaaegu terve planeedi levinud finantskriisi tuleks analüüsida Euroopa Liidu institutsioonide tasemel. On vastuvõetamatu, et noorim territoriaalne ühendus maailmas, Euroopa Liit, ei saa sekkuda, leidmaks kõigile osalistele vastuvõetavat lahendust, ning ma nõuan kiiretoimeliste meetmete võtmist, nagu on öelnud ka ELi kõrgetasemeline töörühm. Elame praegu ajaloolisel ja pretsedenditul ajal.

Me oleme finantsilise kokkuvarisemise äärel, mis ohustab ELi püstitatud eesmärkide saavutamist nii 27 liikmesriigi kui ka meie planeedi muude riikide suhtes. Iga administratiivsetes või bürokraatlikes menetlustes kaotatud sekund tähendab tohutuid kaotusi rahvusvahelisele pangandussüsteemile ja kõigi kontinentide väärtpaberibörsidele, samuti kõigi Maa asukate elustandardi langust. Euroopa on sunnitud tegema seisaku ja hakkama lipukandjaks võitluses käesoleva finantskriisi peatamise eest.

Praegusel hetkel on meil tarvis tõestada Euroopa süsteemi ja institutsioonide funktsionaalsust. Meil on tarvis liikmesriikide valitsuste, Euroopa Komisjoni ning Euroopa Parlamendi vahelist koordineerimist ja koostööd. Meil on vaja küpsust ja asjatundlikkust, et sekkuda nii Euroopa Liidu kui ka kogu inimkonna tulevikule ohtlike olukordade lahendamisse.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika