Istungi stenogramm

Kolmapäev, 8. oktoober 2008 - Brüssel

23. EÜ ja Ukraina vaheline leping, mis käsitleb partnerlus- ja koostöölepingus sisalduvate teenuskaubandusega seotud kohustuste säilitamist (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel, Zbigniew Zaleski koostatud raport (A6-0337/2008) seoses ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahel kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb partnerlus- ja koostöölepingus sisalduvate teenuskaubandusega seotud kohustuste säilitamist (KOM(2008)0220 – C6-0202/2008 – 2008/0087(CNS)).

  Zbigniew Zaleski, raportöör. − Proua juhataja, see raport lõpetab teatava faasi meie ELi-Ukraina poliitikates. Alustades kaubandus- ja teenuselepingutega, visandan ma avarama pildi tulevasest koostööst WTO raames ning seejärel laiendatud vabakaubandustsoonis, kui see on kord loodud.

See raport, milles pole kuigi palju teadaandeid, on tähtis samm koostöö reguleerimisel ja hõlbustamisel meie mõjuka naabri Ukrainaga. Oleme oma kavatsustes ja tegudes järjekindlad ja läbipaistvad. Nende taga on oletus, et kui parandada majandustingimusi, siis võivad inimesed kulutada rohkem energiat, et lahendada ka muid enda ees seisvaid probleeme: poliitilisi, sotsiaalseid ja muid probleeme, ehkki kõik need on üksteisega tihedalt seotud. Täna, mil vappub kogu Ukraina põhiolemus – lugesin minut tagasi teadaannet, et Juštšenko on parlamendi laiali saatnud – võib meie toetus olla kriitilise tähtsusega, ent üksnes majandusega piirnevast koostööst ei piisa. Meil on tarvis avaramat projekti ning üksikasjalikumat, mitmesugustest aspektidest koosnevat strateegiat.

Meie naabruspoliitika raamistik annab ruumi samasugusele strateegiale, nagu meil on Vahemere Liiduga. Meil on proua Napoletano raport, mida praegune eesistujariik väga toetab. Oleks soovitatav, et eesistujariik Prantsusmaa näitaks üles rohkem vaprust ja arendaks edasi parlamendiliikmete küllalt suure rühma esitatud ettepanekut luua EURO-NEST, mis on Euroopa ja meie idanaabrite parlamentide ametlik assamblee. Me ei tohiks end piirata üksnes Vahemere ääres elavate rahvastega, vaid peaksime looma oma naabruspoliitikas tasakaalustatud pildi. Me ei tohiks jätta nõrku lülisid liidu piiri ümbritsevasse riikide ahelasse.

Võttes eeskujuks Barcelona kui potentsiaalse asukoha, kuhu luua Vahemere Liidu keskus või nn pealinn, teen ettepaneku tulevasele idapoolsete naaberriikide liidule – umbes nagu Musta mere Liidule – et Ida-Poola linn Lublin võiks olla sellise organi administreerimise asukoht. Lublin on end ajalooliselt tõestanud tähtsale rahvusvahelisele liidule keskusena, mis eelnes sellele, mida me praegu ehitame – või vähemalt üritame ehitada.

Kokkuvõtteks, mu seisukoht ja ettepanek on see, et ma tahaksin mobiliseerida seda täiskogu, komisjoni ja nõukogu olema aktiivsemad meie idamõõte suhtes. Miks me peaksime seda tegema? Vastus on lihtne. Kui me usume, et Euroopa väärtused suudavad parandada inimese elu Maa peal, siis ei jää ruumi, et selle piirkonna poliitilisi arenguid passiivselt oodata.

Gruusia juhtum on meile hoiatuseks, siis kui mõtleme Ukraina tulevikust. Ärme siis ärkame selleks, et avastada, et meid on poliitiliselt ja majanduslikult näitelavalt eemale tõrjutud ja koha on üle võtnud üks teine näitleja, või isegi selleks, et saada süüdistatud passiivsuses, poliitilise visiooni puudumises ning suutmatuses lahendada konflikte oma naabruskonnas! Kui jääme lootma Kremli strateegiale, mida paistis toetavat Sotsiaaldemokraatide fraktsioon nende hiljutisel delegatsiooni visiidil Moskvasse, mida juhtis Martin Schulz, siis oleme rahvusvahelise lava näitlejana juba kaotanud. Meie Euroopa kodanikest saavad energiahindade, pingete ja ebakindluse ohvrid.

Lõpetuseks ütlen, et kui Ukrainas ei toimugi nii tõhus demokratiseerimine, nagu me loodame, siis ei tohiks me vähendada oma tihedama koostöö loomise jõupingutusi ukraina rahvaga, kelle euroopalikud ambitsioonid on oluliselt tähtsad mitte ainult neile endale, vaid ehk isegi rohkem meile, Euroopa kodanikele.

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Proua juhataja, tahaksin Euroopa Parlamenti tänada, et ta teatas kohe oma arvamuse ja võttis vastu selle positiivse raporti, sest on tähtis, et see leping saaks ametlikult vormistatud võimalikult kiiresti pärast Ukraina ühinemist WTOga, et vältida õiguslikku vaakumit.

Pärast Ukraina ühinemist WTOga säilitab see leping kaks väga olulist kohustust, mis aitavad meie rahvusvahelisi mereettevõtjaid nende tegevusel Ukrainas.

Esimene säte tagab riikliku kohtlemise rahvusvahelisi meretransporditeenuseid pakkuvatele ühenduse eraisikutele ja ettevõtetele, siis kui nad Ukraina-sisestel veeteedel rahvusvahelisi jõe-mere transporditeenuseid pakuvad. Teine säte säilitab nn Kreeka klausli, mis lubab ELi või Ukraina eraisikutel või laevandusettevõtetel, mille asukoht on väljaspool ELi või Ukrainat, kasutada mereteenuste sätteid, kui nende alused on registreeritud vastavalt kas ELis või Ukrainas.

Need kaks sätet võetakse väga ambitsioonikasse vabakaubanduslepingusse, mille üle me Ukrainaga praegu läbirääkimisi peame. Sellele vabakaubanduslepingule viidatakse kui süvitsiminevale ja terviklikule lepingule ning muidugi peaks see neile hinnangutele ka vastama.

Me oleme elavalt huvitatud, et see nii oleks, tähtsate poliitiliste ja majanduslike kaalutluste tõttu, mis seoses Ukrainaga kaalul on. Protsess, millesse me kaasatud oleme, ei tegele mitte ainult kaubanduse ja investeerimisvoogudega. See on märk Ukraina jätkuvast poliitilisest ja majanduslikust integreerumisest maailmamajandusse ning tugevast partnerlusest ELiga.

Vabakaubandusleping on üks kesksetest elementidest avaramas ühinemislepingus, mille üle me praegu Ukrainaga naabruspoliitika kontekstis läbirääkimisi peame.

Sel määral, mil Ukraina suudab ELi acquis’ mõnedes olulistes valdkondades üle võtta, rakendada ja jõustada, nagu on ette nähtud praeguste vabakaubanduse läbirääkimistega, peaks Euroopa Liit olema valmis laiendama siseturu soodustusi ka sellesse piirkonda. Eriti kehtib see teenuste kohta, mille puhul mõlemad partnerid võivad saada kõige rohkem lisandväärtust. Peale selle, kuna Ukraina kohustused WTO ees on teenuste valdkonnas juba väga suured, võimaldavad FTA ja acquis’ kohandamisprotsess meil tegelda piiriüleste barjääridega.

See leping õhutab ELi otseseid välisinvesteeringuid Ukrainasse, vähendades bürokraatiat ja suurendades läbipaistvust, aidates ka mõlema poole eksportijaid ja teenusepakkujaid, muutes meie suhted lähedasemaks ja jagades meie standardeid. Selle tulemusena peaksime nägema suurenenud kaubandusvoogusid ja isiklike kontaktide sagenemist, mis on kasvavate väikeettevõtete ja piirkondlike varustusahelate tagajärjeks.

Muidugi on see väljakutsuv ja pikaajaline protsess, kuid komisjon usub, et leping paneb paika raamistiku ja tekitab sellise lähenemise ilmnemiseks motiive.

Aga nagu ma juba enne rõhutasin, ei tohiks me unustada, et see protsess pole seotud üksnes majanduslike võimalustega. See on osa laiemast mõõdupuust, mis peaks näitama Ukraina suutlikkust muutuda ja olla partnerluses Euroopa Liiduga.

  Zita Pleštinská, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (SK) Kuigi praegune tormiline Ukraina sisepoliitika on nõrgendanud riigi läbirääkimiste positsiooni, tuleb seda vaadata demokraatliku protsessi osana. Integreerumine ELiga on endiselt Ukraina välispoliitika ülim prioriteet. Ma tervitan oma kolleegi Zbigniew Zaleski raportit. Selles tuuakse esile palju olulisi tegureid ja rõhutatakse arengut, mis Ukrainas pärast Oranži revolutsiooni toimunud on.

Ma usun kindlalt, et ELi tugeva toetuseta Ukraina ühinemisele WTOga, ei oleks ta arvatavasti suutnud 2008. aasta mais selle tähtsa organisatsiooni liikmeks saada. Samamoodi nagu WTO puhul, vajab Ukraina praegu jälle ELi toetust.

ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni 11. kohtumise ajal, mis toimus eelmisel nädalal Kiievis ja Krimmis, veendusin ma isegi veel rohkem, et EL peab olema nii tehnoloogiliselt kui ka rahaliselt valmis toetama Ukraina pingutusi. Teisest küljest peab Ukraina rakendama vajalikud reformid, eriti oma teenustesektoris, ja pidama ELiga edasipüüdlikke läbirääkimisi.

  Francisco Assis, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Selle lepingu sõlmimine, mida me praegu arutame, kujutab endast suurepärast võimalust taas korrata, kui tähtsad on suhted, mis ELi ja Ukrainat paljudes valdkondades ühendavad.

Need suhted, mis on nüüd intensiivistunud, põhinevad ühiste väärtuste ja põhimõtete pärandil ning korduvalt väljendatud soovil tugevdada partnerlust ja koostööd institutsioonilisel tasandil.

Euroopa Liit saab vaid imetlusega vaadata kaasa Ukraina rahva pingutustele kindlustada demokraatlikku süsteemi, õigusriiki ja avatud majandust. Need pingutused on tehtud eriti nõudlikus olukorras ja see tähendab, et meil on selle riigi ja iseenda ees isegi veel suurem vastutus.

Me kõik oleme teadlikud Ukraina erilisest loomusest, mis tema geograafilise asendi ja ajaloo tõttu kujutab endast keerukat rahvuslikku tegelikkust, mida läbivad mitmesugused pinged, ning erilisest tähtsusest geopoliitilistel ja -ökonoomilistel tasanditel. Seepärast peab Euroopa Liit püüdma edendada koostöövorme, mis aitavad kaasa selle nii olulise riigi arenemisele ja stabiliseerumisele, mis tegelikult ongi praegu toimumas.

Juba läbikäidud tee ja usaldusväärselt väljendatud väljavaated, mis põhinevad lähemal ajal sõlmitaval ühinemislepingul, mis hõlmab ka vabakaubanduspiirkonna loomist, annavad tugeva aluse optimismiks. ELi poolelt on meil kohustus mitte ignoreerida eesmärke, mida väljendavad Ukraina ühiskonna väga laialdased valdkonnad seoses sidemete tihendamisega Euroopaga. Need eesmärgid pöörlevad ümber Ukraina soovi saada osaks Euroopa identiteedi südames olevast väärtuste kogukonnast ning poliitilisest ja majanduslikust korralduslikust mudelist.

Kaubanduse kiirendamine, eriti teenuste valdkonnas, on aidanud majandussuhteid süvendada ning võib riigi moderniseerimisele väga hästi kaasa aidata. Ukraina ühinemine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, mis vääris ELi entusiastlikku toetust, võimaldas riigil liituda mitmepoolse maailmakaubandussüsteemiga ning võimaldab muu hulgas riigil ka Euroopale lähemale jõuda. Seda lähenemisprotsessi tuleb intensiivistada, kuna see toob kasu mitte ainult kahele otseselt kaasatud osapoolele, vaid ka tervele piirkonnale.

Ukraina on osa Euroopa minevikust ja tema tulevikust. Iga ükskõik kui väike samm selle tõsiasja esiletoomise poole väärib tervitamist ja toetamist.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, tahaksin alustada arutelu hoopis teisest küljest.

Pärast Euroopa Parlamendi delegatsiooni visiiti Ukrainasse eelmisel nädalal on väga oluline rõhutada, et Ukraina järgmist sammu Lääne suunas, teed demokraatia poole ja isegi integreerumist Euroopa Liiduga ei otsusta ainult see parlament, vaid suuremalt jaolt Ukraina ise. Seista oma iga-aastastel visiitidel ikka ja jälle vastamisi uute poliitiliste kriisidega, arutada aasta aasta järel, kas jälle on tulemas uued valimised, ei ole sedasorti areng, mis sellele integreerumisele uut jõudu annab.

ELi delegatsiooni liikmed Ukrainas tegid sealviibimise ajal selgeks, et me usume, et rivaalitsemisel poliitiliste blokkide esindajate vahel ei tohi lasta jätkata poliitilise tegevuskava üle domineerimist, vaid et nad peavad jõudma arusaamisele, milliste meetmetega nad riiki stabiliseerida tahavad.

Praegu pole ikka veel peaaegu mingit poliitiliste programmide valikut ega ka sisu, mille hulgast otsida. See on ülimalt ärevust tekitav, sest paljud Ukraina kodanikud, kes võitlesid tõesti kõvasti, et algatada demokraatlik protsess, väldivad praegu vastikusvärinaga Ukraina poliitikat. Sellise suurusjärgu rahulolematusega tuleb tegelda igal visiidil ja kohtumisel Ukraina blokkide ja parteide esindajatega.

  Andrzej Tomasz Zapałowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, kaubandussuhted ELi riikide ja Ukraina vahel on nende kahe riigi demograafilise potentsiaali tõttu väga märkimisväärse tähtsusega. Nende suhete edasiarendamine on seda tähtsam, et kaubanduskontaktid aitavad edendada Ukraina rahva Euroopasse suunduvaid püüdlusi. Meie kahepoolsetes suhetes on ikka veel palju lahendamata probleeme. Üks neist on Ukraina partnerite ettevõtete ebaseaduslik ülevõtmine. Ebakindlad suhted, mis Ukraina õigussüsteemis prevaleerivad, tähendavad seda, et võib võtta aastaid, enne kui omandiõigus taastatakse. Meie partneri ebastabiilsusel on kahjulik mõju ka meie laienevale koostööle. Tulevikuprognoosid on isegi veel ettearvamatumad.

Ma loodame, et Ukraina ametivõimud teevad kõik, mida suudavad, et näha Euroopa Liiduga piirnevat Ukrainat, millel on kõik õiguslikud ja poliitilised tagatised, et arendada ettevõtteid ja majanduskoostööd, eriti teenuste sfääris.

  Sylwester Chruszcz (NI). – (PL) Proua juhataja, poliitilised ja majandussuhted Ukrainaga on meie jaoks väga olulised. Igal aastal võime näha, et investeeringud Ukrainasse suurenevad, ja see hõlmab Euroopa mõõdet. Neil investeeringutel on kasulik mõju paljudes sektorites, sealhulgas ka Ukraina tarbijatele, sest need tõstavad tarbimise taset. Välismaiste pankade osalus Ukraina pangandussektoris on saavutanud juba 35%. Teenuste sektoril on Ukraina majandusele põhjapanev ja eluline tähtsus. See vajab edasist reformimist ja investeeringuid, kui tahetakse saavutada ELi riikides selle sektori arengutase. Sama kehtib ka Ukraina majanduse muude valdkondade, sealhulgas tervishoiu ja turismi sektorite kohta.

Me peame Ukraina ja Euroopa Liidu vahelisi majandussuhteid arendama ja tugevdama. Me peame meeles pidama, et Euroopa energiavarustuse kindluse seisukohast on Ukraina meie jaoks tähtis transiidiriik. Me hindame ka Ukraina tehtud jõupingutusi, sealhulgas õigusloome vallas, mis on seotud majandusliku dialoogi laiendamisega Euroopaga ning hiljuti omandatud WTO liikmelisusega.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Proua juhataja, õigusaktide otsuse eelnõul, mida me siin arutame, on minu fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa Eest täielik toetus. Ukraina on huvitav partner, eriti kaubanduse, teenuste pakkumise ja investeeringute valdkonnas. Hea koostöö Euroopa Liidu ja Ukraina vahel on väga oluline, eriti naaberriikidele. Üks sellistest riikidest on Poola, mis on Ukrainaga paljude väljapoole majandussfääri jäävate kogemustega seotud.

Ukrainal on tohutult turismi ja puhkusekohtade arendamise potentsiaali. See on rikkalike kultuuritraditsioonidega maa. Ukraina korralikuks arenguks on tarvis uusi tehnoloogiaid, investeeringuid ning pangandussüsteemi ja sotsiaalse teabevahetuse laiendamist. Selles saab Euroopa Liit Ukrainat aidata. Ukraina on ka tähtis turg Euroopa toodetele. See on asi, mida peame alati meeles pidama siis, kui määratleme oma ülesandeid ja tegutsemissuundi edasiseks koostööks.

ISTUNGI JUHATAJA: Adam BIELAN
asepresident

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, leping Ukrainaga on tähtis sündmus, mis aitab suhteid meie kahe poole vahel ratsionaliseerida. See on hea ELi ja Ukraina vahelise assotsiatsioonilepingu visandamise lähtepunkt. Peale kõige muu loob see leping meievahelise kaubavahetuse arendamise ning kahepoolsesse süsteemi investeeringute suurendamise võimaluse. Üks meie koostöö ülimalt tähtis valdkond on oskusteabe vahetus standardite, kvaliteedi ning meie õigusliku ja institutsioonilise pärandi valdkonnas. Noorte, eriti üliõpilaste, vahetus, samuti teadusalane, kultuuriline ja turismialane koostöö aitab kaasa nende ülesannete täitmisele.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Härra juhataja, tahan selles arutelus juhtida tähelepanu kolmele küsimusele, mis on minu arvates olulised. Esiteks, Ukraina on Euroopa Liidu tähtis partner nafta- ja gaasivarustuse mitmekesistamisel. Vastastikune mõistmine Ukrainaga pakub Euroopale võimaluse kindlustada neid Musta mere ja Kaukaasia piirkonnast tulevaid energiavahendeid.

Teiseks, Ukraina liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga käesoleva aasta mais on loonud selle riigiga majandussuhete arengu soodsad lisatingimused, eriti teenuste pakkumise sfääris.

Kolmandaks ja lõpetuseks, infrastruktuuri tõsise hooletussejätmise tagajärjel vajab Ukraina Euroopa Liidult märkimisväärset finantstoetust, mis ei tuleks ainult ELi eelarvest, vaid eelkõige ka Euroopa Investeerimispangalt ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt.

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Härra juhataja, tänan komisjoni nimel veel kord parlamenti nende märkuste, positiivse suhtumise ja selle raporti kiire vastuvõtmise eest.

Juba lühikese ajaga aitab see mõlemal partneril kõige väiksema võimaliku õigusliku vaakumita säilitada mõningaid tähtsaid majandushuvisid pärast Ukraina astumist Maailma Kaubandusorganisatsiooni.

Keskmises ja pikas perspektiivis on see ainult üks tegur majandusliku integreerumise laiemas ja väga ambitsioonikas protsessis, millesse oleme kaasatud meie assotsiatsioonilepingu raames Ukrainaga.

  Zbigniew Zaleski, raportöör. − Volinik, meretransporditeenuste lepingu tähtsust ei saa üle hinnata. Me kõik teame, kui tähtis võib Musta mere meretee ja Ukrainat läbiv maatransiit olla Euroopale, meile kõigile, kuid meie toetuseta on selle piirkonna tulevik ebakindel. Räägin nüüd poola keeles.

raporöör. − (PL) Mu kaasparlamendiliikmed on nimetanud tihedama koostöö vajadust ning rõhutanud fakti, et Ukraina kuulub ilmselt Euroopasse. Nad on jätkanud rääkimist investeeringutest, turismist ja ettevõtlusest. Muidugi sõltub palju Ukrainast endast. See on ilmne. Arvatavasti eriti praegu, täna ja homme, järgmistel nädalatel, vajab vastandunud Ukraina rahvas abi majandus-, poliitika-, teadus- ja sotsiaalrindel. Lõpetame ülemäärase kritiseerimise, astume parem mõistlikke ja konstruktiivseid samme. Sellest on kasu mõlemale poolele, nii Ukrainale kui ka ELile. Tänan teid kõiki väga selle arutelu eest ning palun teilt sellele raportile tugevat toetust!

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. – Teenuste sektor on oluliselt tähtis nii ELi kui ka Ukraina majandusele. Ukraina näib olevat sunnitud oma energiasektorit reformima, et tõsta toodang maksimaalseks ning parandada kvaliteedi- ja ohutusnõudeid. Lühiajaliste üleminekuraskuste tulemuseks peaks seega olema moderniseeritud ja läbipaistvam teenuste turg. Teisest küljest ei tohiks me unustada võitlust korruptsiooniga, mis on Ukrainas nii ohjeldamatu.

Euroopa Liit peab olema valmis toetama Ukraina jõupingutusi, ent ka Ukraina peab tegema oma osa sisereformidest. On hulk küsimusi, millega me Euroopa Liidu esindajatena peaksime tegelema: 1) tugevdama Ukraina ja ELi liikmesriikide energiavarustuse kindlust; 2) tagama energiatõhususe kõrgema taseme; 3) rekonstrueerima ja moderniseerima soojusenergiasektorit ning vähendama selle kahjulikku mõju keskkonnale; 4) tõstma reguleerimispõlvkonna suutlikkust; ning 5) tagama taastuvenergia kõrgema tarbimistaseme. Kõik see peaks kuuluma avatud ja läbipaistvasse energiaturgu. Me ei saa nii olulise tähtsusega sektorites rohkemate monopolidega hakkama.