Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2633(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B6-0523/2008

Arutelud :

PV 08/10/2008 - 25
CRE 08/10/2008 - 25

Hääletused :

PV 09/10/2008 - 7.12
CRE 09/10/2008 - 7.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0474

Arutelud
Kolmapäev, 8. oktoober 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

25. Arktika haldus globaalses maailmas (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid Diana Wallis, Bilyana Ilieva Raeva ja Johannes Lebech Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel komisjonile Arktika halduse kohta globaalses maailmas (O-0084/2008 – B6-0467/2008).

 
  
MPphoto
 

  Diana Wallis, autor. − Härra juhataja, Arktikat on kirjeldatud kui viimast kohta, mida suudaks ette kujutada. Paljude inimeste jaoks on see eriline koht. Me oleme keset rahvusvahelist polaaraastat. Eelmine selline aastaaeg nägi Antarktika lepingu sõlmimist.

Arktika on teistsugune. Siin on inimesi ja rahvaid, ent see on ka globaalse kliimamuutuse keskmes koos kõigi selle ohtude, väljakutsete ja võimalustega. Ma olen juba ammu väitnud, et meil peaks olema Arktika poliitika – ehk meie Põhjamõõtme mehhanismi kaudu – ja mul oli kuu aega tagasi väga hea meel meie presidendi nimel osa võtta konverentsist Gröönimaal, kus ma esimest korda leidsin end ümbritsetuna rohkem kui tosinast komisjoni eri peadirektoraadi ametnikust. Keegi on nüüd saanud sõnumi, et see on tähtis.

Me ootame komisjoni järgmist teatist, kuid käesolev resolutsioon on selleks, et anda teile, volinik, vaprust olla julge ning näidata teile seda, kui tähtsaks peab täiskogu seda küsimust. Jah, me peame kaitsma Arktika keskkonna haprust. Jah, me peame otsima jätkusuutlikke viise, et edasi arendada Arktika, eelkõige energiapõhiseid ressursse. Jah, me peame vaatama, kuidas saame tekkivaid mereteid turvaliselt kasutada.

Seda on palju enam, kui ma oskan rääkida. Olen tänulik kolleegidele nende koostöö eest selle väga tähtsa resolutsiooniga. Kui meie kontinent külmast sõjast välja tuli, siis ütles Gorbatšev, et Arktika võiks olla rahuliku rahvusvahelise koostöö piirkonnaks. Ma usun, et meie liidu kohus on seda tagada nii meie enda Arktika rahvustele kui ka meie Arktika naabritele – nii et olge oma teatisega vaprad.

 
  
MPphoto
 

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, see arutelu toimub eriti õigel ajal. Komisjon teatas oma 2007. aasta oktoobrikuu teatises Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta, et vaatab läbi ELi huvid Arktika piirkonnas 2008. aasta lõpuks. Praegu toimub selle läbivaatamisprotsessi viimistlemine teatise kujul, mille pealkiri on „Euroopa Liit ja Arktika piirkond” ja mille me kavatseme vastu võtta novembri keskel. Arktika tähtsus maailma jaoks üha kasvab ning Euroopa Liit on selle piirkonnaga väga tugevasti seotud. ELi poliitikal sellistes valdkondades nagu kliimamuutus, energia, transport ja kalandus on Arktikale otsene mõju.

Kolmel liikmesriigil on Arktikas asuvad territooriumid. Selle piirkonna maismaa- ja merealad on haavatavad ning esindavad maismaa ökosüsteemi olulisi komponente. Kliimamuutuse mõjud ilmnevad Arktika piirkonnas kiiremini ja ulatuslikumalt kui kusagil mujal maailmas. Sajandivahetusest saadik oleme põhjas toimuvaid meetmeid edukalt vastavalt oma Põhjamõõtme poliitikale koordineerinud. Arktika, sealhulgas Barentsi mere regioon, tunnistati oluliseks piirkonnaks Põhjamõõdet käsitlevas 2006. aasta juhenddokumendis, mis võeti vastu Venemaa, Norra ja Islandiga konsulteerides.

Siiski on Põhjamõõtme poliitika alati olnud rohkem koondunud Euroopale ja eriti Venemaa kirdeosale. Tulevane teatis, mis saab olema ulatuslik, teeb ettepaneku, et Euroopa Liit mängiks Arktikas dünaamilisemat ja koordineeritumat rolli, ning et tema tegevus oleks struktureeritud kolme peamise eesmärgi ümber: kaitsta ja säilitada Arktikat koostöös selle asukatega; edendada Arktika ressursside jätkusuutlikku kasutamist ning parandada Arktika mitmepoolset haldamist.

Kliimamuutus on üleplaneediline protsess ja Euroopa Liit peab selle nähtusega tegelemisel mängima jätkuvalt juhtivat rolli. Teatis muudab keskkonna kaitse ja säilitamise absoluutseks prioriteediks, kuigi see ei pruugi tingimata välistada Arktika ressursside jätkusuutlikku kasutamist.

Komisjon kavatseb tihedas koostöös selle piirkonna riikidega suurendada ka meie panust Arktikasse ja eelkõige selle haldamisse, nagu on osutatud viie Arktika riigi 2008. aasta maikuu Ilulissati deklaratsioonis. Näib, et tingimused ei ole veel küpsed, et luua siduv õiguslik raamistik, mis oleks eriotstarbeliselt kujundatud just selle piirkonna jaoks. Peaksime kasutama laiendatud õiguslikku alust, mis on kehtestatud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja muude sekkumiskonventsioonidega.

Sellest hoolimata võime selgesti näha vajadust rakendada täielikult kehtiv õiguslik raamistik ning tagada selle täitmine, muutes samas seda konkreetsemaks ja kohandades uute realiteetidega. Meie eesmärk on aidata kehtestada koostööle rajatud süsteem, mis tagab selle piirkonna elujõulisuse, samuti sellele juurdepääsu vabaduse ja õigluse. Me tunnistame, et oluliselt tähtis on parandada koordineerimist ja pakkuda rohkem strateegilist juhtimist.

Komisjon esitab selles osas rea ettepanekuid, tehes eelkõige ettepaneku laiendada oma Põhjamõõte poliitika nn Arktika akent. Me tahame, et teatis võimaldaks algatada üksikasjalikku arutelu mitmesugustel hõlmatud teemadel, mis moodustavad ELi tulevase Arktika poliitika aluse. Teatis julgustab vastu võtma koordineeritumat lähenemisviisi Arktikale ning sellele järgneb üksikasjalikum arutelu mitmesugustel teemadel. Seega võiks kujuneda alus globaalsele ELi poliitikale selles piirkonnas.

Pole kahtlust, et selle piirkonna tugevam poliitika võib olla aluseks Arktika tulevikku käsitlevatele tulevastele aruteludele, võimaldades Euroopa Liidul nende tulemustest palju kasu saada.

 
  
MPphoto
 

  Tunne Kelam, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, tahaksin proua Wallist tänada selle arutelu ja resolutsiooni algatamise eest. Seda teha on mitu põhjust. Esiteks, Arktika piirkonnas pole ikka veel mitmepoolseid norme ega määrusi. See käib eelkõige mereliikluse kohta, mida pole rahvusvaheliste ohutuseeskirjadega reguleeritud ja see võib lähitulevikus tõsiseid riske tekitada.

Teiseks, selles piirkonnas on alanud dramaatiline kliimamuutus, millele peame reageerima.

Kolmandaks, Arktika pakub kasvavat majandushuvi, kuna on võimalik, et seal asub viiendik maailmas seni avastamata nafta- ja gaasivarudest. Tegelikult on asjast huvitatud riikide vahel alanud juba võistlus, et tagada neile ressurssidele juurdepääs ja võtta need kontrolli alla. Venemaa lipu Põhjapoolusele viimine on üks märk nendest huvidest.

Seepärast kutsume me komisjoni üles esitama Arktika piirkonna kohta teatist, milles tehakse ettepanekuid teemade ja töökorra kohta. Ootame eelkõige, et komisjon võtaks oma päevakorda Arktika piirkonna energia- ja julgeolekupoliitika.

EL peab kujundama Arktika jaoks oma poliitikad, arvestades riikidega, mis on meile väga lähedal: Islandi ja Norraga. ELi Põhjamõõde hõlmab osaliselt ka Arktika probleeme, ent on saanud selgeks, et ELi terviklik Arktika poliitika peab tegelema Arktika probleemide laiaulatusliku ja olulise taustaga. Lõpetuseks soovitame me, et komisjon alustaks rahvusvahelisi läbirääkimisi, et saavutada viimaks rahvusvahelise lepingu sõlmimine Arktika kaitse osas.

 
  
MPphoto
 

  Michel Rocard, fraktsiooni PSE nimel. (FR) Härra juhataja, volinik, paljud siinviibijaist kuulsid just rõõmuga teie teadaannet mitmest positiivsest arengust, mida pole varem mainitud ja mis kahtlemata esinevad ka komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mille saamist me rõõmuga ootame. Siiski jättis teie vastus mulje, et pole veel päriselt aru saadud tõsiasjast, et sündmused kuhjuvad nagu veerev lumepall.

Kõigepealt on valitsustevaheline kliimamuutuste rühm teadusliku konsensusega, mida nad nüüd jagavad, kinnitanud meile, et Arktikat ähvardavad suuremad ohud, kui me alles neli-viis aastat tagasi arvasime. Ohustatud on inuiti rahva elutingimused ja samuti bioloogiline mitmekesisus. Ohustatud on ka paljud liigid, sealhulgas jääkarud.

Teiseks, esimest korda mitme aastatuhande vältel on Arktika mereteed laevatatavad nii idast kui ka läänest. Seda pole varem kunagi juhtunud. Saime hiljuti teateid ka naftareostuse ning gaasi- ja naftalekete kohta Arktikas.

Kolmandaks, mu kolleeg fraktsioonist PPE mainis just hetk tagasi, et Vene allveelaev viis Põhjapoolusele Venemaa lipu. Mida see peab tähendama? Venemaa taotleb oma merealade laiendamist üle kogu oma mandrilava. See kujutab 38% Arktika kogupindalast. See on kohutav olukord, sest see on Arktika militariseerimise eelmänguks. Volinik, ainus võimalus seda tegevust takistada, mida uurib ÜRO mandrilava piiride komisjon, on alustada läbirääkimisi rahvusvahelise kaitselepingu üle. Sellest pole kunagi varem juttu olnud.

Koos Gröönimaa ja Taaniga on Euroopa Liidus üks riik, millel on piir Arktika regiooniga, ja veel kaks riiki, mis asuvad Arktika territooriumil. Meil on Islandiga tihedad sidemed. Euroopa Liidul on võimu paluda, ja ma usun, et selleks on pakiline vajadus nii julgeolekukaalutlustel kui ka laevandus- ja kliimasäilituspoliitikate huvides, et Island jätkaks algatusi, mis võiksid toota ülemäärast energiat.

Peame nüüd alustama läbirääkimisi Arktika kaitse lepingu üle, nagu toimus ka seoses Antarktikaga. Ma tean seda, sest olin üks nende läbirääkimiste toetajatest. Seda meeles hoides teen ma ettepaneku kiiresti tegutseda. Viivitamiseks pole enam aega. See peab toimuma enne, kui ÜRO jõuab lõpule Venemaa nõudmise läbivaatamisega.

 
  
MPphoto
 

  Danutė Budreikaitė fraktsiooni ALDE nimel.(LT) Alles hiljuti oli Arktika piirkond Arktika riikide rahvusliku julgeoleku ja teadusuuringute teemaks. Täna, kui kliima muutub ja liustikud sulavad, hakkavad muutuma prioriteediks teised aspektid, nagu näiteks keskkonnakaitse, energiaressursid ja rahvatervis. Kahjuks paistab, et kõige rohkem domineerivad majandushuvid, eriti seoses energiaressurssidega, samuti uute mereteede kehtestamine kauba- ja reisijateveoks. Teadusandmete kohaselt asub Antarktikas 30% maailma avastamata gaasivarudest, 20% vedelgaasi varudest ja 13% naftavarudest. Viimastel aastatel on Arktika piirkonna ja ka mõned muud riigid teatavate meetmete ja oma käskiva hoiaku kaudu üsna selgelt mõista andnud oma soovi olla Arktika ressursside sõltumatud kasutajad. Peale selle on Arktika riigid veel jagunenud ka, et kujundada teatavaid mõjusfääre. Ma tervitan deklaratsioonis olevaid mõtteid arendada ELi-Arktika poliitikat, sealhulgas majandus- ja keskkonnateemadel, samuti kohalike inimeste adapteerumisel kliimamuutusega. Mis puutub energiasse, siis peaks Arktika küsimus olema osaks ELi ühisest energiapoliitikast. On ülim aeg, et sõnade asemele tuleksid teod.

 
  
MPphoto
 

  Satu Hassi, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(FI) Härra juhataja, daamid ja härrad, suur tänu proua Wallisele ja teistele, kes selle küsimuse tõstatasid. Avakosmosest võite näha, et planeet Maa aina soojeneb. Tegelikult on selgesti näha, et jää Põhjapooluse ümber sulab suviti ikka rohkem ja rohkem. See peaks olema meile häirekellaks, et kliima kaitseks rangemaid meetmeid võtta. Selle asemel algatas see võidujooksu Arktika nafta- ja gaasivarude pärast. See on tõsine vastuolu.

Meil on hädasti tarvis Arktika piirkonna haldamise rahvusvahelist lepingut, kuid selle lähtepunkt ja peamine eesmärk peab olema piirkonna konserveerimine: samasugune moratoorium nagu Antarktikalegi. Kui oleme vastutavad jää sulamise eest Põhjapoolusel lihtsalt seetõttu, et suurendasime fossiilkütuste varude kasutamist, siis teeme kliimamuutuse probleemi seeläbi veel hullemaks.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, Arktika mängib maailmas aina tähtsamat geostrateegilist rolli ja praegu seisab meil ees siiani suletud mereteede avamine, mis on ülemaailmse kliimamuutuse otsene tagajärg.

See ei peaks meid siiski üllatama, kuna Arktika on viimase saja aasta jooksul soojenenud 2 °C, palju kiiremas tempos kui muu maailma soojenemine 0,6 °C. See ülimalt habras ja haavatav ökosüsteem satub ressursside januste riikide aina suureneva surve alla, kes sooviksid selle võimalusi ekspluateerida. Mitmepoolse halduse kehtestamiseta ei oleks meil tagatist, et pärismaise elanikkonna jätkusuutlikku elustiili või Arktika põhjapanevat tähtsust maailma kliima stabiliseerimisel nõuetekohaselt arvesse võetaks.

Ülemaailmse kliima stabiilsuse jaoks on Arktika olulise tähtsusega, ning ma innustaksin komisjoni tagama, et komisjoni esitatavas Arktika poliitika teatises seda täielikult arvesse võetaks, muidugi koos energia- ja julgeolekupoliitika küsimustega.

Ja nagu ütleb meie resolutsiooni lõige 9: „Pidades silmas Arktika mõju maailma kliimale ja selle ainulaadset looduskeskkonda, et EL pööraks Arktika piirkonnale erilist tähelepanu, siis kui ta töötab Kopenhaagenis … toimuvaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. konverentsiks välja oma seisukoha,” ja kui meie arutleme siin selle unikaalse piirkonna mitmepoolse halduse raamistiku üle.

 
  
MPphoto
 

  Libor Rouček (PSE).(CS) Daamid ja härrad, Arktika on ainuke osa maailmast, mida veel ei hallata mitmepoolsete eeskirjade ega regulatsioonidega. Huvi selle piirkonna vastu ja selle geopoliitilise ja strateegilise tähtsuse vastu on hiljuti kasvanud üllatuslikul määral. Arktika mereliiklus, nii kaubanduse kui ka turismi alal, aina kasvab. Tõuseb huvi selle mineraalsete rikkuste vastu. Kliimamuutus avaldab kahjulikku mõju põlisrahvastiku eluviisile ja bioloogilisele mitmekesisusele. Kõigil neil põhjustel tuleb Arktika küsimust arutada rahvusvahelisel tasemel koos väljavaatega sõlmida Arktika kaitse leping, mis sarnaneks 1993. aasta Madridi protokollile Antarktika lepingu kohta. Kolm Arktika riiki on Euroopa Liidu liikmesriigid ja veel kaks riiki on ühtse Euroopa Majanduspiirkonna liikmed. Seepärast peaks Euroopa Liit olema keskne osaline tulevastes rahvusvahelistes läbirääkimistes Arktika üle.

Nagu oleme kuulnud, töötab Euroopa Komisjon parajasti teatise koostamisel seoses Arktika piirkonna poliitikaga. Oma resolutsiooni ühisettepanekus kutsume komisjoni üles kaaluma kõiki eespool esitatud aspekte. Tunneme ka, et on oluliselt tähtis tagada, et Arktika ja Põhja-Jäämeri jääksid relvajõudude ja tuumarelva vabaks tsooniks, nii nagu Diana Wallis juba ütles. Me kutsume komisjoni üles mõtlema ka selle üle, kas tuleks luua Arktika piirkonna erisektor, mille eesmärk oleks nende eesmärkide realiseerimine ja probleemidega tegelemine.

 
  
MPphoto
 

  Richard Seeber, raportöör. (DE) Härra juhataja, nagu me kõik kindlasti hästi teame, on Arktika üldiselt, kuigi meil mõningast informatsiooni tema kohta siiski on, rahvusvaheliste seaduste osas siiski sõna otseses mõttes terra incognita. Mu kolleeg härra Kelam mainis õigusaktide puudumist mereliikluse osas.

Peale selle, siis kui võtame arvesse ka loodusvarad, ning arvatakse, et 22% maailma nafta- ja gaasivarudest asub Arktika piirkonnas, siis on sellel piirkonnal Euroopa tulevikule tohutu tähtsus. Sellepärast on eriti tähtis, et esitaksime proua Wallise juhtimisel selle resolutsiooni.

Nüüd sõltub väga palju komisjonist, et esitada kava: konkreetsete eesmärkide ja meetmete strateegia. Minu arust see just praegu puudubki. Kuigi inimesed on juba ärganud ja probleemiga tegelema hakanud, puudub ikka veel strateegiline suunitlus. Me ei taha siin paremuselt teiseks jääda. Mõned Arktikaga piirnevad riigid, eriti Venemaa, kavatsevad seda asjaolu ära kasutada, ning on väga raske võtta asjakohaseid meetmeid Venemaa sarnase suure jõu vastu, kui me selles suhtes nii pikalt hoogu võtame.

Euroopa kui ühisjõud ei tohi end allutada liikmesriikidele. See on meie kõigi huvidele vastav piirkond ning meile on vastuvõetamatu anda mõnele liikmesriigile privileege seetõttu, et nõukogu ühine seisukoht ei toimi. Kogu Euroopa ühised huvid on selleks liiga olulised.

Sellest ka mu uus taotlus komisjonile esitada täpne konkreetne strateegia nii pea, kui on võimalik, et saaksime seda parlamendis arutada. Meie jaoks on praegu liiga palju kaalul, et selle pärast väriseda.

 
  
MPphoto
 

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, arvan, et see arutelu näitab selgelt, et tegelikult on tegemist põhilisi strateegilisi huvisid puudutava probleemiga, ükskõik kas vaadelda seda keskkonnakaitse või geopoliitika seisukohast. See näitab ka, et pole enam jäänud palju aega ning et Euroopa Liidul on selged põhjused, miks oma poliitikat määratleda. On siiski selge, et mõned ettepanekud on keerukad ja et üldine olukord Arktikas on väga keerukas, seda nii Euroopa Liidu kui ka rahvusvahelise õiguse seisukohast. Näiteks peame meeles pidama, et kõige tähtsamad riigid, nagu näiteks Norra, Island, Gröönimaa ja Vene Föderatsioon, ei ole Euroopa Liidu liikmed ning järelikult ei saa meie strateegia hõlmata ranniku- või territoriaalseid õigusi.

Siiski jääb kehtima fakt, et strateegia tuleb määratleda. Igatahes töötab komisjon nüüd sellise strateegia alusel ja asjakohane teatis esitatakse lähemal ajal, tegelikult juba paari nädala jooksul. Daamid ja härrad, mul pole praegu piisavalt aega, et teie kõigi kommentaaridele vastata, aga ma olen need kirja pannud ja komisjon võtab need arvesse. Nagu ma juba püüdsin lühidalt selgitada, on mõned küsimused äärmiselt keerukad ja äärmiselt komplitseeritud.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Ma olen kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel saanud kolm resolutsiooni ettepanekut.(1)

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  András Gyürk (PPE-DE), kirjalikult.(HU) Põhjapoolus on viimastel aastatel saanud üheks kliimamuutuse sümboliks. Oma puutumatute loodusvarade tõttu võib see piirkond varsti muutuda rahvusvaheliste konfliktide epitsentriks. See kuulutab ette piirkonna pidevat ümberhindamist, olenevalt sellest, kas ilmub jälle mõni riik, kes annab selgelt märku, et pretendeerib sellele territooriumile.

Kuigi Euroopa Parlamendi töö ei ole lasta end kiskuda geograafilistesse vaidlustesse selle piirkonna õige koha üle, tahaksin esile tuua paar punkti.

Esiteks, kui leiduvad mõned lahendamata küsimused, siis tuleks need lahendada õiguslike ja diplomaatiliste vahenditega, mitte sellesse piirkonda lipu viimisega. Ma arvan, et kehtivad rahvusvahelised regulatsioonid, kuigi need pole mingil juhul täiuslikud, võivad anda tugiraamistiku küsimuste lahendamiseks diplomaatiliste vahenditega.

Teisest küljest, pidades meeles Euroopa kasvavaid vajadusi, võivad Põhjapooluse kasutamata energiaallikad anda oma panuse Euroopa varustuskindlusse. Peame siis kindlalt väitma, et ekspluateerimine ei tohi häirida piirkonna bioloogilist tasakaalu. Keskkonnakaitse nõudmisi tuleb täita mistahes olukorras. Minu arvates praegu kehtivad rahvusvahelised õigusaktid ei taga neis punktides mingit kindlust.

Ma tunnen, et on tähtis märkida, et Põhjapooluse piirkonna ressursside ekspluateerimine hakkab Euroopa energiavarustuses mängima üksnes täiendavat rolli. Ning see pole ainus põhjus, miks nende ressursside olemasolu ei peaks takistama taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutuselevõttu ega jätkuvaid energiatõhususe parandamise jõupingutusi.

 
  

(1)Vt protokoll.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika