Istungi stenogramm

Neljapäev, 9. oktoober 2008 - Brüssel

4. Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013 (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel Alojz Peterle koostatud raport (A6-0350/2008) valge raamatu „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013” kohta (2008/2215(INI)).

  Alojz Peterle, raportöör. − (SL) See raport puudutab kõiki – nii haigeid kui ka terveid. Tervis on üks olulisemaid sotsiaalseid ja poliitilisi küsimusi, millest sõltub Euroopa Liidu tulevik. Tervise tähtsus majanduse seisukohalt on Lissaboni strateegias selgelt välja toodud. Tervis on inimelu üks olulisemaid väärtusi. Murettekitavad tervisesuundumused, eriti vähktõve, südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja rasvumise juhtumite arvu kasv vaatamata ravimeetodite arengule osutavad sellele, et see väärtus on üha enam ohustatud. Lisaks on tekkinud uued probleemid, näiteks elanikkonna vananemine, kliimamuutus, toiduainete kasvavad hinnad ja üleilmastumine.

On räägitud pandeemiatest ja bioterrorismist. Ühelt poolt on Maailma Terviseorganisatsioon ennustanud järgnevateks aastateks vähki haigestumise epideemilist kasvu ning teisalt nõutakse patsientidele ja meditsiinitöötajatele aina jõulisemalt liikumisvabadust. Tervishoiusüsteemid ja nende rahastamine langevad järjest suurema surve alla. Viimastel aastatel on ravimite hinnad tõusnud üldistest tervishoiukuludest kiiremini, põhjustades nii üldsuse muret tervishoiu võrdsuse ja tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse pärast.

Kodanikud on mures, et piisavat tervishoidu ei tagata kõigile. Neid ei huvita pädevuse üle peetavad arutelud – neid huvitab ennekõike see, kuidas kõige paremini terve püsida. Samuti teeb neile muret tervishoiu ebavõrdsus, mis on märkimisväärne nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide sees. Vähktõve puhul on ellujäämise määrade erinevus uute ja vanade liikmesriikide vahel nii suur, et meil on põhjust rääkida tervishoiu raudsest eesriidest. Kõige selle tõttu tuleb tervishoiule kui ühele Euroopa poliitilistest teemadest omistada suuremat tähtsust. Me ei räägi mingist suvalisest tegevusharust, vaid ellujäämisest. Seetõttu vajame ühist strateegilist lähenemisviisi.

2007. aasta lõpul võttis komisjon vastu tervishoiustrateegia „Üheskoos tervise nimel”. Selle strateegia aluseks on liikmesriikide ja Euroopa Liidu kohustus austada tervishoiupoliitika ühiseid väärtusi ja põhimõtteid, tagada kodanikele tingimused, mis võimaldavad rakendada nende endi tervisega seonduvaid õigusi ja kohustusi terve nende elu jooksul ning olla aktiivselt kaasatud otsustusprotsessi ja kohandada tervishoidu vastavalt patsientide vajadustele, vähendada tervishoius valitsevat ebaõiglust erinevate sotsiaalsete gruppide, liikmesriikide ja piirkondade vahel, käsitada investeeringuid tervisesse majandusarengu tingimusena ja järjekindlalt lisada tervis kõigil tasanditel tehtavasse poliitikasse.

On selge, et tervishoiusektor vajab tõepoolest pikaajalist strateegilist ja terviklikku lähenemist, mis nõuab kõigi liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasandi peamiste osapoolte koostööd. Koostöö parandamiseks peame määratlema, millised institutsioonidevahelise koostöö vormid võivad suurendada meie ühiste jõupingutuste tõhusust.

Haiguste ennetamise valdkonnas on vaja olulist strateegilist muutust. Kuigi haiguste ennetamist on juba aastaid esile tõstetud, kulutatakse sellele vaid 3% liikmesriikide tervishoiueelarvetest. Samal ajal teame, et just ennetuspoliitikaga saavutaksime palju paremaid tulemusi. Nelikümmend protsenti haigustest on seotud ebatervislike eluviisidega ja kolmandik vähktõve juhtudest on välditavad. Raporti üks peamisi sõnumeid on komisjonile esitatud üleskutse töötada välja ulatuslik ennetusmeetmete kava kogu viieaastaseks ajavahemikuks.

Ma tahaksin tänada variraportööre, komisjoni ja kõiki, kes aitasid kaasa üksmeele saavutamisele küsimuses, mida tuleb teha tervise parandamiseks.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma osalen selles arutelus oma kolleegi, volinik Vassiliou nimel.

Tahaksin tänada raportöör Peterlet selle raporti eest ning Euroopa Parlamendi liikmeid nende huvi eest valge raamatu vastu, milles esitatakse Euroopa Liidu tervishoiustrateegia.

Mul on hea meel, et Euroopa Parlament toetab valges raamatus esile toodud tervishoiueesmärke ja -põhimõtteid.

Komisjon tunnustab seda raportit ja nõustub täielikult selles tõstatatud võtmeküsimustega, eelkõige vajadusega tegelda tervishoius valitseva ebavõrdsusega, keskenduda tervise edendamisele tervislike eluviiside propageerimise teel ja aidata haigusi ennetada.

Mul on hea meel öelda, et need teemad on ka komisjoni tervishoiualases tegevuses tähtsal kohal.

Tervishoius valitsev ebavõrdsus Euroopa Liidu eri piirkondade ja eri sotsiaal-majanduslike rühmade vahel on kasvav probleem ning komisjon kavatseb järgmisel aastal teha ettepaneku meetmete kohta, mille eesmärk on seda ebavõrdsust Euroopa Liidus vähendada.

Komisjon jagab täielikult teie seisukohti, mis puudutavad vajadust edendada tervislikke eluviise, eelkõige seoses toitumisega. Me kõik oleme ühel meelel, et see eeldab igas vanuses kodanikele suunatud meetmeid, mida tuleb võtta koolides, töökohtades ja mujal.

See on üks tervishoiustrateegia põhielemente ja algatused töötatakse välja järgmise paari aasta jooksul. Seni viime aktiivselt ellu strateegiaid, mis on seotud toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumise ning alkoholist põhjustatud kahjuga.

Samuti on komisjon Euroopa Parlamendiga täielikult ühel meelel selles, et tuleb tõhustada haiguste ennetamiseks tehtavaid jõupingutusi.

Lisaks tervislike eluviiside propageerimisele jagame me teie seisukohta, et vaja on toetada tõhusaid sõelumisprogramme haiguste, iseäranis vähi avastamiseks varajases staadiumis ja suurendada parimate tavade vahetamist.

Komisjon toetab aktiivselt vähi sõeluuringuid puudutava nõukogu soovituse rakendamist ning ajakohastas hiljuti Euroopa Liidu suuniseid rinna- ja emakakaelavähi kohta. Kuid me peame tegema rohkem, et aidata tervishoiusüsteemide raames vähi vastu võidelda.

Mul on hea meel teatada, et komisjon kavatseb järgmisel aastal algatada Euroopa Liidu tegevusplatvormi vähiga võitlemiseks, et aidata liikmesriikidel vähi ennetamise ja ravi vallas teadmisi ja häid tavasid vahetada.

Komisjon tunnustab Euroopa Parlamendi rõhuasetust tervetele töötajatele kui Lissaboni eesmärkide saavutamise olulisele tegurile.

Lubage mul nüüd peatuda mõnel lisaküsimusel, mis selles raportis on tõstatatud.

Euroopa Parlament kutsub üles looma Euroopa tippkeskusi. Need oleksid juhtivaid kompetentsikeskused eriliste haiguste, näiteks haruldaste haiguste alal, mis nõuavad selliste eriteadmiste ja vahendite ühendamist, mida paljudel liikmesriikidel ei ole.

Komisjon tugineb liikmesriikide vahel selliste keskuste osas kokku lepitud põhimõtetele ja jätkab tööd nende keskuste rajamise edendamiseks tulevase direktiivi raames, mis käsitleb patsientide õigusi piiriüleste tervishoiuteenuste puhul.

Euroopa Parlament rõhutab ka vajadust võtta tõhusaid meetmeid, et võidelda kasvava probleemiga, mis seisneb resistentsuses antibiootikumide suhtes. Komisjon jagab seda muret ja toetab aktiivselt liikmesriike nõukogu soovituse rakendamisel, mis käsitleb resistentsust mikroobivastaste ravimite suhtes. Me esitame järgmisel aastal selleteemalise aruande.

Lõpetuseks: komisjon toetab seisukohti, mis puudutavad tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika tihedama seostamise vajadust. Tervishoiuga seotud probleemide kaasamine teistesse poliitikavaldkondadesse on tõesti meie strateegia keskne põhimõte ja me uurime praegu mitmesuguste nendesse kahte poliitikavaldkonda kuuluvate küsimuste vahelist koostoimet.

Kokkuvõtteks võib öelda, et komisjon ja Euroopa Parlament on peamistes lahendamist vajavates tervishoiuküsimustes ühel meelel.

Nüüd on aeg strateegiaga edasi töötada ja sõnad tegudeks muuta.

Komisjon teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga, nõukoguga, liikmesriikidega ja kodanikuühiskonnaga, et strateegiaga seatud eesmärkide poole püüdlemine tähendaks paremat tervist kõikide inimeste jaoks kogu Euroopa Liidus.

Nii et ma tänan teid toetuse eest ja ootan huviga teie arvamusi.

  Milan Cabrnoch, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. − (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, enamiku inimeste jaoks on tervis vabaduse kõrval kõige tähtsam vara. Tervis on õnneliku elu ja eduka ühiskonna üks eeltingimusi. On vaja pidevalt korrata ja rõhutada, et omaenda tervise ja lähedaste inimeste tervise eest hoolitsemine on igaühe isiklik kohustus. Tervis on meie genotüübi, elustiili ja elukeskkonna tulemus. Kasvatus, omandatud harjumused, toitumine, kehaline tegevus, töökeskkond ja eluase – kõik see mõjutab meie tervist. Tervishoiuteenuste mõju tervisele on selles nimekirjas viimasel kohal.

Ühendus vastutab tõepoolest rahva tervise kaitse eest. Kuid tervishoiuteenused ja viis, kuidas need on korraldatud, nende kvaliteet ja rahastamine on täielikult Euroopa Liidu liikmesriikide vastutada. Meie ühine eesmärk on tagada kvaliteet, ohutus ja laialdane juurdepääs tervishoiuteenustele kõigile, kes neid vajavad. Iga riik otsib oma tee, kuidas pakkuda oma kodanikele selles keerulises keskkonnas võimalikult häid tervishoiuteenuseid. Euroopa Liit annab lisaväärtust – liikmesriikide sõltumatute süsteemide mitmekesisuse, võimaluse saada osa sõprade edust ja vältida nende vigu.

Tervishoid on väga lai teema, nagu märkisid ka eelkõnelejad. Seetõttu on minul isiklikult kahju, et siin Euroopa Parlamendis ei ole selge, kes meie seast tegelikult tervise ja tervishoiuga tegeleb. Ühel päeval käsitame me tervishoidu siseturul kaubeldava teenusena, järgmisel päeval sotsiaalkindlustusküsimusena ja kolmandal päeval rahvatervise küsimusena. Kasutades juhust, et me arutame täna seda olulist dokumenti, tahaksin kutsuda Euroopa Parlamendi presidenti ja kõiki kolleege üles kaaluma võimalust luua Euroopa Parlamendi järgmiseks ametiajaks tervishoiukomisjon.

  Siiri Oviir, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. − (ET) Lugupeetud president, volinik, head kolleegid. Tervis on iga inimese jaoks üks kõige kallimaid varasid. 21. sajandi Euroopa Liidu tervishoiustrateegia peab tagama üle kogu Euroopa kõigile ühistel alustel kättesaadava kõrgetasemelise tervisekaitse. Kahjuks on tänased liikmesriikide tervishoiusüsteemid märgatavalt erinevad ning üle Euroopa ei ole tagatud kodanikele ühiseid ja tõhusaid tervishoiumeetmeid.

Mul on hea meel tervitada Euroopa Komisjoni tervishoiustrateegiat käsitleva valge raamatu väljatöötamist, kuid leian – nagu ka raportöör –, et valges raamatus ei püstitata konkreetseid kvantifitseerivaid ja mõõdetavaid eesmärke, mille saavutamine võiks anda ja peaks andma käegakatsutavaid tulemusi.

Tervishoid vajab tõhusat poliitikatoetust kõigis valdkondades ja kõigil tasanditel. Siit ka minu üleskutse komisjonile, et tulevikus lõimitaks tervishoiuküsimused kõikidesse Euroopa Ühenduse poliitika valdkondadesse ning seejuures ei unustataks tugevdavas tervishoiupoliitikas ka soolist süvalaiendamist.

Ma tänan raportööri tehtud töö eest ja teid tähelepanu eest.

  Françoise Grossetête, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, me arutame täna tervist käsitlevat valget raamatut aastateks 2008–2013, ning tervis on kahtlemata üks iga inimese põhiõigustest.

Me oleme silmitsi paljude probleemidega: vähk, südame-veresoonkonna haigused, rasvumine, diabeet ja eelkõige elanikkonna vananemine, rääkimata alalisest pandeemiaohust. Meie kaaskodanikud ootavad meilt nende terviseküsimustega seoses paljut: kui me räägime Euroopa Liidu lisaväärtusest, siis just need küsimused mõjutavad inimesi kõige enam ja neis küsimustes ootavad inimesed meilt kõige rohkem.

Paraku on see valge raamat kurvastavalt trafaretne ega paku midagi konkreetset. Õnneks on kolleeg Peterle selle sisu tunduvalt parandanud. Võib-olla on kordamine tõepoolest vajalik: me oleme Euroopa Parlamendis neist tervishoiuküsimustest korduvalt rääkinud ning me kõik oleme ühel meelel selles, et igaühel on õigus võimalikult heale tervisele ja et seda tuleb tagada seostatud lähenemise kaudu. Oluline on investeerida ennetamisse. Me tahame seda, kuid ei tee seda, sest meid takistavad pidevalt liiga väikesed eelarved, eriti teadusuuringute vallas. Me ei ole veel jõudnud arusaamisele, et ennetamine maksab palju vähem kui ravi.

On tähtis võtta arvesse elanikkonna vananemist ja selle tagajärgi ühiskonnale: majanduslikke tagajärgi, sotsiaalseid tagajärgi ja mõju tervisele. Samas peame tagama, et me teeme vähem sõnu ja rohkem tegusid: meil on kohustus vastata kodanike ootustele. On väga selgeid sõnumeid, mis peavad keskenduma õigele käitumisele: need sõnumid puudutavad vajadust olla kehaliselt aktiivne ja toituda tasakaalustatult ning eelkõige vastutust – nii Euroopa Liidu liikmesriikide vastutust kui ka iga Euroopa kodaniku vastutust.

  Glenis Willmott, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, minu fraktsioon toetab komisjoni valget raamatut tervishoiustrateegia kohta. Eelkõige toetame me rõhuasetust ennetamisele, haridusele ja tervislikumate eluviiside propageerimisele. Väga oluline on teha plaane kodanike kaitsmiseks terviseohtude ja pandeemiate eest ning seada eesmärgiks vähendada tervishoius valitsevat ebavõrdsust Euroopa Liidus.

Me vajame uusi suuniseid vähi sõeluuringute kohta, direktiivi elundidoonorluse kohta, paremaid järelevalvemehhanisme terviseohtudele reageerimiseks ja tõhusamat parimate tavade vahetamist. Kuid seoses e­tervisega tahaksin ma teha ühe hoiatuse. See on valdkond, kus meil tuleb koostada täpsed eeskirjad, millega määratakse kindlaks selge raamistik. Peaks olema ilmselge, et kõrvale ei või jätta neid, kes ei oska Internetti kasutada, ja et Interneti kasutamine ei tohiks asendada arstiga konsulteerimist. Sellele vaatamata näen ma e­tervises palju eeliseid, kuid me peame olema teadlikud ka võimalikest ohtudest.

Euroopa Liidu tasandi tervishoiupoliitika vajab selget rõhuasetust. Oma töös selle raporti variraportöörina leidsin, et meil on liialt palju igasuguseid töörühmi ja töösuundi, eksperdirühmi ja rakkerühmi ning paljud neist on loodud eesistujariikide lemmikprojektide elluviimiseks või Euroopa Parlamendi liikmete või muude huvirühmade survel.

Minu arvates saaks Euroopa Liit tervishoiuvaldkonnale palju juurde anda, kuid ressursse tuleks õigesti suunata ja vahendite kasutamine peab andma ka tulu.

Ma tahaksin kutsuda kolleege üles hääletama minu muudatusettepaneku 2 poolt, milles nõutakse, et komisjon algataks praeguste töösuundade ülevaatamise. Samuti palun ma kolleegidel toetada minu muudatusettepanekuid, mis käsitlevad kodanike kaitset tööga seotud terviseohtude eest. Ma tahaksin paluda, et komisjon vastaks eelkõige minu muudatusettepanekutele 1 ja 6, mis puudutavad kokkupuudet reproduktiivtoksiliste ainetega.

On väga tähtis, et vähki tekitavate ainete direktiivi edaspidistesse läbivaatamise ettepanekutesse lisataks ka reproduktiivtoksilised ained. Ma mõistan, et komisjon on selles küsimuses teinud kannapöörde, ja oleksin tänulik, kui ta oma seisukohta selgitaks.

  Marios Matsakis, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, kõik on nõus, et tervis on üks meie kodanike väärtuslikumaid varasid, kuid nagu me kõik teame, kuulub tervishoid Amsterdami lepingu artikli 152 järgi ainuüksi liikmesriikide pädevusse. See ilmne vastuolu ei ole lihtsalt mingi Euroopa Liidu õiguse veider iseärasus; tegelikult takistab see märkimisväärselt meie tööd optimaalsete tervisega seotud eesmärkide saavutamisel Euroopa Liidus ning paneb imestama, miks sellisel olukorral on lastud nii kaua muutusteta kesta. Põhjus seisneb muidugi rahas. Tervishoid on väga kulukas ja selle parandamine nii palju, et kogu Euroopa Liidus jõutaks soovitud võrdsuseni, tähendaks mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis tervishoiukulude suurt kasvu.

Nii et me kõik võime Euroopa Parlamendis kokku tulla ning kritiseerida eluea, laste suremuse ja vähihaigete ellujäämise määrade häbiväärseid erinevusi jõukamate ja vaesemate liikmesriikide vahel, kuid enamik meist ei näe tegelikku süüd Euroopa Liidu võimetuses tagada rahalist abi vaesematele liikmesriikidele, et aidata neil arstiabi tasemes teistele järele jõuda, ning seetõttu ei veena oma valitsusi, et tervishoiu võiks riikide ainupädevusest eemaldada.

Võib väita, et see peegeldab kahetsusväärselt seda, millistest põhiväärtustest me Euroopa Liidus tegelikult lähtume – me omistame pädevuse mõttes suuremat tähtsust näiteks ettevõtjatele suunatud siseturueeskirjadele kui kodanikele mõeldud tervishoiuteenustele.

Minu seisukoht on, et on saabunud aeg muuta kiiresti Amsterdami lepingu artiklit 152 ning seda on võimalik saavutada üksnes nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi kooskõlastatud tegevuse abil.

Meie, Euroopa Parlamendi liikmed, peaksime selle vajaliku muutuse saavutamise nimel tegema kõik endast oleneva. Kuid kõigele vaatamata on tervishoiustrateegia kõige olulisem praktiline külg muidugi haiguste ennetamine. Kõik teavad, et suitsetamine, rasvumine, alkohol, narkootikumid, suures koguses suhkru tarbimine ja stress – ebatervislik eluviis üldiselt – on meie tervise suurimad vaenlased, kuid kas me teeme piisavalt oma kodanike vabastamiseks neist pahedest? Ei, me ei tee.

Võtame näiteks suitsetamise. Kuidas me saame väita, et teeme kõik mis meie võimuses, et takistada inimesi suitsetamast, kui me ikka veel subsideerime tubakakasvatust Euroopa Liidus, lubame ikka veel maksuvaba sigaretimüüki Euroopa Liitu saabuvatel ja siit lahkuvatel lennukitel ja laevadel, meie tubakaaktsiis on suitsetajatega seotud tohutute tervishoiukuludega võrreldes ikka veel suhteliselt madal, teles on tubakatoodete kaudne reklaamimine endiselt lubatud ja meil on ikka veel suitsetamist käsitlevaid õigusakte, mida ei ole Euroopa Liidus täielikult rakendatud?

Aeg ei võimalda mul ennetustegevusel pikemalt peatuda, kuid minu sõnavõtu peamine sõnum seisneb selles, et meil tuleb tervishoiuvaldkonna puhul muuta pädevuse jaotust.

ISTUNGI JUHATAJA: ADAM BIELAN
asepresident

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, ma sooviksin tänada raportööri tema töö eest. On väga õige, et me arutame täna seda olulist teemat, käsitledes komisjoni poolt eelmisel aastal koostatud strateegilist dokumenti.

Haiguste ennetamise, õige toitumise, õhu ja joogivee kvaliteedi, tervislike eluviiside, haiguste varajase avastamise ja kiire ravi tähtsus vajab rõhutamist. Tervishoiule juurdepääsul on eri riikide ja ühiskonnarühmade vahel täheldatud suuri erinevusi. See osutab selgelt sotsiaalse ühtekuuluvuse puudumisele. Ebavõrdsus ilmneb ka ellujäämise määrades vähi, südame-veresoonkonna haiguste ja teiste haiguste puhul. Muret tekitab vaimselt haigete inimeste arvu kasv. Ka kasutatavad ravimeetodid jätavad palju soovida. Ma pean ennekõike silmas antibiootikumide ja steroidide liigset kasutamist.

Lisaks annavad muretsemiseks põhjust tervishoiusüsteemid, sest sageli osutuvad nad ebapiisavateks. Me kõik mõistame, kui väärtuslik on tervis, ja teame, et inimese bioloogiline elu on piiratud. Sellega seoses meenutaksin ma Euroopa Parlamendile, et Poola luuletaja Alexander Fredra soovitas lugejatel oma heaolu mitte unarusse jätta, sest see ei ohustaks mitte üksnes nende tervist, vaid ka elu.

  Adamos Adamou, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Härra juhataja, lubage mul tänada härra Peterlet püüde eest lisada ühenduse tervishoiustrateegiale mõningaid täiendavaid põhimõtteid ja meetmeid. Ta on seadnud eesmärgiks edendada võrdset juurdepääsu lõimitud tervishoiusüsteemile, mis on iga kodaniku võõrandamatu põhiõigus.

Seetõttu peame tegema kõvasti tööd, et muuta asjaomased organisatsioonid poliitiliselt teadlikuks põhimõttest, et tervishoiu puhul on rahastamine samaväärne investeerimisega. Siinkohal tahaksin lisada, et ma nõustun härra Matsakise seisukohaga. Me peaksime keskenduma haiguste ennetamisele, propageerides tervislikke eluviise, ja optimaalse ravi pakkumisele, kuid me peame investeerima ka uutesse tehnoloogiatesse ja teadusuuringutesse.

Meie siht peab olema valdkondadevahelise poliitika kooskõlastamine eri tasanditel. Selle poliitika eesmärk on lahendada põhiprobleemid, mis on seotud elanikkonna vananemisega ja liikmesriikide tervishoiusüsteemide tohutu ebavõrdsusega.

  Irena Belohorská (NI). - (SK) Kui me räägime Euroopa Liidu ühisest lähenemisest tervisele, peame silmas pidama eelkõige tervishoiuteenuste osutamise standardite ühtlustamist. Euroopa Liit peab seadma eesmärgiks kõrvaldada uute ja vanade liikmesriikide erinevused, mis on siiani üsna suured.

Et eri liikmesriikidel on erinevad tervishoiupoliitilised eesmärgid, tuleb üksmeele saavutamiseks Euroopa Liidu tervishoiusektoris kujundada välja pikaajaline ja strateegiline koostöö. Samuti on vaja investeerida haiguste ennetamisse ja üldsuse teavitamise programmidesse. Ennetamispoliitikaga on võimalik saavutada paremaid tulemusi ja on hästi teada, et peaaegu pooled haigused on seotud ebatervislike eluviisidega.

Seetõttu nõustun ma härra Peterle üleskutsega komisjonile koostada ennetusmeetmete pikaajaline kava. See võib aidata Euroopa rahva tervislikku seisundit parandada. Ka mitmesugustes meditsiinivaldkondades läbi viidavad teadusuuringud annavad oma panuse ennetustöösse ja muudavad haigused hõlpsamini ravitavaks. Näiteks ei investeeri Euroopa Liit piisavalt raha vähiuuringutesse: Euroopa Liidu investeeringute suurus on veidi alla viiendiku Ameerika Ühendriikide investeeringutest. Selle puudujäägi parandamine oleks kõikide Euroopa kodanike huvides.

Patsientide teadlikkuse suurendamise seisukohalt oleks kasulik luua teabe- ja nõustamiskeskused, et aidata patsiente, tervishoiutöötajaid ja kogu tervishoiusektorit. Kui need eesmärgid on täidetud, on Euroopa Liit palju lähemal tervise ühise käsitusviisi saavutamisele.

  Bogusław Sonik (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, ma toetan täielikult härra Peterle poolt keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel koostatud raportit „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013”. Ma tunnustan seda raportit eelkõige seetõttu, et see käsitleb üht kõige kiireloomulisemat probleemi, mis Euroopa Liidul ja kogu maailmal tuleb lahendada. Tuleks rõhutada, et see on esimene strateegiline kava, milles esitatakse Euroopa Liidu terviklik lähenemisviis tervishoiupoliitikale. Selles on sõnastatud ühenduses vastu võetud väärtushinnangud ja eesmärgid, mis ühendus endale selles valdkonnas seab. Tegemist on Euroopa Liidu tervishoiustrateegiaga, mis paistab silma võrdluses teiste tervishoiusüsteemidega ja mis võib tõesti teistele eeskujuks olla.

Mul oli hea meel kuulda, et see strateegia on liikmesriikides positiivselt vastu võetud. Samuti oli mul hea meel teada saada, et mõned riigid on juba võtnud meetmeid, et töötada välja ühine seisukoht ja kaasata see strateegia oma riiklikesse tervishoiukavadesse. Sloveenia on vaid üks näide. Sedalaadi meetmeid on võetud ka Poolas.

Tervishoiuteenuste rahastamisel on suur osa paljude Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvepuudujäägis. Tervishoiustrateegia käsitlemisel tuleb seda asjaolu arvesse võtta. Seetõttu leian, et selle strateegilise kava kaalumisel tuleb silmas pidada ka liikmesriikide riiklike tervishoiuteenuste rahastamise meetodeid.

Ma tahaksin mainida ka üht küsimust, mille üle me oleme varem arutlenud. Ma pean silmas uusi infotehnoloogiaid ja mõju, mida nad avaldavad lastele ja noortele. Interneti ja arvutimängude kontrollimatu kasutamine, narkomaania ja sellega seotud haigused on muutumas meie ühiskonnas ja tsivilisatsioonis üha tõsisemaks probleemiks. Kõige suuremas ohus on lapsed ja noored. Komisjon ja nõukogu töötavad praegu välja usaldusväärset meetodit koostöö tegemiseks tervishoiuvaldkonnas ning oleks hea, kui ka meie oleksime sellesse projekti kaasatud.

  Anne Ferreira (PSE). - (FR) Härra juhataja, volinik, raportöör, daamid ja härrad, ma tahaksin kõigepealt tunnustada raportööri selle eest, et ta on esialgset teksti paremaks teinud.

Komisjoni esitatud valge raamat on esimene samm tervishoiuvaldkonna selgete ja kasulike eesmärkide seadmisel, kuid kahetsusväärselt ei leidu selles vastuseid tervishoiu kvaliteedi ja võrdse ligipääsuga seotud probleemidele. Täna käsitletavasse raportisse ei ole üle võetud esialgseid ettepanekuid eneseravi kohta ja see on hea. Minu arvates on eneseravi kujutamine millegi tavalisena või isegi sellele õhutamine täiesti kohatu, arvestades, millise tervishoiu poole me peame püüdlema. Põhimõttest „üheskoos tervise nimel” ei tohi saada põhimõte „iga haige hoolitsegu ise enda eest”.

Aktiivse patsiendi idee juurutamine paneb mind muretsema, sest termin „aktiivne patsient” ei ole selgelt määratletud, vaid jäetud avatuks erisugustele tõlgendustele. Samuti tuleb ettevaatusega suhtuda ettepanekutesse julgustada patsiente võtma enese eest hoolitsemisel vastutust ja õhutada inimesi leidma ise oma tervisevajadustele vastuseid. Me peame meeles pidama, et tervis on väga spetsiifiline valdkond, mis nõuab väga suurt pädevust ja kus on sageli tegemist elu ja surma küsimustega. Mulle tundub, et eneseraviks julgustamise ettepanek, millele lisandub isikliku vastutuse idee, ei paku vastust meie ees seisvale tervishoiuprobleemile, vaid kaugeneb solidaarsuspõhimõttest.

On veel üks teema, mida ma olen sunnitud kritiseerima: tervishoiutöötajate liikuvuse hõlbustamine. Sellel võivad olla väga tõsised tagajärjed tervishoiutöötajate territoriaalsele jaotusele ja see võib veelgi halvendada juba niigi väga ebakindlat olukorda teatud liikmesriikides. Tervishoiutöötajate liikuvuse edendamise asemel oleks parem soodustada heade tavade vahetamist kõikide liikmesriikide vahel. Ma mõistan ka, et Interneti-põhiseid tervishoiuteenuseid tuleb edendada. See on positiivne ja uuenduslik algatus, kuid kättesaadav siiski ainult väikesele osale inimestest.

Loomulikult toetan ma kolleegide esitatud muudatusettepanekuid, mis käsitlevad töötervishoidu. See on oluline teema, sest tööga seotud terviseprobleemid on muutumas üha sagedasemaks.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Härra juhataja, ma sooviksin juhtida meie arutelus tähelepanu kolmele küsimusele. Esiteks valitseb vanade ja uute liikmesriikide tervishoius märkimisväärne ebavõrdsus. Sellise ebavõrdsuse kumulatiivne mõju ilmneb inimeste eluea suures erinevuses. Eluiga võib naiste puhul erineda 9 aasta võrra ja meeste puhul koguni 13 aasta võrra. Me peaksime püüdma neid erinevusi oluliselt vähendada.

Teiseks on vaja märkimisväärselt suurendada investeeringuid haiguste ennetamisse. Praegu eraldatakse selleks otstarbeks vaevalt 3% investeeringutest. Samas on kõigile teada, et kuni 40% haigustest on seotud ebatervislike eluviisidega ja suuremat osa neist oleks võimalik tulemuslikult vältida.

Kolmandaks on oluline propageerida tervislikke eluviise, sest rasvumine on muutumas meie tsivilisatsioonis üha tõsisemaks haiguseks. Lisaks tuleks soodustingimusi kohaldada tervislike mahetoiduainete suhtes, mille tootmisel ei ole kasutatud kunstlikke väetisi ega taimekaitsevahendeid. Seda tüüpi põllumajandustootmine ei ole aga majanduslikult kuigi tasuv. Seega vajab see suuremat rahalist toetust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames.

  Urszula Krupa (IND/DEM). - (PL) Härra juhataja, arutatavas dokumendis on tõstatatud palju olulisi küsimusi, mis on seotud tervise ja tervishoiuga. Üldine juurdepääs tervishoiuteenustele on tagatud liikmesriikide põhiseadustega. Austus liikmesriikide tervishoiualase pädevuse suhtes ja valikuvabadus tervishoiuteenuste tarbimisel on positiivsed nähtused. Siiski tahaksin ma juhtida tähelepanu ohule, mis ähvardab minu kaasmaalasi Poola valitsuse plaani tõttu muuta kõik tervishoiuasutused kasumit taotlevateks äriühinguteks.

Kavandatavad reformid ületavad tervishoiusüsteemide vahel vaba valiku tegemise piire. Nendega ohustatakse põhilisi inimõigusi, näiteks õigust elule ja tervishoiule. Selle ohu ulatus peaks sundima komisjoni kehtestama suunised, millega keelatakse võimudel loobuda kontrollist riiklike haiglate üle ja erastada need haiglad Poola ühiskonna ja Poola Vabariigi presidendi soovide vastaselt.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, kõigepealt sooviksin ma tänada raportööri tema hästi ettevalmistatud vastuse eest komisjonile.

Me kõik oleme teadlikud, et tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja pakkumise üle otsustamine on iga liikmesriigi pädevuses. Kuid see ei tohiks tähendada, et tõsine tervishoiualane koostöö Euroopa Liidu tasandil jäetakse unarusse. On hulk tervishoiuküsimusi, näiteks pandeemiate ennetamine ning patsientide või tervishoiutöötajate liikuvus, mille puhul liikmesriigid ei saa eraldi tõhusalt tegutseda, mistõttu meetmeid on vaja võtta Euroopa Liidu tasandil.

Euroopa Liidu tegevus võib olla väärtuslik üleeuroopaliste kompetentsivõrgustike loomisel, mille kaudu saab vahetada parimaid tavasid sellistes valdkondades nagu e-tervis, nanotehnoloogia, haruldaste haiguste ravi ja tippkeskuste tegevus.

Euroopa Liit on koostöös liikmesriikidega teinud märkimisväärseid edusamme tervise kaitsmisel, näiteks tubakatoodete reklaamimise reguleerimisel, verepreparaatide valdkonnas ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse loomisel.

Meil tuleb meetmeid tugevdada, et vähendada tervishoius valitsevat ebavõrdsust EL27 riikide vahel; selleks tuleb eelkõige vahetada parimaid tavasid ja teavitada kodanikke paremini piiriüleste tervishoiuteenustega seotud õigustest. Me peame seda valdkonda kiiresti reguleerima, et Euroopa Kohtu lahendid ei oleks patsientidele ainsateks suunisteks Euroopas. Me peame välja töötama asjakohased õigusaktid. Lisaks tuleks läbi viia kõigi olemasolevate õigusaktide põhjalik analüüs ja teha kindlaks nende mõju tervisega seotud küsimustele, et luua platvorm ühiste arusaamade väljakujundamiseks ja võimaldada otsuste tegijatel paremini hinnata kõikvõimalike poliitiliste algatuste tegelikku mõju inimeste tervisele.

Seda tuleks teha samamoodi nagu keskkonnamõju hindamist, mis on seadusandjate teavitamisel nüüdseks muutunud iseenesestmõistetavaks ja mis on Euroopa Liidu poliitika sõnastamise eeltingimuseks enamikus valdkondades. Vaatamata praegusele majandus- ja finantskriisile on tervis endiselt meie kalleim vara.

  Åsa Westlund (PSE). - (SV) Härra juhataja, ma tahtsin rääkida kahest asjast. Esimene puudutab seda, kuidas me peame tegelema ülemäärase antibiootikumide väljakirjutamisega; raportis käsitletakse seda teemat väga hästi.

Tarvitseb vaid siin, Euroopa Parlamendis ringi vaadata; vaadakem või mind. Ilmselt ei seisaks ma täna siin, kui meil ei oleks tõhusaid antibiootikume. Ma olen olnud haige mitmeid kordi ja antibiootikumid päästsid mu – olen kindel, et nii on olnud ka paljude teiste puhul siin saalis. Kahjuks on ohus meie laste võimalused saada sellist abi tulevikus, sest me lubame arstidel antibiootikume välja kirjutada ka siis, kui need ei ole vajalikud, ja antibiootikume on koguni lubatud ilma retseptita müüa.

Me vajame kontrollimeetmeid ja stiimuleid, et lõpetada olukord, kus arstid võtavad patsiente vastu raha teenimise eesmärgil, s.t me peame tagama, et antibiootikume ei kirjutataks välja siis, kui nad ei ole vajalikud. Ma arvan, et Euroopa Liidul on väga oluline ülesanne levitada teavet mitmete edukate meetodite kohta sääraste ülemääraste retseptide väljakirjutamise vastu võitlemiseks.

Teine küsimus, millest ma tahtsin rääkida, puudutab tervishoius valitsevat ebavõrdsust; sellele probleemile viitasid ka mitmed eelkõnelejad. Tervishoius valitseval ebavõrdsusel on veel üks tahk. Tegemist ei ole lihtsalt riikidevahelise ebavõrdsusega. Ebavõrdsus valitseb ka riikide sees. Maailma Terviseorganisatsioon moodustas tervishoius valitsevate klassivahede käsitlemiseks erikomisjoni. See komisjon teatas otsesõnu, et „sotsiaalne õiglus on elu ja surma küsimus”, ja see on teema, mida me peame Euroopa Liidus avalikult arutama.

On täiesti vastuvõetamatu, et riikides eksisteerivad nii suured erinevused. Leidub häid näiteid selle kohta, kuidas tervishoius valitsevatest klassivahedest on edukalt üle saadud, kuid on ka väga halbu näiteid. Mina olen väga mures selle pärast, mis toimub minu enda kodumaa pealinnas. Seal kehtestati ootamatult süsteem, mille tulemusena kolivad arstid välja sotsiaalselt mahajäänud ja vaestest piirkondadest, kus arstiabi on kõige rohkem vaja, ning seavad end sisse piirkondades, kus inimesed on kõige tervemad ja jõukamad.

Ma leian, et Euroopa Liit peaks koguma statistikat ja teavet, et valijatele ja ka neile, kes teevad tervishoidu puudutavaid otsuseid, saaks anda selgeid soovitusi, millised meetmed viivad suurema sotsiaalse õigluseni tervishoiu valdkonnas ja millised mitte.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE). - (RO) Et lahendada suured probleemid, millega Euroopa Liidu tervishoiusektor silmitsi on, vajame tegevuskavasid, mis peaksid hõlmama parema tervisliku seisundi propageerimist ning teavitamistegevuse ja haiguste ennetamise programme, eriti nende haiguste puhul, mis on seotud toiduga, rasvumisega, alkoholi ja uimastite tarvitamisega ja suitsetamisega.

Krooniliste haiguste, eriti vähi varajane avastamine, diagnoosimine ja asjakohane ravimine tagab neid haigusi põdevatele inimestele hea elukvaliteedi. Seega aitab parimate tavade vahetamine kõikides arstiabiga seotud valdkondades Euroopa Liidus suurendada kodanike heaolu ja parandada nende tervist. Minu arvates on tähtis propageerida tervislikke eluviise perekondades, koolides ja töökohtades, et rajada teed tervisliku elu mudeli väljakujunemisele ning edendada tervena vananemist nii praeguse põlvkonna kui ka tulevaste põlvkondade puhul.

Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata meie laste huvidele, selleks tuleb töötada välja rasedus- ja lapsehoolduspuhkusega seotud õigusnorme ning võtta seejuures arvesse mõju, mida lapsevanemate juuresolek lapse füüsilisele ja vaimsele arengule avaldab. Sama oluline on parandada rasedatele osutatavate tervishoiuteenuste süsteemi ning teavitada rasedaid suitsetamise ja alkoholitarbimise tagajärgedest.

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – (LT) Tahaksin tunnustada raportööri ja ühtlasi rõhutada, et 21. sajandi probleemidega toimetulemine sõltub rahvatervise paranemisest. On olemas selline ajatu ütlemine: „Ükski ravim ei asenda kehalist aktiivsust, kuid kehaline aktiivsus võib asendada kõiki ravimeid.” Me ei peaks pelgalt pidama jutlusi tervislike eluviiside ja tervisliku toitumise kohta. On aeg mitmesuguste vahenditega, sealhulgas rahaliste vahenditega toetada inimesi, kes oma tervise teadliku hävitamise asemel seda hoopis tugevdavad. Komisjoni selleteemalised soovitused oleksid väga väärtuslikud. Üks terav probleem, mis vaevab uusi liikmesriike, on spetsialistide puudus. Mõnes paigas otsivad pooled äsja kooli lõpetanud arstidest tööd teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, kus palgad on palju kõrgemad. Nii toetavad ja tugevdavad uued liikmesriigid oma jõukamate naabrite tervishoiuteenuseid. Ma ei tee ettepanekut piirata kodanike liikumisvabadust. Kuid spetsialistide kaotuse tagajärgede leevendamiseks oleks vaja mingit solidaarsus- ja hüvitusfondi.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, tervishoiuga seotud küsimused kuuluvad liikmesriikide pädevusse. Kuid see ei peaks takistama võtmast ühiseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta eurooplaste tervist. Peamised eesmärgid on sõnastatud valges raamatus. Nende hulka kuuluvad tervise edendamine vananevas Euroopas, kodanike kaitse terviseohtude eest ja dünaamiliste tervishoiusüsteemide toetamine. Neid eesmärke ei ole võimalik saavutada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ulatusliku kaasamiseta.

Niisiis peavad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused olema täielikult kaasatud selle strateegia rakendamisse. Valge raamat tõstatab olulise küsimuse tervishoius valitsevast ebavõrdsusest ning tervisenäitajate erinevustest eri riikide ja ühiskonnarühmade vahel. Enamikus uutes liikmesriikides osutatakse teatud tervishoiuteenuseid vähe. See lõhe tuleb ületada. Seetõttu on vaja tugevdada meetmeid, mille eesmärk on kaotada ebavõrdsus, ja seda eesmärki tuleb käsitada esmatähtsana.

Teine valges raamatus määratletud ülesanne on seotud vajadusega rõhutada ja väärtustada terviseteadlikkuse suurendamise programmide tähtsust, eelkõige toitumist käsitlevate programmide puhul. Mõistliku toitumise ja tervislike eluviisidega on võimalik ära hoida mitmeid kroonilisi haigusi. Seetõttu on teavitusprogrammid, mille raames räägitakse toitumise jälgimisest ja kehalisest aktiivsusest juba väga varases eas, äärmiselt olulised.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma tänan lugupeetud parlamendisaadikuid nende sõnavõttude eest ja käsitleksin nüüd mõnda nende tõstatatud küsimust.

Proua Oviir ja proua Grossetête ütlesid, et valge raamat on liiga üldsõnaline. Kuid selle valge raamatu eesmärk on panna paika mitmed üldised põhimõtted ja eesmärgid, et suunata ühenduse tervishoiualast tegevust järgmistel aastatel. Oleks väga keeruline kehtestada mõõdetavaid eesmärke niivõrd ulatuslike ja üldiste sihtide ning niivõrd laia teemaderingi puhul.

Komisjon on täiesti nõus, et mõõdetavad eesmärgid on hea vahend muutuste esilekutsumiseks ja tulemuste saavutamiseks. Ent me leiame siiski, et selliseid eesmärke oleks parem seada sellest strateegiast lähtuvate konkreetsete poliitiliste algatuste raames.

Tervishoius valitsevale ebavõrdsusele osutasid mitmed kõnelejad, näiteks härra Janowski, härra Adamou, proua Belohorská, proua Doyle, härra Kuźmiuk ja proua Westlund. Me oleme täiesti nõus tõstatatud muredega ja vajadusega aidata tervishoiuga seotud erinevusi ületada. Komisjon esitab teatise järgmisel aastal, kuid vahepeal aitame struktuurifondide vahendeid tervishoiule suunata.

Proua Willmott esitas mitmeid küsimusi. Ta märkis, et tervishoius on liiga palju töösuundi. Kuid seetõttu ongi 2007. aastal vastu võetud Euroopa Liidu tervishoiustrateegia eesmärk koondada seostatud raamistikku kõik tervisega seotud poliitikavaldkonnad. Komisjon uurib tervishoiuvaldkonna eri struktuure, et saavutada nendevaheline sünergia ning tagada tulemuslik ja tõhus töö ilma dubleerimiseta.

Proua Willmott esitas ka küsimuse vähki tekitavate ainete direktiivi kohta. Komisjon on pidanud sotsiaalpartneritega nõu selle 2004. aasta direktiivi võimaliku läbivaatamise üle seoses nimetatud valdkonnaga ning tellib praegu uuringut, mis käsitleb selle direktiivi muutmise võimalusi; uuring viiakse lõpule 2010. aasta algul. Uuringu tulemused võimaldavad komisjonil otsustada edasiste sobivate meetmete üle. Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad Euroopa Liidu õigusaktid, täpsemalt 1998. aasta direktiiv kõikide keemiliste ainete kohta, juba hõlmavad kaitset kemikaalide, sealhulgas reproduktiivtoksiliste ainete eest, millega töötajad kokku puutuvad.

Proua Westlund rääkis resistentsusest antibiootikumide suhtes. Komisjon teeb tihedat koostööd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega. Keskuse 2008. aasta tööplaan sisaldab ühe prioriteetse tegevussuunana mikroobivastaste ravimite suhtes kujunevat resistentsust. Lisaks kavatseb keskus igal aastal korraldada üleeuroopalise antibiootikumidest teavitamise päeva. Selle päeva ürituste eesmärk on suurendada üldsuse arusaamist ja teadmisi küsimuste kohta, mis on seotud resistentsusega mikroobivastaste ravimite suhtes. Esimene antibiootikumidest teavitamise päev on 18. novembril 2008. Samuti teeme Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega tihedat koostööd teise aruande koostamisel, mis käsitleb nõukogu 2002. aasta soovituse rakendamist liikmesriikides.

Lõpetuseks tahaksin tänada raportöör Peterlet ja kõiki parlamendiliikmeid toetuse eest komisjoni koostatud tervishoiustrateegiale.

  Alojz Peterle, raportöör. − (SL) Härra volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin väljendada oma siirast tänu selle sisuka ja mitmetahulise arutelu eest. Mul on hea meel, et peaaegu kõik teie sõnavõtud sisaldasid kolme märksõna: esimene on „koos”, teine on „ebavõrdsus” ja kolmas on „ennetamine”. „Koos” tähendab suuremat koostööd nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu tasandil, rohkem partnerlust, sealhulgas piirkondlike ja kohalike kogukondade vahelist partnerlust, ning rohkem täiendavust. Ma olen nõus kõigiga, kes ütlesid, et liikmesriikide pädevus ei tohi olla ettekäändeks mitte teha ühiselt seda, mida üksikud riigid teha ei suuda, ning selliseid ülesandeid on aina rohkem.

Asjaolu, et tervishoius valitseb nii palju ebavõrdsust, mille eest me oleme hoiatanud, osutab vähesele teadmiste jagamisele. Kui mõnes riigis on vähi puhul ellujäämise määr 10% väiksem kui teises, siis tähendab see, et teave ja teadmised ei ole sellesse riiki jõudnud, ehkki on kättesaadavad teistele riikidele, sealhulgas naaberriikidele. Siin tuleb meil saavutada mingi dünaamika, mis põhineb juba olemasolevatel teadmistel. Põhiline sõnum ja nõuanne peaks olema see, et meil tuleb kasutada olemasolevaid teadmisi ja vahetada häid tavasid.

Mis puudutab dünaamikat, siis tahaksin lisada, et haigused levivad kiiresti, mistõttu me vajame ka poliitilist dünaamilisust ja poliitilisi uuendusi. Seoses valge raamatuga tahaksin öelda, et see on meie püüdlustele väga hea raamistik. Selle eesmärk ei ole käsitleda kõiki muude dokumentide ja muude resolutsioonide teemadeks olevaid üksikküsimusi. See peaks andma raamistiku ning nagu keegi siin ütles, on meil nüüd esmakordselt olemas väärtuste, näitajate, strateegiate ja meetmete raamistik. See on alus, millelt me saame edasi liikuda.

Lõpetuseks tahaksin lisada, et mul on teatud probleeme Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni muudatusettepanekutega. Nad tegid ettepaneku kuue muudatuse kohta, mis lükati keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonis tagasi. Mul on keeruline ümber lükata neid seisukohti, mida keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon oma eriarvamuse väljendamiseks kasutas. Ma ei saa neid muudatusettepanekuid praegu toetada, sest tegemist on täiskogu istungiga ja seda teemat kajastatakse juba teistes resolutsioonides. Kui need muudatusettepanekud kiidetakse heaks, oleks meil tulemuseks tasakaalustamata pilt, sest teisi elanikkonnarühmi ei kohelda samasuguse tähelepanuga. Küsimus ei ole üksnes töötajates, vaid ka pensionärides ja koolilastes. Ma jään kahtlemata nende argumentide juurde, mida ma väljendasin keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni koosolekul.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub täna kell 11.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Iles Braghetto (PPE-DE), kirjalikult. – (IT) Tervis on midagi, millega kaasnevad kulud, ent mis on hindamatu. Investeerimine tervisesse on inimeste vajadustega kohandatud ühiskonna puhul kõige tulemuslikum ja tõhusam investeerimine. Sellise investeerimise eest jagavad vastutust üksikisikud, kes peavad võtma omaks tervislikud eluviisid ja käituma vastutustundlikult, tervishoiutöötajad, kes peavad järgima oma kutse-eetika koodeksit, ning keskvalitsused ja piirkondlikud omavalitsused, kes peavad erilist tähelepanu pöörama tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusele.

Lisaks tuleb suurt tähelepanu pöörata vajadusele seostatud sotsiaal- ja tervishoiupoliitika järele, mis vastab piisavalt uutele nõudmistele. Ebavõrdsuse ületamine, rangetele tervisenõuetele vastamine, epidemioloogiliste muutustega sammu pidamine ning veelgi aktiivsema liikmesriikide ja piirkondade vahelise koostöö tagamine – Alojz Peterle raport käsitleb asjakohaselt kõiki neid vajadusi ja ma tahaksin raportööri tema suurepärase töö eest tänada.

  Corina Creţu (PSE), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel selle üle, et Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni valget raamatut „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013”. Välja arvatud tervisega seotud strateegiat käsitlevad sätted, täheldasin ma valges raamatus siiski üht puudust: selles pole mõõdetavaid eesmärke, mis aitaksid tagada suuremat tõhusust.

Esindades riiki, mille meditsiinisüsteem jätab palju soovida – mis kajastub rahva murettekitavas tervislikus seisundis –, tahaksin rõhutada, kui tähtis on muuta sõnad tegudeks, ent näidata ka suuremat solidaarsust Euroopa Liidu tasandil, et pakkuda kõikidele kodanikele korralikke tervishoiuteenuseid.

Rumeeniat iseloomustavad mitmed kurvastavad tervishoiunäitajad. Tegemist on Euroopa Liidu liikmesriigiga, kus on kõige rohkem tuberkuloosipatsiente ja mis on diabeedi ravimise kvaliteedilt eelviimasel kohal, ehkki diabeet on haigus, mille puhul eelsoodumus on suurim. Iga kümnes rumeenlane kannatab maksafunktsioonihäirete all. Neljandikul Rumeenia lastest on terviseprobleeme. Vähiga seotud suremus on võrreldes ülejäänud Euroopa Liiduga murettekitavalt kasvanud. Südame-veresoonkonna haigustest põhjustatud suremus moodustab kõigist surmajuhtumitest 61%, samas kui Euroopa Liidus on see näitaja 37%. Võrreldes teiste Euroopa riikidega kirjutatakse Rumeenias välja kõige rohkem retsepte, paigutatakse haiglasse kõige rohkem inimesi ja tehakse kõige rohkem operatsioone, ent samas on rumeenlaste eluiga Euroopa Liidus lühim.

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – (HU) Allergia on meie ajale omane haigus. See on kogu Euroopas pärast Teist maailmasõda järjepidevalt levinud. Kolmandikul meie lastest on allergia ja kui me midagi ette ei võta, siis kannatab üsna varsti pool Euroopa rahvastikust ühe või teise allergia all. Allergia põhjuseks on keemiliselt töödeldud toit ja saastatud keskkond. Allergianähtusid kutsuvad esile kemikaalid, looduslikud ja kunstlikud toidulisandid, maitseained, õietolm ja muud looduslikud ained ning loomakarvad. Ungaris on eriliseks probleemiks ambroosia.

Kahjuks ei ole Euroopa Liidul praegu mingit allergiastrateegiat, nagu komisjon vastuseks minu küsimusele kinnitas. Allergia all kannatavate inimeste ühendused ja miljonid Euroopa kodanikud, keda see nuhtlus mõjutab, loodavad allergiat käsitlevate õigusaktide kehtestamisele Euroopa tasandil. Tehkem midagi allergia ennetamiseks, allergia peamiste põhjustega tegelemiseks ja allergia all kannatavate inimeste kaitsmiseks. Euroopa Liidu kodanike tervisele ja nende igapäevaprobleemidele keskendumise aluseks peaks olema aktiivne kaasamine.

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. – Ma tahaksin juhtida tähelepanu Euroopas valitsevale murettekitavale tendentsile – üha rohkem noori inimesi kannatab vaimsete probleemide all. Paljudel Euroopa noortel on stress; ainete, eriti alkoholi ja uimastite kuritarvitamise näitajad on tõusuteel. Need nähtused võivad nii eraldi võttes kui ka kogumina viia tõsiste vaimsete häireteni.

Soomes hiljuti aset leidnud tragöödiad näitavad, et liikmesriigid peavad rohkem kui kunagi varem pöörama tähelepanu noortele ja võtma meetmeid, et hoida ära tervise, eriti vaimse tervise halvenemist.

Terviklik ja ennetav lähenemine vaimsete probleemide ja vaimuhaiguste algpõhjustega tegelemisele on äärmiselt oluline. Turvaline elukeskkond (koduvägivalla ja ainete kuritarvitamise tõkestamine), koolis ja kodus stressi tekitavate tegurite vähendamine, ennetamine ja teadlikkuse suurendamine peaksid olema esmatähtsad eesmärgid. Ükski kool ei saa asendada hoolivat peret, kus vanemad mõistavad oma kohustust õpetada lastele põhilisi sotsiaalseid ja eetilisi väärtushinnanguid.

Seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb kaasata kõik ühiskonnaelus osalejad. Eelkõige mitmesugused vabatahtlikud ja noorteorganisatsioonid tagavad vaba aja tegevuse jaoks turvalist keskkonda, pakuvad vabaharidust ja suurendavad teadlikkust vaimse tervisega seotud küsimustes.

Seetõttu kutsun ma üles töötama välja terviklikku ja ennetavat lähenemisviisi, mis hõlmab noorte parema vaimse tervise ja seeläbi ka nende parema tuleviku tagamist.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel, et Peterle raportis käsitletakse ja rõhutatakse kiireloomulist vajadust võtta aktiivseid meetmeid tervishoiutöötajate töölevärbamiseks ja nende töölhoidmiseks.

Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul peaks 2% arstide väljaränne riigist olema valitsusele häiresignaal. Rumeenias on 4% arstidest vormistanud dokumendid välismaale kolimiseks ja seal töötamiseks; samasugune protsent registreeriti ka 2007. aastal. Seega ei ületanud me mitte üksnes kriitiliseks piiriks peetavat künnist, vaid täitsime selle protsendi lausa kahekordselt. 2008. aasta algusest 1. septembrini taotles 957 inimest Rumeenia arstide kolleegiumilt laitmatu maine tunnistust, mis võimaldab neil välismaal töötada.

On ilmselge, et tervishoiusüsteem ei saa toimida ilma arstideta. Ma leian, et tegemist on murettekitava nähtusega mitte üksnes Rumeenia, vaid kogu Euroopa jaoks ning liikmesriigid ja Euroopa Liit peaksid pöörama väga suurt tähelepanu probleemile, et Euroopa patsientide ravimiseks napib kvalifitseeritud arste.

  Péter Olajos (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Kõigepealt tahaksin väljendada suurt heameelt selle üle, et tervise tähtsuse kohta on hiljaaegu koostatud aina enam raporteid ja strateegiaid.

Olen ise 2009. aasta eelarve koostamisel osalenud eksperdina püüdnud keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel sõna võtta. Minu algatused said soodsa vastuvõtu osaliseks nii keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonis kui ka eelarvekomisjonis.

Nagu ka härra Peterle osutas, on uute terviseriskide ja kliimamuutuse vahel tihe seos. 7. oktoobril kinnitas eelarvekomisjon minu soovitatud uurimisprojekti „Tervise, keskkonna ja kliimamuutuse ulatuslik uuring – sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamine” läbiviimise. Seda algatust, mille maksumus on neli miljonit eurot, juhitakse Kesk- ja Ida-Euroopa Keskkonnakeskuse Ungaris asuvast peakontorist ning see hõlmab üheksat riiki (Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Holland, Itaalia, Norra, Serbia, Slovakkia, Soome ja Ungari). Selle projekti käigus uuritakse ka tervishoiu, keskkonnakaitse, transpordi ja kliimamuutuse vahelisi seoseid ning nende nähtuste tagajärgi koolides.

Ma toetan raportööri ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tegevuse laiendamise osas. Et keskus tuleks oma suuremate kohustustega toime, tegin ma ettepaneku vabastada komisjoni määratud reserv. Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon toetas seda ettepanekut ühehäälselt; loodetavasti teeb Euroopa Parlament sellekohase otsuse oktoobri lõpu täiskogu istungil.

  Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. – (PL) Hea tervis on üks suuremaid õnnistusi, mida inimene oma elus saab nautida. Kahjuks panevad sellised murettekitavad tendentsid nagu vähkkasvajate, südame-veresoonkonna haiguste, rasvumise ja diabeedi levik meid mõistma, mil määral tervis on ohtu sattunud. Me oleme silmitsi kliimamuutuse, üleilmastumise, elanikkonna vananemise, pandeemiate ohu ja bioloogilise terrorismi probleemidega.

Ka viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ravimihinnad annavad muretsemiseks põhjust. See tähendab, et paljud Euroopa Liidu kodanikud ei saa endale ravimeid lubada. Lisaks vajavad mõnede Euroopa Liidu liikmesriikide tervishoiusüsteemid põhjalikku reformimist, et kaotada tohutu ebavõrdsus. Näiteks erineb eluiga naiste puhul 9 aasta võrra ja meeste puhul 13 aasta võrra.

Väga tähtsaks tuleb pidada ka investeerimist tervishoiupoliitikasse, mis hõlmab inimelu esimesi aastaid. Seejuures ei tohi aga lasta tekkida olukorral, kus puudega laste või krooniliste haigustega laste sünni tõkestamine muutub üldaktsepteeritavaks. Selle asemel tuleks edendada hoopis haigete laste vanemate toetamist.

Lisaks tahaksin rõhutada vajadust austada liikmesriikide pädevust tervishoiuvaldkonnas ja tervishoiuteenuste vaba valikut.

Muidugi on tervis seotud ka majandusega. Seepärast ei tuleks investeeringuid tervishoidu käsitada mitte üksnes kuluna, vaid ka olulise osana investeerimisest inimkapitali kvaliteedi parandamisse ning olulise sotsiaalse ja poliitilise küsimusena.

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Et tervist kaitsta, peame lahendama kindlakstehtud probleemid. Esmane pädevus tervisenormide säilitamisel ja edendamisel kuulub liikmesriikidele. Sellegipoolest on mitmeid valdkondi, eriti riikidevaheliste probleemide korral, kus meie ülesanne on toetada liikmesriike nii palju kui võimalik, kui nad ei suuda võtta tõhusaid meetmeid.

Peamine probleem, millega me silmitsi oleme, on tohutu ebavõrdsus ühelt poolt liikmesriikide vahel ja teiselt poolt liikmesriikide sees. Vanades liikmesriikides on eluiga keskmiselt kümme aastat pikem kui uutes liikmesriikides. Meie ülesanne on levitada kõigis liikmesriikides järeleproovitud meetmeid, mis on oma kasulikkust tõestanud. Eesmärk on kodanikele suunatud asjakohaste teadlikkuse suurendamise meetmete kaudu standardeid kohandada ja ühtlustada.

Tervis on iga inimese ülitähtis vara ja ka oluline majanduslik tegur. Seetõttu peame tegema veelgi rohkem, et piirata näiteks vähki haigestumise järsku sagenemist. Et seda saavutada, on vaja viia tervis sisse kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning edendada uusi tehnoloogiaid ja uuendusi.

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. – Ma tahaksin kasutada võimalust ja väljendada heameelt tervishoiustrateegia teatud sätete üle, eriti autismispektri häirete kaasamise üle, sest need häired mõjutavad lapsi kogu Euroopas üha enam, ning ma sooviksin mainida suurepärast uuringut, mida selles valdkonnas komisjoni abiga juba läbi viiakse.

Ma tunnustan ka seda, et senisest rohkem pööratakse tähelepanu haruldastele haigustele, Alzheimeri tõvele ning vaimuhaiguste ja meeste tervise uuringutele, ja et endiselt on olulisel kohal tuntud haigused, näiteks südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja vähk.

Mul on hea meel hooldajate mainimise üle, sest on oluline meeles pidada, et haigused ei mõjuta üksnes haigeid, vaid ka nende lähedasi ja nende eest hoolitsejaid, ning ma loodan, et hooldajatele tähelepanu pööramisest saab praktiline toetus neile, kelle õlgadel on haigete eest hoolitsemine.

Mind rõõmustab ka konstruktiivne rõhuasetus ennetamisele, eelkõige rasedusaegse alkoholi- ja uimastitarvitamise vältimisega seotud ennetustööle.

  Marian Zlotea (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Tervis on inimelu üks olulisemaid väärtusi. Vähi, südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja ülekaalulisuse all kannatavate inimeste arvu murettekitav kasv hoolimata nende haiguste ravimisel saavutatud edusammudest on tähtis küsimus, mida tuleb käsitleda. Ülekaalu ja alatoitumise, vale toitumise ja HIV/AIDSiga seotud probleemid ohustavad Euroopa Liidu elanike tervist.

Vähihaigete ellujäämise määrade erinevus Euroopa Liidu uute ja vanade liikmesriikide vahel on nii suur, et me võime rääkida tervishoiu raudsest eesriidest. Euroopa Liit peab tugevdama meetmeid liikmesriikidevahelise ebavõrdsuse vähendamiseks; selleks tuleb eelkõige vahetada parimaid tavasid eri valdkondades, edendada üldsuse teavitamist parema tervishoiu alal ja toetada tervishoiusüsteemide uuendusi; samuti tuleb kavandada Euroopa Liidu institutsioonide vahelise struktureeritud koostöö rakendusmehhanisme.

Me peame määratlema põhilised Euroopa Liidu tervisenäitajad ja viisid tervishoiuvaldkonnas valitseva ebavõrdsuse vähendamiseks. Me peame investeerima tervisesse, töötama välja meetodid tervise edendamiseks igas vanuses ning võtma meetmeid tubakatoodete, toidu, alkoholi ja muude tervist mõjutavate tegurite suhtes.

(Istung katkestati kell 10.35 ja seda jätkati kell 11.00.)

ISTUNGI JUHATAJA: GÉRARD ONESTA
asepresident