Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0087(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0337/2008

Arutelud :

PV 08/10/2008 - 23
CRE 08/10/2008 - 23

Hääletused :

PV 09/10/2008 - 7.6
CRE 09/10/2008 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0468

Arutelud
Neljapäev, 9. oktoober 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

10. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Pier Antonio Panzeri (A6-0365/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Rumiana Jeleva (PPE-DE). - (BG) Härra juhataja, lugupeetud kolleegid, lubage mul kõigepealt õnnitleda kolleeg Panzerit tema raporti puhul. Mina olin variraportöörina kaasatud Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel ja hääletasin selle raporti poolt.

Ma hääletasin nii sellepärast, et ma leian, et tänu meie tööle kompromissidega õnnestus meil viia sisse teatud muudatused ja saavutada tasakaalustatum lähenemine mõningatele ettepanekutele. Samas lükati tagasi meie fraktsiooni tehtud muudatusettepanekud, mis oleksid muutunud raporti laiahaardelisemaks.

Selles raportis oleks kindlasti tulnud välja tuua, et teatud sektorites kuuluvad varimajanduse olemasolu ja koguni selle kasvu peamiste põhjuste hulka liigne maksukoormus ja suured sotsiaalkindlustusmaksed. Võitluses deklareerimata töö vastu peame ettevõtlussektorit käsitama oma liitlasena.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust tuleb hõlbustada, vähendades halduskoormust ja lihtsustades menetlusi. Paraku ei saa selles etapis teha ettepanekut arutelude ja muudatuste kohta, sest raporti koostamist alustati ühtede reeglite järgi ning see lõpetati ja selle üle hääletati teistsuguste reeglite järgi.

 
  
  

Raport: Gabriele Zimmer (A6-0364/2008)

 
  
MPphoto
 

  Anja Weisgerber (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma hääletasin proua Zimmeri raporti vastu, kuid soovin sellegipoolest südamest toetada raporti eesmärki, milleks on sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemine Euroopa Liidus. Ma olen kindlasti rahul lähenemisviisiga, mis toetab piisava miinimumsissetuleku tagamise skeeme kui inimväärika elu peamist eeldust. See põhimõte peab kehtima nii töötajate kui ka töötute suhtes.

Ma ei saa siiski hääletada raporti poolt, milles kutsutakse liikmesriike korduvalt üles miinimumpalka kehtestama ja õhutatakse nõukogu Euroopa Liidu miinimumsissetulekute sihteesmärgis kokku leppima. See nõue on vastuolus subsidiaarsuspõhimõttega ja liikmesriikide põhimõttelise pädevusega sotsiaalõigusnormide vallas.

Ka väljendatakse raportis selgelt heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu horisontaalne direktiiv, mis hõlmab kõiki diskrimineerimise vorme. Ma olen diskrimineerimise vastu, kuid see on minu arvates vale lähenemine.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (PPE-DE). - Härra juhataja, tänan teid võimaluse eest oma hääletamist selgitada. Nagu ka eelkõneleja, leian ma, et keegi ei vaidle vastu raporti eesmärkidele: sotsiaalse kaasatuse edendamisele ja vaesuse vastu võitlemisele.

Kuid tegelikult tuleb meil tunnistada, et peame loobuma mõttest, nagu oleks mis tahes probleemile võimalik lahendust leida Euroopa Liidu tasandil. Tegelikult ei ole lahendust sageli isegi mitte riiklikul tasandil.

Kui me tõesti tahame vaesuse vastu võidelda ja tõepoolest edendada sotsiaalset kaasatust, siis peame üsna sageli otsima lahendusi omaenda kogukondadest. Üle kogu Euroopa Liidu, üle kogu minu kodumaa ja üle kogu maailma vägevaima linna Londoni, mida ma esindan, on mitmeid kohalike kogukondade rühmi, mis võitlevad reaalselt vaesusega ilma igasuguse riigipoolse sekkumiseta. Nad mõistavad probleeme ja kogukonnad tegutsevad üheskoos. Me peame looma sobivad tingimused, et kohalikud kogukonnad saaksid nende probleemidega tegelda; kui te tahate leida lahendusi, külastage palun minu valimisringkonna Londoni sotsiaalse õigluse keskuse veebilehte.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, vaesus on mitmetahuline nähtus. Üldiselt seostatakse seda tööpuudusega ja eriti pikaajalise töötusega. Seetõttu peetakse tööd vaesuse ennetamise parimaks viisiks. Kuid töö ei ole ainus viis vaesuse ärahoidmiseks, sest on teada, et ka töötavate inimeste hulgas on palju vaeseid. Meenutagem, et Euroopa Liidus elab 78 miljonit inimest vaesuspiiril. Need inimesed moodustavad 16% Euroopa Liidu kodanikest.

Kõikidel avaliku võimu tasanditel tuleb ühendada jõud sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja üksikisikutega. Sotsiaalpoliitikat ja tööturupoliitikat tuleb paremini korraldada ning need peavad muutuma tõhusamaks. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks on vaja püsivaid ja ulatuslikke jõupingutusi.

Meil tuleks ka meeles pidada, et õigusaktidest tulenevatel sotsiaalkaitse programmidel peaks olema ennetav roll. Need programmid peaksid aitama edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja hõlbustama sotsiaalset lõimimist. Üks oluline teema selles raportis puudutab laste vaesuse kaotamist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata lastele, keda kasvatavad üksikvanemad, ning lastele, kes kasvavad suurperedes või sisserändajate peredes. On vaja tõhusaid lahendusi, et vältida nende inimeste muutumist sotsiaalselt tõrjutuks.

 
  
  

Raport: Pier Antonio Panzeri (A6-0365/2008)

 
  
MPphoto
 

  Astrid Lulling (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, ma saan seda tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni toetada, sest see sisaldab minu konkreetseid ettepanekuid, mis puudutavad võitlust mustalt töötamise ja eelkõige deklareerimata tööga.

Mul on eriti hea meel toetuse üle minu ettepanekule kutsuda komisjoni üles töötama välja katsemehhanismi, võttes eeskujuks selliseid mudeleid nagu Luksemburgi projekt 2 Plus, mida kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, et piirata deklareerimata tööd, vähendades järgmiste võtete abil selle atraktiivsust: haldusmenetluste väga oluline lihtsustamine tööandja jaoks, tagades samas töövõtja sotsiaalse kaitse; tööandja jaoks sobilikud maksusätted, eelkõige kulude mahaarvamine kohaliku töö puhul; töötaja vabastamine maksudest, kui töötasu on madalam liikmesriigis kehtestatud vastavast summast.

Minu ettepanek töötada välja pereettevõttes abistavate abikaasade või perekonnaliikmete raamstatuut, et tagada nende kohustuslik liitumine sotsiaalkindlustussüsteemiga, lisati samuti resolutsiooni tekstile ja ma olen sellega väga rahul. Lisaks teeb mulle heameelt, et osutame resolutsioonis sellele, et perekond kujutab endast juba iseenesest pereettevõtet ning tuleks kaaluda perekonnaga seotud ebatüüpilise töö integreerimist sotsiaalkindlustussüsteemi. On fakt, et peale tavalise mustalt töötamise on Euroopas miljoneid inimesi, eriti naisi, kes töötavad pereettevõttes ja kes on ilma jäetud igasugusest individuaalsest sotsiaalkindlustuskaitsest.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Ma tahaksin üht asja täpsustada, armas Astrid: kõneaeg on piiratud ühe minutiga, mitte kahega. See on peaaegu nagu deklareerimata töö.

 
  
  

Olukord Valgevenes (RC B6-0527/2008)

 
  
MPphoto
 

  Milan Horáček (Verts/ALE). - (DE) Härra juhataja, ma hääletasin resolutsiooni poolt, sest see kujutab endast ühemõttelist üleskutset Valgevene valitsusele hakata lõpuks inimõigusi järgima.

On kahetsusväärne, et Euroopa viimase diktatuuri all elavate Valgevene inimeste lootused demokraatlikule arengule ei täitunud septembris toimunud parlamendivalimistel, mis olid küsitavad, et mitte öelda võltsitud. Sama kehtib opositsiooni ja kodanikuühiskonna kavakindla mahasurumise kohta.

Me kutsusime nõukogu ja komisjoni täna üles astuma edasisi samme, et inimestevahelisi kontakte lihtsustada ja tihedamaks muuta ning selles riigis demokraatiat edendada ja kaaluda võimalust alandada Valgevene kodanike jaoks Schengeni territooriumile sisenemisel nõutava viisa lõivu, mis on ainus võimalus hoida ära Valgevene ja tema kodanike süvenevat isolatsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, demokraatia lüüasaamine Valgevenes on eriti valus, arvestades Euroopa Liidu poolt selle riigi suhtes rakendatavat uut leppimispoliitikat pärast Gruusias toimunud sündmusi. Härra Lukašenka ei hinnanud Euroopa žesti ega võimalust isolatsioonist väljuda. OSCE raportis märgitakse, et Valgevenes korraldatud valimised ei vastanud demokraatianõuetele. Seega kuuluvad uue parlamendi koosseisu taas inimesed, kes alluvad Euroopa viimasele diktaatorile. Hoolimata neist rikkumistest tundub olevat vajalik jätkata poliitikat, mille eesmärk on parandada vastastikuseid suhteid. Samas tuleb rõhutada, et Euroopa Liit ei peaks olema ainus, kes järeleandmisi teeb. Valgevene president peab selgelt ilmutama head tahet, mis kajastub asjakohastes sammudes. Härra Lukašenkale avaldatavat survet tuleks suurendada, kuid samal ajal peaks Valgevene rahvale pakkuma hüvesid, et Euroopa pakkumist tajutaks parema valikuna, kui seda on sidemete tihendamine Venemaaga.

 
  
  

WTO Doha vooru katkestamine (RC-B6-0521/2008)

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, läbirääkimiste edukas lõpuleviimine Doha vooru raames tundub üha ebatõenäolisem. Selle üheks põhjuseks on härra Mandelsoni tagasiastumine kaubandusvoliniku ametikohalt. Läbirääkimised jätkuvad ilmselt alles pärast 2010. aasta algust. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et järgmise kahe aasta jooksul toimuvad valimised lisaks Ameerika Ühendriikidele ka Indias ja Brasiilias. See tähendab, et uusi läbirääkimisi hakkavad pidama teised inimesed. Esmakordselt ei vastuta Euroopa Liit läbirääkimiste katkemise eest. Juulis toimunud ministritevaheliste kõneluste lõppemises on süüdi Ameerika Ühendriigid ja India. Ekspertide sõnul oli läbirääkimiste katkemise peamine põhjus suutmatus saavutada edu teenuste ja tööstuse valdkonnas.

Kui läbirääkimistelaua taha tagasi tullakse, peab ennekõike kaaluma, kuidas aidata kõige vaesemaid riike. Samal ajal aga ei tohi me unarusse jätta omaenda huve, eelkõige põllumajandussektori huve. Meie turu põhjendamatu avamine kujutaks endast tõsist ohtu põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsusele. Selle tulemusena võivad paljud põllumajandusettevõtjad pankrotti minna. Kui see peaks juhtuma, siis kuidas suudame tagada toiduga kindlustatust Euroopa Liidus? Suutmatus jõuda kaubandusküsimustes kokkuleppele on näide sellest, kui raske on saavutada kompromissi tähtsates küsimustes, kui läbirääkimistel osaleb suur hulk riike, kellel on väga erinevad huvid.

Loodame, et kliimamuutuse vastu võitlemise üle peetavatel rahvusvahelistel läbirääkimistel on positiivsed tulemused.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). - Härra juhataja, tänan teid väga võimaluse eest selgitada oma hääletamist Doha vooru katkestamise küsimuses.

Mul on väga hea meel näha, et enamik Euroopa Parlamendi liikmetest tunneb kahetsust WTO Doha vooru katkemise pärast, sest edasise liberaliseerimise abil oleks võinud saavutada reaalseid eesmärke.

Kuid paraku oli põllumajandus taas see, mis meid takistas, ja kuigi vastutus ei langenud Euroopa Liidule, tuleb meil minu arvates tunnistada, et meil oli oma sisepoliitika ja et kui volinik Mandelson tahtis põllumajandusega seoses kaugemale minna, siis pidurdasid teda mõned Euroopa Liidu kõige protektsionistlikumad liikmesriigid.

Me peame mõistma, et on võimalik saavutada suuremaid eesmärke ning et teenused, mis moodustavad nii suure osa meie majandusest, tuleb avada ja liberaliseerida. Kahjuks tuleb enne teenuskaubanduse avamist avada põllumajandus ja kaubavahetus.

Me peame kaubanduse veelgi avatumaks muutma. Me peame lõpetama konkurentsivõimetute põllumajandustootjate kaitsmise. Me peame arengumaade ja vaesemate riikide ettevõtjate ja põllumajandustootjate jaoks muutma lihtsamaks meiega kauplemise ning kauba ja teenuste müümise, sest need inimesed aitab vaesusest välja üksnes kaubandus, mitte suured abiprogrammid.

 
  
  

Raport: Carlos Carnero González (A6-0347/2008)

 
  
MPphoto
 

  Bogdan Pęk (UEN). - (PL) Härra juhataja, käsitletav raport on juba pälvinud enamiku Euroopa Parlamendi liikmete heakskiidu. Kuid vahetult enne hääletust väljendas lugupeetud kolleeg härra Duff imestust selle üle, et alles hiljuti Euroopa Liiduga ühinenud Ida-Euroopa riigid on vastu lipu ja hümni kohustuslikuks muutmisele Euroopa Parlamendis. Ma tunnen vajadust härra Duffile kohe selgitada, et kampaania ajal kasutatud lihtsale hüüdlausele, millega viidati sellele, et Brüsseli võim ei ole parem Moskva võimust, on küllaldaselt põhjendusi. Lõppude lõpuks on see kergus, millega Brüssel võib algatada ja läbi viia Euroopa õigusega vastuolus olevaid muudatusi, teravas vastuolus raskustega, mida kogetakse solidaarsuse, aususe ja mittediskrimineerimise põhimõtete rakendamisel. Asjakohane näide on siinkohal energiapoliitika, mille alusel Poolale suruti seaduse jõuga ja nimetatud põhimõtetega vastuolus oleval moel peale meetmed, mis laostavad Poola energiatööstust.

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI). - (NL) Härra juhataja, me võtsime äsja suure häälteenamusega vastu raporti, millega meie institutsiooni jaoks muutuvad kohustuslikuks lipp, hümn, juhtlause ja ametlik tähtpäev – kõik tõelise riigi sümbolid ja „ehted” –, kuid mina hääletasin selle vastu, nagu ka mitmed minu kolleegid. On üks Hollandi kabareeartist Wim Sonneveld, kes tegelikult sobiks ka siia parlamenti ja kes ütleks selle kohta midagi sellist nagu „kõigel on piir”.

Kuid ma tahan teile meelde tuletada, et see polnudki nii ammu – pärast Euroopa põhiseaduse selget tagasilükkamist Hollandis ja Prantsusmaal –, kui sümbolite kasutamist käsitlevad sätted väga hoolikalt eemaldati ja otsustati, et neid ei lisata Lissaboni lepingusse, sest mõisteti, et inimesed ei taha neid. Nüüd kavatseb Euroopa Parlament need uuesti vastu võtta ja väidab raporti tekstis koguni, et need tuleb lisada selleks, et saata kodanikele selge poliitiline sõnum. Milline küüniline nali! Euroopa privilegeeritud inimeste nomenklatuur marsib edasi, kuid Euroopa rahvas ei järgne neile enam juba ammu, daamid ja härrad.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). - (NL) Härra juhataja, Carnero Gonzáleze raporti üle peetud arutelus näis ajuti, et me räägime üksnes Euroopa Liidu sümbolitest endist, mitte nende lisamisest meie kodukorrale. Praegu ei käi jutt sümbolitest, ehkki ma kujutan hästi ette, et 9. mai kui Euroopa päev tekitab paljudes inimestes küsimusi. Asi on selles, et kõigepealt anti lubadus, et Euroopa superriigi väliseid sümboleid ei kaasata Lissaboni lepingusse, mille enamik liikmesriike on ratifitseerinud, ent nüüd sätestatakse need äkitselt Euroopa Parlamendi kodukorras. See näitab lihtsalt põlgust valijate, Euroopa kodanike suhtes. Me oleme oma Brüsselis asuvates elevandiluust tornides taas kord suutnud liikmesriikide kodanikest veelgi rohkem võõranduda. See on kurb.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (NI). - Härra juhataja, tavaliselt õhutatakse meid pidama natsionalismi meelevaldseks, mööduvaks ja veidi häbiväärseks nähtuseks, kuid kui tegemist on euronatsionalismiga, siis muutub suhtumine täielikult ning meid kutsutakse üles nautima riikluse sümboleid ja ehteid: lippu, hümni, rahvuspäeva ja nii edasi.

Eriti olen ma vastu Beethoveni 9. sümfoonia omastamisele ja selle kasutamisele Euroopa hümnina, mida kuuldes me kõik peaksime nüüd valveseisangu võtma. Ma kardan, et sellel on mulle samasugune mõju nagu Alexile filmis „Kellavärgiga apelsin” – ja samadel põhjustel, nimelt seetõttu, et sellel on halb kõrvaltähendus.

Ma tahan öelda seda: ainus ja üsnagi sümboolne muudatus, mis Euroopa põhiseadusesse sisse viidi, kui see muudeti Lissaboni lepinguks, seisnes nende Euroopa riiklike sümbolite eemaldamises.

Sümboleid ühepoolselt tagasi pannes näitab see vananev ja nõder Euroopa Parlament maksaplekilist keskmist sõrme neile valijatele, kes Euroopa põhiseaduse tagasi lükkasid.

Kui te tahate, et need sümbolid oleksid kohustuslikud, siis peab teil olema julgust panna see küsimus rahvahääletusele. Pactio Olisipiensis censenda est!

 
  
MPphoto
 

  Roger Helmer (NI). - Härra juhataja, ma ei toetanud härra Carnero Gonzáleze raportit, millega soovitatakse hakata Euroopa Parlamendis uuesti ulatuslikumalt kasutama Euroopa lippu ja hümni.

Minu kodumaal öeldi inimestele, et kuna Lissaboni leping on nii erinev Euroopa põhiseadusest, siis ei ole seda vaja enam rahvahääletusele panna, kuid ainuke sisuline erinevus, mida ma põhiseaduse ja Lissaboni lepingu vahel näen, on nende riikluse sümbolite eemaldamine. Nüüd püüab Euroopa Parlament need tagasi tuua.

See illustreerib pettust, millel kogu Euroopa projekt põhineb. See näitab ka tohutut põlgust, millega meie, Euroopa Parlament, suhtume avalikku arvamusse ja valijatesse, kes meid siia valisid. Nüüd tuleb korraldada rahvahääletus Lissaboni lepingu üle tervikuna.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). - Härra juhataja, tänan teid väga võimaluse eest selgitada oma hääletamist selles erakordselt olulises küsimuses.

Nagu ka eelkõnelejad, tahaksin minagi osutada kahekeelsusele, millega Euroopa projekti toetajad sageli tegutsevad. Näiteks öeldi meile, et Lissaboni lepingut ei tule, kui mõni riik selle vastu hääletab. Kui prantslased ja hollandlased ütlesid „ei”, siis räägiti meile, et tegelikult soovib enamik riike seda lepingut, nii et me peaksime sellega jätkama.

Kui iirlased selle lepingu tagasi lükkasid, siis selle asemel, et võtta seda otsust kui Lissaboni lepingu viimast kirstunaela, öeldi meile, et meil tuleb välja mõelda, kuidas panna iirlased uuesti hääletama, kuni nad õigesti otsustavad. Veel üks näide. Meile öeldi, et Lissaboni leping erineb täielikult põhiseadusest. „Vaadake fakte,” öeldakse meile, „me muutsime kirjasuurust, me kujundasime selle ümber, see on täiesti teistsugune ja me võtsime Euroopa Liidu sümbolid välja.” Me hoiatasime, et see ei kesta kaua. Need, kes seda projekti toetavad, leiavad võimaluse sümbolite tagasitoomiseks. Just seda ongi nüüd tehtud.

Minu palve Euroopa projekti toetajatele on selline: olge valijatega ausad ja olgu teil julgust panna see rahvahääletusele.

 
  
  

Raport: Richard Seeber (A6-0362/2008)

 
  
MPphoto
 

  Gyula Hegyi (PSE). - (HU) Kesk-Euroopas näib kliimamuutus väljenduvat peamiselt sademete äärmuslikus ümberjaotumises. Pikale põuale järgnevad paduvihmad. Põuad ja üleujutused võivad põhjustada miljarditesse ulatuvat kahju. See näitab, et kliima on tõepoolest hakanud muutuma. Euroopa kliimapoliitika peab keskenduma kahjude vähendamisele, katastroofide ennetamisele ja kliimamuutuse aeglustamise võimalustele. Me peame töötama välja veehoidlate süsteemid ja niisutussüsteemid ning meie linnades ja maakohtades tuleb hoida sademeveevarusid, nii et meil oleks põuaajal vett. Eriti oluline on see Ungari Alföldi piirkonnas. Euroopa Liidus tuleb ühenduse poliitika kaudu saavutada tõhusam veemajandus ja järgmises eelarves tuleb selleks ette näha märkimisväärselt rahalisi vahendeid.

 
  
MPphoto
 

  Cristina Gutiérrez-Cortines (PPE-DE). (ES) Härra juhataja, ma pean ütlema, et hääletasin selle raporti vastu, sest see ei ole hea raport. Kliimamuutus on kõikehõlmav teema ning veepuudus on probleem, mis mõjutab ka maad ja nõuab terviklikku lähenemist.

See dokument näib väitvat, et ainus lahendus on säästa kraanivett ja meie linnade torustikes olevat vett. See on piiratud ja ebasüstemaatiline lahendus, mis pole jätkusuutlik. Ma olin selle raporti vastu, kuigi selles on mõned õiged ideed, näiteks see, et vesi peab olema kättesaadav kõigile või et meil tuleb ressursse jagada ja et piirkonnad peavad olema omavahel solidaarsed.

Samas jagan ma härra Hegyi seisukohta, et me peame võtma meetmeid seoses maaga. Uus lähenemisviis hõlmab vee säästmist maapiirkondades uute tammide, uute jõgesid käsitlevate õigusaktide, katastroofide ennetamise, uudsetel arusaamadel põhinevate uute põllumajandusstrateegiate ja muidugi vee ümbersuunamise kaudu, kui see vajalikuks osutub.

Sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid mõjutavad inimeste elu ja väljenduvad maailmas valitsevas toidupuuduses. Seda oleks tulnud resolutsiooni ettepanekus arvesse võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Madeleine Jouye de Grandmaison (GUE/NGL). - (FR) Härra juhataja, ma hääletasin härra Seeberi raporti poolt, sest see on väärtuslik raport. Ma tänan neid, kes võimaldasid minu muudatusettepanekud vastu võtta.

Üks asi teeb mulle siiski muret, nimelt pinnase ja põhjavee reostamine ohtlike põllumajanduslike saasteainete kasutamise tõttu. Nii on juhtunud Prantsuse ülemeredepartemangudes, täpsemalt Martinique’il ja Guadeloupe’il, pikaajalise püsivusega molekule sisaldava kloordekooni kasutamise tõttu. Seda saasteainet, mis on Euroopas olnud keelatud peaaegu 30 aastat, kasutati nendes Prantsuse ülemeredepartemangudes kuni 1997. aastani.

Lisaks sellele, et selline reostus takistab majanduse arengut ja võib tekitada tõsiseid terviseprobleeme, muudab see võimatuks 23. oktoobril 2000 jõustunud vee raamdirektiivis sätestatud eesmärkide saavutamise, vähemalt Martinique’il.

Kas komisjon tunnistab lõpuks, et mõned liikmesriigid rikuvad direktiivide sätteid niivõrd tundlikes valdkondades nagu keskkond ja tervis?

 
  
  

Raport: Ieke van den Burg ja Daniel Dăianu (A6-0359/2008)

 
  
MPphoto
 

  Astrid Lulling (PPE-DE). - (FR) Härra juhataja, ma tahaksin muuta oma hääletamist van den Burgi raporti muudatusettepanekute 3 ja 9 üle. Ma hääletasin ekslikult nende vastu, kuid ma tahtsin neid hoopis toetada. Miks? Ma arvan, et kapitalinõudeid käsitlevas ettepanekus võiks ette näha, et emitendid peaksid osa oma väärtpaberistatud laenudest kajastama bilansis, või kehtestada emitentidele kapitalinõuded, mis arvutatakse eeldusel, et see osa laenudest kuulub neile, või näha ette muid vahendeid investorite ja emitentide huvide tasakaalustamiseks. Ma leian ka, et krediidireitinguagentuuride pakutud eneseregulatsioonil põhinevad lahendused võivad osutuda ebapiisavaks, arvestades seda, kui olulist rolli nad finantssüsteemis etendavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Teil jäi järgmiseks korraks veel neli sekundit üle, Astrid.

 
  
  

Raport: Alojz Peterle (A6-0350/2008)

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, me saime äsja kuulda, et reformivastased elavad minevikus. Meie tahame tulevikku kujundada! Need, kes on reformi vastu, peaksid jääma koju, oma kodumaale, ja toetama neid, kes töötavad Euroopa heaks.

Härra Peterle ütles kõik ära: me soovime oma kodanikele pikka iga ja head tervist. Seetõttu oleme aktiivselt tegelenud vanusest tingitud haiguste küsimusega Euroopa Liidu seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi raames. Nüüd on tulnud aeg toetada väikeettevõtlusalgatuse raames ulatuslikult vabakutselisi töötajaid, sõltumatuid töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, et ka nemad võiksid tervishoiuteenuste turul aktiivselt tegutseda ning pakkuda nõnda kodanikele tulevikus sellel turul suuremas valikus teenuseid ja võimaldada neil valida välja nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes parim lahendus.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Jo Leinen (A6-0372/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma andsin oma poolthääle otsusele kiita heaks üldine raamistik, milles on sõnastatud komisjoni teatise „Euroopa kommunikatsioon partnerluses” peamised aspektid. Eesmärk on luua raamistik, millega tõhustada laiaulatusliku teavitamise elemente, kaasates need laiemasse struktuuri, mille aluseks on valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta; selle valge raamatuga edendatakse kahesuunalist protsessi, mida iseloomustavad kodanike aktiivne osalemine ja D-kava („Demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava”).

Oluline on tunnistada, et see teatis, mille komisjon andis välja pärast põhiseaduse lepingu eelnõu läbikukkumist, selleks et ergutada arutelu liidu demokraatlike institutsioonide ja kodanike vaheliste suhete üle, ei ole ilmselt täitnud oma eesmärke. D-kava on läbi kukkunud: kuidas saab olla demokraatiat ilma dialoogita ja dialoogi ilma aruteluta? Ilmselgelt ei aita see kuigivõrd ületada seda tohutut lõhet, mis eraldab kodanikke, kes ei mõista enam Euroopa integratsiooni tähendust, ja institutsioone, mis on muutunud liialt läbipaistmatuteks ja arusaamatuteks. Me võime vaid loota, et see institutsioonidevahelise kokkuleppe saavutamise uus katse võimaldab meil edasi liikuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Me ei ole mingil moel vastu sellele, et liikmesriikide kodanikele antakse objektiivset ja faktidele tuginevat teavet Euroopa Liidu koostöö kohta. Kuid see teavitamine ei tohi muutuda Euroopa Liidu veelgi suurema riigiülese kontrolli propagandaks.

Euroopa asjadest teavitamise ühisdeklaratsioonis, mida see raport käsitleb, mainitakse ka mitmesuguseid Euroopa Liidu programme, näiteks „D-kava” ja „Kodanikud Euroopale”, mille suhtes Junilistan on ülimalt kriitiliselt meelestatud. Deklaratsioonis avaldatakse tunnustust ka Euroopa Liidu tasandi erakondadele ja nendega seotud poliitilistele sihtasutustele, mida Junilistani arvates tuleks rajada altpoolt, liikmesriikides tegutsevate erakondade poolt, mitte ülalt, Euroopa Liidu bürokraatia poolt.

Seetõttu hääletasime selle raporti vastu. Me oleme seisukohal, et ühisdeklaratsiooni Euroopa asjadest teavitamise kohta oleks pidanud sõnastama teisiti ning selles tulnuks rõhutada faktilist teavet ja haridust ning avatud arutelu, milles saaksid osaleda ka need poliitilised jõud, kes soovivad Euroopas valitsustevahelist koostööd, mitte Euroopa Ühendriike.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Järjekordne „tüüpiline” raport…

Kinnitades, et „teabevahetus on nii esindusdemokraatia kui ka osalusdemokraatia oluline element”, väljendab see raport tegelikult kaudselt muret – see on vast kõige viisakam sõnastus – nende rahvahääletuste (eriti Iirimaal korraldatud rahvahääletuse) tulemuste pärast, millel kavandatud leping, nüüdse nimega „Lissaboni leping” tagasi lükati.

Seetõttu on Euroopa Parlamendi enamus otsustanud kiita heaks ühisdeklaratsiooni „Euroopa kommunikatsioon partnerluses”. Selles lepivad Euroopa Liidu kolm institutsiooni (nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament) kokku propaganda-ristisõjas, kusjuures see jätkub eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste ajal, lähtudes eeldusest, et kasvavast teadlikkusest Euroopa Liidu poliitika taga olevate asjaosaliste ja nende huvide kohta ning vastuseisust neile, mida näitasid rahvahääletuste tulemused, tuleb üle saada teavitamistegevuse suunamise ja kontrollimise abil.

Tegelikult on kõige selle näol tegemist katsega peita või varjata Euroopa Liidu poliitika ja otsuste tegemise tegelikku sisu, kui need on vastuolus töötajate ja eri Euroopa Liidu riikide teiste ühiskonnakihtide huvidega.

Kasutades demagoogiliselt sõnu „demokraatia” ja „teabevahetus”, seab see raport need mõisted pigem kahtluse alla.

 
  
MPphoto
 
 

  Timothy Kirkhope (PPE-DE), kirjalikult. Ma toetan koos teiste Briti konservatiividega seda, et üldsusele antakse Euroopa Liidu poliitika ja institutsioonide kohta faktidel põhinevat teavet ning suurendatakse läbipaistvust.

Arvestades aga praegust majanduslikku ja rahalist olukorda, leiame, et on ka teisi, olulisemaid ja kiireloomulisemaid küsimusi, millega Euroopa Liit peab tegelema.

Seetõttu otsustasime selle raporti hääletamisest loobuda.

 
  
  

Raport: Marian-Jean Marinescu (A6-0343/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LV) See protokoll on EL25 riikidega sõlmitud lepingu loogiline jätk. Kasutades samasuguseid õiguslikke aluseid nagu varasema protokolli puhul (protokoll EL10ga), antakse selle protokolliga Šveitsile õigus jätkata Rumeenia ja Bulgaaria töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kvantitatiivsete piirangute kohaldamist, et järk-järgult lihtsustada nende kahe riigi kodanike pääsu Šveitsi tööturule ja võtta igal aastal vastu suuremaid rühmi.

Minu arvates suurendab kõnealuse lepingu laiendamine Rumeeniale ja Bulgaariale konkurentsi Šveitsi tööturul, muudab lihtsamaks Šveitsi töötajate saatmise neisse kahte riiki, parandab Rumeenia ja Bulgaaria töötajate värbamise võimalusi ning avab ka tulevased turud Šveitsi eksporttoodangule.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ma toetan seda algatust, mille eesmärk on taas kord laiendada (2002. aasta juunis sõlmitud) Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise isikute vaba liikumise lepingut, et kaasata sellesse Rumeenia ja Bulgaaria.

Laiendamisel on kahtlemata positiivne mõju uute töö- ja investeerimisvõimaluste edendamisele ning ka kõigi asjaomaste riikide majanduskasvule, eelkõige tänu nendevahelise kaubavahetuse mahu suurenemisele.

Kavandatakse erilisi üleminekuperioode, mis kokku moodustavad kuni seitse aastat ning mille jooksul Šveitsil on õigus säilitada kvantitatiivseid piiranguid Rumeeniast ja Bulgaariast pärit töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, et järk-järgult lihtsustada nende kahe riigi kodanike pääsu Šveitsi tööturule ja suurendada igal aastal vastu võetavate töötajate arvu, arvestades turu vajadusi ja töö olemasolu Šveitsis.

Rumeenia ja Bulgaaria võivad samasuguseid kvantitatiivseid piiranguid samade perioodide jooksul kohaldada ka Šveitsi kodanike suhtes.

Hiljem on võimalik kvoodid uuesti kehtestada, kui on täidetud kaitseklauslis sätestatud tingimused. Kvoote võib kohaldada ainult 2019. aastani.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. (PL) Ma hääletasin raporti poolt, mis käsitleb nõukogu otsust ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli (mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga) Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta (9116/2008 – C6-0209/2008 – 2008/0080(AVC)).

Raportöör Marinescu toetab lepingu ulatuse laiendamist tingimusteta. Ta märgib õigesti, et see on suur võimalus ühelt poolt Šveitsile ning teiselt poolt Rumeeniale ja Bulgaariale. Selle sammuga levitatakse ka Euroopa Liidu poliitikat, mille eesmärk on majanduskasv ja tööhõive.

Kuid nagu härra Marinescu märkis, tekitab muret asjaolu, et kokkulepitud lahendus erineb ajakava mõttes eelmisest lepingust, mis hõlmas EL10 riike. Ma olen täiesti nõus, et üleminekuperioodi pikendamine nende kahe riigi puhul, nagu on ette nähtud nimetatud dokumendis, on negatiivne meede.

Oluline on võtta seda kõike arvesse ning nõuda kiiret ratifitseerimis- ja rakendamisprotsessi kohe pärast 2009. aastal toimuvat rahvahääletust.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Rahvahääletus Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu üle, mis käsitleb isikute vaba liikumist, ning Rumeenia ja Bulgaaria kaasamise üle korraldatakse Šveitsis 8. veebruaril 2009.

Mõningate Šveitsis avaldatud seisukohtade järgi on rahvahääletuse eesmärk peatada „massiline kontrollimatu sisseränne” Rumeeniast ja Bulgaariast. Šveits korraldas sellise rahvahääletuse ka 2005. aastal, pärast Euroopa Liidu 2004. aasta laienemist. Õnneks oli selle rahvahääletuse tulemus positiivne.

Me ei tohi vaidlustada riikide õigust korraldada rahvahääletusi, kuid samas olen ma seisukohal, et kõik liikmesriigid peavad tagama Euroopa Liidu ühtsuse, sõltumata sellest, millised on sellise arvamuse küsimise tulemused.

 
  
MPphoto
 
 

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin Marian Jean Marinescu soovituse (A6-0343/2008) poolt järgmistel põhjustel:

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 45 on sätestatud: „Igal liidu kodanikul on õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada” ning 1957. aasta Rooma lepingus on sätestatud, et igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel on keelatud.

On loomulik, et nii Rumeenia kui ka Bulgaaria kui Euroopa Liidu uued liikmesriigid osalevad isikute vaba liikumist käsitleva EÜ ja Šveitsi vahelise lepingu protokolli allkirjastamisel, et neile laieneksid selle lepingu sätted ja samad õigused, mis kuuluvad kõikidele Euroopa riikidele. Vastasel juhul ei saaks me rääkida Maastrichti lepingust (1993) tulenevast tõelisest „Euroopa kodakondsusest”.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin härra Marinescu raporti poolt, mis puudutab isikute vaba liikumist käsitleva EÜ ja Šveitsi vahelise lepingu laiendamist Rumeeniale ja Bulgaariale, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007.

Nagu ka raportöör, olen ma veendunud, et laiendamine peaks olema majanduslikult kasulik mõlemale lepingupoolele, sest see toob kaasa tööhõive kasvu, eksporditurgude avanemise ning seega ka kaubavahetuse suurenemise ja majanduskasvu, samas kui Šveitsile jääb õigus kohaldada eelmises protokollis (EL10) sätestatud üleminekumeetmeid, ehkki koos vajalike muudatustega.

 
  
  

Raport: Luca Romagnoli (A6-0360/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LV) Selle ettepaneku eesmärk on juba eelnevates regulatiivaktides kokku lepitud põhimõtete rakendamine, luues elektroonilise ühenduse liikmesriikide registrite vahele – mille puudumine on kuni tänase päevani takistanud Euroopa registrite süsteemi tõhusat toimimist. Ettepanekuga püütakse eelnevate regulatiivaktidega loodud süsteemi tehnilises ja infotehnoloogilises osas täiendada. Kuid aluspõhimõtted ei muutu: lähtekohaks jääb see liikmesriik, mille kodanik süüdimõistetu on; teavet säilitatakse ainult ühe liikmesriigi keskregistris ning see ei ole teiste liikmesriikide registritele vahetult kättesaadav; liikmesriigid haldavad ja ajakohastavad omaenese andmebaase.

Selle otsusega leitakse ühine fookus 27 liikmesriigi eri õigussüsteemidele, millest igaühel on omad õiguslikus ja sotsiaalses mõttes tundlikud kohad.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Komisjon on alates 2005. aastast esitanud hulga õigusloomega seotud algatusi, mille eesmärk on reguleerida ja hõlbustada karistusregistrite andmete vahetamist, et kõrvaldada aeglane ja äärmiselt ebatõhus süsteem, mis on toiminud Euroopa Nõukogu 1959. aasta konventsioonis sätestatud mehhanismide kohaselt.

Esimene parandus tehti nõukogu 2005. aasta otsusega karistusregistrite andmete vahetamise kohta, eriti seoses edastamise aja lühendamisega.

2007. aastal jõudis nõukogu poliitilisele kokkuleppele raamotsuse suhtes, mille eesmärk on tagada, et iga liikmesriik vastaks võimalikult ammendavalt ja korrektselt päringutele, mis esitatakse tema kodanike karistusandmete kohta.

Praeguse algatusega ei soovita selle raamotsuse aluspõhimõtteid muuta, vaid neid pigem täiendada. Selle eesmärk on luua liikmesriikide vahel süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabe vahetamise elektrooniline süsteem ehk Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS).

27 eri õigussüsteemi, millest igaühel on omad õiguslikus ja sotsiaalses mõttes tundlikud kohad, jäävad alles, kuid eesmärk on leida ühine fookus, mis võimaldaks seda süsteemi praktiliselt rakendada.

Et tagada selle süsteemiga seoses piisav andmekaitse, tuleb kolmanda samba raames ilmselgelt kiiresti vastu võtta raamotsus andmekaitse kohta, mida ma olen korduvalt kutsunud üles tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. (FR) Mina hääletasin Euroopa karistusregistrite infosüsteemi käsitleva raporti poolt, sest see süsteem on liikmesriikide karistusregistrite võrgustiku kõige tähtsam element.

Kordan selguse mõttes, et me ei kavatse luua mingit tohutut tsentraliseeritud andmebaasi. Iga liikmesriik jätkab oma kodanike andmete koondamist; iga riigi keskasutus on edaspidigi ainus organ, kellel on juurdepääs vastastikusele ühendusele teiste liikmesriikide registritega.

Seega puudub riiklikel õigusasutustel vahetu juurdepääs Euroopa registrile, nad peavad saatma teabenõude oma riigi keskregistrile, mis tegutseb vahendajana.

Seni ei ole Euroopa registrite süsteem tõhusalt toiminud. Meil oli muidugi 2006. aastal käivitatud katseprojekt, mis hõlmas Belgiat, Tšehhi Vabariiki, Prantsusmaad, Saksamaad, Luksemburgi ja Hispaaniat ning millega selle edukuse tõttu liitusid hiljem ka teised.

Meil oli ka otsus, mis käsitleb liikmesriikide karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja nende andmete sisu.

Kuid meil puudus dokument, mis oleks aluseks vastastikuse elektroonilise sidumise tehnilisele korraldamisele.

See ühendus on nüüd saavutatud tänu Euroopa karistusregistrite infosüsteemile, mis näitab, et uued tehnoloogiad hõlbustavad igapäevast õigusemõistmist Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (NI), kirjalikult. (NL) Romagnoli raport väärib meie toetust, sest see väljendab tõelist edasiminekut liikmesriikidevahelises õigusalases koostöös. Minevikus on olnud liiga palju juhtumeid, kus karistusregistri andmed tõsiste kurjategijate kohta, kes elavad mujal kui oma päritoluliikmesriigis, ei ole jõudnud prokuratuurideni. Fourniret’ juhtum Belgias on selliste juhtumite kõige kurvem näide.

Ühtlustatud Euroopa karistusregistrite süsteem on hea mõte, muidugi tingimusel, et tagatakse kõikide inimeste põhiõigused. Selles mõttes võib probleemiks osutuda sõnavabadus, mida mõnes liikmesriigis tõsiselt piiratakse nn rassismivastaste seadustega, milles on ette nähtud vanglakaristused. Näiteks Belgias läheb arvamuse väljendamise kriminaliseerimine palju kaugemale võrreldes selliste riikidega nagu Itaalia ja Ühendkuningriik, kus sõnavabadust tegelikkuses austatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Tegemist on nõuandemenetlusega, mille eesmärk on saavutada kokkulepe ettepanekus luua Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS), mis hõlmab elektroonilist teabevahetust liikmesriikide vahel.

Komisjon kinnitab, et keskne eesmärk on tugevdada turvalisusel ja õigusel rajanevat Euroopa ala ning et teave varasemate süüdimõistvate otsuste kohta peab jõudma kohtunike ja prokurörideni ning politseiasutusteni.

On märgitud, et „see eesmärk eeldab karistusregistrite andmete süstemaatilist vahetamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel viisil, mis tagaks ühtse arusaama andmetest ja andmevahetuse tõhususe”.

Meie seisukoht on, et kodanike karistusandmete edastamine ühest liikmesriigist teise, kui see on vajalik, peab põhinema asjaosaliste (kahepoolsel) koostööl. Lisaks muudele küsimustele, mille ulatust ja mõju tuleks hinnata, nähakse raportis ette liikmesriikide kohustused, millega viiakse õigus- ja siseasjad ühenduse tasandile sellisel määral, et see ületab liikmesriikidevahelise koostöö põhimõtteid, mida meie soovitame.

Muidugi mõistame vajadust mehhanismide järele, mis võimaldavad karistusregistrite andmete vastastikust edastamist liikmesriikide vahel, kuid seda tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi ja seda tuleb teha koostöö raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. (FR) Meie kolleegi koostatud raport kujutab endast reaalset edasiminekut liikmesriikide karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelise korralduse ja nende andmete sisu puhul.

Ei ole kahtlust, et praegugi võib olla selliseid inimesi nagu jälestusväärne pedofiil Fourniret, kes hirmutas inimesi Prantsusmaal ja seejärel Belgias, sest tema karistusandmeid ei edastatud ühest riigist teise. Sellised koletised, mõrvarid, kaabakad ja vargad ei saa end õigusemõistmise eest varjata eri riikide andmebaaside vähese läbipaistvuse pärast.

Nende pakiliste põhjuste tõttu toetame me Euroopa karistusregistrite infosüsteemi loomist, kuid tingimusel, et sellega on tagatud iga inimese põhivabadused. Ma pean silmas eelkõige sõnavabaduse vajalikku kaitset ja ideoloogilist karistamist süüteo eest, mis seisneb arvamuse omamises, kui see arvamus ei ole kooskõlas Euroopa Liidu pooldamise dogmade ja poliitiliselt korrektsete diktatuuriga.

Karistusregistrite vastastikune elektrooniline sidumine eeldab ka vajalike ettevaatusabinõude tarvituselevõtmist, näiteks vahetatava teabe terviklikkuse, autentsuse ja ajakohastamise tagamist. Praegu oleme selle mehhanismi loomise ettevalmistusetapis ning peame seetõttu olema jätkuvalt tähelepanelikud ja ettevaatlikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. (PL) Ma hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2008/XX/JSK artikli 11 kohaldamiseks (KOM(2008)0332 – C6-0216/2008 – 2008/0101(CNS)).

Raportöör Luca Romagnoli on õigesti rõhutanud, et selle ettepaneku eesmärk on juba kokku lepitud põhimõtteid ja rakendusmeetmeid ellu viia, mitte neid uuesti välja töötada.

On väga oluline panna paika elektrooniline teabevahetus, et muuta teabe edastamine Euroopa karistusregistrite infosüsteemi raames tõhusamaks. Praegu võtab andmete edastamine liiga kaua aega. Kiirus on aga tänapäeva maailmas edu saavutamiseks ülioluline.

Silmas tuleb pidada järgmist:

– täieliku edu huvides tuleb teha kõik mis võimalik, et anda kohtuasutuste käsutusse uurimisvahendid;

– andmekaitse seisukohalt on ülioluline kasutada süsteemi S-TESTA, mis tagab võrgu turvalisuse.

On märgitud, et kavandatud õiguslik alus ei ole sobiv. See tekitab muret ja seda küsimust tuleks kontrollida vastavate asutamislepingute alusel.

Kokkuvõttes leian, et see raport tuleks vastu võtta ja samuti tuleks teha jõupingutusi otsuste rakendamiseks liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Ajal, mil piiriülene kuritegevus on suurenemas, muutub liikmesriikidevaheline koostöö üha olulisemaks. Me ei tohiks unustada, et kuritegu, mille eest võidakse ühes riigis määrata karme karistusi, võidakse teises riigis pidada väiksemaks õigusrikkumiseks. Seda peaksime meeles pidama. Samuti on oluline täita andmekaitse nõudeid ja järgida nii süüdistatavate kui ka ohvrite õigusi. Meile esitatud raport tundub seda tagavat ja seetõttu hääletasingi selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna minu arvates on sellel oluline roll Euroopa karistusregistrite infosüsteemi rakendamisel, sest selles nähakse ette liikmesriikide teabevahetuseks vajalikud tehnilised ja praktilised vahendid.

Samas leian, et teksti, mida me hääletasime, saaks tulevikus parandada (pärast riigiasutuste vahelise andmesidevõrgu S-TESTA ajutist kasutamist) Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku teabevahetussüsteemi kasutamisega; seda tuleks teha järgmistel põhjustel:

– Kaufmanni raporti vastuvõtmisega toetas Euroopa Parlament Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku nüüdisaegse ja turvalise sidevõrgu loomist;

– karistusregistrite andmed on üks neid teemasid, mida liikmesriikides õigusemõistmist edendav Euroopa õigusalase koostöö võrgustik hõlmab;

– üheainsa teabevahetusvõrgu kasutamisega on võimalik märkimisväärselt kokku hoida;

– õigusalase teabe edastamiseks üheainsa süsteemi kasutamine tagab huvitatud isikutele kiire, turvalise, kompleksse ja hõlpsa juurdepääsu vajalikule teabele.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. Briti konservatiivid hääletasid selle ettepaneku vastu, sest sellega laiendatakse riigiasutuste võimalusi kasutada karistusregistri andmeid ilma nõuetekohase kontrollita. Meie pooldame jätkuvalt valitsustevahelist koostööd kriminaalasjade valdkonnas, kuid mitte automaatset õigust sellistele andmetele juurde pääseda.

 
  
  

Raport: Pier Antonio Panzeri (A6-0365/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada raporti poolt, mis käsitleb võitlust deklareerimata töö vastu (A6­0365/2008). See raport sisaldab mitmeid olulisi sätteid, sealhulgas neid, mis puudutavad peatöövõtja vastutust eeskirjade rikkumise eest alltöövõtjate poolt. Raportis vaidlustatakse ka see, kuidas Euroopa Kohus on viimasel ajal töötajate lähetamist käsitlevat direktiivi tõlgendanud.

Üldiselt on see hea raport, kuid meie seisukoht on, et maksupoliitika ja eelkõige maksude suurus on liikmesriikide pädevusse kuuluvad küsimused. Paraku ei olnud võimalust neid raporti osi eraldi hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Mina hääletasin Itaalia kolleegi Pier Antonio Panzeri omaalgatusliku raporti poolt, mis käsitleb deklareerimata töö vastase võitluse tõhustamist ja mis on koostatud komisjoni teatise alusel. Raportis soovitatakse tugevdada võitlust varimajanduse vastu, mis ohustab kogu majandust, jätab töötajad ilma igasuguse kaitseta, on kahjulik tarbijatele, vähendab maksutulusid ja tekitab ettevõtete vahel ebaausat konkurentsi.

Oluline on selgelt eristada kuritegelikku või muud ebaseaduslikku tegevust tööst, mis on seaduslik, kuid millest ei ole ametiasutustele teatatud, s.t mis ei vasta mitmesugustele regulatiivsetele piirangutele ning mida iseloomustab eelkõige see, et maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed jäävad tasumata. Loomulikult tuleb kontrolli tugevdada. Kuid samas peame jätkuvalt vähendama tööjõu maksukoormust vastavalt iga riigi olukorrale, parandades riigi rahanduse kvaliteeti. Oluline on vähendada maksu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemidele halduskeerukust, mis võib soodustada deklareerimata tööd, eriti füüsilisest isikust ettevõtjate ja väikeettevõtjate puhul.

Me peame kiiresti uurima võimalusi luua Euroopa koostööplatvorm, et edendada koostööd tööinspektorite ja teiste asjaomaste asutuste vahel, kes vastutavad järelevalve ja pettustevastase võitluse eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE), kirjalikult. Briti konservatiivid toetavad deklareerimata töö vastase võitluse tõhustamise meetmeid, eelkõige mõningaid raportis mainitud meetmeid – näiteks neid, millega liikmesriike julgustatakse vähendama tööjõu maksukoormust ja millega edendatakse seadusliku töö hüvesid.

Samas on raportis mitmeid punkte, mida me ei saa toetada.

Nende seas on ühenduse tasandil tööinspektsioonide tegevuse kooskõlastamise platvormi loomine ja töötajate lähetamist käsitleva direktiivi 96/71/EÜ läbivaatamine. Briti konservatiivide arvates tuleb seda direktiivi paremini rakendada, kuid ei see ei vaja õiguslikku muutmist, sest see võib tööandjate ja töötajate jaoks segadust tekitada. Seetõttu loobusid konservatiivid hääletamast.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Filip (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Ma andsin oma poolthääle raportile deklareerimata töö vastase võitluse tõhustamise kohta, sest selline nähtus nagu deklareerimata töö on tõsine probleem kogu ühenduses. Deklareerimata töö turu laienemine tuleneb peamiselt ülemäärasest maksustamisest ja bürokraatiast ning toob kaasa maksutulude olulise vähenemise ja kaudselt seega ka eelarvepuudujäägid.

Lisaks soodustab töötajate värbamine vajalikke vorminõudeid järgimata ka ebaausat konkurentsi. Lisaks sellele, et ametiasutused peaksid suuremat tähelepanu pöörama maksude ja bürokraatia vähendamisele tööjõuturul, tahaksin ma eeltooduga seoses rõhutada vajadust soodustada uute töökohtade loomist ning kehtestada ajutist ja juhuslikku tööhõivet käsitlevad paindlikud eeskirjad.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Hästi toimiv tööturg vajab nii häid õigusakte kui ka tööturu osapoolte ja asjaomaste ametiasutuste tegevuse tõhusat kooskõlastamist. Deklareerimata töö on vaid üks paljudest tõsistest probleemidest, millele tööturu osapooled peavad lahenduse leidma.

Panzeri raport on tulvil häid kavatsusi ja mõnel juhul ka rikkalikult nõuandeid selle kohta, kuidas üksikud liikmesriigid võiksid oma tööturgu korraldada ja deklareerimata töö probleemi lahendada. Muu hulgas julgustab raportöör liikmesriike jätkama maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemi reforme ning võtma kooskõlastatud meetmeid, et võidelda deklareerimata töö vastu. Raportöör teeb ka ettepaneku kaaluda ühist lähenemisviisi Euroopa Liidu sisserändele ning väljendab arvamust, et „liikmesriikide majanduspoliitika, maksu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide reform peaks olema integreeritud ja arvesse võtma deklareerimata töö peamisi põhjuseid”.

Junilistan on seisukohal, et tööturupoliitika on riiklik küsimus, ja tunneb seetõttu suurt muret selle pärast, kui visalt Euroopa Liit püüab suurendada neis küsimustes oma mõju liikmesriikide enesemääramisõiguse arvel. Seetõttu otsustas Junilistan hääletada selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Deklareerimata töö on keerukas ja mitmetahuline nähtus. Sellel on majanduslik, sotsiaalne, institutsiooniline ja isegi kultuuriline mõõde ning mitmetine kahjulik mõju. Riigieelarvest kaovad tulud, mida on ilmselgelt vaja kulude katmiseks. Mis puudutab varimajanduses tegutsevaid töötajaid endid, siis nemad jäävad sageli ilma töötajatele kuuluvatest õigustest. Lisaks on need töötajad altid tervishoiu ja tööohutusega seotud riskidele ning neil on vähe võimalusi erialaseks arenguks.

Deklareerimata töö on ka siseturu jaoks probleem. See kahjustab siseturu toimimist. Deklareerimata töö põhjused on liikmesriigiti erinevad ja seetõttu peavad ka selle tõkestamiseks võetavad meetmed olema erinevad. Ma nõustun raporti peamiste sõnumitega, mille kohaselt tuleb tõhustada jõupingutusi selle nähtusega võitlemiseks. Seetõttu toetasin ma härra Panzeri raportit.

Samas tahaksin selgelt välja öelda, et minu arvates ei ole direktiivi sätete kavandatav läbivaatamine Euroopa Kohtu lahendite alusel tõhus vahend deklareerimata töö vastu võitlemiseks. Seepärast kavatsen ma alati vastu olla üleskutsetele muuta töötajate lähetamist käsitleva direktiivi sätteid.

Ma leian, et võitluseks deklareerimata tööga, mis hõlmab lähetatud töötajaid, on vaja tugevdada üksnes liikmesriikidevahelist halduskoostööd ja teabevahetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens Holm ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL) , kirjalikult. (SV) Oleme seisukohal, et deklareerimata töö kaotamiseks tuleb võtta tõhusaid meetmeid.

Samas ei saa me nõustuda näiteks sellega, et deklareerimata töö probleemi lahenduse üheks osaks peaks olema ühine sisserändepoliitika. Seetõttu loobusime lõpphääletusel osalemast.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Deklareerimata töö on nähtus, mis mõjutab kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Deklareerimata töö on kõige tavapärasem töömahuka ja sageli madalapalgalise töö puhul, sellise tööga hõivatud töötajatele ei ole tagatud tööohutus ning neile ei laiene sotsiaaltoetused ega töötajate õigused. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad võtma meetmeid, et vähendada deklareerimata töö ulatust, ja seetõttu hääletasin ma Panzeri raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. (FR) On oluline võidelda deklareerimata töö vastu, eriti seepärast, et see majanduse vähkkasvaja levib, piirates meie riikide majanduskasvu ja moonutades sotsiaalse dumpingu kaudu konkurentsi siseturul. Selle varimajanduse esimesed ohvrid on seaduslikud töötajad, liikmesriikide kodanikud, kelle seaduspärased majanduslikud ja sotsiaalsed õigused on ohus.

Me võiksime seda raportit pooldada nähtuste tõttu, mida selles hukka mõistetakse. Kahjuks annab see järeleandmatutele Euroopa Liidu ülemvõimu pooldajatele veel ühe võimaluse kasutada kehvas olukorras oleva Euroopa majanduse ja rahva jaoks sotsiaalse hoovana ulatuslikku majanduslikku sisserännet – nende arvates hädaabi-sisserännet. Üleskutse asendada ebaseaduslik tööjõu sisseränne „seadusliku” sisserändega on põhjendamatu ja silmakirjalik. Lisaks ei ole see kasulik ei majanduslikus, sotsiaalses ega ühiskondlikus mõttes.

Prantsusmaa ja Euroopa ei pea avama rohkem „seaduslikke sisserändekanaleid”, kui nad ei suuda peatada isegi ebaseaduslikku sisserännet. Et edendada majanduskasvu ja saavutada taas kontroll siseturu üle, peame taastama kodanike usalduse peredele keskenduva ja iibe suurendamisele suunatud poliitika kaudu, noorte ja töötute parema väljaõppe ja nõustamise kaudu ning ühenduse soodustuste ja kaitse kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. (NL) Ma loobusin hääletamast Panzeri raportit, mis käsitleb deklareerimata töö vastase võitluse tõhustamist. Ehkki selles raportis on mõned head mõtted, leian ma, et selle raportiga tuuakse Euroopa tööjõuturule otseteed pidi turvalise paindlikkuse elemente. Turvaline paindlikkus tähendab suuremat paindlikkust tööandjate jaoks ja vähem turvalisust töötajate jaoks. Ma ei saa sellega nõustuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. See raport sisaldab mitmeid küsitavusi, sealhulgas ebatüüpiliste lepingute ja „turvalise paindlikkuse” propageerimist, mis võivad nõrgestada alalisi töölepinguid. Ka asjaolu, et raporti koostamisel on lähtutud väga puudulikust Lissaboni strateegiast, on probleem.

Samuti tunduvad lähetatud töötajaid käsitlevad sätted olevat eri keeleversioonides erinevad.

Vaatamata neile küsitavustele sisaldab see raport piisavalt positiivseid elemente, nii et mul on võimalik seda toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. (NL) Umbes 20% Euroopas tehtavast tööst on deklareerimata töö. See õõnestab meie sotsiaalkindlustussüsteemi. Ettepanekus mööndakse, et turg on mingil määral rikutud ja selle tulemuseks on kõlvatu konkurents. Me toetame võitlust deklareerimata töö vastu, kuid peame hääletamisest loobuma, sest sellel ettepanekul on tõsiseid puudusi. Kahjuks põhineb see neoliberaalsel mõtteviisil, mis vastandab töötajaid üksteisele. Võitlust deklareerimata töö vastu kasutatakse ettekäändena selleks, et edendada suuremat paindlikkust tööturul. See paneb eurooplased tööturul halvemasse olukorda, sest nad on sunnitud konkureerima mujalt pärineva odava tööjõuga.

Euroopa Liidu laienemistel 2004. ja 2007. aastal on kaugeleulatuv mõju. Heaoluga seotud erinevused on Euroopa Liidus märkimisväärselt suurenenud, sest paljudes uutes liikmesriikides on varem edukalt tegutsenud tööstusharud kokku varisenud. Need riigid tegelevad nüüd peamiselt kauba importimise ja tööjõu eksportimisega. Poolakad ja rumeenlased lähevad teistesse riikidesse tööle sellise palga eest ja sellistel tingimustel, mis neis riikides on tegelikult lubamatud. Nende palkade väiksust aga kasutatakse ära selleks, et alandada ka teiste töötajate palku. Euroopa ei suuda edaspidi rohkem lõimuda, kui Euroopa Liidus on sissetulekute tase niivõrd erinev ja neid erinevusi kasutatakse konkureerimisel ära.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma hääletan härra Panzeri raporti poolt, mis käsitleb deklareerimata töö vastase võitluse tõhustamist.

Ma olen seisukohal, et enam kui kunagi varem on praegu vaja võidelda selle nähtuse levimise vastu, mis takistab ausat konkurentsi ettevõtete ja piirkondade vahel, tekitab haldusprobleeme ja millel on äärmiselt kahjulikud tagajärjed seaduslikult tööle võetud töötajate jaoks. Ma olen nõus, et on vaja teha tõsiseid jõupingutusi, võitlemaks selle nähtuse vastu ennetusmeetmete, stiimulite ja suurema vastutustunde abil, ent ka piiravate meetmete, tõhusa järelevalve ja asjakohaste sanktsioonide abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. Me peame tegema rohkem, et aidata neid töötajaid, keda deklareerimata töö ärakasutamine mõjutab. Nende tervis ja ohutus on hoolimatute tööandjate tõttu ohus.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Me hääletame selle raporti vastu, sest selle sisuline eesmärk seisneb töötajate julma ärakasutamise põlistamises. See ei lahenda deklareerimata töö probleemi töötajate huvide seisukohast. Pigem vastupidi, see põhineb vajadusel säilitada Lissaboni strateegia raames kapitali kasumlikkus ja tugevdada ELi monopolide konkurentsivõimet. Seega pakutakse raportis selliste meetmete asemel nagu tööandjate kontrollimine ja karistamine välja hoopis kapitali suurendamise võimalusi, näiteks „kaudsete kulude vähendamist”. Seeläbi vähendatakse kindlustusmaksete tegemise kohustust või kaotatakse see sootuks. Tegemist on ka maksuvabastustega; ettevõtete finantskoormust vähendatakse ja kasutusele võetakse mitteametlikud töölepingud.

Lisaks sellele, et need meetmed on deklareerimata töö probleemi lahendamise seisukohalt kasutud, antakse nendega kapitalile täielik puutumatus. Seetõttu kasvab sedalaadi tööhõive, rikutakse tööga seotud õigusi, sotsiaalseid õigusi ja kindlustusega seotud õigusi ning töölisklassi ekspluateeritakse veelgi enam.

Töölisklass ei saa oodata mingit talle soodsat lahendust Euroopa Liidult, Euroopa Parlamendilt ega plutokraatia poliitilistelt käsilastelt.

Töötajad võitlevad töölisliikumise kaudu selle eest, et kukutada Euroopa Liidu rahvavaenulik poliitika ja liikmesriikide kodanlikud valitsused. Selle tulemuseks on võimu täielik muutumine ja nii tagatakse, et töötajate kätega loodud jõukust kasutatakse inimeste hüvanguks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. (PL) Deklareerimata töö on muutunud Euroopa Liidus laialt levinud nähtuseks. Näiteks Taanis on sedalaadi tööga hõivatud või kokkupuuteid omanud kuni 18% rahvast.

Väga sageli ei karistata töötajat sellise töötamise eest kuidagi. Tavaliselt on tööandja see, keda karistatakse. Parimal juhul peab töötaja maksma trahvi, mis on igal juhul väiksem tööandja makstavast trahvist. Teoreetiliselt ei anna deklareerimata töö alust isiku väljasaatmiseks tema päritoluriiki. Mõnes riigis, näiteks Belgias ja Taanis, võidakse seda teatud juhtudel siiski teha, kui tegemist on õigusaktide jultunud ja jätkuva rikkumisega.

Euroopa Liit peaks tegema kõik endast oleneva, et selle nähtuse vastu võitlemisel edu saavutada. Kõige tõhusam meetod oleks maksude vähendamine ja seaduslikule tööturule juurdepääsu halduslike takistuste kõrvaldamine, nii et deklareerimata töö muutuks lõpuks kummalegi poolele ebatasuvaks.

 
  
  

Raport: Gabriele Zimmer (A6-0364/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime raporti poolt, mis käsitleb sellist tähtsat teemat nagu võitlemine sotsiaalse tõrjutuse vastu. Samas tahame teatavaks teha oma seisukoha miinimumpalka käsitlevate punktide kohta. Me jagame arvamust, et töötavate vaeste arvu tuleb Euroopas vähendada. Kõikidele Euroopa palgatöötajatele peab olema tagatud vastuvõetav sissetulek. Liikmesriike, kes soovivad seda tagada seadusjärgse miinimumpalga abil, võivad seda vabalt teha. Samuti on selge, et liikmesriikides, kus palkade kindlaksmääramine on jäetud tööturu osapoolte otsustada, tuleb edaspidigi nii toimida.

Lissaboni strateegias võrreldakse tööturu eri mudeleid ja seda, kuidas nendega palgatöötajatele mõistlik palk tagatakse. On oluline, et liikmesriigid vahetaksid selles vallas kogemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin oma Saksa kolleegi Gabriele Zimmeri raporti poolt, mis käsitleb sotsiaalse kaasatuse edendamist ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemist Euroopa Liidus. Üsna suur osa liidu rahvast on sotsiaalselt tõrjutud: 16% elanikkonnast elab madala sissetuleku piiril, iga viies inimene elab nõuetele mittevastaval elamispinnal, 10% inimestest elab leibkonnas, kus keegi ei tööta, pikaajalise töötuse määr läheneb neljale protsendile ning kooli jätab varakult pooleli üle 15% õpilastest. Sotsiaalse tõrjutuse üks aspekte, mis on muutumas üha olulisemaks, on infotehnoloogia kättesaamatus.

Nagu ka valdav enamus kolleege, toetan ma komisjoni lähenemisviisi aktiivsele sotsiaalsele kaasamisele, mis peab võimaldama inimestel väärikalt elada ning ühiskonnas ja tööturul osaleda. Ma toetan üleskutset, et liikmesriigid määratleksid minimaalse sissetuleku skeemid, et edendada sotsiaalset kaasatust, ja toetussüsteemid, mille eesmärk on inimesed vaesusest välja aidata ning võimaldada neil elada inimväärset elu.

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LV) Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks kõige tähtsam küsimus. 2000. aasta märtsis, kui Lissaboni strateegiat hakati ellu viima, tegi nõukogu liikmesriikidele ja komisjonile ülesandeks võtta meetmeid, et vähendada vaesust olulisel määral ja kaotada vaesus 2010. aastaks. Liikmesriigid on näidanud otsusekindlust paljude meetmete kaudu, mida on võetud nii Euroopa Liidu kui ka riigi tasandil. Kuid võitlus vaesusega ja tööturult eemaletõrjutud inimeste taasintegreerimine on laienenud Euroopa Liidu jaoks väga keeruline ülesanne. Me ei suuda saavutada muudetud Lissaboni strateegia eesmärke, kui jätkame inimkapitali, meie kõige väärtuslikuma ressursi raiskamist.

Enamik liikmesriike rakendab heaolupoliitikat ja aktiveerimispoliitikat, mille eesmärk on tööturult välja tõrjutud inimeste taasintegreerimine. Vaatamata sellele on veel suur hulk inimesi, kellel on vähe võimalusi tööd leida ning keda seetõttu ohustab sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuspiirist allapoole jäämise risk. Minimaalse sissetuleku skeemid on neile, kes on tööturult kõige kaugemal, ainus võimalus vältida äärmisse vaesusesse langemist. Selle ülitähtsa ülesande täitmise kõrval peaksid minimaalse sissetuleku skeemid soodustama ka töövõimeliste inimeste tööturule kaasamist. Peamine ülesanne on seega tagada, et heaolupoliitika aitaks töövõimelisi inimesi tulemuslikult kaasa haarata ja saavutada pikaajaline eesmärk, mis seisneb vastuvõetava elatustaseme kindlustamises neile, kes jäävad praegu ja edaspidi tööturult kõrvale.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE), kirjalikult. Briti konservatiivid toetavad sotsiaalse kaasatuse edendamist ja vaesuse vastu võitlemist. Kuigi kõnealune raport sisaldab mõningaid häid mõtteid ja rõhutab teatud ühiskonnarühmade rasket olukorda, ei saa me toetada näiteks punkte, milles viidatakse kogu Euroopa Liitu hõlmava miinimumpalga kehtestamisele. Paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides on kehtestatud miinimumpalk, kuid Briti konservatiivide arvates on see küsimus liikmesriikide otsustada.

Raportis on ka mõned negatiivse alatooniga viited osalise tööajaga tööle, mis meie delegatsiooni arvates ei peegelda kuidagi Ühendkuningriigi olukorda. Seetõttu loobusid konservatiivid seda raportit hääletamast.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Me otsustasime hääletada raporti vastu, mis käsitleb sotsiaalse kaasatuse edendamist ja vaesuse vastu võitlemist Euroopa Liidus, sest paljud ettepanekud hõlmavad valdkondi, millega tuleks tegelda riigi tasandil. Tervishoidu puudutavad sisulised küsimused on peamiselt liikmesriikide vastutusel, nagu põhimõtteliselt ka tööturupoliitika konkreetne sisu. Nende kahe valdkonnaga on kõige parem tegelda riiklikul tasandil, kodanikele lähemal. Ka sellised meetmed nagu miinimumpalk lähevad vastuollu raporti eesmärgiga, sest need loovad võitluses sotsiaalse tõrjutuse vastu mitmesuguseid takistusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me teame, et töötavate vaeste osakaal kasvab koos ebakindla ja halvasti tasustatud töö osakaalu suurenemisega. See küsimus peaks olema üks neist teemadest, millele Euroopa Liidu eest vastutajad kõige enam tähelepanu pööravad. Töötasu üldiselt, ent eelkõige miinimumpalk, peab tagama inimväärse elatustaseme, olenemata sellest, kas see on kindlaks määratud seaduse või kollektiivlepinguga.

On hea, et see raport võeti vastu, kuid oli kahetsusväärne, et enamus ei võimaldanud selle arutelu täiskogu istungil. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning võitlus vaesuse, eriti laste vaesuse vastu Euroopa Liidus on ebamugavad teemad, sest meile ei meeldi, kui meid faktidega silmitsi pannakse. On öeldud, et Euroopa Liidus on 20 miljonit inimest (peamiselt naised) ehk umbes 6% kogu elanikkonnast töötavad vaesed ja et 36%-l tööealisest elanikkonnast on oht sattuda töötavate vaeste kategooriasse. Mitmesuguste raportis esitatud soovituste hulgas kutsub Euroopa Parlament liikmesriike üles vähendama laste vaesust 2012. aastaks 50% võrra ja leppima kokku Euroopa Liitu hõlmavas kohustuses kaotada 2015. aastaks tänavalaste nähtus.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Filip (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Ma tunnustan seda raportit, sest see sisaldab head ülevaadet teguritest, mis edendavad aktiivset sotsiaalset kaasamist; seetõttu hääletasin ma kõnealuse dokumendi poolt. Et see kaasamine oleks tõhusam, tahaksin teile meelde tuletada mõningaid küsimusi, mis minu arvates on õppimisprotsessi seisukohalt asjakohased, sest ma leian, et noored peaksid saama väga stabiilset, organiseeritud ja ühtsel metoodikal põhinevat õpet, mis hõlmab sotsiaalset ja tööalast arengut. Minu arvates on see erakordselt oluline, sest koolilõpetajad moodustavad töötutest väga suure osa.

Ma leian, et me vajame ühtset lähenemist EL27 haridussüsteemidele, kuid me peame keskenduma ka diplomite ja kutsetunnistuste tunnustamisele ning keeleõppele, et kõrvaldada Euroopas suhtlustakistused. Mulle meeldiks ka see, kui hakataks välja töötama ühtset lähenemisviisi tulevaste koolilõpetajate jälgimisele ja nende tööturule toomiseks vajalikule praktilisele koolitusele; seda võiks teha tööjõu vahetuste kaudu, mida korraldataks lisaks riiklikele kriteeriumidele ka piirkondlike kriteeriumide alusel, et edendada tööhõive dünaamikat Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) See raport, mis käsitleb vaesust Euroopas, on tunnistuseks Euroopa Liidus rakendatud poliitika masendavale läbikukkumisele ja näitab ka realistliku mõtlemise puudumist Euroopa Parlamendis.

Kui kasutada raporti sõnastust, siis on meil üle 80 miljoni inimese, kes elavad vaesuse ohus, üle 100 miljoni eurooplase elab nõuetele mittevastaval elamispinnal ja enam kui 30 miljonit töötajat saab väga madalat palka, kusjuures see arv on tegelikult palju suurem, sest ainuüksi Prantsusmaal peetakse seitset miljonit töötajat vaesteks.

Ma tahaksin keskenduda sellele viimasele aspektile. Raportöör teeb sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks ettepaneku miinimumpalga ja piisava sissetuleku tagamise kohta, kuid mis kasu on sellest Euroopas, kus samal ajal soodustatakse odava tööjõu ulatuslikku sisserännet? Mis kasu on sellest Euroopas, kus on lubatud liikmesriikidevaheline sotsiaalne dumping, nagu ilmnes Euroopa Kohtu skandaalsetest otsustest Vikingi ja Lavali kohtuasjades? Mis kasu on sellest Euroopas, mis ohverdab oma töötajad ülemaailmsele vabakaubandusrežiimile? Kas eesmärk on avaliku sektori vahendite arvelt täiendada ja seeläbi kinnistada häbiväärselt madalaid palku ja lasta neil nii püsima jääda?

Me näeme taas selle süsteemi piiratust, mida te olete meile 50 aastat peale surunud. On aeg muutusteks!

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. On kohutav, et laste vaesus on 21. sajandi Euroopas endiselt niivõrd pakiline probleem. Minu kodumaal Šotimaal, mis on rikas loodusvarade poolest, on laste vaesuse näitaja häbiväärselt kõrge, samas kui Ühendkuningriigi valitsus Londonis pühendub jätkuvalt sellistele pillavatele ja ebainimlikele projektidele nagu raketisüsteemi Trident uuendamine. Õnneks on Šoti valitsus seadnud enesele eesmärgiks kasutada oma käsutuses olevaid vahendeid laste vaesuse probleemi lahendamiseks. Alles eelmisel nädalal teatas Šoti haridusminister kavast pakkuda lastele esimesel kolmel kooliaastal tasuta koolitoitu, mis on tänuväärne samm, arvestades praegust majandusolukorda. See samm aitab kaasa võitlusele laste vaesuse vastu; kui sõltumatu Šotimaa saab täieliku kontrolli riigi rahanduse üle, on kavas teha veelgi rohkem.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Mann (PPE-DE), kirjalikult. (DE) Ma hääletasin proua Zimmeri raporti poolt, mis käsitleb vaesuse vastu võitlemist. Poliitikud peavad võtma konkreetseid meetmeid, et vähendada vaesust ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu. Inimestele, kes elavad ebapiisavatest sotsiaaltoetustest, töötavad ebakindla töösuhte alusel või kasvavad peres, kus on kaua aega vaesuses elatud, ei piisa ilusatest sõnadest. Oluline roll on siin piisaval sotsiaalsel kaitsel, haridusel ja koolitusel juba varases eas ning soovil rebida end omal jõul vaesuse nõiaringist välja.

Seetõttu on väga kahetsusväärne, et enam ei ole täiskogu istungitel võimalik algatusraportite kohta muudatusettepanekuid esitada. Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon ei nõustu lõikega 5 ja lõigetega 10–17, mis käsitlevad miinimumpalga küsimust. Me oleme vastu kogu Euroopa Liitu hõlmavatele sätetele, kollektiivläbirääkimiste osalistel peaks olema võimalik oma otsuseid iseseisvalt vastu võtta. Loomulikult ei taha me töötavaid vaeseid, s.t inimesi, kes teevad rasket tööd liiga väikese tasu eest. Õiglus on sotsiaalse turumajanduse oluline osa ja õiglus peab valitsema ka palgaküsimustes. Kuid sellegipoolest ei saa me toetada seisukohta, et sellest põhimõttest tuleneb õigus mingile miinimumpalgale.

Samuti on taas tehtud ettepanek diskrimineerimise tõkestamise horisontaalse direktiivi kohta, mille meie fraktsioon ühehäälselt tagasi lükkab. Me oleksime eelistanud ka sisutihedamat raportit. Et aga eesmärgid ja meetmed on õiged – nimelt vaesuse vähendamine kogu Euroopa Liidus –, peab enamik meie fraktsiooni liikmetest võimalikuks hääletada selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Võitlus vaesusega on esmatähtis eesmärk igas demokraatlikus ühiskonnas, mille toimimise aluseks on inimväärikus ja kõikide kodanike osalemine ühiskonna arengus. Seni võetud meetmetega ei ole veel saavutatud soovitud tulemust ehk sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse otsustavat vähenemist. Meil puudub terviklik lähenemine sellele üleilmsele ja keerulisele probleemile, millel on tõsised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed kogu ühiskonna jaoks.

Majanduskasvu kui jõuka, õiglase ja keskkonnasäästliku Euroopa tuleviku esmase eesmärgi edendamine eeldab sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks sissetulekutoetusi, sidemeid kaasavate tööturgudega, paremat juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele ja kõikide kodanike aktiivset osalust. Me ei saa lubada, et kuutteist protsenti Euroopa elanikest ohustab vaesus, et iga viies eurooplane elab nõuetele mittevastaval elamispinnal ja et iga kümnes eurooplane elab peres, kus keegi ei tööta. Need on põhjused, miks me peame järjepidevalt võitlema vaesusega – kannatuste allikaga, mis ohustab kõiki ja takistab meie ühiskonna edaspidist arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma hääletan proua Zimmeri raporti poolt, mis käsitleb sotsiaalse kaasatuse edendamist ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemist Euroopa Liidus.

Muidugi tuleb Euroopa Liidus veel palju teha, tagamaks, et kaasamine, millest me nii sageli räägime, oleks tegelik ja tulemuslik. Proua Zimmeri raportis mainitud eesmärgid – vaesuse kaotamine, sotsiaalset kaasamist edendavad tööturud, kõikide kodanike juurdepääs kvaliteetsetele teenustele ja piisavad sissetulekud inimväärseks eluks – väärivad kahtlemata kogu meie tähelepanu ja toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. (SV) Gabriele Zimmeri raport on tüüpiline näide sellest, mis juhtub siis, kui valitud teema ei ole piisavalt täpselt määratletud. Selles on kindlasti suur hulk nutikaid ideid mõistliku maksukoormuse olulisuse kohta, kuid neile lisanduvad kummalised avaldused kodanike palkade ja Euroopa Liidu tasandil kehtestatud miinimumpalkade tähtsuse kohta. Sõltumata sellest, mida te sisust arvate – ja kahe viimatimainitud punkti osas on minu seisukoht kindlalt eitav –, mõistate, et tegemist ei ole valdkondadega, kus pädevus kuulub või peaks kuuluma Euroopa Liidule. Et nii poliitiline sisu kui ka poliitiline tasand lähevad vastuollu minu kui liberaali ja Rootsi liberaalide partei Folkpartieti liikme põhimõtteliste veendumustega, hääletasin ma selle ettepaneku vastu, kuigi raport sisaldab mitmeid tähelepanekuid, mis väärivad kaalumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. Võitlus vaesuse vastu Euroopa Liidus on oluline selleks, et tagada ühiskonnas suurem võrdsus. Iga viies laps elab Euroopa Liidus vaesuse piiril, ent ometi on Euroopa Liit üks maailma jõukamaid piirkondi. Me peame koos töötama, et leida lahendused laste vaesuse kaotamiseks Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. (PL) 2006. aastal elas 19% lastest vaesuse ohus, samas kui kogu rahvastikust oli vaesuse piiril elavaid inimesi 16%. Praegu on meie mandri 78 miljonist vaesuses elavast inimest 19 miljonit lapsed.

Ma tahaksin mainida vaid mõningaid vaesuse paljudest põhjustest. Nende hulka kuuluvad ebapiisav sissetulek, ebapiisav juurdepääs põhiteenustele, piiratud võimalused arenguks ning üldise ja asjaomase valdkonna poliitika tõhususe erinevused.

Lastega perede toetamise poliitika aitab võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, mis mõjutab üksikvanemaid. Samuti peaks selle abil saama võidelda ka eelnimetatud probleemidest tuleneva ohu vastu. Seetõttu olen ma seisukohal, et Euroopa Liit ei tohiks selles küsimuses jõupingutusi säästa.

 
  
  

Raport: Zbigniew Zaleski (A6-0337/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin oma lugupeetud Poola sõbra ja kolleegi Zbigniew Zaleski raporti poolt, mille eesmärk on kiita heaks ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahel kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb Luxembourgis 1994. aastal sõlmitud ja 1. märtsil 1998 jõustunud partnerlus- ja koostöölepingus sisalduvate teenuskaubandusega seotud kohustuste säilitamist. Need teenused on hõlmatud kohustustega, mis kaasnevad Ukraina astumisega Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), välja arvatud rahvusvahelise meretranspordi osas, mis on jätkuvalt kahepoolse lepingu ese.

Ma olen raportööriga ühel meelel selles, et teenuste valdkond on Euroopa Liidu ja Ukraina majandusele väga oluline. Mul on hea meel kõikide jõupingutuste üle, mida Euroopa Liit teeb, et toetada Ukraina püüdlusi Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Junilistan pooldab seda, et kaubandussuhteid Ukrainaga laiendataks ja majandussuhteid süvendataks. Me oleme varem andnud oma poolthääle koostöölepingu sõlmimisele Ukrainaga (Broki raport A6-0023/2004).

Zaleski raporti aluseks on komisjoni ettepanek, mille eesmärk on vaid pikendada Ukrainaga sõlmitud koostöölepingut pärast riigi ühinemist WTOga. Sellele vaatamata iseloomustavad seda raportit sekkumispüüdlused ja kaugeleulatuvad ettepanekud selle kohta, kuidas Euroopa Liit võiks kontrollida arengut mitmetes Ukraina poliitikavaldkondades, sealhulgas energia-, rahandus-, telekommunikatsiooni-, vee-, turismi- ja hariduspoliitika valdkonnas.

Et Junilistan ei pea neid Euroopa Liidu välispoliitilisi ambitsioone mitte mingil juhul õigeks, otsustasime hääletada selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Sellele raportile lisatud seletuskirjast ilmneb suurepäraselt, mis on tegelikult kaalul, ja seega on raporti vastu hääletamine õigustatud.

Raportöör kinnitab, et Ukraina ühinemine WTOga „sillutab teed laiaulatusliku ELi-Ukraina vabakaubanduspiirkonna loomisele, sh edasistele kohustustele teenuskaubanduse alal” ning et „selle eesmärgi saavutamiseks peab Ukraina läbi viima siseriiklikud reformid ja pidama ambitsioonikaid läbirääkimisi ELiga”.

Lähtudes sellest eeldusest, toob raportöör mõned näited:

– „kiirendada Ukraina transpordi infrastruktuuri, eeskätt sadamate ja veeteede edasist integreerumist Euroopa transpordivõrgustikku”;

– „Ukraina täielik hõlmamine „Ühtsesse Euroopa taevasse”, mis võib tähendada lennundusega seotud tegevuste, sh lennujaamade mõningat liberaliseerimist”;

- „rõhutab siiski fakti, et nõuetekohaselt toimiv energiaturg ning tõhus nafta- ja gaasitransiidi poliitika on vajalikud eeltingimused Ukraina integratsiooniks ELi energiasüsteemiga”;

- „vabakaubanduslepingu sõlmimine muudab võimalikuks piirangute kõrvaldamise mitte ainult kapitali liikumiselt, vaid ka finantsteenustelt”.

Veel sõnu selleks, et...

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma hääletan härra Zaleski raporti poolt, mis käsitleb EÜ ja Ukraina vahelise lepingu sõlmimist partnerlus- ja koostöölepingus sisalduvate teenuskaubandusega seotud kohustuste säilitamise kohta EÜ ja Ukraina siseveeteedel rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamise vabaduse osas.

Ma nõustun härra Zaleskiga selles, et ELi ja Ukraina vahelisel kaubandusel, eriti teenuskaubandusel on suur kasvupotentsiaal. Usun, et see raport on täielikult kooskõlas Euroopa naabruspoliitikaga, mis on Ukrainat hõlmanud alates 2004. aastast, ja et teenindussektoris võib see poliitika kummagi poole majandusliku kasu mõttes olla kõige viljakam.

 
  
  

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutus: põhikirja läbivaatamine – avalik vastutus ja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) ülesehitus – muutmisettepanekud (B6-0450/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma andsin oma poolthääle resolutsioonile Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) reformimise kohta, mille majandus- ja rahanduskomisjon esitas arutelu käigus, mis peeti pärast suuliselt vastatava küsimuse esitamist Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutusega (IASCF) konsulteerimise raames.

Oluline on meeles pidada, et ühenduse õiguse raames ja komiteemenetluse kaudu muudab Euroopa Liit IASB koostatud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid Euroopa Liidu õigusnormideks. Vaatamata ühenduse sellisele vastuvõtmise korrale on tähtis tagada, et IASB toimiks korrektselt, ja järelevalverühma loomine on positiivne samm. See järelevalverühm peaks kajastama maailma kõige olulisemate valuutapiirkondade tasakaalu, kultuurilist mitmekesisust ning nii arenenud kui ka tärkavate majanduskeskkondade ja rahvusvaheliste asutuste huvisid, kellel on aruandluskohustus ametivõimude ees.

Järelevalverühm peaks etendama aktiivset rolli finantsaruandluse läbipaistvuse ning kapitaliturgude arengu ja tulemusliku toimimise edendamisel, samuti protsüklilisuse vältimisel ning finantsturgude stabiilsuse tagamisel ja süsteemse riski ennetamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. Ma hääletasin selle raporti poolt, mille üle on nüüdseks asjakohaselt arutletud nii parlamendikomisjonis kui ka siin saalis.

Tugev kontrollorgan, mis koosneb valitavate organite ees vastutavatest institutsioonidest, on väga vajalik.

Ma loodan, et nüüd nähakse otsuste läbipaistvust sama olulisena kui otsuseid endid.

 
  
  

Olukord Valgevenes (RC B6-0527/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma toetasin Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni, mille esitasid kuus fraktsiooni, sealhulgas Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon, ja mis käsitleb olukorda Valgevenes pärast 28. septembril 2008 toimunud parlamendivalimisi. President Aleksander Lukašenka avaldused olid andnud meile veidi lootust – ta kutsus 10. juulil 2008 avalikult üles pidama valimisi avatult ja demokraatlikult ning kordas seda üleskutset 29. augusti 2008. aasta televisiooniesinemises, kus lubas, et valimised on õiglasemad kui kunagi varem. On vastuvõetamatu, et vaatamata mõningatele paranemismärkidele ei vastanud 28. septembri 2008. aasta valimised rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele standarditele, nagu kinnitas OSCE valimiste vaatlemise missioon. Hirmust demokraatia ees lasi Euroopa viimane diktaator kaotsi võimaluse ühineda selle suure ja imelise ajaloolise arenguga, mille tunnistajateks me oleme olnud pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal ja pärast kommunismi kokkuvarisemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Junilistan leiab, et Euroopa Liit on väärtuste liit ja peaks seetõttu osalema demokraatia ja inimõiguste edendamisel oma naabruses. See hõlmab ka Valgevenet.

Valgevenes septembris toimunud parlamendivalimised ei tundunud vastavat rahvusvahelistele standarditele, seda rõhutasid ka rahvusvahelised vaatlejad. Nii Valgevene, kogu piirkonna kui ka Euroopa jaoks on ülimalt kahetsusväärne, et valimised ei olnud läbipaistvad ega demokraatlikud.

Siiski sisaldab see resolutsioon mitmeid punkte, mis ei peaks seal olema. Näiteks kutsub Euroopa Parlament Valgevenet üles eelhääletusest loobuma. Võib ju olla tõsi, et sedalaadi hääletamise korral pannakse toime mõningaid valimispettusi, ent me leiame siiski, et igal suveräänsel riigil on õigus otsustada, kuidas valimised läbi viiakse, peaasi, et need on demokraatlikud. Räägitakse ka viisadest, mis meie arvates on riiklik küsimus. On iga suveräänse riigi enda otsustada, kellel lubatakse tema territooriumil elada.

Hoolimata neist vastuväidetest hääletasime selle resolutsiooni poolt, sest meie arvates on oluline rõhutada, et Valgevene peab muutuma demokraatlikuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Ütlen juba teab mitmendat korda: ärge eeldage, et me kiidame heaks teie silmakirjalikkuse ja varjamatu sekkumise.

Lisaks muudele aspektidele, mis selle resolutsiooni puhul tähelepanu väärivad, on Euroopa Parlamendi enamus püüdnud seada kahtluse alla seda, mida OSCE valimiste vaatlemise missioon kahtluse alla ei seadnud (näiteks valitud parlamendi demokraatlikku õiguspärasust), ning õhutada kasutama sekkumiseks Euroopa Liidu rahalisi vahendeid.

Kuid kõige suuremat muret tekitab Euroopa Parlamendi eetika, kui ta hindab eri riikides korraldatavaid valimisi Euroopa Liidu suurriikide geostrateegilistest, poliitilistest ja majanduslikest huvidest lähtuvalt. Ma meenutaksin teile Palestiina valimistulemuste tunnustamata jätmist... Ma meenutaksin teile Gruusia valimistulemustega seotud kihutustööd... See kõik on täiesti küüniline.

Milline on Euroopa Parlamendi eetika, kui ta nõuab prantslaste ja hollandlaste poolt 2005. aastal ning iirlaste poolt 2008. aastal tagasi lükatud lepingu vastuvõtmist, eirates nende rahvaste demokraatlikku ja suveräänselt väljendatud tahet?

Milline on Euroopa Parlamendi eetika, kui ta on selsamal istungil võtnud vastu raporti, mille eesmärk on kehtestada niinimetatud liidu sümbolid, ehkki seda liitu juriidiliselt ei eksisteeri ja need sümbolid on kavandatud lepingu tekstist eemaldatud?

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Ma hääletasin Valgevenet käsitleva resolutsiooni poolt. See resolutsioon on tasakaalustatud ja vajalik. Selle resolutsiooni näol on tegemist ka püüdega Valgevene olukorda parandada. Muidugi soovime me kõik vaba ja demokraatlikku Valgevenet, mis jagab meie Euroopa väärtusi ja standardeid. Usun, et olukorda on võimalik parandada. Sobiva stsenaariumi leidmine ja rakendamine on olukorra paranemise eeltingimus. Loodan, et vastuvõetud resolutsioon toob meid sellisele lahendusele lähemale.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Valgevene on ilmselgelt väljakutse, arvestades Euroopa Liidu eesmärki edendada maailmas, eriti aga oma naaberriikides demokraatiat.

Teoreetilises arutelus selle küsimuse üle pooldame neid, kes arvavad, et demokraatia edendamine on sama õiguspärane ja väärtuslik kui omaenda huvide kaitsmine. Seetõttu leian, et lisaks jooksvatele küsimustele, mis on väga olulised (näiteks poliitvangide vabastamine või valimisprotsessi kvaliteedi mõningane paranemine), peaksime rõhutama, et meie jaoks on tähtis vastata küsimusele, mida saab Euroopa Liit teha selleks, et edendada oma naaberriikides demokraatiat. Millised mehhanismid Euroopa Liidul selle eesmärgi saavutamiseks on (ja eelkõige – millised mehhanismid tal peaksid olema)? Kui me tõesti tahame olla demokraatlik naaber ega saa kõikidele pakkuda „ühinemise präänikut”, siis millise tee me peaksime valima?

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Ma andsin oma poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekule, mis käsitleb olukorda Valgevenes pärast 28. septembri 2008. aasta parlamendivalimisi.

Vaatamata sellele, et Valgevene ametivõimud on selgelt muutunud avatumaks, millest annab tunnistust näiteks poliitvangide vabastamine ning ühepoolselt iseseisvuse välja kuulutanud Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamisest keeldumine, leian ma siiski, et hiljutiste valimiste demokraatlik õiguspärasus on parimal juhul küsitav.

Selline olukord on tingitud sisepoliitikast, mis ei ole mingil moel võrreldav Euroopa Liidu poliitikaga; seda näitab surmanuhtluse olemasolu ja kriminaalkoodeksi teatud artiklite kohaldamine represseerimisvahendina. Seetõttu peab Valgevene valitsus tulevikus astuma samme, et tagada tõeliselt demokraatlikud valimised, mis on kooskõlas rahvusvahelise õiguse sätetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. Ma hääletasin koos oma Briti konservatiividest kolleegidega täna kindlalt Valgevene olukorda käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku poolt. Me toetame täielikult Valgevene demokraatlikke opositsioonijõude ja oleme nõus kõikide põhipunktidega, mis puudutavad uue parlamendi küsitavat demokraatlikku õiguspärasust.

Seoses resolutsiooni lõikega 19 märgime, et surmanuhtluse küsimus on Briti konservatiividest parlamendisaadikute jaoks alati olnud südametunnistuse asi.

 
  
  

WTO Doha vooru katkestamine (RC-B6-0521/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esitatud resolutsiooni poolt, mille koostas minu Kreeka sõber ja endine minister Georgios Papastamkos ja mis käsitleb Doha vooru peatamist. Need läbirääkimised jõudsid ummikseisu 2008. aasta juulis ja mul on kahju, et Pascal Lamy nõudis nii kangekaelselt iga hinna eest ülemäära suurte sihtidega kokkuleppe sõlmimist, unustades, et Doha on ennekõike arenguläbirääkimiste voor, mille eesmärk on aidata vähim arenenud riike ja arengumaid.

See ebaõnnestumine suurendab veelgi maailmamajanduse praegust ebakindlust ning kahjustab WTO usaldusväärsust, mille tulemuseks on nihe piirkondlike ja kahepoolsete kaubanduskokkulepete poole. Ma pooldan täielikult mitmepoolset lähenemist kaubanduspoliitikas ja WTOd, mis on võimeline tagama ulatuslikke ja tasakaalustatud tulemusi rahvusvahelises kaubanduses, järgides täiel määral Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni aastatuhande arengueesmärke.

Mul on kahju, et komisjoni pingis ei olnud volinik Peter Mandelsoni, et oma mandaati selgitada, arvestades Ühendkuningriigi valitsuse tungivat vajadust liikme järele, kes „destilleeriks” Euroopa lähenemisviisi, pidades silmas eelkõige finantskriisi lahendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. Ma toetasin seda ühisresolutsiooni, mis väljendab Euroopa Parlamendi kahetsust ja pettumust WTO Doha vooru peatamise pärast. Eesmärk oli käega katsuda, ent jäi saavutamata. Reaalsus on selline, et kuna Ameerika Ühendriikides toimuvad novembris valimised ja Washingtonis asub ametisse uus valitsus, siis pole Ameerika Ühendriikidel kaubandusasjade läbirääkijat enne järgmist suve. Sel ajal muutub aga Euroopas poliitiline raskuskese. Doha on vajalik, kuid selle juurde on parimal juhul võimalik tagasi pöörduda alles 2010. aastal. Seni peab Euroopa Liit jätkama läbirääkimisi oma piirkondadevaheliste vabakaubanduslepingute üle Korea Vabariigi, ASEANi riikide ja Indiaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Junilistan nõustub, et Euroopa Liidul on kaubanduspoliitikas keskne roll. Head suhted ja hästi arenenud üleilmne kaubandus on peamised eeltingimused kõikide maailma riikide, mitte üksnes kõige vaesemate riikide heaolu poole püüdlemisel.

Seetõttu toetab Junilistan mitmeid selle resolutsiooni punkte. Üleskutse arenenud ja eesrindlikumatele arenguriikidele võimaldada vähimarenenud maadele sajaprotsendiliselt tollimaksuvaba ja kvoodipiiranguteta turulepääsu, sealhulgas pääsu siseturule, on teretulnud. Me toetame ka ettepanekut reformida pärast Doha vooru lõppemist WTOd, et muuta see tulemuslikumaks ja läbipaistvamaks ning täiustada selle demokraatlikku legitiimsust.

Samas on meie arvates kahetsusväärne, et resolutsioon sisaldab viiteid Lissaboni lepingule. Kavandatava lepingu jõustumist tuleb pidada äärmiselt ebakindlaks, arvestades eelkõige seda, et iirlased lükkasid selle lepingu käesoleva aasta alguses tagasi. Jätkuvad viited Lissaboni lepingule näitavad seega suutmatust aktsepteerida demokraatliku süsteemi reegleid.

Kuid kokkuvõttes rajanevad selle resolutsiooni sätted mõistlikul arusaamal sellest, kui tähtis on üleilmne kaubandus arengu ja õitsengu jätkumiseks. Seepärast otsustas Junilistan hääletada resolutsiooni kui terviku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meil on tegemist jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmise juhtumiga...

Seistes silmitsi WTO läbirääkimiste katkemisega 2008. aasta juulis (kusjuures neil läbirääkimistel osales vaid seitse WTO liiget), mille põhjuseks olid erimeelsused ühelt poolt Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide ning teiselt poolt peamiste arengumaade vahel, on Euroopa Parlamendi enamus taas asjaolude tõttu sunnitud oma väljaütlemisi piirama, et üritada maailmakaubanduse liberaliseerimise kava ja eesmärke praeguses läbirääkimistevoorus päästa.

Euroopa Parlamendi enamus ei ole eufemistliku väljendi „Doha arengukava” ja muude klišeede taga kahtluse alla seadnud põhilist – praegust läbirääkimiste mandaati, mille nõukogu määratles seitse aastat tagasi ja mida komisjon praegu meeleheitlikult püüab ellu viia.

Kuid vaatamata jätkuvatele jõupingutustele on majandusliku kontrolli eesmärk, mida püüdlevad Euroopa Liidu peamised rahandus- ja majandusringkonnad, nüüd põrkunud kasvavate vastuolude ja arengumaade huvidega.

Euroopa Liidu tegelikud kavatsused ilmnevad nende kahepoolsete „vabakaubanduse” lepingute sisust, mida ta üritab peale suruda Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele ning Ladina-Ameerika ja Aasia riikidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. Kui läbirääkimised ummikusse jooksid, sai selgemaks, et Euroopa Liidu põllumajandust õõnestatakse „arengu” nimel, kuid see „areng” teenis pigem arenenud riikide teenuseosutajate ja üleilmsete toidukorporatsioonide huve kui arengumaade elanike huve.

Mandelsoni ettepanekud tuleks kohe kõrvale lükata.

Praeguses olukorras, kus rahvusvahelise rahanduse regulatsiooni puudumise tagajärjed saavad üha ilmsemaks, tuleb toiduga kindlustatus muuta esmatähtsaks eesmärgiks nii, et see oleks kasulik nii arengumaadele kui ka arenenud riikidele. See õigustab turuväliste mehhanismide kasutamist põllumajandussektori toetuseks. See on eriti tähtis just nüüd, mil rahvusvahelise rahanduse regulatsiooni puudumise tagajärjed on liigagi ilmsed.

WTO Doha voor tuleb täielikult ümber suunata, et luua olukord, millest võidavad nii Euroopa Liit kui ka arengumaad.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. (RO) Meie, sotsiaaldemokraadid, oleme mures selle pärast, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha vooru peatamine võib kahjustada aastatuhande arengueesmärkide saavutamist.

Praeguses majandus-, finants- ja toidukriisis on oluline toetada mitmepoolset süsteemi, mis tagab usaldusväärse ja õiglase kaubanduse. Seetõttu on oluline, et Euroopa Parlament osaleb aktiivselt rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel, lähtudes Lissaboni lepingust.

Rumeenia toetab vooru lõpuleviimist selliselt, et tagatud on kogu teemaderingi tasakaal ja iga sektori – näiteks põllumajanduse ja tööstustoodete sektori – sisemine tasakaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Doha vooru järjepidev ummikussejooksmine on halb uudis kogu maailma jaoks. Majandus on muutumas üleilmseks, olenemata sellest, kas valitsused seda soovivad. Küsimus on niisiis selles, kas riiklikud ametivõimud soovivad seda üleilmastumist reguleerida, kas nad soovivad soodustada ja stimuleerida selle ülemaailmse rikkuse loomise protsessi edumehhanisme. Kui vastus on jaatav, nagu me väidame, siis peame edendama rohkem kaubandust, rohkem läbipaistvust ning eeskirjade suuremat selgust ja etteaimatavust. Doha vooru ummikussejooksmisest ei saa kasu ei arenenud riigid ega arengumaad. See ei soodusta suurema jõukuse tekkimist ega suurenda usaldust neil maailmamajanduse jaoks heitlikel aegadel. Seetõttu väärib kinnitus, et on vaja otsustavalt jätkata protsessi, mille tõttu on rahvusvahelise kaubanduse maht suurenenud, meie nõusolekut. See, et Euroopa Parlament on kaubanduse heade külgede ja potentsiaali suhtes endiselt entusiastlik, on hea märk.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin WTO Doha vooru peatamist käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt.

Ma olen täiesti teadlik läbirääkimiste ühese tulemuse saavutamisega seotud raskustest. Minu arvates rõhutavad Doha vooruga seotud probleemid asjaolu, et WTO vajab sisemist reformimist, et tagada seni puuduv läbipaistvus ja tõhusus. Lisaks tahaksin rõhutada vajadust pakkuda Doha arenguvooru ühe osana arengumaadele tehnilist abi. Lõpetuseks soovin öelda, et minu veendumuse kohaselt aitaks Doha läbirääkimiste positiivne lõpuleviimine praeguses olukorras kaasa kogu maailma majanduse stabiilsusele.

 
  
  

Raport: Carlos Carnero González (A6-0347/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada Carlos Carnero Gonzáleze raporti vastu, mis käsitleb liidu sümbolite kasutamist parlamendis (A6­0347/2008).

Need sümbolid on juba olemas ja neid juba kasutatakse ning nende kasutamine ei pea olema reguleeritud sellisel viisil.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin oma Hispaania kolleegi Carlos Carnero Gonzáleze raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Parlamendi kodukorda uue artikli 202 a „Liidu sümbolite kasutamine parlamendis” lisamist. Need kolm sümbolit (lipp, millel on kaksteist kuldset tähte sinisel taustal, hümn, mille aluseks on „Ood rõõmule” Beethoveni üheksandast sümfooniast, ja juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses”) aitavad tuua kodanikke Euroopa Liidule lähemale ja luua Euroopa identiteeti, mis täiendab riikide identiteeti.

Kõik Euroopa institutsioonid on neid sümboleid üle 30 aasta kasutatud ja Euroopa Ülemkogu võttis need ametlikult vastu 1985. aastal. Mulle meeldib, et Euroopa päevaks valiti 9. mai – nii peame me meeles 9. maid 1950, mil Prantsuse välisminister Robert Schuman tõi Quai d’Orsay juures Salon de l’Horloge’is peetud kõnes avalikkuse ette Jean Monnet’ idee koondada söe- ja terasetootmise riigiülese Ülemameti alla, ühendades nõnda laskemoona tootmiseks vajalikud ressursid. Tollal oli tema eesmärk vältida uut sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel ning tuua Saksamaa külma sõja alguses kindlalt lääneriikide leeri.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (NI), kirjalikult. (NL) Ma hääletasin selle raporti vastu. Euroopa Liit ei ole riik ega peaks end seega ehtima selliste riigi või rahva sümbolitega nagu hümn, lipp ja muu. Selline kavatsus ilmnes ka Lissaboni lepingust ja selle koopiast, niinimetatud Euroopa põhiseadusest, mille iirlased, prantslased ja hollandlased tagasi lükkasid. Veidi austust rahva demokraatliku tahte vastu oleks siin kahtlemata asjakohane, kui Euroopa tahab saavutada demokraatlikku legitiimsust. Lipud ja hümnid on riikide, mitte majanduskoostööl põhinevate riikide ühenduste jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) See raport Euroopa Liidu sümbolite kasutamise kohta Euroopa Parlamendis ei ole raport; see on põhiseadusesse pimesi uskumise, poolreligioosse kreedo väljendus!

Õiguslikus mõttes Euroopa Liidu sümboleid – lippu, hümni ja juhtlauset – enam ei eksisteeri, sest kaks Euroopa riiki lükkasid Euroopa põhiseaduse 2005. aastal ülekaalukalt tagasi. Samuti ei ole neid Lissaboni lepingus, mis pärast Iirimaal toimunud hääletust on surnud. Euroopa superriiki pole olemas!

Püüe seda ellu kutsuda nende sümbolite kasutamise kaudu võiks tunduda naeruväärne, kui see ei kajastaks teie sügavat põlgust demokraatliku eneseväljenduse suhtes ja teie soovi suruda iga hinnaga läbi riigiülene eurokraatlik riik.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Me oleme tunnistajateks meeleheitlikele katsetele luua Euroopa riiki, millel on oma riiklik identiteet. Kogemused näitavad, et kunstlikult ei ole võimalik ühist identiteeti luua. Selle kohta on arvukalt näiteid, sealhulgas Belgia riik, mis loodi Flandria ja Valloonia ühendamise teel ligi 180 aastat tagasi. Vaatamata ühisele kuninglikule perekonnale, lipule, riigihümnile ja vääringule laguneb Belgia jätkuvalt.

Euroopa Liidu lipp, hümn ja Euroopa päev võivad tunduda sümboolse küsimusena, mis ei ole kuigi oluline. Kuid need sümbolid moodustavad ühe osa Euroopa Parlamendi ülimast eesmärgist luua Euroopa Ühendriigid. Euroopa Liidu esialgne põhiseadus, mis Prantsusmaal ja Hollandis rahvahääletustel tagasi lükati, sisaldas muu hulgas viiteid Euroopa Liidu hümnile ja lipule. Need jäeti välja ja Euroopa Liidu liidrid esitasid „uue” lepingu, niinimetatud Lissaboni lepingu. Nii et nüüd üritab Euroopa Parlament revanši võtta ja Euroopa Liidu sümbolid tagaukse kaudu sisse smugeldada.

Meie seisukoht on, et Euroopa Liidu koostööd tabab sama saatus mis esperantot – kunstlikku keelt, millest ei saanud kunagi maailmakeelt, vaid mis on sisuliselt hääbunud. Identiteeti ja ühtsust loovad inimesed, mitte eliit.

Seetõttu hääletasime selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Selle raporti vastuvõtmisega 503 poolthäälega 96 vastuhääle ja 15 erapooletu vastu on Euroopa Parlamendi enamus taas näidanud oma sügavat hoolimatust demokraatia ja rahvavalitsuse suhtes.

See on katse kehtestada niinimetatud liidu sümbolid, antud juhul nii, et need lisatakse Euroopa Parlamendi kodukorda, milles on sätestatud, et „lipp heisatakse kõikidel parlamendi hoonetel ja ametlike sündmuste puhul”, „lippu kasutatakse kõikides parlamendi koosolekuruumides”, „hümni mängitakse iga uue koosseisu esimese istungi ja muude pidulike istungite alguses” ja et „juhtlauset [„Ühinenud mitmekesisuses”] kasutatakse parlamendi ametlikel dokumentidel”.

Viidatakse sümbolite tähtsusele „kodanike taasühendamisel Euroopa Liiduga ja Euroopa identiteedi loomisel, mis täiendab liikmesriikide rahvuslikku identiteeti”.

Kas see „taasühendamine” tähendab, et tuleb eirata nende inimeste demokraatlikku ja suveräänselt väljendatud tahet, kes lükkasid tagasi esimese ettepaneku põhiseaduse lepingu kohta ja seejärel Lissaboni lepingu? Milline silmakirjalikkus...

Kas see „taasühendamine” tähendab nende „liidu sümbolite” pealesurumist, kui liitu juriidiliselt ei eksisteeri ja need sümbolid on kavandatud lepingu tekstist välja jäetud? Milline küünilisus...

Sisuliselt on see lihtsalt järjekordne manööver, mille eesmärk on üritada tagasilükatud ja kahekordselt surnud lepingut taaselustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Hedh (PSE), kirjalikult. − (SV) Ma otsustasin hääletada Carlos Carnero Gonzáleze raporti vastu, mis käsitleb liidu sümbolite kasutamist Euroopa Parlamendis. Põhjus on see, et minu arvates ei peaks sümbolite kasutamine olema sätestatud aluslepingus või kodukorras. Sümbolid on nii või teisiti olemas.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Ma ei saanud hääletada Carnero Gonzáleze raporti poolt, kuid ei soovinud toetada ka euroskeptilist seisukohta. Ma pooldan kogu südamest Euroopa Liitu. Erakond, mille juht ma olen, on rajatud põhimõttele, et Šotimaa peaks olema sõltumatu riik, ja meie usume, et see sõltumatus peab võtma Euroopa Liidu sõltumatu liikmesriigi vormi. Sellele vaatamata ei usu ma, et Euroopa inimesed sooviksid, et liit hakkaks end ehtima superriigi tunnustega. Euroopa Liidu sümbolid sätestati Euroopa Liidu põhiseaduses; see dokument lükati aga Prantsusmaal ja Hollandis tagasi. Seejärel jäeti need sümbolid Lissaboni lepingust välja, kuid Iirimaal hääletati sellegipoolest selle lepingu vastu. Kui Euroopa tahab uuesti oma kodanikele läheneda, peab ta tegelema poliitikaga, mis läheb inimestele korda, mitte aga mängima mõttetute sümbolitega, millel puudub igasugune sisu.

 
  
MPphoto
 
 

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Euroopa inimesed ja suur osa parlamendiliikmeid on väga mures majanduse olukorra ning meie pangandussektori ilmse hapruse pärast. Kindlustunne töökohtade, säästude ja pensionide suhtes on kadunud. Euroopa kodanikud pole hoopiski mitte „ühinenud mitmekesisuses”, nagu ütleb Euroopa Liidu juhtlause, vaid halveneva eluolu tõttu hirmul ja nad suhtuvad sellesse hääletusse umbusuga.

Selle raportiga on Euroopa Parlament andunud kasutule omaenese naba imetlemisele ja laseb kogu senisel heal tööl kaotsi minna. Euroopa Parlamendi otsustajad katkuvad ikka ja jälle juukseid ja küsivad, miks Euroopa kodanikud ei võiks neid austada nii, nagu nad seda väärivad. Tundub, nagu oleks nad otsustanud, et sümbolid ja hümnid lahendavad selle probleemi.

Kui mõned parlamendiliikmed keskenduksid vähem vaipadele ja Beethovenile ning rohkem Euroopa Parlamendi tegelikule tööle, siis ei peaks me valijatelt nende usaldust paluma.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. (FR) Euroopa tahab end ehtida riigi tunnustega. Ta tahab oma hümni, lippu, päeva, vääringut ja juhtlauset. Meie ei taha seda superriiki; me ei taha seda pealesurutud föderalismi.

2005. aastal lükkasid prantslased ja hollandlased rahvahääletusel tagasi Euroopa põhiseaduse eelnõu, mis sisaldas neid sümboleid. 2008. aastal lükkasid iirlased Lissaboni lepingu vastu hääletades samuti need superriigi sümbolid tagasi.

Katse neid salaja, Euroopa Parlamendi kodukorra täiendamise teel tagasi tuua on häbiväärne.

Euroopa kodanikel on selles küsimuses sõnaõigus ja neid tuleb austada. Neil on ka kohustus mäletada. Üha enam üleilmastuvas ühiskonnas ja majanduses ei tohi me unustada – eriti nüüd –, kes me oleme, kust me tuleme ning millised on meie väärtused ja meie identiteet.

Euroopat ei saa rajada nii, et nullitakse Euroopa rahvaste ajalugu ja eiratakse Euroopa riikide tegelikku olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Marie Le Pen (NI), kirjalikult. (FR) Üks väheseid erinevusi Euroopa põhiseaduse ning 25 riigipea ja valitsusjuhi poolt allkirjastatud Lissaboni lepingu vahel seisnes just neis Euroopa Liidu sümboleis – lipus, hümnis, juhtlauses ja Euroopa päevas –, mis lükati 13. detsembril 2007 ühehäälselt tagasi. Siis oli oluline teha nägu, nagu midagi poleks juhtunud, ja mitte jätta Euroopa kodanikele muljet, et tegemist on föderaalse riigi struktuuri loomisega.

Püüdes neid sümboleid tagasi tuua, liigub Euroopa Parlament taas väljaspool seaduse piire ja rikub teadlikult Euroopa aluslepinguid.

Kahtlemata on Euroopa institutsioonid püüdnud seda varemgi teha. See skandaalne viis, kuidas institutsioonid püüavad sundida Iirimaad veel üht rahvahääletust korraldama, karikeerib nende arusaama demokraatiast. Kõik, mis on vastuolus Euroopa integratsiooniga, tuleb kõikvõimalike vahenditega, sealhulgas õiguslike vahenditega kõrvaldada.

Kuidas saab meil olla mingitki usaldust sellise Euroopa vastu, mis trambib jalge alla põhimõtted, mida ta peaks kaitsma, ja muutub endise Nõukogude Liidu sarnaseks, kus mõtte- ja sõnavabadus oli põhiseaduses sätestatud, kuid kus seda kunagi ei rakendatud?

Daamid ja härrad, demokraatiat ei jagata, nagu ei jagata ka totalitarismi. See on täna liigagi ilmne.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. (NL) Raportöör Carnero González ütleb, et on väga küsitav, kas lipu tunnustamine võiks takistada Lissaboni lepingu ratifitseerimist. Seega seab ta kahtluse alla Hollandi peaminister Balkenende sõnad. Härra Balkenende jäi Strasbourgis 23. mail 2007 kindlaks seisukohale, et Euroopa Liidu sümboleid ei tohiks põhiseaduse lepingusse lisada.

Teda ajendas nii ütlema ennekõike asjaolu, et vastasel juhul peaks Hollandi riiginõukogu vajalikuks korraldada Hollandis veel üks rahvahääletus. Nüüd teeb härra Carnero González ettepaneku sätestada Euroopa Liidu lipp, hümn ja juhtlause Euroopa Parlamendi kodukorras. Tema põhjenduste kohaselt saadame sellega poliitilise sõnumi selle kohta, et need sümbolid esindavad euroopalikke väärtusi. Ta soovib, et Euroopa Liitu nähtaks kogu maailmas vabaduse, arengu ja solidaarsuse mõõdupuuna. Vähemalt sama palju iseloomustavad Euroopa Liitu mõõdutundetud ambitsioonid, ärritav sekkumine, riskantne surve majandusvabadusele ja sõjalised jõudemonstratsioonid.

Oleks parem, kui Euroopa omandaks selgema identiteedi „valijate kuulamise” teel. See sümbolitepoliitika ei muuda midagi. Sinine lipp on juba kõikidel rahatähtedel ja autode numbrimärkidel. Me tegutseme endiselt nii, nagu oleks Lissaboni leping elujõuline, ehkki see on lepingus endas sisalduvate reeglite kohaselt tagasi lükatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Sümbolite jõudu ei tohiks alahinnata. Nad võivad peegeldada seda, mis ei ole käegakatsutav, ja luua identiteeti. Kuid sümbolitel võib olla ka negatiivne varjund; näiteks inimese DNA sümbol on muutunud geneetilise manipulatsiooni sümboliks. „Manipuleeriv” on ka see sõna, mida ma kasutaksin Euroopa Liidu praeguse lähenemisviisi kirjeldamiseks.

2005. aastal korraldatud rahvahääletustel lükkasid prantslased ja hollandlased Euroopa Liidu põhiseaduse tagasi, kuid Euroopa Liidule omast põikpäisust ilmutades üritati kogu projektile anda uus välisilme, jättes liidu sümbolid välja ja esitledes seda läbikukkunud, ent peaaegu identset projekti Lissaboni lepinguna. Kui Euroopa Liit jätkab visalt esialgse lepingu taaselustamise püüdeid, tehes vaid ühe tegeliku muudatuse – heites Euroopa Liidu sümbolid üle parda –, kaotab ta selle, mis tema usaldusväärsusest järele on jäänud. See on jultunud katse meie kodanikke eksitada ja seetõttu hääletasin ma selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (UEN), kirjalikult. (IT) Ma tahaksin tunnustada raportööri liidu sümbolite kodukorda lisamise eest nüüd, mil need uuest lepingust üllataval kombel välja on jäetud. Euroopa konvendi liikmena olen ma alati olnud seisukohal, et Euroopa Liit vajab hinge, mis tooks ta meie ühiste väärtuste kaudu Euroopa kodanikele lähemale.

Lepingust sümbolite väljajätmine oli juba teab mitmes tegu, mis distantseerib Euroopa institutsioone kodanikest. Tõepoolest, kuidas võib oodata, et kodanikud samastaksid end Euroopa Liiduga, kui liit teeb aina enam selleks, et kaotada oma nägu, ja loobub sümbolitest, mis peaksid pigem seda esindama nii liikmesriikides kui ka liidu rahvusvahelistes suhetes?

Kui kõik tunnevad ära liidu sümbolid, on see esimene samm teel ühise tahteni luua ühist Euroopa kodu, mis suudab anda Euroopa kodanikele poliitilisi vastuseid ning mis lisaks taastaks poliitikale aukoha, mida ta väärib meie mõtetes ja „avalike hüvede” haldamisel.

Seepärast kiidan ma veel kord raportööri, lootes, et teised Euroopa Liidu institutsioonid järgivad seda Euroopa Parlamendi algatust, ja olles veendunud, et see tugevdab parlamentaarset institutsiooni, kuhu me kuulume.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. (SK) Euroopa ühendused ja hiljem Euroopa Liit on moodustamisest saati tahtnud omada sümboleid, mille avalikkus kergesti ära tunneks. Põhiseaduse lepingu ratifitseerimine ebaõnnestus Prantsusmaal ja Hollandis korraldatud rahvahääletuste läbikukkumise tõttu. Mõne liikmesriigi surve tõttu ei lisatud sümboleid Lissaboni lepingusse, mis sündis kompromissi tulemusena ja millega asendati põhiseaduse lepingu tekst.

Inimesed on harjunud sellega, et igal organisatsioonil on oma logo. Lipud, embleemid, hümnid, hüüdlaused, värvid ja muud liiki sümbolid annavad edasi emotsionaalset kuvandit nende esindatavate organisatsioonide aluseks olevatest väärtustest.

See aspekt, mis on ühine meie riikidele, piirkondadele, kirikutele, erakondadele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja teistele, kehtib ka Euroopa Liidu tasandil. Lipp, millel on kujutatud kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnev ring sinisel taustal, on mind alati kütkestanud. Kui ma saabun Slovakkiasse ja näen hoonetel seda lippu, tunnen ma rõõmu, et Slovakkia kuulub Euroopa ühisesse kodusse. Oleks raske leida sama tuntud muusikapala ja luuletust, mis sümboliseeriks Euroopa integratsiooni ideed paremini kui Ludwig van Beethoveni üheksandal sümfoonial põhinev Euroopa Liidu hümn.

Vaatamata sellele, et kõik liikmesriigid ei kasuta veel ühisraha, on eelkõige kolmandad riigid hakanud samastama Euroopa Liitu euroga, nii nagu Ameerika Ühendriike samastatakse dollariga. Ma leian, et juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses” peegeldab täiuslikult Euroopa projekti sisu. Ma olen nõus liidu sümbolite kasutamisega ja seetõttu hääletasin raportöör Carnero Gonzáleze raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Ma tahaksin teatada, et hääletasin härra Carnero Gonzáleze raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Parlamendi kodukorda uue artikli lisamist liidu sümbolite kasutamise kohta parlamendis.

On tuntud tõde, et sümbolid on väärt rohkem kui mis tahes hüüdlause või sõnad. Nad on väga olulised komponendid igasuguses suhtluses, eriti need, mis on seotud identifitseerimisprotsessidega ühiskonnarühmas või organisatsioonis. Lipud, pildid ja hümnid on olulised selleks, et võimaldada avalikkusel organisatsiooni mõista.

Seetõttu olen ma rahul meie kolleegi algatusega, mille eesmärk on aidata inimestel olla Euroopa projekti rohkem kaasatud ja sellega paremini kursis ning mis suurendab nii Euroopa projekti õiguspärasust.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Strož (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Seoses raportiga liidu sümbolite kasutamise kohta võin ma öelda vaid üht: tegemist on järjekordse näitega sellest, kuidas Euroopa Liidus demokraatlikest toimimisviisidest kõrvale hiilitakse. Mõni aeg tagasi kukkusid liidu sümbolid läbi, kui niinimetatud Euroopa põhiseaduse ettepanek tagasi lükati. Põhiseadus või vähemalt selle põhisisu peaks faktiliselt olema Lissaboni lepingus taaselustatud ja nüüd püüab Euroopa Parlament taaselustada liidu sümboleid. Mul ei jää üle muud, kui küsida, mida Euroopa organid ja institutsioonid kavatsevad teha nende sümbolite kuritarvitamise korral? Näiteks hiljuti, ajal, mil Gruusia alustas konflikti Venemaaga, võis kogu maailm näha pilte Gruusia presidendist, kelle kabinetis oli lisaks Gruusia lipule ka Euroopa Liidu lipp. See on kahtlemata lubamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański (UEN), kirjalikult. (PL) Ma hääletasin selle vastu, et Euroopa Parlament tunnustaks õiguslikult Euroopa liidu sümboleid, järgmistel põhjustel.

Esiteks läheb õiguslik tunnustamine vastuollu Euroopa Ülemkogu otsustega. Nimelt otsustasid kõik liikmesriigid jätta Euroopa sümbolid põhiseaduse lepingu eelnõud asendavast reformilepingust välja.

Teiseks tähendab Euroopa Parlamendi otsus nende sümbolite tagasitoomist tagaukse kaudu, vastupidi liikmesriikide soovidele. Selliseid juriidilisi manöövreid kasutades näitab Euroopa Parlament pigem oma nõrkust kui tugevust.

Kolmandaks tekitatakse sedalaadi meetmetega põhjendatud usaldamatust paljude Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike seas, kes ei soovi rahvusriikidele omaste sümbolite omistamist sellisele rahvusvahelisele organisatsioonile nagu Euroopa Liit.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Kavandatud üleskutse, et Euroopa Parlament etendaks olulist rolli Euroopa Liidu sümbolite propageerimisel ja elaval kasutamisel, on provokatsioon Euroopa rahvastele. Euroopa Parlamendi algatusel pingutatakse, et elustada niinimetatud Euroopa põhiseadus mitte ainult selle muudetud versioonis ehk Lissaboni lepingu vormis, mille iirlased hiljuti tagasi lükkasid, vaid esialgsel kujul, s.t põhiseaduse lepingu vormis, mille prantslased ja hollandlased hukka mõistsid.

Sellise seisukohavõtuga näitab Euroopa Parlament end taas Euroopa Liidu tagurlike reformide toetaja ja arhitektina. See näitab ülimat põlgust prantslaste, hollandlaste ja iirlaste otsuse suhtes ning kõigi teiste Euroopa rahvaste ilmselge meelestatuse suhtes, kellele ei lähe korda Euroopa Liidu rahvavaenulikule olemusele nii tüüpilise Euroopa plutokraatia poliitika, institutsioonid, väärtushinnangud, eesmärgid ja sümbolid.

Euroopa rahvad peavad jõulisemalt võitlema ja Euroopa tagurliku põhiseaduse lõplikult tagasi lükkama. Nad peavad võitlema, et õõnestada imperialistlikku Euroopa Liitu, mida iseloomustavad vaesus, ebaõiglus, sõda ja rõhumine. Nad ootavad sellise liidu lagunemist ning nende eesmärk on kehtestada oma võim ning panna paika uued institutsioonid ja sümbolid, mis vastavad nende endi vajadustele ja väärtushinnangutele.

 
  
  

Raport: Richard Seeber (A6-0362/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, ühineme seisukohaga, et tarbijatel on tähtis roll selles, et saavutataks Euroopa Liidu veeressursside säästev kasutamine. Me leiame siiski, et avalikke teavituskampaaniaid tuleks läbi viia eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil, mitte Euroopa Liidu nõudel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin meie Austria kolleegi Richard Seeberi suurepärase algatusraporti poolt, mis koostati vastuseks komisjoni teatisele veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus.

Ma jagan kahetsust selle pärast, et komisjoni käsitusel puudub igasugune reaalne rahvusvaheline mõõde, ning toetan raportööri seisukohta, et veepuuduse ja põua küsimuse spetsiifilisus eeldab kooskõlastatud tegevust ELi ja liikmesriikide tasandil ning piirkondlikul ja kohalikul valitsustasandil. Veepuudus on mõjutanud vähemalt 11% Euroopa Liidu elanikkonnast ja 17% kogu Euroopa Liidu territooriumist ning viimase aja areng on näidanud, et vesi muutub tõenäoliselt Euroopas tunduvalt napimaks ressursiks.

Euroopa Liidul on kiiresti vaja kehtestada selline veepoliitika, mis võimaldab meil tagada Euroopa kodanikele, ettevõtetele, asutustele, taimestikule, loomastikule jne nende vajaduste rahuldamiseks piisavalt sobiva kvaliteediga vett.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (UEN), kirjalikult. Veenappus on pakiline küsimus, mis mõjutab Euroopa ja kogu maailma kodanikke. See raport annab meile teada, et Euroopa Liidus raisatakse 20% veest ebaefektiivse kasutamise tõttu, avalikkus ei ole piisavalt teadlik vee säästmise vajalikkusest ja ränk veenappus mõjutab 17% Euroopa Liidu territooriumist. Vastuseks neile probleemidele peab Euroopa Liit võtma omaks tervikliku lähenemisviisi veevarude paremale majandamisele ja veega varustamisele.

On selge, et meil on võimalik säästa olulisel määral (kuni 40%) vett tehnoloogiliste uuenduste ning käitumise ja tootmismudelite muutmise kaudu, tänu millele peaks olema võimalik asendada senised kriisiohjamisviisid. Tööstus- ja põllumajandussektoris veesäästutehnoloogiate kasutamise ja niisutussüsteemide haldamise abil võib veekadu vähendada koguni 43% võrra ning vee tõhusa kasutamise meetmete abil võiks vähendada vee raiskamist kuni kolmandiku võrra. Praegu tarbib põllumajandussektor 64% vett, 20% veest tarbitakse energeetikasektoris, 12% avalikus sektoris ja 4% tööstuses. Lisaks esineb kliimamuutuse tõttu üha enam põuda, mis põhjustab keskkonda hävitavaid metsatulekahjusid.

Euroopa Liidu eesmärk on suurendada reovee ringlussevõttu ja arendada vee magestamist, tõhustada veemajanduspoliitikat, mille aluseks on põhimõte „saastaja maksab”, võtta kasutusele veetarbimise märgistussüsteemid, uurida ja jälgida kõrbestumise peatamiseks vajalikke meetmeid, parandada külvikordade süsteeme ja propageerida tõhusamat veekasutust avalikkuse seas.

 
  
MPphoto
 
 

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Mõningad kaunid sõnad ei suuda varjata selles raportis sisalduvate ettepanekute, mille põhisisu on „nõudlusel põhineva veemajanduse” tagurlik idee, rahvavaenulikku olemust. Raportis välja pakutavate meetmete lõpptulemuseks on peamiselt vee hinna tõus ja veevarustuskulude suurenemine. Rahvale ning kehval ja keskmisel järjel põllumajandustootjatele kehtestatakse veel üks kulukas maks, sest vesi muudetakse täielikult kaubaks. Samuti on eesmärgiks suurendada monopoolsete kontsernide tegevuse kasumlikkust.

Resolutsioonis ei tehta vahet põual ja veepuudusel, mis on kaks eri nähtust ja nõuavad erinevat lähenemist. Üldse ei mainita vee säilitamist ega kasutuskõlblike veevarude, olemasolevate veevarude ja sademete vahelise suhte parandamist.

Raportis alahinnatakse seda positiivset ja aktiivset rolli, mis on metsadel sellise loodusnähtuse nagu põua leevendamisel ja veenappuse vastu võitlemisel. Seetõttu ei tehta raportis ettepanekuid metsa uuendamise kohta, vaid rõhutatakse hoopis, et „metsaga kaetuse suurendamine” tuleks ette võtte üksnes seal, kus see „on äärmiselt oluline”.

Samuti alahinnatakse raportis üleujutuste ohtu ja vajadust võtta üleujutuste vastu kaitsemeetmeid. Pigem vastupidi – raportis rõhutatakse vajadust „vältida tõkete loomist jõgede looduslikele voolusängidele” ning hirmutatakse jõgede ümbersuunamisest tingitud sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemidega.

Töölised võitlevad selle eest, et puhast ja ohutut vett oleks piisavalt. Nad on vastu praeguse ühiskondliku hüve muutmisele äriobjektiks, mis oleks kasumile orienteeritud monopolidele ülikasulik.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Meie ei ole nõus selle idee aluseks oleva arusaamaga, mille kohaselt veemajanduses peab järgima turumajanduse põhimõtteid, mistõttu tarbimise kontrollimise esmaseks vahendiks on hind (tariifid). Raportis märgitakse, et investeeringud peavad end ära tasuma, justkui aitaks investeeringute tasuvus täielikult või osaliselt veepuuduse probleemi lahendada. See ei ole ju nii.

Lekkekaod, vesikondade planeerimine, hallvee taaskasutamine, teabevahetus riikide vahel ja vaatlussüsteemi järkjärguline loomine tunduvad kahtlemata olevat probleemid või ettepanekud, mis on tulvil pealtnäha häid kavatsusi. Need kavatsused ei ühildu aga veepoliitika raamdirektiiviga, milles nähakse ette, et veemajanduse aluseks peavad olema majanduslikud ja rahalised põhimõtted, kuid ei tagata peamisi tingimusi – veega varustatust kui õigust ja vee demokraatlikku haldamist.

On tõstatatud ka probleeme, mida tuleks arvesse võtta, isegi kui need seavad kahtluse alla Euroopa Liidu poliitika. Raportis märgitakse, et metsandus- ja põllumajanduspoliitika vahel ja linnade kontrollimatu arengu ning kõrbestumise ja põudade vahel on otsene seos. Samas ei esitata kordagi küsimust, kas sellistes riikides nagu Portugal võiks ühine põllumajanduspoliitika olla üks kõrbestumise peamisi põhjuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Šotimaa esindajana leian ma, et mitmed Seeberi raportis käsitletavad küsimused ei lähe minu valijatele tõenäoliselt eriti korda. Kvaliteetse veega varustamine on siiski erakordselt tähtis Euroopa Liidu kõikides geograafilistes piirkondades ning sellised probleemid nagu mittesäästvast tarbimisest tulenevad veekaod ja veestress puudutavad meid kõiki. Šotimaal toimub veega varustamine riigi omandis oleva ettevõtte kaudu, mis annab aru Šoti parlamendile, ja Šoti valitsuse soov on, et Scottish Water oleks kogu maailmale veenev eeskuju selle kohta, kuidas kõige paremini veevarustusteenuseid pakkuda. Ma toetan seda ideaali täielikult ja soovitan seda Euroopa Parlamendile.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastiano (Nello) Musumeci (UEN), kirjalikult. (IT) Veepuudus ja põuad, mis on omavahel otseselt seotud, mõjutavad eelkõige mitmeid Lõuna-Euroopa piirkondi ning neil probleemidel on katastroofilised tagajärjed keskkonnale ja kohalikele elanikele.

Piirkond, kust mina pärit olen – Sitsiilia –, kannatab igal aastal regulaarselt veestressi- ja põuaperioodide all, mis põhjustavad põllumajandusele tõsist kahju. See on murettekitav probleem, mida võiks osaliselt lahendada, kui asutaks energiliselt tegutsema vähemalt kahel rindel. Esimene on seotud infrastruktuuriga: näiteks Sitsiilia saarel läheb suurel hulgal – hinnanguliselt koguni 30% – vett kaduma veemagistraalide kehva hooldamise tõttu. Teine puudutab ennetamist: ma olen täiesti nõus raportööriga, kes väidab, et teavituskampaaniate vormis toimuv koolitus ja haridus, mis algab koolidest, on äärmiselt olulised vahendid, millega saaks käitumist muuta ning vee säästmise ja säästva tarbimise kultuuri tekitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. (SK) Ma loobusin Richard Seeberi raportit hääletamast. See raport on liiga pikk ja mõned selles sisalduvad soovitused korduvad. Suurim probleem on see, et kogu raporti aluseks on vana veeparadigma ning ainult ühel korral, lõikes 48, viidatakse lühidalt uuele lähenemisviisile, s.t vajadusele edendada vihmavee kogumist.

Muud soovitused ja ettepanekud on liiga segased ning seetõttu nende praktiline rakendamine ei õnnestu. Raportis puudub seostatud lähenemine ja selles keskendutakse üksnes kraanivee säästmisele. See raport on ka väga liigendatud ega võimalda seetõttu ühest tõlgendamist.

Kokkuvõttes kordub sama lugu, mis juhtus Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga. Selle direktiivi eesmärk oli edendada vooluveekogude seostatud haldamist valglates. Tulemuseks olid üksnes eraldiseisvad valdkondlikud tegevuspõhimõtted. Selle tõestuseks on asjaolu, et eelmisel aastal võeti vastu järjekordne direktiiv – üleujutuste direktiiv. Kui millegagi on otsustatud tegelda seostatult, siis ei peaks seda tegema tükkhaaval. Kahjuks seostatud lähenemisviisi ei tekkinud ja veemajanduse valdkonnas kasutatakse raamdirektiivi nagu rebitavate lehtedega kalendrit. Ühel hetkel lahendatakse üleujutuste probleemi ja järgmisel juba põudade küsimust.

Midagi sarnast juhtus Slovakkias sotsialismiajal, eriti Ida-Slovakkia madalikupiirkonnas. Kõigepealt üritasime lahendada kuivendamise küsimust ja seejärel, teises etapis, niisutamise küsimust. Nüüd on Ida-Slovakkia madalikupiirkond nagu kuumutusplaat, mis sunnib pilvi liikuma jahedamate Karpaatide kohale, kust saavad alguse suured üleujutused.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin Seeberi raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Liidu jaoks olulist probleemi – veepuudust ja põudasid.

Vesi on piiratud ressurss. Meie ökosüsteemide, veeressursside, joogi- ja suplusvee kaitse on keskkonna kaitsmise põhiline eeldus. Ühine tegevus Euroopa tasandil tagab meie suutlikkuse majandada seda väärtuslikku ressurssi parimal võimalikul viisil.

Lisaks tahaksin härra Seeberit tema töö eest tunnustada. Ta on juhtinud tähelepanu põhiprobleemidele, mida Euroopa Liit peaks lahendama asuma: ulatuslikule veetarbimisele ja sellest tulenevale vee raiskamisele, probleemi vähesele teadvustamisele ja ühtse Euroopa lähenemise puudumisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE) kirjalikult. (PL) Veepuuduse ja põudade probleem on muutunud kriitiliseks, nagu ka muud globaalse soojenemise tagajärjed. Äärmuslike põudade ja veepuuduse juhtumite arv on viimastel aastakümnetel järsult kasvanud. See on suuresti tingitud ebatõhusast veemajandusest ja vee ülekasutamisest põllumajanduslikel eesmärkidel.

Euroopa Liit on ise silmitsi tõsiste kliimamuutusest ja inimtegevusest tulenevate ohtudega. Juba enam kui kolmandik eurooplastest elab piirkonnas, mida mõjutab veepuudus. Kui kohe ei võeta asjakohaseid meetmeid, et tagada ratsionaalsem ja säästvam veekasutus, on tõenäoline, et veepuudus mõjutab tulevikus veel enamaid inimesi. Ka rahvaarvu prognoositud kasv 6–9 miljardi inimeseni 2050. aastaks toob kaasa veel suurema veenõudluse.

Mõned eksperdid on hakanud võrdlema vett naftaga. Odava ja suhteliselt kergesti kättesaadava vee ajastu on läbi. Põllumajandussektoris valitseva veepuuduse probleemi lahendamiseks tuleks ehitada veesäilitusrajatisi ja tõhustada niisutamist. Lisaks tuleks teadlikkuse suurendamise poliitika kaudu aktiivselt arendada vee vastutustundliku säästmise kultuuri.

Igaüks meist peaks hakkama vett säästma ja seda mõistlikult kasutama. Samuti on oluline rakendada tehnoloogiat, mis võimaldab vältida vee raiskamist, ja suurendada sotsiaalset teadlikkust sellest probleemist. Vaja on ka paremini seostatud lähenemist vee ja põuaga seotud probleemidele.

 
  
  

Arktika haldus (RC-B6-0523/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin viie fraktsiooni, sealhulgas Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esitatud Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitleb Arktika haldust. Arktika piirkonnas on õhutemperatuur 20. sajandil tõusnud ligikaudu 5 Celsiuse kraadi ja see temperatuuritõus on kümme korda kiirem kui maakera keskmise pinnatemperatuuri tõus. Järgmiseks sajaks aastaks prognoositakse Arktika soojenemist 4–7 Celsiuse kraadi võrra.

Ma olen täiesti nõus avaldusega, et diagnoosimise aeg on möödas ja nüüd tuleb tegutseda. Lisaks kuuluvad kolm ELi liikmesriiki Arktika piirkonna riikide hulka ja ELiga tihedalt seotud naaberriikide seas, kes osalevad Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kaudu siseturul, on veel kaks Arktika piirkonna riiki, mis tähendab, et EL ja temaga assotsieerunud riigid moodustavad arvuliselt rohkem kui poole Arktika Nõukogu liikmetest.

Sellel piirkonnal on oluline roll planeedi tasakaalu tagamisel ja ma tunnustan autoreid selle resolutsiooni koostamise eest ajal, mil me tähistame rahvusvahelist polaaraastat.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. Ma hääletasin Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni muudatusettepaneku 6 poolt, milles nõuti Põhja-Jäämere muutmist relva- ja tuumarelvavabaks alaks. Ma tean väga hästi, et praegu tegutsevad Põhja-Jäämere vetes Ühendkuningriigi allveelaevad, kuid see ei ole põhjus mitte toetada ettepanekut rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta, et peatada tuumarelvade viimine sellesse piirkonda ja välistada tulevikus sõjaline tegevus Põhja-Jäämerel. Ma olen pettunud, et seda ettepanekut ei toetatud, kuid olen rahul viitega ÜRO mereõiguse konventsioonile ja vajadusele, et selle ratifitseeriks ka USA senat.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me peame väga kahetsusväärseks, et Euroopa Parlament lükkas tagasi selle resolutsiooni kavandatud muudatusettepanekud, milles rõhutati „ohte, mis on seotud Arktika võimaliku kasutamisega strateegilistel või sõjalistel eesmärkidel, ning vajadust muuta Põhja-Jäämeri relva- ja tuumarelvavabaks alaks” ja milles väljendati „erilist muret Arktika loodusvarade pärast toimuva võidujooksu üle, mis võib tekitada [...] julgeolekuohtusid ja suurendada üleüldist rahvusvahelist ebastabiilsust”.

Vaatamata mõningatele punktidele, mis meie arvates on positiivsed, annab see resolutsioon rohelise tee pidevale võidujooksule selle mandri loodusvarade pärast, väites, et „ELi Põhjamõõtme poliitika hõlmab Kaug-Põhja piirkonda, kuid [...] teadlikkust Arktika tähtsusest ülemaailmses kontekstis tuleb veelgi tõsta eraldiseisva ELi Arktika-poliitika väljatöötamise teel”.

Samuti kutsutakse komisjoni üles võtma „energia- ja julgeolekupoliitika Arktika piirkonnas oma päevakorda” ning võtma „Arktika suhtes ennetava hoiaku, omandades esimese sammuna vähemalt vaatlejastaatuse Arktika Nõukogus”.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens Holm, Kartika Tamara Liotard, Erik Meijer, Esko Seppänen ja Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. Me jagame resolutsioonis väljendatud muret selle pärast, millist mõju avaldab kliimamuutus Arktika piirkonnas elavate kogukondade elu jätkusuutlikkusele ja Arktika piirkonna looduslikele elupaikadele, ning me mõistame Arktika tähtsust ülemaailmse kliima seisukohalt ja seda, et Arktika on meie ühine mure.

Kuid me ei saa seda resolutsiooni toetada, sest selle lähtekohaks on eelkõige Euroopa Liidu huvid. Me peame õigusvastaseks sellist poliitikat, mis ei pea silmas ennekõike Arktika piirkonna rahvaste huve. Me leiame, et igasuguste Arktikat käsitlevate kõneluste ja algatuste lähtepunktiks peaks olema austus Arktika rahvaste suveräänse territooriumi suhtes ja kõikide Arktika piirkonna rahvaste kaasamine võrdsete partneritena.

Lisaks lükkas Euroopa Parlamendi enamus hääletusel tagasi muudatusettepaneku, milles rõhutati vajadust muuta Põhja-Jäämeri relva- ja tuumarelvavabaks alaks; nii tehti selle resolutsiooniga tee vabaks Arktikat käsitlevale poliitikale, mis võimaldab Arktikat militariseerida ja sinna tuumarelvi paigutada. Seda ei saa me mingil juhul toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, mis käsitleb Arktika haldust meie globaliseeruvas maailmas.

Ma olen veendunud vajaduses mõista Arktika piirkonna potentsiaali ülemaailmses kontekstis. Seega vajab Euroopa Liit seda piirkonda käsitlevat konkreetset poliitikat, millega tagatakse austus kohalike elanike ja keskkonna suhtes. Ma pooldan meie kolleegi seisukohta, et keskkond on erilist tähelepanu vääriv teema; tuleks luua piiriülene poliitiline või õiguslik struktuur, mis võiks olla vahendajaks loodusvarade tõttu tekkivate poliitiliste erimeelsuste korral.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. Me jagame resolutsioonis väljendatud muret selle pärast, millist mõju avaldab kliimamuutus Arktika piirkonnas elavate kogukondade elu jätkusuutlikkusele ja Arktika piirkonna looduslikele elupaikadele, ning me mõistame Arktika tähtsust ülemaailmse kliima seisukohalt ja seda, et Arktika on meie ühine mure.

Kuid me ei saa seda resolutsiooni toetada, sest selle lähtekohaks on eelkõige Euroopa Liidu huvid. Me peame õigusvastaseks sellist poliitikat, mis ei pea silmas ennekõike Arktika piirkonna rahvaste huve. Me leiame, et igasuguste Arktikat käsitlevate kõneluste ja algatuste lähtepunktiks peaks olema austus Arktika rahvaste suveräänse territooriumi suhtes ja kõikide Arktika piirkonna rahvaste kaasamine võrdsete partneritena.

Lisaks lükkas Euroopa Parlamendi enamus hääletuse ajal tagasi muudatusettepaneku, milles rõhutati vajadust muuta Põhja-Jäämeri relva- ja tuumarelvavabaks alaks; nii tehti selle resolutsiooniga tee vabaks Arktikat käsitlevale poliitikale, mis võimaldab Arktikat militariseerida ja sinna tuumarelvi paigutada. Seda ei saa me mingil juhul toetada.

 
  
  

Raport: Alejandro Cercas (A6-0357/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma andsin oma poolthääle Hispaania kolleegi Alejandro Cercase (PSE, ES) algatusraportile autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide rakendamise kohta. Ka minu arvates on kahetsusväärne, et määrust (EMÜ) nr 3820/85 teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise kohta kohaldatakse ja täidetakse ikka veel väga erinevalt.

Peame kutsuma liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et tagada sotsiaalõigusnormide tõhus ja ühtne rakendamine ning võtta autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldust käsitlev direktiiv 2002/15/EÜ üle oma õigusse, nii et oleks tagatud kodanike liiklusohutus ja sõidukijuhtide tervis ja ohutus ning kehtestataks õiglase konkurentsi selge raamistik.

Euroopa Komisjon peab ilmutama suurimat meelekindlust seoses autovedude sektori sotsiaalseid aspekte käsitlevate Euroopa Liidu õigusnormide rikkumistega liikmesriikide poolt, nägema ette sunnimeetmed normide täitmata jätmise korral ning võtma ennetavaid meetmeid, vajaduse korral kohtu kaudu selle nimel, et tagada ühenduse õigusaktide range järgimine. See on oluline õiglase ja moonutamata konkurentsi tagamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest on hädavajalik, et liikmesriigid võtaksid sotsiaalõigusnormid oma õigusse üle ja tagaksid nende nõuetekohase rakendamise. Kaupu vedavate sõidukijuhtide tervis ja heaolu ning teiste liiklejate ohutus sõltub selgetest eeskirjadest, mis käsitlevad selliseid küsimusi nagu tööaeg ning sõidu- ja puhkeaeg, aga ka tõhusast kontrollimisest ja rikkumiste korral kohaldatavatest sanktsioonidest.

Seetõttu on väga oluline, et liikmesriigid kiirendaksid direktiivi 2002/15/EÜ ülevõtmist ja et Euroopa Parlament kinnitaks toetust kõikide maanteeveosektoris tegutsevate sõidukijuhtide kaasamisele antud valdkonnas tööaega reguleerivate õigusaktide kohaldamisalasse, olenemata nende tööhõivevormist. Ma ei näe mingit põhjust, miks ei peaks meetmed, mis aitavad tagada ohutust meie teedel, laienema füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevatele sõidukijuhtidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Me otsustasime hääletada selle raporti poolt, kuid teeme seda suurte kõhklustega. Autovedude sektor on piiriülene teema ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate sõidukijuhtide töötingimused on osa sellest.

Me ei nõustu raporti mõningate osadega, näiteks küsimusega, mis puudutab ohutute ja turvaliste parkimiskohtade tagamist elukutselistele sõidukijuhtidele; meie arvates on see küsimus liikmesriikide pädevuses. Lisaks oleme seisukohal, et tööaja kui niisugusega seotud küsimused kuuluvad samuti liikmesriikide pädevusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Autovedusid käsitlevad ELi sotsiaalõigusnormid on väga olulised. Autovedude sektor on kogu Euroopa Liidus suure majandusliku tähtsusega. Samuti on oluline, et sotsiaalõigusnorme kohaldataks nii sõidukijuhtide kui ka laiema avalikkuse kaitseks. Kehtivates õigusaktides on kõrvalekaldeid ja liikmesriikide õigusse ülevõtmisel on esinenud puudujääke. Seepärast hääletasin ma Cercase raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė (ALDE) , kirjalikult. – (LV) Autovedude sektor on üks majandusvaldkondi, millel on Euroopa siseturul väga oluline roll. See valdkond on eriti tähtis tööhõive seisukohalt: ELi transpordisektoris töötab üle kolme miljoni inimese. Vaatamata arvukatele ELi õigusaktidele, mille eesmärk on tagada Euroopa kodanike liiklusohutus ning reisijaid ja kaupu vedavate sõidukijuhtide tervis ja ohutus, kasvab liikmesriikides vahe- ja puhkeaegasid käsitlevate eeskirjade rikkumiste arv.

Selline olukord on tingitud kahest peamisest põhjusest: liikmesriigid ei ole autovedudega seotud õigusnorme oma õigusse üle võtnud või ei ole seda teinud hoolikalt. Tervise- ja ohutusnõudeid, mida kohaldatakse töölepingu alusel töötavate sõidukijuhtide suhtes, erinevad neist, mida kohaldatakse füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate sõidukijuhtide suhtes. Praegune olukord, kus tööaega käsitlevaid õigusnorme rakendatakse üksnes töölepingu alusel töötavate sõidukijuhtide puhul, ent mitte füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, ähvardab transpordisektoris konkurentsi kahjustada. Fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate sõidukijuhtide arv kasvab, sest nende suhtes kohaldatavad tervise- ja ohutusnõuded on vähem ranged. Selline olukord soodustab ebaausat konkurentsi ning lisaks ohustab sõidukijuhtide ja teiste liiklejate tervist ja ohutust. Komisjoni eesmärk on tagada, et füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevad sõidukijuhid järgiksid samu eeskirju, mis on sätestatud asjakohastes õigusaktides.

Need meetmed võimaldavad meil saavutada palju suurema liiklusohutuse ning tagada asjakohased tervise- ja ohutusnõuded sõidukijuhtide suhtes ja õiglase konkurentsi autovedude sektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. (NL) See ettepanek on katse võtta tõhusama kontrolli, parema teabe, kiirteede juures asuvate turvaliste parkimiskohtade ja alates 23. märtsist 2009 seni füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kehtinud erandite kaotamise kaudu varasemaid otsuseid tõsiselt. Autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ülevõtmine liikmesriikide õigusse ja nende rakendamine on lootusetult hilinenud.

Need neli liikmesriiki, kes ei ole oma kohustusi selles osas täitnud, on kaitstud niikaua, kuni neid avalikult ei nimetata. See, et nad ei reguleeri tööaega ning sõidu- ja puhkeaega, on liiklusohutuse ja elukutseliste sõidukijuhtide heaolu seisukohalt halb. Minu erakond, Sotsialistlik Partei, toetab kavatsust sellega seoses midagi ette võtta, ehkki tuleb tunnistada, et varasematel hääletustel on tagasi lükatud paremaidki ettepanekuid. Me teeme seda seepärast, et meie arvates on sotsiaalõigusnormide järgimine oluline, ja seepärast, et direktiivi peab kohaldatama ka füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate sõidukijuhtide suhtes. See lõpetab kuritarvitused tööandjate poolt, kes sunnivad oma töötajaid koosseisuliste töötajate asemel füüsilisest isikust ettevõtjatena tööle asuma.

Neil, kes on vääralt liigitatud füüsilisest isikust ettevõtjateks, on halvemad töötingimused ja nad peavad võtma võimatuid äririske. Selles sektoris valitseb karm konkurents. Jutud eeskirjade täitmisest peavad saama tegudeks. Ainult siis on sõidukijuhtidel võimalik piisavalt teenida ja turvaliselt ära elada.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Ma tahaksin teatada, et hääletasin härra Cercase raporti poolt, mis käsitleb autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide rakendamist.

Euroopa Parlament peab sel tähtsal teemal oma seisukoha välja ütlema. Ainult nii saame tagada liiklusohutuse, sõidukijuhtide ja reisijate ohutuse ning ka õiglase konkurentsi Euroopa ühisel alal.

Ma olen kolleegi algatusega rahul ka seetõttu, et kõnealuses sektoris tegutsevate isikute tööaja nõuetekohane korraldamine eeldab selgeid eeskirju ja kontrollimenetlusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. (SV) Õigusnormid, mida Alejandro Cercas käsitleb, ei ole üheselt selged. Arvatavasti on kõik nõus, et nii veoautojuhtide kui ka avalikkuse huvides oleks see, kui suuri ja raskeid sõidukeid ei juhiks inimesed, kes kannatavad tõsise unepuuduse all. Selles valdkonnas on eeskirjad ilmselgelt vajalikud. Samas peame mõistma, et Sundi sillal 2007. aasta novembris puhkenud veoautojuhtide streik ei olnud juhuslik. ELis mitmetel elualadel kehtestatud tööaega reguleerivaid eeskirju on nii tööandjad kui ka töötajad palju kritiseerinud. Seega võiks olla asjakohasem paluda komisjonil viia läbi mõju hindamine, et uurida, kuidas sellised õigusnormid on toiminud ja kuidas neid on vastu võetud, selle asemel, et nõuda nende veelgi rangemat rakendamist. Sedalaadi õigusnormid eeldavad märkimisväärset paindlikkust, et need toimiksid näiteks nii Rumeenias kui ka Taanis. Seetõttu loobusin ma hääletamast.

 
  
  

Raport: Ieke van den Burg ja Daniel Dăianu (A6-0359/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin oma Hollandi kolleegi Ieke van den Burgi ja Rumeenia kolleegi Daniel Dăianu algatusraporti poolt, mis sisaldab soovitusi komisjonile finantsjärelevalve edaspidise struktuuri järelmeetmete kohta.

Ma toetan komisjonile tehtud ametlikku üleskutset esitada õigusakti ettepanekud, et parandada ELi finantsteenuste regulatiivset raamistikku – mitte üksnes finantskriisi tõttu, vaid ka seetõttu, et Euroopa regulatiivse poliitikata ei saa me rajada Euroopa siseturgu. Mul on kahju, et selles raportis ei paluta komisjonil kohaldada Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõikes 6 sätestatud korda, mis võimaldab tal teha nõukogule ettepaneku anda Euroopa Keskpangale ülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat.

Ma pooldan täielikult määrust, millega tugevdatakse ja selgitatakse Lamfalussy raamistiku 3. tasandi komiteede (CESR – väärtpaberid, CEIOPS – kindlustus ja pensionid, CEBS – pangad) staatust ja vastutust ning antakse neile komiteedele nende kohustustega samaulatusliku õigusliku staatuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Portugali Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse kuuluvad parlamendiliikmed toetavad seda raportit, mis on rahvusvahelist finantskriisi arvestades eriti ajakohane. On vaja tagada finantsstabiilsus ja pikemas plaanis tuleb meil kehtestada meetmed süsteemsete riskide käsitlemiseks.

Üleilmsed probleemid nõuavad kooskõlastatud lahendusi üleilmsel tasandil. Turgude usaldusväärsuse tagamiseks ja taastamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd.

Euroopa Liit ei ole erand ja praeguste probleemide lahendus ei saa sõltuda liikmesriikide eraldi algatustest, vaid see eeldab kooskõlastatud tegevust. ELi liikmesriikide suurem ühtekuuluvus on hädavajalik.

Pärast lühiajalist kiiret sekkumist tuleb ruttu läbi viia finantssüsteemi institutsiooniline reform, et stabiliseerida majandus, hoogustada majanduskasvu ja tugevdada või parandada finantssüsteemi uuendustest tulenevaid võimalusi.

On tähtis tagada suurem läbipaistvus ja parem finantsteave ning kasutada selleks olemasolevaid tehnoloogiaid. Ainult nii saavad paremad tavad, tooted ja finantsteenused inimestele rohkem kättesaadavaks. Uuendused ja finantsturud peavad edendama paremat tarbijakaitset.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Euroopa Parlament usub finantsturgude loomuomasesse headusesse ning nende paindlikkusse ja isereguleerimise suutlikkusse; seetõttu on Euroopa tasandil ja võib-olla ka üleilmsel tasandil kehtestatud vaid üksikud miinimumreeglid.

Kuid praegune kriis näitab hoopis midagi muud. Finantsvahendajate teenustest loobumine, Euroopa finantssektori üldine lõimumine, kapitali laialdane vaba liikumine, üleilmastunud majanduse väärtpaberistamine ning hullumeelsed mängud turul, kus loodi aina keerukamaid ja reaalse majandustegevusega üha vähem seotud tooteid, viisid meid kuristiku äärele. Praeguses olukorras kaitseb meid rahvusriik ja määravaks saavad riikide otsused.

Eeldatava vaba rahvusvahelise konkurentsi süsteem on saavutanud oma piirid ja seda tuleb muuta, alustades Euroopa Liidust endast, mille poliitika ja ideoloogiline kallak on praeguse olukorra eest osaliselt vastutavad. Täna tõendab see liit oma täielikku kasutust, sest tegutsejad ja reageerijad on riigid. Homme tõendab see liit oma suutlikkust põhjustada kahju, sest säilitab konkurentsi nimel võimaluse määrata riiklike kaitsemeetmete eest sanktsioone.

Jah, on viimane aeg teha lõpp sellisele Euroopale.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. Ma hääletasin selle raporti poolt, arvestades praegust erakordset finantsolukorda, mis mõjutab rängalt Euroopa Liidu turgu ja teisi maailma turge.

See raport on tähtis, sest me vajame tõhusat regulatiivset ja järelevalvekorda, et finantsteenuste turu toimimise jälgimist parandada.

Eriti hea meel on mul suulise muudatusettepaneku üle, milles nõutakse võrdseid tingimusi seoses Euroopa Liidu kodanike hoiuste kaitsega. On ebaõiglane, kui ühe liikmesriigi kodanikele võimaldatakse hoiusesummade tagamisega suuremat kaitset: liikmesriikide lõikes ulatuvad tagatud hoiusesummad 20 000 eurost piiramatu tagatisega summani Iirimaal.

Ma olen rahul ka üleskutsega reageerida finantskriisile Euroopa Liidus kooskõlastatumalt ja vähendada võimalikult suures ulatuses eri liikmesriikides kohaldatava korra erinevusi.

Lisaks tahaksin kutsuda Iiri valitsust üles esitama kõik andmed pangahoiuste tagamise süsteemi kohta ja märkida, et seda on nüüd laiendatud ka muudele ELi konkurentsieeskirju järgivatele pankadele peale Iiri omade.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, mis sisaldab soovitusi komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta seoses järelevalve edaspidise struktuuriga.

Arvestades tõsist kriisi, mis avaldab turgudele ränka mõju, on täiesti hädavajalik võtta finantsteenuste reguleerimiseks Euroopa Liidus uusi meetmeid. Majanduslik stabiilsus on üks liidu peamisi eesmärke; seetõttu toetan ma täielikult seda algatust, mille mõte on tagada meie kodanikele rahulik ja stabiilne tulevik.

 
  
MPphoto
 
 

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liit on silmitsi usalduskriisiga, mille on tinginud suuna, läbipaistvuse ja juhtimise puudumine ning võimetus Euroopa institutsioonide seas.

Puudub suund, sest kellelgi ei ole mingit selget ettekujutust, kuidas seda kriisi lõpetada.

Puudub läbipaistvus, sest finantsturud on osutunud arvatust läbipaistmatumaks.

Puudub juhtimine, sest samal ajal kui USA on suutnud väljendada pragmaatilisust ja näidanud, et riik ei kaota kontrolli olukorra üle, väljendub Euroopa tegevuses korratus ja koguni vastuolulisus.

Liit on võimetu, sest kõik liikmesriigid teevad seda, mis neil pähe tuleb. Siiani pole kindlaks määratud ühtset tagatavate hoiuste summat.

Kui liikmesriigid, millel on ühisraha, ei suuda praktikas rakendada riigiüleseid abimehhanisme, siis oleme silmitsi olukorraga, mis võib mõjuda hävitavalt eurole endale.

Praegune erandlik ja ülemaailmne olukord nõuab erakorralisi ja ülemaailmseid meetmeid ja eelkõige kiireloomulisi meetmeid.

Selle usalduskriisi saab ületada üksnes kiire ja kooskõlastatud tegevuse abil.

Euroopa Parlament teeb oma tööd. Ma loodan, et nõukogu on olukorra kõrgusel, sest tegemist on ju lausa hädaolukorraga.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. Keskse asukohaga ühtse Euroopa asutuse loomiseks ei pruugi veel olla õige aeg. Siiski on tunda selget survet, mis näitab, et selline mõtlemine on põhjendatud (ehkki see on oma ajast ees). Loodetavasti ei loobu Euroopa Liit praeguste järelevalvega seotud puuduste kõrvaldamisest. Solvency II raames soovitatud kolleegiumidel põhinev lähenemine on oluline samm edasi, niinimetatud vaheetapp.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. Oli kohutav olla tunnistajaks sellele, kuidas Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei ja mõningad Briti konservatiivid üritasid vältida suulise muudatusettepaneku vastuvõtmist, mis kaitseks praeguses majanduskliimas hoiustajaid. Nende tegevus oli häbiväärne.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Ma toetan Ieke van den Burgi ja Daniel Dăianu raportit Lamfalussy direktiivide järelmeetmete ja järelevalve edaspidise struktuuri kohta.

Arvestades praegust finantskriisi, mille tingisid põhjendamatult riskantsed investeeringud ja muud Ameerika Ühendriikide pankade tehingud, on kahtlemata vaja finantsturgude reguleerimist ja järelevalvet kiiresti reformida. Ilma Lissaboni lepinguta ei saa aga finantskriisi käsitlev ELi kooskõlastatud poliitika korralikult toimida. Lissaboni lepingu ratifitseerimine on oluline, et tagada Euroopa institutsioonide piisav esindatus rahvusvahelises finantsstruktuuris.

Turu lõimumine on positiivne nähtus, kuid kahjuks ei ole piisav finantsjärelevalve suutnud sellega sammu pidada. Minu arvates tuleb järelevalvet ajakohastada nii kiiresti kui võimalik ning sellele peaks eelnema Euroopa Liidu regulatiivse ja järelevalvekorra põhjalik ülevaatamine.

Kodanikele, investoritele ja järelevalveasutustele peaks olema tagatud piisav läbipaistvus. Selleks oleks asjakohane luua nõustajate töörühm, et töötada välja järelevalve pikaajaline eesmärk ning koostada programm või tegevuskava pikaajalise reformi elluviimiseks.

Ma jagan seisukohta, et tulevaste kriiside ohu vähendamiseks peaks Euroopa Liit juba praegu asuma välja töötama ühtsemat ja tõhusamat õiguslikku korraldust.

 
  
  

Raport: Alojz Peterle (A6-0350/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin oma lugupeetud Sloveenia kolleegi ja sõbra Alojz Peterle algatusraporti poolt, mis koostati vastuseks komisjoni valgele raamatule „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013”. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on kroonilised haigused ning rabandused ja südamehaigused arvult järjekindlalt ületamas nakkushaigusi. Seega on ennetamise valdkonnas kiiresti vaja tervisemõju hindamiste ulatusliku kasutuselevõtmise kaudu resoluutsemaid meetmeid võtta.

Võitlust ravimite võltsimise vastu tuleb pidada esmatähtsaks. Mul on kahju, et komisjon ei ole üksikasjalikult uurinud probleeme, mis mõjutavad tervishoiutöötajaid, sest nemad peavad olema igasuguse tervishoiupoliitika keskmes. Ma olen raportööriga ühel nõul selles, et tervishoiusektori üks esmatähtis eesmärk peaks olema tervishoiuga seotud ebavõrdsuse ja ebaõigluse vähendamine. Ma toetan nüüdisaegset lähenemist tervise edendamisele ja kaitsele, eriti kõige haavatavamate elanikkonnarühmade, näiteks väikeste laste puhul, ning ühendatud sotsiaal- ja tervishoiupoliitika kehtestamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin Alojz Peterle raporti poolt, mis käsitleb tervishoiustrateegiat aastateks 2008–2013, sest minu arvates peaks inimeste tervise elukestev kõrgetasemeline kaitse olema üks Euroopa Liidu prioriteete.

Ma tahaksin üle korrata raportis sisalduvad soovitused, eriti minu ettepanekud, milles rõhutatakse seda, kui tähtis on töötada kogu Euroopa Liidus välja ennetuskavad ja tervislike eluviiside edendamise meetmed, ning seda, kui oluline on viia ellu sõelumisprogramme, et hõlbustada haiguse varajast avastamist ja kiiret ravi, vähendades seeläbi haigestumust ja sellega seotud suremust.

Tahaksin rõhutada ka vajadust parandada tervishoiu ja kodanikele antava abi kvaliteeti, pidades silmas krooniliste haiguste leviku suurenemist ja Euroopa rahvastiku üha kiiremat vananemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. (PL) Ma toetan täielikult härra Peterle raportit. Minu arvates on selle näol tegemist hea järjega eesistujariigi Sloveenia prioriteetidele. Eesistujariigina omistas Sloveenia väga suurt tähtsust tervishoiuküsimustele, mis on ka täiesti mõistetav, sest tervis on suurim kingitus, millega inimest tema eluajal õnnistatakse. Kahjuks on Euroopas ilmnenud teatud murettekitavad tervisesuundumused. Nende hulka kuulub vähki, diabeeti ja südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise sagenemine ning rasvumise levik. Lisaks tuleb meil tegelda uute probleemidega, mis on seotud elanikkonna vananemise, kliimamuutuse, üleilmastumise ja isegi terrorismi tagajärgedega, arvestades bioterrorismi ohtu.

Samas valitseb liikmesriikide tervishoiusüsteemide vahel märkimisväärne ebavõrdsus. Eriti puudutab see juurdepääsu tervishoiule ning teatud haiguste ennetamist, avastamist ja tõhusat ravi. Tulemuseks on eurooplaste eluea suured erinevused. Euroopa tervisekaardi uurimine viib kurvale järeldusele, et teatud mõttes lahutab meid endiselt raudne eesriie. Praegune lõhe on seotud tervisega.

Kui me tahame olukorda parandada, peame selles valdkonnas koostöömeetodeid tõhustama. Suurendada tuleb ka võetavate meetmete tõhusust ja kasutada ära kogu Euroopa niinimetatud meditsiiniline potentsiaal. Ma toetan raportööri üleskutset suurendada tervishoiusüsteemidesse tehtavaid investeeringuid. Ma leian, et tervishoidu investeeritud raha näol ei ole tegemist kulutusega. Pigem on tegemist elutähtsa osaga investeeringutest inimkapitali kvaliteeti. Euroopa Liidu kodanike tervist tuleb käsitada ühe olulisema sotsiaalse ja poliitilise tegurina, mis määrab ära liidu tuleviku.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Ma hääletasin Peterle raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Liidu tervishoiustrateegiat. Raportis tunnistatakse, et tervishoiuteenuste osutamine on liikmesriikide pädevuses olev küsimus, ja minu veendumuse kohaselt peakski see nii jääma. Euroopa Parlamendis ja kogu Euroopa Liidus on ringkondi, kelle arvates tuleks tervishoid täielikult avada kõikuvale vabale turule, kuid mina olen täielikult sellise arusaama vastu. Samas on Euroopa Liidul siiski oluline roll teabe vahetamisel ja tervislike eluviiside edendamisel. Komisjon peab nüüd esitama konkreetsed ettepanekud tervise edendamiseks kogu Euroopas võetavate meetmete kohta, kuid säilitama samal ajal liikmesriikide õiguse teha tervishoiuteenuste valdkonnas iseseisvalt otsuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė (ALDE) , kirjalikult. – (LT) Juurdepääs tervishoiule on kõigi Euroopa Liidu kodanike õigus ja kõikide inimeste võrdsed võimalused kvaliteetsete meditsiiniteenuste kasutamisel on liikmesriikide ametivõimude üks peamisi ülesandeid.

Ma toetan seda dokumenti ja olen nõus, et see hõlmab teravaimaid tervishoiuprobleeme. Kahtlemata peaksime nii Euroopa Liidu tasandil kui ka iga liikmesriigi tasandil keskenduma rohkem pikaajalisele tervisekaitsele. See on eriti oluline eakate ning füüsilise või vaimse puudega inimeste puhul ja koduse hoolduse puhul.

Arvestades hooldajate nappust ja nende pakutavate teenuste olulisust, on vaja parandada hooldajate töötingimusi ja tagada neile kvaliteetne koolitus. Liikmesriigid peaksid reageerima Euroopa Parlamendi üleskutsele tagada patsientidele juurdepääs elu päästvatele ravimitele, isegi kui need on kallid, et oleks tagatud universaalne õigus tervisele.

Liikmesriigid peaksid Euroopa Liidu tervishoiustrateegiat viivitamata rakendama. See edendaks ja hõlbustaks rahvusvaheliste tervishoiuteenuste osutamist ning tervishoiutöötajate ja patsientide vaba liikumist ning tugevdaks koostööd era- ja avaliku sektori asutuste vahel. Kõige tähtsam on see, et Euroopa Liidu tervishoiustrateegia rakendamise tulemusena oleks inimestel kõikjal Euroopa Liidus juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE), kirjalikult. (SK) Praegu valitsevad Euroopa Liidu liikmesriikide vahel endiselt suured tervishoiuga seotud erinevused. Eurostati andmete kohaselt on naiste keskmise eluea erinevus sünnihetkel eri liikmesriikides üheksa aastat, meeste puhul on see erinevus kolmteist aastat ja imikute suremus erineb kuus korda. Seda arvestades on mul siiralt hea meel töö üle, mida on teinud härra Peterle, kes viitab oma raportis vajadusele seda ebavõrdsust vähendada. Et lausa 40% haigustest on seotud ebatervislike eluviisidega ja kolmandik vähktõve juhtudest on varase diagnoosimise abil välditavad, on ennetamise tähtsuse kohta tehtud märkused minu arvates eriti väärtuslikud.

Ma olen nõus, et kuna haiguste ennetamisele kulutatakse üksnes 3% tervishoiu eelarvetest, siis tuleks neist eelarvetest eraldatavaid summasid suurendada. Suurendades avalikkuse teadlikkust ennetamise ja tervislike eluviiside olulisusest, on lõpptulemusena võimalik tervishoiukulusid vähendada, sest haiguste ennetamine on odavam kui nende ravi. Ma olen veendunud, et riigid peavad tervishoiu kvaliteedi parandamiseks võtma meetmeid ning et komisjoni valge raamat ja nõukogu 2007. aasta detsembri järeldused annavad nendeks meetmeteks sobiva aluse.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Saksamaal on igal aastal 20–30 kliinikut sunnitud tegevuse lõpetama, sest arstid muutuvad maksejõuetuks kahjunõuete tõttu, mis on esitatud väidetavalt liiga kallite retseptiravimite väljakirjutamise pärast, ja kogu riigis valitseb tõsine tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemise oht. Need on vaid mõned viimastel aastatel rakendatud arutu tervishoiupoliitika tagajärjed. Ka mujal Euroopas ei ole olukord parem. Asi ei ole ainult tervishoiu rahastamise ilmselges ebakindluses, vaid ka selles, et arstid ja õed on sunnitud veetma üha rohkem aega oma töölaudade taga ja tegelema bürokraatiaga, selle asemel, et täita oma tegelikku ülesannet ja osutada tervishoiuteenuseid.

Meil on vaja see olukord kogu Euroopa Liidus radikaalselt ümber mõtestada. Näiteks vajame me mõistlikke strateegiaid piisava hulga arstide tagamiseks ja parimate tavade vahetamist. Kuid me peame tegelema ka põhiprobleemidega, näiteks sündimuse vähenemisega Euroopa põliselanikkonna seas, pakkudes paremaid stiimuleid. Lisaks vajame tervislike eluviiside propageerimise mudeleid. Ennetamine on vaid üks tükike tervishoiuteenuste mosaiigis. Seetõttu loobusin ma hääletamast.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. (SK) Tervis on üks väärtusi, mida inimesed oma elus kõige enam hindavad. Seetõttu kiidan ma heaks komisjoni tervishoiustrateegia „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013”. Ma hääletasin Alojz Peterle raporti poolt, mille aluseks on kolm märksõna: koostöö, erinevused ja ennetamine.

Kuigi solidaarsuspõhimõtte kohaselt kuulub tervishoid ainuüksi liikmesriikide pädevusse, ei takista miski andmast tervishoiule koostöö kaudu Euroopa mõõdet. Oskusteabe vahetamine parimate tavade vahetamise raames võib olla kasulik kõikidele liikmesriikidele. Kui ühes Euroopa Liidu liikmesriigis osatakse edukalt vähki ravida, peaksid kõikidel Euroopa Liidu kodanikel elukohast sõltumata olema võrdsed šansid selle võimaluse kasutamiseks.

Liikmesriikide vahel ja sees valitseb tervishoius suur ebavõrdsus. Vähktõve puhul on ellujäämismäärade erinevus uute ja vanade liikmesriikide vahel nii suur, et me võime rääkida tervishoiu raudsest eesriidest. Haiguste ennetamise valdkonnas on vaja olulist strateegilist läbimurret. Lähtepunktiks peaks seega olema ennetusmeetmete pikaajaline planeerimine.

Euroopas moodustavad vähiuuringutesse tehtavad investeeringud vaid viiendiku Ameerika Ühendriikides sel otstarbel eraldatavast rahast. Me peame tervisesse investeerima senisest palju rohkem ja kaasama tervishoiu järjepidevalt kõikide tasandite poliitikavaldkondadesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest olen veendunud, et selles sisalduvate soovituste rakendamine praktikas pikendab eluiga Euroopa Liidus ja aitab meil saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid, mis on seotud majanduskasvuga.

Raport toob esile olulise seose ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide kehva kohaldamise ja sellest tingitud kodanike elukvaliteedi halvenemise vahel.

Võitlust selle nimel, et vähendada kliimamuutuse mõju elanike tervisele, tuleb toetada aktiivse poliitikaga, mis on suunatud kliimamuutusega kohanemisele. Üks näide on selles kontekstis võimaliku suurte terviseprobleemide prognoosimise ja ennetamise metoodika väljatöötamine, mille juures peetakse silmas kliimamuutuse tagajärgede tõsidust ja ka sotsiaalmajanduslikke tingimusi.

Tuleb suurendada jõupingutusi, et jõuda 2005. aastal komisjonis välja pakutud eesmärgini saavutada 2020. aastaks õhu saastatusest tingitud surmajuhtumite vähenemine 40% võrra. Uuringutest ilmneb, et igast viiest surmajuhtumist kaks on kogu maailmas otseselt või kaudselt seotud keskkonnateguritega.

Ma õnnitlen raportööri.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liidu tervishoidu käsitlevas valges raamatus tõstatatakse mitmeid Euroopa tuleviku seisukohalt olulisi küsimusi, eelkõige küsimuse paradigma muutustest, mis mõjutavad meie ühiskonna toimimist tulevikus. Seetõttu olen ma ühel meelel härra Peterlega, kes juhib tähelepanu uute ülesannetega seotud aspektidele, näiteks elanikkonna vananemisele, kliimamuutusele, üleilmastumisele ja liikuvusele. Need aspektid peavad olema uue poliitika aluseks, sest just nende kaudu saavad teoks olulised sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Kuid me peame arvesse võtma ka praeguseid tervishoiuprobleeme: südame-veresoonkonna haigusi, diabeeti, rasvumist ja vähki. Seetõttu muutub ennetuspoliitika üha olulisemaks ja me peame looma praegusele olukorrale reageerimiseks selge raamistiku, pidades silmas olukorda 27 liikmesriigis ning võttes arvesse ühiskonnarühmade ja liikmesriikide vahel valitsevat ebavõrdsust, nii et meil oleks võimalik võtta vastu valdkonnaülesed tervishoiupõhimõtted, mis loovad tingimused tervishoiupoliitika tõhusaks arendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma hääletasin härra Peterle raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Liidu pühendumist ja lähenemist tervisele.

Käsitletav teema on ülimalt oluline, arvestades uusi terviseohte, millega Euroopa Liit silmitsi on. Seetõttu peab meil olema ühtne arusaam sellest, kuidas Euroopa kodanikke nende ohtude eest piisavalt kaitsta. Lisaks olen ma meie kolleegi algatusega rahul seetõttu, et tema raportiga juhitakse kõigi tähelepanu sellele, kui oluline on tervis – see ei tähenda üksnes haiguse või vaevuste puudumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. Et pakkuda Euroopa Liidu kodanikele parimat võimalikku ravi ja tervisekaitset, on oluline kooskõlastada tervishoiuvaldkonnas parimad tavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Ma hääletasin raporti „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013” poolt. See strateegia on konkreetne vastus komisjoni valgele raamatule, mis käsitleb tervishoiupoliitikat aastateks 2008–2013. Valge raamatu põhisätted käsitlevad tervislike eluviiside edendamist ja Euroopa Liidu liikmesriikide tervishoiuteenustele juurdepääsu takistuste kõrvaldamist. Rõhutatakse ka kodanike kaitsmist terviseohtude eest, tasakaalustatud tervishoiusüsteemide tagamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist kõnealuses valdkonnas. Minu arvates peaks tervise edendamise strateegiates tugev rõhuasetus olema haiguste ennetamisel ja varajasel avastamisel.

Viimasel ajal on ilmnenud teatud murettekitavad tervisesuundumused. Nende suundumuste hulka kuulub vähki, diabeeti ja südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise sagenemine. Haiguste ennetamisele kulutatakse üksnes 3% tervishoiu eelarvetest, ehkki on hästi teada, et parem on ennetada kui ravida.

Võitlust moodsa tsivilisatsiooni haiguste vastu on võimalik võita ainult siis, kui me pakume kodanikele asjakohast tervishoidu ja ravi. Lisaks peame võitlema ebavõrdsusega, mis valitseb tervishoiuteenuste kättesaadavuse osas eri ühiskonnarühmade vahel, ja vähendama liikmesriikidevahelisi erinevusi seoses juurdepääsuga tervishoiule. Samuti on väga tähtis teha jõupingutusi tööohutuse ja töötervishoiu tagamiseks. Lisaks tuleks rohkem teha selleks, et tervishoiuteenuseid patsientide vajadustega paremini kohandada.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Euroopa Liit on enesele sihiks seadnud rahvatervise ja selle muutmise tarbekaubaks. Selle eesmärk on mitmekordistada kapitalistide kasumit, õõnestades avalikke struktuure, mis on piiratud kulukate sektoritega, kus eraettevõtjatel ei ole kasumlik tegutseda.

Euroopa Liit käsitab tervist kui vahendit töötajate tootlikkuse suurendamiseks ja sotsiaalkulutuste vähendamiseks. Liit sekkub valdkonda, mis on eranditult liikmesriikide pädevuses, kui ta kohaldab eraettevõtluse kriteeriume, õhutab ettevõtlust ja eirab põhilist inimõigust tervisele ja elule. Samal ajal kasutab Euroopa Liit tervishoidu ettekäändena oma ekspansionistlike ja imperialistlike plaanide elluviimiseks, tehes ettepaneku kaasata tervishoiuteenused ühisesse välis- ja julgeolekupoliitikasse, rahvusvahelisse kaubandusse ja suhetesse kolmandate riikidega.

Tervishoiuteenuste ja tervishoiusüsteemide uuenduste haldamise ühenduse raamistik, Euroopa tippkeskuste loomine ja muud kavandatavad meetmed on alles esimene samm tervishoiuteenuste koondamisel mõningate rahvusvaheliste ettevõtete kätesse. Need ettevõtted otsustavad koostöös erakindlustusfirmadega teenuste üle, mida osutatakse vastuvõetamatu klassidevahelise diskrimineerimise süsteemi alusel.

Me hääletame selle raporti vastu, sest oleme töötajate poolel, kes võitlevad tervishoiu tarbekaubaks muutmise ja erastamise vastu. Me toetame võitlust tasuta tervishoiusüsteemi ja kvaliteetsete teenuste eest, mis hõlmavad kõiki tavaliste perede vajadusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. (PL) Ma toetan uue raporti vastuvõtmist, mis käsitleb Euroopa Liidu tervishoiustrateegiat aastateks 2008–2013. Haiguste ennetamiseks eraldatakse tervishoiu eelarvetest liiga vähe raha. Need summad moodustavad vaevalt 3% vahenditest.

Me saame üha teadlikumaks nüüdisaegse tsivilisatsiooniga seotud haiguste leviku kasvust. Sellisteks haigusteks on vähk, südame-veresoonkonna haigused ja diabeet. Need haigused on tingitud peamiselt kehvadest toitumisharjumustest ja ebatervislikest eluviisidest. Ennetamine, näiteks teavituskampaaniate kaudu, oleks tervishoiuteenuste eelarvete seisukohalt märksa vähem kulukas tegevus.

Teine probleem puudutab ravitingimusi. Need tingimused on Euroopa Liidu liikmesriikide lõikes väga erinevad; niinimetatud vanades liikmesriikides lähtutakse väga kõrgetest standarditest, samas kui hiljuti ühinenud liikmesriikide puhul on need märksa madalamad. Tulemused ilmnevad näiteks imikute suuremas suremuses ja nii meeste kui ka naiste lühemas elueas.

Euroopa Liit peaks võtma meetmeid, et tagada kõikides liikmesriikides võrdsed ravi saamise tingimused. Tervishoiupoliitika peaks olema üks Euroopa Liidu prioriteete.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika