Istungi stenogramm

Esmaspäev, 20. oktoober 2008 - Strasbourg

15. Austraalia-ELi reisijate isikuandmete (PNR) lepingu hindamine – EL ja reisijaandmed (PNR) (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Sophia in ’t Veldi koostatud raport Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise lepingu, mis käsitleb lennuettevõtjate poolt Euroopa Liidust pärineva broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Austraalia Tolliametile, sõlmimise kohta (2008/2187(INI)) (A6­0403/2008) ja

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid komisjonile kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Sophia in ’t Veld, Martine Roure, Philip Bradbourn ja Sylvia-Yvonne Kaufmann Euroopa Liidu ja broneeringuinfo kohta (O­0100/2008 – B6-0476/2008).

  Sophia in 't Veld, raportöör. − Härra juhataja, alustan veel ühe märkusega nõukogu esindaja puudumise kohta, sest mu sõnavõtu tekstis on mõned märkused Euroopa Parlamendi ja nõukogu hea koostöö, dialoogi, Lissaboni lepingu vaimsuse jms kohta, aga nõukogu esindajat ei ole ka sellel arutelul. Minu arvates on see täiesti häbiväärne, sest just nõukogu töötab välja broneeringuinfo põhimõtteid ja peab vastama küsimustele, aga kohal teda ei ole. Nõukogu on avalikult tõotanud Euroopa Parlament asjasse kaasata, aga nüüd on näha, mida nõukogu lubadused väärt on – mitte midagi. Ma leian, et see ei solva mitte ainult Euroopa Parlamenti, vaid ka kodanikke, kellel on õigus vastustele ja otsuste tegemise läbipaistvusele. Nii et palun teil, härra juhataja, mu rahulolematus eesistujariigi esindajatele edasi öelda.

See on ühisarutelu ühelt poolt ELi broneeringuinfoga seotud ettepanekute ning teiselt poolt ELi ja Austraalia vahelise broneeringuinfolepingu kohta. Probleemid on sisuliselt samad ning seoses Ameerika Ühendriikide ja hiljem Kanadaga sõlmitud lepingutega on neid probleeme juba tõstatatud.

Üks peamisi probleeme on eesmärgikohasus, sest kõik muu järeldub sellest – eesmärgikohasusest ehk teisisõnu ettepaneku põhjendusest. Aga põhjendusega, eesmärgikohasusega on kõik korrast ära. Kirjeldan seda teile.

Esiteks lähimuspõhimõte: komisjon ja nõukogu väidavad, et ettepaneku eesmärk on riiklike süsteemide ühtlustamine. Ent vaid mõnes liikmesriigis – minu teada seni kolmes – on broneeringuinfo süsteem kas olemas või kavandatakse seda. Seega ei saa ettepanekuga riiklikke süsteeme ühtlustada, sest neid ei ole olemas. See lihtsalt loob kõikidele liikmesriikidele kohustuse broneeringuinfo kogumiseks selline süsteem sisse seada. Ma nimetaks seda poliitiliseks peituseks, sest kui me midagi riiklikul tasandil saavutada ei suuda, siis püüame seda saavutada ELi tagaukse kaudu. Pooldan väga Euroopa Liitu, aga selline asi mulle ei meeldi.

Lisaks on komisjon pakkunud välja detsentraliseeritud süsteemi, nii et Euroopa lisandväärtus on veelgi vähem selge, ning see loob lennuettevõtjate jaoks ebapraktilise eeskirjade ja süsteemide sigrimigri ja kodanike jaoks väga läbipaistmatu süsteemi.

Komisjoni ettepanekus nimetatud eesmärk on tuvastada isikud, kes on või kes võivad olla seotud terroriakti või organiseeritud kuriteoga, ja nende kaaslased, koostada ja ajakohastada riskinäitajaid, koguda teavet terroriaktidele viitavate reisiharjumuste ja suundumuste kohta, kasutada andmeid terroriaktide ja organiseeritud kuritegudega seotud kriminaaljuurdlustes ja kohtumenetlustes.

Komisjon väidab oma ettepanekus, et EL on suutnud hinnata broneeringuinfo väärtust ja mõista selle potentsiaali õiguskaitse tagamisel. Ent seni pole me selle väite kohta konkreetset tõendusmaterjali näinud. Tõendid, mille Ameerika Ühendriigid seni on esitanud, on naeruväärsed ja kui aus olla, siis USA eri valitsusasutustelt umbes viimase aasta jooksul saadud teave näitab ainult seda, et broneeringuinfo massiline kogumine ja töötlemine ei ole kuidagi kasulik.

Ameerika Ühendriikide broneeringuinfo süsteemi on hinnatud vaid üks kord ja ka siis ei hinnatud tulemusi. Õigupoolest tekitab hiljutine USA siseministeeriumi rahastatud aruanne tõsiseid kahtlusi käitumise jälgimise kasulikkuses võimalike terroristide tuvastamisel. Seda on lihtne mõista, sest kuidas saab broneeringuinfo alusel võimalike terroristide ohuprofiile välja töötada? See on täielik absurd. Kuidas saab kellegi telefoninumbri või krediitkaardinumbri alusel teha kindlaks, et tal on halvad kavatsused? Teisisõnu on selge, et komisjoni ettepanekus nimetatud eesmärk ei pea paika ja on põhjendamatu, aga see on ikkagi nõukogu töö aluseks.

Paistab, et komisjon ja nõukogu ei saa aru, mida broneeringuinfoga saab teha ja mida mitte. Broneeringuinfo sisaldab tavaliselt väga üldisi andmeid ja keskmiselt mitte üle kümne välja, milles on väga algeline teave. Seega on täiesti selgusetu, kuidas saaks seda teavet kasutada väga ohtlike isikute tuvastamiseks.

Õiguskaitseasutustel on juba vajalikud volitused broneeringuinfo hankimiseks iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kui uuritakse kindlakstehtud kahtlusaluseid ja võimalikke kaasosalisi või mõistetakse nende üle kohut. Seega kaotataks komisjoni ettepanekuga ainult kohtumääruse hankimise kohustus ja piisava põhjuse nõue. Nii et kui õiguskaitseasutustel on vaja uusi volitusi, siis peavad nemad tõendama, millal ja kuidas olemasolevatest volitustest ei piisa. Seni ei ole me sellele küsimusele vastust saanud.

API süsteemi teavet (eelteave reisijate kohta) käsitlev direktiiv on juba olemas ning seda teavet saab kasutada ka isikute tuvastamiseks ja jälgimisnimekirja kuulumise kontrollimiseks. Broneeringuinfo abil seda teha ei saa. Niisiis, miks meil veel midagi vaja peaks olema, kui API andmete direktiiv on juba olemas? Seda ei ole selgitatud.

Kõikide reisijate broneeringuinfo automaatne süstemaatiline analüüs võib olla kasulik muuks otstarbeks, näiteks narkokaubanduse või ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks. Need eesmärgid võivad olla väga põhjendatud ja räägime neist, aga mitte terrorirünnakute ennetamisest, sest see on hoopis midagi muud.

Kui komisjon ja nõukogu kavatsevad laiendada ettepaneku kohaldamisala teistele eesmärkidele, mida ma just mainisin, peaksid nad igaühe kohta neist üksikasjalikult selgitama, kuidas hakatakse broneeringuinfot kasutama. Teisisõnu saab broneeringuinfot kasutada sihipäraselt konkreetse käimasoleva uurimise raames. Broneeringuinfot saab kasutada automaatse süstemaatilise analüüsi jaoks, näiteks narkokaubanduse vastu, aga sellisel juhul ei ole andmeid vaja säilitada. Seega peame täpselt teadma, mis on eesmärk.

See viib järgmise probleemini – nii-öelda õigusliku aluseni –, sest kui lugeda ELi ja Austraalia (aga ka ELi ja USA) broneeringuinfolepingu peenikest teksti, siis seal ei räägita mitte ainult terrorismi- ja kuritegevusevastasest võitlusest, vaid ka sisserändest, rahvatervisega seotud ohtudest, haldusotstarbest, tollist ning avaliku halduse järelevalvest ja aruandekohustusest. Sellel pole midagi pistmist terrorismivastase võitlusega.

Komisjon ja nõukogu on valinud broneeringuinfo ettepaneku ja teiste riikidega sõlmitud lepingute puhul vahendiks kolmanda samba, aga kolmas sammas hõlmab politsei- ja justiitskoostööd Euroopa Liidus. See ei puuduta teiste riikide julgeolekut.

Komisjon võib vastu vaielda, et kui me anname andmeid näiteks ameeriklastele, austraallastele ja lõunakorealastele, siis on see kaudselt kasulik ka meie julgeolekule. See võib ju tõsi olla, aga siis tahaksin aru saada, kuidas siia sobib rahvatervis. Kuhu sobib sisseränne? Kuhu sobib avaliku halduse järelevalve ja aruandekohustus? Neil pole sellega mingit pistmist.

Ma ei lasku kõikidesse teistesse rakendamise üksikasjadesse, aga enne kõike muud tuleb anda vastus eesmärgi ja põhjenduse kohta, sest väide selle suurest kasulikkusest terrorismivastases võitluses ei ole seni kinnitust leidnud – ootame endiselt tõendeid ja ma tahaksin väga neid saada. Ja kui tõendeid ei ole, peame ettepaneku uuesti läbi vaatama.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, austatud parlamendiliikmed, me kuulsime ilmekat süüdistuskõnet. Ma ei tea, kas vastan kõikidele küsimustele, aga alustuseks tänan teid, proua in ’t Veld, eelkõige meile antud võimaluse eest arutada Austraalia ja Euroopa Liidu vahel 30. juunil sõlmitud broneeringuinfo lepingut.

See leping on märtsis alanud ja eesistujariigi Sloveenia poolt komisjoni abiga korraldatud läbirääkimiste vili. Leping kehtib seitse aastat. Selle eesmärk on pakkuda Euroopa Liidus lennuettevõtjatele ja broneeringusüsteemidele õiguskaitset seoses broneeringuinfo edastamisega Austraalia Tolliametile, säilitades vastavuse ELi andmekaitsealastele õigusaktidele.

Leping sisaldab olulisi kohustusi, milles on arvesse võetud andmekaitseprobleeme, inimeste õigusi näha lepingu alusel nende kohta säilitatavat teavet ja isikute kodakondsusest sõltumatut õigust esitada Austraalia eraelu puutumatusega tegelevale volinikule kaebusi selle kohta, kuidas nende andmeid on töödeldud.

Euroopa Parlament on alati toetanud broneeringuinfo edastamist niinimetatud tõukesüsteemi kohaselt. Pärast üleminekuperioodi hakatakse broneeringuinfot Austraalia Tolliametile edastama ainult sellise tõukesüsteemi kohaselt. Teisisõnu ei lubata Austraalia Tolliametil nende andmetega otse andmebaasis tutvuda. Samamoodi on lepingus broneeringuinfo säilitamise ja selle teistele ametitele või kolmandatele riikidele edastamisega seotud olulisi kaitsemeetmeid ning ka selge viide sellele, milleks infot kasutada tohib.

Mis puudutab broneeringuinfo otstarvet, siis on soovituse projektis väidetud, et see ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8. Vastuseks pean ütlema, et lepingu järgi võib broneeringuinfot kasutada kolmel eesmärgil, mida on ka nimetatud. Need on terrorismi ja sellega seotud kuritegude vastu võitlemine, piiriüleste raskete kuritegude, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine ja kolmandaks takistamine isikutel nimetatud kuritegudega seotud kohtumääruste ja tõkendite eest põgenemast. Olge lahked – minu arvates on siin eesmärgid määratletud.

Selguse mõttes tuleb öelda, et samuti võib lepingu järgi broneeringuinfot töödelda iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kui see on vajalik asjaomase isiku elutähtsate huvide kaitseks. Selguse mõttes tuleb öelda ka seda, et lepingus on sätestatud, et broneeringuinfot võib töödelda iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kui seda nõuab kohtumäärus, näiteks kui töötlemine on vajalik selleks, et kontrollida, kas broneeringuinfot töödeldakse kooskõlas Austraalia inimõiguste seadusega.

Tahaksin teile öelda, et kannan tulevikus hoolt selle eest, et Euroopa Parlament sellistes läbirääkimistes osaleks. Olen täiesti teadlik vajadusest teid hästi kursis hoida. Niisiis tundub mulle, et andmete otstarbe, lubatud kasutamisviiside ja säilitamise kohta on hangitud teatud hulk tagatisi. Seega olen püüdnud olla objektiivne ja arvan sellegipoolest, et leping oli vajalik. Arvestades, et meil on koostööaldis partner, kellel on andmekaitseasutus, on minu veendumust mööda põhjust loota, et lepingu kohaldamisel järgitakse andmekaitse nõudeid täiel määral.

Nüüd asun kõige olulisema küsimuse juurde, kui nii võib öelda – teie esitatud suuliselt vastatava küsimuse juurde, milles on kogu broneeringuinfoga seotud probleem selgelt välja toodud. Rahvusvaheline terrorism ja kuritegevus on tõsine oht ning broneeringuinfo kogumine ja analüüsimine paistavad tõesti olevat terrorismi- ja kuritegevusevastases võitluses tulemuslikud vahendid. Broneeringuinfo on sisuliselt kommertsteave, mille reisija annab lennuettevõtjale vabatahtlikult. Seda teavet koguvad lennuettevõtjad broneeringusüsteemide toimimise jaoks.

Viimasel ajal on hakanud mõned riigid nõudma, et lennuettevõtjad edastaksid neile broneeringuinfot, et ennetada selle abil terrorismi ja raskeid kuritegusid, näiteks inim- ja narkokaubandust, ning nende vastu võidelda. Sellised riigid on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Ühendkuningriik, Austraalia, Uus-Meremaa ja Lõuna-Korea. Need on mõningad kolmandad riigid (v.a Ühendkuningriik), kes on hakanud nõudma, et lennuettevõtjad edastaksid neile broneeringuinfot.

Mõned liikmesriigid – Prantsusmaa, Taani, Rootsi ja Belgia – on alustanud samasuunalist õigusloomeprotsessi või kaaluvad sellist võimalust. Ka mitmed teised riigid on hakanud vaagima broneeringuinfo kasutamise mõtet. Ent kõik on alles algusjärgus.

Peaksime võtma arvesse asjaolu, et broneeringuinfo on lihtsalt abivahend, mida õiguskaitseasutused saavad kasutada koos teiste abivahendite ja andmetega, sest teie tõstatatud küsimusele – teha selgeks, mis on sellisest kasutamisest saadav reaalne tulu – ei saa vastata teisiti, kui võttes arvesse seda konteksti, milles politsei broneeringuinfot koos teiste vahenditega kasutab.

On selge, et broneeringuinfo kasulikkusest täpselt aru saada on palju raskem. Sellegipoolest näib, et teatud riikides, kus broneeringuinfot kasutatakse, on see osutunud terrorismi- ja kuritegevusevastases võitluses tõeliselt kasulikuks relvaks. Iga riigi võimud on broneeringuinfo süsteeme hinnanud. Nende hindamiste tulemused on üldiselt positiivsed ja kinnitavad seda, et broneeringuinfo süsteemide kasutuselevõtt on olnud tulemuslik.

Komisjon oli Euroopa broneeringuinfot käsitleva ettepaneku koostamisel tihedas kontaktis liikmesriikide politseiasutustega. Komisjon oli liikmesriikide esitatud tõendusmaterjaliga kahtlemata täiesti rahul. Enamik tõendusmaterjale oli seotud konfidentsiaalse teabega ja neid ei saanud avaldada. Parlament korraldas broneeringuinfo kohta kuulamise, kus neli liikmesriiki ja kolm kolmandat riiki tutvustasid, kuidas nad broneeringuinfot kasutavad, ja kinnitasid selle edu. Aga selle teabe konfidentsiaalsust ja tundlikkust arvestades oli kuulamine kinnine.

Tahaksin öelda mõne sõna automaatse analüüsi meetodite kohta, sest see on tõeline probleem. Tõsi, broneeringuinfot analüüsitakse tavaliselt automaatselt riskinäitajate alusel, aga ma pean rõhutama, et komisjon tahab tagada, et sellise automaatanalüüsi tulemusel ei langetata kunagi otsuseid, mis mõjutavad isikuid otseselt. Automaatanalüüsi tulemusi peab spetsialist käsitsi alati üle analüüsima.

Komisjoni ettepanekus on soovitatud, et broneeringuinfot tuleks kasutada terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ning eelkõige narko- ja inimkaubanduse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks – te olete kindlasti nõus seda möönma. Tuleks lisada, et broneeringuinfo võib olla kasulik ka muude, organiseeritud kuritegevuse maailmaga mitteseotud raskete kuritegude vastu võitlemisel. Sellele vaatamata oleme proportsionaalsuse tõttu piirdunud ettepanekus organiseeritud kuritegevuse käsitlemisega.

Osa liikmesriikide arvates saaks broneeringuinfot kasutada üldisemalt ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisel, rahvatervise kaitsmisel ja õhujulgeoleku tagamisel. Võitluses ebaseadusliku sisserände vastu oleks broneeringuinfo kasulik, sest see oleks kiiremini kättesaadav kui API süsteemi andmed. Õhujulgeoleku valdkonnas oleks broneeringuinfo kasulik siis, kui see süsteem pakuks võimalust keelata kurjategijatel ja võimalikel terroristidel lennuki pardale astuda, aga komisjoni ettepanekus neid volitusi ei ole.

Mis puudutab rahvatervist, siis võiks broneeringuinfo olla kasulik võimalike epideemiate ärahoidmisel. Kui reisija peaks avastama, et tal on epideemiat põhjustada võiv haigus, võiks broneeringuinfot kasutada kaasreisijate teavitamiseks ja neile vastavate soovituste andmiseks. Ent ka siin ei lähe komisjoni ettepanek nii kaugele, sest proportsionaalsuse kohta ei olnud tõendeid. Kahju, et ma ei saa teiega täiel määral nõustuda, aga mulle tundub, et ettepanekus nimetatud eesmärgid on meie kõigi soovitavate õiguslike tagatiste andmiseks piisavalt täpsed.

Samuti tõstatasite lähimuspõhimõtte küsimuse ja kahtlesite, kas Euroopa Liidu algatus on vajalik. Komisjoni arvates on see Euroopa Liidu ettepanek vajalik. Kolm liikmesriiki on juba vastu võtnud oma õigusaktid broneeringuinfo kohta; mitmed teised liikmesriigid juba kasutavad broneeringuinfot muul moel. Nende süsteemide võrdlemisel selguvad paljud erinevused nii lennuettevõtjatele pandud kohustustes kui ka eesmärkides.

Sellised erinevused teevad reisijate elu keerulisemaks ja tekitavad kindlasti lennuettevõtjatele probleeme. Seetõttu on ettepaneku eesmärk ühtlustada lennuettevõtjate kohustusi ja sätestada liikmesriikidele ühtsed broneeringuinfo kasutamise eeskirjad. Samas nõutakse selles ka meie andmekaitsemehhanismide järgimist.

Lisaks võimaldab see ettepanek tulemuslikumat koostööd politseiasutuste vahel. Eelkõige arvab komisjon, et praegusel ajal kujutavad rahvusvaheline terrorism ja kuritegevus tõsist ohtu ning nende probleemidega tegelemiseks on nimetatud meetmeid vaja, kuid sealjuures tuleb täiel määral järgida inim- ja põhiõigusi.

Samuti tõstatasite detsentraliseeritud andmekogumissüsteemi küsimuse, öeldes, kas pole õigupoolest nii, et kui valime detsentraliseeritud süsteemi, kaotame järelevalvevõimaluse. Komisjon uuris detsentraliseeritud süsteemile vastanduva keskse süsteemi alternatiive ja liikmesriikidega nõu pidades sai selgeks, et broneeringuinfo töötlemisel on vaja äärmiselt tundlikku päritolu teavet. See ongi põhjus, miks liikmesriigid ei taha seda teavet jagada keskse Euroopa broneeringuinfo asutusega.

Tõsi, keskne süsteem oleks odavam ja sellel oleks teatud eelised, aga praktilistel poliitilistel kaalutlustel oleme otsustanud detsentraliseerituse kasuks. Andmekaitse seisukohalt võimaldab detsentraliseeritus ka igal liikmesriigil andmetele juurdepääsu ja andmevahetuse suhtes oma kaitsemeetmeid kohaldada.

Lõpetuseks, härra juhataja, palun vabandust, et ma nii kaua räägin, aga see on oluline küsimus, mis puudutab Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide demokraatlikku kontrolli. Komisjon teab kindlasti, et ettepanek võetakse vastu konsultatsiooniprotsessi kohaselt. Komisjon tahab teiega, parlamendiga, tihedaid sidemeid. Riikide parlamendid osalevad protsessis olulisel määral, sest seda ettepanekut arutavad nüüd või edaspidi enamiku riikide parlamendid. Broneeringuinfosüsteemis osalevad andmekaitseasutused, kes vastutavad nende süsteemide sõltumatu järelevalve eest.

Sellepärast ma möönan, raportöör Sophie in ’t Veld, et teie vastuväited on tõsised. Andsin endast parima, et neile ausalt vastata. Sellegipoolest arvan, et see Euroopa Liidu raamistik on kasulik, kui me ei taha, et iga liikmesriik hakkaks broneeringuinfoga tegelema täiesti erineval viisil, mis tähendab kindlat ohtu, et mõnd andmekaitse-eeskirja ei järgita.

Mis puudutab kasulikkust, siis on tõsi, et peame kasutamise määratlema ja pöörama põhjalikku tähelepanu selle info kohasele kasutamisele, aga samamoodi on tõsi, et organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel on see tõhususe tagamiseks vajalik, ja ma kaldun arvama, et lisavõimalusi ei tasu tähelepanuta jätta. See ongi kõik, mida mul on öelda vastuseks teie vastuväidetele, mida ma hoolikalt kuulasin.

  Juhataja. − Suur tänu raportöörile sissejuhatuse ja üksikasjaliku selgituse eest. Samuti tahan raportöörile öelda, et kuigi päevakorra üle otsustab Euroopa Parlament, teeb sellekohase ettepaneku esimeeste konverents. Nõukogu esindaja kohalolek sõltub otsusest, millisele ajale päevakorras iga punkt on pandud. Esimeeste konverents ei teinud ettepanekuid, et panna see punkt mõnele muule päevale kui esmaspäev. Tavaliselt nõukogu esindajad meie esmaspäevastel aruteludel ei osale. Seetõttu soovitan raportööril edastada vastavad märkused oma fraktsiooni esimehele, kes oleks saanud sekkuda, aga ei teinud seda. Samamoodi ei ole nõukogu esindaja kohal täna, aga see ei tähenda Euroopa Parlamendi eiramist. Puudumise põhjused on menetluslikud.

  Sophia in 't Veld (ALDE). - Härra juhataja, tahaksin sellele vaid lühidalt vastata, sest minu arvates oleks nõukogu kohalolek viisakas ja nõukogu peaks olema sellest poliitiliselt huvitatud; olen kindel, et midagi ei juhtu, kui üks minister siin on. Möödunud kahe kuu jooksul on olnud arutelusid, kus nõukogu esindaja on kohal olnud, aga lahkunud poole arutelu pealt.

Ma leian, et see on vastuvõetamatu, ja mul ei ole mõtet sellest oma fraktsioonile rääkida. Parlamendi juhatus peab meie rahulolematuse Euroopa Liidu eesistujale edasi andma.

  Juhataja. – Tänan teid väga. Võtsin teie rahulolematuse teadmiseks, aga esitage palun kaebused oma fraktsiooni esimehele, kes oleks võinud teha midagi selleks, et antud päevakorrapunkti arutelu toimuks siis, kui nõukogu esindaja on kohal, aga kes ei teinud seda. Ma ei esitanud raportöörile küsimusi, aga saan aru, et ta väljendas oma muret.

  Philip Bradbourn, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, broneeringuinfo ei ole lennundusjulgeoleku jaoks muidugi uus asi. Siin parlamendis on arutletud selle heade ja halbade külgede üle palju kordi.

Sõltumata sellest, kas süsteem toimib Ameerika Ühendriikide, Kanada või Austraaliaga või ELis, tunnen muret selle pärast, kes seda teavet kasutab, milleks seda kasutatakse ja kuidas seda kaitstakse. Minu arvates on broneeringuinfo süsteemid väärtuslik abivahend terrorismivastases võitluses, kuid me peame vaatama, et sellest süsteemist ei saaks lihtsalt veel üks võimalus kodanike kohta teavet säilitada. Broneeringuinfo eesmärk peab olema terrorismivastane võitlus ja mul on väga kahju, aga olen sunnitud ütlema, et volinik ei suutnud mind oma avakõnes veenda, et see on eesmärgikohasus, mida me kõik soovime. Selle otstarve peaks piirduma nende organisatsioonidega, kes tegelevad terrorismivastase võitlusega. Terrorismivastase võitluse meetmeid ei tohiks kasutada ettekäändena kõikehõlmava isikuandmete kogumise süsteemi jaoks. Sisuliselt peame tagama, et sellised süsteemid piirduksid sellega, milleks nad luuakse – see tähendab, et need peavad olema julgeolekuteenistuste abivahendid suurimat ohtu kujutavate isikute tuvastamisel ja uurimisel.

Mul on hea meel broneeringuinfo süsteemide kui terrorismivastase võitluse ühe osa üle, aga sama veendunud olen ma selles, et peame kolmandate riikidega läbirääkimisi pidades olema paindlikud. Peame tegelema ELi kodanike andmete kaitsmisega ning sellega, kas ja kuidas neid andmeid teistele edastatakse, sest see on oluline.

Seega palun Euroopa Parlamendil suhtuda broneeringuinfosse tõsiselt, sest see on üleilmne abivahend, millega saab muuta taeva ohutumaks. Kui käsitleme seda teemat proportsionaalselt ja vähendame väärkasutamise võimalust, võib broneeringuinfo olla oluline abivahend süütu reisija kaitsmiseks ja võimaliku terroristi kavatsuste nurjamiseks. Kokkuvõttes olen kogu aeg väitnud, et mina isiklikult tunneksin end nende süsteemidega kümne kilomeetri kõrgusel turvalisemalt.

  Roselyne Lefrançois, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, meie tänase arutelu teemaks on kaks omavahel seotud küsimust – Austraalia ja Euroopa Liidu leping broneeringuinfo edastamise kohta ning Euroopa broneeringuinfo süsteemi loomine. Austraaliaga sõlmitud leping tundub meile palju vastuvõetavam kui teiste ELi-väliste riikidega sõlmitud lepingud. Eriti teretulnud on see, et andmed on tehtud anonüümseks ning et andmete edastamisele ja edasisele kasutamisele on seatud piirangud.

Samuti on meil eriti hea meel Austraalia võimude kinnituse üle, et selliseid tundlikke andmeid nagu toidueelistused ei ole mõtet koguda. Ent sellegipoolest on meil mõned kahtlused, sest andmete kasutamise otstarve ei ole väga hästi määratletud. Samuti tundub meile, et andmete säilitamise aeg on liiga pikk ja nõutav andmete hulk liiga suur.

Viimaseks oleks minu arvates vaja Euroopa kodanike andmete kaitsmist selgemalt määratleda. Samuti palume nõukogul ja liikmesriikidel suurendada demokraatlikku kontrolli, kaasates lepingute vormistamisse Euroopa Parlamendi.

Küsimused, mis on kerkinud seoses Austraaliaga sõlmitud lepinguga, näitavad probleeme, mida Euroopa broneeringuinfo süsteemi loomine tekitab. Me ei tohiks rahulduda pelgalt vastamisega ELi-väliste riikide nõudmistele. Euroopa Liit peaks olema eeskujuks ja jätkama kodanike eraelu kaitsmise traditsiooni. Me ei ole nõus sellega, et Euroopa Liidus võetakse lihtsalt kasutusele Ameerika Ühendriikidega sõlmitud broneeringuinfo lepinguga identne leping. Vaja on avatud arutelu, et teha kindlaks, kas broneeringuinfo on tõepoolest kasulik ja kui on, siis millistel tingimustel.

  Sarah Ludford, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, ma saan aru, et vähemalt nõukogu eesistujariigi jaoks on olemas uus reegel, et nad ei tule esmaspäeviti kohale. Et mina tulen Strasbourgi ainult vastumeelselt, tahaksin, et see reegel kehtiks ka minu kohta.

Nagu raportöör mainis, on broneeringuinfot kasutavad süsteemid segased ja õiguslikult ebakindlad ning need võivad paista järelevalvena järelevalve enda pärast. Mind teeb eriti murelikuks andmete kogumise tava ning käitumise ja identiteedi analüüs. Lisaks õiguspärasuse ja tulemuslikkuse küsimustele muretsen selle pärast, mis juhtub siis, kui mõni isik jääb sõelale.

See võib juhtuda siis, kui tema tuttav on politsei huviorbiidis. Asepresident Barrot ütleb, et õiguskaitsetegevust ei saa pelgalt automaatanalüüsi põhjal alustada, aga mida tehakse andmetega selle kohta, et isik on võimaliku huviobjektina sõelale jäänud? Peame olema täiesti kindlad, et need andmed kustutatakse.

Kui andmeid jagatakse ja säilitatakse, võib olla oht, et kordub see piin, mida pidi seitse kuud kannatama Maher Arrar, kui ta JFK lennujaamas välja valiti.

  Kathalijne Maria Buitenweg, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Härra juhataja, tahaksin vastata härra Bradbournile. Ka mina ei ole broneeringuinfo kui sellise vastu, kuigi mõneti võib selline mulje jääda. Oluline on see – ja selles küsimuses olen raportööriga täiesti nõus –, et tuleb väga hoolikalt kaaluda, kuidas seda vahendit kõige paremini kasutada ning millal on kasulikkus ja vajadus reaalselt kindlaks tehtud.

Sellega seoses tahaksin esitada komisjonile veel ühe ettepaneku. Volinik Barrot ütles, et ta tahaks väga Euroopa Parlamendiga koostööd teha, ja mul on selle üle hea meel, aga mis puudutab kasulikkust ja vajadust, siis on veel lahtisi otsi ning minu arvates on need komisjoni, nõukogu ja parlamendi vahelise arutelu keskne teema.

Volinik, te ütlete, et teil on terve hulk hinnanguid, mis kinnitavad suurt kasulikkust. Selle põhjal, mida mina sel teemal olen lugenud, võin öelda, et peamiselt annab see teavet rände kohta ja lahendab mitmed probleemid, aga nii palju kui mina tean, ei ole see terrorismivastasele võitlusele kuidagi kaasa aidanud. Aga vaataksin selle hea meelega teiega koos mõnikord üle.

Seetõttu teen ettepaneku, et korraldataks uurimine ning et me istuksime maha ja määratleksime uurimisküsimuse, viiksime uurimise läbi ja siis arutaksime seda põhjalikult. Meil ei ole broneeringuinfo vastu põhimõtteliselt midagi, aga me tahame, et andmeid käsitletaks hoolikalt ja kooskõlas meie eraelu puutumatuse põhimõtetega. Loodan, et olete sellega nõus. Kas te saate sellele vastata?

Mis puudutab teie Austraaliaga sõlmitud lepingut, siis võib see küll teistest, näiteks USAga sõlmitud lepingutest parem olla, aga minu küsimus on: millised lepingud on veel tulemas? Ütlesite hetk tagasi, et juhtugu mis tahes, need ei tohi sattuda repressiivorganite kätte. Seda arvesse võttes võin eeldada, et me ei pea kunagi läbirääkimisi Venemaa ega Hiinaga. Kas te saaksite seda kinnitada ja anda ehk nimekirja riikidest, kellega juba läbirääkimisi peetakse, sest me saaksime muidu sellest teada kuid hiljem.

  Giusto Catania, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, volinik Barrot’ sõnad ei veena mind selles, et broneeringuinfo kasutamisest on reaalset tulu. Endiselt puuduvad selged tõendid selle kohta, et see info on terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel tõeliselt kasulik.

On tõsiasi, et terroristide otsimise tuhinas on kõigist saanud kahtlusalused. Minu arvates tuleks selgeks teha mõned kogutavate andmete kasutamise ja käsitlemise viisi küsimused. Näiteks meie käsutuses oleva teabe alusel on sageli juhtunud, et andmed liiguvad valimatult suvaliselt käest kätte ja nende edastamine ei toimu alati korrektselt.

Minu arvates see agar teabe väljapigistamine meid küll ei kaitse. Julgeoleku kohatu asetamine vabadusest kõrgemale on sageli viinud meie õiguste kaitse kadumiseni.

  Carlos Coelho (PPE-DE). – (PT) Härra juhataja, tahan rääkida eelkõige Austraaliaga sõlmitud lepingust ja kiita proua in’ t Veldi suurepärase raporti eest. Samuti tahan tänada härra Barrot’d selle eest, et läbirääkimised Euroopa Komisjoniga olid edukad. Austraaliaga sõlmitud leping on üldiselt positiivne. See on hea näide pikast teest, mis on läbi käidud alates broneeringuinfot puudutavate esialgsete arutelude algusest. Siis ei pidanud Euroopa Parlament broneeringuinfo edastamist vastuvõetavaks, kui ei anta tagatisi, et seda kaitstakse nii nagu vaja ja järgitakse ühenduse kehtivaid eeskirju.

Selle lepingu koostamisel on arvesse võetud enamikku tõstatatud probleeme ja see tagab piisava andmekaitse: esiteks sellepärast, et Austraalia õigus kaitseb liidu kodanike eraelu puutumatust; teiseks sellepärast, et kavandatav süsteem tagab, et isikud saavad kodakondsusest või elukohast olenemata kasutada oma õigusi ja neil on juurdepääs konfliktide lahendamise mehhanismile, milles on isegi võimalus andmevood peatada, kui andmekaitseasutused rikuvad lepingut; kolmandaks sellepärast, et sätestatud on andmekaitseasutuste osalusel toimuv ühine ülevaatus; ning neljandaks sellepärast, et tundlike andmetega seoses on tolliamet konkreetselt väitnud, et nad ei taha ega vaja tundlikke andmeid – selle üle on mul väga hea meel. Jagan proua in’ t Veldi arvamust, et see on teistele riikidele hea eeskuju.

Ent härra Barrot, mul jääb üle vaid kahetsusega tõdeda, et ei nõukogu ega komisjon ole pidanud sel täiskogu istungil antud lubadust sel teemal Euroopa Parlamendiga koostööd teha. Võtan teadmiseks härra Barrot’ väite, et enam seda ei juhtu, aga tõde on selline, et taas kord on sõlmitud leping, millega seotud volituste vastuvõtmisest ja mille sõlmimisest Euroopa Parlamenti ei teavitatud. On oluline, et leping, mis puudutab kodanike põhiõigusi nii otseselt, oleks demokraatlikult õiguspärane. See ei ole võimalik, kui hindamine ja heakskiitmine riikide parlamentide poolt toimub tagantjärele, kui arvestada, et sellist järelevalvet teostab 27 liikmesriigist vaid 10, nagu volinikule teada on.

Kuni Lissaboni lepingu jõustumiseni, kui Euroopa Parlament saab broneeringuinfo lepingute läbivaatamises õiglaselt osaleda, loodame, et peetakse kinni vähemalt institutsioonidevahelise ausa koostöö põhimõtetest. Selline on minu soov.

  Stavros Lambrinidis (PSE). - (EL) Härra juhataja; volinik, te tegite Euroopa broneeringuinfo kohta šokeeriva avalduse: ütlesite oma ettepanekus, et te ei ole nõus küsima teavet Euroopasse saabuvate välisreisijate kohta seoses ebaseadusliku sisserände või haigustega, sest see ei oleks proportsionaalne.

Miks te siis allkirjastasite Ameerika Ühendriikidega sõlmitud lepingu, mis lubab anda just sellist Euroopa kodanikke puudutavat teavet Ameerika Ühendriikidele? Sisuliselt tunnistasite, et Euroopa-Ameerika leping on vastuolus Euroopa Liidu proportsionaalsuspõhimõttega.

Ütlesite ka midagi, mis ei ole tõsi: märkisite oma sõnavõtus mitu korda, et broneeringuinfo on kasulik, aga ei tõestanud, kuidas. Ent Euroopa Liidu õiguse kohaselt peab see info olema vajalik, mitte ainult kasulik. Kui Euroopa Liidu õigus on muutunud, siis andke meile teada, ja kui see nii ei ole, siis peate tõendama, et broneeringuinfo on vajalik, mitte ainult kasulik.

Mis puutub Austraaliasse, siis mis mõtet on meil arutleda Austraaliaga sõlmitud broneeringuinfo lepingu üle, kui sellel on juba allkirjad ja pitserid all? See ei ole teoreetiline küsimus. Nagu te teate, ei olnud Ameerika Ühendriikidega sõlmitud broneeringuinfo lepingul tint veel kuivadagi jõudnud, kui nad hakkasid avaldama Euroopa liikmesriikidele survet, et saada veel rohkem teavet, kui broneeringuinfo lepingus on sätestatud, pakkudes vastutasuks osalust kuulsas viisavabastusprogrammis. Selle teabe ja nende isikuandmete nõudmisel ületati broneeringuinfo lepingus sätestatud piiranguid, mis on küll nõrgad, aga siiski olemas.

President Bush lubas kaks päeva tagasi toimunud uhkel tseremoonial sellesse programmi kuus Euroopa riiki, aga ütles, et veel kuut, sealhulgas Kreekat, ta sinna ei lubaks. Selge surve, mida avaldatakse teatud Euroopa riikidele selleks, et nad nõustuksid tingimustega, mis on vastuolus nende põhiseaduse ja õigusaktidega, või mis veelgi hullem, et nad muudaksid oma välispoliitikat kolmanda riigi soovide kohaselt, nagu oleme kuulnud Kreeka puhul, vajab kohest komisjonipoolset uurimist ja sekkumist ning avalikku hukkamõistu nõukogu poolt, keda aga kahjuks ja oma häbiks praegu siin ei ole.

  Dumitru Oprea (PPE-DE). – (RO) See, kuidas püütakse koguda isikuandmeid, et ära hoida võimalikke probleeme või intsidente (härra Barrot rääkis tegelikult võitlusest terroristide ja raskete kuritegude vastu, sellest, mis juhtub, mitte sellest, mis on juba juhtunud), on inimõiguste häbematu rikkumine, rääkimata sellest, et see on vastuolus ka selle valdkonna õigusaktidega, mis käsitlevad isikuandmete kaitset ja nende vaba levitamist.

Me leiame, et kui keegi teise eest otsustab, siis tuleb seda pidada kohe inimõiguste rikkumiseks, või tuleb kokku leppida, et see isik annab oma nõusoleku, ja siis ainult sel tingimusel, et see ei ohusta teisi. See keskaegse kindluse moodi strateegia, mida arutelus välja pakutakse, on vastuolus lennujaamades kasutatava strateegiaga, mis hõlmab avatud, turvalisi süsteeme.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). - (RO) Reisijate andmeid sisaldava registri loomise otsuses on mainitud, et need andmed edastatakse siis, kui toimuvad lennud EList kolmandatesse riikidesse, kellega Euroopa Liidul on sõlmitud isikuandmete kaitse lepingud. Volinik, te mainisite, et mõni liikmesriik on asjaomased õigusaktid juba riiklikult rakendanud. Need õigusaktid tuleb vastu võtta demokraatlikult, mis tähendab riikide parlamentide kaasamist.

Tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et ühe liikmesriigi õigusaktid mõjutavad antud juhul teiste liikmesriikide kodanikke. Näiteks kui Rumeenia kodanik peab Austraaliasse minekuks kasutama rahvusvahelist lendu, mis väljub teisest liikmesriigist, peab see Rumeenia kodanik tundma tolle liikmesriigi õigusakte ja eelkõige andma nõusoleku oma isikuandmete kogumiseks ja töötlemiseks. Nii palju kui mina tean, peaks Euroopa Parlament komiteemenetluse kaudu osalema lepingutes, mille ühendus selles valdkonnas kolmandate riikidega sõlmib.

  Manfred Weber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, tahaksin teha ainult kaks lühimärkust. Esiteks tahaksin paluda volinikul edastada täna siin kuuldud kartused siseministritele. Meile on räägitud, et broneeringuinfo annab võimaluse kuritegevuse vastu võidelda. Paljud siin parlamendis on seda ka kinnitanud. Ent meid paneb muretsema, kas see on proportsionaalne. Säilitame miljoneid, isegi miljardeid andmeid kümme aastat ehk käputäie juhtumite pärast. Kas see on proportsionaalne? See teeb meile kõigile muret.

Teine asi, mida tahan öelda, on see, et ma ei saa aru, miks me räägime Euroopa broneeringuinfo süsteemist. Arutatavas ettepanekus on juttu 27 riikliku, mitte Euroopa broneeringuinfo süsteemi väljatöötamisest. Kui liikmesriikidel on kuritegevusega võitlemisel nii suur vajadus selle abivahendi järele, siis peaksime soovitama siseministritel pöörduda oma riigi parlamendi poole ning seda seal arutada ja rakendada. Ühiste andmestandardite üle arutlemine on üks asi, aga justiits- ja siseküsimuste nõukogu jaoks selle kohustuslikuks eesmärgiks tegemine teine asi. Mina isiklikult arvan, et siseministrid ei ole suutnud seda kodus, riiklikul tasandil läbi suruda ja püüavad nüüd sellepärast seda nõukogu kaudu teha. Sellepärast peaksime ütlema „ei”.

  Bogusław Liberadzki (PSE). – (PL) Volinik Barrot, mul on hea meel seda teemat teiega arutada, vaatamata asjaolule, et te ei ole enam transpordivolinik. Mul on teiega sel ajal tehtud koostööst palju häid mälestusi. Aga mis puudutab andmevahetust, siis meenuvad mulle meie arutelud transpordi- ja turismikomisjonis, kui käsitlesime selliseid teemasid nagu reisijate turvalisus ja isikuandmete kaitse valedesse kätesse sattumise eest. Need on väga olulised teemad. Sellepärast olen veendunud, et andmete levitamine, vastavad asjaolud ja andmete saajad, juurdepääsupõhimõtted ja eesmärgid peavad kõik olema lepingu seisukohalt väga olulised.

Oleme Ameerika Ühendriikidega töötades tundlikud. Teame, kui tähtis see riik on. Ent palun teil meeles pidada, et meie, eurooplased, tunneme end lennujaamades sageli ebamugavalt. Me ei tohi seda unustada. Aitäh.

  Luis de Grandes Pascual (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, volinik; terrorism ja raske organiseeritud kuritegevus on üleilmsed nähtused. Nende vastu võitlemine peab seetõttu olema proportsionaalne ja tulemuslik.

Kuulasin hoolega küsimustele antud vastuseid. Vastused olid täitsa õiged: on tõsi, et tuleb nõuda tagatisi ja et see on delikaatne teema. Ent samamoodi on tõsi, et üleilmne ühtne reaktsioon on täiesti andestamatu.

Need inimesed, kes on terrorismist mõneti eemal, muretsevad rohkem isiklike tagatiste pärast. Mina tunnen muret nii individuaalsete kui ka kollektiivsete tagatiste pärast. Väga oluline on alustada sealt kust võimalik. Kui peame alustama õhutranspordist, sest lennuettevõtjatel on need andmed juba olemas, siis sealt me alustame.

Nõuame tagatisi, hindame kohaldamisala ja alustame rahvusvahelisest transpordist. Ent tuleb mainida, et seejärel liigume sisetranspordi juurde, sest sageli ei tule terroristid väljastpoolt, vaid on kasvanud meil kodus. Küsige Ameerika Ühendriikidelt ja kõikidelt teistelt, sest nii see on ja nii me peame sellega tulevikus tegelema.

  Jacques Barrot, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, tahaksin tänada kõiki sõna võtnud parlamendiliikmeid ja võin teile kinnitada, et olen kindlasti kohal sellel nädalal toimuval nõukogu koosolekul, kus kannan tehtud märkused ette.

Eelkõige tahaksin teile meelde tuletada, et meie arvates ei saa broneeringuinfo süsteemi kasulikkust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel eirata. Paljud teist tunnistasid seda varjamatult. Seega ei saa me ilma broneeringuinfo süsteemita olla ja pean teile ütlema, et organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eest vastutav volinik ei taha kasulikest vahenditest loobuda. Ent seda süsteemi tuleb kasutada kohaselt ja selles küsimuses olen teiega nõus: eesmärk ja proportsionaalsus on olulised. Peame eesmärgist kinni pidama ning nagu proua in ’t Veld ütles, peab eesmärk olema selgelt sõnastatud ja proportsionaalsus peab olema tagatud. Üht asja pean ma härra Lambrinidise üsna tulisele sõnavõtule vastuseks ütlema: Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahel sõlmitud lepingus on eesmärk terrorism ja kuritegevus – punkt. Seega peame eelkõige tagama proportsionaalsuse ja eesmärgi.

Proua Ludford, ma olin teiega ühel meelel, kui paljud teist rääkisid vajadusest tagada andmete hävitamine pärast seda, kui neid on kasutatud selleks, milleks neid koguti. Teil on õigus, kui ütlete, et peame vältima igasugust säilitamist, mille tulemuseks võib olla põhiõigusi rikkuv kasutamine.

Nüüd tahaksin rääkida demokraatlikust kontrollist – esiteks seoses ELi-väliste riikidega läbirääkimiste pidamisega. Peame endale selgelt teadvustama, et Euroopa Liidu lepingu artiklites 24 ja 38 on sätestatud, et rahvusvahelistel läbirääkimistel peab läbirääkimisi eesistujariik, keda vajaduse korral abistab komisjon. Artiklis 24 ei kohustata eesistujariiki Euroopa Parlamenti teavitama ega temaga nõu pidama ning seega on vajaduse korral parlamendi informeerimine läbirääkimiste olukorrast eesistujariigi otsustada. Ent komisjon võib pärast eesistujariigiga konsulteerimist sobival võimalusel teatada parlamendile selliste teemadega seotud sündmuste käigust. Tahaksin teile kinnitada, et praegu ei ole ükski muu ELi-väline riik palunud broneeringuinfoga seotud läbirääkimisi ja sellega on asjad selged. Kui see peaks juhtuma, siis küsin selle valdkonna uue volinikuna uusi läbirääkimisi alustades kindlasti eesistujariigilt luba hoida asjaomast parlamendikomisjoni läbirääkimiste seisuga kursis. Luban teile seda.

Kolmandaks – härra Weber just mainis seda – jah, on 27 riiklikku süsteemi, aga need süsteemid ei ole väga erinevad ja riikide parlamentidega on sel teemal nõu peetud. Minu teada on riikide parlamentidel olnud võimalus väljendada oma arvamust ja saata meile oma märkused. Härra juhataja, ma tean hästi, et ei vastanud kõikidele märkustele, aga mitut hästi põhjendatud märkust võetakse arvesse. Kui soovite, siis minu arvates – tõlgendan siin arutelu õhkkonda – ei saa me jätta endid ilma vahendist, mis võib olla kasulik. Siin öeldi, et tulemuslikkust ei ole tõestatud. See on küll tõsi, aga sellegipoolest on esitatud mõningaid tõendeid ja nagu ma veidi aega tagasi sõnasin, oli kinnisel arutelul palju tunnistajaid, kes ütlesid, et broneeringuinfo süsteem võiks olla kasulik. Olen endiselt veendunud, et organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses võib see väga kasulik olla.

Seda arvesse võttes tuleb järgida eesmärke. Peame vältima andmete säilitamist ja seetõttu on vaja üsna karmi kontrolli. Sellepärast on minu arvates, nagu ma lõpetuseks ütlesin, vaja kaasata kõik andmekaitseorganid. Neljapäeval osalesin andmekaitseteemalisel kohtumisel, mille korraldasid enamik Euroopa andmekaitseorganeid, ja mulle jäi mulje, et praegu suureneb liikmesriikides tõepoolest soov anda andmete kaitsmise ülesanne sõltumatutele asutustele, kelle häält võetakse tõesti kuulda.

Seda ma tahtsingi öelda lõpetuseks arutelule, mis on olnud minu jaoks väga huvitav ja kasulik ning millest ma teavitan liikmesriike ja nende ministreid. Seda ma kavatsen teha.

  Sophia in 't Veld, raportöör. − Härra juhataja, tahaksin volinikku vastuse eest tänada ning mul on väga hea meel temaga koos maha istuda ja kõik üksikasjad läbi arutada. Tulen veidikeseks eesmärgi juurde tagasi, sest küsimuses, mida broneeringuinfoga teha saab ja mida mitte, on palju vääritimõistmist. Broneeringuinfo on juba praegu, ilma ELi broneeringuinfo süsteemita kättesaadav; selleks on vaja vaid kohtumäärust ja piisavat põhjust. Ent piiramatute lisavolituste vajadust pole tõestatud. Seega ei vaidlusta ma broneeringuinfo kui sellise kasulikkust, vaid sean kahtluse alla selle massilise kogumise ja automaatanalüüsi.

Ma ei ole ainus, kes nii arvab; mul on väärt mõttekaaslasi. Andmekaitseasutused on samal arvamusel, aga neid eiratakse. Lennuettevõtjad räägivad sama. Samuti ütlevad seda lennujaamade julgeolekueksperdid; tsiteerin üht Ameerika Ühendriikide siseministeeriumi tellimusel koostatud aruannet ja annaksin selle hea meelega teile. Selles on öeldud, et andmete kogumise ja teiste teadaolevate meetodite abil terroristide automatiseeritud tuvastamine ei ole eesmärgina sobiv. Ma ei mõelnud seda välja. Seda on öelnud siseministeeriumi palgatud julgeolekueksperdid.

Tõendeid kasulikkuse kohta on, nagu te ütlesite, volinik, aga tegu on kasulikkusega narkokaubanduse ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisel ja muudel eesmärkidel. See võib olla teile üllatus, aga mul ei ole põhimõtteliselt midagi broneeringuinfo kasutamise vastu neil eesmärkidel. Aga eesmärkide määratlemisel peame olema väga täpsed, et tagada proportsionaalsus ja piisavad õiguslikud tagatised.

Tahaksin lõpetada ühe väga isikliku märkusega. Ma olen väga kurb selle pärast, kuidas me oleme juba viis aastat broneeringuinfo üle vaielnud, aga nõukogu ja komisjon lihtsalt rühivad edasi nagu juhitavuse kaotanud rong. Tahaksin öelda Iirimaa ELi kodanikele, et kui teil on minuga sarnane soov lõpetada selline ebademokraatlik ja läbipaistmatu otsuste langetamine, siis palun hääletage uue ELi lepingu poolt.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval.