Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0047(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0404/2008

Esitatud tekstid :

A6-0404/2008

Arutelud :

PV 20/10/2008 - 17
CRE 20/10/2008 - 17

Hääletused :

PV 22/10/2008 - 4.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0508

Arutelud
Esmaspäev, 20. oktoober 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

17. Laste kaitse Interneti ja teiste kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Roberta Angelilli koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse mitmeaastane ühenduse programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks (KOM(2008)0106 – C6-0092/2008 – 2008/0047(COD)) (A6-0404/2008).

 
  
MPphoto
 

  Roberta Angelilli, raportöör.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma tahaksin tänada komisjoni, eesistujariiki Prantsusmaad ja kolleege, eelkõige arvamuse koostajaid, nende suure töö eest esimeseks lugemiseks kompromissteksti koostamisel, mis võimaldab programmi „Turvalisem Internet” alustada kavandatud ajal, s.t 1. jaanuaril 2009. aastal.

Nagu teame, põhineb uus programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks neljal peamisel tegevussuunal: ebaseadusliku või kahjuliku sisu vähendamine ning võitlus kahjuliku käitumise vastu võrgus; turvalisema võrgukeskkonna edendamine, muu hulgas sellel otstarbel loodud tehnoloogiliste vahendite abil; teavitamise, osalemise ja ennetamise edendamine, et suurendada avalikkuse teadlikkust sidustehnoloogiate kasutamisega kaasnevatest võimalustest ja ohtudest; ning teadmistebaasi loomine eesmärgiga ergutada koostööd ning heade tavade ja teabe vahetamist rahvusvahelisel tasandil.

Statistika räägib ise enda eest, nagu volinik Reding hästi teab: vanus, millest alates lapsed hakkavad Internetti kasutama, on oluliselt langenud. Juba 9–10aastaselt kasutavad lapsed Internetti mitu korda nädalas ja 75% 12–15aastastest Euroopa lastest kasutab Internetti umbes kolm tundi päevas, suheldes omavahel jututubade, sõnumside ja sotsiaalsete võrgustike veebisaitide kaudu.

Programmi eesmärk ei ole muidugi kriminaliseerida Internetti ja näha uutes tehnoloogiates katastroofi; pigem vastupidi. Meie eesmärk on pakkuda sobivaid vahendeid, mis võimaldavad paremini mõista uute tehnoloogiate maailma ja liikuda selles oskuslikumalt, kasutada täielikult nende tehnoloogiate positiivset potentsiaali ning võimalusi, mida nad pakuvad teabe edastamise, hariduse ja sotsialiseerimise vallas, kuid õppida end samas kaitsma kuritarvitamise eest. Me ei saa eirata uusimaid andmeid, mille kohaselt 30 protsendil noortest on olnud Internetis vähemalt üks vastik või ebameeldiv kogemus, kus laps on puutunud kokku pornograafilise materjaliga, mitmesuguste solvavate või vägivaldsete sõnumitega või seksuaalsuhte eesmärgil lähenemisega või koguni materjalidega, mis õhutavad vägivallale või enesevigastamisele, enesetapule, anoreksiale või buliimiale.

Me ei saa tähelepanuta jätta lapspornot sisaldavate veebisaitide arvu plahvatuslikku kasvu. Me ei saa arvesse võtmata jätta Interpoli esitatud andmeid, mille kohaselt lisandub Internetti igal aastal vähemalt 500 000 uut algupärast lapsporno kujutist. Parlamendikomisjon on õigesti esile toonud muu hulgas kolm uut tendentsi; esimene on kontakti otsimine seksuaalsuhte eesmärgil ehk laste veenmine psühholoogilise manipuleerimise kaudu eesmärgiga päriselus kohtuda. Kontakti otsimine seksuaalsuhte eesmärgil on iseäranis salakaval nähtus, sest lastele lähenetakse tasahilju. Alguses ei esitata mingeid selge seksuaalse sisuga ettepanekuid. Laps viiakse eksiteele südamliku ja usaldusliku käitumisega; mõistmata ohtu, naudib laps tekkivat erilist suhet ega räägi sellest kellegagi, kõige vähem vanematega. Seetõttu on olukord väga ohtlik, sest laps ei näe selles ohtu ning tihti lõpeb see isikliku kohtumise ja tegeliku kuritarvitusega.

Teine põhiküsimus on küberkiusamine, uute tehnoloogiate abil toimuv kiusamine, mille puhul ohvri ahistamine on laiema ulatusega, sest teda võidakse võrgu ja mobiiltelefoni kaudu ööpäev läbi piinata. Ja on veel üks probleem: põlvkondadevaheline tehnoloogiline lõhe. Meil on põlvkond lapsi, kes on sündinud digitaalajastul ning kes oskavad viieaastaselt mängida videomänge ja kasutada Internetti, ja täiskasvanud – nende laste vanemad ja õpetajad –, kellest paljud ei oska isegi arvutit käima panna ega tekstsõnumit saata või kes kasutavad uusi tehnoloogiaid ettevaatuse ja vastumeelsusega. Väga oluline on seda lõhet vähendada.

Programmi eesmärgid on ambitsioonikad, olemasolevat 55 miljoni euro suurust eelarvet arvestades ehk isegi liiga ambitsioonikad, kuid sellest hoolimata on tegemist hea lähtepunktiga. Euroopa Parlament on nagu ikka püüdnud hoogu lisada teedrajavate ettepanekute abil, mida ma aga praegu käsitlema ei hakka, sest need ei sisaldu minu raportis ja minu kõneaeg hakkab lõppema. Härra juhataja, lõpetuseks tahaksin rõhutada, et meie kohustus – Euroopa Parlamendi ja kindlasti ka Euroopa Komisjoni kohustus – on tagada, et me ei kaotaks neis küsimustes hetkekski valvsust.

 
  
MPphoto
 

  Viviane Reding, komisjoni liige. Härra juhataja, lubage mul kõigepealt tänada Euroopa Parlamenti komisjoni ettepaneku väga kiire käsitlemise eest, mis võimaldab programmiga alustada niipea kui võimalik.

Teiseks tahaksin tänada raportööri, kes on rõhutanud väga olulisi küsimusi, millega meil tuleb selle teema raames tegelda. Interneti ja mobiiltelefonide kasutusalad on pärast nende tehnoloogiate kasutuselevõttu mitmekordistunud. Meil on nüüd interaktiivsed turud, ja väga väikesed lapsed – mitte ainult noored täiskasvanud – veedavad suure osa oma ajast Internetis, mõnikord isegi rohkem kui televiisori ees. Me oleme olukorras, kus vanemad ei tea, kuidas neid uusi tehnoloogiaid kasutada või mis on nende funktsioonid.

Ma ei arva, et me peaksime olema negatiivselt meelestatud. Internet ja mobiiltelefonid kujutavad endast suurepärast ja põnevat võimalust. Kuid me ei tohi eirata ka mündi teist poolt. Reaalses maailmas kaasnevad Interneti ja mobiiltelefonide kasutamisega ohud, eriti rahva kõige haavatama osa, laste puhul. Nagu raportöör õigesti rõhutas, ulatuvad need ohud kahjulikest Internetis eksponeeritud materjalidest ahistamise ja kiusamiseni ning kõik see on muutunud hõlpsamaks ja tavalisemaks. Mis veel hullem – Internetist on saanud seksuaalsele kuritarvitamisele kaasa aitav vahend. Vaatamata ühistele jõupingutustele sääraste kohutavate materjalide tootmise ja levitamise vastu võitlemisel kasvab nende materjalide hulk üha. Niisiis on vajadus võidelda selle kahjuliku ja vastuvõetamatu tegevusega muutunud kiireloomuliseks.

Laste kaitsmine peab olema ühine vastutus. Muidugi algab see perekonnast, kuid meie peame võimaldama peredel oma lapsi kaitsta. Kaitsmise kohustus hõlmab valitsusi, asjaomast sektorit, mittetulundusorganisatsioone ja koole. See ongi turvalisema Interneti tagamist käsitleva uue programmi eesmärk. Selle programmiga säilitatakse see, mis on Internetiga seotud kaitse vallas varasematel aastatel saavutatud, tuginetakse edu toonud meetmetele ja suurendatakse laste ohutust nüüdisaegses võrgukeskkonnas. Me teame, et valitsuste, eraõiguslike organisatsioonide ja asjaomase sektori ühised meetmed on väga hea näide sellest, kuidas Euroopa võib kodanike igapäevaelu otseselt mõjutada. Aina enam lapsi kasutab Internetti kodus või koolis, kuid vanemad ja õpetajad ei pruugi olla võimalustest ja ohtudest kuigi teadlikud. Seetõttu teeme aktiivselt jõupingutusi, et luua lastele turvalisem võrgukeskkond, teavitades vanemaid, andes õpetajatele rohkem teadmisi ja võimalusi ning paludes riikide valitsustel ja haridusringkondadel võtta kooskõlastatud meetmeid.

Komisjoni ettepanekute põhisisu jääb muidugi alles, kuid Euroopa Parlament on esitanud mitmeid muudatusettepanekuid, mis kirjeldavad põhjalikumalt üht või mitut peamist eesmärki ja mis tunduvad peegeldavat laialdast üksmeelt Euroopa Parlamendis. Seetõttu võib komisjon proua Angelilli raportis esitatud muudatusettepanekuid toetada. Need sillutavad teed edukale kokkuleppimisele nõukogus esimesel lugemisel. Ma olen täiesti kindel, et täna esitatud kompromisstekst selle programmi kohta leiab laialdast toetust Euroopa Parlamendi ja loodetavasti ka teise seadusandja poolt.

 
  
MPphoto
 

  Christopher Heaton-Harris, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. Härra juhataja, selle dokumendiga oli rõõm töötada. Esimest korda võin ma ausalt ja siiralt öelda, et mul oli rõõm teha koostööd absoluutselt kõikide inimestega, kes selle teemaga tegelesid, eriti aga raportöör Angelilliga.

Ma võtsin endale ka vabaduse suhelda sel konkreetsel teemal ajalehereklaamide kaudu oma valijatega ja mõned minu tänased märkused põhinevadki sellel, mida mu valijad ütlesid.

Meil oli kultuurikomisjonis sel tõsisel teemal tõeliselt meeldiv arutelu, millest võtsid osa vägagi asjatundlikud sõnavõtjad. Me kõik mõistsime, et jalgratast ei pea uuesti leiutama. Eneseregulatsiooni vallas tehakse juba palju kasulikku: mobiilioperaatorid, näiteks T­Mobile, näitavad selles valdkonnas eeskuju mitmesuguste kontrolli- ja muude mehhanismidega, mis piiravad laste juurdepääsu igasugustele võrgus levitatavatele materjalidele, kahtlasest sisust rääkimata. Interneti-teenuse pakkujad ja sellised organisatsioonid nagu Internet Watch Foundation Ühendkuningriigis ja INHOPE kogu Euroopas teevad tõepoolest head koostööd, et võidelda probleemidega, mis on seotud teatavate võrgus levitatavate materjalidega ja Euroopa alaealiste juurdepääsuga neile materjalidele.

Probleeme siiski on. Raportöör mainis kontakti otsimist seksuaalsuhte eesmärgil. Sellel nähtusel puudub ühtne määratlus isegi Euroopas ja kõikides liikmesriikides ei ole lähenemine lastele proua Angelilli kirjeldatud moel veel ebaseaduslik. See on küsimus, millega me peaksime tegelema. Ehk võiks proua Reding mõnel nõukogu koosolekul teha vastava ettepaneku neile riikidele, kes on selle teema tähelepanuta jätnud.

Minu jaoks oli selle teema käsitlemine meie parlamendikomisjonis rahuldustpakkuv; me jagasime suurepäraseid kogemusi ja esmakordselt võin ma Euroopa Parlamendis rõõmustada eelarvemeetme üle.

 
  
MPphoto
 

  Titus Corlăţean, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. (RO) Arvestades audiovisuaalsektori pidevat muutumist, ei pea me õpetama üksnes lapsi, vaid andma ka lastevanematele ja õpetajatele asjakohast teavet lapsi ähvardavate ohtude kohta ning kaasama neid püüdlustesse luua võrgus osutatavate teabeteenuste kasutamiseks turvaline keskkond.

Õiguskomisjoni arvamuse kohaselt on meie eesmärk töötada välja Euroopa strateegia, et võidelda Internetis kontakti otsimisega seksuaalsuhte eesmärgil ning kaitsta laste kehalist, vaimset ja moraalset puutumatust, mida võib rikkuda nende juurdepääs ebasobiva sisuga materjalile uute sidevahendite abil. Me oleme taotlenud võrguteenuste osutajate kvaliteedimärgi kasutuselevõtmist, et kasutajad saaksid hõlpsalt tuvastada, kas vastav teenuseosutaja on kohustunud järgima teatavat käitumiskoodeksit, ning uute filtrite ja tõhusate vanuse kontrollimise süsteemide loomist.

Selle valdkonna kuritegevus ei tunne riigipiire. Minu arvates on meil vaja kooskõlastatud käsitust erinevatest riiklikest andmebaasidest ja me peame need andmebaasid ühendama Europoliga. Praegusel ajal ei saa me tähelepanuta jätta ka majanduslikke riske, mis on seotud laste Interneti-kasutusega; seetõttu taotlesime ka selget viidet mobiilsideteenustele kui valdkonnale, kus lapsi tuleb kaitsta kuritarvituste ja kahjuliku tegevuse eest. Lõpetuseks tahaksin öelda, et me toetame raporti vastuvõtmist ja tunnustame raportööri.

 
  
MPphoto
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. – (EL) Härra juhataja, proua volinik, minu arvates annab mitmeaastane programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks Euroopa Liidule edumaa kõikehõlmava lastekaitse valdkonnas. Seetõttu on meil hea meel võimaluse üle tunnustada Euroopa Parlamendi raportööri – see raport näitab meie osalust ja teadlikkust.

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon rõhutab oma arvamuses eelkõige seda, et alati tuleb arvesse võtta kummagi soo eripära, osalemist, teadmisi uutest tehnoloogiatest ja nende tehnoloogiate kasutamist, ja seda, et eri sugupooled – poisid ja tüdrukud – vajavad erisugust kaitset eri ohtude eest ning et seda tuleb eraldi välja tuua ja analüüsida.

Me viitame ka vajadusele kaitsta riskirühmi, haavatavaid lapsi, kes võivad langeda seksuaalse väärkohtlemise, ahistamise ja kiusamise ohvriks.

Teine valdkond, mida me esile tõstame, on teabe andmine lastevanematele ning kõikvõimalikele hooldajatele ja õpetajatele. Samuti rõhutame vajadust teha uuringuid, et tagada laste tõhusam kaitse. Muidugi oleme teadlikud, et te olete teinud mõju hindamise ja korraldanud sel teemal avaliku arutelu. Kuid uuringud peavad jätkuma ja nende puhul tuleb silmas pidada eelkõige soolisi erinevusi.

Samuti soovime rõhutada vajadust arendada ettevõtlussektorit, mis peab ületama takistused ja kõrvaldama ohud ning jätkama tööd selle nimel, et Euroopa areneks ja kaitseks oma kodanikke.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sógor, fraktsiooni PPE-DE nimel. (HU) Aitäh, härra juhataja. See raport oleks justkui spetsiaalselt minu jaoks mõeldud, sest kõik mu neli last surfavad Internetis ja ma seisan kirjeldatud muredega silmitsi iga päev. Euroopa Liidu liikmesriigid teevad palju selleks, et muuta Internetti lapse jaoks turvalisemaks, ja me ei tohi unustada, et juba 1999. aastal algatas komisjon programmi „Turvalisem Internet pluss”, mis on siiani jõus. Nagu me kuulsime, on programmi eesmärk võidelda kahjulike ja ebaseaduslike materjalide vastu ning see paneb suurt rõhku teadlikkuse suurendamisele Interneti kasutamisel ja turvalise võrgukeskkonna arengu edendamisele. Sellele, mida on juba öeldud, tahaksin vaid lisada, et aastatel 2001–2007 läks kaduma 20 000 last ja 500 neist on leitud.

Loetletud ülesannete seas tahaksin ma rõhutada võitlust ebaseaduslike materjalide ja kahjuliku tegevusega võrgus. Selles valdkonnas on suuri puudujääke, mitte kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel pole vihjeliine, mille kaudu saab kohe teatada Internetis nähtud ebaseaduslikest materjalidest või veebisaitidest, kus lastega püütakse kontakti otsida seksuaalsuhte eesmärgil.

Teine oluline asi, mida me ei tohi unustada, on see, et teadmistebaasi loomine eeldab liikmesriikide suuremat ja tõhusamat koostööd. Pole juhus, et selle programmi raames eraldatakse peaaegu pool 55 miljonist eurost üldsuse teadlikkuse suurendamise rahastamiseks – ennetamine on parim ravi. Igal juhul jälgivad õiguskaitseorganid kurjategijaid pidevalt, olenemata sellest, kas me räägime tarkvaraga seotud või muud liiki kuritegevusest. Just seetõttu tahaksime juhtida liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et nad võiksid eraldada lisaks Euroopa Liidu 55 miljonile eurole omapoolseid vahendeid ja teha raportis käsitletava programmi rakendamisel tõhusamalt koostööd. Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon toetab selle raporti vastuvõtmist. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 

  Iliana Malinova Iotova, fraktsiooni PSE nimel. – (BG) Tänan teid, härra juhataja. Lugupeetud daamid ja härrad, lugupeetud proua Angelilli, lubage mul teid tänada ja teie raporti puhul siiralt õnnitleda. Praegu, mil peamiseks teemaks on üleilmne finantskriis, tegeleme me muidugi eelkõige sellega. Kuid laste vastu suunatud arvutikuritegude küsimus on kuidagi tähelepanu alt välja jäänud, ehkki me teame, et iga hetk võime silmitsi olla ohuga, mis tuleneb võrgus levitatavate ebaseaduslike materjalide lausa plahvatuslikust kasvust. Alles täna oli BBCs saade uurimuse kohta, mille BBC oli ise läbi viinud ja mille tulemuste põhjal on kolm neljandikku lastest sattunud kahjuliku sisuga veebisaitidele. Käesolev raport ei mõju üksnes äratuskellana, vaid pakub ka hulga ideid selle kohta, kuidas võidelda võrgus levitatavate ebaseaduslike materjalide vastu. Ma tegelesin selle teemaga variraportöörina. Eelmisel nädalal korraldasin ma kodumaal Bulgaarias ümarlauakohtumise. Kohtumisel osalesid politsei, vabaühenduste, lastekaitseameti, mobiilsideoperaatorite ja teenusepakkujate esindajad. Kohtumise teemaks oli täna käsitletav raport.

Meil oli tõsine ja põhjalik arutelu, mille tulemusena jõudsime mitmele järeldusele. Esiteks tuleb teha palju tööd, et suurendada teadlikkust selle probleemi tõsidusest ja reaalsusest kogu Euroopa ühiskonnas. Kahjuks on tegemist probleemiga, mis jääb sageli meie tähelepanu alt välja. Teiseks peaks laste kasvatamine algama perekonnast ja koolist; see omakorda tähendab vajadust lastevanemate ja õpetajate erikoolituse järele. Eraldi jõupingutused on määratud läbikukkumisele. Kooskõlastatud tegevus, teabevahetus, andmebaasi loomine ja rahvusvaheline koostöö on äärmiselt olulised. Paljud institutsioonid, mida ma mainisin, olid seisukohal, et komisjon peaks kindlasti soovitama liikmesriikidel suurendada karistusi, mida määratakse liikmesriigi õigusaktide alusel kahjulike ja ebaseaduslike materjalide levitamise ja loomise ning nendega kauplemise eest. Samuti soovitasid nad luua Euroopa õigusliku raamistiku kriminaalmenetluste läbiviimiseks.

Nüüdsest peaks teadlikkus sellest programmist Euroopa Liidu institutsioonide ja kodanike seas kasvama. Ka vihjeliinide jätkuv loomine on ülimalt tähtis. Lisaks on väga oluline koostöö politseiga ja andmebaasi rajamine. Vaja on ühtset lapse turvamärgist, mis aitab lastevanematel ja lastel ohutuid veebisaite ära tunda. Olen veendunud, et see programm jätkub ka pärast 2013. aastat ja et Euroopa Liidus töötatakse välja veel programme.

 
  
MPphoto
 

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja; Interneti, mobiiltelefonide ja muud liiki kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise vabadus on väga väärtuslik täiskasvanutele, kuid see võib osutuda kahjulikuks lastele, sest nad ei ole täiesti küpsed ja neil puuduvad vajalikud kogemused. Internet on meile kõigile väga kasulik vahend, kuid seda on ära kasutatud selleks, et luua veebisaite, mille kaudu vahetatakse pedofiilse ja pornograafilise sisuga materjale; samuti on Internetti kasutatud selleks, et üritada alaealistega kontakti leida. Sama kehtib mobiilside kohta.

Ka muu, vähem äärmuslik tegevus võib olla kahjulik. Ebatervisliku toidu reklaamimine lastele televisioonis ja Internetis avaldab nende tervisele halba mõju. See võib tekitada ka peresiseseid tülisid ja põhjustada mõningate noorterühmade valesid toitumisharjumusi. Hiljuti toimus Euroopa Parlamendis arutelu laste rasvumise ja ülekaalulisuse teemal. Mitmeid tunde päevas arvuti- või teleriekraani ees veetmise tõttu väheneb lapse füüsiline aktiivsus ja saab kahjustada tema õiget kehaline areng. Keskmiselt veedavad lapsed selliselt kolm tundi päevas, kuid paljud kulutavad tegelikult ekraani ees palju rohkem aega. Telesaadetes näidatav agressiivne käitumine avaldab lastele halba psühholoogilist mõju.

Seetõttu on väga oluline rakendada programmi, mille eesmärk on tagada uute kommunikatsioonitehnoloogiate vastutustundlik kasutamine laste ja noorte poolt. Ma tunnustan raportööri ja Euroopa Komisjoni selle teema käsitlemise eest.

 
  
MPphoto
 

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Kuna ma olen üks laste õiguste strateegiat käsitleva raporti kaasautoritest, on mul hea meel, et Euroopa Parlament arutab nüüd õigusakti eelnõu, mis puudutab Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitset. Internet on klassikaline näide asjast, mis võib olla inimestele väga kasulik, kuid sellegipoolest ühiskonnale kahjulik, kui seda kasutavad ära kurjategijad.

Iga päev kuuleme, kuidas lapsi Interneti kaudu ahvatletakse ja kuritarvitatakse ning prostitutsiooni, pedofiiliasse ja pornograafiasse tõmmatakse. Seetõttu on kõigi – alustades muidugi vanematest – kohus selgitada lastele Interneti kasutamise reegleid ja Internetiga seotud ohte, nii et Internetti ei kuritarvitataks. Arvutid äratavad lastes huvi juba väga varases eas. Meie, täiskasvanud, kadestame sageli lapsi nende tehniliste oskuste pärast, kuid lapseliku naiivsuse tõttu võidakse neid hõlpsasti kuritarvitada.

Olen tänulik, et Euroopa Parlament on seadnud sedalaadi tegevuse üheks prioriteediks, ja toetan kavandatud programmi kiirendamist, nii et seda hakataks ellu viima 2009. aasta jaanuarist.

 
  
MPphoto
 

  Inger Segelström (PSE). - (SV) Härra juhataja, tahaksin kõigepealt tänada Roberta Angelillit selle edasiviiva raporti eest, milles ta järgis lastestrateegiast tulenevaid otsuseid. Eelmisel nädalal esitasin ma raporti noorte ja meedia kohta; tegemist on põhjaliku uuringuga noorte meediatarbimise harjumuste teemal ja selles käsitletakse ka vanemate seisukohti. Uudne on see, et enamikul Rootsi noortel on arvuti oma toas ja teler on välja visatud.

Poiste ja tüdrukute Interneti-kasutuse eesmärkide vahel on suur erinevus. Tüdrukud lobisevad, loovad suhteid ja saadavad sõnumeid, kuid poisid mängivad arvutimänge. Tüdrukutele lähenetakse seksuaalsuhte loomise eesmärgil. Varasemast vähem tüdrukuid puutub kokku pornosaitidega ja tüdrukud suhtuvad Internetis pornograafia levitamisse negatiivselt. Väga vähesed kohtuvad päriselus võõrastega, kellega nad on Internetis tutvunud.

Tänapäeva noored suhtuvad meediasse arukalt, kuid see, et mõned neist tarbivad meediat väga palju, teeb muret nii lastevanematele kui ka meile, poliitikutele. Just see osa noortest tuleb kaasata tulevastesse ühenduse programmidesse. Me oleme suure tarbija määratlenud inimesena, kes kasutab konkreetset meediakanalit rohkem kui kolm tundi päevas. Seda võib öelda umbes 8–10% noorte kohta. Tänapäeva Rootsis on aga 96% noortel ja 70% väiksematel lastel mobiiltelefonid, nii et asjad arenevad tohutu kiirusega. Meie kui parlamendiliikmete ülesanne on käsitleda selle nähtuse varjukülge.

 
  
MPphoto
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN).(PL) Härra juhataja, ma sooviksin tänada proua Angelillit selle ülimalt tähtsa küsimuse käsitlemise eest. Meile on esitatud suurepärane raport. Veelgi parem oleks, kui me ei peaks üldse seda teemat arutama. Oleks palju parem, kui me ei peaks tegelema inimestega, kes soovivad lapsi halvale teele viia ja neid taunitavatel eesmärkidel ära kasutada. Ma ei tunne mingeid süümepiinu, kui nimetan selliseid inimesi kurjuse käsilasteks.

Meil on tavaks öelda, et lapsed on meie varandus. Igasugust varandust tuleb röövlite eest kaitsta. Nii näen mina tegevust, mille eesmärk on kaitsta lapsi, kes kasutavad nüüdisaegseid tehnoloogiaid, eriti Internetti. On lapsi, kes veedavad Internetis iga päev tunde. Need tehnoloogiad on nüüdismaailmas igapäevaelu osa. Nad võimaldavad inimestel tõhusamalt suhelda ja on meie argielus väga kasulikud. Näiteks hõlbustavad nad juhtimist, teadusuuringuid ning juurdepääsu kultuurile ja teadmistele. See on positiivne külg, mida tuleks toetada ja edasi arendada. Kahjuks on olemas ka negatiivne külg, mis seisneb Interneti ja nüüdisaegsete kommunikatsioonitehnoloogiate ärakasutamises kahjulike materjalide levitamiseks; ma pean silmas pornograafiat, narkomaaniat, satanismi, mängurlust ja sobimatuid eluviise.

Pedofiilid kasutavad Internetti oma ohvrite otsimiseks. Internetti võib võrrelda noaga, mis on kasulik leivalõikamisel; paheliste materjalide kaudu võidakse Internetti aga kasutada ka lastele ränga psühholoogilise kahju põhjustamiseks. Minu arvates on vaja võtta mitmeid olulisi meetmeid. Esiteks tuleb luua süsteem, mis võimaldab selliste tegude toimepanijad tabada ja nad seaduse alusel karmilt vastutusele võtta. Teiseks peaksid kõik asjaosalised olema teadlikumad ohtudest, mis kaasnevad Interneti, mobiilside, televisiooni ja videomängudega. Ma viitan siin lastele, lastevanematele, õpetajatele, pühapäevakoolide õpetajatele ja noorteorganisatsioonidele, näiteks skaudiorganisatsioonidele. Kolmandaks on vaja paremat koostööd asjaomase valdkonna järelevalve- ja kontrolliasutuste vahel nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas. Lõppude lõpuks võivad serverid, mille abil levitatakse kahjulikke materjale, asuda mis tahes riigis. Ja neljandaks peaks meie tegevus olema ennetav ja süstemaatiline ning õigusrikkujaid tuleks karmilt kohelda.

 
  
MPphoto
 

  Richard Howitt (PSE). - Härra juhataja, ma tahaksin oma tänases sõnavõtus kutsuda kõiki Euroopa Liidu liikmesriike üles võtma eeskuju Suurbritannia praktikast seoses vihjeliinidega, millele on antud teavitamise ja materjalide mahavõtmise õigused; nimelt kui võrgus avastatakse lehti, millel kujutatakse laste seksuaalset kuritarvitamist, ja neist teatatakse, on vihjeliini töötajatel õigus anda teenusepakkujale või hostingufirmale kohe korraldus vastavad materjalid eemaldada. Selle ettepaneku taga on Internet Watch Foundation, mis asub minu valimisringkonnas Oakingtonis Cambridgeshire’is. Ma tahaksin siinkohal tänada volinik Redingit, kes on andnud sellele organisatsioonile kogu Euroopa Liitu hõlmava pädevuse.

Meie muudatusettepanek 25, milles nõutakse selliste vihjeliinide loomist ja nende tihedat koostööd politseiga, võib sellele eesmärgile kaasa aidata. On vaja kiireid täitemeetmeid, et veebisaidid ei saaks tabamise vältimiseks lihtsalt kolida ühes riigis asuvast serverist teises riigis asuvasse serverisse ning et teha lõpp laste kuritarvitamisele, mis ei kinnistu üksnes vastavate piltide tegemisega, vaid ka nende igakordse vaatamisega.

 
  
MPphoto
 

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). - (EL) Härra juhataja, proua volinik, komisjoni ettepanek luua Euroopa programm Internetti kasutavate laste kaitseks on osaks Euroopa meetmetest, mille eesmärk on suurendada uusi tehnoloogiaid kasutavate alaealiste kaitset. See on komisjoni poolt oluline samm.

Teadmiste kasv IT-valdkonnas on toonud kaasa olukorra, kus lapsed puutuvad Internetis levitatavate ebaseaduslike ja kahjulike materjalidega rohkem kokku. Seetõttu olen ka mina rahul jõupingutustega, mida kõik on teinud komisjoni eesmärgi saavutamiseks – Interneti kasutamise maksimaalse turvalisuse tagamiseks, eriti laste puhul.

Minagi õnnitlen raportööri ja toetan tema ettepanekut kiita see programm kiiresti heaks, nii et see võiks alates 1. jaanuarist 2009 jõustuda. Loodan ka, et aastateks 2009–2013 pannakse paika sobiv finantsraamistik, arvestades, et üha kasvav lapsporno maht Internetis on murettekitav ja nõuab meilt koheseid meetmeid.

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE-DE). – (SK) Ma kiidan raportööri. Vesi on hea, kuid kui vesi ei ole puhas, tuleb seda filtreerida. Sama kehtib Interneti kohta. Davide filter võimaldab juurdepääsu Internetile turvalise ja kontrollitud võrgu kaudu ning kaitseb noori kasutajaid eelkõige ebasobivate veebisaitide eest. Selle filtri puhul kasutatakse uusimat tehnoloogiat ja filtrit uuendatakse pidevalt. See on väga tõhus. Sellega blokeeritakse juurdepääs veebisaitidele, mis sisaldavad pornograafia, pedofiilia, vägistamise, satanismi, musta maagia ja muude sarnaste nähtustega seotud materjale. Ühtlasi kuvatakse blokeerimise põhjus.

See filter on tõhus ka ettevõtete puhul, mis kasutavad väga kõrgete kõnetariifidega telefoninumbreid. Davide on mõeldud kõigile, kes soovivad kaitsta oma arvutit ebaturvaliste veebisaitide eest. Käitumiskoodeksis, mida me hääletame, sisaldub nõue, et noortele tuleb tagada ohutu juurdepääs Internetile. Filtri kasutamiseks on vaja end vaid registreerida aadressil www.davide.it.

 
  
MPphoto
 

  Pál Schmitt (PPE-DE). - (HU) Aitäh, härra juhataja, proua volinik! Internet, mängukonsoolid ja arvutimängud sisaldavad palju vägivaldset, jõhkrat ja erootilist materjali ning võivad põhjustada ka sõltuvust, unetust, ärevust ja söömishäireid. Enamik lapsi ei ole sedalaadi materjaliks valmis ja on oht, et neist saavad psühholoogiliselt häiritud, hälbinud täiskasvanud. Kahtlemata võimaldab nüüdisaegne tehnoloogia tarkvararakenduste abil soovimatu sisu välja filtreerida, nagu me teeme seda rämpsposti – pealesunnitud e-posti – puhul, ja blokeerida kahjulikud veebisaidid arvutites, mida kasutavad lapsed. Teavet selle võimaluse kohta tuleks lastevanemate seas laialt levitada ja arvutitootjaid tuleks õhutada lisama vastavad programmid uute arvutite kohustusliku sisu hulka. Me vajame teatud laadi digitaalkeskkonnakaitset. On selge, et osa inimesi tõlgendab seda katsena piirata Interneti-vabadust, kuid minu arvates on meie laste vaimse tervise ja puutumatuse kaitse suurem väärtus. Tänan.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE).(CS) Härra juhataja, Internetti kasutavate eurooplaste arv kasvab järjest. Lapsed veedavad Internetis järjest rohkem aega ja seadusevastane tegevus noortele kergesti ligipääsetavatel veebisaitidel kasvab sama kiiresti. Arvestades, et Interpoli andmebaasis on registreeritud üle poole miljoni lapsporno kujutise ning pooled lapsed on juba sattunud pornograafilise sisuga veebisaitidele, ent üksnes neli protsenti vanematest möönab võimalust, et nende lapsed võivad midagi sellist teha, olen ma mures, et Interneti turvalisuse tagamiseks mõeldud eelarve on liiga väike. On vaja investeerida arvutisüsteemide arendamisse, mis lämmatavad sellised nähtused juba eos. Euroopa Liit peab selles küsimuses ühendama jõud Ameerika Ühendriikide ja Jaapaniga. Seni ellu viidud üksikprojektid peavad asenduma meetmetega, mis on mõeldud laste, vanemate, koolide, sideoperaatorite, valitsusasutuste ja vabaühenduste jaoks. Küll aga hindan ma vihjeliinide võrgustikku, kuhu muretsevad kodanikud ja lastevanemad saavad Internetis leiduvatest kahjulikest materjalidest teatada. Näiteks Tšehhis on olemas selline vihjeliin, mida haldab vabaühendus Naše dítě.

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). - Härra juhataja, kahjuks on tegelikkus selline, et koos suurepäraste võimalustega, mida Internet meile kõigile pakub, on samas proportsioonis kasvanud ka moraalne, füüsiline ja sotsiaalne oht kogu maailma lastele ja noortele.

Käsitletavas raportis keskendutakse seega põhjendatult sellele, mida me saame teha, et takistada Interneti kuritarvitamist, eelkõige seoses lapsporno, seksuaalsuhte eesmärgil Internetis kontakti otsimise ja enesevigastamisele õhutamisega; viimatinimetatud nähtuse üks jubedamaid tahke on reaalselt enesetappu tegema julgustavad veebisaidid.

Ma usun, et programm „Turvalisem Internet” suudab need probleemid tõepoolest edukalt lahendada. Minu jaoks on siin kolm põhiküsimust. Esimene on tõhusa politseikoostöö võimaluste parandamine; lisaks leian ma, et edendada tuleb Euroopa lapspornokujutiste andmebaasi loomise mõtet. Teine on lapspornograafiaga seotud raha liikumise parem jälgitavus ja kolmas korralikult välja töötatud turvamärgis, et lastevanemad võiksid kindlad olla, millised veebisaidid on nende laste jaoks ohutud.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Ma tahaksin selle raporti kohta paari asja öelda. Selles mainitakse niisuguseid ohte nagu terroriseerimine, lapsporno, kontakti otsimine Internetis seksuaalsuhte eesmärgil, kiusamine, rassistlike materjalide levitamine ja enesevigastamisele õhutamine. Olen täiesti kindel, et Internet on üks 20. sajandi suuremaid tehnikasaavutusi, kuid samas võib see võtta lastelt rõõmu loomulike suhete loomisest ja teadmisest, et maailmas on olemas puhas ja siiras armastus. Interneti-jututubades on need, kes ei kasuta vulgaarseid väljendeid ega hoople oma seksuaalsete vallutustega, kindlalt ebapopulaarsed.

Ma peatuksin kohutaval statistikal, mis puudutab laste kuritarvitamist Interneti kaudu. Euroopa Parlamendi liikmena, kelle jaoks pereväärtused on väga olulised, tahaksin ma rõhutada, et Internet on üks viise, kuidas meie ühiskond võib röövida lastelt süütuse. Tahaksin rõhutada, et võtmesõna on „vastutus” – nii Interneti-teenuse pakkujad kui ka lastevanemad peavad võtma enesele suurema vastutuse, et kaitsta lapsi võimaluse eest sattuda materjalidele, mis võivad kahjustada nende loomulikku arengut.

 
  
MPphoto
 

  Viviane Reding, komisjoni liige. Härra juhataja, ma olen täiesti nõus kõigega, mida siin on öeldud, ja tänan parlamendiliikmeid nii tänase arutelu eest kui ka selle eest, et nad on selle teema viinud oma valijateni ja inimesteni piirkondades, kus nad tegutsevad, sest minu arvates seisneb põhiprobleem selles, et täiskasvanutel ei ole piisavalt teadmisi.

Lapsed teavad sageli väga hästi, kuidas käsitleda uusi tehnoloogiaid, ja see on inimkonna ajaloos esimene kord, kus lapsed teavad rohkem kui vanemad, õpetajad ja teised täiskasvanud. Nii et tegelikult tuleb meil anda rohkem teavet lastevanematele, õpetajatele ja teistele täiskasvanutele ning minu arvates peab vastutuse enesele võtma kogu ühiskond – mitte üksnes poliitikud, vaid ka vabaühendused ja eelkõige Interneti-teenuse pakkujad. Mul on ka hea meel selle üle, et näiteks mobiilsidesektoris on allkirjastatud kavatsuste protokoll, mille kohaselt ettevõtjad teavitavad ise lastevanemaid ja tõkestavad kahjulike materjalide levitamist 3G telefonides.

Programmi „Turvalisem Internet” raames loodud vihjeliinide võrk on väga oluline ja toimib enamikus liikmesriikides väga hästi. Vastuseks Ungari parlamendiliikme küsimusele vastan, et Ungari vihjeliin hakkab uuesti tööle 2009. aastal. On ainult kaks liikmesriiki, kus sellist vihjeliini veel ei ole, ja üks liikmesriik, kus see teema on jäetud politsei pädevusse. Seega võib nüüd juba öelda, et programmil „Turvalisem Internet” on olnud väga positiivne mõju. Mina isiklikult sooviksin, et vihjeliinidest teataks rohkem – mõnes riigis teatakse neist liinidest laialdaselt, ent mitte kõigis. Seega võiksite teie kui parlamendiliikmed kõikvõimaliku tegevuse kaudu aidata kaasa sellele, et suurendada teadlikkust vihjeliinidest. Ma oleksin teile selle eest tõesti tänulik ja usun, et minu tänusõnadega ühineksid nii lastevanemad kui ka lapsed.

Esitati ka mõned küsimused, mis puudutavad kriminaalmenetlusi Euroopa Liidus. Siinkohal pean ütlema, et oleks väga hea, kui kõik liikmesriigid ratifitseeriksid küberkuritegevuse konventsiooni. Võin ka öelda, et minu sõbra volinik Barrot’ juhtimisel tegelevad sise- ja justiitsministrid praegu kõigi nende küsimustega, sealhulgas seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimise küsimusega, mille kohta härra Barrot esitab ettepaneku lähiajal. Ma võin teile ka kinnitada, et rahvusvaheline politseikoostöö ja õiguskaitsealane koostöö edeneb jõudsalt. Nii et asjad liiguvad selles valdkonnas õiges suunas.

Mis puudutab soovimatute materjalide väljafiltreerimist, siis siin on jällegi tegemist lastevanemate teavitamise küsimusega. Enamik vanemaid ei tea, et filtrid on olemas ja et neil on võimalus neid filtreid kasutada. Seetõttu olen ma palunud, et Interneti-teenuse pakkujad annaksid lastevanematega lepinguid sõlmides neile tõepoolest teada, millised on nende võimalused takistada selliste materjalide jõudmist lasteni.

See puudutab väga väikesi lapsi. Noorukite puhul tuleb muidugi teavet anda neile endile; minu arvates ongi kõige parem lahendus teavitada neid, et neil on endil võimalik vältida lõksusattumist, sest me ei saa ju panna politseinikku iga lapse selja taha – see ei ole võimalik. Kuid lapsed saavad vägagi hästi aru, mis on hea ja mis on halb materjal. Nii et ma usun, et programmi „Turvalisem Internet” raames peame lisaks vanematele ja õpetajatele teavet andma lastele endile. See on meie kohustus järgmistel kuudel ja aastatel ning kui kõik selles osalevad, õnnestuks meil probleem lahendada.

Ma tänan raportööri ja kõiki parlamendiliikmeid, kes aitavad muuta Interneti meie laste jaoks turvalisemaks paigaks.

 
  
MPphoto
 

  Roberta Angelilli, raportöör.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma tahaksin tänada volinikku, kes on andnud meile olulisi kinnitusi, muu hulgas selle kohta, et komisjon ja volinik Barrot kavatsevad töötada välja termini „kontakti otsimine seksuaalsuhte eesmärgil” õiguslikult siduva määratluse kõigi liikmesriikide jaoks. Minu arvates on see kahtlemata väga oluline eesmärk.

Ma arvan, et muidugi ei saa see programm lahendada kõiki probleeme, esiteks seetõttu, et see on lihtsalt üks programm, ning ilmselgelt ka seetõttu, et sellega on seotud juriidilised ja eelarvelised piirangud. Sellegipoolest näitas tänane arutelu, et Euroopa Parlament soovib Internetis levitatavate ohtlike materjalidega võitlemisel aktiivne olla. Tulevikueesmärgiks on parandada selliste materjalide vastu võitlemise kooskõlastamist Euroopa Liidu tasandil, vahendades parimaid tavasid ja kõige edukamaks osutunud meetmeid ning jagades teavet ja meetodeid. Minu arvates tuleb selles valdkonnas rahvusvahelist koostööd pidevalt suurendada, sest nagu teised parlamendiliikmed ütlesid – see valdkond ei tunne piire. Seetõttu peab meie siht olema andmete ja teabe jagamine reaalajas.

Euroopa Parlament tahab selles valdkonnas esirinnas olla. Meil on palju ettepanekuid, millest mõningaid kolleegid juba mainisid: lapse turvamärgise idee, vihjeliinide ja politseijõudude roll Interneti kaudu kuritarvitamise ennetamisel ja tõkestamisel ning vajadus viia ellu algatusi mobiilsideoperaatorite ja teenusepakkujate eneseregulatsiooni valdkonnas. Lisaks leian, et me peame tegema tööd selle nimel, et saada jälile lapspornograafia vahetamisega seotud rahalistele tehingutele.

Ma olen volinikuga ühel meelel: Euroopa laste huvides on vaja viia ellu teavitus- ja koolituskampaaniaid, mis hõlmavad lisaks lastele ka täiskasvanuid, lastevanemaid ja õpetajaid, ning selle eesmärk ei pea olema uusi tehnoloogiaid kriminaliseerida, sest nad on eluliselt vajalikud.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 22. oktoobril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. (RO) Mul on hea meel selle algatuse üle, mis keskendub Interneti kasutamist käsitleva teabe andmisele nii lastevanematele kui ka lastele, tagamaks laste väiksemat vastuvõtlikkust kuritarvitustele Interneti kaudu. Minu arvates on hea mõte valmistada ette koolides kasutatavad õppematerjalid, kuid kasulik oleks pakkuda välja eri vanuserühmadele kohandatud programme. Lõppude lõpuks ei saa ju asju ühtemoodi seletada 6–7aastastele lastele ja 16aastastele teismelistele.

Ma leian ka, et on vaja välja töötada tõhusamad filtreerimistehnoloogiad, sest üsna sageli satub postkasti rämpspostisõnumeid, mis sisaldavad pornograafilist materjali, mis on e-posti kontot omavatele lastele kergesti kättesaadav. Samuti tuleb teha rohkem pingutusi, et kontrollida pornograafilist materjali sisaldavaid veebisaite külastavate isikute vanust, sest alaealistel on väga lihtne sellistele veebisaitidele pääseda.

Lõpetuseks toetan algatust rahvusvahelise koostöö edendamiseks selles küsimuses. Kõige parem oleks saavutada üleilmne kokkulepe, eelkõige seoses märke „Sisu on lastele ohutu” lisamisega, arvestades, et väga suurt hulka veebisaite, millel avaldatavad materjalid on lastele kahjulikud, hostivad domeenid, mida ei halda Euroopa Liidu organisatsioonid.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. – (HU) Mitmeaastase ühenduse programmi loomine Internetti ja teisi nüüdisaegseid kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks on minu arvates eluliselt tähtis ja täiesti hädavajalik, sest meie ühiskonna huvides on kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid, et kaitsta oma lapsi kahjulike ja ohtlike materjalide eest.

Kõnealused algatused on mõeldud küll eelkõige laste kaitseks, kuid neil on mitu korda suurem mõju, sest nad suurendavad ka Interneti turvalisust. Eesmärkide saavutamine eeldab lastevanemate, koolide, teenuseosutajate, ametiasutuste ja ühenduste koostööd, sest üksnes siis, kui me kõik tegutseme koos, on meil võimalik rakendada oma laste kaitseks tõhusaid meetmeid.

Võitluses kahjulike materjalide vastu on suur tähtsus ka liikmesriikide võetavatel meetmetel, näiteks riiklike kontaktpunktide loomisel ja nende tõhusal koostööl. Minu arvates on oluline töötada välja tõhusad meetodid ja mehhanismid, mis hõlmavad teavitamist, vihjeliinide kaudu antavat abi, viivitamatut sekkumist, ennetamist, kogemuste ja parimate tavade andmebaasi loomist ning pidevat järelevalvet.

 
  
MPphoto
 
 

  Edit Herczog (PSE), kirjalikult. (HU) Härra juhataja, daamid ja härrad, me kavatseme võtta vastu uue resolutsiooni lastekaitse teemal. Emana on ka minul selle algatuse üle hea meel ja ma olen nõus, et lapsi on vaja kaitsta ebaseaduslike materjalide eest, mis levivad Internetis ja teistes lastele suunatud kanalites, aga ka materjalide eest, mis ohustavad nende arengut muul viisil.

Lisaks eeltoodud eesmärkidele olen ma veendunud, et me ei saavuta edu, kui püüame kaitsta lapsi üksnes selliselt, et üritame kõrvaldada nende maailmast pornograafilised ja ebaseaduslikud materjalid. Ehkki see oleks ideaalne, kui meil see õnnestuks, on see siiski võimatu. Seepärast on minu arvates oluline, et lisaks tõkestamisele õpetataks lastele, mida teha, kui neile esitatakse sedalaadi soove või kui nad puutuvad kokku selliste mõjudega.

Me peame neile teadvustama, et nad võivad otsida abi – ning see abi peab tõesti olema tegelik ja kättesaadav. Meil tuleb kõiki lapsi sellisteks juhtumiteks ette valmistada, täpselt nii, nagu me õpetame neile, et ei tohi istuda võõrasse autosse ega võtta võõrastelt kommi vastu. Vastutus sedalaadi ettevalmistamise eest lasub eelkõige lähiümbruskonnal: vanematel, perekonnal ja koolil. Ettepanek, mida me hääletama hakkame, on ääretult tähtis, kuid sellel saab tulemusi olla üksnes siis, kui sellega kaasnevad jõupingutused lapsi ümbritseva keskkonna kaitseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Ma tahaksin tänada oma kolleegi Roberta Angelillit raporti eest, mis käsitleb Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitset ning milles juhitakse tähelepanu üsna tõsisele ja kasvavale ohule. Et uued tehnoloogiad ja arvutioskused on üha laiemalt kättesaadavad, on meie lastel aina suurem risk puutuda kokku selliste ohtudega nagu ahistamine, lapsporno, kiusamine ja rassivihale õhutamine. Aina rohkem tuleb ilmsiks juhtumeid, kus kurjategijad kasutavad ära Interneti-jututubasid, et tabada oma alaealisi ohvreid nõrkushetkel ja saavutada nende usaldus, et neid seksuaalselt kuritarvitada.

Need hirmutavad andmed osutavad sellele, et tehnoloogilisest revolutsioonist tulenenud uute ohtudega peab tegelema Euroopa Liidu ühtse tegevuskava alusel, mis suudab hõlmata probleemi kogu selle keerukuses, kaasates lapsed, pered, koolid ja õpetajad, ning mille puhul toimub sideoperaatorite ja õiguskaitseorganite koostöö. Komisjoni algatatud mitmeaastane ühenduse programm peab sisaldama meetmeid, mille eesmärk on võidelda Internetis kahjuks üha enam levivate ebaseaduslike ja kahjulike materjalide vastu ühelt poolt teadlikkuse suurendamise teel ning teiselt poolt liikmesriikide käsutuses olevate kriminaalõiguslike vahendite tõhusama ja kooskõlastatuma kasutamise teel. Lisaks tuleb õpetajatele, hooldajatele ja ennekõike lastevanematele teadvustada uute kommunikatsioonitehnoloogiate varjatud ohte. Olen kindel, et Euroopa Parlament võtab selle ettepaneku vastu niipea kui võimalik minu kolleegi kavandatu kohaselt ja et uut programmi on võimalik hakata ellu viima alates jaanuarist.

 
  
MPphoto
 
 

  Katalin Lévai (PSE), kirjalikult. (HU) Eurobaromeetri andmetel kasutab 74 protsenti 12–15aastastest Internetti iga päev ja paljud neist on kokku puutunud pornograafiliste kujutistega. Internet Watch Foundationi uuringu tulemuste järgi on laste kuritarvitamine Interneti kaudu kasvanud viimastel aastatel 16 protsendi võrra. Need andmed näitavad selgelt, et laste turvalisuse tagamine võrgukeskkonnas nõuab mitmetasandilist lähenemisviisi, mis hõlmab lapsi, nende perekondi ja kooli, telekommunikatsioonisektori ettevõtjaid, sealhulgas Interneti-teenuse osutajaid, ning õigusasutusi.

Minu arvates peab laste kaitsmisel Internetis olema ennetamisel keskne roll. Ma leian, et oluline oleks seada sisse eriluba selliste veebisaitide haldamiseks ja külastamiseks, mis sisaldavad pornograafiat, vägivalda ja muid lapse arengu seisukohalt kahjulikke materjale. Arvestades, et teatud riikides on olemas hästi väljakujunenud praktika, mille kohaselt õigusasutuste nõusolekul blokeeritakse pedofiilse sisuga veebilehed nii riigisisestes kui ka välismaistes serverites, ning arvestades, et riikide praegune õiguslik raamistik võimaldab üldiselt sellised materjalid kõrvaldada, kutsun ma liikmesriikide kohtuasutusi astuma selliste veebisaitide blokeerimiseks vajalikke samme. Tasuks kaaluda, kas lisaks selliste veebisaitide loomisele võiks kriminaalkuriteoks lugeda isegi nende vaatamist.

Ennetamiseks tuleb anda vastavat õpetust ja laiaulatuslikku teavet. Lapsed tuleb varustada vajalike teadmistega, nii et nad oskaksid võimalikke kuritarvitajaid kindlaks teha ja end nende eest kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. (RO) Tänapäeval pakub Internet tohutul hulgal teavet ja meelelahutust, kuid ka keskkonda, mis on lastele ülimalt ohtlik. Seetõttu on minu arvates hädavajalik käivitada programm „Turvalisem Internet”, et kaitsta Internetti ja uusi tehnoloogiaid kasutavaid lapsi.

Programmi edu sõltub sellest, kuidas kasutatakse programmi rahastamiseks ette nähtud 55 miljonit eurot, aga ka sellest, kui edukalt õnnestub meil tehnilised ja haridusalased aspektid omavahel ühendada. Uuringud näitavad, et lapsi ohustavate materjalide väljafiltreerimisega tarkvararakenduste abil on võimalik kaitsta 90% lastest ning lastevanemate ja eestkostjate ülesanne on kaitsta ülejäänud kümmet protsenti. Nendele alaealistele on vaja selgitada, et ei tohi kohtuda inimestega, kellega nad Internetis tutvuvad, vastata vulgaarse sisuga sõnumitele ega anda võõrastele isiklikku laadi teavet ja fotosid.

Visuaalses massimeedias kasutatavat mudelit, mille kohaselt telekanalid teatavad vanuse alampiiri, alates millest mingit filmi või saadet võib vaadata, tuleb kohandada ka võrgumeedia jaoks. Esimene samm laste kaitsmisel võrgus levitatavate ebaseaduslike materjalide eest oleks veebisaitide selge märgistamine teatega „Sobib lastele”.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult.(PL) Programm Internetti ja uusi tehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks on lastekaitse üks peamisi vorme, arvestades tehnoloogia ja arvuti kasutamise oskuste levikut. Lapsi ohustavad seega ebaseaduslikud materjalid ning sobimatu käitumine, näiteks lapsporno, ahistamine, seksuaalsuhte eesmärgil Internetis kontakti otsimine ja võrgutamine.

Statistika järgi kasutab üle 70% noortest vanuses 12–15 aastat Internetti umbes kolm tundi päevas. Paraku on enamik neist noortest kokku puutunud pornograafiliste kujutistega. Muret tekitab pornograafiat sisaldavate veebisaitide arvu kasv ja selle nähtuse ohvriks langevate laste keskmise vanuse vähenemine.

Mitmekülgne lähenemine on ainus võimalus suurendada laste turvalisust Internetis. See laiapõhjaline programm peab hõlmama lapsi, nende peresid, koole, sideoperaatoreid, Interneti-teenuse pakkujaid ja teisi institutsioone. Võitluses kahjuliku käitumise vastu Internetis peaks oluline roll kuuluma vihjeliinidele, mille eesmärk on koguda teavet ebaseaduslike materjalide kohta. Lastele tuleks õpetada, kuidas vältida ohtlikku käitumist Internetis. Lastevanemad ja õpetajad omalt poolt peaksid osalema arvutiõppe kampaaniates, et väheneks põlvkondadevaheline lõhe uute tehnoloogiate vallas ja võitlus ohtude vastu oleks tulemuslikum.

 
  
MPphoto
 
 

  Katrin Saks (PSE), kirjalikult. (ET) Interneti muutudes igapäevaseks osaks meie elust on tänapäeva lastel üha suurem risk Internetis sattuda ahistamise, seksuaalsuhte eesmärgil võrgukeskkonnas kontakti otsimise, kiusamise jms ohvriks.

Hiljuti avaldatud EU Kids Online’i raporti põhjal on minu oma riigis Eestis 68 protsendil lastest ligipääs Internetile kodustes tingimustes. See on sarnaselt Taani, Belgia, Rootsi ja Ühendkuningriigiga üks kõrgemaid Euroopas.

Kõrge kasutatavus ei peaks automaatselt tagama seda, et on kõrgem oht sattuda kiusamise või ebameeldiva sisuga materjalidele, aga siiski platseerub Eesti Hollandi, Suurbritanniaga kõrge kasutatavuse ja kõrgendatud riskiga gruppi uuritud riikide seast.

Esineb mitmeid sarnasusi üle Euroopa – üks kahest lapsest annab välja informatsiooni enda kohta, neli kümnest puutub kokku pornograafilise materjaliga, üks kolmest puutub kokku vägivaldse sisuga, paljud saavad soovimatuid seksuaalse sisuga kommentaare ja tervelt üheksa protsenti kohtub Internetis kohatud inimesega ka reaalselt. 15–20 protsenti Euroopa noortest on Internetis langenud kiusamise ohvriks. Eestis on see number aga veel kõrgem, tervelt 31 protsenti (vanuses 6–14).

Ma arvan, et peame rohkem sellistele küsimustele tähelepanu pöörama. Eriti nendes liikmesriikides nagu Eesti, kus lapsed kasutavad üha enam Internetti igapäevases elus. Interneti kasutamisel on loomulikult oma positiivsed küljed. Aga peame üha enam ka sellega kaasnevate ohtude vähendamisele tähelepanu pöörama.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. Härra juhataja, Roberta Angelilli raportis keskendutakse eelkõige Internetis levitatavale pornograafiale, millele lapsed võivad juurde pääseda, kuid on veel üks küsimus, mis tekitab rohkemgi muret. See on vägivald. Kui pornograafiline materjal võib olla üksnes häiriv, siis teiste vastu suunatud vägivalda või koguni enesevigastamist kirjeldavate väga elavate kujutiste vaatamine võib noori tõepoolest mõtlematutele tegudele õhutada. Mõelge kas või vähemustesse kuuluvate noorte diskrimineerimisele ja nende vastu suunatud agressioonile või koolitulistamistele.

Alles hiljuti leidis kaks koolitulistamist aset Soomes, mis on minu valimisringkonnale Eestile väga lähedal. Märgiti, et tulistaja laadis vägivaldseid materjale Internetti üles vahetult enne oma koletu teo sooritamist. Need materjalid olid ligipääsetavad teistele probleemsetele noorukitele ja me ei tea, mis võib järgmiseks juhtuda.

Ma leian, et Euroopa Liit peaks võtma tõsiseid meetmeid, et lõpetada säärane vägivalla propageerimine, piiramata samas inimeste sõnavabadust. Iga inimese elu tuleb kalliks pidada ja kui meie noored vajavad abi või juhendamist, siis peaksid nad seda saama. Me ei saa endale lubada noorte, Euroopa tuleviku elu hävitamist ja raiskamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE) kirjalikult.(PL) Praegune olukord on selline, et noored inimesed kipuvad olema vanema põlvkonnaga võrreldes uute tehnoloogiate kasutamisel suuremad asjatundjad. Internetis pole laste ja noorte jaoks mingeid saladusi ning üldiselt teavad lapsed ja noored oma vanematest paremini, kuidas Internet toimib. Samal ajal ohustab psühholoogiline vägivald Internetis lapsi ja noori kõige enam.

Vastavalt andmetele, mis on kogutud laste Interneti-kasutuse uurimiseks korraldatud kampaania käigus, on pool kõigist Internetti kasutavatest poolakatest langenud Internetis solvamise, alandamise ja ähvarduste ohvriks.

Laste puhul on olukord veel tõsisem. Üle 70% noortest Interneti kasutajatest on vaadanud pornograafilise või erootilise sisuga materjale ning üle poole on vaadanud julmi ja vägivaldseid stseene.

Tuleb siiski rõhutada, et valdav osa neist noortest sattus sellistele materjalidele juhuslikult ega otsinud neid teadlikult. Ainult 12% lastest tunnistas, et nad otsisidki sedalaadi veebisaite.

Ma tsiteerin seda statistikat Euroopa Parlamendis selleks, et juhtida oma kodumaa näitel parlamendiliikmete tähelepanu sellele, kui tõsine oht meie noorimaid kodanikke ähvardab.

Seetõttu olen ma veendunud, et laste kaitseks kavandatud programm tuleb tingimata ellu viia.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. (RO) Lapsed kasutavad üha enam Internetti suhtlemiseks, teabe ja teadmiste otsimiseks ning vaba aja veetmiseks. Lapsed ja nende pered peavad olema teadlikud sellega kaasnevatest riskidest ning eelkõige peavad nad järgima teatud reegleid, mis võivad tagada nende kaitse Interneti kasutamisel.

Internet peab jääma avatud meediakanaliks, kuid see peab samas olema ka ohutu. Turvalisema Interneti tagamise programm jätkab ja tõhustab varasemaid programme „Turvalisem Internet” ja „Turvalisem Internet pluss”. Tahaksin siiski juhtida teie tähelepanu asjaolule, et selle programmi tulemuslikkus sõltub rahva teadlikkuse suurendamisest ja sellest, kuidas jõustatakse riiklikul tasandil vastavateemalisi õigusakte. Kõiki vahejuhtumeid, mil laps või noor puutub Internetis kokku soovimatute kontaktide või koguni kiusamisega, tuleb võtta tõsiselt, neist juhtumitest tuleb teatada ja neid tuleb asjakohaselt käsitleda.

Ühe hiljutise aruande kohaselt on kahele kolmandikule noortest Internetis lähenetud soovimatul moel ja üks neljandik on sattunud ebasündsa sisuga materjalidele. Kahjuks ei ole paljud lastevanemad ja õpetajad digitaalmeediaga kursis ega võta tarvitusele vajalikke abinõusid laste kaitsmiseks Internetis. Ma kutsuksin komisjoni üles ühendama jõud liikmesriikidega, et edendada koostöö sisseseadmist keskuste vahel, millele teatatakse Interneti turvalisusega seotud vahejuhtumitest ja mis reageerivad neile vahejuhtumitele.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika