Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0063(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0340/2008

Esitatud tekstid :

A6-0340/2008

Arutelud :

PV 20/10/2008 - 18
CRE 20/10/2008 - 18

Hääletused :

PV 21/10/2008 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0487

Arutelud
Esmaspäev, 20. oktoober 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

18. Tursavarude taastamine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on kalanduskomisjoni nimel Niels Buski koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 423/2004 seoses tursavarude taastamisega ning määrust (EMÜ) nr 2847/93 (KOM(2008)0162 – C6-0183/2008 – 2008/0063(CNS)) (A6-0340/2008).

 
  
MPphoto
 

  Niels Busk, raportöör. (DA) Härra juhataja, härra volinik, daamid ja härrad! Komisjon on esitanud hea, konstruktiivse ettepaneku, millega muudetakse näiteks Põhjamere, Skagerraki ja Kattegati tursavarude olemasolevat taastamiskava. Vaatamata olemasolevale taastamiskavale ületab tursapüügimaht paljunemise teel taastuvaid varusid endiselt väga palju. Taastamiskavasse on lisatud Keldi meri, sest uute hinnangute kohaselt toimub sealgi tursa ülepüük ja tursavarud on seal kehvas seisus.

Muudatusettepanekute eesmärk on tagada tursavarude taastumine lähema 5–10 aasta jooksul. Selle eesmärgi saavutamiseks kavatsetakse vähendada kalastussuremust 10–25% võrra, sõltuvalt varude olukorrast. Sellele lisanduvad püügikoormuse reguleerimine ning järelevalvet ja kontrolli käsitlevad sätted. Eesmärgid vaadatakse läbi, et saada suurim jätkusuutlik saagikus, isegi kui ookeanide seisund muutub üleilmse soojenemise tagajärjel. Püügikoormuse haldamise süsteemi lihtsustatakse. See on järk-järgult muutunud nii keerukaks, et vaja on uut süsteemi, mis põhineks liikmesriikide hallatavatel püügikoormuse ülemmääradel; uus süsteem oleks paindlikum ja aitaks seega saavutada tõhusamat rakendamist.

Kava kohandatakse taastumise eri tasemetega ja see sisaldab seetõttu modulaarset strateegiat, mille puhul kohandatakse kalastussuremust vastavalt saavutatud taastumistasemele. Kehtestatakse selged eeskirjad, mida kohaldatakse siis, kui teadlased ei suuda kalavarude seisundit täpselt hinnata. Vaja on vähendada tursa vette tagasi laskmist, kehtestades uued mehhanismid, et soodustada kalurite osalemist tursapüügi vältimise programmides. Üldplaanis soovib komisjon olemasolevat tursavarude taastamise kava muuta, et see oleks terviklikum, kohandatud vastavalt viimase aja suundumustele, lihtsam, tõhusam ning hõlpsamini rakendatav, jälgitav ja kontrollitav.

Kehtestatakse uued eeskirjad lubatud kogupüügimahtude kindlaksmääramise kohta, mille puhul varude suurust mõõdetakse miinimumkoguse või sihtkoguse alusel. Lubatud kogupüügi määramisel arvab nõukogu maha kalakoguse, mis vastab eeldatavasti vette tagasi lastavale kogusele, arvutatuna püütud tursa kogusaagi alusel. Lubatud kogupüügi määramisel kajastuvad tursa kogupüügimahu muutustes ka muud kalastussuremusele kaasa aitavad tegurid.

Komisjoni kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee hindab tursavarude taastumist iga kolme aasta järel. Kui varudega seotud tendentsid ei osutu rahuldavaks, määrab nõukogu mainitud eeskirjades märgitust väiksema lubatud kogupüügimahu ja madalama püügikoormuse.

Raportöörina esitasin ma komisjoni ettepaneku kohta mitmeid muudatusettepanekuid ja ka minu kolleegid esitasid mõned. Kõige olulisem muudatusettepanek on asendada võrdlusaastad 2005–2007 aastatega 2004–2006, sest 2007. aasta andmed on alles nii uued, et me ei saa neis kindlad olla; seetõttu on parem kasutada andmeid, milles me oleme kindlad.

Arvesse võetakse ka asjaolu, et tursavarud taastuvad teatud ajavahemike tagant, mistõttu me ei saa lihtsalt koguseid vähendada, vaid pigem oleks vaja teha muudatusi. Üht liiki püügivahenditelt teisele ülemineku süsteemi on muudetud paindlikumaks, et oleks võimalik reageerida välistele asjaoludele, näiteks kasvavatele kütusehindadele, mis on ka pärast viimastel nädalatel toimunud langust erakordselt kõrged. Piirkondlikke nõuandekomisjone tuleb kaasata nii palju kui võimalik. Nii kalureid kui ka liikmesriike tuleb julgustada võtma meetmeid kalastussuremuse ja vette tagasi lastavate kalade koguse vähendamiseks.

Lõpetuseks tahaksin tänada eesistujariiki Prantsusmaad ja komisjoni nende iseäranis tulemusrikka koostöö eest.

 
  
MPphoto
 

  Joe Borg, komisjoni liige. Härra juhataja, ma tahaksin tänada kalanduskomisjoni ja eriti raportöör Buski tema põhjaliku ja hästi läbimõeldud raporti eest.

Mul on hea meel, et Euroopa Parlament jagab komisjoni seisukohti tursavarude taastamise suhtes. Kalastussuremus on liiga suur. Tursavarud on liiga väikesed. Isegi kui mõnes piirkonnas on meres eelmiste aastatega võrreldes rohkem noorkala, on tegemist siiski võimaluse, mitte taastumisega.

Mulle teeb heameelt ka see, et Euroopa Parlament nõustub vajadusega hõlmata ka Keldi merd ning vajadusega vähendada märkimisväärselt kalastussuremust lubatud kogupüügi ja püügikoormuse vähendamise kaudu. Ma olen nõus paljude Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega, kuid kõikide parlamendi muudatusettepanekute tekstiga ma otseselt nõustuda ei saa. Põhjuseks on lihtsalt see, et sarnased õigusaktid on juba olemas või neid töötatakse koostöös liikmesriikidega välja ja ma ei taha õõnestada alustatud tehniliste arutelude tulemusi.

Lähen nüüd konkreetsete ettepanekute juurde. Ma nõustun teie muudatusettepanekutega 1, 4, 5, 6, 7, 9, 13, 14 ja 16. Muudatusettepanekuga 2 olen ma põhimõtteliselt nõus, kuid komisjoni ja nõukogu volitused on pandud paika juba Euroopa Ühenduse asutamislepingus ning piirkondlike nõuandekomisjonide roll on sätestatud põhimääruse artiklis 31.

Seoses muudatusettepanekuga 3, mis puudutab vette tagasi lastavate kalade hulga vähendamist, ütlen, et ma olen tegelnud ühe eraldi algatusega. Te olete kursis komisjoni 2007. aasta kevade teatisega, mis käsitles kalade vette tagasi laskmist. Sellele järgneb peagi ettepanek võtta vastu määrus.

Muudatusettepanekust 7 rääkides olen ma nõus, et väga suures ohus olevate varude puhul peaks lubatud kogupüügi suurendamisel kehtima 15protsendine piirmäär. Kuid nõukogule peaks jääma 15 protsendist suurema vähendamise võimalus.

Muudatusettepaneku 8 puhul olen ma nõus sellega, et näitena lisatakse viide hüljestega seotud suremusele ja et kava läbivaatamisel arvestatakse kliimamuutuse mõju tursavarudele.

Muudatusettepaneku 10 kohta leian, et nimetatud peatükis viidatakse õigustatult püügikoormuse piiramisele. Viide kindlaksmääramisele tähendaks, et püügikoormust üksnes mõõdetakse, ent ei hallata. Seega ei saa ma selle muudatusettepanekuga nõustuda.

Muudatusettepaneku 11 puhul olen ma nõus kilovatt-püügipäevade arvutamise aluse üle vaatama. Sellesse arutellu tuleb aga kaasata ka liikmesriigid.

Muudatusettepaneku 12 osas olen nõus, et kavandatud artikli 8a lõike 3 tekst oli tõepoolest segadusttekitav, ja me sõnastame selle selguse huvides ümber.

Muudatusettepaneku 15 kohta leian, et ettepanek võimsuse määratlemise kohta oli liiga piirav ja see võib takistada kalalaevastike tegevuse ümberkorraldamist. Ma pean liikmesriikidega veel nõu, kuidas tagada piisav paindlikkus ja samal ajal kindlustada, et püügikoormus ei suurene. Seetõttu eelistaksin ma olemasoleva teksti väljajätmisele seda pigem muuta.

Muudatusettepaneku 17 puhul võin ma nõustuda püügivõimsuse ülekandmise põhimõttega, mille kohaselt kasutatakse parandustegurit, mis kajastab tursasaagi osakaalu eri sektorites. Kuid see teema on keerukas ja vajab lähemat uurimist.

Muudatusettepaneku 18 puhul ei saa ma õiguslikel põhjustel nõustuda otsustamismenetlusele tehtud viite väljajätmisega. Viidatud menetlust nõuab Euroopa Ühenduse asutamisleping.

Tänan teid tähelepanu eest ja teie sisutiheda kaastöö eest sel teemal.

 
  
MPphoto
 

  Cornelis Visser, fraktsiooni PPE-DE nimel. (NL) Härra juhataja, täna õhtul arutame me Niels Buski raportit komisjoni ettepanekute kohta, mille eesmärk on tursavarude kiirem taastumine Euroopa vetes. Ma tahaksin raportöör Buski tema raporti eest tunnustada.

Tursk on Euroopa Liidu jaoks oluline kalaliik. Kui varem kuulus tursk inimeste tavapärasele toidulauale ja seda söödi liha asemel, mis oli kallim, siis nüüd on tursk muutunud luksuskalaks, mida müüakse ainult kõrge hinnaga. Alates 1980ndate lõpust ja 1990ndate algusest on tursavarud pidevalt vähenenud. Lisaks mitmesugustele looduslikele põhjustele nagu Põhjamere soojenemine ja külmade talvede puudumine võib vähenemist seletada ka intensiivse tursapüügiga. Just seda põhjust tahabki komisjon uue tursavarude taastamise kavaga kõrvaldada.

Ma mõistan komisjoni soovi lihtsustada eeskirju, mille eesmärk on tursapüüki piirata. Praegune regulatsioon on liiga keeruline ning tekitab palju eri tõlgendusi nii kalurite kui ka inspektorite seas. Lihtsustamine lahendaks vähemalt selle probleemi. Ka Hollandi kalapüügi seisukohalt on oluline tagada tursavarude taastumine Euroopas.

Kavandatud meetmete mõju ilmnemiseks oli vaja aega. Enam kui 18 kuu vältel on Põhjamere tursavarud märkimisväärses ulatuses taastunud. Euroopa Parlament, sealhulgas mina, sooviks meetmete võtmisse rohkem kaasata kalandussektori ja piirkondlikud nõuandekomisjonid. See suurendaks kalandussektori toetust. Minu meelest on uued eeskirjad samm õiges suunas. Liikmesriigid saavad tursapüüki tõhusamalt reguleerida ning kalurid teavad paremini, mis on ja mis ei ole lubatud.

See, kas meetmed, mida me kavatseme nüüd võtta, on tõhusad, ei selgu enne nelja kuni kuut aastat. Seetõttu kutsuksin ma komisjoni üles juba võetud meetmete hindamisel ja uute meetmete väljatöötamisel mitte kiirustama. Vastasel juhul muutub olukord kalurite jaoks võimatuks.

 
  
MPphoto
 

  Ole Christensen, fraktsiooni PSE nimel. (DA) Härra juhataja, ma tahaksin kõigepealt tänada raportöör Buski tema konstruktiivse koostöö eest selle raporti koostamisel. Ma arvan, et me oleme saavutanud rahuldava tulemuse. Meie muudatusettepanekute tulemusena muutub süsteem lihtsamaks, paindlikumaks, tõhusamaks ja vähem bürokraatlikuks. Näiteks väidame me komisjoni ettepanekute kohta esitatud muudatusettepanekutes, et tursavarude taastamise kava edukus sõltub suuresti sellest, et ei lossitaks ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga püütud kala. Järelevalve ja kontroll on olulised vahendid, et tagada kalandust käsitlevate õigusaktide jõustamine. Lisaks tuleks kalandussektor ja liikmesriikide asjaomased piirkondlikud nõuandekomisjonid rohkem kaasata hindamisse ja otsustamisse, et kalanduse haldamise mehhanismide edasisel väljatöötamisel ja laiendamisel võetaks arvesse piirkondlikke eripärasid ja vajadusi. Taastamiskava tulemuslik elluviimine eeldab kõikide asjaosaliste kaasamist, et tagada õiguspärasus ja eeskirjade täitmine piirkondlikul tasandil. Rõhutame raportis ka asjaolu, et taastamiskava mõjutab oluliselt kalandussektorit ning kohalike kogukondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut, ning seetõttu peaks komisjon püügikoormuse süsteemi üle vaatama, kui tursavarude olukord on oluliselt paranenud.

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). - Härra juhataja, komisjon ja see raport kordavad ikka ja jälle, et tursavarud vähenevad pidevalt. Ometi heidame sel aastal Euroopa Liidus merre tagasi 50 miljoni euro väärtuses surnud turska. Miks? Põhjuseks on meie ebanormaalne poliitika kalade vette tagasi laskmise kohta. Lubatud kogupüügimahud on aetud nii väikeseks, et kala lastakse massiliselt vette tagasi. Iga maale toodava tursa kohta lastakse üks ilmselt vette tagasi. Aasta-aastalt vähendame lubatud kogupüüki ja suurendame vette tagasi lastava kala kogust, kinnistades sel moel seda ennasthävitavat ja ökoloogiliselt ebanormaalset poliitikat.

Biomass väheneb, olenemata sellest, kas tursk tuuakse maale või lastakse vette tagasi. Suurendage lubatud kogupüügimahte – ja ma olen veendunud, et te vähendate samavõrd vette tagasi lastava kala kogust ja parandate toiduga varustamist, vähendamata biomassi enam, kui seda tehakse praegu vette tagasi laskmisega. Minu arvates oleks see koos tursapüügi vältimise kavadega õige tee. Nii muutuks see poliitika veidigi mõistlikumaks.

 
  
MPphoto
 

  Struan Stevenson (PPE-DE). - Härra juhataja, ma pean kiitma oma head sõpra Niels Buski tema vapra katse eest käsitleda järjekordset tursavarude taastamise kava. Alates sellest, kui mind 1999. aastal siia valiti, on meil igal aastal olnud uus tursavarude taastamise kava.

Iga tursavarude taastamise kavaga kehtestatakse järjest rangemaid eeskirju ja aina karmimaid meetmeid. Et tegemist on mitmeliigilise kalapüügiga, kus turska püütakse koos krevettide, hõbeheigi ja kilttursaga, ongi meil kõik need vette tagasi laskmise probleemid, millest Jim Allister just rääkis. Ma kardan, et härra Busk matkib antud juhul oma kuulsat taanlasest esiisa, kuningas Knudi, kes oli 10. sajandil Taani ja Inglismaa kuningas ning kes olevat istunud oma troonil mere ääres ja andnud korralduse, et vesi ei tohi tõusta. Ajalooürikutes on kirjas, et muidugi sai ta väga märjaks ja pääses napilt uppumisest. Püüdes kehtestada tursavarude taastamise kava – majandamiskava, mis aitab tursavarudel taastuda –, üritame tegelikult loodust samamoodi trotsida. Me teame, et kliimamuutuse tõttu on Põhjamere temperatuur 1,5 kraadi tõusnud ja et plankton, millest tursavastsed toituvad, on liikunud sadu miile põhja poole; seetõttu ongi suurem osa täiskasvanud tursast, mida me Euroopas kauplustest ostame, pärit Norra, Fääri saarte ja Islandi ümbrusest. Nii et enne Põhjamere jahtumist me tursavarude taastumist ei näe ja need karmid majandamiskavad, mida me tahame kehtestada, ei muuda midagi.

Mul oli hea meel kuulda volinikku täna õhtul ütlemas, et ta on nõus minu muudatusettepanekuga, mille kohaselt võetakse arvesse vähemalt kliimamuutuse ja hüljeste mõju tursavarude taastumisele. Praegu elab Põhjameres 170 000 hallhüljest ja kõik nad söövad aastas kaks tonni kala, sealhulgas palju turska, ning varem ei olnud hüljestest rääkimine mis tahes kujul või vormis poliitiliselt korrektne. Nii et vähemalt hüljeste poolt tursapopulatsioonile avaldatava mõju arvessevõtmine on minu arvates täna väga oluline samm. Ma kiidan kuningas Knudi Euroopa Parlamendi ees ja loodan, et tema raport võetakse vastu.

 
  
MPphoto
 

  Zdzisław Kazimierz Chmielewski (PPE-DE).(PL) Härra juhataja, nõukogu määrus peegeldab järjekordset katset saavutada tasakaal ühelt poolt varude tegelikku seisu puudutavate praeguste teadmiste ning teiselt poolt loomuliku soovi vahel täita Euroopa kalavarude haldamise ja majandamisega seotud kohustusi. Raportöör on selgelt osutanud, et meil on jälle tegemist selle igavese dilemmaga. Ta on esile toonud selge vastuolu varude kaitsmise ülla kavatsuse ja varude seisundi kindlaksmääramise tegelike võimaluste vahel.

Seekord on määruse autorid kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteega varasemast rohkem ühel meelel selles, et meil ei ole veel piisavalt usaldusväärset teavet, mida saaks arusaadavate lubatud kogupüüki käsitlevate arvamuste vormis kaluritele edastada. Samas aga soovitavad Euroopa Liidu institutsioonid, kahtlemata soovi tõttu näida toimekana, töötada välja sätteid, mis tagavad lubatud kogupüügimahtude ühtse rakendamise, ehkki andmete ebapiisavus on teada, nagu juba öeldud. Kalurid, kes eeldavad püügikoormuse kontrollimist, tajuvad seda lähenemisviisi liiga ettevaatlikuna ja ratsionaalse kalanduspoliitika seisukohalt sobimatuna. Ma olen püüdnud proovida mõista seda veidrat metoodikat, millest kõnealuse valdkonna otsustajad lähtuvad. Siiski tunnen ma endal kohustust hoiatada raportööri lõputute püügipiirangute ning kalurite tegevuse ärritava ja bürokraatliku kitsendamise sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede eest. Kalurid toetavad mere biomassi tegeliku seisundi kindlaksmääramise küsimuses üha enam teadlasi. Poola kalurid on ühinenud kasvava kriitikaga iganenud andmebaasi suhtes, mis põhineb liigselt hinnangutel. Ehk oleks nüüd aeg võtta rohkem arvesse kalurite arvamusi, mis põhinevad sajanditevanustel teadmistel ja arusaamisel, et kalur jääb ellu ainult siis, kui ta peab silmas merekeskkonna huve.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Härra juhataja, ehkki igasuguses tursavarude taastamise kavas tuleks eelkõige ette näha stiimulid neile liikmesriikidele ja kaluritele, kes aitavad kaasa kalastussuremuse vähendamisele, ning teiseks kaaspüügi vähendamine ja vette tagasi laskmise lõpetamine – lõpetamine, mitte vähendamine –, ei ole ükski tursavarude taastamise kava mingilgi moel usaldusväärne, kui selles ei võeta arvesse kogu seda kliimamuutuse mõju tursa toitumis- ja kudemisaladele, millest kolleeg Stevenson äsja nii sõnaosavalt rääkis; sellel temaatikal peab olema suur osatähtsus mis tahes tursavarude taastamise kavas, et see oleks täna ja praegu usutav.

Olen nõus, et kaaspüügi vähendamine tursapüügi vältimise programmide kaudu on ülimalt tähtis. Kuid me peaksime viitama vajadusele vähendada kaaspüüki ja lõpetada vette tagasi laskmine. Ma pean silmas seda, et väga tähtis on vähendada tursakogust, mis jääb võrku (kaaspüük), ent mida maale ei tooda (lastakse vette tagasi). Vastasel juhul ei ole kalapüük ökoloogiliselt ega majanduslikult jätkusuutlik. Kuigi Iirimaa on teinud ettepaneku 2009. aastal ellu viidava katseprojekti kohta, mille eesmärk on vähendada vette tagasi lastava tursa kogust homaaripüügil Keldi mere ühes osas, ning loodetavasti nähakse kaluritele ette stiimulid ja oluline roll järelevalves ja kontrollis, mis on projekti eduka elluviimise võti, pean ma volinikule siiski esitama ühe küsimuse, arvestades seda, et raportööri sõnul toimub Keldi meres ülepüük ja seda tuleb reguleerida, samas kui Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu järgi soovitati 2009. aastaks Keldi mere piirkonnale teatavat lubatud kogupüügimahtu, mis viitab sellele, et varude seisund on parem kui teistes taastamiskavaga hõlmatud piirkondades. Kas Keldi meri tuleb siis taastamiskavasse lisada või mitte? Kas see on vajalik või mitte? Keda me teadusuuringute puhul kuulame?

 
  
MPphoto
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Härra juhataja, ma tahaksin volinikule teada anda, et kunagi oli tursk üks tavalisemaid kalu Iiri vetes ja iirlaste toidulaual. Meie kalurite jaoks on kalapüük midagi enamat kui töö; see on elulaad, traditsioon, isegi kutsumus. Paljud meie kalurid tegelevad segapüügiga ning nende jaoks on kala vette tagasi laskmine rohkem kui raiskamine ja vastuolu – see on jõledus.

Me peame aitama kaluritel kalastada valikulisemalt, et kaitsta turska, ja samal ajal, kui me loodetavasti vähendame vette tagasi lastava kala kogust, peame hakkama kala otstarbekalt kasutama, tooma selle maale ja andma haiglatele. Me peame lõpetama tursa ja muu kala vette tagasi laskmise, sest see on skandaalne.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE).(PL) Minu arvates on härra Buski esitatud muudatusettepanekud tursavarude taastamise kava kohta olulised selleks, et viia selle kalaliigi varud taas niisugusele tasemele, kus nad aastaid tagasi olid. Tursavarude kaitse on suurim ülesanne, mille meie ühine kalanduspoliitika peab täitma. Tuleb meeles pidada, et koos kilu ja makrelliga on tursk üks neid liike, mida Euroopa Liidu kalalaevastikud püüavad kõige rohkem. Maailmas on tursk populaarsuselt teisel kohal olev liik.

Lisaks sellele, et tursk on tähtis püügiartikkel, on ta väga vajalik ka ökosüsteemi korralikuks toimimiseks. Tursk kontrollib looduslikult vetikate levikut, eriti Läänemeres. Seega on lisaks kliimamuutusele ka selle olulise liigi varude vähenemine tähtis tegur muutustes, mis mõjutavad Põhja-Atlandi merelisi ökosüsteeme.

Lõpetuseks tahaksin teieni tuua Poola kalurite olukorra, sest Poola kaluritest on saanud eksliku ja ebaõiglase tursapüügipoliitika peamised ohvrid. Nagu kolleegid teavad, kehtestati kõigepealt Poola lipu all sõitvatele laevadele püügipiirangud. Neile järgnes tursapüügikeeld. See ei avaldanud mitte üksnes kahjulikku mõju kalurite elatusallikale, vaid tõi kaasa ka pankrotilaine Poola töötlevas tööstuses. Seetõttu tuleb muudatusettepanekute seas esile tõsta eriti teadusuuringute tähtsust. Teadusuuringud võimaldavad meil kindlaks teha tursavarude tegeliku seisu ja see omakorda võimaldab viia ellu realistlikku kalanduspoliitikat. Tänan teid, daamid ja härrad.

 
  
MPphoto
 

  Joe Borg, komisjoni liige. Härra juhataja, kõigepealt tahaksin tänada austatud parlamendiliikmeid huvitava arutelu eest, mis näitab, kui tähtsaks peab Euroopa Parlament tursavarude taastamist.

Tõepoolest, Euroopa Parlamendi raport toetab suures osas komisjoni ettepanekut muuta meie praegust kava paindlikumaks ja tõhusamaks ning samal ajal laiaulatuslikumaks. Nagu paljud teist rõhutasid, on hakanud ilmnema mõningaid tursavarude paranemise märke, ja ka kalurid ütlevad, et tursk on meie meredesse tagasi tulnud.

Siiski tuleb arvestada tõsiasjaga, et varude kasv on seotud ühe konkreetse aastaga – 2005. aasta kaladega, mis on nüüdseks kasvanud nii suureks, et jäävad meie võrkudesse kinni. Seega peame põhjalikult kaaluma, kuidas neid varusid majandada, sest kui me otsustame ühe konkreetse aasta järgi enneaegu, et olukord on paranenud, siis võib juhtuda, et võimalik edu tursavarude taastamisel kaob. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on juba kaks korda – ühel korral Iiri meres ja teisel korral Põhjameres – ette tulnud, et me teeme ennatlikke otsuseid ühe aasta põhjal ja satume olukorda, kus tuleb uuesti nullist alustada. Seega on hädavajalik tegutseda nii, et vastutustundlik haldamine sunnib meid andma oma parima püügikoormuse vähendamiseks eri meetmete ja vahendite abil ning samal ajal tegema kõik selleks, et vähendada vette tagasi lastava tursa kogust.

Seda saab teha tulemustel põhineva haldamise abil, mis esitatakse selles tursavarude taastamise kavas, ja ma julgustaksin ka liikmesriike meiega koostööd tegema, et meil oleks võimalik saavutada tursavarude taastamise kava, mis toob aja jooksul kaasa tursavarude täieliku taastumise.

Lisaks tahaksin öelda paar sõna vette tagasi laskmise kohta, sest see küsimus ei ole seotud ainult tursaga. Muidugi räägime me tursast, sest see on Põhjamere jaoks eriti oluline liik, kuid on ka mitmeid teisi kalaliike, mida lastakse vette tagasi; tegemist on äärmiselt tundliku teemaga kogu Euroopa Liidus ja avalik arvamus on muutumas väga negatiivseks. Ma olen otsustanud selle küsimusega tegelda ja kogu selle temaatika uuesti läbi vaadata, sest seni on edusammud olnud väga aeglased. Ma arvan, et me peaksime vaatama seda teemat palju üldisemalt ja võtma kiiresti olulisi meetmeid vette tagasi lastava kalakoguse vähendamiseks, ning hiljem tulen ma teie ette ettepanekutega selle kohta, kuidas me saame kala vette tagasi laskmist Põhjameres tõhusalt vähendada. Me arutame seda teemat ka partneritega, näiteks Norraga, et teha kindlaks, kuidas meil oleks võimalik võtta tursapüügikoormuse vähendamiseks tõhusaid meetmeid, ent samal ajal astuda samme selleks, et vähendada just tursa tagasilaskmist, ja lahendada ka teiste kalavarude vette tagasi laskmise probleem.

Mis puudutab Keldi merd, millele viitas proua Doyle, siis on tõsi, et Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu andmetel on varude olukord seal mõnevõrra parem kui teistes meredes. Samas kinnitavad nad, et kalavarude seisund on sellegipoolest halb ja varud vajavad taastamist, mistõttu me kaasasimegi selle mere uude tursavarude taastamise kavasse. Kalavarude seisund on sellegipoolest väga halb. Lubatud kogupüügi määramine ei tähenda seda, et varude seisund on hea, sest enamikul juhtudel püüame me kala rohkem, kui oleks jätkusuutlik, ja lubatud kogupüük määratakse kahanevas mahus. Kui varud on erakordselt halvas seisus, siis on lubatud kogupüügimaht null. Keldi mere puhul on olukord mõnevõrra parem, kuid kõnealuse liigi varude seisund ei ole siiski kaugeltki hea.

Mis puudutab turska Läänemeres, siis see piirkond ei kuulu käsitletava tursavarude taastamise kava alla, kuid 2007. aastal kehtestasime me Läänemere tursavarude taastamise kava. Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu andmetel on sel aastal Läänemere idaosas tursavarude senine väga kehv seisund paremaks muutunud ja seda tõenäoliselt mitte niivõrd tursavarude taastamise kava tulemusena, vaid tänu Poola ametivõimude ja kalurite märkimisväärsetele jõupingutustele, kuid tursavarude olukord Läänemere lääneosas on halvenenud. Seega peame Läänemere lääneosa tursavarude pärast võtma rangemaid meetmeid, kuid idaosas ei peaks meetmed ehk nii karmid olema.

 
  
MPphoto
 

  Niels Busk, raportöör. (DA) Härra juhataja, ma tahaksin tänada volinikku ja kolleege nende suurepärase töö ja väga sisutihedate muudatusettepanekute eest, mis olid vältimatult vajalikud, et muuta see taastamiskava võimalikult terviklikuks.

Tahaksin rõhutada, et nüüd on väga oluline tagada selle taastamiskava edu. Me võlgneme seda kaluritele; samas on õige – nagu täna õhtul on märgitud –, et me oleme tursavarude ja ka teiste liikide varude taastamisest varemgi rääkinud. Me oleme sellest rääkinud viimased kümme aastat, ent eesmärgini jõudnud ei ole. Seetõttu on tähtis, et me saavutaksime eesmärgi nüüd.

Tahaksin öelda paar sõna ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi kohta. Muidugi ei tea me selle ulatust, kuid kahtlemata on sellel olnud viimastel aastatel rakendatud taastamiskavade jaoks väga negatiivsed tagajärjed. See on häbiväärne nii kalavarude, kalandussektori kui ka terve ühiskonna seisukohalt ning Euroopa Parlament on sellele ikka ja jälle tähelepanu juhtinud. Tuleb sisse seada palju parem ja tõhusam kontroll, et teha lõpp ebaseaduslikule kalapüügile. Ma tahaksin ka mainida, et me peame arvesse võtma ja mõõtma ka seda kalakogust, mille söövad ära hülged, kormoranid, muud röövlinnud ja -kalad; see on muidugi valdkond, kus mingid kvoodid kõne alla ei tule ja olukord on peaaegu sama nagu teatamata jäetud kalapüügi puhul.

Ka vette tagasi laskmisest oleme peaaegu kümme aastat rääkinud. Tagasilaskmine mõjutab muidugi paratamatult kvoodipoliitikat, kuid sama oluline on see, et me viskame ära täiesti söödavat kala. Härra volinik, mul on kahtlemata hea meel teie tänaõhtuse väite üle, et teil on plaan olemas, kuid on täiesti ebarahuldav, et oleme arutanud seda küsimust kümme aastat, saavutamata ainsatki eesmärki. See on kurb olukord ja me peame selle pärast midagi ette võtma, sest vastasel juhul on ka taastamiskava määratud nurjumisele.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 21. oktoobril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Golik (PSE), kirjalikult.(PL) On täiesti loogiline, et komisjon ja liikmesriikide valitsused tunnevad muret tursavarude kriitilise olukorra pärast Euroopa Liidu meredes. Mulle valmistab muret aga see, et oma õigusloomega seotud ettepanekute ja otsuste puhul lähtuvad Euroopa Liidu institutsioonid mitmesuguste komisjoni rahastatavate teadusasutuste teadusuuringutest. Sõltumatute teadlaste uuringutele viidatakse harva.

Lisaks märgin ma ära ühe vastuolu, mis on seotud nõukogu määrustega (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005, millega kehtestatakse Euroopa Liidus triivvõrkude kasutamise keeld. Kuu aega tagasi minu korraldatud kohtumisel kalandus- ja merendusasjade peadirektoraadiga ilmnes, et komisjon väldib sihikindlalt igasuguseid küsimusi sel teemal. Komisjon ei anna konkreetseid vastuseid ega täida nimetatud määruste sätetest tulenevaid kohustusi, mis puudutavad teadusuuringute läbiviimist keeldude rakendamise asjakohasuse kinnitamiseks.

Näiteks tursa puhul puudub üksikasjalik statistika alla kaheksa meetri pikkuste laevade püügi kohta. Ka ei ole võrreldud töödeldud kalasaaduste koguseid liidu eri liikmesriikides deklareeritud püügikogustega. Institutsioonid ei ole andnud konkreetset teavet ega esitanud kavasid. Lisaks on liigne üldistamine teadusuuringutes suurendanud poleemikat.

Et kalapüük on sotsiaalselt ja majanduslikult tähtis sektor, annab see üha enam põhjust meeleavaldusteks ja protestideks muude riikide seas ka Poola kalurite poolt. Püügikvootide vähendamise ja näiteks triivvõrkude kasutamise keelu tõttu on paljud pered oma elatisest ilma jäänud.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika