Istungi stenogramm

Esmaspäev, 20. oktoober 2008 - Strasbourg

20. Ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomine (lühiettekanne)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on lühiettekanne arengukomisjoni nimel Anders Wijkmani koostatud raporti kohta, mis käsitleb ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomist Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel (2008/2131(INI)) (A6-0366/2008).

  Anders Wijkman, raportöör. − Härra juhataja, see raport on koostatud vastuseks ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomise ideele, mille komisjon algatas eelmise aasta lõpul. Põhimõtteliselt on ülemaailmne kliimamuutuste liit väga hea algatus. Eelkõige tunnistatakse sellega, et kliimamuutus seab väikese sissetulekuga riigid tõsisesse ohtu.

On irooniline, et vaid kaheksa aastat tagasi lepiti New Yorgis kokku aastatuhande arengueesmärkides. Nende eesmärkide puhul kliimamuutust peaaegu ei mainitudki, ehkki juba siis oli selge, et kliimamuutuse kahjulik mõju seab paljud väikese sissetulekuga riigid väga halba olukorda.

Kuid juba see, kuidas riiklikes organisatsioonides, valitsustes ja mujal käsitletakse kliimamuutust ja arengukoostööd eraldiseisvate teemadena, takistas täielikku arusaamist ohust, mida kliimamuutus endast arengule ja vaesuse vähendamisele kujutab.

Tegemist on kahtlemata raske ülesandega. Et abistada väikese sissetulekuga riike kliimamuutusega kohanemisel ja riskide vähendamisel ning kliimamuutuse leevendamise meetmete võtmisel, samuti nende kahe valdkonna vahelise sünergia leidmisel, tuleb erilist tähelepanu pöörata metsade hävitamise küsimusele ning seejärel – ja see on ka kõige olulisem – lahendada arengu kavandamise ja vaesuse vähendamisega seotud küsimused.

On hädavajalik tagada, et tulemuseks ei oleks suur hulk eraldiseisvaid kohanemisprojekte. Pigem peaksime kohanemise ja riskide vähendamise süvalaiendama arengukoostöösse.

Kui me seda arengukomisjonis arutasime, kerkis üles oluline küsimus – kuidas seda kõike rahastada? Komisjoni ettepanekus on ette nähtud ainult 60 miljonit eurot. See on tilk meres. Keegi ei tea, kui palju läheb maksma kohanemise riskide vähendamine; keegi ei tea, kui suur on leevendamisega seotud tehnoloogilise koostöö maksumus. Maailmapank, Oxfam, ÜRO Arenguprogramm ja teised institutsioonid on esitanud erinevaid hinnanguid kümnest miljardist USA dollarist kuni lausa saja miljardi USA dollarini aastas. Mõned meetmed ei pruugi rohkem maksma minna – kui arengu kavandamisel ja vaesuse vähendamise strateegiate koostamisel võtta kliimamuutuse kahjulikku mõju algusest peale arvesse, ei pruugi kulud lõpptulemusena kasvada. Kuid me teame, et on mitmeid valdkondi, kus tekib lisakulusid. Need valdkonnad on muu hulgas viljelustavad, äärmuslike ilmastikunähtustega seotud riskide vähendamine, merepinna tõus ja tervishoiumeetmed.

Küsimus on, kust tuleb lisaraha. Raportis teeme me mõned ettepanekud. Üks võimalus on muidugi kasutada tulevikus eeldatavatelt saastekvootide enampakkumistelt saadavaid tulusid. Väga oluline on eraldada sellega seoses vahendeid arengumaade jaoks.

Teine ettepanek on, et liikmesriigid peaksid toetama komisjoni algatust ja mitte käivitama oma algatusi. Tegemist on uudse valdkonnaga, kus on mõistlik ressursid ühendada.

Ja lõpetuseks tuleb kõike, mida me selles valdkonnas ette võtame, vaadelda järgmisel aastal Kopenhaagenis toimuvate kliimaläbirääkimiste kontekstis. Lisas 1 nimetatud riikide, eelkõige Euroopa Liidu ennetav tegutsemine selles valdkonnas on üleilmse kokkuleppe saavutamiseks ääretult oluline.

Arengukomisjoni raport käsitleb mainitud küsimusi ja paljusid teisi küsimusi, lähtudes eeldusest, et Euroopa Komisjoni algatust tuleks toetada, ning raporti esmane eesmärk on seda nii sisu kui ka rahastamise poolest tugevdada.

  Joe Borg, komisjoni liige. − Härra juhataja, mul on härra Wijkmani raporti üle hea meel ja ma tänan teda jätkuva toetuse eest ülemaailmsele kliimamuutuste liidule. Üldiselt on meie seisukoht selline, et raportis rõhutatakse õigeid küsimusi ning tuuakse välja peamised probleemid, millega rahvusvaheline üldsus arengumaades kliimamuutuse leevendamist ja sellega kohanemist toetades praegu silmitsi seisab. Me hindame eelkõige raportis sisalduvaid ettepanekuid; esmalt mainin ma ettepanekut, et ülemaailmne kliimamuutuste liit võiks olla liikmesriikide algatustele vahenduskojaks. Me oleme nõus, et praegused jõupingutused, mille eesmärk on abistada arengumaid selles tähtsas valdkonnas, on killustunud ja halvasti kooskõlastatud ega vasta põhimõtetele, mis on sätestatud Pariisi deklaratsioonis abi tõhususe kohta, millega on ühinenud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

Teiseks peatun ettepanekul panna paika ülemaailmse kliimamuutuste liidu rahastamise pikaajaline eesmärk. Kõige tähtsam on siiski, et Euroopa Liidu liikmesriigid tuleksid selle algatusega täielikult kaasa ning võtaksid suuremaid arenguabikohustusi ja teeksid ülemaailmsele kliimamuutuste liidule kättesaadavaks uuenduslikke rahastamisallikaid. Kui rahastamiseesmärgi seab ainult komisjon, oleks see mõttetu.

Ja lõpetuseks ettepanek kulutada osa Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvate enampakkumiste eeldatud tuludest ülemaailmse kliimamuutuste liidu ja muude kliimamuutustega tegelevate meetmete rahastamiseks arengumaades. Eriti praegust olukorda arvestades vajame Euroopa Parlamendi jätkuvat toetust nende ettepanekute elluviimiseks, eelkõige liikmesriikide tasandil otsustajate kaasamise kaudu.

Raportis tuuakse esile mitmed küsimused, mis vajavad komisjoni lisaselgitusi; eelkõige sooviksime vastata ettepanekule ülemaailmse kliimamuutuste liidu erilise lisandväärtuse kohta. Üldeesmärgi kohaselt moodustab ülemaailmne kliimamuutuste liit olulise osa Euroopa Liidu kliimamuutusealasest poliitikast. Tavapäraselt on see poliitika keskendunud kliimamuutuse leevendamisele Euroopa Liidus ja väljaspool seda. Rohelise ja valge raamatu koostamisega seoses tegeldakse nüüd peamiselt kohanemisega Euroopa Liidu sees. Ülemaailmne kliimamuutuste liit esindab kohanemiseks tehtavate jõupingutuste välist mõõdet. Lisaks on oluline rõhutada asjaolu, et rahvusvaheline kogukond peab 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis jõudma üleilmset kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni, et vältida lõhet Kyoto protokolli ja järellepingu vahel. Arengumaad sõlmivad selle lepingu üksnes siis, kui see hõlmab ka kohanemise teemat. Euroopa Liit peab võtma enesele sellega seoses juhtrolli ja ülemaailmne kliimamuutuste liit on vahend, mis võimaldab meil oma pühendumust näidata.

Härra Wijkmani raport oleks võinud sellele poliitilisele kohustusele jõulisemalt osutada. Lisaks on Euroopa Liit suurim arenguabi andja. Kliimamuutus ohustab ilmselgelt arengut. Ülemaailmse kliimamuutuste liidu eesmärk on kaasata kliimamuutusega kohanemine kindlalt Euroopa Liidu arengupoliitikasse.

Lisaks sooviks ülemaailmne kliimamuutuste liit kasutada kliimaga seotud abi andmiseks erinevaid vahendeid, mille puhul üksikute projektide rahastamise asemel eelistataks programmipõhist meetodit. Meie arvates saab kliimamuutusega kohanemist tõhusalt arendada ainult sel viisil. Komisjon on juba alustanud ülemaailmse kliimamuutuste liidu esimest rakendusetappi. Seejuures pöörab komisjon kohast tähelepanu raportis esitatud ettepanekutele, eelkõige nendele, mis puudutavad partnerriikide esindajate tihedat kaasamist ning head kooskõlastatust teiste asjaomaste kahe- ja mitmeaastaste ning mitmepoolsete algatustega.

Lõpetuseks tahan öelda, et komisjon tunnistab vajadust kaasata kliimamuutuse teema paremini omaenda abiprogrammidesse ning teha seda tihedas koostöös partnerriikidega ja arengupartneritega riikide tasandil. Selles on meile abiks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni pidev töö suuniste väljatöötamisel, mis käsitlevad kohanemise süvalaiendamist arengukoostöösse.

  Juhataja. − Sellega on päevakorrapunkti käsitlus lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 21. oktoobril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Mihaela Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) See algatus on põhjendatud, arvestades kohustusi, mida Euroopa Liit on enesele arengumaade ees võtnud, ja asjaolu, et Euroopa Liit on maailma suurim humanitaarabi andja.

Seoses sellega on oluline, et me hoiduksime dubleerimast arengumaid puudutavaid algatusi, mis on ühenduse või liikmesriikide tasandil käivitatud.

Minu arvates on ülimalt tähtis, et mure kliimamuutuse pärast ei kujuneks ühekordseks kohustuseks, vaid et me arvestaksime Euroopa Liidu võetavate meetmete seas ennetavate meetmete, eriti arenguabiga seotud meetmete tähtsust.

Samuti leian ma, et humanitaarkriisidega seotud meetmete asemel tuleks esmatähtsaks pidada ennetavat tegevust, pidades silmas, et katastroofide järel on taastamisega seotud väljaminekud palju suuremad.

Euroopa Liit peab lisaks solidaarsusele näitama ka vastutust teiste maailma piirkondade ees; ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomine on oluline samm selles suunas.

  Pierre Schapira (PSE), kirjalikult. – (FR) Ülemaailmsest kliimamuutuste liidust peab saama tõhus vahend, mis võimaldab kõige vaesematel riikidel kohaneda kliimamuutuse tagajärgedega, sest just need riigid on kliimamuutuse tagajärgede peamised ohvrid.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni muudatusettepanekute abil, mis parlamendikomisjonis esitati, oli võimalik raportööri niigi suurepärast tööd veel enam täiustada.

Mis puudutab liidu rahastamist, siis on Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon raportööriga ühel meelel selles, et komisjoni poolt paika pandud iga-aastane summa on kahetsusväärselt väike.

Me taunime ka pooleldi süstemaatilist pöördumist EAFi poole selliste uute algatuste rahastamiseks nagu ülemaailmne kliimamuutuste liit. EAFi vahendite kasutamist tuleb rangelt kontrollida, tagamaks, et tõepoolest rahastatakse arengumeetmeid ja et rahastamine piirdub liidu esimese tegevusaastaga. Komisjon peab seega täitma oma lubaduse ja leidma liidule täiendavaid rahalisi vahendeid.

Sotsiaaldemokraatide fraktsioon väljendas oma toetust ka tiheda seose loomisele kliimamuutuse ja praeguse toidukriisi vahel. Ülemaailmne kliimamuutuste liit peaks selles valdkonnas välja tulema konkreetsete algatustega, milleks on näiteks roheliste vööndite loomine linnade ümber maailma lõunapoolsetes piirkondades, et edendada toiduaineid tootvat põllumajandust.

Lisaks kutsusime üles koostama biokütuste tootmisega seotud keskkonnaalased, sotsiaalsed ja majanduslikud kriteeriumid ning tegime ettepaneku, et enne põllumajandustoodete ekspordi soodustamist tuleks tagada toiduainetega kindlustatus.