Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2085(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0370/2008

Esitatud tekstid :

A6-0370/2008

Arutelud :

PV 21/10/2008 - 6
CRE 21/10/2008 - 6

Hääletused :

PV 22/10/2008 - 6.2
CRE 22/10/2008 - 6.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0513

Istungi stenogramm
Teisipäev, 21. oktoober 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

6. Kollektiivlepingutega seotud väljakutsed ELis (arutelu)
Sõnavõttude video
Protokoll
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel Jan Anderssoni koostatud raport kollektiivlepingutega seotud väljakutsete kohta ELis (2008/2085(INI)) (A6-0370/2008).

 
  
MPphoto
 

  Jan Andersson, raportöör. (SV) Proua juhataja, loodan, et komisjoni esindajad saabuvad peagi. Nad ei ole veel kohale jõudnud.

Kavatsen alustuseks rääkida raportist üldiselt. Oleme Euroopa Parlamendis mitmel korral arutanud, millist poliitikat tuleks globaliseerunud ühiskonnas ajada. Edukaks olemiseks ei peaks me konkureerima madalapalgaliste töökohtade pärast, meil peaksid olema korralikud töötingimused, me peaksime keskenduma inimkapitalile, inimestele, investeeringutele ja ka muule. Samuti oleme mitmel korral arutanud, kuidas saavutada tasakaal avatud piiride ja tugeva sotsiaalse küljega Euroopa Liidu vahel, ning jõudnud arusaamale, et see tasakaal on oluline. Lisaks on meil sageli kõne all olnud inimeste võrdne kohtlemine vaatamata nende soole, etnilisele päritolule või kodakondsusele ja selle tähtsus; ning me oleme sedastanud, et võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine peaksid olema esmatähtsad.

Raportis käsitletakse vajadust avatud piiride järele. Meie komisjon toetab avatud piire, millele ei kehtestata kitsendusi ega üleminekuaega, kuid samal ajal peaksime kujundama sotsiaalse Euroopa Liidu, kus meie konkurents ei seisne madalamate palkade, viletsamate töötingimuste jms pealesurumises.

Raportis on vaatluse alla ka võrdse kohtlemise põhimõte, s.t töötajate võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine olenemata nende kodakondsusest. Ei tohi lubada, et Läti, Poola, Saksamaa, Rootsi või Taani inimesi koheldakse samal tööturul erinevalt. See on ka raportis tehtavate ettepanekute lähtepunktiks. Kõige olulisemad ettepanekud puudutavad töötajate lähetamise direktiivi, sest raportis viidatud kohtuotsustest kolm käivad just lähetatud töötajate kohta. Ülimalt oluline on mitte muuta töötajate lähetamise direktiivi miinimumstandardite direktiiviks.

Direktiivis on tegelikult sätestatud kümme miinimumnõuet, mida tuleb täita. Need tingimused peavad seal olema, kuid kõige aluseks on võrdse kohtlemise põhimõte. Seega peame seda selgelt väljendama. Kõiki tuleb kodakondsusest sõltumatult võrdselt kohelda. Mis tahes tööturul, näiteks Saksamaal Alam-Saksi liidumaa tööturul täidetavad tingimused peaksid kehtima kõigi töötajate suhtes, ükskõik kust nad pärit on. Tegemist on tähtsa põhimõttega, mis peab pärast tehtud kohtuotsuseid veelgi selgemaks saama.

Teine oluline mõte on see, et meie tööturumudelid on erinevad. Ellurakendamisel peaks kõigil nendel mudelitel olema võrdne väärtus. Direktiivis vajavad muutmist ka mõned teised kohad. Lisaks peame täiesti selgelt välja ütlema, et streigiõigus on põhiseaduslik õigus, mida ei saa pidada vähem tähtsaks kui liikumisvabadust. See on nii kirjas uues lepingus, kuid on teisel kujul olemas ka esmases õiguses.

Kolmandaks ei tohi Euroopa ühenduse õigus minna vastuollu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooniga. Rüfferti kohtuasi puudutab riigihangete kohta käivat ILO konventsiooni. Käesoleval juhul kohaldatakse neid töötingimusi, mis kehtivad töö tegemise kohas. Just sel põhjusel esitasimegi oma ettepanekud. Enne kui asun arutelu kuulama, tahaksin veel kasutada võimalust tänada kõiki asjaosalisi, näiteks variraportööri, konstruktiivse koostöö eest.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (CS) Proua juhataja, daamid ja härrad, palun kõigepealt vabandust oma väikese hilinemise pärast. Kahjuks ei osanud ma aimata, kui tihe liiklus praegu teedel on.

Daamid ja härrad, Euroopa Kohtu hiljutised otsused Viking Line’i, Lavali ja Rüfferti kohtuasjades on vallandanud Euroopa Liidu tasandil ulatusliku arutelu töötajate õiguste kaitse üle seoses üha suurema üleilmastumise ja tööjõu liikuvusega. Euroopa tööturu korralikuks toimimiseks peame kehtestama head reeglid. Töötajate lähetamise direktiiv on üks peamisi vahendeid selle saavutamiseks. Tuletan meelde, et direktiiviga soovitakse leida tasakaal ajutiselt teise liikmesriiki lähetatud töötajate sobiva kaitstustaseme ning siseturuteenuste vaba liikumise vahel.

Komisjon on võtnud endale eesmärgiks tagada, et asutamislepingus ette nähtud põhivabadused ei läheks vastuollu põhiõiguste kaitsega. Komisjon on väljendanud soovi algatada avalik arutelu kõigi mõjutatud poolte osalusel, et saaksime kõnealuste Euroopa Kohtu otsuste mõju üheskoos analüüsida. Selline arutelu on ülimalt tähtis, sest selle käigus selgitataks praegust õiguslikku olukorda ja võimaldataks lõppkokkuvõttes liikmesriikidel teha sobivad õiguslikud ümberkorraldused. 9. oktoobril 2008 korraldas komisjon selleteemalise foorumi, millel osalesid kõik huvitatud pooled. Foorumist peaks saama selle hädavajaliku arutelu lähtepunkt.

Komisjon on nõus, et töötajate suurem liikuvus Euroopas on toonud kaasa uued väljakutsed, sest see on seotud tööturgude toimimise ja töötingimuste reguleerimisega. Komisjoni arvates asuvad just sotsiaalpartnerid kõige paremal positsioonil, et vastata väljakutsetele ja soovitada võimalikke parandusmeetmeid. Seepärast on komisjon palunud Euroopa sotsiaalpartneritel analüüsida Euroopa kodanike suurenenud mobiilsuse ja Euroopa Kohtu otsuste mõju. Mul on ülimalt hea meel, et Euroopa sotsiaalpartnerid on sellele palvele vastanud. Komisjon toetab nende tööd nii, nagu vaja.

Komisjon tahaks teada anda, et Euroopa Kohtu otsusest kõige enam mõjutatud liikmesriigid tegelevad parajasti õiguslike ümberkorraldustega, mis tagavad kooskõla Euroopa Kohtu praktikaga. Komisjon ei nõustu ettepanekuga lisada töötajate lähetamise direktiivi viide vabale liikumisele. Niisugune täiendus tooks paratamatult kaasa vääritimõistmise direktiivi ellurakendamisel, sest sellega jääks varju erinevus kahe töötajate kategooria, lähetatud töötajate ja võõrtööliste vahel. Ma rõhutaksin, et ilmselgelt on lähetatud töötajate ja võõrtööliste vahel vahe.

Komisjon jagab Euroopa Parlamendi seisukohta, et töötajate lähetamise direktiivi toimimist ja rakendamist tuleb parandada. Selles kontekstis meenutaksin, et 2008. aasta aprillis kiitis komisjon heaks liikmesriikide soovituse teha ulatuslikumat halduskoostööd eesmärgiga kõrvaldada praegused puudused. Komisjon toetab ulatuslikumat koostööd ka oma kavaga luua tulevikus liikmesriikidest pärit ekspertide kogu. Komisjon usub, et Lissaboni lepingu ettepaneku raames tugevdatakse sotsiaalseid õigusi märkimisväärselt mitmesuguste muudatuste abil, mille hulka kuuluvad näiteks uued sotsiaalsed klauslid, tänu millele tuleb kõikides Euroopa Liidu poliitikavaldkondades arvestada sotsiaalküsimusi, ja ka õiguslikult siduv viide põhiõiguste hartale.

 
  
MPphoto
 

  Małgorzata Handzlik, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. − (PL) Proua juhataja, meil täna arutusel olevas raportis on praegusest töötajate lähetamise direktiivist tehtud kollektiivlepingutega seotud väljakutse. Ma mõistan, et Euroopa Kohtu otsused ei pruugi olla mõnele liikmesriigile meeltmööda. Sellegipoolest tagavad nad tasakaalu direktiivi kõigi eesmärkide – teenuse osutamise vabaduse võimaldamise, töötaja õigustest kinnipidamise ja ausa konkurentsi põhimõtete järgimise – vahel. Tahaksin rõhutada, et sellise tasakaalu säilitamine on meie jaoks vältimatu.

Direktiivi korrektse rakendamisega seotud põhiprobleem on selle ebaõige tõlgendamine liikmesriikides. Me peaksime seega keskenduma pigem tõlgendamisele, mitte aga direktiivi tegelikele sätetele. Ennekõike vajame seetõttu põhjalikku analüüsi liikmesriikide tasandil. Seeläbi saame tuvastada kohtuotsustest tulenevad raskused ja võimalikud meie ees seisvad ülesanded. Niisiis usun, et praeguses etapis peaksime hoiduma direktiivi muutmise taotlemisest. Oluline on meeles pidada, et töötajate lähetamine on lahutamatult seotud teenuste osutamise vabadusega. See vabadus on üks Euroopa ühisturu aluspõhimõtetest. Mitte mingil juhul ei tohiks seda võtta kollektiivlepingute kitsendusena.

 
  
MPphoto
 

  Tadeusz Zwiefka, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. − (PL) Leian, et teemaga seotud veendumustele vaatamata on Euroopa Kohtu otsuste kritiseerimine lubamatu. Kohus on sõltumatu ja erapooletu institutsioon, mis on Euroopa Liidu toimimiseks eluliselt tähtis. Me ei pruugi õigusnormidega nõus olla ja muidugi on meie võimuses ka seda muuta, kuid ma ei saa lubada kohtu kritiseerimist. Kohus langetab oma otsused alati kehtivate õigusaktide alusel.

Tahaksin täna arutusel olevate küsimustega seoses toonitada kaht olulist punkti. Esiteks ei mõjuta kohtu otsused kuidagi kollektiivlepingute sõlmimise vabadust. Teiseks tohivad liikmesriigid kohtu selgituste kohaselt kehtestada miinimumstandardeid üksnes töötajate lähetamise direktiiviga 96/71/EÜ ette nähtud valdkondades. Kohus tunnustab kollektiivse tegutsemise õigust põhiõigusena, mis on osa ühenduse õiguse üldpõhimõtetest. Samal ajal on teenuste vaba liikumise põhimõte koos teiste siseturu vabadustega samavõrd oluliseks aluseks Euroopa lõimumisele.

Mis puudutab seda raporti osa, kus raportöör kutsub üles töötajate lähetamise direktiivi läbi vaatama, sest väidetavasti läheb kohtu tõlgendus seadusandja kavatsustega vastuollu, siis sellega ei ole ma sugugi nõus.

 
  
MPphoto
 

  Jacek Protasiewicz, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Proua juhataja, igal aastal töötab Euroopa Liidu territooriumil umbes miljon inimest, kes on lähetuses riigis, mis ei ole nende tööandja peakontori asukohariik.

Viimastel aastatel on vaid mõnel üksikul juhul olnud probleeme direktiivi ja kõnealust valdkonda reguleeriva Euroopa Liidu õiguse sätete tõlgendamisel. Euroopa Kohus on neid üksikuid juhtumeid arutanud. Laias laastus on leitud, et probleem ei tulene mitte direktiivi sisust, vaid pigem liikmesriigi suutmatusest direktiivi korralikult rakendada. See näitab, et töötajate lähetamise reguleerimiseks mõeldud Euroopa Liidu õigusakt on mõistlik ja hästi koostatud. Ainus võimalik probleem puudutab selle elluviimist liikmesriikides.

Loomulikult ei tähenda see, et õigusakt on maksimaalselt hea. Siiski tuleb märkida, et esiteks kaitstakse kõnealuse direktiiviga töötajate põhiõigusi, pakkudes neile miinimumtagatisi tasu, töötervishoiu ja -ohutuse osas. Teiseks ei välistata direktiiviga võimalust jõuda kollektiivlepingutes minimaalsetest töötingimustest soodsamate kokkulepeteni. Seda asjaolu tahaksin ma eriliselt rõhutada. Samal ajal on direktiivis saavutatud suurepärane tasakaal teenuste osutamise vabaduse ja teise riiki teenuseid pakkuma lähetatud töötajate kaitse vahel. Seepärast leppisime Jan Anderssoni raportis kokku, et palume komisjonil direktiivi veel kord arutada. Me ei ole absoluutselt nõus arvamusega, et tegemist on viletsa direktiiviga ja et Euroopa õigusakte selles valdkonnas on vaja kiiremas korras põhjalikult muuta.

 
  
MPphoto
 

  Stephen Hughes, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, avaldan härra Anderssonile kiitust suurepärase raporti eest. Alustuseks sooviksin tsiteerida osa raporti lõikest 12. Selles öeldakse, et „töötajate lähetamise direktiivi ja teenuste direktiivi seadusandja kavatsus on vastuolus [kohtu] tõlgendustega”. Ma jagan seda seisukohta. Ma olin üks mõlema direktiivi koostajatest ega oleks kunagi osanud arvata, et kohus peab nende põhjal – ja asutamislepingu valguses – tehtud järeldustes majandusvabadusi olulisemaks kui töötajate põhiõigusi.

Kui selline asi aga juhtub, peaks seadusandja reageerima, et taastada õiguskindlus. Euroopa Parlament on kaasseadusandja ja oma resolutsioonis väljendame me väga selgelt, mida tuleks meie arvates teha. Kuid, härra volinik, me ei saa enda seadusandlikke kohustusi täita enne, kui Euroopa Komisjon pole kasutanud oma algatusõigust. Olen Euroopa Parlamendis ametiühingute alal tegutseva fraktsioonidevahelise töörühma aseesimees ja kaaseesistuja. Töörühma on kaasatud kõikide peamiste fraktsioonide esindajad, tänu millele ma kohtun paljude ametiühingute liikmetega – mitte üksnes Brüsselis ja Strasbourgis, vaid ka neist piirkondadest kaugemal – ning võin kinnitada, et kõnealused tasakaalu paigast löövad otsused tekitavad suurt ja üha levivat ärevust. Härra volinik, järgmisel aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste valguses on tegemist väga tõsise küsimusega. Kui ametiühingute liikmed otsustavad, et Euroopa on pigem osa probleemist kui lahendusest, siis võib see osutuda väga kahjulikuks kogu Euroopa Parlamendile ja ka demokraatlikule protsessile endale.

Hea meel on kuulda, et teie meelest vajab töötajate lähetamise direktiiv parandamist, sest üks samm, mida me vajame, ongi just direktiivi muutmine vähemalt sel määral, et oleks selge, kuidas kehtestada kollektiivlepingute abil miinimumtingimusi ja -nõudeid ning mil viisil kasutada kollektiivmeetmeid nende kehtestatud õiguste kaitseks.

Seega, härra volinik, kuulake palun siinset otsevalimiste teel moodustatud institutsiooni. Meie ootame tähelepanelikult uudiseid. Kasutage oma algatusõigust ja näidake, et te näete siin vajadust tegutseda.

 
  
MPphoto
 

  Luigi Cocilovo, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ka mina sooviksin tänada härra Anderssoni tema algatuse eest ning kõiki fraktsioone ja raportööre tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis vastu võetud lõppteksti valmimisse antud panuse eest. Usun, et Euroopa Parlamendi seisukoht on tõeliselt tähtis. Tahaksin selgitada, et Euroopa Parlament ei sea kahtluse alla kohtu otsuseid ega kritiseeri neid – need on alati õiguspärased –, vaid püüab leida vastuse osaliselt neis otsustes tõstatatud töötajate lähetamise direktiivi tõlgendamise küsimusele.

Vale on arvata, nagu peituks selles vastuses kahtlused seoses teatud põhivabadustega, näiteks vabadusega osutada piiriüleseid teenuseid; me kavatseme seda vabadust täiel määral kaitsta, just nagu me kavatseme kaitsta ausat ja läbipaistvat konkurentsi. Vastuvõetamatu on aga konkurents, mis saab kasu dumpingust, s.t konkurents, mille aluseks on väärarvamus, et teatud aluspõhimõtteid – näiteks ettevõtlusega tegelemise koha valimise vabadust ja mittediskrimineerimise põhimõtet – on lubatud rikkuda. Ükskõik kui palju tõlgendamise teemal ka tähti ei näritaks, see põhimõte tugineb ühesele tõele: teenuse osutamise riigis ei tohiks teha töötajate vahel mingit vahet selle põhjal, kas nad on lähetatud või omal soovil liikuvad töötajad või mis kodakondsusega nad on. Ühesugune kord, sealhulgas streigiõigus, peaks kehtima nii teenuse osutamise riigi ettevõtete kui ka töötajaid lähetusse saatvate ettevõtete puhul.

Leiame, et kõik teistsugused Euroopa mudelid tuleks tagasi lükata ja neisse tuleks suhtuda ettevaatusega. Liikumisvabadus on seotud ka põhimõtetega ning igasugused kõrvalekaldumised kahjustaksid eelkõige Euroopat – ükskõik kuidas kõnealust direktiivi ka ei tõlgendataks.

 
  
MPphoto
 

  Elisabeth Schroedter, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Proua juhataja, härra volinik, daamid ja härrad, võrdne kohtlemine on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest. Liikmesriigid peavad suutma tagada, et seda põhimõtet kohapeal tõesti ka järgitakse. Euroopa Kohus on pannud meid selles küsimuses väga raskesse olukorda. Ma ei saa eitada tõsiasja – mis on muidugi laialt teada –, et vähemalt ühel juhul on komisjon ulatanud selles vallas oma abikäe. Õigust streikida ja õigust pidada kollektiivläbirääkimisi ei saa lihtsalt kahtluse alla seada. Just selles vallas me peamegi tegutsema. Kohtu otsused on loonud Euroopast niivõrd negatiivse kuvandi, et paljud inimesed pööravad Euroopale selja: me ei saa seda lihtsalt tegevusetult pealt vaadata.

Igaüks, kes soovib edendada suuremat liikuvust Euroopas, peab tagama inimeste võrdse kohtlemise kohapeal. Euroopa Kohus on teinud selles küsimuses meile tõelise karuteene ja on lõppkokkuvõttes kahjustanud sotsiaalset Euroopat.

Meie kui seadusandjad peame tekkinud segaduses tegutsema hakkama, sest Euroopa Kohus on toonud nähtavale ka ühe nõrga koha töötajate lähetamise direktiivis, näidates, et probleem tekib siis, kui töötajad osutavad teenuseid. Töötajaid tuleb taas hakata kohtlema kui töötajaid ja just seepärast vajame direktiivi läbivaatamist.

Tuleb tagada põhimõtte „võrdne tasustamine võrdse töö eest” järgimine. Euroopa Kohtu tõlgenduse kohaselt ei ole see töötajate lähetamise direktiiviga enam tagatud. Meil tuleb see direktiiv läbi vaadata, et taastada Euroopa usaldusväärsus, sest ilma selle projektita ei saa me valimiskampaaniat korraldada. Vastasel juhul tekib probleem, et siseturu pakutava vabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisega kohapeal satutakse raskustesse.

Nagu härra Cocilovo märkis, ei ole vastuvõetav, et konkurents põhineb kvaliteedi asemel hoopis sotsiaalsel dumpingul. Me peame tegutsema. Palun uuesti Euroopa Parlamenti võtta härra Anderssoni raport praegusel kujul vastu. See on eriti hädavajalik, sest raportis pakutakse muu hulgas välja väga spetsiifiline tegutsemisstrateegia töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamiseks. Võrdse kohtlemise põhimõte on sotsiaalse Euroopa põhimõte. Just sotsiaalse Euroopa taastamiseks on meid siia valitud ja seepärast peame raporti vastu võtma.

 
  
MPphoto
 

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, olen kahetsusega tõdenud, et liiga sageli seatakse majandusvabadused põhiõigustest ja -vabadustest kõrgemale. Eriti kehtib see Euroopa Kohtu otsuste puhul Lavali, Viking Line’i ja muudes kaasustes.

On oluline seada kõnealused õigused tähtsuse järjekorda ning võtta arvesse asjaolu, et inimesed on rahast tähtsamad. Majandusvabadustega seotud õigused ei tohi takistada kellegi ühinemisõigust ega oma õiguste kollektiivset kaitsmist. Eriti oluline on see, et töötajatel on õigus asutada ühendusi ja pidada kollektiivläbirääkimisi töötingimuste üle. Kollektiivläbirääkimiste süsteemid ja läbirääkimiste tulemusena sõlmitavad kollektiivlepingud töötingimuste kohta väärivad tunnustust ja tuge. Lõppude lõpuks tagab ju vastutustundlike sotsiaalpartnerite nõusolek harmoonia ühiskonnas ja loob sõlmitud lepingutega võimaluse saavutada edu. ILO konventsioonid on üks näide sellisest lähenemisviisist.

Kollektiivlepingute valdkonnas meie ees seisev peamine väljakutse on seotud vajadusega arvestada asjaolu, et võõrtöölistele, lähetatud töötajatele ja koduriigi töötajatele tuleb tagada samad õigused. Raportöör väärib seepärast kiidusõnu.

 
  
MPphoto
 

  Mary Lou McDonald, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (GA) Proua juhataja, palju aastaid on töötajad ja ametiühingud pannud oma töötingimuste parandamise ja kaitsmise lootused Euroopa Liidule.

fraktsiooni GUE/NGL nimel. Kogu Euroopa töötajatel on õigus inimväärsele tööle ja võrdsele kohtlemisele. Neil on õigus oma töötingimuste parandamiseks organiseeruda, neid avalikult arutada ja kampaaniaid korraldada. Neil on õiguspärane ootus, et seadusega tunnustatakse ja kaitstakse neid õigusi.

Mitmed Euroopa Kohtu otsused, mida Anderssoni raportis näiliselt püütakse käsitleda, kujutavad endast jultunud rünnakut neile põhiõigustele. Kohtu otsused on näidanud rohelist tuld töötajate täielikule ekspluateerimisele. Need peegeldavad praegust õiguslikku olukorda, tõsiasja, et kui töötajate õigused lähevad vastuollu konkurentsieeskirjadega, siis jäävad peale just viimased. Kohtu otsused on muutnud õiguspäraseks tormijooksu madalamate normide suunas.

Ma olen raportis väga pettunud. Selles hoidutakse teadlikult üleskutsest teha Euroopa Liidu asutamislepingutes muudatusi, mis – nagu me kõik teame – on töötajate kaitsmiseks vajalikud. Asutamislepingute muutmise üleskutse jäeti raporti esimesest versioonist teadlikult ja küüniliselt välja, kuigi kogu Euroopa ametiühingud väljendasid häälekalt soovi lisada asutamislepingutesse sotsiaalse arengu klausel.

Töötajate õiguste haavatavus oli üks peamisi põhjuseid, miks Iirimaa hääletas Lissaboni lepingu vastu, kuid Euroopa Liidu juhid eelistavad mugavuse huvides seda kimbatust tekitavat tõsiasja eirata. Kui soovitakse, et uus leping oleks vastuvõetav kogu Euroopa inimestele, tuleb selles tagada töötajate piisav kaitse.

Meil, Euroopa Parlamendi liikmetel, on nüüd võimalus nõuda, et asutamislepingutele lisataks siduv sotsiaalse arengu klausel või protokoll. Kui sellekohaseid muudatusettepanekuid täna vastu ei võeta, astub Euroopa Parlament veel ühe sammu kaugemale inimestest, keda me peaksime esindama, ning sel juhul ei ole mul mingit kahtlust, et Iirimaa töötajad jagavad mu pettumust, et Euroopa Parlament on neid alt vedanud.

 
  
MPphoto
 

  Hanne Dahl, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (DA) Proua juhataja, tööturul toimunud muutused, mida me oleme näinud kaugeleulatuva mõjuga Rüfferti, Lavali ja Waxholmi kohtuotsuste valguses, on teravas vastuolus sooviga rakendada kaitstud paindlikkuse mudelit Euroopa majandusmudelina, sest täiesti unustatud tundub olevat asjaolu, et kaitstud paindlikkuse mudeli aluseks on sajandipikkune traditsioon, kus tööturu osapooltel on õigus pidada läbirääkimisi stabiilsete ja sõltumatute lepingute sõlmimiseks. Seega ei ole võimalik võtta Euroopa tööturul kasutusele kaitstud paindlikkuse mudelit ning samal ajal rakendada selliseid õigusakte või tunnustada selliseid kohtuotsuseid, mis teevad ametiühingutel kollektiivlepingutele tugineva süsteemi elluviimise ja säilitamise raskeks. Kui kaitstud paindlikkuse põhimõte võetakse kasutusele, kuid samas tunnustatakse Euroopa Liidu siseturu reeglite ülimuslikkust palgaläbirääkimiste ja töökeskkonna ohutuse üle, siis selle lõpptulemuseks on terve sajandi vältel tööturu valdkonnas tehtud jõupingutuste nullimine. Härra Anderssoni raport on kui side haavale, mille Euroopa Kohus tekitas saja-aastastele püüdlustele tööturu valdkonnas, ning see ei lähe üheski punktis liialduste lähedalegi.

 
  
MPphoto
 

  Roberto Fiore (NI).(IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ilmselgelt on raport õigetes rööbastes, sest selles on töötingimused seatud tähtsamaks kui majandus ning sotsiaalõigused olulisemaks kui vaba ettevõtlus. Lühidalt öeldes kaitseb see üldist ettekujutust Euroopa traditsioonilistest sotsiaalsetest põhimõtetest.

Siiski tuleb märkida, et raportis ei peatuta praegu keskse tähtsusega teemal – enneolematult suurel arvul lähetatud või võõrtöölistel, kes ujutavad riikide tööturud üle. Seepärast peame pöörama tähelepanu dumpingule, mida kasutatakse riikides, kus teatud suur inimrühm on tööturul enamuses – sellised on näiteks rumeenlased Itaalias. Seda võib kahtlemata dumpinguks pidada; see on suurte ettevõtete jaoks hea, kuid halvendab kohalike töötajate olukorda.

 
  
MPphoto
 

  Gunnar Hökmark (PPE-DE).(SV) Proua juhataja, tahaksin välja tuua, mida raport sisaldab ja mida mitte. Sooviksin raportööri tänada. Ta oli avatud kõigile tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis väljendatud ideedele, mis tähendab, Vladimir Špidla, et raportis ei nõuta töötajate lähetamise direktiivi tükkideks rebimist ega ümberkirjutamist. Raportis oli esialgu küll palju hukkamõistu ja kriitikat kohtu aadressil, kuid see on välja jäetud. Just sellest me praegu räägimegi.

Oma sõnade toonitamiseks tsiteeriksin üht lõiku inglise keeles.

Tsiteerin alates ingliskeelse versiooni lõikest 27: „Welcomes the Commission’s indication that it is now ready to re-examine the impact of the internal market on labour rights and collective bargaining” (eesti keeles: „tunneb heameelt selle üle, et komisjon on enda sõnul valmis vaatama uuesti läbi siseturu mõju tööõigusele ja kollektiivläbirääkimistele”); ja: „Suggests that this re-examination should not exclude a partial review of the PWD” (eesti keeles: „soovitab, et läbivaatamisest ei jääks kõrvale töötajate lähetamise direktiivi osaline läbivaatamine”) – selles on öeldud „ei jääks kõrvale”.

(SV) Proua juhataja, see tähendab, et muudatuse tegemiseks ei ole mingit vajadust. Küll oleks aga teretulnud komisjoni ülevaade selle kohta, kuidas see lõige liikmesriikides tegelikult toimib. Kui see ülevaade annab alust muudatusettepanekuteks, siis ei tohiks neid kõrvale jätta.

Tahtsin seda öelda, sest töötajate lähetamise direktiivil on väga oluline roll. Miljonil inimesel on võimalus töötada väljaspool koduriiki. Küsimus on ka võrdses kohtlemises, võrdsetes võimalustes töötada kõigis Euroopa Liidu osades, isegi kui ollakse seotud oma koduriigi kollektiivlepinguga. Just selles kõiges ongi see küsimus. Senikaua, kuni inimesed tegutsevad kooskõlas töötajate lähetamise direktiiviga, on neil õigus töötada kõikjal Euroopa Liidus. Sellele järeldusele jõudis kohus näiteks ka Lavali asjas.

Härra volinik, proua juhataja, kohtule suunatud kriitika on tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ettepanekust välja jäetud ning seepärast pole vaja töötajate lähetamise direktiivi tükkideks rebida. Arutelu jätkates on oluline seda meeles pidada.

 
  
MPphoto
 

  Magda Kósáné Kovács (PSE) . – (HU) Aitäh, proua juhataja. Tänase arutelu probleemi ilmestab ladina vanasõna „Pole soodsat tuult sellele, kes ei tea, kuhu sõuda”. Kahjuks ei näe ka meie oma tänases arutelus seda sihtpunkti, kuhu kõik võiksid õnnelikult sõuda. Lähetatud töötajate vaba liikumise reguleerimine jäeti teenuste direktiivi 2006. aasta kompromissversioonist välja, kuid nagu on näha reaktsioonidest kohtuotsustele, siis probleem ei kao, vaid on praeguseks meil üle pea kasvanud. Samuti ei saa Maastrichti lepingut, põhiseaduse lepingu eelnõu ega vabisevat Lissaboni lepingut lahutada teenuste vaba liikumisega seotud küsimustest, s.o käimasolevast arutelust selle üle, kumb väärib rohkem kaitset, kas neli põhivabadust või sotsiaalõigused – seda kasvõi üht teisele ohvriks tuues.

Euroopa Liidu normistik pakub tõepoolest ajutist konkurentsieelist uutes liikmesriikides teenuste pakkujaile. Teisest küljest on kaupade ja kapitali vaba liikumine loonud soodsad turutingimused arenenumatele liikmesriikidele. Olen seisukohal, et tegemist on ajutiste erinevustega, sest kauba- ja rahaturu ning töö- ja teenuseturu kvaliteet ja tingimused muutuvad paratamatult sarnasemaks. Seega ei ole meie esmane ülesanne mitte õigusakti ümber kirjutada ja kohtu otsustele vastu seista, vaid rakendada juba kehtivat õigust järjepidevalt ja tõhusalt. Tänapäeval ei peeta enam sõdu peamiselt relvade abil; sellised finantskriisid nagu praegune võivad aga teha sama palju laastamistööd kui sõda. Loodan, et Euroopa Parlament ja teised Euroopa Liidu otsusetegijate kogud arvestavad meie Teise maailmasõja järgset püsiva rahu ja koostöö soovi ning püüdlevad õiglase lahenduse suunas, tagamaks, et me kuulume kauakestvasse, jõukasse, vastastikku toetavasse ja ühtsesse kogukonda. Kitsarinnaline protektsionism tuleks aga kõrvale heita. Aitäh, proua juhataja.

 
  
MPphoto
 

  Olle Schmidt (ALDE).(SV) Proua juhataja, tänan teid, Jan Andersson, selle tähtsa raporti eest. Palju küsimusi keerleb ümber Lavali kohtuasja, kus Rootsi ametiühing läks liiga kaugele. Raportis on palju kohti, mis mulle ei meeldi. Euroopa Kohtu öeldut tõlgendatakse teatud varjundiga ja mitmes kohas leidub märke Jan Anderssoni esialgsest kavatsusest, s.t soovist rebida töötajate lähetamise direktiiv tükkideks. Muudetud raportis see aga ei kajastu, nagu Gunnar Hökmark õigesti märkis. Asi on selles, et me ei tohi jätta kõrvale direktiivi osalist läbivaatamist; see on rohkem kooskõlas siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusega, mille eest mina vastutasin.

Loodetavasti näitab hääletus, et töötajate lähetamise direktiivi tükkideks rebimise järele puudub vajadus. Palun vaadake Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni 14. ja 15. ettepanekut.

Jan Andersson, ekslik on arvata, et parim viis Rootsi mudeli säilitamiseks on lähenemine Brüsseli kaudu. Hoopis vastupidi. Kui me läheneme Brüsseli kaudu, siis võime ohustada vastutavatel osapooltel põhinevat Rootsi mudelit ning jõuda õigusaktide loomise ja miinimumpalkadeni. See ei saa kuidagi olla Rootsi ametiühingute huvides.

 
  
MPphoto
 

  Roberts Zīle (UEN).(LV) Aitäh, proua juhataja ja härra volinik. Sageli peitub tööstandardite tagamise ja võrdsete töötingimuste pakkumise püüde taga tegelikult hoopis protektsionism ning vaba ja ausa konkurentsi ilmne piiramine. Igaühe palk peaks sõltuma tema edukusest ja produktiivsusest tööl, mitte aga sotsiaalpartnerite kokkuleppest. Selle tulemusena kaotavad praegu kõik Euroopa Liidu siseturu osalised, sest Euroopa Liidu konkurentsivõime maailmaturul langeb. Me ei pea muutma töötajate lähetamise direktiivi selleks, et kohaldada seda mõne üksiku liikmesriigi sotsiaalhoolekandesüsteemile. Euroopa Liidu põhikohustus on tagada, et vanade ja uute liikmesriikide ettevõtetel on teenuste siseturul samad tegutsemisõigused. Kui meile ei meeldi Euroopa Kohtu otsused, siis muudame õigusakte. Ma ei ole aga kindel, kas selline lähenemine muudab Euroopa Liidu kodanikele mõistetavamaks.

 
  
MPphoto
 

  Gabriele Zimmer (GUE/NGL).(DE) Proua juhataja, tahaksin esimese asjana väljendada vastuseisu mõtteavaldusele, mida paari minuti eest kuulsime, nimelt sellele, et meie tööturg on üle ujutatud võõrtöölistega.

Teiseks oleksin tahtnud näha selgemat ja ühemõttelisemat tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit. Usaldus Euroopa Liidu sotsiaalse ühtekuuluvuse vastu on võimalik üksnes siis, kui sotsiaalsed põhiõigused loetakse Euroopa Liidu esmase õiguse osaks. Peaksime saatma nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele ja Euroopa Kohtule selge sõnumi, mitte rahulduma üksnes sellega, et kutsume üles leidma tasakaalu põhiõiguste ja siseturul liikumise vabaduse vahel. See ei muuda midagi. Sarnaselt vabadustega on sotsiaalsed põhiõigused inimõigused ja neid ei tohi piirata siseturul liikumise vabaduse tõttu.

Oluline on siin Euroopa sotsiaalmudeli kaitsmise ja parandamise vajadus ning tõsiasi, et praegu on parim aeg lisada kehtivatele Euroopa Liidu asutamislepingutele siduva protokollina sotsiaalse arengu klausel. Käes on aeg muuta töötajate lähetamise direktiivi, hoidmaks ära seda, et palga- ja miinimumstandardite puhul piirdutakse miinimumnõuetega.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Goudin (IND/DEM).(SV) Proua juhataja, üks Jan Anderssoni olulisemaid järeldusi on see, et tööturu kaitsmiseks tuleb muuta Euroopa töötajate lähetamise direktiivi. Mis puutub Rootsisse, siis seal oleks parem lahendus panna hoopis Euroopa Liidu lepingusse selgelt kirja, et tööturu küsimused tuleb lahendada riigi tasandil. Kui me Lavali kohtuasjast üldse midagi õpime, siis seda, et meie tööturgu ei tohiks lasta kontrollida kõigesse sekkuvatel Euroopa Liidu õigusaktidel.

Junilistan on selle poolt, et Rootsile tuleks teha Euroopa Liidu tööõigusaktides erand. Oleks huvitav kuulda Jan Anderssoni arvamust selle ettepaneku kohta. Kas Euroopa Liidu õigusaktid on alati tingimata edasiminek? Lavali kohtuotsuseni viis see, et Euroopa Liidu sotsiaaldemokraadid ja paremtsentristid ütlesid oma jah-sõna Euroopa Liidu lepingu muudatustele, andes seeläbi Euroopa Liidule ja Euroopa Kohtule tööturupoliitikas veelgi rohkem võimu. Loomulikult hääletame me Jan Anderssoni raporti kui Lissaboni lepingu kiidulaulu vastu.

 
  
MPphoto
 

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE). – Proua juhataja, PPE-DE fraktsioon ei toetanud Jan Anderssoni raportit selle algsel kujul. Kuid pärast meie variraportööri head tööd koos teiste variraportööridega kirjutati raport suures ulatuses ümber ja me võisime seda hea meelega oma parlamendikomisjonis toetada. Ka meie fraktsioon teeb ettepaneku avaldada täna toetust raporti praegusele versioonile. Sellegipoolest sooviksime väga poolehoidu ka teatud muudatusettepanekutele. Loodetavasti kaalub neid omalt poolt ka raportöör.

Peatuksin pikemalt ühel väga olulisel punktil. Stephen Hughes mainis asjaolu – mille tõesuses ma ei kahtle –, et ametiühingud on väga mures streigiõiguse võimaliku piiramise pärast. Ma ei vaidle sellele vastu, kuid loodan, et tema ei vaidle jällegi vastu minu väitele, et töötajad on väga mures töötamise õiguse võimaliku piiramise pärast. Ma ei ole kuulnud siinses arutelus ega parlamendikomisjonis seda olulist õigust kuigi sageli mainitavat. Loomulikult on streigiõigus üks põhiõiguseid, selle üle ei vaidle keegi. Kuid õigus tööle – vabadus tööd teha – on samuti väga tähtis õigus ning see on asi, mida me tahaksime siin teiste parlamendiliikmete ees rõhutada.

 
  
MPphoto
 

  Proinsias De Rossa (PSE). – Proua juhataja, siseturg ei ole eesmärk omaette. See on vahend kõigi elu- ja töötingimuste parandamiseks ning seetõttu tuleb kiiremas korras ümber teha töötajate lähetamise direktiivi nõrgad kohad, mis soodustavad tormijooksu madalamate normide suunas.

Sotsiaaldemokraatide fraktsioonil on õnnestunud saavutada tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni liikmete valdava enamuse toetus sellistele reformidele. Ainsana on eriarvamusele jäänud äärmusparempoolsed ja äärmusvasakpoolsed, kes eelistavad järgida erakonnapoliitikat, mitte aga püüda leida poliitilisi lahendusi probleemidele.

Peame siin, Euroopa Parlamendis, esitama komisjonile ja liikmesriikide valitsustele selge nõude, et inimväärset palka ja töötingimusi ei tohi ühtsele turule ohvriks tuua. Euroopa saab olla edukas ja konkurentsivõimeline ainult kvaliteetsete teenuste ja kaupade toel, mitte aga elatustaseme langetamise arvel.

Mind rõõmustab komisjoni tänane mõistaandmine, et reformi vajavat töötajate lähetamise direktiivi ollakse valmis uuesti läbi vaatama, kuid ma küsin, härra volinik, millal? Millal esitate Euroopa Parlamendile dokumendi, milles on selgelt nimetatud ettepanekud muudatusteks, mida soovitate töötajate lähetamise direktiivi teha?

Kahtlemata on vaja kaitsta ja edendada võrdset kohtlemist ning võrdset tasustamist võrdse töö eest samal töökohal, nagu on juba sätestatud EÜ asutamislepingu artiklites 39 ja 12. Töötingimuste, töötasu või põhiõigustega – näiteks kollektiivmeetmete võtmise õigusega – seotud ebavõrdsust ei saa õigustada teenuste osutamise vabadusega, asutamisvabadusega või tööandja, töövõtjate või lähetatud töötajate kodakondsusega.

 
  
MPphoto
 

  Anne E. Jensen (ALDE).(DA) Proua juhataja, tahan öelda, et lõpetagem Euroopa Kohtu ja töötajate lähetamise direktiivi ründamine. Just liikmesriigid peaksid rohkem pingutama. Pärast Lavali kohtuotsust rakendame me Taanis nüüd seadusemuudatust, millega olid nõus mõlemad tööturu osapooled. Üheksa rida seadusandlikku teksti tagab, et ametiühingud saavad töötingimuste kaitseks võtta kollektiivmeetmeid, mis on asjaomases valdkonnas normiks. Ka rootslased näivad otsivat võimalusi, kuidas töötajate lähetamise direktiivi tegelikult rakendada. Me ei tohi direktiivi muuta. Meie käsutuses peab olema rohkem teavet, et töötajad tunneksid oma õigusi ja tööandjad oma kohustusi. Me vajame hoopis direktiivi paremat ellurakendamist.

 
  
MPphoto
 

  Jan Tadeusz Masiel (UEN). – (PL) Proua juhataja, paari kuu pärast pöördume jälle Euroopa Liidu kodanike poole ja palume neil valida oma esindajad Euroopa Parlamenti. Jälle ei saa kodanikud aru, miks neil lastakse seda teha või mis eesmärk Euroopa Parlamendil üldse on. Seepärast on valimisosalus jälle väike.

Tänane arutelu töötajate lähetamise direktiivi ja Euroopa Kohtu otsuse üle näitab, et üks Euroopa Parlamendi teenitavatest eesmärkidest on kodanike kaitsmine teatavate poliitiliste sammude eest, mida toetavad kodanike endi riikide valitsused. Need sammud võivad olla lühinägelikud ja erapoolikud. Kui nad seda on, siis on nad ka põhjendamatult liberaalsed. Praegu on Euroopa Parlament ja Euroopa Kohus seadnud tööõiguste kaitsmise tähtsamaks kui ettevõtlusvabaduse kaitsmise. Võimatu on seista vastu kogu Euroopa Liidu töötajate võrdse kohtlemise põhimõttele. Me kõik peame poodides tegema oste ühesuguse hinna eest ja me kutsumegi üles tagama võrdset tasustamist võrdse töö eest terves Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 

  Thomas Mann (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, üks kõige enam tähelepanu pälvinud Euroopa Parlamendi saavutusi on Bolkesteini direktiivi muutmine, kui päritoluriigi põhimõte asendati teenuste osutamise vabaduse põhimõttega. Töötajad vajavad õiglasi töötingimusi ja ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted vajavad kaitset nende püsimajäämist ohustava odava konkurentsi eest. Hoolitsegem selle eest, et me saavutaksime pikas plaanis selle tulemuse.

Nagu käimasolev arutelu on näidanud, panevad hiljutised kohtuotsused Viking Line’i, Lavali ja Rüfferti kaasustes selles kahtlema. Kas on tõsi, et Euroopa Kohus peab teenuste osutamise vabadust olulisemaks kui töötajate kaitset? Kas kohtu meelest on streigiõigus vähem tähtis kui õigus vabalt liikuda? Kuigi üksikotsustustes võib kahelda, on samal ajal vastuvõetamatu seada küsimuse alla institutsiooni enda sõltumatus või õiguspärasus.

Selguse saamiseks ei ole vaja töötajate lähetamise direktiivi muuta, vaid hoopis seda järjepidevalt liikmesriikides rakendada. See loob vajaliku tasakaalu liikumisvabaduse tagamise ja töötajate kaitsmise vahel. Põhimõtet „võrdne tasustamine võrdse töö eest samal töökohal” ei tohi nõrgendada.

Miinimumnõuetest paremad töötingimused ei takista konkurentsi ja kollektiivläbirääkimiste võimalust ei tohi mitte mingil juhul piirata. Me peame ütlema selge „ei” igasugusele sotsiaalsele dumpingule ja katsetele asutada riiulifirmasid, millega soovitakse vältida palga ja töötingimuste kohta kehtivaid miinimumstandardeid. Sotsiaalseid põhimõtteid ei tohi allutada majandusvabadustele.

Ainult siis, kui Euroopa Liidus mängitakse ausat mängu, saavutame äriühingute ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuse sotsiaalse turumajanduse ideele, mis on hädavajalik.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Proua juhataja, daamid ja härrad, üks Euroopa Parlamendi hinnatud jooni on tema suutlikkus jõuda ühtsele seisukohale. Ma ei nõustu töötajate lähetamise direktiivi õõnestamisega. Hoopis vastupidi: sellest tuleb täiel määral kinni pidada. Euroopa Kohtu otsused näitavad meile kätte selge suuna. Kollektiivlepinguid käsitlev raport annab hoobi nii neile otsustele kui ka Euroopa Parlamendis teenuste direktiivi teemalises arutelus saavutatud kompromissile. Ma ei saa seda toetada. Dumping toimib ebaseaduslike tööhõivetavade ja direktiivist kõrvalehoidmise kaudu. Seega palun teil, daamid ja härrad, toetada meie muudatusettepanekuid, mis tuginevad kehtivatele õigusaktidele. Ettevõtjatel on õigus osutada piiriüleseid teenuseid kooskõlas kehtiva direktiivi nõuete ja tingimustega ning minu arvates peame me veenduma, et inimesed – teisisõnu töötajad – üldiselt ka teavad seda.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). - (HU) Poola torumehe tont on nüüdseks asendunud Läti ehitustöölise ähvardava varjuga. Näotu arutelu taasalgatamine on tekitanud kogu Euroopa Liidule kõvasti kahju. Mõned löövad häirekella, rääkides sotsiaalsest dumpingust, uutest liikmesriikidest pärit töötajate piiramatust sissetungist. See ei ole tegelikult tõsi. Olgem realistid. Ärgem ähvardagem oma valijaid sellise jutuga. Kaheteistkümnel uuel liikmesriigil ei ole peaaegu ühtegi sellist konkurentsieelist. Üks eelistest – suhteliselt odav tööjõud – püsib vaid paar aastat. Õnneks on palgad tõusuteel ka meie riikides. Võrdsest kohtlemisest rääkides – mis on küsimuse teine aspekt – kutsun teid üles vaatlema võrdsetel alustel ka uusi ja vanu liikmesriike. Kui me surume konkurentsivõimes peituva potentsiaali vaid siseturule, kui me piirame ettevõtlusvabadust, siis toob see kahju tervele Euroopa Liidule. Sotsiaalne aspekt on aga ka minu jaoks äärmiselt oluline. Aitäh.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Proua juhataja, hiljutisel Lissaboni lepingu teemalisel arutelul Iirimaal kerkisid paljude vaidluste keskmesse Lavali ja Vikingi kaasuste tekitatud küsimused, mis suurendasid tõelist ebakindlust ja rahutust. Olen kuulnud täna hommikul siin paljusid oma kolleege väljendamas sama arvamust ning seetõttu on mul hea meel Euroopa Parlamendi tänahommikuste töösaavutuste üle.

Mulle annavad kindlust ka voliniku sõnad, et komisjon nõustub Euroopa Parlamendiga töötajate lähetamise direktiivi parandamise ja nõuetekohase ülevõtmise osas.

Euroopa Parlamendi seisukoht on üsna selge. Lõikes 33 kinnitatakse, et sotsiaalsed põhiõigused ei ole põhivabaduste hierarhias majandusvabadustega võrreldes madalamal kohal, ning raporti lõpupoole rõhutatakse, et teenuste osutamise vabadus ei ole vastuolus streikimise põhiõigusega ega mingil moel selle suhtes ülimuslik. Need kinnitused on kristallselged ja näitavad Euroopa Parlamendi positsiooni; nüüd vaatamegi komisjoni suunas, et ta teatepulga üle võtaks ja edasi ruttaks.

Ma alustasin oma sõnavõttu Lissaboniga ja ka lõpetan sellega: põhiõiguste harta ratifitseerimine ja sotsiaalse klausli lisamine Lissaboni lepingusse parandaks tööliste olukorda kogu Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 

  Bairbre de Brún (GUE/NGL).(GA) Proua juhataja, ametiühingud on kaotamas õigust pidada läbirääkimisi oma liikmete parema palga ja töötingimuste üle. Valitsustel ei lasta võtta vastu õigusakte töötajate elu parandamiseks.

Nõustun täna siin sõna võtnud kolleegidega, et siduva sotsiaalse arengu klausli lisamine Euroopa Liidu asutamislepingutesse on minimaalne vajalik samm, tagamaks, et seda kõike ei juhtu.

Ometi ei minda Jan Anderssoni raportis küsimuse tuumani. Seda saaks mõne muudatusettepanekuga parandada. Euroopa Kohus langetab oma otsused asutamislepingute põhjal. Senikaua, kuni nendes lepingutes lubatakse piirata töötajate õigusi, alandada palka ja halvendada töötingimusi, ei saagi Euroopa Kohus teistsuguseid otsuseid langetada.

 
  
MPphoto
 

  Luca Romagnoli (NI).(IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, avaldan tunnustust härra Anderssoni raportile, sest selles keskendutakse põhimõtetele, millest tuleks siseturul teenuste vaba liikumise ja tööliste võõrandamatute õiguste vahelise tasakaalu nimel juhinduda.

Kui muidu käsitletakse probleeme tegelikult riiklikul tasandil, siis siin peame sekkuma, et võidelda töötajate vaba liikumise negatiivsete sotsiaalsete ja poliitiliste mõjudega. Peame seega vaatama läbi töötajate lähetamise direktiivi, koondama kokku Monti direktiivi ja teenuste direktiivi sotsiaalsed klauslid ning kiitma heaks direktiivi ajutiste töötajate kohta, kellele tuleb kohaldada samu eeskirju nagu alalistele töötajatele.

Lõpetuseks olgu öeldud, et toetan vajadust võtta kiiremas korras sobivad meetmed, et võidelda riiulifirmade vastu, mille loomise eesmärk on osutada teenuseid väljaspool asutamisriiki, hoides nende tegutsemise riigis kõrvale töötasu ja töötingimuste kohta kehtivatest eeskirjadest. Ühesõnaga, kui mõned erandid välja arvata, toetan ma raportit.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Proua juhataja, nagu eelkõnelejad on öelnud, põhjustasid Lavali ja ka teiste kaasuste kohtuotsused teatavat poleemikat Iirimaal toimunud Lissaboni lepingu arutelul ning neid kasutati kõikidel eesmärkidel ära.

Raportis käsitletakse peaasjalikult siseturu põhimõtteid, kuid kutsutakse üles võrdsele kohtlemisele ja võrdsele tasustamisele võrdse töö eest, mis peabki saama täna siin meie juhtpõhimõtteks. Sotsiaalne dumping põhjustab suurt muret, kuid lubage märkida, et peagi näeme Euroopas kummalist ja ainulaadset olukorda, kui sellistes riikides nagu Iirimaa, kus töötajate sissevool oli väga suur, leiavad aset muutused. On meie kõigi huvides, et meie töötajatele oleksid tagatud head ja võrdsed tingimused, ükskõik millises Euroopa Liidu nurgas nad ka ei asuks.

Lisaks soovin öelda, et Euroopa seisab silmitsi palju suurema probleemiga: terved ettevõtted suunduvad väljapoole Euroopa Liitu, viies iseenesestmõistetavalt ka töö ja majandustegevuse teisele poole piiri, kust me siis lihtsalt tulemusi impordime. See on probleem, millele peame lahenduse leidma.

 
  
MPphoto
 

  Costas Botopoulos (PSE). - (EL) Proua juhataja, ma pean härra Anderssoni raportit Euroopa Parlamendi poolseks julgeks sammuks, sest mängus on tasakaal õiguspõhimõtete ja poliitiliste ideede vahel, mis ei mõjuta otseselt mitte üksnes töötajaid, vaid kõiki kodanikke.

Ei ole juhus, et kõikides nendes kohtuasjades, mille üle me aru peame, jäid kõlama vastuväited nii õigusvaldkonna inimestelt – uskuge mind, ma olen jurist ja tean seda – kui ka kõigilt neilt Euroopa Liidu kodanikelt, kes tunnevad, et Euroopa Liit ei mõista neid. Nagu oleme kuulnud, olid just need kohtuasjad üheks peamiseks põhjuseks, miks Iirimaa rahvas ütles Lissaboni lepingule „ei”.

Ent ometi on kummaline, kuid tõsi see, et just Lissaboni leping pakuks praegusel juhul kõige tõenäolisemat lahendust, sest sellega tõlgendataks asjaomaseid sätteid teistsuguses valguses. Sotsiaalne klausel ja põhiõiguste harta erisätted sunniksid vägagi tõenäoliselt kohut vaatama küsimust teise nurga alt.

 
  
MPphoto
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL). (DA) Proua juhataja, mu Taani kolleeg Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist ütles ennist, et probleem, mis kerkis üles pärast Waxholmi kohtuasjas tehtud otsust, on Taanis lahendatud. Pean ütlema, et see ei ole tõsi. Inimesed võivad küll mõelda, et nad on probleemi lahendanud, kuid kõik lahendused sõltuvad tegelikult Euroopa Kohtu otsusest. Just selles ongi aga loomulikult asja iva: selle üle, kas inimestel on eri liikmesriikides õigus streikida, otsustab nüüd Euroopa Kohus. Seepärast oleksimegi pidanud lepingu ümber tegema: panema täpselt kirja, et asjade selline käik ei saa olla õige. Härra Anderssoni raportis seda kahjuks ei täpsustata. Selles sisalduvad küll mõned sisukad lõigud, kuid selle konkreetse küsimuse kohta ei öelda midagi. Samuti puudub selles selge nõue töötajate lähetamise direktiivi muutmiseks, mistõttu kutsuksin teid üles hääletama neid küsimusi selgitavate muudatusettepanekute poolt, et panna maksma Euroopa Parlamendi selge poliitika.

 
  
MPphoto
 

  Elmar Brok (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, härra volinik, daamid ja härrad, lubage mul öelda sel teemal veel paar sõna.

Liikumisvabadus on üks Euroopa Liidu suurtest saavutustest. Siiski peame aga tegema selgeks – mõned madalamate standarditega riigid mõistavad seda peagi, kui nende standardeid tõstetakse –, et liikumisvabadusega ei peaks kaasnema teatud normiks muutunud konkurents, millele on omane väljakujunenud sotsiaalsete standardite hülgamine. Euroopa ei tohi olla selle poolt, et kaotatakse sotsiaalõigused ja tööliste õigused, mille eest on kaua võideldud. Seepärast peaksime selgelt välja ütlema, et see ei ole kunagi olnud meie poliitika ja et seda ei tohiks kunagi ellu viia.

Ühes riigis tehtava ühesuguse töö eest tuleks saada sama tasu. Ei tohi olla klassiühiskonda, kus võõrtöölised töötavad väiksema summa eest. See on ebaõiglane mõlemale poolele ja seepärast peaksimegi selle selgeks tegema.

 
  
MPphoto
 

  Yannick Vaugrenard (PSE). – (FR) Proua juhataja, tahaksin alustuseks öelda kiidusõnad meie kolleegi Jan Anderssoni töö kohta. Mida täpselt Euroopa Liit üldse soovib? Ühtset turgu, kus on lastud võimust võtta ohjeldamatul konkurentsil, mis surub maha kõik kollektiivõigused, või ühtset turgu, tänu millele saavad kodanikud kogu Euroopas inimväärselt töötada?

Euroopa Kohtult, sageli komisjonilt ja aeg-ajalt nõukogu eesistujariigilt kostvad sõnumid ei ole selged ega alati ka järjepidevad. Ühiskond on midagi väärt ja suudab püsima jääda üksnes tänu lepingule, mille ta ise koostab. Sekkumisest loobumine, põhimõte, et igaüks peab seisma iseenda eest, toob kaasa lausa piirangute kadumise ja lõpuks süsteemi õhkulendamise.

Seda me ei soovi. Tõepoolest, me tahame küll siseturgu, kuid sellist, mis aitab parandada meie kaaskodanike elu- ja töötingimusi. Lissaboni lepingus loetakse üles rida põhimõtteid, sealhulgas õigus pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle. Tagagem, et Euroopa Liit ja kõik liikmesriigid austavad seda põhimõtet.

 
  
MPphoto
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL).(PT) Proua juhataja, sellest ei piisa, kui me vaid kritiseerime Euroopa Kohtu lahendites võetud lubamatuid seisukohti, mis ründavad tõsiselt töötajate kõige olemuslikumaid põhiõigusi. Me peame minema veel kaugemale ja muutma ulatuslikult Euroopa asutamislepinguid, et hoida ära selliste olukordade kordumine.

Niinimetatud Euroopa põhiseaduse ja Lissaboni lepingu eelnõu tagasilükkamine rahvahääletustel näitavad kindlalt rahva rahulolematust Euroopa Liiduga, kus ei väärtustata töötajaid ega austata nende inimväärikust. Tõden kahjutundega, et raportis ei jõuta samadele järeldustele, kuigi selles kritiseeritakse Euroopa Kohtu otsustes võetud seisukohti töötajate õiguste kaitsmisel. Sellest aga ei piisa.

 
  
MPphoto
 

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (CS) Daamid ja härrad, tahaksin tänada raportööri ja kõiki teid nüüd alanud arutelu eest, sest tegemist on erakordselt tundliku ja mitmetahulise teemaga. Arvan, et arutelus võis näha suurt hulka vaatenurki, mis võivad vallandada ägeda mõttevahetuse, aga ka rohkelt vastupidiseid seisukohti. Kui jätta kõik muu kõrvale, siis tõmbab see käesoleva arutelu tähtsusele ja keerukusele joone alla. Tahaksin toonitada paari põhimõttelist küsimust. Kõigepealt olgu öeldud, et Luxembourgis asuva kohtu otsustega ei ole nõrgendatud ega rünnatud põhiõigusi. See lihtsalt ei ole tõsi. Samuti tahaksin märkida, et lisaks kõigele muule kinnitas Luxembourgis asuv kohus oma praktikas esimesena, et streigiõigus kuulub põhiõiguste hulka. Seda ei oldud kunagi varem kohtupraktikas ega meie õigussüsteemis sõnastatud.

Samuti tahaksin kommenteerida arutelus mitu korda nimetatud ettekujutust, et töötajate lähetamise küsimuses asuvad vanad ja uued liikmesriigid eri seisukohale. Võin öelda, et kõige rohkem töötajaid lähetab teistesse riikidesse Saksamaa Liitvabariik. Teisel kohal on lähetatavate töötajate arvu poolest Poola, kolmandal Belgia ja neljandal Portugal. Arusaam, et töötajate lähetamine toimub idast läände, uutest liikmesriikidest vanadesse, ei ole samuti õige. Sama ekslik on arusaam, et töötajate lähetamisega kaasneb kaudselt ka sotsiaalne dumping. Tahaksin kinnitada, et vastuseis igasugusele dumpingule, sh sotsiaalsele dumpingule, ja aktiivselt selle vastu võitlemine on komisjoni aluspõhimõte. Samuti kuulub komisjoni poliitika hulka meie saavutatud sotsiaalsete standardite kaitsmine ja nende mis tahes põhjustel õõnestamise vältimine.

Tahaksin öelda ka seda, et nõupidamisel algatatud arutelul leidis enamik Lavali ja Rüfferti kohtuasjade otsustest puudutatud riike, et me ei peaks direktiivi muutma. Selge enamus nägi lahendust riikliku õiguse rakendamises ja paljud on sellega juba kaugele jõudnud. Nimetaksin Taanit ja Luksemburgi ning tahaksin veel öelda, et Rootsist saadud teabe kohaselt võetakse seal umbes lähema viieteistkümne päeva jooksul vastu üks väga oluline otsus, mille üle sotsiaalpartnerid ja valitsus on põhjalikult ja üksikasjalikult aru pidanud.

Märgiksin veel seda – kuigi see on pisisasi –, et riiulifirmad ei ole töötajate lähetamise ega liikumisvabaduse väljenduseks. Neid võib iga riigi siseturul näha paarisaja ringis ja minu arvates ei ole selles küsimuses veel täit selgust. Teine väga oluline tahk, mida tahaksin rõhutada, on see, et Luxembourgi kohtu senised otsused on vastuseks ühele varasemale küsimusele. Lõplikud otsused peavad langetama riiklikud kohtud, sest see kuulub nende pädevusse.

Daamid ja härrad, pean hädavajalikuks toonitada, et tegemist on tõeliselt olulise küsimusega. Komisjon jälgib seda nendest vaatepunktidest, millest meil on juttu olnud, ning on valmis võtma meetmeid olukorra lahendamiseks ja vajaliku üksmeele leidmiseks, sest olgu veel kord öeldud, et isegi meie käimasolevas arutelus ei ole päris selge, kust täpselt see meid lahutav piir jookseb. Teha on veel palju ja ma soovin märkida ja rõhutada, et selles valdkonnas on keskse tähtsusega sotsiaalpartnerid.

 
  
MPphoto
 

  Jan Andersson, raportöör.(SV) Proua juhataja, tahaksin teha paar lühikest märkust.

Kohtu ja meie kui seadusandjate ülesanded on erinevad. Kohus on oma sõna öelnud. Seadusandjatena peame nüüd tegutsema, kui leiame, et kohus ei ole tõlgendanud õigusakte nii, nagu meie oleksime soovinud. Raportis ütleme, et meie ja komisjon peaksime võtma meetmeid. Me ei tohiks jätta kõrvale võimalike muudatuste tegemist töötajate lähetamise direktiivi. Liikumisvabadus ja head sotsiaalsed tingimused ei ole omavahel kuidagi vastuolus. Hoopis vastupidi.

Paar sõna Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni muudatusettepanekute kohta. Nendega püütakse leida kompromisse, kuid kahjuks sisaldavad need rohkesti vastuolusid. Neis kritiseeritakse nõukogu ühekülgseid seisukohti, ent samas kiidetakse need heaks. Muudatusettepanekutes on palju vasturääkivusi. Mina olen teatud riikidele erandite tegemise vastu, sest tegemist on Euroopa probleemidega, mida me peaksime lahendama üheskoos. Eriti just tööturud peaksid toimima külg külje kõrval.

Me pooldame uut lepingut, sest varasema lepingu juures tekkisid probleemid kohtuotsustega. Ma ei ole vastu riikliku tasandi meetmetele. Need on vajalikud näiteks Rootsis ja Saksamaal, kuid me vajame meetmeid ka Euroopa tasandil.

Lõpetuseks tahaksin veel öelda, et nüüd on komisjoni kord tegutseda. Kui komisjon ei kuula, mida Euroopa Parlamendil ning eriti Iirimaa, Saksamaa, Rootsi ja teistegi liikmesriikide inimestel on öelda, teeb see Euroopa projektile suurt kahju. Tegemist on ühe olulisema küsimusega Euroopa kodanike jaoks. Olen liikumisvabaduse poolt, kuid sellega peavad kaasnema head sotsiaalsed tingimused ja sotsiaalse dumpingu puudumine. Me peame selle nimel töötama, nii et Euroopa Parlamenti tuleb kuulda võtta.

(Aplaus)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Hans-Gert PÖTTERING
president

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval, 21. oktoobril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Ole Christensen (PSE), kirjalikult.(DA) Liikuvust Euroopa tööturul tuleb suurendada. Seega on vaja rohkem keskenduda võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele.

On ainuõige, et kõik inimesed, kes suunduvad töö pärast ühest riigist teise, peaksid töötama just selles teises riigis kehtivate tingimuste kohaselt.

Riigid peaksid mõtlema, kuidas nad rakendavad töötajate lähetamise direktiivi nõnda, et see tagaks suurema selguse.

Siiski on vaja ka Euroopa lahendusi.

- Streigiõigus ei tohi sõltuda siseturgu reguleerivatest eeskirjadest.

- Töötajate lähetamise direktiivi tuleb kohandada vastavalt selle algsetele kavatsustele. Riikidel peab olema võimalik luua lähetatud töötajatele miinimumnõuetest paremad tingimused. Seeläbi suurendame liikuvust ja töötajate võrdset kohtlemist, samuti soosime kollektiivlepinguid, sealhulgas õigust kollektiivmeetmetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. – Härra Anderssoni raport on kasulik panus sellesse vastuolulisse ja õiguslikult ülimalt keerulisse arutelusse. Eriti teretulnud on selles esitatud soovitus, et Euroopa Liidu riigid jõustaksid töötajate lähetamise direktiivi nõuetekohaselt, ning taotlus, et komisjon koostaks õigusakti ettepanekud kohtuotsuste tekitatud õiguslünkadega toimetulekuks ja õigusaktide vastuolulise tõlgendamise vältimiseks. Me peame tagama, et töötajate lähetamise direktiiv ei lase tekkida sotsiaalsel dumpingul ning et kollektiivlepinguid ei õõnesta teiste Euroopa Liidu riikide töötajad, kes löövad oma töötamise riigis palgad alla ja halvendavad töötingimusi.

Me ei peaks süüdistama kohut, kes üksnes täpsustab õigusaktides öeldut – on ju kohus teinud ka mitmeid sotsiaalsest aspektist soodsaid otsuseid –, pigem peaksime keskenduma otsuste aluseks oleva õigusliku olukorra parandamisele. Komisjon ise märkis aprillis, et streikimise ja ametiühinguga ühinemise põhiõigused ei ole tähtsamad kui õigus pakkuda teenuseid.

On väga oluline, et see raport ei tähendaks arutelu lõppu. Vajaduse korral peaksime kasutama uue komisjoni koosseisu suhtes oma vetoõigust, kui nad oma esimeses tööprogrammis vajalikke õigusakti ettepanekuid ei arvesta.

 
  
MPphoto
 
 

  Gabriela Creţu (PSE), kirjalikult. – (RO) Tahaksin üht asja täpsustada. Euroopa Liidu idapoolsete liikmesriikide töötajad ei tegele sotsiaalse dumpinguga ega soovi seda. Nemad ei taha end odavalt müüa. Kahjuks on tööjõu ümberkujundamise ja muutmise kulud sarnased nii idas kui ka läänes. Teatud kulud on Rumeenias isegi kõrgemad kui teistes piirkondades, kuid arved vajavad tasumist ka meie riigis.

Tööturul sellise ebakindla olukorra tekitamise ja Euroopa Liidus töötingimuste halvendamise eest ei vastuta mitte töötajad, vaid need, kes avaldavad maksimaalset survet, et kaotada praegused tagatised tööõiguses, pidades silmas vaid üht eesmärki: saada iga hinna eest suurt kasumit, ohverdades vajaduse korral ka kõik väärtused ja põhimõtted, milleni Euroopa riikide ühiskonnad on ühiselt jõudnud.

Sellisel juhul on meie kohustus kaitsta Ida-Euroopa töötajate võimalusi kasutada oma põhiõigust: saada sama töö eest võrdset tasu. Eriti just sotsialistid ja ametiühingud peavad vältima ebaõiget, kunstlikku vahetegemist inimrühmas, kes suudab jõuda nimetatud õigusteni üksnes siis, kui säilitab solidaarsuse. Neil ei ole peale solidaarsuse enam ühtegi teist trumpi.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Mikko (PSE), kirjalikult. (ET) Töötajate vaba liikumine on üks neljast siseturu vabadusest. Kui soovime, et Euroopa integreeruks kiiremini, on hädatarvilik maandada lääne töötajate hirmud ida tööjõu ees, tööturgusid samas sulgemata. Kahjuks ei aita Euroopat ühendada ka mitmete lääne ametiühinguorganisatsioonide soov turgusid uutele liikmesriikidele taassulgeda. See on majanduslikult ebapädev, töötajaid desinformeeriv umbusalduse tee, mis ei lähtu rahvusvahelise solidaarsuse vaimust.

Tööjõu liikuvus on üks lahendus, ületamaks struktuurset tööjõupuudust teatud sektorites. On kohti, kuhu vajatakse hädasti bussijuhte, ja kohti, kus on puudus headest arstidest. Sellisele liikuvusele ei tohi kätt ette panna.

Kuna võrdne kohtlemine on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest, peaks töötajate vaba liikumine toimuma võrdsetel tingimustel. Levinud põhimõte, et võõrtöölistele makstakse vähem kui oma riigi kodanikele, ei ole selle printsiibiga kooskõlas. Nõustun raportis allajoonitud põhimõttega – võrdne kohtlemine ja võrdne tasu võrdse töö eest.

Töötajate lähetamisel Euroopa Liidu sees on vaja tagada vähemalt miinimumpalk.

Euroopa erinevate piirkondade töötajate kaitsemehhanismid on ajalooliselt erinevad. Paraku on ka siin aeg ümberharjutamiseks. Kui töötajad jäävad nüüd vaid oma rahvusliku omapära kaitsele, on nad mängu vabatahtlikult loovutanud. Uuest liikmesriigist tulnule on väga raske selgitada muutuste võimatust, arvestades et näiteks Eesti suutis kogu Euroopa Liidu acquis’ rakendada vähem kui kuue aastaga. Töötajate kaitse on piisavalt õilis eesmärk, et ennast konsensuse nimel pingutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. (ET) Arutatav omaalgatuslik raport on tasakaalust väljas ja suunatud protektsionismi eelistamisele. Keegi ei sea kahtluse alla streigiõigust, kuid sellega ei tohi liiale minna ja seada löögi alla teenuste osutaja konkurentsivõime.

Täna on siin räägitud konkreetsetest Euroopa Kohtu otsustest, nimelt Lavali, Rüfferti ja Viking Line’i kohtuasjadest. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et ükski nimetatud kohtuotsustest ei puuduta mis tahes kollektiivlepingute sisu, mida liikmesriikides võidakse sõlmida, ega niisuguste lepingute sõlmimise õigust. Kollektiivmeetmete võtmise õigus kuulub EÜ asutamislepingu reguleerimisalasse ja peab seega olema põhjendatud olulise avaliku huviga ja olema proportsionaalne.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika