Istungi stenogramm

Teisipäev, 21. oktoober 2008 - Strasbourg

9. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

– Anders Wijkmani raport (A6-0366/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Mul on hea meel ettepaneku üle luua ülemaailmne kliimamuutuste liit Euroopa Liidu, vähim arenenud riikide ja arengumaade hulka kuuluvate väikeste saareriikide vahel. Kliimamuutustega kohanemine maksab hinnanguliselt 80 miljardit USA dollarit, sest peamiseks küsimuseks on mõistagi troopiliste vihmametsade hävitamise peatamine. Me oleme selleks eraldanud 60 miljonit eurot; ehkki see on alla 1%, on see kõige ohustatumate riikide jaoks suur summa, kui seda kasutatakse tõhusalt. Liit pakub võimalusi eeldusel, et ta ise saab toimida tugipunkti ja metoodikakeskusena, kes tegeleb loodusõnnetuste tõttu tekkivate kliimamuutuste ennetava riskijuhtimisega kõige vaesemates riikides. Põhipuudus seisneb tohutu hulga toimingute koordineerimatuses. Liit ei peaks asendama humanitaarabi, vaid aitama minimeerida võimalike katastroofide ulatust, pakkudes tuge uuenduslike programmide, riiklike ja kohalike haldusstruktuuride tugevdamise ning ohustatud saareriikide elanike harimise teel.

  Bogdan Pęk (UEN). – (PL) Proua juhataja, ma hääletasin vastu, sest leian, et komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu ettepanek vähendada järsult süsinikdioksiidi heidet on põhimõtteliselt vale ja sellel puudub asjakohane õiguslik alus. Kui seda poliitikat ka Poolas rakendada, siis kaotaks minu riik rohkem, kui ta on seni otsetoetuste ja kaudsete toetustena saanud, ning peaks veel peale maksma. See poliitika hävitaks paljude arengumaade majanduse. Tegu poleks just hea eeskujuga ülejäänud planeedi jaoks, mis peab seda põhimõtet Euroopa tulemuste põhjal kogu maailmas rakendama hakkama. Kui aga rakendada seda poliitikat vaid Euroopas, siis on täiesti tarbetu raisata sellele 500 miljardit eurot.

– Jean-Marie Beaupuy’ raport (A6-0356/2008)

  Victor Boştinaru, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, raportis räägitakse ühtekuuluvuspoliitika tulevikust. Raske oli leida pragmaatilisi lahendusi, mis kehtiksid kõigi 27 liikmesriigi ning nende erinevate valitsus- ja partnerlussüsteemide kohta. Raportöör on suutnud tulla välja väga konkreetsete ettepanekutega. Seoses valitsemistavadega sooviksin rõhutada kaht elementi. Me peame võimaldama piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel kohustusi paremini ja tõhusamalt jagada. Samuti on ülimalt tähtis suurendada erialateadmisi ja haldussuutlikkust, et osataks toime tulla rahaliste vahenditega ja projektidega piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Partnerlussuhete puhul rõhutatakse aruandes õigustatult osalusprotsesside tsentraalsust ja omanikutunnet. Meil on vaja kaasata kõigil poliitika- ja rakendustasanditel nii palju sidusrühmi kui võimalik ning selleks on meil vaja kohustuslikke miinimumstandardeid.

Ma olen väga rahul viisiga, kuidas raportöör on käsitlenud meie panust ja muresid, ning õnnitlen teda veel kord suurepärase töö puhul.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Olles kohaliku omavalitsuse taustaga, pean ma partnerlust ELi ühtekuuluvuspoliitika põhielemendiks, nagu seda teeb ka Jean Marie Beaupuy. Seepärast hääletasin raporti poolt.

Edukas partnerlus nõuab protsessi alguses teatavat investeeringut ning aja ja raha sääst ja tõhususe kasv saabub mõnevõrra hiljem. Erasmuse programmi loomine kohaliku tasandi rahvaesindajate jaoks aitaks ELi raamistikus vahetada järeleproovitud lahendusi avaliku halduse valdkonnas.

Ma kutsun vastutavaid institutsioone, eeskätt 12 uue liikmesriigi Euroopat, kuhu kuulub ka minu kodumaa Slovakkia, rakendama programmiperioodil 2007–2013 hoolikalt partnerluspõhimõtet ja kasutama ajaloolist võimalust kõrvaldada piirkondade vahelised ebavõrdsused. Kohalikud poliitikud tunnevad oma valdkonda väga hästi ja suudavad leida oma linnade ja külade probleemidele kõige tõhusamaid lahendusi; seepärast kutsun liikmesriike üles liikuma ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamise pädevuse detsentraliseerimisel riigi tasandilt piirkondlikule tasandile.

– Marielle De Sarnezi raport (A6-0294/2008)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Lisaks kõigile teistele kõrgharidusprogrammidele on mul väga hea meel ka Erasmus Munduse programmi teise etapi üle. Kindlasti pole kedagi vaja veenda selles, et maailma eri paigust pärit tarkade noorte lõimumine toob ja tagab rahu mitte üksnes meie kontinendil, vaid kogu maailmas. Üliõpilaste silmaring laieneb ja nad õpivad nägema asju uuest vaatepunktist. Kõik see toimub otsekontaktide, võõrkeeletundide ja teiste kultuuridega tutvumise kaudu. Üliõpilased muutuvad avatumaks ja sallivamaks. Seepärast pooldan ma väga Erasmus Munduse programmi dokumendis sisalduvat uut ideed.

  Philip Claeys (NI). - (NL) Proua juhataja, ma hääletasin Marielle De Sarnezi raporti vastu, sest mulle on vastuvõetamatu programmi pikendamine ilma ühegi põhimõttelise muudatuseta, mis aitaks lõpetada Euroopa üliõpilaste diskrimineerimise võrreldes kolmandate riikide üliõpilastega, kes soovivad toetust kasutada. Kolmanda riigi üliõpilane saab aastas toetust 21 000 eurot, kuid Euroopa üliõpilased, kes soovivad õppida väljaspool Euroopa Liitu programmi Erasmus Mundus raames, saavad vaid 3100 eurot. Kuna nii suurt erinevust ei ole võimalik objektiivselt selgitada ega kaitsta, siis ei saa ega tohi see diskrimineerimine enam jätkuda.

– József Szájeri raport (A6-0297/2008)

  Gyula Hegyi (PSE). - (HU) Raportöörina või praegusel juhul keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostajana soovin seoses geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamisega veel kord rõhutada, et Euroopa Parlamendi rolli järelevalvemenetluses tuleb suurendada. Euroopa kodanikud kardavad geneetiliselt muundatud organismide läbipaistmatut kasutamist ning parlamendipoolne järelevalve tähendab avatust ja läbipaistvust. Usaldamatust saab leevendada ainult täielik avalikustamine. Ka geneetiliselt muundatud mikroorganismide puhul peaks olema sihiks muuta Euroopa Parlamendi osalemine tervishoiu- ja keskkonnaohutuse küsimustes kohustuslikuks. Mul on hea meel, et minu vastavad muudatusettepanekud, mida toetab ühehäälselt keskkonnakomisjon, on nüüdseks vastu võetud ka Euroopa Parlamendis.

– Evelyne Gebhardti raport (A6-0361/2008)

  Carlo Casini (PPE-DE). – (IT) Proua juhataja, mulle näib, et ma pean selgitama, miks ma jään teistsugusele seisukohale ja pean ebaõiglaseks, et Gebhardti raportis Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud kuulutatakse äralangenuks hoopis teises küsimuses toimunud hääletuse pärast.

Üks asi on öelda, et valida saab suvalise maailmariigi õiguse, kui see ei riku inimõigusi; täiesti teine asi on aga öelda, et valida saab Euroopa Liidu liikmesriikide õiguse vahel. Tegu on eri asjadega ja seepärast leian ma, et viimatinimetatud küsimust puudutavate muudatusettepanekute tagasivõtmine on ebaõiglane.

Küll aga toetan ma – ja loodan, et käesolevat määrust puudutava arutelu jätkudes arvestatakse minu seisukohaga – püüdeid luua ühtne Euroopa õigusruum. Sellises tundlikus küsimuses nagu abieluasjad ei ole mõtet kohaldada Hiina või mõne kauge Vaikse ookeani riigi õigust, vaid selle asemel on karjuv vajadus 27 liikmesriigi ühendamise järele.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Kahjuks kuulub abielulahutus Euroopa tsivilisatsiooni pahupoolele ja niinimetatud rahvusvaheliste lahutuste arv kasvab. Alati on lapsed need, kes kannatavad kõige rohkem. Rahvusvahelised lahutused tekitavad vaidlusi ka selle üle, missuguses riigis peaks toimuma menetlus, mis otsustab laste tuleviku. Ma olen toetanud meedet, mis sätestab selgemad eeskirjad rahvusvahelistele abielupaaridele, kes soovivad lahutada, nii et mõlemal poolel oleks kokkuleppel võimalik valida sobiv kohus ja seega ka liikmesriigi õigus, millega neil on mingi side. See on tähtis eeskätt olukorras, kus abielupaar elab riigis, mille kodanikud nad kumbki ei ole. Liikmesriikide õigusnormid on väga erinevad ja seega on Euroopa Parlament andnud meetme raames komisjonile ülesande töötada välja avalik Interneti-põhine infosüsteem, mis hõlmab kõiki erinevaid üksikasju. Tuleb märkida, et rahvusvahelised lahutused mõjutavad igal aastal 170 000 abielupaari ja nende lapsi.

  David Sumberg (PPE-DE). - Proua juhataja, suur tänu mulle sõna andmast. Mina ja parlamendi konservatiivide delegatsioon hääletasime Gebhardti raporti vastu. Enne parlamenti tulekut tegelesin Ühendkuningriigis oma õiguspraksise raames aeg-ajalt ka lahutusõigusega. Ma arvan, et pakutud lahendus oleks vähikäik. Iga riik peab ise määrama õiguse, mida taolistele asjadele kohaldada.

Euroopa Komisjonil ega muul Euroopa organil ei ole mingit vajadust sekkuda. Kõigil meie riikidel on omad traditsioonid, erinevad seisukohad lahutuse suhtes, erinevad veendumused, erinevad usutunnistused, erinev taust ning on igati õige ja kohane, et need peegelduvad iga riigi õiguskorras. Meil ei ole vaja mingit kõrgemalseisvat organit, kes ütleks meile, mida teha.

Tänan, et andsite mulle võimaluse sõna võtta ja aitäh selle minu poliitilise karjääri meeldejääva hetke eest, mille kohta ma võin ausalt öelda, et kui teid välja arvata, proua juhataja, siis olen esinenud täiesti inimtühjale saalile.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Angelika Niebleri raport (A6-0367/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Ma toetasin hääletusel Angelika Niebleri raportit (A6-0367/2008), mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel, sest Uus-Meremaa on ainus tööstusriik väljaspool Euroopat, kellega Euroopa Ühendus ei ole veel sõlminud teadus- ja tehnikakoostöö lepingut.

Hetkel tugineb ühenduse ja Uus-Meremaa vaheline koostöö komisjoni ja Uus-Meremaa valitsuse mitteametlikule teadus- ja tehnikakoostöö lepingule, mis allkirjastati ja jõustati 17. mail 1991. See leping ei sätesta aga koostöö institutsionaalset koordineerimist ega sisalda konkreetseid eeskirju intellektuaalse omandi õiguste käsitlemise ja kaitse kohta. Tänu minu hiljutisele reisile Uus-Meremaale on mul olnud võimalus suhelda mõnede selle riigi kõrgeimate ametnikega, kes kinnitasid oma huvi koostöö tugevdamise vastu toiduainete, põllumajanduse ja biotehnoloogia, info- ja sidetehnoloogia, tervishoiu, keskkonna ja teadlaste liikuvuse raamprogrammi kaudu.

Need sektorid kattuvad täielikult nendega, mida komisjon peab ELi jaoks kõige tähtsamaks ja paljulubavamaks tulevase koostöö mõttes, mis võimaldab ELil täielikult ära kasutada selle tööstusriigi koostööpotentsiaali.

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Rootsi konservatiivid pooldavad komisjoni ettepanekut luua eriprogramm, et aidata arengumaadel valmistuda kliimamuutuse tagajärgedeks ja nendega kohaneda. Ühtlasi toetame komisjoni ettepanekut käsitleva parlamendi raporti põhisisu ja oleme seetõttu otsustanud hääletada raporti poolt.

Samas oleme vastu soovile suurendada eelarvet 2010. aastaks 60 miljonilt eurolt 2 miljardi euroni, et rahastada ülemaailmset kliimamuutuste liitu. Samuti oleme vastu ettepanekule eraldada vähemalt 25% heitkogustega kauplemise süsteemi tulevastest tuludest eelarve suurendamise rahastamiseks.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Määruses (EÜ) nr 639/2004 sätestatakse mitu erandit laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kavast, mis on kirjas ühisele kalanduspoliitikale vastavat kalavarude kaitset ja säästvat kasutamist reguleeriva määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 13.

Vastavalt määruses (EÜ) nr 639/2004 sätestatule ei ole asjaomastel liikmesriikidel riigiabi eraldamist võimaldava komisjoni õigusakti hilinenud vastuvõtmise ja piiratud laevaehitusvõimekuse tõttu võimalik pidada kinni tähtajast, mis on seotud renoveerimiseks mõeldud riigiabi andmisega laevastikku lisamiseks kuni 31. detsembrini 2008.

Oma raportis kaitses Euroopa Parlament, õigemini selle kalanduskomisjon laevade uuendamiseks ja registreerimiseks antava riigiabi tähtaja pikendamist nii seoses kehtiva määrusega kui ka Euroopa Komisjoni ettepanekuga, mille kohaselt tuleks pikendada tähtaega ühe aasta võrra, s.o 31. detsembrini 2009.

Äärepoolseimate piirkondade laevastike uuendamiseks antava riigiabi pikendamine 31. detsembrini 2009 ja võimalus registreerida laevu kuni 31. detsembrini 2011 on eelnimetatud vajakajäämisi arvesse võttes ülimalt tähtis.

Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) 19.–27. juulini külastasin ma Uus-Meremaad Euroopa Parlamendi 11-liikmelise delegatsiooni koosseisus. See Euroopa vaimsust kandev arenenud ja rikas riik asub Slovakkiast enam kui 27 000 km kaugusel. Meie kohtumised Aucklandi ülikooli Euroopa instituudi ja Christchurchi ülikooli üliõpilastega olid väga inspireerivad. Me rääkisime Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendast raamprogrammist ning ELi ja Uus-Meremaa koostöövõimalustest teaduse ja uurimistegevuse valdkonnas. Sel põhjusel toetan ma konsultatsiooniprotsessi raames teaduse ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vahel ning seepärast hääletasin ma raportöör Angelika Niebleri raporti poolt.

Uus-Meremaa on maailma üks vähemreostatud riike ja selle fakti üle on tal põhjust uhke olla. Uusmeremaalaste loosung on „Roheline, puhas ja ohutu”. 2/3 riigi energiatoodangust tuleb hüdroenergiast. Elektri tootmiseks kasutatakse ka tohutuid kuuma vee varusid. Tuumaenergiat ei kasutata üldse.

Ma olen täiesti veendunud, et vastastikune koostöö kliimamuutuse vastu võitlemisel ning ühiste lahenduste otsimine teaduse, uuringu- ja uuendustegevuse valdkonnas on mõlemale poolele kasulik.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle Angelika Niebleri raportile Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimise kohta. Nagu on näha ettepanekust võtta vastu nõukogu otsus, on Uus-Meremaa ainus väljaspool Euroopat asuv tööstusriik, millega ühendus ei ole veel sõlminud ametlikku teadus- ja tehnikakoostöö lepingut. Eeltoodu põhjal ja võttes arvesse tehnouuenduste kasvavat keerukust ja teaduse arengu kiirust, leian ma, et praegu on ühendusel viimane aeg olemasolev koostööleping ametlikult vormistada, et tugevdada koostööd eeskätt sektorites, mis on tähtsamad kui iial varem, näiteks tervishoiu, biotehnoloogia ning info- ja sidetehnoloogia vallas.

Usun, et see laseb ühendusel kasutada täielikult ära potentsiaali teha Uus-Meremaaga koostööd intellektuaalse omandi tõhusa kaitse ja intellektuaalse omandi õiguste õiglase jaotuse põhimõtete alusel.

– Paolo Costa raport (A6-0374/2008)

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Härra juhataja, ma andsin oma poolthääle arvamusele raporti kohta, kus käsitleti ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahelise lennundusjulgestuse kontrolle/inspektsioone ja sellega seotud küsimusi käsitleva koostöömemorandumi sõlmimise kohta (COM(2008)0335 – C6-0320/2008 – 2008/0111(CNS)).

Raportöör Paolo Costa rõhutas põhjendatult, et vastavalt ühenduse poliitika eesmärkidele tsiviillennunduse valdkonnas tugevdab koostöömemorandum ühenduse ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni suhteid. Eriti tähtis on meeles pidada, et kokkulepitud memorandumi rakendamine aitab paremini kasutada alati piiratud ressursse järelevalve vallas ja eeskirjade järgimisel. Siinse otsuse rakendamine peaks andma liikmesriikidele märkimisväärset kasu.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Käesoleva raporti teemaks oleva koostöömemorandumi eelnõu eesmärk on vähendada märkimisväärselt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kontrolle liikmesriikides. Sellega seoses hindab ICAO Euroopa Komisjoni lennundusjulgestuse inspekteerimise süsteemi.

Seepärast – kooskõlas ühenduse tsiviillennunduspoliitika eesmärkidega – tugevdatakse koostöömemorandumiga seepärast ühenduse ja ICAO suhteid ning võimaldatakse paremini kasutada liikmesriikide piiratud ressursse järelevalve teostamiseks.

Seni on liikmesriigid pidanud rakendama kaht järelevalvesüsteemi, millel on sama eesmärk ja üldjoontes ka sama reguleerimisala. Siinse algatuse põhieesmärgiks on jällegi olemasolevate ressursside mõistlikum kasutamine.

Lõpuks, et tagada ELi salastatud teabe nõuetekohane käsitlemine, peab ICAO järgima ühenduse eeskirju ja komisjonil on õigus kohapeal kontrollida, milliseid kaitsemeetmeid ICAO rakendab.

Seepärast hääletasin ma Costa raporti poolt.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, andsin oma poolthääle härra Costa raportile, mis puudutab Euroopa Ühenduse ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise lennundusjulgestuse kontrolle/inspektsioone käsitleva koostöömemorandumi sõlmimist. Minu arvates ei tähenda kahe sama eesmärgi ja üldjoontes ka sama reguleerimisalaga järelevalvesüsteemi rakendamine üksnes ressursside raiskamist asjaomaste organite poolt, vaid – mis on veelgi olulisem – see paneb liikmesriikidele koorma, mida põhjustavad nii kulud kui ka liikmesriikide käsutuses olevate ressursside piiratus. Seepärast kiidan heaks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja Euroopa Komisjoni vahelise koostöö kõnealuses valdkonnas.

– Diana Wallise raport (A6-0380/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Minu Briti kolleegi Diana Wallise raportile tuginedes andsin oma poolthääle õigusloomega seotud resolutsioonile, millega kiideti heaks ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ning sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta. Selle ettepaneku taga on soov koondada kokku ühenduse õigus – seda on minu arvates ekslikult nimetatud sooviks ühenduse õigust kodifitseerida. Tegu on kiiduväärt sooviga, ent ma pean kahetsusega nentima, et õigusaktide arengut ja keerukust arvestades ei ole komisjon muutnud oma 1. aprillist 1987 pärinevat seisukohta, milles ta annab oma teenistustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt pärast kümnendat täiendamist, rõhutades samas, et tegu on miinimumnõudega ja et ühenduse õiguse selguse ja korrektse mõistmise huvides peavad komisjoni teenistused püüdma enda vastutusalasse kuuluvaid õigusakte kodifitseerida veelgi lühema aja jooksul. Praegusel juhul kodifitseerime me mitmeid direktiive, mis pärinevad aastatest 1972, 1983, 1990, 2000 ja 2005, ning neid muutvaid õigusakte. Ma leian, et ühenduse õiguse kokkukoondamine peaks olema üks Euroopa Komisjoni prioriteete.

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Me peame püüdma muuta ühenduse õigust lihtsamaks ja selgemaks, et see oleks arusaadavam ja kättesaadavam kodanikele, kellele avaneksid seeläbi uued võimalused ja kes saaksid kasutada konkreetseid õigusi, mis neile on antud.

Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui paljud eeskirjad, mida on mitmeid kordi osaliselt ja sageli põhimõtteliselt muudetud, on jagunenud mitmete õigusaktide vahel, nii et mõned neist asuvad algses õigusaktis ja teised hiljem muudetud õigusaktides. Seetõttu on teatud hetkel kehtivate eeskirjade leidmiseks vaja teha märkimisväärset uurimistööd ja võrrelda erinevaid õigusakte.

Seega, kui tahame ühenduse õigust selgemaks ja läbipaistvamaks muuta, on tähtis korduvalt muudetud õigusaktid kodifitseerida.

– Diana Wallise raport (A6-381/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Minu Briti kolleegi Diana Wallise raportile tuginedes andsin oma poolthääle õigusloomega seotud resolutsioonile, millega kiideti heaks ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lihtsate surveanumate kohta. Selle ettepaneku taga on soov koondada kokku ühenduse õigus – seda on minu arvates ekslikult nimetatud sooviks ühenduse õigust kodifitseerida. Tegu on kiiduväärt sooviga, ent ma pean kahetsusega nentima, et õigusaktide arengut ja keerukust arvestades ei ole komisjon muutnud oma 1. aprillist 1987 pärinevat seisukohta, milles ta annab oma teenistustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt pärast kümnendat täiendamist, rõhutades samas, et tegu on miinimumnõudega ja et ühenduse õiguse selguse ja korrektse mõistmise huvides peavad teenistused püüdma enda vastutusalasse kuuluvaid õigusakte kodifitseerida veelgi lühema aja jooksul. Praegusel juhul kodifitseerime me mitmeid direktiive, mis pärinevad aastatest 1987, 1990 ja 1993, ning neid muutvaid õigusakte. Ma leian, et ühenduse õiguse kokkukoondamine peaks olema üks Euroopa Komisjoni prioriteete ja et praegu ei ole asjad eeskätt just liikmesriikide ja eurooplaste vaatenurgast korras.

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Liikmesriigid peavad tegema kõik selleks, et surveanumad viidaks turule ja neid kasutataks vaid siis, kui nad on ohusta inimesi, lemmikloomi ega vara, ning kui on tagatud nende korrektne paigaldamine ja hooldamine ning sihipärane kasutamine. Tootjad peavad tagama anumate vastavuse EÜ tüübihindamistõendis näidatud tüübile ja tootmisprotsessi kirjeldusele, nad peavad kandma anumatele CE vastavusmärgise ning koostama vastavusdeklaratsiooni. Direktiivi kohaldatakse saritootmises valmistatavatele lihtsatele surveanumatele, mitte spetsiaalselt tuumakasutuseks konstrueeritud anumatele ega sellistele anumatele ja tulekustutitele, mis on mõeldud laevade ja õhusõidukite tõukejõuga varustamiseks.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/404/EMÜ lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Uus direktiiv muudab mitmesuguseid õigusakte ja ühendab nende normid. Ettepanekuga ei muudeta kodifitseeritud õigusaktide sisu, vaid need aktid lihtsalt koondatakse kokku pärast kodifitseerimiseks vajalike muudatuste tegemist.

– Diana Wallise raport (A6-385/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Minu Briti kolleegi Diana Wallise raportile tuginedes andsin oma poolthääle õigusloomega seotud resolutsioonile, millega kiideti heaks ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta. Selle ettepaneku taga on soov koondada kokku ühenduse õigus – seda on minu arvates ekslikult nimetatud sooviks ühenduse õigust kodifitseerida. Pean kahetsusega nentima, et õigusaktide arengut ja keerukust arvestades ei ole komisjon muutnud oma 1. aprillist 1987 pärinevat seisukohta, milles ta annab oma teenistustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt pärast kümnendat täiendamist, rõhutades samas, et tegu on miinimumnõudega ja et ühenduse õiguse selguse ja korrektse mõistmise huvides peavad teenistused püüdma enda vastutusalasse kuuluvaid õigusakte kodifitseerida veelgi lühema aja jooksul. Praegusel juhul koondame kokku nõukogu 1992. aasta määruse ja neli teksti, millega seda muudeti aastatel 1994, 2003, 2005 ja 2006. Ma leian, et ühenduse õiguse kokkukoondamine peaks olema üks Euroopa Komisjoni prioriteete ja et praegu ei ole asjad eeskätt just liikmesriikide ja eurooplaste vaatenurgast korras.

– Diana Wallise raport (A6-386/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Minu Briti kolleegi Diana Wallise raportile tuginedes andsin oma poolthääle õigusloomega seotud resolutsioonile, millega kiideti heaks ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta. Selle ettepaneku taga on soov koondada kokku ühenduse õigus – seda on minu arvates ekslikult nimetatud sooviks ühenduse õigust kodifitseerida. Pean kahetsusega nentima, et õigusaktide arengut ja keerukust arvestades ei ole komisjon muutnud oma 1. aprillist 1987 pärinevat seisukohta, milles ta annab oma teenistustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt pärast kümnendat täiendamist, rõhutades samas, et tegu on miinimumnõudega ja et ühenduse õiguse selguse ja korrektse mõistmise huvides peavad teenistused püüdma enda vastutusalasse kuuluvaid õigusakte kodifitseerida veelgi lühema aja jooksul. Praegusel juhul koondame me kokku nõukogu 1993. aasta määruse ja kolm teksti, millega seda muudeti aastatel 2000, 2002 ja 2005. Ma leian, et ühenduse õiguse kokkukoondamine peaks olema üks Euroopa Komisjoni prioriteete ja et praegu ei ole asjad eeskätt just liikmesriikide ja eurooplaste vaatenurgast korras.

– Diana Wallise raport (A6-379/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Minu Briti kolleegi Diana Wallise raportile tuginedes andsin poolthääle õigusloomega seotud resolutsioonile, millega otsustati pärast konsultatsioonimenetlust kiita heaks ettepanek võtta vastu nõukogu määrus asutamislepingu artikli 81 kohaldamise kohta õhutranspordi sektoris. Selle ettepaneku taga on soov koondada kokku ühenduse õigus – seda on minu arvates ekslikult nimetatud sooviks ühenduse õigust kodifitseerida. Pean kahetsusega nentima, et õigusaktide arengut ja keerukust arvestades ei ole komisjon muutnud oma 1. aprillist 1987 pärinevat seisukohta, milles ta annab oma teenistustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt pärast kümnendat täiendamist, rõhutades samas, et tegu on miinimumnõudega ja et ühenduse õiguse selguse ja korrektse mõistmise huvides peavad teenistused püüdma enda vastutusalasse kuuluvaid õigusakte kodifitseerida veelgi lühema aja jooksul. Praegusel juhul koondame kokku nõukogu 1987. aasta määruse ja viis teksti, millega seda muudeti aastatel 1990, 1992, 1994, 2003 ja 2004. Ma leian, et ühenduse õiguse kokkukoondamine peaks olema üks Euroopa Komisjoni prioriteete ja et praegu ei ole asjad eeskätt just liikmesriikide ja eurooplaste vaatenurgast korras.

– Alain Lamassoure’i raport (A6-0342/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Minu Prantsuse kolleegi, eksminister Lamassoure’i raportile tuginedes andsin oma poolthääle õigusloomega seotud resolutsioonile, millega otsustati vastavalt muudatusettepanekutele kiita heaks ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse 2000. aasta määrust, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlevat otsust. Nagu lõviosa parlamendiliikmetest, ei tohiks ka minu arvates unustada, et nõukogu on palunud komisjonil analüüsida põhjalikult ja täieulatuslikult Euroopa Liidu kulusid ja ressursse ning esitada nõukogule aruanne 2008.-2009. aastal. Vastavalt 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta toetan ma parlamendi osalemist kõigis analüüsi etappides. Selles kontekstis peaks igaüks meeles pidama, et 2007.–2013. aasta finantsperspektiiv on poliitiline kompromiss, mille eesmärk on vaadata läbi Briti panuse muutmine.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Härra Lamassoure’i raport Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta on selgelt ideoloogiline. Tegu on keeldumisega mitte laskuda – tsiteerin –: „... üksikasjadesse süsteemi puhul, mida ta [parlament] pidas ... aegunuks, ebaõiglaseks ja läbipaistmatuks…” ning mille peamine puudus on raportööri silmis asjaolu, et Euroopa Parlament ei ole see, kes asja üle otsustab.

Siin istungil öeldu põhjal võib samahästi oletada, et poleks läinud kaua, kui Euroopa maksumaksjad oleks pidanud hakkama tasuma veel üht lisamaksu, mis oleks kinni peetud otse Brüsselist. Vabatahtlik (kodanike või nende esindajate) nõustumine maksustamisega on konstitutsioonilise riigi aluspõhimõte, täpselt nagu maksu kogumine on riigi privileeg.

Siia ongi koer maetud. Euroopa Liit ei ole riik ega saa mingil juhul hakata makse koguma. Kui Euroopa Liit eirab Euroopa põhiseaduse tagasilükkamist prantslaste, hollandlaste ja iirlaste poolt, näitab ta järjepidevalt, et üksikute riikide vaba tahe läheb talle vähe korda. Kahjuks eelistab ta valesid, manipuleerimist ja koguni jõu kasutamist.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle Alain Lamassoure’i raportile, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus ühenduse omavahendite süsteemi muutmise kohta. Ma nõustun raporti alustega ja jagan raportööri seisukohta, mille kohaselt komisjoni viimase otsuse praegune redaktsioon, millega väidetavalt uuendatakse omavahendite rakendusmäärust kooskõlas nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsusega, muudab menetluse veelgi keerukamaks, sest see sisaldab endiselt erandeid ja eritingimusi teatud liikmesriikidele.

Seepärast väidan, et omavahendite süsteemi toimimise üldisel läbivaatamisel tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi aktiivset osalust läbipaistvust suurendavate meetmete väljapakkumisel.

– Gérard Deprezi raport (A6-0408/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Minu Belgia kolleegi Gérard Deprezi raportile tuginedes andsin oma poolthääle õigusloomega seotud resolutsioonile, millega muudeti nõukogu raamotsuse eelnõu, mis käsitleb Euroopa tõendikogumismäärust esemete, dokumentide ja andmete kogumiseks kriminaalmenetluses kasutamise eesmärgil. Sarnaselt paljudele kolleegidele pooldan ma nõukogu raamotsuse eelnõu, milles sätestatakse vastastikuse tunnustamise põhimõte seoses Euroopa tõendikogumismäärusega esemete, dokumentide ja andmete kogumiseks kriminaalmenetluses kasutamise eesmärgil. Euroopa tõendikogumismäärus kiirendab ja tõhustab õigusalast koostööd kriminaalasjades ning vahetab välja praeguse vastastikuse õigusabi süsteemi antud valdkonnas – see on kooskõlas Euroopa Ülemkogu otsustega.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Lisaks asjaolule, et meil on tõsiseid kahtlusi EP raporti teatud aspektide analüüsi kohta, ei ole me nõus seaduste ühtlustamise ja ühtse korra kehtestamisega, eeskätt seoses Euroopa tõendikogumismäärusega, mille puhul on tegu Euroopa kriminaalõigusruumi loomise juurde kuuluva algatusega.

Euroopa Komisjon on saavutanud teatud kuulsuse institutsioonina, kes on esitanud loendamatuid ettepanekuid õiguse riigiüleseks muutmiseks ELi tasandil, seades samas ohtu liikmesriikide suveräänsuse põhiaspektid ja kohustuse kaitsta oma kodanike õigusi.

Praeguses konsultatsiooniprotsessis kaitseb Euroopa Parlament tõendite piiriülest kogumist sarnaselt Euroopa vahistamismäärusega. Parlamendi enamus tahab kustutada nõukogus heaks kiidetud territoriaalsusklausli (mis võimaldaks liikmesriigil teatud tingimustel Euroopa tõendikogumismääruse täitmisest keelduda), rünnates seeläbi liikmesriikide suveräänsust.

Sisuliselt tahab Euroopa Parlament, kes on „alati olnud jumalakartlikum kui paavst”, rakendada justiits- ja siseasjade valdkonnas juba kolm korda tagasilükatud lepingut, luues seeläbi Euroopa kriminaalõigusruumi ja – nagu raportöör ütleb – „vältides selles valdkonnas riiklike vetode kasutamist”.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimehe Deprezi raportile, milles käsitletakse nõukogu raamotsust Euroopa tõendikogumismääruse kohta. Ma nõustun raporti eesmärgi ja seisukohtadega.

Piiriülese tõendite kogumise võimaldamine on kahtlemata oluline samm kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise suunas. See põhimõte on aluseks õigusalasele koostööle, mille lõppeesmärk on tagada kiirem ja tõhusam õigusabi kõigile liikmesriikidele. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa õigusruumi ühtsuse ja kriminaalasjadega seotud õigusalase koostöö tõhususe tagamiseks peaksid kõik liikmesriigid seda õiguslikku raamistikku rakendama ning õigusaktid peaksid lihtsustama abi osutamist mitmesuguste riiklike õigusasutuste vahel, unustamata loomulikult seejuures isikuandmete kaitset.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Liikmesriikide kodanike ohutuse tagamine ning õigussüsteemi kiire ja tõhus toimimine peaksid olema ühenduse jaoks esmatähtsad. Need ülesanded on organiseeritud kuritegevuse, eeskätt piiriüleste kuritegude plahvatusliku kasvu kontekstis väga olulised. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõikidele õigusaktidele, mis hõlbustavad kriminaalmenetlust ja aitavad mõista kohut kurjategijate üle.

Euroopa tõendikogumismääruses sätestatakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuste automaatne tunnustamine. See on üsna problemaatiline, sest eeldab liikmesriikide kriminaalmenetluse ulatuslikku muutmist. Euroopa tõendikogumismääruse rakendamine on raske seetõttu, et liikmesriikide kriminaalmenetlus on mitmekesine ja tõendite kogumist reguleeriv õigus liikmesriigiti väga erinev. Selle asemel et sekkuda sellisesse tundlikku valdkonda nagu riigi kriminaalmenetlus, peaksid komisjon ja Euroopa Parlament keskenduma minu arvates parima võimaliku koostöö saavutamisele liikmesriikide politseijõudude vahel. Selleni on võimalik jõuda selliste organite kaudu nagu Eurojust ja Euroopa Politseikolledž.

– Niels Buski raport (A6-0340/2008)

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) ELi kalanduspoliitika aluseks ei ole kunagi olnud hästi läbi mõeldud ühisotsused. Viimastel aastatel on Euroopa kalavarud järsult kahanenud ja olukorra parandamiseks tehakse väga vähe. EL peaks toetama pikaajalist ja tulevikku suunatud kalanduspoliitikat.

Niels Buski raport näitab aga mitmes mõttes positiivset muutust. Seletuskirjas väidetakse muu hulgas, et tursavarude taastamine on ülimalt tähtis küsimus ja et parim meetod selleks on keelustada tursapüük täielikult isegi juhul, kui see meede hiljem tagasi lükatakse. Kahjuks ei kajasta raporti muudatused muret, mida Niels Busk seletuskirjas väljendas.

Muudatusettepanekud on liiga tagasihoidlikud, et avaldada tuntavat mõju. On väga kahetsusväärne, et juba niigi ebasobivat püügikoormuse reguleerimist asutakse läbi vaatama siis, kui tursavarud on „oluliselt paranenud”. Oleks mõistlik, et selle asemel oleks praegusega võrreldes suurem rõhk taastamise tagamisel. Alles seejärel saame hakata rääkima võimalikust läbivaatamisest. Seega annab raport täiesti valesti mõista, et probleem saab peagi lahendatud ja seejärel peaksime hakkama süsteemi läbi vaatama. Tegelikkus on vastupidine. Seepärast hääletasin ma raporti vastu.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma ei hääletanud Niels Buski raporti poolt. Me kõik teame, et tursavarude taastamine on tähtis. On selge, et teiste kalaliikide püüdmisel satub võrku ka turska. Ent siinne ettepanek vähendada üldist püügimahtu Cornwallist Severni suudmealani on äärmuslik ja järsk. Kõnealust piirkonda esindava parlamendiliikmena ei ole ma veel piisavalt veendunud vajaduses teha nii ulatuslikke muutusi nii kiiresti, ehkki täiendavate tõendite olemasolul võiksin oma seisukohta muuta.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Raporti eesmärk on lihvida Euroopa strateegiat tursavarude säilitamiseks.

Pärast 2000. aasta novembrit, mil Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu juhtis tähelepanu tõsisele ohule, et Põhjamere ja Šotimaa lääneranniku tursavarud võivad lõppeda, ning pärast 2000. aasta detsembris toimunud nõukogu kohtumist on kalandusministeeriumid ja komisjon väljendanud muret varude kriitilise olukorra pärast.

Võttes arvesse erinevate kalatööstuste olukorda, püütakse kõnesoleva Euroopa Parlamendi raportiga tagada meetmete suurem paindlikkus, mille puhul on arvestatud kalanduse ja kalavarude lahknevaid tingimusi erinevates piirkondades, kus liikide taastamise kavasid kohaldatakse.

Üks raporti prioriteete on tagada piirkondlike nõuandekomisjonide ja liikmesriikide suurem osalus tursavarude tõhusas majandamises. Piirkondlikele nõuandekomisjonidele ja liikmesriikidele viitamine õigusaktides on selge märguanne, et ELi institutsioonid tahavad neid sidusrühmi tõsiselt kaasata kalanduse haldamise süsteemide arendamisse.

Mina hääletasin raporti poolt.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Tursavarude olukord on äärmiselt tõsine ning nõuab viivitamatut ja jõulist tegutsemist. Komisjoni ettepanekud on ebasobivad ja neil on mitmeid puudusi.

Kummaline on parlamendi otsus, et probleemiga tuleb tegeleda riiklikul tasandil. Sellega püütakse kalatööstuse huvides nõrgendada komisjoni ettepanekut. Sisuliselt püütakse ajada kaamelit läbi nõelasilma.

Ülaltoodud põhjustel hääletasime raporti vastu.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 423/2004 seoses tursavarude taastamisega ja määrust (EMÜ) nr 2847/93.

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee väitel on Põhjamere tursavarud kriitilises seisus. Püütakse liiga palju kala, eeskätt liiga palju noorkala. See vähendab liigi taastumisvõimalusi.

Raportöör Niels Busk on rõhutanud tarvidust jälgida ja kontrollida eeskirjade järgimist. Ta kaldub nõustuma ka komisjoni seisukohaga seoses vajadusega revideerida püüki, lihtsustada haldamise süsteemi ja vähendada vette tagasi laskmist. Me ei saa keelata kalapüüki sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede tõttu, ent tursavarude taastamise kava rakendamiseks tuleb viivitamatult tegutseda.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Ma toetan püüdeid lahendada probleeme, mis on seotud ilmselgelt ebaefektiivseks osutunud 2004. aasta tursavarude taastamise kavaga. Mitmesugustest meetmetest hoolimata ei näita tursavarud taastumise märke.

Ettepaneku olulisim osa on seotud vette tagasi laskmise vähendamisega. Arvestades toidunappust ja seda, et kaluritel on erakordselt rasked ajad, on tegu täiesti ebaloogilise ja raiskava tavaga.

Lubatud kogupüük on väga väike ja kalureid sunnitakse suuri kalakoguseid merre tagasi viskama hoolimata asjaolust, et see ei aita vähimalgi määral kaasa kalavarude taastumisele.

Loomulikult peame jätkama tursavarusid kaitsvate meetmete võtmist. Ent silmas tuleks pidada ka üldpilti. Kliimamuutus ja globaalse soojenemise mõju võivad olla vähendanud varusid suuremal määral kui kalurid, kes püüavad selles valdkonnas pelgalt elatist teenida.

– Kyösti Virrankoski raport (A6-0412/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Minu Soome kolleegi Kyösti Virrankoski raportile tuginedes andsin oma poolthääle resolutsioonile, mille eesmärk on võtta muudatusteta vastu ELi paranduseelarve nr 7/2008 projekt 12,8 miljoni euro kasutamiseks Euroopa Liidu Solidaarsusfondist kulukohustuste ja maksete assigneeringuteks. Nimetatud summa on eraldatud selleks, et abistada Prantsuse ülemeredepartemangude Guadeloupe’i ja Martinique’i elanikke, kellele orkaan Dean põhjustas 2007. aasta augustis suure kahju. Paranduseelarve projekt on eelarve seisukohast täiesti neutraalne, sest sätestab Ühtekuuluvusfondiga seotud eelarvereal 13.04.02 maksete assigneeringute vähenemise vastava summa võrra. Tähtis on lisada, et see eelarveprojekt on esimene, mis on Euroopa Parlamendi taotlusel seotud üksnes ELi Solidaarsusfondiga.

– Reimer Böge raport (A6-0399/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Oma lugupeetud Saksa kolleegi Reimer Böge raportile tuginedes andsin oma poolthääle ettepanekule võtta muutmata kujul vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta eesmärgiga aidata Prantsusmaad, kelle ülemeredepartemange Martinique’i ja Guadeloupe’i tabas 2007. aastal orkaan Dean. 12,8 miljoni euro suurune kulukohustuste ja maksete assigneeringute summa võetakse seega Solidaarsusfondi raames Prantsusmaa jaoks kasutusele ning sellega paralleelselt võetakse vastu 2008. aasta paranduseelarve. Kõnealune summa moodustab 2,5% otsesest kahjust, mille suurus on hinnanguliselt 511 200 000 eurot.

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Solidaarsusfond ja muud erimeetmed ei moodusta Euroopa Liidu eelarvega võrreldes suurt summat; nad on mõeldud katastroofipiirkondade ja sealsete inimeste abistamiseks loodusõnnetuste järel. Ma toetan otsust eraldada Solidaarsusfondist Prantsusmaale abi Martinique’i ja Guadeloupe’i jaoks, mida 2007. aasta augustis tabas orkaan Dean. Sellistes olukordades tuleb meil näidata solidaarsust.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Prantsusmaa on esitanud taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses orkaaniga Dean, mis laastas Martinique’i ja Guadeloupe’i 2007. aasta augustis. Seepärast tegi komisjon ettepaneku võtta fondist Prantsusmaa toetamiseks kasutusele 12 780 000 eurot.

Junilistan toetab nii riiklikke kui ka rahvusvahelisi solidaarsus- ja abimeetmeid, kui riiki on tabanud katastroofid.

Meie arvates näitavad varasemad kogemused aga esiteks seda, et EL ei ole suuteline juhtima hädaabi tõhusalt ühenduse fondide kaudu. Teiseks räägime me toetusest, mis moodustab kaduvväikse osa Prantsusmaa SKTst. On ebamõistlik arvata, et EL peaks sekkuma ja ühiselt rahastama projekte, millega heal järjel liikmesriik peaks ise hakkama saama.

Seepärast otsustasime hääletada kogu selle raporti vastu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Komisjon teeb ettepaneku võtta Prantsusmaa jaoks kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond.

Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt saab fondi kasutada 1 miljardi euro suuruse aastase piirmäära ulatuses. 2008. aastal kasutati üleilmselt kokku 260 411 197 eurot, millest Ühendkuningriigile eraldati 162 387 985 eurot, Kreekale 89 769 009 eurot ja Sloveeniale 8 254 203 eurot.

Prantsusmaa taotles fondi toetust Martinique’i ja Guadeloupe’i 2007. aasta augustis laastanud orkaani Dean tõttu. Komisjon teeb ettepaneku kasutada ELi Solidaarsusfondi 12 780 000 euro suuruses summas, mis eraldatakse Ühtekuuluvusfondi kasutamata summade arvelt.

Ent nagu ka varasematel juhtudel, tuleks esitada üks ilmselge küsimus: miks eraldatakse ELi vahendeid alles nüüd, kus elanikke mõjutanud katastroofist on möödunud enam kui aasta? Kahtlemata on siin midagi valesti…

Olgu öeldud, et me esitasime ettepanekud, et kiirendada fondi kasutuselevõtu menetlust ja tagada piirkondlike katastroofide jätkuv abikõlblikkus. Ettepanekute eesmärk oli ühtlasi tunnistada fondi raames Vahemere-piirkonna looduskatastroofide, näiteks põua ja tulekahjude erilist olemust.

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Muudatusettepanek 134

Me oleme kindlalt vastu sundabordile, sundsteriliseerimisele ja lapsetapule ning leiame, et tegu on inimõiguste rikkumisega.

Me loobusime muudatusettepaneku üle hääletamisest, sest ELi vahendeid ei ole mitte kunagi sel viisil kasutatud ja muudatusettepanek ei täpsusta usaldusväärsete organisatsioonide rahvusvahelise töö tähtsust naiste viljakuse säilitamisel, eriti seoses soojätkamise alase hariduse, soojätkamisega seotud tervishoiuteenuste ja pereplaneerimisega ning naiste õigusega tervishoiule.

Muudatusettepanekud 130, 131, 132, 133

Kuigi me hääletasime nende muudatusettepanekute poolt, sest see teema on oluline, leiame, et õigem on luua laste õiguste kaitse tarbeks eraldi eelarverida, mis hõlmaks muudatusettepanekutes käsitletud küsimusi.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Looduskatastroofide mõju on erinev ja üldjuhul laastav. Lisaks inimeste kannatustele on eelkõige majanduslik mõju see, mis vajutab nende riikide arengule aastateks tugeva pitseri – nii on ka käesoleval juhul. Infrastruktuur on hävitatud ja selle taastamine pelgalt riigi omavahendite abil ääretult raske.

Sedalaadi taastamistöid peaks kiirendama Solidaarsusfondi kaudu antav valikuline rahaline abi; see nõuab ka hoolikat jälgimist igas paigas. On tõsi, et katastroofipiirkonnad vajavad kiiret abi, ent tähtis on ka neisse projektidesse tehtavate investeeringute usaldusväärne jälgimine. Minu arvates tuleks sellele küsimusele pöörata suuremat tähelepanu ja seepärast loobun ma raporti üle hääletamisest.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle härra Böge raportile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtu kohta, mida taotles Prantsusmaa, et saada abi Martinique’is ja Guadeloupe’is 2007. aasta augustis orkaani Dean põhjustatud erakorralistes oludes. Ma nõustun raportööriga ja jagan regionaalarengukomisjoni arvamust, et selle fondi kasutamine on täielikult kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Äsja kiitis parlament heaks Euroopa Komisjoni pakutud 12,78 miljoni euro suuruse abi Martinique’ile ja Guadeloupe’ile, et katta osa eelmisel suvel orkaanist Dean tingitud erakorralistest kuludest.

Rahaline abi on vajalik, sest orkaani Dean tekitatud kahjustused mõjutavad jätkuvalt Martinique’i ja Guadeloupe’i elamumajandust ning banaani- ja suhkrurootööstust.

Solidaarsusfond, mida kasutatakse antud juhul üldeeskirjadest erandi tegemiseks, on eriti oluline äärepoolseimate piirkondade jaoks, kui võtta arvesse nende rahvastikku pidevalt ähvardavate ohtude rohkust ajal, mil Kariibi mere saari tabas eelmisel nädalal taas orkaan Omar.

Alates fondi loomisest 2002. aastal olen pühendunud sedalaadi abi kättesaadavaks tegemisele ülemeredepartemangude jaoks. Kogemused, mis Prantsuse valitsus sai taotluste esitamisel, ning komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu mõistev suhtumine kinnitavad meile Euroopa võimet olla solidaarne tõsise kriisiga silmitsi seisvate ülemeredepartemangude rahvastikuga.

– Reimer Böge raport (A6-0405/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Reimer Böge raportile tuginedes andsin oma poolthääle ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus kasutada Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve raames 10,8 miljoni euro suurust summat kulukohustuste ja maksete assigneeringute teel Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu eesmärgiga aidata Hispaania autotööstust ja Leedu tekstiilitööstust. Hispaania puhul (kellele on ettepaneku järgi kavas eraldada 10,5 miljonit eurot) on taotlus seotud 1589 töötaja koondamisega, sh 1521 töötajat koondati Andaluusias Cádizi provintsis Puerto Realis äriühingust Delphi Automotive Systems España. Tegu on autoosade tootjaga, mis kuulub äriühingule Delphi Automotive Systems Holding Inc., kelle peakorter asub Troys Michigani osariigis USAs. Leedu puhul (kellele on ettepaneku järgi kavas eraldada 0,3 miljonit eurot) puudutab taotlus 1089 töökoha kaotamist tekstiiliettevõttes Alytaus Tekstilė, mis likvideeritakse nelja kuu jooksul.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hispaania on esitanud taotluse seoses 1589 töötaja koondamisega, sh 1521 töötajat koondati Delphi Automotive Systems Españast ja 68 tema hankijate seast. Hispaania taotles 10 471 778 euro suurust abi, et katta osa abimeetmetest, mille maksumus ulatub 20,94 miljoni euroni.

Leedu on esitanud taotluse seoses 1089 töötaja koondamisega tekstiilitooja Alytaus Tekstilė sulgemise tõttu. Leedu taotles 298 994 euro suurust toetust, samas kui kogukulu moodustas ligikaudu 0,06 miljonit eurot.

Nagu me varem oleme öelnud, ei saa fondi kasutada selleks, et leevendada tagajärgi, mis tulenevad ettevõtete asukoha vahetamise tõttu põhjustatud koondamisest või suutmatusest muuta poliitikat, mis põhjustab töötajate ärakasutamist, ebakindlust ja töötust. Hädavajalik on ennetada ettevõtete asukoha muutmist, määrata selle eest karistus ja peatada ELi algatatud maailmakaubanduse liberaliseerimine.

Riigiabi andmisel peab tuginema tööhõive ja regionaalarenguga seotud pikaajalistele kohustustele. Abi ei tohi anda, kui see võib aidata kaasa asukoha muutmisele.

Me peame tugevdama töötajate esindajate rolli äriühingute juhatustes ja struktuursete juhtimisotsuste langetamisel.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle härra Böge raportile Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta seoses Hispaania ja Leedu taotlustega 2008. aasta veebruaris ja mais. Usun, et fondi kasutuselevõtmine on põhjendatud, sest need riigid on teinud suuri kulutusi töötajate abistamiseks. Kuna fond loodi just selleks, et anda täiendavat toetust töötajatele, keda ähvardavad uued konkurentsitingimused ja tänapäeva ärimaailma ettevõtlustavad, leian ma, et antud juhul tuleks fondi kasutuselevõtmise taotlus ilma küsimusi esitamata heaks kiita.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Ma andsin oma poolthääle resolutsiooni projektile, mis keelab reisijate läbivaatuse kui vahendi, mis muudab tsiviillennunduse julgestusmeetmed rangemaks. Reisijate turvalisus on väga tähtis, ent selle tagamiseks võetavad meetmed ei tohiks rikkuda kodanike põhiõigusi. Kehaskannerite kasutuselevõtt praegu pakutud kujul ei taga eraelu puutumatuse kaitset.

Minu arvates tuleks korraldada uuringud, et teha kindlaks meetme kasutuselevõtu mõju inimtervisele, ja koostada mõjuhinnang, et selgitada välja nendest meetmetest saadav kasu. Samuti leian, et skannitud kujutiste käitlemise korra kehtestamine on äärmiselt tähtis. Euroopa andmekaitseinspektor peaks sõnastama ja avaldama oma vaatenurga selle kohta, kas reisijate turvalisust suurendavaid meetmeid rakendatakse kooskõlas isikuandmeid reguleerivate õigusaktidega.

Ootame Euroopa Komisjonilt huviga täiendavaid andmeid paremate tsiviillennunduse julgestusmeetmete kohta. Ma olin resolutsiooni vastuvõtmise poolt, sest Euroopa Liidu kodanike põhiõigusi on vaja kaitsta.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Üleilmastumisel on positiivne mõju majanduskasvule ja tööhõivele. Sellel võivad aga olla ka negatiivsed tagajärjed teatud sektorite kõige tundlikumate ja kõige väiksema kutseoskusega töötajate jaoks. Need negatiivsed tagajärjed võivad mõjutada kõiki liikmesriike olenemata sellest, kas nad on suured või väikesed, kauaaegsed liikmed või uustulnukad.

Euroopa Liidu struktuurifondid toetavad kavandatud muudatusi ja nende pikaajalist juhtimist elukestva õppe taoliste meetmete raames. Seevastu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond pakub vaid ühekordset individuaalset abi piiratud aja jooksul. Selle eesmärk on toetada töötajaid, kes on koondatud turumuudatuste tõttu. Euroopa Liit peaks pöörama sellele fondile erilist tähelepanu.

– Anders Wijkmani raport (A6-0366/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Pärast komisjoni teatist ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomise kohta Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel ning oma Rootsi kolleegi Anders Wijkmani omaalgatuslikule raportile tuginedes hääletasin ma resolutsiooni poolt. Nüüdseks on selgunud, et kliimamuutuse mõju tabab esmalt ja kõige rängemini vähim arenenud riike ja arengumaade hulka kuuluvaid väikeseid saareriike. Neil riikidel on kõige vähem ressursse, et nendeks muutusteks valmis olla ja oma eluviisi muuta. Seega valitseb oht, et kliimamuutus lükkab aastatuhande arengueesmärkide saavutamise edasi paljudes taolistes riikides ning ma toetan Euroopa Komisjoni väljapakutud ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomist ELi ja vaeste, kliimamuutustest enim mõjutatud arengumaade, eeskätt vähim arenenud riikide, arengumaade hulka kuuluvate väikeste saareriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel. Nagu enamik kolleege, leian ka mina, et selleks algatuseks eraldatud 60 miljonit eurot ei ole kaugeltki piisav.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Ma andsin oma poolthääle Anders Wijkmani raportile, mis käsitleb ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomist Euroopa Liidu, vähim arenenud riikide ja arengumaade hulka kuuluvate väikeste saareriikide vahel; ma leian, et me ei saa lükata edasi jõulisemaid meetmeid, mis on vajalikud väljaspool Euroopa Liitu kliimamuutusega seotud ühisalgatuste raames ja vaesuse vähendamisel. Lähtudes meie parimast arusaamast, et kliimamuutus peab muutma arenguabi käsitlemise viisi, kujutaksid need meetmed endast sammu ELi kliimamuutuste ja arengu tegevuskava (2004) rakendamise suunas.

See otsus, mida on võimalik ühendada kliimamuutust käsitlevate rahvusvaheliste läbirääkimistega Poznańis 2008. aastal ja Kopenhaagenis 2009. aastal, on minu kui arengukomisjoni liikme jaoks eriti oluline. Me peame saama üle tööstusriikide ja arengumaade vahelisest umbusust, millest on kujunenud üks suurimaid takistusi 2012. aastale järgnevat perioodi puudutava kliimamuutuste kokkuleppe saavutamisel.

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Arengumaad on kliimamuutuses kõige vähem süüdi, ent kannatavad kõige enam selle tagajärgede all ja on kõige vähem võimelised sellega toime tulema. Tööstusriigid vastutavad ajalooliselt kliimamuutuse eest ja neil on moraalne kohustus aidata kaasa arengumaade püüdlustele kohaneda kliimamuutuse tagajärgedega.

ELi kliimamuutusi ja arengut käsitleva tegevuskava läbivaatamine 2007. aastal näitab, et kliimamuutuse süvalaiendamiseks ELi arengupoliitikasse ei nähta piisavalt vaeva ja vastavasisuline tegevus on liiga aeglane. Ma toetan komisjoni algatust luua ülemaailmne kliimamuutuste liit. Sellele liidule eraldatud 60 miljonist eurost aga ei jagu ja seepärast on tähtis, et komisjon näeks ette pikaajalise rahastamise ning eraldaks aastani 2010. vähemalt 2 miljardit eurot ning 2020. aastani 5 miljardit eurot. Momendil on arengumaadel suuri raskusi kliimamuutusega kohanemisel. Arengumaid aidates aitame me ka ennast.

  Marie-Arlette Carlotti (PSE), kirjalikult. – (FR) Jah, meil on kohustus aidata arengumaid, eeskätt vähim arenenud riike ja arengumaade hulka kuuluvaid väikeseid saareriike, et piirata globaalse soojenemise mõju, sest need riigid on globaalse soojenemise esimesed ohvrid, kuigi nad ei ole selles süüdi.

Hetkel on kliimaläbirääkimistel „unustatud kontinendiks” Aafrika.

See eesmärk peab aga kajastuma rahalistes kohustustes, mis on samaväärsed kaalul olevate asjadega.

Siia ongi koer maetud.

Euroopa Komisjoni pakutav 60 miljoni euro suurune eelarve ei ole küllaldane.

Pikaajaline rahastamiseesmärk peaks olema vähemalt 2 miljardit eurot tänasest kuni 2010. aastani ning 5–10 miljardit eurot tänasest kuni 2020. aastani.

Selle kasvu rahastamiseks peavad komisjon ja liikmesriigid kasutama vähemalt 25% ühenduse heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest.

Ma taotleme ka finantsabi, tehnilise abi ja tehnoloogiasiirdega seotud meetmete võtmist, et võimaldada vähem kasvuhoonegaase tekitava tehnoloogia kasutuselevõttu.

Lõpetuseks olgu lisatud, et uusi rahastamismeetodeid on vaja hakata toetama.

Kui taas võetakse kasutusele arengulaenud ja Euroopa Arengufond, siis on kõnealuse liidu puhul tegu vaid ühe vale ettevõtmisega.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) EL puhub liiga suureks praegused ohud seoses kliimamuutusega, mille on põhjustanud suurettevõtted loodusressursside vastutustundetu kasutamise tõttu; ta ei paku mingeid olulisi meetmeid kliimamuutusega tegelemiseks, vaid hirmutab inimesi, et parandada oma positsiooni konkurentsis teiste imperialistidega ja leida kapitali ülemäärasele kuhjumisele lahendus, mis tagaks monopolidele veelgi suurema kasumi.

Euroopa Parlamendi raport ELi ja arengumaade vahelise kliimamuutuste liidu loomise kohta on avalik sekkumine nende riikide siseasjadesse, et korraldada nende majandust, ühiskonnaelu ja haldusmehhanisme; raport pakub vähest finantstuge nende riikide plutokraatiale või ähvardab ennetava poliitika raames sõjalise sekkumisega, et reageerida julgeolekuohtudele ja kliimaga seotud konfliktidele, toetades seeläbi neis küsimustes Solana aruannet.

Raportis tehakse ettepanek suurendada ettevõtete rolli avaliku ja erasektori partnerluse kaudu eeskätt sellistes sektorites nagu veevarustus, rahvatervis ja energiavarustus ning võtta kasutusele keskkonnamaksud; raportis toetatakse ka heitkogustega kauplemise süsteemi, millest saavad kasu ettevõtted ning mille eest maksavad töötajad ja keskkond, ning arengumaade kohanemist kaubanduse, põllumajanduse ja julgeoleku kapitalistliku ümberkorraldamisega.

Rahvas ei võta ELi imperialistlikke plaane omaks ning nõuab paremat ja tervislikumat keskkonda.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Raport käsitleb komisjoni ettepanekut luua ülemaailmne kliimamuutuste liit. Kahjuks varjutavad raporti peamisi kavatsusi seisukohad, mida Junilistan ei saa toetada, sealhulgas üleskutse siduda Euroopa Liidu keskkonnakohustused ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ja üksikasjalikud ettepanekud selle kohta, kuidas EL peaks algatama keskkonnainvesteeringuid kolmandates riikides.

Mõnede raportis sisalduvate seisukohtade põhjal võib ülemaailmses kliimamuutuste liidus näha ELi katset laiendada oma mõjuvõimu metsanduse ja merenduse vallas. Me oleme kategooriliselt vastu taolisele ELi riigi ülesehitamise viisile.

Junilistan toetab ELi koostööd piiriüleste keskkonnaprobleemide vallas. Ent vaesuse vastu võitlemine ja keskkonnaprobleemide lahendamise püüdluste algatamine üleilmsel tasandil peaks toimuma ÜRO raames. Pärast hoolikat kaalumist on Junilistan otsustanud seetõttu hääletada raporti vastu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Planeedi kliimamuutuste puhul ei ole tegu pelgalt loomuliku nähtusega, vaid selle põhjuseks on muu hulgas loodusvarade intensiivsem kasutamine tööstusriikides. Viimane on viinud kliimamuutuse tasemele, kus inimkond on silmitsi tõsiste probleemidega.

Vastutustundlik tegevus loodusvarade raiskamise tagajärgede likvideerimiseks nõuab kapitalistliku poliitika juurte läbilõikamist.

ELi juhitava ja eelistatava algatuse eest vastutavad aga kõik riigid solidaarselt. See hõlmab katset kehtestada arengumaadele nende loodusvarade iseseisva kasutamise piirangud, mille taga on mõistagi rahvusvaheliste suurettevõtete soov neid varasid kasutada.

Kui jätta muud aspektid kõrvale, siis ei sisalda Euroopa Parlamendi vastuvõetud tekst mitte üksnes vastuolusid, vaid eirab täielikult ka neid keskseid küsimusi. Selle asemel toetab see „ennetavat julgeolekupoliitikat või kliimaga seotud julgeolekuohtudele või konfliktidele reageerivat poliitikat”, kasutades kliimamuutust rahvusvaheliste suhete julgestamiseks ja militariseerimiseks.

Raportis, mille aluseks on põhimõte, et tarbija maksab, propageeritakse ka nn roheliste maksude kehtestamist (vastandatuna tulupõhisele maksusüsteemile), mis avab ukse avalike teenuste erastamisele ning vee ja muude põhiressursside ärakasutamisele erasektoris.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kliimamuutus on fakt, mille üle arutamine muutub huvitavaks niipea, kui hakatakse otsima vastuseid. Seejuures tuleb meil dogmad ja mõtlematus kõrvale jätta.

Vastupidiselt fatalistlikule lähenemisviisile, mille puhul nähakse maailma rahvastiku kasvus, tarbimise suurenemises ja miljonite inimeste elamistingimuste paranemises keskkonnakatastroofi ohtu, peaksime kasutama nüüdisteaduse saavutusi ja tohutut progressi, millest me kõik osa saame, et leida õiged vastused, mis kõrvaldavad soovimatu kõrvalmõju (nagu sageli juhtub otsustega, mis tehakse ülepeakaela, sest soovitakse kiiresti tegutseda, ent ei mõisteta seejuures piisavalt olukorda, mida otsustega lahendada püütakse).

Lähenemisviisist või – kui vastuseid on mitu – lähenemisviisidest olenemata peame mõistma, et mõnede riikide reageerimisvõime on nõrgem. Need riigid on arengujärgus, kus neil puuduvad vajalikud vahendid, ja see muudab nad äärmiselt haavatavaks. Meie poliitika põhielement peabki olema nende riikide ja elanikega arvestamine eesmärgiga leevendada kliimamuutuse halba mõju ja aidata neil kliimamuutusega kohaneda.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle Anders Wijkmani raportile ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomise kohta. Kliimamuutus on aastaid päevakorral olnud: saavutatud on palju, ent sellest veel ei piisa. Eesmärk on suurendada jõupingutusi kliimamuutuse leevendamiseks väljaspool ELi. Me peame seetõttu edendama ELi ja arengumaade poliitilist dialoogi, et lisada kliimamuutusega seotud tegurid kohalikesse ja riiklikesse vaesuse vähendamise kavadesse.

Ma toetan seda algatust; aga enne, kui selle ulatus suureneb, on vaja lahendada mitmed probleemid, näiteks ebapiisav koordineerimine maailma tasandil, mitteküllaldane rahastamine jne. Samuti nõustun raportööri märkustega, mis puudutavad avaliku ja erasektori partnerluse uuenduslike mudelite arengu uurimist – Euroopa usk neisse mudelitesse on suur. Need kujutavad endast ELi tulevikku riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Juba mõnda aega on olnud ilmne, et globaalne soojenemine tabab kõige rängemalt vähim arenenud riike, ehkki need on selle põhjustamisele kõige vähem kaasa aidanud. Nende haavatavus tirib nad veelgi sügavamasse vaesusse ja mul on hea meel, et raportöör Wijkman seda eriliselt rõhutab.

Idee on sõlmida kliimamuutusega toimetulemiseks liit, ent komisjon ei ole eraldanud selleks küllaldaselt vahendeid. Kliimamuutuse maksumus võib küündida 80 miljardi euroni. Eelarve, mille komisjon on selleks otstarbeks eraldanud, on aga 60 miljonit eurot, millest ei jagu isegi selleks, et valmistada vähim arenenud riigid kliimamuutuseks ette. Nüüd on kliimamuutuste liidu ülesanne leida või eraldada lisavahendeid. See tähendab, et Euroopa Liidu üksikud liikmesriigid peavad oma kohust täitma. Nad peavad eraldama suuremaid summasid kui praegu.

Euroopa Parlament teeb ettepaneku eraldada kliimamuutuste liidule vähemalt 25% ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest.

Näib, et Euroopa Liit on hakanud kliimamuutuse valguses muutma on mõtteviisi arengukoostöö osas ja see on hea. Seepärast toetan ma raportit.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin raporti „Ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomine Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel” poolt, sest viimatinimetatud riigid on kliimamuutuse eest kõige vähem kaitstud.

ELi kliimamuutusi ja arengut käsitleva tegevuskava läbivaatamine 2007. aastal näitab, et kliimamuutuste süvalaiendamine ELi arengupoliitikasse on olnud ebapiisav ja liiga aeglane.

Kuigi Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi asuda juhtivale kohale kliimamuutuste vastases võitluses, ei kajasta ELi eelarve prioriteeti, mis on nendele strateegiatele antud. Puhta arengu mehhanismi on siiani vähe kohandatud vastavalt kõige vaesemate riikide vajadustele puhtasse tehnoloogiasse investeerimiseks.

Raportis kutsutakse ELi üles asetama kliimamuutused oma arengukoostöö poliitika keskmesse ning komisjoni esitama üksikasjalikku teavet riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil olemasolevate kliimamuutuste ja arengu rahastamise mehhanismide kohta. Komisjon peaks kiiresti tegema ettepaneku selle kohta, milliseid meetmeid tuleks kasutada kliimamuutuste ja arengu jaoks mõeldud ELi rahaliste vahendite suurendamiseks, tagades parima võimaliku koordinatsiooni ja vastastikuse täiendavuse olemasolevate algatustega.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Looduskeskkonna kaitse peaks olema kahtlemata iga liikmesriigi ja kogu ühenduse prioriteet. Mis puutub algatusse luua ülemaailmne kliimamuutuste liit, siis parim, mida selle kohta saab öelda, on see, et tegu on mõttetu liiduga. Maksumaksjate raha raiskamine veel ühele kulukale poliitilisele organile ei aita looduskeskkonna seisundit kohe kindlasti parandada. See pakub vaid täiendavaid tulusaid ametikohti, mis täidetakse Brüsseli bürokraatidega. Arengumaade tekitatav reostus ja süsinikdioksiidi heitkogused on majandushiidudega võrreldes ebaolulised.

Juhin tähelepanu sellele, et juba aastaid on Ameerika Ühendriigid olnud toksilisi aineid tootvate riikide nimistu tipus. USA ei ole aga ikka veel ratifitseerinud Kyoto protokolli. Ma olen veendunud, et liidu moodustamine ELi ja arengumaade vahel ei aita vähimalgi määral reostust vähendada. Teisalt võivad vestlused eelnimetatud riikide poliitiliste liidritega olla määrava tähtsusega. Nemad on need, kes looduskeskkonna hävingut kõige enam soodustavad.

– Jean Marie Beaupuy’ raport (A6-0356/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma andsin oma poolthääle resolutsioonile, mis käsitles valitsemistavasid ja partnerlussuhteid riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning regionaalpoliitika projektide lähtepunkte ning mis esitati minu Prantsuse kolleegi Jean Marie Beaupuy omaalgatusliku raporti alusel. Olen täiesti nõus ideega, et lihtsustamise ja tõhustamise eesmärgil tuleks uurida ühenduse fondide liitmise võimalust, lähtudes pärast 2013. aastat viljeletavast ühtekuuluvuspoliitikast.

  Petru Filip (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Ma toetan algatust koostada raport hea kohaliku ja piirkondliku valitsemistava kohta ning nelja või enama võimutasandi, s.o kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi vahelise partnerlussuhte tähtsuse kohta. Iga kokkupuude otsevalitud kohalike omavalitsuste esindajatega näitab enamjaolt seda, kui erinevalt need valitsustasandid Euroopa poliitikavaldkondi käsitlevad.

Kui kõigi nende võimuorganite vahel ei kehtestata tõelist partnerluspoliitikat, mida ei mõjuta lähimuspõhimõttest kaugele jääv poliitiline partisanisõda, ei jõua Euroopa Parlamendi ega teiste Euroopa institutsioonide püüdlused soovitud konkreetsete tulemusteni ega tõhususeni. Me oleme küllaltki kursis eri valitsemistasandite lahknevate võimuparteide esindajate vaheliste konfliktide ja raskestimõistetava rivaalitsemisega, mille tulemuseks on enamjaolt see, et Euroopa kodanikud jäetakse ilma Euroopa Parlamendis otsustatud Euroopa projektidest saadavast kasust. Seepärast hääletasin raporti poolt, lootes, et regionaalpoliitikale antakse tähtsus, mida ta väärib.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Härra Beaupuy’ raport on väga õpetlik. Selles räägitakse struktuuripoliitika juhtimisest ja me saame teada, et lisaks kõigi Euroopa Liidu piirkondade arengutaseme tasakaalustamisele on Brüsselist juhitava regionaalpoliitika tõeline eesmärk muuta radikaalselt liikmesriikide territoriaalset jaotust ning seega ka nende haldus- ja poliitilisi struktuure.

See pole sugugi üllatav. Tänapäeval tehakse Euroopas kõik, mis võimalik, et rahvusriikidest mööda minna või need hävitada: ülaltpoolt antakse pädevus Euroopa superriigile ning altpoolt edendatakse mõnede liikmesriikide traditsioone ja provintside loomulikke piire või nende identiteedimääratlust eirates – miljardite eurode hinnaga – regiooni kui eelistatud riigisisest haldusüksust või piiriülese riigile kuuluva ala loomist. Sellele arengule aitab kaasa raportööri kiidetud „terviklik lähenemine” Euroopa õigusaktidele, mis tähendab selle tasandi arvessevõtmist Euroopa poliitikavaldkondades, millel on territoriaalne, majanduslik ja sotsiaalne mõju.

Kui jätta kõrvale valijatega manipuleerimine, tuleb härra Sarkozy pakutud haldusreformi analüüsida kindlasti ka sellest lähtuvalt.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Raport propageerib tihedamat koostööd riikide haldusasutuste vahel. Tähtis on silmas pidada, et parimaid valitsemisvorme katsetatakse institutsioonidevahelise konkurentsi tingimustes, kus sobivad vormid eristuvad vähemsobivatest. Euroopa haldusvormide mitmekesisus ja kogemuste vahetamine haldusasutuste vahel on tõenäoliselt hea eeskuju.

Raport on täis heade kavatsustega seisukohti, ent samas jääb puudu konkreetsetest ettepanekutest selle kohta, kuidas parandada struktuuripoliitika juhtimist, et kõrvaldada suured vajakajäämised struktuuripoliitika majanduslike aspektide ohjamisel. Tasub meenutada, et ELi struktuuripoliitika on 2007. aastast 2013. aastani Euroopa Liidu suurim kuluartikkel ja et Euroopa Kontrollikoda leiab oma 2006. aasta aruandes, et struktuuripoliitika tarbeks väljamakstud summast vähemalt 12% ei oleks tohtinud välja maksta.

Raportis viidatakse ka Lissaboni lepingule. See leping on aga demokraatliku protsessi käigus tagasi lükatud. Lissaboni lepingule tuginemine on seega lubamatu ülbuse väljendus. Lepingu tulevik on praegu nii ebakindel, et selle sisule toetumist tuleks vältida. Ülaltoodud põhjustel on Junilistan otsustanud hääletada kogu raporti vastu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kuna me oleme seda juba arutanud, on küsimatagi selge, et me toetame kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja teiste avalik-õiguslike asutuste, sotsiaal- ja majandusorganisatsioonide ja üldsuse osalemist eesmärkide ja programmide sõnastamises ning ühenduse struktuurifondide rakendamises ja kontrollimises kõigis liikmesriikides.

Me ei saa aga lubada, et selle seadusliku püüdluse varjus tahetakse saavutada teisi eesmärke, näiteks ühenduse fondide (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond) liitmist „2013. aastal algava perioodi ühtekuuluvuspoliitika raames”. See ettepanek võib ohustada ühenduse eelarve võimalikku keskset eesmärki – teisisõnu selle ülesannet jagada „ühtekuuluvusriikide” ja „jõukate riikide” jõukus ümber – eeskätt seepärast, et see kõrvaldaks fondid, mis on mõeldud üksnes esimeste tarbeks (lisaks ühiste poliitikavaldkondade, näiteks põllumajanduse ja kalatööstuse ühendusepoolse rahastamise ohtuseadmisele).

Me ei saa nõustuda ka ettepanekus sisalduva üleskutsega tugevdada avaliku ja erasektori partnerlust, sest tegu on vahendiga, mida kasutatakse liikmesriikide sotsiaalmajandusliku arengu ja inimeste seisukohast oluliste ja strateegilise tähtsusega avalike teenuste erastamiseks.

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. − (RO) Härra Beaupuy’ aruandes käsitletakse head valitsemistava kahe teineteist täiendava süsteemi tasandil: institutsiooniline süsteem, mille abil nähakse ette volituste ja vahendite jagunemine riiklike, piirkondlike ja kohalike valitsusasutuste vahel; partnerlussüsteem, mis liidab kõiki kindla piirkonna avalikke ja eraasutusi, mis mingi küsimusega tegelevad.

Partnerlussuhted võivad legitiimsuse suurendamise, jätkusuutliku kooskõlastatuse, läbipaistvuse tagamise ja vahendite parema ärakasutamise näol soodustada ühtekuuluvuspoliitika rakendamist ja anda sellele lisaväärtust. Partnerite kaasamine võib aidata arendada välja institutsionaalset mehhanismi sektori ja territooriumi tasandil. Me ei tohi eirata asjaolu, et partneritel peavad olema vajalikud oskused ja ressursid, mis võivad suurendada programmi tõhusust, muutes projektide valikuprotsessi tulemuslikumaks.

Otsustusprotsessi seadustamiseks ja rakenduskavade ettevalmistusetapi jooksul korraldatud avalike konsultatsioonide poliitilise mõju tasakaalustamiseks on ülimalt tähtis kaasata nii kohalikud kui ka piirkondlikud omavalitsused ja kodanikuühiskond. See soodustab ulatusliku oskusteabe kasutamist ning aitab parandada kava väljatöötamist, seiret ja hindamist.

Meil tuleb mõista, et uued liikmesriigid ei ole veel partnerluspõhimõtteks valmis ja seepärast tuleks see sisse viia järk-järgult, riigiülese ja piirkondliku surve toel.

Tuginedes eeltoodud argumentidele, mida me juba väljendasime esitatud muudatusettepanekutes ning mida härra Beaupuy kuulda võttis ja mille ta lisas raporti lõppversiooni, toetan ma raportit.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma hääletasin härra Beaupuy’ raporti poolt, mis käsitles valitsemistavasid ja partnerlussuhteid riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning regionaalpoliitika projektide lähtepunkte. On selge, et piirkondliku arengu edukus ei sõltu mitte ainult saavutatud tulemustest, vaid ka viisist, kuidas need saavutatakse, see tähendab valitsemistavast. Seepärast on meil vaja välja töötada mehhanismid, mis parandavad valitsemissüsteeme, ilma et erinevad poliitikavaldkonnad seda takistaksid.

Ma jagan raportööri entusiasmi seoses partnerluspõhimõttega: uued valitsemismeetodid ei tohiks asendada avalikke institutsioone, vaid peaksid käima nendega käsikäes. Samuti toetan ma kava kujundada ümber viisid, kuidas valitsemine on seotud ühenduse fondidega, erinevate territoriaalsete mõõtmete ja loomulikult Euroopa Liiduga. Ärimaailmast laenatud projektijuhtimisoskustest võib olla suur abi uute valitsemisvormide realiseerimisel, et edendada eelkõige Euroopa süsteemi arengut.

– Raport: Manuel Medina Ortega (A6-0355/2008)

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Poul Nyrup Rasmussen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (PSE), kirjalikult. − (DA) Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni Taani liikmed hääletasid õigusloomet parandava omaalgatusliku raporti poolt, ent soovivad rõhutada, et halduskoormuse vähendamine võib olla väga poliitiline protsess. Me toetame tarbetu halduskoormuse vähendamise eesmärki. Teatud halduskoormus võib aga olla sotsiaalselt väga vajalik, isegi kui leitakse, et see pidurdab ettevõtete kasvu ja uuendustegevust. Me leiame, et tasakaalustatud arusaam halduskoormuse vähendamisest on otstarbekas.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kui me peame arutama vajadust parema õigusloome järele enne Euroopa õigusaktide sisu arutamist, siis peaksime kaaluma, kui paljusid nendest õigusaktidest tegelikult vaja on. On tõsi, et ühisturu loomine ja ühtsuse rajamine riikide vahel, kellel on erinev ajalugu ja traditsioonid, mis kajastuvad nende õigusaktides, tekitab tarviduse üksmeele järele, mis eeldab ilmselt ettevaatavamat õigusloomet.

Selle nentimine ei ole aga sama mis tunnistamine, et me peame õigusakte looma ja tegema seda Euroopa tasandil. Ehkki ma olen veendunud, et EL on enamasti õige koht, kus tegutseda, tuleks märkida, et kõige aluseks olev lähimuspõhimõte jäetakse võltstulemuslikkuse ja ebavajalike tulemuste nimel sageli kõrvale.

Kui tahame, et EL suudaks reageerida vajadustele, mille puhul on põhjendatud otsuste langetamine Euroopa tasandil, siis peaksime järjepidevalt ja arukalt vältima Euroopa üleujutamist õigusloomealaste projektidega ja kohustustega, mida on võimalik tõhusalt realiseerida riiklikul tasandil. Seda asutamislepingutes sageli väljendatavat muret on Brüsselis kahjuks vähem märgata ja sellel on vältimatud tagajärjed mitte üksnes bürokraatlike kiusatuste näol.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle Medina Ortega raportile, mis puudutab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitlevat protokolli. Euroopa Liit peaks õigusliku raamistiku kaudu püüdlema selguse ja tõhususe poole. Kuna seadusandlik menetlus võib aidata meil neid eesmärke saavutada ja kuna subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted on kaks nurgakivi, millele ühendus toetub eeskätt siis, kui tal puudub mingis valdkonnas seadusandlik ainupädevus, tunnustan ma õiguskomisjoni tema väsimatu töö eest ühenduse õigustiku lihtsustamisel, mille eesmärk on tagada ühenduse õigusaktide kvaliteet, mitte kvantiteet.

Samas on mul kahtlusi seoses isereguleerimise ja kaasreguleerimise menetlustega; praegune finantskriis võib olla osaliselt nendega seotud. Määrused on jätkuvalt lihtsaim viis liidu eesmärkide saavutamiseks ning ettevõtjatele ja kodanikele õiguskindluse pakkumiseks.

– Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0363/2008)

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Äsja avaldas komisjon oma 24. aastaaruande ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve kohta liikmesriikides. Üsna õigustatud on küsimus, kas eelmise aruandega võrreldes on mingeid erinevusi või edusamme. Näib, et mitte. Nagu ikka, on liikmesriigid Euroopa kõige kehvemad õpilased. Mis lahendust pakub raportöör? Suurem rangus liikmesriikide suhtes, vajaduse korral rohkem pöördumisi Euroopa Kohtusse ja suurem jäikus Euroopa Kohtu otsuste täitmisel. Teisisõnu antakse Euroopa institutsioonidele suuremad sunnimeetmete ja sanktsioonide kehtestamise õigused liikmesriikide suhtes.

Ühenduse õiguskord, mis koosneb juba liikmesriikide õigustest kõrgemale jäävatest asutamislepingutest, tahab nüüd hakata avaldama veelgi rohkem survet liikmesriikide õigustele ja neid hävitama. Me oleme sellele kategooriliselt vastu, sest liikmesriikide õiguste ja õiguslike erisuste läänistamine toob kahtlemata kaasa liikmesriikide endi muutumise Euroopa ülemvõimu näitava föderalistliku projekti vasallideks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle proua Geringer de Oedenbergi raportile, mis käsitleb ühenduse õiguse kohaldamise järelevalvet. Arvud on objektiivsed; neid on võimalik tõlgendada, ent mitte kahtluse alla seada: rikkumisjuhtude märkimisväärne suurenemine ja suutmatus täita Euroopa Kohtu otsuseid või võtta üle direktiive ettenähtud aja jooksul näitavad, et komisjon peab tugevdama järelevalvet liikmesriikide üle.

Lisaks olen veendunud, et Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid peaksid tegema tihedamat koostööd, et edendada ühenduse õiguse kohaldamist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning muuta see kohaldamine tõepoolest jõulisemaks. Samuti toetan struktuurifondide juhtimise teema lisamist teksti: liikmesriikidele on vaja meelde tuletada, et kui nad soovivad fondidest 2007.–2013. aasta finantsraamistikus raha saada, siis peavad nad viima oma õigusaktid kooskõlla Euroopa õigusega eeskätt keskkonnakaitse valdkonnas viisil, mis edendab asjakohaselt majandus- ja sotsiaalarengut piirkondlikul tasandil.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult − (PL) Parlamendi tänasel istungil andsin ma oma poolthääle õiguskomisjoni aastaaruandele, milles käsitletakse ühenduse õiguse kohaldamise järelevalvet 2006. aastal.

Raportöör Lidia Geringer de Oedenbergi koostatud dokumendis nimetatakse suutmatust järgida direktiivide ülevõtmise ajakava, mitterahuldavat koostööd liikmesriikide kohtusüsteemide ja Euroopa Kohtu vahel ning kritiseeritakse kaebuste menetlemise viise.

Üks väga murettekitav nähtus on liikmesriikide kohtute soovimatus rakendada ühenduse õiguse ülimuslikkuse põhimõtet ja kasutada eelotsuse menetlust.

Raportis viidatakse ka rikkumiste arvu kasvule seoses liikmesriikide suutmatusega täita Euroopa Kohtu otsuseid ja pidada kinni direktiivide ülevõtmise tähtaegadest.

Ülaltoodut arvestades on tungiv vajadus tihendada koostööd Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel ning tõhustada ühenduse õiguse riikliku ja piirkondliku kohaldamise järelevalvet. Need sammud aitavad Euroopa Liitu kodanikele lähendada ja tugevdavad selle demokraatlikku õiguspärasust.

– Raport: Georgios Papastamkos (A6-0354/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Oma suurepärase kolleegi ja sõbra, Kreeka endise ministri Georgios Papastamkose omaalgatuslikule raportile tuginedes hääletasin ma reguleerivate ametite institutsiooniliste aspektide tulevase rakendamise strateegiat käsitleva resolutsiooni poolt. On kahetsusväärne, et parlamendi ja komisjoni püüded kehtestada õiguslik järelevalve Euroopa reguleerivate ametite üle ei ole eriti vilja kandnud. Lõviosa minu kolleegidest on Euroopa Liidu ametite loomise üldise strateegia puudumise hukka mõistnud ja ma jagan nende arvamust. Arvestades, milline koht on reguleerivatel ametitel tulevikus Euroopa valitsemisalas, on nõukogul ja komisjonil vaja hakata kiiresti tegema koostööd parlamendiga, et rajada selge, ühine ja ühtne raamistik ning kehtestada parlamentaarne kontroll reguleerivate ametite loomise ja toimimise üle.

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Reguleerivate ametite arv on nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil viimasel ajal märgatavalt kasvanud. Nende tasandite vahel on nii sarnasusi kui ka erinevusi. Kõnesolevate asutuste struktuuri ja ülesannete mitmekesisus Euroopa ja liikmesriikide tasandil tekitab küsimusi õigusnormide, hea juhtimise ning institutsioonilise lähenemise kohta tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise suhtes.

Euroopa reguleerivad ametid on enamjaolt detsentraliseeritud või iseseisvad talitused, mistõttu tuleb nende asutamisest ja tegevusest rääkides nõuda erilist läbipaistvust ja demokraatlikku kontrolli, sest ilma ainuõigusi omavate regulatiivsete ja täidesaatvate asutusteta võib ühiskonnale kõige olulisemate tegevusvaldkondade arvukuse kasv kahjustada Euroopa Liitu esindavate institutsioonide mainet, võõrandada neid ja suurendada märkimisväärselt bürokraatiat.

Parlamentaarse kontrolli rakendamine reguleerivate ametite struktuuri ja tegevuse suhtes peaks vastama klassikalisele demokraatia põhimõttele, mis nõuab kõigi täidesaatvate asutuste poliitilise vastutuse suurendamist.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidus on 29 ametit – 29 tõelist Euroopa mikroinstitutsiooni, mille ülalpidamine maksab üle 1 miljardi euro ja mille kasutegurisse tuleb suhtuda ettevaatusega. Raportööril on seega õigus nõuda suuremat läbipaistvust ja vastutust nende arvukate ametite juhtimisel, tõepärast poliitilist kontrolli nende tegevuse üle, olemasolevate ametite hindamist, moratooriumi kehtestamist uute ametite loomise jaoks ning tasuvusanalüüsi korraldamist enne otsuste langetamist.

Tegelik probleem seisneb aga nende ametite, nende Euroopa bürokraatia lisakihtide olemasolus kui sellises, osadel neist on regulatiivne pädevus ja teistel täitevfunktsioonid, millega sekkutakse liikmesriikide asutuste töösse või tehakse see keerulisemaks. Tegelik probleem seisneb nende juurdetekkimises ja asjaolus, et nad levivad üle kogu Euroopa ning sealseid ametikohti jagatakse nagu kingitusi häälte kogumise eest. Tegelik probleem seisneb selles, et 40% neist on asutatud EÜ asutamislepingu artikli 308 alusel – see kuulus artikkel võimaldab suurendada Brüsseli volitusi olukorras, kus need ei ole õigusaktidega selgesõnaliselt reguleeritud.

Kuna see raport ühtki probleemi ei lahenda, siis ei saa me seda toetada. Et aga selle näol on siiski tegu katsega seda sasipundart lahti harutada, siis ei saa me ka selle vastu hääletada. Seepärast loobume hääletamisest.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) On huvitav, et alles raporti ettepaneku punktis 5 märgitakse, et ELi ametite loomiseks ei ole üldist strateegiat. Uute ametite puhul luuakse igaüks eraldi, mille tulemusel moodustavad reguleerivad ametid, rakendusametid ja muud ühenduse asutused läbipaistmatu ja ebaühtlase rühma.

Veelgi huvitavam on märkida, et Euroopa Parlamendi enamus on alati toetanud uute ametite loomist ja hakkab alles nüüd mõistma, et üldpilt on kaduma läinud.

Junilistan toetab raporti põhiideid, ent meile ei meeldi see, kuidas Euroopa Parlament püüab tungida uutele territooriumidele, sundides reguleerivaid ameteid esitama parlamendile aastaaruandeid ja soovides kutsuda ametite direktoreid enne nende ametissenimetamist pädevasse parlamendikomisjoni vestlusele. Me oleme nende ettepanekute suhtes skeptilised. Esiteks peaks vastutama nende ametite juhtimise eest komisjon ja teiseks võib parteipoliitiline vägikaikavedu mõjutada ametite direktoreid, kes peaksid aga olema pelgalt ametnikud.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle härra Papastamkose raportile, mis käsitleb reguleerivate ametite institutsiooniliste aspektide tulevase lahendamise strateegiat. Ma toetan komisjoni plaani moodustada institutsioonidevaheline töörühm, kes vastutab reguleerivate ametite ülesannete ja kõigi Euroopa Liidu organite vastava pädevuse määratlemise eest seoses nimetatud ametitega.

See ettepanek peaks olema algus-, mitte lõpp-punkt, sest eesmärgid ulatuvad institutsioonidevahelise töörühma loomisest kaugemale. Ettepanek võtta nende ametite struktuuri ja toimimise puhul kasutusele ühtne lähenemisviis – kuivõrd see on üldse võimalik – on mõeldud bürokraatia vähendamiseks, et need organid saaksid täita oma seadusandlikku rolli nõuetekohaselt ja tulemuslikult. See võimaldab teostada nende üle järelevalvet ja vähemalt osaliselt täita auditeerimisnõudeid ning edendada vastutust, mille olemasolu nii tähtis roll nõuab.

– Resolutsiooni ettepanek: Joseph Kony vahistamismäärus tema toomiseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette (B6-0536/2008)

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Joseph Kony ja Jumala Vastupanuarmee on süüdi viimase 20 aasta jooksul toimepandud kohutavates kuritegudes, mistõttu Rahvusvaheline Kriminaalkohus soovib tema üle kohut mõista.

Konflikt Suure järvistu piirkonnas, Ugandas ja Sudaanis jätkub ning nõuab pidevalt uusi tsiviilohvreid. Rahvusvahelise kogukonna selge ülesanne on sellele kohutavale tragöödiale lõpp teha.

Junilistan suhtub välispoliitilistesse resolutsioonidele üldiselt negatiivselt. Käesolev resolutsioon on aga seotud organisatsiooni ja selle liidriga, keda Rahvusvaheline Kriminaalkohus süüdistab inimsusevastastes kuritegudes. Seepärast otsustasime seda resolutsiooni toetada.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma tahaksin öelda, et hääletasin Joseph Konyle süüdistuse esitamist ja tema Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette toomist käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. On täiesti vastuvõetamatu, et juba kolm aastat on püütud vahistada sellist rahvusvahelist kurjategijat nagu Kony, kes on mõrvade, genotsiidi, vägistamiste, röövimiste ja vägistamisele kihutamise algataja ja toimepanija. Kõik need katsed on luhtunud seetõttu, et Uganda valitsus keeldub jätkuvalt tegemast koostööd selle kurjategija tabamiseks, kelle suhtes Rahvusvaheline Kriminaalkohus on andnud välja vahistamismääruse.

Juhin tähelepanu sellele, et Uganda on allkirjastanud Rooma statuudi, mille kohaselt võtab iga liige kohustuse teha lõpp karistamatusele rahvusvahelisele üldsusele kõige enam muret tekitavate tõsiste kuritegude eest ning aidata kaasa selliste kuritegude ärahoidmisele. Samuti paneb mind muretsema see, et eelkõige Sudaani valitsus pole võtnud mingit selget kohustust vältida rahvusvahelise abi sattumist Kony juhitud Jumala Vastupanuarmee kätte ja nii saab viimane end hõlpsasti rahastada.

– Raport: Marielle De Sarnez (A6-0294/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Oma Prantsuse kolleegi Marielle De Sarnezi raportile tuginedes andsin oma poolthääle resolutsioonile, millega muudetakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse tegevusprogramm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2009–2013). Ma toetan kompromissmuudatusettepanekuid, mille eesmärk on akadeemiline kvaliteet, geograafilise katvuse võrdsus, avalikkuse teavitamine programmist ning vajadus kõrvaldada kõik liikmesriikide ja kolmandate riikide vahetusprogrammide õiguslikud ja haldustakistused (viisaprobleemid). Lisan, et programmi raames on vaja astuda samme, et tagada vähim arenenud kolmandatest riikidest (eeskätt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest) pärit üliõpilaste, doktorikandidaatide, järeldoktorite ja teadurite naasmine päritolumaale pärast nende siinviibimisaja lõppemist, vältimaks ajude äravoolu. Ma kiidan heaks nõuded õppida vähemalt kaht Euroopa keelt, võidelda diskrimineerimise vastu ja edendada soolist võrdõiguslikkust.

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Poul Nyrup Rasmussen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (PSE), kirjalikult. − (DA) Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni Taani liikmed hääletasid Erasmus Mundus II programmi käsitleva raporti vastu. Põhjus ei ole selles, et me ei ole programmiga nõus, vaid selles, et rahastamist puudutav sõnastus võib tuua kaasa olukorra, kus Taani üliõpilased peavad programmi kasutamise eest maksma hakkama. Üldjoontes toetame me Erasmus Munduse programmide eesmärki.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni Taani liikmed hääletasid parema regulatsiooni poole püüdleva omaalgatusliku raporti poolt, ent soovivad rõhutada, et halduskoormuse vähendamine võib olla väga poliitiline protsess. Me toetame tarbetu halduskoormuse vähendamise eesmärki. Teatud halduskoormus võib aga olla sotsiaalselt väga vajalik, isegi kui leitakse, et see pidurdab ettevõtete kasvu ja uuendustegevust. Me leiame, et tasakaalustatud lähenemine halduskoormuse vähendamisele on otstarbekas.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Liit kasutab Lissaboni strateegia lihtrahvavaenuliku poliitika raames Erasmus Munduse programmi (2009–2013) liikmesriikide ülikoolide väikekodanlikuks nüüdisajastamiseks vastavalt kapitalismi nõuetele, et tekitada ajude äravoolu kolmandatest riikides ja hoogustada tööliste ekspluateerimist, suurendades seeläbi Euroopa monopolide kasumlikkust.

Programm tugevdab ülikoolide ja teaduskeskuste hindamise majanduslikke kriteeriume ning kehtestab avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele haridusasutustele võrdsed tingimused. Programmiga luuakse õppekonsortsiumid lähtuvalt kvaliteedipõhimõtetest ning määratakse üliõpilastele õppemaksud, mille tõttu jäetakse eeskätt töölisklassi perekondade lapsed kõrghariduse omandamisest ja kraadiõppest kõrvale.

ELi demagoogilised avaldused kolmandatest riikidest ajude äravoolu takistamise kohta ei suuda varjata tegelikku eesmärki, milleks ei ole midagi muud kui kasutada julmalt ära nende riikide tööjõud ning piirata ulatuslikult töölisklassi perekondadest pärit noorte õigust kvaliteetsele riigi rahastatud tasuta haridusele.

Neil põhjustel hääletas Kreeka kommunistliku partei fraktsioon selle seadusandliku algatuse vastu.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Ma andsin oma poolthääle Marielle De Sarnezi raportile Erasmus Munduse programmi (2009–2013) kohta, sest leian, et uue programmi toel saab kujundada Euroopa Liidust kvaliteetõppe keskuse maailma tasandil.

ELi haridusasutuste vahelise koostöö kaudu parandab Erasmus Mundus II reaktsiooni üliõpilaste järjest kasvavale liikuvusvajadusele, edendab kõrghariduse kvaliteeti ELis ja kultuuridevahelist dialoogi. Ma tahaksin rõhutada ka raportis väljapakutud olulisi uuendusi, näiteks doktoriprogrammi laiendamist, stipendiumide lisamist ning ettevõtjate ja teaduskeskuste aktiivse osaluse suurendamist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on oluline programm, mille eesmärk on toetada kolmandate riikide üliõpilasi, kes soovivad tulla õppima Euroopa Liitu, ehkki vahendite piiratus võib kujuneda probleemiks neile, kes on kohustatud maksma õppemaksu, kuid ei suuda seda teha. Ehkki me hääletasime raporti poolt, on meil seetõttu kahju, et lükati tagasi meie fraktsiooni esitatud ettepanekud, mis oleksid aidanud probleemi lahendada.

Samas on meil rõõm tõdeda, et ettepanekud võeti vastu eesmärgiga parandada nende üliõpilaste liikuvust ja juhtida tähelepanu asjaolule, et programmi ei tohi kasutada selleks, et meelitada Euroopa Liitu kolmandatest riikidest erioskustega isikuid, kahjustades seeläbi nende päritoluriike. Me rõhutasime, et Euroopa Komisjon peab programmi hindamisel võtma arvesse ajude äravoolu võimalikke tagajärgi ja asjaomaste isikute sotsiaalmajanduslikku olukorda.

Me peame tagama, et vähemarenenud kolmandate riikide magistrandid, doktorandid, teadurid ja õppejõud saaksid pärast õpingute lõppu naasta oma päritoluriiki, vältides ajude äravoolu.

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. − Proua juhataja, ma hääletasin raporti poolt ja loodan, et Erasmus Munduse programmi pikendamine 2013. aastani on tähtsaks sillaks erinevate kultuuride vahel.

Sellest haridusprogrammist tulenev kasu on ilmne – kolmandate riikide intelligentsete, parimatest parimate üliõpilaste ligimeelitamisest ei võida mitte ainult teadusuuringud ja uuendustegevus ELis, vaid paraneb ka meie üliõpilaste keeleoskus ja suureneb nende tööalane konkurentsivõime nii kodus kui ka välismaal.

Kui võtta veel arvesse, et tegu on kultuuridevahelise dialoogi aastaga, on see programm eriti asjakohane. Kontaktide loomine kolmandate riikidega õppimise kaudu parandab teineteisemõistmist ja suhtlust erinevate kultuuride, keelte ja usundite vahel. Euroopa Parlament peaks toetama just sedasorti programmi ja ma rõõmustan selle üle kogu südamest.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Me oleme otsustanud hääletada kultuuri- ja hariduskomisjoni raporti vastu. Me ei hääleta mitte Erasmus Munduse programmi idee, vaid parlamendikomisjoni ja Euroopa Komisjoni esitatud üksikasjalike ettepanekute vastu.

Me ei toeta Erasmus Munduse eraldi viisat, mida on ettepanekus põgusalt kirjeldatud. Igal liikmesriigil on õigus viisasid välja anda ja me loodame, et nad on suuremeelsed, kui asi puudutab viisa väljastamist Erasmus Munduse programmis osalevatele üliõpilastele. Me oleme seisukohal, et sedalaadi viisasid ei ole võimalik ELi tasandil reguleerida

Samuti oleme vastu ideele, et EL peaks toetama rahaliselt Erasmus Munduse programmid läbinud üliõpilaste vilistlasorganisatsioone. Üliõpilasorganisatsioonid peaksid välja arenema üksikisikute vajaduste ja isiklike püüdluste põhjal. ELi institutsioonid ei saa neid ülaltpoolt luua.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE) , kirjalikult. − (PL) Erasmus Munduse programm on seotud kõrgharidusvaldkonna koostöö ja liikuvusega, mille eesmärk on edendada Euroopa Liitu kui ülemaailmse tähtsusega õppe tippkeskust. Programm laiendab Erasmuse programmi raames olemasolevaid võimalusi, pakkudes haridusvaldkonnas koostöövõimalusi riikidele, kes ei ole Euroopa Liidu liikmed.

Haridus mängib noorte elus suurt rolli. Üliõpilased ja tulevased tööandjad on hakanud rahvusvahelist kogemust üha rohkem väärtustama. Keeleoskus, kultuuride tundmine, teadlikkus iga riigi eripärast ja võime töötada rahvusvahelises keskkonnas on vaid mõned paljudest hüvedest, mida programmis osalemine pakub. Programmi eesmärkide üks põhitunnuseid on liikuvuse edendamine. Programmi eesmärgid on eriti olulised üleilmastumise ajastul, mil kontaktid kolmandate riikidega muutuvad järjest olulisemaks. Me peaksime tunnustama asjaolu, et Euroopa ja kolmandate riikide üliõpilastel on jätkuvalt võimalus selliseid kogemusi hankida.

Mul on hea meel, et vastuvõetud programm sisaldab ka viisaprobleemide lahendamise ettepanekuid. Viisaprobleemid muudavad reisimise tarbetult keeruliseks. Pakutud lahendus peaks mõjutama ka kättesaadava teabe ulatust. Üliõpilased peaksid saama kogu vajamineva teabe, et neil oleks lihtsam välismaal õppimiseks aegsasti valmistuda. Sellega seoses oleks suur abi kolmandates riikides asuvate Euroopa Komisjoni esinduste toetusest.

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. – (LT) Täna hääletasime Erasmus Munduse uue põlvkonna programmi (2009–2013) üle. Praegust Erasmus Munduse programmi hakati rakendama 2004. aastal ja seda on edukalt kasutanud üle 4000 Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodaniku. Erasmus Mundus on osutunud kõrghariduse usaldusväärseks mõõdupuuks eeskätt just magistriprogrammide vallas. Uue programmi eesmärk on toetada Euroopa kõrgharidust, aidata pakkuda noortele rohkem ja paremaid karjäärivõimalusi ning rakendada struktureeritumat rahvusvahelist koostööd kõrgharidusasutuste vahel, tagades Euroopa Liidu ja kolmandate riikide üliõpilaste suurema liikuvuse. Järgmise viie aasta jooksul eraldatakse Euroopa ja kolmandate riikide ülikoolidele üle 950 miljoni euro programmiga liitumiseks ja stipendiumide pakkumiseks. Lisatakse täiendav kraadiõppeprogramm ja üliõpilastele eraldatakse suuremat rahalist toetust. Hääletusel toetasin vastutava komisjoni muudatusettepanekuid, mis teevad dokumendi sisu selgemaks, kaitsevad üliõpilaste valikuvõimalusi ja õigusi ning võimaldavad tihedamat koostööd ülikoolide vahel.

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Käesolevat raportit arvesse võttes on saanud varasemast palju olulisemaks majanduslikel eesmärkidel toimuva sisserände mastaapse soodustamise eesmärk, mille Euroopa Komisjon sätestas 11. jaanuaril 2005. aastal rohelises raamatus, mis käsitleb ELi lähenemist majandusrände juhtimisele.

Erasmus Mundus II programmile on eraldatud vähemalt 950 miljonit eurot aastateks 2009–2013. Programmiga püütakse meelitada välisüliõpilasi ja -õpetajaid Euroopa Liidu territooriumile. Eraldatud summa on ligikaudu 654 miljoni euro võrra suurem kui esimesele programmile antud summa.

Kolmandate riikide üliõpilastele kõrgetasemeliste magistri- ja doktorikraadide pakkumise ettekäändel – mis iseenesest on kiiduväärt – julgustatakse neid tulema õppima Euroopasse, ent tegelikult luuakse hoopis uus seadusliku sisserände kanal. Eeskätt viisataotlusmenetluse lihtsustamine ja soodsam õppemaks tagavad kolmandate riikide kodanikele hõlpsama pääsu Euroopasse.

Selle asemel et eelistada oma kodanikke ning soodustada vajalikke teadusuuringuid ja kvaliteetõpet, toetab Euroopa Liit taas neid, kes asuvad väljaspool ELi, ning näitab oma kalduvust soodustada mastaapset sisserännet.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Erasmus Mundus II programm sarnaneb Erasmuse Euroopa üliõpilasvahetusprogrammiga, ent on suunatud eeskätt vahetusele kolmandate riikidega. Selle eesmärk on tuua Euroopasse kvalifitseeritud välisüliõpilasi.

Ma olen põhimõtteliselt kultuurivahetuse poolt, eriti kui see toimub teaduslikul tasandil. Siiski on mul kahtlusi seoses selle programmi tõhususe ja eeskätt kasuteguriga liikmesriikide jaoks. Ajal, mil mõnede liikmesriikide ülikoolides on kohtade arv elanike jaoks paljudes valdkondades piiratud, peaksime olema kõrgema kvalifikatsiooni puhul ettevaatlikud.

Kogu Euroopa ülikoolisüsteemi üleminek Bologna mudelile on muutnud doktoriõppe koha leidmise magistrikraadiga üliõpilaste jaoks juba küllalt raskeks. Konkurentsi suurendamine Euroopa Liidu üliõpilaste seas näib andvat vastupidise tulemuse. Samuti on raske kontrollida programmiga seotud sisserände-eeskirjade rikkumist. Seepärast hääletasin ma raporti vastu.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. − (PL) Erasmus Munduse programm on noorte ja täiskasvanute nüüdisaegset haridust juba suurel määral mõjutanud. Saadud kogemused näitavad aga, et probleeme tuleb lahendada ettevaatlikult. Liiga järsud muudatused, näiteks uute õppemaksutingimuste kehtestamine, võivad end turul tõestanud haridussüsteemi tasakaalust välja viia. Niisugused muudatused võivad rikkuda ka akadeemiliste institutsioonide autonoomiapõhimõtteid. Seepärast tuleb kaaluda, kas oleks parem jätta otsuste tegemine Erasmus Munduse konsortsiumile või kehtestada programmi juhtimise tingimused ülaltpoolt.

Ma leian, et valdkondades, kus tavad on välja kujunenud ja kohalikel organitel on võimalus otsuseid langetada, tuleks seda olukorda austada ja loobuda õigusaktidega millegi uue kehtestamisest. See on eriti tähtis, kui mõelda, et me elame väga erinevates piirkondades. Mõned on väidetavalt rohkem, teised vähem arenenud, kuid kõigil on oma traditsioonid ja erinevad majandusolud.

Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et parlamendil on lubamatu komme viidata dokumentidele, mis ei ole veel siduvad, näiteks Euroopa põhiseadusele, mis lükati rahvahääletusel tagasi, Lissaboni lepingule ja sellega seotud põhiõiguste hartale. Õigusakte ei saa põhistada dokumentidega, mis pole jõustunud.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle proua De Sarnezi raportile Erasmus Munduse programmi kohta (2009–2013). Noored on meie tulevik ja ma ei kasuta seda väljendit pelgalt seepärast, et see on teemakohane: programmi Erasmus Mundus aluseks on kvaliteetõppe põhimõtte ja kultuuridevahelise lõimumise toetamine kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu, et uued põlvkonnad saaksid teha koostööd maailma paremaks muutmiseks. Konkreetselt paneb uus Erasmus Munduse programm rõhku magistri- ja doktoriõppe läbimise võimalusele, partnerlussuhete sõlmimisele kolmandate riikide haridusasutustega ning kommunikatsiooni ja teabevaldkonna erimeetmetele.

Ma toetan seda algatust ja tahaksin juhtida tähelepanu ka proua De Sarnezi ettepanekule, et prioriteediks peab saama vähemalt kahe võõrkeele õppimine, sest keel on tegelikult peamine kultuurilise lõimumise vahend.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Erasmus Mundus II sarnaneb üldjoontes oma eelkäijale, ehkki seda on paljuski kohandatud. Suurteks muutusteks on tasakaalustatum ja garanteeritud geograafiline esindatus Erasmus Munduse programmides, mida suudavad pakkuda vähemalt kolme Euroopa riigi ülikoolide konsortsiumid, ning erilise tähelepanu pööramine kaitsetus olukorras elanikerühmadele.

Kursuste vastuvõtutingimused peavad olema kvaliteedipõhised, samal ajal tuleb austada soolist võrdõiguslikkust ja parandada ebasoodsas olukorras rühmade juurdepääsu haridusele.

Stipendiumide andmisel Euroopa ja kolmandate riikide üliõpilastele peavad kursusi pakkuvad asutused austama võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Samal ajal peaks Erasmus Mundus II aitama kaasa kõrghariduse jätkusuutlikule arengule Euroopas ja kolmandates riikides, kusjuures komisjon peaks tegema kõik, mis vähegi võimalik, et vältida ajude äravoolu.

Rohelised hoolitsevad nende muudatusettepanekute rakendamise eest. Erasmus Munduse hindamine peaks kajastama ka seda, et juurdepääs Erasmus Munduse kursustele on kaitsetus olukorras rühmade jaoks hõlpsamaks muutunud.

Euroopa Parlamendi Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon toetas raportit nendel tingimustel.

– Raport: József Szájer (A6-0300/2008)

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma andsin oma poolthääle raportile, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (uuesti sõnastamine) (KOM(2007)0737 – C6-0442/2007 – 2007/0257(COD)).

Sarnaselt József Szájerile kaldun ma toetama esimeeste konverentsi sätestatud põhimõtteid ja suuniseid. Need on õigusaktidega täielikus kooskõlas. Ühtlasi toetan ma igati soovitust, mille kohaselt tuleks esimeeste konverentsi otsust vormiliselt kohendada.

– Raport: József Szájer (A6-0297/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) József Szájeri raportile tuginedes andsin oma poolthääle ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv geneetiliselt muundatud mikroorganismide kohta (uuesti sõnastamine). Pean kahetsusega nentima, et õigusaktide arengut ja keerukust arvestades ei ole komisjon muutnud oma 1. aprillist 1987 pärinevat seisukohta, milles ta annab oma teenistustele ülesande alustada õigusaktide kodifitseerimist hiljemalt nende kümnenda täiendamise järel, rõhutades samas, et tegu on miinimumnõudega ja et teenistused peavad enda vastutusalasse kuuluvaid õigusakte kodifitseerima veelgi lühema aja jooksul. Praegusel juhul menetleme me 1990. aasta direktiivi ja neli korda, s.o 1994., 1998., 2001. ja 2003. aastal muudetud õigusaktide muutmist. Algselt tulnuks direktiiv 90/219/EMÜ kodifitseerida, ent lõppkokkuvõttes sõnastati see ümber, et viia sisse muudatused, mis olid vajalikud seoses 2006. aastal kehtestatud kontrollieeskirjade menetlusega. Ma leian, et ühenduse õiguse kokkukoondamine peaks olema üks Euroopa Komisjoni prioriteete ja et praegu ei ole asjad eeskätt just liikmesriikide ja kodanike vaatenurgast korras.

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Kuigi põllumajanduse ning taime- ja loomakasvatuse edusamme ja tulemusi poleks võimalik ilma geneetikas tehtud avastusteta ette kujutada, peame välja töötama parimad bioohutuse meetmed geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamiseks suletud keskkonnas, sest me peame järgima ettevaatuspõhimõtet, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

On ilmne, et Mendeli ja temale järgnenud Morgani, Cricki ja Watsoni avastusteta oleks inimkond tänapäeval halvemas olukorras ja konfliktsem. On selge, et olenemata sellest, kas tegu on taimede, loomade või mikroorganismidega, peavad geneetiliselt muundatud organismide loomise, katsetamise, kasutamise ja turuleviimise meetodid olema igas riigis allutatud eriregulatsioonile, millega kehtestatakse õiguslik ja institutsionaalne raamistik, et kõrvaldada halba mõju avaldavad riskid või neid vähendada.

– Raport: Eoin Ryan (A6-0348/2008)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. −(IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle härra Ryani raportile liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika kohta. Ühenduse õigusaktide eesmärk on vähendada tarbetut ja liigset bürokraatiat ning sellest ei saa jääda puutumata ka liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika.

Eurostat on moodustanud töörühma, et uurida, kuidas liikmesriikidevahelise kaubavahetuse aruandlust lihtsustada ja ajakohastada. Lisaks uuritakse ühisturu ühtse kaubavoogude arendamise ja katalogiseerimise süsteemi võimalikkust. Ma toetan seda algatust, ent loodan koos härra Ryaniga, et komisjon parandab seda ettepanekut, määratledes piisava põhjalikkusega meetmed, mis on vajalikud sedasorti ühesuunalise voo mehhanismi kasutuselevõtmiseks. Selleks võib kasutada katseprojekte, et süsteemi kasulikkust ja teostatavust põhjalikult kontrollida.

  Eoin Ryan (UEN), kirjalikult. − (GA) Üheksakümmend protsenti Iirimaa äriühingutest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning kogu Euroopa Liidus on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osakaal sama. Iirimaal – ma olen sealse olukorraga paremini kursis – on ligikaudu 250 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat, kes pakuvad tööd enam kui 800 000 inimesele. Enamiku nende ettevõtjate juures (ligikaudu 90%) töötab alla kümne inimese ja pooltel juhtudel vaid üks inimene. Seepärast on aeg väga väärtuslik ressurss, ent need ettevõtjad peavad kulutama suure osa ajast pelgalt blankettide täitmisele.

Kuna tegu on minu enda raportiga, siis pole üllatav, et ma toetan seda raportit, mille suhtes saavutati kompromiss tänu nõukogu ning majandus- ja rahanduskomisjoni vahelisele koostööle. Tahtsin anda vaid selle selgituse, et rõhutada raporti tähtsust. Raporti sätted vabastavad enam kui 200 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat kaubavahetusega seotud blankettide täitmise kohustusest, säästes nende aega ja aidates kaasa kogu ettevõtlusele.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Intrastat on Euroopa riikide jaoks mõeldud ühtne süsteem. Selle eesmärk on vähendada tarbetut bürokraatiat ja ebavajalikke eeskirju. Tegu on paindliku süsteemiga, mis võimaldab võtta arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide erivajadusi ja -lahendusi.

Üheks oluliseks momendiks on ka see, et nii Intrastati süsteem kui ka rahvusvaheline kaubandusstatistika süsteem tuginevad ÜRO statistikaosakonna välja töötatud rahvusvahelise kaubandusstatistika süsteemi soovitustele. See võimaldab saada täielikku ja täiesti võrreldavat teavet rahvusvahelise kaubanduse kohta.

Statistiliste andmete kogumine oluliste majandusküsimuste kohta on väga vajalik. Liikmesriigid peaksid tegema kõik, et seda süsteemi ajakohastada ja parandada.

– Raport: Evelyne Gebhardt (A6-0361/2008)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Malta on ainus ELi riik, kus ei ole võimalik abielu lahutada. Euroopas on vaid kolm riiki, kus seda ei saa teha: Vatikanis, Andorras ja Maltal.

Malta lubas aga mujal sõlmitud abielu lahutada tingimusel, et isik on abielu lahutava riigi kodanik või alaline elanik.

Brüsseli II määruse (nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003) kohaselt saab isik abielu lahutada, kui ta on mingi liikmesriigi kodanik ja on seal kuus kuud alaliselt elanud. Abielulahutuse taotlemise õigus on isikul, kes on elanud liikmesriigis enne taotluse esitamist alaliselt vähemalt aasta aega järjest.

Väärib kiitmist, et kasutusele on võetud uus artikkel puhkudeks, kus riikidel puuduvad abielulahutust reguleerivad õigusaktid, nagu näiteks Malta puhul.

Maltal oleme me juba tunnustanud lahutust registreerimissüsteemi kaudu juhtudel, kus kohaldatakse asjaomaseid õigusakte; küsimus ei ole lahutuse põhimõtte omaksvõtmises, sest see on teatud olukordades juba kehtiv. Küsimus on selles, kas lahutus peaks olema osa meie õigussüsteemist ka siis, kui eritingimused ei kohaldu.

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Evelyne Gebhardti raportile tuginedes andsin oma poolthääle õigusloomega seotud resolutsioonile, millega otsustati vastavalt muudatusettepanekutele kiita heaks ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse 2003. aasta määrust seoses kohtualluvusega ning abieluasjades kohaldatavat õigust käsitlevate eeskirjade kehtestamisega. Kuna kodanike liikuvuse suurenemisega Euroopa Liidus on kaasnenud rahvusvaheliste abielupaaride (s.o abielupaarid, mille puhul abikaasad on erineva kodakondsusega või elavad erinevates liikmesriikides või liikmesriigis, mille kodanik vähemalt üks abikaasadest ei ole) arvu kasv ja kuna lahutuste määr on Euroopa Liidus kõrge, on vaja vältimatult sätestada kohaldatav õigus ja pädevus abieluasjades, sest need puudutavad aasta-aastalt üha suuremat kodanike hulka. Jätkuvalt tuleb juhtida tähelepanu sellele, et asutamislepingud sätestavad ühtse vabaduse, turvalisuse ja õiguse ala järkjärgulise loomise koos meetmetega, mille eesmärk on suurendada liikmesriikides kohaldatavate eeskirjade kooskõla õiguse ja pädevuse vahelistes konfliktides.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) Evelyne Gebhardti raportis selgitatakse liikmesriikide kohtute pädevust seoses abieluasjadega Euroopa Liidus ja sellega, millist õigust kohaldada. Raporti eesmärk on vähendada ohtu, et üks abikaasa püüab lahutustaotluse esimesena sisse anda, et asja suhtes kohaldataks selle riigi õigust, mis kaitseb tema huve. See eesmärk on iseenesest kiiduväärt. Minu arvates on aga määruse puudused suuremad kui selle eelised.

Rootsi abieluõigus on üks maailma liberaalsemaid ja me peaksime selle üle uhked olema. Algse ettepanekuga seotud oht seisneb selles, et mitmel juhul peaksid Rootsi kohtud langetama otsuse Malta, Iiri, Saksa või Iraani õiguse kohaselt, kui üks abikaasa taotleb lahutust. Pikemas plaanis piiraks see Rootsis üksikisikule tagatud tingimusteta õigust taotleda abielu lahutamist ja ka selle taotluse rahuldamist – selles valdkonnas ei saaks ma iial kompromisse teha. Seepärast tahtsin esmalt hääletada raporti vastu. Hääletamise käigus võeti aga vastu suuline muudatusettepanek, mis oli seotud avaliku korra kaitse põhimõttega. Ma olen endiselt arvamusel, et Rootsi mudel peaks alles jääma, ent parema tulemuse tagamiseks olen otsustanud hääletamisest loobuda.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Ma andsin oma poolthääle Evelyne Gebhardti raportile, mis käsitleb abieluasjades kohaldatavat õigust. Võttes arvesse kodanike suuremat liikuvust ELis ja abielulahutuse korral liikmesriikides kohaldatavate õigusaktide mitmekesisust, toetan ma võimalust lasta eri kodakondsusega või erinevates liikmesriikides elavatel abikaasadel valida ise abielulahutuse suhtes kohaldatav õigus.

Samas on tähtis tagada mõlema abikaasa informeeritus, et nad oleksid täiesti teadlikud kohaldatava õiguse valimise õiguslikest ja sotsiaalsetest tagajärgedest.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Meile pakutavad uued õigusaktid puudutavad rahvusvaheliste abielupaaride (s.o abielupaarid, mille puhul on abikaasadel erinev kodakondsus või nad elavad erinevates liikmesriikides) abielu lahutamist.

Kaalukausil on pädeva kohtualluvuse ja kohaldatava õigusega seotud eeskirjade määratlemine, et kõrvaldada selles valdkonnas valitsev õiguslik ebaselgus. Praegu määravad kohaldatava õiguse liikmesriigi kollisiooninormid, mis on keerulised ja riigiti äärmiselt erinevad. Lõviosa liikmesriikidest määrab kohaldatava õiguse vastavalt asu- või elukohariigi kriteeriumile (lex loci). Ülejäänud liikmesriigid rakendavad süstemaatiliselt oma riiklikku õigust (lex fori), mis võib mõistagi tuua kaasa sellise õiguse kohaldamise, millega abikaasadel on väga nõrk side, ja tulemuse, mis ei vasta õiguskindluse põhimõttele.

Uue määrusega soovitakse kollisiooninormid ühtlustada. Me toetame seda, sest see peaks muutma praeguse tõsise olukorra prognoositavamaks; see on eeskätt laste huvides, kuna nemad on sageli vanemate lahutuse ohvrid.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Junilistani liikmed on ääretult pettunud, et raportöör soovib suruda läbi teemat, mille nõukogu alles hiljuti tagasi lükkas. Fakt on see, et puudustest hoolimata on praegune Brüsseli IIa määrus palju parem õigusakt kui raportööri pakutu. Abikaasadelt kohtu ja kohtualluvuse valimise võimaluse äravõtmine näitab komisjoni ja eeskätt raportööri üleolevat suhtumist kõikide liikmesriikide praegusesse tavasse.

Me mitte üksnes ei ole selle küündimatu raporti vastu, vaid kutsume kõiki parlamendiliikmeid üles seisma lahutavate abikaasade valikuvabaduse eest. Keerulised ELi eeskirjad on viimane asi, mida need inimesed raskel ajal vajavad.

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. − Iirimaa loobus selle määruse vastuvõtmisest ja rakendamisest, sest me ei toetanud lahendust, mille korral oleks Iiri kohtutele antud pädevus rahuldada ELi kodaniku abielulahutuse taotlus tema päritoluriigi õiguse põhjal, mis on Iiri õigusest oluliselt erinev.

Kui Iirimaa selle meetme rakendaks, siis laseks see Iirimaal elavatel ELi kodanikel lahutada abielu meie kohtutes alustel, mis on sootuks teistsugused ja leebemad kui meie põhiseaduses sätestatud tingimused, mis kehtestati 1995. aastal korraldatud lahutusteemalise rahvahääletuse tulemusena (s.o neli aastat poolte lahusolekut). See tähendaks ka, et sellistel juhtudel ei kohalduks praegune põhiseadusest tulenev nõue, et Iiri kohtud võivad lubada abielu lahutada üksnes juhul, kui poolte ja ülalpeetavate laste huve on arvesse võetud. Ehkki sellel raportil on positiivseid aspekte, loobusin hääletamisest seetõttu, et Iirimaa on määruse rakendamisest keeldunud.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. − (FI) Proua juhataja, ma hääletasin Evelyne Gebhardti raporti vastu, sest pidasin tähtsaks, et Soome kohtud rakendaksid tulevikus Soome seadusi olukordades, kus välisriigi õiguse rakendamine läheks tugevasse vastuollu Soome õiguse aluspõhimõtetega.

Samuti teeb mind väga murelikuks kavandatav süü hindamine lahutusasjades. Soomes loobusime me ligikaudu 20 aastat tagasi truudusetuse uurimisest ja muudest sarnastest teemadest lahutusasjades. Selle kasutuselevõtt oleks tohutu vähikäik ja vanade aegade taaselustamine.

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. – (LT) Laienenud Euroopa Liidus kasvab rahvusvaheliste perekondade, s.o erineva kodakondsusega abikaasadega perekondade arv. Kahjuks lõpeb suur hulk abielusid erineva kodakondsusega inimeste vahel lahutusega ning lahutusprotsess on sageli keeruline ja aeganõudev. Selle põhjuseks on see, et seni olid inimestel piiratud võimalused valida kohut, kes nende lahutusasja lahendaks. Kui nad olid otsustanud lahutada, siis said nad pöörduda üksnes elukohajärgse riigi kohtusse. Seetõttu ei saanud nad valida teiste ühenduse liikmete õigust ega kohaldada seda oma lahutuse suhtes. Näiteks selleks, et oma abikaasast lahutada, pidi leedulanna, kes oli abiellunud sakslasega ja kellel oli perekond Saksamaal, pöörduma elukohajärgsesse kohtusse. Lahutusprotsess pidi toimuma Saksa õiguse kohaselt. Kui määrus vastu võetakse, siis need piirangud alates 1. märtsist 2009 enam ei kehti. Lahutavad abikaasad saavad valida kas elukohajärgse kohtu või selle riigi õiguse, mille kodanikud nad on. Hääletuse ajal toetasin ma muudatusettepanekuid, mille järgi ei tohi lahutusasjades kohaldatav õigus minna vastuollu Euroopa Liidu põhiõiguste harta aluspõhimõtetega. See on eriti tähtis, arvestades asjaolu, et me püüame lahutusasjade otsustamisel vältida soolist diskrimineerimist.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Ma hääletasin proua Gebhardti raporti poolt, sest ma leian, et komisjoni ettepanek standardiseerida kollisiooninormid rahvusvaheliste abielupaaride lahutusasjades on oluline. Abielulahutus on inimlik tragöödia osapoolte ja nende laste jaoks. Seepärast peab menetlus ja kohaldatava õiguse sisu olema pooltele võimalikult selge.

Praegune olukord, kus Brüssel IIa määruse kohaselt saavad abikaasad valida mitme pädeva kohtu vahel ja kohtualluvus määratakse kindlaks selle liikmesriigi kollisiooninormide alusel, kus asub asja menetlev kohus, ei taga vajalikku õiguskindlust. Selle tõsisteks kõrvalnähtudeks on võimalus kohtualluvust vabalt valida ja võidujooks kohtusse, kus üks pool püüab anda esimesena asja selle kohtu menetlusse, kelle kohaldatav õigus vastab tema huvidele kõige paremini.

Ma arvan, et abikaasade õigus valida pädev kohus ja kohtualluvus vastastikusel kokkuleppel aitaks neil mõlemal juhul sisu osas selgust saada. Just seepärast on tähtis lihtsustada juurdepääsu teabele materiaal- ja menetlusõiguse kohta vastavalt muudatusettepanekule 2. Väga oluline on ka muudatusettepanek 1, mis kaitseb õiguse valikul laste huvisid.

Ma toetan oma fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut 37, mille kohaselt peab valikuvõimaluste hulka kuuluma ka selle liikmesriigi õigus, mille alusel paar abiellus. See on loogiline ja teeks kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamise veelgi lihtsamaks.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Euroopas, eriti just minu kodumaal lahutatakse üldiselt liiga palju. Kasvab ka rahvusvaheliste abielupaaride (s.o abielupaarid, kus abikaasad on erineva kodakondsusega) lahutuste arv.

Kuna Euroopa lõimumisega kaasneb isikute vaba liikumine, siis on tähtis kehtestada selge õiguslik raamistik.

Olles teadlik, et abielu lahutust reguleerivad liikmesriikide normid on äärmiselt erinevad, mõistan ma täielikult ohtu, mis võib tuleneda „lahutusturismist”, kus on võimalik valida ühe abikaasa jaoks kõige soodsam ja teise jaoks kõige ebasoodsam kohtualluvus.

Ma oleksin hääletanud selle raporti poolt, kui määrusega oleksid puudused kõrvaldatud ja kui erinevates liikmesriikides elavatel abikaasadel oleks võimaldatud valida vastastikusel kokkuleppel ja faktidest täiesti teadlikuna nende abielu lahutamiseks pädev kohtualluvus, milleks peaks olema üks kahest abikaasade elukohaks olevast Euroopa Liidu liikmesriigist.

Kahjuks tekitas hääletuse käigus vastu võetud suuline muudatusettepanek sellise segaduse, et kogu raport oleks tulnud saata tagasi komisjoni. Kuna aga seda ei tehtud, siis ma lõpphääletusel enam ei osalenud.

Teema on liialt tundlik, et selle üle segases olukorras hääletada.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Ma ei hääletanud selle raporti üle, sest Iirimaa otsustas mitte kasutada võimalust osaleda kavandatava määruse vastuvõtmisel ja rakendamisel ega ole nõukogu tasandil läbirääkimistest aktiivselt osa võtnud.

Iirimaa ei olnud selle poolt, et anda Iiri kohtutele pädevus rahuldada ELi kodaniku abielulahutuse taotlus tema päritoluriigi õiguse põhjal, mis on Iiri õigusest oluliselt erinev.

Taolise lahenduse rakendamisel oleksid Iirimaal elavad ELi kodanikud saanud taotleda abielulahutust Iiri kohtutes oluliselt teistsugustel ja leebematel alustel võrreldes Iiri põhiseaduses sätestatud tingimustega, mis kehtestati 1995. aastal korraldatud rahvahääletuse tulemusel.

Võttes arvesse, et Iirimaa ei osale määruse vastuvõtmise ja rakendamise protsessis, olen otsustanud raporti üle mitte hääletada.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Ma toetan kolleeg Evelyne Gebhardti raportit kohtualluvuse valiku, kohtuotsuste tunnustamise ja abieluasjade üle otsustamise õigust käsitlevate eeskirjade kohta. Usun kindlalt, et selles tundlikus valdkonnas on vaja kehtestada selge, põhjalik ja paindlik õiguslik raamistik.

Tänasel hääletusel andsin poolthääle lahutust menetleva kohtu valimise õiguse kehtestamisele. Ma toetasin ettepanekut, mille kohaselt nn rahvusvahelised abielupaarid saavad valida oma tavalise elukohajärgse riigi õiguse või selle riigi õiguse, kus abielu sõlmiti.

Ma toetan seisukohta, et tähtis on tagada mõlema abikaasa piisav juurdepääs teabele, olenemata nende finantsolukorrast või haridustasemest. Mõlemad pooled peaksid olema täpselt ja täielikult kursis kohaldatava õiguse ja abieluasja otsustusõiguse valiku tagajärgedega. See puudutab eeskätt rahvusvahelisi abielupaare, sest liikmesriikide õigus, lahutusmenetlus ja tingimused, mille kohaselt abielulahutust käsitletakse, võivad olla äärmiselt erinevad.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Piiriüleste abieludega seotud küsimustes on tähtis, et Euroopas valitseks ühtne õiguslik olukord. Kodanikele pakutav õiguskindlus seoses abielu ja lahutusega, millega kaasnevad sageli ülimalt emotsionaalsed küsimused, on poliitikavaldkondades kasvava tähtsusega.

Üha kiiremini kahanevas maailmas on tsiviilõiguses kehtivad normid – antud juhul kohaldatava õiguse ja pädeva kohtu vaba valik – oluline, et tagada isikute liikuvus. Käesolev määrus kehtestab kasutajakeskse juurdepääsu perekonnaõigusele. Oluliseks teguriks on selles kontekstis poolte teadlikkus oma otsuse õiguslikest tagajärgedest. Seepärast hääletasin raporti poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, mõeldes rohkem kui 150 000 Euroopa mehele ja naisele, kes osalevad igal aastal piiriüleses lahutusmenetluses. See puudutab ka paljusid Rumeenia mehi ja naisi, kes on välismaal abiellunud. Ma hääletasin raporti poolt, sest olen veendunud, et meie kohus on toetada kõikide selliste bürokraatlike takistuste ja raskuste kõrvaldamist, mis panevad inimesi ütlema, et Euroopa Liit on kodanike jaoks põrgu ja advokaatide jaoks taevas.

Samuti leian, et meil on oma valijate ees kohustus kõrvaldada terve rida muid probleeme, mis põhjustavad Euroopa kodanikele peavalu. Kui tuua selle kohta kaks näidet, siis on probleeme seoses raviga, mida antakse Euroopa kodanikele riigis, mis ei ole nende päritoluriik, ja haridust tõendavate diplomite võrdsusega.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle proua Gebhardti raportile abieluasjades kohaldatava õiguse kohta. Tegu on väärika eesmärgiga kehtestada selge ja terviklik õiguslik raamistik, mis hõlmab kohtualluvuse pädevust reguleerivaid õigusakte ning abieluasjades tehtud kohtuotsuste vastastikust tunnustamist ja rakendamist, samuti kohaldatava õigusega seotud eeskirju.

Praeguse stsenaariumi kohaselt võib iga rahvusvaheline abielulahutus tekitada erinevaid õiguslikke küsimusi, sest liikmesriigi ja ühenduse õiguse vahel on vastuolud. Me peame mõtlema ka riskile, mis on seotud võidujooksuga kohtusse, kus eelis on abikaasal, kes püüab anda esimesena asja selle kohtu menetlusse, kelle kohaldatav õigus vastab kõige paremini tema huvidele.

See on täiesti vastuvõetamatu ja seepärast toetan ma raportit, mille eesmärk on anda abikaasadele suur vastutus, eelkõige võimalus teha teavitatud valik, valida kohtualluvus ja lõpuks kohaldatav õigus.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Euroopa Liidu pooldajana näen Euroopa õigusaktides tavaliselt lisandväärtust. Probleemidele leiab paremaid lahendusi harilikult siis, kui mitu inimest on nende peale mõelnud. Käesolev aruanne on kahetsusväärne erand sellest reeglist. Meil on põhjust olla uhke õigusaktide üle, mis annavad inimestele võimaluse minna oma teed, kui nad seda soovivad, seega on meil põhjust kaitsta Rootsis kehtivat süsteemi. Sarnaselt valitsusele olen arvamusel, et komisjoni ühtlustamisettepanek on samm vales suunas, kui arvesse tuleb võtta näiteks Malta praktikat. Vatikanile ei saa anda võimalust seada tõkkeid aktiivse võrdsuspoliitika rakendamisele kodus. Euroopa Parlament oli teistsugusel arvamusel. Seepärast hääletasin raporti vastu. Muudatusettepanek on kantud ka protokolli.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Ma hääletasin meetme vastu, sest ma leian, et EList on vastutustundetu sekkuda asjadesse, mis ei kuulu tema pädevusse. See hõlmab ka perekonnaõigust. Ministrite nõukogu peaks hoolikalt mõtlema, kas võtta Euroopa Parlamendi või komisjoni ettepanekud vastu. Üksikud problemaatilisi juhtumeid ei tohiks kasutada ära ELile lisavolituste andmiseks. See ei ole Euroopa lõimimise mõte.

Peale selle viitas Euroopa Parlament oma arvamuses ELi põhiõiguste hartale. Parlamendi käitumine kujutab endast vastuvõetamatut manipulatsiooni, sest ELi põhiõiguste harta ei ole mitte õiguslikult siduv dokument, vaid poliitiline kompromiss. ELi põhiõiguste harta artiklis 9 on sätestatud: „Õigus abielluda ja õigus luua perekond tagatakse nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.” Kuna perekonnaõiguse küsimused on lahendatud liikmesriikide tasandil, siis milleks on vaja paralleelseid abielulahutuste õigusnorme Euroopa tasandil? See annab võimaluse manipuleerimiseks. Seepärast pole sugugi selge, mis suunas see õigusakt liigub ja komisjon ei suuda ebakindlust kõrvaldada. Ma teen ministrite nõukogule ettepaneku see meede tagasi lükata.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Täheldatud on Euroopa Liidu kodanikest ja kolmandate riikide kodanikest koosnevate abielupaaride arvu kasvu.

Seetõttu tõusetub kohaldatava õiguse või pädeva kohtu valiku küsimus konkreetsete asjade puhul veel tihedamini.

Euroopa Liit vajab tõhusaid kollisiooninorme õigusliku pädevuse kindlaksmääramiseks.

Kuna lahutuste arv kasvab, siis suureneb ka lahutuse ja lahuselu taotlemisel esinevate diskrimineerimisjuhtumite arv. Paremini informeeritud abikaasa haarab initsiatiivi ja valib kohtualluvuse, mille õigus teenib tema huve kõige paremini. Seda tehes määrab see abikaasa asjaomase õigussüsteemi pädevuse ette ära.

Abielude puhul, kus üks abikaasadest elab kolmandas riigis, võib olla raske saada kohtu tunnustust kolmandas riigis lahutusasjas tehtud otsusele.

Täna hääletusele pandud raporti eesmärgiks on tagada mõlemale abikaasale juurdepääs usaldusväärsele teabele lahutuse ja lahuselu menetluse kohta ning liikmesriigi ja ühenduse õiguse põhiprobleemide kohta. On põhjusega leitud, et kohaldatava õiguse valikul on alati vaja võtta arvesse laste huve.

– Raport: Pedro Guerreiro (A6-0388/2008)

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) ELi kalanduspoliitika aluseks ei ole kunagi olnud läbimõeldud ühisotsused. Viimastel aastatel on Euroopa kalavarud järsult kahanenud ja olukorra parandamiseks tehakse väga vähe. Selle asemel pakub EL kolmanda maailma riikidele kalapüügiõiguste eest vastutasuks abi ning kulutab seega ära ka nende kalavarud. Kohalikud rannikuelanikud jäävad oma elatusallikast ilma ja on sunnitud elatuma abist, mis on harva piisav või korvab sissetuleku kaotust.

EL peaks toetama pikaajalist ja tulevikku suunatud kalanduspoliitikat. Protsessis, mille lõppeesmärk on suurendada püügivõimsust, ei ole ruumi kalalaevastiku parandamisele ja moderniseerimisele. Ma toetaksin meeleldi toetusmeetmeid, mille eesmärk on olla abiks vaeste rannikualade kaitsetutele kohalikele elanikerühmadele, kelle ainus sissetulekuallikas on kalastamine ja kes kannatavad tohutult kalavarude vähenemise tõttu eeskätt ELi väära kalanduspoliitika tagajärjel. Pedro Guerreiro raportis esitatud ettepanekud aga ei sisalda neid meetmeid ja seepärast hääletasin ma raporti vastu.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Määruses (EÜ) nr 639/2004 ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta sätestatakse mitu erandit laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kavast, mis on kirjas ühisele kalanduspoliitikale vastavat kalavarude kaitset ja säästvat kasutamist reguleeriva määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 13.

Vastavalt määruses (EÜ) nr 639/2004 sätestatule ei ole asjaomastel liikmesriikidel riigiabi eraldamist võimaldava komisjoni õigusakti hilinenud vastuvõtmise ja piiratud laevaehitusvõimekuse tõttu võimalik pidada kinni tähtajast, mis on seotud renoveerimiseks mõeldud riigiabi andmisega laevastikku lisamiseks kuni 31. detsembrini 2008.

Oma raportis kaitses kalanduskomisjon laevade uuendamiseks ja registreerimiseks antava riigiabi tähtaja pikendamist nii seoses kehtiva määrusega kui ka Euroopa Komisjoni ettepanekuga, mille kohaselt tuleks pikendada tähtaega ühe aasta võrra, s.o 31. detsembrini 2009.

Äärepoolseimate piirkondade laevastike uuendamiseks antava riigiabi pikendamine 31. detsembrini 2009 ja võimalus registreerida laevu kuni 31. detsembrini 2011 on eelnimetatud vajakajäämisi arvesse võttes ülimalt tähtis.

Seepärast hääletasin ma Guerreiro raporti poolt.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Äärepoolseimate piirkondade kalalaevastike uuendamise ja moderniseerimise toetamine on äärmiselt tähtis, võttes arvesse nende piirkondade kalandussektori strateegilist iseloomu. Hääletusele pandud raporti eesmärk on pikendada ühe aasta võrra äärepoolseimate kalalaevastike uuendamise ja moderniseerimise rahastamise perioodi.

On õige võtta arvesse nende piirkondade kalalaevastike haldamise erilist struktuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Seetõttu tuleks lisamis- või kõrvaldamiskavade ja võimsuse kohustusliku vähendamise haldussätted määruses ning kalalaevade uuendamise ja moderniseerimise avalikule abile juurdepääsu eeskirjad kohandada vastavalt nende piirkondade vajadustele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et äärepoolseimate piirkondade kalalaevastike, eeskätt väikesemahulise kalapüügi laevastike uuendamise ja moderniseerimise toetamine peaks jätkuma, sest nende piirkondade laevastikud koosnevad valdavalt vananenud alustest – mõnedes piirkondades kasutatakse lausa enam kui 30 aasta vanuseid aluseid. Need meetmed on saagi ladustamistingimuste ja nende piirkondade kalurite tööohutuse parandamise vältimatuks eeltingimuseks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin poolthääle Pedro Guerreiro raportile ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta. Komisjon on valdkonnast olenemata alati kaldunud eelistama Euroopa lõimumist ja ma jagan seda seisukohta; ent antud juhul peame kaotama igasugused ajalised piirangud, et neil piirkondadel oleks piisavalt aega asjakohaseks uuendamiseks ja moderniseerimiseks, et siseturul valitseva konkurentsiga toimetulekuks paremini valmis olla.

On selge, et uuendamise edasise toetamiseta on võimatu tagada tööohutus ja kalavarude säilimine. Seepärast toetan ma seda algatust, mille eesmärk on rekonstrueerida täielikult äärepoolseimate piirkondade laevastikud, et tulla toime uute raskustega Euroopa kalandussektoris.