Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0045(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0346/2008

Arutelud :

PV 22/10/2008 - 2
CRE 22/10/2008 - 2

Hääletused :

PV 22/10/2008 - 4.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0510

Arutelud
Kolmapäev, 22. oktoober 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

7. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Ettepanek võtta vastu otsus, millega kiidetakse heaks Catherine Ashtoni komisjoni liikmeks nimetamine (B6-0575/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE). – Härra juhataja, tervitan paruness Ashtoni vastuvõtmist komisjoni liikmeks ning tahaksin välja tuua fakti, et talle on omistatud eluaegne aadlikutiitel tema suurepärase töö eest Ühendkuningriigis. Olen kindel, et ta on sama vääriline volinik nagu iga teinegi enne teda. Lord Cockfield määrati aastal 1984 Margaret Thatcheri valitsuse poolt Ühendkuningriigi volinikuks. Ta tegi Brüsselis silmapaistvat karjääri, pannes aluse ühtsele turule.

Paruness Ashton tagaks endale koha Euroopa Liidu ajaloos, kui annaks Doha läbirääkimistele hoogu. See on suur väljakutse, ent läbirääkimiste edukas lõpuleviimine aitaks arengumaid väga palju.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek: Euroopa Ülemkogu (B6-0543/2008)

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, hääletasin Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel ühisettepaneku vastu selle valskuse tõttu Iiri rahvahääletuse osas ja selle rumala klammerdumise tõttu majanduslikult kahjulike kliimamuutuste alaste eesmärkide külge. Kommünikee avaldab silmakirjalikult austust Iirimaa poolsele Lissaboni lepingu tagasilükkamisele ning siis hakkab nende dokumentide kodeeritud keele kaudu Iirimaalt kohe ikkagi teistega ühtemoodi mõtlemist nõudma. Nn hääletajate demokraatliku otsustusvõime austamine on ilmne vale.

Siin me oleme sügavas majanduskriisis, kõige hullemas, mida enamik meist meenutada suudab, ja Euroopa Liit muretseb kliimaeesmärkide välise ilme pärast. Tööstus ja meie majandused ei saa praegu endale lubada seda nii palju kõrgemat roheliste maksude koormat. Kõik, mida me sellega teeme, on järjest suurema osa oma tootmistööstuse väljaajamine Kaug-Itta.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Härra juhataja, tahan mainida muudatusettepanekut 3, milles kritiseerisime mitmeid volinikke selle tõttu, et nad on alahinnanud Euroopa Parlamendi pikaajalisi nõudeid õigusaktide esitamiseks finantsturu parema reguleerimise eesmärgil. See on olukorra reaalsus, ent arvan, et on samuti oluline väita, et liikmesriigid peavad süüst oma osa kandma. Isegi kui komisjon oleks üritanud liikuda, oleks sellele minu arvates suurt vastupanu osutatud. Ent komisjonil on ikkagi vastutus ja kui meil on põhimõtetel põhinev regulatsioon, mis on vastand eeskirjadepõhisele, peab see ikkagi olema karm, ning kergekäeline regulatsioon ei ole toiminud.

Tahan mainida ka lõiku 20, kus parlament rõhutab oma austust Iiri rahvahääletuse tulemuse ning ratifitseerimistoimingute tulemuste vastu teistes liikmesriikides. Iiri rahvahääletuse üle peetud arutelul väideti muudkui, et parlament ei respekteeriks tulemust. Lisaks kõigele ei ole parlamendil siin pädevust ega võimu mingit moodi tegutseda. Tervitan ikkagi seda avaldust, erinevalt kolleeg härra Allisterist.

Kokkuvõtteks arvan lõike 20 osas, et on võimalik tegeleda Iirimaa inimeste murega enne Euroopa valimisi, ent me ei tohiks alahinnata seda, mida siin tarvis on. See väidab ka, et parlament on valmis pakkuma abi, et saavutada laiem ja teadlikum üksmeel. Usun, et see tuleks ümber sõnastada nii, et see ütleks „saavutada paremini teavitatud üksmeel”.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, kõige ohtlikum fraas kaasaegses poliitikas on „midagi tuleb ära teha”. Poliitikutel on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne hirm näida passiivne ja see „miski” on teisese tähtsusega, nagu me rahanduskriisi ajal näinud oleme. Ei loe, mis see „miski” on – 500 miljardit naela Suurbritannias, 500 miljardit eurot Euroopas, 850 miljardit dollarit USAs – olgu, see on „midagi”, teeme seda. Praktilised tagajärjed ei loe.

On tõsi, et te ei saa kehtestada õigusakti languse vastu, täpselt nagu te ei saa kehtestada õigusakti Päikese või Kuu kursi tellimiseks. See, mida praegu näeme, on armutu parandus kerge krediidi aastatele, mida need samad valitsused tekitasid, hoides intressimäärasid liiga kaua liiga madalal. See oli poliitiline otsus, mitte turuga seotud, ja õhupalli puhutud õhk hakkab nüüd välja jooksma. Meie pankade natsionaliseerimise ja selliste suurte päästmistega kaasnev ainus praktiline muudatus on see, et maksude alandamise asemel, et aidata inimesed rasketest aegadest läbi, paneme neile peale just uue tohutu suure lisakoorma. Meie maksumaksjad maksavad meie upsakuse eest kõrget hinda.

 
  
MPphoto
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). – Härra juhataja, mis puutub muudatusettepanekusse 9, mille vastu minu fraktsioon hääletas, siis oli fraktsioonile PPE-DE väga tähtis, et demokraatlik protsess lõpetataks ilma igasuguste lõikamisteta, mis tekitavad demokraatia nappust, eriti nüüd, kui heidetega kauplemise juures ei saa parlamendi toiminguid positiivselt kirjeldada. Oleme näinud eksitavaid trikke, manipuleerimist ja ka seda, kuidas raportöör tema enda fraktsiooni poliitilist tahet ignoreerib.

See on saanud veelgi olulisemaks, arvestades eelmisel nädalal nõukogus olnud ummikseisu. Fraktsioon PPE-DE pakkus välja lahenduse tööstuse kahjustamise probleemile, edendades samal ajal kliimamuutuste leevendamist. Seega ei toeta meie võrdlemise ettepanekut kuluka enampakkumise süsteemi väljavahetamiseks mitte ainult Euroopa Liidu tööstus, vaid ka kaubandusühingud. Üritame kõik ühiselt ohtlikke heiteid vähendada. Selle pole kahtlustki.

Küsimus on aga selles, kuidas seda teha. Meie esmane mure peab olema meie planeet, ent tunnistan, et juhtivate kliimasõbralike majanduste langus, mis viib tööpuuduseni Euroopa Liidus, ei aita kaasa kliimamuutuste peatamiseks vajalikele meetmetele.

 
  
MPphoto
 

  Peter Skinner (PSE). – Härra juhataja, EPLP-l on hea meel selle ühisresolutsiooni ja finantskliimat ning laiemat majandust puudutava ettepaneku sisu üle. Seoses sellega, mida järgmiseks teha, on tõsi, et parlament on kehtestanud mitmesuguseid nõudeid – mõnes mõttes nagu soovinimekirja – ning ka konkreetseid ettepanekuid selle kohta, mida teha tuleb. Mõnikord oleme läinud komisjonist kaugemale. Tõepoolest, mõnikord – võib-olla riiklikel põhjustel või poliitiliste huvidega seoses – oleme näinud parlamenti tekstile vett peale tõmbamas ja uut teksti esitamas.

Ent need üleskutsed on praegu üsnagi asjakohased ja on seotud meie praeguse olukorraga. Järelevalvestruktuure tuleb tugevdada rohkem kui kunagi varem, ent maailma tasandil, mitte vaid Euroopa tasandil. Peame vaatama Euroopa Liidust kaugemale. Selleks peame ka kaaluma seda, mis maailmas arenguabiga seoses toimub. Peame suurendama oma reserve arenguküsimustega tegelemiseks, mitte neist eemale jalutama, ning loodetakse, et seda tehes saavutame kogu maailmas vajaliku majandusliku tasakaalu. Meie roll on sellistele küsimustele tähelepanu pöörata. Meie roll on ka selles osas midagi rohkem ära teha; esitan rohkem teavet selle teema kohta kirjalikult.

 
  
MPphoto
 

  Ivo Strejček (PPE-DE). – Härra juhataja, tahaksin kokku võtta põhjused, miks resolutsiooni vastu hääletasin. Esiteks on riigi rolli tugevdamine vale vastus finantsrahutustest väljapääsu otsimisel. Teiseks ei ole suurem reguleeritus ja uue üle-euroopalise järelevalveasutuse loomine ilma pädevusi selgitamata kriisile lahenduseks. Kolmandaks ei saa Lissaboni leping jõustuda, olles Iirimaa inimeste poolt tagasi lükatud. Seega peaks Euroopa Ülemkogu austama Iiri rahvahääletusi tulemust. Neljandaks ei taha Euroopa Ülemkogu minna tagasi oma ebarealistlike ja äärmiselt kallite eesmärkide juurde seoses kliimamuutustega. See ohustab lõpuks tavainimeste elustandardit.

 
  
MPphoto
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Härra juhataja, lubage mul alustada, öeldes, et on küll õige, et Lissaboni leping ei saa jõustuda enne, kui kõik 27 liikmesriiki selle heaks kiidavad, ent see ei tähenda, et Euroopa ei või edasi liikuda, ning mina näiteks ei taha näha Euroopat ilma Iirimaata edasi liikumas. Partei Fine Gael valimisjuhina tahan teha täiesti selgeks, et Iiri seisukoht on ja peaks olema, et tahame olla Euroopa keskmes. Me ei taha enam olla saar teise saare taga ning Briti huvide poolt valitsetav. Me austame Suurbritanniat selle eest, et tal on oma huvid – tal on selleks õigus. Meie huvid on mujal ja ma ei taha, et ükski parlamendi Briti liige siin püsti tõuseb ja räägib minu valijaskonna või Iirimaa huvide eest.

Tahan öelda, et partei Fine Gael parlamendiliikmed fraktsioonis PPE-DE toetavad raporti üldist püüdlust Euroopa Ülemkogu istungil, ent ma ei aktsepteeri seda, et parlament peaks arvestama, „et oleks võimalik reageerida Iiri rahva poolt väljendatud muredele, et tagada enne Euroopa valimisi kõigile vastuvõetav lahendus”, sest see teema on Iiri rahvale mõtteaineks, nende endi äranägemise järgi ja nende endi ajal. Selle punkti peamegi üles kirjutama.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE).(CS) Ma ei ole eriti rahul meie ühisresolutsiooni sisuga ega ole ka väga rahul nõukogu eesistuja Sarkozy käitumisega. Sellegipoolest pean kokkulepet või vähemalt võimet mingis ühislähenemises kokku leppida väga tähtsaks sammuks, sest halvim sõnum, mille Euroopa inimestele saata võime, on see, et me ei suuda milleski kokku leppida. Sellest hoolimata tahaksin samuti üles kutsuda kainele mõistusele. Siin on kolm tegurit. Üks on loomulikult rahanduskriis, teine on langus ja kolmas kehtib põhimõtteliselt üleilmastumise mõjule meie siseturul. Olen rääkinud sellest palju-palju kuid ja isegi mitmeid aastaid. Tundub, et me ei suuda peatada kasvumäära Euroopa tööstusele esitatud nõuetes ning ei suuda seda kasvu isegi Maailma Kaubandusorganisatsiooni tasandil arutada. See ühildumatus on meie jaoks suur probleem.

 
  
  

- Soovitus: Harlem Désir (A6-0373/2008)

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, nagu me kõik teame, on renditöö Euroopa Liidus läbimas tohutut kasvu. See on ühelt poolt hea, kuna loob palju töökohti, ent riiklikul tasandil laialdaselt varieeruvad eeskirjad on tähendanud, et reeglina on mõjud siiamaani olnud pigem negatiivsed, eriti töötajatele, sest see toob madalate palkade tulemusel kaasa palgadumpingu ja seega ka kohalike töötajate ümberpaigutamise. Kokkuvõttes viib see ka konkurentsi moonutamiseni, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, ning sellel on eeliseid ka neile, kes võtavad odavalt tööle võimalikult palju ajutisi töötajaid.

Seega peab meie eesmärk seoses direktiividega olema renditöö reguleerimine Euroopa Liidu jaoks üldiselt, ning eriti sätestada, et ajutisi töötajaid tuleb kohelda võrdsena kasutajaettevõtjate töötajatega seoses töö- ja värbamistingimustega. See oleks Euroopa majandusliku positsiooni huvides, eriti töötajate huvides, ning väldiks ettevõtjate jaoks konkurentsi moonutamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN).(PL) Härra juhataja, iga muudatus sellele direktiivile, ükskõik, kui tähtis, tähendaks õigusloomealase tegevuse olulist pikendamist ning jätaks ajutised töötajad veelgi pikemaks perioodiks õiguskaitseta. See on direktiiv, mis on oma tähtaja palju aastaid ületanud. See on ka sotsiaalpartnerite vaheliste kokkulepete väljendus. Seetõttu hääletasingi muudatusettepanekute vastu.

 
  
  

- Raport: Roberta Angelilli (A6-0404/2008)

 
  
MPphoto
 

  Neena Gill (PSE). – Härra juhataja, hääletasin selle raporti poolt, kuna Internetti kasutavate laste ohutus on minu jaoks suureks mureks. Selle teema on tõstatanud ka paljud minu Lääne-Midlandsi valijaskonnast. Ma tean, et paljud lapsevanemad ja õpetajad muretsevad järjest rohkem selle pärast, et lastel on juurdepääs materjalidele, mis on sobimatud ja potentsiaalselt ohtlikud.

Interneti arenemine võimsaks ülemaailmseks meediumiks on suurendanud ohtu noorukitele üle kogu maailma. Hiljutise Ühendkuningriigis läbi viidud uuringu kohaselt on koguni ühele kümnest veebi jututubasid kasutavast lapsest Interneti teel pedofiil lähenenud. Tunnistades, et Internet pakub lastele meelelahutust, võimalusi ja teadmisi, peame siiski kehtestama ka meetmed nende kaitsmiseks Internetis. Usun, et meil on vastutus kaitsta lapsi ohtlike materjalide eest ja ka mõnede veebis tegutsevate inimeste eest.

Euroopa Parlamendil on tähtis roll sobimatute ja ebaseaduslike materjalide kättesaadavuse vähendamisel ning veebiohtudest teadlikkuse suurendamisel. Seega tervitan seda raportit ja Euroopa Liidu pingutusi meie laste kaitsmisel. Lapsed peaksid saama kasutada selle tehnoloogia kõiki võimalusi, kartmata neid, kes võiksid neile halba soovida.

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, Internet on iseenesest väga positiivne leiutis, ent seda kasutab järjest rohkem kurjategijaid ning see on toonud kaasa kiire kasvu ühes kõige põlastusväärsemas kuriteos üldse, lastepornograafia levitamises.

Kui kujutate ette, et juba ainuüksi eelmisel aastal tõusis selliste materjalide levitamine Internetis 16% – ning lisate sellele fakti, et sellel eesmärgil kasutatakse aastas ära üle 20 000 lapse, et pilte teha – siis saate aimu selle teema ulatusest. Meie eesmärk peab olema järgmine: nulltolerants laste väärkohtlemise vastu, karmid karistused süüdlastele ning maksimaalne kaitse Internetti kasutavatele lastele.

Tervitan Euroopa Parlamendi poolt toetatavate meetmete paketti, mis ulatub infotelefonidest blokeerimissüsteemide paigaldamiseni ja haridusest politseikaitse ja finantstehingute jälgitavuseni.

See Euroopa Parlamendi raport on väga tähtis, sest saadab välja väga tugeva signaali seoses meie ühiskonna kõige nõrgemate liikmete, meie laste kaitsmisega.

 
  
MPphoto
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). (SK) Internet on suureks abiks, aga samal ajal ka suureks ohuks, eriti lastele. Lapsed on hulga suuremad arvutisõbrad kui nende vanemad ning seega ei ole vanemad sageli teadlikudki lõksudest, millega lapsed paaritunnise Internetis surfamise ajal kokku võivad puutuda. Tervitan seda raportit ja hääletasin selle poolt.

Usun, et ohutu Interneti programm aitab eemaldada suure põlvkondadevahelise lõhe seoses Interneti-teadlikkusega. Meil on vaja vanematele ja õpetajatele suunatud teabekampaaniat. Toetan Euroopa Liidu riikides kontaktpunktide loomist, mille kaudu on võimalik teavitada ebaseaduslikest tegevustest seoses Interneti turvalisusega.

Matti Juhani Saari Soomes pani Internetti, kaasa arvatud veebilehele YouTube, üles videod, mis kujutasid teda lasketiirus püstolit laskmas. Hiljem tappis see püstolit kandev hullumeelne kümme noort inimest Soomes Kauhajoki linnas. Daamid ja härrad, usun, et selle programmi abil õnnestub meil vähendada riskitasemeid ja tagada, et noortel inimestel ei oleks juurdepääsu sellistele videotele Internetis.

 
  
MPphoto
 

  Jan Březina (PPE-DE).(CS) Toetasin Angelilli raportit, sest usun, et see aitab võidelda laste väärkohtlemise vastu Internetis. Tahaksin, et rõhk asetataks politseijõududel kasutada olevate vahendite täiustamisele. Konkreetsemalt hõlmab see Euroopa lastepornograafia andmebaasi loomist koos kriisiliinide väljakuulutamisega, mis peaksid olema kättesaadavad politseijõududele. See on väga kasulik vahend juhtudeks, mis hõlmavad piltide ostmist vastastikuste grupisuhtluste kaudu, sest see võimaldab selgeks teha, kas vastav pilt on juba Internetis ilmunud ja kas selle kohta on juba uurimine algatatud, vältides seega asjatut mitmekordset uurimistegevust. Üks tõhus meede oleks ka lastepornograafiat sisaldavatel veebilehtedel tehtud maksete jälgimine, pidades samal ajal täielikult kinni privaatsuse ja pangasaladuste kaitse eeskirjadest.

Praegused kogemused näitavad, et laste turvalisust saab Internetis tagada ainult mitmetasandilise lähenemisega, mis hõlmab laste, perekondade, kõigi telekommunikatsiooni operaatorite, Interneti-teenuste pakkujate ja valitsusorganite kaasamist. On vaja tõsta teadlikkuse ja ennetamise taset, mis tehnilisest vaatenurgast aitaks kaasa ja soodustaks juhtudest raporteerimist ja suurendaks võimalust, et politsei neid uurib. Usun täielikult, et turvalise Interneti programm saab siin kaasa aidata.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE).(CS) Lubage mul täiendada esmaspäevast arutelu Internetti ja muid kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitsmise üle. Loomulikult ma toetasin raportit ja ootan seda väga. Sellegipoolest ei ole meie poolt heaks kiidetud programmis mingit rõhku terminoloogia ühtlustamisel seoses ohtliku sisuga. Liikmesriikide vaated erinevad ka selle osas, mida lihtsalt ei lubata ja mis on juba kriminaalseks muudetud. See raskendab loomulikult võitlust Interneti-kuritegevuse vastu, mis ei tunnista ei riikide ega mandrite piire. Meie laste nimel peaks kooskõlastamine selles valdkonnas olema meie prioriteet, kas see meeldib meile või mitte.

 
  
MPphoto
 

  Koenraad Dillen (NI).(NL) Härra juhataja, hääletasin kahtlusteta selle raporti poolt. On tervitatav, et Euroopa soovib midagi ära teha laste kaitsmiseks praegu Internetis levivate paljude ohtude eest. Lapsed hakkavad Internetti kasutama juba väga noorelt, aga puutuvad siis loomulikult kokku ka selle ohtudega.

Hinnanguliselt puutuvad üheksa kümnest lapsest vanuses 8–16 Internetis kokku pornograafilise materjaliga. Veebis pornograafia levitajad on muutumas järjest hooletumaks. Lisaks Interneti-pedofiilidele ja pornograafia levitajatele on ka veebikasiinod oma agressiivsete turundustehnikatega. Eriti just väiksemad lapsed ei ole alati teadlikud seonduvatest ohtudest.

Seega peavad lapsed, koolid ja õpetajad, ent ka poliitikud lapsi selle kõige eest kaitsma. Nad peavad nii jälgima kui tõstma teadlikkust, eriti ühiskonna noorimate liikmete hulgas, sest need on kõige vastuvõtlikumad ja haavatavamad.

 
  
MPphoto
 
 

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). (BG) Tänan teid, härra juhataja. Hääletasin raporti poolt, sest usun, et see on väga tähtis. On raske ühes dokumendis lahendada neid paljusid probleeme, mis tekivad, kui lapsed kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavad. Ent see programm on vajalik organisatsioonilisel tasandil. Kui arutame uute tehnoloogiate mõju, kipume rääkima sotsiaalsetest, hariduslikest, kultuurilistest ja muudest kasudest ning saame negatiivsed mõjud teada alles liiga hilja. Olemasolevad mehhanismid selliste toodete piiramiseks, millel on negatiivne mõju, on riski minimeerimisel väga tähtsad, ent me vajame nende kõrvale ka ennetavaid programme. Nüüd kui meil on ühine Euroopa programm, peab igal liikmesriigil ka oma riiklik programm olema. Peame tõstma ühiskonna teadlikkust probleemist ning õpetama lastele IKT intelligentset kasutamist. Teine teema, millega tegelema peame, on „arvutisõltuvuse” oht. Tarvis on ühendatud pingutusi, ja see on veel üks roll, mille riikide valitsused endale võtma peavad.

 
  
  

- Raport: Françoise Grossetête (A6-0346/2008)

 
  
MPphoto
 

  Milan Gaľa (PPE-DE). (SK) Härra juhataja, tahaksin teid tänada, et mulle kõnelemisaega andsite, ning tahan tänada ka proua Grossetête’i raporti eest direktiivi ettepaneku kohta, mis tegeleb ravimite müügilubade tingimuste muutmisega. Toetasin seda hääletamisel. See tähendab edusamme seaduste ühtlustamises ja tarbijakaitses, vähendades bürokraatiat, suurendades paindlikkust ning tuues patsientidele kasu nii ohutuse kui teadlikkuse mõttes. Samal ajal lihtsustab see toiminguid ja vähendab keskmise suurusega ravimifirmade kulusid.

Ma hindan volinik Verheugeni selget seisukohta järeletehtud ravimite osas, madalakvaliteetsete geneeriliste ravimite osas, millel sageli on vaid platseeboefekt, ning ebaseaduslike ravimite ja vaktsiinide osas, mis leiavad tee Euroopa kodanikeni musta turu kaudu. Sellised tegevused on kriminaalsed. Lähitulevikus koostab komisjon meetmed olemasolevate seaduste tugevdamiseks selles valdkonnas, et ühtki neist ravimitest turustada ei saaks. See kehtestab ka sanktsioonid selles valdkonnas tegutsevate inimeste vastu. Volinik on ka kinnitanud, et tõhusaid ravimeid tuleb toota tunnustatud Euroopa standardite ja tootmisprotsesside kohaselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE).(CS) Pean reageerima tänasele arutelule, milles ütlesin loomulikult, et kiidan selle raporti heaks. Ent hõlmati nõue, et kõik sama toimeainet sisaldavad ravimid kannaks sama ärinime, et vältida patsientidele segaduse tekitamist ja liigsete dooside tarbimist. Mittespetsialistidele võib see tunduda mõistlik, ent ravimeid uuendatakse pidevalt ning lisaks sellele võivad ka sama või sarnast toimeainet sisaldavad ravimid muudes koostisosades erineda. Oleks absurdne noomida komisjoni selle eest, et ei nõuta ärinimede standardiseerimist, mis võib tähendada võimetust aru saada, kuidas süsteem töötab, hoolimata sellest, mis õigused Euroopa Liidul üldiselt on.

 
  
  

- Raport: Toine Manders (A6-0195/2008)

 
  
MPphoto
 

  Neena Gill (PSE). – Härra juhataja, mul on väga hea meel, et parlament lõpuks 1994. aasta kinnisvara osaajalise kasutamise direktiiviga tegeleb, et tarbijad saaksid oodata oma investeeringute paremat kaitset. See kaitseb pikas perspektiivis ka 40 000 Euroopa töökohta. Mul on selle raporti vastu eriline huvi, sest see katab teemat, mis otseselt mõjutab paljusid minu valijaskonnas. Meil Ühendkuningriigis on rohkem osaajaliselt kasutatava kinnisvara omanikke kui üheski teises Euroopa riigis. Seega kinnitab see paljudele neist, et Euroopa tegutseb, et kaitsta neid petukauba eest. Ühendkuningriigi kinnisvara osaajalise kasutamise valdkond on väärt umbes 157 miljonit eurot aastas, ning see direktiiv on tähtis samm edasi selliste ebaausate agentide elimineerimiseks, kes põhjustavad tarbijatele probleeme ja kahjustavad seaduslike tegutsejate reputatsiooni. Need uued lihtsustatud eeskirjad tagavad, et tarbijaid kaitstakse võrdselt hästi kogu Euroopa Liidus, luues samal ajal ühetaolise mängumaa kinnisvara osaajalise kasutamise ja teiste populaarsete puhkusega seotud toodete turul.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE).(CS) Mul on hea meel, et hoolimata poliitilisest spektrist jõuti kokkuleppele õigusaktide ühtlustamise osas, mis kaitseb kõiki välismaal puhkust planeerivaid eurooplasi ja neid, kes soovivad ilma riskita majutust üürida. Kinnisvara osaajalise kasutamise direktiivi ülevaatamine jätab välja kahtlaste teenusepakkujate registreerimise ja suurendab sellega võimalusi, et inimesed ei lange pettuste ohvriks, nagu praegu liigagi tihti juhtub.

Tarbijatele on antud ka neljateistkümnepäevane periood, mille jooksul võib lepingu üles öelda ilma ettemakset tegemata, ja nad saavad lepingu isegi keeles, mida nad mõistavad, mis on hea uudis ka Tšehhi kodanikele.

 
  
MPphoto
 
 

  Gary Titley (PSE). – Härra juhataja, jagan oma sõbra ja kolleegi preili Gilli rõõmu selle üle, et selle direktiivi lünkasid täidame.

Kinnisvara osaajaline kasutamine on suur valdkond, ent see võib olla ka suur pettus. Näiteks olen tegelenud ettevõttega European Timeshare Owners Organisation, mis tegutseb Hispaanias – ent mugavalt Gibraltari aadressilt – ning minu valijad on mulle öelnud, et see ettevõte on teinud neile pakkumisi nende kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse edasimüügiks. Kui nad kalli raha eest Hispaaniasse läksid, ei leidnud nad sealt oma kinnisvara osaajalise kasutamise õigusele ostjat, vaid ettevõtte, kes tahtis neile teisi osaajalise kasutamise õigusi müüa.

Olen mitu nädalat üritanud selle ettevõttega ühendust võtta ning alles sel nädalal läks see õnneks, sest imekombel ei vasta nende poolt antud telefoninumbritele keegi ja nad ei paista ka kirjadele vastavat.

Loodan, et hakkame nüüd selliseid organisatsioone nagu European Timeshare Owners Organisation peatama, sest need annavad kinnisvara osaajalisele kasutamisele halva nime ja ausalt öeldes kahjustavad ka Hispaania puhkusetööstuse mainet, ning ma tean, et te hoolite sellest.

 
  
  

- Raport: Jan Andersson (A6-0370/2008)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE).(CS) Ma ei saanud Anderssoni raporti poolt hääletada. Mulle ei meeldi, et need, kes Euroopa Kohtu otsusega rahul ei olnud, üritavad täna selle raportiga õõnestada kohtu otsust seoses Lavali juhtumiga Rootsis. Teenuste vaba liikumine on üks Euroopa Liidu eeliseid ning liikmesriigid peavad pöörama üsnagi palju rohkem tähelepanu sellele, et tagada, et nii töötajad kui ettevõtjad on paremini teavitatud töötajate lähetamist käsitleva direktiivi praeguse vormi põhimõtetest. See on õige viis tegelemaks ebaseadusliku tööhõive ja ka dumpinguga Euroopa Liidu tööturul, mitte jurisdiktsioone õõnestades. Demokraatlikes ühiskondades tuleb õiguste nimel ilma piiranguteta kära teha ja neid ei tohi õõnestada.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Härra juhataja, muudatusettepaneku 24 esimene osa tunnistab, et sotsiaalne dumping oli üheks teguriks Iirimaa poolt Lissabonile antud „ei” juures. Olen nõus sellega ja ka fraasiga, mis palub nõukogult tegutsemist võrdse töö eest võrdse tasu tagamise nimel. Muudatusettepanek kutsub liikmesriike üles Iirimaa rahvahääletuse tulemust austama. Seda ei ole vaja öeldagi, lisaks millele on see nagunii kõigi liikmesriikide juriidiline kohustus.

Ent selle kõigega kõrvuti on nõue, et peame alustama olemasolevate lepingute põhjalikku ülevaatamist, et avada tee sotsiaalsele Euroopale. Räägime siis veel sepahaamriga pähkli purustamisest! „Olemasolevate lepingute põhjalik ülevaatamine” kõlab mulle nagu reegliraamatu purukskiskumine. Meil on juba olemas väga positiivsed diskrimineerimisvastased õigusaktid ja oleme neid praegu täiustamas. Oleme ajutiste töötajate direktiivi osas üksmeelele jõudnud. See toetab töötajate õigusi ja näitab, et Euroopa sotsiaalne süda tuksub ikka veel.

Muudatusettepanek 16 kutsub liikmesriike üles Euroopa Kohtu otsustele vastuväiteid esitama. See ei ole viis äri tegemiseks. Peame töötajate lähetamist käsitleva direktiivi üle vaatama ja tagama selle korrektse ülevõtmise kõigis liikmesriikides, ning kui see vajab muudatusi, siis muudame seda, ent lepingute põhjalik ülevaatamine ei ole vajalik.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, hääletuse osas tahaksin öelda, et partei Fine Gael liikmed, kellede hulka ka mina kuulun, hääletasid Anderssoni raporti poolt, sest see tegeleb Euroopa Kohtu otsustes Vikingu, Lavali ja Rüfferti juhtumite osas tõstatatud tähtsate küsimustega, sätestades võrdse kohtlemise ja võrdse töö eest võrdse tasu põhimõtte.

Raport väidab väga selgelt, et õigusaktid ei ole piisavad ja et peame leidma parema tasakaalu töötajate õiguste ja teenuste pakkumise vabaduse vahel, ent vastuseks ei ole olemasolevate Euroopa Liidu lepingute põhjalik ülevaatamine, nagu muudatusettepanekus 24 nõuti. Vastus on täiendada õigusakte, mistõttu hääletasimegi muudatusettepanekute 24 ja 16 vastu, mis olid nii kasutud kui ka ebavajalikud, sest ei tegele õigusloome kohustusega.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Härra juhataja, hääletasin Anderssoni raporti vastu mitte ainult sellepärast, et tekst puudutab tööseadust – mis jääb liikmesriikide volialasse –, vaid ka sellepärast, et see viitab ikka ja jälle põhiõiguste hartale ja Lissaboni lepingule.

Loomulikult ei ole see esimene raport, mis sellise kuriteo sooritab, ent see näitab sügavat põlgust Iiri hääletajate vastu, kes lepingu kehtetuks muutsid, ning tegelikult ka kõigi Euroopa hääletajate vastu, kellel ei ole olnud võimalust väljendada oma vaateid Lissaboni lepingu kohta demokraatlikul moel.

Ikka ja jälle lubatakse, et Euroopa võtab inimeste soove arvesse, et demokraatia nappuse kaotamiseks võetakse midagi ette, ning ikka ja jälle selgub siin parlamendis, et Euroopa ei anna tulemusi. Euroopa Liidul on usaldusväärsuse probleem, mis on vähemalt sama suur kui demokraatia nappus.

 
  
MPphoto
 

  Ewa Tomaszewska (UEN).(PL) Härra juhataja, töötasin koos härra Anderssoniga variraportöörina fraktsioonis Liit Rahvusriikide Euroopa eest, olles täiesti teadlik raportis kaetavate teemade tähtsusest minu enda ametiühingu, Solidaarsuse jaoks ning ka minu poliitilise fraktsiooni jaoks, mis on sotsiaalküsimuste suhtes tundlik. Minu käes on selleteemaline kiri Janusz Śniadekilt, ametiühingu Solidaarsus juhilt.

Raport pöörab tähelepanu vajadusele austada ametiühingu õigusi ja sotsiaalpartneritevahelise dialoogi tähtsust, sellise dialoogi tulemusi, eriti kollektiivlepinguid, ning pidada kinni „võrdse töö eest võrdse tasu” põhimõttest. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt, isegi kuigi mõned kolleegid varem siin parlamendis ütlesid, et viited Lissaboni lepingule on praegu õigustamata.

 
  
MPphoto
 

  Katrin Saks (PSE).(ET) Ma soovin selgitada, miks ma ei hääletanud härra Anderssoni raporti poolt.

Kuigi see raport võrreldes esialgsega muutus palju tasakaalustatumaks, jäid siiski nii mina kui paljud Ida-Euroopast pärit mu fraktsioonikaaslased erapooletuks. Loomulikult me toetame võrdse kohtlemise printsiipi, aga me nägime ohtu, et selle loosungi all üritatakse takistada ühe Euroopa Liidu põhivabaduse – tööjõuliikumisvabaduse – elluviimist. See on eriti oluline Ida-Euroopale: meie tööjõud tahab lääne tööjõuturule, kasvõi ajutiselt, et veidi rohkem teenida, aga ma arvan, et see on oluline ka tervikuna Euroopa Liidu majandusarengule.

Olen seda meelt, et Euroopa Liidu tasemel regulatsiooni muutmise asemel, mida taotleti, tuleks enam tähelepanu pöörata direktiivi rakendamisele ja regulatsioonidele liikmesriikides.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Ettepanek võtta vastu otsus, millega kiidetakse heaks Catherine Ashtoni komisjoni liikmeks nimetamine (B6-0575/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis koos muudatustega kinnitab ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, mis muudab 2003. aasta määrust seoses kohtualluvusega ning abieluasjades kohaldatavat õigust käsitlevate eeskirjade kehtestamisega, põhinedes minu Saksa kaasliikme proua Gebhardti raportil. Euroopa Liidu piires suurema liikuvusega kodanikke silmas pidades, mis on viinud suurema arvu „rahvusvaheliste” paarideni ehk teiste sõnadega paarideni, milles abikaasad on erinevast rahvusest või elavad erinevates liikmesriikides või liikmesriigis, kus vähemalt üks abikaasa ei ole kodanik, ning ka Euroopa Liidu kõrge lahutuste määra tõttu oli tähtis reguleerida kohalduvat seadust ja kohtualluvust abieluasjades, mis mõjutab igal aastal järjest suuremat arvu kodanikke. Peaksime pidevalt välja tooma, et lepingud sätestavad ühise vabaduse, turvalisuse ja õiguse ruumi järkjärgulise loomise, mille meetmed üritavad edendada „liikmesriikides seaduste ja kohtualluvuse suhtes kohaldatavate eeskirjade kokkusobivust”.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan Catherine Ashtonit kui uut kaubandusvolinikku. Mul on väga hea meel, et saime lõpuks naissoost kaubandusvoliniku ja esimese naissoost Briti voliniku. Usun, et ta on väga tundlik ja avatud volinik, kes teeb parlamendiga tihedalt koostööd.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek: Euroopa Ülemkogu (B6-0543/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Colm Burke, Avril Doyle, Jim Higgins ja Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Tahame öelda, et partei Fine Gael parlamendiliikmed fraktsioonis PPE-DE toetavad raporti üldisi põhimõtteid Euroopa Ülemkogu kohtumise kohta, ent ei aktsepteeri, et parlament peaks olema seisukohal, et „on võimalik leida lahendus Iiri rahva väljendatud muredele, et tagada enne Euroopa Parlamendi valimisi kõigi jaoks vastuvõetav lahendus”, sest see teema on Iiri inimeste endi otsustada nende endi äranägemise ja ajastuse järgi.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja mu Briti konservatiividest kolleegid toetavad selle resolutsiooni elemente, mis tegelevad koostööga riikide vahel seoses praeguse rahanduskriisiga ning selles kontekstis väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele toetuse väljendamisega. Toetame ka seda, et Euroopa Liit säilitab oma kohustused seoses kliimamuutustega. Kiidame heaks tugeva toetuse Gruusiale selles resolutsioonis, mis järgneb Venemaa sekkumisele sellesse riiki.

Ent kuna oleme resoluutselt vastu Lissaboni lepingule, ei saa me teksti selles osas toetada. Samuti oleme vastu Euroopa Liidu ühisele sisserändepoliitikale.

Nendel põhjustel me lõplikus hääletuses ei osalenudki.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylwester Chruszcz (NI), kirjalikult. (PL) Täna hääletasin Euroopa Nõukogu kohtumisel Brüsselis koostatud resolutsiooni vastu, sest ma ei nõustu enamiku liikmete seisukohaga vähemalt kahe Euroopa Liidu tippkohtumisel arutletud teema osas. Minu arvates lõpetati Lissaboni lepingu ratifitseerimine Iiri rahvahääletuse tulemustega. See tähendab, et igasugused üritused Euroopa Liidus põhiseaduslikku protsessi tagant sundida on asjatud. Ma ei nõustu ka enamuse seisukohaga energia ja kliimamuutuste osas. Tahaksin välja tuua, et pealesunnitud lahendused on paljudes riikides ohuks tööstustele ja tarbijatele, kaasa arvatud Poolas.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. Mina ja mu kolleegid Iiri poliitilises parteis Fine Gaelis, kuhu kuulume, hääletasime Lissaboni lepingu selge ja ühemõttelise ratifitseerimise poolt ja soovime seda Iiri valitsuselt võimalikult kiiresti saada. Ent kohtleme Iiri valijaskonda nagu närilisi, kes meid ohustada võivad. 12. juuni hääletuse ja ratifitseerimise teise ürituse tulemuste vahel on tarvis leida selge poliitiline ühtsus.

Saavutame selle kiiremini ja suurema eduvõimalusega ning ilma tajutavate diktaatideta oma kolleegidelt meie ratifitseerimisprotsessi ajastuse üle, nimelt „enne Euroopa valimisi”, nagu lõikes 20, mille vastu ma täna hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Ülemkogu kokkuvõtteid (15. ja 16. oktoobril 2008) käsitleva ühise resolutsiooni ettepaneku poolt, sest nõustun otsusega sekkuda rahaturgudesse. See oli mõistetav tänu suurele vajadusele reageerida Euroopa kodanike hirmudele ja anda turule likviidsust ning kindlust koos kõigi vastavate eelistega perekondadele ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtetele.

Ent ei tohi unustada, et see resolutsioon toetab ka rahvusvahelise finantssüsteemi ümberkujundamisele suunatud põhimeetmete vastuvõtmist, eriti koostöö ja koordineerituse suurendamiseks ühenduse tasemel reguleerijate vahel ning Euroopa Liidule õiglase ja tõhusa järelevalvesüsteemi andmiseks. Rahaturu suurem reguleeritus on hädavajalik, kuid kõigepealt vajame paremat määrust. See resolutsioon liigub selles suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel parlamendi toetuse üle Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktile Euroopa Ülemkogu 15.–16. oktoobri 2008 resolutsiooni üle hääletamise kontekstis, mille poolt ma hääletasin.

Liikmed on tervitanud seda ELi eesistujariigi Prantsusmaa algatust, mis esitab sidusa ja tasakaalus lähenemisviisi sisserändele ja kinnitab uuesti Euroopa Liidu vastutustundlikku otsust edendada seaduslikku sisserännet ja võidelda tõsiselt ebaseadusliku sisserände vastu.

Seda edu seoses ülemaailmse tegevusraamistikuga on kinnitanud eesistujariigi Prantsusmaa püüdlused eesmärgiga kiirelt vastu võtta praegu arutletavad direktiivide ettepanekud, muutes sellega need ambitsioonikad avaldused käegakatsutavateks tegevusteks. Konkreetsemalt on olemas direktiiv ühtse toimingu ja ühise õiguste kogumiku kohta ehk nn sinise kaardi direktiiv, mis käsitleb sisserändetingimusi kõrgelt kvalifitseeritud kodanikele, ning direktiiv, mis käsitleb karistusi ebaseaduslikult territooriumil viibivate kodanike tööandjatele.

See pakt moodustab lahutamatu osa teest tõelise ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika suunas, mis toetab Euroopa Parlamendi poolt kaitstud põhiõigusi ja inimväärikust.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Seoses muudatusettepanekuga 7, mille esitas Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, tahame märkida, et liikmesriigid võiksid saada jätkata Bretton Woodsi institutsioonide reformimisel nende endi lähenemist.

Kuna kompromissresolutsiooni ja selle muudatusettepanekuid käsitlevad dokumendid jõudsid kohale liiga hilja, ei osalenud me hääletamises alates punktist 19; (ent ükski neist polnud nimeline hääletamine).

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Fraktsioonide PPE/PSE/ALDE/UEN resolutsioon paljastab tänaseks Euroopa Liidu poolt vastu võetud meetmete piirid ja tõelised eesmärgid.

Ignoreerides praeguse rahanduskriisi tõelisi põhjuseid, milleks on kapitali suurenev kogunemine ja koondumine, majanduse liigne keskendumine finantstegevusele, spekulatsioonid ning kapitali vaba ja kerge liikumine, ning taandades need rahaturgudel „läbipaistvuse puudumiseni” ja „puuduliku järelevalveni”, üritab enamik siin parlamendis võimatut teha. Teiste sõnadega tahavad nad päästa süsteemi sellele omasest kriisist, taastades (hetkeks) „usalduse turgude vastu” ja andes riiklike finantse ilma ehtsate tagatisteta nagu Portugal, kus kirjutati ehtne „tühi tšekk” summale, mis oli võrdväärne kõigi struktuurifondidega, mida riik praeguses ühenduse finantsvõrgustikus kasutada saab.

Ent kõik need parlamendi poolt nii väärtustatud meetmed on lihtsalt viis põhielementidega tegelemiseks, näiteks nagu tugeva ja tõhusa riigipanga loomine igas riigis selle arenguvajaduste katmiseks, tehes lõpu maksuparadiisidele, kehtestades tingimused kapitali liikuvusele ning lõpetades finantsspekulatsioonid, muutes Euroopa Liidu rahapoliitikat ja stabiilsuspakti, lõpetades majanduse erastamise ja liberaliseerimise ja nii edasi.

Selle asemel tahab enamik parlamendist uuesti kinnitada oma neoliberaalset kava.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. 15.–16. oktoobril 2008 peetud Euroopa Ülemkogul tehtud resolutsioon tegeleb mitme tähtsa teemaga, näiteks ülemaailmse rahanduskriisi mõjuga rahanduskriisist väljumise majanduslikule strateegiale, määruste täiendamisega Euroopa Liidu regulatiivse ja järelevalvevõrgustiku tugevdamiseks ning energia ja kliimamuutuste ja energiajulgeoleku küsimustega. Ent usun, et meil ei õnnestunud piisavalt põhjalikult tegeleda energiajulgeoleku küsimustega seoses komisjoni viimaste kohustuste ja eesistujariik Prantsusmaa kokkuvõtetega. Euroopa Komisjon võttis eesmärgiks Balti riikide võrkude ühendamise plaani koostamise ja selle esitamise Euroopa Liidu energiaministritele detsembris. Nõukogu peab Leedu, Läti ja Eesti ühendamist laiema Euroopa elektrivõrgustikuga ja gaasiallikate mitmekesistamist Venemaa gaasist sõltuvuse vähendamiseks väga oluliseks. Pakkusin välja nende soovituste hõlmamise resolutsiooni, ent neid ei aktsepteeritud poliitiliste fraktsioonide vahelistel läbirääkimistel, ning ka minu suulist muudatusettepanekut mitte. Usun, et Euroopa Parlamendil ei õnnestunud üles näidata solidaarsust Baltimaade suhtes, mis on niigi kõige isoleeritumad energiasaared ühenduses ja sõltuvad gaasi osas Venemaast. Ülal esitatud põhjustel ma ühisresolutsiooni üle hääletamises ei osalenudki.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Euroopa Liit asus Kosovo osas Priština poolele, nõudes Kaukaasia konflikti osas Gruusia territoriaalset terviklikkust. Brüssel peab lõplikult ära otsustama, kas on inimeste iseotsustamise õiguse poolt või vastu. Kui Euroopa Liit mõtleb tõsiselt neid kõrgelennulisi eesmärke, mida alati toetab, peab ta lõpetama topeltstandardite kohaldamise ja võtma neutraalse vahendaja rolli, selle asemel, et alati ainult Ameerika Ühendriikide huve esindada.

Finantskriis seab küsimuse alla ka Euroopa Liidu arusaama endast. Liit on ju viimastel aastakümnetel näidanud end kui ohjeldamatu liberalismi instrumenti. Keskmes ei ole olnud kodanikud, vaid neoliberaalse vaatenurga halastamatu rakendamine. Nüüd ei tule mitte ainult rakendada karme miinimumstandardeid kogu Euroopa Liidus rahaturgude järelevalve alal, vaid nõuda ka solidaarsusmakset rahvusvahelisest rahandussüsteemist kasusaajatelt. See tuleks anda kindlustusfondi, näiteks pankade toetamiseks kriisi ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Samal ajal kui selle liikmete paremtsentristlikud ja vasaktsentristlikud valitsused keelduvad rahuldamast isegi kõige väiksemat palka või muid töötajate nõudeid põhjusel, et majandus ei saa neid toetada, rahastab Euroopa Ülemkogu solvavalt pankasid ja monopole triljonite eurode ulatuses, sundides taas töötajaid kriisi kulusid kandma.

Kiiremad kapitalistlikud ümberkorraldused, tööstussuhete lõhkumine, sotsiaalkaitse- ja kindlustussüsteemide hävitamine, tootluspõhised palgad ja tööpuudus on Euroopa Liidu tippkohtumisel vastu võetud otsustega tähistatud uue tormi keskmes. Seda metsikut rünnakut täiendab Euroopa kokkulepe sisserände ja varjupaiga osas, mis loob ebainimlikud takistused Euroopa Liitu sisserändajatele, tagades samal ajal selle, et monopolid leiavad oma vajaliku odava tööjõu.

Samal ajal varjavad nõukogu otsused Euroopa Liidu silmakirjalikku huvi kliima vastu, arvestades, et energiahind sõltub nüüd börsi tempudest, hoolimata tootmiskuludest, suurendades sellega monopolide kasumit keskkonna arvelt.

Ei saa olla lahendusi, mis toovad inimestele kasu konkurentsi ja kapitali reguleerimata tegevuse raames, mida Euroopa Liit ja valitsused tugevdavad veelgi monopolidele riikliku toetuse pakkumise meetmete abil, kiirendades oma rohujuuretasandi vastast rünnakut, et saada kapitalistlik süsteem selle kriisist välja.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) 15.–16. oktoobri Euroopa Ülemkogu oli tähelepanuväärne oma reaktsioonis rahanduskriisile. Kuigi ka teised teemad vajavad tähelepanu ja neid tuleks arutada, tuleb meie tähelepanu kindlasti koondada rahanduskriisile. Seoses rahanduskriisi tekkimisega, milles krediidi puudumine selle ehtsaimas mõttes tõi iga päev kaasa uusi probleeme ja ohtusid, oli Euroopa reaktsioon tõhus turgude vajaliku usaldusväärsuse taastamisel.

Hoolimata sellest, mida kriisi päritolust ja parimatest võimalikest reaktsioonidest arvate võite, kinnitavad faktid seda tõlgendust. Selles suhtes tuleks Euroopa asutuste reaktsiooni tervitada. Euroopa reaktsiooni analüüsimisel on üks fakt, mis silma torkab. Otsustavad kohtumised turu usalduse taastamiseks ei ole praegustes lepingutes ega Lissaboni lepingus sätestatud. See tõestab, et sellise riikide liiduna, nagu see praegu on ja loodetavasti ka tulevikus jätkab, vajab Euroopa institutsionaalset paindlikkust ja eelkõige tugevat ning otsustuskindlat poliitilist juhtimist. See meil oligi ja see fakt on eurooplaste Euroopa Liidule lähemaletoomise nimel ära teinud selgelt rohkem kui igasugused avalike suhete strateegiad või institutsioonilised arutelud.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. Muudatusettepaneku 4 tagasilükkamine on pettumus. Rahanduskriis ei tohiks tähendada, et jätame oma rahvusvahelised kohustused hooletusse, et tegeleda kliimamuutustega ja võidelda vaesuse vastu.

 
  
  

- Soovitus: Harlem Désir (A6-0373/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. (IT) Kiidan heaks Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni liikme härra Désiri raporti, mis on võimaldanud parlamendil vastu võtta direktiivi, mis kaitseb ajutisi töötajaid, kinnitades nende õigust täiskohaga töötajatega täpselt samasugustele töötingimustele. Liikmesriigid peavad nüüd vastu võtma vajalikud õigusaktid, regulatiivsed ja haldussätted, et vastata direktiivile kolme aasta jooksul alates selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Direktiiv on suunatud ka sobiva raamistiku loomisele ajutistele töötajatele eesmärgiga anda tõhus panus töökohtade loomisse ja paindlike töövormide arendamisse, mille mina usun olevat eriti tähtsa lahenduse praegusel kriisiajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. Tervitan ajutiste töötajate direktiivi vastuvõtmist, mis pakub võrdset kohtlemist töökohal mõnedele meie kõige haavatavamatele töötajatele.

See direktiiv on kaua aega tulnud. Möödunud on kuus aastat sellest, kui komisjon esmakordselt esitas ettepanekud ajutiste töötajate direktiiviks, mille jooksul on ajutiste töötajate arv tööturu avalikus ja erasektoris oluliselt suurenenud. Ajutised töötajad panustavad dünaamilisse ja paindlikku kaasaegsesse majandusse ja ajutised töökohad võivad sageli olla pikka aega töötult olnud inimestele võimaluseks tööturule naasta. Ent ajutisi töötajaid ei tohiks kohelda alama klassi töötajatena ning agentuurid ei tohiks moonutada tööturgu, alandades palkasid ja teiste töötajate tingimusi.

Seega on mul hea meel, et võttes vastu Euroopa tööhõiveministrite poolt juunis ministrite nõukogul leitud kompromissi, on parlament nüüd taganud selle direktiivi seaduseks saamise. See on hea uudis hinnangulisele 1,3 miljonile Briti töötajale, keda selle seadusega kaitstakse, ning see on suurepärane näide, et meie Euroopa ühisturg on sotsiaalne turg, mis kombineerib töötajate õiguste kaitsmise paindlike tööturgudega.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Tervitan heameelega tänast Euroopa Parlamendi hääletust ajutiste töötajate direktiivi kinnitamiseks, mis sätestab võrdse töö eest võrdse tasu põhimõtte, kaitstes sellega nii ajutiste kui täiskohaga töötajate tasustamist ja tingimusi.

Iirimaa ja Ühendkuningriigi valitsused on palju aastaid takistanud edusamme üle-euroopalises ajutiste töötajate kaitses, kes on kannatanud diskrimineerimist oma töötingimustes ja õiguses kuuluda ametiühingusse. Tänane Euroopa Parlamendi hääletus uue direktiivi lõpliku etapi üle on suur võidetud lahing võitluses põhjani kihutamise vastu. Agentuuridel on lubatud täiskohaga töötajate palka ja tingimusi alandada liiga kaua, ning see on kahjustanud kõiki töötajaid.

Et kiirendada õigusakti jõustumist, võtab see raport nõukogu ühisseisukoha ilma muudatusteta vastu. Tõepoolest, nõukogu saatis direktiivi ettepaneku parlamendile teiseks lugemiseks, olles vastu võtnud parlamendi muudatusettepanekud esimesest lugemisest. Muudatusettepanekute esitamine protsessi selles etapis on lihtsalt vastutustundetu koeratemp nende poolt, kes pigem tegutsevad parteipoliitika kohaselt, selle asemel et võita meie kodanikele paremad töö- ja elamistingimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me tunnistame, et nõukogu ühisseisukoha vastuvõtmine ajutise töö ja ajutist tööjõudu vahendavate asutuste kohta on mõningase tähtsusega töötajate jaoks erinevates Euroopa Liidu riikides, kus õigusloome on väga õrn ja kus sellise tööliigi korral esinevad suurimad ja tõsiseimad kuritarvitamised.

Seega on väga tähtis, et tunnistataks võrdset kohtlemist ajutist tööjõudu vahendavate asutuste poolt kasutajaettevõtetele pakutavatele töötajatele, isegi palga mõttes. Samuti on tähtis, et seda võrdsust tunnistataks esimesest päevast alates ja et erandeid sellele põhimõttele võivad teha vaid sotsiaalpartnerid kollektiivläbirääkimiste või riiklikul tasandil partneritega sõlmitud lepingute kaudu.

Ent oleks olnud eelistatav selliseid erandeid vältida, nagu me välja pakkusime. Samuti oleks olnud kasulik paremini selgitada ajutise töö põhimõtet, et selle kasutamine piirneks vaid erandjuhtudega, ehk teiste sõnadega väga kiirete aegade ja perioodidega, mil alaline töötaja ei ole ajutiselt võimeline töötama. Meil on kahju, et enamik, kaasa arvatud fraktsioon PSE, meie ettepanekud tagasi lükkas.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Paljudel muudatusettepanekutel, mille osas Euroopa Parlament antud raportis seisukoha võtab, on neile palju soovitada. Muudatusettepanekud on aga seotud teemadega, millega tuleks tegeleda riiklikul tasandil, mitte Euroopa Liidu asutuste poolt. Seega hääletasime nende muudatusettepanekute vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Pärast kuue aasta pikkuseid läbirääkimisi kinnitas Euroopa Parlament lõpuks ajutiste töötajate direktiivi. Praegu on liikmesriikides suured erinevused riikide õigusaktide vahel seoses ajutise tööga. Ent ajutise töö roll kasvab kõigis Euroopa Liidu riikides ning tööjõuturg areneb dünaamiliselt. Hinnanguliselt töötab Euroopa Liidus ajutiste töötajatena umbes kolm miljonit inimest umbes 20 000 ettevõttes. Sellel põhjusel vajamegi täpsemat määratlust selle töövormi ulatusele.

Need määrused on eriti tähtsad just töötajaile endile. Ajutistel töötajatel on nüüd garantii, et kui nad tööandja heaks töötavad, siis on tööandja poolt pakutavad tingimused samad kui need, mida pakutaks otse alalistele töötajatele. Lisaks sellele tuleb neid tingimusi võimaldada ajutise tööaja esimesest tööpäevast alates.

Peale selle saavad ajutist tööjõudu vahendavad asutused ajutiste töötajate määrusest ise ka kasu. Ajutine töö võimaldab ettevõtetel oma töötajaid paindlikult hallata, eriti hooajalistes olukordades, kus ettevõte peab turu nõudluse rahuldamiseks oma tööjõudu suurendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. (LT) Praegu on suured erinevused riikide seaduste vahel, mis ajutist tööd reguleerivad. Ajutist tööjõudu vahendavate asutuste tegevuse ähmane koordineerimine loob soodsad tingimused ajutiste töötajate ärakasutamiseks. Kohtumistel välismaal töötavate leedukatega olen kuulnud mitmetest juhtudest, kus neile makstakse vähem, sageli ei maksta üldse või võetakse transpordi- ja elamiskulud ebaseaduslikult nende palkadest maha.

Lisaks sellele peavad ajutised töötajad taluma karmimaid töötingimusi, mis sageli nende tervist kahjustavad. Samal ajal nõutakse neilt tihti suuremat tööintensiivsust ja -kiirust kui teistelt töötajatelt. Ajutist tööd tegevatel inimestel ei ole ka sotsiaalseid garantiisid. Ajutine töö on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides kasvamas, kuigi see töötajate grupp varieerub riigist riiki suuresti. Nõustun Euroopa Parlamendi ja nõukogu üldise seisukohaga ja usun, et see direktiiv aitab parandada enamiku inimeste töötingimusi ja pakub neile sotsiaalseid tagatisi. Ajutisi töötajaid vahendavaid asutusi koheldakse kui tööandjaid ning nad peavad tagama, et töötajad saavad kõik õigused, milleks neil õigus on.

Ajutistele töötajatele kohaldatakse üldist tööhõiveseadust. Neile tuleb maksta sama palka kui teistelegi töötajatele ja neile tagatakse samad sotsiaalkindlustuse tingimused. Parlamendi algatusel kehtivad need õigused nende esimesest tööpäevast alates. Hääletamise ajal ma ei toetanud fraktsiooni GUE poolt esitatud muudatusettepanekuid, mille eesmärk oli panna liikmesriigid keelama või piirama töövõimalusi ajutist tööjõudu vahendavate asutuste kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. Toetan ajutiste töötajate direktiivi. Suurbritannia 1,3 miljonit ajutist töötajat saavad nüüd samad õigused nagu nende alalistel kolleegidelgi. Toetan täielikult seda, et ajutised töötajad saavad samad õigused sellistes valdkondades nagu näiteks haiguspuhkus, pensionimaksed, võrdne tasu ja võimalused kutsealaseks koolituseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. Kiidan heaks selle raporti vastuvõtmise teisel lugemisel. Liikmesriigid peavad nüüd tegutsema, et kehtestada parem kaitse ajutist tööd tegevatele inimestele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Ajutist tööjõudu vahendavad asutused annavad tööd umbes kolmele miljonile inimesele Euroopa Liidus. Nende poolt pakutavate teenuste hinnanguline väärtus on 75 miljardit eurot.

Direktiivi eelnõu ajutiste töötajate tingimuste kohta üritab ajutistele töötajatele pakkuda minimaalset kaitsetaset, toetades samal ajal ajutise tööhõive valdkonda. See on saanud näiteks sotsiaalsest seadusandlusest praeguse laialt levinud sotsiaalse Euroopa ootuses.

Selle seadusandliku akti peamine alus on ajutiste töötajate mittediskrimineerimine maksmise, sotsiaalsete ja töötaja õiguste ning kohalduva seadusandluse osas.

Samuti ei tohi olla diskrimineerimist seoses tööaja, ületundide, puhkuste ja rasedate naiste kaitsega.

Selle direktiivi üks väga tähtis aspekt on see, et ajutised töötajad on nüüd esimesest päevast alates kaetud. Kõiki kitsendusi sellele põhimõttele tuleb alati sotsiaalpartneritega arutada.

Ei ole kahtlustki, et praegu on ajutiste töötajate töötingimustes ja tasustamises väga suured erinevused. Need erinevused tuleb võimalikult kiiresti kaotada.

Ülal esitatud põhjustel otsustasin hääletamisel selliste töötajate võimalikult kiireks kaitsmiseks kasutavate määruste vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Euroopa Parlamendi poolt töötajate nn võrdsete õiguste kaitsmise ettekäändel vastu võetud direktiiv võimaldab orjakauplejatest asutustel, mida ekslikult nimetatakse ajutist tööjõudu vahendavateks asutusteks, vabalt tegutseda. Liikmesriikidel kästakse keelustada takistused nende ühinemisele ja äridele ning kaitsta oma õigust saada tasu nende „teenuste” eest ehk teiste sõnadega lunaraha nende orjakaubanduse eest.

Tegelikkuses vabastab see tegeliku tööandja igasugusest vastutusest töötajate suhtes, keda peetakse fiktiivse orjakauplemisettevõtte, mis palkab töötajaid vaid paberil, alluvateks. Seega ei pea tööandjad enam kinni pidama neile töö- ja kindlustusseadusega sätestatud kohustustest (näiteks kindlustusmaksed) ja nad vabastatakse igasugusest vastutusest, näiteks tööõnnetuste eest hüvitamisest.

Tegelikult ei kaitse see direktiiv orjakauplejate töötajate/ohvrite õigusi; vastupidi, neilt võetakse kõik õigused ära.

Töötajate õiguste väidetav kaitse osutub orjakauplejatest ettevõtete kaitseks, kapitali aruandekohustusest kõrvalehoidmise seadustamiseks ja töölisklassi julmaks ärakasutamiseks.

Kaasaegsete rohujuuretasandil vajaduste ja õiguste rahuldamine eeldab Euroopa Liidu rohujuuretasandi vastase poliitika ümberlükkamist ja vastulööki töötajatelt, mis sätestab rohujuuretasandil liidu tingimused, et need saaksid oma rohujuuretasandil võimu nõuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − ELi renditöö direktiiv on täiendus ELi ja Briti valitsuse õigusaktide kogule, muutes tööandjate ja ärimeeste elu keerulisemaks, kulukamaks, piiratumaks, vähempaindlikumaks ja üldjoontes problemaatilisemaks. Üleilmse konkurentsi ajastul on veelgi olulisem, et Ühendkuningriik ja teised Euroopa riigid säilitaksid igasuguse konkurentsieelise, mis neil oma tegevusvaldkondades olla võib. Töösuhtealane määrus peaks seetõttu olema riiklike asutuste ja mitte ELi probleem. Direktiivi eesmärk on kehtestada üleeuroopaline raamistik, millega reguleerida agentuuride renditöötajate tasustamis- ja töötingimusi See avaldaks märkimisväärset negatiivset mõju Ühendkuningriigi tööturule, kus renditöötajate arv on umbes 1,4 miljonit. See julgustaks ka võõrtöötajaid, kelle jaoks võib direktiiv olla kasulik. Majanduslanguse perioodi sisenedes on veelgi olulisem, et meie endi kodanike jaoks kasvaks paindliku tööhõive võimalused ning et eriti väikeettevõtted saaksid abi ja neile ei langeks koormus.

 
  
  

- Raport: Roberta Angelilli (A6-0404/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. Toetan komisjoni ja nõukogu ettepanekut seoses Interneti kasutamise ja teabevahetusega. Kuigi ühest küljest pakuvad võrgutehnoloogiad, näiteks mobiiltelefonid palju võimalusi, eksisteerivad jätkuvalt lastega ja antud tehnoloogiate kuritarvitamisega seotud ohud. Lapsed seisavad muuhulgas silmitsi ohuga, et nad võivad kokku puutuda materjaliga, kus kujutatakse laste kuritarvitamist või nendega võtavad ühendust inimesed, kes soovivad nendega sõpradeks saada, et neid seksuaalselt kuritarvitada (seksuaalsuhtele ahvatlemine) või neist võivad saada võrgukeskkonna kiusamise ohvrid (küberkiusamine).

Võttes arvesse asjaolu, et väljakutseid selles valdkonnas on veelgi võimendanud uute tehnoloogiate ja teenuste esilekerkimine, muutub oluliseks komisjoni esitatud uus programm laste paremaks kaitseks uute ohtude eest ja nõustun täielikult pakutud tegevuste ja meetmetega.

Olen täiesti teadlik lastele suunatud pealetükkiva paljastamise tõsidusest ja ohtudest, sest minu enda tütar, kes jõudis hiljuti noorukiikka, oli sellise tegevuse sihtmärk. Enamik noorukitest on uudishimulikud ja arvavad, et puberteediikka jõudnuna on nad saanud täiskasvanuks. See on nende eluetapi väga tundlik periood ja me peame andma endast kõik, et pakkuda neile mingisugust ohutust ja kaitset nende endi heaolu pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. (IT) Hääletasin komisjoni ettepaneku poolt, mis käsitles turvalisemat Interneti programmi, mis alates 1. jaanuarist kuni järgmised viis aastat, tänu 55 miljoni euro suurusele rahastusele, püüab kaitsta Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid, näiteks mobiiltelefone kasutavaid lapsi. Antud panusega toetatakse üldsuse teadlikkusega seotud tegevusi ja võitlust illegaalse sisu ja kahjuliku käitumise vastu, et muuta keskkonda turvalisemaks. Tänan raportööri, proua Angelillit selle tundlikkuse eest, kuidas selliseid tõsiseid teemasid nagu lastepornograafia ja võrguülene seksuaalne ahvatlemine on käsitletud ja erinevate ettepanekute eest, mille abil hoida „väikseid kasutajaid” eemale võimalike ohtude eest.

Tõde on see, et uute tehnoloogiate leviku ja arvutikasutamise oskuse kasvuga, puutuvad lapsed üha rohkem kokku illegaalse sisu ja kahjuliku käitumisega. Seetõttu oleme kohustatud tagama neile ohutu juurdepääsu uuele meediale.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld (PPE-DE). − (SV) Algatused ja meetmed, mis ennetavad laste kokkupuudet kuritegevusega Interneti kasutamise ajal, on väga olulised ja vajalikud. Seetõttu hääletasime proua Angelilli raporti poolt, mis käsitles mitme aasta pikkuse ühenduse programmi rajamist, mille eesmärk on kaitsta Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavaid lapsi. Tahame aga rõhutada, et paljude raportis heakskiidetud meetmete algatamise ja nende eest tasumisega tuleks liikmesriigid ise paremini toime. Teised meetmed, mille eesmärk on võidelda näiteks lastepornograafiaga, tuleks aga välja töötada liikmesriikide koostöö käigus, sest probleem on oma olemuselt üleilmne.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark, Nigel Farage ja John Whittaker (IND/DEM), kirjalikult. Nõustume, et lapsi tuleks kaitsta seksikiskjate, küberkiusamise ja teiste Interneti ohtude eest. Samas on meil antud õigusakti suhtes kaks vastuväidet. Esiteks asjaolu, et see võimaldab ELil omandada Interneti üle suuremat kontrolli ja me arvame, et ELil on meediakanalite üle juba peaaegu et monopoolne seisund. Teiseks arvame, et läbipaistmatuse mainega Europoli asutus ei peaks olema osaline mis tahes seaduse rakendamises. Leiame, et lastekaitseks sobivad vahendid on riikide parlamendid ja riiklikke seadusi rakendavad asutused, kes suudavad välja töötada sobiva lastekaitse Interneti kasutamisel. Sellel oleks demokraatlik legitiimsus, mida ainult riiklikud assambleed suudaksid sellesse lisada, ja toimiv tõhusus, mida ainult riiklik õigusakt suudab pakkuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Tervitan mitmeaastase ühenduse programmi (2009–2013) rajamist, mille eesmärk on suurendada üldsuse teadlikkust ja õpetada lastele ka turvalisemat Interneti kasutamist, eriti seoses juurdepääsuga illegaalsele sisule, võrguülese seksuaalsete ahvatluste ja küberkiusamisega.

Kõige uuema Eurobaromeetri statistika kohaselt kasutab peaaegu 74% noortest (vanusevahemikus 12–15) Internetti vähemalt kolm tundi päevas. Suur osa nendest lastest juba tunnistas, et nad on kogemata pornograafilistele piltidele peale sattunud.

Väga oluline on, et me võtaksime võimalikult kiiresti vastu kõik meetmed, mis tunduvad meile vajalikud, et kaitsta oma lapsi üha kasvavate ohtude eest, mis varitsevad neid aina suuremal arvul lehekülgedel, mis sisaldavad lastele kahjulikku sisu, eriti lastepornograafiat.

Peame peatama Internetis toime pandud laste kuritarvitamise kasvu, mis eelmisel aastal oli umbes 16% ja mille muudab hullemaks murettekitav asjaolu, et üha nooremaid lapsi kistakse sellesse kaasa.

Seetõttu toetan antud programmi käivitamist ja kontakteerumiskohtade ning erakorraliste telefoninumbrite loomist, et sellise sisu kohta oleks võimalik teada anda, ja ka ühise veebilehtedele mõeldud „lapsele sobiv” sildistamise väljatöötamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Filip (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Raport vajadusest koostada Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt otsus, mis pooldaks ühenduse programmi algatamist, millega kaitsta lapsi veebilehtede voolu ja ülejäänud kommunikatsioonitehnoloogia eest, kus kujutatakse pornograafiat ja vägivalda, on rohkem kui teretulnud, kuid arvan, et sellelt oodatakse liiga palju.

Kas meil oli tõesti vaja oodata, et näha, kuidas lapsed üksteist tapavad või teisi lapsi ründavad, et saaksime sellise otsuse vastu võtta? Euroopa ühiskonnas oli sellist reaalsust mõni aasta tagasi raske ette kujutada. See kõik on aset leidnud üleilmastumise tõttu, mis hõlmab ka piiriülest kommunikatsiooni, ja see on loonud olukorra, kus teabest on saanud tarbekaup, mille üks ja selge eesmärk on kasumi teenimine iga hinna eest, selle asemel, et olla tõe, kasvatuse ja ilu vahend.

Seetõttu peavad nõukogu ja komisjon raportisse suhtuma täie tõsidusega, sest me ei soovi jõuda olukorrani, kus meie endi lapsed juhivad tulevikuühiskonda kuritegevuse, vägivalla ja pornograafia suunas. Hääletasin antud raporti poolt lootuses, et see suudab käivitada sellise direktiivi koostamise protsessi, mis blokeerib laste ligipääsu sobimatule teabele, arvestades samal ajal kodanike õigust teabele.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Praegu on olemas sadu lihtsasti kasutatavaid, odavaid ja kättesaadavaid arvutiprogramme, mis hoiavad tõhusalt ära laste tahtmatu sattumise sobimatutele Interneti-lehekülgedele. Lisaks on enamikes veebilehitsejates mitmesuguseid „lastefunktsioone”, mis võimaldab vanematel lihtsasti reguleerida, milliseid lehekülgi nende lapsed võivad külastada. Raportöör on väga ebaselge selle koha pealt, kuidas tema arvates tuleks kogu 55 miljoni euro suurune Euroopa maksumaksjate summa eraldada ELi propagandaprogrammi, mis meie arvates on mittevajalik, kulukas ja vähetõhus.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Arvutikasutamise oskus ja juurdepääs Internetile kasvab koos uue tehnoloogia levikuga. Üks suuremaid Interneti kasutajate gruppe on lapsed ja noorukid. Kuigi Internet võimaldab juurdepääsu teabele, sisaldab see ka palju ohte. Lapsed ja noored on üks enim mõjutatavaid gruppe. Läbiviidud uuringutest selgub, et peaaegu kõik lapsed on kokku puutunud pornograafiliste piltidega. Väga murettekitav on laste üha noorenev vanus, kes on sellise tegevuse ohvriks langenud.

Minu arvates peaks antud ilminguga võitlemine saama prioriteediks. See tähendab mitmetasandilise lähenemise kasutuselevõttu, hõlmates vanemaid, koole, Telekomi operaatoreid, Internetipakkujaid, valitsusväliseid organisatsioone ja isereguleeruvaid organisatsioone. Eriti on vaja suurendada kahjulike tegevuste teadlikkusest tingitud ennetamist, suur vajadus on kuritarvitamisest teavitamise efektiivse süsteemi järele ja täiustada politsei ja uurivasutuste ressursse. Arvan ka, et laiaulatuslik kasvatuskampaania tõstaks uue tehnoloogia kasutamisega seotud ohtude teadlikkust ka laste seas.

Seetõttu on mul hea meel hääletada ettepaneku poolt, millega eraldatakse kokku 55 miljonit eurot ajavahemikuks 2009–2013 turvalise Interneti programmi jaoks, mis oli hääletamisele esitatud ettepaneku üks osa. Arvan, et need ressursid aitavad programmil saavutada oma eesmärke.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. (LT) Uue tehnoloogia leviku ja arvutikasutamisoskuste kasvuga, on hakanud üha rohkem lapsi ja noorukeid Internetti kasutama. Alaealised puutuvad tihti kokku veebilehtedega, mis julgustavad kahjulikku käitumist, kus esineb lastepornograafiat, aitavad kaasa alaealiste prostitutsioonile, reklaamivad anoreksiat põhjustavaid dieete või kutsuvad üles enesetapule. Interpoli andmete põhjal kasvab lastepornograafiaga seotud uute piltide arv Internetis iga aastaga. Peame Internetis viibivate laste turvalisuse küsimuse lahendama igal tasandil, kaasates lapsed, nende perekonnad, koolid ja terve ühiskonna. Peame lapsi teavitama neid varitsevatest ohtudest, mis tekivad uute tehnoloogiate kasutamisega. Peame aitama lapsi, et nad suudaksid tuvastada võimalikke laste kuritarvitamise, ahistamise, vägivalla juhtumeid või teisi ohte ning nende vorme ja õpetama lastele, kuidas ennast kaitsta. Euroopa Komisjoni uus turvalisema Interneti programm soovitab eraldada 55 miljonit eurot, et võidelda Internetis leviva lapsi ja noori kahjustava käitumise vastu. Eesmärk on luua turvaline Internetikeskkond ja soodustada kuritegevuse ennetamise viiside väljatöötamist. See hõlmab ühtse jagatud andmebaasi väljatöötamise plaane ja heade tavade vahetamist rahvusvahelisel tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Roger Knapman ja Thomas Wise (NI), kirjalikult. Laste kuritarvitamine ja ärakasutamine Interneti, mobiiltelefonide ja teiste tehnoloogiate abil on jälk ja vastuvõetamatu, kuid meetmed laste kaitsmiseks ja neile kahju tekitavate või seda soovivate isikute karistamiseks tuleb vastu võtta riiklikult ja riikide valitsuste vahel koostöö alusel. Nagu alati arvan, et ELi tegevuses ei peitu vastus.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Hääletasin proua Angelilli raporti poolt, sest üks fundamentaalsemaid ja kestvamaid struktuure Euroopa väärtuste baasis on meie kohustus kaitsta süütuid hingi, st lapsi. Laste õigused ja nende kaitsmine asuvad inimväärtuste tuumikus. Internetis peitub palju ohte, mille vastu tuleb lapsi kaitsta tõhusamalt kui praegu. Ühenduse tasandi meetmed on antud valdkonnas õigustatud. Peame endiselt üksteisele meenutama „veskikivi” ja „mere sügavust”.

Peame olema teadlikud ka oma kohustustest vanematena. Toetasin kõiki muudatusettepanekuid, mis rõhutasid vanematele, kasvatajatele ja kõikidele teistele lastega kokkupuutuvatele isikutele mõeldud teabe ja nende inimeste harimise olulisust. Väga oluline on selline vanemate valgustamine ja seeläbi vastutustundlike andmesidetehnoloogiate kasutamise edendamine.

Lisaks on oluline ka muudatusettepanek 23, mis käsitleb võrguülest seksuaalset ahvatlemist ja elektroonilist kiusamist ja mitmesuguseid vägivaldse sisu vorme. Muudatusettepaneku 26 ettepanekud võtta kasutusele teistsugused tehnoloogilised vahendid ja suurendada kohustust, mis teenusepakkujate õlul lasub, on ainult hea ja õige.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. (FR) Interneti Jälgimise Sihtasutuse sõnul, mis on lastepornograafia piltide omamise ja levitamise vastu võitlev Inglismaa organisatsioon, on Interneti-ülene kommertseesmärkidel laste seksuaalne ärakasutamine kasvav tegevusvaldkond, kus riskid on madalad ja kasum väga suur. Tõepoolest, selliste piltide müük Internetis moodustab jälkusttekitava kaubanduse, mis on väärt miljardeid eurosid.

Kiidame heaks komisjoni ja meie kaasliikmete lähenemise, soovides peatada selline tegevus, kehtestades blokeerimismehhanismi krediitkaartidele ja elektroonilistele maksetele, mis on seotud lastepornograafia piltide ostmisega Internetis.

Kahjuks eksisteerib tõsine tehniline piirang kõikidele väljatöötavatele riiklikele ja Euroopa kaitsemehhanismidele. Tegelikult ei asu enamik selliseid pilte pakkuvatest kommertsserveritest mitte Euroopas, vaid Ameerika Ühendriikides, Venemaal ja Aasias. Seetõttu on nende ebaseaduslikku sisu lihtne ühes riigis üles laadida ja teises riigis vaadata. Seetõttu on arusaadav, et tõhusad viisid Interneti pedofiilia arengu vastu võitlemiseks on vajalikud, kuid problemaatilised.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. Tervitame raportit, mille eesmärk on luua lastele turvalisem Interneti-keskkond. Meie kohustus on kaitsta oma lapsi ohtlike materjalide eest, mis sisaldavad pornograafiat ja vägivalda. Samas ei tohiks raportit kasutada ettekäändena kriminaalõiguse harmoniseerimiseks ELis. Kõigepealt vajame paremat kooskõlastust riiklike õigussüsteemide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. Toetan täielikult 55 miljoni euro suurust eelarvet, millega tagada, et lapsi, kellest paljud veedavad vähemalt kolm tundi päevas Internetis, kaitstakse paremini ohtliku kasutajasisu eest. Toetan vajadust teavitada vanemaid ja hooldajaid paremini, kasutades teabepakke Interneti ohtude kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Internetti ei reguleerita, kuid lapsed ja noorukid on harva teadlikud ohtudest, mis neid seal ootavad. Asjaolu, et ühe Briti uuringu tulemustest selgub, et kolm neljandikku lastest on nüüd kokku puutunud pornograafiliste või vägivaldsete piltidega Internetis, on murettekitav. Peame oma noorukeid selle eest kaitsma ja samuti kallite Interneti räkitite, näiteks küberkiusamise ja Internetis aset leidvate seksuaalsete ahvatluste eest.

Viimane on eriti oluline teema, kui soovitakse tagada, et Internet lakkab oma anonüümsuse tõttu olemast paradiis kriminaalsetele pedofiilidele. Meid saadab selles edu ainult siis, kui kombineerime mitmesuguseid meetmeid, mis võiksid hõlmata ka Interneti-kohvikuid. Minu arvates viib see raport meid edasi õiges suunas, kuigi mitte piisavalt palju, ja seega hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Laste ohutus seoses Interneti kommunikatsioonisüsteemidega on oluline, võttes arvesse, et uue tehnoloogia leviku laienemise ja arvutikasutamisoskuse kasvamisega varitseb lapsi aina rohkem ebaseadusliku sisu ja kahjuliku käitumise ohte, näiteks ahistamine, lastepornograafia, seksuaalne ahvatlemine Internetis, mille eesmärkideks on seksuaalne kuritarvitamine, küberkuritegevus ning ässitamine ennastkahjustavale tegevusele, anoreksiale ja enesetapule.

Kasutusele võetavad meetmed peavad kaasama lapsed, perekonnad ja koolid koos kõikide teiste osapooltega. Vaja on ühist pingutust eesmärgiga tõsta informeeritust ja suurendada ennetamist, et lapsed muutuksid teadlikuks. Seetõttu on vaja lastevanemate ja kooliõpetajate seas läbi viia suur arvutikasutamiskampaania, et kitsendada tehnoloogilise põlvkonna lõhet. Teavet, uute tehnoloogiliste tööriistade väljatöötamist ja heade tavade vahetamist hõlmavaid meetmeid tuleb edendada.

Need ettepanekud kehtivad samamoodi Portugalis, kus valitsus varustab lapsi alates kuuendast eluaastast Magalhãesi arvutiga. Huvitav, kas kõik antud raportis väljendatud mured väljenduvad Portugali valitsuse tegevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Internet on meie laste igapäevase elu oluline osa. Saades vanemaks, hakkavad nad rohkem Internetti kasutama. Alates 11. eluaastast külastavad noored Internetti iga päev ja 15. eluaastaks käivad nad Internetis ning suhtlevad veebis mitmeid kordi päevas.

Siiski ei ole selle võimsa tööriista, mis on värav teadmiste juurde ja õpihimulise ühiskonna hüppelaud, kasutamine riskivaba.

Lugematu arv lapsi on seetõttu kogemata kokku puutunud kahjulike piltide või sisuga, näiteks kommertspettuste, ahistamise, pornograafia või ässitamisega rassismile ja enesetapule.

Nende kuritarvituste tekkimiste spetsiifiliseks põhjuseks on ebapiisav rahvusvaheline regulatsioon ja koostöö.

Euroopa turvalisema Interneti programm, mille eelarve on 55 miljonit eurot, püüab tõsta teadlikkust Interneti ohtudest mitte ainult laste, vaid ka nende vanemate ja õpetajate seas. Selle eesmärk on soodustada filtersüsteemide väljatöötamist ja aidata kaasa lastele ohutute Interneti-lehekülgede sildistamisele.

Seetõttu hääletasin loomulikult Itaalia liikme, Roberta Angelilli raporti poolt, mis pooldab Interneti kasutamist turvalises keskkonnas, kindlustades täielikult laste füüsilise ja moraalse puutumatuse kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Toetan proua Angelilli raportit, mis käsitleb laste kaitsmist, kes kasutavad Internetti ja teisi andmeedastustehnoloogiaid. Uute tehnoloogiate suure levikuga, mis muutuvad järk-järgult kättesaadavamaks, puutuvad lapsed üha rohkem kokku ebaseadusliku sisu ohtudega, milleks on näiteks ahistamine, lastepornograafia, kiusamine, anoreksiale ässitamine jne. Sellise kuritarvitamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks on seetõttu vaja ühtseid meetmeid. Toetan seda raportit kindlalt, sest see toob esile teema, mida tihti ühenduse institutsioonides alaväärtustatakse. Lõpetuseks kiidan heaks ettepaneku luua Euroopa lastepornograafia piltide andmebaasi ja politsei kasutuses olevate vihjeliini raportite vahel reaalajas ühendus, et nende kasutuses oleks parimad võimalikud tööriistad sellise hälbiva käitumise vastu võitlemiseks.

 
  
  

- Raport: Dan Jørgensen (A6-0291/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (UEN), kirjalikult. Direktiiv pakub välja uusi meetmeid, propageerimaks vähese süsinikdioksiidiheitega sõitmist. Olles nõustunud vähendama kasvuhoonegaaside heitmete koguseid 18% võrra, seisab Iirimaa silmitsi tohutu väljakutsega. Võttes arvesse transporti, peame vähendamiseks keskenduma sellele sektorile ja kasvatama üldsuse teadlikkust.

Antud ELi ettepaneku raames kavatsetakse välja töötada uus metodoloogia, mille eesmärk on energiatarbimise ja sõidukite heitmete kulude väljaarvutamine, mis julgustab inimesi energiatõhusaid autosid ostma. Selline metodoloogia puudutab igasugust teetransporti, v.a kiirabi-, pääste- ja sõjaväesõidukeid.

Toetame integreeritud lähenemise juurutamist, mis hõlmab sõidukite valmistajaid, kütusetarnijaid, parandajaid, kliente, juhte ja ka asutusi. Algatus, millega stimuleeritakse turgu konkurentsivõimelisemate hindadega energiatõhusamate autode suunas, pakub Iirimaa kodanikele välja viisi, kuidas piirata heitmeid ja toob endaga kaasa ka majanduslikke kasusid. See on kasulik igal tasandil: erakulud lisaks riiklikele kuludele. Vähem kütusetarbimist tähendab, et vähem on vaja kütust transportida. See soodustab energiaefektiivsete sõidukite tehnoloogia väljatöötamist üleilmselt ja on eriti positiivne samm.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Parema jõudlusega tehnoloogiate laiaulatuslikku turuletoomist takistavad tihti suured lähtekulud ja sellest lähtuvalt ka ebapiisav kliendipoolne nõudlus. Ühenduse tasandil tegevust on seetõttu vaja selleks, et julgustada investeeringute tegemist, mis on vajalik selliste sõidukite tootmiseks, mis on energiatõhusamad ja vähemsaastavad, kasvõi seetõttu, et pikemas perspektiivis on kulutused sellist tüüpi alternatiivile väiksemad.

Nõustun antud direktiivi eesmärgiga. Propageerida puhaste ja energiatõhusate sõidukite turuletoomist ja seeläbi panustada energiatõhususele transpordis, vähendades kütuse tarbimist; kliimakaitsesse, vähendades CO2 heitmete mahtu ja õhukvaliteedi parandamisse, kahandades saasteainete heitmeid.

Euroopa Parlament peab olema eeskujuks, võttes vastu jätkusuutlikkuse kriteeriumid, eriti riigihangete korral.

Toetan antud raportis saavutatud kompromissi. See on paindlikum ja vähembürokraatlikum, kui esialgne komisjoni ja raportööri esitatud ettepanek. Eelkõige nõustun antud kompromissiga seetõttu, et see peegeldab subsidiaarsuse põhimõtet ja on kohalikele asutustele vähemkoormavam.

 
  
MPphoto
 
 

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) N-ö puhaste ja energiatõhusate mootorsõidukite propageerimine on tehnilisest seisukohast vaadatuna oluline keskkonnakaitsemeede, sest tavapäraste sõidukite heitmed aitavad kaasa kliimamuutusele ja atmosfääri saastatusele linnade keskustes, millega kaasnevad tõsised tagasilöögid tervishoius.

Hoolimata töötajate demonstratsioonidest, kes nõuavad meetmeid, mis nende tõsiste probleemidega tegeleksid, keeldub autotööstus konkurentsi ettekäändeks tuues valmistamast „puhtaid sõidukeid”, kui ennetavalt ei tagata sellele suuremat kasumlikkust, nõudes, et puhaste sõidukite uurimis- ja arenduskulud finantseeritakse koos kasvanud kasumitega avaliku sektori poolt.

Just seda esitatud direktiiv teebki, nõudes energiatarbimise, CO2 heitmete ja saasteainete kasutuskulude lisamist terve sõiduki kasutusaja jooksul sõidukite riigihangete kriteeriumide hulka, kasutades niimoodi solvanguna üldsuse raha autotööstuse puhaste autode valmistamise toetamiseks.

Töötajad võitlevad ühistranspordiettevõtete eest, kes rahuldavad nende vajadusi kvaliteetsete keskkonnasõbralike teenustega. Nad seisavad vastu igasugusele määrusele, mille eesmärk on autotööstust rikastada, kes oma mittevastutavas sotsiaalses ja keskkonna positsioonis püüdis oma kasumeid kasvatada ja aitab kaasa kliimamuutusele, energiaallikate liigtarbimisele ja atmosfääri saastatuse kasvule.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Dan Jørgenseni raporti poolt, mis käsitles puhaste ja energiatõhusate mootorsõidukite propageerimist, sest leian, et tööstust tuleks julgustada investeerima madala energiatarbimise ja väikese kasvuhoonegaasi heitmetega sõidukite väljatöötamisse.

Ametivõimud peaksid aitama kaasa antud turu stimuleerimisele ja täiustama transpordisektori panust ELi poliitikasse keskkonna, kliima ja energia valdkondades, võttes arvesse mootorsõidukite ostmisel energia- ja keskkonnamõjusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. (PL) Keskkonnasõbralikud, väikese energiatarbimisega ühissõidukid on iseenesestmõistetavalt kasulikud. Need on vajalikud meie linnadele ja keskkonnale. Peaksime ka meeles pidama, et kaasame „puhaste” sõidukite kasutamise oma tegevustesse, mis on seotud kliimamuutuste paketiga. Keskkonnakomisjoni liikmena toetan seetõttu enamikku raportööri esitatud tegevustest (ja eriti tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid), mis aitavad kaasa peamise eesmärgi saavutamisele, milleks on saastatuse vähendamine, investeerides väiksemate CO2 heitmetega keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse. Silmas peetavad sõidukid on peamiselt teenussõidukid (spetsiifilised veokid ja bussid operatsiooniliseks toeks, infrastruktuuri haldamiseks, teepuhastussõidukid jne).

Samas tundub mulle ettepanek juurutada kohustuslikke CO2 heitmetasemete kriteeriume kommunaalteenuseid osutavate sõidukite riigihanke pakkumiste väljakuulutamisel üpris kahtlane Minu arvates oleks eelistatav, kui vähemalt uue määruse esimeses etapis antaks liikmesriikide hankeorganisatsioonidele (kes pole sageli kohalikud asutused) õigus valida nende endi keskkonnakriteeriumid, kui nad sõidukiparke hangivad. Nõustun hinnanguga, et avalik hange peaks Euroopa turu väga olulise osana jääma tööriistaks, millega propageeritakse keskkonnasõbralikke sõidukeid, kuid seda ei tuleks teha mehhaanilisel viisil.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin selle poolt, et propageerida keskkonnasõbralikke, energiatõhusaid sõidukeid avalikes pakkumiskutsetes.

On tervitatav, et mootorsõidukite hankimisel peavad ametnikud ja teatud ettevõtted arvesse võtma mitte ainult pakkumise hinda, vaid ka kasutusaja kestel aset leidvat energiatarbimise suurust ja mõju keskkonnale, st sealhulgas energiatarbimist, CO2 heitmeid ja edasisi saasteainete heitmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Ó Neachtain (UEN), kirjalikult. (GA) Seistes finantsturgude kriisi keskel, on meil, poliitika loojatel, lihtne keskenduda täielikult praegusele probleemile ja unustada või heita kõrvale Euroopa Liidu teised eesmärgid ja algatused. Seetõttu tervitan antud raportit, mis rõhutab tõelist vajadust progressi järele puhaste ja tõhusate sõidukite valdkonnas.

Minu arvates on raporti olulisim aspekt see, et mitte ainult ei keskendu see sõidukitele ja tarbijatranspordile, vaid käsitleb ka avaliku sektori toetamist ja julgustamist. Avalikule sektorile on kohane näidata Euroopa inimestele eeskuju puhaste autode propageerimisel.

Kiiduväärt on see, et raportöör soovib luua ühendust riigihangete ning puhaste ja tõhusate sõidukite soodustamise ja propageerimise vahel, ning loodan, et see toob kaasa investeeringute kasvu väikese CO2 heitkogusega sõidukitesse ja nende uuringute tõusu.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. (RO) Antud direktiiv tutvustab harmoniseeritud metodoloogiat puhaste ja energiatõhusate sõidukite hankimiseks, et ühistranspordi teenus muutuks jätkusuutlikuks. See aitab ka kehtestada Lissaboni strateegia osana kindlaksmääratud prioriteete.

Selgesõnaliste nõudmiste raames tuleb arvesse võtta energiatarbimist, süsinikdioksiidi ja saasteainete emissioone, kui mootorsõidukeid omandavad ametivõimud ja ametivõimudega sõlmitud lepingu osana teenuseid pakkuvad operaatorid ja ka kui ostetakse mootorsõidukeid, millega hakatakse pakkuma ühissõidukite teenuseid.

Kõige suurem majanduslik kasu saavutatakse, kui tuleb lisada välised kulud pakkumiste vastuvõtmise ühe kriteeriumina kõikide hankeotsuste korral. Sõidukite omanikud saaksid siis pikemas perspektiivis energiakokkuhoiust otseselt kasu, mis ületaks kaugelt sõiduki võimaliku suurema hinna.

Puhaste ja energiatõhusate sõidukite propageerimine riigihangete kaudu, et pakkuda ühistransporditeenuseid, millele antud algatus kaasa aitab, kiirendab nende tehnoloogiate väljatöötamist turul ja aitab kaasa energiakokkuhoiule ja ka keskkonna ja tervishoiu kaitsele.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Jørgenseni raporti poolt, mis propageerib roheliste sõidukite kasutamist ühistranspordis. Esialgne komisjoni 2005. aastal esitatud ettepanek lükati parlamendi poolt tagasi, sest see sisaldas palju bürokraatiat ning samas ei vähendanud saastatuse taset. Vanema ettepaneku nõue oli, et 25% mootorsõidukitest oleks „rohelised”. Uues ettepanekus ainult viidatakse ühistranspordiks mõeldud mootorsõidukitele ja ametivõimudele, kes nende teenuste pakkumise tagamise eest vastutavad. Arvan, et uus ettepanek sisendab rohkem teadlikkust kohalikesse otsustajatesse ja sunnib neid keskkonna kaitsmiseks jõuliselt tegutsema asuma. Euroopa tasemel hinnatakse suurtes linnapiirkondades liiklusummikute põhjustatud kuludeks umbes 1% Euroopa SKTst.

Saastatust suurlinnades saab vähendada nii ühistranspordi propageerimise ja eriti ka puhta ühistranspordisüsteemi abil. Lisaks piirkondlike metroosüsteemide, trammide, trollibusside ja rongide või laevatranspordi propageerimisele saab saastatust suurtes Euroopa linnades vähendada ka roheliste busside kasutuselevõtu abil. Uus direktiiv kehtestab kohalikele ametivõimudele kohustuse arvutada kokku ja võtta arvesse bussi või minibussi kasutamise kulu terve selle kasutusaja jooksul. Tänan Praha kohalikke ametivõime, kes omandasid riiklikku abi kasutades roheliste busside autopargi, olles nii meile eeskujuks.

 
  
  

- Raport: Françoise Grossetête (A6-0346/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (UEN), kirjalikult. Antud direktiiv käsitleb meditsiinitoodete müügilubade määruseid. Tervitan ELi initsiatiivi lihtsustada ja harmoniseerida praegusi määrusi. Tegemist on aega ja raha kokkuhoidva küsimusega, mis rahuldab nii Iirimaa tootjaid kui ka tarbijaid.

Esitatud ettepanekud on kasulikud iiri ravimiturule, mis on Euroopas märkimisväärne. Oleme tänulikud selle eest, et antud sektori viieteistkümnest maailma parimast ettevõttest kolmteist tegutseb praegu Iirimaal. Iirimaal on praegu üle 140 meditsiinitehnoloogiaettevõtte, kes pakuvad tööd 26 000 inimesele. Lisaks eksporditakse igal aastal meditsiinivarustust umbes 6,2 miljardi euro väärtuses, mis on 10% Iirimaa koguekspordist.

Toetame ühtsete kriteeriumide loomist ravimite hindamiseks, heakskiiduks ja haldamiseks, mille suhtes rakenduvad muutused näiteks tootmismeetodites, toodete sildistamises või patsientide infolehtedes. Nõustume ka vajadusega veelgi rohkem harmoniseerida liikmesriikide siseriiklikke norme ja Euroopa määrusi, et vähendada halduskoormust ja lihtsustada süsteemi reguleerivaid muutusi, näiteks lubada ühte avaldust ühe või rohkema võrdväärse muutuse läbiviimiseks. Nõustume komisjoni reguleerimise ülevaatusega, mis puudutab toimeainete loetelu, keeluaegu ja põhimõtteid ja juhiseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Erinevuste praegune käsitsemisviis on muutumas üha ebaefektiivsemaks ja see ei rahulda enam ei ametivõime ega ravimistööstust.

Igasuguse muutuse sisseviimine toodetesse, mis on erinevates liikmesriikides reguleeritud ainult riiklike protseduuridega, mis puudutab toimiku esitamist ja hindamistoimingut. Selline olukord põhjustab probleeme mitmes valdkonnas. Tervishoius, siseturul, õiguste ja praktikate kohaldamisel.

Raport pakub välja teatuid parandusi. Harmoniseerimise ja lihtsustamise põhjustest lähtuvalt on oluline, et müügilubade muutused põhineksid samadel seadusandlikel nõuetel, hoolimata sellest, mis iganes litsentsimistoiminguid algselt kasutati. Sellega kaasneb kasu kõikidele osapooltele: patsientidele, ametivõimudele ja ravimifirmadele.

Nõustun kompromissis esitatud ettepanekutega, sest need rõhutavad vajadust lihtsustada ja ühtlustada administratiivtoiminguid, pakuvad võimalust esitada ühte avaldust ühe või mitme samaväärse muutuse jaoks ja rõhutavad vajadust rakendada subsidiaarsuse põhimõtet.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Françoise Grossetête’i raporti poolt, mis käsitles ravimite müügilubade tingimuste erinevusi, sest toetan ühte litsentsimistoimingut ravimite toomiseks ühenduse turule, sest see tagab Euroopa kodanikele ohutuse.

Tõstan eriti esile Euroopa Parlamendi Sotsialistide fraktsiooni ettepaneku, mis puudutab subsidiaarsuse põhimõtte kasutamist Euroopa erisussüsteemi rakendamisel ravimitele, mida müüakse ainult riiklikel turgudel, kaitstes sellega väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes toodavad ravimtaimedest valmistatud ravimeid ja homöopaatiatooteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. (PL) Võttes arvesse harmoniseerimise puudumist ühenduse tasemel, kuuluvad ainult kohalike turgude müügilubade erisused riikliku seadusandluse reguleerimisvaldkonda. Mõningates liikmesriikides on riiklike müügilubade nõuded analoogsed müügilubade varieerumiste nõuetega. Samas pole enamikes riikides sellist kooskõlastust, mis tähendab, et liikmesriikides eksisteerib seadusandlikke vastukäivusi.

Selline olukord avaldab negatiivset mõju tervishoiule, halduskoormusele ja ravimite siseturu üleüldisele toimimisele.

Kõik ravimid, hoolimata müügilubade kriteeriumist, peaks olema allutatud samasugustele hindamiskriteeriumidele ja samasugustele haldusmeetmetele, kui nende müügiluba on erinev.

 
  
  

- Raport: Toine Manders (A6-0195/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley (UEN), kirjalikult. Antud raporti tuumikus peitub oluline tarbijakaitse küsimus. Ilmselgelt on olemas nõudlus osaajalise kasutamise ja sarnaste toodete järele ja me ei saa seada takistusi vastutustundlikele ettevõtetele, kes rahuldavad nõudlust. Ma ei arva, et keegi vihjab kuidagimoodi, et kõik antud valdkonnas tegutsevad ettevõtted on seotud halbade või ärakasutamisega. Samas oleme teadlikud sellest, et eksisteerib ettevõtteid, kes on jultunult Euroopa tarbijaid ära kasutanud ning et Euroopa tarbijad on kannatanud, kui nad on teinud tehinguid halvasti juhitud ettevõtetega, kes on vastutusest pääsenud, kuna käesolevat valdkonda pole piisavalt hästi reguleeritud. Palju iiri päritolu puhkajaid on läbi elanud märkimisväärseid finantsilisi ja õiguslikke probleeme pärast seda, kui nad on sõlminud lepinguid Mandri-Euroopas asuva halvasti juhitud osaajalise kasutuse ettevõttega.

Uus direktiiv sisaldab mõningaid olulisi tarbijakaitse meetmeid, mis puudutavad selliseid valdkondi nagu reklaam ja lepingud. Eriti tervitan loobumisõiguse sätet või lepingust loobumise ajavahemikku, mis võimaldab tarbijatel, kes on nutikast reklaamist või puhkusel olemisest mõjutatud, võtta aega läbimõtlemiseks, et nad saaksid veenduda, kas nad on rahul osaajalise lepingu keskmise ajaperioodi ja pikaajaliste tagajärgedega.

 
  
MPphoto
 
 

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Töötajate õigus puhkamisele ja puhkusele on muudetud tarbekaubaks, millega rikastada kapitali. Osaajalise kasutamise eesmärk ja selle raames propageeritavad uued tooted on mõeldud selleks, et kasutada ära alalisi puhkuse kestuse kärpeid, vähenevaid sissetulekuid ja töötajate püüdlusi omandada pikemas perspektiivis odavamaid puhkusi, tekitades niimoodi rohkem kui 11 miljardi euro suuruse käibe.

Pettuste ja agressiivsete meetoditega, mille kasutajateks olevad ettevõtted on tihti fantoomettevõtted, püütakse ostjaid veenda ja haneks tõmmata, ja need vahelduvad parimal juhul väikeses kirjas lepingutest eksitavate reklaamideni, väsitavate esitlusteni, kingituste lubamiseni ja muu selliseni ning lõpevad alati siduvate dokumentide kohese allkirjastamisega surve all.

Tarbijaorganisatsioonideni jõudvad lugematud kaebused pettuste, liigsuurte hooldustasude, vastavate krediitkaartide, turustuskuludest tingitud taasmüügi hinna suurte hinnalanguste jmt asjade kohta.

Teiste toodete lisamine osaajalise kasutamise direktiivi, näiteks puhkused laeval või klubides või karavanides, tagab seadusliku kaitse ja uued kasumiallikad varale.

Loobumisperiood, mis on piiratud 10 päevani ja millega kaasneb 3% suurune trahv kogusummast, ei lahenda probleemi. Vastupidi – EL lükkab vastutuse koorma töötajatele, nagu ta on teinud kõikide tarbijatoodete korral.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Mandersi raporti poolt, mis käsitleb tarbijate kaitsmist osaajalise kasutamise korral, sest nõukoguga saavutatud kokkulepe sellel teemal kaitseb paremini Euroopa tarbijate õigusi ja huve.

Arvan, et sektori paremast reguleerimisest ei saa kasu mitte ainult tarbija, vaid kogu Euroopa turismitööstus.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Käesolev raport esitab palju ettepanekuid, mida me üldjoontes heaks kiidame, pidades meeles vajadust kindlustada tarbija õigusi teabele puhkusetoodete kohta. See kehtestab, et operaatoritel lasub kohustus edastada palju olulist teavet, et tarbijad saaksid teha teadlikumaid otsuseid lepingute sõlmimise suhtes.

Lisaks pikendatakse perioodi, mille jooksul võivad tarbijad lepingust igasuguse lepingutasuta loobuda, eriti kui nad pole saanud vajalikku teavet. Ärakasutamiste ja korduvate pettuste ärahoidmine on oluline. Loodame, et igasuguste ettemaksete keelamisel lepingust keeldumise perioodi ajaks ja kohustusel jaotada maksmist pika perioodi puhkusetoodete müügi korral saavad olema positiivsed panused.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. Toetan täielikult raportit, mis käsitleb antud valdkonnas tarbijakaitse parandamist. Kuna Briti tarbijad moodustavad ühe kolmandiku kõikidest Euroopa osaajalise kasutamise omanikest, siis on tegemist seadusega, mis on reageering Ühendkuningriigi tarbijate probleemidele. Toetan täielikult nõuet, et osaajalise kasutamise jaemüüjad pikendaksid ostjatele lepingust loobumise perioodi ja ka kohustust anda ostu kohta kogu üksikasjalik teave enne lepingu allkirjastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Palju tarbijakaebusi on kinnitanud osaajalise kasutamisega tekkinud probleeme, mis tekitavad turul tasakaalustamatusi. Turu areng nõudluse aspektist ja uute toodete märkimisväärne väljatöötamine, mida reklaamitakse sarnasel viisil, on tekitanud tarbijatele ja ettevõtetele märkimisväärseid probleeme.

Täna hääletamisel esitatav tekst muudab põhimõtteliselt direktiivi määratlusi ja ulatust nii, et need hõlmaksid uusi puhkusetooteid. Samuti selgitab ja täiendab see sätteid, mis on seotud teabe sisule ja keelele ning tarbijatele mõeldud lepingutele rakendatavate nõuetega.

Direktiivist mõjutatavad ettevõtlustegevused on Euroopa turismisektori, sh Portugali sektori jaoks väga olulised –ja eriti olulised operaatoritele ja tarbijatele. Sellest lähtuvalt on keskne mõte kindlustada tarbija positsiooni mis tahes läbirääkimistel, mis puudutavad kasutusõiguse omandamist. Niimoodi on võimalik paremini võidelda turul eksisteerivate ebamäärasustega ja luua stabiilsemat ja läbipaistvamat keskkonda, pakkudes sel moel tarbijatele rohkem ja paremat teavet.

 
  
  

- Raport: Sophia in’t Veld (A6-0403/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. (IT) Hääletasin ettepaneku poolt, mis toetab Euroopa Parlamendi soovituse esitamist nõukogule, mis puudutab Euroopa ja Austraalia vahelise lepingu sõlmimist, mis käsitleb lennuettevõtjate poolt Euroopa Liidust pärineva broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Austraalia Tolliametile. Külastasin hiljuti Austraaliat ja valitsuse esindajatega vesteldes mõistsin, et see hääletus oleks märkimisväärne samm kindlustamaks juba eksisteerivat koostööd Euroopa ja Austraalia vahel reisijate ohutuse ja veotranspordi valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hoolimata sammust tagasi kaasneb Euroopa Parlamendi seisukohaga omadus tõmmata tähelepanu vastuvõetamatutele lepingutele ELi ja kolmandate riikide vahel, mis puudutab lennuettevõtjate broneeringuinfo töötlemist ja edastamist, „terrorismiga võitlemise” ettekäändel.

Muude oluliste aspektide seas teeb ettepanek järgmist:

- lükkab tagasi tavalise vajaduse igasuguse parlamentaarse põhjaliku uurimise järele nende kokkulepete läbirääkimiste ja heakskiitmiste osas ning riiklike parlamentide heakskiitu on vaja ainult seitsmelt riigilt;

- hoiatab, et antud lepe ei pruugi olla kooskõlas rahvusvaheliste andmekaitseseadustega;

- mõistab hukka nõutud andmete koguse, mis on sama Ameerika Ühendriikidega sõlmitud lepingu puhul ja mis sisaldab lisaks hotelli ja sõidukite broneeringuid, telefoninumbreid, e-posti aadresse, isiklikke ja äriaadresse, toitumiseelistusi, krediitkaardinumbreid, isiklikke andmeid rassi või etnilise päritolu kohta, poliitilisi seisukohti. religioosseid või filosoofilisi tõekspidamisi ja ametühingu liikmeks olemist ja ka muid andmeid tervise või seksuaalelu kohta.

Tegemist on veel ühe praegusest turvalisuse suundumustest tuleneva vastuvõetamatu olukorraga, mis seab ohtu kodanike õigused, vabadused ja garantiid.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Vaadates Ameerika Ühendriikidega sõlmitud broneeringuinfo kokkuleppe olukorda, ilmnevad murettekitavad arengud, mis on seotud terrorismi vastu võitlemisega. Selle lepingu kohaselt edastatakse ja säilitatakse aastateks lennureisijate selliseid isiklikke andmeid nagu telefoninumbrid ja e-posti aadressid. Sellise protsessi käigus pole andmekaitse kuidagi tagatud. Edasisi selliseid andmekaitserikkumisi tuleb ennetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Raport toob päevavalgele Euroopa Parlamendi silmakirjalikkuse, mis puudutab inimeste isiklikke õigusi ja demokraatlikke vabadusi. Igasugune Euroopa Parlamendi kriitika piirdub protseduuriliste küsimustega ja asjaoluga, et Euroopa kodanikele ei ole võimalik tagada kaitset, mida neile ELi õigusaktide alusel peaks olema võimalik tagada. Ometi rikub just see õigusakt robustselt kõiki isikuandmete kaitse vorme ja kehtestab üldised isikuandmed ja kõige tundlikumate isikuandmete kogumise ning vahetuse liikmesriikide repressiivsete mehhanismide ja isegi kolmandate riikide salateenistuste vahel.

Asjaolu, et raport ei julge nõuda lepingu tühistamist või selle kahepoolsust, on tõestus sellest, et mis tahes pinnapealsed protestid selle vastu on ainult näilised. Sarnaselt vastuvõetamatu lepinguga ELi ja USA vahel ei takista Euroopa Parlamendi diskreetsed broneeringud ELi töötajate isikuandmete kättesaadavaks tegemist igale salateenistusele ja igale repressiivsele mehhanismile nende „terrorismivastase koostöö” käigus.

Jälle on selge, et Euroopa Parlament ja EL ei suuda mitte ainult kaitsta demokraatlikke õigusi ja vabadusi rohujuure tasandil, vaid vastupidi, nad piiravad neid väljasuremiseni, kasutades reaktsioonilist seadusandlike meetmete ja lepete võrgustikku.

 
  
  

- Raport: Jan Andersson (A6-0370/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. Euroopa kohtu otsus Lavali, Rufferti ja Luksemburgi kaasustega on näidanud, et on vajalik selgitada, et lepingutes kehtestatud majandusvabadusi tuleks tõlgendada nii, et need ei rikuks liikmesriikides ja ühenduse õiguses tunnustatud põhiliste sotsiaalsete õiguste praktiseerimist. See hõlmab läbirääkimisõiguse, kollektiivlepingute sõlmimise ja jõustamise õiguse ning töövõitlusalases tegevuses osalemise õiguse teostamist ega rikuks tööturu osapoolte tegevusvabadust nende põhiõiguste teostamisel, et kaitsta oma sotsiaalseid huve ja töötajaid.

Praegune õigusakt on tõepoolest vaja uuesti läbi vaadata. Olukord võib lõppeda sellega, et vastuvõtva riigi töötajad tunnevad madala palga konkurentsi survet. Liitun oma kolleegide algatusega kehtestada järjepidev töötajate lähetamise direktiivi rakendamine kõikides liikmesriikides.

Nõustun täielikult sellega, et komisjon ja liikmesriigid peaksid vastu võtma ärakasutamise vastu võitlemise meetmeid, eriti mis puudutab nende ettevõtete tegevust, kes registreeritud riigis tegeliku ja efektiivse äritegevusega ei tegele.

Piiriüleste kollektiivsete lepete juriidilise raamistiku kehtestamine on tõepoolest samm edasi – ja mainimatagi oluline samm.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE), kirjalikult. Briti konservatiivid toetavad töötajate õigusi streikida, kuid ka nende õigust mitte streikida, kui nad nii peaks soovima. Toetame Euroopa Kohtu otsuseid ega usu, et töötajate õigused on nende poolt kahtluse alla seatud. Töötajate lähetamise direktiivi ülevaatamine pole vajalik nagu ka selle õigusliku aluse laiendamine just nende probleemide tõttu, mida teatud liikmesriigid oma individuaalsete tööjõuturgude organiseerimise tõttu on kogenud. Igal aastal lähetatakse edukalt 1 miljon inimest.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Kollektiivlepingud, ametiühingute õigused ja õigus töövõitlusalasele tegevusele on kirjas Lissaboni leppes, mida ma soovin näha juriidiliselt siduvana. Lepe sisaldab ka õigust tööle, õigust tegeleda ettevõtlusega ja õigust liikuda üle ELi piiride. Erandeid, nagu ettepanek sooviks, ei saa teha ametühingute esindajatele, kui tuleb arvestada peamiste EÜ juriidiliste põhimõtetega, näiteks proportsionaalsuse põhimõttega. See kehtib ja peab loomulikult kehtima kõikide ELi kodanike suhtes.

EÜ õiguse ja lepete kindlamad poolehoidjad peaks olema Euroopa Parlamendis. Parlamendi õigusliku aluse suhtes vastuvõetud seisukoht võib muutuda liikumisvabadusele ohuks tulevikus. Mul on aga väga hea meel, et Euroopa Parlament on vastu võtnud seisukoha, mis pooldab Rootsi mudelit ja meie kollektiivleppeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi enamuse poolt vastu võetud resolutsioon Euroopa Kohtu vastuvõetamatute otsuste suhtes, Lavali, Rüfferti ja Vikingi kaasuste korral, on täiesti küündimatu. Ei piisa selle tunnustamisest, et teenuste pakkumise vabadus pole ülimuslik põhiõiguste suhtes, eriti ametühingute töövõitlusalase õiguse suhtes, eriti kuna see on mitmetes liikmesriikides konstitutsiooniline õigus.

Kuigi resolutsioon toonitab, et aluslepingutes ette nähtud majandusvabadust tuleks tõlgendada nii, et see ei takistaks liikmesriikide ja ühenduse õiguses tunnustatud sotsiaalsete põhiõiguste, kaasa arvatud läbirääkimisõiguse, kollektiivlepingute sõlmimise ja jõustamise õiguse ning töövõitlusalases tegevuses osalemise õiguse teostamist, on tõde see, et kuigi Euroopa Kohtus kasutatavad põhimõtted jäävad Euroopa aluslepingute osaks, pidades meeles, et need on ka Lissaboni leppe eelnõus, ei saa keegi tagada, et samasuguseid otsuseid enam tulevikus vastu ei võeta.

Seetõttu hääletasime raporti vastu, kuna see ei süüvi probleemi ja selle asemel nõuab Lissaboni leppe eelnõu toetamist, hoolimata asjaolust, et see lükati juba Iirimaa inimeste poolt tagasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. Toetasin Anderssoni raportit, mis käsitleb kollektiivlepingute väljakutseid Liidus, mille põhjustasid Euroopa Kohtu hiljutised otsused. Ma ei sea kahtluse alla otsuste juriidilist kehtivust, kuid sean kahtluse alla selle, et need peegeldavad parlamendi, komisjoni ja nõukogu plaane, kui töötajate lähetamise direktiiv heaks kiideti.

Järeldus on selge. Direktiiv tuleb üle vaadata ja muuta selle sätteid, et taastada meie esialgne eesmärk. See peab olema Euroopa Komisjoni prioriteet. Sellele tuleb kiiresti tähelepanu pöörata. Kui komisjon olukorda ei paranda, siis peab seda tegema järgmine komisjon pärast 2009. aasta Euroopa valimisi. Ma ei hääleta ühegi uue komisjoni ratifitseerimise poolt, kes ei suuda probleemi oma tööprogrammi lisada esimese 12 kuu jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Härra Anderssoni raport väidab, et oleme õppinud Luksemburgi Euroopa Kohtu skandaalsetest otsustest, eriti Lavali ja Vikingi juhtumite puhul. Need otsused eelistavad teenuste pakkumise ja ettevõtete asutamise vabadust riikide töötajate huvidele ja õigustele sotsiaalse dumpingu vastu. Vastuvõetamatus ulatuses allutavad nad sotsiaalsete õiguste praktiseerimise „proportsionaalsuse printsiibile”, mis ületab kaugelt seaduslikke piiranguid (avalik kord ja tervishoid näiteks), mida tunnustatakse riikide seadustes ja ILO konventsioonides.

Nad esindavad Bolkensteini direktiivi esimese versiooni tagaukse kaudu ennistamist, mille raames rakendati päritolumaa seadust (sotsiaalseadus, tööjõu seadus, palgad jne) töötajatele, kes läksid teenust osutama teise liikmesriiki, hoolimata viimases riigis kehtivatest õigusaktidest või kollektiivlepingutest. See versioon lükati Euroopa seadusandja poolt tagasi ja on talumatu, et kohtunikel on võimalus ennast seaduse tõlgendamise ettekäändel seaduse loojaks kuulutada.

Kuigi vahetevahel teeb härra Andersson head tööd, on ta liiga palju ultraliberaalsete põhimõtete küljes kinni, mis tekitas olukorra, et tema raport kindlustaks meie toetuse. Seetõttu keeldume hääletusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Euroopa Parlamendi Sotsialistide fraktsioon ja keskerakondade parempoolne blokk on täielikult toetanud kõiki ELi lepingute muudatusi. Siiani on nad andnud ELi institutsioonidele, sh Euroopa Kohtule veelgi rohkem võimu Rootsi tööjõuturu üle. Sel viisil on EL muutunud ohuks tööjõuturu määrustele, mis töötati välja läbirääkimiste käigus, ja õigusaktidele, mis on kindlalt Rootsi ühiskonnas kanda kinnitanud.

Raport soovitab peamiselt muuta tööjõu lähetamise direktiivi. Seetõttu ei suuda see ära hoida jätkuvat Euroopa Kohtu sekkumist määrustesse, mis reguleerivad Rootsi tööjõuturgu. Esiteks on tulemus konservatiivide ja sotsialistide kompromiss – olukord, mis on põhjustanud nõrku ja vastukäivaid sõnastusi. Teiseks on ELi peamine siseturgu käsitlev seadus (artikkel 49) ülimuslik töötajate lähetusse saatmise direktiivi sätete suhtes. Euroopa Kohus võib seetõttu jõuda sama järelduseni kui Lavali kaasuse korral.

ELile ei tohi anda ülesandeid, millega liikmesriigid ise toime tulevad, ja tööjõuturg on tõesti selline probleem, mis peaks nende pädevusse kuuluma. Juuni loend soovitab seetõttu Rootsi vabastamist ELi tööjõuturu õigusaktist tagamaks, et Euroopa Kohus ei saaks tulevikus Rootsi tööjõuturgu reguleerida.

Me hääletasime sellegipoolest raporti poolt, sest selle eesmärk on endiselt põhjendatud, takistades võimalikult palju Euroopa Kohtul sekkuda tulevikus Rootsi kollektiivlepingutesse.

Toetasime ka ettepanekuid, mis soovitavad suuremat riiklikku enesemääramist tööjõuturu küsimustes, kuid hääletasime loomulikult raportööri Lissaboni leppe ülistuskõne vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Otsustasin hääletada härra Anderssoni raporti vastu, mis käsitleb Euroopa Liidu kollektiivlepingute väljakutseid.

Raportöör kritiseerib Euroopa Kohtu otsust töötaja lähetamisse saatmise direktiivi kohta ja kutsub üles direktiivi üle vaatama.

Olen raportööri lähenemise vastu ja usun ka, et üleskutse muuta direktiivi ilma vajaliku analüüsita liikmesriikide tasandil, eriti nende liikmesriikide, keda Euroopa Kohtu otsus mõjutas, on poliitilistel eesmärkidel astutud liialdatud samm. Eriti tõstan esile raportööri sõnastust, mis on rünnak teenuste vaba pakkumise vastu – mis on üks Euroopa Liidu põhivabadustest –, ja see on oht liberaliseerimisele teenuste pakkumise valdkonnas, mida kindlustab teenuste direktiiv, ja päritoluriigi põhimõttele.

Minu arvates pakub tööliste lähetamise direktiivi korralik rakendamine kõikide liikmesriikide poolt ja suurenev administratiivkoostöö nende vahel piisavalt vahendeid, et tagada ühest küljest töötajate õiguste kaitse ja teisest küljest teenuste pakkumise vabadus.

Mõistan hukka asjaolu, et täiskogu on mõned muudatusettepanekud tagasi lükanud, mille eesmärk oli raportit mõnevõrra tasakaalustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. (LT) Renditöö direktiiv on oluline meie püüdlustele seadustada teenuste ja töötajate vaba liikumine ühenduses. Mitte kõik liikmesriigid ei järgi direktiivi nõudeid. Vahetevahel nõutakse teenusepakkujatelt rohkem ,kui direktiivis ette nähtud’. Moonutades direktiivi määrusi, blokeeritakse liikmesriikide vahelisi teenuseid ja sellisel viisil peidetakse protektsionistlikke poliitikaid. Euroopa Kohus uuris Läti ehitusettevõtte Laval juhtumit, kellel keelati ehitusteenuseid Rootsis pakkuda. Nõuti Rootsi seadustel põhinevat kollektiivlepingut, kuigi leping allkirjastati Lätis. Euroopa Kohus otsustas, et keelatud on sisse viia nõudeid, mis täiendavad direktiivis kehtestatud nõudeid või on neist mõjuvõimsamad. Raportis ja muudatusettepanekutes on Euroopa Kohtu otsuseid Lavali ja teiste sarnaste juhtumite korral kritiseeritud ja isegi kahtluse alla seatud.

Hääletasin vastu, sest usun, et Euroopa Parlament ületab oma volitusi, tõlgendades ja seades kahtluse alla Euroopa Kohtu otsuseid. Ma ei nõustu seisukohtadega, mis heidavad kahtluse varju Euroopa Kohtu otsustele ja soovitavad, et Euroopa Kohtu otsuseid teatud ELi riikides ei rakendataks. Selliste seisukohtadega ei sea me mitte ainult Euroopa Kohtu kompetentsi kahtluse alla, vaid seame kahtluse alla objektiivsuse, võime ohtu seade ELi institutsionaalse süsteemi ja aitame kaasa inimeste usaldusväärsuse kahanemisele nende suhtes. Ma ei nõustu ka direktiivi ülevaatamise ja parandamisega. Kui direktiiv ei toimi mõningates riikides nii hästi, kui see peaks, siis vastutavad ühenduse liikmed selle eest, sest nad ei suuda rakendada direktiivi määrusi või rakendavad neid valesti riigi õiguses. Euroopa Komisjon peaks jälgima, kas ELi direktiivid kantakse riigi õigusse õigesti ja kas riigi seadused kätkevad endas direktiivide sisu ja vaimu.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – Euroopa Liidu poolt püstitatud sotsiaalse Euroopa eesmärk on illusioon, Lissaboni strateegia on läbikukkumine ning mitmesugused võlujoogid, mille elu- ja töötingimuste parandamiseks mõtlesid välja Euroopa pooldajad, on osutunud ebatõhusateks selle lihtsa fakti tõttu, et Brüsseli tegelik visioon on ultraliberaalne ja teenib globaliseerumise huve. Me tahame ühelt poolt ära hoida sotsiaalset dumpingut, et kaitsta töötajaid, olgu nad siis lähetuses või mitte, ning saada seeläbi tasakaalustatud siseturg, ning teisest küljest teha kõik, mida suudame, et tööotsijate ja muude inimeste massilise sisserände kaudu avada pisut rohkem meie majanduspiire.

See raport on kõigest lõputu illustratsioon tõelisele Euroopat pooldavale skisofreeniale. Erandina on meil tarvis mainida vaid viiteid Lissaboni lepingule, mida selles segases raportis on tehtud mitu korda. Järelikult ei saa me aru, kuidas tasakaalu otsimine teenuste vaba liikumise ja töötajate õiguste vahel võiks selget visiooni pakkuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − Euroopa Ühenduse eesmärk on tagada kõigi kodanike põhiõigused seoses nii ühiskondliku eluga kui ka tööturuga. Meie ideaaliks on lõpetada diskrimineerimine ja ebakindlus tuleviku suhtes.

Raportöör Jan Andersson rõhutab, et mõned Euroopa Kohtu otsused võivad riivata mõnede kodanike võrdsustunnet ja austust tööturu vastu. Sellise olukorra ärahoidmiseks tulevikus soovitab härra Andersson, et õigusakti muudatustesse tuleb võtta kohesed meetmed, mis hoiaksid ära Euroopa Kohtu otsuste võimalikud sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised tagasilöögid. See hõlmab töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamist ja renditöö direktiivi viivitamatut vastuvõtmist.

Kokkuvõttes ma arvan, et peaksime selle raporti ühendatud Euroopa visiooni huvides vastu võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard ja Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. Paljudel ettevõtjatel on kiusatus maksta oma töötajatele nende töö eest nii vähe kui võimalik. Kaalumisel on ka muud tööga seotud kulud, näiteks ohutus ja rajatised. Töötajad saavad end siiski kaitsta vaid tagades, et nende palk põhineb üldiselt siduval kollektiivsel töölepingul, ning selles riigis kehtiva asjakohase õigusliku kaitsega, kus nad töötavad ja elavad.

Seda kaitset kahjustavad nii teenuste direktiivi esialgsed eesmärgid kui ka Euroopa Kohtu viimased otsused. Kui need lubavad kohaldada vähem soodsaid võõrtööjõu kollektiivlepinguid või vähem soodsaid välismaised õigusakte, hakkab üha suurem hulk tööandjaid neid kulusäästlikke võimalusi valima ja töötajate sissetulek langeb dramaatiliselt.

Mõned teevad ränka tööd, olles illusiooni kütkes, et ELi konstitutsiooni eelnõu või Lissaboni leping pakub selle vastu piisavalt garantiisid. Neid dokumente tuleb muuta, enne kui neid saab selle eesmärgi saavutamiseks heaks kiita. Oodati ka, et Anderssoni raport pakuks nimetatud garantiisid. Kuid kompromissidega, mis tekstis selles suhtes tehti, on see siiski veel vähem tõenäoline, kui oli esialgne versioon. Sellepärast ei saa me poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − On vastuvõetamatu, et ühest küljest tuleb riigihankeid pakkuda kogu Euroopa Liidu ulatuses, aga teisest küljest on kohustus maksta heakskiidetud miinimumpalka, mis on seotud määratud tasuga, mille Euroopa Kohus annulleeris põhjendusega, et see on töötajate lähetamise direktiiviga ja teenuste direktiiviga vastuolus. Sellega näitab EL oma tõelist palet kui läbinisti majanduslik ühendus, mis sotsiaalselt halvemas olukorras olijatele määrib kaela tühiseid rahasummasid ja tühje sõnu. On ülim aeg, et EL vastaks kodanike hädakisale, mida ta on nii kaua ignoreerinud, ja teeks katset seadusest möödahiilimise teed sulgeda ja vastuolud kõrvaldada. See raport võiks selleks vähemalt katset teha, ent see jätab ikka veel liiga palju võimalusi kuritarvitusteks ning sellepärast loobusin ma hääletamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – Nagu ülejäänud eurooplasedki toetan ma töötajate põhiõiguste täielikku tunnistamist. Keeldusin Anderssoni raporti puhul hääletamisest, sest üksikutele positiivsetele elementidele vaatamata jääb see ikka veel küündimatuks. Ma tunnen, et see raport on käest lastud võimalus tegelda tõhusalt töötajate õigustega vastavalt Euroopa esmastele õigusaktidele. Nagu liikmesriigid ILO konventsioonides ja Euroopa sotsiaalhartas on tunnistanud, ei saa põhiõiguste, sealhulgas läbirääkimiste pidamise õiguse kasutamine sõltuda kohtuniku kontrollimatust otsusest ning tuleb alati teises järjekorras, kuna põhineb hierarhiliselt allpool asuval seadusandlikul allikal. Ametiühingute tegutsemise õigust ei tohi ohtu seada. Lepingutesse tuleb võtta „sotsiaalse kaitse klausel”.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. Päeva jooksul on hääletatud härra Anderssoni raportit kollektiivlepingute edasise saatuse kohta Euroopas, näiteks pärast Lavali kohtuotsust. Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon nõudis, et kehtiv ELi õigusakt – mida tuntakse töötajate lähetamise direktiivina – tühistataks tagamaks, et Rootsi saaks oma kollektiivlepingud alles jätta.

Teisest küljest, ma olen tegutsenud nii siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis kui ka täiskogu istungi eel, eesmärgiga tagada, et seda küsimust arutataks eelkõige õigel tasemel: riigi tasandil. Selle põhjuseks on mu arvamus, et fraktsiooni PSE strateegia on halvasti läbi mõeldud. Üritades ikka ja jälle Lavali kohtuasja Euroopa tasandile tuua, selle asemel, et lahendada seda Rootsi õigusaktide vahenditega, on tekitatud surve ka muudele ühise tööturu õigusaktidele – ja see ongi põhjustanud meie praegused probleemid päris algusest peale. Kui 27 liikmesriiki on sõlminud lepingu, siis pole tarvis öeldagi, et on mõeldamatu, et Rootsi üksi võtaks vastu õigusakte, mis on ainult meie enda huvides. Kõigest hoolimata on meie mudel Euroopa kontekstis ainulaadne. Kuna härra Andersson ja parlament nõustusid mu ettepanekuga mitte tühistada töötajate lähetamise direktiivi enne, kui riiklike uuringutega on välja selgitanud, et see on tõesti vajalik, arvasin, et võiksin siiski selle raporti poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. Ma tänan meie raportööri Jan Anderssoni tema raporti eest sellel väga olulisel teemal.

Hiljutised Euroopa Kohtu kohtuasjad ja muidugi kohtuotsused tähendavad, et kollektiivlepingutega kehtestatud töötajate õigused ja töötajate solidaarsus on ohtu sattunud ettevõtete tõttu, kelle ainsaks prioriteediks on kasum, ja kui see tähendab töötajate õiguste õõnestamist, siis tähendagu pealegi: nad on valmis tegema ka seda.

Euroopa sotsiaalne mudel, mille üle me õigusega uhked oleme, on sattunud kasumi tagaajajate rünnaku alla ning on tõsises ohus.

Imporditud odava tööjõu poolt ähvardav oht on tegelikkus, mille südametunnistuseta tööandjad on vabaks liikumiseks maskeerituna tagaukse kaudu sisse toonud.

Vaba liikumise põhimõtet pole kunagi kavandatud odava tööjõu hankimise vahendiks või põhimõtteks, millega saab töötajate sotsiaaltingimusi halvendada. Pakub väga suurt huvi, mida Jacques Delors oleks võinud sellest arvata.

Vikingi ja Lavali kohtuotsused on rünnak ametiühingute ja töötajate õigustele. Sellepärast ongi härra Anderssoni raportit väga tarvis ja sellepärast tahan ma seda toetada. See taastab tasakaalu, mida Euroopa Kohtu otsustega on nii selgelt rikutud.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. Euroopa Kohtu otsused Vaxholm/Viking ja Line/Rüffert/Luxembourg juhtumite kohta on selgelt asetunud siseturu ja asutamisõiguse poolele, kahjustades töötajate õigusi, sealhulgas ka streigiõigust sotsiaalse dumpingu ärahoidmiseks.

Euroopa Kohtu otsused ei tule siiski nagu välk selgest taevast. Need põhinevad ELi asutamislepingutel, mida täiendab töötajate lähetamise ebamäärane direktiiv.

Kui Euroopa Parlamendi enamus tõepoolest tahtis töötajate õigusi kaitsta, oleks ta pidanud nõudma muudatusi ELi asutamislepingutesse näiteks õiguslikult siduva sotsiaalse protokolli kujul, mis oleks sätestanud töötajate õigused ülimuslikuna siseturu ja asutamisõiguse ees.

Anderssoni raporti lõplik versioon, mis on sotsialistist raportööri ja konservatiivide koostöö tulemuseks, sellist otsustavat nõudmist ei esita. Raport ei saa hakkama isegi nõudmisega töötajate lähetamise direktiiv läbi vaadata. See tähendab, et raport kujutab endast kõigest suurt hulka kuuma auru, mis on pakitud suurde hulga ilusatesse sõnadesse ja soovidesse.

Rahvaliikumine on esitanud hulga muudatusettepanekuid, näiteks selle kohta, et tööstuslike meetmete võtmise õiguse reguleerimine peaks jääma riigisiseseks küsimuseks. Sotsialistide ja konservatiivide allianss lükkas kõik need muudatusettepanekud tagasi.

Seda arvesse võttes ei saa Rahvaliikumine Anderssoni raportit lõpphääletusel toetada. Selle asemel jätkame tegutsemist töötajate kaitsmisel viletsamate palkade ja töötingimuste eest, millele on teed sillutanud Euroopa Kohtu otsused.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL) , kirjalikult. Raport kollektiivlepingute kohta ELis on arvamusavaldus, millel puudub seadusandlik väärtus. Selle kavatsus on pärast Lavali kohtuotsust töötajate positsioone tugevdada, kuid raporti sisu jääb kahjuks selle kavatsuse teostamisest väga kaugele.

Oleks vale ELi töötajate lähetamise direktiivi uuesti arutama hakata, nagu raportis on ettepanek tehtud. Seda tegema hakates on oht asjad töötajate jaoks veel hullemaks muuta. See on oht, milleks me pole ette valmistatud, kuna terves ELi süsteemis domineerivad konservatiivsed jõud.

Raportis ei ole öeldud, et streigiõigus on turuvabaduse suhtes ülimuslik ning et see tuleks Lissaboni lepingu sotsiaalselt siduvasse protokolli kirja panna. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon esitas selle kohta mitu muudatusettepanekut, kuid rõhuv enamus lükkas need tagasi.

Rootsi hooleks jääb Lissaboni lepingusse erandeid võtta, asudes seisukohale, et Lavali kohtuotsus Rootsis ei kehti. Siiski lükati ka see fraktsiooni GUE/NGL muudatusettepanek tagasi. Selle asemel ülistab raport Lissaboni lepingut, hoolimata faktist, et leping Lavali kohtuotsust mingil moel ei muuda, vaid seda ainult kinnitab.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – See raport üritab tegelda töölisklassi ja tööliste üldiste reageeringutega Euroopa Ühenduste Kohtu (ECJ) vastuvõetamatutele kohtuotsustele, kes leiab, et tööliste streigid on ebaseaduslikud, kuna raamid, mille piires töölised võitlevad, ja viisid, mismoodi nad võitlevad, on vastuolus Maastrichti lepinguga ja Lissaboni lepinguga, mis kaitsevad konkurentsi ja liikumisvabadust ning kapitali tegevust ELi liikmesriikides kui põhilisi, vaieldamatuid põhimõtteid. Raport kaitseb rohujuuretasandi poliitikat ja ELi tagurlikku iseloomu. Raport teeb katset töötajaid veenda, et ELi kaudu on see arvatavasti võimalik, kuna peab valitsema „tasakaal” töötajate õiguste ning kapitali liikumise õiguse vahel, et kasu saada igast võimalusest töölisklassi ja rohujuureklassi rohkem ekspluateerida, kaitstes ja kasvatades sellega monopolide kasumit.

Vastavalt neile põhimõtetele levitavad Euroopa parteid, kes näevad ainult üht teed edasi, töötajate hulgas ohtlikku illusiooni, et EL võib omandada ka „sotsiaalse näo” ning et EL ja kapital võivad „sotsiaalse kaitse klauslite” kaudu omandada ka sotsiaalse teadlikkuse.

ELi rohujuurte vastane rünnak töötajate kõige põhilisematele õigustele näitab, et EL ei ole suuteline muutuma. See loodi ja eksisteerib selleks, et ustavalt monopoolsete ärirühmituste huve teenida ning töölisklassi ekspluateerimist kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. Ma hääletasin selle raporti vastu. Edasised regulatsioonid ELi tasandil võiksid Euroopa Kohtu võimu arvatavasti siiski tugevdada. Minu seisukoht on, et tööturupoliitika valdkonna probleeme ei peaks lahendama Euroopa Kohus, vaid Rootsi valitsus ja/või tööstusala mõlemad pooled.

Ma hääletasin Lissaboni lepinguga seotud positiivse sõnastuse vastu ega usu, et põhiõiguste harta peaks olema õiguslikult siduv, kuna siis võiks tekkida oht, et praktikas nihkub seadusandlik võim Rootsi parlamendilt Euroopa Kohtule.

 
  
  

− Resolutsiooni ettepanek: Euroopa Liidu -Vietnami partnerlus (RC-B6-0538/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – Hääletasin Euroopa Liidu ja Vietnami vahelise uue partnerlus- ja koostöölepingu poolt, millesse võetakse selge klausel inimõiguste kohta. Tahaksin siiski selles kontekstis rõhutada vajadust sätestada tingimused, mida Vietnami valitsus peab täitma. Ta peab pühenduma koostöö ning inimõiguste ja usuvabaduse suurema austamise tagamisele, jättes oma seadusaktidest välja sätted, mis teisitimõtlemise kuriteoks tunnistavad, ning tehes lõpu tsensuurile.

 
  
MPphoto
 
 

  Bairbre de Brún, Jens Holm, Kartika Tamara Liotard, Mary Lou McDonald, Erik Meijer ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Me toetame täielikult inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamist, nagu on piiritletud ELi ja Vietnami vahelises koostöölepingus, ning usume, et Vietnamil on tarvis selles suhtes parandusi teha.

Need põhimõtted on universaalsed ja neid peaks kohaldama ühtmoodi kõigile riikidele nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool.

Sellepärast hääletame selle resolutsiooni poolt, hoolimata üpris tasakaalustamata viisist, milles see on esitatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – Seoses Euroopa Liidu ja Vietnami vahelise uue partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste teise vooruga, mis peeti eile ja üleeile Hanois, on parlamendi enamus võtnud vastu resolutsiooni, mis tundub pigem silmakirjalikkuse harjutusena ja inimõiguste otsustava vahendamisena.

Selle sisu lugedes võiksime küsida, miks ei ole parlamendi enamus teinud ettepanekut muuta tulevase lepingu sõlmimine sõltuvaks klauslist, mis tagab demokraatia ja inimõiguste austamise Euroopa Liidu poolt.

Kui kasulik ja õpetlik võiks see Euroopa Parlamendile olla, kui näiteks „paluda” liikmesriikidel ja ELil hoiduda kollaboratsioonist kuritegelike CIA lendudega ja nende puhtakspesemisest, austada immigrantide inimõigusi, mida „tagasipöördumisdirektiivis” häbematult rikutakse, austada Prantsusmaa, Hollandi ja Iirimaa rahva demokraatlikult ja suveräänselt väljendatud tahet, kes lükkasid tagasi kavandatud „konstitutsioonilise”/„Lissaboni” lepingu, austada rahvusvahelist seadust, eelkõige seoses Kosovoga, ning lõpetada teesklemine, et nad võivad jagada õpetussõnu kogu maailmale…

Mis juhtuks, kui Vietnam kõike seda nõuaks? Kas Euroopa Parlament oleks nõus niisugustel tingimustel läbirääkimisi pidama? Kas ta nõustuks selle klausli vastastikuse kohaldamisega? Nähtavasti mitte, sest „dialoog” ja „klausel” on ju ainult teiste jaoks…

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – Härra juhataja, daamid ja härrad, ma hääletasin demokraatiat, inimõigusi ning ELi ja Vietnami vahelist koostöölepingut käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Euroopa Liidu ja Vietnami vaheline dialoog tuleb tegelikult tõlkida konkreetsesse paranemisse inimõiguste mõttes, mida nii sageli toorelt rikutakse. Toetan kindlalt seda ettepanekut, et Vietnam peab tegema lõpu meedia tsenseerimisele ning tühistama õigusnormid, mis piiravad jumalateenistuste pidamise vabadust ning poliitilist ja usuvabadust, kui ta soovib rahvusvahelises üldsuses aktiivset rolli saada. Peale selle peab Vietnam nende õiguste ja vabaduste osas tegema koostööd ÜROga.

Sellepärast ma toetan seda ettepanekut ning kordan üleskutset komisjonile kehtestada selged kriteeriumid, mille abil hinnata praeguseid arengukavasid Vietnamis, et tagada nende vastavus inimõiguste ja demokraatia klauslile.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika