Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0073(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0378/2008

Arutelud :

PV 22/10/2008 - 12
CRE 22/10/2008 - 12

Hääletused :

PV 23/10/2008 - 8.2
PV 23/10/2008 - 8.6
CRE 23/10/2008 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0518

Istungi stenogramm
Kolmapäev, 22. oktoober 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

12. EÜ ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping – EÜ ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (arutelu)
Sõnavõttude video
Protokoll
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu:

– Doris Packi väliskomisjoni nimel koostatud raport (A6-0378/2008) ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta (KOM(2008)0182 – C6 0255/2008 – 2008/0073(AVC));

– nõukogu ja komisjoni avaldused: EÜ ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping.

 
  
MPphoto
 

  Doris Pack, raportöör. (DE) Härra juhataja, volinik, härra nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, lugesin hiljuti, et Bosnia on heade kavatsustega riik, ent riik, mis ei toimi. Antud riik peab elama Daytoni leppega, mis tänu jumalale tegi 1995. aastal lõpu sõjale, kuid mis sisaldab liiga vähe selleks, et riik tervikuna toimiks, ning liiga palju, et see häviks.

Riigil on poliitiline klass, mis on praktiliselt kasutu, kui tuleb võtta vastutus. Kaks poliitikut riigis domineerivad poliitilisel areenil ning mõjutavad üksteist nagu vastastikku ühendatud torud. Üks soovib naasta 1999. aasta eelsesse aega, teisisõnu kahe olemi eraldumist. Teine tahab teha oma olemist riiki riigis.

Ent Bosnias ja Hertsegoviina riik saab toimida ainult juhul, kui kõik vaatavad tõsiasjadele silma ning taipavad, et põhiseadusreform on võimalik ainult kõiki kolme rahvusrühma kokkuleppel. Mõlemad olemid peavad riiki tervikuna tugevdama. Seetõttu on tarvis Bosnia poliitikutel enestel alustada põhiseadusreformiga pädevate institutsioonide, eriti parlamendi, kaudu ning tagada, et neisse kaasatakse protsessi käigus kodanikuühiskond.

Eeskujuks võiks olla Moslemi-Horvaadi Föderatsioon. Kogukondade, kümme kantoni ja föderaalvalitsuse teostamatu koosseis polnud selle süü, kuid see on mõttetu. Otsustamistasandid tuleb viia absoluutse miinimumini ning tuua kodanikele võimalikult lähedale, et stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ja ELiga liitumise nõudmisi oleks võimalik täita.

Umbes 167 ministrit ning kõik sellega kaasnev on riigile suurimaks koormaks. Kahe eelmainitud poliitiku ja nende sabasjõlkujate vahelisel rivaalitsemisel on saatuslikud tagajärjed. Nad ässitavad rahvusrühmi üksteise vastu läbiproovitud viisil, õhutades ärevust ja umbusaldust. Etniline lõhe on muutunud pigem laiemaks kui kitsamaks. Selle asemel, et võtta kõigest väest käsile ühine energiatarne, luua toimiv ühisturg, parandada üldharidussüsteemi ning meelitada tõsiseltvõetavate poliitikatega riiki investoreid ligi, valdavad hetkepoliitikat parteipoliitiline nägelemine ja piiritu umbusaldus.

Kas Sarajevol on veel ikka vaja kõrget esindajat? Ta pole oma laialdasi volitusi ammu kasutanud. Mitte keegi ei karda enam tema käsku, isegi kui see tuleks. Võime seetõttu endilt küsida, kas on põhjust, miks ELi eriesindaja ei peaks tema ametikohta üle võtma ning ELi tingimuste eest hoolt kandma, nii et Bosnia poliitika saaks lõpuks alustada kõige olulisemate reformidega, mida on vaja, et riiki edasi lükata.

Poliitikud ei saaks olla vähem passiivsed kui nad praegu on, isegi tema lahkumise järel. Jääb vaid loota, et võib-olla nad siis ärkavad üles ja võtavad oma saatuse endi kätesse. EL on üritanud aastaid rahastamise ja oskusteabega vabastada riiki agooniast, kuid tulemused pole olnud ülekaalukad. Inimesed, kes naasta tahavad, ei saa, ning etniline lõhe süveneb sellest tulenevalt üha enam. Läbipaistmatu erastamine ja korruptsioon, trükivabaduse puudumine riigi osades, valitsusväliste organisatsioonide hirmutamine – kõik see heidutab inimesi ning sunnib neid oma riigile selga pöörama.

Poliitilise reformi lõputu arutelu valitses poliitilisel areenil üle kolme aasta, kuni jõuti kokkuleppele äärmiselt ebaolulise eelnõu osas. Sellele vaatamata haaras EL antud kõrrest ning allkirjastas kokkuleppe, nii et lõpuks saaks riigis muid olulisi poliitilisi projekte ettepoole lükata.

Meie siin parlamendis toetame samuti antud sammu ning ootame, et poliitikud kasutaks antud võimaluse ära. Sooviksin veel kord rõhutada, et ainult Bosnia ja Hertsegoviina riik tervikuna võib saada ELi liikmeks. Kes iganes õõnestab selle riigi võimet toimida, ei taha antud eesmärgi saavutamist, mida iganes nad ei ütleks. Seetõttu saan ainult kutsuda regiooni kõiki parlamendiliikmeid lõpuks ometi mõistusele tulema ning rajama oma poliitikad oma kodanike heaolule.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. (FR) Härra juhataja, volinik, lugupeetud härra Rehn, proua Pack, mu daamid ja härrad, sooviksin alustada tänusõnadega proua Packile raporti kvaliteedi ning äsja öeldu eest, kuna see lubab mul antud raske teema osas palju lühemalt sõna võtta!

Nagu teate, hindab nõukogu kõrgelt Euroopa perspektiivi Lääne-Balkani riikide osas, nagu võin täna kinnitada. Antud liikumine, mis soosib Balkanimaade Euroopa integratsiooni, käivitus pealegi Prantsuse eesistumise algatusel, kes jätkuvalt antud eesmärki toetab. Liikumine käivitati 2000. aastal, kui Euroopa Liit esimest korda kõik antud riigid kokku Zagrebi tippkohtumisele kogus ning tunnistas nende püüdlust Liiduga ühineda.

Igal Balkani riigil on täna taoline perspektiiv, mis tagab regiooni stabiilsuse ja iga riigi nii poliitilise kui ka majandusliku arengu. Pealegi on antud perspektiivil tähendus, ning eriline tähendus Bosnia ja Hertsegoviina suhtes, mis on regiooni riik, mis – kas mul on tarviski seda teile meenutada? – on kannatanud endise Jugoslaavia lagunemisest tulenevate konfliktide käes enim. Ent täna – nagu välja tõite, proua Pack – on antud riik valiku ees, kas võtta omaks Euroopa perspektiiv, mis viib riigi nii kaugele kui seda on ühinemine Euroopa Liiduga, või tõmbuda tagurliku natsionalistliku retoorika alusel enesesse.

Sellest tuleneb, et 2008. aasta esimese kvartali jooksul tehtud märkimisväärsed edusammud võimaldasid liidul teha ajaloolise otsuse allkirjastada Bosnia ja Hertsegoviinaga antud stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping. Tegemist oli märgiga, et antud riigi poliitikud olid võimelised tahte ja sihikindlusega jõudma konsensusele ning vajalikud reformid ette võtma. Antud sihikindlust sooviski nõukogu tunnustada antud kokkuleppe allkirjastamisega juunis, siis kui oli täidetud neil tingimust. Meenutan teile antud nelja tingimust: hea koostöö tervikuna endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga; avalik-õigusliku ringhäälingu reform; avaliku halduse parandamine ning politseireformi käivitamine.

Kokkuleppe ja vahekokkuleppe allkirjastamine Luksemburgis 16. juunil kujutas endast iseäranis olulist etappi liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelistes suhetes. See peaks andma värske tõuke riigi jõupingutustele liituda Euroopa Liiduga. Tegemist on tõukega, mis tuleks viivitamatult ära kasutada.

Sooviksin teile meenutada, et vahekokkulepe jõustus 1. juulil. Tegemist on esimese sammuga, kuid ütleksin, et see ei tähenda alguse lõppu. Palju on teha jäänud. Seda ütlesimegi meie ja volinik Rehn, kes on kohal käesolevas täiskogus, riigi ametnikele, kui nendega ÜRO Peaassamblees servas ning eesistujakolmiku kohtumise ajal kokku saime.

Kokkuleppe ja Euroopa partnerluse võtmevaldkondades pole meil tarvis ainult konsolideerida tehtud edusamme, vaid ka, nagu rõhutasite, proua Pack, reforme kiirendada. On äärmiselt oluline, et õigusriiki puudutavate reformide, demokraatlikest reeglitest kinnipidamise ja politseireformi puudutavates küsimustes oleks hoog tänasest palju tugevam.

Ärgu öeldagu meile, et Bosnia ja Hertsegoviina poliitikute ja üldsuse vahelise lõhega seoses on probleeme, sest kõik küsitlused näitavad, et Bosnia ja Hertsegoviina elanikkonna Euroopa püüdlused on äärmiselt tugevad. Üle 80% antud elanikkonnast tahab tõesti Euroopa Liiduga liituda. Mis takistab Bosnia ja Hertsegoviina poliitikuid riigi rahva õigusjärgsetele püüdlustele reageerimast?

Omalt poolt, liidu kontekstis, teeme, mida suudame, et antud riiki majanduslikult ja rahaliselt toetada, aidata edusamme teha ning liikuda edasi turvalisuse ning meie paika pandud politseimissioonide abil koos sõjaliste missioonidega politseijõudude poole.

Viimaste liitumiste kogemused – ning siinkohal lõpetan – näitavad, et Euroopa tegevuskavaga seoses tehtud jõupingutused tasuvad ära küll. Sooviksin, et Bosnia ja Hertsegoviina poliitilised juhid mõistaksid järgmist: stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping pakub kindlat alust ning hooba, et saavutada antud riigi sügav pühendumine. Me ei loobu neid aitamast, kuid oleme viinud täide selle, mis meie kohustuseks oli. Selle riigi poliitikute asi on tõeliselt mõista, millised on kohustused, ning neid täita, et tagada ainuke võimalik tee, nimelt murdumatu pühendumus lähedasematele sidemetele Euroopa Liiduga.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Härra juhataja, sooviksin kõigepealt tänada Doris Packi oivalise raporti eest! Tervitan võimalust arutleda Bosnia ja Hertsegoviina üle teiega täna, riigi ja selle Euroopa püüdluste jaoks väga otsustaval hetkel.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (SAA) allkirjastamine läinud juunis oli Bosnia ja Hertsegoviina jaoks oluline samm edasi. Koos viisadialoogi algusega andis see selge signaali riigi inimestele, et nende tulevik on Euroopa Liidus.

ELil oli võimalik SAAle eelmine detsember panna initsiaalid ja juunis allkirja, sest riigi poliitilised juhid võtsid end kokku ning saavutasid konsensuse põhitingimuste, eriti politseireformi osas. See tõendab, et edusamme võib saavutada ning kriise ületada, juhul kui olemas on poliitiline tahe, nagu härra Jouyet õigesti välja tõi.

Ent antud konsensus on nüüdseks kokku varisenud ning reformid on seisatud. Oktoobri kohalike valimiste eelne natsionalistlik retoorika oli antud halvenemise üheks teguriks. Ent riigi poliitilised probleemid on sellest palju sügavamad.

Riigi juhtide seas puuduv ühine nägemus tulevikust ning konsensuse puudumine ELiga seotud reformide osas kahjustavad tõsiselt riigi Euroopa väljavaateid. Samuti on enamikus poliitilistes küsimustes avalik erimeelsus, samas kui pole mingit tungiva vajaduse tunnetust või vastustust, et ületada antud poliitiline patiseis.

Külastades mõned päevad tagasi Sarajevot, väljendasin ma oma tõsist muret riigi eesistujale. Rõhutasin, et Bosnial ja Hertsegoviinal on nüüd vaja seada oma poliitilise tegevuskava etteotsa ELiga seotud reformid ning hakata tegelema Euroopa partnerluse, sealhulgas riigi ja institutsioonide arendamise, prioriteetidega.

Teie resolutsioon saadab Bosnia ja Hertsegoviina juhtidele tugeva signaali, et liigutaks edasi reformidega ning riik suunataks uuesti teele Euroopa poole.

Sarnaselt peab Bosnia ja Hertsegoviina suutma kõnelda Euroopa integreerumises edusammude tegemiseks ühel häälel. Teine määrav faktor, kas riik suudab ELi integratsiooni teostada, on rahvaloendus. ELi vaatepunktist – nagu kõik teame – on rahvaloendusandmed sotsiaalseks ja majanduslikuks planeerimiseks ning enamiku ühenduse poliitikate tarbeks eluliselt olulised.

Komisjon esitab oma hinnangu olukorra kohta Bosnias ja Hertsegoviinas 5. novembril arenguaruandes. Nagu teiegi, juhime tähelepanu tõsiasjale, et Bosnia ja Hertsegoviina juhid võivad kas tülitsema hakata ning oma naabritest maha jääda või reformiga jätkata ning edasi ELi suunas liikuda.

Teie resolutsioon rõhutab, et kõrge esindaja büroo (OHR) sulgemine ja Euroopa Liidu rolli tugevdamine peaks jääma meie lõppeesmärgiks. Olen nõus.

OHRi tuleviku otsustab rahu tagamise nõukogu, kuid selgelt on Bosnia ja Hertsegoviina huvides jõuda sinnamaale, kus OHRi enam vaja pole, sillutades nõnda teed tugevamale ELi kohalolekule ning riigi ELi perspektiivi teostamisele. Teisisõnu, liikudes oma suhete järgmisse faasi, peab Bosnia ja Hertsegoviina võtma täielikult enda valdusesse reformiprotsessi, mis riigi ELi perspektiivi toestab. Tänavu suvel andis SAA allkiri võimaluse, mida ei tohiks raisku lasta. Bosnia ja Hertsegoviina juhtide jaoks on väljakutse saavutada poliitilise konsensuse selline määr, mis on andnud edusamme ELi integreerumisel Lääne-Balkani regioonis. Nad on sellega varem hakkama saanud, seega suudavad nad seda uuesti teha. Loodan, et meie sõnumeid nüüd kuuldakse.

 
  
MPphoto
 

  Anna Ibrisagic, fraktsiooni PPE-DE nimel.(SV) Härra juhataja, selle aasta juunis allkirjastasid Bosnia ja Hertsegoviina ELiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu. Riik astus seega olulise sammu ELi liikmelisuse poole, kuid töö on veel lõpetamisest kaugel. ELi pühendumus ei saa ega pea vähenema usus, et kõik nüüd iseenesest korda läheb. Jääb terve hulk väljakutseid. Põhiseadusreform on rakendamata. Ikka veel on lahendamata riikliku vara küsimus Brčko piirkonnas.

On selgesti väga erinevaid seisukohti, nii Bosnias eneses kui ka rahvusvahelises kogukonnas, selle suhtes, millal ja kuidas kõrge esindaja büroo sulgeda tuleks. Arvan kindlasti, et antud büroo sulgemine ei saa olla omaette eesmärgiks. Pigem peaks olema eesmärgiks, et nõudmised ja tingimused, mida rahu tagamise nõukogu Bosniale kehtestas, täidetaks, nii et oleks võimalik muuta kõrge esindaja büroo ELi eriesindaja bürooks. Selles suhtes, nagu ka seoses rea teiste Bosnia ees seisvate väljakutsetega, on väga oluline, et rahvusvaheline kogukond oleks üksmeelne. Arvata, et Bosnia enese kohalikud erakonnad suudavad näiteks põhiseadusreformi osas kokku leppida on naiivne ja, ütleksin, üdini ohtlik.

Uus põhiseadus peab viima tugeva ja ühtse riigini, et riik suudaks jätkata lähenemist ELile. Kuid poliitiline dialoog Bosnias ei näita huvi selle saavutamise vastu. Sama ohtlik on arvata, et rahvusvahelise kogukonna pühendumus võib väheneda nüüd, kui Bosnia on teinud teatud edusamme ning kui pidevalt vähendatakse rahvusvahelist sõjaväelist kohalolekut. Vastupidi, just nüüd võtab EL endale veelgi rohkem vastutust. Teatavad meetmed, nagu inimeste jaoks välismaal reisimise ja õppimise kergemaks tegemine koos abiga demokraatia arendamisel ja vajalike reformide rakendamisel, on vaid paariks näiteks valdkondades, kus EL saab ja peaks aktiivsemaks muutuma.

Meie pühendumus ning viis, kuidas me Bosnias olukorraga järgmise paari kuu ja aasta jooksul tegeleme, on otsustav mitte ainult Bosnia tuleviku ja turvalisuse, vaid ka regiooni turvalisuse jaoks tervikuna.

 
  
MPphoto
 

  Libor Rouček, fraktsiooni PSE nimel.(CS) Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping on esimene Bosnia ja Hertsegoviina ning Euroopa Liidu vaheline kõikehõlmav rahvusvaheline leping. Leping peaks hõlbustama ja kiirendama Bosnia ja Hertsegoviina üleminekut täielikult toimivaks õigusriigiks ning täielikult toimivaks majanduseks. Antud lepingu täitmine paneb paika olulised eeltingimused Bosnia ja Hertsegoviina täielikuks ELi liikmelisuseks tulevikus. Kiirus, millega antud leping jõustub, sõltub aga peamiselt Bosnia ja Hertsegoviina kodanike ning nende poliitiliste juhtide ühisest soovist ja valmidusest.

Leping on allkirjastatud Bosnia ja Hertsegoviinaga tervikuna, mitte eraldi selle olemiga. Kui Bosnia ja Hertsegoviina peaks ühel päeval Euroopa Liidu liikmeks saama, on mõlema olemi ja kõigi kolme rühma huvides teha koostööd, et luua ühendatud ja nõuetekohaselt toimiv riik. Bosnialaste, serblaste ja horvaatlaste ühendatud jõud peaksid seega taotlema nende peamiste erakondade kaudu riigi haldamise tugevdamist kõikidel tasanditel. Antud protsessi üheks oluliseks osaks on tulevase institutsionaalse korralduse küsimus. Rahvusvaheline kogukond, sealhulgas ELi esindajad, saavad siin abikäe ulatada. Igasugune institutsionaalne korralduse peab olema aga Bosnia ja Hertsegoviina kodanike vahelise vabatahtliku kokkuleppe tulemus. Minu arvates on samuti oluline, et ühinemisprotsess võtaks arvesse riigi majandustulemusi. Siin on vaja ka koostööd mõlema olemi vahel, et luua tervele Bosnia ja Hertsegoviinale ühine siseturg. On kujuteldamatu olukord, kus riik taotleb liikmelisust ühisel Euroopa turul, samas kui selle enda turg on jätkuvalt killustatud. Sooviksin lõpetada, avaldades, et hindan Doris Packi raportit ning kutsun ELi liikmesriike üles antud lepingut kiiresti ratifitseerima.

 
  
MPphoto
 

  Jules Maaten, fraktsiooni ALDE nimel. (NL) Härra juhataja, volinik, härra nõukogu eesistuja, homme hääletame resolutsiooni üle võtta vastu ELi ning Bosnia ja Hertsegovina vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping. Kuna mu fraktsioon toetab lepingut, tahame selle kasutamist, tagamaks, et riigis toimuksid reformid ning kaasajastataks üsna palju üliolulisi valdkondi.

Bosnia pole ELi liikmelisuseks valmis, mitte kaugeltki. Valitsuskorra ja pädevuse osas on jäänud Bosnias palju teha. Samuti peaks rohkem tähelepanu pöörama sõjakurjategijate otsimisele ja kohtu ette toomisele ning korruptsiooni ja rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemisele. Kõige rohkem, nagu siin mitu korda on öeldud, on tõesti vaja käsile võtta sisestruktuurid, bürokraatia ja sisemine koostöö.

Pean tunnistama, et hiljutisel külaskäigul Sarajevosse olin ma täielikult šokeeritud sellest, et riigis puudub poliitikute poolne vastutus. Volinik puudutas seda varem ning proua Pack pühendas antud momendile oma oivalises raportis palju tähelepanu.

Jääb mulje, et kõiki seda riiki vaevavaid probleeme põhjustab väline maailm, mistõttu peaksid kõik lahendused tulema samuti välisest maailmast. Justkui see sisemine lauatennise mäng, mida seal erinevatel tasanditel ja erinevates mõõtmetes mängitakse, oleks välise maailma süü ning just meie peaksime selle lahendama. Nii aga asi ei käi. Pole ainult meie huvides suunata Bosnia ja Hertsegoviina uuesti otsa peale, et see meile teel Euroopa saatuse poole vastu tuleks, see on ka Bosnia huvides.

See, mis näis positiivne ja mille kohta eraldi sõna tahan võtta, on igasuguste ettevõtjate, suurte ja väikeste ettevõtete jõupingutused, kes üritavad seal majanduslikult midagi käima panna, olgugi et see tehakse nende jaoks siseturu puudumise tõttu väga raskeks. Need on valitsusvälised organisatsioonid, kes annavad endast kõik ja teevad head, ning iseäranis oluline on Euroopa panus selles riigis: Euroopa sealolevad väed; kõrge esindaja ning, mitte vähem olulisemana, komisjoni tehtav töö. Arvan, et komisjon teeb seal head tööd hea ning tänu sellele olen ma uhkusega eurooplane.

 
  
MPphoto
 

  Gisela Kallenbach, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Härra juhataja, kõigepealt tänan raportööri tavapäraselt oivalise koostöö eest! Antud resolutsioon peaks saatma meie partnereile Bosnias ja Hertsegoviinas tugeva signaali, selge fraktsiooniülese „jah“ ELi integratsiooniprotsessi jätkamisele, tehtud edusammude selgele tunnustamisele, kuid selge „ei“ täiendavatele natsionalistlikele või isegi separatistlikele suundumustele, millega ametnikud oma seisukohta kaitsevad ning mille tõttu inimesed kannatavad.

Tõsised naasmisprogrammid on pikki aastaid on olnud kokkulepitud ainult paberil. Tegelik ja poliitiline tahe neid praktikas rakendada on üsna alaarenenud. Õigus ja võimalus naasta, lepitusprojektid ning sõjakuritegude kohtu alla andmine kõikidel tasanditel on antud Euroopa osas aluseelduseks loodetud rahulikule demokraatlikule õigusriigi arengule. Otsustamise aluseks on Daytoni leppe asendamine põhiseadusega, mis ei koorunud erakonnajuhtide vahel, vaid selle võtsid vastu Bosnia ja Hertsegoviina demokraatlikult valitud parlamendi liikmed kodanikuühiskonda kaasates.

Mul on komisjonile palve: jätke sissekäidud rada ja olge võimalikult paindlikud, nii et ELi rahalisi vahendeid saaks kasutada tõhusamalt ning sihistatumalt. Lubage mul lõpuks veel kord liikmesriikide poole pöörduda: ratifitseerige stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping võimalikult kiiresti, et tõestada oma usaldatavus.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. (PL) Härra juhataja, meie kohus on kiirendada Bosnia ja Hertsegoviina liitumist Euroopa Liiduga. Euroopa Liit peaks tundma ja võtma enda kanda süü vaikimise, häbiväärse või ebapiisava tegutsemise või täieliku tegevusetuse eest, kui 1990. aastatel Balkanimaades, sealhulgas Bosnias ja Hertsegoviinas, verd valati ning tuhanded inimesed elud kaotasid. Seetõttu on meil tarvis täna Bosniat ja Hertsegoviinat aidata ning teha tema liikumine liidu poole kergemaks, teades samal ajal, et tee Brüsselisse on ülesmäge ning ei ole majanduslikult ega riiklikult lihtne. Me ei peaks Sarajevot heidutama, vaid peaksime samal ajal jälgima sealseid ametivõime. Näidakem Bosnia sõidukile rohelist tuld. Lootkem, et Bosnial ei juhtu tee peal õnnetust ning meie kui liit ei peaks määrama trahvipunkte, ning ärme otsusta ette, kas Brüsselisse jõudev sõiduk on sama, mis teele asus. Andkem seal elavatele inimestele õigus oma tuleviku üle otsustada!

 
  
MPphoto
 

  Erik Meijer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (NL) Härra juhataja, 16 aastat pärast Jugoslaavia kokkuvarisemist on Bosnia ja Hertsegoviina ikka veel välismaise ülevaataja ning välismaise sõjalise kohaloluga protektoraat. Kolme rahva ning nende peamiste erakondade vahel pole üksmeelt edaspidise valitsusstruktuuri üle. Kõik Euroopa Liidu jõupingutused seda liiki struktuuri kehtestada on luhtunud ning luhtuvad edaspidi. Serblased, horvaadid ja bosnialased peavad leidma oma tee. Kõigil, kes antud taskumõõtmetes Jugoslaaviat koost hoida soovivad, on vaja föderaalseid või konföderaalseid lahendusi, kus kõik kolm rahvast on võrdväärsed ning vastutavad ise valitsuse ja oma alade eest.

Minu fraktsioon toetab assotsieerimislepingut, mille meie arvates oleks pidanud kinnitama palju varem ning haldusreformi nõudmiseta. Välisasjade komisjonis on minu fraktsioon esitanud muudatusettepanekud, et otsida pikaajalisi lahendusi, mida iga haldusüksus kannab, ning siseturu kaitsmist. See tagab Euroopa Liidu kiire eemaldumise kõikidest siseriiklikest valdkondadest. Enamus lükkas antud lahendused tagasi ning soovib jääda Bosniasse. See tähendab kahjuks, et mu fraktsioonil pole võimalik Packi raporti lõpptulemust toetada.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. (NL) Härra juhataja, lubage mul alustada üldise märkusega. Kaks Hollandi parteid, keda esindan, pooldavad väga Bosnia ja Hertsegoviinale Euroopa väljavaadet.

Mul on nõukogule ja komisjonile kaks küsimust. Läinud pühapäeval ilmus Hollandi ajakirjanduses artikkel ärevusttekitava pealkirjaga: „Bosnia on kohe plahvatamas“. Artikkel oli intervjuu asjadesse pühendatud inimesega, ehtsa autoriteediga Bosnia olukorra alal. Küsiksin nõukogult ja komisjonilt, kas nad nõustuvad antud häiresignaaliga, et Bosnia on tegelikult kohe plahvatamas, seda samuti selles riigis laialt levinud relvade valdamise tõttu.

Teine tähelepanek, mida teha soovin, on minu arvates tõsisemgi. Olen mõnda aega lugenud salafismi ja moslemi radikalismi nähtuse kohta Bosnias ja Hertsegoviinas, mida toetavad teaduslikud uuringud, sealhulgas minu riigi uuringud. Küsiksin nõukogult ja komisjonilt, kuidas nad näevad Bosniat Balkanimaade ja Euroopa radikaalsete moslemite varjupaiga ning tegevusbaasina. Asjatundjad väidavad, et Euroopa institutsioonid lihtsalt eiravad antud tõsist probleemi. Seetõttu on nõutav ettevaatlikkus. See, mida teilt teada sooviksin, on see, kuidas te antud probleemi näete. See on lõppude lõpuks üsna tõsine: Bosnia on kohe liitumas ja antud radikaalsete moslemitega... Sisemiselt, välimiselt, samuti aktiivsetena ELi liikmesriikides, sealhulgas Austrias, Madalamaades, Skandinaavias – me ei peaks seda kergekäeliselt võtma. Oleksin tänulik, kui te reageeriksite sellele.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). (NL) Härra juhataja, arvan, et peaksime rakendama äärmist ettevaatlikust ning kaaluma uuesti, kas on arukas pakkuda Bosniale ja Hertsegoviinale ELi liikmelisuse väljavaadet. Hetk tagasi toodi välja, et paljud tingimused on veel täitmata.

Olgugi et see on enesestmõistetav, sooviksin mainida islami fundamentalismi kasvu probleemi Bosnias. On muutumas üha selgemaks, et salafistide võrgustikke arendatakse Saudi Araabiast tuleva rahalise ja logistilise abiga. Antud võrgustikud ei kujuta üksinda rahule riigis eneses ohtu, vaid nad panevad kaalule ka terve Euroopa ohutuse.

Seetõttu sooviksin toetada härra Belderi tõstatud küsimusi. Kas nõukogu ja komisjon palun reageeriks meetmetele, mida rakendatakse, et ennetada Euroopa Liidu võimalike terroristide võrgustike levimise probleemi?

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, härra nõukogu eesistuja, volinik, assotsieerimislepingu sõlmimine on kahtlemata hea asi mõlemale poolele, nii Euroopa Liidule kui ka Bosniale ja Hertsegoviinale, kuid ainult teatud tingimustel. Nimelt juhul, kui see ratifitseeritakse kiiresti ja, mis on kõige olulisem, kui reformide – eriti Bosnia ja Hertsegoviina ning poliitilise otsustamisprotsessi – rakendamine kiiresti kinnistub.

Teame kõik, et Daytoni leping on toonud ühelt poolt rahu, kuid teiselt poolt loonud aga väga keeruka erinevate valitsuste ja parlamentidega struktuuri ning on jälle võtnud arvesse rahvust. Teisisõnu on järjekordselt kümme kantonit ning vaja on umbes 13 siseministrit, et antud riigis varjupaigaseadus vastu võtta. Keerukuse mõttes saaks poliitiline protsess tõenäoliselt kannatada.

Raskused ilmnesid politsei reformi ajal. Kulus aastaid, et eemaldada barjääre ning jõuda antud politseireformide rakendamise sisuni ühe eeltingimusena. Minu jaoks tähendab see, et Bosnial ja Hertsegoviinal peab tekkima tahe teha koostööd seni kehtinud piiridest enam ning kõikidel tasanditel reforme rakendada.

Politseireformi järel on meil nüüd võimalus Bosnias ja Hertsegoviinas rakendada tõelisi piirikaitse ettevaatusabinõusid, otsustada viisakorralduse üle ning koordineerida senisest paremini võitlust organiseeritud kuritegevuse ning uimastite ja inimestega kauplemise vastu.

Turvalisus ja ohutus on eluliselt olulised, et kodanikud saaksid Bosnia ja Hertsegoviina riiki usaldada. Seetõttu, minu arvates, on Bosnial ja Hertsegoviinal vaja ületada sisebarjäärid, mis ikka veel olemas on. Euroopa Liit on näidanud assotsieerimislepinguga, et see oli ja on valmis aitama, kuid tegelikud edusammud peavad tulema riigist enesest.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (PSE).(DE) Härra juhataja, esiteks sooviksin avaldada südamest tänu proua Doris Packile raporti ning eelkõige pühendumuse eest! Sooviksin ka lükata tagasi osade parlamendiliikmete süüdistused, et Bosniat ja Hertsegoviinat nähakse üksnes väidetavate või tegelike islami terroristide võrgustike seisukohast. See on absoluutselt ebaõiglane ning samuti kõnekas, et meie kaasparlamendiliige, kes küsis komisjonilt, mida selles suhtes ette võtta saab, on juba istungisaalist lahkunud. See näitab, kuivõrd tõsiselt antud probleemi võetakse.

Volinik Rehn on samuti öelnud, et Balkani riikidele võib olla 2009. aasta olla otsustav. Makedoonia alustab loodetavasti läbirääkimisi, Horvaatia lõpetab loodetavasti läbirääkimised, Montenegro, Serbia ja võib-olla isegi Albaania saavutavad kandidaadistaatuse. Küsime endilt, mis saab siis Bosniast ja Hertsegoviinast? Oleks tõeliselt kahju paljudest pühendunud inimestest antud riigis, kui sellele ei antaks siin võimalust, et teha hüpe edasi.

Sooviksin rõhutada seda, mida ütles proua Pack: „Tuleb luua riigi suutlikkus toimida”. Nagu osad lugupeetud parlamendiliikmed juba öelnud on, ei tohi härra Dodik ega härra Silajdžić ega keegi teine võtta riiki pantvangi. Lähtekohaks, sealhulgas olemite osas, peab olema status quo, kuid tuleb rakendada reforme. Tuleb luua eeldused selleks, et riik oleks võimeline Euroopa Liiduga ühinema, millega seoses on enesestmõistetav, et ainult terve riik saab Euroopa Liiduga ühineda.

Mis puudutab kõrget esindajat, saan juba öelduga vaid nõustuda. Küsimus pole selles, et riik ei vajaks kedagi, kes sisuliselt hoolitseb riigi ühinemisettevalmistuste eest, kuid tõenäoliselt ei saa antud ülesannet täita kõrge esindaja, vaid Euroopa eriesindaja peaks ta välja vahetama. See on ülesanne Euroopa Liidule, kes peab seda täitma käesoleva parlamendi – konkreetselt Doris Packi ja teiste jätkuvalt antud riigile pühendujate – toega. Varsti näeme, et antud riigil on samuti võimalus ühineda Euroopa Liiduga.

 
  
MPphoto
 

  Jelko Kacin (ALDE).(SL) Põgenike naasmine on otsustava tähtsusega kõikidele Lääne-Balkani riikidele, seega avaldan siiralt tuge raportööri ja Anna Ibrisagici muudatusettepanekutele põgenike naasmise kohta Posavina piirkonda.

Sama käib põgenike naasmise kohta kõikidest kogukondadest Bosnia ja Hertsegoviina teistesse piirkondadesse.

Kui meie pöördumisi ja jõupingutusi saadab edu, võime nõuda ka täiendavaid meetmeid ning iseäranis investeerimist töökohtade loomisse.

– Liiga tihti naasevad põgenikud ja riigisiseselt ümberasustatud isikud ainult ühel eesmärgil: et vara maha müüa ning mujale minna. Nad lahkuvad ka seetõttu, et neil pole piisavat tervisekaitset ega pensione ning naasmise paikades on pingelised poliitilised tingimused. Nad lahkuvad ka politsei depolitiseerimise ja reformimise viibimise ning üldise turvalisuse puudumise tõttu.

Sõjakurjategude eest vastutajad tuleb eemaldada ja neil tuleb keelata politseis töötamine. Siit ka ALDE algatus kuulutada 11. juuli rahvusvaheliseks Srebrenica genotsiidi ohvrite mälestamispäevaks. Teksti projekti andis läinud nädalal üle ühingu „Srebrenica ja Zepa emad” juhataja. See on midagi, mida meil nende kergenduseks tõesti vaja on.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Lebech (ALDE).(DA) Härra juhataja, volinik, härra Jouyet, näen Bosnia tulevikku Euroopas. Rahu ja stabiilsuse rajamine antud riigis peab õnnestuma, ja õnnestub, kui selle saavutamiseks on ühendatud sajandeid ajalugu. Ent pikk tee on käia. Tihti on aga hea alustada praktilistest täiendustest ning koostööst seoses üsna üldiste ja praktiliste argiprobleemidega, nagu näiteks kaubandus, politseijõudude struktuur, energiavarustus ning eriti paljudele riigisiseselt ümberasustatud isikutele uuesti kodu andmine. Seetõttu on oluline investeerida noortesse. Neile tuleb anda usk antud riigi tulevikku. On vaja tagada head haridusvõimalused, sealhulgas praktilised ning hariduslikud rakendusvõimalused nii olemasolevates ELi liikmesriikides kui ka naaberriikides. Arvan, et on oluline, et Lääne-Balkani noored näeksid end eurooplastena, sest just piirkonna tuleviku lahendus on just Euroopa kontekstis. ELi seisukohast peame olema valmis soodustama antud protsessi ning kordama, et vaatepunkt, millest seda nägema peab, on Euroopa Liidu liikmelisus. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping on vahend, mida kasutada teel sinna. Ent Bosnia elanikkond ja poliitikud peavad olema aktiivsed ning positiivsed kaasmängijad, et meie ühine lootus ja nägemus edu saavutaksid.

 
  
MPphoto
 

  Reinhard Rack (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, sooviksin ühineda arvukate tänusõnadega, mida paljud parlamendiliikmed juba väga õigustatult raportöörile, Doris Packile avaldanud on. Meil on tema, kes loodetavasti ei raiska aega ja jõupingutusi, ning kes antud valdkonda investeerib tõelistelt palju aega ja jõupingutusi. Rõõmustan koos tema ning nendega, kes on samuti öelnud, et on olnud edusamme, sealhulgas politsei koostöö valdkonnas. See on oluline, et tegelik elu saaks sündmuskohal kulgeda mõistlikul moel.

Sellest hoolimata arvan, et peame jätkuvalt juhtima oma vastaspoolte tähelepanu Bosnias ja Hertsegoviinas sellele, et nad isiklikult, ja nende pool, peavad tegema palju, isegi enam, kui juba paljudes valdkondades tehakse. Sisekoostöö ja valmidus alustada sisekoostööd rahvusrühmade vahel on midagi, mida peame alaliselt nõudma. Me ei taha, et kõik üritaks oma teed minna. Lääne-Balkanis on samuti oluline regionaalsesse koostöösse kaasamine.

 
  
MPphoto
 

  Pierre Pribetich (PSE).(FR) Härra juhataja, nad elasid kõik Euroopa ühes kõige kosmopoliitsemas linnas, Sarajevos. Sarajevo oli sellel ajal avatud Bosnia sümbol, kus elasid moslemid, serblased ja horvaadid.

Vahepeal andis sõgeda löögi natsionalism, mõrvates massiliselt mehi ja naisi ning hävitades valimatult kultuurisümboleid, nagu Sarajevo raamatukogu, mis on niivõrd rikas raamatukogu ja inimkonna hulluse ohver. See oli väga ammu – 16 aastat tagasi.

Kui endale antud traagiliste sündmuste meenutamist luban, siis selleks, et hinnata tehtud edusamme, see tähendab, et näidata perspektiivis antud pikka teed stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguni. Kõigil peaks seetõttu antud olukorra üle hea meel olema. Tõsi, selles riigis on jätkuvalt 2500 Eurofori sõdurit. Tõsi, riigis, mis lähtub endiselt teise kogukonna poliitilise domineerimise hirm, on 5. oktoobri omavalitsuste valimiste tulemus natsionalistlike parteide järjekordseks peegelduseks.

Ent tänase pärastlõuna žest peegeldab Euroopa Parlamendi poolt kindlustunnet ja tulevikku, et leevendada pingeid, taasavastatud kultuurilist mitmekesisust ning valmidust tunnistada taolist kultuurilist mitmekesisust esindavaid rahvaid. Just seda sõnumit lootusest peame täna meeles pidama, sest ärme unusta siin täiskogus president Mitterrandi öeldud sõnu: „Natsionalism on sõda“.

 
  
MPphoto
 

  Metin Kazak (ALDE).(FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, tervitan antud lepingu allkirjastamist, sest see aitab kaasa mitte ainult antud konkreetse riigi, vaid ka Balkanimaade poliitilisele ja majanduslikule stabiilsusele tervikuna. Bosnia ja Hertsegoviina on ületanud metsiku rahvustevahelise sõja, samas kui Bulgaariat on mainitud Balkanimaades näitena kodanikuühiskonna ülesnäidatud arukusest, arukusest, mille tegi võimalikuks lepitus. Hariduse roll pole tähtsusetu. Seega on vajalik, et Bosnia ametivõimud keskenduksid rahu õpetamisele. Lisaks peavad nad soodustama kultuuride- ja usundite vahelist dialoogi, et ennetada konflikte põgenike, inimeste vahel, kes naasevad oma riiki ja kohalikku elanikkonda.

Töötust tuleb vähendada selle abil, et suuremat tähtsust omistataks koolitusprogrammidele ja noorte seas pöörataks ajude äravool ümber. Regionaalne koostöö on riigi integreerumisel Euroopa struktuuridega äärmiselt oluline. Prioriteediks peab olema infrastruktuuri parandamine. Arvan, et vabakaubandusala rajamine võib tuua kasu ning võib valmistada riiki ette Euroopa standardite kasutuselevõtu suhtes.

 
  
MPphoto
 

  Justas Vincas Paleckis (PSE). (LT) Hiljuti viibisin mõnda aega Kosovos ning sooviksin juhtida teie tähelepanu selle riigi ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise olukorra paralleelidele. Nagu teame, Euroopa Liit ja liikmesriikide enamus tunnustas Kosovo iseseisvust, kuid olukord selles riigis on eriti raske, eriti põhjaosas. Seal on kerkinud esile paralleelsed struktuurid ning antud tingimused ei võimalda korrakaitsejõududel tegutseda. Räägitakse ühe enam Kosovo võimalikust jagamisest. Sooviksin küsida nii ministrilt kui ka volinikult: kas taoline olukord Kosovos ei kajasta olukorda Bosnias ja Hertsegoviinas? Kui meil ebaõnnestuks killustunud riigimudeli kokkuliimimine Bosnias ja Hertsegoviinas, mida oleks Euroopa Liit sel juhul valmis tegema?

 
  
MPphoto
 

  Gisela Kallenbach (Verts/ALE).(DE) Härra juhataja, sooviksin kasutada võimalust esitada volinik Rehnile veel üks küsimus. Kas teataksite meile palun demilitariseerimise ja disarmeerimise ning relvade ülejäägi seadusliku hävitamise rahastamise seisu?

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Härra juhataja, lugupeetud härra McMillan-Scott, volinik Rehn, daamid ja härrad, suur tänu selle rikkaliku ja huvitava arutelu eest! Sooviksin tänada veel kord proua Packi, kes on osutunud väga aktiivseks, kellel on väga tugevad teadmised regioonist, kes viibib alati sündmuskohal, kes on kuulanud enim seda, mis kohalikel juhtidel öelda on – seetõttu vajame tema koostööd – ning kes osaleb vastastikuse lähenemise teostamises koos Euroopa Liiduga, ent tegemata väärtuste osas mööndusi.

Nagu temagi, tunneb nõukogu muret – nagu enne ütlesin – poliitilise olukorra pärast Bosnias ja Hertsegoviinas, nagu seda mitmed sõnavõtjad kirjeldanud on. Antud riik – nagu rõhutasite – on ristteel ning sattunud vaidlusse riigi ja organite vaheliste suhete osas ning tee osas, mis viib Euroopa Liitu, nagu ma ütlesin. Selle juhid peavad võtma endale täieliku vastutuse riigi arengu suhtes ning tagama niiviisi, et koondataks terve regiooni stabiliseerimine.

Sellest kõigest hoolimata vastan mulle esitatud küsimusele ning vastus on, et julgeolekut puudutav olukord on jätkuvalt rahulik. Ei Kosovo iseseisvus ega härra Karadzici arreteerimine ei ole põhjustanud riigis rahutusi. 5. oktoobri omavalitsuste tähtpäeva möödumisega peab Euroopa Liit nüüdsest survet avaldama, nii et Bosnia ja Hertsegoviina keskenduks oma Euroopa tegevuskavale.

Härra Swobodal oli täielikult õigus vastuses pinnapealsete võrdluste suhtes, mis tehti terrorismihirmude ning Bosnia ja Hertsegoviina mitmerahvuselise iseloomu vahel. Viimane on just see, mis teeb antud riigi rikkaks ning võiks olla panuseks Euroopa Liitu. Tulevikku vaadates peame olema ettevaatlikud, et ennetada mõistaandmisi, et Euroopa Liit on Bosnia ja Hertsegoviina hüljanud. Sooviksin antud küsimuses rahustada härra Czarneckit: Euroopa Liit peab tegema otsuse kõrge esindaja büroo tuleviku kohta teadmisega, et me ei soovi ei tingimusteta enneaegset sulgemist ega antud büroo kunstlikku pikendamist.

EUFOR-Althea sõjalise operatsiooni küsimuses ei saa me seda lõpmatult pikendada. Liidul tuleb antud operatsioon ümber kujundada ning välisministrid peavad seda nõukogus 10. novembril arutama.

Kokkuvõtteks ning vastusena mitmele sõnavõtjale sooviksin öelda, et Bosnia ja Hertsegoviina olukord tuleb asetada regionaalsesse raamistikku. Meie eesmärk on kogu regioonil võimaldada liikuda edasi Euroopa Liiduga vastastikuse lähenemise suunas. Selles suhtes tuleb nii mõnedki positiivsed arengud esile tõsta.

Tõsiasi, et Horvaatia on alustanud läbirääkimiste aktiivset faasi, on hea. Tõsiasi, et Serbias on meil esimest korda valitsus, mis on pühendunud Euroopa Liiduga lähedasemate sidemete loomisele, ning et härra Karadzici arreteerimisega on see tõotanud oma pühendumust, on üleni positiivne element, mida tuleb kiita.

Bosnia juhid peavad olema ettevaatlikud, et nad ei jääks kõrvale antud arengust, mõeldes ainult möödaniku sõdadest päritud arvete klaarimisele. Nagu härra McMillan-Scott, mäletan ka mina sõnavõttu, millega François Mitterrand siin täiskogus esines. Ka mina mäletan tema sõnu, kuid oluline on tegelikult antud konfliktidest edasi minna samade põhimõtete nimel, mida president Mitterrand sel ajal rõhutas.

Kokkuvõtteks pole Euroopa Liidu soovitud reformide eesmärk mitte ainult võimaldada antud riigil luua Euroopa Liiduga lähedasemaid sidemeid, vaid eelkõige tagada terve elanikkonna kasusaamine edusammudest, mida me soodustada püüame. Nõustun täielikult härra Maateniga. On selge, et saame olla uhked selle üle, et oleme eurooplased, uhked selle üle, mida komisjon ja muud institutsioonid teevad, aidates Bosniat ja Hertsegoviinat ainsal mingisugusegi sisuga teel, see tähendab, teel vastastikuse lähenemise poole, kooskõlas väärtuste ja Euroopa Liiduga!

 
  
MPphoto
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Härra juhataja, esiteks sooviksin tänada teid väga sisuka ja vastutustundliku arutelu eest Bosnia ja Hertsegoviina poliitilise olukorra üle! Tahan samuti tänada teid laia ning tugeva toe eest riigiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimisel! See on tõesti Bosnia ja Hertsegoviina majandusliku arengu ja poliitilise stabiilsuse, lisaks ka Euroopa eesmärkide, jaoks oluline.

Oli kaks küsimust, mis kerkisid tänasel arutelul eriti esile. Esimene neist on seadus ning selle tähtsus anda tuge tervele ühiskonnale ja majandusele. Õigusriik ning õiguskindlus on Euroopa mudeli nurgakivideks. Kahjuks on see täna Bosnia ja Hertsegoviina ahilleuse kand.

Vaatamata teatud edusammudele, mida tunnustame, on riigis jätkuvalt tõsiseks mureks organiseeritud kuritegevus ning korruptsioon ja nende väljakutsetega peaks kiiremas korras tegelema hakkama.

Teiseks, me kõik teame, et põhiseadusreform on nii vajalik kui ka tundlik. Komisjoni poolelt võin öelda, et kujutleme põhiseaduslikku evolutsiooni, mitte revolutsiooni, mida saaks teha, ja peaks tegema, pidades kinni Daytoni/Pariisi rahulepingust. Komisjonil pole Bosnias ja Hertsegoviinas plaani viia läbi teatavat liiki põhiseadusreform, kuid samal ajal oleme Euroopa Liiduna kindlasti sidusrühmaks.

Oleme selles mõttes kõik antud põhiseadusreformis sidusrühmaks, et täiesti oluline on, et Bosnia ja Hertsegoviina saaks kõneleda Euroopa Liiduga ning Euroopa Liidus ühel häälel kui tulevane liikmesriik, kandidaatriik, ning riigil on vaja tõhusat ja toimivat riigi- ja institutsionaalset struktuuri, mis on võimeline kogu riigis rakendama ja jõustama Euroopa seadusi ning eeskirju. See on see, mida riigi kodanikud tahavad ja mida nad väärivad.

On riigi poliitiliste juhtide ja kodanike otsustada, missugust põhiseadust nad tahavad, kuid võin teile kinnitada, et komisjon on valmis põhiseadusreformi abistama nii seaduse kui ka põhiseaduse asjatundlikkuse ning rahalise abiga.

Kokkuvõtvalt on täna Bosnial ja Hertsegoviinal tarvis kiiremas korras ületada praegune poliitiline patiseis, et liikuda tõsiselt Euroopa Liidu poole. Me ei saa seda nende asemel teha, kuid saame anda mõista riigi kodanikele ja juhtidele, et tahame ja ootame, et neid saadab edu, ning et toetame neid antud vahemikus. Seetõttu jätkame komisjoniga tööd eesistumise, Javier Solana, Euroopa Parlamendi ja kõikide teiste partnerite ning sidusrühmadega, et tugevdada meie kaasatust, nii et järgmine, 2009. aasta, võiks olla siiski kõigele vaatamata aasta, mil Lääne-Balkan ning ka Bosnia ja Hertsegoviina teevad edusamme Euroopa Liidu suunas.

 
  
MPphoto
 

  Doris Pack, raportöör. (DE) Härra juhataja, härra nõukogu eesistuja, volinik, sooviksin öelda kaasliikmele, keda enam siin pole, ja ehk ka härra Belderile, et peaksime olema siinkohal ettevaatlikud. Me ei tohiks terrorismiohtu Bosnia ja Hertsegoviinaga lokaliseerida. On võimalik ka üle pingutada, kuid antud liialdus ainult annab ekstremistidele ja natsionalistidele eelise. Mäletan, et just seda liiki liialdus viis härra Milosevici samasse suunda, kuhu ta viis kõik muu. Peame seda meeles pidama.

Tee ELini nõuab muuseas otsustavat võitlust korruptsiooni, organiseeritud kuritegevusega, erastamisel läbipaistvuse eest ning ühise turu, sealhulgas energiaturu, loomise eest. Ainult poliitikud, kes seda tegelikult tahavad ja vastavalt toimivad, väärivad oma kodanike ning Euroopa Liidu usaldust. Peaksime teistele aeg-ajalt punast kaarti näitama. See on ainuke asi, millest nad seal aru saavad.

Mõnikord näen õudusega, et Bosnia ja Hertsegoviina valib ristteel, mida volinik Rehn kirjeldas, tee isolatsiooni suunas. Bosnia ja Hertsegoviina naaberriigid – nagu Hannes Swoboda ütles – saavutavad tõenäoliselt kiiremini sihi, mistõttu ongi meie ülesanne aidata jätkuvalt leida Bosnia ja Hertsegoviinal õige tee ning seejärel Euroopa Liiduga liituda, juhul kui tingimused täidetud on. Bosnia ja Hertsegoviina stabiilsus, mis asub Euroopa Liidu keskmes, on ka meie stabiilsus.

Mõnikord soovin, et poliitikutel oleks Bosnias ja Hertsegoviinas sama palju unetuid öid kui minul, kui nad oma riigi peale mõtlevad. Ehk teeks nad siis paremat tööd.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Olen saanud ühe ettepaneku võtta vastu päevakorda esitatud resolutsioon(1) vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu lõpetati.

Hääletus toimub neljapäeval, 23. oktoobril 2008.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Sooviksin kõigepealt õnnitled proua Packi kõike muud kui kerge ülesande, antud resolutsiooniprojekti koostamisel tehtud jõupingutuste eest! Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ühel pool ning Bosnia ja Hertsegoviinaga teiselt poolt, näitab ELi sihikindlust Balkani regioonis olulise rolli etendamise jätkamisel, aidates kaasa regiooni poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele stabiilsusele.

Antud leping pakub Bosniale ja Hertsegoviinale uut väljavaadet majandusarenguks ning eriti uusi võimalusi Euroopa integratsiooniks, pakkudes regioonile mitte ainult stabiilsust, vaid avades ka majandusvõimalusi, mis märgib suuremat sammu Euroopa turu integreerumise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. – Tervitan hiljutist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimist Bosnia ja Hertsegoviinaga. ELi laienemine Lääne-Balkanisse on järjekordne ülioluline samm Euroopa ühendamisel ning kindlustamisel, et mineviku vägivallalaienemisi regioonis ei korrata.

Seetõttu soovitan tungivalt Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudel rakendada reforme järjekindlalt ja läbipaistvalt, et tagada ELiga kiire integreerumine.

Täheldan murega teatud regionaalsete poliitikute katseid riiki destabiliseerida ning kutsun ELi näitama üles oma poliitilist tahet ning pühendumust Bosnia ja Hertsegoviina ees, et ennetada rahvus- või usupõhiseid konflikte.

Võttes arvesse, et ELi viisa hankimine kujutab endast Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele ikka veel probleemi, kutsun komisjoni üles jätkama dialoogi ning tegema kõikvõimalikku, et rakendada tegevuskavasid eesmärgiga kehtestada Bosnia ja Hertsegoviinaga viisavaba režiim nii pea kui võimalik. Teen ettepaneku, et liikmesriigid vähendaks viisataotlemisel bürokraatlikud tõkked miinimumini ning kehtestaks õpilastele ja kodanikuühiskonna osalistele viisade andmiseks lihtsustatud süsteemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Mainides Bosniat, räägitakse tegelikult järjekordsest leheküljest kaua kannatanud Balkani poolsaare ajaloost. Bosnia sõda hävitas üle 75% riigist, põhjustas üle 200 000 inimese surma ning selle tulemusel oli 1,8 miljonit põgenikku.

ELiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimine on toimunud 13 aastat pärast sõja lõppu. „Leping tagab Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele avatud ukse õitsvasse tulevikku, samal ajal kutsub Bosnia poliitikuid üles jätma möödanik selja taha ning liikuma edasi,“ ütles kunagi Sven Alkalaj, riigi välisminister. Neil on kahtlemata midagi, mille pärast edasi liikuda. Mõelge vaid Sarajevole, kunagisele 1984. aasta taliolümpiamängude korraldajale, UNESCO maailmapärandi loendisse arvatud vanale Mostari sillale, Kravica kosele, Sutjeski rahvuspargile või Jahorina ja Bjeslanica mägedele, kus toimus osa olümpiamängudest – nii palju kohti, mis kutsub Bosniasse ja Hertsegoviinasse reisima. Tegemist on aga riigiga, mis peab muu seas kiirendama oma riigireformi ning mittediskrimineerivat juurdepääsu haridusele.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

 
  

(1)Vt protokoll.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika